Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.18 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 54 7231134 7194354 2026-09-09T06:49:18Z ~2026-48733-14 237191 7231134 wikitext text/x-wiki '''Aleksander (Viktor) Suuman''' (õieti '''Aleksander Suumann'''; ka '''Sass Suuman''', '''Suumani Sass'''; [[25. aprill]] [[1927]] [[Metsaküla (Simuna)|Metsaküla]], [[Avanduse vald (Simuna kihelkond)|Avanduse vald]] (tänapäeval [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]], [[Väike-Maarja vald]]) – [[19. aprill]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] luuletaja ja maalikunstnik. Lõpetas [[1954]]. aastal [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]]. Töötas õpetajana [[Rakvere]]s ning aastast 1958 [[Tartu Kunstikool]]is. Suuman debüteeris [[1963]]. aastal [[Kassetipõlvkond|kassetipõlvkonna]] teises [[luulekassett|luulekassetis]] koguga "Oh seda inimest!", aga 1966. aastal ilmunud "Krähmukirjad" tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja. Alates kogust "Kui seda metsa ees oleks" ([[1989]]) muutis Suuman oma luuletamise stiili. Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid. Suumani loomingut on tõlgitud [[vene keel|vene]], [[soome keel|soome]], [[läti keel|läti]], [[leedu keel|leedu]], [[kasahhi keel|kasahhi]], [[usbeki keel|usbeki]], [[moldova keel|moldova]], [[armeenia keel|armeenia]], [[gruusia keel|gruusia]] ja [[tšehhi keel]]de. ==Luulekogud== *"Oh seda inimest" ([[1963]]) *"Krähmukirjad" ([[1966]]) *"Valguse kuma sees" ([[1972]]) *"Maa paistel" ([[1975]]) *"Meil siin Hüperboreas" ([[1980]]) *"Nofretetega metsas" ([[1986]]) *"Kui seda metsa ees oleks" ([[1989]]) *"Viru viirus" ([[1992]]) *"Maniakk puuris" ([[1993]]) *"Targemat ei ole" ([[1995]]) *"Neid enam ei tehta" ([[1997]]) *"Mälestus on metsast rohelisem" ([[2000]]) ==Valikkogud== *"Sõnad sulavad taevaga ühte" ([[1977]]) *"Kaunis on kummaline" ([[1988]]) *"Tondihobu tõugud vetikatega" (valikkogu aastatest [[1957]]–2002; 2002) *"Et valgusest vestelda". [[Tõnu Õnnepalu]] koostatud valikkogu aastatest [[1957]]–2003; 2017) ==Tunnustus== * 1981 – [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Meil siin Hüperboreas") * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3722}}</ref> * 2002 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (luulekogu "Tondihobu tõugud vetikatega") ==Isiklikku== [[Toomas Suuman]]i, [[Imat Suumann]]i ja [[Aapo Pukk|Aapo Puki]] isa. Elas [[Tallinna kirjanike maja]]s. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Toomas Liiv]], "Aleksander Suuman luuletajana" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1987]], nr. 4, lk. 201–204 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1991]], lk. 519–522 (ülevaate autor [[Silvia Nagelmaa]]) ja bibliograafia lk. 543 * Toomas Liiv, "Kirjutavad koerale: [[Sergei Jessenin|Jessenin]] ja Suuman" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1997]], nr. 4, lk. 546–551 * [[Tõnu Õnnepalu]], "Kui..." – Looming [[2002]], nr. 5, lk. 720–741 ja nr. 6, lk. 883–900 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Neeme Korv]] [http://www.postimees.ee/2014569/lahkus-kirjanik-aleksander-suuman Lahkus kirjanik Aleksander Suuman], Postimees, 19. aprill 2003 * [http://www.epl.ee/artikkel/234025 "Suumani Sass teisel pool ust."], Eesti Päevaleht, 25. aprill 2003 * [[Jaak Urmet]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=202584 "Suumani Sass näeb elu läbi kunsti"], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2002 * [[Marvi Taggo]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=126010 "Suumani Sass on alati eksinud"], Eesti Päevaleht, 19. oktoober 2000 * [[Peeter Künstler]] [https://archive.today/20130701085921/http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/2000/12/Areen/raamat.html Retsensioon Küll ikka mehed luuletavad!], Eesti Ekspress, 23. märts 2000 * [[Karl Martin Sinijärv]] [http://www.sirp.ee/archive/2002/10.05.02/Kirjand/kirjand1-4.html "Flink Anette tervitab"], Sirp * [[Jürgen Rooste]] [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=204501 ARVUSTUS: Peakokaks Suumani Sass], Eesti Päevaleht, 17. mai 2002 * [[Rein Veidemann]] [http://kultuur.postimees.ee/1989505/suumani-tondihobu-abielust-tiibhobuga "Suumani tondihobu abielust tiibhobuga"], Postimees, 29. detsember 2002 {{JÄRJESTA:Suuman, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Kunstikooli õppejõud]] [[Kategooria:Vilsandi inimesed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2003]] orkofeoyy1msk9u8op7uhclzxm6zgik 0 2655 7231279 7230403 2026-09-09T11:24:11Z Kuriuss 38125 7231279 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit [[Bulgarija]] ja artiklit [[Ukraina (1952)]].}} {{keeletoimeta}} {{Lisaviiteid|kuu=oktoober|aasta=2025}}{{ajakohasta}} {{Riik | riiginimi = Ukraina | omastav = Ukraina | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Україна | nimi1_latin = (''Ukrajina'') | vapp = Lesser Coat of Arms of Ukraine.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Ukraine in Europe.svg | deviis = | riigikeel = [[ukraina keel|ukraina]] | ametlik_keel = [[ukraina keel|ukraina]]<ref name="esY44" /><ref name="Y9dmB" /> | pealinn = [[Kiiev]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Serhi Koretskõi]] | pindala = | pindala_viide = | rahvaarv = 41130432 | rahvaarv_seis = 1.02.2022 | rahvaarv_viide = {{efn|Ilma Venemaa poolt annekteeritud Krimmi ja Sevastopolita}}<ref>[https://web.archive.org/web/20221106233405/http://db.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/news/op_popul.asp db.ukrcensus.gov.ua]</ref> | rahvastikutihedus = ei<!-- pindala de jure, rahvaarv ilma Krimmi ja Sevastopolita --> | iseseisvus = 24. august 1991 | valuuta = [[Ukraina grivna]] (UAH) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Štše ne vmerla Ukrajina]]"<br>(Ще не вмерла Україна) | usund = | üladomeen = [[.ua]] | telefonikood = 380 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = UKR | märkused = {{märkused}} }} '''Ukraina''' ([[ukraina keel]]es Україна ''Ukrajina'' [ʊkrɐˈjinɐ]) on riik [[Ida-Euroopa]]s. Asub [[Must meri|Musta mere]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ääres; piirneb [[Rumeenia]] ja [[Moldova]]ga edelas, [[Ungari]] ja [[Slovakkia]]ga läänes, [[Poola]]ga loodes, [[Valgevene]]ga põhjas ja [[Venemaa]]ga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. kohal maailmas ja suurim tervenisti Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid suurem osa tema territooriumist on Aasias). Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas (välja arvatud [[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]] koos [[Sevastopol]]i territooriumiga) 41,4 miljonit inimest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ukraina Statistikaamet|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/dem/piramid/all_e.php|pealkiri=Gender-age pyramid of the population (1989-2021)|vaadatud=1.3.2022}}</ref> Ukraina on rahvaarvult 36. riik maailmas. Riigi pealinn on [[Kiiev]], riigikeel [[ukraina keel]]. Ukraina on [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[poolpresidentaalne vabariik]]. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud. Jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, kaheks riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja [[Sevastopol]]) ja üheks autonoomseks vabariigiks ([[Krimm]]). Ukraina on areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://www.intellinews.com/ukraine-s-economy-contracted-4-in-2020-ending-four-years-of-positive-growth-206106/|pealkiri=Ukraine's economy contracted 4% in 2020, ending four years of positive growth|aeg=22. märts 2021}}</ref> Ukraina rahaühik on [[grivna]]. Riigi iseseisvus on kuulutatud välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. Ukraina on [[SKT elaniku kohta|sisemajanduse kogutoodangult ühe inimese kohta]] Euroopa vaeseim riik ([[IMF]]-i 2023. aasta hinnangul 4654 dollarit<ref>{{cite web |url=https://www.imf.org/external/datamapper/NGDPDPC@WEO/OEMDC/ADVEC/WEOWORLD?year=2023 |title=IMF DataMapper / Datasets / World Economic Outlook (April 2023) / GDP per capita, current prices / List (2023) - Analytical group: European Union, World |date=10 April 2023 |website=IMF.org |publisher=[[International Monetary Fund]] |access-date=12 April 2023}}</ref>),<ref>{{Cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/what-is-wrong-with-the-ukrainian-economy/|title=What is wrong with the Ukrainian economy?|website=Atlantic Council|date=26 April 2019|access-date=23 August 2020|language=en-US}}</ref><ref>{{cite web|last=Dlugy|first=Yana|url=https://www.nytimes.com/2022/07/01/briefing/russia-ukraine-war-corruption-yovanovitch-odessa.html|title=Corruption in Ukraine|work=[[New York Times]]|date=1 July 2022|access-date=15 September 2022}}</ref><ref>{{cite journal|last=Korostelina|first=Karina V.|title=Ukraine twenty years after independence|publisher=University of California Press|journal=Communist and Post-Communist Studies|volume=46|pages=53–64|date=March 2013|doi=10.1016/j.postcomstud.2012.12.008|jstor=48610373|number=1 |issn = 0967-067X }}</ref> kuid viljaka põllumaa tõttu oli enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjalist sissetungi]] 2022. aastal maailma suurimaid [[Teravili|teravilja]] [[eksport]]ijaid.<ref name="grain1">{{cite press release|url=http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|title=Ukraine becomes world's third biggest grain exporter in 2011 – minister|publisher=Black Sea Grain|date=20 January 2012|access-date=31 December 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131231235707/http://www.blackseagrain.net/data/news/ukraine-becomes-worlds-third-biggest-grain-exporter-in-2011-minister|archive-date=31 December 2013|url-status=dead}}</ref><ref name="grain2">{{cite web|url=https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/wtr13_e.htm|title=World Trade Report 2013|publisher=World Trade Organization|date=2013|access-date=26 January 2014}}</ref> Ukraina on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] asutajaliige, lisaks [[Euroopa Nõukogu]], [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i ja [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni]] liige. 2022. aastal alustas Ukraina [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumise protsessi ning on esitanud taotluse [[NATO]]-ga liitumiseks.<ref>{{Cite news|last1=Kramer|first1=Andrew E.|url=https://www.nytimes.com/2022/09/30/world/europe/ukraine-nato-zelensky.html|title=Ukraine submits an application to join NATO, with big hurdles ahead.|work=The New York Times|date=2022-09-30|access-date=2022-10-01|language=en-US|last2=Bilefsky|first2=Dan|issn=0362-4331}}</ref> == Nimi == {{Vaata|Ukraina nimi}} Ukraina nime täpne päritolu pole teada. Sageli seostatakse seda sõnaga "край", kuid selle sõna täpne tähendus selles kontekstis ei ole selge. See võib tähistada nii piiriala, hõimuala või kodumaad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-15 |pealkiri=Як зʼявилась назва "Україна": історія та міфи |url=https://visitukraine.today/uk/blog/4339/how-the-name-ukraine-appeared-history-and-myths#zvidki-poxodit-nazva-ukrayina |vaadatud=2025-10-15 |väljaanne=Visit Ukraine}}</ref> Ukraina nime esmamainimine pärineb 1187. aasta [[Kiievi kroonika]]st. Nimi esines ka kasakasõdade ajal [[Kasakad|kasakate]] valitsetava territooriumi kohta, kuid laiemalt kasutusse tuli mõiste 19. sajandil Venemaa keisririigi [[Ukrainlased|ukrainlaste]] seas, sest selle kasutust propageerisid ukraina aktivistide kirjutised.<ref>Johannes Remy. Ukraina ajalugu. EKSA, 2018. Lk. 39.</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kubijovyč |eesnimi=Volodymyr |perekonnanimi2=Naulko |eesnimi2=Vsevolod |perekonnanimi3=Struminsky |eesnimi3=Bohdan |perekonnanimi4=Zhukovsky |eesnimi4=Arkadii |kuupäev=1993 |pealkiri=Ukrainians |url=https://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CU%5CK%5CUkrainians.htm |väljaanne=Encyclopedia of Ukraine}}</ref> == Suurus ja piirid == Ukraina pindala on 603 550 km² (579 330 km² maad, 24 220 km² vee all), millega ta on maailmas 48. kohal.<ref name="cia">{{Viide |pealkiri=Ukraine |kuupäev= |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |väljaanne=The World Factbook |väljaandja=[[Central Intelligence Agency]] |keel=en |vaadatud=2022-03-03 |arhiivimisaeg=2021-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210214235424/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/ukraine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 20% riigist – [[Krimm]] ning märkimisväärne osa [[Donetski oblast|Donetski]], [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ist – on [[Venemaa]] okupatsiooni all.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |perekonnanimi2=Ali |eesnimi2=Marium |kuupäev=2025-08-14 |pealkiri=How much territory does Russia control in Ukraine? |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2025/8/14/trump-putin-meeting-how-much-territory-does-russia-control-in-ukraine}}</ref> Maismaapiiri pikkus on 5581 km. Sellest 1944 km on [[Venemaa]]ga ([[Venemaa-Ukraina piir]]), 1202 km [[Moldova]]ga, 1111 km [[Valgevene]]ga, 601 km [[Rumeenia]]ga, 498 km [[Poola]]ga, 128 km [[Ungari]]ga ja 97 km [[Slovakkia]]ga. Rannajoone pikkus on 2782 km.<ref name="cia"/> Vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO mereõiguse konventsioon|mereõiguse konventsioonile]] ulatuvad Ukraina [[territoriaalmeri|territoriaalveed]] rannajoonest 12 [[meremiil]]i kaugusele ja [[eksklusiivne majandustsoon|eksklusiivse majandustsooni]] ulatus merel on 200 meremiili.<ref name="cia"/> == Loodus == {{vaata|Ukraina geograafia}} === Pinnamood === [[Pilt:Karpaty, pohled při stoupání na Hoverlu.jpg|pisi|[[Ida-Karpaadid]]]] [[Fail:Буковий ліс.webm|pisi|Video Holosiivski rahvuspargi pöökidest]] Suurem osa Ukrainast asub [[Ida-Euroopa lauskmaa]]l, mida katavad viljakad tasandikud ja [[stepp|stepid]]. Ukraina lääneosas asuvad [[Podoolia kõrgustik]], [[Volõõnia kõrgustik]] ja osa [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatidest]]. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp [[Hoverla]] (2061 m).<ref name="cia"/> Ida-Ukrainas mõjutab pinnamoodi [[Donetsi kõrgustik]]. [[Krimmi poolsaar]]el asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on [[Roman Koš]] (1545 m). Ukrainale kuulub [[Must meri|Musta mere]] suurim saar [[Džarõlgatš]]. === Veestik === Ukrainal on 2782&nbsp;km Musta mere ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikut. Suuremad jõed [[Dnepr]], [[Desna]] ja [[Dnestr]] suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54&nbsp;km ulatuses [[Doonau]]. === Floora === 16% Ukrainast on kaetud metsaga, enamlevinud puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]]. Karpaatides on Euroopa viimaseid [[ürgmets]]i, mis kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. Ukraina rahvuslill on [[päevalill]]. === Fauna === Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevad seal. Mustas meres leidub neli liiki [[delfiin]]e. 19. sajandil suri välja metshobune [[tarpan]]. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides [[karu]] ja [[ilves]]t. === Looduskaitse === Ukrainas on 49 rahvusparki. Vanim neist on 1980. aastal asutatud [[Karpaatide rahvuspark]]. Vanim looduskaitseala on 1921. aastal loodud [[Askania-Nova looduskaitseala]]. == Riik == === Riigikord === [[Ukraina põhiseadus]]e järgi on Ukraina [[unitaarriik]], riigikorra järgi [[Poolpresidentaalne vabariik|presidentaal-parlamentaarne vabariik]]. Ukraina põhiseadus võeti vastu 28. juunil 1996.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2014-05-07 |pealkiri=I. ÜLDINFO |url=https://vm.ee/et/i-uldinfo |vaadatud=2022-03-01 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301195415/https://vm.ee/et/i-uldinfo |url-olek=robot: teadmata }}</ref> [[Täidesaatev võim]] riigis kuulub [[Ukraina president|presidendile]] ja valitsusele ([[Ukraina Ministrite Kabinet]]). Ukraina riigipea on laialdaste volitustega otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav [[Ukraina president|president]], kes määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, tal on seadusliku algatuse õigus. President kinnitab ja kuulutab välja parlamendis vastuvõetud [[seadus]]ed või saadab nad sinna tagasi läbivaatamiseks. Samuti annab ta seadusi ja korraldusi, kuulutab välja [[rahvahääletus]]e, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib [[Rahvusvaheline leping|rahvusvahelisi lepinguid]].<ref name=":1" /> [[Seadusandlik võim]] kuulub [[Ühekojasüsteem|ühekojalisele]] parlamendile, mis on tuntud kui [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] (''Verhovna Rada''). Parlamendis on kokku 450 liiget, keda valitakse üldistel [[Otsevalimised|otsestel valimistel]] 4 aastaks. 225 rahvasaadikut valitakse parteinimekirjade põhjal riigi valimisringkonnas proportsionaalesinduse alusel, 225 valitakse üksikmandaadi valimisringkondades suhtelise häälte enamuse alusel. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president parlamendi laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.<ref name=":1" /> Kohtupidamist teostavad [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Konstitutsioonikohus]] ning üldjurisdiktsiooni kohtud, millest kõrgem kohtuorgan on [[Ukraina Ülemkohus]].<ref name=":1" /> [[Ukraina president]] on 2019. aasta aprillis [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|valimised]] võitnud ja mais võimule vannutatud [[Volodõmõr Zelenskõi]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kressa |eesnimi=Kaarel |autor-link=Kaarel Kressa |kuupäev=2019-04-22 |pealkiri=Volodõmõr Zelenskõi võitis Ukraina presidendivalimised ülekaalukalt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/85974257/volodomor-zelenskoi-voitis-ukraina-presidendivalimised-ulekaalukalt}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=Zelenskõi vannutati Ukraina presidendiks |lehekülg=13 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> [[Ukraina peaminister]] on 2026. aasta juulist alates [[Serhi Koretskõi]]. === Haldusjaotus === {{Vaata|Ukraina haldusjaotus}} [[File:ОТГ2.png|thumb|Ukraina ''[[hromada]]''{{'}}d 2020. aastal ([[Rajoon (Ukraina)|rajoonid]] [[Krimm]]is)]]Ukraina koosneb 24 [[oblast (Ukraina)|oblastist]] (''область''), mille puhul igat oblastit haldab oblastiadministratsioon (''обласна державна адміністрація''), ühest [[autonoomne vabariik|autonoomsest vabariigist]] ([[Krimm]], ''автономна Республіка'') ja kahest keskalluvusega linnast (''місто''). Oblastid ja vabariik jagunevad omakorda 136 [[Rajoon (Ukraina)|rajooniks]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-26 |esmakuupäev=21. detsember 2021 |pealkiri=Ukraine - Subnational Administrative Boundaries |url=https://data.humdata.org/dataset/cod-ab-ukr |vaadatud=2026-03-27 |väljaanne=[[ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo]] HDX}}</ref> 2020. aastal toimunud haldusreformiga moodustati kolmanda taseme haldusüksused ''[[hromada]]''<nowiki>'</nowiki>d.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v-ukraine-vtroe-umenshat-kolichestvo-rayonov В Украине втрое уменьшат количество районов] - Liga Novosti, 12.06.2020</ref><ref name="icds" /> [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina sõja]] ajal on [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|Venemaa okupeerinud osa Ukrainast]]. 2014. aasta märtsist alates [[2014. aasta Krimmi kriis|okupeerib Venemaa Krimmi]] ja osa Donetski ja Luhanski oblastist, 2022. aasta sissetungist alates ka suurt osa Zaporižžja ja Hersoni oblastist (ja väikseid piirkond teistes oblastites).<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Duggal |eesnimi=Hanna |kuupäev=2026-02-24 |pealkiri=Mapping Russian attacks and territorial gains across Ukraine |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2026/2/24/mapping-russian-attacks-and-territorial-gains-across-ukraine}}</ref> {{UKRoblastid|options=float:left; border:3px; max-width:460px;}} {{Staatilised rea numbrid}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers" style="text-align:left" ! Üksus !! data-sort-type="number" | Pindala<br />(km²) !! data-sort-type="number" | Rahvaarv !! Halduskeskus |- | [[Dnipropetrovski oblast]] || 31 974 || 3 142 035 (2021) || [[Dnipro]] |- | [[Donetski oblast]] || 26 517 || 4 100 280 (2021) || [[Donetsk]] (''de facto'' [[Kramatorsk]]) |- | [[Harkivi oblast]] || 31 415 || 2 633 834 (2021) || [[Harkiv]] |- | [[Hersoni oblast]] || 24 598 || 1 016 707 (2021) || [[Herson]] |- | [[Hmelnõtski oblast]] || 20 645 || 1 243 787 (2021) || [[Hmelnõtskõi]] |- | [[Ivano-Frankivski oblast]] || 13 928 || 1 361 109 (2021) || [[Ivano-Frankivsk]] |- | [[Kiievi oblast]] || 28 131 || 1 788 530 (2021) || [[Kiiev]] |- | [[Kirovohradi oblast]] || 24 588 || 920 128 (2021) || [[Kropõvnõtskõi]] |- | [[Luhanski oblast]] || 26 684 || 2 121 322 (2021) || [[Luhansk]] |- | [[Lvivi oblast]] || 21 833 || 2 497 750 (2021) || [[Lviv]] |- | [[Mõkolaivi oblast]] || 24 598 || 1 108 394 (2021) || [[Mõkolajiv]] |- | [[Odessa oblast]] || 33 310 || 2 368 107 (2021) || [[Odessa]] |- | [[Poltava oblast]] || 28 748 || 1 371 529 (2021) || [[Poltava]] |- | [[Rivne oblast]] || 20 047 || 1 148 456 (2021) || [[Rivne]] |- | [[Sumõ oblast]] || 23 834 || 1 053 452 (2021) || [[Sumõ]] |- | [[Zaporižžja oblast]] || 27 180 || 1 666 515 (2021) || [[Zaporižžja]] |- | [[Žõtomõri oblast]] || 29 832 || 1 195 495 (2021) || [[Žõtomõr]] |- | [[Taga-Karpaatia oblast]] || 12 777 || 1 254 327 (2019) || [[Užhorod]] |- | [[Ternopili oblast]] || 13 823 || 1 030 562 (2021) || [[Ternopil]] |- | [[Tšerkassõ oblast]] || 20 900 || 1 178 266 (2021) || [[Tšerkassõ]] |- | [[Tšernihivi oblast]] || 31 865 || 976 701 (2021) || [[Tšernihiv]] |- | [[Tšernivtsi oblast]] || 8097 || 896 566 (2021) || [[Tšernivtsi]] |- | [[Vinnõtsja oblast]] || 26 513 || 1 529 123 (2021) || [[Vinnõtsja]] |- | [[Volõõnia oblast]] || 20 143 || 1 027 397 (2021) || [[Lutsk]] |- | [[Krimmi Autonoomne Vabariik]] || 26 100 || 1 953 700 (2012) || [[Simferopol]] |- | [[Kiiev]]i linn || 848 || 2 962 180 (2021) || |- | [[Sevastopol]]i linn || 1079 || 509 992 (2020) || |} === Riigikaitse === Ukraina riigikaitset koordineerib [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] ning sõjalise riigikaitse tagavad [[Ukraina relvajõud]]. [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja ning [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu|Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu]] esimees on Ukraina president. Vajadusel võib ta riigis kehtestada eriolukorra.<ref name=":1" /> 2014. aastal kukutatud presidendi [[Viktor Janukovõtš]]i valitsusajal kaotati Ukrainas [[ajateenistus]], selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]. Õiguskaitseorganiteks on [[Ukraina Julgeolekuteenistus]], [[Riiklik Juurdlusbüroo (Ukraina)|Riiklik Juurdlusbüroo]], [[Ukraina Rahvuslik Korruptsioonivastane Büroo]], [[Ukraina Majandusjulgeoleku Büroo]] ja [[Ukraina Rahvuspolitsei]]. Nendele lisaks tegutseb 2014. aastast riigis ka vabatahtlikudest moodustatud [[Ukraina Rahvuskaart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-01-27 |pealkiri=Lvivis moodustati relvastatud Ukraina Rahvuskaart |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |toimetaja-perekonnanimi=Laugen |toimetaja-eesnimi=Lauri |url=https://www.delfi.ee/artikkel/67687509/lvivis-moodustati-relvastatud-ukraina-rahvuskaart}}</ref> === Tähtpäevad === * [[14. märts]] – [[Ukraina vabatahtliku päev]] * [[24. august]] – [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[1. oktoober]] – [[Ukraina kaitsjate päev]] === Haridus === 2016. aastal oli Ukrainas 802 kõrgemat õppeasutust. Ukraina vanim ülikool on 1615. aastal asutatud [[Kiievi Mogila Akadeemia]].<ref>[https://news.liga.net/politics/news/v_ukraine_zakroyut_eshche_desyat_vuzov В Украине закроют еще десять вузов] - Liga Novosti, 01.03.2016, 12:46 (vaadatud: 09.05.2021)</ref> 2018. aastal asutati [[Ukraina Riiklik Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=UKRAINE: The National Agency for Higher Education Quality Assurance (NAQA) |url=https://www.ceenqa.org/members/full-members/ukraine/ |vaadatud=2021-05-09 |väljaanne=CEENQA |keel=en-GB}}</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Ukraine_census_2001_Ukrainian.svg|pisi|Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti]] === Demograafilised näitajad === Seisuga 1. jaanuar 2021 elas Ukrainas 41,4 miljonit inimest (ei hõlma [[Venemaa Föderatsioon]]i poolt [[Anneksioon|annekteeritud]] [[Krimm]]i, sh [[Sevastopol]]i territooriumil elavaid inimesi). 46% elanikest on mehed ja 54% naised. Alates 2015. aastast on Ukraina rahvaarv vähenenud 3,1% võrra.<ref name=":0" /> 2020. aasta hinnangutel oli kuni 14-aastasi inimesi 16,16%, 15–24-aastasi 9,28%, 25–54-aastasi 43,66%, 55–64-aastasi 13,87% ja üle 65-aastasi 17,03%. Mediaanvanus oli 41,2 aastat, meestel 38,2 ja naistel 44,3 aastat.<ref name="cia"/> Ukraina on negatiivse loomuliku iibega riik, kus surmade arv ületab sündide arvu. 2022. aasta hinnangute kohaselt oli riigis 1000 elaniku kohta 9 sündi ja 13,77 surma. Ühe naise kohta sündis 2021. aastal 1,56 last. Samuti on negatiivne [[rändeiive]] (2021. aasta hinnangul 0,26 väljarändajat 1000 inimese kohta).<ref name="cia"/> Keskmine oodatav eluiga oli 2021. aastal 73,18 (meestel 68,51 ja naistel 78,15).<ref name="cia"/> <ref>{{Netiviide|url=http://www.lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/19/th_19e.php?n=Demographic%20and%20Social%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Population and migration|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> {{veergude loend|laius=15em| * 1990 – 51,94 miljonit inimest * 1991 – 52,06 miljonit inimest * 1992 – 52,24 miljonit inimest * 1993 – 52,11 miljonit inimest * 1994 – 51,73 miljonit inimest * 1995 – 51,30 miljonit inimest * 1996 – 50,82 miljonit inimest * 1997 – 50,37 miljonit inimest * 1998 – 49,92 miljonit inimest * 1999 – 49,43 miljonit inimest * 2000 – 48,92 miljonit inimest * 2001 – 48,46 miljonit inimest<ref name="c2U6x" /> * 2001 – 48 923 200 inimest * 2002 – 48 457 100 inimest * 2003 – 48 003 500 inimest * 2004 – 47 622 400 inimest * 2005 – 47 280 800 inimest * 2006 – 46 929 500 inimest * 2007 – 46 646 000 inimest * 2008 – 46 372 700 inimest * 2009 – 46 143 700 inimest * 2010 – 45 962 900 inimest * 2011 – 45 778 500 inimest * 2015 – 42 759 700 inimest (aasta lõpu seisuga) }} === Rahvad === [[Ukraina 2001. aasta rahvaloendus|2001. aasta rahvaloenduse]] andmetel moodustasid Ukraina rahvastikust 77,8% [[ukrainlased]]. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on [[venelased]] (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem – 2001. aastal moodustasid 0,6% rahvastikust [[valgevenelased]], 0,5% [[moldaavlased]], 0,5% [[krimmitatarlased]], 0,4% [[bulgaarlased]], 0,3% [[ungarlased]], 0,3% [[rumeenlased]], 0,3% [[poolakad]] ja 0,2% [[juudid]].<ref name="cia"/> Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige [[maavarad]]e kaevandamist ja [[rasketööstus]]t, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala. Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka [[krimmitatarlased]]. 1944. aastal [[Krimmitatarlaste küüditamine|küüditati]] Krimmis elanud tatarlased [[Kesk-Aasia]]sse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks{{millal}} on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud [[konfiskeerimine|konfiskeeritud]] vara, see suurendab aga rahvustevahelisi pingeid.<ref name="Maigre" /><ref name="Tigasson" /> === Keeled === [[File:Українськомовні1959—2001.gif|thumb|300px|right|Nõukogude okupatsiooni ajal allutati Ukraina elanikkond venestamisele ja sinna kolis miljoneid venelasi. Aastatel 1959–1989 vähenes ukrainakeelse elanikkonna osakaal oluliselt lõuna- ja idapiirkondades ning Donbassi piirkonnas muutusid nad vähemuseks.<ref>[https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/57398032/%D0%95%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D1%83%D1%80%D0%BD%D0%B0_%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%B0%D0%BC%D1%96%D0%BA%D0%B0_%D1%96_-libre.pdf?1537213469=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEthnocultural_dynamics_and_regional_iden.pdf&Expires=1759683476&Signature=Y1x9ohJAr6Anb30U-L27iI1NCoz~Yxcx3dIKGmsDPl7LLlt38vDBivW14bjZV5aZVmpFmMegcX9020~QyKi7-Ttp-WKHRjA2IG1VXBm5SSVGLLnfK32OuiFGc3mXAbuW5SXxHjFgtNGpBkk-CIMd1lVpQggAQYfkJ~r-qWpr~yO7d6QiN0ZeLr9vbvxyo7z3BcJBSA5NNDupEnMlK0PdnVcjcRq9VYCvAp3hD4f3Qdrf1958x4T1ROcElmk6ODk627Wm3~F-RRKkc6IYcBUxOVk4zBSy1IQO0NpQcKMdDsfv6ZqQYnqTv6JrFNboxbcwfqZug6OLHGII3Bsh7xsvAg__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA Етнокультурна динаміка та регіональні ідентичності Півдня та Сходу України в 1991—2013 рр.]</ref><ref>{{Cite web |url=https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |title=Динамика численности этнических украинцев в УССР: на основе итогов Всесоюзных переписей населения 1959 г., 1970 г. и 1979 г. |access-date=2024-10-02 |archive-date=2024-06-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240629092655/https://bibliotekanauki.pl/articles/568412 |url-status=live }}</ref>]] Ukraina ainus riigikeel on [[ukraina keel]], mida kõneleb emakeelena 67,5% rahvastikust. Suurim regionaalne keel on [[vene keel]], mida kõneleb emakeelena 29,6% rahvastikust. Teiste keelte kõnelejaid oli 2001. aasta hinnangul 2,9%.<ref name="cia"/> === Rahvastiku paiknemine === Kõige suuremad linnapiirkonnad on [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Donetsk]], [[Dnipro]] ja [[Odessa]]. Rahvaarvult on suurimad haldusüksused [[Donetski oblast]] (4,1 miljonit elanikku) ja [[Dnipropetrovski oblast]] (3,1 miljonit).<ref name="cia"/> Pealinnas Kiievis elab ligi 3 miljonit inimest. Mainitud kolmele haldusüksusele järgneb [[Harkivi oblast]] 2,6 miljoni elanikuga.<ref>{{Netiviide|url=http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|pealkiri=Number of Present Population of Ukraine, as of January 1 2021|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022|arhiivimisaeg=2022-04-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220406120543/http://database.ukrcensus.gov.ua/PXWEB2007/ukr/publ_new1/2021/zb_chuselnist%202021.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> 2022. aastal elas 69,9% ukrainlastest linnas ja 30,1% maapiirkonnas.{{lisa viide}} ==== Suurimad linnad ==== [[Pilt:Lavra Kyiv.JPG|upleft|pisi|[[Kiiev]]]] [[Pilt:LopanStrelkaKharkov.jpg|pisi|[[Harkiv]]]] {{vaata ka|Ukraina linnade loend}} {| class="wikitable sortable" ! Koht || Linn || Elanikke (2021)<ref>[https://www.citypopulation.de/en/ukraine/cities/ Ukraine: Provinces and Major Cities].</ref> || Elanikke (2001) |- | 1. || [[Kiiev]] (Київ) || 2 962 180 || 2 611 327 |- | 2. || [[Harkiv]] (Харків) || 1 433 886 || 1 470 902 |- | 3. || [[Odessa]] (Одеса) || 1 015 826 || 1 029 049 |- | 4. || [[Dnipro]] (Дніпро) || 980 948 || 1 080 846 |- | 5. || [[Donetsk]] (Донецьк) || 905 364 || 1 016 194 |- | 6. || [[Zaporižžja]] (Запоріжжя)|| 722 713 || 817 882 |- | 7. || [[Lviv]] (Львів) || 721 510 || 732 818 |- | 8. || [[Krõvõi Rih]] (Кривий Ріг) || 612 750 || 709 014 |- | 9. || [[Mõkolajiv]] (Миколаїв) || 476 101 || 514 136 |- | 10. || [[Sevastopol]] (Севастополь) || 464 349 || 342 451 |} === Religioon === Ukrainas on [[õigeusk]] suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast]]i aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes [[õigeusk]]likeks, kellest 43,9% pidas end [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]]u toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt [[kristlus|kristlasteks]], 6,9% [[uniaadid|uniaatideks]], 1,3% [[katoliiklus|katoliiklasteks]] ning 1% [[protestantism|protestantideks]]. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.<ref>[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/social_questioning/74551/ MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL] – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)</ref> 2018. aastal toimus [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]], mis asutas [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u. == Ukraina majandus == [[Pilt:МКІ.JPG|pisi|Metallurgiakombinaat [[Mariupol]]is [[Donetski oblast]]]] {{Vaata|Ukraina majandus}} Ukraina on suuruselt maailma 56. majandus. Tegemist on [[Ida-Euroopa]] suuruselt neljanda majandusega [[Venemaa]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] järel. 2020. aastal oli Ukraina [[Sisemajanduse kogutoodang|SKP]] 154 miljardit [[USA dollar]]it (ligi 3630 dollarit elaniku kohta).<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GDP_(nominal)|pealkiri=List of countries by GDP (nominal)|väljaanne=Wikipedia|vaadatud=2. märtsil 2022}}</ref> SKP ühe elaniku kohta on neil suuruselt 137.<ref>{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?most_recent_value_desc=true|pealkiri=GDP per capita (current US$)|vaadatud=2.03.2022}}</ref> Maailmapanga ennustuse järgi väheneb Ukraina majandus 2022. aastal umbes 45%. Majanduse kahanemist põhjustab [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]] ja seetõttu katkenud Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega eksporditeed läbi Ukraina Musta mere sadamate [[Mariupol]]i ja [[Odessa]]. Enne sõda moodustasid need marsruudid poole Ukraina väliskaubandusest ja 90% teraviljakaubandusest. Ukraina on suur [[nisu]] eksportija, mis on nende majanduse üks alustala, kuid valitsus on keelanud teravilja ja muude põhitoiduainete ekspordi, kuna püüab tagada toiduga kindlustatust enam kui 6,5 miljonile inimesele, kes on riigisiseselt sõja tõttu ümberasustatud.<ref>{{Netiviide|url=https://www.weforum.org/agenda/2022/04/ukraine-economy-decline-war/|pealkiri=Ukraine’s economy will shrink by almost half this year, says World Bank|väljaanne=World Economic Forum|aeg=22. aprill 2022}}</ref> Alates oktoobrist 2008 on avatud ka [[Ukraina börs]], kus saab kaubelda erinevate finantsinstrumentidega ([[aktsia]]d, [[futuur]]id, [[optsioon]]id, [[Võlakiri|võlakirjad]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ukrainian Exchange |url=http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220302140550/http://www.ux.ua/s111 |arhiivimisaeg=2022-03-02 |vaadatud=2022-03-02 |väljaanne=Ukraina börs}}</ref> Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba [[Tsaari-Venemaa]] jaoks. Nõukogude ajal oli [[Ukraina NSV]] suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude [[plaanimajandus]]es tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele. Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus [[esmatarbekaubad|esmatarbekaupade]] [[defitsiit|defitsiidiga]], siis järgnevail aastail oli probleemiks [[hüperinflatsioon]]: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. [[Toetus]]ed riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis [[barterkaubandus]]. Struktuursete majandusreformide ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest. Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega [[tööstusriik]], kus on ka tugev [[põllumajandus]] ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik [[rasketööstus]], Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas [[Infotehnoloogia|IT]]. Ukrainal on oma [[Ukraina autotööstus|autotööstus]], [[Ukraina kosmosetööstus|kosmosetööstus]] ja [[Ukraina Riiklik Kosmoseagentuur|kosmoseagentuur]]. Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, [[nafta]]- ja [[maagaas|gaasivarustuses]] sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad [[Varaš]]is, [[Energodar]]is, [[Južnoukrainsk]]is ja [[Netišõn]]is. Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks [[Jalta]]. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka [[Lviv]] ja [[Odessa]]. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks [[borš]], [[vareenikud]] ja [[kapsarullid]] (''holubtsõ''), [[kiievi kotlet]], [[kartulikotletid]], [[soolapekk]] ja [[pipraviin]]; samuti kasvatatakse seal [[viinamarjad|viinamarju]] ja valmistatakse [[vein]]i. Suurem osa Ukraina ekspordist läheb [[Euroopa Liit]]u ja [[SRÜ]] riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse [[PFTS]], nendega kaubeldakse [[Ukraina börs]]il. [[Maailmapank]] liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut [[monopol]]id rasketööstuses, [[infrastruktuur]]i ja transpordi nõrkus, [[korruptsioon]] ja [[bürokraatia]]. 2020. aastal oli töötuse määr 7,7%.<ref>{{Netiviide|url=http://lv.ukrstat.gov.ua/eng/themes/18/th_18e.php?n=Finance%20and%20Labor%20Statistics%20Data%20Processing%20Division|pealkiri=Labour market|väljaanne=Ukraina Statistikaamet|vaadatud=1. märtsil 2022}}</ref> Ukraina rahaühik on [[Ukraina grivna|grivna]]. == Ukraina kultuur == {{vaata|Ukraina kultuur}} [[Pilt:Ласточкино гнездо.jpg|pisi|[[Pääsupesa loss]] [[Jalta]]s]] [[Pilt:Victor_Vasnetsov_-_Knight_at_the_Crossroads_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|[[Viktor Vasnetsov]]i maal "Rüütel ristteel" (1878)]] [[Fail:Uk-Слава_Україні.ogg|pisi|Ukraina keeles "[[Slava Ukrajini|elagu Ukraina]]" (Слава Україні)]]Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri ja [[Ukraina keele arengu takistamine|keele areng]] oli pikka aega pärsitud. [[Ukraina arhitektuur]]ile, [[Ukraina kirjandus|kirjandusele]], [[Ukraina muusika|muusikale]] ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev [[õigeusk]]. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast [[Kiievi-Vene]] ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt [[liturgia|liturgiline]] ning kirjutatud [[kirikuslaavi keel]]es. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas [[kasakad|kasakakultuuri]] väljaarenemine, kus sündis uut laadi [[eepiline luule]]. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes [[Ukraina romantism]], mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik [[Tarass Ševtšenko]]. 1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, [[Austria-Ungari]]le kuulunud [[Galiitsia]]s. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on [[Nikolai Gogol]]. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil [[Jossif Stalin]] kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses [[sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal. === Sport === Ukraina on tuntud spordiriik. Ukraina sportlased on rahvusvahelisel tasemel olnud edukad muuhulgas [[kergejõustik]]us, [[võimlemine|võimlemises]], [[purjetamine|purjetamises]], [[poks]]is, [[maadlus]]es, [[ujumine|ujumises]], [[judo]]s ja [[male]]s. Tuntumate Ukraina sportlaste hulka kuuluvad poksijad [[Vitali Klõtško|Vitali]] ja [[Volodõmõr Klõtško]] ning [[Vassõl Lomatšenko]] ja teivashüppaja [[Serhi Bubka]]. Iseseisva võistkonnana on Ukraina osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996. aasta suveolümpiamängud]]est. Ukraina sportlased on suveolümpiamängudel võitnud medaleid kokku 20 spordialalt. Kõige edukam olümpiasportlane on ujuja [[Jana Klotškova]], kes võitis aastatel 2000–2004 neli olümpiakulda ja ühe hõbemedali. [[Taliolümpiamängud]]el on Ukraina osalenud alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta mängudest]]. Medaleid on võidetud [[laskesuusatamine|laskesuusatamises]], [[vigursuusatamine|vigursuusatamises]] ja [[iluuisutamine|iluuisutamises]]. Olümpiavõitjaks on tulnud iluuisutaja [[Oksana Bajul]] (1994), laskesuusatamise naiskond (2014) ja vigursuusataja [[Oleksandr Abramenko]] (2018). [[Ukraina jäähokikoondis]] on osalenud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el ning [[jäähoki maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] kõrgeimas divisjonis aastatel 1999–2006. Ukraina kõige populaarsem spordiala on [[jalgpall]]. Ukraina kõige edukamad jalgpalliklubid on olnud [[Kiievi Dinamo]] ja [[Donetski Šahtar]]. [[Ukraina jalgpallikoondis]] osales maailmameistrivõistlustel esimest korda [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aastal]], mil jõuti kohe veerandfinaali. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga jalgpallis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlusi]]. Tuntumate Ukraina jalgpallurite hulka kuuluvad [[Oleh Blohhin]], [[Igor Belanov]] ja [[Andri Ševtšenko]]. == Ajalugu == [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] {{vaata|Ukraina ajalugu}} Ajaloolised piirkonnad on [[Bessaraabia]], [[Galiitsia]], [[Podoolia]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Puna-Vene]]. Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – [[Kiievi suurvürstiriik]] – [[9. sajand]]il. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud [[Kiievi vürstiriik]]. Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga]] ning moodustas 2/3 Leedu suurvürstiriigi territooriumist oma idaslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel 1471–1654 kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu suurvürstiriigi koosseisus [[Rzeczpospolita]]sse. Pärast [[Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus|kasakate ülestõusu]] moodustati autonoomne riik – [[Zaporižžja kasakavägi|Hetmanaat]]. Aastatel 1657–1667 toimunud[[Vene-Poola sõda (1657–1667)| Vene-Poola sõja]] tulemusel liideti [[Andrussovo rahu]]lepinguga osa Kesk-Ukrainast [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]]. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: [[Vasakkalda-Ukraina]] kuulus Venemaale ja [[Paremkalda-Ukraina]] Poolale, piirijõeks sai Ukrainat poolitav [[Dnepr]]i jõgi. 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal võitles Ukraina hetman [[Ivan Mazepa]] Rootsi poolel ja sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga [[Karl XII]]-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud [[Poltava lahing]] lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast. 1775. aastal hävitasid Vene väed [[Zaporižžja Sitš]]i, osa kasakatest põgenes üle Doonau, osa küüditati [[Kubanimaa|Kubanisse]], viimane Sitši pealik [[Petro Kalnõševskõi|Petro Kalnõševski]] vangistati ja saadeti [[Solovetsi saared|Solovetsi saartele]]. Ukraina talupojad muudeti Vene aadlike [[Pärisorjus|pärisorjadeks]]. Kõiki arhiividokumente ja kasakate relvi, mis annavad tunnistust Ukraina ajaloost 16.–18. sajandil sajandil, hoiti pikka aega [[Püha Eliisabeti kindlus]]es, kuni nad 1917. aastal Kiievisse evakueeriti. === 20. sajand === 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruari]]- ja [[oktoobrirevolutsioon]]i järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki [[Ukraina Rahvavabariik]]i, kuid Ukrainas toimunud [[Keskriikide okupatsioon Ukrainas|Saksa okupatsiooni]], Nõukogude okupatsiooni ja [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Poola]] vahel. Ametlikult asutasid [[Valgevene NSV|Valgevene]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa]] ja [[Ukraina NSV|Ukraina]] 1922. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], sisuliselt oli see küll Venemaa kontrollitud unitaarriik. Ukraina oli riigis [[liiduvabariik]]. Maailmasõdade vahel toimunud [[Holodomor]] (Nõukogude valitsuse korraldatud kunstlik näljahäda aastatel 1932-1933) tappis rohkem ukrainlasi kui II maailmasõda.{{Lisa viide}} 1939. aastal alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungiga Poolale]] okupeeriti Poola riigi [[Kresy|idaosad]], millest lõunapoolsed liideti [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus oleva [[Ukraina NSV]] külge. Teise maailmasõja käigus [[Ukraina riigikomissariaat|okupeeris Saksamaa Ukraina]] ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal, millega algas uus Nõukogude periood. Ukraina sai teises maailmasõjas märkimisväärselt laastatud ja järgnevad aastakümned taastati Ukrainas linnasid ja tööstust. Esimesed sõjajärgsed aastad esines sagedasti nälga ja vaesust. Läänepoolsetes oblastites, eriti Galitsias ja [[Volõõnia]]s, esines 1950. aastate alguseni ka [[UPA relvastatud vastupanu Nõukogude võimule|relvastatud vastupanu]] Nõukogude võimule, mida juhtis [[Ukraina Ülestõusuarmee]]. Sellel perioodil hukati või [[Küüditamised Nõukogude Liidus|küüditati Siberisse]] kümneid tuhandeid inimesi. 1950. ja 1960. aastatel kujunes Ukraina NSV üheks Nõukogude Liidu tähtsamaks tööstus- ja põllumajanduskeskuseks. 1954. aastal andis [[Nikita Hruštšov]] varem [[Vene NFSV]] koosseisu kuulunud [[Krimm]]i üle Ukrainale.<ref name="Maigre" /> [[Hruštšovi sula]] käigus vabastas režiim osa poliitvange ja lubas mõningast kultuurilist vabanemist, mis elavdas ukraina keele ja kirjanduse kasutust. 1960.–1970. aastatel tugevnes aga taas tsensuur ja poliitiline surve. Mitmed kirjanikud, teadlased ja inimõiguslased, arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. Jätkuv linnastumine tõi kaasa ka vene keele ja Nõukogude mõtteviisi süveneva leviku. 1986. aastal Ukrainas toimunud [[Tšernobõli tuumakatastroof]] süvendas rahulolematust ja usalduskriisi Nõukogude Liidus. [[Mihhail Gorbatšov]]i reformid ([[glasnost]] ja [[perestroika]]) lubasid Ukrainas rahvuslike liikumiste taaselustumist. Aastatel 1988–1990 loodi kümneid kodanikualgatusi, mille seas juhtivaks kujunes [[Ruhh]], mis nõudis autonoomiat ja hiljem iseseisvust. === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aasta augustis, pärast [[Augustiputš|ebaõnnestunud riigipööret]] Moskvas, kuulutas Ukraina 24. augustil 1991 iseseisvuse välja. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], [[Venemaa]] ja Ukraina juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla [[Belovežje leping|lepetele]], millega [[Nõukogude Liidu lagunemine|lõpetati Nõukogude Liidu]] kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents. Idaslaavi riigid moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. Ukrainast riigi arenguid 1990. aastatel iseloomustasid poliitiline ebastabiilsus, majanduslikud raskused ja võitlus riigi orientatsiooni üle [[Euroopa]] ja [[Venemaa]] vahel. Püüti rajada [[turumajandus]]t, kuid erastamisprotsess tõi kaasa [[Oligarhia|oligarhide]] mõju kasvu ja [[korruptsioon]]i süvenemise. 1996. aastal võttis parlament vastu [[Ukraina põhiseadus|põhiseaduse]].<ref>З А К О Н У К Р А Ї Н И Про прийняття Конституції України і введення її в дію, ідомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, N 30, ст.142</ref> 2004. aasta [[oranž revolutsioon]], mille vallandas võltsitud [[2004. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemus, tõi võimule [[Läänemaailm|läänele]] orienteeritud presidendi [[Viktor Juštšenko]], kuid tema korraldatud reformid jäid tagasihoidlikuks ja ühiskond pettus aeglases muutustempos. [[2010. aasta Ukraina presidendivalimised|2010. aastal valiti]] presidendiks [[Viktor Janukovõtš]], kes tugevdas sidemeid Venemaaga ja nõrgestas demokraatlikke institutsioone. 2013. aastal alanud [[Euromaidan]]i rahutused kujunesid 2014. aasta alguses [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|revolutsiooniks]], milles kukutati võimult president Janukovõtš. Sama aasta märtsis, kui [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]] sisenesid poolsaarele ja [[Krimmi annekteerimine|okupeerisid Krimmi]], algas Krimmi kriis. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud [[Vene-Ukraina sõda|Donbassi sõja]] ajal [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis moodustatud ühenduste [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luganski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariik]] tegutsemise esimese 100 päeva tulemused olid järgmised: hukkus üle 2000 inimese ja üle 5000 sai haavata; [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Luhanski oblast|Luhanski]] oblastis oli erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest sunnitud lahkuma 400 000 – 1 000 000 inimest.<ref name="T4ESD" /> [[Ukraina kriis|Vene-Ukraina kriis]] intensiivistus 2021. aasta lõpus. 24. veebruaril 2022 alustas Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. == Vaata ka == * [[Ukraina meedia]] * [[Eestlased Ukrainas]] * [[Eesti-Ukraina suhted]] * [[Dekommuniseerimine Ukrainas]] * [[Aasta lind (Ukraina)]] * [[Ukraina iseseisvuspäev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Ukraina astumine Euroopa Liitu]] * [[Ukraina-Venemaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esY44">[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/5029-17 Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)]</ref> <ref name="Y9dmB">[http://www.postimees.ee/2707246/ukraina-parlament-tuhistas-vene-keele-positsiooni-tugevdava-seaduse Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse]</ref> <ref name="Maigre">Merle Maigre [http://www.postimees.ee/49085/krimm-on-ukraina-julgeoleku-mikrokosmos/ "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos"] Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="Tigasson">Külli-Riin Tigasson [http://www.epl.ee/news/kultuur/krimm-kas-jargmine-sihtmark.d?id=51140287 "Krimm – kas järgmine sihtmärk?"] EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)</ref> <ref name="c2U6x">[http://www.ukrstat.gov.ua/operativ/operativ2007/ds/nas_rik/nas_e/nas_rik_e.html Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)] aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel</ref> <ref name="T4ESD">{{Netiviide|url=http://www.unian.net/politics/954689-100-dney-narodnyih-respublik-govoryat-tsifryi.html |pealkiri=100 дней «народных республик». Говорят цифры |väljaandja=UNIAN |aeg=23. august 2014 |vaadatud=23. augustil 2014 |eesnimi=Juri |perekonnanimi=Smirnov}}</ref> <ref name="icds">{{cite web|url=https://icds.ee/et/ukraina-detsentraliseerimise-teelahkmel/ |title=Ukraina detsentraliseerimise teelahkmel |publisher=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|ICDS]] |date=2017-10-10 |access-date=2023-05-12 |website=isdc.ee|author=Stina Aava |quote=Detsentraliseerimise olemus jaguneb kolmeks peamiseks suunaks. Esimeseks on ''hromada''{{'}}de ehk põhitasemel territoriaalsete kogukondade loomine, mis peab vähendama bürokraatiat ning lõppeesmärgiks on neid kokku luua 1500 (siiani rajatud alla poolte). Ühinemine toimub vabatahtlikkuse alusel ning antud lahendus liidab külad ja linnad, muuhulgas ''hromada'' keskpunkti ja kaugeima punkti vahe ei tohi ületada 30 minutit. }}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [http://ukraine.ua Veebileht] * [http://www.ukrstat.gov.ua/ Ukraina Riiklik Statistikaamet] {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=UA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Ukraina| ]] fvcgunrx5lw6bbobw43e8qalq2cz9zm 0 3634 7230941 5982109 2026-09-08T17:20:41Z Kuuskinen 33651 7230941 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Flag of Switzerland.svg|thumb|180px|[[Pilt:FIAV 111000.svg|23px]] Šveitsi lipp<br>Lipu proportsioonid on 1:1]] '''Šveitsi lipp''' on [[Šveits|Šveitsi Konföderatsiooni]] lipp. Lipp kujutab punasel väljal asuvat valget Kreeka risti. Valget risti nimetatakse Šveitsi ristiks ehk föderaalseks ristiks. Selle ristiharud on ristkülikukujulised: vertikaalsete harude kõrguse ja laiuse suhe on 7:6 ning horisontaalsete harude puhul 6:7. Risti suurus välja suhtes määrati 2017. aastal suhtega 5:8. Šveitsi lipp on ruudukujuline, erinevalt rahvuslippudele tavapärasest ristkülikukujulisest kujust. Ainus riik peale Šveitsi, mille lipp on ruudukujuline, on [[Vatikan]].<ref name="Cross" /> Valget risti on kasutatud Šveitsi tunnusena alates [[14. sajand]]i algusest.<ref name="Cross" /> Šveitsi Liidunõukogu kirjeldas selle sümboolikat 1889. aastal kui "ühtaegu kristliku risti sümbolit ja Vana Konföderatsiooni välistunnust". Tänapäeval kasutatav lipp, valge rist punasel, kinnitati põhiseaduses Šveitsi lipuks 1848. aastal. Ajaloolased pole kindlad, miks valiti valgele ristile taustavärviks punane.<ref name="Flag" /> Šveitsi tsiviil- ja riigilipp, mida kasutavad Šveitsi laevad, paadid ja valitsusvälised organisatsioonid, on ristkülikukujuline ning selle mõõtmete suhe on tavapärasem 2:3. Šveitsi seadused sätestavad suhte 2:3 ka Šveitsis registreeritud õhusõidukitel kasutatavate lippude puhul. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Cross">{{netiviide |pealkiri=Cross purposes: the unique Swiss flag |väljaanne=Swissinfo |url=https://www.swissinfo.ch/eng/swiss-abroad-community/cross-purposes-the-unique-swiss-flag/89284039 |vaadatud=2026-09-08}}</ref> <ref name="Flag">{{netiviide |pealkiri=Swiss flag |väljaanne=About Switzerland |url=https://www.aboutswitzerland.eda.admin.ch/en/swiss-flag |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} [[Kategooria:Šveitsi sümboolika]] [[Kategooria:Riigilipud]] ttpq0pvargeb3jale6pckvymgh8i9pq 0 4039 7231122 7229571 2026-09-09T05:07:46Z Velirand 67997 /* U */ 7231122 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud tuntud [[arst]]e. On olemas ka [[Eesti arstide loend (1940)]].'' ''Arstiteadlaste kohta vaata [[arstiteadlaste loend]]it''. {{tähed}} ==A== *[[Anders Aagaard]] *[[Andreas Leigh Aabel]] *[[Arno Aadamsoo]] *[[Otto Aagaard]] *[[Oivi Aakre]] *[[Emil Aarestrup]] *[[Anton Aarma]] *[[Richard Aavakivi]] *[[Jean Marie Charles Abadie]] *[[Abd-el-latif]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Abraham ibn Daud]], juudi õpetlane *[[Alar Abram]] *[[Helmut Ackermann]] *[[Leida Adamberg]] *[[Dmitri Adams]] *[[John Bodkin Adams]] *[[Martin Adamson]] *[[Rein Adamson]] *[[Edmund Arthur Wilhelm Adelheim]] *[[Raul Adlas]] *[[Minna Adoff]] *[[Pehr von Afzelius]] *[[Georgius Agricola]] *[[George Ainslie]] *[[Foma Akimov]] *[[Klaudia Akimov]] *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]] *[[Ivan Alfejev]] *[[Jēkabs Alksnis]] *[[Arnold Allik]] *[[Lembit Allikmets]] *[[Ralf Allikvee]] *[[Alan Altraja]] *[[Manuel Álvares]] *[[Andres Alver]] *[[Hans Alver]] *[[Arthur Amon]] *[[Gerhard Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Johann Andreae]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Hendrik Andresson]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Viljar Ansko]] *[[Konstantin Antropov]] *[[August Aoneem]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Tiiu Aro]] *[[Toomas Aro]] *[[Betti Aronstamm]] *[[August Arrak]] *[[Guido Arro]] *[[Jaak Aru]] *[[Alma Ast]] *[[Helga Ast]] *[[Jean Astruc]] *[[Theodor Asu]] *[[Ago Aunver]] *[[Adelaida Avagjan]] *[[Frank Ayd]] ==B== *[[Frederick Ballantyne]] *[[Juda Baran]] *[[Robert Bárány]] *[[Christiaan Barnard]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Josiah Bartlett]] *[[Alberto Barton]] *[[Anton de Bary]] *[[Ernst Beckmann]] *[[Bajram Begaj]] *[[Hanswilhelm Beil]] *[[Johann Below]] *[[Gottfried Benn]] *[[Hans Berger]] *[[Ernst Bergmann]] *[[Regina Birk]] *[[Friedrich Birkenfeldt]] *[[Elisabeth Birkenthal]] *[[Joseph Black]] *[[Ernst Blessig]] *[[Eugen Bleuler]] *[[Alain Bombard]] *[[Edward de Bono]] *[[Biljana Borzan]] *[[Peter Bossman]] *[[Sergei Botkin]] *[[James Braid]] *[[Nadejda Brânzan]] *[[Jaan Brems]] *[[Maximilian Bresowsky]] *[[Pierre Paul Broca]] *[[Richard Brocklesby]] *[[Flora Brovina]] *[[Maximilian Theodor Buch]] *[[Rudolf Buchheim]] *[[Vladimir Bulgakov]] *[[Alexander Georg von Bunge]] *[[Ralph von Bunge]] *[[Johannes Burchart V]] *[[Johannes Burchart VI]] *[[Johannes Burchart VII]] *[[Johannes Burchart VIII]] *[[Nikolai Burdenko]] *[[Iván Böszörményi-Nagy]] *[[Gerda-Ludmilla Bürger]] ==C== *[[Milan Cabrnoch]] *[[Anda Čakša]] *[[Georges Canguilhem]] *[[Alexis Carrel]] *[[Carl Gustav Carus]] *[[Elsa Cayat]] *[[Meenakshi Chintapalli]] *[[Garry Conille]] *[[Géza Csáth]] *[[Katalin Cseh]] ==D== *[[Vladimir Dal]] *[[Edmund Dalton]] *[[Henry Dearborn]] *[[Irena Degutienė]] *[[Nikolai Desewè]] *[[Christian Friedrich von Deutsch]] *[[Aleksander Doilov]] *[[Vincent Dole]] *[[Franciscus Donders]] *[[Denzil Douglas]] *[[Karl von Dressler]] *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]] *[[Gottfried Dunkel]] *[[Ignaz Döllinger]] ==E== *[[Jaan Eha]] *[[Juhan Ehlvest]] *[[Maret Ehlvest]] *[[Karl Eduard von Eichwald]] *[[Konstantin Elbing]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Rune Elmqvist]] *[[Empedokles]], vanakreeka õpetlane *[[Jüri Ennet]], eesti psühhiaater *[[August Erikson]] *[[Hilda Espenberg]] *[[Emil Ever]] *[[Hele Everaus]] ==F== *[[Giovanni Faber]] *[[Friedrich Robert Faehlmann]] *[[Anthony Fauci]] *[[Jules Favré]] *[[Selma Feldbach]] *[[Jean Fernel]] *[[Artur Fogel]] (1877–1948; Артур Иванович Фогель)[http://web.archive.org/web/20070822232450/http://www.sibmuseum.ru/german/BOOK/fogel.htm] *[[Federico Franco]] *[[Viktor Frankl]] *[[R. Austin Freeman]] *[[Eugen Frick]] *[[Satoshi Furukawa]] ==G== *[[Carleton Gajdusek]] *[[Franz Joseph Gall]] *[[Luigi Galvani]] *[[Aleksander Gavrilov]] *[[Atul Gawande]] *[[Galenos]] *[[Eduard Gens]] *[[Konrad Gesner]] *[[Erich Girgensohn]] *[[Abram Glikman]] *[[Rosa Glikman]] *[[Dominique Alexandre Godron]] *[[Camillo Golgi]] *[[Peeter Golubov]] *[[Ginés González García]] *[[Nikolai Goromulinsky vanem]] *[[Nikolai Goromulinsky noorem]] *[[Franz Grant]] *[[Edgar Arthur Greinert]] *[[Elmar Gross]] *[[Albrecht von Gräfe]] *[[Bernhard von Gudden]] *[[Allvar Gullstrand]] ==H== *[[Earle Haas]] *[[Ants Haavel]] *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]] *[[Jaan Haho]] *[[Wilhelm Karl von Haidinger]] *[[Jüri Haldre]] *[[Lemme Haldre]] *[[Sulev Haldre]] *[[Gerhard Armauer Hansen]] *[[Peeter Hansen]] *[[Leonhard Hantsoo]] *[[Moritz von Harten]] *[[William Harvey]] *[[Arthur Hill Hassall]] *[[Hanskarl von Hasselbach]] *[[Eric Heiden]] *[[Aribert Heim]] *[[Marju Hein]] *[[Peeter Hellat]] *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]] *[[Philip Hench]] *[[Juha Hernesniemi]] *[[Jaak Herodes]] *[[Veiko Herodes]] *[[Ernst Hertel]] *[[William Hertel]] *[[Carl Hermann Hesse]] *[[Alma Hiie]] *[[Anton Hindremäe]] *[[Hippokrates]] *[[Gustav Hirsch]] *[[Hugo Daniel Ernst Hoffmann]] *[[Clas Fredrik Hornstedt]] *[[Karl Abraham Hunnius]] *[[Malle Hämarik]] ==I== *[[Ibn Sīnā]] (Avicenna) *[[Louis Ide]] *[[Jakob Johann Ilisch]] *[[Johannes Imelik]] *[[Artur Osvald Indus]] *[[Diana Ingerainen]] *[[Seihaku Irako]] ==J== *[[Eero Jakobson]] *[[Elmar Jakobson (arst)|Elmar Jakobson]] *[[Helene Jakobson]] *[[Hilja Jalviste]] *[[Eugen Friedrich Reinhold Jannsen]] *[[Karl Jaspers]] *[[Edward Jenner]] *[[Martin Jervan]] *[[Helgi Johanson]] *[[Arnold Juhans]] *[[Voldemar Juss]] *[[Tõnu Juul]] *[[Valdur Jänes]] *[[Johan Järv]] *[[Bernhard Jürgens]] *[[Mart Jürisoo]] *[[Helvi Jürisson]] *[[Verner Jürman]] *[[Helvi Jüssi]] ==K== *[[Ain Kaare]] *[[Alma Kadastik]] *[[Heiti Kadastik]] *[[Hubert Kahn]] *[[Jüri Kaik]] *[[Anna Kalamees]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Irina Kalits]] *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]] *[[Maie-Leena-Liisa Lõvi-Kalnin]] *[[Endel Kama]] *[[Norishige Kanai]] *[[Takaki Kanehiro]] *[[Helga Kangro]] *[[Hilja Kangro]] *[[Heljut Kapral]] *[[Philipp Jakob Karell]] *[[Ulrich Karell]] *[[Toomas Kariis]] *[[Juri Karjagin]] *[[Elmar Karu]] *[[Külliki Karu]] *[[Toomas Karu]] *[[Jaan Karusoo]] *[[Selma Kasik]] *[[Anu Kasmel]] *[[Ants Kass]] *[[Anatoli Kazmirtšuk]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Jüri Kaude]] *[[Alfred Keerd (arst)|Alfred Keerd]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Jaan Kerge (arst)|Jaan Kerge]] *[[Rein Kermes]] *[[’Omar Khayyām]] *[[Viktor Kibbermann]] *[[Olaf Kibe]] *[[Hermann Kienast]] *[[Endel Kirsimägi]] *[[Olga Kistler-Ritso]] *[[Maano Kivilo]] *[[Jüri Kivimäe (arst)|Jüri Kivimäe]] *[[Erwin Klausner]] *[[Reinhold Kleitsman]] *[[Heinrich Klose]] *[[Selma Kobla]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Toomas Kokk]] *[[Konstantin Konik]] *[[August Kook (arst)|August Kook]] *[[Karl Kook]] *[[Leida Kook]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Milvi Koplus]] *[[Karmen Koppel]] *[[Janusz Korczak]] *[[Andres Kork]] *[[Gustav Kornel]] *[[Andres Kotsar]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Hans Adolf Krebs]] *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] *[[Richard Kristjuhan]] *[[August Krogh|Schack August Steenberg Krogh]] *[[Endel Kroll]] *[[Gustav Kroll]] *[[Eugen Krooni]] *[[Vincas Kudirka]] *[[Lembit Kuhlberg]] *[[André Kuipers]] *[[Georg Kull]] *[[Mart Kull (1914)]] *[[Mart Kull (1956)]] *[[Nigul Kurdve]] *[[Ago Kõrgvee]] *[[Uno Kõrgvee]] *[[Argo Kõvamees]] *[[Vladimir Kärk (arst)|Vladimir Kärk]] *[[Haldja Kääri]] *[[Urmo Kööbi]] *[[Elizabeth Kübler-Ross]] *[[Silvia Künnapuu]] *[[Otto Küstner]] ==L== *[[Roman Laamann]] *[[Edward Laane]] *[[Elmut Laane]] *[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik *[[Theodor Lackschewitz]] *[[Tanel Laisaar]] *[[Jaan Laos]] *[[Robert Lattik]] *[[Rein Laube]] *[[Josephus Nicolaus Laurenti]] *[[Feliks Leesik]] *[[Tõnis Leisner]] *[[Uno Leisner]] *[[Henno Lender]] *[[Artur Lepp]] *[[Rita Levi-Montalcini]] *[[Adik Levin]] *[[Oscar Levy]] *[[Hugo Karl Liepmann]] *[[Mare Liiger]] *[[Oskar Liik]] *[[Aloysius Lilius]] *[[Carl Albert Lindström]] *[[Artur Linkberg]] *[[Erik Linnolt]] *[[Elmar Loige]] *[[Andrus Loog]] *[[Ester Luiga]] *[[Juhan Luiga]] *[[Lilian Luik]] *[[Friedrich Luksep]] *[[Nikolai Lunin]] *[[Katrin Luts]] *[[Roman Luuk]] *[[Adele Luuk-Lik]] *[[Adalbert Lübek]] ==M== *[[Hans Madissoon]] *[[Gunnar Maehle]] *[[Margaret Mahler]] *[[Matti Maimets]] *[[Maimonides]], juudi õpetlane *[[Mati Majass]], eesti nahaarst *[[Marcello Malpighi]] *[[Roomelt Malviste]] *[[Külvar Mand]] *[[Sulev Maramaa]] *[[Adda Mardna]] *[[Leonhard Mardna]] *[[Mihkel Mardna]] *[[Peeter Mardna]] *[[Urve Mardna]] *[[Thomas Marshburn]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Merike Martinson]] *[[Jaan Masing]] *[[Niccolò Massa]] *[[Lennart Maurer]] *[[John McCrae]] *[[Richard Mead]] *[[Artur Meerits]] *[[Lembit Mehilane]], eesti psühhiaater *[[Uno Meikas]] *[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör ja günekoloog *[[Tiit Meren]] *[[Andres Merend]] *[[Helbe Merila-Lattik]] *[[Eero Merilind]] *[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]] *[[Arvo Mesikepp]] *[[Franz Mesmer]] *[[Oskar Metsavaht]] *[[Hans Horst Meyer]] *[[Edgar Meywald]] *[[Eduard Michelson]] *[[Indrek Miidla]] *[[Hilda Milve]] *[[Jaan Miländer]] *[[George Richards Minot]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Erich Moisar]] *[[Jacob Moleschott]] *[[Maria Montessori]] *[[Theodor Morell]] *[[Jacob Levy Moreno]] *[[Andrew Morgan]] *[[Henry Morgentaler]] *[[Samuel George Morton]] *[[Karen Muir]] *[[Heinrich Multer]] *[[Jaanus Mumma]] *[[Axel Munthe]] *[[Mihhail Muraško]] *[[William Parry Murphy]] *[[Johan Andreas Murray]] *[[Olev Mõistus]] *[[Hans Mõttus]] *[[Jüri Männiste]] *[[Johan Müllerson]] ==N== *[[Marje Nahkur]] *[[Marje Nelis]] *[[Virge Nemvalts]] *[[dr Nick|George Nichopoulos]] *[[Lembit Norviit]] *[[Jaan Novek]] *[[Ludmilla Nurmand]] *[[Mats Nõges]] *[[Enn Nõu]] *[[Marie Nyswander]] ==O== *[[Tõnis Ojakäär]] *[[Maie Ojamaa]] *[[August Okas]] *[[Amina Okujeva]] *[[Rein Ole]] *[[Juozas Olekas]] *[[Juta Olesk]] *[[Tiiu Olm]] *[[Marje Oona]] *[[Leo Edgar Oras]] *[[Aino Orgulas]] *[[Georgi Orlov]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Anne Ormisson]] *[[Indrek Oro]] *[[Rein Oro]] *[[Kristi Ott]] *[[Juhan Ottas]] *[[Richard August Eduard Ottow]] *[[Filipp Ovsjannikov]] ==P== *[[Ann Paal]] *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]] *[[Vello Padrik]] *[[Ruth Paimre]] *[[Heiti Paldrok]] *[[Oskar Palu]] *[[Aleksei Panov]] *[[Maarja Panov]] *[[Paracelsus]] *[[Paul Parmakson]] *[[Ron Paul]] *[[Aígina Paulos]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Ülle Pechter]] *[[Konstantin Pedusaar]] *[[Paul Pedusaar]] *[[Margus Peeba]] *[[Rudolf Peets]] *[[Christiaan Hendrik Persoon]] *[[Leonid Peterson]] *[[Liia Peterson]] *[[Konrad Pfaff]] *[[Eduard Pihlak]] *[[Oskar Pihlak]] *[[Rudolf Piho]] *[[Ilme Pilv]] *[[Nikolai Pirogov]] *[[Ülle Planken]] *[[Tiit Pokk]] *[[Vladimir Poljanski]] *[[Alide-Emilie Poom]] *[[Tatjana Popova]] *[[Anatoli Poppen]] *[[Maie Potter]] *[[Peep Pree]] *[[Karel Bořivoj Presl]] *[[Tom Price]] *[[Carl Prima]] *[[Taimi Proos]] *[[Roman Prymula]] *[[Igor Pšenitšnikov]] *[[Olar Pullisaar]] *[[Margus Punab]] *[[Hilda Puusepp]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Peep Põdder]] *[[Airi Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Veinart Põkk]] *[[Arnold Põllumaa]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Ilja Pähn]] *[[Jaan Pärnat]] *[[Veera Pärsimägi]] *[[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpoeg]] *[[Mait Püümets]] ==R== *[[Harri Raaga]] *[[Aleksandra Raatma]] *[[Imbi Rahumaa]] *[[Rein Raie]] *[[Gerhard Rall]] *[[Ivo Ramjalg]] *[[Aasa Randvere]] *[[Toomas Randvere]] *[[Feliks Raudkepp]] *[[Jüri Raudsepp]] *[[Riina Raudsik]] *[[James Raukas]] *[[Enn Rebane]] *[[Jaak Rebane]] *[[Katrin Rehemaa]] *[[Wilhelm Reich]] *[[Gustav Reimann]] *[[Karl Reinhold]] *[[Arved Reinvald]] *[[Loori Reinvald]] *[[Louise Reiss]] *[[Jürgen Renteln]] *[[Achille Richard]] *[[Riste Ridala]] *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]] *[[Mall-Anne Riikjärv]] *[[Jaan Meinhard Riiv]] *[[Aime Rinne]] *[[Scipione Riva-Rocci]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Leo Theodor von Rohland]] *[[Gerhard Rooks]] *[[Ilse Rootsmäe]] *[[Lemming Rootsmäe]] *[[Hermann Rorschach]] *[[Mai Rosenberg]] *[[Arvo Rosenthal]] *[[Heinrich Rosenthal]] *[[Herman Rossmann]] *[[Jurgen Ruesch]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ants Rulli]] *[[Endel Rumma]] *[[Vladimir Rusnak]] *[[Paul Ruus]] *[[Tiit Rähn]] *[[Kaljo Rägo]] *[[Mauri Ryömä]] ==S== *[[Tähti Saar]] *[[Ernst Saareste]] *[[Ivo Saarma]] *[[Jüri Saarma]] *[[Apollon Saarne]] *[[Bernhard Saarsoo]] *[[Aet Saarts]] *[[Nils Bernhard Sachris]] *[[Elle-Mall Sadrak]] *[[Kai Saks]] *[[Toomas Savi]] *[[Leo Schotter]] *[[Anton Schulzenberg]] *[[Albert Schweitzer]] *[[Theodor Schönberg]] *[[Édouard Séguin]] *[[Ignaz Semmelweis]] *[[Alar Sepp]] *[[Henn Sepp]] *[[Arnold Seppo]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Hiromi Shinya]] *[[Sheikh Muszaphar Shukor]] *[[Harold Shipman]] *[[Martin Sihle]] *[[Urmas Siigur]] *[[Elmar Siirde]] *[[Eugen Sild]] *[[John Snow]] *[[Meeli Solnik]] *[[Igors Solomatins]] *[[Pilleriin Soodla]] *[[Ilmar Soomere]] *[[August Friedrich Spindler]] *[[Johann Spurzheim]] *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]] *[[Ferenc Szirko]] *[[Gabor Szirko]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Joel Starkopf]] *[[Thomas Starzl]] *[[Ralph Steinman]] *[[Aleksander Stern]] *[[Pauls Stradiņš]] *[[Ludwig August Struve]] *[[Henry Stubbe]] *[[Vello Subi]] *[[Urmas Sukles]] *[[Urmas Sule]] *[[Hans Sulg]] *[[Toomas Sulling]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Diana Suumann]] *[[Vladimir Suursööt]] *[[Hans Sõber]] *[[Andrei Sõritsa]] *[[Leida Sõrmus]] *[[Ernst Säga]] *[[Ilmar Särg]] *[[Viktor Särgava]] *[[Edgar Sööt]] *[[Jaan Sütt]] *[[Franciscus Sylvius]] ==Š== ==Z== *[[Valdis Zatlers]] *[[Werner Zoege von Manteuffel]] *[[Rein Zupping]] ==T== *[[Eugen Tallmeister]] *[[Hendrik Tallo]] *[[Siegfried Talvik]] *[[Peep Talving]] *[[Ann Tamm]] *[[Rudolf Tamm (arst)|Rudolf Tamm]] *[[Tiina Tasmuth]] *[[Artur Tava]] *[[Salme Teemant]] *[[Rein Teesalu]] *[[Anders Tegnell]] *[[Nelson Teich]] *[[Toomas Tein]] *[[Georg Thal]] *[[Max Theiler]] *[[Eléni Theochárous]] *[[Ferdinand Thomson]] *[[Heino Tiik]] *[[Madis Tiik]] *[[Maks Tiitso]] *[[Albert Tilk]] *[[Ene Tomberg]] *[[Herbert Tomberg]] *[[Juta Tomingas (arst)|Juta Tomingas]] *[[Toomas Toomsoo]] *[[Arsen Torosjan]] *[[Ingeborg Trofimova]] *[[Jaan Troost]] *[[Aleksander Trusa]] *[[Rein Truupõld]] *[[Aleksandr Tšernjonok]] *[[Robert Tuisk]] *[[Emilie Tungal]] *[[Toomas Tuuling]] *[[Marina Tuutma]] *[[Endel Tünder]] ==U== *[[Uno Ugandi]] *[[Vladimir Uiba]] *[[Toomas Uibu]] *[[Margus Ulst]] *[[Carlo Urbani]] *[[Peeter Urm]] *[[Eduard Uuemaa]] *[[Hasso Uuetoa]] *[[Ruth Uustal]] *[[Uno Uustal]] *[[Hans Uustalu]] ==V== *[[Helgi Vadi]] *[[Rein Vahisalu]] *[[Oskar Vaikna]] *[[Johannes Valdmann]] *[[Le Vallikivi]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Alge Vare]] *[[Johannes Vares]] *[[Karin Varik]] *[[Olavi Vasar]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Aleksander Vastalu]] *[[Lembit Veeber]] *[[Theodoor Hendrik van de Velde]] *[[Toivo Velgre]] *[[Andreas Vesalius]] *[[Johannes Vibur]] *[[Terje Viidebaum]] *[[Margus Viigimaa]] *[[Luule Viilma]] *[[Hans Viinapuu]] *[[Agu Viirmaa]] *[[Juhan Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Krista Vinkel]] *[[Vasile Voiculescu]] *[[Leonid Volmer]] *[[Boris Voogas]] *[[Salme Vooremaa]] *[[Adolphe Guillaume Vorderman]] *[[Marija Vorontsova]] *[[Airi Värnik]] ==W== *[[Hermann Walter]] *[[Wilhelm Walter]] *[[Ernst Walther]] *[[Ernst Heinrich Weber]] *[[Johannes Weyer]] *[[Robert Whytt]] *[[Bruno Wikszemski]] *[[Peter Ernst Wilde]] *[[J. C. P. Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[William Woodville]] *[[Stephen Worobetz]] *[[Aldona Wos]] *[[Erich Wulff]] ==Õ== *[[Richard Õunap]] ==Ä== *[[Benno Äniline]] ==Ü== *[[Voldemar Üprus]] ==X== *[[Gaius Stertinius Xenophon]], antiikaja arst ==Y== *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Adolf Yllö]] *[[Arvo Ylppö]] ==Kirjandus== *[[Isidor Brennsohn]]: Die Aerzte Estlands vom Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Estlands., Riga 1922, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000352/images/index.html Digitaalselt] *Isidor Brennsohn: Die Aerzte Kurlands vom Beginn der herzoglischen Zeit bis zur Gegenwart : ein biografisches Lexikon nebst einer historischen Einleitung über das Medizinalwesen Kurlands., Riga: Ernst Plate AG 1929, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000353/images/index.html Digitaalselt] *[[Helbe Merila-Lattik]]. Eesti arstid 1940–1960. Tallinn, 2000. [[Kategooria:Arstid| ]] [[Kategooria:Meditsiini loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] rj1r2y0pbtwxg5r76h1y9mmyh01k8ow 0 4564 7231207 6910431 2026-09-09T10:17:36Z Kapsas123 209254 7231207 wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''30. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 120. ([[liigaasta]]l 121.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 17. aprill ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1908]] – Eestist sõitis läbi Rootsi kuningas [[Gustav V]].<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/> * 1908 – seoses Rootsi kuninga läbisõiduga Eestis tehti Eestis esimene [[dokumentaalfilm]].<ref name="Kronoloogia, 2007:173"/> * [[1922]] – Tallinnas [[Estonia teatrisaal]]is lõppesid kaks päeva väldanud [[1922. aasta tõstmise maailmameistrivõistlused|tõstmise maailmameistrivõistlused]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1936]] – [[Märt Meet]] valiti tagasi [[Suure-Kõpu vald|Suure-Kõpu]] vallavanemaks. * [[1937]] – trükist ilmus [[Eesti Entsüklopeedia]] viimane, 56. vihk. * [[1983]] – [[Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirik|Mõisaküla Maarja-Magdaleena kirikus]] oli tulekahju. Hävisid [[Alar Kotli]] projekteeritud hoone sisemus ja katus.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/249860/salaparased-polengud-teatrid-moisakula-kirik-ja-pollumajandusmuuseum Salapärased põlengud: teatrid, Mõisaküla kirik ja põllumajandusmuuseum] SL Õhtuleht, 13. oktoober 2007</ref> * [[1985]] – [[Tartu]]s toimusid [[Uku Masing]]u matused.<ref>http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?table=Scans&page=350</ref> * [[2007]] – Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[Venemaa Riigiduuma]] delegatsioon. Juba enne äralendu teatas delegatsiooni juht [[FSB]] endine juht [[Nikolai Kovaljov]] [[Moskva]]s lennujaama kogunenud ajakirjanikele, et nõuab [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi valitsuse]] tagasiastumist. Protestiks siseasjadesse sekkumise vastu tühistas Eesti valitsus duumaliikmetega kokkulepitud kohtumised.<ref>[[Tiit Madisson]]. Aprillimässu lugu : Eesti riigiks olemise kogemus rahvuslase silme läbi. Tallinn, 2008, lk. 127-129</ref> * [[2010]] – [[Tallinn]]as põles maha [[Nõmme turuhoone]]. * [[2012]] - Tartus toimunud [[Eesti Film 100]] tähistamisel anti esimest korda ajaloos välja nn sajandi filmiauhinnad. ===Maailmas=== * {{0}}[[711]] – maurid eesotsas [[Tariq ibn-Ziyad]]iga maabusid [[Gibraltar]]il sissetungiks [[Hispaania]]sse. * [[1671]] – [[Horvaatia baan]] [[Péter Zrínyi]] hukati [[Habsburgid]]e-vastases vandenõus süüdistatuna. * [[1803]] – [[USA]] ostis [[Prantsusmaa]]lt [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]]. * [[1900]] – [[Hawaii saared|Hawaii]]st sai [[USA]] territoorium. * [[1916]] – [[Saksa keisririik|Saksamaa]] ja [[Austria-Ungari]] kehtestasid esimeste riikidena [[Suveaeg|suveaja]]. * [[1945]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Adolf Hitler]] sooritas [[Berliin]]is koos oma abikaasa [[Eva Hitler]]iga enesetapu. * 1945 – Teine maailmasõda: USA 7. Armee hõivas [[München]]i.<ref>http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=30.4.1945{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[1975]] – [[Vietnam]]ist lahkus viimane helikopter USA vägedega. Lõppes [[Vietnami sõda]]. * [[2009]] – Hollandis rünnati paraadil kuninglikku perekonda. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 30. aprillil}} * [[1864]] – [[Juhan Liiv]], eesti luuletaja * [[1870]] – [[Ferenc Lehár]], ungari helilooja * [[1883]] – [[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik * [[1916]] – [[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik * [[1938]] – [[Tanel Moora]], eesti arheoloog * [[1943]] – [[Ly Seppel]], eesti luuletaja * [[1945]] – [[Annie Dillard]], ameerika kirjanik * [[1956]] – [[Lars von Trier]], taani režissöör * [[1967]] – [[Filipp Kirkorov]], vene-armeenia poplaulja ja laulukirjutaja * [[1970]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja * [[1975]] – [[Johnny Galecki]], ameerika näitleja * [[1981]] – [[Kristin Størmer Steira]], norra murdmaasuusataja * [[1981]] – [[Pjotr Nalitš]], [[Venemaa]] laulja. * [[1982]] – [[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja * [[1984]] – [[Marko Rohtlaan]], eesti motosportlane * [[1985]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell. == Surnud == {{vaata|Surnud 30. aprillil}} * [[1632]] – [[Zygmunt III]], [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]] (1587–1632) ja [[Rootsi kuningas]] 1592–1599 (Sigismundi nime all) * [[1929]] – [[Birger Sjöberg]], rootsi kirjanik ja helilooja * [[1933]] – [[Aleksander Loun]], eesti ärimees * [[1945]] – [[Adolf Hitler]], Saksa poliitik ja riigitegelane * [[1972]] – [[Elmar Simm]], eesti ajakirjanik * [[1974]] – [[Agnes Moorehead]], USA näitleja * [[1983]] – [[George Balanchine]], tantsija ja koreograaf * [[2007]] – [[Grégory Lemarchal]], prantsuse laulja * [[2008]] – [[Indrek Martis]], eesti muusik * [[2014]] – [[Valeri Kalabugin]], eesti ajakirjanik, poliitik ja aktivist * [[2015]] – [[Ben E. King]], USA laulja == Pühad == * [[Rahvusvaheline džässipäev]] <ref name="jazzday">{{Netiviide |URL=http://jazzday.com/ |Pealkiri=International Jazz Day |Väljaanne=Ametlik koduleht |Kasutatud=30.04.2017 |Keel=inglise}}</ref> == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:173">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 30]] ndffxxd8rnmrhe7ppgv0hkbv5o09kgq 0 5758 7230808 7216001 2026-09-08T12:09:52Z Kuriuss 38125 7230808 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maast; koori kohta vaata artiklit [[Segakoor Hellas]]; Soome ettevõtte kohta artiklit [[Hellas (ettevõte)]].}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=august}} '''Vana-Kreeka''' ehk '''Antiik-Kreeka''' ehk '''Hellas''' ([[vanakreeka keel]]es ῾Ελλάς) oli [[vanaaeg|vanaaja]] maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk [[hellenid]]. Kitsamas mõttes paiknes see [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas ja sellest ida poole jäävatel [[Egeuse saared|Egeuse saartel]], kus elasid muinaskreeka hõimud, ja selle territoorium langeb seal põhiliselt kokku tänapäeva [[Kreeka]] territooriumiga. Laiemalt mõistetakse Vana-Kreeka all kogu [[antiikaeg|antiikaja]] kreekakeelset maailma. Sellesse kuulusid kõik [[kreeklased|kreeklaste]] asustatud ja [[kreeka kultuur]]iga alad, sealhulgas need, kuhu muinaskreeklased asusid elama 1. aastatuhande eKr esimesel poolel toimunud [[Kreeka kolonisatsioon]]i käigus: [[Küprose saar]], [[Väike-Aasia]] läänerannik [[Anatoolia]]s (sealhulgas [[Joonia]]), [[Musta mere väinad]]e ning [[Must meri|Musta]] ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] rannikualad, [[Sitsiilia]] rannikualad (eriti idaosa) ja mitmed teised [[Lõuna-Itaalia]] osad, [[Illüüria]] ja [[Traakia]] rannik, [[Egiptus]]e ala ja [[Aafrika]] kirdeosa ([[Kürenaika]], tänapäeva [[Liibüa]] ala), [[Lõuna-Prantsusmaa]] rannikuala ehk [[Gallia]] lõunarannik ning [[Pürenee poolsaar]]e ([[Hispaania]] ala) kirderannik. '''Vana-Kreeka''' ajalugu hõlmab ajavahemikku [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhande keskpaigast]] kuni [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhande]] lõpuni eKr, Teise käsitluse järgi [[tume ajajärk|tumedast ajajärgust]] (12.–9. sajand eKr) kuni [[antiikaja lõpp|antiikaja lõpuni]] (umbes 600 pKr). Vana-Kreeka oli lõdvalt seotud kultuuriliselt ja keeleliselt lähedaste linnriikide ([[polis]]te) ja kogukondade kogum. Enne [[Rooma periood]]i oli enamik neist aladest poliitiliselt ühendatud vaid ühel korral – [[Makedoonia kuningriik|Makedoonia kuningriigi]] valitsemise all aastatel 338–323 eKr, kui esmalt [[Philippos II]] ja seejärel tema poeg [[Aleksander Suur]] olid Kreeka üle võimu haaranud.<ref>See ligi 15 aastat kestnud ühendamine ei hõlmanud Vahemere maade lääneosa, Musta mere ranniku, [[Küprose saar]]e ja [[Kürenaika]] sõltumatuid kreeka linnriike.</ref> [[Vanakreeka kultuur]]il oli suur mõju [[Rooma riik|Rooma riigile]] ja selle kaudu kogu [[lääne kultuuri]] arengule. Muinaskreeklaste tsivilisatsioon on avaldanud suurt mõju tänapäeva maailma keelele, poliitikale, haridussüsteemidele, filosoofiale, teadusele, kunstile ja arhitektuurile. Kreeka kultuuripärandi taasavastamine ja uurimine aitas oluliselt kaasa ka [[renessanss|renessansi]] kujunemisele 14.–16. sajandil. <gallery> Ancient Greek Northern regions.png|[[Põhja-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Regions Central Greece.png|[[Kesk-Kreeka]] ajaloolised maakonnad Ancient Greek southern regions.png|[[Lõuna-Kreeka]] ajaloolised maakonnad </gallery> == Ajalugu == {{Vaata|Vana-Kreeka ajalugu}} Vana-Kreeka ajaloos eristatakse tavaliselt viit perioodi: *[[Kreeta-Mükeene periood]] (umbes 2500 eKr – 1150 eKr) – esimeste tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu aeg Kreetal ning seejärel ka Balkani-Kreekas. *[[Tume ajajärk]] ehk [[Homerose ajajärk]] (umbes 1150 eKr – 800 eKr) – hõimude järjekordsest ümberasumisest põhjustatud ajutise taandarengu periood. *[[Arhailine ajajärk]] ehk tsivilisatsiooni uus tõus (800 eKr – 500 eKr) – tsivilisatsiooni taastumise ja linnriikide ehk [[polis]]te kujunemise periood. *[[Kreeka klassikaline ajajärk|Klassikaline ajajärk]] (500 eKr – [[336 eKr]]) – Kreeka linnriikide, eeskätt [[Ateena]] õitsengu periood. *[[Hellenism]]iperiood ([[336 eKr]] – [[30 eKr]]) – Kreeka-Makedoonia idaekspansiooni periood ning hellenistlike riikide kujunemise ja arengu aeg kuni nende allutamiseni [[Vana-Rooma|Roomale]]. === Varaseim inimasustus=== Varaseimad tõendid inimasustusest [[Balkani poolsaar]]el on leitud [[Petrálona koobas|Petrálona koopast]] Põhja-Kreekast ning on dateeritud aega umbes 270 000 aastat eKr<ref name="Borza" />. [[Kiviaeg|Kiviaja]] kõik kolm perioodi ([[paleoliitikum]], [[mesoliitikum]], [[neoliitikum]]) on Kreekas esindatud. [[Fránchthi koobas]] on parimaid kiviaegse asustuse näiteid, kuna see oli kasutusel kõigi eespool mainitud perioodide jooksul<ref name="Douka" />. === Neoliitikum === [[Pilt:Thessalia in Greece.svg|pisi|vasakul|[[Tessaalia]] Põhja-Kreekas]] [[Neoliitikum]]i asulakohad Kreekas, mis pärinevad [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandest eKr]] on Euroopa vanimad ja edestavad järgmisi mitme sajandiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kreeka jäi sellele teele, mida mööda põlluharimine levis [[Lähis-Ida]] [[Viljakas Poolkuu|Viljaka Poolkuu]] aladest Euroopasse<ref name="Perles" />. Peamised põlluharimispiirkonnad Kreekas olid esialgu [[Tessaalia]] (Põhja-Kreeka) ja sellest omakorda põhja poole jääv [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]], mõlemad põlluharimiseks sobivate ulatuslike tasandikega alad. [[Pilt:Location map of Macedonia (Greece).svg|pisi|vasakul|[[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] Kirde-Kreekas]] [[Tessaalia]]s olid [[neoliitikum]]i suuremate asulatena [[Sesklo]] ja [[Dimini]]. Sesklos oli küllalt suur, tõenäoliselt paari tuhande elanikuga ristkülikukujuliste või ümaraplaaniliste kivihoonetega ja keskse kindlustatud [[akropol]]i ümber koondunud asula. Diminis paiknes kesksel kohal [[megaron]]ilaadne ovaalsest kaitsemüürist piiratud hoone, mida võib pidada pealiku residentsiks. Kogu asula koondus kontsentriliselt pealiku maja ja selle eesõue ümber. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tõusis Tessaalias esikohale Dimini, Sesklost paarkümmend kilomeetrit lõuna pool. [[Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond)|Makedoonia]] aladel asus [[Nea Nikomedea]] asula. Kreekast on leitud [[6. aastatuhat eKr|6. aastatuhandest eKr]] pärinev sümbolitega märgistatud [[Dispilió tahvel]]. === Pronksiaeg === [[Pilt:Cyclades.svg|pisi|[[Küklaadid]]e saarestik]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]] levis üha enam vasekasutus ja [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandet eKr]] loetakse [[Egeuse saared|Egeus]]el, nii nagu [[Ees-Aasia]]ski, juba varaseks [[Pronksiaeg|pronksia]]jaks. Selle perioodi ([[3. aastatuhat eKr]]) Kreeka mandri elanike [[Etnoloogia|etniline]] kuuluvus on seniajani vaieldav. "Kreeklased, Kreeka" – on rooma poolne nimetamine, kreeklased ise nimetasid end tavaliselt [[Hellenid|hellen]]iteks. [[Illüürlased]] nimetasid algul kreeklasteks Kreeka loodeosa [[Epeiros]]e asukaid doorlasi. [[Itaalikud]] kandsid selle nimetuse üle kõigile Kreeka asukaile. Varasel pronksiajal tõusis Põhja-Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja [[Egeuse saared|Egeuse saarte]] ([[Küklaadid]]e saarte) jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. [[Mandri-Kreeka]]s leidus mitmeid kindlustatud asulaid kesksete hoonetega, nende seas [[Lõuna-Kreeka]]s, tulevase [[Mükeene]] lähedal silmapaistvaim kahekordne kivikatusega [[Lerna]] residents. Samal ajal tekkis ka [[Anatoolia]] rannikul [[Trooja]] tugeva kivimüüriga kaitstud pealikuresidents. 3. aastatuhande eKr teisel poolel ([[23. sajand eKr|23.]]–[[22. sajand eKr|22. sajandil eKr]]) tekkis Kreeka mõnes rannaäärses maakonnas asulaid, mis olid mitte üksnes põllunduslikud, vaid ka [[käsitöö]]nduslikud keskused ja ühtlasi kindlustatud punktid, linnad tänavatega. Üheks varaseks "kuningriigiks" oli väike valdus [[Lerna]]s, [[Argolise laht|Argolise lahe]] läänekaldal [[Peloponnesos]]el. [[Küklaadid]]e saarestiku asulatest kindlustatud ülikukodasid leitud pole ja sealsed asulad jätavad [[Egalitaarne|egalitaar]]se üldmulje. Saarte elanikud tihedates sidemetes nii Mandri-Kreeka kui ka [[Kreeta]]ga. Omapärane lihvitud marmorist skematiseeritud inimkujude (nn iidolite) traditsioon annab tunnistust kunstkäsitöö kõrgest tasemest saarestikul. [[Kreeta]]l tekkisid samal ajastul suuremad asulad, nende seas jätkuvalt üks tähtsamaid [[Knossos]]. Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele [[Süüria]]-[[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ranniku ja [[Egiptuse ajalugu|Egiptus]]ega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid. Pealikuresidentse pole Kreetal tuvastatud, selle asemel koondusid asulad [[agoraa|kesksete platside]] ümber. {{Vaata|Kreeta ajalugu}} ====Kreeta-Mükeene periood==== {{Vaata|Egeuse kultuur|Küklaadide tsivilisatsioon}} [[Pilt:Agamemnon mask NAMA Athens Greece.jpg|pisi|Mükeenest leitud [[Agamemnoni kuldmask]] on üks [[Mükeene kultuur]]i tuntumaid esemeid]] Kreeka oli koduks esimestele arenenud [[tsivilisatsioon]]idele Euroopas ja seda peetakse Lääne kultuuri sünnipaigaks<ref name="Slomp" />. [[Vana-Kreeka kultuur]] sai alguse [[Egeuse kultuur]]ist, mis hõlmas kolme Egeuse tsivilisatsiooni – [[Küklaadide tsivilisatsioon]]i [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saartel (alates [[32. sajand eKr|3200. aastast eKr]])<ref name="Sansone" />, [[Minose tsivilisatsioon]]i [[Kreeta]]l ([[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr) ja [[Mükeene kultuur|Mükeene tsivilisatsiooni]] ([[Pylos]], [[Tiryns]], [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], [[Gla]], [[Delfi oraakel]]) maismaal, [[Peloponnesose poolsaar]]el ([[19. sajand eKr|1900]]–[[11. sajand eKr|1100]] aastat eKr)<ref name="World" />. [[23. sajand eKr|23.]]–[[21. sajand eKr|21. sajandil]] katkestas arengu [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saari, Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus. Kultuurikatkestus ei puudutanud kuigi palju [[Kreeta ajalugu|Kreeta saart]], kus katkematu areng viis [[Minose tsivilisatsioon]]i tekkeni. Kultuurikatkestust on traditsiooniliselt seletatud [[Indoeurooplased|indoeurooplaste]], täpsemalt [[Kreeklased|kreeklaste]] esivanemate sissetungiga. Kreeka hõimud ei olnud Balkani poolsaare algsed elanikud. Nad ilmusid sinna [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguses ja liikusid järk-järgult põhjast lõuna poole. Suurimad neist olid [[joonlased]] ja [[ahhailased]]. 2. aastatuhande eKr keskpaigaks olid nad hõivanud peaaegu kogu Balkani poolsaare lõunaosa, hävitades, assimileerides või välja tõrjudes vanemaid kohalikke hõime, sealhulgas [[pelasgid|pelasge]], [[lelegid|lelegeid]], [[kaarlased|kaarlasi]] ja teisi. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased asuma elama Egeuse saartele ja rajasid oma esimesed asulad Väike-Aasia rannikul. Kreeka elanikud nimetasid end [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhandel eKr]] mitmeti: [[ahhailased|ahhailasteks]], [[danaoslased|danaoslasteks]] ja [[pelasgid]]eks. Kõige rohkem oli levinud esimene nimetus, sellepärast nimetatakse Kreeka ajalugu alates [[21. sajand eKr|21.]]–[[20. sajand eKr|20. sajandist eKr]] kuni doorlaste sissetungimiseni [[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] ka [[Ahhaia ajajärk|Ahhaia ajajärguks]]. [[Arthur Evans]]i Kreeta muinasaja kultuuri jaoks välja töötatud kronoloogia eeskujul koostati hiljem kronoloogia ka Balkani-Kreeka kohta. Selle vanim ajajärk jagati samuti kolmeks perioodiks: [[varajane Hellase periood]] (2500–1900 eKr), [[keskmine Hellase periood]] (1900–1550 eKr) ja [[hiline Hellase periood]] (1550–1150 eKr). Kreeka enda ajalugu algab varase ja keskmise Hellase perioodi piiril ehk umbes 2. aastatuhande eKr alguses. [[Pilt:Aegean Sea with island groups labeled.gif|pisi|Egeuse meres asuvate saarerühmade ([[Sporaadid]], [[Euboia]], [[Saroni saared]], [[Küklaadid]], [[Dodekaneesid]], [[Kreeta]]) kaart]] =====Minose tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Minose tsivilisatsioon|Kreeta ajalugu|Eteokreetalased}} [[Minose kultuur]] kitsamas tähenduses, st selle paleedega seotud pronksiaegne õitseaeg, jääb ajavahemikku [[27. sajand eKr|2700]]–[[15. sajand eKr|1500]] aastat eKr ning kujunes eeskätt [[Kreeta]]l, kust selle mõju levis ka teistele [[Egeuse saared|Egeuse saartele]]. Laiemas tähenduses, arvestades ka varasemaid eelpaleelisi arengujärke Kreetal ja kultuuri hilisemat mõjuulatust kuni Mükeene võimu kehtestamiseni Knossoses, ulatub selle levikuperiood hinnanguliselt vahemikku [[36. sajand eKr|3650]]–[[14. sajand eKr|1400]] eKr. Minose kultuur on osa laiemast [[Egeuse kultuur]]ist. Vana-Kreeka tsivilisatsiooni esimeseks keskuseks kujunes [[Kreeta]] saar, mille kultuur ja ajalugu said tänu inglise arheoloogi [[Arthur Evans]]i väljakaevamistele alates 1900. aastast süstemaatilise arheoloogilise uurimise objektiks. Ta uuris nii vanemaid, [[halkoliitikum]]i ehk [[eneoliitikum]]i traditsioone jätkanud asulaid kui ka arenenumaid, [[pronksiaeg]]a kuuluvaid asulaid. Mõned neist asulatest kujunesid suurteks hoonete kompleksideks, mida tinglikult nimetatakse paleedeks. Seda tüüpi asulatest suurim avastati [[Knossos]]e juures ja seda hakati legendaarse Kreeta valitseja [[Minos]]e järgi nimetama [[Minose palee]]ks. Sellest lähtus ka Evansi nimetus kogu Kreeta muinasaja kultuurile – [[Minose kultuur]]. Evans töötas välja selle kultuuri kronoloogia, jagades selle kolmeks perioodiks: [[varajane Minose periood]] (2400–2000 eKr), [[keskmine Minose periood]] (2000–1550 eKr) ja [[hiline Minose periood]] (1550–1150 eKr). Evansi süsteemi kõrval kasutatakse tänapäeval sageli ka 1958. aastal Nikolaos Platoni pakutud terminoloogiat, mis rühmitab perioodid paleede arengu järgi: eelpaleeline (''Prepalatial''), vanade paleede (''Protopalatial''), uute paleede (''Neopalatial'') ja paleedejärgne (''Postpalatial'') ajastu. Kuigi Evansi ja Platoni suhteline järjestus on üldtunnustatud, on absoluutdateeringud siiani teadusliku vaidluse all — eriti seoses [[Thera vulkaan|Thera vulkaanipurske]] dateerimisega, mida radiosüsinikuanalüüsid nihutavad mõnevõrra varasemaks kui traditsiooniline Egiptuse allikatega sünkroonimisel põhinev arheoloogiline dateering. [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] vahetusel, mida loetakse üleminekuks [[varajane pronksiaeg|varajaselt]] [[keskmine pronksiaeg|keskmisele pronksiajale]], arenesid Kreeta suuremad asulad [[palee]]keskusi ümbritsevateks linnadeks. Kolm tähtsamat linna Kreetal olid [[Knossos]], [[Phaistos]] ja [[Mallia]]. Varajasel Minose perioodil oli muistsete põllumajanduslike asulate arengutase üsna algeline. Need olid väikesed suguvõsakülad, mille elamuteks olid poolenisti maasse süvendatud elamud või väikesed hurtsikud. Tööriistade valmistamisel kasutati nii kivi kui ka pronksi ja anumate valmistamisel ei kasutatud [[potikeder|potiketra]]. Keskmisel Minose perioodil tekkisid esimesed paleekompleksid, millest tähtsamad asusid Knossoses ja [[Phaistos]]es. Pronks tõrjus kivi üha enam välja ja anumaid hakati valmistama potikedra abil. Kujunesid paleekeskse haldus- ja majanduskorraldusega ühiskonnad, mille seas saavutas juhtpositsiooni Knossos. Paleed olid kaupade kogumise, säilitamise ja ümberjaotamise keskused ning nendega olid seotud käsitöö, kaubandus ja tõenäoliselt ka religioossed toimingud. Paleede ümber kujunenud asulates paiknesid elamud ja töökojad ning paleed olid ühtlasi piirkondliku võimu keskused. Nimetus "Minose kultuur" tuleneb mütoloogilise kuninga [[Minos]]e nimest. Minost seostati [[Kreeka mütoloogia]]s [[Minotauros]]e ja labürindiga, mida seostati suurima Minose kultuuri asulakohaga [[Knossos]]es. Minose kultuuri iseloomustasid rikkalik [[fresko]]kunst, keraamika, pitsatid, kullassepatöö ja keeruline paleearhitektuur. Paleede ja teiste suuremate hoonete seinu kaunistati sageli inimeste, loomade, taimede ja mereelustiku kujutistega. Kunstis on iseloomulik looduslähedane ja liikuvate vormidega kujutamisviis. Minose kultuuri usundi kohta saadakse teavet eelkõige arheoloogilistest leidudest. Olulised olid mäetipupühamud ja koopapühapaigad ning tõenäoliselt olid tähtsal kohal viljakuse ja loodusega seotud kultused. Härjaga seotud rituaalidel oli nähtavasti oluline koht, kuid Minose usundi täpne ülesehitus ei ole teada. Egeuse mere piirkonna linnalisteks keskusteks kujunesid [[Trooja]] ja [[Beycesultan]] [[Väike-Aasia]]s, [[Phylacop]]i [[Melos]]el ja Knossos Kreetal. Umbes 1700 eKr hävisid vanad paleed tõenäoliselt peamiselt looduskatastroofide, sealhulgas maavärinate tagajärjel, kuigi nende hävimise täpsed asjaolud ei ole kõigis keskustes ühesugused. Vanade paleede varemetest avastas Arthur Evans tundmatute märkidega kirjutatud savitahvleid. Seda muistset kirja hakati nimetama [[lineaarkiri|lineaarkirjaks]]. Mõne aja pärast paleekompleksid taastati ja algas nn uute paleede periood, kuid hilise Minose perioodi teisel poolel, umbes 1400 eKr, tabas neid uus katastroof. Nn uute paleede varemetest leiti samuti lineaarkirjaga kaetud tahvleid, kuid kiri oli mõnevõrra teistsugune. Vanemat tahvlirühma hakati nimetama [[lineaarkiri A|lineaarkirjaks A]] ja hilisemat [[lineaarkiri B|lineaarkirjaks B]]. Lineaarkirja A tahvleid on leitud mõnisada, lineaarkirja B tahvleid aga mitu tuhat. Viimaseid ei ole leitud mitte ainult Kreetalt, vaid ka Balkani-Kreekast, sealhulgas [[Pylos]]est ja [[Mükeene]]st. Lineaarkiri A ei ole tänini dešifreeritud; lineaarkirja B dešifreeris 1952. aastal Briti arhitekt ja krüptograaf [[Michael Ventris]], kellega peagi liitus Cambridge'i filoloog [[John Chadwick]] — koos avaldasid nad oma tulemused 1953. aastal ajakirjas [[Journal of Hellenic Studies]]. Lineaarkirja B tahvlite keel osutus kreeka keele vanimaks teadaolevaks kujuks. Lineaarkiri B kujunes tõenäoliselt lineaarkirja A eeskujul, kuid selle süsteem kohandati kreeka keele kirjapanekuks. Lineaarkiri A ise võis selle tunnuseid ja hilisemat saatust arvestades olla kohaliku ehk autohtoonse elanikkonna, nn [[eteokreetalased|eteokreetalaste]], leiutis. Seda ei ole siiski võimalik kindlalt tõendada, sest lineaarkirja A keel on tänini dešifreerimata ja eteokreetalaste seost pronksiaegse Lineaarkirja A kasutajatega ei ole võimalik kindlalt kindlaks teha. Samuti ei ole kindlalt teada, kes hävitasid vanad paleed. Varasemates käsitlustes on seda seostatud põhjast saabunud kreeka hõimudega, sealhulgas [[joonlased|joonlastega]], kuid tänapäeval peetakse selliseid oletusi ebakindlaks. Kreeta kultuuris toimusid sellel ajal muutused, mille käigus tugevnesid Mandri-Kreekast pärit kultuurilised ja poliitilised mõjud. Nn uute paleede hävimine võis olla seotud uue kreeka ümberasujate lainega, tõenäoliselt [[ahhailased|ahhailastega]], kuid ka seda ei saa kindlalt tõestada. Kreeka võimu kehtestamise ajaga Kreetal võib tõenäoliselt seostada pärimust Knossose kuningast Minosest ja tema riigist, kreeklaste kolonisatsioonist Egeuse mere saartel ja rannikul ning nende ajutisest [[Atika]] vallutamisest. [[2. aastatuhat eKr|2. aastatuhande eKr]] alguseks oli Küklaadidel arenenud omapärane ja rikas [[Küklaadide kultuur]]. Küklaadlased õppisid kasutama oma maa peamist rikkust [[obsidiaan]]i ja hiljem [[marmor]]it, millest nad valmistasid väljendusrikkaid [[skulptuur]]e ja [[väikefiguur]]e. Nad valmistasid esmaklassilist [[keraamika]]t. Palju hilisemal, ajaloolisel ajal, alles pärast [[dooria ränne]]t umbes 1100 eKr, elasid Küklaadidel [[joonlased]], lõunapoolsetel saartel [[Melos]]el, [[Thera]]l ja [[Astypalaia]]l [[doorlased]]. Pronksiaegse Küklaadide kultuuri kandjate etniline ja keeleline päritolu on teadmata ega ole nende hõimunimetustega seostatav. Sellele juba väljakujunenud kohalikule kultuurile lisandus [[18. sajand eKr|18.]]–[[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] üha tugevam Minose mõju: kreetalaste mõju Küklaadidel tugevnes ning mõned saared sattusid tõenäoliselt Knossose kontrolli või tugeva mõju alla. Kohalik kultuur ei kadunud täielikult, vaid Kreeta ja kohalikud traditsioonid sulandusid, mistõttu räägitakse selle perioodi puhul ka Küklaadide "minoiseerumisest". Küklaadid asuvad [[Atika]]st ja [[Euboia]] saarest kagus ning paiknevad ringina ümber vana [[kultus]]ekeskuse [[Deelos]]e (Deelosel oli ülekreekalise tähtsusega [[Apolloni tempel]]). Küklaadide saared on [[Kéa saar|Kéa]], [[Kýthnos]], [[Sérifos]] jne. Tähtsamad saared on [[Náxose saar|Náxos]], [[Páros]], [[Andros]] ja [[Tínos]], neil elasid ajaloolisel ajal [[joonlased]]. Nende suhteliselt väikeste saarte allutamine suurendas tublisti [[Kreeta]] jõudu. Minose kultuuri esindajad olid valdavalt kaupmehed, kes kauplesid meretaguste maadega. Et nad olid kaupmehed ja kunstnikud, siis ulatus nende kultuuri mõju kaugele väljapoole Kreetat, üle [[Küklaadid]]e Egiptuse [[Vana riik|Vanasse riiki]], [[vask]]e tootvale [[Küpros]]e saarele, selle taga asuvasse [[Kaanan]]isse ja [[Levant]]i ning [[Anatoolia]] aladele. Meresõitjad transportisid Kreeka ja Kreeta sadamaisse Küprose metalli, viisid ehituspuitu kõrvalistele saartele ning eksportisid oma kodusaarte [[obsidiaan]]i, [[marmor]]it, [[vein]]i ja ehteid kuni [[Sitsiilia]] ja [[Dalmaatsia]]ni. [[Santorini]] saarel asuv ja [[Thera vulkaan]]i purske tagajärjel hävinud [[Akrotiri (Minose kultuur)|Akrotiri]] linn on üks selle kultuuri rikkalikumaid leiupaiku. Akrotiri hästi säilinud hooned, freskod, keraamika ja muud leiud annavad olulist teavet Egeuse pronksiaja elu kohta. Thera suur purse avaldas Egeuse piirkonnale tugevat mõju, kuid selle otsest rolli Minose tsivilisatsioonile lõpu tegijana ei saa pidada kindlalt tõendatuks. [[Pilt:Cyclades map-fr.svg|pisi|[[Küklaadid]]]] Kreetalased võtsid järjest enam oma kätesse merekaubanduse, millele olid aluse pannud Küklaadide elanikud, kaubitsedes Küprose, Egiptuse ja Sitsiiliaga. Kreetalased vahetasid põllu- ja aiasaadusi ja oma kõrge tehnilise tasemega töökodade valmiskaupu hinnaliste toorainete, nagu kulla, vase, marmori, elevandiluu ja kalliskivide vastu. Teine tähtis jõukuse allikas oli ilmselt vahenduskaubandus, millest Küklaadid üha enam kõrvale tõrjuti. Eriti elav oli kaubitsemine Egiptusega. [[Vana riik|Vana riigi]] majanduslik tõus oli ilmselt tihedas seoses Kreeta kasvava jõukusega. Kreeta merekaubandus oli tihedates suhetes [[Enkom]]i linnaga Küprosel ning Süüria sadamalinnade [[Ugarit]]i ja [[Byblos]]ega, kust on leitud terved Kreeta kaubalaod. Kreeta keraamikat eksporditi eriti rohkelt Egiptusesse. [[Pilt:Carte Ionie.png|pisi|[[Joonia]] Väike-Aasias]] Traditsiooniline, 20. sajandi keskpaiga käsitlus kirjeldab, et põhjast tulnud kreeka hõimud ([[ahhailased]], [[aioollased]], [[joonlased]]) allutasid umbes 1900. aastal eKr Mandri-Kreeka asukad või tõrjusid nad välja, misjärel vana rahvastik ([[lelegid]], [[drüoobid]], [[pelasgid]], [[kaarlased]]) osalt tapeti, osalt assimileerus. Tänapäeva teadlased suhtuvad sellisesse ühekordse sissetungi mudelisse ettevaatlikumalt. "Kreeklaste tuleku" täpne aeg ja iseloom on siiani vaidluse all. Osa uurijaid seob protsessi juba varajase Hellase perioodi II–III üleminekuga, teised hilise Hellase I perioodiga. Tänapäeval nähakse seda pigem pikema, mitmeetapilise ja piirkonniti erineva kultuurilise ja keelelise kihistumise protsessina kui ühe dramaatilise sõjalise vallutusena. Ajaloolisel ajal elasid ahhailased [[Tessaalia]] kaguosas ja [[Peloponnesos]]e mägisel põhjarannikul, mida esialgu olid asustanud joonlased. Joonlasi peetakse esimesena Kreekasse rännanud kreeka hõimuks. Nad asustasid algselt [[Atika]]t, [[Euboia]]t ning [[Väike-Aasia]] rannikul [[Phokaia]]t, [[Smyrna]]t ja [[Mileetost]]. Doorlaste sisserännu ajal, 2. aastatuhandel eKr ja pärast seda, jäi osa joonlasi Mandri-Kreekasse, ülejäänud rändasid saarte kaudu Väike-Aasia lääne- ja lõunarannikule. Väike-Aasias säilitasid nad tugeva majandusliku ja vaimse ühtekuuluvuse ning ühinesid poliitiliselt [[Joonia]] kaheteistkümne [[linnriik|linnriigi]] liiduks ([[Joonia linnade liit]]). Aioollased asustasid varasel ajajärgul hajusalt kogu Kreekat, eriti [[Tessaalia]]t ja [[Boiootia]]t, hiljem aga kaheteistkümne linna liidus Väike-Aasias [[Aiolis]]es. Aiolis hõlmas Egeuse mere kaldalt [[Troas]]e, [[Müüsia]] ja [[Lüüdia]] ning rannikulähedased saared [[Lesbos]]e ja [[Tenedos]]e. =====Mükeene tsivilisatsioon ===== {{Vaata|Mükeene tsivilisatsioon}} [[Pilt:Mycenaean World en.png|pisi|Kreeka alad Mükeene tsivilisatsiooni ajastul]] [[Pilt:14 century BC Eastern Mediterranean and the Middle East.png|pisi|Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Lähis-Ida]], [[Assüüria]], [[Eelam]] ja Egiptuse [[Uus riik|Uue riigi]] alad 14. sajandil eKr]] Mükeene kultuur kujunes Egeuse mere piirkonnas kreekakeelse elanikkonna seas 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud [[Mükeene]] linna järgi, mis asus [[Peloponnesose poolsaar]]el [[Argolis]]e maakonna kirdeosas ja oli Mükeene kultuuri keskus. Teised tähtsamad Argolise linnad ja Mükeene kultuuri keskused olid [[Tiryns]], [[Argos]] ja [[Pylos]]. Mükeene kultuur ulatus kaugelt väljapoole üht maakonda – Mükeene kultuuri pärane kindlustus oli ka [[Ateena]]s. Sellele perioodile on iseloomulik [[Minose kultuur]]i ehk [[Kreeta]] kultuuri mõju [[Mandri-Kreeka]]le. [[Pilt:AlterOrient2.png|pisi|[[Hetiitide riik]] (umbes 1600 eKr – umbes 1178 eKr) Anatoolias ja [[Lähis-Ida]] alad]] [[Pilt:Dominios minoicos.PNG|pisi|Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal]] [[Pilt:Mycenaean Palace States.svg|pisi|vasakul|Mükeene tsivilisatsiooni aegsed (umbes 1400–1250 eKr) Kreeka paleeriigid]] Kreeka enda aladel tekkis arvukalt kreeklaste kindlustatud asulaid, millest mõned kujunesid suurteks keskusteks, mida Kreeta paleede eeskujul nimetatakse samuti paleedeks. Erinevalt Kreeta paleedest olid vanimad Kreeka keskused, mis tekkisid vallutuse tingimustes, kindlustatud tsitadellid, mille keskmes paiknesid suured paleehooned. Selliseid kindlusi on leitud Kreeka maailma eri piirkondades: [[Iolkos]] Tessaalias, [[Orchomenos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] Boiootias, [[Ateena]] Atikas ning [[Pylos]], [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] Peloponnesosel. Eriti hästi on uuritud Pylost ja Mükeenet. Mükeenes tegi alates 1876. aastast väljakaevamisi [[Heinrich Schliemann]]. Mükeene akropolilt avastati vanimad nn [[šahtkalme]]d, millest mõnest leiti luustikke ja rikkalikke hauapanuseid: surnute näojooni edasiandvaid kuldmaske, rohkesti kuldse ornamendiga pronksrelvi, ehteid ja muud. Akropoli jalamilt leiti hilisemaid [[kuppelkalme]]id. Šahtkalmete algus dateeritakse umbes 1600. aastasse, kuppelkalmete algus 1500. aastasse ja paleede rajamise algus 1400. aastasse eKr. Seda pronksiaegset Kreeka kultuuri nimetatakse [[Mükeene kultuur]]iks. Selle kujunemine toimus märksa vanema Kreeta kultuuri mõjul ja selle õitseaeg langeb hilise Hellase perioodi lõppu. Kreeta Minose tsivilisatsiooni mõju jätkus ka [[15. sajand eKr|15. sajandil eKr]], kui kreeklased saavutasid [[Knossos]]e üle kontrolli. Tõenäoliselt kujundasid Minose kultuuri mõjud ka Kreekas kujunenud riikluse tüüpi. [[14. sajand eKr|14. sajandist eKr]] alates Mandri-Kreekas esile kerkinud, sageli kindlustatud paleed olid bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta paleedki. Kõige silmapaistvamad, hiiglaslikest kiviplokkidest laotud nn [[kükloopiline müür|kükloopilistest müüridest]] ümbritsetud paleed – [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] – rajati [[Peloponnesose poolsaar]]ele (Lõuna-Kreekasse). Sarnaseid paleesid ja kindlusi oli mujalgi: [[Pylos]]es Peloponnesose lääneosas, [[Ateena akropol]]il (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), [[Teeba (Kreeka)|Teeba]]s (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), [[Orchomenos]]es ja tõenäoliselt [[Iolkos]]es (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Arheoloogilised uurimused, kirjalikud allikad, eelkõige arvukad [[lineaarkiri B|lineaarkirjaga B]] savitahvlid ja Homerose eepostes säilinud muistsed pärimuselemendid võimaldavad rekonstrueerida Mükeene keskuste ühiskondlikku ja poliitilist korraldust. Need olid väikesed riigid, mille sotsiaalne ja poliitiline hierarhia oli küllaltki arenenud. Ühiskondliku püramiidi tipus seisid kuningas ehk ''[[wanax]]'' ja tema sõjalis-bürokraatlik kaaskond: väejuht ehk ''[[lawagetas]]'', madalama astme ametnikud ehk ''[[telestai]]'' ja [[basileus]]ed ning teised. Neile järgnesid vabad kogukonnaliikmed, kellele kuulusid maatükid ja kes olid kohustatud teenima sõjaväes. Selle keskkihi privilegeeritud osa moodustasid palee juures elavad käsitöölised, sepad ja relvameistrid. Püramiidi aluse moodustasid arvukad orjad, keda kasutati mitmesugustes tootmisvaldkondades ja teenijatena. Lineaarkirjaga B savitahvlid näitavad, et paleekeskuste majandus oli ulatuslikult administratiivselt korraldatud. Tahvlitel peeti arvestust muu hulgas põllumajandustoodangu, kariloomade, tööjõu, käsitööliste ja mitmesuguste kaupade üle. Paleed koondasid ja jaotasid ressursse ning korraldasid tootmist ja käsitööd. Nende muistsete Ahhaia riikide korralduses põimusid monarhia ja kogukondliku elu elemendid. Viimane väljendus muu hulgas savitahvlitel esinevates viidetes "[[damos]]ele" ehk rahvale, mille all võis mõista kas eraldi maakogukonda või kogu vaba elanikkonda. Seetõttu on tänapäeva uurijatel Mükeene riikluse hindamisel lahkarvamusi: ühed võrdlevad seda Lähis-Ida riikidega, nagu [[Akkadi riik]], [[Babüloonia]] ja [[Assüüria]] (Vene ajalookirjutuses [[Jakov Lentsman]]), teised aga hilisema antiikaja riiklusega ([[Aleksandr Tjumenov]], [[Sergei Lurje]]). Küsimus on jäänud lahtiseks. Egeuse kreeklased suhtlesid tihedalt Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. [[Egiptuse vaarao]] [[Amenhotep III]] lähetas [[14. sajand eKr|14. sajandi eKr]] esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna, mis külastas muu hulgas [[Knossos]]t ja [[Mükeene]]t. Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle, [[Anatoolia]]s puutusid kreeklased kokku [[hetiitide riik|hetiitide riigiga]]. Hilise Hellase perioodi lõppu kuulub ka Trooja traditsioon, mille ajalooliseks taustaks võivad olla hilispronksiaegsed konfliktid Väike-Aasia loodeosas [[Trooja]] ehk Ilioni piirkonnas. Hilisem kreeka pärimus kujundas neist sündmustest [[Trooja sõda|Trooja sõja]] loo, millele on traditsiooniliselt pakutud ka kronoloogiat 1193–1183 eKr. [[Pilt:Invasions, destructions and possible population movements during the Bronze Age Collapse, ca. 1200 BC.png|pisi|[[Mererahvaste sissetung]]i ajastu invasioonid]] [[Egeuse tsivilisatsioon]]i langus on osa [[12. sajand eKr|12. sajandi eKr]] paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahelast, mida ajalookirjanduses nimetatakse [[mererahvaste sissetung]]iks. See nimetus tuleneb Egiptuse vaarao [[Ramses III]] tekstides ründajate kohta kasutatud nimetusest. Mererahvaste päritolu pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, seejärel ka Anatoolia sisealadel ja Vahemere idarannikul, tuues kaasa [[Hetiitide riik|hetiitide riigi]] languse ja purustusi Süüria rannikulinnades, kuni [[Ramses III]] väed purustasid rüüstajad Egiptuse piiridel. Kreeka ja kogu Vahemere idaosa tabanud kriiside tagajärjel algas Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemine. Selle põhjuseid ei saa seostada üheainsa sündmuse või rahvastikurändega. Olulist rolli osa võisid etendada sõjalised konfliktid, paleeriikide majandus- ja haldussüsteemide kriisid, rahvastikuliikumised ning laiemad muutused Vahemere idaosas. Egiptuse dokumentides nimetatakse mõningaid sel ajal liikunud ja rünnanud rühmi [[mererahvad|mererahvasteks]]. Selle perioodiga seostatakse ka uute kreeka hõimude, eriti [[doorlased|doorlaste]], liikumist Balkani poolsaarel. Vanemas ajalookirjutuses nimetati seda [[dooria ümberasumine|dooria ümberasumiseks]] või [[dooria vallutus]]eks ning doorlastele omistati suure osa Mükeene keskuste hävitamine. Tänapäeva uurimuses suhtutakse sellesse seletusse ettevaatlikumalt, sest arheoloogilised tõendid ei võimalda Mükeene tsivilisatsiooni kokkuvarisemist seletada üksnes doorlaste sissetungiga. Osa varasematest joonia ja ahhaia ülikutest hävitati, osa võis sulanduda uutesse ühiskondadesse ning osa siirdus väljapoole Balkani-Kreekat itta, Väike-Aasia rannikule ja mujale, isegi kaugele Küprosele. Doorlaste ja teiste kreeka rühmade liikumine muutis Kreeka asustus- ja kultuuripilti. Vanemas käsitluses peeti neid varem Balkani poolsaare lõunaossa elama asunud joonlastest ja ahhailastest arengult algelisemaks ning dooria vallutuse arvele pandi kultuuri allakäik ja muistse lineaarkirja unustamine. Tänapäeval käsitatakse neid muutusi pigem pikaajalise ühiskondliku ja kultuurilise ümberkujunemise osana. Kreekat tabanud purustuste järel jäeti osa paleesid, sealhulgas [[Pylos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]], maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel mõnda aega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnes muuski Kreeka piirkonnas ei toonud purustused kaasa tsivilisatsiooni kohest lõplikku langust, saabus lõplik allakäik [[11. sajand eKr|1100.–1050. eKr]], mil ka [[Mükeene]] ja [[Tiryns]] järjekordsete purustuste järel maha jäeti ja nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langesid drastiliselt. Mükeene kultuuri kokkuvarisemise järel kadus kasutusest ka [[lineaarkiri B]]. Varajase Kreeka [[12. sajand eKr|1200]]–[[10. sajand eKr|1000 eKr]] peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks kujunes [[raud|raua]] laiahaardeline kasutuselevõtt ([[rauaaeg]]). Rauaajal muutus raua töötlemine valdavaks ja raud asendas esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina [[pronks]]i. ===Tume ajajärk ehk Homerose ajajärk=== [[Pilt:GR_Evia.png|pisi|[[Euboia]] saar]] [[Pronksiaja kollaps]]i murrangulistele sündmustele järgnes [[varajane rauaaeg]] ehk [[tume ajajärk]], mida dateeritakse aega umbes [[12. sajand eKr|1150]]–[[8. sajand eKr|800 eKr]]. Sellest perioodist on säilinud väga vähe kirjalikke allikaid,<ref name="Drews" /> mistõttu teadmised selle ajajärgu kohta põhinevad peamiselt [[Arheoloogia|arheoloogilistel]] leidudel. Seda perioodi käsitlevas ajalookirjutuses kasutatav kahekordne nimetus on tingitud nii allikate seisust kui ka tänapäeva teadlaste suhtumisest neisse. Ühed märgivad õigustatult, et kreeklaste ajaloolises traditsioonis on sellest ajast säilinud väga vähe teateid mingitest vähegi olulistest sündmustest, välja arvatud üksikud teated uute asulate rajamisest [[Väike-Aasia]] rannikul. Sellest tulenebki osa tänapäeva ajaloolaste kasutatav nimetus "tume ajajärk". Seejuures keskenduvad teadlased sageli mitte eriti rikkalikele arheoloogilistele leidudele, peamiselt keraamikale. Teised leiavad, et selle periood kreeklaste ühiskondliku elu rekonstrueerimisel saab kasutada [[Homeros]]e eeposte andmeid, mistõttu on kasutusele tulnud termin "Homerose ajajärk". Termin pärineb varasemast historiograafilisest traditsioonist, milles Homerose eepostes kujutatud ühiskonda peeti otseselt Kreeka varase rauaaja ühiskonna peegelduseks. [[12. sajand eKr|12.]]–11. sajandi katastroofilaine Kreeka aladel tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: keskused-paleed jäeti maha, [[lineaarkiri B]] kadus Mükeene maailmas täielikult käibelt (Küprosel jäi kasutusele [[Küprose-Minose kiri]], hiljem [[Küprose silpkiri]]), rahvaarv vähenes paljudes piirkondades järsult ja varasemad tihedad kontaktid idamaadega nõrgenesid. Koos paleesüsteemi kokkuvarisemisega kadus ka senine keskne halduskorraldus ja muutusid varasemad ühiskondlikud struktuurid. Hiljem hakkasid rahvastik ja asustus taas kasvama ning järk-järgult kujunesid välja uued kohalikud võimukeskused ja eliidirühmad. [[Euboia]] oli varajasel rauaajal üks Kreeka olulisemaid piirkondi. Selle asulate kaudu toimusid tihedad kontaktid Egeuse mere idaosa ja Lähis-Idaga. Oluline keskus oli [[Lefkantí]], mis kujunes 10.–9. sajandil eKr jõukaks ja mõjukaks asulaks. See oli Euboia asula, mis saavutas õitsengu 10.–9. sajandil eKr. Arheoloogilised leiud, sealhulgas [[Küpros]]elt ja [[Lähis-Ida]]st pärit importesemed, näitavad selle tihedaid kaubandus- ja kultuurisidemeid Egeuse mere idaosa ja Vahemere idapoolsete piirkondadega. Lefkantí on oluline näide sellest, et pärast [[Mükeene tsivilisatsioon]]i kokkuvarisemist ei katkenud Kreeka piirkondade väliskontaktid täielikult, vaid mõnes keskuses arenesid need edasi. Ka [[Argose tasandik]] jäi oluliseks asustuspiirkonnaks, kus paiknesid [[Mükeene]] ja [[Tiryns]]i endised keskused. Mõlemas piirkonnas annavad arheoloogilised leiud tunnistust kohalike eliidirühmade jõukusest ja väliskontaktide jätkumisest pärast Mükeene paleesüsteemi kokkuvarisemist. Pärast Mükeene paleekeskuste hävimist kujunesid Kreeka ühiskonna oluliseks korraldusvormiks kohalikud maakogukonnad. Paleesüsteemi kadumisega vähenes keskse võimu ja halduse roll ning suurema tähtsuse omandasid kohalikud eliidirühmad, kelle võim põhines muu hulgas maaomandil, jõukusel, päritolul ja isiklikel sidemetel. Homerose eepostes nimetatakse kogukondade juhtivaid mehi [[basileus]]teks, kuid nende täpne ühiskondlik ja poliitiline positsioon ei olnud kogu Kreekas ühesugune. Kogukondade ühiskondlikus elus oli eliidil suurem majanduslik ja poliitiline mõju kui lihtliikmetel. Vabad talupojad moodustasid suure osa rahvastikust, kuid nende mõju kogukonna otsustele oli tõenäoliselt piiratum. Järk-järgult kujunesid jõukamad maaomanikud. Nende kõrval oli inimesi, kellel oli vähe maad või kes olid sellest ilma jäänud. Vaesemad vabad inimesed võisid elatist teenida teiste juures töötades; Homerose eepostes nimetatakse selliseid inimesi [[teedid|teetideks]]. Nende kõrval mainitakse kerjuseid ja orje: kerjused olid vabad inimesed, orjad aga isiklikus sõltuvuses ning nende õiguslik seisund erines vabade inimeste omast põhimõtteliselt. [[Temenos]]e ja [[kleeros]]e mõiste on seotud maa jaotamise ja valdamisega, kuid nende tähendust erineb vastavalt ajastute. Temenos oli eraldatud maa-ala, mis võis olla seotud näiteks valitseja või jumalusega, kleeros aga kellelegi eraldatud maatükk. Neid ei saa käsitleda lihtsalt vastavalt ülikute ja kogukonna tavaliikmete maatükkidena. Homerose eepostes esinevad arvukad viited erineva varandusliku ja sotsiaalse seisundiga inimestele ning need osutavad ühiskonna kihistumisele, kuid selle ulatust ja täpset struktuuri ei saa eeposte põhjal üheselt määratleda. Stagnatsiooniperiood oli suhteliselt lühike. Pärast esialgset rahvastiku ja asustuse vähenemist stabiliseerus olukord järk-järgult. Säilisid peamised tehnoloogilised oskused – maaharimise, puidu ja metalli töötlemise ning keraamika valmistamise oskus – ja jätkusid mitmed varasemad kultuuritraditsioonid, sealhulgas religioossed ettekujutused ja mütoloogilised pärimused. Eriti [[Atika]]s ja Väike-Aasias on täheldatud varasemate ühiskondlike ja kultuuriliste traditsioonide jätkumist, kuigi nende kandjaid ja järjepidevuse ulatust on raske täpselt kindlaks teha. Paleekeskuste hävimine muutis kultuuri: kadusid paleedega seotud kirjakultuur ja keskne halduskorraldus ning vähenes monumentaalne ehitustegevus. Samal ajal säilisid paljud varasemad tehnoloogilised oskused ja kultuuritraditsioonid ning kohalikes kogukondades kujunesid järk-järgult uued ühiskondlikud ja kultuurilised vormid. Sel ajajärgul kujunesid järk-järgult välja piirkondlikud kreeka identiteedid ja keelelised rühmad ning kreekakeelne asustus laienes Egeuse saartele ja Väike-Aasia rannikule. Hilisemad kreeka traditsioonid seostasid neid muutusi erinevate hõimurühmade, sealhulgas [[ahhailased|ahhailaste]], [[aioollased|aioollaste]], [[joonlased|joonlaste]] ja [[doorlased|doorialaste]] ümberasumisega. Arheoloogilised ja keeleajaloolised andmed ei võimalda siiski 12.–11. sajandi sündmusi täpselt rekonstrueerida ega kinnitada traditsioonilist käsitlust ühtsest [[doorlaste sissetung]]ist. Hilisemal ajal paiknesid nimetatud rühmade asustus- ja keelealad üldjoontes järgmiselt: [[aioolia murre|aioolia]] murdeala hõlmas Tessaaliat, osa Kesk-Kreekast, Egeuse mere põhjaosa saari ja Väike-Aasia looderannikut; [[joonia murre|joonia]] murdeala hõlmas Atikat, Euboia saart, Egeuse mere keskosa saari ning Väike-Aasia läänerannikut; [[dooria murre|dooria]] murret kõneldi paljudes Peloponnesose piirkondades, Egeuse mere lõunapoolsetel saartel ja Kreetal. [[Ahhailased|Ahhailasi]] seostati hilisemas traditsioonis eelkõige Peloponnesosega, kuid nende täpset asustusala varasel rauaajal ei ole võimalik kindlalt määratleda. [[Pilt:Western Asia Minor Greek Colonization.svg|pisi|Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] läänerannikule [[11. sajand eKr|11.]]–[[8. sajand eKr|8. sajandini eKr]]]] Kreeka keele piirkondlikud murded kujunesid välja pikaajalise keelelise arengu tulemusel. Nende levik ei langenud täielikult kokku hilisemate hõimurühmade asustus- ega identiteedipiiridega. Peamised murded olid [[aioolia murre|aioolia]], [[joonia murre|joonia]] ja [[dooria murre|dooria]] murre ning [[Arkaadia-Küprose murre]], millele lisandus hiljem eraldi kujunenud [[Atika-Joonia murre]]. Murded olid omavahel suguluses, kuid nende erinevused suurenesid piirkondliku arengu käigus. Ühist kreeka kirjakeelt ei olnud veel kujunenud. [[Koinee]]t levis laiemalt alles [[hellenism]]i ajal. Järk-järgult levis Kreekas raua kasutamine ning rauatöötlemise oskused kujunesid välja pronksiaja lõpu ja varajase rauaaja tehnoloogiliste muutuste käigus. Raua kasutuselevõtu täpne päritolu ja levikutee Egeuse mere piirkonnas ei ole päris selge. Seda ei saa taandada tehnika laenamisele Väike-Aasiast. 11.–10. sajandil eKr (piirkonniti erinevalt) suurenes rauast valmistatud esemete kasutamine ning rauast tööriistad ja relvad hakkasid järk-järgult täiendama ja asendama pronksist valmistatuid. See uuendus andis tõuke tehnoloogilisele ja majanduslikule arengule. Kuigi peamiseks tegevusalaks jäi põllumajandus, kujunesid eraldi tegevusaladeks käsitöö ja kaubandus. Vahetuskaubanduses kasutati väärtuse arvestamisel mitmesuguseid kaupu ja kaalupõhiseid ühikuid. Väärtuse mõõtmisel võisid olla olulised näiteks veised, metallid ja muud väärtuslikud esemed; [[talent]] oli seejuures eelkõige suur massi- ja arvestusühik, mitte konkreetne kullakang ega mündi eelkäija. Müntide kasutamine tekkis Kreeka maailmas alles hiljem, 7. sajandil eKr. 8. sajandi eel eKr ja eriti selle sajandi jooksul hakkasid mõnes Kreeka piirkonnas suuremad asulad kujunema linnalisteks keskusteks, kuhu koondusid käsitöö, kaubandus, religioossed tegevused ja poliitiline võim. Eriti olulised olid rannikul ja mereteede ääres paiknenud asulad, mille väliskontakte näitavad arheoloogilised leiud. Varajase linnastumise oluliste näidetena võib nimetada [[Lefkantí]]d Euboial ja [[Smürna]]t Väike-Aasia läänerannikul. Homerose eepostes kujutatakse linnu juba mitmesuguste majanduslike ja ühiskondlike funktsioonidega keskustena. "[[Ilias]]es" (23. laul) kirjeldatakse linna, kust põlluharija või karjane võib hankida tööriistade valmistamiseks vajalikku rauda, "[[Odüsseia]]" 6.–8. laulus aga muinasjutuliste meresõitjate [[faiaagid|faiaakide]] linna, millel on sadamad ja laevavarustuse hoidlat. Need kirjeldused annavad teavet eepostes kujutatud ühiskonna kohta, kuid neid ei saa võtta otseste tõenditena selle kohta, missugused olid Kreeka linnad varajasel rauaajal. Selle perioodi lõpuks arenesid kiiresti kaubandussuhted kreeklaste kujunevate uute linnade ning [[Lüüdia]] ja [[Foiniikia]] linnade vahel. Idamaade kultuur avaldas kreeklastele tugevat mõju. Valdava teadusliku seisukoha järgi võtsid kreeklased foiniiklastelt üle [[tähtkiri|tähtkirja]] 8. sajandi alguses eKr või vahetult enne seda, tõenäoliselt Küprosel või Euboial toimunud kaubanduskontaktide kaudu, ning kohandasid selle oma keele vajadustele. Varaseimad säilinud kreeka tähtkirjalised raidkirjad dateeritakse aastatesse 770–750 eKr. Tähestiku ülevõtmise täpne aeg on siiski vaieldav ning mõned uurijad on pakkunud selle toimumisajaks isegi 11. sajandit eKr. Ka Homerose eeposte kirjaliku fikseerimise dateering sõltub osaliselt sellest, millal ja kuidas tähestik kreeklaste seas kasutusele võeti. Ühe seisukoha järgi levis tähestikuline kiri kreeklaste seas järk-järgult ning Homerose eeposed pandi kirja alles hiljem. =====Homerose eeposed ja nende kasutamine ajalooallikana===== [[Homerose probleem]] ehk kahe [[Trooja sõda|Trooja sõjaga]] seotud eepose, "[[Ilias]]e" ja "[[Odüsseia]]" päritolu ja koostise küsimus ei ole lihtne. Vaidlusi peetakse nii nende eeposte legendaarse looja [[Homeros]]e isiku, teoste žanri kui ka neis esitatud andmete usaldusväärsuse üle. Siiski võib väita, et "Ilias" ja "Odüsseia" loodi 8. sajandi lõpus või 7. sajandi alguses eKr, kusjuures Ilias valmis tõenäoliselt mõnikümmend aastat varem kui Odüsseia. Täpne dateering on siiski endiselt vaieldav. Mõne uurija arvates said eeposed lõpliku kirjaliku kuju alles 6. sajandisl. Need käsitlevad Mükeene kreeklaste kõige varasemat suurt ettevõtmist – Trooja sõda. Osa olmedetailidest on autor või autorid laenanud hilisemast ajast. Eeposte andmeid saab tumeda ajajärgu kreeklaste ühiskondliku korra rekonstrueerimisel kasutada ainult teatava ettevaatusega. Homerose ajastu andmete ühendamisel arheoloogia andmetega kujuneb siiski küllaltki usaldusväärne pilt tolle ajastu kreeklaste elust ja olustikust. === Arhailine ajajärk === [[Pilt:Shepherd-c-005.jpg|pisi|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], Egiptuse ja [[Uus-Assüüria]] alad, 750–625 eKr]] Arhailine ajajärk (800–500 eKr) algas pärast [[tume ajajärk|tumeda ajajärgu]] lõppu. Tumeda ajajärgu lõpuks peetakse traditsiooniliselt 776. aastat eKr, mil peeti esimesed [[antiikolümpiamängud]].<ref name="Short" /> Arheoloogilised leiud näitavad rahvastiku kiiret kasvu [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]]. Mitmel pool kujunesid väiksema linna mõõtu asulad. Nende seas olid olulisemad [[Smyrna]] ja [[Mileetos]] [[Väike-Aasia]] rannikul, [[Knossos]] Kreetal, [[Chalkis]] ja [[Eretreia]] [[Euboia]] saarel ning [[Ateena]], [[Korintos]], [[Argos]] ja [[Megara]] Kreeka mandriosas. 9. ja 8. sajandi vahetusel eKr kiirenes Kreekas majanduslik ja ühiskondlik areng, mille tähtsaimaks ilminguks oli [[linn]]a kui käsitöö ja kaubanduse keskuse lõplik väljakujunemine. Eriti hoogsalt arenesid [[Joonia]] linnad Väike-Aasia läänerannikul, kus Kreeka ja Lähis-Ida tsivilisatsioonid teineteist mõjutamine. Idamaade kultuuri mõju avaldus nii materiaalses kui ka vaimses sfääris: linnade kujunemisega kaasnes kreeklastel uute arhitektuurivormide areng ning uuendused kujutavas kunstis, teaduses ja filosoofias. Majanduslik areng väljendus käsitöö täiustumises, mis tugines uuele tehnoloogilisele alusele – [[raud|rauale]] –, samuti sise- ja linnadevahelise kaubanduse arengus. See tõi kaasa edusammud meresõidus ja laevaehituses ([[ankur|ankru]] leiutamine, sõja- ja kaubalaevade tüüpide spetsialiseerumine jms), samuti täpsete mahu- ja kaaluühikute väljatöötamise ning – seegi mitte ilma idamaise mõjuta – vermitud [[münt]]ide kasutuselevõtu. Antiikpärimuse järgi hakkasid esimesena münte vermima [[Lüüdia]] valitsejad Väike-Aasias. 7. sajandil võtsid nende naabrid, Joonia kreeklased, neilt müntide vermimise üle ja sealt levis see tava ka Kreeka teistesse majanduslikult arenenud keskustesse, nagu [[Aigina]], [[Korintos]] ja [[Ateena]]. [[Homeros]]ele omistatud lääne kirjanduse alustekstid "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" arvatakse olevat kirja pandud või kujunenud [[8. sajand eKr|8.]] või [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]]. Rajati esimesed tagasihoidlikud [[mudatellis]]test ja puidust templid, millest silmapaistvaim oli [[Hera tempel]] [[Samos]]el. Samal ajal tõusid esile ülekreekalise tähtsusega pühamud [[Olümpia]] ja [[Delfi]], kuhu rajati monumentaalsemaid templeid hiljem. Spordipidustused, eeskätt [[antiikolümpiamängud|olümpiamängud]], kujunesid arhailise ajajärgu jooksul kogu [[Hellas]]t ühendavateks suurüritusteks. [[Pilt:AntikeGriechen1.jpg|pisi|300px|Vana-Kreeka ja [[Foiniikia]] kolooniad umbes [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandini eKr]]]] [[Foiniiklased]] rajasid Vahemere rannikualadele arvukalt [[koloonia]]id ja kaubapunkte. Nende tegevus ulatus [[Küpros]]elt ja [[Levant|Levandist]] järk-järgult Vahemere maadelääneossa, sealhulgas tänapäeva Lääne-[[Liibüa]], [[Tuneesia]], [[Alžeeria]], [[Maroko]] ja Lõuna-[[Hispaania]] rannikule, [[Baleaarid]]ele, [[Sardiinia]]sse ja Lääne-[[Sitsiilia]]sse. Foiniiklaste tegevus Vahemere maade lääneosas hoogustus eriti 9.–8. sajandil eKr. [[Kartaago]] traditsiooniliseks rajamisajaks peetakse umbes 814. aastat eKr. Sellest kujunes hiljem üks Vahemere maade lääneosa tähtsamaid keskusi. Foiniiklaste ja kreeklaste tihe kokkupuude tõi Kreekasse tugevaid ida kultuurimõjusid. Üks olulisemaid näiteid oli [[foiniikia kiri|foiniikia kirja]] kohandatud kasutuselevõtt. Kreeklased ei võtnud foiniikia tähestikku muutmata kujul üle, vaid kohandasid seda kreeka keele vajadustele, kasutades osa konsonandimärke [[vokaal]]ide tähistamiseks ja lisades uusi tähti. Nii kujunes [[kreeka tähestik]], mille klassikalises vormis oli 24 tähte. Kreeka tähestik võimaldas kreeka keele häälikuid täpsemalt edasi anda. Kunstis asendus senine [[geomeetriline stiil]] [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] järk-järgult [[orientaalstiil]]iga, milles kasutati rohkesti idamaise päritoluga loomafiguure ja ornamente. Hiljem lisandus üha enam inimkujutisi ja suurenes realistliku kujutamise taotlus. Sel nn orientaalperioodil sai alguse ka Kreeka [[monumentaalskulptuur]], mille arengut mõjutasid muu hulgas Egiptuse skulptuuritraditsioonid. ==== Ühiskondlikud muutused ja polise kujunemine ==== Majanduslik edenemine tõi esialgu kaasa ühiskondlikke muutusi ja raskusi laiadele rahvakihtidele. Kaubandus ja raha õõnestasid traditsioonilist põllumajanduslikku majapidamist ja viisid väga tugeva varandusliku kihistumiseni. [[Hesiodos]]e poeemi "[[Tööd ja päevad]]" (8. ja 7. sajandi vahetus eKr) teksti põhjal võib järeldada, et Kreeka külas toimus kiire kihistumine: kujunesid välja jõukad majapidamised, kuid paljud inimesed laostusid ja vaesusid. Talurahvas kannatas üha suureneva maapuuduse, võlgade ja võlaorjuse all. Kõik see teravdas ühiskondlikke suhteid igas kogukonnas. Kreeka ühiskonna muutudes tekkis linnades üha rohkem inimesi, kes ei kuulunud vanasse sugukondadel põhinevasse ühiskonnakorraldusse. Et poliitiline võim oli endiselt peamiselt ülikusuguvõsade käes, jäid need inimesed poliitikast kõrvale. Nende rahulolematus ühines talurahva rahulolematusega ja aitas kaasa demokraatliku liikumise tekkimisele. Rahvas ehk [[deemos]] astus vastu sugukonnaülikute poliitilisele ülemvõimule, nõudes radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Selle ühiskondliku käärimise tulemusel kujunes välja ulatuslik demokraatlik liikumine, mida kirjanduses nimetatakse sageli [[arhailine revolutsioon|arhailiseks revolutsiooniks]]. Selle liikumise peamised ilmingud olid nii varajasel kui ka hilisel etapil seadusandlikud reformid. Varajasel etapil viisid neid sageli läbi erilised ühiskondlikud vahendajad – [[aisümneet|aisümneedid]] –, kellele kogukond andis erakorralised volitused. Selline oli näiteks [[Pittakos]] [[Mytilene]]s [[Lesbos]]e saarel, samuti sisuliselt kõik varajased seadusandjad – [[Zaleukos]] [[Lokroi Epizephyrioi]]s Lõuna-Itaalias, [[Charondas]] [[Katane]]s Sitsiilias ning [[Drakon (seadusandja)|Drakon]] ja [[Solon]] Ateenas. Esimesed reformid seisnesid kirjalike seaduste koostamises, kohtumenetluse korrastamises, isikuvabaduse tagatiste kehtestamises ja sellega seoses võlgnike olukorra kergendamises ning lõpuks poliitilise korra ümberkorraldamises. Nende eesmärk oli piirata sugukonnaaadli poliitilist rolli ja anda tähtsamaid volitusi kujuneva kodanikukogukonna institutsioonidele – rahvakoosolekule, nõukogule ja rahvakohtule. Selle küllaltki pika protsessi lõpp-punktiks olid reformid, mille tulemusel sai lõpliku kuju uut tüüpi sotsiaal-poliitiline organisatsioon – kodanikukogukond ehk linnriik, [[polis]]. Sõna "polis" võib järjest tähistada hõimu varjupaigaks olnud algelist kindlustatud asulat, arenenumat [[protolinn]]a ning käsitöö ja kaubanduse keskusena toimivat linna, selles elavate kodanike kogukonda ja lõpuks selle kogukonna moodustatud riiki. Polise tunnusteks olid esiteks selle piirkonna vabade kodanike korporatiivne ühtsus, samuti selge õiguslik eristus nende ja võõramaalaste vahel: viimased olid kas piiratud õigustega ümberasujad või hoopis õigusteta, kuid üha arvukamaks muutuvad orjad. Teiseks oli polis linnast ja sellega külgnevast maapiirkonnast koosnev juba maastikust tingitud elementaarüksus; neid sidus vastastikku kasulik toodete vahetus ning see tagas kogukonna [[autarkia|autarkse]] eksistentsi. Kolmandaks iseloomustas polist sellise moodustise poliitiline sõltumatus ehk iseseisva riigi staatus. Neljandaks oli kodanikele iseloomulik ideoloogiline ühtsus, mis kinnistas nende vastandumist ülejäänud elanikele: kodanikupatriotism, armastus isamaa ja kodumaa vastu, kodukolde ja esivanemate haudade austamine ning kodanike seas kultiveeritud võrdsus seaduse ees ehk [[isonoomia]] ja võrdne õigus poliitilisele aktiivsusele ja esinemisele ehk [[isegooria]]. Nende omaduste kogum andis Kreeka polisele erakordse elujõu ja püsivuse, nii et see võis ka pärast poliitilise sõltumatuse kaotamist eksisteerida suure territoriaalse riigi – hellenistliku monarhia või Rooma riigi – autonoomse üksusena. Ajalooliselt eristatakse kaht tüüpi polist – demokraatlikku ja oligarhilist. Esimese klassikaline näide oli Ateena, teise oma [[Sparta]]. Nende kujunemise erinevuse määras algselt olukord, mis oli seotud doorlaste vallutusega. Atikas, millest doorlased mööda läksid, kulges riigi kujunemine sisemise arengu tulemusena, Spartas aga etendas olulist osa just vallutus. ==== Ateena ==== {{Vaata|Ateena riik}} Pärast Atika muistse poliitilise kogukonna ajutist allakäiku ja detsentraliseerumist jätkus seal järkjärguline poliitiline areng, mille aluseks sai uue linna – Ateena – tekkimine muistse kindluse lähedusse. [[Atika]] maade alanud ühendamine kajastub pärimuses muistse [[sünoikism]]i nime all: see on osa elanike, eeskätt suursuguste perekondade, ümberasumine ühte keskusesse ja kogu Atikat hõlmavate võimuorganite tekkimine. Osa antiikpärimusest ([[Thukydides]], [[Aristoteles]], [[Plutarchos]]) seostas [[sünoikism]]i Atika legendaarse kangelase ja kuninga [[Theseus]]e algatusega. Üldine mütoloogiline ja kronograafiline pärimus paigutab Theseuse siiski juba Mükeene aega, kõige sagedamini 13. sajandisse eKr, mistõttu ei saa selle kangelase seost hilisema sünoikismiga ajalooliselt usaldusväärseks pidada. Samaaegselt linna arenguga kujunesid esialgsed seisused: põlluharijad ([[geomoorid]]), käsitöölised ([[demiurgid]]) ja ülikkond ([[eupatriidid]]). Maakogukondade lagunemine ning võlgade ja maapuuduse all kannatanud talurahva vaesumine viisid Ateenas, nagu mujalgi Kreekas arhailisel ajajärgul, sotsiaalse olukorra teravnemiseni ja demokraatliku liikumise alguseni. Selle ettekuulutajateks said vastuolud aristokraatia enda hulgas (nn [[Kyloni mäss]], umbes 630 eKr) ning esimene kirjaliku seadusandluse kogemus – arhont [[Drakoni seadused]] (621 eKr). Ateena demokraatliku polise kujunemise põhietappideks said [[Soloni reformid]] (594–593 eKr), [[Peisistratos]]e ja tema poegade türannia (560–510 eKr) ning [[Kleisthenese reformid]] (508 eKr). Atika vabade elanike põhiosa moodustanud deemos kaitses oma vabadust ja kujundas kodanikkonna, mis oli selgelt eraldatud võõramaalastest – ümberasujatest ehk [[metoikud|metoikutest]] – ja orjadest. ==== Sparta ==== {{Vaata|Sparta riik}} Spartas oli olukord teistsugune. Doorlaste vallutus [[Lakoonika]]s viis kohalike [[ahhailased|ahhailastest]] elanike allutamiseni. Sparta ühiskondliku ja poliitilise korra kujunemist seostatakse antiikpärimuses legendaarse seadusandja [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega, kelle elu paigutati 9. ja 8. sajandi vahetusse eKr. Talle omistati Sparta korra põhjalik ümberkujundamine: maa jagamine valitsevale [[spartiaadid|spartiaatide]] seisusele ning isiklikult vabale, kuid piiratud õigustega [[perioigid|perioikide]] kihile; kohalike põlluharijate kinnistamine spartiaatidele antud maatükkide külge; spartiaatidele omamoodi meesteühenduste ehk [[süssiitia]]te asutamine; lõpuks ka valitsemissüsteemi kujundamine, millesse kuulusid rahvakoosolek ehk [[apella]], vanemate nõukogu ehk [[geruusia]], kaks kuningat, kes täitsid ülempreestrite ja väejuhtide ülesandeid, ning viiest [[efoor]]ist koosnev kontrolliv kolleegium. Tänapäeval ei peeta siiski kõiki neid muudatusi ühe seadusandja ühekordse reformi tulemuseks, vaid Sparta korra kujunemist peetakse pikaajaliseks protsessiks. Doorlaste vallutuspoliitika jätkumine Lakoonikas viis 8.–7. sajandil eKr naabruses asuva [[Messeenia]] alistamiseni. Messeneia maa jagati spartiaatide vahel ja suur osa kohalikest põlluharijatest muudeti [[heloodid|helootideks]] ja kinnistati spartiaatidele antud maatükkide külge. Spartiaatidele kinnistati need maatükid päriliku kasutusõigusena koos nende külge seotud põlluharijate – heloodid|helootidega, kes olid pooleldi pärisorja, pooleldi orja seisundis. Spartiaatide privilegeeritud staatust rõhutas asjaolu, et nad ei pidanud tegelema ei põlluharimise ega käsitööga – nende ainus tegevusala oli sõjapidamine. Sparta polise põhimõtteline erinevus Ateena polisest seisnes selles, et Sparta kodanikukorporatsiooni kuulusid üksnes doorlastest vallutajad, kohalikud elanikud aga, keda oli palju rohkem ja kes tegelesid tootva tööga, olid taandatud allutatud seisundisse (heloodid) või sõltuva kihi seisundisse (perioigid) ja jäid sellest korporatsioonist välja. Sellest tulenes Sparta korporatiivse korra eriline jäikus. Kodanikkond oli seal sisuliselt sõjaväelaagrit, mis oli alati valmis maha suruma mis tahes demokraatlikku liikumist, eelkõige helootide ülestõuse. Sellest tulenes ka Sparta sihipärane välispoliitika, mis oli suunatud sõbralike riikide bloki loomisele. Selle liikmed olid ühtviisi huvitatud konservatiivsete ühiskondlik-poliitiliste traditsioonide säilitamisest. 6. sajandi lõpuks eKr oli see eesmärk saavutatud [[Peloponnesose liit|Peloponnesose liidu]] loomisega. ==== Suur kolonisatsioon ==== {{Vaata ka|Suur kolonisatsioon}} Olulised kaasnevad nähtused olid koloniseerimine ja [[türannia]]. Paljudes kogukondades asusid liigsed põlluharijad enam-vähem organiseeritult meretagustesse kolooniatesse. Koloniseerimise arengut mõjutasid ka kaubanduse ja käsitöö huvid ning juhtivate linnaringkondade huvi seada sisse kaubavahetus äärealade rahvastega. Veel üks põhjus olid poliitilised tülid, eeskätt nooremate aristokraatlike suguvõsade või üksikute ülikuvõsude rahulolematus oma seisundiga ja soov seda parandada meretagustes seiklustes osalemisega. Kreeklaste [[koloonia]]te rajamine 8.–6. sajandil saavutas sellise ulatuse, et hõlmas kõiki Vahemere ja Musta mere äärseid piirkondi. [[Kolonisatsioon]]i lähtekohad paiknesid peamiselt Kreeka mandriosas, Egeuse saartel ja Väike-Aasia rannikul. Kreeka asustus levis Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse, Väike-Aasiasse, [[Traakia]] rannikule, [[Must meri|Musta mere]] äärde, [[Kürenaika]]sse, Vahemere maade lääneossa ja [[Pürenee poolsaar]]ele. [[Suur kolonisatsioon|Suure kolonisatsiooni]] ajal ([[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]) rajasid Kreeka linnriikide elanikud Vahemere ja Musta mere rannikualadele arvukalt uusi asulaid ja linnriike. Kolooniad olid emamaast üldjuhul poliitiliselt sõltumatud ning neile kuulusid ümbruskonna maavaldused. Paljud neist kujunesid kiiresti iseseisvateks linnriikideks ja mõned ületasid hiljem suuruse või tähtsuse poolest oma emalinnu. Kolooniatel olid emalinnaga sageli tihedad usulised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed ning ühised kombed ja [[kultus]]ed. Emalinna ja koloonia vahel võisid säilida ka erilised poliitilised või kodakondsuslikud suhted, kuid nende korraldus erines kolooniati. Kolooniate elanikud tegelesid [[kaubandus]]e, käsitöö, põlluharimise ja karjakasvatusega. Kohalike rahvastega kaubeldi vilja, kariloomade, nahkade, soolakala ja orjadega ning Kreeka aladelt toodi kolooniatesse muu hulgas veini, oliiviõli, metalltooteid, marmorit, savinõusid ja kangaid. Kaubavahetuse sisu sõltus piirkonna loodusvaradest ja kohalike rahvaste majandusest. ===== Suur-Kreeka ===== [[Pilt:Greek Colonization Archaic Period.svg|pisi|Kreeka alad ja kolooniad [[Arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] (750–550 eKr)]] Esialgu said Kreeka kolonisatsiooni peamisteks sihtkohtadeks Itaalia ja Sitsiilia ning teerajajad olid [[euboialased]]. [[8. sajand eKr|8. sajandi]] esimesel poolel eKr rajasid Euboia saarelt pärit asunikud [[Ischia saar]]el (toona [[Pithekussai]]) asula ning hiljem [[Kyme]] linna Itaalia maismaal. Euboialased rajasid esimese Kreeka koloonia Sitsiilias, umbes 734 eKr asutatud [[Naxos (Sitsiilia)|Naxose]] [[Etna]] jalamil. Hiljem rajasid nad ka [[Rhegion]]i Itaalia edelatipus ning [[Katane]], [[Messana]] ja teisi kolooniaid Sitsiilias. Sel ajajärgul hoogustusid kreeklaste, eriti [[Euboia]] elanike mereretked lääne suunas Itaaliasse. Üheks tõmbeteguriks olid [[Etruuria]] ja [[Elba saar]]e metallileiukohad. Euboialased sõlmisid [[etruskid|etruski]] ülikusuguvõsadega suhteid, mis hõlbustasid kaubandust ja tagasid ligipääsu metallile. Suurima Sitsiilia kreeka linna [[Sürakuusa]] rajasid umbes 733 eKr väljarändajad [[Korintos]]est. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka [[7. sajand eKr|7.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]. [[Gela]] rajasid umbes 688 eKr asunikud [[Kreeta]]lt ja [[Rhodos]]elt.<ref>E.Zuppardo, S. Piccolo (2005), ''Terra Mater: Sulle sponde del Gela greco'', Betania ed., Caltanissetta; ('''en''') [https://www.ancient.eu/Gela/. Piccolo, Salvatore. ''Gela.'' Ancient History Encyclopedia. December 20, 2017.]</ref> Sitsiilia lõunarannikul asuva [[Akragas]]e asutasid [[Rhodos]]e ja [[Kreeta]] elanikud umbes 580 eKr. Sitsiilia lääneosas kindlustusid [[foiniiklased]] ning saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike [[sikulid|sikulite]], [[sikaanid]]e ja [[elümid|elümite]] võimu alla. [[Messana]] elanikud rajasid samuti rea väiksemaid kolooniaid ja kaubapunkte. Itaalia mandriosa lõunaranniku kolonisatsioon algas juba [[8. sajand eKr|8. sajandi]] lõpus eKr. [[Ahhaia|ahhailased]] rajasid [[Kroton]]i ja [[Sybaris]]e ning [[Sparta]]lased [[Taras]]i (praegune [[Taranto]]). [[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|300px|Vana-Kreeka, [[Väike-Aasia]], [[Vana-Egiptuse ajalugu|Egiptuse]] alad ja [[Uus-Assüüria|Uus-]][[Assüüria]] suurriigi laienemine, [[8. sajand eKr|8.]]–[[6. sajand eKr]]]] Kreeka asustus Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias aitas kujundada piirkonda, mida hakati nimetama [[Suur-Kreeka]]ks ehk Magna Graeciaks, ning laiendas kreeka keele, kultuuri ja majanduslike sidemete levikut Vahemere keskosas. ===== Kreeka kolonisatsioon Musta mere ja Vahemere piirkonnas ===== [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ja eriti selle teisel poolel laienes Kreeka kolonisatsioon [[Väike-Aasia]] [[Mileetos]]e linnast [[Egeuse meri|Egeuse mere]] põhjarannikule, [[Traakia]] rannikule ja [[Must meri|Musta mere]] piirkonda. Mileetoslased rajasid Musta mere rannikul muu hulgas [[Olbia]] [[Dnestr]]i suudme lähedal ja [[Sinope]] [[Anatoolia]] põhjarannikul. [[Pantikapaion]]i rajasid Mileetose kolonistid [[Krimm]]is [[Kertši poolsaar]]el umbes 600 eKr. Kesk-Kreeka [[Megara]] elanikud rajasid [[Chalkedon]]i umbes 7. sajandi keskpaiku eKr ja [[Byzantion]]i umbes 660 eKr. Byzantion asus strateegiliselt tähtsas paigas [[Bosporus]]e ääres ning kujunes hiljem üheks Kreeka maailma tähtsamaks linnaks. Kreeka kolooniaid rajati läänes Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning veel kaugemale Lõuna-Galliasse, Rhône'i jõe suudmesse ([[Massalia]]); lõunas Põhja-Aafrikasse ([[Küreene]]); kirdes väinade piirkonda ([[Chalkedon]], [[Byzantion]]) ning kogu Musta mere rannikule ([[Istros]], [[Olbia]], [[Tauria Chersonesos]], [[Pantikapaion]], [[Phanagoria]], [[Dioskuriada]], [[Sinope]], [[Herakleia Pontike]]). Umbes 631 eKr asutasid [[Thera]] saare elanikud Põhja-Aafrikas [[Kürenaika]]s [[Küreene]] linna. [[Vana-Egiptus|Egiptuses]] kujunes [[Niiluse delta]]s [[Naukratis]] kreeklaste oluliseks kaubandus- ja asulakeskuseks. Naukratis ei olnud Küreenega samal viisil kreeka koloonia, vaid Egiptuse võimude lubatud rahvusvaheline kaubanduskeskus, kus elasid ja tegutsesid mitme Kreeka linnriigi kaupmehed. Vahemere põhjarannikul kujunes [[Provence#Kreeklased Provence'is|Provence]]'is [[Massalia]] üks olulisemaid Kreeka kaubanduskeskusi. Selle rajasid [[Phokaia]] elanikud umbes 600 eKr. Massalia kaupmehed osalesid kaubavahetuses Gallia sisemaaga ning nende mõjusfäär ulatus [[Rhône]]'i ja [[Durance]]'i jõe kaudu kaugele sisemaale. Massalia kaudu liikusid Vahemere ja Gallia vahel muu hulgas vein, metallid, soolatud toiduained ning mitmesugused käsitöö- ja luksuskaubad. Musta mere piirkonna olulisemate Kreeka kolooniate ja linnade hulka kuulusid [[Olbia]] ([[Lõuna-Bug]]i suudme lähedal), [[Tyras]] (nüüdne [[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), [[Tanais]] (nüüdne [[Nedvigovka]]), [[Hersonesos]] (nüüdse [[Sevastopol]]i lääneservas), [[Theodosia]] (nüüdne [[Feodossia]]), [[Pantikapaion]] (nüüdne [[Kertš]]), [[Dioskurias]] (nüüdne [[Suhhumi]]) ja [[Phasis]] (nüüdne [[Poti]]). [[Pantikapaion]] kujunes Kertši väina piirkonna tähtsaimaks keskuseks ning selle ümber kujunes [[Bosporose riik]], mis hõlmas Kertši ja [[Tamani poolsaar]]e ning nendega seotud alasid. Musta mere äärsete Kreeka linnade tähtsus suurenes eriti klassikalisel ja hellenistlikul ajajärgul. Hiljem mõjutasid nende arengut piirkonna kohalike rahvaste, sealhulgas [[sküüdid|sküütide]] ja [[sarmaadid|sarmaatide]] tugevnemine. Mõned linnad säilisid antiikaja lõpuni, kuigi nende elanikkond ja kultuuriline koosseis muutusid ning kreeka rahvastiku kõrval suurenes mittekreeklaste osatähtsus. ====Türannia==== Kui aga oma olukorraga rahulolematud inimesed keeldusid kodumaalt lahkumast ja olukord teravnes, tekkisid tingimused tugeva isiksuse – auahne demagoogi – esilekerkimiseks. Ta tõmbas mitmesuguste lubadustega kaasa suure hulga rahulolematuid ja haaras nende toetusel võimu. Nii tekkis varajane Kreeka [[türannia]]. Sõna "türann" ise oli kreeklastele ilmselt laenatud idapoolsetelt naabritelt, Lüüdia või [[Früügia]] elanikelt ja tähistas ebatraditsioonilise monarhivõimu kandjat. Türannirežiime tuntakse paljudes Balkani-Kreeka linnades: Korintoses [[Kypselos]]e ja tema järeltulijate valitsus, [[Sikyon]]is [[Orthagoras]]e ja tema järglaste võim, [[Megara]]s [[Theagenes]]e võim ning Ateenas Peisistratose ja tema poegade valitsus. Kreeka idapoolses osas jätsid traditsiooni jälje [[Thrasybulos]]e valitsemine Mileetoses ja [[Polykrates]]e valitsemine Samose saarel; Kreeka lääneosas Sitsiilias aga [[Phalaris (Akragas)|Phalaris]]e jõhker türannia Akragases ning Gela ja Sürakuusa [[Deinomeniidid]]e suguvõsa valitsejate [[Gelon]]i, [[Hieron I]] ja Thrasybulose ajal. Türannid pärinesid reeglina aristokraatlikust keskkonnast, kuid ülejäänud ülikkonna vastupanu ületamiseks rakendasid nad selle vastu repressioone. Nende poliitika viis vana aristokraatia kihi vähenemiseni ja selle poliitilise rolli languseni. Selles seisneski varajase Kreeka türannia ajalooline tähtsus: omal moel valmistas see ette demokraatia tulevast võidulepääsu, kuigi demokraatia lõplik kehtestumine eeldas türannia enda eelnevat kõrvaldamist. ==== Pärsia ja Väike-Aasia kreeka linnad ==== [[Pilt:Median Empire.jpg|pisi|Aasia impeeriumid umbes 600 eKr: [[Lüüdia]], [[Vana-Egiptus]], [[Mesopotaamia]]-[[Babüloonia]], [[Meedia riik|Meedia]], Pärsia]] [[Pilt:Perserreich 500 v.Chr.jpg|pisi|Kreeka alad ja Pärsia suurriik 500 eKr]] [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] kujunes Lähis-Idas uus suurriik – [[Ahhemeniidide riik]] ([[Pärsia]]), mis laienes kiiresti mitmes suunas. Pärsia jõudis [[Väike-Aasia]]sse ja pärast [[Lüüdia]] vallutamist [[Kyros II]] poolt aastatel 547–546 eKr sattusid Väike-Aasia lääneranniku kreeka linnad, mis olid seni allunud Lüüdia kuningatele, Pärsia ülemvõimu alla. Pärslased seadsid mitmes linnas võimule kohaliku päritoluga [[türann]]e, kes sõltusid Pärsia võimust ja [[satraap]]idest. [[Anatoolia]] ranniku lähedased [[Egeuse mere saared]] jäid esialgu Pärsia võimu alt välja, kuid Pärsia mõju laienes neile järk-järgult. [[Sámos]]e türann [[Polykrates]] (umbes 540–522 eKr) kujunes üheks oma aja võimsamaks Kreeka valitsejaks ja arendas Sámosel ulatuslikku ehitustegevust. Tema ajal rajati või täiustati muu hulgas sadamat varjav [[muul]], linna veega varustav tunnel ja [[Hera tempel|Hera templi]] rajatisi. Polykratesel oli tugev laevastik, mis võimaldas tal saavutada mõju [[Egeuse meri|Egeuse merel]]. Polykrates toetas Pärsia kuningat [[Kambyses II]], kui too 525. aastal eKr Egiptust ründas, ja saatis talle appi oma laevastiku. Hiljem sattus Polykrates ise Pärsia võimu alla ja hukati. Pärsia kontroll laienes seejärel ka teistele Väike-Aasia ranniku lähedastele saartele. ==== Kreeka–Pärsia sõjad ==== [[Pilt:Ionian Revolt Campaign Map-en.svg|pisi|[[Joonia ülestõus]]u (499–493 eKr) sõjategevusalad]] {{Vaata|Kreeka-Pärsia sõjad|Xerxes I|Dareios I}} [[6. sajand eKr|6. sajandi]] lõpuks kontrollis [[Ahhemeniidide riik]] tohutut territooriumi, mis ulatus Iraanist Väike-Aasia ja Kagu-Euroopani. Pärsia võimu laienemine ohustas ka Kreeka linnriikide iseseisvust. Pärslaste sõjaretk [[Náxose saar|Naxose]] vastu 499 eKr tõi kaasa Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu. [[Mileetos]]e asevalitseja [[Aristagoras]]e õhutusel kukutasid mitmed linnad Pärsiast sõltuvad türannid ja ühinesid Mileetose juhtimisel võitluseks Pärsia võimu vastu. Kreeklased ründasid [[Ephesos]]e juurest [[Sardis]]t ja põletasid osa linnast. Ülestõus levis ka [[Küpros]]ele, kus kreeka linnad tõusid Pärsia vastu, kuid Pärsia väed surusid vastuhaku maha. Pärast joonlaste laevastiku lüüasaamist [[Lade merelahing]]us 494 eKr vallutasid pärslased [[Mileetos]]e ning linn langes pärast piiramist ja hävitati osaliselt. Aastaks 493 eKr oli [[Joonia ülestõus]] lõplikult maha surutud ja Väike-Aasia kreeka linnad sattusid taas Pärsia võimu alla. [[Pärsia esimene sissetung Kreekasse|Pärsia esimese sissetungi]] ajal 492. aastal eKr jõudis Pärsia sõjaretk [[Traakia]]sse ja Makedooniasse, kuid Pärsia laevastik sai Athose poolsaare juures tormi tõttu suuri kaotusi ja sõjaretk katkes. 490. aastal eKr tungis Pärsia vägi uuesti Kreeka aladele ja [[Maratoni lahing]]us said pärslased Ateena väelt lüüa ning taandusid. 480. aastal eKr [[Pärsia teine sissetung Kreekasse|tungisid Pärsia väed uuesti Kreekasse]]. [[Lakedaimon]]i [[Sparta kuningas|Sparta kuninga]] [[Leonidas I]] juhtimisel pidasid spartalased ja nende liitlased [[Termopüülide lahing]]us pärslastele vastu, kuid pidid lõpuks taanduma ning pärslased vallutasid ja hävitasid [[Ateena]]. Kreeka laevastik saavutas samal aastal otsustava võidu [[Salamise lahing]]us. 479. aastal eKr said kreeklased Pärsia vägedest võitu [[Plataia lahing]]us ning Kreeka laevastik alistas pärslaste ja nende liitlaste väe [[Mykale lahing]]us. Pärsia väed sunniti Kreeka mandriosast taanduma. Arhailise ajajärgu lõppu tähistasid Kreeka–Pärsia sõdade esimesed etapid. Joonia ülestõus (499–493 eKr), Pärsia esimene sissetung Kreekasse (492–490 eKr) ja Maratoni lahing (490 eKr) toimusid veel arhailisel ajajärgul. Pärsia teine sissetung Kreekasse 480–479 eKr jääb aga arhailise ja klassikalise ajajärgu piirialale. ===Klassikaline ajajärk=== {{Vaata|Kreeka klassikaline ajajärk}} Klassikaline ajajärk (500–336 eKr). Kreeka linnriikide kujunemine jõudis põhijoontes lõpule 6. sajandi lõpuks. Peaaegu kohe sattusid need äsja kujunenud riigid raskesse olukorda. Juba 6. sajandi keskpaigas tekkis Kreeka maailma idapiiridel vaenulik jõud – Pärsia ehk [[Ahhemeniidide riik]]. Selle kuningad ei allutanud endale mitte üksnes Lähis-Ida maid ja Egiptust, vaid alustasid ka pealetungi Kreeka linnade vastu. [[Kyros II]] ajal allutati Väike-Aasia rannikul asunud Kreeka linnad (546), [[Dareios I]] ajal vallutasid pärslased [[Samos]]e saare (522) ja [[Dareios I]] alustas pealetungi Balkani-Kreekasse. Tema sküütide-retk (512) ei saavutanud küll oma otsest eesmärki – Musta mere äärsete [[sküüdid|sküütide]] hõimuliidu purustamist –, kuid selle tagajärjel kindlustasid pärslased oma positsiooni [[Musta mere väinad]]e piirkonnas ning allutasid [[Traakia]] ja [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Seda olukorda kasutasid ära kreeklaste ammused kaubanduslikud konkurendid foiniiklased, kelle laevad hakkasid liiklema Egeuse merel. Kkaubandustegevuse piiramine ja poliitiline surve, eriti pärslaste toetatud sõltuvate türannirežiimide kehtestamise tõttu, kutsusid esile Väike-Aasia kreeklaste vastuhaku ([[Joonia ülestõus]], 500–494 eKr). See sündmus avas pika [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdade]] perioodi (500–449 eKr). Pool sajandit kestnud sõjad kinnitasid Kreeka uue tsivilisatsiooni elujõulisust ja tagasid sellele maailmaajaloos olulise positsiooni. Võitluses pärslastega näitas Kreeka linnriikide maailm kõrget poliitilise organiseerituse taset. Selle üheks väljenduseks oli ülekreekalise liidu loomine 481. aastal. Kerkis esile rida väljapaistvaid sõjalis-poliitilisi juhte, nende seas ateenlased [[Miltiades]], [[Themistokles]], [[Aristides]] ja [[Kimon]] ning spartalased [[Leonidas]] ja [[Pausanias]]. Eriti suur oli Ateena roll. Esialgu juhtis võitlust võõrvallutajate vastu Ateena koos Spartaga, hiljem asus ta iseseisvalt juhtima kreeklaste pealetungi pärslaste Aasia valdustes. Kreeklaste võidukas vastupanu pärslaste sissetungidele Balkani poolsaarele – võidud [[Maratoni lahing]]us 490. aastal, [[Salamise merelahing]]us 480. aastal ning [[Plataia lahing]]us ja [[Mykale lahing]]us 479. aastal – ei taganud mitte ainult kreeklastele endile, vaid ka hilisematele Euroopa riikidele võimaluse vabaks ja iseseisvaks arenguks. Samal ajal kujundas see pikaajalise eraldusjoone Euroopa ja Aasia vahele, millel oli paljude sajandite vältel negatiivne mõju Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vastastikusele läbikäimisele ja lähenemisele. Pärslaste väljatõrjumisele järgnenud aega (479–431 eKr) loetakse klassikalise Kreeka hiilgeajaks. Kreeklaste võit pärslaste üle suurendas nende eneseteadvust ja kujunes välja [[hellenid|hellenite]] ja [[Barbarid|barbarite]] vastandus. Sõna "barbar" ei viidanud algselt teiste rahvaste madalale arengutasemele, vaid tähendas kreeklaste jaoks lihtsalt võõrkeelseid inimesi, kelle kõne kõlas arusaamatu "bar-barina". Kõige olulisemateks barbariteks peeti [[pärslased|pärslasi]] ja neile alluvaid idamaa rahvaid. Kreeka-Pärsia sõdade võidul olid Kreeka poliste arengule olulised sotsiaal-majanduslikud ja poliitilised tagajärjed. Kreeka majandus põhines suuresti [[orjandus]]el. Suurmajapidamistes kasutati valdavalt orjatööd, kuid orje pidasid ka keskmise jõukusega ja vaesemad vabad inimesed. Edukate sõdade tulemusel tugevnes Kreeka linnade majandus, mis liikus nüüd lõplikult antiiksele arenguteele, tuginedes muu hulgas sõjavangidena orjastatud võõramaalaste massilisele kasutamisele. Sõja käigus vangistatud orjade rohkus tõi kaasa orjatöö ulatusliku leviku ühiskonna eri valdkondades: kaevandustööstuses, sealhulgas kaevandustes ja kivimurdudes, mitmesugustes käsitööharudes, kus 5. sajandi lõpuks kujunes välja orjatööl põhineva suure töökoja eriliik [[ergasteerion]], ning isegi krediidi- ja finantstehingutes. Viimastes tegutsesid peale kutseliste [[rahavahetaja]]te ja [[liigkasuvõtja]]te ehk [[trapesiit]]ide ka nende usaldusagendid, kes võisid olla orjad. Rikaste inimeste majapidamistes suurenes orjadest teenijate arv; nende hulka kuulusid teenijannad, kokad, flöödimängijad ja teised. Ka riigiasjades kasutati ulatuslikult orjatööd, näiteks kantseleiametnikena ja Ateenas ka korrakaitsjatena. Sellisteks korrakaitsjateks olid Ateena riigi poolt Musta mere piirkonnast umbes 476. aastal ostetud 300 sküüdi orja, kelle arv kasvas hiljem tuhandeni. Nad elasid eraldi kasarmutes, kandsid traditsioonilist riietust – kirjusid pükse, kaftanit ja [[paslik]]ut – ja säilitasid oma tavapärase relvastuse, vibu ja väikese mõõga. Nende peamine ülesanne oli korra hoidmine avalikes kohtades. Selleks olid nad varustatud ka [[piits]]aga. Orjandus kujunes üheks aluseks, millel rajanes antiikne kodanikuühiskond. Orjatöö võimaldas märkimisväärsel osal Kreeka linnade vabadel inimestel elada ilma füüsilise tootliku töö koormata. Materiaalselt kindlustatud vaba aja olemasolu lõi tingimused kõrgetasemelise humanitaarkultuuri arenguks ning kunstnike, kirjanike ja teadlaste loomingulise tegevuse õitsenguks. Aristotelese käsitluses sai vaba inimese ja kodaniku üheks iseloomulikuks tunnuseks piisava vaba aja ehk ''[[scholē]]'' olemasolu. Sõna ''scholē'' hakkas tähistama ka kultuurielu nähtusi: õpetatud vestlusi, filosoofi õpetlikku loengut, teaduslikku traktaati ning lõpuks ka ruumi, kus tegeleti intellektuaalse tegevusega. Ladina keele vahendusel kujunes sellest sõnast (''schola'') uusajal haridusasutuse (kooli) nimetus. Edu Pärsia-vastastes sõdades oli seotud ka teise olulise nähtusega Vana-Kreeka ühiskonnas – [[demokraatia]] arenguga majanduslikult arenenumates polistes. Eriti oluline oli demokraatia areng Ateenas. Seal kujunes demokraatlikule korrale iseloomulik poliitiline süsteem, mis tugines [[rahva suveräänsus]]e põhimõttele ja vastavatele institutsioonidele: [[rahvakoosolek]]ule, riiginõukogule ehk [[viiesaja nõukogu]]le ja rahvakohtule ehk [[heliaia]]le. Kodanikele ei tagatud mitte ainult poliitilist võrdsust, vaid ka tegelik võimalus osaleda ühiskondlikus ja poliitilises elus. Seda toetas ulatuslik sotsiaalpoliitika, mille hulka kuulus ametikohustuste täitmise eest tasu maksmine, raha eraldamine nn teatrifondist (''[[theōrikon]]'') teatrietendustel osalemiseks, ehitustööde korraldamine, liigse põllumajandusliku elanikkonna suunamine sõjalis-põllumajanduslikesse kolooniatesse ehk [[kleruuhia]]tesse ning rikaste kodanike kaasamine rahva heaks kantavate avalike kohustuste ehk [[liturgiad|liturgiate]] täitmisse. Selle sotsiaalprogrammi korraldamisel ja elluviimisel oli oluline roll Ateena demokraatia juhil [[Perikles]]el, kelle tegevus langeb ajavahemikku umbes 460–430 eKr. Tema ajal kujunesid lõplikult välja nii Ateena demokraatlik riigikord kui ka selle oluline välispoliitiline ühendus Delose liit ehk hilisem [[Ateena mereliit]]. Pärast [[Delos]]e vabanemist pärslaste võimu alt kujunes Delosest 478/477 eKr asutatud [[Delose liit|Delose liidu]] keskus. Liidu peamine korraldaja oli [[Aristeides]]. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Riigid, kes ei suutnud või ei soovinud anda laevu ühisesse laevastikku, pidid maksma andamit ehk ''[[phoros]]''{{'}}t. Liidukassa paiknes Delose saarel [[Apollon]]ile ja [[Artemis]]ele pühendatud joonlaste ühispühamus. Deloses käis koos ka liitlaslinnade esindajate kogu. Hiljem muutus Delose liit Ateena juhitud [[Ateena mereliit|Ateena mereliiduks]]. Ateena mereliidu kassa viidi 454 eKr Deloselt Ateenasse [[Ateena akropol]]ile. Ateenlased said selle vahendeid kasutada oma äranägemise järgi. See suurendas Ateena kontrolli liitlaste üle. Ateena mereliidus kehtis Ateena raha ning ühtne kaalu- ja mõõdusüsteem. Ateenlased rajasid mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid ehk [[kleruuhia]]id. Suurem osa liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ning piirdus ''phoros''{{'}}e maksmisega. See võimaldas Ateenal tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas hõlbustas mereliidu ühtne raha- ja kaalusüsteem kaubandust. Ateenlased tagasid mereteede turvalisuse ning toetasid liitlasriikide sisetülides sageli demokraatlikke, mitte oligarhilisi rühmitusi. Ateena kontroll oma liitlaste üle muutus siiski üha tugevamaks ja mereliit hakkas omandama Ateena juhitud suurriigi ehk impeeriumi iseloomu. Kreeka linnriikide ([[Balkan]]il ja [[Väike-Aasia]]s) omavahelistes suhetes tõusid esile kaks suurvõimu: [[Peloponnesose liit]] eesotsas [[Sparta]]ga ja [[Ateena mereliit]] eesotsas Ateenaga. Kreeka-Pärsia sõdade ajal olid Ateena ja Sparta tegutsenud pärslaste vastu liitlastena, sõdade järel aga kujunes nende vahel pingeline vastasseis. ====Ateena ja Sparta==== [[Pilt:Sparta Peloponnes.png|pisi|vasakul|[[Sparta]] [[Peloponnesos]]e poolsaare kaguosas, [[Taygetos]]e ja [[Parnon]]i mäeaheliku vahel]] [[Pilt.svg|pisi|[[Sparta]] territoorium ning [[Sparta]] ja [[Argos]]e linn Vana-Kreekas]] {{Vaata|Lakedaimon|Sparta}} [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdades]] etendasid juhtivat osa [[Ateena]] ja [[Sparta]]. Kreeka poliitiline killustatus ja linnriikide omavahelised huvide konfliktid põhjustasid sageli sõdu ka kreeklaste endi vahel. Ateena poliitilised taotlused tekitasid vastuseisu teises tugevas riigis – Spartas. Sparta jälgis murelikult Ateena tugevnemist, kartes demokraatlike suundumuste levikut tema kaitse all olevates Peloponnesose linnades. Sparta poole hakkasid pöörduma need Kreeka kogukonnad, kes kartsid Ateena sekkumist oma iseseisvusse. Kreeka poliste maailmas kujunes vastasseis: arenenumad merelinnriigid, eeskätt joonia linnad, kaldusid Ateena poole ja jäid mõneks ajaks selle mõjuvälja, konservatiivsemad kogukonnad aga, sealhulgas doorlaste ja aioollaste omad, pooldasid Sparta oligarhilist korda ja ootasid Spartalt kaitset. Poliitilisele lõhele lisandus Ateena majanduslik konkurents Peloponnesose liidu kaubanduskeskuste [[Korintos]]e ja [[Megara]]ga ning ideoloogiline vastasseis Ateena demokraatia ja Sparta oligarhia vahel. ====Ateena hiilgeaeg==== [[Pilt:Athenian empire atheight 450 shepherd1923.png|pisi|Ateena alad oma suurimas ulatuses, umbes 450 eKr]] [[Pilt:Attica 06-13 Athens 50 View from Philopappos - Acropolis Hill.jpg|pisi|Vaade [[Ateena akropol]]ile]] [[Pilt:Athen Erechtheum BW 2017-10-09 13-47-38.jpg|pisi|[[Erechtheion]], vaade lõunast]] [[Pilt of Athens.jpg|pisi|[[Ateena]] linn ja [[Pireus]]e sadam]] 5. sajandi keskpaiku eKr saavutas Ateena oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju. [[Ateena demokraatia]] oli selle arengu üks alustalasid. Pärslaste sissetungi ajal 480 eKr hävinud vanema, 6. sajandist eKr pärinenud [[Athena tempel|Athena templi]] varemete kohale rajati jumalanna [[Athena]]le pühendatud [[dooria stiil]]is [[marmor]]ist [[Parthenon]]. Parthenon valmis aastatel 447–438 eKr. [[Erechtheion]]i tempel rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastatel 421–406 eKr. ====Kreeka kultuuri Atika ajajärk==== [[Pilt:Map of Attika.png|pisi|[[Atika]] ajalooline piirkond]] Kreeka ühiskond elas 5. sajandil eKr läbi suure õitsengu. Kreeka kunsti ja hiljem ka filosoofia keskuseks kujunes [[Ateena]], mille kultuurilise mõju all arenes suur osa Kreeka maailmast. Vanakreeka kirjanduse vastavat perioodi nimetatakse [[Atika ajajärk|Atika ajajärguks]] [[Atika]] maakonna järgi, mille pealinn oli Ateena. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. [[Atika draama]] arenes välja viljakusjumal [[Dionysos]]ele pühendatud pidustustest ehk [[dionüüsiad|dionüüsiatest]], millega kaasnesid rongkäigud, ohvrid, muusika, laul ja pidustused. Draamas asendus sündmustest jutustamine nende näitliku esitamisega, milles osalesid nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulust kujunesid aja jooksul välja [[tragöödia]] ja [[komöödia]], millest said Atika ajajärgu kirjanduse peamised draamažanrid. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad olid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]]. Atika ajajärgu komöödia tähtsaim esindaja oli [[Aristophanes]]. Proosakirjanduses õitsesid [[ajalookirjandus]] ja [[retoorika]]. Tähtsamad ajalookirjanikud olid [[Herodotos]], [[Thukydides]] ja [[Xenophon]]. Kümnest traditsiooniliselt nimetatud suurest kõnemehest olid tuntumad [[Isokrates]], [[Demosthenes]] ja [[Aischines]]. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e teostes. Klassikalisel perioodil sai alguse mineviku süstemaatiline uurimine. [[Herodotos]] [[Halikarnassos]]est (umbes 484–425 eKr) käsitles oma teoses "[[Historia]]" peamiselt [[Kreeka-Pärsia sõjad|Kreeka-Pärsia sõdu]], kuid esitas ulatuslikult ka nendele eelnenud sündmusi ning [[Lüüdia]] ja [[Pärsia]] tõusu. Herodotose töö põhines muu hulgas suulisel [[pärimus]]el ja tema enda kogutud teadetel, mille usaldusväärsust ta mõnikord kahtluse alla seadis. Ateenlane [[Thukydides]] (umbes 460–400 eKr) kirjutas [[Peloponnesose sõda|Peloponnesose sõja]] ajaloo. Ta suhtus allikatesse kriitiliselt ning püüdis eristada kontrollitavaid sündmusi kuulujuttudest ja ebatäpsetest teadetest. ====Esimene Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Esimene Peloponnesose sõda}} [[Pilt:Map Peloponnesian War 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad esimeses Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Esimene Peloponnesose sõda puhkes 5. sajandi keskpaigas eKr Ateena ja Sparta juhitud liitude vastasseisu tulemusena. Ateena saavutas algul edu. [[Megara]] liitumine Ateenaga andis talle kontrolli [[Korintose maakitsus]]e üle ja ateenlased vallutasid [[Aigina]]. Sparta väed tungisid Kesk-Kreekasse ja võitsid ateenlasi [[Tanagra lahing]]us umbes 457 eKr, kuid samal aastal saavutasid ateenlased [[Boiootia]]s võidu ja kehtestasid seal Ateena-meelse korra. Samal ajal jätkus sõda Pärsiaga. Egiptus oli Pärsia võimu vastu üles tõusnud ja ateenlased saatsid ülestõusnute toetuseks suure laevastiku. Ateenlased vallutasid suure osa [[Niiluse delta]]st ja jõudsid [[Memphis (Egiptus)|Memphise]] piirkonda, kuid Pärsia vastupealetung sundis nad taanduma. Umbes 454 eKr hävitati ateenlaste vägi ja hukkus tuhandeid ateenlasi. Hiljem korraldasid ateenlased sõjakäigu [[Küpros]]ele. See oli edukam kui Egiptuse-retk ja sellele järgnenud läbirääkimiste tulemusel sõjategevus Pärsiaga vaibus. Esimeses Peloponnesose sõjas tabas Ateenat mitu tagasilööki. 446 eKr lõid boiootlased Ateenast lahku ja purustasid ateenlaste väe. Ülestõus puhkes ka [[Euboia]]l, [[Megara]] lahkus Ateena poolelt ja Peloponnesose vägi ähvardas Atikat.[[Perikles]] suutis Euboia taas Ateena võimu alla tuua ning vältida Peloponnesose vägede sissetungi ja rüüstamist [[Atika]]l, kuid [[Boiootia]] ja [[Megara]] jäid Ateenast sõltumatuks. 445 eKr sõlmitud [[Kolmekümneaastane rahu]] taastas suures osas sõjaeelse olukorra ja fikseeris jõudude tasakaalu Ateena ja Sparta vahel. Kreeka maailm jagunes suures osas kaheks leeriks: Peloponnesose liiduks ja Ateena mereliiduks. Esimene toetas üldjuhul aristokraatlikumaid ja teine demokraatlikumaid riigikordi. ====Peloponnesose sõda==== {{Vaata ka|Peloponnesose sõda}} Kõige suuremat hävingut toonud Kreeka-sisene konflikt oli [[Peloponnesose sõda]], mille võitis Sparta. Sõda lõpetas Ateena domineeriva positsiooni, kuid ka Sparta hegemoonia jäi lühiajaliseks. Hiljem tõusid Kreeka juhtivaks jõuks [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ning lõpuks [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]]. Selle rivaliteedi tulemuseks oli Kreeka-sisene Peloponnesose sõda (431–404 eKr). See polnud üksnes kahe Kreeka juhtiva polise, Ateena ja Sparta kokkupõrge ega kahe riikidebloki – Ateena ja Peloponnesose liidu – vastasseis, vaid ka kahe erineva ajaloolise suundumuse konflikt: kaubanduslik-demokraatliku ja agraar-konservatiivse suuna vahel. =====Archidamose sõda===== {{Vaata ka|Archidamose sõda}} [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-en.svg|pisi|Delose ehk [[Ateena Mereliit]] enne Archidamose sõda 431 eKr]] [[Pilt:Isthmus of Corinth in ancient Greece.svg|pisi|[[Korintose maakitsus]] Vana-Kreekas]] [[Pilt:Peloponnesian war alliances 431 BC.png|pisi]] 445 eKr sõlmitud rahu ei kõrvaldanud Ateena ja Sparta vastasseisu. 431 eKr puhkes nende vahel [[Peloponnesose sõda]] ehk [[teine Peloponnesose sõda]]. Sõja otseseks ajendiks olid konfliktid, millesse olid kaasatud [[Korintos]], [[Korkyra]] ja Ateena. Peloponnesose liit süüdistas Ateenat varasemate kokkulepete rikkumises. Pärast pikki läbirääkimisi kuulutas Sparta Ateenale sõja. [[Pilt:Map athenian empire 431 BC-es.svg|pisi|Liitlasalad Peloponnesose sõjas (umbes 460–445 eKr), Ateena mereliit (kollasega) ja Peloponnesose liidu alad]] Peloponnesose liidul oli arvukam ja tugevam maavägi, Ateenal aga ülekaal merel. [[Perikles]]e strateegia kohaselt loobusid ateenlased [[Atika]] maapiirkondade otsesest kaitsmisest ning tõmbusid [[Ateena]] ja [[Pireus]]e vaheliste [[Pikad müürid|Pikkade müüride]] varju. Samal ajal ründasid Ateena laevad Peloponnesose rannikut. Sparta kuninga [[Archidamos II]] juhtimisel tungis Peloponnesose liiduvägi sõja esimestel aastatel igal suvel Atikasse ja rüüstas maapiirkondi. 430 eKr puhkes ülerahvastatud Ateenas epideemia, mis tappis suure hulga elanikke ja nõrgestas linna. Ka [[Perikles]] suri 429 eKr. 425 eKr hõivasid ateenlased [[Pylose neem]]e [[Messeenia]] ranniku ja [[Pylose lahing]]u järel vangistasid [[Sphakteria]] saarel mitusada spartalast, nende hulgas 120 [[spartiaadid|spartiaati]]. Spartiaadid moodustasid [[Lakedaimon]]i täieõiguslike kodanike eliidi. Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele [[heloodid|helootidele]] ja spartalased pidid seetõttu loobuma iga-aastastest rüüsteretkedest Atikasse, sest ateenlased ähvardasid spartiaatidest vangid hukata. 424 eKr lõppes Ateena rünnak [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu [[Delioni lahing]]us lüüasaamisega. Sparta väepealik [[Brasidas]] viis sõjategevuse Egeuse mere põhjaossa ja veenis mitmeid Ateena liitlasi Ateenast lahku lööma. [[Kleon]] langes [[Amphipolise lahing]]us 422 eKr ja samas lahingus hukkus ka Brasidas. Nende surm hõlbustas rahu sõlmimist ja 421 eKr sõlmiti [[Nikiase rahu]]. Rahu ei püsinud. [[Alkibiades]] püüdis organiseerida Sparta-vastast liitu Peloponnesosel, kuid liit sai [[Mantineia lahing]]us 418 eKr lüüa. Sparta võit viis selle liidu lagunemiseni ja tugevdas Sparta positsiooni Peloponnesosel. [[Pilt:Pelop war en.png|pisi|vasakul|Sõjategevus [[Archidamose sõda|Archidamose sõjas]] (431–421 eKr) ja [[Dekeleia sõda|Dekeleia sõjas]] (413–404 eKr), Kreekas ja [[Sitsiilia]]s ning [[Magna Graecia]] aladel Itaalias]] 415 eKr alustas Ateena [[Sitsiilia ekspeditsioon|Sitsiilia retke]], toetades [[Egesta]] ja [[Leontinoi]] palvet aidata neid [[Sürakuusa]] vastu. Ateenlased piirasid Sürakuusat ja olid algul edukad, kuid Sparta saadetud väepealiku ja Sürakuusa liitlaste vastupanu muutis sõja käiku. Ateenlased saatsid Sitsiiliasse täiendava laevastiku, kuid said otsustavalt lüüa. 413 eKr sunniti Ateena väed sisemaale taanduma. Seal piirati need ümber ja sunniti alistuma. [[Nikias]] hukati. =====Dekeleia sõda===== {{Vaata ka|Dekeleia sõda}} [[Pilt:Dekeleia.png|pisi|Dekeleia piirkond]] 413 eKr hõivasid spartalased [[Dekeleia]] tugipunkti [[Atika]] põhjaosas. Sparta sõlmis samal ajal liidu [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] ja lubas vastutasuks Pärsia toetuse eest tunnustada Pärsia võimu Väike-Aasia kreeka linnade üle. Pärsia rahaga ehitati Spartale tugev laevastik. Sparta laevastik õhutas mitmeid Ateena liitlasi [[Väike-Aasia]] rannikul ja selle naabersaartel Ateenast lahku lööma. Lahkusid muu hulgas [[Chios]], [[Mileetos]] ja [[Rhodos]]. See vähendas Ateena tulusid ''[[phoros]]''{{'}}e laekumise kaudu ja sundis ateenlasi oma viimaseid reserve kasutades uue laevastiku looma. 411 eKr kukutati Ateenas demokraatlik riigikord ja võim läks [[400 oligarhi]] kätte. Nende eesmärk oli piirata poliitiliste õigustega kodanike ringi 5000 jõukama meheni. Ateena laevastik [[Samos]]el jäi aga demokraatlikuks, mistõttu tekkis olukord, kus Ateena linnas valitses oligarhia, laevastikus aga demokraatlik kord. 410 eKr demokraatia taastati. Ateena laevastik saavutas seejärel mitu võitu. [[Kyzikose lahing]]us 410 eKr purustasid ateenlased Sparta laevastiku ja kindlustasid oma positsiooni [[Musta mere väinad]]es. 406 eKr võitsid ateenlased raske merelahingu [[Arginusai]] saarte juures [[Lesbose saar]]e lähedal. 405 eKr kandus sõjategevus taas Musta mere väinadesse. Sparta väepealik [[Lysandros]] kasutas ateenlaste hooletust ära ja hävitas suure osa nende laevastikust [[Aigospotamoi lahing]]us. Laevastikuta jäänud Ateena piirati sisse ja linn alistus 404 eKr. Ateena mereliit saadeti laiali, [[Pikad müürid]] lõhuti, sõjalaevastiku riismed tuli loovutada ja Ateena sõlmis Spartaga liidulepingu. Selles konfliktis jäi peale teine pool. Peloponnesose liit suutis kurnata Ateena, kes oli liigselt toetunud oma rahalisele ja mereväelisele võimsusele, ja viis selle lõpuks täieliku sõjalise lüüasaamiseni. Ateena sissetung Sitsiiliasse (415–413 eKr) lõppes katastroofiga ja tõi ateenlastele tohutuid, praktiliselt korvamatuid kaotusi. Kümme aastat hiljem purustasid spartalased Ateena laevastiku lõplikult [[Aigospotamoi lahing]]us [[Hellespontos]]el (405). Ateena lüüasaamise üheks peamiseks põhjuseks oli tema loodud riikliku ühenduse – Ateena mereliidu – ebakindlus. Liit lagunes peagi pärast Sitsiilia-retke ebaõnnestumist. Oma osa etendasid ka Ateena sõjajuhtimise ebaühtlus ja ebajärjekindlus. Sõja lõppjärgus suutis andekale, kuid ebajärjekindlale Ateena väejuhile ja poliitikule Alkibiadesele edukalt vastu seista kindlameelne Sparta laevastikujuht Lysandros, kes saavutas võidu Aigospotamois. Oluline oli ka Pärsia sekkumine Kreeka asjadesse. Sõja lõpus rahastasid pärslased Sparta laevastiku ehitamist, tänu millele saavutas Sparta otsustava ülekaalu. 404. aastal sõlmitud rahu kohaselt pidi Ateena nõustuma praktiliselt täieliku desarmeerimisega ning loobuma igasugustest juhtimis- ja hegemooniataotlustest Kreeka maailmas. 404 eKr moodustati Ateenas 30-liikmeline komisjon [[Kritias]]e juhtimisel. Nn [[kolmkümmend türanni]] hakkasid kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ning muutsid oma võimu peagi hirmuvalitsuseks. Nad lasksid hukata arvukalt vastaseid ja konfiskeerisid muu hulgas rikaste [[metoikud|metoikute]] varandust. Oma positsiooni kindlustamiseks kutsusid nad [[Ateena akropol]]ile Sparta garnisoni. Tagakiusatud ateenlased põgenesid naabermaakondadesse ja koondasid seal vägesid. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid [[Pireus]]e. Pireuse ja Ateena vahelises kokkupõrkes langes Kritias. Oligarhid kaotasid ka Sparta toetuse ja 403 eKr sõlmiti Sparta kuninga vahendusel kokkulepe, millega Ateenas taastati demokraatlik riigikord ja kuulutati välja üldine amnestia, millest jäeti välja Kolmekümne türanni juhid ja nende lähemad käsilased. ====Kreeka kriis pärast Peloponnesose sõda==== Sparta võit Peloponnesose sõjas ei loonud Kreekas põhimõtteliselt uut poliitilist süsteemi. Paljude Ateena mereliitu kuulunud merelinnriikide jaoks tähendas Sparta võit üksnes hegemooni vahetumist: Ateena asemel sai hegemooniks Sparta. Sõjast kurnatud Kreeka linnad sattusid pikaajalisse ja teravasse sotsiaal-poliitilisse kriisi. Selle eeldused olid kujunenud juba varasema majandusliku arengu käigus. Suuremahulise orjapidamismajanduse kasv viis väikeste vabade tootjate – talupoegade ja käsitööliste – laostumiseni. Pikaajaline Peloponnesose sõda süvendas seda protsessi, soodustades spekulatsiooni ja suurte varanduste kasvu ning väikemajapidamiste laostumist. Varanduslik kihistumine soodustas ühiskondlikku lõhenemist. Platoni sõnul tekkis igas Kreeka polises kaks teineteisele vastanduvat leeri – vaesed ja rikkad, kes olid valmis teineteist hävitama. Sotsiaalset kriisi süvendas poliitiline kriis. Vaesunud kodanikkond nõudis poliselt toetust, loomulik üleminek rahvaväelt palgasõjaväele tekitas aga riigikassale täiendavaid kulutusi. Palgasõdurite kasutamisega kaasnes oht polislikule riigile, sest nende lojaalsus oli sageli ebakindel. Rahandus- ja sõjalise korralduse allakäiguga kaasnes suveräänsete võimuorganite nõrgenemine. Rahvakoosolekud ja kohtud muutusid sotsiaalsete arvete klaarimise areeniks ja printsipiaalsete poliitiliste liidrite asemel omandasid rahvakoosolekutel üha suurema mõju oratoorsete võimetega demagoogid. Sellele lisandus traditsioonilise polisliku ideoloogia kriis. Ajastu iseloomulikuks nähtuseks kujunes massiline apoliitilisus ehk kodanike ükskõiksus oma polise saatuse suhtes. Lihtsa rahva seas levisid utoopilised unistused üldise võrdsuse ja külluse ühiskonnast. Need meeleolud kajastusid ilmekalt Ateena komöödiakirjaniku [[Aristophanes]]e näidendites "[[Naised rahvakoosolekul]]" ja "[[Plutos]]". Polislik eliit seevastu unistas tugevast ainuvõimust, kes suudaks lõpetada sisemised rahutused ja ühendada Kreeka vallutusretkeks itta. Nende ideede väljendajaks sai eelkõige Ateena väljapaistvaim reetor ja publitsist [[Isokrates]]. Monarhistlikke ja panhellenistlikke taotlusi toetas ka ebastabiilne välispoliitiline olukord. 5. sajandi lõpul asendus Ateena ja Sparta kahesus Sparta ainuvõimuga. Konservatiivne ja täielikult militariseeritud Sparta riik ei olnud aga võimeline asendama Ateenat kaubalinnade juhina ega ammugi saama kogu Kreeka juhiks. Merelinnriigid, mis olid traditsiooniliselt kaldunud demokraatia poole, ning mitmed mandri-Kreeka kogukonnad, sealhulgas Peloponnesose linnad, hakkasid Sparta diktaadile vastu seisma ja astusid lõpuks Sparta vastu välja. Selle tulemuseks oli nn [[Korintose sõda]] (395–387 eKr). Sparta hegemoonia hävitati, kuid kreeklaste ette kerkis uus probleem – Pärsia üha kasvav sekkumine Kreeka asjadesse. ====Korintose sõda==== {{Vaata ka|Korintose sõda}} [[Pilt:362BCThebanHegemony.png|pisi|Korinthose sõja eelne Teeba hegemoonia Kreeka aladel, 362 eKr]] [[Pilt:Korintin sodan osapuolet.png|pisi|Kórinthose sõja osapooled]] Aastatel 395–387 eKr toimunud [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] püüdsid [[Ateena]], [[Argos]], [[Korintos]] ja [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] liidus [[Ahhemeniidide riik|Pärsiaga]] piirata pärast Peloponnesose sõda Kreeka suurvõimuks tõusnud [[Sparta]] mõju. Peloponnesose sõjas Spartat toetanud Pärsia asus hiljem selle Kreeka vastaste poolele. Kui Kreekas sõdivad pooled olid teineteist kurnanud, sekkus Pärsia kuningas [[Artaxerxes II]] otsustavalt Kreeka konflikti ja dikteeris nn [[Antalkidase rahu|Antalkidase]] ehk kuningliku rahu tingimused, millega Korintose sõda lõpetati. Seejärel hakkas Pärsia taas toetama nõrgenenud Spartat vastukaaluna teistele Kreeka riikidele, eelkõige Boiootia Teebale ja Ateenale. Mõlemad polised taotlesid samuti Kreekas juhtpositsiooni. ====Teeba hegemoonia==== Sparta hegemoonia hakkas nõrgenema pärast Teeba tugevnemist. 379 eKr alustasid [[Teeba (Kreeka)|teebalased]] Sparta ülemvõimu vastu ülestõusu. Boiootia liidu etteotsa tõusnud Teeba saavutas Sparta üle rea võite, millest tähtsaim oli [[Leuktra lahing]] 371. aastal. See aitas kaasa Peloponnesose liidu lagunemisele ja Sparta riigi piiramisele Lakoonika territooriumiga. 371 eKr puhkes uus konflikt ning Sparta kuninga [[Kleombrotos I]] juhitud väed tungisid [[Boiootia]]sse. Teeba väed [[Epameinondas]]e juhtimisel võitsid spartalasi [[Leuktra lahing]]us ning Sparta hegemoonia Kreekas murdus. Kui Ateenaga liitunud Teeba sattus aga vastastega võideldes üha suuremate raskuste ette, kaotas [[Boiootia liit]] pärast Mantineia lahingut 362. aastal oma juhtiva suurriigi positsiooni. Samuti ebaõnnestus Ateena katse taastada oma positsioon Kreeka juhina. Ateenlastel õnnestus 378. aastal taastada oma mereliit, kuid kui nad püüdsid taas üle minna hegemooniapoliitikale, tõusid liitlased nende vastu üles. Selle tulemuseks oli [[liitlasriikide sõda]] (357–355). [[Teine Ateena mereliit]] lagunes praktiliselt ja sellega lõppesid Ateena hegemooniataotlused. ====Püha sõda==== [[Pilt:Nomos Viotias.png|pisi|[[Boiootia]] alad Kreekas]] Pärast Ateena II mereliidu nõrgenemist püüdis [[Boiootia]] [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] laiendada oma mõjuvõimu [[Kesk-Kreeka]]s. Teebalased kasutasid selleks ka [[Delfi]] [[amfiktüoonia]]t, kus neil oli suur mõju. Teebalased süüdistasid [[Fookis]]t selles, et fookislased olid üles kündnud [[Delfi tempel|Delfi templile]] kuuluva püha maa. Fookislastelt nõuti maa tagastamist ja trahvi tasumist. Kuna neil puudus võimalus trahvi tasuda, konfiskeerisid fookislased Delfi templi varanduse, palkasid suure sõjaväe ja astusid Teeba vastu välja. Fookislasi toetasid algul diplomaatiliselt [[Sparta]] ja Ateena, kes kartsid Teeba liigset tugevnemist, ning hiljem osalesid nad ka sõjategevuses. Fookislaste juhtideks olid [[Philomelos]] ja [[Onomarchos]]. Teeba kuulutas Fookisele "püha sõja" ning Teeba poolel astusid sõtta ka tessaallased. Sõda kestis vahelduva eduga ligi kümme aastat. ====Makedoonia riigi võimu tõus==== 350ndateks eKr oli Kreeka maailm poliitilises kaoses. Seda olukorda kasutas ära Kreeka maailma põhjaosas kujunenud uus jõud – Makedoonia. [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] asetses [[Tessaalia]]st ja [[Chalkidike poolsaar]]est põhjas. Läänes piirnes see [[Illüüria]] ja idas [[Traakia]]ga. Makedoonia jagunes looduslikult kaheks ebavõrdseks piirkonnaks: [[Ülem-Makedoonia]] mägiseks sisemaaks, kus elas suur osa makedoonlastest, ja [[Alam-Makedoonia]]ks, mis hõlmas Egeuse mere rannikul asuvat tasandikku [[Haliakmoni jõgi|Haliakmoni]] ja [[Axiose jõgi|Axiose]] alamjooksu piirkonnas. Vana-Makedoonia ajalooline areng erines Kreeka linnriikide omast. Kreeka kultuurikeskustest eemal asunud Makedoonia säilitas kaua patriarhaalse eluviisi traditsioone. Seal säilis kuningavõim, mida tugevdasid ka naaberrahvaste – traaklaste ja illüürlaste – korduvad sissetungid. Nende tõrjumine nõudis kogu rahva koondatud jõupingutusi. Riigi arvukas põllumajanduslik elanikkond moodustas tugeva maakaitseväe loomuliku aluse. See polnud üksnes riigi sõjaline jõud, vaid ka suveräänne võimuorgan: vägi kinnitas uue kuninga ning täitis riigireetmisega seotud kohtuasjades kõrgeima kohtu rolli. Makedoonlaste etniline ja keeleline kuuluvus on tänapäevani vaieldav. Nad olid tihedalt seotud Balkani põhjaosa rahvastega ning nende suhted kreeklastega olid mitmetahulised. Kreeklaste suhtumine makedoonlastesse ei olnud ühesugune: neid peeti mõnikord helleniteks, mõnikord barbariteks. Makedoonia ühiskond ja poliitiline korraldus erinesid oluliselt Lõuna-Kreeka linnriikide omast ning põhinesid tugeval kuningavõimul ja aristokraatial. Järk-järgult lähenes Makedoonia hellenistlikule maailmale. Selles oli eriti oluline kuningate [[Alexandros I]] (umbes 495 – umbes 455 eKr), [[Archelaos]]e (413–399 eKr) ja [[Philippos II]] (359–336 eKr) valitsemisaeg. Viimase nimega on seotud mitu olulist ümberkorraldust ja reformi: tugeva alalise armee lõplik kujundamine, [[bimetallism]]i kasutuselevõtt rahanduses ehk lisaks tavapärastele hõbemüntidele ka kuldmüntide vermimine ja riigi tsentraliseerimise lõpuleviimine, mis väljendus muu hulgas ülikuklannide omavoli piiramises. Makedoonia kuningas [[Philippos II]] (359–336 eKr) muutis Makedoonia üheks Kreeka maailma võimsamaks riigiks. Ta piiras aastatel 355–354 eKr [[Methone]]t ja vallutas linna 354 eKr. 353 eKr sekkus ta [[Tessaalia]] asjadesse ning võit [[Crocuse Välja lahing]]us suurendas tema mõju Põhja-Kreekas. Philippos II tõstis Makedoonia Kreeka juhtivate riikide hulka ning saavutas lõpuks Makedoonia ülemvõimu Kreekas. Ta laiendas Makedoonia valdusi, vallutades [[Amphipolis]]e Strymoni jõe suudmes (357) ja annekteerides [[Chalkidike]] (348). Ta ühendas Makedooniaga personaaluniooni kaudu Tessaalia (353), purustas Fookise ning saavutas 346. aastal eesistumise kreeklaste olulises usulis-poliitilises ühenduses [[Delfi amfiktüoonia]]s. Philippos laiendas oma võimu Traakia rannikul kuni väinadeni ja jätkas Kreeka linnade alistamist. 349 eKr alustas ta [[Olynthus]]e piiramist ja vallutas linna 348 eKr. 342 eKr korraldas ta sõjakäigu Traakiasse ja vallutas muu hulgas [[Eumolpia]], mille nimetas enda järgi [[Philippopolis]]eks. 340–339 eKr piiras ta [[Perinthus]]t, kuid ei suutnud linna vallutada. 338 eKr võitis Philippos II [[Chaironeia lahing]]us Ateena ja Teeba juhitud Kreeka liitlasväge. Järgnevatel aastatel allutas ta suurema osa Kreeka linnriikidest oma ülemvõimule. [[Sparta]] jäi Makedoonia otsese kontrolli alt välja. Philippos II poliitilise tegevuse viimaseks oluliseks sammuks oli Kreeka linnade esindajate kongress Korintoses 338/337. aastal. Kongressil võeti Philippose algatusel vastu otsused, millega kujundati uus poliitiline süsteem – Kreeka ja Makedoonia riiklik ühendus. 338–337 eKr toimunud [[Korintose kongress]]il moodustati [[Korintose liit]], millega ühines suurem osa Kreeka linnriike. Liidu hegemooniks tunnistati Makedoonia kuningas Philippos II. Liidu eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ja valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. Kongressi esimesel istungil 338. aasta sügisel kuulutati välja kodaniku- ja ülekreekaline rahu, loodi kreeklaste ja Makedoonia kuninga sõjaline liit, asutati liidu nõukogu ehk sünedrion ja Makedoonia kuningas kuulutati liidu hegemooniks. Teisel istungil 337. aasta kevadel otsustati alustada sõda Pärsia vastu ja nimetati Philippos II eelseisva sõja ülemjuhatajaks erakorraliste volitustega strateeg-autokraadina. Neid otsuseid toetas osa Kreeka ühiskonnast, sealhulgas maaomanikest aadel, jõukad kaupmehed ja mõned intellektuaalse eliidi esindajad, kuid tervikuna oli see süsteem Kreeka maailmale peale surutud tugevama poole – Makedoonia monarhia – poolt. Seetõttu jäi süsteem lühiajaliseks ning püsis üksnes Philippos II ja tema poja Aleksandri valitsemise ajal. [[Pilt:ExpansionOfMacedon.jpg|pisi|Makedoonia alad 431 eKr ja alade laienemine pärast Philippos II surma 336 eKr]] Philippos valmistus Pärsia-vastast sõda alustama, kuid enneaegne surm, mille põhjustas õukondlik vandenõu, ei võimaldanud tal seda kavatsust ise ellu viia. 336 eKr, kui Philippose sõjaplaanid Pärsia vastu olid veel pooleli, tapeti ta. Pärast Philippose surma kuulutas Makedoonia armee kuningaks tema poja [[Aleksander Suur|Aleksandri]]. Mitmed Kreeka linnad, sealhulgas [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] ja Ateena, nägid võimuvahetuses võimalust Makedoonia ülemvõimust vabaneda. Aleksander tegutses kiiresti. Teeba oli tema vastu kõige aktiivsem ning 335 eKr vallutas Makedoonia vägi linna. Teeba hävitati, selle territoorium jagati teiste Boiootia linnade vahel ning suur osa elanikest müüdi orjadeks. Teeba hävitamine sundis ka Ateenat Makedoonia ülemvõimu tunnustama. Sellega oli Makedoonia kindlustanud oma võimu Kreeka üle ning Aleksander sai alustada ettevalmistusi sõjaks Pärsia vastu. ===Hellenismiperiood=== {{Vaata|Vana-Makedoonia|Hellenism}} [[Vana-Makedoonia]] kuninga [[Philippos II]] juhtimisel loodi [[Korintose Liiga]], mis ühendas suurema osa tollasest Kreeka maailmast. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tunnistas enamik Kreeka linnriike Philippose ülemvõimu. [[Korintose kongress]]il 338–337 eKr moodustati [[Korintose liit]], mille eesmärk oli säilitada Kreeka linnriikide vaheline rahu ning valmistuda sõjaks [[Ahhemeniidide riik|Pärsia]] vastu. [[Pilt:Alexander and Bucephalus - Battle of Issus mosaic - Museo Archeologico Nazionale - Naples.jpg|pisi|[[Aleksander Suur]]; detail [[Aleksandri mosaiik|Aleksandri mosaiigist]]]] Philippos II tapeti 336. aastal eKr ja tema poeg [[Aleksander Suur|Alexandros III]] võttis Korintose Liidu hegemooni rolli üle. Aleksander alustas 334. aastal eKr sõjakäiku Pärsia vastu, mille eesmärk oli algselt Pärsia võimu purustamine Väike-Aasias ja kättemaksusõda Kreeka-Pärsia sõdade jätkuks. Kreeka ja Makedoonia väed saavutasid võidu [[Granikose lahing]]us 334. aastal eKr, [[Issose lahing]]us 333. aastal eKr ja [[Gaugamela lahing]]us 331. aastal eKr. Seejärel vallutas Aleksander Pärsia riigi kesk- ja lääneosad ning jõudis [[Susa]] ja Pärsia tseremoniaalse pealinna [[Persepolis]]eni. Aleksandri [[Aleksander Suure sõjakäigud|idaretke]] käigus allutati Kreeka-Makedoonia võimule alad Väike-Aasiast, Foiniikiast ja Egiptusest kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Aleksander Suure loodud riik hõlmas suuremat osa tollal kreeklastele tuntud [[oikumeen]]ist ehk asustatud maailmast. Tema vallutused tähendasid Kreeka poliitilise mõju enneolematut laienemist idamaadesse ja panid aluse [[hellenism]]iajastule. Aleksander püüdis oma riigis ühendada Makedoonia ja Pärsia eliiti. Ta võttis osa Pärsia õukonna tavadest, nimetas pärslasi kõrgetele ametikohtadele ja värbas Pärsia noormehi Makedoonia sõjaväkke. 324. aastal eKr korraldati [[Susa pulmad]], kus Aleksander ja tema väepealikud abiellusid Pärsia ja teiste idamaade ülikute perekondadest pärit naistega. Samal ajal rajati vallutatud aladele arvukalt uusi kreeka või kreeka-makedoonia asustusega linnu, millest tuntuim oli [[Aleksandria]]. Need linnad olid olulised haldus-, kaubandus- ja kultuurikeskused ja Makedoonia võimu tugipunktid. [[Pilt:MacedonEmpire.jpg|pisi|300px|Aleksander Suure impeeriumi piirid [[334 eKr|334]]–[[323 eKr]]]] Aleksander kavatses jätkata vallutusi Araabias, kuid suri 323. aastal eKr [[Babülon]]is. Tema surm põhjustas võimuvõitluse tema väejuhtide ja järglaste vahel. Neid hakati nimetama [[diadohhid]]eks (kreeka ''diadochos'' 'järglane'). [[Diadohhide sõjad]] kestsid vahelduva intensiivsusega aastakümneid ja Aleksandri riigi poliitiline ühtsus lagunes. ====Diadohhide sõjad ja hellenistlike riikide kujunemine==== Pärast Aleksandri surma püüdsid mõned tema väejuhid, nende seas [[Perdikkas]] ja [[Antigonos I Monopthalmos]], säilitada riigi ühtsust ja saavutada ülemvõimu kogu selle territooriumil. Teised eelistasid rajada enda võimule tuginevaid riike kindlamalt kontrollitavatel aladel. Selle tulemusel kujunesid välja mitmed hellenistlikud monarhiad. Tähtsamad neist olid [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses, [[Seleukiidide riik]] Süürias ja Mesopotaamias, [[Antigoniidide Makedoonia]] ja [[Attaliidid]]e riik [[Pergamon]]is Väike-Aasias. Lisaks tekkis Väike-Aasias [[Pontose kuningriik]], mida valitses [[Mithridatiidide dünastia]]. Aleksandri vallutuste tulemusel kujunesid hiljem Kesk- ja Lõuna-Aasias ka [[Kreeka-Baktria kuningriik]] ja [[Kreeka-India kuningriik]]. Antigonos I Monopthalmos, Aleksandri väepealik ja Früügia asehaldur, püüdis koos poja [[Demetrios Poliorketes]]ega taastada Aleksandri riigi ühtsust. Antigonos laiendas oma võimu Väike-Aasias ning sai 316. aastaks eKr kontrolli alla suure osa Aleksandri riigi Aasia-aladest. 306. aastal eKr kuulutasid Antigonos ja Demetrios end kuningateks. 301. aastal eKr said nad [[Ipsóse lahing]]us lüüa [[Lysimachos]]elt ja [[Seleukos I]]-lt ning Antigonos langes lahingus. [[Kassandros]], üks diadohhidest, haaras 317. aastal eKr võimu Makedoonias ja kindlustas oma positsiooni ka Kreekas. Tema valitsusaega seostatakse muu hulgas [[Thessaloníki]] asutamisega. Kassandros suri 298. või 297. aastal eKr ja pärast tema surma jätkus võimuvõitlus Makedoonia pärast. Antigonos I poeg [[Demetrios Poliorketes]] haaras 294. aastal eKr Makedoonia trooni. 288. aastal eKr tõrjusid [[Lysimachos]] ja [[Pyrrhos]] ta Makedooniast välja. Demetrios põgenes Väike-Aasiasse, kus pidas sõda [[Seleukos I]] vastu, kuid sai lüüa ja langes vangi. Ta suri 283. aastal eKr. [[Epeiros]]e kuningas [[Pyrrhos]] võistles Demetrios Poliorketese ja teiste Makedoonia valitsejatega Makedoonia trooni pärast. 280. aastal eKr suundus ta [[Taras]]e linna kutsel Itaaliasse, et toetada sealseid kreeklasi võitluses [[Rooma riik|Rooma]] vastu. Tema sõjakäikudest tuleneb mõiste "[[Pyrrhose võit]]". Aleksandri vallutustele järgnenud riike iseloomustasid suur territoorium, mitmekesine rahvastik, monarhistlik valitsemisviis, palgatud kreeka-makedoonia sõjavägi ja suurte kreeka linnade võrgustik. Kreeka keel kujunes paljudes piirkondades halduse, hariduse, teaduse ja rahvusvahelise suhtluse tähtsaks keeleks. Kreeka linnad olid hellenistlike monarhiate olulised haldus-, majandus- ja kultuurikeskused. 3. sajandil eKr saavutasid hellenistlikud riigid suure majandusliku ja kultuurilise õitsengu. Nende valitsejad püüdsid tagada riikide stabiilsust, arendada kaubandust ja põllumajandust ning toetada linnade arengut. Hellenistlik maailm kujunes suureks kultuuriruumiks, kus kreeka kultuur ja keel põimusid kohalike traditsioonidega. [[Pilt:Celtic Expansion.svg|pisi|300px|Keltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]]–[[3. sajand eKr]]]] [[5. sajand eKr|5. sajandi]] lõpupoole ja eriti [[4. sajand eKr|4.–3. sajandil eKr]] laienesid [[Keldid|keltide]] asualad Gallias, Britannias, Iirimaal ja Põhja-Itaalias ning keldid tungisid [[Balkani poolsaar]]e kaudu Väike-Aasiasse. Galaatide kolm hõimu tungisid Balkanilt Väike-Aasiasse 278.–277. aastal eKr ning asusid seal elama piirkonda, mida hakati nimetama [[Galaatia]]ks. Nad ründasid korduvalt Väike-Aasia riike, kuni [[Pergamon]]i kuningas [[Attalos I]] saavutas nende üle 3. sajandi algupoolel mitu võitu ja sundis nad peamiselt Väike-Aasia sisemaale. ====Hellenistlik Kreeka ja polised==== Teistsugune oli olukord Kreeka emamaal, kus säilisid vanad linnriigid ehk [[polis]]ed. Hellenismiajastul jätkus seal varasemast klassikalisest ajastust pärinev poliitiline ja majanduslik kriis. Suur osa Balkani-Kreeka linnadest nõrgenes ja nii [[Ateena]] kui ka [[Sparta]] kaotasid varasema juhtiva positsiooni. Kreeka linnriigid sattusid sageli hellenistlike kuningriikide võimuvõitluste keskmesse. Nende territooriumil toimusid sõjakäigud ning linnad pidid korduvalt kohanema Makedoonia ja teiste hellenistlike valitsejate poliitikaga. Samas kujunesid hellenismiajastul Kreekas välja uued föderatiivsed poliitilised ühendused, eeskätt [[Ahhaia liit]] ja [[Aitoolia liit]]. Need ühendasid mitmeid linnriike ja piirkondi ning võimaldasid neil Makedoonia ja teiste suurriikide vastu tõhusamalt tegutseda. ====Antigoniidide Makedoonia==== [[Pilt:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemere ümbruse alad 218. aastal eKr]] Demetrios Poliorketese poeg [[Antigonos II Gonatas]] haaras 277. aastal eKr võimu [[Makedoonia kuningas|Makedoonia kuningana]] ja [[Antigoniidide dünastia]] valitses Makedooniat kuni Rooma vallutuseni 2. sajandi keskel eKr. Makedoonia jäi Kreeka maailma üheks olulisemaks suurvõimuks. Enamik Kreeka linnriike tunnistas vähemalt ajutiselt Makedoonia ülemvõimu. Makedoonlastel olid garnisonid Kreeka strateegilistes punktides, muu hulgas [[Demetrias]]es [[Tessaalia]]s, [[Chalkis]]es [[Euboia]]l ja [[Akrokorintos]]es [[Korintose maakitsus]]el. Makedoonia-vastast poliitikat ajasid eeskätt [[Aitoolia liit]], [[Ahhaia liit]] ja [[Sparta]]. Kreeklastega asustatud [[Rhodos]]e saar jäi Makedooniast sõltumatuks ning kujunes üheks Vahemere olulisemaks kaubandus- ja mereriigiks. Rhodos oli tihedates suhetes [[Ptolemaioste kuningriik|Ptolemaioste Egiptusega]] ja konkureeris Makedoonia mõjuga Egeuse merel. ====Ahhaia liit==== {{Vaata|Ahhaia liit}} [[280 eKr]] taastatud [[Ahhaia liit]] kujunes koos [[Aitoolia liit|Aitoolia liiduga]] üheks tähtsamaks Makedoonia-vastaseks poliitiliseks ja sõjaliseks jõuks Kreekas. Ahhaia liit tugevnes järsult 3. sajandi keskpaigas. 251. aastal eKr ühines sellega [[Sikyon]] ja 243. aastal eKr [[Korintos]]. Samal aastal võeti Makedoonia garnisonilt [[Akrokorintos]]. [[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|300px|pisi|[[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia liit|Aitoolia liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]] Ahhaia liidu üheks silmapaistvamaks juhiks kujunes [[Aratos Sikyonist]], kes püüdis vähendada Makedoonia mõju Peloponnesosel ja sealseid linnriike ühendada. ====Aitoolia liit==== {{Vaata|Aitoolia liit}} [[Aitoolia liit]] oli algselt Lääne-Kreeka peamiselt agraarsete piirkondade föderatiivne ühendus. Liit kasvas ja tugevnes võitluses Makedoonia ning teiste hellenistlike valitsejatega. Umbes 290. aastal eKr omandas Aitoolia liit domineeriva mõju [[Delfi]]s ja 279. aastal eKr osales otsustavalt [[galaadid|galaatide]] sissetungi tagasitõrjumises ja Delfi pühamu kaitsmises. 3. sajandi teisel poolel eKr hõlmas Aitoolia liit peale [[Aitoolia]] mitmeid Kesk-Kreeka piirkondi, sealhulgas [[Fookis]]t ja [[Lokris]]t, ning eri aegadel ka osa [[Boiootia]] ja [[Tessaalia]]st. Selle mõju ulatus mõnele [[Peloponnesos]]e linnale, näiteks [[Tegea]]le, [[Mantineia]]le ja [[Orchomenos]]ele. 4. sajandi lõpuks eKr oli Aitoolia liit oluline Makedoonia-vastane jõud. Makedoonia-vastastes sõdades otsis ta sageli tuge Roomalt, kuid sattus samal ajal vastuollu ka [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Aitoolia liit toetas [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] valitsejat [[Antiochos III]] sõjas Rooma vastu 192–188 eKr. Liitlased said lüüa ning 189. aastal eKr alistus Aitoolia liit Roomale ja kaotas suure osa oma poliitilisest mõjust. ====Sparta==== {{Vaata|Sparta}} 3. sajandi teisel poolel eKr püüdis Sparta kuningas [[Agis IV]] (245–241 eKr) lõpetada spartiaatide arvu ja majandusliku seisundi halvenemist ja taastada [[Lykurgos (Sparta)|Lykurgos]]ega seostatud vana Sparta korraldust. Ta kavatses tühistada võlad ja jagada maa ümber, kuid tema reformid põrkusid mõjuvõimsate maaomanike vastuseisule. Agis hukati ning tema reformid tühistati. Reforme jätkas kuningas [[Kleomenes III]] (235–222 eKr), kes saavutas võimu tugevdamise järel reformide elluviimise: ta tühistas võlad, jagas maad ümber, suurendas kodanike ringi ja korraldas ümber Sparta sõjalise jõu. Kleomenes III püüdis samal ajal kehtestada Sparta hegemooniat Peloponnesosel ja sattus konflikti [[Ahhaia liit|Ahhaia liiduga]]. Ahhaia liit pöördus [[Aratos Sikyonist|Aratose]] juhtimisel abi saamiseks Makedoonia poole ja nõustus vastutasuks taastama Makedoonia kontrolli [[Akrokorintos]]e üle. 222. aastal eKr sai Kleomenes III [[Sellasia lahing]]us Lakoonikas Makedoonia ja Ahhaia ühendatud vägedelt lüüa ning põgenes Egiptusse. Tema reformid tühistati ja Sparta sattus Makedoonia mõju alla. ====Epeiros==== {{Vaata|Epeiros}} [[Epeiros]] jäi hellenistlikul ajajärgul üheks Kreeka maailma läänepoolseks riigiks. Selle tuntuim valitseja oli [[Pyrrhos]], kes püüdis laiendada oma võimu nii Kreekas kui ka Lõuna-Itaalias. Tema sõjad Roomaga aastatel 280–275 eKr näitasid, et Kreeka lääneosa oli üha tihedamalt seotud Itaalia ja Rooma poliitilise arenguga. ====Hellenistliku maailma langus ja Rooma tõus==== Pärast 3. sajandi eKr suhteliselt jõukat perioodi muutus hellenistlike riikide olukord raskemaks. Selle üheks oluliseks põhjuseks oli välispoliitilise olukorra muutumine. Hellenistliku maailma piiridele kerkisid kaks võimsat naabrit: idas [[Partia]] ja läänes [[Vana-Rooma|Rooma]]. Partia riigi tugevnemine nõrgendas Seleukiidide riiki ja viis järk-järgult kreeka-makedoonia mõju vähenemiseni Iraani ja Mesopotaamia aladel. Samal ajal laiendas Rooma oma mõju Balkani poolsaarel, Kreekas ja Väike-Aasias. Rooma sekkumine Kreeka asjadesse ei toimunud ühe sõjakäiguna, vaid järk-järgult. Roomlased sekkusid algul Kreeka linnriikide ja Makedoonia vahelistesse konfliktidesse ning esitlesid end sageli Kreeka linnade autonoomia kaitsjatena. Seejärel muutus Rooma mõju üha otsesemaks. Makedoonia sai Roomalt lüüa [[Teine Makedoonia sõda|Teises Makedoonia sõjas]] ja [[Kynoskephalai lahing]]us 197. aastal eKr. 168. aastal eKr sai Makedoonia kuningas [[Perseus]] [[Pydna lahing]]us otsustavalt lüüa. Makedoonia kuningriik lõpetati ja selle territoorium jaotati algul neljaks vabariigiks. 148. aastal eKr muudeti Makedoonia Rooma provintsiks. Pärast Makedoonia kuningriigi langemist suurenes Rooma mõju ülejäänud Balkani-Kreekas. [[Ahhaia liit]] sattus Roomaga konflikti ja 146. aastal eKr purustasid roomlased liidu. Samal aastal hävitati [[Korintos]], mis oli olnud üks Kreeka maailma tähtsamaid linnu. Suur osa Kreeka mandriosast liideti Rooma [[Ahhaia provints]]iks. Hellenistlikus maailmas toimusid samal ajal muutused ka Väike-Aasias. Pergamoni kuningas [[Attalos III]] pärandas 133. aastal eKr oma riigi Roomale ja Pergamoni kuningriigi aladest moodustati hiljem Rooma [[Aasia provints]]. Rooma laiendas oma võimu ka Väike-Aasia idaosades. [[Bitüünia]] pärandati Roomale 74. aastal eKr ja [[Pontose kuningriik]] alistati lõplikult Rooma sõdades [[Mithridates VI]] vastu. 63. aastal eKr allutas Rooma Seleukiidide riigi peamise tuumiku [[Süüria]] ning muutis selle Rooma provintsiks. Seleukiidide riik oli selleks ajaks suuresti oma varasemad valdused kaotanud ja muutunud piirkondlikuks jõuks. Viimaseks suureks hellenistlikuks kuningriigiks jäi [[Ptolemaioste kuningriik]] Egiptuses. Selle viimane valitseja [[Kleopatra VII]] püüdis säilitada Egiptuse iseseisvust Rooma kasvava mõju tingimustes. Pärast Kleopatra ja [[Marcus Antonius]]e lüüasaamist [[Aktioni lahing]]us 31. aastal eKr vallutas [[Octavianus]] Egiptuse. 30. aastal eKr annekteeriti Ptolemaioste kuningriik Rooma riiki. Sellega lõppes hellenistlike kuningriikide iseseisev poliitiline ajajärk ja tavapärase periodiseeringu järgi ka [[hellenism]]iperiood. Kreeka maailm ei kadunud siiski Rooma võimu kehtestamisega. Kreeka linnad jäid olulisteks ühiskondliku ja kultuurielu keskuseks ning kreeka keel ja kultuur säilitasid Vahemere maade idaosas väga suure mõju. Hellenismiperioodi oluliseks pärandiks oli kreeka keele ja kultuuri levik ulatuslikul alal Vahemere idaosast kuni Kesk-Aasia ja India loodeosani. Kreeka kultuur põimus kohalike kultuuridega ning kujunes välja uus kosmopoliitne kultuuriruum. Hellenistlikud linnad, eelkõige [[Aleksandria]], [[Antiookia]] ja [[Seleukeia]], kujunesid teaduse, kirjanduse, filosoofia, kunsti ja kaubanduse keskusteks. Hellenistliku maailma kultuuriline mõju kestis Rooma ajal edasi. Kreeka keel jäi Rooma impeeriumi idaosas tähtsaks kirjandus-, teadus- ja halduskeeleks ja kreeka kultuurist sai oluline osa hilisema Rooma maailma ja [[Bütsants]]i kultuuripärandist. ===Rooma vallutus=== Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam [[Rooma vabariik#Kreeka ja Makedoonia|Rooma vabariik]], kes sõdis korduvalt Makedooniaga<ref name="Flower" />. [[216 eKr]] tungis Makedoonia [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]] [[Illüüria]]sse, millest sai alguse Makedoonia sõjad Roomaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad]]e allutamist. [[Pilt:Roman provinces of Illyricum, Macedonia, Dacia, Moesia, Pannonia and Thracia.jpg|pisi|[[Rooma provintsid]] [[Balkani poolsaar]]el: [[Noricum]], [[Pannonia (Rooma provints)|Pannoonia]], [[Dalmaatsia (Rooma provints)|Dalmaatsia]], [[Möösia]], [[Daakia (Rooma provints)|Daakia]], [[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]], [[Traakia (Rooma provints)|Traakia]]]] Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti Makedoonia Rooma poolt. [[197 eKr]] võitsid roomlased, keda toetasid mitmed kreeka riigid (Pergamon, Rhodos, Ateena, Aitoolia ja Ahhaia), [[Kynoskephalai lahing]]us Makedoonia kuninga Philippos V väge. 196 eKr kuulutasid roomlased Isthmia mängudel välja kõigi kreeklaste vabaduse, mis tähistas Makedoonia ülemvõimu lõppu Kreekas. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us ([[168 eKr]]) märkis [[Antigoniidid]]e võimu lõppu Kreekas ja Makedoonia muudeti 148 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provints]]iks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) ning Korintose hävitamist allutati Vana-[[Kreeka linnriigid]]. [[Pilt:La Liga aquea en 150 aC.jpg|pisi|Ahhaia liidu alad u 150 eKr]] [[Lõuna-Kreeka]]s tekkis Roomal konflikt [[Peloponnesos]]e [[linnriik]]ide [[Ahhaia liit|Ahhaia lii]]duga. Kui [[ahhaialased|ahhailased]] Rooma heakskiitu ära ootamata [[Sparta]] vastu sõtta läksid, käskis Spartat soosinud Rooma ahhailastel loovutada mitu linna, nende seas [[Korintos]]e. Vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude Kreeka linnriikide ülestõusu surus konsul [[Lucius Mummius]] suurema vaevata maha. Karistuseks ja hirmutuseks hävitasid tema väed 146 eKr [[Rooma senat]]i korraldusel Korintose, mille elanikkond oli ahhailaste ülestõusuga kaasa läinud. Kuigi enamik Kreeka riike säilitas nimeliselt sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose häving soovitud tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma vabariigi ülemvõimule ja see oli Kreeka poliitilise [[iseseisvus]]e lõpp. Ahhaia läks [[Rooma riik|Rooma]] Makedoonia provintsi haldusse. {{Vaata|Vana-Makedoonia#Makedoonia sõjad}} 146. aastaks eKr, pärast [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist Makedoonia oli juba Rooma provints ja ülejäänud Kreekast sai Rooma [[protektoraat]]<ref name="Flower" /><ref name="Ward" />. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi. == Haridus ja pedagoogika == {{Vaata|Vana-Kreeka haridus}} [[Pilt:Plato's Academy mosaic from Pompeii.jpg|pisi|[[Pompei]]st pärinev mosaiik, millel on kujutatud [[Platoni Akadeemia]]t]] Haridus oli Vana-Kreekas oluline osa inimese kasvatamisest ja ühiskondlikust identiteedist. See kujunes välja [[Homeros]]e-aegsest aristokraatlikust traditsioonist ja muutus [[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] [[sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Isokrates]]e tegevuse mõjul senisest mitmekesisemaks. [[Hellenism]]iajastul muutus haridus veelgi olulisemaks ning [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasiumis]] saadud haridust hakati pidama Kreeka kultuuris osalemise oluliseks eelduseks. Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse laiemat ideaali ja protsessi tähistab [[paideia]] mõiste, mis hõlmas inimese vaimset, kehalist ja kõlbelist kujundamist ning kultuurilist haritust.<ref>Paul Woodruff. Education (Paideia). – ''The Oxford Handbook of Plato'', 2006, ISBN 978-0-19-530454-1, lk 191–210</ref> Hariduses seostusid vaimne ja kehaline kasvatus. Kreeklaste ideaaliks kujunes muu hulgas ''[[kalokagathia]]'' ehk kehalise ja kõlbelise täiuslikkuse ühendamine. Kreeka formaalharidus oli suunatud peamiselt vabadele meestele, eriti kodanike poegadele.<ref>Glenn Downey. Ancient Education. – ''The Classical Journal'', 1957, kd 52, nr 8, lk 339.</ref> Orjad olid üldjuhul formaalharidusest kõrvale jäetud ning mõnes [[polis]]es kehtisid nende harimise suhtes isegi piirangud.<ref>Joseph Sienkewicz. ''Ancient Greece'', Salem Press, Inc. 2007, ptk: Daily Life and Customs.</ref> Haridus oli enamasti eraviisiline. [[Sparta]] oli oluline erand, sest seal korraldas poiste kasvatust riik. [[Hellenism]]iajastul rajasid mõned linnriigid ka avalikke koole. Hariduse eesmärk ei olnud tavaliselt ametiõppe andmine, vaid vaba mehe kujundamine võimekaks kodanikuks. Jõukusest sõltus siiski suuresti see, kui kaua ja millisel tasemel inimene õppida sai, sest õpetajatele tuli sageli maksta. Ka tüdrukud said mõnes piirkonnas algteadmisi, kuid nende formaalne haridus oli üldiselt piiratum kui poistel.<ref>W. Martin Bloomer. ''A Companion to Ancient Education'', Wiley-Blackwell 2016, ISBN 978-1-118-99741-3, lk 305.</ref> === Varasem kasvatus ja Homerose traditsioon === Ettekujutus ideaalsest käitumisest esineb juba [[Homerose]] eeposte kangelaste juures. [[Platon]] nimetas Homerost hellenite esimeseks kasvatajaks. Homerose eepostes ja mütoloogilises pärimuses õpetati poisse oda viskama, jooksma, ratsutama, jahti pidama ning [[lüüra]]t ja [[kitara]]t mängima. Kangelase au nõudis väärikat käitumist nõukogus, lahingus, spordivõistlustel ja pidusöögil. Vaprus võimaldas tal oma väärikust säilitada. Kasvatuse oluliseks meetodiks oli [[eeskuju]]de, sealhulgas mütoloogiliste eeskujude jäljendamine. Homerose kangelastest said aristokraatlike noormeeste eeskujud. [[Polis]]es hakati kasvatust käsitama riigi ühe olulise funktsioonina. Eesmärgiks seati eeskätt vabade kodanike laste, eriti poiste kasvatamine. 7.–6. sajandil eKr olid kasvatuse olulisteks osadeks religioossed pidustused ja nendega seotud muusalised kunstid – tants, muusika ja retoorika. Teiseks oluliseks kasvatuselemendiks kujunes [[sõjaline ettevalmistus]], mis [[Sparta]]s omandas eriti ulatusliku kuju. === Ateena süsteem === ==== Klassikaline Ateena ==== Klassikalise [[Ateena]] hariduses ühendati kaks peamist valdkonda – kehaline ja vaimne kasvatus, mida ateenlased nimetasid vastavalt ''gymnastikē'' ja ''mousikē''.<ref>Timothy Gower. ''Princeton Companion to Mathematics'', Princeton University Press: Princeton 2008. lk 200–208, ISBN 9781400830398.</ref><ref>John Patrick Lynch. ''Aristotle's School'', University of California Press 1972, lk 33–87.</ref> ''Gymnastikē'' oli kehaline kasvatus, mille ideaalid olid seotud jõu, vastupidavuse ja sõjaks valmistumisega.<ref>Lynch 1972: 33–87.</ref> Kehalist vormi peeti oluliseks nii sõjalise valmisoleku kui ka hea tervise seisukohast. Poisid alustasid kehalist kasvatust noores eas, algul eraõpetaja ehk [[paidotriib]]i juhendamisel ning hiljem [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is ruumides.<ref>Sienkewicz 2007: 344.</ref><ref>Plutarch. ''Moralia'', Loeb Classical Library 1927, lk 7.</ref> ''Mousikē'' hõlmas muusikat, tantsu, kirjandust ja luulet. Selle kaudu tutvustati õpilastele ilu ja õilsuse ideaale ning arendati harmoonia- ja rütmitaju.<ref>Frederick A. G. Beck. ''Greek Education, 450–350 B.C.'', Methuen & CO LTD, London 1964, lk 201–202.</ref> Poisid alustasid haridusteed umbes seitsmeaastaselt. Õpetajaid oli kolme põhilist liiki: [[grammatist]] õpetas lugemist ja kirjutamist, [[kitarist]] muusikat ning [[paidotriib]] kehalisi harjutusi. Jõukatest perekondadest pärit poisid olid sageli [[paidagoog]]i hoole all. Paidagoog oli tavaliselt majapidamisori, kes saatis poissi päeva jooksul ja juhendas tema käitumist. Tunnid toimusid sageli õpetajate eramajades. Õpetati lugemist, kirjutamist, matemaatikat, laulmist ning [[lüüra]] ja flöödi mängimist. Vanematele poistele õpetati ka maadlust, jooksmist, kettaheidet ja odaviset.<ref>Angus Konstam. ''Historical Atlas of Ancient Greece'', Thalamus 2003, ISBN 1-904668-16-X, lk 94–95.</ref> Õpilased kirjutasid kirjutuspulgaga vahaga kaetud tahvlitele. Lugemaõppimisel anti neile sageli luuletusi päheõppimiseks ja esitamiseks. [[Hesiodos]]e ja [[Homeros]]e teoseid hinnati kõrgelt ning nende loomingut kasutati õppetöös.<ref>R. C. Lodge. ''Plato's Theory of Education'', Russell & Russell: New York 1970, lk 11–304.</ref> Ateena varasem kooliharidus oli suhteliselt vähe formaliseeritud ja piirdus suurestualgtasemega. Kooliharidus ei moodustanud tänapäevases mõttes ühtset ja rangelt struktureeritud süsteemi. Formaalne haridus võis noorukieas lõppeda. Haridust omandati olulisel määral ka väljaspool kooli, igapäevase ühiskondliku ja praktilise kogemuse kaudu.<ref>Lynch 1972: 38.</ref><ref>Lodge 1970: 11.</ref> ==== Efeebia ==== Ateenas järgnes kooliharidusele noormeeste sõjaline ja kodanikukasvatus [[efeebia]]s (''ephebeia''). Efeebia kujunes aja jooksul kaheaastaseks väljaõppeks, mille kaudu noormehed valmistusid kodanikueluks ja sõjaväeteenistuseks. Pärast [[Chaironeia lahing]]ut 338. aastal eKr tegi [[Lykurgos (Ateena)|Lykurgos]] reforme, millega efeebia sai Ateena kodanikuks saamise oluliseks nõudeks. Ajaloolased ei ole üksmeelel selles, kas efeebiasse vastuvõtmise tingimuseks oli mõnel institutsiooni arengu etapil varanduslik kvalifikatsioon. Ka umbes 325. aastast eKr pärinev "[[Ateena politeia]]" vastav peatükk ei anna selle kohta kindlaid andmeid. ==== Kõrghariduse kujunemine ==== Kõrgharidus hakkas Ateenas arenema umbes [[420 eKr|420. aasta paiku eKr]]. [[Sokrates]]e ja [[sofistid]]e tegevus jaa mujalt Kreekast saabunud õpetajate lisandumine tähistasid üleminekut varasemalt hariduselt uuele kõrghariduse vormile. Kõrgharidus laiendas formaalset haridust ja Ateena ühiskonnas hakati intellektuaalseid võimeid järjest enam väärtustama.<ref>Beck 1964: 201–202.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr püüdsid [[sofistid]] sõnastada kreeka pedagoogilise mõtte põhialuseid. Nad kultiveerisid [[paideia]] mõistet ning kujundasid välja teadmiste ja kunstide kogumi, mis pidi tagama vabadele noormeestele edu ühiskondlikus tegevuses. Eelkõige õpetasid nad [[dialektika]]t ja [[retoorika]]t, mis eeldas muu hulgas mütoloogia, ajaloo ja seadusandluse tundmist. Sofistidega võib seostada kõrghariduse kujunemise algust: tekkisid õppekavad ja õppevahendid, kuigi püsivad institutsioonid veel puudusid. Sofistide õpetus oli sageli tasuline ja seetõttu sõltus kõrghariduse kättesaadavus suurel määral perekonna jõukusest.<ref>Downey 1957, lk 339–340</ref> [[Isokrates]] pidas kunste ja teisi teadusi retoorikaga võrreldes vähem oluliseks ja leidis, et [[retoorika]] on vooruse ja kodanikukompetentsuse kujundamise keskne vahend. Tema arvates pidi haridus kujundama kodaniku võimet ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda ning andma talle poliitilise juhtimise jaoks vajaliku kõneoskuse.<ref>Beck 1964: 255, 257.</ref> Umbes 390. aastal eKr avas Isokrates Ateenas [[retoorikakool]]i. Tema kool erines [[Platoni Akadeemia]]st selle poolest, et keskendus eelkõige kõnekunstile ja kodanikueluks vajalikule haridusele, Akadeemias aga olid kesksemad teadused, filosoofia ja dialektika.<ref>Beck 1964: 293.</ref> ==== Sokrates ==== [[Sokrates]] vastandus end [[sofistid]]e õpetuse mõnele küljele ning rõhutas tarkuse, sügavama mõtlemise, isenese tundmise ja inimese moraalse täiustumise tähtsust.<ref>Beck 1964: 240–293.</ref><ref>Patricia Matsen, Philip Rollinson, Marion Sousa. ''Readings from Classical Rhetoric'', Southern Illinois University Press 1990, lk 43.</ref> Sokratese vastuseis sofistide õpetusele [[moraalinorm]]ide suhtelisust ([[relativism]]) mõjutas hilisemat kreeka pedagoogilist mõtet. Sokrates rõhutas [[voorus]]e [[iseväärtus]]t ja moraalinormide objektiivsust. ==== Platon ja Akadeemia ==== [[Platon]] rajas umbes 387. aastal eKr [[Platoni Akadeemia]]. Akadeemias arendas ta oma haridusteooriat, mida ta käsitles põhjalikumalt teoses "[[Politeia]]". Platon käsitas haridust vahendina selliste kodanike kujundamiseks, kes suudaksid ühiskonnaelus vastutustundlikult osaleda. Ta leidis, et inimene omandab teadmisi ka kogukonna liikmena elamise kogemuse kaudu, kuid rõhutas samal ajal sihipärase õppimise ja kõrgema hariduse tähtsust kodanikuvooruse kujundamisel.<ref>Beck 1964: 200–202, 240.</ref> Platoni Akadeemiat nimetatakse sageli esimeseks ülikooliks.<ref>Beck 1964: 240.</ref> "Politeias" kirjeldab Platon ranget haridusteed, mille eesmärk oli viia õppija tõelise vooruse saavutamise ja tegelikkuse olemuse mõistmiseni. See hõlmas muusika, luule ja kehalise kasvatuse algõpetust, sellele järgnevat kahe- kuni kolmeaastast sõjalist väljaõpet, kümmet aastat matemaatiliste teaduste õppimist, viit aastat dialektikaõpet ning viitteist aastat praktilist tegevust poliitikas. Vaid vähesed, kes sellise haridustee lõpuni läbisid, pidid saama Platoni ideaalriigi [[filosoof-kuningas|filosoof-kuningateks]].<ref>Plato. ''Republic'', Harvard University Press: Cambridge 2013, lk 186, 188.</ref> Platoni haridusteooria üks keskseid ideid oli seega hariduse tihe seos poliitilise korraga: hea riigi püsimine sõltus selle kodanike, eriti tulevaste juhtide õigesti korraldatud kasvatamisest. ==== Aristoteles ja Lykeion ==== [[Aristoteles]] rajas Ateenas 335. või 334. aastal eKr oma kooli [[Lykeion]]i.<ref>Georgios Anagnostopoulos. ''A Companion to Aristotle'', Wiley-Blackwell 2013, lk 5–9.</ref> Lykeionis tegeldi suurel määral uurimistöö ja teabe süstemaatilise kogumisega. Aristoteles pidas empiirilist uurimist oluliseks ning leidis, et dialektiline arutelu võib mõnel juhul tõeotsingut takistada. Seetõttu pöörati koolis suurt tähelepanu vaatlusele, kogumisele ja empiirilisele uurimistööle.<ref>Lynch 1972: 87.</ref> ==== Teised filosoofiakoolid ==== 4. sajandil eKr rajati Kreekas mitu filosoofiakooli. Sokratese õpilastest rajasid koole [[Eukleides Megarast|Eukleides]] [[Megara]]s, [[Phaidon]] [[Elis]]es ning [[Antisthenes]] ja [[Platon]] [[Ateena]]s. Koos Platoni Akadeemia ja Lykeioniga kujunesid hiljem Ateenas olulisteks hariduskeskusteks ka [[Epikuros]]e filosoofiakool ehk "Aed" ja [[stoikud|stoikute]] kool. Ateena muutus seega oluliseks haridus- ja kasvatusekeskuseks ning hellenistlikus maailmas omamoodi [[pedagoogiline provints|pedagoogiliseks provintsiks]]. Selle haridusideaali mõju ulatus hiljem Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]]- ja [[valgustusajastu]] mõtlejate ning pedagoogideni. ==== Pythagoras ja teaduslik haridus ==== [[Pythagoras]]e rajas oma filosoofiakooil tegutses umbes 530 eKr [[Kroton]]is. Pythagoras rajas seal kogukonna, kus õpetati filosoofiat, religiooni ja matemaatikat ning uuriti muu hulgas kosmoloogiat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja harmooniat. Koolil oli ühtaegu filosoofilise, poliitilise organisatsiooni ja religioosse kogukonna iseloom. Kooli liikmeteks võisid olla nii mehed kui ka naised. Õpilased elasid ja õppisid kindlate reeglite järgi korraldatud kogukonnas.<ref>[https://www.mathopenref.com/pythagoras.html Biography of Pythagoras], mathopenref.com.</ref> Pythagorase õpetuses eristati väidetavalt eksoteerilist ja esoteerilist õpetust. Õpetuse keskmes olid muu eetika, filosoofia ja matemaatika. 6. sajandi lõpus eKr rajati [[Kroton]]is ja [[Küreene]]s arstiteaduse koolid. Mõjukaks kujunes ka [[Kos]]i saare arstiteaduse kool, kus tegutses [[Hippokrates]]. ==== Spordi ja võistluste mõju haridusele ==== Kehalise ettevalmistuse iseloomu mõjutasid üle-kreekalised ja kohalikud spordivõistlused, sealhulgas [[antiikolümpiamängud]], [[Isthmose mängud]] ja [[püütiamängud]]. Püütiamängudel, mida peeti [[Apollon]]i auks, võistlesid lisaks sportlastele ka flöödi- ja kitaramängijad ning korraldati tarkusevõistlusi. Spordivõistluste populaarsus väljendas kreeklaste tugevat võistlusvaimu ([[agoon]]ivaimu), mis avaldus ka intellektuaalses sfääris. 6. sajandi lõpuks eKr hakkasid kreeklased järk-järgult rohkem väärtustama intellektuaalseid omadusi, kuigi kehalistel omadustel säilis endiselt oluline koht. ==== Meeste ja poiste suhted kasvatuse kontekstis ==== Vana-Kreeka hariduse ja kasvatuse üks tänapäeva mõistes keeruline aspekt oli [[Vana-Kreeka pederastia]], mis võis mõnes ühiskonnakihis olla seotud noormehe kasvatamisega. Õpetajate ja kasvatajate mõju kõrval võis noormehe moraalset kujunemist mõjutada ka vanema partneri ehk ''[[erastēs]]''{{'}}e eeskuju. 15–18-aastaste noormeeste puhul käsitleti täiskasvanud mehe ja noormehe suhet mõnikord traditsioonilise kangelaskasvatuse ja vooruslikkuse kujundamise kontekstis. Naistevahelised samalaadsed suhted on allikates vähem nähtavad ning neid on seostatud näiteks [[Sappho]] ümber koondunud ringiga. See teema oli osa teatud kasvatuse ja sotsialiseerumise vormidest, kuid ei moodustanud Kreeka haridussüsteemi üldist alust. === Sparta süsteem === [[Sparta]] oli Vana-Kreeka hariduses kõige selgem erand, sest seal allutati laste kasvatamine ulatuslikult riiklikule kontrollile. Sparta ühiskonna eesmärk oli kujundada meessoost kodanikest vastupidavad ja sõjaliselt võimekad sõdurid, kes oleksid valmis kaitsma oma [[polis]]t ja tegutsema [[Sparta faalanks]]i liikmetena. ==== ''Agōgē'' ==== Sparta kasvatuse ehk ''[[agōgē]]'' keskne eesmärk oli sõjaliste ülesannete täitmiseks sobivate kodanike kujundamine. Kasvatus rõhutas kehalist vastupidavust, distsipliini, kuulekust, kollektiivsust ja sõjalisi oskusi.<ref>Lesley Adkins, Roy A. Adkins. ''Handbook to Life in Ancient Greece'', Facts On File: New York 2005, lk 104–105.</ref> Riiklik kasvatus algas umbes seitsmeaastaselt. Klassikalisel perioodil jagunes ''agōgē'' üldjoontes kolmeks astmeks: ''paides'' (umbes 7–14-aastased poisid), ''paidiskoi'' (umbes 15–19-aastased noorukid) ja ''hēbōntes'' (umbes 20–29-aastased noormehed). Poisse ja noorukeid ühendati rühmadesse ning nende kasvatust ja väljaõpet kontrollis riigiametnik [[paidonoom]]. Umbes 20-aastased ''eirēn''{{'}}id juhendasid nooremaid poisse. Lapsed said kuni seitsmenda eluaastani kasvatust perekonnas, seejärel paigutati nad ühisesse elukorraldusse. Neid õpetati alluma käsule, elama sõjaväelise distsipliini järgi, taluma raskusi ning saavutama võitu. Distsipliini karmistati järk-järgult. Poistele nähti ette kerge riietus, paljajalu käimine ja kõval asemel magamine. Samuti pidid nad läbima spetsiaalseid kehalisi harjutusi.<ref>Adkins, Adkins 2005, lk 104–105.</ref> Spartiaatide intellektuaalne kasvatus oli viidud miinimumini ning piirdus peamiselt lugemise ja kirjutamise algteadmistega. Noorte vaimset arengut peeti siiski vajalikuks: spetsiaalsete harjutuste abil omandati oskus küsimustele täpselt ja lühidalt vastata. Seda väljendusviisi seostatakse hilisema mõistega "lakooniline". Muusika oli Sparta kasvatuses oluline, kuid see oli allutatud sõjalistele eesmärkidele. Noormehi õpetati tegutsema [[faalanks]]is ühtse üksusena. Selleks kasutati ka tantsu ja muusikat, mis aitasid arendada koordineeritud liikumist.<ref>Adkins, Adkins 2005: 105, 275.</ref> 15–20-aastaste noormeeste tegevuses kuulus sõjaliste harjutuste kõrval oluline koht koorilaulule. Sparta kasvatuse sõjaväestamist väljendavad ka [[Tyrtaios]]e 7. sajandi teise poole laulud, milles sõjamehekuulsus seati muudest kuulsuse liikidest kõrgemale. Pärast ''agōgē'' läbimist jätkus noormeeste sõjaline ettevalmistus [[efeebia]] vormis. Noored osalesid kehalistes harjutustes, jahis ja sõjalistes harjutustes ning umbes 20-aastaselt tunnistati nad ametlikult Sparta sõduriteks.<ref>Adkins, Adkins 2005: 104–105.</ref> ==== Sparta naiste haridus ==== Sparta naised said erinevalt paljude teiste Kreeka linnriikide naistest riiklikult korraldatud formaalharidust. Suur osa sellest keskendus kehalisele kasvatusele. Tüdrukud õppisid jooksmist, maadlust, kettaheidet ja odaviset ning nende oskusi kontrolliti regulaarselt võistlustel.<ref>Sarah B. Pomeroy. ''Spartan Women'', Oxford University Press 2002, lk 13–14, 24.</ref> Lisaks kehalisele kasvatusele õpetati noortele naistele laulmist, tantsimist ja pillimängu.<ref>Pomeroy 2002: 5–12</ref> Sparta naiste kasvatuse eesmärk oli muu hulgas valmistada neid ette emaduse ja ühiskondlike rollidega seotud ülesanneteks ning toetada Sparta sõjalise ühiskonna püsimist.<ref>Pomeroy 2002: 4.</ref> Sparta kasvatussüsteem oli 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes mõjukas. Selle mõningaid põhimõtteid rakendati hiljem ka Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. [[Plutarchos]] kirjeldab, et Sparta vastsündinuid kontrollis vanematekogu ning nõrgaks või väärarenguga peetud laps võidi hüljata. Seda kirjeldust on hilisemates käsitlustes sageli tõlgendatud tõendina nõrkade laste süstemaatilise tapmise kohta, kuid sellise tava ulatus ja tegelik rakendamine on tänapäeva uurimustes vaieldavad ning kindlad tõendid süstemaatilise vastsündinute tapmise kohta puuduvad. === Hellenismiajastu haridus === Hellenismiajastul muutus haridus Kreeka kultuuris osalemise oluliseks osaks. Alghariduse põhistruktuur jäi seejuures suuresti samaks. 7–14-aastased poisid käisid [[kitarist]]i koolis, [[palestra]]s ja [[grammatikakool]]is. [[Paidagoog]] saatis last ja jälgis tema käitumist. Grammatikakoolis õpiti [[tähestik]]ku, kirjutati [[silp]]e ning harjutati sidusate tekstide ümberkirjutamist. Õpilased lugesid häälega Homerose valitud tekste, mõnikord kohandatud kujul, samuti [[Aisopos]]e valme ja õpetlikke lüürikute antoloogiaid. Õpetati arvutamist, sealhulgas nelja aritmeetilist tehet, murde, rahaühikuid ning kaalu- ja pikkusmõõte. Kasutati ka kehalisi karistusi. Kõrgema astme grammatikakoolis määras õppeainete ringi hellenistliku hariduse uus iseloom. [[Grammatikos]]e juhendamisel, tavaliselt [[gümnaasium (Vana-Kreeka)|gümnaasium]]is, loeti ja tõlgendati "autoreid". Keskne koht oli [[Homeros]]el ja [[Hesiodos]]el, hiljem ka [[Apollonios Rhodoselt|Apolloniosel Rhodoselt]]. Lüürikutest loeti muu hulgas [[Alkman]]i, [[Alkaios]]t ja [[Sappho]]t; tragöödiakirjanikest [[Aischylos]]t, [[Sophokles]]t ja [[Euripides]]t ning komöödiakirjanikest [[Menandros]]t. Väiksemas mahus õpiti proosakirjanikke, näiteks [[Herodotos]]t ja [[Xenophon]]i. Kõnemeestest pöörati erilist tähelepanu [[Demosthenes]]ele. Autorite lugemise ja tõlgendamisega kaasnesid kirjutamisharjutused, mille jaoks kujunesid välja kindlad kooližanrid – [[progümnasm]]id ehk eelharjutused. Kõnekunsti õpetamine jäi retoorikakoolide eriülesandeks. Hellenismiajastul tekkisid uued teadus- ja kultuurikeskused. 3. sajandi alguses rajati [[Aleksandria]]s [[Museion]] koos [[Aleksandria raamatukogu]]ga; seal tegeldi teadusliku uurimistööga ning institutsiooniga olid seotud ka loomaaed ja botaanikaaed. Teiseks oluliseks teaduskeskuseks kujunes [[Pergamon]]. Suured raamatukogud tegutsesid ka [[Apameia (Süüria)|Apameia]]s, [[Antiookia]]s ja [[Sürakuusas]]. Kuulus retoorikakeskus oli [[Rhodos]]e saar. Ilmusid teaduslikud uurimused ja õppevahendid paljudes teadmiste valdkondades. Aleksandria traditsiooniga seostub [[Dionysios Traakiast|Dionysios Traaklase]] grammatika. 3. sajandi alguses eKr koostas [[Eukleides]] teose "[[Elemendid (Eukleides)|Elemendid]]". === Haridus Rooma võimu ajal === Pärast Kreeka muutumist [[Rooma riik|Rooma riigi]] osaks jätkusid Kreeka haridustraditsioonid. Jõukad roomlased kasutasid haritud kreeklasi sageli õpetajate ja kasvatajatena, mis aitas Kreeka haridustraditsioonidel Rooma ühiskonnas edasi kesta.<ref>Plutarch. ''The Rise and Fall of Athens: Nine Greek Lives'', Penguin Classics: London 1960, lk 168–169.</ref> Kõnekunsti õpetamise traditsioon säilis ka Rooma ajal. 4. sajandil pKr hoidsid seda elus muu hulgas [[Himerios]], [[Themistios]] ja [[Libanios]]. Paganlikud filosoofiakoolid säilisid pärast Rooma vallutusi ning [[Marcus Aurelius]]e ajal hakkasid nad saama riiklikku toetust, kuigi jäid peamiselt erakoolideks. Selline olukord kestis kuni aastani 529 pKr, mil keiser [[Justinianus I]] keelas paganatel õpetamise. === Hariduse areng ja hilisem mõju === Kreeka hariduse areng oli tihedalt seotud [[polis]]e ühiskonna muutumisega. 6. sajandi lõpust hakkas [[Atika]] eesotsas [[Ateena]]ga mängima Kreeka hariduses juhtivat rolli. Demokratiseerumine ja poliseelu intellektualiseerumine suurendasid kõnekunsti, kirjanduse, teaduste ja filosoofia tähtsust. 4. sajandiks eKr oli [[demokraatia|demokraatlik]] polis ja kogu polisesüsteem jõudnud allakäigu perioodi, kuid samal ajal rajati arvukalt filosoofiakoole ning haridus muutus senisest süsteemsemaks. [[Sofistid]], [[Sokrates]], [[Platon]], [[Isokrates]] ja [[Aristoteles]] kujundasid arusaama haridusest kui inimese ja ühiskonna teadlikust kujundamisest. Platoni ja Aristotelese kool ning hiljem Epikurose ja stoikute kool aitasid muuta Ateenat kauaaegseks haridus- ja filosoofiakeskuseks. Nende mõju ulatus hiljem Rooma kultuuri ning Lääne-Euroopa [[renessanss|renessansi]] ja [[valgustusajastu]] pedagoogilise mõtteni. Sparta kasvatuse mõju oli teistsugune: 18.–19. sajandi pedagoogilises mõttes käsitleti Sparta süsteemi mõningaid põhimõtteid eeskujuna ning neid rakendati hiljem muu hulgas Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväeõppeasutustes. Vana-Kreeka haridusest kujunes seega pikaajaline traditsioon, milles ühendati kirjandus, muusika, kehaline kasvatus, filosoofia, teadus, retoorika ja kõlbeline kasvatus. Kreeka haridusideed mõjutasid otseselt hilisemat Rooma haridust ning nende kaudu ka Euroopa hariduse ja pedagoogilise mõtte arengut. ==Kultuur== Vana-Kreeka kultuuri periodiseerimise aluseks võetakse Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Vana-Kreeka kultuuri (eelkõige filosoofia ja kirjanduse) viimast arenguperioodi, mis algab hellenismiajastuga, pikendatakse Rooma vallutusele järgnenud ajajärgule kuni 5. sajandi lõpuni pKr. ===Mütoloogia ja usund=== {{Vaata ka|Vanakreeka mütoloogia|Vana-Kreeka usund}} [[Pilt:Θερμαικος με θεα τον Ολυμπο!.jpg|pisi|[[Olümpos]]e mägi, [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] müütiline elupaik]] Usund oli Vana-Kreeka elu üks keskseid osi.<ref>Daniel Ogden. Introduction. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 1.</ref> Kreeklased olid [[polüteism|polüteistid]] ja austasid paljusid jumalaid, kuid usulised tavad ei olnud kogu Kreekas ühesugused. Eri linnades ja eri [[Vana-Kreeka hõimud|hõimude]] seas võidi samu jumalaid austada erineval viisil ja neile võidi omistada erinevaid ülesandeid ja omadusi. 6. sajandi lõpuks eKr hakkas välja kujunema [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] rühm. Tõsi küll, selle koosseis ei olnud eri paikades ja eri traditsioonides alati täpselt sama.<ref>Ken Dowden. Olympian Gods, Olympian Pantheon. Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 41.</ref> Kreeka usund kujunes kultuurikontaktis naaberrahvastega. Juba [[arhailine ajajärk|arhailisel ajajärgul]] mõjutasid seda Lähis-Ida usund ja kultuur. [[Hellenismiaeg|Hellenismiajal]] hakkas ka Kreeka usund mõjutama Lähis-Ida usundit.<ref>Scott B. Noegel. Greek Religion and the Ancient Near East. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 21–22.</ref> Vana-Kreeka usund oli [[polüteism|polüteistlik]] ning tunnistas arvukalt jumalaid, kangelasi, daimoneid ja muid üleloomulikke olendeid. Sellel puudusid ühtne pühakiri, kõiki kreeklasi ühendav kirik, ühtne usutunnistus ja kogu Kreekale ühine elukutseline preesterkond. Samuti ei moodustanud Kreeka usund ühtset ja muutumatut süsteemi: kultused, müüdid, rituaalid ja jumalate austamise viisid erinesid piirkonniti ja muutusid aja jooksul. Usund oli tihedalt põimunud perekonna, kogukonna, [[polis]]e, poliitika ja igapäevaeluga. Kreeka usundi tähtsamad avaldumisvormid olid jumalate austamine pühapaikades ja templites, [[ohvritoomine|ohvritalitused]], [[palve]]d, [[hümn]]id, [[jookohver|jookohvrid]], pühad annetused, puhastusrituaalid ja pidustused. Olulisel kohal olid ka [[oraakel|oraaklid]], [[müsteerium]]id ning mitmesugused isiklikud tõotused ja pühendused. Religioossete praktikate seas oli nii ühiskondlikke ja riiklikke kui ka perekondlikke ja individuaalseid. Kreeka mütoloogia moodustas olulise osa usundist. [[Müüt]] (vanakreeka μῦθος, ''mythos'') tähendas algselt muu hulgas kõnet, jutustust või lugu. Müüdid jutustasid jumalatest, kangelastest ja maailma päritolust ning selgitasid, miks teatud jumalaid austatakse, miks mingi pühamu on püha, miks tehakse teatud rituaale ja missugune on inimese suhe jumalatega. Müüdid ei moodustanud siiski ühtset kanoonilist süsteemi: sama jumala või sündmuse kohta võis eksisteerida mitu erinevat pärimust. ====Varasemad arengujärgud==== Kreeka usundi kujunemine ulatub [[pronksiaeg]]a. [[Mükeene tsivilisatsioon]]i aegsetest [[lineaarkiri B|lineaarkirja B]] tahvlites mainitakse mitut hilisemast Kreeka panteonist tuntud jumalat, sealhulgas [[Zeus]], [[Poseidon]]it ja [[Hera]]t. See näitab, et hilisema Kreeka usundi olulistel jumalustel olid juured juba hilises pronksiajas. Mükeene usundi kohta säilinud allikad on siiski piiratud ning selle müüte ja teoloogiat ei ole võimalik hilisema Kreeka usundi põhjal täielikult rekonstrueerida. Mükeene usund kujunes osaliselt kohalike Egeuse mere piirkonna pärimuste ja [[Minose kultuur]]i mõjutuste koostoimes. Hilisem Kreeka usund ei olnud seega täiesti uus süsteem, mis oleks varasema usundi järsult välja vahetanud, vaid kujunes pikaajalise kultuurilise ja religioosse arengu tulemusel. Kreeka usundi varasemaid etappe on vanemas religiooniteaduses sageli kirjeldatud [[animism]]i, [[fetišism]]i ja [[ktoonilisus]]e mõistega. Selliseid mõisteid tuleb siiski kasutada ettevaatlikult. Tänapäeval ei käsitata Kreeka usundit ühetaolise arengujadana, milles kogu varasem usund oleks olnud animistlik või fetišistlik ja hiljem asendunud "olümposliku" usundiga. Ktoonilised jumalused ja kultused olid Kreeka usundis olulised, kuid eksisteerisid koos taevajumalate, Olümpose jumalate, kohalike jumaluste ja kangelaste kultusega. Maa ja maa-aluse maailmaga seotud jumalused moodustasid tähtsa osa Kreeka religioossest kujutlusmaailmast. [[Gaia]] kehastas maad ja oli mütoloogias paljude jumalike olendite esiema. [[Hades]] valitses surnute riiki ja [[Persephone]] oli seotud nii surnute maailma kui ka viljakuse ja looduse taastumisega. [[Demeter]]i ja Persephone müüdiga seotud [[Eleusise müsteeriumid]] olid üks tuntumaid Kreeka müsteeriumikultusi. ====Olümpose jumalad ja mütoloogia==== [[Vana-Kreeka mütoloogia]] oli kogu [[Vana-Kreeka kultuur]]i oluline kujundaja ja ühendaja. See hakkas kujunema juba [[Kreeta-Mükeene kultuur|Kreeta-Mükeene ajajärgul]] ja arenes järgnevatel sajanditel edasi. Kreeka mütoloogia varasemates kihistustes olid olulisel kohal jumalused ja muud mütoloogilised olendid, kes olid seotud loodusjõudude, maailma tekkimise ja jumalate põlvnemisega. [[Gaia]] oli Maa ja [[Uranos]] taeva personifikatsioon. Nende ühendusest sündisid teiste olendite seas [[titaanid]], kelle hulka kuulusid näiteks [[Okeanos]] ja [[Kronos]]. Müüdi järgi kukutas Kronos Uranose võimult, misjärel temast sai titaanide valitseja. Hiljem kukutasid Kronose ja teised titaanid võimult tema lapsed eesotsas [[Zeus]]ega. Titaanide ja Olümpose jumalate võitlust nimetatakse [[titanomahhia]]ks. Pärast võitu jagasid Zeus, [[Poseidon]] ja [[Hades]] maailma omavahel: Zeus sai taeva ja kõrgeima võimu, Poseidon mere ning Hades allilma. Arhailisel ja klassikalisel ajajärgul kujunesid välja Kreeka usundi need vormid, mida tänapäeval seostatakse kõige rohkem [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalatega]]. See ei olnud siiski järsk muutus ega varasema usundi täielik asendumine. Varasemad jumalused, kohalikud kultused, maa ja surnutega seotud rituaalid ja kangelaste austamine säilisid koos Olümpose jumalate kultustega. [[Olümpos]]t peeti peamiste Olümposejumalate elupaigaks. Traditsiooniliselt räägitakse kaheteistkümnest Olümpose jumalast, kuigi nende koosseis võis eri traditsioonides erineda. Zeus oli jumalate ja inimeste valitseja ning taeva, äikese ja korra jumal. [[Hera]], Zeusi abikaasa ja õde, oli abielu ja perekonna jumalanna. [[Poseidon]] oli mere, maavärinate ja hobuste jumal. [[Hades]] valitses surnute allilma. [[Demeter]] oli põllumajanduse, vilja ja maa viljakuse jumalanna ning [[Hestia]] kodukolde jumalanna. Zeusi tütar [[Athena]] oli tarkuse, strateegilise sõjapidamise, käsitöö ja linnade kaitse jumalanna. [[Ares]] oli sõjajumala kehastus, kes oli seotud eeskätt sõja vägivaldse ja hävitava poolega. Müüdi kohaselt sündis Athena Zeusi peast täies sõjarüüs, kiivri, kilbi ja odaga. [[Hermes]] oli algselt seotud karjakasvatuse ja karjustega, kuid kujunes hiljem eelkõige jumalate sõnumitoojaks ning rändurite, kaupmeeste ja kaubanduse kaitsjaks. [[Artemis]] oli jahi, metsiku looduse ja loomade jumalanna ning noorte naiste kaitsejumalanna; hiljem seostati teda tugevasti ka Kuuga. [[Apollon]], Artemise vend, oli seotud prohvetluse, muusika, luule, ravi, vibulaskmise ja valgusega. Hilisemas antiigis kujunes tugevaks ka tema seos päikesega, kuigi algselt oli päikesejumal [[Helios]]. Apolloniga olid seotud [[muusad]], üheksa jumalannat, kes kaitsesid eri kunsti- ja teadusalasid. [[Aphrodite]] oli armastuse ja ilu jumalanna. Tema päritolust oli erinevaid müüte. [[Hesiodos]]e järgi sündis ta merevahust, mis tekkis Uranose kastreerimise tagajärjel, ja jõudis Küprose lähedale; [[Homeros]]e traditsioonis oli ta [[Zeus]]e ja [[Dione]] tütar. Seetõttu ei saa Aphroditet üheselt nimetada Zeusi tütreks. Tema kultusega olid eriti seotud [[Küpros]] ja [[Kythera]]. Aphrodite abikaasana nimetatakse [[Hephaistos]]t, tule, sepatöö ja metallurgia jumalat, kuigi müüdid tema abielu kohta on erinevad. Antiikaja tuntumaid Aphrodite kujutisi on [[Knidose Aphrodite]], mille valmistas [[Praxiteles]] 4. sajandil eKr, ja [[Milo Venus]], 2. sajandist eKr pärinev skulptuur, mida säilitatakse Pariisis [[Louvre]]'is. Knidose Aphrodite originaal ei ole säilinud; sellest on olemas hilisemad koopiad ja variandid. Milo Venuse autor on teadmata. [[Dionysos]] oli veini, veinivalmistamise, viljakuse, ekstaasi ja hiljem ka teatri jumal. Talle pühendatud pidustusi nimetati [[Dionüüsiad|dionüüsiateks]]. Lisaks Olümpose jumalatele austasid kreeklased arvukalt teisi jumalaid ja üleloomulikke olendeid, kellest paljud olid seotud kindlate paikade, linnade või kultuskohtadega. Kreeka jumalad olid seotud paljude loodusnähtuste, inimtegevuse ja ühiskonnaelu valdkondadega. [[Demeter]] oli seotud vilja ja põllumajanduse viljakusega, [[Athena]] tarkuse, käsitöö ja sõjaga, [[Artemis]] jahinduse ja metsiku loodusega, [[Hephaistos]] tule ja sepatööga, [[Aphrodite]] armastuse ja ihaga ning [[Apollon]] muu hulgas ennustamise, muusika ja ravimisega. Sellised seosed ei tähendanud siiski, et jumalad oleksid olnud lihtsalt abstraktsete nähtuste [[personifikatsioon]]id. Jumalaid kujutati isikupäraste ja tegutsevate üleloomulike olenditena, kellega inimesed võisid rituaalide ja palvete kaudu suhteid luua. Mütoloogias kujutati jumalaid sageli antropomorfsetena. Nad olid surematud ja üleloomulike võimetega, kuid neil olid inimlikud omadused, tunded ja omavahelised suhted. Jumalate kujutamine antropomorfsetena ei välistanud nende seost loomade, taimede ja muude sümbolitega. Mõnel jumalusel olid kindlad loomadega seotud epiteedid, kultuslikud kujutised või mütoloogilised vormid. Näiteks seostati Athenat [[öökull]]iga, Artemist mõnes kultuses emakaruga ning [[Dionysos]]t viinapuu ja luuderohuga. Selliseid seoseid ei saa siiski käsitada tõendina, et jumalused oleksid algselt olnud lihtsalt loomade või taimede kehastused. Kreeklased kujutasid jumalaid enamasti inimliku välimuse ja omadustega. Neile omistati inimlikke soove, tundeid, konflikte ja isegi puudusi, kuid samal ajal eristas neid inimestest surematus ja üleloomulik vägi. Müütides esineb sageli [[hübris]]e ehk jumalate või kehtiva korra vastu suunatud liigset enesekindlust, millele võis järgneda jumalik karistus. Kreeka mütoloogias kujutati jumalate ja koletiste vastasseise sageli kosmilise ja ühiskondliku korra kujunemise sümbolina. [[Hesiodos]] kirjeldab teoses "[[Theogonia]]" jumalate põlvnemist ning [[titaanid]]e ja olümplaste võitlust. Müütides võitlevad jumalad ja kangelased ka [[gigandid|gigantide]], [[Typhon]]i ja teiste koletistega. Need lood väljendavad muu hulgas vastandusi korra ja kaose, jumaliku võimu ning metsikuse vahel. Kreeka mütoloogias on olulisel kohal ka [[kangelane|kangelased]]. [[Herakles]], [[Theseus]], [[Perseus]] ja [[Bellerophontes]] on tuntud kangelased, kelle lugudes esineb koletiste hävitamist, ohtlike ülesannete täitmist ja jumalatega suhtlemist. Heraklesele omistati [[Heraklese vägiteod|kaksteist vägitegu]] ning tema müütiline elukäik lõppes jumalaks saamisega. Kangelastekultus moodustas Kreeka usundis jumalatekultusest eristuva, kuid sellega seotud nähtuse. Olulisel kohal oli [[Prometheus]]e müüt. Prometheus oli titaan, kes aitas inimesi ja varastas [[Olümpos]]elt tule ja andis selle inimestele. Selle eest lasi Zeus ta kalju külge aheldada ja mõistis talle karistusekspikaajalise piina. [[Homeros]]e "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" annavad ühe mõjukaima kirjandusliku kujutuse jumalate ja inimeste maailmast. Homerose jumalad sekkuvad inimeste tegevusse, toetavad eri osapooli ja satuvad omavahel konflikti. Hilisemad autorid arendasid jumalate olemust ja funktsioone edasi. Kreeka mütoloogia jäi alati mitmekesiseks, sest eri autoritel, piirkondadel ja ajajärkudel võisid olla erinevad pärimused. ====Usund ja polis==== Mütoloogiaga paralleelselt arenes [[Vana-Kreeka usund|religioosne kultuspraktika]], mis hõlmas muu hulgas [[ohverdamine|ohverdusi]], [[palve]]id, [[hümn]]e, pidustusi ja muid rituaale. Vana-Kreeka usundi üks keskseid rituaale oli [[loomade ohverdamine]]. Sageli ohverdati lambaid, kitsi, sigu ja veiseid.<ref>Jan M. Bremmer. Greek Normative Animal Sacrifice. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007.</ref> Ohvritalitustega kaasnesid tavaliselt [[palve]]d. Palved ja [[hümn]]id olid ka eraldi Kreeka usuelu oluline osa.<ref>William D. Furley. Prayers and Hymns. – Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'', Blackwell 2007, lk 117, 121.</ref> Neid rituaale viidi läbi templites, altaritel ja muudes pühapaikades. Kreeka linnadel olid oma kaitsejumalused, kuigi üksikisikud ja kogukonnad austasid tavaliselt mitmeid jumalaid. [[Athena]] oli [[Ateena riik|Ateena]] peamine kaitsejumalanna. Tähtsad olid nii kohalikud kui ka üle-Kreeka pühapaigad. [[Delfi]]s asus [[Apollon]]i oraakel ([[Delfi oraakel]]), [[Olümpia]]s oli Zeusi pühamu ja seal peeti [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]] ning [[Epidauros]]es austati [[Asklepios]]t. Ka [[Dodona]]s oli tähtis Zeusi pühamu. [[Delos]] oli oluline Apolloni kultuse keskus. Ateenas asusid muu hulgas Athenale pühendatud [[Parthenon]] ja [[Ateena Nike tempel]]. Kreeka templid olid jumalustele pühendatud pühapaikade keskmes. Tempel ei olnud tänapäevases mõttes jumalateenistuse hoone, kuhu kogu kogukond regulaarselt koguneb. Selles paiknes tavaliselt jumaluse kultuskuju ning templi ja selle ümbruse pühapaiga juurde kuulusid altarid ja muud rituaalsed rajatised. Suured ohvrid toimusid sageli templist väljaspool altaril. Pühamutel võis olla ka maaomandit, rahalisi varasid ja muid majanduslikke vahendeid. Olulisel kohal olid palved ja hümnid. Jumaluse poole pöördudes võidi nimetada tema epiteete, meenutada tema varasemaid tegusid ja paluda abi, kaitset või soodsat tulemust. Säilinud on mitmesuguseid religioosseid ja kirjanduslikke hümne, nende hulgas [[Homerose hümnid]] ja [[orfilised hümnid]]. Hilisantiigis kirjutas religioosse sisuga hümne ka uusplatoonik [[Proklos]]. [[Olümpia]] oli Zeusi tähtis pühamu ning seal korraldati talle pühendatud [[antiikolümpiamängud|olümpiamänge]]. [[Delfi]] oli [[Apollon]]i tähtsaim oraaklikeskus. Seal asunud Apolloni pühamus tegutses [[Püütia]], preestrinna, kelle kaudu usuti saadavat Apolloni ennustusi. Delfit peeti kreeklaste ettekujutuses maailma keskpunktiks; seda sümboliseeris [[omfalos]] ehk "maailma naba". Delfi pühamu sai annetusi ja muid tulusid neilt, kes pöördusid oraakli poole, kuid oraakli tegevus ei olnud kindlaksmääratud tasuga ennustamisteenus. Kreeka usundis ei olnud ühtset elukutselist preesterkonda. Preestrite ja preestritaride ülesanded olid seotud konkreetsete kultuste ja pühapaikadega. Nende ametid võisid olla kas eluaegsed või tähtajalised. Mõnes linnas olid religioossed ametid tihedalt seotud poliitilise korraldusega. ====Filosoofia ja religioosse mõtte muutumine==== Alates 6. sajandist eKr hakkasid Kreeka filosoofid käsitlema jumalikke ja kosmoloogilisi küsimusi üha enam filosoofilise arutelu kaudu. See ei tähendanud siiski, nagu filosoofia oleks lihtsalt hävitanud usu traditsioonilistesse jumalatesse. Filosoofid võisid traditsioonilisi müüte kritiseerida või ümber tõlgendada või käsitada jumalikkust abstraktsemalt. [[Xenophanes]] kritiseeris antropomorfset jumalakäsitust. [[Platon]] käsitles oma filosoofilistes teostes umalikkust, kosmost ja hinge. Hilisemad [[stoitsism|stoikud]] ja [[epikuurlased]] kujundasid samuti oma arusaamad jumalatest ja usundist. Seega ei viinud filosoofia ühetaoliselt usundi hülgamiseni, vaid aitas kaasa erinevate jumalikkuse käsituste tekkimisele. Hilisantiigis kujunes [[uusplatonism]]i raames välja keeruline metafüüsiline süsteem, mille keskmes oli kõrgeim printsiip [[Üks (filosoofia)|Üks]] (''to Hen''). Uusplatonistid püüdsid seostada traditsioonilist jumalate maailma filosoofilise arusaamaga tegelikkuse hierarhilisest ülesehitusest. Eriti [[Proklos]] käsitles traditsioonilisi jumalaid oma filosoofilises süsteemis. Uusplatonismi ei ole siiski täpne nimetada lihtsalt [[monoteism|monoteistlikuks]] usundiks ega üksnes [[kristlus]]e vastandiks. ====Mütoloogia hilisemas kultuuris==== Kreeka mütoloogia säilitas kirjanduses ja kunstis tähtsuse ka siis, kui traditsioonilised kultused hakkasid hilisantiigis järk-järgult taanduma. Müüte kasutati kirjanduses, kujutavas kunstis ja filosoofias ning neid tõlgendati sageli allegooriliselt või sümboolselt. Kreeka mütoloogia mõju jätkas ka rooma kultuuris ja hilisemas Euroopa kirjanduses ja kunstis. Kristluse levik Rooma keisririigis muutis oluliselt Kreeka ja Rooma traditsiooniliste kultuste positsiooni. Alates 4. sajandist suurenes kristluse poliitiline ja ühiskondlik tähtsus ja traditsioonilised kultused kaotasid järk-järgult oma institutsionaalse keskse rolli. Mõned paganlikud kultused ja rituaalid säilisid siiski veel hilisantiigis ja nende taandumine ei toimunud kõikjal samal ajal. Kreeka traditsiooniline polüteistlik religioon kadus järk-järgult antiikaja lõpu usuelust, selle mütoloogiline ja kultuuriline pärand aga säilis. === Filosoofia === {{Vaata ka|Vanakreeka filosoofia|Antiikfilosoofia}} [[Pilt:British Museum - Four Greek philosophers.jpg|pisi|Nelja Vana-Kreeka filosoofi büstid [[Briti Muuseum]]is. Vasakult paremale: [[Sokrates]], [[Antisthenes]], [[Chrysippos]] ja [[Epikuros]]]] Vana-Kreekas kujunes välja [[filosoofia]] – mõtlemise ja uurimise vorm, milles käsitleti looduse toimimist, inimese elu ja ühiskonnakorraldust. Filosoofilises arutluses pöörati olulist tähelepanu [[argumentatsioon]]ile ja mõistuspärasele uurimisele. See eristas filosoofilisi seletusi paljudest traditsioonilistest mütoloogilistest seletustest, kuid ei tähendanud täielikku katkestust mütoloogilise mõtlemisega. Kreeka filosoofia kujunes 6. sajandil eKr [[Joonia]]s ja levis seejärel ka teistesse kreeka maailma piirkondadesse, sealhulgas Lõuna-Itaaliasse. Selle kujunemist on seostatud ka [[polis]]e kui poliitilise ja ühiskondliku keskkonnaga, kus kodanikud osalesid avalikes aruteludes.<ref>André Motte. Philosophie et religion dans la Grèce antique. Aperçu thématique et perspectives méthodologiques. – ''Kernos'', 1988, kd 1, lk 167–168. [https://journals.openedition.org/kernos/109 Allalaadimine.]</ref> Kreeka filosoofia arenes eri vormides enam kui tuhande aasta jooksul kuni hilisantiigini. Esimeseks filosoofiks peetakse tavaliselt [[Thales]]t [[Mileetos]]est, kes tegutses 6. sajandi esimesel poolel eKr. Tema ning kaaslinlaste [[Anaximandros]]e ja [[Anaximenes]]e tegevusega kujunes [[Joonia]]s välja varajane loodust uuriv filosoofia. Hiljem tegutsesid Joonias ka [[Herakleitos]] [[Ephesos]]est ja [[Anaxagoras]] [[Klazomenai]]st. Need ja mitmeid teised mõtlejaid arvatakse tavaliselt [[presokraatikud|presokraatikute]] hulka. See nimetus ei ole siiski rangelt kronoloogiline, sest presokraatikute hulka arvatakse ka Sokratese kaasaegseid mõtlejaid, nagu [[Demokritos]]. Varajased filosoofid uurisid muu hulgas looduse (''[[physis]]'') olemust ja kosmose tekkimist ning otsisid neis asjus seletusi, mis ei põhine üksnes traditsioonilisel [[mütoloogia]]l. Nende uurimisalad paigutataks tänapäeval füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia allabout . Nende teostest on säilinud ainult katkendeid, mida hilisemad autorid on tsiteerinud, ja hilisemate autorite refeeringuid ja teateid nende õpetuste kohta.<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 6. sajandi lõpus ja 5. sajandil eKr kujunes oluline filosoofilise mõtlemise keskus ka [[Suur-Kreeka]]s Lõuna-Itaalias. Seal tegutses [[Pythagoras]], kelle õpetuses oli tähtis koht [[arv]]udel, [[harmoonia]]l ja kosmose korrastatusel, ning kujunes [[pütaagorlased|pütaagorlaste]] traditsioon. Suur-Kreekaga olid seotud ka [[Xenophanes]], [[Elea koolkond]] ja [[Empedokles]].<ref>Morris, Powell 2014: 185–189.</ref> 5. sajandi keskpaigast eKr kujunes [[Ateena]] üheks Kreeka filosoofia oluliseks keskuseks. Filosoofilise arutelu teemad laienesid looduse ja kosmose küsimustelt inimese, ühiskonna, seaduste, õigluse, hüve, teadmiste ja hariduse probleemidele.<ref>Mossé 1992: 390.</ref> Olulist osa etendasid [[sofistid]], nende seas [[Gorgias]] ja [[Protagoras]], kes õpetasid muu hulgas retoorikat ja argumenteerimist ning tegelesid moraali ja ühiskonna küsimustega. [[Sokrates]] (umbes 470–399 eKr) kujunes klassikalise Kreeka filosoofia üheks keskseks mõtlejaks. Ta ei kirjuanud teoseid, kuid tema õpetust tuntakse [[Platon]]i, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Sokratese filosoofias olid olulisel kohal eetikaküsimused, mõistete täpne määratlemine ja dialoogiline arutelu. Sokratese tegevus tähistas Kreeka filosoofias olulist muutust, kuid seda ei saa käsitada range ajalise piirina. Sokratese kaasaegsete hulka kuulus ka presokraatikuid, näiteks [[Demokritos]], ning Sokratesele järgnenud filosoofide seas oli eri traditsioone, mille seos tema õpetusega oli erinev. Sokratese õpilane [[Platon]] (umbes 427–347 eKr) rajas [[Platoni Akadeemia]] ja käsitles ulatuslikult teadmise, olemise, hinge, eetika, poliitika ja hariduse küsimusi. Tema filosoofias on keskne [[ideedeõpetus]]. Platoni õpilane [[Aristoteles]] (384–322 eKr) rajas [[Lykeion]]i ja tegeles väga paljude valdkondadega, sealhulgas loogika, metafüüsika, loodusteaduste, eetika, poliitika ja esteetikaga. Platoni ja Aristotelese filosoofia mõjutas hilisemat Euroopa filosoofiat eriti ulatuslikult.<ref>Mossé 1992: 309–311, 390–392.</ref><ref>Morris, Powell 2014: 410–417.</ref> Kreeka filosoofia ajaloolises arengus eristatakse tavaliselt varajast ehk presokraatilist filosoofiat, klassikalist filosoofiat, hellenistlikku filosoofiat, Rooma keisririigi aegset filosoofiat ja hilisantiigi filosoofiat. Need nimetused ei tähista siiski rangelt piiritletud kronoloogilisi perioode, sest eri filosoofilised traditsioonid ja mõtlejad tegutsesid osaliselt samal ajal. Nii tegutsesid 5. sajandil eKr kõrvuti näiteks Sokrates ja Demokritos, kuid Sokratest käsitatakse klassikalise filosoofia keskse kujuna, Demokritost aga presokraatilise loodusfilosoofia ja atomismi hilise esindajana. 4. sajandil eKr kujunesid Sokratese õpetuse mõjul mitmed [[sokraatikud|sokraatilised koolkonnad]], nende hulgas [[künism]]. Künismi seostatakse eriti [[Antisthenes]]e ja [[Diogenes]]ega. See rõhutas lihtsat ja vooruslikku eluviisi, sõltumatust ühiskondlikest konventsioonidest ning materiaalsetest hüvedest loobumist. Künismi mõju ulatus ka hellenistlikku ajajärku. Pärast Aleksander Suure surma 323. aastal eKr kujunesid Kreeka maailmas mõjukaks [[hellenistlik filosoofia|hellenistlikud filosoofiakoolkonnad]]. [[Skeptitsism]] keskendus teadmise võimalikkuse ja põhjendatuse küsimustele. [[Epikuurlus]], mille rajas [[Epikuros]] (341–270 eKr), seostas õnneliku elu eelkõige hingerahu, mõõdukuse ja tarbetutest soovidest vabanemisega. [[Stoitsism]], mille rajajaks peetakse [[Zenon Kitionist|Zenonit Kitionist]] (umbes 334–262 eKr), rõhutas vooruslikku elu, mõistuse järgimist ja [[kooskõla loodusega]]. Hellenistliku filosoofia peamised koolkonnad kujunesid välja 4. sajandi lõpus ja 3. sajandil eKr.<ref>Morris, Powell 2014: 515–519.</ref> Rooma vabariigi lõpu ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning edasi arenesid ka platonistlik ja aristotellik traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus levisid laialt ka Rooma maailmas. Nende ideid arendasid edasi näiteks [[Seneca]], [[Marcus Aurelius]] ja [[Lucretius]]. Samal ajal kujunesid 1. sajandil eKr ja 1.–2. sajandil pKr välja [[keskmine platonism|keskmise platonismi]] suunad ning jätkus huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], mis arendas Platoni filosoofiat edasi süstemaatilise metafüüsilise õpetusena. Plotinose järel jätkasid uusplatoonilist traditsiooni mitmed mõtlejad, kelle hulka kuulusid [[Porphyrios]], [[Iamblichos]] ja hiljem [[Proklos]]. 5. ja 6. sajandil oli [[Ateena]] uusplatonistlik koolkond üks hilisantiigi filosoofilise mõtte keskusi. Ateena uusplatooniline kool kaotas umbes 529. aastal keiser [[Justinianus I]] ajal oma avaliku staatuse ja tegevusõiguse, kuid uusplatooniline filosoofia jätkus veel mõnda aega teistes keskustes. ==== Varajane kreeka filosoofia ==== Varajast kreeka filosoofiat esindasid mitmed geograafiliselt ja õpetuslikult erinevad traditsioonid. Neist kaks tähtsat keskust olid [[Joonia]] [[Väike-Aasia]] läänerannikul ja kreeklaste asualad Lõuna-Itaalias ([[Suur-Kreeka]]). Joonia traditsiooni keskuseks kujunes [[Mileetos]], kust pärinesid [[Thales]], [[Anaximandros]] ja [[Anaximenes]]. Joonia traditsiooniga olid seotud ka [[Herakleitos]] Ephesosest ja [[Anaxagoras]] Klazomenai linnast. Lõuna-Itaalia traditsiooniga seonduvad Pythagoras ja tema järgijad, [[Xenophanes]], eleaatide koolkond [[Parmenides]]e ja [[Zenon Eleast|Zenon]]iga ning [[Empedokles]] Sitsiiliast. [[Abdera koolkond]], kuhu kuulusid [[Leukippos]] ja [[Demokritos]], kujundas välja atomistliku loodusfilosoofia. [[Thales]]ega seostub maailma tekkimise käsitlus, mis ei lähtu mütoloogilisest seletusest: tema järgi oli algaine vesi.<ref>Meier 2009: 274.</ref> Thalesele omistatakse ka [[päikesevarjutus]]e ennustamine, kuigi pärimus selle kohta on ajalooliselt problemaatiline. Varajastele kreeka filosoofidele oli iseloomulik huvi maailma, looduse ja selle toimimise üldiste põhimõtete vastu. Nende käsitlused hõlmasid valdkondi, mida tänapäeval eristatakse füüsika, astronoomia, meteoroloogia, bioloogia, psühholoogia, metafüüsika ja teoloogia nime all. Enamik nende teoseid ei ole tervikuna säilinud ja nende õpetusi tuntakse peamiselt hilisemate autorite säilitatud fragmentide ja teadete põhjal. Sellepärast on varajase kreeka filosoofia rekonstrueerimine seotud allikakriitiliste probleemidega. Varajases filosoofias kujunesid erinevad arusaamad maailma algainest, muutumisest ja korrastatusest. Mileetose mõtlejad püüdsid seletada loodust selle enda põhimõtete kaudu. Thales pidas kõige aluseks vett, Anaximandros määratles algprintsiibina määratlematu ja piiritu [[apeiron]]i ning Anaximenes õhu. Herakleitos rõhutas pidevat muutumist ja vastandite seost. Pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele, matemaatilistele suhetele ja kosmose korrale. Eleaadid, eelkõige Parmenides ja Zenon, käsitlesid olemise, muutumise ja teadmise probleeme ning seadsid kahtluse alla meelelise kogemuse võime anda teadmisi tegelikkuse põhiolemuse kohta. Empedokles ühendas muutumatute algainete õpetuse käsitlusega nende segunemisest ja lahutumisest. Anaxagoras pidas maailma koostisosadeks lõpmata paljusid eri omadustega aineosakesi ja omistas kosmilise korra kujundamisel tähtsa osa [[Nus]]'ile ehk arule. Demokritos ja atomistid käsitlesid tegelikkust [[aatom]]ite ja [[tühjus]]e kaudu. Joonia mõtlejate tegevust soodustas Mileetose merekaubandus ja elav suhtlus teiste piirkondadega. Mileetos oli rajanud Musta mere ja Vahemere rannikule arvukalt kolooniaid. Meresõit nõudis teadmisi geograafiast, astronoomiast ja loodusnähtustest. Traditsioon seostas Thalest astronoomiliste ja Anaximandrost geograafiliste teadmistega. Anaximandrosega seostatakse ka Mileetose kolonisatsioonitegevust Musta mere piirkonnas. Varajasi kreeka filosoofe võib seetõttu käsitleda ka esimeste loodusuurijatena. Aristoteles nimetas varasemaid loodusfilosoofe looduse uurijateks (''physiologoi''). Mitme nende teose pealkiri oli "Loodusest" (''Peri physeōs''). Nende mõtlemist iseloomustas püüd seletada loodusnähtusi üldiste põhimõtete abil. See ei tähendanud siiski täielikku katkestust varasema mütoloogilise mõtlemisega, sest filosoofilistes käsitlustes säilisid ka religioossed ja kosmoloogilised kujutelmad. Varajases kreeka filosoofias kasutati teadmiste hankimisel ka vaatlust ja kogemust. Anaximandrosele omistatakse tähelepanekuid kivistunud mereloomade kohta ja oletust, et esimesed elusolendid pärinesid niiskest keskkonnast. Anaxagoras pidas Päikest materiaalseks taevakehaks. [[Alkmaion]] Krotonist seostas tajumise ja mõtlemise ajuga. Atomistide õpetuses kujunes üks järjekindlamaid antiikseid materialistlikke looduskäsitlusi. Lõuna-Itaalias tegutsenud filosoofid käsitlesid erinevaid küsimusi: pütaagorlased pöörasid erilist tähelepanu arvudele ja matemaatilistele suhetele, eleaadid aga olemisele, muutumisele ja teadmisele. Pütaagorlased seostasid kosmose korrastatust arvuliste suhetega. Nende õpetuses olid olulisel kohal ka hinge ja selle saatusega seotud küsimused. Eleaadid keskendusid olemise ja teadmise probleemidele. Nende käsitlused avaldasid hiljem olulist mõju Platonile. ==== Sofistid ja Sokrates ==== 5. sajandil eKr muutusid Ateenas oluliseks [[sofistid]] – rändõpetajad, kes õpetasid noortele muu hulgas retoorikat, argumentatsiooni ja teisi praktilisi oskusi. Demokraatlikus Ateenas oli kõne- ja väitlusoskus oluline nii poliitikas kui ka kohtumenetluses. Sofistide tegevus aitas kaasa hariduse laienemisele ning teadmiste ja argumenteerimise süstemaatilisemale õpetamisele. Sofistide õpetused erinesid üksteisest märgatavalt. Mõned neist käsitlesid moraali, õiguse ja poliitilise korra küsimusi ''[[nomos]]''{{'}}e ja ''[[physis]]''{{'}}e ehk konventsiooni ja looduse vastanduse kaudu. Protagoras rõhutas inimese rolli teadmise ja väärtushinnangute mõõdupuuna. Sofistide mõtlemises esines ka [[relativism|relativistlikke]] käsitlusi ja arutlusi selle üle, kas seadused ja [[moraalinorm]]id tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Neid küsimusi aitas tõstatada eri ühiskondade tavade ja seaduste võrdlemine. Sofist [[Protagoras]]elt on pärandunud väide, et inimene on kõigi asjade mõõt. Sellest järeldatakse muu hulgas, et tõde on inimese jaoks niisugune, nagu see talle näib. Thomas A. Szlezáki järgi kuulub inimlike väärtushinnangute suhtelisuse avastamine ja tunnustamine 5. sajandi eKr Kreeka vaimuelu saavutuste hulka. Süsteemne poolt- ja vastuargumenteerimine kujunes tema hinnangul sofistikas. Pluralism ja relativism on Szlezáki sõnul "Euroopa-Ameerika modernsuse domineeriva poliitilise uskumuse vaieldamatud alused".<ref>Szlezák 2010: 153, 166, 169–170.</ref> [[Pilt:Socrates Louvre.jpg|pisi|[[Sokrates]]e portree. Rooma ajast, umbes 75–125 pKr. Võib-olla [[Lysippos]]e originaali järgi. [[Louvre]]]] Sofistide relativismiga vaidles Sokrates, kelle filosoofiline tegevus keskendus muu hulgas moraalimõistete täpse tähenduse uurimisele. Sokratese meetod põhines küsimustel ja dialoogil, mille abil püüti välja selgitada, mida tähendavad sellised mõisted nagu [[õiglus]], [[voorus]], [[julgus]] ja [[vagadus]]. Sokrates ise ei kirjutanud teoseid. Tema õpetus on tuntud peamiselt Platoni, [[Xenophon]]i ja teiste autorite vahendusel. Pärast Sokratese surma kujunes tema õpetuse ümber mitu koolkonda. Neist mõjukaimaks sai [[Platoni Akadeemia]]. Platon kritiseeris sofistide relativismi ja püüdis põhjendada moraalsete väärtuste objektiivset kehtivust. Tema filosoofia keskseks osaks kujunes [[Platoni ideed|ideed]]e ehk vormide õpetus, mille kohaselt meelelise maailma üksikute asjade kõrval eksisteerivad muutumatud intelligiiblid vormid. Kõrgeimal kohal selles hierarhias on [[hüve idee]]. Platoni filosoofias on olulisel kohal ka [[hinge]], teadmise, riigi ja kasvatuse küsimused. "[[Politeia]]s" käsitleb ta õiglust nii inimese hinges kui ka riigis ja seostab hea riigikorra filosoofilise teadmise ja kasvatusega. "[[Timaios]]es" esitab ta kosmoloogilise käsitluse, milles demiurg korrastab kosmost eeskujude järgi. Looduse uurimine ei olnud Platoni filosoofias täielikult kadunud, kuid ta käsitles loodust teistmoodu kui varasemad loodusfilosoofid, sidudes kosmoloogia matemaatika, metafüüsika ja eetikaga. ==== Aristoteles ==== Platoni õpilane Aristoteles kujundas ulatusliku filosoofilise ja teadusliku süsteemi. Tema teosed hõlmavad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, bioloogiat, eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Aristotelese loogikateosed koondati hiljem nimetuse "[[Organon]]" alla. Aristoteles eristas teoreetilisi teadusi, mille hulka kuulusid füüsika ja metafüüsika, praktilisi teadusi, nagu eetika ja poliitika, ja loova tegevusega seotud valdkondi, nagu poeetika ja retoorika. Ta arendas välja ulatusliku teadusliku terminoloogia, milles on olulisel kohal näiteks vormi ja mateeria, võimalikkuse ja tegelikkuse ning põhjuse mõiste. Aristoteles kritiseeris Platoni [[ideedeõpetus]]t. Ta ei pidanud vorme asjadest eraldi eksisteerivateks üksusteks. Tema käsitluses on vorm ja mateeria konkreetsetes asjades seotud. Samal ajal jäi vorm Aristotelese metafüüsikas oluliseks mõisteks. Tema loodusfilosoofia ühendas looduse muutumise uurimise eesmärgipärasuse käsitlusega ja tema bioloogilised uurimused põhinesid suurel hulgal vaatlustel. Aristotelese ja Platoni koolkond kujunesid antiikmaailma tähtsateks filosoofilisteks keskusteks. [[Platoni Akadeemia]] ja Aristotelese [[Lykeion]] ehk [[Peripatos]] jätkasid tegevust ka pärast oma rajajate surma. 4. sajandi lõpul eKr kujunesid tähtsateks koolkondadeks ka [[stoitsism]] ja [[epikuurlus]]. Lääne filosoofilise mõtlemise arengus läbi sajandite olid Szlezáki järgi eriti olulised [[Platon]] ja [[Aristoteles]]. Mõlemad tõlgendasid neile kättesaadavaid presokraatikute teoseid loovalt ümber ja arendasid edasi [[metafüüsika|metafüüsilist]] mõtlemist. Szlezáki hinnangul olid nad ainsad filosoofid, kes saavutasid peaaegu kõigis filosoofia valdkondades murrangulisi tulemusi. Metafüüsikaga seostub mõtisklus "meie vaimsete püüdluste kogusumma" üle ning teaduse ja filosoofia eristamine. "Lühidalt, koos metafüüsikaga tekib ka [[teadusfilosoofia]] ja koos sellega [[formaalne loogika]], mille esimesena töötas välja Aristoteles."<ref>Szlezák 2010: 234–235.</ref> ==== Hellenistlik filosoofia ==== Klassikalise ajajärgu filosoofia oli tihedalt seotud kreeka poliste poliitilise ja ühiskondliku eluga, hellenistlikul ajastul aga tegutsesid filosoofid maailmas, kus suured monarhiad ja hiljem Rooma riik ühendasid suuri territooriume. Filosoofia keskmes muutusid eriti oluliseks küsimused, kuidas inimene peaks elama ning kuidas saavutada hea ja rahulik elu. Stoitsismis olid olulised voorus, enesekontroll ja [[kooskõla loodusega]]. Stoikud käsitasid universumit korrastatud tervikuna, mida läbistab [[logos]]. Nende eetika keskendus vooruslikule elule ja inimese võimele suhtuda õigesti sellesse, mida ta saab ja mida ei saa kontrollida. Epikuurlus rajas eetika [[hea elu]] ja [[nauding]]u käsitlusele. Epikuros seostas õnnelikku elu eeskätt kehalise valu ja hingelise rahutuse puudumisega. Tema loodusekäsitus tugines atomismile ja võimaldas seletada loodusnähtusi ilma jumaliku sekkumiseta. Hellenistlikul ajal arenesid ka [[skeptitsism]]i eri vormid. [[Pürronism|Pürronistlikus]] skeptitsismis hoiduti [[otsustus]]est küsimustes, milles kindlat teadmist ei peetud saavutatavaks. [[Akadeemiline skeptitsism]] kujunes Platoni Akadeemia hilisemas arengus. Skeptitsism tegeles nii teadmise võimalikkuse kui ka [[uskumus]]te õigustamise küsimustega. Hellenistlikus filosoofias vähenes klassikalisele filosoofiale iseloomulik poliitilise korra teoreetiline käsitlemine võrreldes eetika ja inimese elukorraldusega. Filosoofiat käsitleti sageli eluviisina, mille eesmärk on kujundada inimese hinnanguid, emotsioone ja käitumist. Stoikud ja epikuurlased käsitlesid filosoofiat ka hinge eest hoolitsemise vahendina. ==== Filosoofia Rooma ajal ==== 1. sajandil eKr ja Rooma keisririigi ajal jätkasid tegevust hellenistlikud koolkonnad ning suurenes huvi Platoni ja Aristotelese filosoofia vastu. 1. sajandil eKr taaselustas [[Antiochos Askalonist]] Akadeemias dogmaatilise platonismi. Aristotelese teoste mõjukas väljaanne, mille koostas [[Andronikos Rhodoselt]], aitas kaasa [[aristotelism]]i edasisele arengule. Rooma keisririigi ajal arenes ka Aristotelese teoste kommenteerimise traditsioon. Stoitsism ja epikuurlus jätkasid Rooma maailmas tegevust ja mõjutasid rooma autoreid. Stoitsismi seostatakse Rooma ajal muu hulgas [[Seneca]], [[Epiktetos]]e ja [[Marcus Aurelius|Marcus Aurelius]]e õpetusega, epikuurluse mõju väljendub eriti [[Lucretius]]e filosoofilises poeemis "[[De rerum natura]]". 2. sajandil pKr, [[Antoninuste ajastu]]l, elavnes Ateenas ja mujal huvi kreeka klassikalise filosoofia vastu. Ateenas tegutsesid taas Platoni Akadeemia ning Aristotelese traditsiooni, stoitsismi ja epikuurluse õpetajad. Samal ajal kujunes platonismist Rooma keisririigi hilisema filosoofia üks olulisemaid suundi. ==== Hilisantiik ja uusplatonism ==== 3. sajandil pKr kujunes [[Plotinos]]e õpetuse ümber [[uusplatonism]], millest sai hilisantiigi platonismi üks peamisi vorme. Plotinos sündis Egiptuses ning tegutses hiljem Roomas, kus ta rajas oma filosoofilise kooli. Tema õpilane [[Porphyrios]] korraldas pärast Plotinose surma tema teosed kuueks üheksast traktaadist koosnevaks kogumikuks, mida tuntakse "[[Enneaadid]]e" nime all. Uusplatonism oli Platoni filosoofia ulatuslik edasiarendus, mida mõjutasid ka Aristoteles, stoikud ja varasemate platonistlikud traditsioonid. Selle keskmes oli õpetus [[Üks (filosoofia)|Ühest]] (''Hen''), mida käsitati kogu tegelikkuse kõrgeima alusena. Ühest lähtuvad järjestikused olemistasandid: Aru (''Nus''), [[Maailmahing]] ja sellest lähtuv looduslik maailm. Seda protsessi nimetatakse sageli [[emanatsioon]]iks. Plotinose käsitluses on Üks üle mõistuse ja olemise ning sellest lähtuv ''Nus'' sisaldab intelligiibleid vorme. Maailmahing ühendab intelligiibli ja meelelise maailma. Looduslik maailm ei ole uusplatonistlikus käsituses pelgalt negatiivne või olematu, vaid kuulub kosmilisse korda. Uusplatonistlikus eetikas on olulised voorused, hinge puhastumine ja hinge tagasipöördumine intelligiibli tegelikkuse poole. Inimese eesmärki käsitleti seoses hinge ülenemisega kõrgemate olemistasandite poole ja lõpuks Ühega ühinemisega. Plotinose ja teiste uusplatoonikute filosoofias olid seega metafüüsika, psühholoogia ja eetika tihedalt seotud. Hilisemad uusplatoonikud arendasid Plotinose õpetust edasi. Olulised olid Porphyrios, [[Iamblichos]], [[Plutarchos Ateenast]], [[Syrianos]], [[Proklos]], [[Simplikios]] ja [[Damaskios]]. Proklos kirjutas Platoni ja Aristotelese kommentaare, samuti süstemaatilisi teoseid metafüüsikast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast ja eetikast. Ta tegeles ka [[orfism]]i ja [[Kaldea oraaklid|Kaldea oraaklitega]]. Hilisantiigi uusplatoonikud kommenteerisid ja süstematiseerisid klassikalisi filosoofilisi tekste. Nad käsitlesid Platoni ja Aristotelese teoseid omavahel seostatuna ning püüdsid sobitada nende õpetusi varasema kreeka filosoofia ja religioossete traditsioonidega. Uusplatonism kujunes ka üheks oluliseks filosoofiliseks vastuseks [[kristlus]]e levikule. Uusplatoonikud osalesid poleemikas kristlike mõtlejatega. ==== Ateena filosoofiakooli lõpp ==== 5. sajandil oli Ateena uusplatooniline kool jätkuvalt oluline hilisantiigi filosoofiakeskus. Proklos juhtis seda peaaegu pool sajandit. Pärast tema surma jätkasid traditsiooni tema järglased. 6. sajandi alguses toimus kristliku Rooma riigi tingimustes paganlike filosoofiakoolide tegevuses oluline muutus. 529. aasta paiku keelati [[Justinianus I]] valitsemisajal paganatel avalikult filosoofiat õpetada, mille tagajärjel kaotas Ateena platonistlik kool oma senise staatuse ja riikliku toetuse. Sündmuse täpset käiku ja tähendust on keeruline rekonstrueerida, sest ainus otsene kaasaegne teade pärineb [[Ioannes Malalase kroonika]]st ja teised allikad vaikivad. Tänapäeva uurijad on eri arvamustel selles, kas ja mil määral oli tegu konkreetsele koolile suunatud sulgemiskäsuga või laiema, kogu riiki hõlmava regulatsiooniga, mis andis Ateenas kõige teravamalt tunda. Selle tagajärjel lahkusid mitmed koolkonna liikmed Rooma riigi aladelt ja osa neist siirdus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]] kuninga [[Husrav I]] juurde. Ateena kooli sulgemine ei tähendanud siiski kreeka filosoofia õpetamise kohest lõppu. Filosoofilised õpingud jätkusid muu hulgas Aleksandrias ja Konstantinoopolis. Hilisantiigi filosoofilised tekstid säilisid ja levisid edasi. ==== Filosoofia põhiküsimused ==== Antiikaja kreeka filosoofias käsitleti mitmesuguseid küsimusi, mis puudutasid tegelikkuse olemust, loodust, teadmisi, hinge, moraali, poliitilist korda, religiooni, keelt ja kunsti. Koolkonnad andsid neile küsimustele sageli vastandlikke vastuseid. ===== Metafüüsika ja loodusfilosoofia ===== [[Metafüüsika]]s kujunes üheks keskseks probleemiks küsimus sellest, millest tegelikkus koosneb ja millised on selle põhialused. Mileetose filosoofid otsisid maailma algprintsiipi loodusest. Atomistid seletasid tegelikkust aatomite ja tühjuse kaudu. Pütaagorlased ja Platon omistasid olulise koha vormile, arvule ja intelligiiblele korrale. Aristoteles käsitles vormi ja mateeriat konkreetsete asjade koosseisus. Stoikud käsitasid universumit materiaalse ja korrastatud tervikuna. Epikuurlased lähtusid atomistlikust loodusekäsitusest. Uusplatonismis sai tegelikkuse põhialuseks Üks. [[Loodusfilosoofia]]s vaieldi muu hulgas selle üle, kas [[muutumine]] ja [[liikumine]] on kuuluvad tegelikkuse põhiolemusse või tuleb tegelikkuse tõeliseks aluseks pidada muutumatut olemist. Samuti käsitleti küsimust, kas universum on üks või on olemas lõpmata palju maailmu. Anaximandros, Anaxagoras, Demokritos ja atomistid ning epikuurlased pooldasid eri vormides paljude maailmade võimalikkust, pütaagorlased, Herakleitos, Platon, Aristoteles ja stoikud aga käsitasid kosmost ühtse korrastatud tervikuna. ===== Teadmisteooria ===== [[Teadmisteooria]]s kujunes oluliseks ''[[epistēmē]]'' ja ''[[doxa]]'' – kindlama [[teadmine|teadmise]] ja [[arvamus]]e eristamine. Eleaadid ja Platon käsitlesid meelelise kogemuse ja arupärase teadmise vahekorda. Platon rõhutas aru osa muutumatute vormide tundmisel. Aristoteles pidas teadmise lähtekohaks meelelist kogemust, kuid sidus teadusliku teadmise üldiste mõistete ja põhjendustega. Epikuros omistas meelelisele tajule teadmises olulise koha. Skeptikud seadsid küsimärgi alla kindla teadmise saavutamise võimalikkuse ja arendasid meetodeid, mille abil hoiduda põhjendamata otsustustest. ===== Religioonifilosoofia ===== Kreeka filosoofias hakati juba arhailisel ajajärgul käsitlema jumalate ja [[jumalikkus]]e olemuse küsimusi filosoofiliste mõistete abil. Xenophanes kritiseeris jumalate antropomorfset kujutamist. Herakleitos, pütaagorlased, Platon ja Aristoteles käsitlesid jumalikku alget eri vormides. Anaxagoras kasutas kosmilise korra seletamisel Nus'i ehk aru mõistet. Platon käsitles jumalikku demiurgi "Timaioses", Aristoteles [[liikumatu liikumapanija|liikumatut liikumapanijat]] oma metafüüsikas ning stoikud kosmost läbistavat logost. Nii kujunes kreeka filosoofias mitmesuguseid käsitusi jumalikust algest, mis võis olla kas kosmosest eraldi või sellega seotud. ===== Eetika ===== Kreeka filosoofias kujunes mitu arusaama sellest, milles seisneb hea elu ja kuidas tuleks õigesti elada. Platon seostas [[voorus]]e hinge korrastatusega ja [[hüve]] teadmisega. Sokrates rõhutas vooruse ja teadmise seost. Aristoteles käsitas voorust inimese [[iseloom]]u kujundava harjumusena ning seostas hea elu ''eudaimonia''{{'}}ga. Stoikud pidasid voorust hea elu keskseks tingimuseks. Epikuurlased seostasid õnne naudinguga, valu puudumisega ja hingerahuga. Antiikaja [[vooruseetika]] keskendub suuresti küsimusele, missugune inimene peaks olema ja milliseid iseloomuomadusi ta peaks arendama. See erineb tänapäevases eetikas olulistest lähenemistest, mis võivad keskenduda eeskätt tegude tagajärgedele või moraalsetele kohustustele. Kreeka filosoofias käsitleti ka emotsioonide ehk kirgede küsimust. Stoikud püüdsid kirjeldada kirgi hinnangutest tulenevate seisunditena ja rõhutasid nende ratsionaalset kontrollimist. Epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid emotsioonide rolli hea elu saavutamisel erinevalt. ===== Õigus- ja poliitikafilosoofia ===== Õiguse ja poliitilise korra küsimused olid eriti tähtsad klassikalisel perioodil. Sofistid käsitlesid ''nomos''{{'}}e ja ''physis''{{'}}e ehk seaduse ja loomuse vahekorda ja arutlesid selle üle, kas õiglus ja seadused tulenevad loomusest või inimeste kokkulepetest. Platon käsitles poliitilist korda eeskätt "Politeias" ja "[[Seadused|Seadustes]]". Ta sidus õiglase riigi korralduse inimeste kasvatuse ja voorusega. Aristoteles uuris erinevaid [[riigikord]]i ning analüüsis nende toimimist "[[Poliitika (Aristoteles)|Poliitika]]s". Tema käsituses on inimene poliitiline olend ning polis on inimeste ühise elu loomulik vorm. Hellenistmiperioodil poliitikafilosoofia osatähtsus vähenes võrreldes klassikalise perioodiga, kuigi stoikud, epikuurlased ja teised koolkonnad käsitlesid jätkuvalt inimese ja ühiskonna suhteid. ===== Keelefilosoofia ===== [[Keelefilosoofia]]s käsitleti küsimust, kas sõnade ja asjade vahel on loomulik seos või põhinevad nimed inimlikul kokkuleppel. Platon käsitleb seda probleemi dialoogis "[[Kratylos]]", kus vastandatakse nimede loomuliku ja konventsionaalse päritolu käsitlust. ===== Esteetika ja kunstifilosoofia ===== Platon ja Aristoteles käsitlesid põhjalikult luule ja [[kunst]]i olemust ning nende mõju inimesele. Platon suhtus "Politeias" poeetilisse jäljendamisse kriitiliselt, sest see võib tema arvates mõjutada hinge ja kasvatust ebasoovitaval viisil. Aristoteles käsitles teoses "Poeetika" ehk "Luulekunstist" [[tragöödia]] ülesehitust ja selle mõju vaatajale. Tema käsitluses on oluline [[katarsis]]e mõiste, mida seostatakse hirmu ja kaastunde esilekutsumise ning nende kaudu toimuva emotsionaalse "puhastumisega". Filosoofia ja luule suhte küsimus oli seotud ka kreeka haridusega, kus Homerose ja Hesiodose teostel oli oluline koht. Homerose poeemid vahendasid muu hulgas kujutlusi jumalatest ja kangelastest ning seetõttu muutus nende tõlgendamine oluliseks ka filosoofilistes aruteludes religiooni ja moraali üle. ==== Kreeka filosoofia tähtsus ==== Kreeka filosoofia kujundas suure osa hilisema Euroopa filosoofia mõistevarast ja probleemistikust. Selle raames sõnastati mitmed küsimused, mis jäid filosoofias keskseks ka hiljem: tegelikkuse ja muutumise olemus, teadmise võimalikkus, hinge ja keha suhe, moraali alused, õiglase ühiskonna küsimus, keele olemus ning kunsti ja luule funktsioon. Kreeka filosoofiline traditsioon mõjutas otseselt hellenistlikku ja Rooma filosoofiat ning hiljem kristlikku, islami ja juudi filosoofiat. Eriti oluline oli Platoni, Aristotelese ja uusplatoonikute pärand. Hilisantiigi uusplatonism vahendas kreeka filosoofia mõisteid ja tekste keskajale ning mõjutas oluliselt nii kristlikku filosoofiat kui ka islami ja juudi mõttelugu. Kreeka filosoofia pärand jõudis uusaega ka Bütsantsi, islami maailma ja ladina Euroopa kaudu. Renessansi ajal tugevnes Lääne-Euroopas huvi Platoni ja uusplatonismi vastu ning kreeka filosoofia mõjutas filosoofiat, kirjandust ja kunsti. Plotinose ja teiste uusplatoonikute teosed said renessansi ajal uuesti laiemalt tuntuks ning nende mõju ulatus hilisema Euroopa idealistliku filosoofiani. Vana-Kreeka filosoofia mitmekesine ja mitme sajandi vältel kujunenud kogum avaldas püsivat mõju filosoofilise mõtlemise arengule Euroopa vaimuelu ja lääne kultuuriloo eri ajastutel. Vana-Kreeka filosoofidest ja filosoofiakoolkondadest, kelle õpetusi uuritakse ja kellele tänapäevalgi sageli viidatakse, kuuluvad 6. sajandisse eKr [[Joonia loodusfilosoofia]] esindajad ja teised [[presokraatikud]], klassikalisse ajajärku [[Platon]] ja [[Aristoteles]] ning 4. sajandi lõppu ja 3. sajandi eKr algusse [[Epikuros]]e järgijad ehk [[epikuurlus|epikuurlased]] ja [[Stoa|stoikud]]. ==Vaata ka== *[[Homoseksuaalsus Vana-Kreekas]] *[[Vanakreeka rahasüsteem]] *[[Vanakreeka põllumajandus]] *[[Euroopa häll]] *[[Vana-Kreeka kunst]] *[[Vana-Kreeka teater]] *[[Vanakreeka keraamika]] *[[Vanakreeka muusika]] *[[Vanakreeka kirjandus]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="Borza">[http://books.google.fr/books?id=614pd07OtfQC&pg=PA58&dq=petralona+cave+oldest&hl=en&sa=X&ei=xAzmT-DRNNKXhQeSu8DdCQ&ved=0CFMQ6AEwBQ#v=onepage&q=petralona%20cave%20oldest&f=false Eugene N. Borza "In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon". Princeton University Press, 1992, lk 58]</ref> <ref name="Douka">[http://www.academia.edu/1129937/Douka_K._Perles_C._Valladas_H._Vanhaeren_M._Hedges_R.E.M._2011._Franchthi_Cave_revisited_the_age_of_the_Aurignacian_in_south-eastern_Europe._Antiquity_85_1131-1150 K. Douka, C. Perles, H. Valladas, M. Vanhaeren, R.E.M Hedges "Franchthi Cave revisited: the age of the Aurignacian in south-eastern Europe". Antiquity Magazine, 2011, lk 1133]</ref> <ref name="Perles">[http://books.google.fr/books?id=LQQ3tx5_t7QC&printsec=frontcover&dq=perles+greece+farming+europe+neolithic&hl=en&sa=X&ei=6SrmT4rlDq620QXms7WACQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=sesklo&f=false Catherine Perlès "The Early Neolithic in Greece: The First Farming Communities in Europe". Cambridge University Press, 2001]</ref> <ref name="Slomp">[http://books.google.com/books?id=LmfAPmwE6YYC&pg=PA50 Hans Slomp "Europe, A Political ProPilt: An American Companion to European Politics: An American Companion to European Politics". ABC-CLIO, 2001, lk 50]</ref> <ref name="Sansone">[http://books.google.com/books?id=YJONdN0dNYQC&pg=PT27&dq=cycladic+civilization&hl=en&sa=X&ei=6i_qT77vBYOe0QXUmZhc&redir_esc=y#v=onepage&q=cycladic%20civilization&f=false "World and Its Peoples". Marshall Cavendish, 2009, lk 1458]</ref> <ref name="World">[http://books.google.com/books?id=b5vHRWp8yqEC&pg=PA1458 David Sansone "Ancient Greek civilization". Wiley, 2011, lk 5]</ref> <ref name="Short">[http://books.google.com/books?id=uGE9AAAAIAAJ&pg=PA10&dq=greek+dark+ages+776+BC&hl=en&sa=X&ei=nTfmT_uSIOek0QXhtOzoCA&sqi=2&ved=0CFIQ6AEwBg#v=onepage&q=greek%20dark%20ages%20776%20BC&f=false John R. Short "An Introduction to Urban Geography". Routledge, 1987]</ref> <ref name="Flower">Toimetaja Harriet Flower "The Cambridge Companion to the Roman Republic". Cambridge University Press, 2004, lk 258</ref> <ref name="Ward">Allen Mason Ward, Fritz Moritz Heichelheim, Cedric A. Yeo "A history of the Roman people". Prentice Hall, 2003, lk 276</ref> }} == Kirjandus == *''[[Kreeka kirjanduse antoloogia]]'', Tallinn 1964. *T. V. Blavatskaja jt (toim).''Vana-Kreeka ajalugu'', Tallinn: Eesti Raamat 1965. *''The Cambridge Ancient History'', teine sari, Cambridge University Press 1970–2005. *[[Edith Hamilton]], ''Antiikmütoloogia'', Tallinn: Eesti Raamat 1975. *[[Richard Kleis]]. ''Antiikkirjanduse ajalugu'', Tallinn 1980. *''[[Antiigileksikon]]'', Tallinn 1985. *P. E. Easterling, Bernard M. W. Knox (toim). ''The Cambridge History of Classical Literature''. Cambridge University Press 1985. *Jean-Pierre Vernant (koost). ''Vana-Kreeka inimene'', tlk [[Heigo Sooman]], [[Kattri Türk]], Tallinn: Avita 2001. *L. Hjortsø. ''Kreeka jumalad ja kangelased'', Tallinn: Tänapäev 2003. *Daniel Ogden (toim). ''A Companion to Greek Religion'' Blackwell 2007. *''Vanakreeka kirjanduse antoloogia'', Varrak 2006. *[http://www.elu24.ee/?id=83404 Kuidas vanad kreeklased valisid templite asukohti?] – Elu24, 17. veebruar 2009. *Robin Osborne. ''Greece in the Making: 1200–479 BC'', London: Routledge 2009. *Simon Hornblower. ''The Greek World: 479–323 BC'', 4. trükk, Abingdon: Routledge, 2011. *Thomas R. Martin. ''Ancient Greece: From Prehistoric to Hellenistic Times'', 2. trükk, New Haven: Yale University Press 2013. ==Välislingid== {{Commons|Category:Ancient Greece}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.kodu.ee/~eva/Vanakreeka.doc Vana-Kreeka kultuur] (DOC-fail) * [[Pärtel Bauman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=371 "Kreeka kultuuri universalism"] [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1 / [[1922]] [[Kategooria:Vana-Kreeka| ]] [[Kategooria:Ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Kreeka ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa vanaaja riigid]] 1jcsbvzg30rbzghs1uoqfflqgvbxlnx 0 7827 7230884 7229970 2026-09-08T15:19:55Z Sjur 66496 /* C */ 7230884 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 2dcby4ny0uy8pva9sdrt5lbo11hewr5 7230914 7230884 2026-09-08T16:20:03Z Sjur 66496 /* M */ 7230914 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] sed5swwxiqye04km9g8rfgegd6kqauq 0 7866 7230970 7151775 2026-09-08T18:08:25Z Sjur 66496 /* Seitsmevõistlus */ 7230970 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik<br />2000. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Austraalia}}, [[Sydney ]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' | '''[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 2004]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} [[Pilt:Australia_Stadium.jpg|thumb|ANZ-i staadion]] [[Pilt:Womens-long-jump-final.jpg|thumb|]] [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused peeti 22. septembrist kuni 1. oktoobrini Austraalias [[Sydney]]s [[ANZ-i staadion]]il. Programmi 46 võistlusel osales 2134 sportlast 193 riigist, neist 22 ala oli naistele ja 24 ala meestele. Naiste [[teivashüpe]] ja [[vasaraheide]] olid olümpiakavas esimest korda. Lisaks oli naiste käimist pikendatud kümnelt kahekümnele kilomeetrile. ANZ-i staadion ehitati varem poolsada aastat vanale mürgiste jäätmete prügimäele. Kemikaali Agent Orange toodeti seal muu hulgas [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal. [[Greenpeace]]'iga koostati juhised jäätmete kõrvaldamiseks enne ehituse algust. Staadion konstruktsioon ehitati klaasist, terasest ja plastikust, mis peaks meenutama kosmoselaeva. See oli olümpiaajaloo seni suurim staadion, mahutades 110 000 istekohta – 9000 rohkem kui neli aastat varem [[Atlanta]]s. == Doping == Nendel mängudel oli kergejõustikus ametlikult neli dopingujuhtumit. * [[Marion Jones]] võitis aastatel 2000–2007 kolme kuld- ja kaks pronksmedalit. Tema juhtumist sai kergejõustiku ajaloo üks tähelepanuväärsemaid dopingujuhtumeid. Algul oli ta nendel mängudel silmapaistev sportlane ja ta oli võitnud kuldmedali [[100 m jooks|100]], [[200 m jooks|200]] ja [[4 × 400 m teatejooks]]us ning pronksmedali [[4 × 100 m teatejooks]]us ja [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. 12. detsembril 2007 ta aga diskvalifitseeritia. Medalid andis ta pärast dopingutunnistust juba 8. oktoobril 2007 tagasi. Jonesi medalid 200 meetri jooksus ja kaugushüppes anti allpool tabelites märgitud sportlastele. 100 meetri jooksus jäi esikoht vabaks. [[ROK]]-i poolt kahe USA teatevõistkonna diskvalifiseerimine tühistati pärast kaheksast asjaomasest sportlasest seitsme kohtuasja, mille [[Spordi Arbitraažikohus|spordi arbitraažikohus]] (CAS) kinnitas 2010. aasta juulis. Ainult Marion Jonesi mõjutas mõlema teatemedali tagasivõtmine. * [[Antonio Pettigrew]], USA – [[400 m jooks]] (algul seitsmes) ja 4 × 400 meetri teatejooks (esialgu kuldmedal). * [[Jerome Young]]i 1999. aasta proovist oli leidnud nandrolooni. Teda kasutati ainult teatejooksu eeljooksus ja kuna USA teatejooks võitis finaalis kulla, sai Young reeglite järgi ka kuldmedali. Pikkade kohtuvaidluste käigus otsustas ROK esimest korda 29. juunil 2004, et Jerome Young pidi selle kuldmedali loovutama, samal ajal kui ülejäänud meeskonna liikmed said oma medalid endale jätta. Alles 2012. aastal kinnitas ROK ametlikult kogu USA teatemeeskonna diskvalifiseerimisest. [[Nigeeria]] meeskond kuulutati olümpiavõitjaks. See hiline au tuli Nigeeria teatejooksja [[Sunday Bada]] jaoks liiga hilja – ta oli surnud paar kuud enne ROK-i otsust. * [[Svetlana Pospelova]], [[Venemaa]] – 400 meetri jooks (esialgu neljas). == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maurice Greene]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 9,99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Obadele Thompson]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 10,04 |- | 4. || [[Dwain Chambers]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10.08 |- | 5. || [[Jon Drummond]]|| {{PisiLipp|USA}} || 10.09 |- | 6. || [[Darren Campbell]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,13 |- | 7. || [[Kim Collins]]|| {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 10,17 |- | 8. || [[Aziz Zakari]]|| {{PisiLipp|Ghana}} || katkestas |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 97 <br>Riike: 71 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,79''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1999]], [[Ateena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Konstantínos Kentéris]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,20 |- | 4. || [[Obadele Thompson]]|| {{PisiLipp|Barbados}} || 20,20 |- | 5. || [[Christian Malcolm]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,23 |- | 6. || [[Claudinei Quirino Silva]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,28 |- | 7. || [[Coby Miller]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,35 |- | 8. || [[John Capel]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 67 <br>Riike: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 43,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Alvin Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gregory Haughton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,70 |- | 4. || [[Sanderlei Claro Parrela]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 45,01 |- | 5. || [[Robert Mackowiak]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 45,14 |- | 6. || [[Hendrick Mokganyetsi]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 45,26 |- | 7. || [[Antonio Pettigrew]]|| {{PisiLipp|USA}} || 45,42 |- | 8. || [[Danny McFarlane]]|| {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,55 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nils Schumann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipketer]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Aissa Djabir Said-Guerni]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.45,16 |- | 4. || [[Hezekiel Sepeng]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.45,29 |- | 5. || [[Andre Bucher]]|| {{PisiLipp|Šveits}} || 1.45,40 |- | 6. || [[Juri Borzakovski]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.45,83 |- | 7. || [[Glody Dube]]|| {{PisiLipp|Botswana}} || 1.46,24 |- | . || [[Andrea Longol]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 46 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,11''' [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Noah Ngeny]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''3.32,07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hicham El Guerrouj]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 3.32,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Bernard Lagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,44 |- | 4. || [[Mehdi Baala]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.34,14 |- | 5. || [[Kevin Sullivan]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 3.35,50 |- | 6. || [[Daniel Zegeye]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.36,78 |- | 7. || [[Andres Diaz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.37,27 |- | 8. || [[Juan Carlos Higuerol]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.38,91 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.32,53''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.35,78''' [[Noureddine Morceli]], [[Alžeeria]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Million Wolde]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.35,49 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Said-Sief]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 13.36,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Brahim Lahlafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 13.36,47 |- | 4. || [[Fita Bayissa]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,03 |- | 5. || [[David Chelule]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 13.37,13 |- | 6. || [[Dagne Alemu]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,17 |- | 7. || [[Sergei Lebed]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.37,80 |- | 8. || [[Jirka Arndt]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.38,57 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.39,36''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[13. juuni]] [[1998]], [[Helsingi]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13.05,59''' [[Saïd Aouita]], [[Maroko]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''13.07,96''' [[Venuste Niyongabo]], [[Burundi]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Haile Gebrselassie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.18,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Paul Tergat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.18,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Assefa Mexgebu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.19,75 |- | 4. || [[Patrick Ivuti]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.20,44 |- | 5. || [[John Korir]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.24,75 |- | 6. || [[Said Beriouli]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 27.37,83 |- | 7. || [[Toshinari Takaoka]]|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 27.44,44 |- | 8. || [[Karl Keska]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 27.44,09 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26:22.75''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[1. juuni]] [[1998]], [[Hengelo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gezahgne Abera]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Eric Wainaina]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tesfaye Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:11.10 |- | 4. || [[Jon Brown]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:11.17 |- | 5. || [[Giacomo Leone]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.12.14 |- | 6. || [[Martin Fiz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:13.06 |- | 7. || [[Abgelkader El Mouaziz]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 2:13.49 |- | 8. || [[Mohamed Ouaadi]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:14.04 |- |colspan="8"|. |- | '''35.''' || [[Pavel Loskutov]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.41 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 100 <br>Riike: 66 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:05.42''' [[Khalid Khannouchi]], [[Maroko]] ([[24. oktoober]] [[1999]], [[Chicago]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:09.21''' [[Carlos Lopes]], [[Portugal]] ([[12. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:12.36''' [[Josia Thugwane]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[4. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jonathan Drummond]], <br>[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], <br>[[Brian Lewis]], <br>[[Maurice Greene]], <br>[[Tim Montgomery]]*, <br>[[Kenneth Brokenburr]]*|| 37,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Vicente Lima]], <br>[[Edson Ribeiro]], <br>[[André da Silva]], <br>[[Claudinei da Silva]], <br>[[Cláudio Souza]]*|| 37,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Jose Angel César]], <br>[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], <br>[[Ivan Garcia]], <br>[[Freddy Mayola]] || 38,04 |- | 4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Lindel Frater]], <br>[[Dwight Thomas]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Llewelyn Bredwood]], <br>[[Donovan Powell]]* || 38,20 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Frédéric Krantz]], <br>[[David Patros]], <br>[[Christophe Chevel]], <br>[[Needdy Guims]], <br>[[Jérôme Eyana]]* || 38,49 |- | 6. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shigeyuki Kojima]], <br>[[Koji Ito]], <br>[[Shingo Suetsugu]], <br>[[Nobuharu Asahara]], <br>[[Shingo Kawabata]]* || 38,66 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Francesco Scuderi]], <br>[[Alessandro Cavallaro]], <br>[[Maurizio Checcucci]], <br>[[Andrea Colombo]] || 38,67 |- | 8. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Marcin Nowak]], <br>[[Marcin Urbaś]], <br>[[Piotr Balcerzak]], <br>[[Ryszard Pilarczyk]] || 38,96 |} &nbsp;* Ei jooksnud finaalis <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 168 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[21. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Jon Drummond]], <br>[[Andre Cason]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Leroy Burrell]] <br>'''[[Olümpiarekord]]''': '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''37,69''' [[Kanada]] ([[3. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br>[[Robert Esmie]], <br>[[Glenroy Gilbert]], <br>[[Bruny Surin]], <br>[[Donovan Bailey]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Clement Chukwu]], <br>[[Jude Monye]], <br>[[Sunday Bada]], <br>[[Enefiok Udo-Obong]] || 2.58,68 ('''[[Aafrika rekordid kergejõustikus|AR]]''') |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Michael Blackwood]], <br>[[Gregory Haughton]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Danny McFarlane]] || 2.58,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Avard Momcur]], <br>[[Troy McIntosh]], <br>[[Carl Oliver]], <br>[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || 2.59,23 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Emmanuel Front]], <br>[[Marc Foucan]], <br>[[Ibrahim Wade]], <br>[[Marc Raquil]] || 3.01,02 |- | 5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jared Deacon]], <br>[[Daniel Caines]], <br>[[Iwan Thomas]], <br>[[Jamie Baulch]] || 3.01,22 |- | 6. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Piotr Rysiukiewicz]], <br>[[Robert Mackowiak]], <br>[[Piotr Dlugosielski]], <br>[[Piotr Haczek]] || 3.03,22 |- | 7. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Brad Jamieson]], <br>[[Blair Young]], <br>[[Patrick Dwyer]], <br>[[Michael Hazel]] || 3.03,91 |- | -. || {{PisiLipp|USA}} || [[Alvin Harrison]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Calvin Harrison]], <br>[[Michael Johnson]] || <s>2.56,35</s> |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 152 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,20''' [[USA]], [[22. juuli]] ([[1998]], [[Uniondale]]) <br>[[Jerome Young]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Tyree Washington]], <br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,74''' [[USA]] ([[8. august]] ([[1992]], [[Barcelona]]) <br>[[Andrew Valmon]], <br> [[Quincy Watts]], <br>[[Michael Johnson]], <br>[[Steve Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.55,99''' [[USA]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>[[Lamont Smith]], <br>[[Alvin Harrison]], <br>[[Derek Mills]], <br>[[Anthuan Maybank]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br><br>Algselt võitis finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale. <br style="clear:both;" /> ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anier Garcia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 13,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Terrence Trammell]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Mark Crear]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,22 |- USA | 4. || [[Allen Johnson]]|| {{PisiLipp|USA}} || 13,23 |- | 5. || [[Colin Jackson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- | 6. || [[Florian Schwarthoff]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,42 |- | 7. || [[Dudley Dorival]]|| {{PisiLipp|Haiti}} || 13,49 |- | 8. || [[Robert Kronberg]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 13,61 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Angelo Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hadi Soua'an Al-Somaily]] || {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 47,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Llewellyn Herbert]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 47,81 |- | 4. || [[James Carter (sprinter)|James Carter]]|| {{PisiLipp|USA}} || 48,04 |- | 5. || [[Eronildes Araujo]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 48,34 |- | 6. || [[Pawel Januszewski]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 48,44 |- | 7. || [[Fabrizio Mori]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 48,78 |- | 8. || [[Gennadi Gorbenko]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,01 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 62 <br>Riike: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''47,54''' [[Derrick Adkins]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Reuben Kosgei]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Boit Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Ezzine]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.22,15 |- | 4. || [[Bernard Barmasai]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 8.22,23 |- | 5. || [[Luis Miguel Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.22,75 |- | 6. || [[Eliseo Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.23,00 |- | 7. || [[Brahim Boulami]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 8.24,32 |- | 8. || [[Günther Weidlinger]]|| {{PisiLipp|Austria}} || 8.26,70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7:55.72''' [[Bernard Barmasai]], [[Keenia]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8:05.51''' [[Julius Kariuki]], [[Keenia]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.07,12''' [[Joseph Keter]], [[Keenia]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''1:18.59 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Noé Hernández]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:19.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vladimir Andrejev]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:19.27 |- | 4. || [[Jefferson Pérez]]|| {{PisiLipp|Ecuador}} || 1:20.18 |- | 5. || [[Andreas Erm]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:20.25 |- | 6. || [[Roman Rasskazov]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:20.57 |- | 7. || [[Francisco Javier Fernandez]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:21.01 |- | 8. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:21.03 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.46''' [[Julio René Martínez]], [[Guatemala]] ([[5. august]] [[1999]], [[Eisenhüttenstadt]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:19.57''' [[Jozef Pribilinec]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1:20.07 ''' [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] ([[26. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[50 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Aigars Fadejevs]] || {{PisiLipp|Läti}} || 3:43.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joel Sanchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:44.36 |- | 4. || [[Valentin Massana]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:46.01 |- | 5. || [[Nikolai Matjuhhin]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:46.37 |- | 6. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:47.29 |- | 7. || [[Miguel Angel Rodriguez]]|| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:48.12 |- | 8. || [[Roman Magdziarczyk]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 3:48.17 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:37.26''' [[Valeri Spitsõn]], [[Venemaa]] ([[21. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:38.29''' [[Vjatšeslav Ivanenko]], [[NSV Liit]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3:43.30 ''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Kljugin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Sotomayor]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abderrahmane Hammad]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 2.32 |- | 4. || [[Stefan Holm]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 5. || [[Konstantin Matoussevic]]|| {{PisiLipp|Iisrael}} || 2.32 |- | 6. || [[Mark Boswell]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 2.32 |- | 7. || [[Staffan Strand]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 8. || [[Wolfgang Kreissig]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.29 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikut tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nick Hysong]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lawrence Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maksim Tarassov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 5.90 |- | 4. || [[Michael Stolle]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.90 |- | 5. || [[Viktor Tšistjakov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 6. || [[Dimitri Markov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 7. || [[Okkert Brits]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 5.80 |- | 8. || [[Daniel Ecker]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.80 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ivan Pedroso]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jai Taurima]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šurenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 8.31 |- | 4. || [[Aleksei Lukaševitš]]|| {{PisiLipp|Valgevene}} || 8.26 |- | 5. || [[Kofi Amoah Prah]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.32 |- | 6. || [[Peter Burge]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.15 |- | 7. || [[Luis Meliz]]|| {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.08 |- | 8. || [[Dwight Phillips]]|| {{PisiLipp|USA}} || 8.06 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 38 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]], [[Tokyo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.50''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[?. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jonathan Edwards]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yoel García]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Denis Kapustin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 17.46 |- | 4. || [[Yoelbi Quesada]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.37 |- | 5. || [[Larry Achike]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.29 |- | 6. || [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.08 |- | 7. || [[Robert Howard]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.05 |- | 8. || [[Paolo Camossi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.96 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]] [[Suurbritannia]], ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]], ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Arsi Harju]] || {{PisiLipp|Soome}} || 21.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Adam Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[John Godina]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.20 |- | 4. || [[Andrew Bloom]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.87 |- | 5. || [[Juri Bilonoh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 20.84 |- | 6. || [[Manuel Martínez Gutiérrez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20.55 |- | 7. || [[Janus Robberts]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20.32 |- | 8. || [[Oliver-Sven Buder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.18 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]] [[USA]], ([[22. mai]] [[1988]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]] [[Saksa DV]], ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''21.62''' [[Randy Barnes]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/qualification/series Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/final/series Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 69.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lars Riedel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Frantz Kruger]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 68.19 |- | 4. || [[Vassili Kaptjuhh]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.59 |- | 5. || [[Adam Setliff]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.02 |- | 6. || [[Jason Tunks]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 65.80 |- | 7. || [[Vladimir Dubrovtšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.13 |- | 8. || [[Jürgen Schult]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.41 |- | 9. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 63.25 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.08''' [[Jürgen Schult]] [[Saksa DV]], ([[6. juuni]] [[1986]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' Kvalifikatsioon: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#A A-grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#B B- grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Igor Astapkovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 4. || [[Ivan Tihhon]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 5. || [[Ilja Konovalov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 78.56 |- | 6. || [[Loris Paoluzzi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 78.18 |- | 7. || [[Tibor Gécsek]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.70 |- | 8. || [[Vladimír Maška]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 77.32 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''84.80''' [[Sergey Litvinov]] [[NSVL]], ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''81.24''' [[Balázs Kiss]] [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || '''90.17 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 89.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 88.67 |- | 4. || [[Raymond Hecht]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.76 |- | 5. || [[Aki Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.62 |- | 6. || [[Konstadinos Gatsioudis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 86.53 |- | 7. || [[Boris Henry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 85.78 |- | 8. || [[Emeterio González]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 83.33 |- | colspan="7" |... |- | 15. || [[Andrus Värnik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 81.34 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''89.66''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[8. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''88.16''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kümnevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erki Nool]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,68-7.76–15.11–2.00–46,71–14,48–43.66–5.00–65.82–4.29,48 ||8641 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šebrle]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,92-7.62–15.22–2.12–48,20–13,87–44.39–4.80–64.04–4.28,79 || 8606 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Chris Huffins]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,48-7.71–15.28–2.09–48,31–13,91–49.55–4.70–56.62–4.38,71 || 8595 |- | 4. || [[Dean Macey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10,81-7.77–14.62–2.09–46,41–14,53–43.37–4.80–60.38–4.23,45 || 8567 |- | 5. || [[Tom Pappas]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,82-7.41–14.87–2.21–48,64–14,15–41.42–4.90–62.26–4.45,10 || 8425 |- | 6. || [[Tomáš Dvořák]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,91-7.50–15.91–1.97–49,11–14,34–47.15–4.40–69.94–4.32,23 || 8385 |- | 7. || [[Frank Busemann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,91-7.64–14.52–2.09–48,97–14,16–33.71–5.00–64.91–4.25,32 || 8351 |- | 8. || [[Attila Zsivoczky]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||11,10-7.00–14.96–2.06–48,61–15,27–47.43–4.80–65.87–4.23,37 || 8277 |- | colspan="7" |... |- | 17. || [[Indrek Kaseorg]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,31-7.22–13.26–1.97–50,03–14,57–41.98–4.80–66.54–4.35,64 || 7932 |} <br>Finaal: [[27. september|27.]]-[[28. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8994''' [[Tomáš Dvořák]] [[Tšehhi]], ([[4. juuli]] [[1999]], [[Praha]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8847''' [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]], ([[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''8824''' [[Dan O'Brien]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/decathlon/1500-metres/points Finaal] <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || - || - || |- bgcolor="#DCE5E5" | rowspan=2|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ekaterini Thanou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Tayna Lawrence]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,19 |- | 4. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11.,20 |- | 5. || [[Chandra Sturrup]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,21 |- | 6. || [[Sevatheda Fynes]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,22 |- | 7. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,29 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>10,75</s>diskv. |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 84 <br>Riike: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''10,62''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''10,94''' [[Gail Devers]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> [[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m ja 200 m jooks, kaugushüpe) kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m teatejooks) [[doping]]u kasutamise pärast tühistanud. Kuldmedalit otsustati mitte välja anda, hõbemedali sai Tayna Lawrence ja pronksmedali Merlene Ottey. Medalite jagamine polnud nii lihtne. Thanou oli algne hõbemedalist ja oleks võinud tõusta kuldmedalile. Kuid tema tegevuse tõttu vahetult enne [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamänge]], kui ta koos Kreeka sprinter [[Kostas Kenteris]]ega mootorrattaõnnetuse lavastas, et uimastite kasutamist varjata, otsustas ROK mitte anda Thanoule kuldmedalit, jättes talle hõbeda. Nad tõstsid pronksmedali võitnud Tayna Lawrence'i siiski hõbemedalile ja Merlene Ottey, kes oli algul saanud neljanda koha, sai pronksmedali. ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Pauline Davis-Thompson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,27 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Susanthika Jayasinghe]] || {{PisiLipp|Sri Lanka}} || 22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Beverly McDonald]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,35 |- | 4. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,37 |- | 5. || [[Melinda Gainsford-Taylor]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,42 |- | 6. || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,53 |- | 7. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,66 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>21,84</s>diskv |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''22,12''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-2/result 2. voor][https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lorraine Graham]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Katharine Merry]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,72 |- | 4. || [[Donna Fraser]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,79 |- | 5. || [[Ana Guevara]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 49,96 |- | 6. || [[Heide Seyerling]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 50,05 |- | 7. || [[Falilat Ogunkoya]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 50,12 |- | 8. || [[Olga Kotljarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 51,04 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]], ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maria Mutola]] || {{PisiLipp|Mosambiik}} || 1.56,15 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Stephanie Graf]] || {{PisiLipp|Austria}} || 1.56,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,80 |- | 4. || [[Brigita Langerholc]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.58,51 |- | 5. || [[Helena Fuchsová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.58,56 |- | 6. || [[Zulia Calatayud]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 1.58,66 |- | 7. || [[Hazel Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,75 |- | 8. || [[Hasna Benhassi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.59,17 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]], ([[27. veebruar]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.57,73''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nouria Mérah-Benida]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 4.05,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Violeta Szekely]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,27 |- | 4. || [[Kutre Dulecha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.05,33 |- | 5. || [[Lidia Chojecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,42 |- | 6. || [[Anna Jakubczak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,49 |- | 7. || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.08,02 |- | 8. || [[Marla Runyan]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.08,30 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Yunxia Qu]] [[Hiina]], ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]] [[Rumeenia]], ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''4.00,83''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || '''14.40,79 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 14.41,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,23 |- | 4. || [[Ayelech Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,67 |- | 5. || [[Irina Mikitenko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.43,59 |- | 6. || [[Lydia Cheromei]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 14.47,35 |- | 7. || [[Werknesh Kidane]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,40 |- | 8. || [[Olga Jegorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.50,31 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.28,09''' [[Jiang Bo]] [[Hiina]], ([[23. oktoober]] [[1997]], [[Shanghai]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Derartu Tulu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''30.17,49 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.22,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fernanda Ribeiro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 30.22,88 |- | 4. || [[Paula Radcliffe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 30.26,97 |- | 5. || [[Tegla Loroupe]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 30.37,26 |- | 6. || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 30.53,37 |- | 7. || [[Li Ji]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 31.06,94 |- | 8. || [[Elana Meyer]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 31.14,70 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[9. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]], ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Naoko Takahashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || '''2:23.14 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lidia Şimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2:23.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joyce Chepchumba]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:24.45 |- | 4. || [[Esther Wanjiru]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:26.17 |- | 5. || [[Madina Biktagirova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:26.33 |- | 6. || [[Elfenesh Alemu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:26.54 |- | 7. || [[Eri Yamaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:27.03 |- | 8. || [[Ham Bong-Sil]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} ||2:27.07 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:20.43''' [[Tegla Loroupe]] [[Kenya]], ([[26. september]] [[1999]], [[Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:24.52''' [[Joan Benoit]] [[USA]], ([[5. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:26.05''' [[Fatuma Roba]] [[Etioopia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Sevatheda Fynes]],<br>[[Chandra Sturrup]],<br>[[Pauline Davis-Thompson]],<br>[[Debbie Ferguson]] || 41,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Tayna Lawrence]],<br>[[Veronica Campbell]],<br>[[Beverly McDonald]],<br>[[Merlene Ottey]] || 42,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Chryste Gaines]],<br>[[Torri Edwards]],<br>[[Nanceen Perry]],<br><s>[[Marion Jones]]</s> || 42,20 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Linda Ferga]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Fabe Dia]],<br>[[Christine Arron]] || 42,42 |- | 5. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Natalja Ignatova]],<br>[[Marina Trandenkova]],<br>[[Irina Habarova]],<br>[[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]] || 43,02 |- | 6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Gabriele Rockmeier]],<br>[[Sabrina Mulrain]],<br>[[Andrea Philipp]],<br>[[Marion Wagner]] || 43,11 |- | 7. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Glory Alozie]],<br>[[Benedicta Ajudua]],<br>[[Mercy Nku]],<br>[[Mary Onyali]] || 44,05 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Zeng Xiujun]],<br>[[Liu Xiaomei]],<br>[[Qin Wangping]],<br>[[Li Xuemei]] || 44,87 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 108 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch-Möller]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]],<br>[[Sabine Rieger]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''41,95''' [[USA]] <br>[[Chryste Gaines]],<br>[[Gail Devers]],<br>[[Inger Miller]],<br>[[Gwen Torrence]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jearl Miles Clark]],<br>[[Monique Hennagan]],<br><s> [[Marion Jones]]</s>,<br>[[LaTasha Colander]] || 3.22,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]],<br>[[Catherine Scott]],<br>[[Deon Hemmings]],<br>[[Lorraine Graham]] || 3.23,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Julija Sotnikova]],<br>[[Svetlana Gontšarenko]],<br>[[Olga Kotljarova]],<br>[[Irina Privalova]] || 3.23,46 |- | 4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Olabisi Afolabi]],<br>[[Charity Opara]],<br>[[Rosemary Okafor]],<br>[[Falilat Ogunkoya]] || 3.23,80 |- | 5. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Nova Peris-Kneebone]],<br>[[Tamsyn Lewis]],<br>[[Melinda Gainsford-Taylor]],<br>[[Cathy Freeman]] || 3.23,81 |- | 6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Natasha Danvers]],<br>[[Donna Fraser]],<br>[[Allison Curbishley]],<br>[[Katharine Merry]] || 3.25,67 |- | 7. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Jitka Burianová]],<br>[[Hana Benešová]],<br>[[Lenka Ficková]],<br>[[Helena Dziurova-Fuchsová]] || 3.29,17 |- | 8. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Zulia Calatayud]],<br>[[Julia Duporty]],<br>[[Idalmis Bonne]],<br>[[Daimí Pernía]] || 3.29,47 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 93 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' ''''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.20,91''' [[USA]] <br>[[Rochelle Stevens]],<br>[[Maicel Malone]],<br>[[Kim Graham]],<br>[[Jearl Miles]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Šišigina]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 12,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gloria Alozie]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,68 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Melissa Morrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,76 |- | 4. || [[Delloreen Ennis-London]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,80 |- | 5. || [[Aliuska Lopez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 12,83 |- | 6. || [[Nicole Ramalalanirina]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 12,91 |- | 7. || [[Linda Ferga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,11 |- | 8. || [[Brigitte Foster]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,49 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''12,38''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,58''' [[Ludmila Engquist]] [[Rootsi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Privalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 53,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Deon Hemmings]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Nouza Bidouane]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 53,57 |- | 4. || [[Daimi Pernia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 53,68 |- | 5. || [[Tetjana Tereštšchuk-Antipova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 53,98 |- | 6. || [[Ionela Tirlea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,35 |- | 7. || [[Gundrun Arnardottir]] || {{PisiLipp|Island}} || 54,63 |- | 8. || [[Natasha Danvers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,00 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,61''' [[Kim Batten]] [[USA]], ([[11. august]] [[1995]], [[Gõteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Liping]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''1:29.05 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kjersti Plätzer]] || {{PisiLipp|Norra}} || 1:29.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[María Vasco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:30.23 |- | 4. || [[Erica Alfridi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:31.25 |- | 5. || [[María Guadalupe Sánchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:31.33 |- | 6. || [[Norica Câmpean]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1:31.50 |- | 7. || [[Kerry Saxby-Junna]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:32.02 |- | 8. || [[Tatjana Gudkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:32.35 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.18''' [[Tatjana Gudkova]] [[Venemaa]], ([[19. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br><br>Eelnevatel olümpiamängudel kavas olnud 10 km käimine asendati 20 km käimisega. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Jelesina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hestrie Cloete]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kajsa Bergqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Oana Pantelimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.99 |- | 5. || [[Inga Babakova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 6. || [[Svetlana Zalevskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 1.96 |- | 7. || [[Viktorija Palamar]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 8. || [[Amewu Mensah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stacy Dragila]] || {{PisiLipp|USA}} || '''4.60 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatiana Grigorieva]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vala Flosadóttir]] || {{PisiLipp|Island}} || 4.50 |- | 4. || [[Daniela Bártová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.50 |- | 5. || [[Nicole Humbert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.45 |- | 6. || [[Yvonne Buschbaum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.40 |- | 7. || [[Monika Pyrek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.40 |- | 8. || [[Marie Rasmussen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 4.35 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''4.63''' [[Stacy Dragila]] [[USA]], ([[23. juuli]] [[2000]], [[Sacramento]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/final/result Finaal] <br><br>Naiste teivashüpe oli esimest korda olümpiamängude programmis. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.99 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Fiona May]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Kotova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.83 |- | 4. || [[Olga Rubljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.79 |- | 5. || [[Susen Tiedtke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.74 |- | 6. || [[Jackie Edwards]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 6.59 |- | 7. || [[Tünde Vaszi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6.59 |- | 8. || [[Ljudmila Galkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.56 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]] [[NSVL]], ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee ]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''7.12''' [[Chioma Ajunwa]] [[Nigeeria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tereza Marinova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 15.20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Lebedeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olena Hovorova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.96 |- | 4. || [[Yamile Aldama]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.30 |- | 5. || [[Baya Rahouli]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 14.17 |- | 6. || [[Cristina Elena Nicolau]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.17 |- | 7. || [[Olga-Anastasi Vasdeki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.15 |- | 8. || [[Oksana Rogova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13.97 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Janina Koroltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 20.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Larisa Pelešenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Astrid Kumbernuss]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.62 |- | 4. || [[Svetlana Kriveljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.37 |- | 5. || [[Krystyna Zabawska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.18 |- | 6. || [[Yumileidi Cumbá]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18.70 |- | 7. || [[Kalliopi Ouzouni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 18.63 |- | 8. || [[Nadine Kleinert-Schmitt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63 ''' [[Natalja Lissovskaja]] [[NSVL]], ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''20.56''' [[Astrid Kumbernuss]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ellina Zvereva]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 68.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Anastasia Kelesidou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 65.71 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Jatšenko]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.20 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa} || 65.00 |- | 5. || [[Styliani Tsikouna]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 64.08 |- | 6. || [[Franka Dietzsch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.18 |- | 7. || [[Ilke Wyludda]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.16 |- | 8. || [[Lisa-Marie Vizaniari]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.57 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]] [[Saksa DV]], ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]] [[Saksa DV]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.66''' [[Ilke Wyludda]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kamila Skolimowska]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''71.16 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Kuzenkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 69.77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kirsten Münchow]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 69.28 |- | 4. || [[Yipsi Moreno]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.33 |- | 5. || [[Deborah Sosimenko]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 67.95 |- | 6. || [[Ljudmila Gubkina]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.08 |- | 7. || [[Dawn Ellerbe]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.80 |- | 8. || [[Amy Palmer]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.15 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.06''' [[Mihaela Melinte]] [[Rumeenia]], ([[29. august]] [[1999]], [[Rüdlingen]]) <br><br>Naiste vasaraheide oli esmakordselt olümpiamängude programmis. <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Trine Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''68.91 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mirela Maniani-Tzelili]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 67.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 66.18 |- | 4. || [[Steffi Nerius]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.84 |- | 5. || [[Sonia Bisset]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 63.26 |- | 6. || [[Xiomara Rivero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 62.92 |- | 7. || [[Tatjana Šikolenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 62.91 |- | 8. || [[Nikola Tomečková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''69.41''' [[Trine Hattestad]] [[Norra]], ([[28. juuli]] [[2000]], [[Oslo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' Uus oda võeti ametlikult kasutusele alates 1.04.1999 <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''67.94''' [[Heli Rantanen]] [[Soome]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Denise Lewis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,23-1.75–15.55–24,34–6.48–50.19–2.16,83||6584 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Prohhorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,63-1.81–13.21–23,72–6.59–45.05–2.10,32||6531 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Natalja Sazanovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 13,45-1.84–14.79–24,12–6.50–43.97–2.16,41||6527 |- | 4. || [[Urszula Wlodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,33-1.78–14.45–24,29–6.31–46.16–2.12,15||6470 |- | 5. || [[Sabine Braun]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,49-1.81–14.33–24,74–6.22–48.56–2.19,14||6355 |- | 6. || [[Natalja Roštšupkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,70-1.84–14.03–23,53–5.47–43.87–2.12,24||6237 |- | 7. || [[Karin Ertl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,43-1.78–13.55–24,64–6.22–42.70–2.16,25||6209 |- | 8. || [[Tiia Hautala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 13,62-1.78–13.31–25,00–6.12–45.40–2.14,90||6173 |} <br>Finaal: [[23. september|23.]]-[[24. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''6780''' [[Ghada Shouaa]] [[Süüria]] <br><br>''' [https://www.olympedia.org/results/65963 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Medalid === {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40px|Käsipall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||7||4||5||16 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||1||3||8 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||4||0||0||4 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Venemaa}}||3||4||6||13 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Kenya}}||2||3||2||7 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||2||2||2||6 |- |align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||2||2||6 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||1||2||5 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}||2||0||3||5 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||2||0||1||3 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||3||0||4 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Rumeenia}}||1||2||2||5 |-bgcolor=#ccccff |13.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}*||1||2||0||3 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}}||1||1||2||4 |- |rowspan=3|15.||align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||1||0||2 |- |rowspan=8|18.||align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}}||1||0||0||1 |-bgcolor="#87CEFF" |align=left|'''{{PisiLipp|Eesti}}'''||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Mosambiik}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||1||0||0||1 |- |26.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||0||6||3||9 |- |27.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||2||0||2 |- |28.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||1||3||4 |- |29.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||0||1||2||3 |- |rowspan=2|30.||align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||1||2 |- |rowspan=7|32.||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Läti}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saudi Araabia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Sri Lanka}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Taani}}||0||1||0||1 |- |39.||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||0||2||2 |- |rowspan=5|40.||align=left|{{PisiLipp|Barbados}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Island}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || 45 || 47 || 47 || 139 |} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:2000. aasta suveolümpiamängud]] ncy2rmsb53hqp07n9sdymd79ercyudk 7230971 7230970 2026-09-08T18:09:13Z Sjur 66496 /* Kettaheide */ 7230971 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik<br />2000. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Austraalia}}, [[Sydney ]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|Atlanta 1996]]''' | '''[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|Ateena 2004]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} [[Pilt:Australia_Stadium.jpg|thumb|ANZ-i staadion]] [[Pilt:Womens-long-jump-final.jpg|thumb|]] [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused peeti 22. septembrist kuni 1. oktoobrini Austraalias [[Sydney]]s [[ANZ-i staadion]]il. Programmi 46 võistlusel osales 2134 sportlast 193 riigist, neist 22 ala oli naistele ja 24 ala meestele. Naiste [[teivashüpe]] ja [[vasaraheide]] olid olümpiakavas esimest korda. Lisaks oli naiste käimist pikendatud kümnelt kahekümnele kilomeetrile. ANZ-i staadion ehitati varem poolsada aastat vanale mürgiste jäätmete prügimäele. Kemikaali Agent Orange toodeti seal muu hulgas [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ajal. [[Greenpeace]]'iga koostati juhised jäätmete kõrvaldamiseks enne ehituse algust. Staadion konstruktsioon ehitati klaasist, terasest ja plastikust, mis peaks meenutama kosmoselaeva. See oli olümpiaajaloo seni suurim staadion, mahutades 110 000 istekohta – 9000 rohkem kui neli aastat varem [[Atlanta]]s. == Doping == Nendel mängudel oli kergejõustikus ametlikult neli dopingujuhtumit. * [[Marion Jones]] võitis aastatel 2000–2007 kolme kuld- ja kaks pronksmedalit. Tema juhtumist sai kergejõustiku ajaloo üks tähelepanuväärsemaid dopingujuhtumeid. Algul oli ta nendel mängudel silmapaistev sportlane ja ta oli võitnud kuldmedali [[100 m jooks|100]], [[200 m jooks|200]] ja [[4 × 400 m teatejooks]]us ning pronksmedali [[4 × 100 m teatejooks]]us ja [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. 12. detsembril 2007 ta aga diskvalifitseeritia. Medalid andis ta pärast dopingutunnistust juba 8. oktoobril 2007 tagasi. Jonesi medalid 200 meetri jooksus ja kaugushüppes anti allpool tabelites märgitud sportlastele. 100 meetri jooksus jäi esikoht vabaks. [[ROK]]-i poolt kahe USA teatevõistkonna diskvalifiseerimine tühistati pärast kaheksast asjaomasest sportlasest seitsme kohtuasja, mille [[Spordi Arbitraažikohus|spordi arbitraažikohus]] (CAS) kinnitas 2010. aasta juulis. Ainult Marion Jonesi mõjutas mõlema teatemedali tagasivõtmine. * [[Antonio Pettigrew]], USA – [[400 m jooks]] (algul seitsmes) ja 4 × 400 meetri teatejooks (esialgu kuldmedal). * [[Jerome Young]]i 1999. aasta proovist oli leidnud nandrolooni. Teda kasutati ainult teatejooksu eeljooksus ja kuna USA teatejooks võitis finaalis kulla, sai Young reeglite järgi ka kuldmedali. Pikkade kohtuvaidluste käigus otsustas ROK esimest korda 29. juunil 2004, et Jerome Young pidi selle kuldmedali loovutama, samal ajal kui ülejäänud meeskonna liikmed said oma medalid endale jätta. Alles 2012. aastal kinnitas ROK ametlikult kogu USA teatemeeskonna diskvalifiseerimisest. [[Nigeeria]] meeskond kuulutati olümpiavõitjaks. See hiline au tuli Nigeeria teatejooksja [[Sunday Bada]] jaoks liiga hilja – ta oli surnud paar kuud enne ROK-i otsust. * [[Svetlana Pospelova]], [[Venemaa]] – 400 meetri jooks (esialgu neljas). == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maurice Greene]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 9,99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Obadele Thompson]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 10,04 |- | 4. || [[Dwain Chambers]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10.08 |- | 5. || [[Jon Drummond]]|| {{PisiLipp|USA}} || 10.09 |- | 6. || [[Darren Campbell]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,13 |- | 7. || [[Kim Collins]]|| {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 10,17 |- | 8. || [[Aziz Zakari]]|| {{PisiLipp|Ghana}} || katkestas |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 97 <br>Riike: 71 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,79''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1999]], [[Ateena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''9,84''' [[Donovan Bailey]], [[Kanada]] ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Konstantínos Kentéris]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 20,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Darren Campbell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ato Boldon]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,20 |- | 4. || [[Obadele Thompson]]|| {{PisiLipp|Barbados}} || 20,20 |- | 5. || [[Christian Malcolm]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,23 |- | 6. || [[Claudinei Quirino Silva]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,28 |- | 7. || [[Coby Miller]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,35 |- | 8. || [[John Capel]]|| {{PisiLipp|USA}} || 20,49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 67 <br>Riike: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 43,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Alvin Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gregory Haughton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,70 |- | 4. || [[Sanderlei Claro Parrela]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 45,01 |- | 5. || [[Robert Mackowiak]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 45,14 |- | 6. || [[Hendrick Mokganyetsi]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 45,26 |- | 7. || [[Antonio Pettigrew]]|| {{PisiLipp|USA}} || 45,42 |- | 8. || [[Danny McFarlane]]|| {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,55 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nils Schumann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.45,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipketer]] || {{PisiLipp|Taani}} || 1.45,14 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Aissa Djabir Said-Guerni]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 1.45,16 |- | 4. || [[Hezekiel Sepeng]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 1.45,29 |- | 5. || [[Andre Bucher]]|| {{PisiLipp|Šveits}} || 1.45,40 |- | 6. || [[Juri Borzakovski]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1.45,83 |- | 7. || [[Glody Dube]]|| {{PisiLipp|Botswana}} || 1.46,24 |- | . || [[Andrea Longol]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 46 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,11''' [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.42,58 ''' [[Vebjørn Rodal]], [[Norra]] ([[29. juuli]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Noah Ngeny]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''3.32,07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hicham El Guerrouj]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 3.32,32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Bernard Lagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,44 |- | 4. || [[Mehdi Baala]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3.34,14 |- | 5. || [[Kevin Sullivan]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 3.35,50 |- | 6. || [[Daniel Zegeye]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.36,78 |- | 7. || [[Andres Diaz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.37,27 |- | 8. || [[Juan Carlos Higuerol]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.38,91 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.32,53''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.35,78''' [[Noureddine Morceli]], [[Alžeeria]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Million Wolde]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.35,49 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Said-Sief]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 13.36,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Brahim Lahlafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 13.36,47 |- | 4. || [[Fita Bayissa]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,03 |- | 5. || [[David Chelule]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 13.37,13 |- | 6. || [[Dagne Alemu]]|| {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.37,17 |- | 7. || [[Sergei Lebed]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 13.37,80 |- | 8. || [[Jirka Arndt]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.38,57 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.39,36''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[13. juuni]] [[1998]], [[Helsingi]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13.05,59''' [[Saïd Aouita]], [[Maroko]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''13.07,96''' [[Venuste Niyongabo]], [[Burundi]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Haile Gebrselassie]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.18,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Paul Tergat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.18,29 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Assefa Mexgebu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 27.19,75 |- | 4. || [[Patrick Ivuti]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.20,44 |- | 5. || [[John Korir]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 27.24,75 |- | 6. || [[Said Beriouli]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 27.37,83 |- | 7. || [[Toshinari Takaoka]]|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 27.44,44 |- | 8. || [[Karl Keska]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 27.44,09 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26:22.75''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[1. juuni]] [[1998]], [[Hengelo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''27.07,34 ''' [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gezahgne Abera]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Eric Wainaina]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.31 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tesfaye Tola]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:11.10 |- | 4. || [[Jon Brown]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:11.17 |- | 5. || [[Giacomo Leone]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.12.14 |- | 6. || [[Martin Fiz]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2:13.06 |- | 7. || [[Abgelkader El Mouaziz]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 2:13.49 |- | 8. || [[Mohamed Ouaadi]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:14.04 |- |colspan="8"|. |- | '''35.''' || [[Pavel Loskutov]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.41 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 100 <br>Riike: 66 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:05.42''' [[Khalid Khannouchi]], [[Maroko]] ([[24. oktoober]] [[1999]], [[Chicago]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:09.21''' [[Carlos Lopes]], [[Portugal]] ([[12. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:12.36''' [[Josia Thugwane]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[4. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jonathan Drummond]], <br>[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], <br>[[Brian Lewis]], <br>[[Maurice Greene]], <br>[[Tim Montgomery]]*, <br>[[Kenneth Brokenburr]]*|| 37,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Vicente Lima]], <br>[[Edson Ribeiro]], <br>[[André da Silva]], <br>[[Claudinei da Silva]], <br>[[Cláudio Souza]]*|| 37,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Jose Angel César]], <br>[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], <br>[[Ivan Garcia]], <br>[[Freddy Mayola]] || 38,04 |- | 4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Lindel Frater]], <br>[[Dwight Thomas]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Llewelyn Bredwood]], <br>[[Donovan Powell]]* || 38,20 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Frédéric Krantz]], <br>[[David Patros]], <br>[[Christophe Chevel]], <br>[[Needdy Guims]], <br>[[Jérôme Eyana]]* || 38,49 |- | 6. || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shigeyuki Kojima]], <br>[[Koji Ito]], <br>[[Shingo Suetsugu]], <br>[[Nobuharu Asahara]], <br>[[Shingo Kawabata]]* || 38,66 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Francesco Scuderi]], <br>[[Alessandro Cavallaro]], <br>[[Maurizio Checcucci]], <br>[[Andrea Colombo]] || 38,67 |- | 8. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Marcin Nowak]], <br>[[Marcin Urbaś]], <br>[[Piotr Balcerzak]], <br>[[Ryszard Pilarczyk]] || 38,96 |} &nbsp;* Ei jooksnud finaalis <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 168 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,40''' [[USA]] ([[21. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Jon Drummond]], <br>[[Andre Cason]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Leroy Burrell]] <br>'''[[Olümpiarekord]]''': '''37,40''' [[USA]] ([[8. august]], [[1992]] [[Barcelona]]) <br>[[Michael Marsh]], <br>[[Leroy Burrell]], <br>[[Dennis Mitchell]], <br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''37,69''' [[Kanada]] ([[3. august]], [[1996]] [[Atlanta]]) <br>[[Robert Esmie]], <br>[[Glenroy Gilbert]], <br>[[Bruny Surin]], <br>[[Donovan Bailey]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Clement Chukwu]], <br>[[Jude Monye]], <br>[[Sunday Bada]], <br>[[Enefiok Udo-Obong]] || 2.58,68 ('''[[Aafrika rekordid kergejõustikus|AR]]''') |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Michael Blackwood]], <br>[[Gregory Haughton]], <br>[[Christopher Williams]], <br>[[Danny McFarlane]] || 2.58,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Avard Momcur]], <br>[[Troy McIntosh]], <br>[[Carl Oliver]], <br>[[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || 2.59,23 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Emmanuel Front]], <br>[[Marc Foucan]], <br>[[Ibrahim Wade]], <br>[[Marc Raquil]] || 3.01,02 |- | 5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Jared Deacon]], <br>[[Daniel Caines]], <br>[[Iwan Thomas]], <br>[[Jamie Baulch]] || 3.01,22 |- | 6. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Piotr Rysiukiewicz]], <br>[[Robert Mackowiak]], <br>[[Piotr Dlugosielski]], <br>[[Piotr Haczek]] || 3.03,22 |- | 7. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Brad Jamieson]], <br>[[Blair Young]], <br>[[Patrick Dwyer]], <br>[[Michael Hazel]] || 3.03,91 |- | -. || {{PisiLipp|USA}} || [[Alvin Harrison]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Calvin Harrison]], <br>[[Michael Johnson]] || <s>2.56,35</s> |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 152 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,20''' [[USA]], [[22. juuli]] ([[1998]], [[Uniondale]]) <br>[[Jerome Young]], <br>[[Antonio Pettigrew]], <br>[[Tyree Washington]], <br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,74''' [[USA]] ([[8. august]] ([[1992]], [[Barcelona]]) <br>[[Andrew Valmon]], <br> [[Quincy Watts]], <br>[[Michael Johnson]], <br>[[Steve Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.55,99''' [[USA]] ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>[[Lamont Smith]], <br>[[Alvin Harrison]], <br>[[Derek Mills]], <br>[[Anthuan Maybank]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br><br>Algselt võitis finaali USA võistkond ([[Alvin Harrison]], [[Antonio Pettigrew]], [[Calvin Harrison]] ja [[Michael Johnson]]) ajaga 2.56,35. USA diskvalifitseeriti hiljem, kuna Antonio Pettigrew tunnistas [[doping]]u kasutamist. Kuld anti Nigeeriale, hõbe Jamaicale ja pronks algselt neljandaks jäänud Bahamale. <br style="clear:both;" /> ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anier Garcia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 13,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Terrence Trammell]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Mark Crear]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,22 |- USA | 4. || [[Allen Johnson]]|| {{PisiLipp|USA}} || 13,23 |- | 5. || [[Colin Jackson]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- | 6. || [[Florian Schwarthoff]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,42 |- | 7. || [[Dudley Dorival]]|| {{PisiLipp|Haiti}} || 13,49 |- | 8. || [[Robert Kronberg]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 13,61 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,95''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/quarter-final/result Veerandfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/110-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Angelo Taylor]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,50 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hadi Soua'an Al-Somaily]] || {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 47,53 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Llewellyn Herbert]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 47,81 |- | 4. || [[James Carter (sprinter)|James Carter]]|| {{PisiLipp|USA}} || 48,04 |- | 5. || [[Eronildes Araujo]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 48,34 |- | 6. || [[Pawel Januszewski]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 48,44 |- | 7. || [[Fabrizio Mori]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 48,78 |- | 8. || [[Gennadi Gorbenko]]|| {{PisiLipp|Ukraina}} || 49,01 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 62 <br>Riike: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[8. juuni]] [[1999]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''47,54''' [[Derrick Adkins]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Reuben Kosgei]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,43 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Boit Kipketer]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.21,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ali Ezzine]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.22,15 |- | 4. || [[Bernard Barmasai]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 8.22,23 |- | 5. || [[Luis Miguel Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.22,75 |- | 6. || [[Eliseo Martin]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.23,00 |- | 7. || [[Brahim Boulami]]|| {{PisiLipp|Maroko}} || 8.24,32 |- | 8. || [[Günther Weidlinger]]|| {{PisiLipp|Austria}} || 8.26,70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7:55.72''' [[Bernard Barmasai]], [[Keenia]] ([[24. august]] [[1997]], [[Köln]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8:05.51''' [[Julius Kariuki]], [[Keenia]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.07,12''' [[Joseph Keter]], [[Keenia]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=110|Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''1:18.59 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Noé Hernández]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:19.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vladimir Andrejev]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:19.27 |- | 4. || [[Jefferson Pérez]]|| {{PisiLipp|Ecuador}} || 1:20.18 |- | 5. || [[Andreas Erm]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:20.25 |- | 6. || [[Roman Rasskazov]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:20.57 |- | 7. || [[Francisco Javier Fernandez]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:21.01 |- | 8. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:21.03 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.46''' [[Julio René Martínez]], [[Guatemala]] ([[5. august]] [[1999]], [[Eisenhüttenstadt]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:19.57''' [[Jozef Pribilinec]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1:20.07 ''' [[Jefferson Pérez]], [[Ecuador]] ([[26. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[50 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Korzeniowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3:42.22 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Aigars Fadejevs]] || {{PisiLipp|Läti}} || 3:43.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joel Sanchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:44.36 |- | 4. || [[Valentin Massana]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:46.01 |- | 5. || [[Nikolai Matjuhhin]]|| {{PisiLipp|Venemaa}} || 3:46.37 |- | 6. || [[Nathan Deakes]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:47.29 |- | 7. || [[Miguel Angel Rodriguez]]|| {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:48.12 |- | 8. || [[Roman Magdziarczyk]]|| {{PisiLipp|Poola}} || 3:48.17 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:37.26''' [[Valeri Spitsõn]], [[Venemaa]] ([[21. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:38.29''' [[Vjatšeslav Ivanenko]], [[NSV Liit]] ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3:43.30 ''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Kljugin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Sotomayor]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abderrahmane Hammad]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 2.32 |- | 4. || [[Stefan Holm]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 5. || [[Konstantin Matoussevic]]|| {{PisiLipp|Iisrael}} || 2.32 |- | 6. || [[Mark Boswell]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 2.32 |- | 7. || [[Staffan Strand]]|| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.32 |- | 8. || [[Wolfgang Kreissig]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.29 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.39 ''' [[Charles Austin]], [[USA]] ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikut tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nick Hysong]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lawrence Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maksim Tarassov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 5.90 |- | 4. || [[Michael Stolle]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.90 |- | 5. || [[Viktor Tšistjakov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 6. || [[Dimitri Markov]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 5.80 |- | 7. || [[Okkert Brits]]|| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || 5.80 |- | 8. || [[Daniel Ecker]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.80 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''5.92''' [[Jean Galfione]], [[Prantsusmaa]] ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/pole-vault/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ivan Pedroso]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jai Taurima]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šurenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 8.31 |- | 4. || [[Aleksei Lukaševitš]]|| {{PisiLipp|Valgevene}} || 8.26 |- | 5. || [[Kofi Amoah Prah]]|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.32 |- | 6. || [[Peter Burge]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.15 |- | 7. || [[Luis Meliz]]|| {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.08 |- | 8. || [[Dwight Phillips]]|| {{PisiLipp|USA}} || 8.06 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 38 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]], [[Tokyo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' ''' 8.50''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[?. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jonathan Edwards]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.71 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yoel García]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Denis Kapustin]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 17.46 |- | 4. || [[Yoelbi Quesada]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 17.37 |- | 5. || [[Larry Achike]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.29 |- | 6. || [[Phillips Idowu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.08 |- | 7. || [[Robert Howard]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.05 |- | 8. || [[Paolo Camossi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16.96 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]] [[Suurbritannia]], ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]], ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Arsi Harju]] || {{PisiLipp|Soome}} || 21.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Adam Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[John Godina]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.20 |- | 4. || [[Andrew Bloom]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.87 |- | 5. || [[Juri Bilonoh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 20.84 |- | 6. || [[Manuel Martínez Gutiérrez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 20.55 |- | 7. || [[Janus Robberts]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 20.32 |- | 8. || [[Oliver-Sven Buder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.18 |} <br>Finaal: [[22. september]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]] [[USA]], ([[22. mai]] [[1988]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]] [[Saksa DV]], ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''21.62''' [[Randy Barnes]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/qualification/series Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/shot-put/final/series Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Virgilijus Alekna]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 69.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lars Riedel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 68.50 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Frantz Kruger]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 68.19 |- | 4. || [[Vassili Kaptjuhh]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.59 |- | 5. || [[Adam Setliff]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.02 |- | 6. || [[Jason Tunks]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 65.80 |- | 7. || [[Vladimir Dubrovtšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.13 |- | 8. || [[Jürgen Schult]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.41 |- | 9. || [[Aleksander Tammert]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 63.25 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.08''' [[Jürgen Schult]] [[Saksa DV]], ([[6. juuni]] [[1986]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.40''' [[Lars Riedel]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' Kvalifikatsioon: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#A A-grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/qualification/series#B B- grupp] - [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Szymon Ziółkowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 80.02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nicola Vizzoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 79.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Igor Astapkovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 4. || [[Ivan Tihhon]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 79.17 |- | 5. || [[Ilja Konovalov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 78.56 |- | 6. || [[Loris Paoluzzi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 78.18 |- | 7. || [[Tibor Gécsek]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.70 |- | 8. || [[Vladimír Maška]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 77.32 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''84.80''' [[Sergey Litvinov]] [[NSVL]], ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''81.24''' [[Balázs Kiss]] [[Ungari]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || '''90.17 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Steve Backley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 89.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Makarov]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 88.67 |- | 4. || [[Raymond Hecht]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 87.76 |- | 5. || [[Aki Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.62 |- | 6. || [[Konstadinos Gatsioudis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 86.53 |- | 7. || [[Boris Henry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 85.78 |- | 8. || [[Emeterio González]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 83.33 |- | colspan="7" |... |- | 15. || [[Andrus Värnik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 81.34 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''89.66''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]], ([[8. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''88.16''' [[Jan Železný]] [[Tšehhi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kümnevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erki Nool]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 10,68-7.76–15.11–2.00–46,71–14,48–43.66–5.00–65.82–4.29,48 ||8641 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Roman Šebrle]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,92-7.62–15.22–2.12–48,20–13,87–44.39–4.80–64.04–4.28,79 || 8606 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Chris Huffins]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,48-7.71–15.28–2.09–48,31–13,91–49.55–4.70–56.62–4.38,71 || 8595 |- | 4. || [[Dean Macey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10,81-7.77–14.62–2.09–46,41–14,53–43.37–4.80–60.38–4.23,45 || 8567 |- | 5. || [[Tom Pappas]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,82-7.41–14.87–2.21–48,64–14,15–41.42–4.90–62.26–4.45,10 || 8425 |- | 6. || [[Tomáš Dvořák]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||10,91-7.50–15.91–1.97–49,11–14,34–47.15–4.40–69.94–4.32,23 || 8385 |- | 7. || [[Frank Busemann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,91-7.64–14.52–2.09–48,97–14,16–33.71–5.00–64.91–4.25,32 || 8351 |- | 8. || [[Attila Zsivoczky]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||11,10-7.00–14.96–2.06–48,61–15,27–47.43–4.80–65.87–4.23,37 || 8277 |- | colspan="7" |... |- | 17. || [[Indrek Kaseorg]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,31-7.22–13.26–1.97–50,03–14,57–41.98–4.80–66.54–4.35,64 || 7932 |} <br>Finaal: [[27. september|27.]]-[[28. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8994''' [[Tomáš Dvořák]] [[Tšehhi]], ([[4. juuli]] [[1999]], [[Praha]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8847''' [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]], ([[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''8824''' [[Dan O'Brien]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/men/decathlon/1500-metres/points Finaal] <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || - || - || |- bgcolor="#DCE5E5" | rowspan=2|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ekaterini Thanou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 11,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Tayna Lawrence]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,19 |- | 4. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 11.,20 |- | 5. || [[Chandra Sturrup]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,21 |- | 6. || [[Sevatheda Fynes]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,22 |- | 7. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 11,29 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>10,75</s>diskv. |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 84 <br>Riike: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''10,62''' [[Florence Griffith Joyner]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''10,94''' [[Gail Devers]] [[USA]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> [[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] on kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m ja 200 m jooks, kaugushüpe) kui ka teatejooksudes (4 × 100 m ja 4 × 400 m teatejooks) [[doping]]u kasutamise pärast tühistanud. Kuldmedalit otsustati mitte välja anda, hõbemedali sai Tayna Lawrence ja pronksmedali Merlene Ottey. Medalite jagamine polnud nii lihtne. Thanou oli algne hõbemedalist ja oleks võinud tõusta kuldmedalile. Kuid tema tegevuse tõttu vahetult enne [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamänge]], kui ta koos Kreeka sprinter [[Kostas Kenteris]]ega mootorrattaõnnetuse lavastas, et uimastite kasutamist varjata, otsustas ROK mitte anda Thanoule kuldmedalit, jättes talle hõbeda. Nad tõstsid pronksmedali võitnud Tayna Lawrence'i siiski hõbemedalile ja Merlene Ottey, kes oli algul saanud neljanda koha, sai pronksmedali. ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Pauline Davis-Thompson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,27 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Susanthika Jayasinghe]] || {{PisiLipp|Sri Lanka}} || 22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Beverly McDonald]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,35 |- | 4. || [[Debbie Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,37 |- | 5. || [[Melinda Gainsford-Taylor]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,42 |- | 6. || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 22,53 |- | 7. || [[Žanna Pintusevitš]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 22,66 |- | -. || [[Marion Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || <s>21,84</s>diskv |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''22,12''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/round-2/result 2. voor][https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/200-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Cathy Freeman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 49,11 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lorraine Graham]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,58 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Katharine Merry]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,72 |- | 4. || [[Donna Fraser]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,79 |- | 5. || [[Ana Guevara]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 49,96 |- | 6. || [[Heide Seyerling]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 50,05 |- | 7. || [[Falilat Ogunkoya]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 50,12 |- | 8. || [[Olga Kotljarova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 51,04 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]], ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]] [[Prantsusmaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maria Mutola]] || {{PisiLipp|Mosambiik}} || 1.56,15 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Stephanie Graf]] || {{PisiLipp|Austria}} || 1.56,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.56,80 |- | 4. || [[Brigita Langerholc]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1.58,51 |- | 5. || [[Helena Fuchsová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1.58,56 |- | 6. || [[Zulia Calatayud]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 1.58,66 |- | 7. || [[Hazel Clark]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,75 |- | 8. || [[Hasna Benhassi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.59,17 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]], ([[27. veebruar]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''1.57,73''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/800-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nouria Mérah-Benida]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 4.05,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Violeta Szekely]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.05,27 |- | 4. || [[Kutre Dulecha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 4.05,33 |- | 5. || [[Lidia Chojecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,42 |- | 6. || [[Anna Jakubczak]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.06,49 |- | 7. || [[Kelly Holmes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.08,02 |- | 8. || [[Marla Runyan]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.08,30 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Yunxia Qu]] [[Hiina]], ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]] [[Rumeenia]], ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''4.00,83''' [[Svetlana Masterkova]] [[Venemaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/1500-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriela Szabo]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || '''14.40,79 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 14.41,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,23 |- | 4. || [[Ayelech Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.42,67 |- | 5. || [[Irina Mikitenko]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.43,59 |- | 6. || [[Lydia Cheromei]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 14.47,35 |- | 7. || [[Werknesh Kidane]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.47,40 |- | 8. || [[Olga Jegorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 14.50,31 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 49 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.28,09''' [[Jiang Bo]] [[Hiina]], ([[23. oktoober]] [[1997]], [[Shanghai]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''14.59,88''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/5000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Derartu Tulu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || '''30.17,49 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gete Wami]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.22,48 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fernanda Ribeiro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 30.22,88 |- | 4. || [[Paula Radcliffe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 30.26,97 |- | 5. || [[Tegla Loroupe]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 30.37,26 |- | 6. || [[Sonia O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 30.53,37 |- | 7. || [[Li Ji]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 31.06,94 |- | 8. || [[Elana Meyer]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 31.14,70 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]] [[Hiina]], ([[9. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]], ([[2. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''31.01,63''' [[Fernanda Ribeiro]] [[Portugal]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/10000-metres/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maratonijooks|Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Naoko Takahashi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || '''2:23.14 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lidia Şimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2:23.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joyce Chepchumba]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:24.45 |- | 4. || [[Esther Wanjiru]] || {{PisiLipp|Kenya}} || 2:26.17 |- | 5. || [[Madina Biktagirova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2:26.33 |- | 6. || [[Elfenesh Alemu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:26.54 |- | 7. || [[Eri Yamaguchi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:27.03 |- | 8. || [[Ham Bong-Sil]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} ||2:27.07 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:20.43''' [[Tegla Loroupe]] [[Kenya]], ([[26. september]] [[1999]], [[Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:24.52''' [[Joan Benoit]] [[USA]], ([[5. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2:26.05''' [[Fatuma Roba]] [[Etioopia]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/marathon/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Sevatheda Fynes]],<br>[[Chandra Sturrup]],<br>[[Pauline Davis-Thompson]],<br>[[Debbie Ferguson]] || 41,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Tayna Lawrence]],<br>[[Veronica Campbell]],<br>[[Beverly McDonald]],<br>[[Merlene Ottey]] || 42,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Chryste Gaines]],<br>[[Torri Edwards]],<br>[[Nanceen Perry]],<br><s>[[Marion Jones]]</s> || 42,20 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Linda Ferga]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Fabe Dia]],<br>[[Christine Arron]] || 42,42 |- | 5. || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Natalja Ignatova]],<br>[[Marina Trandenkova]],<br>[[Irina Habarova]],<br>[[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]] || 43,02 |- | 6. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Gabriele Rockmeier]],<br>[[Sabrina Mulrain]],<br>[[Andrea Philipp]],<br>[[Marion Wagner]] || 43,11 |- | 7. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Glory Alozie]],<br>[[Benedicta Ajudua]],<br>[[Mercy Nku]],<br>[[Mary Onyali]] || 44,05 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}} || [[Zeng Xiujun]],<br>[[Liu Xiaomei]],<br>[[Qin Wangping]],<br>[[Li Xuemei]] || 44,87 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 108 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch-Möller]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]],<br>[[Sabine Rieger]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''41,95''' [[USA]] <br>[[Chryste Gaines]],<br>[[Gail Devers]],<br>[[Inger Miller]],<br>[[Gwen Torrence]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[4 × 400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jearl Miles Clark]],<br>[[Monique Hennagan]],<br><s> [[Marion Jones]]</s>,<br>[[LaTasha Colander]] || 3.22,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]],<br>[[Catherine Scott]],<br>[[Deon Hemmings]],<br>[[Lorraine Graham]] || 3.23,25 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Julija Sotnikova]],<br>[[Svetlana Gontšarenko]],<br>[[Olga Kotljarova]],<br>[[Irina Privalova]] || 3.23,46 |- | 4. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Olabisi Afolabi]],<br>[[Charity Opara]],<br>[[Rosemary Okafor]],<br>[[Falilat Ogunkoya]] || 3.23,80 |- | 5. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Nova Peris-Kneebone]],<br>[[Tamsyn Lewis]],<br>[[Melinda Gainsford-Taylor]],<br>[[Cathy Freeman]] || 3.23,81 |- | 6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Natasha Danvers]],<br>[[Donna Fraser]],<br>[[Allison Curbishley]],<br>[[Katharine Merry]] || 3.25,67 |- | 7. || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Jitka Burianová]],<br>[[Hana Benešová]],<br>[[Lenka Ficková]],<br>[[Helena Dziurova-Fuchsová]] || 3.29,17 |- | 8. || {{PisiLipp|Kuuba}} || [[Zulia Calatayud]],<br>[[Julia Duporty]],<br>[[Idalmis Bonne]],<br>[[Daimí Pernía]] || 3.29,47 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 93 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' ''''3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''3.20,91''' [[USA]] <br>[[Rochelle Stevens]],<br>[[Maicel Malone]],<br>[[Kim Graham]],<br>[[Jearl Miles]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Šišigina]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 12,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gloria Alozie]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,68 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Melissa Morrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,76 |- | 4. || [[Delloreen Ennis-London]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,80 |- | 5. || [[Aliuska Lopez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 12,83 |- | 6. || [[Nicole Ramalalanirina]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 12,91 |- | 7. || [[Linda Ferga]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,11 |- | 8. || [[Brigitte Foster]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 13,49 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''12,38''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[30. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''12,58''' [[Ludmila Engquist]] [[Rootsi]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/round-2/result 2. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Privalova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 53,02 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Deon Hemmings]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Nouza Bidouane]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 53,57 |- | 4. || [[Daimi Pernia]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 53,68 |- | 5. || [[Tetjana Tereštšchuk-Antipova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 53,98 |- | 6. || [[Ionela Tirlea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 54,35 |- | 7. || [[Gundrun Arnardottir]] || {{PisiLipp|Island}} || 54,63 |- | 8. || [[Natasha Danvers]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 55,00 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,61''' [[Kim Batten]] [[USA]], ([[11. august]] [[1995]], [[Gõteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''52,82''' [[Deon Hemmings]] [[Jamaica]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/round-1/result 1. voor]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaal]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Liping]] || {{PisiLipp|Hiina}} || '''1:29.05 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kjersti Plätzer]] || {{PisiLipp|Norra}} || 1:29.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[María Vasco]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:30.23 |- | 4. || [[Erica Alfridi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:31.25 |- | 5. || [[María Guadalupe Sánchez]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:31.33 |- | 6. || [[Norica Câmpean]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1:31.50 |- | 7. || [[Kerry Saxby-Junna]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1:32.02 |- | 8. || [[Tatjana Gudkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 1:32.35 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.18''' [[Tatjana Gudkova]] [[Venemaa]], ([[19. mai]] [[2000]], [[Moskva]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal] <br><br>Eelnevatel olümpiamängudel kavas olnud 10 km käimine asendati 20 km käimisega. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Jelesina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 2.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hestrie Cloete]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kajsa Bergqvist]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1.99 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Oana Pantelimon]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.99 |- | 5. || [[Inga Babakova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 6. || [[Svetlana Zalevskaja]] || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 1.96 |- | 7. || [[Viktorija Palamar]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 1.96 |- | 8. || [[Amewu Mensah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[3. august]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''2.05''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/high-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stacy Dragila]] || {{PisiLipp|USA}} || '''4.60 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatiana Grigorieva]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 4.55 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vala Flosadóttir]] || {{PisiLipp|Island}} || 4.50 |- | 4. || [[Daniela Bártová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4.50 |- | 5. || [[Nicole Humbert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.45 |- | 6. || [[Yvonne Buschbaum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.40 |- | 7. || [[Monika Pyrek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 4.40 |- | 8. || [[Marie Rasmussen]] || {{PisiLipp|Taani}} || 4.35 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''4.63''' [[Stacy Dragila]] [[USA]], ([[23. juuli]] [[2000]], [[Sacramento]]) <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/pole-vault/final/result Finaal] <br><br>Naiste teivashüpe oli esimest korda olümpiamängude programmis. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.99 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Fiona May]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Kotova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.83 |- | 4. || [[Olga Rubljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.79 |- | 5. || [[Susen Tiedtke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6.74 |- | 6. || [[Jackie Edwards]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 6.59 |- | 7. || [[Tünde Vaszi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 6.59 |- | 8. || [[Ljudmila Galkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 6.56 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]] [[NSVL]], ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee ]] [[USA]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''7.12''' [[Chioma Ajunwa]] [[Nigeeria]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/long-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tereza Marinova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 15.20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Lebedeva]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 15.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olena Hovorova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 14.96 |- | 4. || [[Yamile Aldama]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 14.30 |- | 5. || [[Baya Rahouli]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 14.17 |- | 6. || [[Cristina Elena Nicolau]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 14.17 |- | 7. || [[Olga-Anastasi Vasdeki]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 14.15 |- | 8. || [[Oksana Rogova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13.97 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]], ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''15.33''' [[Inessa Kravets]] [[Ukraina]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/triple-jump/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Janina Koroltšik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 20.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Larisa Pelešenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Astrid Kumbernuss]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.62 |- | 4. || [[Svetlana Kriveljova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 19.37 |- | 5. || [[Krystyna Zabawska]] || {{PisiLipp|Poola}} || 19.18 |- | 6. || [[Yumileidi Cumbá]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18.70 |- | 7. || [[Kalliopi Ouzouni]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 18.63 |- | 8. || [[Nadine Kleinert-Schmitt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.49 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63 ''' [[Natalja Lissovskaja]] [[NSVL]], ([[7. juuni]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''20.56''' [[Astrid Kumbernuss]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/shot-put/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ellina Zvereva]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 68.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Anastasia Kelesidou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 65.71 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Irina Jatšenko]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 65.20 |- | 4. || [[Natalja Sadova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 65.00 |- | 5. || [[Styliani Tsikouna]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 64.08 |- | 6. || [[Franka Dietzsch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.18 |- | 7. || [[Ilke Wyludda]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 63.16 |- | 8. || [[Lisa-Marie Vizaniari]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 62.57 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]] [[Saksa DV]], ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''72.30''' [[Martina Hellmann]] [[Saksa DV]], ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''69.66''' [[Ilke Wyludda]] [[Saksamaa]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/discus-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kamila Skolimowska]] || {{PisiLipp|Poola}} || '''71.16 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Kuzenkova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 69.77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kirsten Münchow]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 69.28 |- | 4. || [[Yipsi Moreno]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.33 |- | 5. || [[Deborah Sosimenko]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 67.95 |- | 6. || [[Ljudmila Gubkina]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 67.08 |- | 7. || [[Dawn Ellerbe]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.80 |- | 8. || [[Amy Palmer]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.15 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.06''' [[Mihaela Melinte]] [[Rumeenia]], ([[29. august]] [[1999]], [[Rüdlingen]]) <br><br>Naiste vasaraheide oli esmakordselt olümpiamängude programmis. <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/hammer-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Trine Hattestad]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''68.91 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mirela Maniani-Tzelili]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 67.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Osleidys Menéndez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 66.18 |- | 4. || [[Steffi Nerius]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 64.84 |- | 5. || [[Sonia Bisset]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 63.26 |- | 6. || [[Xiomara Rivero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 62.92 |- | 7. || [[Tatjana Šikolenko]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 62.91 |- | 8. || [[Nikola Tomečková]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''69.41''' [[Trine Hattestad]] [[Norra]], ([[28. juuli]] [[2000]], [[Oslo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' Uus oda võeti ametlikult kasutusele alates 1.04.1999 <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''67.94''' [[Heli Rantanen]] [[Soome]] <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon]-[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/27th-olympic-games-6951910/results/women/javelin-throw/final/result Finaal] <br style="clear:both;" /> ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Denise Lewis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,23-1.75–15.55–24,34–6.48–50.19–2.16,83||6584 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Prohhorova]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,63-1.81–13.21–23,72–6.59–45.05–2.10,32||6531 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Natalja Sazanovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 13,45-1.84–14.79–24,12–6.50–43.97–2.16,41||6527 |- | 4. || [[Urszula Wlodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 13,33-1.78–14.45–24,29–6.31–46.16–2.12,15||6470 |- | 5. || [[Sabine Braun]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,49-1.81–14.33–24,74–6.22–48.56–2.19,14||6355 |- | 6. || [[Natalja Roštšupkina]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || 13,70-1.84–14.03–23,53–5.47–43.87–2.12,24||6237 |- | 7. || [[Karin Ertl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13,43-1.78–13.55–24,64–6.22–42.70–2.16,25||6209 |- | 8. || [[Tiia Hautala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 13,62-1.78–13.31–25,00–6.12–45.40–2.14,90||6173 |} <br>Finaal: [[23. september|23.]]-[[24. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[24. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1996]]:''' '''6780''' [[Ghada Shouaa]] [[Süüria]] <br><br>''' [https://www.olympedia.org/results/65963 Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> === Medalid === {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|Sydney 2000]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40px|Käsipall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||7||4||5||16 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Etioopia}}||4||1||3||8 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Poola}}||4||0||0||4 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Venemaa}}||3||4||6||13 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Kenya}}||2||3||2||7 |- |rowspan=2|6.||align=left|{{PisiLipp|Kuuba}}||2||2||2||6 |- |align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||2||2||6 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}}||2||1||2||5 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Valgevene}}||2||0||3||5 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Bahama}}||2||0||1||3 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Kreeka}}||1||3||0||4 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Rumeenia}}||1||2||2||5 |-bgcolor=#ccccff |13.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}*||1||2||0||3 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}}||1||1||2||4 |- |rowspan=3|15.||align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}}||1||1||0||2 |- |rowspan=8|18.||align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}}||1||0||0||1 |-bgcolor="#87CEFF" |align=left|'''{{PisiLipp|Eesti}}'''||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kasahstan}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Mosambiik}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||1||0||0||1 |- |26.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||0||6||3||9 |- |27.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||0||2||0||2 |- |28.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||0||1||3||4 |- |29.||align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}||0||1||2||3 |- |rowspan=2|30.||align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||1||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||1||2 |- |rowspan=7|32.||align=left|{{PisiLipp|Austria}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Läti}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Saudi Araabia}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Sri Lanka}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Taani}}||0||1||0||1 |- |39.||align=left|{{PisiLipp|Ukraina}}||0||0||2||2 |- |rowspan=5|40.||align=left|{{PisiLipp|Barbados}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Island}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || 45 || 47 || 47 || 139 |} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:2000. aasta suveolümpiamängud]] 3vc7ld2cjikr6qjptsce40chn0xbccu 0 9467 7231066 7197265 2026-09-08T20:49:58Z Kuuskinen 33651 7231066 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit [[Praha küla]]}} {{Infokast asula | nimi = Praha | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Praha | nimi2_keel = slovaki | nimi2 = Praha | nimi3_keel = poola | nimi3 =Praga | nimi4_keel = saksa | nimi4 = Prag | pilt_üldvaade = Prague_(6365119737).jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of arms of Prague.svg | vapi_link = [[Praha vapp]] | lipp = Flag of Prague.svg | lipu_link = [[Praha lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Hlavní mesto Praha in Czech Republic.svg }} '''Praha''' on [[Tšehhi]] [[pealinn]] ja suurim linn ning [[Böömimaa]] ajalooline pealinn. [[Elbe]] lisajõe [[Vltava]] ääres asuvas linnas elab umbes 1,4 miljonit inimest, mis teeb sellest Euroopa Liidu suuruselt kaheteistkümnenda linna. Selle metropolipiirkonnas elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest hoonestatud on vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandusmaad ning looduslikud metsa- ja rohumaad. Praha on ajalooline linn romaani, [[Tšehhi gooti arhitektuur|gooti]], [[Renessanssarhitektuur|​​renessansi]] ja [[Barokk|baroki]] arhitektuuriga. See oli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa kuningriigi]] pealinn ja mitme [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]], eelkõige [[Karl IV]] (valitses 1346–1378) ja [[Rudolf II]] (valitses 1575–1611), residents. See oli oluline linn [[Habsburgide monarhia]] ja [[Austria-Ungari]] jaoks. Linnal oli oluline roll [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] ning 20. sajandil [[Tšehhoslovakkia]] pealinnana maailmasõdade ja sõdadejärgsel kommunistlikul ajastul. Praha on koduks paljudele kultuurilistele vaatamisväärsustele, sealhulgas [[Praha linnus]], [[Karli sild]], [[Vanalinna väljak]] [[Praha astronoomiline kell|Praha astronoomilise kellaga]], [[Petříni mägi]] ja [[Vyšehrad]]. [[Praha vanalinn]] on [[1992]]. aastal kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, lisaks arvukalt teatreid, galeriisid ja kinosid. Seal asuvad mitmed koolid, sealhulgas [[Karli Ülikool]], mis on [[Kesk-Euroopa]] vanim ülikool. Selle rikkalik ajalugu teeb sellest populaarse turismisihtkoha ja 2017. aasta seisuga külastas linna igal aastal üle 8,5 miljoni rahvusvahelise külastaja. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.<ref name="Scores" /> == Kliima == [[Pilt:Praha klimadiagramm.png|pisi|Praha kliimadiagramm]] [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli ([[juuli keskmine õhutemperatuur]] +19,4 °C) ja august ([[augusti keskmine õhutemperatuur]] +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar ([[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –1,1 °C) ja veebruar ([[veebruari keskmine õhutemperatuur]] –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi [[öökülm]]a mõõdetud. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem [[aprill]]is (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem [[november|novembris]] (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%. Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. == Ajalugu == Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab [[koole]]t. Praha kandis ületas vana kaubatee [[Vltava]] jõe. Linna nime on seostatud ka [[tšehhi keel|tšehhi]] sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat [[Přemysliidid]]e dünastia esiema, prohvet [[Libuše]], käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba [[vanem kiviaeg|vanemal kiviajal]]. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava [[koole|koolmete]] juures [[turuasula]]d, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates [[6. sajand]]ist olid [[Praha org|Praha oru]] asukad peamiselt [[lääneslaavlased]]. Tõenäoliselt [[9. sajand]]i jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (''[[sněm]]'') välja ja rajasid sinna [[Praha linnus]]e. [[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|left|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]] Sestpeale sai Prahast [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa vürstide ja kuningate]] [[residents]] (mõned neist olid ka [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma riigi keiser|keisrid]]). [[File:Prague 07-2016 View from Petrinska Tower img2.jpg|pisi|Vaade [[Praha vanalinn]]ale, [[Karli sild|Karli sillale]] ja [[Püssirohutorn]]ile]] [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]]]] Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il [[Luksemburgi dünastia]]st [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|keiser ja Böömi kuningas Karl IV]] (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraali]] ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku). Keiser [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]i (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem [[Ungari kuningriik|Ungari]]sse. Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil. == Rahvastik == [[2005]]. aasta andmetel oli linna [[elanike arv]] 1 176 600. Lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes ei ela ametlikult Prahas. [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid välisriikide kodanikud 14% Praha elanikkonnast.<ref>https://web.archive.org/web/20140416205818/http://praguemonitor.com/2012/01/24/census-shows-population-rise-prague</ref> == Transport == Praha ühistransport koosneb [[buss]]idest, [[trollibuss]]idest, [[tramm]]idest ning [[Praha metroo|metroo]]st. Trammiliine on 30. Metroo esimest jaama hakati ehitama 1967. aastal. See sai valmis 1974. aastal ja avati 9. mail 1974. Praegu{{millal}} koosneb Praha metroo kolmest liinist ja 57 jaamast. == Vaatamisväärsused == [[Pilt:Parnik-vysehrad.JPG|pisi|Jõeaurik Vyšehrad aastast [[1938]]<ref>* [https://web.archive.org/web/20110720173710/http://www.vysehrad-boat.eu/ www.parnik-vysehrad.cz/historie-parniku.aspx]</ref>]] '''Hradčanys''' * [[Svatý Víti katedraal]] (''katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha'') '''Staré Městos''' * [[Praha Püha Agnese klooster]] * [[Týni Jumalaema kirik]] * [[Praha raekoda]] ja [[Praha astronoomiline kell|raekoja kell]] * [[Karli ülikool]] * [[Klementinum]] '''Josefovis''' * Juudi kalmistu '''Nové Městos''' * Raekoda * [[Tantsiv maja]] * [[U Kalicha]] (ilukirjanduses Karika kõrts) '''Malá Stranas''' * [[Eesti Suursaatkond Prahas|Eesti suursaatkon]]na hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja * Kuradiratas * John Lennoni sein '''Vyšehradis:''' * 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal ([[Alfons Mucha]] freskodega 20. sajandi algusest). '''Muudes linnaosades''' * [[Praha loomaaed]] * [[Kbely lennundusmuuseum]] – [[Kbely lennuväli|Kbely sõjaväelennuvälja]] juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume == Vaata ka == * [[Žižkov]] * [[Franz Josephi sild]] * [[Štefániki sild]] * [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]] *[[Praha Kaunite Kunstide Akadeemia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Scores">{{netiviide |pealkiri=Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations |väljaanne=Prague City Tourism |url=https://pragueconvention.cz/news/prague-scores-highly-in-index-of-top-100-city-destinations/ |vaadatud=2026-07-20}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.pis.cz/en Praha koduleht] (inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania keeles) {{CZE}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Tšehhi maakonnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Praha| ]] k9a9nrsnpn5is5h9fg8c12lvzj8ne59 0 10251 7230848 7230181 2026-09-08T13:20:45Z ~2026-48857-05 237142 /* */ 7230848 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pilt = Hitler portrait crop.jpg | pildiallkiri = Vladimir Putin (2024) | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = 7. mai 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 31. detsember 1999 | ametiajalõpp2 = 7. mai 2008 | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiajaalgus3 = 9. august 1999 | ametiajalõpp3 = 7. mai 2000 | eelmine3 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine3 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 8. mai 2008 | ametiajalõpp4 = 7. mai 2012 | eelmine4 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine4 = [[Dmitri Medvedev]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiajaalgus5 = 1. jaanuar 2008 | ametiajalõpp5 = 30. mai 2012 | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] juht | ametiajaalgus6 = 25. juuli 1998 | ametiajalõpp6 = 29. märts 1999 | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünniaeg = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], Nõukogude Liit | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–2012) <br/> Parteitu (2012–) }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' ([[vene keel]]es Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 [[Leningrad]]is) on Venemaa [[poliitik]] ja endine luureohvitser, kes on alates 2012. aastast [[Venemaa president]]. Presidendina oli ta ametis ka aastatel 2000–2008. Aastatel 1999–2000 ja 2008–2012 oli ta [[Venemaa peaminister]]. Teda on peetud Venemaa ''de facto'' juhiks alates 2000. aastast. Putin töötas 16 aastat [[KGB]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitserina, tõustes oma karjääri vältel [[alampolkovnik]]u auastesse. Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar). 1991. aastal pani ta ameti maha ning alustas poliitilist karjääri Peterburis. [[Anatoli Sobtšak]]i ajal oli ta [[Peterburi]] aselinnapea 1990. aastate alguses FSB sideohvitserina. Aastatel 1998–1999 tegutses Putin [[Föderaalne Julgeolekuteenistus|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] (FSB) juhina ning 1999. aastal [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] sekretärina. 1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 oli Putin [[Venemaa peaminister]]. [[Venemaa 2012. aasta presidendivalimised|2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised]] võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks{{lisa viide}} ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarh]]id, sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu [[Hiina]]ski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida.{{lisa viide}} 2020. aastal muutis riigiduuma Venemaa põhiseadust nii, et Putin saab Venemaa presidendiks kandideerida veel kaks korda.<ref name="o2036"/><ref name="o2036_2"/> Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. Mitmed riigitegelased ja ajaloolased on võrrelnud Putinit [[Hitler]]iga, näiteks on seda teinud [[prints Charles]], Leedu president [[Gitanas Nausėda]], Saksamaa kaitseminister [[Boris Pistorius]] ja ajaloolane [[Timothy Garton Ash]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2024-04-12 |pealkiri=Saksa kaitseminister võrdles Putinit Hitleriga |url=https://www.err.ee/1609312053/saksa-kaitseminister-vordles-putinit-hitleriga |vaadatud=2024-04-12 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}</ref> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] peab Putinit vastutavaks [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungil Ukrainasse]] sooritatud sõjakuriteos ning esitas märtsis 2023 tema vahistamismääruse. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin (1911 [[Peterburi]] – 2. august 1999) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930. aastate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid (ka põletatud maa taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] (Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri 1979. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri samuti 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober 1911 [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli 1998) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri samuti vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid 1928. Aastal 1932 kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Algul seal kööki polnud, kitsas koridoris olid vaid gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elutsesid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli pere kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930. aastatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanuselt, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite pere elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis 1960–1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljadele-viitele) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle 1970. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest, mis rääkisid [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]] ja [[Georgi Žžonov]]), ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel 1970–1975 õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa ülikooli sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Seal kandideeris igale üliõpilaskohale umbes 40 inimest. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli ta viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "Принцип наиболее благоприятствуемой нации" (juhendaja L. N. Galenskaja). == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB ([[vene keel|vene]] ''Кoмитет государственной безопасности'', lühend ''КГБ CCCP'') töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal KGB-s töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast Leningradi ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist suunati ta 1975. aastal Leningradi ja [[Leningradi oblast]]i [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel KGB [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|KGB Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|Teise osakonna]] süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas.<ref name="bookchapter4" /> 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|KGB 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] 1977. aasta alguseni KGB Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsuse]] (välisluure) süsteemi. 1979. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused Moskvas [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB kõrgkoolis]]. Kursusekaaslaste väitel oli KGB koolis tema hüüdnimi ''okurok'' (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Seejärel osales ta vahepeal ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980 olümpiamängude]] turvamisel ning töötas kokku neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal 1984 sai ta [[major]]i auastme. Juulist 1984 juulini 1985 õppis ta varjunime Platov all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk 101. kooli, praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt Jūrmala"). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|KGB Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne".<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe [[Ida-Saksamaa]]le või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita [[Lääne-Saksamaa]]le, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail 1985–1990 [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi Dresdenis ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|EPV]] [[S-valitsus|S-valitsuse]] 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita sidet". Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid.<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus."<ref name="BRjPW" /> Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990. aastatel oligarh S. Pugatšov, et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Leningradi ülikoolis ja võimuorganites == Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. === Ülikoolis === Putin sai 1990 [[Leningradi Ülikool]]i rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise KGB kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin KGB [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni Demokraatlik Venemaa koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised Demokraatliku Venemaa fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis 1991 Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. 20. jaanuaril esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal 1992 esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reegleid jämedalt rikkudes ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud teha tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkokartell|Colombia narkokartelliga]]. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid ettevõtteid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusefirma]] PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusefirma aktsiaid. Firma asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringu]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega oli tegelenud firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega (nt [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. 1995. aastal korraldas Putin kohapeal partei Meie Kodu On Venemaa Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–1997 oli ta liikumise [[Meie Kodu On Venemaa]] Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda kuni 1996. aastani, mil Sobtšak kaotas 3. juulil linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis 1999 süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak 1996 valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist 1997 oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais 1998 sai ta [[presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. 27. juunil 1997 kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. 25. märtsil 2006 teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud 1978. aastal ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == FSB juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist 1998 märtsini 1999. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. == Peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. Ajal, mil Putin oli nimetatud Venemaa peaministriks, toimusid Venemaal septembris 1999 terroriaktid [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti ('''''сортире их замочим''''' "leotame neid peldikus"), lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui 31. detsembril 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] 26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 7. mail astus ta ametisse. 14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat väljaspool Venemaad". == 2008. aasta presidendivalimised == 2. märtsil 2008 toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle 7. mail 2008 ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks 8. mail 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei Ühtne Venemaa ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes "juhuslikult" käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab teaduslikult uurida vaalade liikumisteid; andis välja oma [[DVD]], kus õpetab koos olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga [[judo|judot]]; laste vastu suunatud hoolitsusega (viieaastase poisi [[Nikita Konkin]]i paljastatud kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]]'i stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow Newsi poliitilise osakonna vanemreporter Anna Arutunyan kirjeldas seal toimunud Putini esinemist nii: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Neljas ametiaeg presidendina (alates 2018. aastast) == === Rahvusvahelise kriminaalkohtu vahistamismäärus === {{vaata|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärused Vladimir Putini ja Marija Lvova-Belova kohta}} 17. märtsil 2023 esitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] Putini kohta vahistamismääruse, väites, et Putin vastutab isiklikult [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] toimunud laste küüditamise eest Ukrainast Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1608918833/rahvusvaheline-kriminaalkohus-esitas-maaruse-putini-vahistamiseks Rahvusvaheline kriminaalkohus esitas määruse Putini vahistamiseks], ERR, 17. märts 2023</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7735002/vladimir-putinit-jatab-rahvusvaheline-vahistamismaarus-ilmselt-kulmaks-aga-lumepalli-paneb-see-veerema-kull Vladimir Putinit jätab rahvusvaheline vahistamismäärus ilmselt külmaks, aga lumepalli paneb see veerema küll] Postimees, 17. märts 2023. Vaadatud 15. oktoobril 2024</ref> Vahistamismäärus esitati ka Venemaa laste õiguste volinikule [[Maria Lvova-Belova]]le. == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades aga tõlgi abi. Tema esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul 4. juulil 2007 [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960. aastate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema 2006. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] 2007. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19. jaanuaril 2021. aastal avaldas [[Aleksei Navalnõi]] Youtube'is uurimuse "[[Putini palee|Putini loss]]. Kõige suurema altkäemaksu lugu". Paleed hakati ehitama 2004. aastal. See asub Musta mere kaldal, [[Gelendžik]]i linnast mööda randa 19 km lõuna suunas. === Perekond === 28. juulil 1983 abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas [[Kremli pressiesindaja]] [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na 14. veebruaril 2008. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: [[Marija Vorontsova]] (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud 1986 [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] 17. juulil 2014 ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning 15. juunil 2008 oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> Putinil on ka kaks poega – 2015. aastal sündinud Ivan ja 2019. aastal sündinud Vladimir –, kelle ema on väidetavalt endine olümpiasportlane [[Alina Kabajeva]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Leht: Putini tütar elab valenime all Pariisis |url=https://www.err.ee/1609536991/leht-putini-tutar-elab-valenime-all-pariisis |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Kabajeva abiellus Putiniga väidetavalt 2013. aastal. === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s (1973) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustel, teinud ristimärke ja süüdanud küünlaid. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta osales 2006. aasta jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990. aastate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal 1993 sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastaselt elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * 1988 – orden [[Austuse märk]]{{lisa viide}} * 1996 – [[Austuse orden]]{{lisa viide}} * 1998 – [[Venemaa teeneline treener]] (sambos)<ref name="tvc"/> * 2001 – [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam) * 2002 – valiti [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliikmeks<ref name="rah"/> * 2004 – rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus" * 2007 – [[Ahmat Kadõrov]]i orden (Tšetšeenia) * 2010 – [[Vabastaja orden]] (Venezuela) * 2011 – [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV)<ref name="khGlw" /> * 2013 – [[Taekwondo]] ausuurmeister * 2014 – [[OCCRP aasta inimene]] organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vallas * 2017 – [[Hugo Chávezi rahupreemia]] (Venezuela), tema rolli eest [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]]<ref>[https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/wladimir-putin-erhaelt-von-venezuela-friedensnobelpreis-14696425.html ''Putin erhält venezolanischen Friedenspreis.''] Frankfurter Allgemeine, 19. jaanuar 2017.</ref> * 2019 – [[Tsinghua Ülikool]]i audoktor<ref>[https://www.globaltimes.cn/page/202110/1235574.shtml Chinese and Russian Presidents Become "Dual Alumni"], Global Times, 2021</ref> * 2024 – [[Kim Il Sung]]i orden (Korea RDV) * 2024 – [[suurvürst]] [[Aleksander Nevski]] I järgu orden (орден благоверного князя Александра Невского I степени), mille annetas [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[patriarh]] [[Kirill]] == Kajastus filmis == * Venemaa mängufilm "Presidendi puhkus" ("Каникулы президента"; režissöör [[Ilja Šerstobitov]], Vladimir Putini osas [[Dmitri Gratšov]]; 2018).<ref name="fil"/> == Nime jäädvustamine == 2002. aastal pandi Venemaal tomatisordile nimeks "Vova Putin". Ametliku kaubamärgina pole see registreeritud.<ref>[https://www.tomat-pomidor.com/forums/topic/4489-%D0%BA%D1%82%D0%BE-%D0%B0%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80-%D1%81%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%B0-%D0%B2%D0%BE%D0%B2%D0%B0-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD/ Кто автор сорта Вова Путин], tomat-pomidor.com</ref> <ref name="378Z6" /> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]], ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" * [[Tucker Carlsoni intervjuu Vladimir Putiniga]] * [[Putler]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |archive-date=1.07.2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200701235905/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |url-status=dead }}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">{{Netiviide |url=http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm |pealkiri=Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus |vaadatud=2008-10-12 |arhiivimisaeg=2008-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081012173946/http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[https://web.archive.org/web/20120125013442/http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[https://web.archive.org/web/20080516204429/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[https://web.archive.org/web/20080427164745/http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[https://web.archive.org/web/20101102124423/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web |url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene |archive-date=2016-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203040748/http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |url-status=dead }}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[https://web.archive.org/web/20101031070934/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50935931/putini-juubel-kujunes-kasvava-isikukultuse-kulminatsiooniks "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> <ref name="rah">[https://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/member.php?ID=52153 Путин, Владимир Владимирович]. rah.ru </ref> <ref name="fil">[http://www.filmiveeb.ee/filmid/13582/Presidendi-puhkus/ Presidendi puhkus]. filmiveeb.ee</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 2000, nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] 2001 * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn 2002 * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn 2006 ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. * [[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. * [[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. * [[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. * [[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. * [[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. * [[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. * [[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. * [[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. * [[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. * [[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. * Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://kremlin.ru/ Venemaa presidendi koduleht] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=1998–1999 | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=1999–2000 | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=1999–2008 | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=2008–2012 | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=2012– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõelised riiginõunikud]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 8l0g4bpbk4k9bo8d8mjo4ygu94v5yw1 7231057 7230848 2026-09-08T20:31:50Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230848|7230848]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48857-05|~2026-48857-05]] ([[User talk:~2026-48857-05|arutelu]]) 7231057 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2009}} {{Infokast ametiisik | nimi = Vladimir Putin | pilt = Владимир Путин (08-03-2024) (cropped) (higher res).jpg | pildiallkiri = Vladimir Putin (2024) | amet = [[Venemaa president]] | ametiajaalgus = 7. mai 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Dmitri Medvedev]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = 31. detsember 1999 | ametiajalõpp2 = 7. mai 2008 | eelmine2 = [[Boriss Jeltsin]] | järgmine2 = [[Dmitri Medvedev]] | amet3 = [[Venemaa peaminister]] | ametiajaalgus3 = 9. august 1999 | ametiajalõpp3 = 7. mai 2000 | eelmine3 = [[Sergei Stepašin]] | järgmine3 = [[Mihhail Kasjanov]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 8. mai 2008 | ametiajalõpp4 = 7. mai 2012 | eelmine4 = [[Viktor Zubkov]] | järgmine4 = [[Dmitri Medvedev]] | amet5 = [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] esimees | ametiajaalgus5 = 1. jaanuar 2008 | ametiajalõpp5 = 30. mai 2012 | eelmine5 = [[Boriss Grõzlov]] | järgmine5 = [[Dmitri Medvedev]] | amet6 = [[FSB]] juht | ametiajaalgus6 = 25. juuli 1998 | ametiajalõpp6 = 29. märts 1999 | eelmine6 = [[Nikolai Kovaljov]] | järgmine6 = [[Nikolai Patrušev]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünniaeg = {{süv|1952|10|07|df=y}} | sünnikoht = [[Leningrad]], [[Vene NFSV]], Nõukogude Liit | surmaaeg = | surmakoht = | allkiri = Putin signature.svg | alma_mater = [[Leningradi Riiklik Ülikool]] | partei = [[NLKP]] 1975–1991 <br>[[Meie Kodu on Venemaa]] (1995–1999) <br>[[Ühtne Venemaa]] (2008–2012) <br/> Parteitu (2012–) }} '''Vladimir Vladimirovitš Putin''' ([[vene keel]]es Владимир Владимирович Путин; sündinud 7. oktoobril 1952 [[Leningrad]]is) on Venemaa [[poliitik]] ja endine luureohvitser, kes on alates 2012. aastast [[Venemaa president]]. Presidendina oli ta ametis ka aastatel 2000–2008. Aastatel 1999–2000 ja 2008–2012 oli ta [[Venemaa peaminister]]. Teda on peetud Venemaa ''de facto'' juhiks alates 2000. aastast. Putin töötas 16 aastat [[KGB]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] välisluure ohvitserina, tõustes oma karjääri vältel [[alampolkovnik]]u auastesse. Ta teenis 1980. aastatel [[Dresden]]is [[Saksa DV]]-s, olles Saksa DV luure [[Stasi]] juures KGB sideohvitser (arhivaar). 1991. aastal pani ta ameti maha ning alustas poliitilist karjääri Peterburis. [[Anatoli Sobtšak]]i ajal oli ta [[Peterburi]] aselinnapea 1990. aastate alguses FSB sideohvitserina. Aastatel 1998–1999 tegutses Putin [[Föderaalne Julgeolekuteenistus|Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] (FSB) juhina ning 1999. aastal [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] sekretärina. 1997. aastast on ta [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]]. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta [[Venemaa peaminister]] ning pärast president [[Boriss Jeltsin]]i tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. 7. maist 2000 kuni 7. maini 2008 oli Vladimir Putin kaks ametiaega [[Venemaa Föderatsiooni president|Venemaa president]]. Tema teine ametiaeg algas 2004. Ta oli ühtlasi [[Venemaa sõjavägi|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude ülemjuhataja]] ja [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimees. 8. maist 2008 kuni 7. maini 2012 oli Putin [[Venemaa peaminister]]. [[Venemaa 2012. aasta presidendivalimised|2012. aasta 4. märtsi presidendivalimised]] võitis Putin I voorus ning 7. märtsil 2012 kuulutas VF Keskvalimiskomisjon Putini valituks presidendi ametikohale, seekord kuueks aastaks. Ta astus ametisse sama aasta 7. mail. [[2007. aasta Riigiduuma valimised|2007. aasta Riigiduuma valimistel]] juhtis Putin [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] nimekirja (olemata partei liige) ning oli partei föderaalnimekirjas ainukesena. Partei 8. kongressil nõustus ta olema partei valimisnimekirja eesotsas ning teatas, et on pärast presidendivolituste lõppemist nõus saama Venemaa valitsusjuhiks. [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|2008. aasta presidendivalimistel]] toetas ta [[Dmitri Medvedev]]i kandidatuuri. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] tõttu sai ta populaarseks{{lisa viide}} ning võitis [[2000. aasta Venemaa presidendivalimised|2000. aasta presidendivalimised]] 52-protsendilise toetusega. 2008. aastal oli ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast [[rublakriis|1998. aasta rahanduskriisi]]. [[Sisemajanduse kogutoodang]], tööstus- ja põllumajandustoodang, [[tarbimislaen]]ude maht jt majandusnäitajad kasvasid. Viidi ellu hulk suuri reforme [[pension]]ide, [[pangandus]]e, [[maksud]]e ja muudes valdkondades. Vladimir Putini valitsemise ajal on täheldatud probleeme [[demokraatia]], [[ajakirjandusvabadus]]e, [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[korruptsioon]]iga. Mitmed Jeltsini-aegsed [[oligarh]]id, sealhulgas [[Boriss Berezovski]] ja [[Mihhail Hodorkovski]], on antud [[korruptsioon]]isüüdistusega kohtu alla ning kas eksiili läinud või vangistatud, samuti osa nende omanduses olnud meediast on läinud riigi kontrolli alla, kuna nad ei olnud nõus teenima uue režiimi eesmärke. Kõik Venemaa oligarhid oma varandustega on riigi teenistuses nagu [[Hiina]]ski.<ref name=":0" /> Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud Ühtne Venemaa on saavutanud parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil [[Riigiduuma]]t kontrollida.{{lisa viide}} 2020. aastal muutis riigiduuma Venemaa põhiseadust nii, et Putin saab Venemaa presidendiks kandideerida veel kaks korda.<ref name="o2036"/><ref name="o2036_2"/> Putini välispoliitika on olnud jäigem kui Jeltsini oma. Ta toetas 2001. aasta [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõda]], kuid oli väga kriitiline 2003. aasta [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] suhtes ning [[USA]] plaani suhtes paigutada tuumarakette Ida-Euroopasse. Putin on püüdnud suurendada Venemaa mõju maailma maagaasi- ja naftaturule. Koos endise Saksamaa kantsleri [[Gerhard Schröder]]iga on ta häälekalt toetanud [[Põhja-Euroopa gaasijuhe|Põhja-Euroopa gaasijuhtme]] projekti. Mitmed riigitegelased ja ajaloolased on võrrelnud Putinit [[Hitler]]iga, näiteks on seda teinud [[prints Charles]], Leedu president [[Gitanas Nausėda]], Saksamaa kaitseminister [[Boris Pistorius]] ja ajaloolane [[Timothy Garton Ash]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2024-04-12 |pealkiri=Saksa kaitseminister võrdles Putinit Hitleriga |url=https://www.err.ee/1609312053/saksa-kaitseminister-vordles-putinit-hitleriga |vaadatud=2024-04-12 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}</ref> [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] peab Putinit vastutavaks [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungil Ukrainasse]] sooritatud sõjakuriteos ning esitas märtsis 2023 tema vahistamismääruse. == Vanemad ja vanavanemad == === Isa === [[Pilt:Vladimir Spiridonovich Putin.jpg|thumb|Vladimir Spiridonovitš Putin – Vladimir Putini isa]] Putini isa Vladimir Spiridonovitš Putin (1911 [[Peterburi]] – 2. august 1999) töötas metroovaguneid tootvas Jegorovi-nimelises Leningradi vaguniehitustehases sõjaväelises valves, hiljem meistrina, ning oli tsehhi [[ÜK(b)P|parteibüroo]] sekretär. Esimese maailmasõja ajal kolis ta nälja eest põgenedes vanematega ema kodukohta [[Tveri oblast]]i [[Pominovo]] külla. Vladimir Spiridonovitš oli küla [[komsomol]]iaktivist. 1930. aastate alguses teenis ta ajateenijana [[allveelaev]]al. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] puhkedes läks ta vabatahtlikuna rindele ning oli [[NKVD]] [[hävituspataljon]]is, mille ülesandeks olid [[diversioon]]iaktid (ka põletatud maa taktika) vaenlase tagalas. Isa osales ühes niisuguses operatsioonis 28-liikmelise grupi koosseisus. Grupp paisati [[Kingissepp|Kingissepa]] (Leningradi oblastis endine Jamburg) lähedale. Nad varjusid metsa ning lasksid õhku laskemoonarongi. Kui toidumoon otsa lõppes, said nad eestlastelt süüa ning seejärel andsid eestlased nad sakslastele välja. Osal grupist, nende hulgas Putini isal, õnnestus piiramisrõngast välja murda. Teel rindejoone poole kaotati mõned mehed, seejärel hargneti. Putini isa peitis end soolaukasse ja hingas pillirootoru kaudu. Koertega jälitajad jooksid temast mööda. Omade juurde välja jõudis neli meest, sealhulgas Putini isa{{lisa viide}}. Jõudmata abikaasaga kohtuda, läks ta jälle 86. laskurdiviisi 330. laskurpolgu koosseisus rindele, seekord "[[Neeva kannas]]ele" [[Neeva]] vasakkaldal, mis oli ainus sakslaste poolt vallutamata jäänud maalapp piirkonnas. Vaatamata massiivsele pommitamisele hoidis Punaarmee seda enda käes blokaadi lõpuni. Isale ja ühele teisele sõdurile tehti ülesandeks võtta ''[[keel (sõjandus)|keel]]''. Nad läksid Saksa [[blindaaž]]i juurde, kus ootamatult ilmus nähtavale sakslane, kes viskas nende pihta [[Käsigranaat|granaadi]]{{lisa viide}}. Isa sai raskelt haavata, tema jalg oli granaadikilde täis, nii et ta jäi lonkama. Mõne tunni pärast viisid omad ta ära.<ref name="KLtwu" /> Endine majanaaber tassis ta tule all mööda Neeva jääd tagalasse haiglasse. Isa oli haiglas mõne kuu. Ema käis teda seal iga päev vaatamas. Et ema oli näljast nõrkemas, laskis isa medõel oma toidu salaja emale anda. Et isa hakkas näljast teadvust kaotama, tuli see välja ning ema mõnda aega haiglasse ei lastud{{lisa viide}}. Kuigi isa tugevasti lonkas, ei antud talle kaua aega invaliidsusgruppi. Putini klassijuhataja sõnul oli Putini isa karmi, tõsise ja vihase olekuga, kuigi hiljem selgus, et ta on hea südamega.<ref name="kremlin" /> Ta oli veendunud [[kommunis]]t. Ta suri vähki. === Vanaisa === Vanaisa Spiridon Ivanovitš Putin töötas kogu elu kokana{{lisa viide}}. Ta töötas ka [[Leniskije Gorki|Gorkis]], kus elas [[Vladimir Lenin|Lenini]] ja kogu Uljanovite perekond. Kui Lenin suri, viidi ta üle ühte [[Jossif Stalin|Stalini]] suvilatest. Pensionil olles oli ta kokaks [[ÜK(b)P Moskva linnakomitee]] puhkekodus [[Iljinskoje]]s. Ta suri 1979. Tema abikaasa, Putini vanaema Olga Ivanovna suri samuti 1979. Mõlemad on maetud [[Moskva oblast]]i [[Krasnogorski rajoon]]i Iljinski kalmistule. Spiridonil oli palju poegi, kes läksid kõik rindele. Mõned neist hukkusid. === Ema === Putini ema Marija Ivanovna Šelomova (17. oktoober 1911 [[Zaretšje]] küla [[Tveri oblast]]is Pominovo küla naabruses – 6. juuli 1998) töötas enne sõda tehases, pärast sõda muu hulgas sanitarina, kojamehena, kauba vastuvõtjana leivapoes ja koristajana laboratooriumis. Ta oli vähese haridusega. Ta elas üle [[Leningradi blokaad]]i. Ema on iseloomustatud väga pehme, heasüdamliku inimesena. Ta oli [[õigeusk|õigeusuline]]. Ta suri samuti vähki. === Vanemate elu enne Putini sündi === Vladimiri vanemad tutvusid Pominovos ja abiellusid 1928. Aastal 1932 kolisid nad maalt [[Peterhof]]i. Neil oli seal pool maja, millega nad olid väga rahul. Peaaegu kohe võeti isa sõjaväkke, ema läks tehasesse tööle. Sõja puhkedes ei tahtnud ema Peterhofist lahkuda. [[Leningradi blokaad|Blokaadi]] alguses viis ema vend, mereväeohvitser Ivan Ivanovitš Šelomov (suri 1973), kes teenis [[Smolnõi]]s mereväe staabis, Putini ema ja venna tule ja pommide all Peterhofist Leningradi. Ivan aitas ema oma pajuki arvelt. Kord kaotas ema Ivani äraolekul teadvuse ning teda peeti surnuks ja paigutati surnute juurde. Pärast sõda sai isa tehase kaudu kohe toa vannitoata [[kommunaalkorter]]is kesklinnas Baskovõi põiktänaval (''Баско́в переу́лок'') viiendal korrusel sooja vee ja liftita majas. Algul seal kööki polnud, kitsas koridoris olid vaid gaasipliit ja kraanikauss. Trepikojas elutsesid rotid. == Lapsepõlv ja noorpõlv == [[Pilt:Vladimir Putin with his mother.jpg|thumb|Vladimir Putin emaga]] [[Pilt:Vladimir Putin as a child.jpg|thumb|Vladimir Putin lapsena]] [[Pilt:Vladimir Putin with parents in 1985.jpg|thumb|Putin koos vanematega 1985. aastal]] Putin sündis [[Peterburi|Leningradis]]. Vladimir oli pere kolmas laps. Kaks vanemat venda, kes sündisid 1930. aastatel aastase vahega, surid lapsena. Esimene poeg suri mõne kuu vanuselt, teine poeg suri blokaadi ajal Leningradi lastekodus, kus püüti lapsi elus hoida, [[difteeria]]sse. Putinite pere elas Leningradis 20&nbsp;m² suuruses toas [[kommunaalkorter]]is. (Hiljem sai Putini isa sõjainvaliidina 27-ruutmeetrise korteri uusehitises [[Avtovo]]s.) Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa teadmata. Isa kasvatus oli range, ema oli leebe. Ta õppis 1960–1968 Leningradi 193. 8-klassilises koolis [[Gribojedovi kanal]]i ääres koduga samal tänaval. Kuni kuuenda klassini õppis ta halvasti, kuid käis [[saksa keel]]e ringis, mida juhendas klassijuhataja. Isa soovil käis Putin algklassides vastu tahtmist [[bajaan]]i õppimas. Poiss veetis suure osa ajast õues ja kakles eakaaslastega, mistõttu teda kolmandas klassis veel [[Pioneeriliikumine|pioneeriks]] ei võetud. Ta oli enda sõnul esialgu mitteformaalne liider, kellel oli kohtuniku taoline staatus. Kui ta hakkas seda seisundit kaotama, selgus, et kaklemisoskustest ei piisa, ning ta hakkas 11- või 12-aastaselt spordiga tegelema. Ta tegeles algul [[poks]]iga, kuid jättis selle varsti maha, sest tal löödi nina lõhki. Seejärel hakkas ta treener Anatoli Semjonovitš Rahlini juures [[sambo]]ga tegelema. Putini sõnul mängis treener tema elus otsustavat rolli.<ref name="kremlin" /> Treeneri otsusel mindi sambolt üle [[judo]]le. Putin tuli lõpuks linna meistriks judos. Kui selgus, et spordist ei piisa, hakkas ta hästi (neljadele-viitele) õppima. Alles siis võeti ta pioneeriks ja temast sai rühmanõukogu esimees.<ref name="kremlin" /> Pärast 9. klassi õppis ta 281. keskkoolis Sovetski põiktänaval ning lõpetas selle 1970. See oli keemiakallakuga kool tehnoloogiainstituudi baasil. Putin tahtis saada meremeheks, lenduriks või luurajaks. Lapsena innustus ta Nõukogude filmidest, mis rääkisid [[luuraja]]test (talle meeldisid [[Vjatšeslav Tihhonov]] ja [[Georgi Žžonov]]), ning unistas tööst [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] organites. Enda väitel pakkus ta ennast juba üheksanda klassi alguses [[KGB]] Leningradi valitsuse peakorteris, ent sai sealt soovituse kõigepealt õigusteaduskond lõpetada. Aastatel 1970–1975 õppis Putin [[Leningradi ülikool]]i õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse osakonnas. Ta astus sinna hoolimata treeneri ja isa vastuseisust. Treener kartis, et poiss hakkab miilitsana inimesi püüdma, isa aga kartis, et poeg ei saa ülikooli sisse ja läheb sõjaväkke, ning soovitas selle asemel astuda Tsiviillennunduse Akadeemiasse. Seal kandideeris igale üliõpilaskohale umbes 40 inimest. Putin sai kirjandi eest nelja ning teistel eksamitel viied ning sai sisse. Sissesaamise nimel oli ta viimases keskkooliklassis jätnud unarusse kõik õppeained, milles sisseastumiseksamit ei olnud. Putin õppis ülikoolis hästi, ühiskondliku tööga ei tegelnud, komsomoliaktivist ei olnud. Sport jäi õppimise kõrval teisejärguliseks, ometi ta treenis ja võistles palju ning tuli 1976 judos Leningradi meistriks. Ta täitis meistersportlase normi sambos ja sai meistersportlaseks judos. Putini ema võitis loteriil sõiduauto [[Zaporožets]] ja kinkis selle pojale. Õpingute ajal astus ta [[NLKP]]-sse. Üks tema õppejõududest oli [[Anatoli Sobtšak]], kes õpetas majandusõigust. Putini väitel ei olnud nende vahel mingeid erilisi suhteid. Putini diplomitöö teema oli "Принцип наиболее благоприятствуемой нации" (juhendaja L. N. Galenskaja). == Teenistus KGB-s == [[Pilt:Vladimir Putin in KGB uniform.jpg|pisi|left|Vladimir Putin KGB vormis]] Kuna Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB ([[vene keel|vene]] ''Кoмитет государственной безопасности'', lühend ''КГБ CCCP'') töötajate tegevus oli salastatud, siis on Putini ning teiste sellel ajal KGB-s töötanud isikute tegevuse kohta erinevaid andmeid – ametlik versioon ning mitteametlikud andmed.<ref name="QB70X" /> Pärast Leningradi ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist suunati ta 1975. aastal Leningradi ja [[Leningradi oblast]]i [[KGB]] piirkondlikku valitsusse, kohustusliku kaheaastase suunamisjärgse töötamiskohustusega, olemata veel KGB [[kaadriohvitser]]. Ta vormistati tööle algul [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus|KGB Leningradi ja Leningradi oblasti valitsuse]] sekretariaati, see järel töötas umbes viis kuud (kaadriosakonnas) ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|Teise osakonna]] süsteemis, Putini sõnul [[vastuluure]] allosakonnas.<ref name="bookchapter4" /> 1976. aastal õppis ta veebruarist juulini Leningradis [[Ohta]]s lühiajalistel operatiivkaadri ümberkoolituste kursustel ("401. kool"), kus valmistati ette (ametliku versiooni kohaselt) välisvaatlusega tegelevaid julgeolekutöötajaid. 2001. aastal aga avaldas ajaleht [[La Repubblica]] koos Putiniga kursustel viibinud endise julgeolekutöötaja andmed, mille kohaselt valmistati nende 25-liikmelist gruppi ette tööks "ideoloogiliste diversioonidega võitlemiseks" [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|KGB 5. osakonnas]] – NSV liidu [[Salapolitsei|poliitilises politseis]].<ref name="sMFrG" /> Pärast seda töötas Putin ametliku versiooni kohaselt, mis loob talle venelaste jaoks positiivse luuraja [[imago]] 1977. aasta alguseni KGB Leningradi valitsuses enda sõnul [[vastuluure]] alal, tegeldes välismaalastega, endiste kolleegide sõnul aga "[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|viiendas teenistuses]]", mis võitles ideoloogiliste diversioonidega. Ta tutvus seal [[Sergei Ivanov]]iga, kes töötas samas allosakonnas. [[Pilt:Lyudmila Putin favourite photo.jpg|thumb|1983. aastal abiellus Putin [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]]] Putin viidi üle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Esimese Peavalitsuse]] (välisluure) süsteemi. 1979. aastal lõpetas ta aastased ümberkoolituskursused Moskvas [[Dzeržinski-nimeline NSV Liidu KGB Kõrgkool|Dzeržinski-nimelises KGB kõrgkoolis]]. Kursusekaaslaste väitel oli KGB koolis tema hüüdnimi ''okurok'' (eesti keeles 'koni').<ref name=":0">Швец, Юрий Борисович.‘The perfect target': Russia cultivated Trump as asset for 40 years – ex-KGB spy ''The Guardian''. Guardian Media Group (29 January 2021)</ref> Seejärel osales ta vahepeal ka [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva 1980 olümpiamängude]] turvamisel ning töötas kokku neli ja pool aastat (1979–1983) [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Leningradi ja Leningradi oblasti valitsus]]e 1. ([[välisluure]]) osakonnas (luure oma territooriumilt). Aastal 1984 sai ta [[major]]i auastme. Juulist 1984 juulini 1985 õppis ta varjunime Platov all [[NSV Liidu RJK Punalipuline Instituut|Punalipulise Instituudi]] (''Краснознаменный имени Ю.В. Андропова институт КГБ СССР'') (KGB kõrgema kooli number 1 ehk 101. kooli, praegu [[Välisluureakadeemia]]) üheaastases teaduskonnas. See asus [[Moskva oblast]]i [[Zvenigorodi rajoon]]is ("objekt Jūrmala"). Seal spetsialiseerus ta saksakeelsetele maadele ([[Šveits]], [[Austria]], [[SVL|Lääne-Saksamaa]], [[SDV|Ida-Saksamaa]]; [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|KGB Esimese Peavalitsuse]] 4. osakond). Ta oli oma õppegrupi vanem. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Esimese peavalitsuse struktuur 1989. aastal}} Sellest koolist saadud iseloomustus määras, kas lõpetaja saadeti välismaale tööle. Tema õppejõud [[Mihhail Frolov]] sõnul märgiti tema joontena iseloomustuses muuhulgas kinnisust ja akadeemilisust (viimane oli negatiivne joon)<ref name="bookchapter4" /> Putini sõnul kirjutati tema iseloomustusse ühes luurekoolis negatiivse joonena "alanenud ohutunne".<ref name="ogGKw" /> Putini sõnul oli tal {{kas|valida}}, kas sõita kohe [[Ida-Saksamaa]]le või teenida mõne aja [[KGB|NSV Liidu KGB]] keskaparaadis Moskvas, vastava suuna (Saksamaa) keskaparaadi osakonnas ning seejärel sõita [[Lääne-Saksamaa]]le, ning ta otsustas kohe sõita. Ta teenis aastail 1985–1990 [[Saksa DV]]-s [[Dresden]]is. Saksamaal oli Putin osakonna ülema vanemabi Dresdenis ja parteilises liinis [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s|Riikliku Julgeoleku Komitee SDV esinduse]] Dresdeni grupi parteiorganisatsiooni sekretär, ametlikult oli tema ametinimetus ([[kattealune töökoht]]) [[NSVL–SDV Sõpruse Maja]] direktor. Putini ''enda sõnul'' tegeles ta informatsiooni kogumisega [[Lääne-Saksamaa]] poliitikategelaste kohta ja potentsiaalse vaenlase ([[NATO]]) plaanide kohta. Putin: {{Tsitaat|"Tavaline luuretegevus: teabeallikate [[värbamine]], teabe saamine, selle töötlus ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|keskusse]] saatmine. Jutt oli teabest parteide kohta, tendentsidest nende parteide sees, liidritest – nii tänastest kui ka võimalikest homsetest, inimeste edutamisest teatud ametikohtadele nii parteides kui ka riigiaparaadis. Tähtis oli teada, kes, kuidas ja mida teeb, mis toimub meid huvitava riigi [[Saksa LV Välisministeerium|välisministeeriumis]], kuidas see riik ehitab üles oma poliitikat erinevates küsimustes erinevates maailmajagudes. Või missuguseks kujuneb meie partnerite positsioon [[desarmeerimisläbirääkimised|desarmeerimisläbirääkimistel]]." Suurem osa tööst tehti Ida-Saksamaa kodanike kaudu. Putini väitel dubleeris KGB tegevust [[Stasi]] oma ning [[BND|Lääne-Saksamaa vastuluurele]] oli kõik teada. "Ma ei töötanud Saksamaa huvide vastu."|<ref name="bookchapter4" />|}} Putin otsis idasakslasi, kellel professorite, ajakirjanike, teadlaste või tehnikutena oli usutav põhjus näiteks ärireisile või konverentsile Lääne-Saksamaale sõita, et nad võtaksid [[sideagent]]idena ühendust nõukogude luureagentidega Lääne-Saksamaal. Selliste ülesannetega – välisluure [[illegaalne residentuurid|illegaalsete residentuuride]] agentide töö materiaal-tehnilise kindlustamisega tegelesid [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|EPV]] [[S-valitsus|S-valitsuse]] 3. osakonna töötajad. Saksamaa luurespetsialistide väitel oli eesmärgiks [[tööstusspionaaž|varastada Lääne tehnoloogiat]] või [[NATO]] saladusi. Teda võis huvitada NATO sõjaväeelektroonika. On teada, et ta püüdis värvata agente, kes tunnevad "traadita sidet". Arvatakse, et Putin värbas eriti [[Saksa DV]] elektroonikafirma [[Robotron]]i töötajaid ning Robotroni külastavaid [[Siemens]]i ja [[IBM]]-i töötajaid.<ref name="xgEhm" /> Putin on vihjanud, et luure poolt hangitud saladusi polnud Nõukogude Liidus tehnilise mahajäämuse tõttu võimalik kasutada. Luurespetsialistid ja [[politoloog]]id on öelnud, et Putinil võis olla poliitiline ülesanne kontakteeruda Ida-Saksamaa režiimi langemise puhuks [[Mihhail Gorbatšov]]ile sümpaatsete idasakslastega, näiteks Dresdeni parteijuhi [[Hans Modrow]]iga{{lisa viide}}. Putini väitel ei osalenud ta töös Ida-Saksamaa juhtkonnaga ([[operatsioon Lutš]]). Samuti eitab ta kohaliku parteijuhi [[Hans Modrow]]i jälgimist, mida talle on omistatud: "Ma kohtusin temaga paar korda ametlikel vastuvõttudel. Ta suhtles teise tasandi inimestega – armee komandöriga, meie vanema sideohvitseriga. Ja üldse me ei töötanud parteifunktsionääridega. Sealhulgas muide ka meie omadega. Oli keelatud." Samuti eitab ta hävitaja [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] kohta dokumentide hankimist.<ref name="bookchapter4" /> Saksamaale sõitis Putin vanem[[operatiivvolinik]]una. Seal edutati ta osakonnaülema abiks ning seejärel osakonnaülema vanemabiks. Samuti sai ta KGB Saksamaa esinduse [[parteikomitee]] liikmeks. Perekond elas [[Stasi]] majas. Hea elu, sealhulgas istuva eluviisi, kehalise aktiivsuse puudumise ja massiivse õllejoomise tõttu võttis Putin 12 kg juurde ning tema kehakaal kasvas 85 kg-ni. Töökoht [[Dresden]]is asus villas künkal Angelikastrasse 4<ref name="nzimC" /> [[Elbe]] jõe ääres linna Stasi peakorteri vastas, elukoha vahetus läheduses. Saksamaal teenitud raha eest ostsid Putinid kodumaal [[Volga (auto)|Volga]]. Ta kutsuti tagasi, kui Saksa DV Saksamaa Liitvabariigiga ühines. Kõik kontaktid ja operatiivvõrgud hävitati. Jaanuaris 1990 naasis Putin kodumaale. Putin väidab, et talle pakuti tööd KGB keskaparaadis, kuid ta keeldus, sest nägi, et Nõukogude Liidul ei ole tulevikku. Ta oli pettunud asjatu töö pärast, sest nende informatsiooni ei kasutatud ja nõuandeid ei arvestatud.<ref name="XN41b" /> Teine seletus Moskvasse minekust keeldumise kohta on tahtmatus perekonda Moskvasse viia. Ametlikult lahkus Putin KGB tegevteenistusest 1992. aasta algul [[alampolkovnik]]u auastmes.<ref name="xgEhm" /> Kuni selle ajani sai ta KGB-st ka töötasu, mis ületas tema töötasu Leningradi nõukogus. KGB-st lahkus ta enda sõnul sellepärast, et üks Leningradi nõukogu saadik, kes teadis, et ta töötab KGB-s, hakkas teda šantažeerima saavutamaks temalt teenet. Putin pidas otsust lahkuda KGB-st, kus tal oli stabiilne positsioon, [[Anatoli Sobtšak]]i ebakindla poliitilise tuleviku tõttu riskantseks. "Mul tuli teha küllap kõige keerulisem otsus oma elus."<ref name="BRjPW" /> Selle kohta väidab Jeltsini lähikondlane ja Putini naaber Rubljovkal 1990. aastatel oligarh S. Pugatšov, et Putin pole KGB-st kunagi lahkunud ning oli KGB sidemees Sobtšaki juures.<ref name=":1" /> == Töö Leningradi ülikoolis ja võimuorganites == Leningradi Riiklikus Ülikoolis õppides astus ta [[NLKP]]-sse ning jäi selle liikmeks kuni partei keelustamiseni augustis 1991. Formaalselt ta parteist välja ei astunud. Kuigi ta oli üks partei Ühtne Venemaa algatajatest ning 2007. aasta sügisel pakuti talle selle juhi kohta, ei soovinud ta sinna astuda, põhjendades seda sooviga jääda parteituks nagu enamik venemaalasi.<ref name="zv5VJ" /> Ühtse Venemaa 9. kongressil võttis ta 15. aprillil 2008 siiski vastu ettepaneku asuda pärast presidendivolituste lõppemist partei etteotsa. Seekord viitas ta presidendi ametikoha ja parteisse kuulumise kokkusobimatusele. === Ülikoolis === Putin sai 1990 [[Leningradi Ülikool]]i rektori [[Stanislav Merkurjev]]i abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus traditsiooniliselt [[KGB]] esindajale, kus töötasid [[Riikliku Julgeoleku Komitee aktiivreserv]]i kuuluvad julgeolekuohvitserid, kes kontrollisid ülikooli välissidemeid ja ülikooli poliitilist tegevust, endise KGB kindralmajori [[Oleg Kalugin]]i hinnangul oli Putin KGB [[resident]] (agentuurvõrgu juht) Leningradi ülikoolis.<ref name="db2F6" /> Ülikooli rektor oli sellest teadlik. Putin tahtis ühtlasi ülikoolis rahvusvahelise eraõiguse alal [[Valeri Mussin]]i juhendamisel väitekirja kirjutada.<ref name="vFxW3" /> === Linnanõukogu esimehe aparaadis === Mais 1990, varsti pärast [[Anatoli Sobtšak]]i valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel.<ref name="u7c9x" /> Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. Putini sõnul ei teinud KGB kordagi katset teda operatiiveesmärkidel kasutada. "Arvan, et saadi aru, et see on mõttetu. Peale selle, tol hetkel oli kõik, sealhulgas õiguskaitseorganid, lagunemise seisundis." Kord taheti Putinilt siiski Sobtšaki allkirja ühele dokumendile, kuid ta lükkas ettepaneku tagasi, viidates Sobtšaki usaldusele (Sobtšak oli ära sõites jätnud talle kolm tühja paberit oma allkirjaga). Sobtšak lõi Putini tunnistuse peale, et ta töötab KGB-s, pärast järelemõtlemist käega: "Noh, ... sellega!"). Putini sõnul läks ta Sobtšaki juurde tööle ühe sõbra soovitusel, kelle meelest Sobtšakki ümbritsesid sulid. Sobtšak olevat Putinile öelnud: "Mul on tarvis abilist. Kui ausalt öelda, siis ma kardan vastuvõtutuppa minna. Ma ei tea, mis inimesed seal on." Putin kommenteeris seda nii: "Poisid, kes Sobtšaki juures vastuvõtutoas istusid ning sel hetkel just nagu tema lähima ümbruse, käitusid jäigalt, jämedalt, komsomoli-, nõukogude koolkonna parimates traditsioonides. See tekitas saadikutekorpuses muidugi tugevat ärritust ja viis väga kiiresti konfliktini Sobtšaki ja Leningradi nõukogu vahel."<ref name="z7Fkx" /> Juba siis ületas Putini reaalne mõju Sobtšakile formaalse mõju (mida ei eita ka Putin ise). [[Dmitri Lenkov]], kes oli linnanõukogus fraktsiooni Demokraatlik Venemaa koordinaator, meenutab, et Putini suhetel saadikutega oli "täiesti positiivne iseloom". Sobtšak saatis sageli Putini rahulolematute linnanõukogu liikmetega asju klaarima. Just Putin algatas läbirääkimised Demokraatliku Venemaa fraktsiooni ja Sobtšaki vahel 1991. aasta alguses, kui nende suhted olid väga teravad.<ref name="Vsp06" /> === Linnapea aparaadis === Kui Anatoli Sobtšak juunis 1991 Leningradi linnapeaks valiti, sai Putinist 12. juunil või 28. juunil 1991 linnavalitsuse välissidemete komitee esimees. See komitee arendas suhteid välismaa firmadega. Putin riputas oma [[Smolnõi]] kabineti seinale [[Peeter I]] hilisperioodi portree. Komitee alustas sellest, et Peterburis avati Nõukogude Liidu esimesed lääne pankade esindused. Püüti ligi tõmmata lääne investeeringuid. Selleks loodi "investeerimistsoonid". Samuti hakati moderniseerima Peterburi infrastruktuuri. Viidi lõpule Peterburi ja Kopenhaageni vahelise valguskaabli rajamine. See tagas kvaliteetse telefonside välismaaga. Välissuhete spetsialistide väljaõpetamiseks loodi Putini algatusel ja Sobtšaki toetusel Leningradi ülikoolis rahvusvaheliste suhete teaduskond, mis alustas tööd 1994. Et võtta hasartmängud kontrolli alla, loodi munitsipaalettevõte, mis kontrollis 51% linna hasartmänguasutustes aktsiatest. Seal olid [[FSB]], maksupolitsei ja maksuinspektsiooni esindajad. Asutused aga näitasid ainult kahjumeid. (1996. aasta valimiste ajal heideti linnavalitsusele ette osalust hasartmänguäris.) [[Augustiputš]]i ajal oli Putin puhkusel. Ta jõudis Leningradi 20. augustil. Kui Sobtšak [[augustiputš]]i ajal Moskvast Leningradi sõitis, oli Putin tal KGB-st saadud ihukaitsjate meeskonnaga vastas. Koos Sobtšaki ja teistega sõitis ta mööda linna ettevõtteid ja esines töölistele. 20. jaanuaril esitas ta teist korda raporti KGB-st lahkumiseks. Sobtšak helistas Putini sõnul 20. augustil [[Vladimir Krjutškov]]ile ning Peterburi KGB juhile [[Viktor Tšerkessov]]ile ning sai järgmisel päeval teada, et tema raportile on alla kirjutatud.<ref name="z7Fkx" /> 1992. aasta alguses arvati Putin KGB reserv[[alampolkovnik]]una [[Riikliku Julgeoleku Komitee tegevreserv|tegevreservi]]. Ta kirjutas juba enne [[augustiputš]]i ise raporti sooviga KGB-st lahkuda, sest üks linnaduuma saadik hakkas teda šantažeerima, püüdes saavutada temalt üht teenet. Ta andis [[Igor Šadhan]]ile teleintervjuu, kus ta "''jutustas üksikasjalikult oma tööst KGB-s''". Pärast seda ei olnud teda enam võimalik šantažeerida. Linnas ei olnud toiduaineid, ja neid vahetati välismaalt metallide vastu. [[Peterburi Linnaduuma]] toidukomitee liige [[Marina Salje]] pani tähele, et lepingutes oli metallide hind liiga kõrge ja toidu hind liiga madal. Lõpuks ei jõudnudki toit kohale. Salje kahtlustab välissidemete komitee esimeest Putinit osaluses [[manipulatsioon]]ides.<ref name="vFxW3" /> Aastal 1992 esitas Leningradi nõukogu saadikute töörühm eesotsas [[Marina Salje]] ja [[Juri Gladkov]]iga (nn [[Salje komisjon]]) Putini kui välismajandussidemete komitee esimehe vastu süüdistuse mahhinatsioonides seoses Peterburi toiduainetega varustamisega tooraine vastu. Töörühma järelduse kohaselt<ref name="0pG3x" /> müüdi toorainet turuhinnast palju madalamate hindadega (haruldast metalli [[skandium]]i tuhat korda odavamalt, toiduaineid aga osteti kallimalt; tehinguid tehti kahtlaste ühepäevafirmadega ning firmadega, mille eesotsas olid kriminaalsed tegelased, lepingud sõlmiti reegleid jämedalt rikkudes ning soovi korral sai neid hõlpsasti kehtetuks tunnistada. Peterburi nõukogu kiitis 8. mail 1992 töörühma ettekande heaks ning soovitas Anatoli Sobtšakil Putin erru saata ning anda materjalid üle prokuratuurile. Putin kommenteeris asja nii: "Tõepoolest, 1992. aastal, kui riigis oli faktiliselt toitluskriis, olid Leningradil suured probleemid. Ja siis panid meie ärimehed ette järgmise skeemi: neil lubatakse müüa välismaale kaupu, peamiselt toorainegrupist, ja nemad kohustuvad selle eest tarnima toiduaineid. Teisi variante meil ei olnud. Sellepärast nõustus Välissidemete Komitee, mida ma juhtisin, selle ettepanekuga. Saadi valitsuse esimehe luba, vormistati vastav ülesanne. Skeem hakkas toimima. Firmad vedasid toorainet välja. S.o toll ei lasknud midagi välja ilma vastavate saatedokumentideta, mida selleks tavaliselt nõutakse. Siis räägiti palju, et olevat välja veetud mingeid haruldasi muldmetalli. Ühtki grammi mitte mingit metalli välja ei veetud. Seda, mis vajas eriluba, toll läbi ei lasknud. Kahjuks jätsid mõned firmad täitmata lepingu peamise tingimuse – ei toonud välismaalt sisse toiduaineid või ei toonud täies mahus. Nad rikkusid kohustusi linna ees. ... Ja seal ei olnud faktiliselt mingit uurimist. Ega saanudki olla. Kriminaalkorras jälitada ei olnud mitte millegi eest ja mitte kedagi. ... Arvan, et seda skandaali püüdis osa saadikuid kasutada Sobtšaki mõjutamiseks, et ta mind vallandaks. ... Selle eest, et ma olen endine KGB-lane. Kuigi arvan, et selle taga olid ka teised motiivid. Mõned saadikud töötasid otseselt nende firmadega, mis tahtsid nendelt tehingutelt teenida, aga nendele midagi osaks ei langenud, nii nad leidsidki kurja KGB-lase, kes segas, ja teda tuli ära ajada. Ja sellele ametikohale tahti panna oma inimene. Leian, et linn muidugi ei teinud kõike, mida oleks võinud. Oleks tulnud teha tihedamat koostööd õiguskaitseorganitega ning nendest firmadest lubatu kepiga välja peksta. Kuid kohtusse anda oli neid mõttetu – nad lahustusid kohe. Õigupoolest polnudki neid millegi eest kohtu alla anda. Tuletage seda aega meelde – siis tekkisid alatasa mingid kontorid, finantspüramiidid, [[MMM]]... Me lihtsalt ei oodanud seda. Saage aru, meie ju ei tegelnud kaubandusega. Välissidemete komitee ise ei kaubelnud millegagi, ei ostnud midagi, ei müünud midagi. See ei ole ju väliskaubandusorganisatsioon. ... Litsentsi ei olnud meil õigust anda. Selles asi ju ongi. Litsentse andsid [[Välismajandussidemete Ministeerium]]i allosakonnad. See on föderaalstruktuur, millel ei olnud linna administratsiooniga mingit pistmist."<ref name="z7Fkx" /> [[Pilt:George_Bush_and_Vladimir_Putin_2008-04-05.jpg|pisi|[[George W. Bush]] ja Vladimir Putin [[Sotši]]s [[Must meri|Musta mere]] kail päikeseloojangut vaatamas, 5. aprill 2008]]Ajakirjanduses on ka juttu olnud Putini sidemetest aastatel 1992–1999 Vene-Saksa firmaga [[SPAG]] (''Санкт-Петербургское общество недвижимости и долевого участия''), mida välismaa luureteenistused on kahtlustanud [[rahapesu]]s ja sidemetes [[Colombia narkokartell|Colombia narkokartelliga]]. Putin oli selle firma konsultatiivnõukogu või vaatlusnõukogu liige ja esimehe asetäitja ning tal on tihedad sidemed [[Vladimir Smirnov]]iga, kes mõnda aega juhtis firma tegevust Venemaal. Need sidemed tekkisid neil ühise sõidu ajal [[Frankfurt]]i 1991 ning nende najal sai Smirnov SPAG-i peamiseks Venemaa-poolseks kaasasutajaks ning SPAG-i Peterburi operatsioonide täitevdirektoriks. Smirnov ja Putin said sõpradeks ning ostsid endale Peterburi lähedal kõrvuti suvilad. 2000. aastal kutsus Putin Smirnovi tööle Venemaa presidendi asjadevalitsusse kinnisvara eest vastutajaks. Putini ja veel kolme ametniku osalus firma konsultatiivnõukogus oli vajalik, et investorid võtaksid ettevõtteid tõsisemalt. Firma presidendi [[Markus Rese]] sõnul oli Putin "üks kontaktidest" ning tema tasustamata tööd konsultatiivnõukogus märtsini 2000 võib pidada põhiliselt "auametiks". Aastal 2000 eitas Putini suhtekorraldaja, et Putin oleks selle firma heaks kunagi nõunikuna töötanud või et talle oleks selle eest makstud. Ent [[Newsweek]]i andmetel on alust arvata, et Putinil olid vähemalt regulaarsed (ja mõnikord väga tihedad) kontaktid SPAG-i mõningate Venemaa ja välismaa direktoritega ning et ta kirjutas isegi Venemaa linnavalitsuse nimel selle firma tähtsatele dokumentidele alla. Detsembris 1994 kirjutas Putin [[Peterburi linnavalitsus]]e nimel alla volitusele, millega Smirnovile usaldati käsutada 200 SPAG-i aktsiat, mis kuulusid linnale. Augustis 1996 allkirjastas Putin linnavalitsuse nimel korralduse, millega anti Smirnovile kuuluvale [[Peterburi kütusefirma]] PTK praktiliselt [[monopol|monopoolne]] õigus[[ bensiin]]i jaemüügile linnas, sealhulgas lepingud bensiini tarnimiseks kiirabi- ja miilitsaautodele ning bussidele ja taksodele. Newsweeki järgi on Putini ülikooliaegsel sõbral jurist Viktor Hmarinil suur pakk kütusefirma aktsiaid. Firma asepresidendiks sai väidetav [[Tambovi organiseeritud kuritegelik grupeering|Tambovi organiseeritud kuritegeliku grupeeringu]] juht [[Vladimir Barsukov]] (hilisema nimevahetuse tulemusena [[Vladimir Kumarin]]). On avaldatud arvamust, et Putini toetus USA-le pärast 2001. aasta [[9/11|11. septembri sündmusi]] on seotud [[George W. Bush]]i lubadusega mitte avaldada Putinit kompromiteerivaid luureandmeid seotuse kohta kuritegelike rühmitustega.<ref name="Tag5Q" /><ref name="wQz4F" /><ref name="Fu6kv" /><ref name="4xL2B" /><ref name="n5eSo" /> Paljud neist, kes koos Putini kui välissidemete komitee esimehega oli tegelenud firmade asutamisega ja nende tegevuse juhtimisega (nt [[Aleksei Kudrin]], [[German Gref]], [[Mihhal Lessin]] jt), asusid 2000. aastatel Venemaa valitsuses vastutavatele ametikohtadele. Märtsist 1994 oli Putin ühtlasi linnavalitsuse esimehe (1995. aastast [[Peterburi linnapeade loend|Peterburi linnapea]]) esimene asetäitja. Aselinnapeana hoidus Putin avalikkuse eest varjule. Putin tegeles diplomaatiliste esindustega, hotellidega, hasartmänguäriga ja ühiskondlike ühendustega ning kureeris kõiki jõustruktuure. 1995. aastal korraldas Putin kohapeal partei Meie Kodu On Venemaa Riigiduuma valimiste kampaaniat. Aastatel 1995–1997 oli ta liikumise [[Meie Kodu On Venemaa]] Peterburi osakonna nõukogu esimees. Mitte keegi Sobtšaki 1991. aasta kaastöölistest peale Putini ja [[Vitali Mutko]] ei jäänud Sobtšaki lähikonda kuni 1996. aastani, mil Sobtšak kaotas 3. juulil linnapeavalimised [[Vladimir Jakovlev (1944)|Vladimir Jakovlevile]]. Putin astus ametitest linnavalitsuses tagasi. Ta aitas presidendivalimistel [[Boriss Jeltsin]]i kohalikku valimisstaapi. Augustis 1999 süüdistasid ajakirjanikud [[Oleg Lurje]] ja [[Inga Saveljeva]] Putinit [[korruptsioon]]is erastamise käigus, eelarvevahendite riisumises, sidemetes kuritegeliku maailmaga jne. Need süüdistusid kattusid paljus anonüümsete kompromiteerivate materjalidega Putini kohta, mida levitati Moskvas. Mingit ametlikku reaktsiooni neile süüdistustele ei järgnenud. == Töö Moskvas presidendi aparaadis == [[Pilt:Russia.VladimirPutin.02.jpg|pisi|Putin, 2003]] Kui Anatoli Sobtšak 1996 valimistel lüüa sai, asus Putin augustis tööle Venemaa Presidendi administratsiooni varustusosakonna juhataja [[Pavel Borodin]]i asetäitjana. Märtsist 1997 oli ta presidendi administratsiooni juhi asetäitja ja büroo revisjonikomisjoni esimees. Mais 1998 sai ta [[presidendi administratsioon]]i juhi esimeseks asetäitjaks. 27. juunil 1997 kaitses Putin [[Peterburi Mäeinstituut|Peterburi Mäeinstituudis]] 218-leheküljelise kandidaaditöö "Стратегическое планирование воспроизводства минерально-сырьевой базы региона в условиях формирования рыночных отношений. Санкт-Петербург и Ленинградская область)" ("Regiooni mineraalsete toorainete baasi taastootmise strateegiline planeerimine turusuhete kujunemise tingimustes. Peterburi ja Leningradi oblast"). Väitekiri tegeles suures osas Peterburisse sadama ja teede ehitamise tõhususega. Retsensentide seas olid [[Valeri Serdjukov]], [[Sergei Glazjev]] ja [[Mihhail Mednikov]]. 25. märtsil 2006 teatasid [[Washington]]i mõttekoja [[Brookings Institution]] uurijad, et väitekirjas oli 16 lehekülge peaaegu sõna-sõnalt maha kirjutatud 1978. aastal ilmunud USA professorite [[William King]]i ja [[David Cleland]]i artikli "Strategic Planning and Policy" venekeelsest tõlkest, mille üks KGB-ga seotud instituut oli teinud 1982. Kuus diagrammi ja graafikut on peaaegu täpselt üle võetud. Plagiaadi avastajate [[Clifford Gaddy]] ja [[Igor Dantšenko]] arvates on Putin nende tööd hoolega lugenud ning rakendab seda Venemaa juhtimisel.<ref name="zXBFX" /><ref name="WvBrn" /> == FSB juhina == [[Boriss Jeltsin]]i valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna [[FSB]]-d juulist 1998 märtsini 1999. Ta sai ka [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] esimeheks. == Peaministrina ja presidendi kohusetäitjana == {{Vaata|Vladimir Putini esimene valitsus}} Augustis 1999 nimetas Jeltsin ta [[Venemaa peaminister|Venemaa peaministriks]]. Ajal, mil Putin oli nimetatud Venemaa peaministriks, toimusid Venemaal septembris 1999 terroriaktid [[Buinaksk]]is, [[Moskva]]s ja [[Volgodonsk]]is ([[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]]), mille organiseerimises süüdistas endine Venemaa [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium|JM]]-[[Venemaa Föderatsiooni Vastuluureteenistus|FSK]]-[[FSB]] töötaja [[Aleksandr Litvinenko]] FSB-d. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] käigus Venemaa õhujõudude poolt tsiviilobjektide pommitamist kommenteerides teatas Putin Venemaa peaministrina Venemaa televisioonikanali esinemises, kriminaal[[kurjategija]]te [[žargoon]]i kasutades, et Venemaa relvajõud hävitavad tšetšeene/terroriste igal pool valimata aega ja kohta: {{Tsitaat|Venemaa lennukid teostasid ja teostavad ka edaspidi rünnakuid Tšetšeenias ainult terroristide baaside suhtes, ja see jätkub kus ka terroristid ei asuks. …Me jälitame terroriste kõikjal. Kui lennujaamas – siis lennujaamas. Tähendab, Te vabandage mind aga kui tabame tualetis, siis lööme nad peldikus kasti ('''''сортире их замочим''''' "leotame neid peldikus"), lõppude-lõpuks. Kõik, küsimus on suletud, lõplikult.|[[:ru:Мочить в сортире]]|}} Tšetšeenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Putin Venemaa elanikkonna poolehoiu ning [[valimistehnoloogi]]aid kasutades saavutas, et kui 31. detsembril 1999 astus Jeltsin tagasi, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks. == Tegevus presidendina == [[Pilt:Vladimir Putin-6.jpg|thumb|Vladimir Putin]] 26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks. 7. mail astus ta ametisse. 14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. See ametiaeg algas 7. mail 2004. Venemaa presidendina alustas Vladimir Putin NSV Liidu idealiseerimist ning nimetas NSV Liidu lagunemist, millega üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt, [[20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof|20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks]]<ref name="a13cn" /> ja Vene inimeste jaoks tõeliseks tragöödiaks, mille tagajärjel "kümned miljonid meie kaasmaalased ja kaaskodanikud leidsid end elavat väljaspool Venemaad". == 2008. aasta presidendivalimised == 2. märtsil 2008 toimunud [[2008. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga ja vaatamata erinevatele spekulatsioonidele teatas Putin juba aegsasti, et ta ei kavatse võimulejäämiseks seadusemuudatust algatada. Presidendivalimised võitis tema soosik, asepeaminister [[Dmitri Medvedev]] (teiseks Putini kandidaadiks oli [[FSB]]-lane [[Sergei Ivanov]]), kes võttis Putinilt võimu üle 7. mail 2008 ja nimetas Putini peaministriks. == Tegevus peaministrina alates 2008. aastast == {{Vaata|Vladimir Putini teine valitsus}} [[Pilt:Dmitry Medvedev 12 November 2008-1.jpg|thumb|Medvedev ja Putin 12. novembril 2008]] Putin kinnitati peaministriks 8. mail 2008. 24.–25. juulil 2008 süüdistas ta kaevandusfirmat [[Mechel]] oma toodangu müümises Venemaale kallima hinnaga kui teistele riikidele ja maksudest kõrvale hiilimises. Selle tagajärjeks oli Mecheli aktsiahinna järsk langus, mis aitas kaasa Venemaa 2008. aasta finantskriisile.<ref name="fafWw" /> Detsembris 2008 protesteerisid [[Kaug-Ida]] elanikud välismaalt imporditud autodele uute maksude kehtestamise vastu ja nõudsid Putini tagasiastumist. Peaministri ja presidendina on Putin pooldanud ja teostanud Venemaal [[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]] põhimõtteid,<ref name="G0f2p" /> kasutades selleks valitseva partei Ühtne Venemaa ja riigiaparaadi [[administratiivressurss]]i. === Suhtekorraldus === Peaministrina on ta läbi viinud Venemaa jaoks enneolematuid [[Suhtekorraldus|PR]] aktsioone, avalikult ja demonstratiivselt rõhutanud oma [[macho]]mehelikku külge – lennanud hävituslennukiga, sõitnud miniallveelaevaga [[Mir-1]] [[Baikali järv]]es, teinud laialt kajastatud kalapüügiretki paljastatud [[torso]]ga; külastas looduskaitseala, kus ta "päästis" televisiooni võttegrupi, tehes "juhuslikult" käepärast olnud uinutirelvaga kahjutuks neid ähvardava [[ussuuri tiiger|ussuuri tiigri]]; külastades Kaug-Ida piirkondi [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres osales ta vaaladele [[satelliit]]jälgimisanduri kinnitamisel, mis võimaldab teaduslikult uurida vaalade liikumisteid; andis välja oma [[DVD]], kus õpetab koos olümpia- ja maailmameistri [[Yasuhiro Yamashita]]ga [[judo|judot]]; laste vastu suunatud hoolitsusega (viieaastase poisi [[Nikita Konkin]]i paljastatud kõhu suudlemine [[Moskva Kreml]]i lähedal), Siberi külastamisel [[John Wayne]]'i stiilis poseerimine hobuse seljas,<ref name="i8MGR" /> [[vaal]]apüük [[Kamtšatka]]l,<ref name="nZxjW" /> [[lumeleopard]]ide elu uuriv ekspeditsioon [[Tõva]] autonoomses piirkonnas,<ref name="BQt1u" /> 2010. aasta augustis toimunud [[metsapõleng]]ute ajal istus ta lenduriväljaõpet mitteomavana lennuki [[Be-200]], [[lennukitüür]]i taha ning teostas kustutamiseks vajaliku vee võttu lennuki kustutussüsteemi ja põlengupaigale heitmise jne. == Esinemine 2012. Lužniki staadioni rahvapeol == 23. veebruaril 2012 toimus Moskvas Lužniki staadionil relvajõudude pidupäeva puhul rahvapidu, mis oli ametlikult mõeldud poliitilise kogunemise ja meeleavaldusena. Moscow Newsi poliitilise osakonna vanemreporter Anna Arutunyan kirjeldas seal toimunud Putini esinemist nii: ''""Me mäletame oma ''lapsepõlvest neid sõnu, mäletame sõdalasi, kes vandusid ustavust oma isamaale ning kes igatsesid selle eest surra!" … ''"Meiegi sureme ''Moskva eest'' ''Nagu kõik, kes ''surid sel lahinguteel!'' ''Võitlus ja surm, ''hüüdsime taas!'' ''Ja sel üleni ''verisel maal'' ''täitsime vande ''surra kodumaa raal!" '' ''Ühelt poolt ''ähvarduse ja teisalt lubadusega pikitud kõne kulmineerus morni hoiatusega:'' ''"Võitlus Venemaa eest jätkub. Võit jääb meile!" … Ta kutsus meid surema iseenda kui Venemaa kehastaja nimel … , manipuleerides ürgse igatsusega jagada oma pühade esiisade saatust.'' ''Seisin seal ''tardunult, …, sest ma tajusin toimuva salakavalat loogikat. Kuuldu oli otsekui ''kahvatu minevikupeegeldus ajast, kui inimesed igatsesid surra Stalini eest. Kurnatud, ületöötanud koduperenaisele, kes heitles igapäevaelu labaste pisiasjadega: nõelumata sokkidega, tilkuvate kraanidega, läbipõlenud elektrikorkidega ja kõige muuga, ning kes kulutas veelgi rohkem energiat selleks, et külmal ajal sooja saada, ning niisuguses maailmas laste kasvatamisega lausa Heraklese vägitegusid korda saatis, võis tunduda kuulsusrikas surm lausa ahvatlev. Praegu ei tunnistaks ta seda iialgi, isegi iseendalegi mitte, rääkimata juba valjusti väljaütlemisest, kuid just niisugust paganlikku tungi, Jumal teab mis eesmärgil, kasutaski ära Putin."'' <ref name="xQHMt" />'' == Neljas ametiaeg presidendina (alates 2018. aastast) == === Rahvusvahelise kriminaalkohtu vahistamismäärus === {{vaata|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärused Vladimir Putini ja Marija Lvova-Belova kohta}} 17. märtsil 2023 esitas [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] Putini kohta vahistamismääruse, väites, et Putin vastutab isiklikult [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] toimunud laste küüditamise eest Ukrainast Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1608918833/rahvusvaheline-kriminaalkohus-esitas-maaruse-putini-vahistamiseks Rahvusvaheline kriminaalkohus esitas määruse Putini vahistamiseks], ERR, 17. märts 2023</ref> <ref>[https://www.postimees.ee/7735002/vladimir-putinit-jatab-rahvusvaheline-vahistamismaarus-ilmselt-kulmaks-aga-lumepalli-paneb-see-veerema-kull Vladimir Putinit jätab rahvusvaheline vahistamismäärus ilmselt külmaks, aga lumepalli paneb see veerema küll] Postimees, 17. märts 2023. Vaadatud 15. oktoobril 2024</ref> Vahistamismäärus esitati ka Venemaa laste õiguste volinikule [[Maria Lvova-Belova]]le. == Isiklikku == [[Pilt:Putin (cropped).jpg|thumb|Putin, 2007]] === Keelteoskus === Lisaks [[vene keel]]ele oskab Putin ka [[saksa keel]]t.<ref>Vt nt Putini kõne Bundestagis: https://www.youtube.com/watch?v=9jyLQmyg9hs</ref> 2000. aastal presidendiks saades hakkas ta võtma [[inglise keel]]e tunde. Eraviisilistes vestlustes kasutab president inglise keelt, ametlikes olukordades aga tõlgi abi. Tema esimene ametlik ingliskeelne sõnavõtt koosnes mõnest kaastundeavalduseks öeldud fraasist 2003. aastal [[Buckinghami palee]]s. Esimese täismahus, soravas inglise keeles kõne pidas Putin 119. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-i]] istungjärgul 4. juulil 2007 [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] [[Sotši]]le [[2014. aasta taliolümpiamängud|taliolümpia]] korraldamisõiguse kinnitamise puhul. Eesti keeles oskab ta öelda "tere-tere vana kere".<ref name="VgcYZ" /> === Varanduslik seis === 2007. aastal avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonis teatas Putin oma varanduseks 3,7 miljonit rubla pangakontodel, 77,4-ruutmeetrise korteri Peterburis ja 260 panga [[Saint Petersburg Bank]] [[aktsia]]t turuhinnaga 5,36 [[USA dollar]]it aktsia kohta ja kaks 1960. aastate autot [[Volga M21]], mis ta oma isalt päris. Tema 2006. aasta sissetulek oli umbes 2 miljonit rubla. Väidetavalt hinnati [[Luure Keskagentuur|CIA]] 2007. aasta salajases aruandes Putini varanduslikku seisu umbes 40 [[miljard]]ile [[USA dollar|dollarile]].<ref name="wU1LS" /><ref name="lF8f8" /> Arvatakse, et Putini tegelik varandus on palju suurem ning ta on üks Euroopa või maailma rikkamaid inimesi.<ref name="Ig4oT" /> Endise [[Riigiduuma]] esimehe [[Ivan Rõbkin]]i ja politoloog [[Stanislav Belkovski]] väitel kontrollib Putin ''[[offshore]]''-firmade kaudu 4,5% osalust (umbes 13 miljardit USD) [[Gazprom]]is, 37% (umbes 20 miljardit USD) [[Surgutneftegaz]]is ja 50% naftafirmas [[Gunvor]]. Neid väiteid ei ole siiski tõestatud ja Putin ise on seda eitanud.<ref name="uyV7I" /> 19. jaanuaril 2021. aastal avaldas [[Aleksei Navalnõi]] Youtube'is uurimuse "[[Putini palee|Putini loss]]. Kõige suurema altkäemaksu lugu". Paleed hakati ehitama 2004. aastal. See asub Musta mere kaldal, [[Gelendžik]]i linnast mööda randa 19 km lõuna suunas. === Perekond === 28. juulil 1983 abiellus ta [[Ljudmila Putina|Ljudmila Aleksandrovna Škrebnjovaga]]. Nad tutvusid Leningradis [[Arkadi Raikin]]i etendusel ja abiellusid kolme ja poole aasta pärast. 6. juunil 2013 teatasid nad ühisintervjuus telekanalile [[Rossija-24]] oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas [[Kremli pressiesindaja]] [[Dmitri Peskov]], et abielu on ametlikult lahutatud.<ref name="e7yQp" /> Ljudmila Aleksandrovna on saksa keele õpetaja, varem töötas Kaliningradi lennurühmas stjuardessina. Ta on avalikkuse ette ilmunud harva. [[Anatoli Voropajev]] on Putini ja tema abikaasa elu ainetel teinud mängufilmi "Potselui ne dlja pressõ", mis ilmus [[DVD]]-na 14. veebruaril 2008. Kinodes seda näidatud ei ole.<ref name="lrEXj" /> Neil on kaks tütart: [[Marija Vorontsova]] (sündinud 1985, kui Putin õppis Moskvas) ja [[Katerina Tihhonova]]<ref name="wqgOH" /> (sündinud 1986 [[Dresden]]is). Tütred käisid Moskva saksa koolis ning õppisid Peterburi ülikoolis. Nendest on avaldatud vähe fotosid.<ref name="1b0R8" /> Seoses [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaisia reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukrainas]] 17. juulil 2014 ütles [[Holland]]i [[Hilversum]]i linnapea Pieter Broertjes sama aasta 23. juuli hommikul raadiojaamale antud intervjuus, et [[Voorschoten]]is oma hollandlasest poiss-sõbraga elav Vladimir Putini 29-aastane tütar Marija Putin tuleks riigist välja saata.<ref name="NPkwM" /> Hiljem vabandas Broertjes [[Twitter]]i kaudu, öeldes et tema märkus polnud tark.<ref name="MEGJn" /><ref name="mSweM" /><ref name="Pp6hW" /> Ajaleht [[Moskovski Korrespondent]] on teatanud, et Putin on 2008. aasta alguses Ljudmilast lahutatud ning 15. juunil 2008 oli tal plaanis abielluda [[Alina Kabajeva]]ga. Viimane on seda eitanud.<ref name="maomn" /> 18. aprillil lükkas ka Putin pressikonverentsil Itaalias selle kuulujutu ümber ning ka ajalehe omanik vabandas kontrollimata andmete avaldamise pärast.<ref name="XUBdR" /><ref name="WcPg3" /> Putinil on ka kaks poega – 2015. aastal sündinud Ivan ja 2019. aastal sündinud Vladimir –, kelle ema on väidetavalt endine olümpiasportlane [[Alina Kabajeva]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Leht: Putini tütar elab valenime all Pariisis |url=https://www.err.ee/1609536991/leht-putini-tutar-elab-valenime-all-pariisis |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Kabajeva abiellus Putiniga väidetavalt 2013. aastal. === Koduloomad === Tal on olnud hulk koduloomi, kellest enamik on talle kingitud: kolm koera (must [[labradori retriiver]] [[Konni]]<ref name="PLAcS" /> ja kaks [[puudel|puudlit]]), [[kodukits]] tallega, [[poni]], [[hobune|hobused]], [[küülik]]ud, [[kalkun]]id, [[kukk|kuked]], [[kana]]d ja [[part|pardid]]. === Sport === [[Pilt:Vladimir Putin in Japan 3-5 September 2000-23.jpg|thumb|Vladimir Putin Jaapanis judo näidismatšil]] Ta innustus lapsena [[võitluskunstid]]est ning tuli lõpuks linna meistriks [[judo]]s, milles tal on [[must vöö]]. Ka Kremlis treenib ta ''[[dōjō]]''<nowiki>'s</nowiki>. Putin valdab ka [[poks]]i ja [[sambo]]t. Ta on meistersportlane [[sambo]]s (1973) ja [[judo]]s (1975). Samuti meeldib talle suusatada. Ta on tegutsenud [[treener]]ina. Osalemise eest kahekordse [[Maailmameister|maailmameistri]] [[Tagir Abdulajev]]i ettevalmistamises pälvis ta 1998. aastal [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] aunimetuse sambos.<ref name="tvc"/> === Religioon === Putin rõhutab oma õigeusu juuri (tema ema oli õigeusklik). Ema ja naabrinaine ristisid poisi isa eest salaja. Ta on presidendina avalikult osalenud õigeusu jumalateenistustel, teinud ristimärke ja süüdanud küünlaid. Näiteks on televisioonis näidatud, kuidas ta osales 2006. aasta jõulujumalateenistusel [[Istra]]s [[Uus-Jeruusalemma klooster|Uus-Jeruusalemma kloostris]]. Ei ole teada, et ta oleks armulaual käinud. Alates eluohtlikust tulekahjust suvilas 1990. aastate alguses on Putin [[Vene Õigeusu Kirik]]u liige. Aastal 1993 sõitis Putin ametliku delegatsiooniga Iisraeli. Ema andis pojale kaasa tema ristimisristi, et poeg laseks selle Issanda Hauakirikus pühitseda. Putin tegi seda ning kannab sellest ajast seda risti.<ref name="3t9Nh" /> === Muud === 1999. aastal kaalus Putin 75 kg. Ta on eri andmeil 165–170 sentimeetrit pikk. Endine abikaasa pidas Putinit heaks anekdoodivestjaks. Väidetavalt pole Putin siiani õppinud internetti kasutama (eelistab eritoimikuid, mille asetavad tema lauale eriväljaõppe saanud inimesed).<ref name="B6Xkg" /> == Oletused == === Mitteametlik versioon Putini päritolu kohta === On väidetud, et Putin sündis tegelikult 1950, tema tegelik ema on Vera Nikolajevna Putina (sündinud 1926 [[Permi oblast]]i [[Terehhino]] külas (praegu [[Otšorõ]] linna koosseisus)) ja tema tegelik isa oli Platon Privalov. 1960. aasta paiku anti laps algul ema vanematele Mihhail Illarionovitš Putinile ja Anna Iljinitšna Putinile ning hiljem olevat ta antud nende kaugele sugulasele Vladimir Spiridonovitš Putinile, kelle perekond olevat lapse sünnitunnistust muuta lasknud. Putini väidetav ema (praeguse perekonnanimega Osepašvili) elab Gruusias [[Metehhi]] külas (kus ka Putin ise olevat 3–9-aastaselt elanud) ning tal on veel kaks tütart ja poeg. Putin on väidetava emaga väliselt sarnane ning Vera Nikolajevna poega tundnud inimesed, sealhulgas ema ise, arvavad teda hilisemas presidendis ära tundvat. Seda versiooni on levitanud teiste seas [[Vladimir Pribõlovski]] ja [[Juri Felštinski]].<ref name="cCtaB" /> Selle oletuse vastu räägib asjaolu, et [[Otšorõ]] lastekodus säilinud dokumentide järgi oli kasvandik Vladimir Spiridonovitš Putin sealses lastekodus 1968. aastani. 15. jaanuaril 1968 asus ta elama [[Tšernuška]] linna 62. ametikooli ühiselamusse. Pärast kooli lõpetamist asus ta tööle luurepuurimiskontori nr 7 puurija abina. Tal oli pere kahe lapsega. 1991. aasta paiku lahkus ta töö lõppemise tõttu linnast.<ref name="LWiEO" /> == Tunnustus == * 1988 – orden [[Austuse märk]]{{lisa viide}} * 1996 – [[Austuse orden]]{{lisa viide}} * 1998 – [[Venemaa teeneline treener]] (sambos)<ref name="tvc"/> * 2001 – [[Hồ Chí Minhi orden]] (Vietnam) * 2002 – valiti [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliikmeks<ref name="rah"/> * 2004 – rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus" * 2007 – [[Ahmat Kadõrov]]i orden (Tšetšeenia) * 2010 – [[Vabastaja orden]] (Venezuela) * 2011 – [[Konfutsiuse rahupreemia]] (Hiina RV)<ref name="khGlw" /> * 2013 – [[Taekwondo]] ausuurmeister * 2014 – [[OCCRP aasta inimene]] organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vallas * 2017 – [[Hugo Chávezi rahupreemia]] (Venezuela), tema rolli eest [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjas]]<ref>[https://www.faz.net/aktuell/politik/ausland/wladimir-putin-erhaelt-von-venezuela-friedensnobelpreis-14696425.html ''Putin erhält venezolanischen Friedenspreis.''] Frankfurter Allgemeine, 19. jaanuar 2017.</ref> * 2019 – [[Tsinghua Ülikool]]i audoktor<ref>[https://www.globaltimes.cn/page/202110/1235574.shtml Chinese and Russian Presidents Become "Dual Alumni"], Global Times, 2021</ref> * 2024 – [[Kim Il Sung]]i orden (Korea RDV) * 2024 – [[suurvürst]] [[Aleksander Nevski]] I järgu orden (орден благоверного князя Александра Невского I степени), mille annetas [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[patriarh]] [[Kirill]] == Kajastus filmis == * Venemaa mängufilm "Presidendi puhkus" ("Каникулы президента"; režissöör [[Ilja Šerstobitov]], Vladimir Putini osas [[Dmitri Gratšov]]; 2018).<ref name="fil"/> == Nime jäädvustamine == 2002. aastal pandi Venemaal tomatisordile nimeks "Vova Putin". Ametliku kaubamärgina pole see registreeritud.<ref>[https://www.tomat-pomidor.com/forums/topic/4489-%D0%BA%D1%82%D0%BE-%D0%B0%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80-%D1%81%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%B0-%D0%B2%D0%BE%D0%B2%D0%B0-%D0%BF%D1%83%D1%82%D0%B8%D0%BD/ Кто автор сорта Вова Путин], tomat-pomidor.com</ref> <ref name="378Z6" /> 5. oktoobril 2008 nimetati [[Groznõi]] linnas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] paiknev Võidu prospekt Vladimir Putini auks ümber V. V. Putini prospektiks.<ref name="yw3vp" /> 2011. aastal nimetati [[Kõrgõzstan]]is [[Tjan-Šan]]is asuv 4446 m kõrgune mäetipp Vladimir Putini tipuks. == Vaata ka == * [[President (film)|"President"]], ametlik dokumentaalfilm Putinist * [[Putin – huilo]] * [[Putinism]] * "[[Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest]]" * [[Tucker Carlsoni intervjuu Vladimir Putiniga]] * [[Putler]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="o2036">{{cite web|url=https://edition.cnn.com/2020/07/01/europe/russia-referendum-putin-power-2036-intl/index.html |title=Russian voters overwhelmingly back a ploy by President Vladimir Putin to rule until 2036 |trans-title= |publisher=CNN |date=2. juuli 2020, 08:34 |accessdate=2.07.2020 |website= |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |quote=The vote paves the way for Putin, who has ruled for two decades, to remain president until 2036. }}</ref> <ref name="o2036_2">{{cite web |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |title=Putin's ploy to extend rule backed by Russians: live updates |trans-title= |publisher=CNN |date=1. juuli 2020, 04:29 |accessdate=2.07.2020 |language=en |authors=Nathan Hodge ja Mary Ilyushina |archive-date=1.07.2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200701235905/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-referendum-putin-07-01-20-intl/h_c2e80dc02c19770fccb3adbce2430ff4 |url-status=dead }}</ref> <ref name="kremlin">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter2.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="bookchapter4">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter4.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="zv5VJ">[https://web.archive.org/web/20071223131058/http://www.gzt.ru/politics/2007/10/01/180923.html Путин отказался стать членом партии "Единая Россия"], gazeta.ru, 1. oktoober 2007</ref> <ref name="KLtwu">[https://web.archive.org/web/20140303161537/http://moshlisselburg.ru/newz/661-2011-01-21-15-47-39 В одном полку с Путиным], moshlisselburg.ru, 21.01.2011</ref> <ref name="QB70X">{{Netiviide |url=http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |pealkiri=ПОПЫТКА РЕКОНСТРУКЦИИ ИСТИННОГО ПОСЛУЖНОГО СПИСКА ОФИЦЕРА "РАЗВЕДКИ" ПУТИНА |vaadatud=2009-12-13 |arhiivimisaeg=2009-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091213044623/http://members.fortunecity.com/lubianka/xyu3vvp/vvp_kgb_cv.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="sMFrG">[http://ricerca.repubblica.it/repubblica/archivio/repubblica/2001/07/11/putin-le-bugie-sul-kgb.html Putin, le bugie sul Kgb. Repubblica — 11 luglio 2001]</ref> <ref name="ogGKw">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter3.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="xgEhm">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB] Washington Post, 30. juuni 2000</ref> <ref name="nzimC">[http://www.compromat.ru/page_9360.htm Путин в разведке: "завклубом" или "суперагент"?]</ref> <ref name="XN41b">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter5.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="BRjPW">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="db2F6">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20110725200206/http://www.corporation-kgb.org/?page=3 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА]</ref> <ref name="vFxW3">[http://www.washingtonpost.com/wp-srv/inatl/longterm/russiagov/putin.htm Putin's Career Rooted in Russia's KGB]</ref> <ref name="u7c9x">[[Boriss Višnevski]]: [https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина], Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="z7Fkx">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter6.shtml Ot pervogo Litsa: Bessedõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="Vsp06">[https://web.archive.org/web/20080118111356/http://www2.spb.yabloko.ru/News/articles/vish_putin.htm О биографии В.Путина] Izvestija, 12. august 1999</ref> <ref name="0pG3x">{{Netiviide |url=http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm |pealkiri=Komisjoni aruanne ja Peterburi linnanõukogu otsus |vaadatud=2008-10-12 |arhiivimisaeg=2008-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081012173946/http://compromat.ru/main/putin/saliedokl.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Tag5Q">[https://web.archive.org/web/20021124114709/http://www.inosmi.ru/print/141222.html Пятно на репутации Незапятнанного], inosmi.ru ajalehe Newsweek artikli järgi 27. augustist 2001</ref> <ref name="wQz4F">[https://web.archive.org/web/20120125013442/http://2005.novayagazeta.ru/nomer/2005/18n/n18n-s00.shtml ЕСТЬ ВОПРОСЫ К СВИДЕТЕЛЮ: ПРЕЗИДЕНТУ РОССИИ: Они возникают после прочтения документов прокуратуры Лихтенштейна], Novaja Gazeta, 14. märts 2005</ref> <ref name="Fu6kv">[http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=149013 Имя г-на Путина всплывает в деле об отмывании денег в Лихтенштейне], Kommersant, 27. mai 2000; ajalehest Le Monde</ref> <ref name="4xL2B">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/514 Неразборчивые связи северной столицы], Soveršenno Sekretno, august 2000</ref> <ref name="n5eSo">[https://web.archive.org/web/20070814204327/http://www.anticompromat.ru/putin/spag2007.html Katkend Vladimir Pribõlovski ja Juri Felštinski raamatust Операция "Наследник"], anticompromat.ru</ref> <ref name="zXBFX">[https://web.archive.org/web/20080516204429/http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/article695235.ece Putin accused of plagiarising his PhD thesis], Sunday Times, 26. märts 2006</ref> <ref name="WvBrn">[https://web.archive.org/web/20080427164745/http://www.pittsburghlive.com/x/pittsburghtrib/s_437473.html Putin plagiarized from Pitt professors], Pittsburgh Tribune Review, 28. märts 2006</ref> <ref name="a13cn">[http://www.epl.ee/news/valismaa/putin-nimetas-noukogude-liidu-kokkuvarisemist-sajandi-katastroofiks.d?id=51009098 Putin nimetas Nõukogude Liidu kokkuvarisemist sajandi katastroofiks], Eesti Päevaleht, 26. aprill 2005</ref> <ref name="fafWw">[http://www.postimees.ee/?id=22921 "Putini rünnak maksis aktsiaturule kümneid miljardeid"] Postimees, 26. juuli 2008</ref> <ref name="G0f2p">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putin-lubaks-rahval-kubernere-valida-presidendi-kinnitatud-kandidaatide-hulgast.d?id=63348684 Putin lubaks rahval kubernere valida presidendi kinnitatud kandidaatide hulgast]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi.ee, 15. detsember 2011</ref> <ref name="i8MGR">[http://www.elu24.ee/?id=233946 Vladimir Putinist sai John Wayne?], [[elu24.ee]], 8.03.2010</ref> <ref name="nZxjW">[http://www.guardian.co.uk/world/2010/aug/25/vladimir-putin-whale-dart-russia Vladimir Putin finally gets his whale in macho stunt], www.guardian.co.uk, 25 August 2010</ref> <ref name="BQt1u">[https://web.archive.org/web/20101102124423/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/fotod-machomees-vladimir-putin-tegutseb-jalle.d?id=34443273 Machomees Vladimir Putin tegutseb jälle!], www.Publik.ee, 31. oktoober 2010</ref> <ref name="xQHMt">Anna Arutunyan ''Müstiline Putin'' Ajakirjade Kirjastus 2012 lk 273–274</ref> <ref name="VgcYZ">http://www.postimees.ee/2637178/putin-raakis-pressikonverentsil-eesti-keelt</ref> <ref name="wU1LS">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-35385445 |title='Putin is corrupt' says US Treasury |publisher=[[BBC News Online]] |date=25. jaanuar 2016 |accessdate=25. jaanuar 2016 |language=inglise}}</ref> <ref name="lF8f8">{{Cite web |url=http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |title=BBC One (Великобритания): Секретные богатства Путина (ВИДЕО) |publisher=BBC One / URJKN |date=27. jaanuar 2016 |accessdate=28. jaanuaril 2016 |language=vene |archive-date=2016-02-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160203040748/http://mediarnbo.org/2016/01/27/bbc-one-velikobritaniya-sekretnyie-bogatstva-putina-video/?lang=ru |url-status=dead }}</ref> <ref name="Ig4oT">{{Cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/08/28/world/europe/for-russia-president-vladimir-putin-report-says-perks-are-piling-up.html?_r=2&smid=tw-nytimes&seid=auto& |title=For Putin, Report Says, State Perks Pile High |publisher=[[The New York Times]] |date=27. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Andrew E. |last1=Kramer |website=www.nytimes.com |language=inglise}}</ref> <ref name="uyV7I">14. veebruari 2008 pressikonverentsil esitatud küsimusele, kas ta on Euroopa rikkaim inimene (40 mld USD), [http://en.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Putin#Personal_wealth vastas Vladimir Putin eitavalt].</ref> <ref name="e7yQp">[http://tass.ru/politika/1090615 В Кремле подтвердили, что Путин официально развелся], tass.ru. 1. aprill 2014</ref> <ref name="lrEXj">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/7230404.stm Film 'reveals' Putin's love life], BBC News, 6. veebruar 2008</ref> <ref name="wqgOH">[https://web.archive.org/web/20101031070934/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/putini-noorim-tutar-abiellub-korealasega.d?id=34391383 Putini noorim tütar abiellub korealasega], www.DELFI.ee, 29. oktoober 2010</ref> <ref name="1b0R8">{{Cite web|url=http://www.businessinsider.com/the-mysterious-daughters-of-vladimir-putin-2012-8 |title=Here's All We Know About The Mysterious Daughters Of Vladimir Putin |publisher=Business Insider |date=28. august 2012 |accessdate=16. juuli 2014 |first1=Julie |last1=Zeveloff |website=www.businessinsider.com |language=inglise}}</ref> <ref name="NPkwM">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jul/23/mh17-dutch-mayor-vladimir-putin-daughter-deport |title=MH17: Dutch mayor wants Vladimir Putin's daughter Maria deported |publisher=[[The Guardian]] |date=23. juuli 2014, 13:46 |accessdate=23. juulil 2014 |first1=Philip |last1= Oltermann |first2= Shaun |last2=Walker |website=www.theguardian.com |language=inglise}}</ref> <ref name="MEGJn">[https://twitter.com/pieterbroertjes/status/491872935519727616 Pieter Broertjes], Twitter, 23. juuli 2014</ref> <ref name="mSweM">{{Cite web |url=http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |title=Maria Putin living in Holland causes outrage after MH17 disaster |publisher=news.com.au |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |language=inglise |archive-date=2014-07-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140725172023/http://www.news.com.au/world/maria-putin-living-in-holland-causes-outrage-after-mh17-disaster/story-fndir2ev-1227000267513 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Pp6hW">{{Cite web|url=http://www.mirror.co.uk/news/world-news/flight-mh17-vladimir-putins-daughter-3909500 |title=Flight MH17: Vladimir Putin's daughter flees £2million Dutch penthouse flat as fury grows over jet tragedy |publisher=[[Daily Mirror]] |date=25. juuli 2014 |accessdate=25. juuli 2014 |first1= |last1= |language=inglise}}</ref> <ref name="maomn">[[Aadu Hiietamm]]: [https://www.ohtuleht.ee/275807 Vene ajaleht: Putin võtab 15. juunil uue noore naise], Õhtuleht, 17. aprill 2008</ref> <ref name="XUBdR">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |pealkiri=Putin tõrjus kuulujutte väidetavast abiellumisest Kabajevaga |vaadatud=2008-04-18 |arhiivimisaeg=2008-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080421211959/http://www.postimees.ee/180408/esileht/valisuudised/324852.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WcPg3">[http://www.epl.ee/artikkel/426167 Putini lahutusest kirjutanud leht raputas endale tuhka pähe]</ref> <ref name="PLAcS">[https://www.ohtuleht.ee/399324 Saksa ajaleht: Putin kasutas Merkeli mõjutamiseks koera], Õhtuleht, 21.10.2010</ref> <ref name="3t9Nh">[http://www.kremlin.ru/articles/bookchapter1.shtml Ot pervogo litsa: Razgovorõ s Vladimirom Putinõm]</ref> <ref name="378Z6">Kaivo Kopli: [https://epl.delfi.ee/artikkel/50935931/putini-juubel-kujunes-kasvava-isikukultuse-kulminatsiooniks "Putini juubel kujunes kasvava isikukultuse kulminat­siooniks"] Ärileht (Eesti Päevaleht), 8. oktoober 2002</ref> <ref name="yw3vp">{{netiviide | url =http://www.newsru.com/russia/05oct2008/put.html | pealkiri = Главный проспект Грозного назван именем В.В. Путина| keel = vene}}</ref> <ref name="B6Xkg">[http://arvamus.postimees.ee/2976833/viktor-senderovits-soda-kui-emake-armas Viktor Šenderovitš. ''Sõda kui emake armas''. PM 03.11.2014]</ref> <ref name="cCtaB">[https://web.archive.org/web/20071012120541/http://subbota.com/2004/03/04/li030.html Who is Mr. Putin], Subbota, 4. märts 2004</ref> <ref name="LWiEO">[http://www.polit.ru/bbs/2006/06/13/gp.html "МК": одноклассники дразнили Путина], polit.ru, 13. juuni 2006</ref> <ref name="khGlw">[http://www.ohtuleht.ee/452312 Vladimir Putin sai sõdade alustamise eest rahupreemia]</ref> <ref name="tvc">[http://www.tvc.ru/news/show/id/72823 Спортивные увлечения Владимира Путина]. tvc.ru</ref> <ref name="rah">[https://rah.ru/the_academy_today/the_members_of_the_academie/member.php?ID=52153 Путин, Владимир Владимирович]. rah.ru </ref> <ref name="fil">[http://www.filmiveeb.ee/filmid/13582/Presidendi-puhkus/ Presidendi puhkus]. filmiveeb.ee</ref> }} == Kirjandus == * [[Sergei Kovaljov]], "Putini sõda". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]] – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 2000, nr. 2/3, lk. 152–168 * [[Natalya Givorkyan]], [[Andre Kolisnikov]], [[Natalya Timakova]], "Kes te olete, härra president?" (vestlusi Vladimir Putiniga). Vene keelest tõlkinud [[Tanja Mänd]]. [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], [[Tallinn]] 2001 * [[Alexander Rahr]], "Vladimir Putin. "Sakslane" Kremlis". Saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]]. [[Olion]], Tallinn 2002 * [[Anna Politkovskaja]], "Putini Venemaa". Kirjastus Eesti Päevaleht, Tallinn 2006 ISBN 9985-9747-2-7 * [[Ben Judah]], "Vladimir Putini päev" / tõlkinud [[Marek Laane]]. – [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], november 2014, nr 11 (135), lk 5–7. * [[Gulnaz Sharafutdinova]]. Alexei Navalny vs. Vladimir Putin: When Politics Enter the Epic Realm. – ''Russian Review'', 2022, kd 81, nr 3, lk 561–565. * [[Dan Dungaciu]]. Religie, politică și "corectitudine politică" în Europa. De ce lasă Bruxelles-ul liber spațiul valorilor tradiționale pentru Vladimir Putin? – ''Revista de Știinţe Politice şi Relaţii Internaţionale'', 2002, kd XIX, nr 1, lk 8–19. * [[Ian Hill]]. Putin's tragic miscalculation. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 2–5. * [[Dmitry Shlapentokh]]. Putin and Ukraine: power and the construction of history. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 6–9. * [[Rouben Azizian]] The path to war. – ''New Zealand International Review'', 2022, kd 47, nr 3, lk 10–12. * [[Corina Filipescu]]. Synthetic personalization and the legitimization of the Crimean annexation: A discourse analysis of Vladimir Putin's March 2014 presidential address. – ''Discourse & Society'', 2022. * [[Natasha Lewis]]. On Ukraine. – ''Dissent'', 2022, kd 9, nr 2, lk 4–5. * [[Hillel Schenker]]. Russia-Ukraine, Israel-Palestine? – ''Palestine-Israel Journal of Politics, Economics & Culture'', 2022, kd 27, nr 1/2, lk 106–112. * [[Thomas Sherlock]]. ''Post-Soviet Affairs'', 2022, kd 38, lk 175–205. * [[Taras Lesiv]]. Putin's Descent: Iconography of the Last Judgment and Politics in Contemporary Ukraine. – ''Material Religion'', 2022, kd 18, nr 2, lk 182–202. * Russia versus the West: Facing the long‐term challenge. – ''Economic Affairs'', 2022, kd 42, nr 2, lk 385–394. == Välislingid == {{commonskat|Vladimir Putin}} {{vikitsitaat}} * [http://kremlin.ru/ Venemaa presidendi koduleht] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Nikolai Dmitrijevitš Kovaljov]] | nimi=[[FSB]] direktor | aeg=1998–1999 | järgnev=[[Nikolai Patrušev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Sergei Stepašin]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=1999–2000 | järgnev=[[Mihhail Kasjanov]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boriss Jeltsin]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=1999–2008 | järgnev=[[Dmitri Medvedev]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Viktor Zubkov]] | nimi=[[Venemaa peaminister]] | aeg=2008–2012 | järgnev=[[Viktor Zubkov]] (kohusetäitja)}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Dmitri Medvedev]] | nimi=[[Venemaa president]] | aeg=2012– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Putin, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa presidendid]] [[Kategooria:Venemaa peaministrid]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõelised riiginõunikud]] [[Kategooria:Vladimir Putin| ]] [[Kategooria:KGB ohvitserid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sportlased]] [[Kategooria:Judokad]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] mfmohf7bf1d2ihbeypgqn6evwzpaauh 0 15884 7231056 7229249 2026-09-08T20:29:01Z Velirand 67997 /* V */ 7231056 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Asher Angel]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Iga Cembrzyńska]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Milena Dravić]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Jesse Eisenberg]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Tõru Kannimäe]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Louise Lasser]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Ned Luke]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] - [[Sue Lyon]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Sam Neill]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Sandra Oh]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Lox Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Janek Sarapson]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Alice Siil]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[John Simm]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Mary Steenburgen]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Ben Stiller]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Won Ji-an]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] 382yrh0svpptdkcatyo0tjdbijsc98v 0 16108 7231010 6396650 2026-09-08T18:47:09Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231010 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1669. aasta''' ('''MDCLXIX''') oli [[17. sajand]]i 69. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == *vilja[[ikaldus]] Liivi- ja Eestimaal * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[4. oktoober]] – [[Rembrandt]], Hollandi kunstnik *[[9. detsember]] – [[Clemens IX]], paavst [[Kategooria:1669| 1669]] bmmcdr2zurr0opnekxalzf1kwrgf6o5 0 17136 7230922 6235741 2026-09-08T16:52:11Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230922 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1654. aasta''' ('''MDCLIV''') oli [[17. sajand]]i 54. aasta. == Sündmused maailmas == * [[18. jaanuar]] – [[Ukraina]] kaskate liider [[Bogdan Hmelnitski]] tunnistas [[Moskva]] tsaari oma valitsejaks. == Sündmused [[Eesti]]s == *Kuni [[1744]] eksisteeris [[Iisaku kihelkond]] eraldi, taastati uuesti [[1867]]. * [[Tallinna gümnaasium]]i juurde asutati annetustel püsiv raamatukogu.<ref>[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> * ... == Sündinud == *september – [[Vincent Lübeck]], saksa organist ja helilooja *[[27. detsember]] – [[Jacob Bernoulli]], Šveitsi matemaatik == Surnud == * ... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1654| 1654]] 6tyiidl3sa39ltti2b10oyamy2dbuu1 0 17211 7230794 7230782 2026-09-08T11:59:02Z Koidutar 212587 7230794 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=korjaki keel|originaalnimi=чавʼчывэн; чавʼчываелыел | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]]<br> [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR]] | rääkijad = 1700 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 3 = kpy |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Korjaki keel''' (''korjaki keeles чавʼчываелыел'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[Paleoaasia keeled|paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[korjakid]] [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosas ([[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR-s]]). Keelest rääkides tarvitatakse ka nimetust ''nõmõlani'' - paiksete korjakide kirjeldamisel. Keelt valdab tänavu peamiselt vanem põlvkond. Keelekasutus igapäevases kõnes on üldiselt nooremate seas langenud, kui välja arvata korjaki keele kasutust traditsiooniliste tööde (sh kalapüügi, põhjapõdrakasvatuse jms) kollektiivides.<ref name=":2" /> [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l korjaki keelt 1665 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-06-21 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Murded == Võrreldes teiste lähedalolevate tšuktši-kamtšadali keeltega on korjaki keelel murdeid palju rohkem. 1740ndatel eristas G. V<big>.</big> Steller kolme korjaki murret. Tänavu tunnustatakse 6-7 korjaki keele murret. Vahest loetakse [[alutori keel]] murrete sekka. Murded (v.a. alutori) on allpool loetletud:<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The Red Book of the Peoples of the Russian Empire |url=https://arhiiv.eki.ee/books/redbook/koryaks.shtml |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref><ref name=":2" /> * Apukini murre; * Itkani murre; * Kameni murre; * Karagini murre; * Palani murre; * Pareni murre. == Foneetika == Korjaki keele standardiks võetud Tšavtšuveni murdes on 7 täishäälikut ja 17 kaashäälikut. Muudes murretes on kaashäälikuid 18. Korjaki keeles esineb ka [[vokaalharmoonia]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |lehekülg=885 |keel=inglise}}</ref> ==== Täishäälikud ==== Korjaki keeles on 7 täishäälikut<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | !Eesvokaal ! rowspan="2" |Keskvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] |- !Keskkõrge | | rowspan="2" style="text-align: center;" ; |[[Keskmine keskvokaal|ə]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] |- !Keskmadal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskmadal eesvokaal|ɛ]] | | |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal eesvokaal|a]] | | | |} ==== Kaashäälikud ==== All võib näha kaashäälikute tabelit. Standardmurdes on /r/ muutunud /j/-iks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |keel=en}}</ref> {| class="wikitable" ! rowspan="2" | ![[Huulhäälik|Bilabiaal]] ![[Labio-dentaal|Labio-velaar]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ![[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] ! rowspan="2" |[[Kurgunibuhäälik|Uvulaar]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Postalveolaar|Post.]]</small> !<small>Tavaline</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |[[Velaarne nasaal|ŋ]] |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] | | |[[Heliline palataalne nasaal|ɲ]] | |- ![[Sulghäälik]] |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] |[[Helitu velaarne klusiil|k]] |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] | |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] |[[Helitu palataalne sulghäälik|c]] |[[Helitu uvulaarne klusiil|q]] |- ![[Tremulant]] | | |([[Heliline alveolaarne tremulant|r]]) | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] |[[Heliline bilabiaalne frikatiiv|β]] |[[Heliline velaarne frikatiiv|ɣ]] | | | | | |- ![[Afrikaat]] | | | |[[Helitu postalveolaarne afrikaat|tʃ]] | | | |- ![[Lateraal]] | | |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] | | |[[Heliline palataalne külghäälik|ʎ]] | |- ![[Poolvokaal]] | |[[Heliline labiovelaarne poolvokaal|w]] | | | |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] | |} == Grammatika == Korjaki keel on [[Polüsünteetiline keel|polüsünteetiline]] keel, mille lauseehitus järgib [[SOV]] (alus-sihitis-öeldis) lauseehitust. Korjaki keeles esineb [[Nimisõnaklass|nimisõnaklassi]] süsteem, kus eristatakse inimolendit ja mitte-inimolendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koryak |url=https://mossyrune.com/language/koryak |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=mossyrune |keel=en}}</ref><ref name=":3" /> ==== Käänded ==== Korjaki keeles on 11 käänet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Жукова - Корякский язык |url=http://www.philology.ru/linguistics4/zhukova-97.htm |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=www.philology.ru}}</ref><ref>https://core.ac.uk/download/pdf/41885305.pdf</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovitz |eesnimi=Rafael |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/443/1602/85c6361fa85788a18d205af23b32faad.pdf |pealkiri=Deconstructing Inverse Case Attraction |kirjastus=[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Kääne !Küsimus |- ![[Nimetav kääne|Nimetav]] |mis? |- ![[Olev kääne]] |millena? |- ![[Daativ|Datiiv]] |millele? |- ![[Absolutiiv]] |mis/mida |- ![[Instrumentaal]] |millega? |- ![[Kaasaütlev kääne|Kaasaütlev]] |kellega? |- ![[Lokatiiv]] |kus? |- ![[Prolatiiv]] |kuidas? |- ![[Orientatiiv]] |kuhu poole? |- ![[Alaleütlev kääne|Alaleütlev]] |millele? |- ![[Alalütlev kääne|Alalütlev]] |millel? |- ![[Alaltütlev kääne|Alaltütlev]] |millelt? |} ==== Tegusõnad ==== Korjaki keeles on 5 [[Ajavorm|ajavormi]] ja 3 [[Kõneviis|kõneviisi]]:<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> * olevik; * enneminevik; * minevik I; * tulevik I; * tulevik II; Kõneviisideks on [[Käskiv kõneviis|käskiv]], [[Kindel kõneviis|kindel]] ja [[Tingiv kõneviis|tingiv]]. {| class="wikitable" |+Pöörded<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Korsakov |eesnimi=G. M. |url=https://books.google.ee/books/about/%D0%A1%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D1%83%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C_%D0%BD%D1%8B%D0%BC%D1%8B%D0%BB%D0%B0%D0%BD%D1%81.html?id=62mXzwEACAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Самоучитель нымыланского (корякского) языка |kuupäev=1940 |kirjastus=Учпедгиз, Ленинградское отд-ние |keel=ru}}</ref> | colspan="2" ; text-align:center; |{{Keskele|Вэтатык - Töötama}} |- |(Mina) töötan - Тыко-вэтат-ыӈ |(Meie) töötame - Мытко-вэтал-лаӈ |- |(Sina) töötad - Ко-вэтат-ыӈ |(Teie) töötate - Ко-вэтал-лаӈтык |- |(Tema) töötab - Ко-вэтат-ыӈ |(Nemad) töötavad - Ко-вэтал-лаӈ |} ==== Asesõnad ==== Korjaki keeles, nagu ka teistes [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keeltes]], pole grammatilist sugu. Korjaki keeles esineb ka [[Kaksus|lingvistiline kaksus]]. {| class="wikitable" |+Isikulised asesõnad<ref>{{Viide |pealkiri=Категория:Корякские местоимения |kuupäev=2025-11-19 |url=https://ru.wiktionary.org/w/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B8%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F&oldid=13900211 |väljaanne=Викисловарь |keel=ru |vaadatud=2026-08-18}}</ref><ref name=":0" /> ! !Ainsus !Kaksus !Mitmus |- |1. |гыммо (ɣәmmo) |муйи (muyi) |мую (muyu) |- |2. |гыччи (ɣәčči) |туйи (tuyi) |тую (tuyu) |- |3. |ынно (әnno) |ыччи (әčči) |ыччу (әčču) |} == Sõnavara == {{Vikisõnastikus|Korjaki keel|asend=paremal}} Järgmistes lõikudes võib näha korjaki keele põhisõnavara.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pallas |eesnimi=Peter Simon |url=https://www.researchgate.net/profile/Yukari-Nagayama/publication/322357894_Chukchi_and_Koryak_Vocabularies_in_Pallas_Languages_of_the_North_Pacific_Rim_Vol13_31-51_2006/links/61b7f9c01d88475981ea5a4c/Chukchi-and-Koryak-Vocabularies-in-Pallas-Languages-of-the-North-Pacific-Rim-Vol13-31-51-2006.pdf |pealkiri=パラスのチュクチ・コリヤーク語彙 |aasta=2006 |keel=inglise, jaapani}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bogoras |eesnimi=Waldemar |pealkiri=Koryak texts |aasta=1917 |koht=[[Leiden]] |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Database of Semantic Shifts in the languages of the world |url=https://datsemshift.ru/language=Koryak |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=datsemshift.ru}}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak lemmas |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_lemmas&oldid=67432278 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref><ref name=":0" /><ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak cardinal numbers |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_cardinal_numbers&oldid=67435242 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref> ==== Pere ==== * ema - г'ылла * isa - эньпич * laps/poeg - кымиӈын * tütar - ӈавакык ==== Loodus ==== * maa - nutenut * vesi - miməl * tuli - milyəmil * öö - nəkinək * päev - ʔəlo * loom - all'ugullu ==== Arvsõnad ==== # '''''ыннэн''''' (ənnen) # '''''ӈыччеӄ''''' (ŋəččeq) # '''''ӈыёӄ''''' (ŋəjoq) # '''''ӈыяӄ''''' (ŋəjaq) # '''мыллыӈэн''' (məlləŋen) # '''''ыннанмыллыӈэн''''' (ənnanməlləŋen) # '''''ӈыяӄмыллыӈэн''''' (ŋəjaqməlləŋen) # '''''ӈыёӄмыллыӈэн''''' (ŋəjoqməlləŋen) #'''''ӄоньгʼайчыӈкэн''''' (qońʕajčəŋken) # '''''мынгыткэн''''' (məngətken) == Ortograafia == Korjaki keelest sai [[kirjakeel]] [[1932|1932.]] aastal. Algselt kasutati Peterburi keeleteadlaste pakutud laiendatud [[ladina kiri|ladina kirja]], kuid [[1937|1937.]] aastast võeti kasutusele [[kirillitsa]]. Praegune tähestik sai oma kuju 1960ndatel, T. A. Molli korjaki-vene sõnaraamatu avaldamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Корякский язык — все самое интересное на ПостНауке |url=https://postnauka.org/longreads/155727 |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=postnauka.org |keel=ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> ==== Korjaki tähestik ==== {| style="font-family:Arial Unicode MS; font-size:1.4em; border-color:#000000; border-width:1px; border-style:solid; border-collapse:collapse; background-color:#F8F8EF" | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | А а | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Б б | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В в | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В' в' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г г | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г' г' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Д д | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Е е |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ё ё | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ж ж | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | З з | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | И и | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Й й | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | К к | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӄ ӄ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Л л |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | М м | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Н н | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӈ ӈ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | О о | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | П п | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Р р | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | С с | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Т т |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | У у | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ф ф | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Х х | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ц ц | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ч ч | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ш ш | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Щ щ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ъ ъ |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ы ы | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ь ь | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Э э | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ю ю | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Я я |} == Valik materjale == ===== Sõnastikud ===== * Нымыланско-русский словарь - Г. М. Корсаков (1939 - vene k.); * Корякско-русский словарь - T. A. Moll (1960 - vene k. - [https://libarch.nmu.org.ua/items/8f534656-b2ba-4cd0-a481-2a7753aa733f link]); * Русско-корякский словарь - А. Н. Жукова (1967 - vene k.); * Словарь корякско-русский и русско-корякский - А. Н. Жукова (1989 - vene k.); * Этимологический словарь чукотско-камчатских языков - О. А. Мудрак (2000 - vene k.); * Учебный тематический словарь разговорной лексики корякского языка - Е. П. Пронина (2002 - vene k.). ===== Grammatika ===== * Грамматика корякского языка. Фонетика и морфология - ''А. Н.'' ''Жукова''&#x20;(1972 - vene k. - [https://www.academia.edu/122083052/Zhukova_A_N_Grammatika_koriakskogo_iazyka_fonetika_morfologiia link]); * Корякский язык: Учебник для учащихся педагогических училищ - ''А. Н.'' ''Жукова'' (1987 - vene k.); * Корякский язык - М. Ф. Икавав ja М. И. Попов (1994 - vene k.). ===== E-materjalid ===== * [https://asjp.clld.org/languages/KORYAK asjp.org] (inglise k.); * [[wiktionary:Category:Koryak_language|en.wiktionary.org]] (inglise k.); * [https://ru.wiktionary.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA ru.wiktionary.org] (vene k.); * [https://postnauka.org/longreads/155727 postnauka.org] (vene k.). == Vaata ka == * [[tšuktši-kamtšadali keeled]] * [[alutori keel]] * [[itelmeeni keel]] * [[paleoaasia keeled]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] k611r0ez8m3fctcsyahkz2crrr51i2y 7231190 7230794 2026-09-09T09:59:43Z Koidutar 212587 7231190 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=korjaki keel|originaalnimi=чавʼчывэн; чавʼчываелыел | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]]<br> [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR]] | rääkijad = 1700 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 3 = kpy |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Korjaki keel''' (''korjaki keeles чавʼчываелыел'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[Paleoaasia keeled|paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[korjakid]] [[Kamtšatka poolsaar]]e põhjaosas ([[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki AR-s]]). Keelest rääkides tarvitatakse ka nimetust ''nõmõlani'' - paiksete korjakide kirjeldamisel. Keelt valdab tänavu peamiselt vanem põlvkond. Keelekasutus igapäevases kõnes on üldiselt nooremate seas langenud, kui välja arvata korjaki keele kasutust traditsiooniliste tööde (sh kalapüügi, põhjapõdrakasvatuse jms) kollektiivides.<ref name=":2" /> [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l korjaki keelt 1665 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-06-21 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Murded == Võrreldes teiste lähedalolevate tšuktši-kamtšadali keeltega on korjaki keelel murdeid palju rohkem. 1740ndatel eristas G. V<big>.</big> Steller kolme korjaki murret. Tänavu tunnustatakse 6-7 korjaki keele murret. Vahest loetakse [[alutori keel]] murrete sekka. Murded (v.a. alutori) on allpool loetletud:<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The Red Book of the Peoples of the Russian Empire |url=https://arhiiv.eki.ee/books/redbook/koryaks.shtml |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref><ref name=":2" /> * Apukini murre; * Itkani murre; * Kameni murre; * Karagini murre; * Palani murre; * Pareni murre. == Foneetika == Korjaki keele standardiks võetud Tšavtšuveni murdes on 7 täishäälikut ja 17 kaashäälikut. Muudes murretes on kaashäälikuid 18. Korjaki keeles esineb ka [[vokaalharmoonia]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |lehekülg=885 |keel=inglise}}</ref> ==== Täishäälikud ==== Korjaki keeles on 7 täishäälikut<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ ! rowspan="2" | !Eesvokaal ! rowspan="2" |Keskvokaal ! colspan="2" |Tagavokaal |- !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümardamata</small> !<small>Ümar</small> |- !Kõrge | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge eesvokaal|i]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardamata kõrge tagavokaal|ɯ]] | style="text-align: center;" |[[Ümardatud kõrge tagavokaal|u]] |- !Keskkõrge | | rowspan="2" style="text-align: center;" ; |[[Keskmine keskvokaal|ə]] | | style="text-align: center;" |[[Ümardatud keskkõrge tagavokaal|o]] |- !Keskmadal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata keskmadal eesvokaal|ɛ]] | | |- !Madal | style="text-align: center;" |[[Ümardamata madal eesvokaal|a]] | | | |} ==== Kaashäälikud ==== All võib näha kaashäälikute tabelit. Standardmurdes on /r/ muutunud /j/-iks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=George L. |url=https://books.google.ee/books?id=DWAqAAAAQBAJ&pg=PA885&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Compendium of the World's Languages |perekonnanimi2=King |eesnimi2=Gareth |kuupäev=2020-07-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-136-25846-6 |keel=en}}</ref> {| class="wikitable" ! rowspan="2" | ![[Huulhäälik|Bilabiaal]] ![[Labio-dentaal|Labio-velaar]] ! colspan="2" |[[Hambasombuhäälik|Alveolaar]] ![[Kõrihäälik]] ! rowspan="2" |[[Palataal]] ! rowspan="2" |[[Kurgunibuhäälik|Uvulaar]] |- !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>Tavaline</small> !<small>[[Postalveolaar|Post.]]</small> !<small>Tavaline</small> |- ![[Ninahäälik|Nasaal]] |[[Bilabiaalne nasaal|m]] |[[Velaarne nasaal|ŋ]] |[[Heliline alveolaarne nasaal|n]] | | |[[Heliline palataalne nasaal|ɲ]] | |- ![[Sulghäälik]] |[[Helitu bilabiaalne sulghäälik|p]] |[[Helitu velaarne klusiil|k]] |[[Helitu alveolaarne klusiil|t]] | |[[Kõrisulghäälik|ʔ]] |[[Helitu palataalne sulghäälik|c]] |[[Helitu uvulaarne klusiil|q]] |- ![[Tremulant]] | | |([[Heliline alveolaarne tremulant|r]]) | | | | |- ![[Ahtushäälik|Frikatiiv]] |[[Heliline bilabiaalne frikatiiv|β]] |[[Heliline velaarne frikatiiv|ɣ]] | | | | | |- ![[Afrikaat]] | | | |[[Helitu postalveolaarne afrikaat|tʃ]] | | | |- ![[Lateraal]] | | |[[Heliline alveolaarne lateraal|l]] | | |[[Heliline palataalne külghäälik|ʎ]] | |- ![[Poolvokaal]] | |[[Heliline labiovelaarne poolvokaal|w]] | | | |[[Heliline palataalne poolvokaal|j]] | |} == Grammatika == Korjaki keel on [[Polüsünteetiline keel|polüsünteetiline]] keel, mille lauseehitus järgib [[SOV]] (alus-sihitis-öeldis) järjestust. Korjaki keeles esineb [[Nimisõnaklass|nimisõnaklassi]] süsteem, kus eristatakse inimolendit ja mitte-inimolendit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Koryak |url=https://mossyrune.com/language/koryak |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=mossyrune |keel=en}}</ref><ref name=":3" /> ==== Käänded ==== Korjaki keeles on 11 käänet.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Жукова - Корякский язык |url=http://www.philology.ru/linguistics4/zhukova-97.htm |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=www.philology.ru}}</ref><ref>https://core.ac.uk/download/pdf/41885305.pdf</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Abramovitz |eesnimi=Rafael |url=https://storage.grenadine.co/public.grenadine.co/global/443/1602/85c6361fa85788a18d205af23b32faad.pdf |pealkiri=Deconstructing Inverse Case Attraction |kirjastus=[[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Kääne !Küsimus |- ![[Nimetav kääne|Nimetav]] |mis? |- ![[Olev kääne]] |millena? |- ![[Daativ|Datiiv]] |millele? |- ![[Absolutiiv]] |mis/mida |- ![[Instrumentaal]] |millega? |- ![[Kaasaütlev kääne|Kaasaütlev]] |kellega? |- ![[Lokatiiv]] |kus? |- ![[Prolatiiv]] |kuidas? |- ![[Orientatiiv]] |kuhu poole? |- ![[Alaleütlev kääne|Alaleütlev]] |millele? |- ![[Alalütlev kääne|Alalütlev]] |millel? |- ![[Alaltütlev kääne|Alaltütlev]] |millelt? |} ==== Tegusõnad ==== Korjaki keeles on 5 [[Ajavorm|ajavormi]] ja 3 [[Kõneviis|kõneviisi]]:<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-18 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> * olevik; * enneminevik; * minevik I; * tulevik I; * tulevik II; Kõneviisideks on [[Käskiv kõneviis|käskiv]], [[Kindel kõneviis|kindel]] ja [[Tingiv kõneviis|tingiv]]. {| class="wikitable" |+Pöörded<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Korsakov |eesnimi=G. M. |url=https://books.google.ee/books/about/%D0%A1%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D1%83%D1%87%D0%B8%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C_%D0%BD%D1%8B%D0%BC%D1%8B%D0%BB%D0%B0%D0%BD%D1%81.html?id=62mXzwEACAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Самоучитель нымыланского (корякского) языка |kuupäev=1940 |kirjastus=Учпедгиз, Ленинградское отд-ние |keel=ru}}</ref> | colspan="2" ; text-align:center; |{{Keskele|Вэтатык - Töötama}} |- |(Mina) töötan - Тыко-вэтат-ыӈ |(Meie) töötame - Мытко-вэтал-лаӈ |- |(Sina) töötad - Ко-вэтат-ыӈ |(Teie) töötate - Ко-вэтал-лаӈтык |- |(Tema) töötab - Ко-вэтат-ыӈ |(Nemad) töötavad - Ко-вэтал-лаӈ |} ==== Asesõnad ==== Korjaki keeles, nagu ka teistes [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keeltes]], pole grammatilist sugu. Korjaki keeles esineb ka [[Kaksus|lingvistiline kaksus]]. {| class="wikitable" |+Isikulised asesõnad<ref>{{Viide |pealkiri=Категория:Корякские местоимения |kuupäev=2025-11-19 |url=https://ru.wiktionary.org/w/index.php?title=%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B5_%D0%BC%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B8%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F&oldid=13900211 |väljaanne=Викисловарь |keel=ru |vaadatud=2026-08-18}}</ref><ref name=":0" /> ! !Ainsus !Kaksus !Mitmus |- |1. |гыммо (ɣәmmo) |муйи (muyi) |мую (muyu) |- |2. |гыччи (ɣәčči) |туйи (tuyi) |тую (tuyu) |- |3. |ынно (әnno) |ыччи (әčči) |ыччу (әčču) |} == Sõnavara == {{Vikisõnastikus|Korjaki keel|asend=paremal}} Järgmistes lõikudes võib näha korjaki keele põhisõnavara.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pallas |eesnimi=Peter Simon |url=https://www.researchgate.net/profile/Yukari-Nagayama/publication/322357894_Chukchi_and_Koryak_Vocabularies_in_Pallas_Languages_of_the_North_Pacific_Rim_Vol13_31-51_2006/links/61b7f9c01d88475981ea5a4c/Chukchi-and-Koryak-Vocabularies-in-Pallas-Languages-of-the-North-Pacific-Rim-Vol13-31-51-2006.pdf |pealkiri=パラスのチュクチ・コリヤーク語彙 |aasta=2006 |keel=inglise, jaapani}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bogoras |eesnimi=Waldemar |pealkiri=Koryak texts |aasta=1917 |koht=[[Leiden]] |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Database of Semantic Shifts in the languages of the world |url=https://datsemshift.ru/language=Koryak |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=datsemshift.ru}}</ref><ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak lemmas |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_lemmas&oldid=67432278 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref><ref name=":0" /><ref>{{Viide |pealkiri=Category:Koryak cardinal numbers |kuupäev=2022-06-20 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=Category:Koryak_cardinal_numbers&oldid=67435242 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-26}}</ref> ==== Pere ==== * ema - г'ылла * isa - эньпич * laps/poeg - кымиӈын * tütar - ӈавакык ==== Loodus ==== * maa - nutenut * vesi - miməl * tuli - milyəmil * öö - nəkinək * päev - ʔəlo * loom - all'ugullu ==== Arvsõnad ==== # '''''ыннэн''''' (ənnen) # '''''ӈыччеӄ''''' (ŋəččeq) # '''''ӈыёӄ''''' (ŋəjoq) # '''''ӈыяӄ''''' (ŋəjaq) # '''мыллыӈэн''' (məlləŋen) # '''''ыннанмыллыӈэн''''' (ənnanməlləŋen) # '''''ӈыяӄмыллыӈэн''''' (ŋəjaqməlləŋen) # '''''ӈыёӄмыллыӈэн''''' (ŋəjoqməlləŋen) #'''''ӄоньгʼайчыӈкэн''''' (qońʕajčəŋken) # '''''мынгыткэн''''' (məngətken) == Ortograafia == Korjaki keelest sai [[kirjakeel]] [[1932|1932.]] aastal. Algselt kasutati Peterburi keeleteadlaste pakutud laiendatud [[ladina kiri|ladina kirja]], kuid [[1937|1937.]] aastast võeti kasutusele [[kirillitsa]]. Praegune tähestik sai oma kuju 1960ndatel, T. A. Molli korjaki-vene sõnaraamatu avaldamisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Корякский язык — все самое интересное на ПостНауке |url=https://postnauka.org/longreads/155727 |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=postnauka.org |keel=ru}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Endangered Languages of Siberia - The Koryak language |url=https://lingsib.iea.ras.ru/en/languages/koryak.shtml |vaadatud=2026-08-17 |väljaanne=lingsib.iea.ras.ru}}</ref> ==== Korjaki tähestik ==== {| style="font-family:Arial Unicode MS; font-size:1.4em; border-color:#000000; border-width:1px; border-style:solid; border-collapse:collapse; background-color:#F8F8EF" | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | А а | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Б б | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В в | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | В' в' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г г | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Г' г' | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Д д | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Е е |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ё ё | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ж ж | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | З з | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | И и | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Й й | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | К к | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӄ ӄ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Л л |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | М м | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Н н | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ӈ ӈ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | О о | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | П п | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Р р | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | С с | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Т т |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | У у | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ф ф | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Х х | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ц ц | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ч ч | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ш ш | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Щ щ | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ъ ъ |- | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ы ы | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ь ь | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Э э | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Ю ю | style="width:3em; text-align:center; padding: 3px;" | Я я |} == Valik materjale == ===== Sõnastikud ===== * Нымыланско-русский словарь - Г. М. Корсаков (1939 - vene k.); * Корякско-русский словарь - T. A. Moll (1960 - vene k. - [https://libarch.nmu.org.ua/items/8f534656-b2ba-4cd0-a481-2a7753aa733f link]); * Русско-корякский словарь - А. Н. Жукова (1967 - vene k.); * Словарь корякско-русский и русско-корякский - А. Н. Жукова (1989 - vene k.); * Этимологический словарь чукотско-камчатских языков - О. А. Мудрак (2000 - vene k.); * Учебный тематический словарь разговорной лексики корякского языка - Е. П. Пронина (2002 - vene k.). ===== Grammatika ===== * Грамматика корякского языка. Фонетика и морфология - ''А. Н.'' ''Жукова''&#x20;(1972 - vene k. - [https://www.academia.edu/122083052/Zhukova_A_N_Grammatika_koriakskogo_iazyka_fonetika_morfologiia link]); * Корякский язык: Учебник для учащихся педагогических училищ - ''А. Н.'' ''Жукова'' (1987 - vene k.); * Корякский язык - М. Ф. Икавав ja М. И. Попов (1994 - vene k.). ===== E-materjalid ===== * [https://asjp.clld.org/languages/KORYAK asjp.org] (inglise k.); * [[wiktionary:Category:Koryak_language|en.wiktionary.org]] (inglise k.); * [https://ru.wiktionary.org/wiki/%D0%9A%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%B3%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F:%D0%9A%D0%BE%D1%80%D1%8F%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA ru.wiktionary.org] (vene k.); * [https://postnauka.org/longreads/155727 postnauka.org] (vene k.). == Vaata ka == * [[tšuktši-kamtšadali keeled]] * [[alutori keel]] * [[itelmeeni keel]] * [[paleoaasia keeled]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] [[Kategooria:Venemaa keeled]] pnwnj1dgei1h68i1m5zljju8txzl7rr 0 17422 7231003 6396632 2026-09-08T18:44:25Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231003 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1661. aasta''' ('''MDCLXI''') oli [[17. sajand]]i 61. aasta. == Sündmused maailmas == *[[16. juuli]] – [[Stockholm]]i pank andis välja esimesed paberrahad. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[1. juuli]] – sõlmiti [[Kärde rahu]] ning see lõpetas [[1656]].–[[1658]]. aasta Vene-Rootsi sõja. *1661–[[1662]] – [[ikaldus]]est tingitud viljapuudus Eesti- ja Liivimaal == Sündinud == * ... == Surnud == *[[9. märts]] – [[Jules Mazarin]], itaalia päritolu prantsuse riigimees ja kardinal [[Kategooria:1661| 1661]] k5lm3ktsarcgz4ycsd7q1ejency5tzo 0 17443 7231002 6396645 2026-09-08T18:43:51Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231002 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1660. aasta''' ('''MDCLX''') oli [[17. sajand]]i 60. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * [[13. juuni|13]]–[[14. juuni]] – [[Tallinn]]as toimus [[prostituut]]ide loendus<ref>Inna Põltsam-Jürjo. Kõlvatud naised Tallinna eeslinnas anno 1660 ja 1666. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 72.</ref>. *[[Näljahäda|nälja]]kriis Liivimaal == Sündinud == *[[2. mai]] – [[Alessandro Scarlatti]], itaalia helilooja *[[7. juuni]] – [[George I]], [[Suurbritannia kuningas|Suurbritannia]] ja [[Iirimaa kuningas]] == Surnud == *[[13. veebruar]] – [[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[6. august]] – [[Diego Velázquez]], hispaania maalikunstnik == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:1660| 1660]] 2afhf3cs0s35wawgfdhp5a790l18gg8 0 17444 7231005 6396630 2026-09-08T18:45:07Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231005 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1662. aasta''' ('''MDCLXII''') oli [[17. sajand]]i 62. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * Hageri pastor [[Christoph Blume]] andis välja esimese eestikeelse usuõpiku "''Matthaei Judicis kleines Corpus Doctrinae''" (Matthaeus Judexi väike dogmaatika käsiraamat).<ref>[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> *[[1661]]–1662 – [[ikaldus]]est tingitud viljapuudus Eesti- ja Liivimaal * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[19. august]] – [[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1662| 1662]] abs9ht76o1lsk8f5va7mwiqbv7e50du 0 17445 7231006 3485744 2026-09-08T18:45:38Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231006 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1663. aasta''' ('''MDCLXIII''') oli [[17. sajand]]i 63. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[Salomo Heinrich Vestring]], baltisaksa vaimulik ja kirjamees (surnud 1749) == Surnud == * [[28. detsember]] – [[Francesco Grimaldi]], itaalia füüsik ja astronoom [[Kategooria:1663| 1663]] stk2jewabdpikyc07c5u8bt4jqftkku 0 17446 7231007 5274951 2026-09-08T18:45:59Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231007 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1664. aasta''' ('''MDCLXIV''') oli [[17. sajand]]i 64. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * Tallinna Karjavärava [[mölder]] Reinecken rajas [[Härjapea oja]]le [[paberiveski]]; veski töötas kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 83</ref>. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[27. august]] – [[Francisco de Zurbarán]], hispaania maalikunstnik ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1664| 1664]] 5oly598cuvasycuis36vc4o1szl0oul 0 17447 7231008 6554383 2026-09-08T18:46:21Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231008 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1665. aasta''' ('''MDCLXV''') oli [[17. sajand]]i 65. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * vilja[[ikaldus]] Liivi- ja Eestimaal * ... == Sündinud == * [[6. veebruar]] – [[Anne (Suurbritannia)|Anne]], Inglismaa ja Šotimaa kuninganna, Suurbritannia kuninganna * [[22. detsember]] – [[Tommaso Redi]], itaalia maalikunstnuk ja skulptor == Surnud == * [[12. jaanuar]] – [[Pierre de Fermat]], prantsuse matemaatik * [[21. jaanuar]] – [[Domenico Mazzocchi]], itaalia helilooja * [[11. juuni]] – [[Kenelm Digby]], inglise diplomaat ja filosoof * [[25. august]] – [[Elisabetta Sirani]], itaalia maalikunstnik * [[17. september]] – [[Felipe IV]], Hispaania ja Portugali kuningas * [[19. september]] – [[Reinhold Liwe]], Rootsi sõjaväelane * [[19. november]] – [[Nicolas Poussin]], prantsuse maalikunstnik [[Kategooria:1665| 1665]] 19ixftg3bhgfqrryyui53mx5h1esrks 0 17448 7231009 6396648 2026-09-08T18:46:42Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231009 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1666. aasta''' ('''MDCLXVI''') oli [[17. sajand]]i 66. aasta. == Sündmused maailmas == * Asutati [[Lundi ülikool]]. * Prantsusmaal asutati [[Teaduste Akadeemia (Prantsusmaa)|Teaduste Akadeemia]]. * [[2. september]] – leidis aset [[Londoni suur tulekahju]], mis kestis 3 päeva ja milles hävines üle 10 000 maja, kaasa arvatud [[Saint Pauli katedraal]]. Teadaolevalt hukkus ainult kuus inimest. == Sündmused [[Eesti]]s == * vilja[[ikaldus]] Liivi- ja Eestimaal * ... == Sündinud == * [[15. märts]] – [[George Bähr]], saksa arhitekt * [[5. september]] – [[Gottfried Arnold]], saksa teoloog * [[6. september]] – [[Ivan V]], Vene tsaar == Surnud == * [[20. jaanuar]] – [[Austria Anna]] * [[26. august]] – [[Frans Hals]], hollandi maalikunstnik * [[23. september]] – [[François Mansart]], prantsuse arhitekt [[Kategooria:1666| 1666]] rsaq9eyw55yrp9w6ur8nrnojonskzdw 0 17483 7230923 6546350 2026-09-08T16:52:50Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230923 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1656. aasta''' ('''MDCLVI''') oli [[17. sajand]]i 56. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == *[[22. oktoober]] (vkj 12. oktoober ) – venelased vallutasid 1656–1658 aastate [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõjas]] [[Tartu piiramine (1656)|Tartu]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 81</ref>. * Tartust põgenenud [[Tartu Ülikooli ajalugu#Academia Gustaviana|Tartu ülikooli]] professorid üritasid [[Academia Gustaviana]] tegevust Tallinnas jätkata, mille [[Tallinna raad]] ära keelas. == Sündinud == * [[2. jaanuar]] – [[Franz Lefort]], šveitsi päritolu Venemaa tsaaririigi riigitegelane * [[7. veebruar]] – [[Gustav Johan von Tunderfelt]], Rootsi sõjaväelane * [[27. aprill]] – [[Johann Heinrich Thiele]], saksa päritolu Liivimaa vaimulik * [[31. mai]] – [[Marin Marais]], prantsuse helilooja * [[20. juuli]] – [[Johann Bernhard Fischer von Erlach]], austria arhitekt ja skulptor * [[8. november]] – [[Edmond Halley]], inglise astronoom == Surnud == * [[27. aprill]] – [[Jan van Goyen]], hollandi kunstnik * [[8. september]] – [[Joseph Hall]], Briti satiirik ja vaimulik * [[23. oktoober]] – [[Erik Axelsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik ja riigikantsler * [[6. november]] – [[João IV]], Portugali kuningas * [[29. november]] – [[Gustaf Adolf Lewenhaupt]], Rootsi riigitegelane ja väejuht * [[12. detsember]] – [[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi riiginõunik, riigitallmeister ja poliitik == Raamatud == * [[Jan Amos Komenský]] "''[[Didactica magna]]''" == Maalid == * [[Diego Rodríguez de Silva y Velázquez]] "''[[Õuedaamid]]''" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1656| 1656]] q67k6noyl2x55lazsnb35adp5wyh1ln 0 17484 7230926 3485780 2026-09-08T16:54:25Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230926 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1659. aasta''' ('''MDCLIX''') oli [[17. sajand]]i 59. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[10. september]] – [[Henry Purcell]], inglise helilooja ja organist == Surnud == * ... [[Kategooria:1659| 1659]] 5mlkgu8itzvxa0p1sg923rbedd3f4fs 0 17485 7230925 6712420 2026-09-08T16:53:52Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230925 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1658. aasta''' ('''MDCLVIII''') oli [[17. sajand]]i 58. aasta. == Sündmused maailmas == *26. veebruaril/[[ukj]] [[8. märts]]il sõlmiti [[Roskilde rahu]] [[Taani-Norra]] ja [[Rootsi]] vahel, mis lõpetas 1657–1658 toimunud [[Taani-Rootsi sõda (1657–58)|Taani-Rootsi sõja]] * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Narva]] lähedal [[Vallisaari (küla)|Vallisaari]] külas sõlmiti [[rootslased|rootslaste]] ja [[venelased|venelaste]] vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]]. Venelaste valdusse jäi [[Tartu]] ümbrus ja [[Peipsi]] rannikuala [[Vasknarva]]st [[Emajõgi|Emajõeni]], samuti osa [[Läti]]st. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[3. september]] &ndash; [[Oliver Cromwell]], [[Inglismaa]] [[lordprotektor]]. [[Kategooria:1658| 1658]] 71xs60t1xvrhxwszfex599mev379m4z 0 17494 7230924 5936599 2026-09-08T16:53:18Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230924 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1657. aasta''' ('''MDCLVII''') oli [[17. sajand]]i 57. aasta. == Sündmused maailmas == * [[Matemaatik]] ja [[astronoom]] [[Christiaan Huygens]] [[patenteerimine|patenteeris]] [[pendelkell]]a. * ... == Sündmused [[17. sajand Eestis|Eesti]]s == *[[Tartu piiramine (1657)]], juuli-august 1657 piirasid ja proovisid Rootsi väed [[Magnus Gabriel de la Gardie]] juhtimisel ebaõnnestunult vallutada [[Tartu ajalugu#17. sajand|Tartut]] * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[10. mai]] – [[Gustaf Horn]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik * ... [[Kategooria:1657| 1657]] je9jivskxttxy6530re57z6xx3m2g97 0 17498 7230921 3485748 2026-09-08T16:50:50Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230921 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1653. aasta''' ('''MDCLIII''') oli [[17. sajand]]i 53. aasta. == Sündmused maailmas == * [[16. detsember]] – [[Oliver Cromwell]] sai [[Inglismaa]], [[Šotimaa]] ja [[Iirimaa]] [[lordprotektor]]iks. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:1653| 1653]] 268u1w56xqq5wk79mpj7zdi8bz5xa5m 0 17504 7230920 5766767 2026-09-08T16:47:37Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7230920 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1651. aasta''' ('''MDCLI''') oli [[17. sajand]]i 51. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * Rootsi ajal ühendati [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] nii halduslikult kui ka kiriklikult [[Eestimaa kubermang]]uga<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 81</ref> . * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[7. aprill]] – [[Lennart Torstenson]], Rootsi väejuht ja riigimees * [[27. september]] – [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1651| 1651]] 4njjxc4o7mpf1qezg7vugrjvaygn6i1 0 19108 7230898 7217678 2026-09-08T15:50:08Z ~2026-48761-69 237150 Artikkel on kohati sarnase teatava alandava tooniga kirjutatud nagu Vend Vahindra kirjeldab enne 1930'l aastal lahkumist 1927 aastal trükises "Hom-Mani-Patme-Hung” leheküljel number kolm. "https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400" Artikkel peaks olema neutraalse tooniga kirjutatud. 7230898 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }} == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] rrjirna7vvpnr6trnt6heazn39abcnn 7230901 7230898 2026-09-08T16:00:40Z ~2026-48761-69 237150 Tõenäoliselt neli Baltikumi munkade poolt ajalehes The Straits Times trükitud kirjutist Singapuri arhiivist 1947 aastast: https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/search?q=Karlis%20Tennisons 7230901 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }}<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. veebruar 1947 |pealkiri=Archbishop Writes To The S.T. |url=https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/digitised/article/straitstimes19470227-1.2.61?qt=karlis,%20tennisons&q=Karlis%20Tennisons |väljaanne=The Straits Times |lehekülg=6}}</ref> == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] rv68irp4qh66o3crwxue5t4dh3ps25r 7230903 7230901 2026-09-08T16:03:05Z ~2026-48761-69 237150 /* Viited */ 7230903 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> <ref name="Archbishop Writes To The S.T. ">[[Reverend Karlis A. M. Tennisons]], lehekülg 6, https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/digitised/article/straitstimes19470227-1.2.61?qt=karlis,%20tennisons&q=Karlis%20Tennisons Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 27. veebruar 1947</ref> == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] 9vz6jgp0fencpze5c79ip5xb6ey2ld3 7230905 7230903 2026-09-08T16:04:51Z ~2026-48761-69 237150 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230903|7230903]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48761-69|~2026-48761-69]] ([[User talk:~2026-48761-69|arutelu]]) 7230905 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }}<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. veebruar 1947 |pealkiri=Archbishop Writes To The S.T. |url=https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/digitised/article/straitstimes19470227-1.2.61?qt=karlis,%20tennisons&q=Karlis%20Tennisons |väljaanne=The Straits Times |lehekülg=6}}</ref> == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] rv68irp4qh66o3crwxue5t4dh3ps25r 7230908 7230905 2026-09-08T16:08:21Z ~2026-48761-69 237150 /* Viited */ 7230908 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile. [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }} == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] rrjirna7vvpnr6trnt6heazn39abcnn 7230911 7230908 2026-09-08T16:16:50Z ~2026-48761-69 237150 /* Elulugu */ Viited Taist välja saatmise kohta Singapuri ajalehe arhiivist ning on kirjutatud inglise keeles tema enda poolt eelmise sajandi keskpoolest: https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/search?q=Karlis%20Tennisons 7230911 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile.<ref>''[https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/search?q=Karlis%20Tennisons "Clergyman says thais kicked him out"]'' ''[https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/search?q=Karlis%20Tennisons The Singapore Free Press, 12 jaanuar 1950, lehekülg 3] en''</ref> [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }} == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] 1nvnese0ygrogg5qjl7s9fogt3wr9yd 7230915 7230911 2026-09-08T16:20:16Z ~2026-48761-69 237150 Parandused 7230915 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2026}} [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennison—Brother Vahindra.png|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tenisson—Vend Vahindra, 1928]] [[Fail:Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.png|alt=Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra buddha munk.|pisi|Kõige auväärsem Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Buddha munk]] '''Vend Vahindra''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Karl Tõnisson''', [[Läti]]s '''Kārlis Tennisons'''; hüüdnimega '''Paljasjalgne Tõnisson'''; [[20. august]] ([[vkj]] 8. august) [[1883]]<ref name="geni" /> [[Umbusi]] – [[5. mai]] [[1962]] [[Yangon|Ranguun]], [[Myanmar|Birma]]) oli esimene [[eestlased|eestlasest]] [[Budism|budistlik]] [[bhikkhu|munk]] ja [[bodhisattva|pühak]]. ==Elulugu== Karl Tõnisson sündis [[Põltsamaa]] lähedal Umbusi külas Odratsi talus, [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] kaldal Liivimaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg – Vikipeedia |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Karl_A.M._T%C3%B5nisson_ja_%22Laul_tormilinnust_ehk_minu_elust%22._(ERM_Fk_532-102);_Eesti_Rahva_Muuseum;_097818_ERM_Fk532_102_097818_pisipilt.jpg |vaadatud=2023-11-29 |väljaanne=commons.wikimedia.org |keel=et}}</ref> [[Fail:"Laul Tormilinnist ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.wav|pisi|Heli fail: "Laul Tormilinnust ehk minu elust" Karlis A. M. Tennisons, Riia.]] Põltsamaa luteriusu koguduse kirikuraamatusse on ta märgitud kui ''Karel August Tönnison, Mihkli ja Eva poeg''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sünd: Tema sünnikoht ja -kuupäev on fikseeritud Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.144:15?106,1007,817,191,0}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemad ja õed-vennad: Võib leida teavet tema perekonna kohta Eesti Rahvusarhiivis. |url=http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1168.1.211:184?321,367,626,437,0}}</ref> {{kas|1892.aastal|kuupäev=aprill 2024|}} asus Tõnisson õppima [[Peterburi Keiserlik Ülikool|Peterburi Keiserliku Ülikooli]] filosoofiateaduskonda. Ülikooli ajal elas ta [[Uhtomski|E. E. Uhtomski]] pool, kes oli [[budist]] ning {{kas|Karli isa sõber juba noorusest}}. Tõnissoni isa Mihkel (Mihhail) ja Uhtomski tundsid mõlemad huvi [[etnograafia]] vastu; Mihhail oli isiklikult tuttav [[Nikolai II]]-ga. Uhtomskite majas puutus Tõnisson kokku ka õpingute ajal [[Peterburi]]s õppiva parun [[Roman Ungern von Sternberg]]iga, kes käis Uhtomskite pool korduvalt koos [[Tundutov]]iga; seda mainivad enda mälestustes [[Roman Ungern von Sternberg]]i kooli- ja sõjakaaslased. [[Image:Buddha in 1895 art, from- Voelker Europas (cropped).jpg|200px|thumb|[[Buda]], [[Hermann Knackfüß]]<nowiki/>i ning Wilhelm II kustiteosel (1895) vend Vahindra raamatust "Mina ja mu jüngrid usume nõnda" (1930) [https://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n/6][https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buddha_Hermann_Knackfu%C3%9Fi_tr%C3%BCkisel_(1895)_vend_Vahindra_raamatust_%22Mina_ja_mu_j%C3%BCngrid_usume_n%C3%B5nda%22_(1930).jpg] ]] 1893. aastal reisis Tõnisson esimest korda [[Burjaatia]]sse [[budism]]i uurima. Aastal 1897 oli [[Peterburi]] linnas ametlikult kirjas juba 75 budalast. 1900. aastal käis Karl Tõnisson [[Kamtšatka]]l, Burjaatias, [[Mongoolia]]s ja [[Hiina]]s. 1903. aasta aprillist augustini viibis Tõnisson Kamtšatkal [[Petropavlovsk-Kamtšatski|Petropavlovsk]]is, 1. septembril sõitis ta [[Vladivostok]]ki. 1905. aasta suveni tegutses Tõnisson [[Gobi]] [[kõrb]]e piirkonnas, käis Sise-Mongoolias, [[Karakorum]]i kõrbes ja [[Urgaa]]s. Samal aastal tutvustas [[Agvan Doržijev]] teda XIII [[Dalai-laama]] [[Thupten Gyatso]]ga. 1906. aasta võttis Tõnisson vastu Mongoolias [[Erdenedzuu hijd]]is ehk kloostris, kus ta kohtus [[Dža-laama]]ga. Erdenedzuu hijdis elas üle 3000 munga, enamik neist elas [[jurta]]des. Mongoolias oli tollal 750 kloostrit ja 1800 templit. [[Urgaa]]s peatus Tõnisson tema pühaduse [[Jebtsun Damba Khutukhtu|Djebtsung Damba Hutukhta]] pool. 1907. aasta veebruaris sõitis Tõnisson [[Tuva]]st [[Orenburg]]i linna, kus ta pidas märtsis terve sarja [[budism]]i loenguid. [[Friedrich Lustig|Lustig]]i kirjapandud Tõnissoni mälestuste järgi esitasid kuulajad palju küsimusi ja ilmutasid huvi [[Siddhārtha Gautama|Siddharta]] õpetuse vastu. Orenburgist rändas Tõnisson [[Samara]]sse, kus püüdis samuti [[Buddha]] õpetuse vastu huvi äratada, kuid suurema eduta. [[Samara]] elanikes pettunud, suundus Tõnisson [[Saratov]]isse, kus tudengid tundsid huvi budismi ja [[Tiibet]]i vastu. Kuus üliõpilast olevat olnud taimetoitlased ja linnas tegutsenud koguni taimetoitlaste restoran. Saratovis kohtas tulevane [[Baltimaad]]e buda usu [[peapiiskop]] paljusid väljarändajaid [[Eesti]]st ja [[Läti]]st, kes olid põgenenud [[Volga]] äärde [[Baltikum]]is valitseva vaesuse ja rõhumise eest. Edasi liikus ta [[Astrahan]]i, mille ümbruses oli arvukalt [[Kalmõkid|kalmõkkide]] buda usu kloostreid ja templeid. Kohalik pea[[laama]] võttis rändaja sõbralikult vastu. Tõnissoni mainis hiljem sõbralikult ka [[Agvan Doržijev]], kes väljendas [[Potala]] poolt rahulolu Karli tegevusega Tiibeti asjade ajamisel. [[Fail:Karl A.M. Tõnisson ja "Laul tormilinnust ehk minu elust". (ERM Fk 532-102); Eesti Rahva Muuseum; 097818 ERM Fk532 102 097818 pisipilt.jpg|vasakul|pisi|Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson, [[Riia]]|alt=Trükis pealkirjaga "Laul tormilinnust ehk minu elust", autor Karl A.M. Tõnisson]] 1909. aastal andis Tõnisson [[Riia]]s välja oma esimese venekeelse raamatu "Õpetus sellest, kuidas inimene saab surematuks". Trükkija oli G. Budbergi trükikoda. 1912. aastal ilmus [[Tartu]]s tema värsikogumik. Enda väitel oli ta suurvürst [[Konstantin Konstantinovitš]]i poja [[Oleg Konstantinovitš|Olegi]] lähem sõber ja õpetaja, kellega koos ta töötas revolutsiooni heaks ja plaanitses Venemaa külge aheldatud rahvaste vabastamist. Oleg Konstantinovitš sai Augustowi metsade all surmavalt haavata ning Vahindra kandis teda seljas seitse versta liini taha.<ref name="16uch" /> 1914. aastal kutsuti Tõnisson sõjaväkke; ta teenis 4. Kaukaasia polgus ning osales lahingutes [[Ida-Preisimaa]]l. 1915. aastal osales Tõnisson buda usu vaimulikuna sõjaväes [[Przemysl]]i kindluse piiramisel ja vallutamisel. Lahingus osalemise eest autasustati teda [[Georgi Rist]]iga. 1915. aasta märtsis lahkus Karl Tõnisson sõjaväest ja suundus Burjaatiasse, sealt [[Urgaa]]sse Mongoolias ning edasi [[Bogdogeegen|bogdoo]] lähetusega Tiibetisse. Seal palvetanud Tõnissoni ettepanekul tema väitel 10 000 buda preestrit söömata ja joomata järjest 48 tundi Eesti ja Läti eest, mis Tõnissoni enda kindla arvamise järgi oligi Eesti iseseisvuse alus<ref name="iHiun" />. 1920. aastal määras Doržijev oma käskkirjaga Tiibetist tagasi saabunud Vend Vahindra Peterburi [[datsan]]i eestseisjaks ja sõitis [[Bakuu]]sse, kus toimuval Ida rahvaste [[kongress]]il otsustati taotleda [[autonoomia]]t kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele. Peterburi templi ajalooga tegelenud A. Kozlovi [[muuseum]]i direktor A. Andrejev mainib Karl Tõnissoni oma uurimuses, rääkides juhtumist, kus too saabub 1920. aastal Burjaatiast [[revolutsioon]]ilisse [[Petrograd]]i ja leiab eest [[bolševik]]e poolt rüüstatud templi ja kohtub ka [[akadeemik]] [[Fjodor Štšerbatskoi]]ga, kes vaatas tol ajal templi hoonete ja varanduse järgi. 1922. aastal keeldus Eesti esindus Karl Tõnissonile viisat väljastamast [[Eesti]]sse tulekuks. Põhjenduseks toodi, et Tõnisson kavatses Eestimaal hakata kuulutama [[budism]]i ehk [[buda]] usku, mida peeti [[luterlus|luterliku]] idealoogia mõju all olnud riigis kohatuks. Küll aga nõustus Tõnissonile sissesõiduluba ja kodakondsust andma [[Läti]] saatkond – Karl Tõnissonist sai Kārlis Tennisons. 1923. aastal lahkus Tennisons [[Petrograd]]ist, kus viibimie Doržijevi sõnul kogukonna. [[Mait Talts]]i järgi omistas Tõnisson endale ise "Baltimaade budistliku peapiiskopi" tiitli. Tema hilisemal Birma perioodil võeti Birma budistide seas see tiitel siiski omaks.<ref name="Talts 2015" /> [[File:Vahindra, Gori 1930.png|thumb|Vend Vahindra ([[Gori (karikaturist)|Gori]] 1930)]] [[Fail:Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.jpg|alt=Karl Tõnisson (also known as Vend Vahindra or Karlis Tenison) at the start of the Tähtvere marathon in Tartu in 1927.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratoni stardis Tartus 1926. aastal]] [[Fail:Karl Tõnisson Tartus Tähtvere maratonil 1926-1927.png|alt=Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson ehk Karlis Tenison Tähtvere maratoni stardis Tartus 1927. aastal.|vasakul|pisi|Karl Tõnisson—Karlis Tennisons—Vend Vahindra Tähtvere maratonil Tartus 1926. aastal]] 1926. aastal osales Tennisons [[Tartu]]s [[Tartu Spordiselts Kalev|spordiselts Kalevi]] korraldatud [[maraton]]il ja saavutas kolmanda koha. 1927. aastal külastas ta viimast korda [[Leningrad]]i ja kohtus viimast korda Agvan Doržijeviga. Samal aastal kohtus Tennisons isiklikult [[Läti]] presidendi [[Gustavs Zemgals]]iga. 1928. aastal ilmus Vend Vahindra sulest raamat "Tulevane ilmariik Pan-Baltoonia". 1930. aastal andis ta Tartus välja raamatu "Mina ja minu jüngrid usume nõnda" (Tartu, Eduard Bergmanni trükikoda). 1930. aasta suvel pidas Tennisons budismi loenguid [[Narva]]s, kus kohtas ka esimest korda teist Eesti budismi hilisemat suurkuju [[Friedrich Voldemar Lustig]]it, kellest sama aasta novembris sai juba budalane ja [[munk]]. 1931. aastal rändasid Tennisons ja Lustig, teel [[Aasia]]sse, kerjakott õlal, läbi Euroopa, lootusega jõuda välja [[Tiibet]]isse. [[Pariis]]is oli Tennisons venelane, kes on alati armastanud Venemaad kui tõsine isamaalane ja võidelnud vaprasti maailmasõjas, kus saanud hulgaliselt aumärke.<ref name="lwDwQ" /> Aastatel 1935–1936 viibisid nad poolteist aastat [[Hiina]]s, seejärel Tais. 1949. aastal saatis Tai valitsus Eestist pärit mungad maalt välja, toimetades nad [[Birma]] piirile.<ref>[https://eresources.nlb.gov.sg/newspapers/search?q=Karlis%20Tennisons "Clergyman says thais kicked him out"] ''The Singapore Free Press, 12 jaanuar 1950, lehekülg 3, en''</ref> [[File:SteinkeMartin Lustig TennissonKarlis inRangoon 1954.jpg|thumb|Lustig (vasakult kolmas) ja Vahindra budismikonverentsil'': [[:en:Sixth_Buddhist_council|"Sixth Buddhist Council"]]'' ([[Inglise keel|ingl]]) Rangoonis (1954)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Professor U Ko Lay, Vipassana Department, Faculty of Pattipatti, Yangon. |kuupäev=1998 |pealkiri=The Myanmar Contribution to the Spread of Theravada Buddhism throughout the World. |url=https://www.buddhismtoday.com/english/world/country/007-burma3.htm |väljaanne=buddhismtoday.com}}</ref>]] 1956. aastal käisid nad [[Nepal]]i kuningriigis [[Kathmandu]]s IV ülemaailmsel budismikonverentsil, kus puutusid kokku ja suhtlesid ka [[Burjaatia]] laamadega, kes olid esimest korda väljaspool [[Burjaatia]]t pärast [[Venemaa]] [[oktoobrirevolutsioon]]i, mis hävitas kõik kloostrid ja enamiku laamadest. [[Fail:Võru poeglaste gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927.jpg|alt=[[Võru]] gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927|pisi|Võru gümnaasiumi õpilased koos Vend Vahindraga Kreutzwaldi mälestussamba juures. Võru, 1927]] Vend Vahindra oli üks esimesi [[budism]]i propageerijaid [[Ida-Euroopa]]s ning üldse üks esimesi lääne inimesi, kes valis buda munga eluviisi. Aastatel [[1917]]–[[1923]] rändas Vend Vahindra [[Aasia]]s. Ise väitis ta, et käis [[Burjaatia]]s ja [[Tiibet]]is, kuid mõlemas on põhjust kahelda. 1923. aastal Baltimaadesse naasnud, võttis ta [[Läti]] kodakondsuse ja muutus sealjuures 10 aastat vanemaks, mistõttu aeg-ajalt on tema sünniaastaks ekslikult kirjutatud 1873. Eestis elas ta aastatel [[1927]]–[[1930]] ja lahkus siit siis lõplikult, sõites laevaga [[Ranguun]]i. Ta avaldas kolm [[eesti keel|eestikeelset]] ja ühe [[läti keel|lätikeelse]] raamatu, milles tutvustas oma vaateid. [[Baltimaad]]es viibitud aja jooksul ilmnes tal teatud lähenemine [[uuspaganlus]]ele ja äge [[kristlus|ristiusu]] vastasus. Selles osas väitis ta end juhinduvat teaduslikest alustest ja tunnustas [[evolutsiooniteooria]]t, mis kirikuringkondades tollal üldine ei olnud. Ta otsis kajastusi [[balti rahvad|balti]] ja [[soome-ugri rahvad|soome-ugri]] rahvakultuuri kokkupuuteid budismiga, sealhulgas meie [[rahvuseepos]]test, mis on [[kunsteepos]]ed. Vend Vahindra suri 1962. aastal [[Birma]]s [[pühak]]una. == Tõnissoni vaated == [[Fail:The Hai Hui pagoda where the monks' remains are placed on the territory of the Chinese Mahayana monastery Kwan Yin Shan at 136, Shwegondaing Road, Yangon, Burma.jpg|pisi|Karlis Tennisonsi ja [[Friedrich Lustig|Friedrich Lustigu]] säilmed asuvad Hiina [[Mahajaana|Mahajaana]] kloostris [[Yangoni piirkond|Yangonis]], [[Myanmar|Myanmaris]]]] Tõnissoni vaated olid [[eklektika|eklektilised]] ja ajas muutuvad, liikudes [[teosoofia]]st, [[uuspaganlus]]est talle isikupärase budismini. 1909. aastal kirjutab ta oma raamatus nii: "Sa pead hoidma seda õiget õpetust, mille on meile andnud [[Buddha]], [[Konfutsius]], [[Jesaja]] ning [[Jeesus]]. Nende suurte meistrite õpetustel põhinebki minu usk ja igavene elu”<ref name="Pgfzo" />. Septembri lõpus 1930 Viljandis [[Ugala]] saalis esinedes teatas Tõnisson, et "vahet ei ole, kas Budda või vana eestlaste usk, sellepärast nimetavat ta ennast ka paganausu preestriks"<ref name="zJjD4" />. Oma raamatus-trükisel, ilmunud aastal 1927, "Hom-Mani-Patme-Hung", kirjutab, et on ''neonatsionalist ja neoantisemiit''.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tennisons |eesnimi=Karlis |url=https://kivike.kirmus.ee/index.php?t=3&oid=0&module=400&op=3&pid=AR-17156-54999-14400 |pealkiri=Hom-Mani-Patme-Hung |kirjastus=Varrak |aasta=1927 |isbn=978-9949-618-75-0 |koht=Tartu |lehekülg=2 |keel=eesti}}</ref> Tema ustava õpilase Lustigi tuhastamise tseremoonial olid nii Saksa kui ka Isreali saadikud lisaks teistele. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="16uch">Kõnelus punases mantlis mehega. Esmaspäev, 15. august 1927, nr 33, lk 3.</ref> <ref name="iHiun">"Paljasjalgse Tõnissoni" juures. Esmaspäev, 15. veebruar 1926, nr 7, lk 7.</ref> <ref name="lwDwQ">Pariis imetleb Karlis Tennissonsi. Rahvaleht, 12. mai 1931, nr 55, lk 1.</ref> <ref name="Pgfzo">K. Tennison. "Учение о том, как человек сделать бессмертным" 1909.</ref> <ref name="zJjD4">Sakala (1878–1940), nr 114, 30. september 1930, lk 5.</ref> <ref name="geni">[https://www.geni.com/people/Karl-T%C3%B5nisson-Vend-Vahindra/6000000039650091976 geni.com: Karl Tõnisson / Vend Vahindra] Seal on ka viide sünnimeetrikale Saagas.</ref> <ref name="Talts 2015">[[Mait Talts]], [https://www.eao.ee/wp-content/uploads/2015/07/Mait-Talts.-Vend-Vahindra-ja-tema-%C3%B5pilase-Friedrich-V.-Lustigi-%C3%BChisest-teekonnast.pdf Vend Vahindra ja tema õpilase Friedrich V. Lustigi ühisest teekonnast], 2015</ref> }} == Kirjandus == *[http://issuu.com/eesti/docs/mahatma_vend_vahindra_mina_ja_minu_j_ngrid_usume_n Karl Tõnisson. "Mina ja minu jüngrid usume nõnda". Riia, 1930.] *[[Gennadi Gerodnik]]. "Vend Vahindra : satiiriline dokumentaaljutustus". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1973]] (112 lk). *Mait Talts. "Esimene buda preester Baltimere rannikul...": Karl August Tennison ja eestlaste esmatutvus budismiga – [[Akadeemia]] 2003, nr 7, lk 1421–1443 ja nr 8, lk 1618–1645. * Mihkel Seeder ja Taago Tubin. "Vaga Vend Vahindra: Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast" – näidend ja lavastus 2014. == Välislingid == *[http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleID=627 Vend Vahindra, Ashin Ananda ja loomad] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm Kristlikud ja mittekristlikud usuühendused Eestis 1990. aastatel] *[http://www.estonica.org/eng/lugu.html?kateg=41&menyy_id=101&alam=56&leht=12 Buddhism in Estonia] www.estonica.org *[http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2003/talts.pdf Mait Talts. "Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus"] muuseum.viljandimaa.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/290773 Paljasjalgne Tõnisson seikleb jälle] www.epl.ee *[https://web.archive.org/web/20070927221717/https://web.ukonline.co.uk/buddhism/kolay01.htm Buddhism Throughout The World: The Myanmar Contribution To The Spread Of Theravada] web.ukonline.co.uk *[http://www.sirp.ee/archive/2003/09.05.03/Kirjand/kirjand1-2.html Olev Remsu Draamakilpkonnad ja vend Vahindra] Sirp, 9. mai 2003. *[http://kosmogoonia.blogspot.com/2005/03/legendaarne-vend-vahindra-shwedagon.html Legendaarne vend Vahindra Shwedagon Paya munk] kosmogoonia.blogspot.com *[https://www.ohtuleht.ee/14665 Mait Talts. Ungern-Sternbergist, vend Vahindrast ja müütidest] www.sloleht.ee *[http://www.epl.ee/artikkel/55573 Mait Talts. Mälestuseks] www.epl.ee *[http://www.payer.de/neobuddhismus/neobud1401.htm Buddhismus im Baltikum] www.payer.de *[https://www.youtube.com/watch?v=FWgXwgmHhhc Video: Paljasjagse Tõnissoni haikut tutvustab Hannes.] Metslased *[https://www.youtube.com/watch?v=EvY1wFS-62Y Lavastuse video tutvustus: "VAGA VEND VAHINDRA".] R.A.A.A.M ja EESTI MAANTEEMUUSEUM *[https://arhiiv.err.ee/guid/105434 Audioteatri katkend "Vend Vahindrast" Valmar Adamsi esseeromaanist "Esta astub ellu"] - ERR Arhiiv <nowiki></nowiki> *[https://vikerraadio.err.ee/801264 Eesti lugu. Paljasjalgne Tõnisson (27.02.2016)] www.vikerraadio.err.ee *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-vend-vahindra-ehk-karl-tonisson AJALOOTUND R2-S. Vend Vahindra ehk Karl Tõnisson 17. august 1998] www.r2.ee *[https://valgalinn.ee/wiki/8950-eesti-buddha-preester-karlis-tennisons-ehk-wahindra-korraldas-k%C3%B5ne%C3%B5htu-juba/?isik=4190 "Eesti buddha preester Karlis Tennisons ehk Wahindra korraldas kõneõhtu 28. oktoober 1927] Valga linna kroonika *[https://www.facebook.com/1445972822372409/photos/foto-ja-postkaardikogustvend-vahindra-karl-t%C3%B5nisson-l%C3%A4tis-karlis-tennisons-tartu/1478635145772843/?locale=ro_RO&_rdr "Vend Vahindra Tartu spordiseltsi Kalev korraldatud maratonil.] <nowiki></nowiki> {{JÄRJESTA:Tõnisson, Karl}} [[Kategooria:Eesti budistlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Buda mungad]] [[Kategooria:Väliseestlased]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1962]] [[Kategooria:Eesti mungad]] 04wdnu9o4hvf019i7l1zfk101s5emzz 0 26328 7230987 6887641 2026-09-08T18:33:23Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti õnnetused]]; ±[[Kategooria:Lennuõnnetused]]→[[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] 7230987 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | Pilt = Copterline Sikorsky S-76C+ (OH-HCI) at Helsinki Malmi.jpg | Pildi info = Õnnetusse sattunud kopter 2002. aastal. | Pildisuurus = 300px | Intsidendi ülevaade = | Kuupäev = 10. august 2005 | Tüüp = | Koht = [[Tallinna laht]] | Põhjused = Esiservo rike | Reisijaid = 12 | Meeskond = 2 | Hukkunuid = 14 (kõik) | Ellujääjaid = 0 | Lennuk = | Tõusis = 10. augustil 2005 12:39 [[Tallinn]] | Sihtkoht = [[Helsingi]] | Lennufirma = [[Copterline]] }} '''Copterline'i lennuõnnetus''' toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud [[kopter]]iga [[Sikorsky S-76]]. Lennufirma [[Copterline]]'i kopter kukkus [[Naissaar]]e ja [[Aegna]] vahel [[Tallinna laht|Tallinna lahes]] vette umbes 1,8 [[meremiil]]i kaugusel [[Viimsi poolsaar]]est ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=59/32.546|EW=24/43.852|tüüp=maamärk|nimi=Copterline'i lennuõnnestus}}. [[Pilt:Copterline`i kopter Sikorsky S-76C+ (registritähisega OH–HCI) Tallinnast õhku tõusmas.jpg|pisi|Õnnetusse sattunud kopter Sikorsky S-76C+ (registritähisega OH–HCI) [[Tallinna Linnahalli kopteriväljak]]ult õhku tõusmas (2001)]] Kell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter [[Sikorsky S-76|Sikorsky S-76C+]] (registritähis OH–HCI) [[Tallinn]]ast regulaarlennule [[Helsingi]]sse. Kolm minutit hiljem ehk kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget – hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus [[Soome]], neli [[Eesti]] ja kaks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kodanikku (väliseestlased ema ja tütar Hamburgenid), kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine. [[Pilt:Copterline accident.jpg|pisi|Üles tõstetud kopteri vrakk]] Pääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev [[PVL-202 Kati|Kati]], piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] laevad [[Vaindlo]] ja [[Wambola]], [[Veeteede Amet]]i laev [[EVA-320]], [[kaubalaev]] [[Baltic Trader]], piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev [[Merikarhu]], Soome päästekopter [[Puma (helikopter)|Puma]] ning Eesti ja Soome [[tuuker|tuukrid]]. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon. Järgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt.<ref>[http://www.postimees.ee/1493975/ Leiti teise kopteripiloodi surnukeha]. Postimees, 25. august 2005.</ref><ref>[https://www.postimees.ee/1492071/ader-piloodid-joudsid-enne-kopteri-hukku-reageerida Ader: piloodid jõudsid enne kopteri hukku reageerida]. Postimees, 13. august 2005.</ref> Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva [[Seili]]. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter [[Tallinn|Tallinna]] [[Vene-Balti sadam]]asse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris [[Suurbritannia]] lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil. Kopteriõnnetuses hukkusid: * Peter Fredriksson (1964) * Lydia Riis Hamburgen (1918) * Mary Elizabeth Hamburgen (1958) * Onni Matti Kopperi (1944) * [[Carolina Kremenetski]] (1983) * [[Ruta Kruuda]] (1967) * Tapio Hannes Kuikko (1951) * Seppo Antero Peurala (1948) * Seija Marjut Ruotsalainen (1952) * Ari Kalevi Seger (1954) * Kristel Soll (1965) * [[Liisa Suuster]] (1983) * Pentti Olavi Vainio (1946) * Jarkko Varjo (1961) [[14. september|14. septembril]] 2005 avalikustatud lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Õnnetuse põhjusena toodi kopteri sattumine ''mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise''. Lennuõnnetuse lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.<ref>[http://www.postimees.ee/26072/ Helikopteriõnnetuse põhjustas vigane juhtimisseade]. Postimees, 11. august 2008.</ref> ==Õnnetuse põhjus== Hüdrovõimendi (esiservo) uurimisel Ameerika Ühendriikides selgus, et selle kolvipea küljest oli lahti koorunud osa plasmameetodil peale kantud kattekihist. Kattekiht on [[Vask|vase]] ja [[alumiinium]]i segust. Kaks suuremat kattekihilt eraldunud tükki ummistasid servo ühe juhtkraani kanali, millega paratamatult kaasnes servo toimimisnäitajate järsk halvenemine ja seega ka kopterile saatuslikuks saanud rootori labade seadenurga ootamatult järsk muutus. Pilootidel ei olnud võimalustki kopterit 35 sekundi kestel, mis neil keereldes kukkumisel oli jäänud, kontrolli alla saada. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ojk.ee/system/files/fail/manus/sikorsky_s-76_oh-hci_tallinn_10.08.2005.pdf Lennuõnnetuse lõpparuanne] ohutusjuurdluse keskuse kodulehel {{Tsiviillennuõnnetused ja -intsidendid 2005}} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:2005. aasta Eestis]] hd34zyatyojy36uc2dfl7x5jkf2v1w2 0 30540 7231142 7057909 2026-09-09T07:24:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231142 wikitext text/x-wiki {{See artikkel | räägib mäest; Haldusüksuse kohta vaata [[Elbruse rajoon]]; Arvuti ja protsessorite kohta vaata [[Elbrus (arvuti)]] }} {{Mägi | Nimi = Elbrus | Pilt = Albours.jpg | Pildiallkiri = Elbruse mägi | Kõrgus = 5642 m | Asukoht = [[Aasia]]/[[Euroopa]] ([[Venemaa]]) | Mäeahelik = [[Kaukasus]] | Suhteline kõrgus = 4741 m | Esmavallutamine = [[22. juuli]] [[1829]] | Laiuskoordinaat = | Pikkuskoordinaat = | Tüüp = kihtvulkaan | Purskas viimati = 50. aastal (± 50) | Asendikaart = Kaukaasia | Asendikaardi seletus = '''Kaukaasia''' }} '''Elbrus''' on [[Kaukasus]]es asuv [[Venemaa]] kõrgeim mägi. [[Euroopa ja Aasia piir]]i erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata [[Euroopa]]sse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-08-23 |pealkiri=Mount Elbrus {{!}} Europe’s, Highest Peak, Caucasus {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Mount-Elbrus |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Elbrus asub [[Suur-Kaukasus]]e [[Kõrvalahelik]]us [[Karatšai-Tšerkessia]] ja [[Kabardi-Balkaaria]] piiril. Elbrus on 5642 meetrit kõrge.<ref name=":0" /> Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam – 5595 meetrit.<ref name=":0" /> Tipus on Elbrus kaetud [[igijää]]ga. Elbruselt laskub 22 [[liustik]]ku, mis toidavad [[Baksani jõgi|Baksan]]i, [[Kubani jõgi|Kuban]]i ja [[Malka]] jõge (kõik Venemaal). Elbrus on [[kihtvulkaan]], mis oli viimati aktiivne umbes 2000 aasta eest. Elbrust ei tohi segi ajada [[Alborz]]i ehk Elbursiga, mis on [[Iraan]]i kõrgeim mäeahelik. Selle kõrgeim tipp [[Damāvand]] on 5610 meetrit kõrge. == Mägironimine == Elbruse kahest tipust madalamale tõusis esimest korda [[10. juuli]]l [[1829]] ([[vkj]]) Hillar Hadžirov, Venemaa [[ekspeditsioon]]i teejuht, rahvuselt [[karatšaid|karatšai]]. Kõrgemasse tippu tõusis esimest korda [[1874]] [[Suurbritannia]] ekspeditsioon, mida juhtis Florence Crauford Grove ning kuhu kuulusid veel Frederick Gardener, Horace Walker ja šveitslane Peter Knubel. [[NSV Liit|NSV Liidu]] algaastatel sai [[alpinism]] populaarseks ja Elbrusel oli väga palju külastajaid. [[1942]]. aasta augustist [[1943]]. aasta jaanuarini oli Elbruse lähiümbrus [[Wehrmacht]]i poolt okupeeritud. Saksa üksused viisid Elbruse tippu haakristiga lipu, mis lehvis seal seni, kuni see [[Nikita Hruštšov|Hruštšovi]] käsul maha võeti. Selleks ajaks oli lipp nii ära kulunud, et peale lipuvarda polnud sellest õieti midagi järel. See oli viimane Natsi-Saksamaa lipp, mis NSV Liidu territooriumil lehvis.{{lisa viide}} Teadaolevalt esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu [[11. august]]il [[1956]] [[Bernald Sillaots]]. Teisena jõudis sinna 4. augustil 1958 sakslaste grupis näitleja [[Jaanus Orgulas]] ja päev hiljem veel 31 eestlast.<ref>[https://web.archive.org/web/20240910132052/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/kes-oli-tegelikult-esimene-eestlane-elbrusel/ Kes oli tegelikult esimene eestlane Elbrusel?] GO Reisiajakiri 9, 12. november 2007.</ref> 1958. aastast hakkas Elbruse tipus käima juba palju eestlasi.<ref>[https://web.archive.org/web/20210120170504/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4392 Ajalugu.] alpinism.ee. AJAVEEB.</ref> [[1997]]. aastal sõideti Elbruse [[Sadul (geoloogia)|sadul]]ale [[Land Rover Defender]]iga, mis oli [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekord]]. [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis [[Jaan Künnap]]i juhtimisel Elbruse läänetippu (5642 m) rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti. Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref>[https://www.postimees.ee/1685375/62-eestlast-tousis-elbruse-tippu "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"] Postimees, 23. juuli 2007.</ref> == Load == Elbrus asub väga lähedal [[Gruusia]] piirile. Sellepärast nõuavad Venemaa võimud kõigilt Elbrusele minna tahtjatelt piiritsooni mineku luba. Seda annab välja [[Naltšik]]is asuv [[sõjakomissariaat]]. Elbruse ümber on loodud [[Elbruse rahvuspark]]. Rahvusparki sisenemine nõuab vastavat luba. Loa saamiseks ei ole kindlat süsteemi ja hinnad on kokkuleppel. Lube saab [[Elbruse küla]]st, mis asub [[Baksan]]ist algava maantee lõpp-punktis. Seal asub ka rahvuspargi keskus. Kõik välismaalased peavad omama eraldi OVIRi luba. Lube annab välja viisade ja välismaalaste registreerimise keskus [[Tõrnõauz]]is, mis asub Baksani–Elbruse maanteel. Luba maksis 2008. aastal 50 [[rubla]]. Seda saab ka näiteks [[Mineralnõje Vodõ lennujaam]]ast, kuid märksa kallimalt. Lube saab ka [[hotell]]ide kaudu. ==Pilte== <gallery> Elbrus 76 (01) Spordiühing “Kalev” lipp.jpg Elbrus 76 (07) “Kalevi” lipp.jpg Elbrus 76 (08) Приют 11.jpg Elbrus 76 (10) Приют 11.jpg Elbrus 76 (18).jpg Elbrus 76 (19).jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Mount Elbrus}} [[Kategooria:Aasia mäed]] [[Kategooria:Euroopa mäed]] [[Kategooria:Riikide kõrgeimad tipud]] [[Kategooria:Venemaa mäed]] [[Kategooria:Venemaa vulkaanid]] [[Kategooria:Kabardi-Balkaaria]] [[Kategooria:Viietuhandelised]] dptp48yb7hv49hkxojw0m1qjtgo5jzd 0 30568 7230830 7230713 2026-09-08T12:45:14Z Neptuunium 58653 vormistust (bibliokirjetes on jätkuvalt vaja parandusi teha) 7230830 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Sulev Vahtre | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = Sulev Vinkmann | sünniaeg = {{sünniaeg|1926|7|7}} | sünnikoht = [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2007|8|31|1926|7|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = eestlane | tegevusala = [[Eesti ajalugu]], [[kroonika]]kirjutus, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[Kirikuajalugu|kiriku-]] ja [[kultuuriajalugu]], [[Liivimaa ristisõda]] | töökoht = {{Lihtloend| * [[Tartu Õpetajate Seminar]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]] * [[Tartu Ülikool]] }} | haridus = [[Tartu Kommertsgümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] | doktoritöö = "Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana" (1970) | doktoritöö_juhendaja = | doktoritöö_silt = | tuntumad_tööd = {{Lihtloend| * "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)" (1973) * "Jüriöö" (1980) * "[[Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227]]" (1990) * "[[Eesti ajalugu (raamatusari)|Eesti ajalugu]]" IV-VI (peatoim) }} | tuntud_õpilased = [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]], [[Janet Laidla]] | tunnustus = ''[[Sulev Vahtre#Tunnustus|Loend...]]'' | abikaasa = Idi-Alice Ramm (a. 1951) | lapsed = [[Silver Vahtre]], [[Lauri Vahtre]] | autogramm = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = {{Infokast ametiisik |manusta=jah }} }} '''Sulev Vahtre''' ([[1937]]. aastani '''Vinkmann'''; [[7. juuli]] [[1926]] – [[31. august]] [[2007]]) oli eesti [[ajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i professor ja ühiskonnategelane. Vahtre oli 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid Eesti ajaloo uurijaid ja õpetajaid. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eesti keskaegsed kroonikad, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[kirikuajalugu]] ja [[kultuuriajalugu]]. Ta taastas 1989. aastal Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo õppetooli ning juhtis seda kuni 1993. aastani.<ref name="TÜRfond">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/134dcc2e-ea5b-4223-a872-7a9d1cdbbc83/download |pealkiri=Fond 186. Vahtre, Sulev. Inventarinimistu |väljaanne=Tartu Ülikooli Raamatukogu |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv ja haridustee === Sulev Vahtre sündis Põhja-[[Tartumaa]]l [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vallas]]. Tema isa Heinrich Vahtre, 1937. aastani Vinkmann, osales kohalikus seltsi- ja kultuurielus. Ema Elise Vahtre, neiupõlvenimega Möllerson, kujundas kodus kristlikku ning haridus- ja kultuurilembest vaimsust.{{Lisa viide}} Vahtre õppis [[Kivijärve]] algkoolis ning oli majanduslikel põhjustel aastatel 1939–1940 [[Paldiski]]s kaubandusõpilane. Aastatel 1940–1943 õppis ta [[Tartu Kommertsgümnaasium]]is. Tema esimene kirjatöö "Sõjasuvi Laiusel" ilmus 1942. aastal ajalehes [[Postimees]].<ref name="TÜRfond"/> 1943. aastal katkestas Vahtre õpingud, sest tema kaks vanemat venda olid sõjas langenud ja isatalu vajas tööjõudu. 1944. aasta sügisel liitus ta löögiüksusega [[Admiral Pitka]], millega püüti korraldada [[Tallinn]]a kaitsmist pealetungiva [[Punaarmee]] eest. Organiseeritud vastupanuni ei jõutud ning Vahtre naasis kodutallu.<ref name="TÜRfond"/> 1945. aastal jätkas ta õpinguid Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis, endises Tartu Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetas 1947. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] ajalugu õppima. Tema olulisemad õppejõud olid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]], [[Julius Madisson]] ja [[Jaan Konks]].<ref name="TÜRfond"/> Vahtre lõpetas ülikooli 1952. aastal diplomitööga [[Prantsuse revolutsioon]]i agraarsuhetest. Sama aasta suvel töötas ta lühikest aega [[Tartu Õpetajate Seminar]]is õppejõuna ning jätkas seejärel õpinguid aspirantuuris.<ref name="TÜRfond"/> === Akadeemiline karjäär === 1955. aastal kaitses Vahtre kandidaadiväitekirja "[[Liivimaa noorem riimkroonika]] (1315–1348) ajalooallikana". Väitekiri sisaldas kroonika eestikeelseid tõlkeid, allikakriitilist analüüsi ja kommentaare. Uurimus ilmus 1960. aastal raamatuna "[[Bartholomäus Hoeneke]] Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)" ning äratas ka [[Paul Johansen]]i tähelepanu.<ref name="TÜRfond"/> Pärast väitekirja kaitsmist asus Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1962. aastal sai temast [[dotsent]]. Ta õpetas ajaloo allikaõpetust, Eesti vanemat ajalugu ning aeg-ajalt ka Venemaa vanemat ajalugu. Aastatel 1971–1972 töötas Vahtre põhikohaga [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi]] vanemteadurina. Ta kaitses 1971. aastal doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi [[hingeloendus]]te allikalise väärtuse ja Eesti talurahva ajaloolise demograafia teemal. Täiendatud uurimus ilmus 1973. aastal raamatuna "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)". 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.<ref name="teaduspreemiad">{{Netiviide |url=https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/tp_2004.pdf |pealkiri=Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004 |väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia |lehekülg=21–26 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> 1989. aasta 1. aprillil taastati Vahtre algatusel Tartu Ülikoolis iseseisev Eesti ajaloo õppetool. Vahtre oli selle esimene juhataja kuni 1993. aastani, mil ta sai emeriitprofessoriks.<ref name="Tartu">{{Netiviide |url=https://www.tartu.ee/en/node/5136 |pealkiri=Sulev Vahtre |väljaanne=Tartu linn |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Ta jätkas magistritööde juhendamist 2006. aastani. === Teadustöö === Vahtre uuris Eesti kesk- ja varauusaegseid kroonikaid, talurahva ajalugu, agraarsuhteid, ajaloolist demograafiat, rahvastiku liikumist, kiriku- ja kultuuriajalugu ning Eesti muistset vabadusvõitlust. Ta avaldas üle 200 teaduspublikatsiooni.<ref name="teaduspreemiad"/> 1980. aastal ilmus tema uurimus "Jüriöö", milles käsitleti [[Jüriöö ülestõus]]u muistse vabadusvõitluse jätku ja epiloogina ning analüüsiti ülestõusu poliitilisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Teose eest pälvis Vahtre 1990. aastal [[Arthur Puksovi fond]]i preemia.<ref name="teaduspreemiad"/> 1990. aastal ilmunud raamatus "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227" käsitles Vahtre Eesti ala vallutamist, muistse ühiskonna poliitilist arengutaset ja [[Liivimaa ristisõda|13. sajandi vabadusvõitlust]]. Raamatus pööras ta suurt tähelepanu ajalooallikatele ja varasemate käsitluste uurimisloole. Vahtre koostas ja toimetas mitmeid Eesti ajaloo üldkäsitlusi. Ta oli teoste "Eesti ajalugu. Kronoloogia" ja "Eesti ajalugu elulugudes" koostaja ning koguteose "[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]" IV, V ja VI köite peatoimetaja. V köide ilmus 2010. aastal pärast tema surma.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre õpilaste hulka kuulusid teiste seas [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]] ja [[Janet Laidla]]. Tema õpetus ja isiklik eeskuju mõjutasid mitut põlvkonda Eesti ajaloolasi.<ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/sulev-vahtre-7-vii-1926-31-viii-2007/ |pealkiri=Sulev Vahtre 7. VII 1926 – 31. VIII 2007 |väljaanne=Sirp |aeg=7.09.2007 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> === Tegevus Tartu Ülikoolis === Vahtre oli üks [[Tartu Ülikooli ajalooring]]i pikaajalisemaid juhendajaid. Koos [[Helmut Piirimäe]] ja teiste õppejõududega aitas ta ajalooringist kujundada rahvusliku mõtte ja vabama ajalookäsitluse keskuse. 1979. aastal algatas Vahtre Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude ja lõpetajate iga-aastased jalgpallivõistlused. Ta oli õppejõudude võistkonna 13-kordne kapten.<ref name="jalgpall">Sulev Vahtre. "Ajaloolased jalgpallimurul". – ''Kleio'', 1996, nr 2, lk 53.</ref> Võistlused kujunesid ajaloo-osakonna traditsiooniks ning meelitasid kohale arvukalt pealtvaatajaid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/ajalooprofessor-sulev-vahtre-peab-laiuset-uheks-eestimaa-kultuurikantsiks/ |pealkiri=Ajalooprofessor Sulev Vahtre peab Laiuset üheks Eestimaa kultuurikantsiks |väljaanne=Vooremaa |aeg=31.07.2006 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Nõukogude ajal jäi Vahtre oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]]. Seetõttu ei olnud tal võimalik saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks ning tema edasised karjäärivõimalused olid piiratud. 1980. aastate lõpul ähvardas teda professori kohalt kõrvaldamine. === Ühiskondlik tegevus === [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] ajal osales Vahtre aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamise liikumises. Ta oli üks [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i asutajaliikmeid ning nõudis 1988. aasta [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre osales 1988. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]]i taastamises. 1989. aastal toimetas ta [[Mart Laar]]i, [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] teost "[[Kodu lugu]]", mis esitas Eesti ajalugu nõukogudeaegsest käsitlusest erinevast rahvuslikust vaatepunktist. 1989. aastal valiti Vahtre [[Eesti Kodanike Komitee]] juhatusse. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige ning aastatel 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="KKK">"Kes? Mis? Kus?". Tallinn, 2008, lk 188.</ref><ref name="Tartu"/> == Isiklikku == Sulev Vahtre abiellus 1951. aastal Idi-Alice Rammiga (1926–2018). Nende pojad on kunstnik ja lavastuskunstnik [[Silver Vahtre]] ning ajaloolane, kirjanik ja poliitik [[Lauri Vahtre]]. Vahtre kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.<ref name="Sirp"/> Alates 1992. aastast oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja hiljem [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige. Sulev Vahtre suri 31. augustil 2007 Tartus. Ta on maetud [[Raadi kalmistu]]le. Tema isikuarhiivi andis perekond 2008. aastal üle [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]le.<ref name="TÜRfond"/> == Tunnustus == * 1990 – [[Arthur Puksovi auhind]]<ref name="teaduspreemiad"/> * 1990 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] * 1991 – [[Balti Ajaloo Komisjon]]i korrespondentliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|903}}</ref> * 1999 – [[Avatud Eesti Fond]]i iseseisvuspäevapreemia<ref name="teaduspreemiad"/> * 2000 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref name="Tartu"/> * 2001 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=12.07.2026}}</ref> * 2001 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 2004 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest<ref name="teaduspreemiad"/> == Teoseid == * "Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 1". Tartu, 1962. Vastutav toimetaja. * "Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 3". Tartu, 1967. Vastutav toimetaja. * "Balti kroonikad ja nende osa eesti rahva mineviku valgustamisel". – ''Eesti kirjanduse ajalugu'', I köide. Tallinn, 1965, lk 91–104. * "Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)". Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960. Tõlkija ja kommenteerija. * "Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni". Tartu: [[Ilmamaa]], 2003. ISBN 9985-77-062-5. Peatoimetaja. * "Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani". Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9. Peatoimetaja. * "Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni". Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-142-7. Peatoimetaja. * "Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast". Tallinn: [[Olion]], 1997. ISBN 9985-66-081-1. Koostaja. * "Eesti ajalugu. Kronoloogia". Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5-460-00228-1. Koostaja. * "Eesti ajalugu. Kronoloogia, 13 000 eKr – 2006". Tallinn: Olion, 2007. ISBN 978-9985-66-508-4. Koostaja. * "Eesti ala mõisate nimestik". Koostanud [[Vello Naber]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1981. Toimetaja. * "Eesti ala mõisate nimestik". 2., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. Toimetaja. * "Eesti talurahva ajalugu I". Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992. Kaasautor. * "Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Ajaloolis-demograafiline uurimus". Tallinn: Eesti Raamat, 1973. * "Eesti NSV ajaloo küsimusi 7". Tartu, 1972. Vastutav toimetaja. * "Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana". Tartu, 1970. Doktoriväitekiri. * "Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870. a) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale". Tartu, 1970. * "Jüriöö. 1343. a ülestõus". Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1980. * "Kodu lugu I–II". Autorid Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 40–41, 1989. Toimetaja. * "Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana". Tartu, 1955. Kandidaadiväitekiri. * "Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227". Tallinn: Olion, 1990. ISBN 5-450-01313-2. * "Rahvastiku liikumisest Eestimaa kubermangus XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel". – ''Ajaloo järskudel radadel. Pühendusteos Hans Kruusi 75. sünnipäevaks''. Tallinn, 1966, lk 56–83. * "Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782–1858". Tartu, 1970. * "Talurahva sotsiaalsest struktuurist Eestimaa kubermangus feodalismi lõpuperioodil hingeloenduste andmetel". Tartu, 1970. * "Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982". Peatoimetaja [[Karl Siilivask]]. Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1985. Kaasautor. * "Õigus ajaloole". Koostanud [[Priit Raudkivi]], toimetanud Leino Pahtma. Tartu: Ilmamaa, 2026. ISBN 978-9985-77-927-9.<ref name="Oigus">{{Netiviide |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/sulev-vahtre-oigus-ajaloole |pealkiri=Õigus ajaloole |väljaanne=Ilmamaa |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == 2001. aastal ilmus Vahtre 75. sünnipäevaks pühendusteos "Muinasaja loojangust omariikluse läveni", mille koostas [[Andres Andresen]]. Pärast Vahtre surma ilmus 2008. aastal tema mälestusteraamat "Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid", mille toimetas [[Lauri Vahtre]]. 2026. aastal, Vahtre 100. sünniaastapäeva aastal, ilmus "[[Eesti mõttelugu|Eesti mõtteloo]]" sarja 188. köitena tema artiklite, usutluste ja mälestuste kogumik "Õigus ajaloole". Kogumiku koostas [[Priit Raudkivi]].<ref name="Oigus"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Rosenberg]]. "Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75". – ''Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks''. Koostanud [[Andres Andresen]]. Tartu, 2001, lk 13–36. ISBN 9985-9178-8-X. * "Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid". Toimetanud [[Lauri Vahtre]], järelsõna Silver ja Lauri Vahtre. [[Laiuse]]: Laiuse Raamatukogu, 2008. ISBN 978-9949-15-645-0. * [[Priit Raudkivi]]. "Vabadus ei tule tuulest". – ''Õigus ajaloole''. Tartu: Ilmamaa, 2026. == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/1610060219/eesti-lugu-sulev-vahtre-100 „Eesti lugu. Sulev Vahtre 100“], [[Vikerraadio]], 4. juuli 2026 {{DEFAULTSORT:Vahtre, Sulev}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Medievistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2007]] p4q6ahd9sqpe6juwf5rt12u1yy53uyt 0 32093 7230889 7170407 2026-09-08T15:27:41Z Kask 77839 Viited 7230889 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Leo X |pilt = Raffaello, ritratto di papa leone X tra i cardinali luigi de' rossi e giulio de' medici, 1518, 03.jpg |sünninimi = Giovanni de' Medici |valitsemisaja algus= [[9. märts]] [[1513]] (valitud), [[11. märts]] [[1513]] (avaldatud) |valitsemisaja lõpp= [[1. detsember]] [[1521]] |eelkäija = [[Julius II]] |järeltulija = [[Hadrianus VI]] |sünnikuupäev = [[11. detsember]] [[1475]] |sünnikoht = [[Firenze]] |surmakuupäev = [[1. detsember]] [[1521]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Leo X.svg |vapp = C o a Medici popes.svg }} '''Leo X''' ('''Giovanni de' Medici'''; [[11. detsember]] [[1475]] – [[1. detsember]] [[1521]]) oli [[paavst]] aastatel [[1513]]–1521. Ta oli 217. paavst. ==Varasem elu== [[Pilt:Ghirlandaio_a-pucci-lorenzo-de-medici-f-sassetti_1.jpg|pisi|Tulevase paavsti isa [[Lorenzo de' Medici]] (keskel tumeda peaga). [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]], [[1485]]]] Giovanni de' Medici sündis [[Firenze]]s<ref name="Firenze" /> [[Lorenzo de' Medici]] ja Clarissa (Clarice) Orsini seitsmelapselise pere teise pojana. Tema isa Lorenzo de' Medici põlvnes Firenze mõjukast [[kaupmees]]te suguvõsast. Leo X ema Clarissa Orsini põlvnes aga [[Rooma]] mõjukast suguvõsast, kust pärinesid paavstid [[Coelestinus III]] ja [[Nicolaus III]]. [[Orsini]]de suguvõsast oli enne Leo X võimuletulekut pärinenud 15 [[kardinal]]i. [[1483]] sai kardinaliks [[Giovanni Battista Orsini]]. Clarissa Orsini isa ema Lucrezia Conti põlvnes teisest mõjukast Rooma suguvõsast. Medicile tehti [[1482]] [[tonsuur]]. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XI]] nimetas ta 1483 Font-Douce'i [[klooster|kloostri]] [[abt commendatario]]ks. Medicist sai [[Sixtus IV]] apostellik protonotar, [[1484]] Passignano kloostri abt commendatario, [[14. märts]]il [[1487]] [[Monte Cassino]] kloostri abt commendatario<ref name="Cassino" /> ja [[24. september|24. septembril]] [[1488]] Coltibuono vallambrosiaanide kloostri abt commendatario. Isa soovitusel määrati Medici 13-aastaselt [[9. märts]]il [[1489]] [[Innocentius VIII]] poolt Santa Maria in Domnica kardinaldiakoniks, kuid nooruse tõttu keelati tal ametitunnuseid kanda. Ta määrati ametisse salaja, kuid mitte ''[[in pectore]]''. Medici reisis [[märts]]is [[1492]] Rooma, kuhu jõudis [[22. märts]]il 1492. Ta ööbis Santa Maria del Popolo kloostris. Järgmisel päeval kohtus Medici paavstiga ja [[26. märts]]il 1492 avaldati tema nimi [[kardinalide kolleegium]]ile. Kardinal Medici omandas Firenzes [[grammatika]]alased ja [[filosoofia]]alased teadmised [[humanist]]ide Demetrios Chalcondylesi ja Marsilio Ficino juures. 1489–[[1491]] õppis ta [[Pisa ülikool]]is [[teoloogia]]t ning [[õigusteadus]]t Urbano Valeriano Bolzani, Filippo Decio ja Bartolomeo Sozzini juures. Hiljem õppis ta Firenzes Angelo Poliziano ja [[Giovanni Pico della Mirandola]] juures. Medici oli alates [[25. mai]]st 1489 Santi Giusto e Clementi kloostri abt commendatario. Ta oli veel La Chaise-Dieu', Calvello ja San Felice kloostrite abt commendatario. Pärast liitumist [[kardinalide kolleegium]]iga siirdus ta isa surma järel [[11. mai]]l 1492 Firenzesse, kuid pöördus [[25. juuli]]l 1492 tagasi Rooma, et osaleda [[konklaav]]il, kus ta oli [[Aleksander VI|Rodrigo Borja]] paavstiksvalimise vastu ega võtnud Borjalt [[altkäemaks]]u. [[31. august]]il 1492 määrati ta [[legaat|legaadiks]] Kirikuriigis. [[1494]] põgenes kardinal Medici [[frantsisklased|frantsiskaani]] [[munk|mungaks]] maskeerununa Firenzest Città di Castellosse. 1494–[[1500]] viibis ta [[eksiil]]is, reisides [[Genova]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Madalmaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Kardinal Medici saabus Rooma [[19. mai]]l 1500 ja resideeris San Eustachio [[palee]]s. 1500 määrati ta legaadiks [[Bologna]]sse ja seejärel legaadiks [[ristisõda|ristisõtta]] siirduva väegrupi juurde. [[1503]] sai ta sõbraks kardinal [[Galeotto della Rovere]]ga. [[1506]] oli ta legaat [[Perugia]]s. [[September|Septembris]] [[1508]] määrati ta kardinal-protodiakoniks. [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1510]] sai temast Amalfi [[administraator]]. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1511]] lähetas [[Julius II]] kardinali taas Bolognasse legaadiks. Kardinal Medici sattus paavsti vägede legaadina [[11. aprill]]il [[1512]] [[Ravenna]] lähedal prantslaste kätte vangi, kuid põgenes Pieve del Cairosse, sealt [[Mantova]]sse ja siis Bolognasse. Ta naasis [[14. september|14. septembril]] 1512 Firenzesse, kus taastas samal aastal oma suguvõsa poliitilise mõju. Kardinal Medici lasi Roomas restaureerida Santa Maria in Domnica [[Kirik (pühakoda)|kiriku]]. Tema hobiks oli [[muusika]]. Medicil oli [[päraku-uuris]]. Kardinal Medici osales 4 [[konklaav]]il: 1492, 1503, 1503 ja 1513. ==1513. aasta konklaav== Leo X valiti paavstiks [[9. märts]]il 1513 [[öö]]sel kella ühe paiku, kuid tema valimine paavstiks tehti rahvale teatavaks [[11. märts]]il. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[15. märts]]il [[preester|preestriks]], [[17. märts]]il [[piiskop]]iks ja krooniti [[19. märts]]il kardinal Alessandro Farnese (hilisem paavst [[Paulus III]]) poolt. Leo X oli paavstiks saades 37-aastane ja seega noorim paavst pärast [[Bonifatius IX]]. Nii noorelt pole hiljem valitud ühtki isikut paavstiks. [[4. märts|4.]] – 9. märtsini 1513 toimunud [[konklaav]]il osales 25 kardinali. Konklaavi [[jutlus|avajutluse]] pidas kardinal [[Tamás Bakócz]]. Sellel konklaavil olid soosikuteks kardinal [[Raffaele Riario Sansoni]] ja kardinal [[Jaime Serra]]. Kardinal Medici saabus haiguse tõttu konklaavile [[6. märts]]il. *[[Sixtus IV]] kardinal **[[Raffaele Riario Sansoni]] *[[Innocentius VIII]] kardinal **Giovanni de' Medici *[[Aleksander VI]] kardinalid **[[Luis de Aragón]] **[[Tamás Bakócz]] **[[Marco Cornaro]] **[[Adriano de Corneto]] **[[Niccolò Fieschi]] **[[Domenico Grimani]] **[[Paulus III|Alessandro Farnese]] (Paulus III) **[[Francisco Remolino]] **[[Jaime Serra]] **[[Francesco Soderini]] *[[Julius II]] kardinalid **[[Pietro de Accolti]] **[[Christopher Bainbridge]] **[[Sisto Gara della Rovere]] **[[Carlo Domenico del Carretto]] **[[Roberto Britto de Challand]] **[[Antonio Maria Ciocchi del Monte]] **[[Sigismondo Gonzaga]] **[[Achille de Grassis]] **[[Alfonso Petrucci]] **[[Leonardo della Rovere Grosso]] **[[Bandinello Sauli]] **[[Matthew Schinner]] **[[Marco Vigerio]] ==Itaalia sõjad== {{Vaata|Itaalia sõjad}} Leo X pidi "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi asuma paavstina tegelema mitmete oluliste probleemidega. Tal tuli lisaks suguvõsaga seotud probleemidele säilitada oma eelkäijate poolt [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]] liidetud alad, vähendada välisriikide mõju Kirikuriigi aladel, lõpetada [[Pisa kirikukogu]] tõttu [[1511]] alanud [[skisma]], taastada [[katoliku kirik]]u ühtsus [[Prantsusmaa]]l ja kaaluda [[ristisõda|ristisõja]] korraldamist türklaste vastu. Leo X oli vaevalt kroonitud, kui [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XII]] sõlmis [[Veneetsia]]ga liidu. Leo X soovis esmalt jääda neutraalseks, kuid ühines [[5. aprill]]il 1513 [[Mechlini liiga]]ga. [[Novara lahing]]u järel sõlmis paavst Prantsusmaa kuningaga [[9. detsember|9. detsembril]] 1513 rahulepingu, millega Prantsusmaa loobus Pisa kirikukogu otsustest ja taganes [[Bourges'i pragmaatilised sanktsioonid|Bourges' pragmaatilistest sanktsioonidest]].<ref name="Sankts" /> Kui Louis XII abiellus [[1514]] [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Henry VIII]] õega, toetas Henry VIII oma [[väimees|väimehe]] nõudmisi [[Itaalia]]s.<ref name="Henry8" /> [[1. jaanuar]]il [[1515]] suri Louis XII ja Prantsusmaa uueks kuningaks sai [[François I]]. Paavst sõlmis keisri, [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja Inglismaa kuningaga [[liiga]], mille väed said [[Marignano lahing]]us prantslaste käest lüüa. Seejärel kohtus paavst kardinalide vastuseisust hoolimata Prantsusmaa kuningaga [[Bologna]]s. [[1516]] sõlmiti [[Püha Tool]]i ja Prantsusmaa vahel [[konkordaat]], mis tühistas Bourges' pragmaatilised sanktsioonid, kuid andis Prantsusmaa kuningale õiguse nimetada ametisse kõrgemaid [[vaimulik]]ke. Konkordaadiga pidi Leo X loobuma [[Parma]]st ja [[Piacenza]]st, kuid säilitas oma kodulinna Firenze. Konkordaat Prantsusmaaga jäi kehtima [[1789]]. aasta [[Suur Prantsuse revolutsioon|revolutsioon]]ini ja see oli esimene [[Püha Tool]]i konkordaat teise riigiga.<ref name="Konkord" /> Leo X oli seejärel seotud [[Ferrara]], Parma ja Piacenza alade liitmisega Kirikuriigiga. 1516 sõlmis Püha Tool konkordaadi Ferraraga, kuid [[1519]] kuulutas ta Ferrarale sõja, milles paavsti vägesid ei saatnud edu. [[Mai]]s [[1521]] sõlmis paavst keisriga liidu, mille tulemusena anti Parma ja Piacenza Kirikuriigile. [[Karl V]] võttis Firenze ja [[Medici]] suguvõsa oma [[protektsioon]]i alla, Leo X läänistas [[Saksa–Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] [[Napoli]], lubas ta kroonida keisriks ja abistada teda sõjas Veneetsiaga.<ref name="Karl5" /> [[Inglismaa]] liitus liigaga [[august]]is 1521. Prantsusmaa [[ambitsioon]]ide tõrjumiseks teatas Leo X, et ta võib Prantsusmaa kuninga [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]]. ==Sõda Urbinoga== [[Pilt:Detail_from_Papa_Leo_X_grave_in_Santa_Maria_sopra_Minerva_in_Rome.jpg|pisi|Leo X hauamonumendi detail Roomas Santa Maria sopra Minerva kirikus]] Leo X sattus 1516 konkordaadi sõlmimisel tülli [[Urbino]] [[hertsog]]i [[Francesco della Rovere]]ga, kes ei toetanud paavsti sõjas prantslastega. 1516 puhkes sõda Urbino hertsogi vastu, kelle asemele tahtis Leo X uueks hertsogiks nimetada oma onupoega [[Lorenzo de' Medici]]t. François I hoiatas paavsti oma liitlase [[Ferrara]] ründamise eest, kuid ei saanud sõja tõttu Itaaliasse tulla. Rovere põgenes [[Mantova]]sse, kus temaga liitusid [[Hispaania]] ja Saksa [[palgasõdur]]id ja koos vallutati paavstivägede poolt hõivatud Urbino tagasi. Paavsti plaanid luhtusid, sest Lorenzo suri [[4. mai]]l 1519 ootamatult.<ref name="Urbino" /> ==Poliitika Firenzes== [[1512]]. aasta lõpul taastas tulevane Leo X paavst Julius II toel Firenzes Medicite võimu. Esialgu valitses ta linna ise, paavstiks saades andis aga võimu üle oma nooremale vennale Lorenzole. Sellest hoolimata säilitas ka Leo Firenzes tugeva mõjuvõimu, olles selle peamine välispoliitiline toetaja. Lorenzo surma järel 1519. aastal toetas Leo oma nõo, kardinal Giulio de' Medici, hilisema [[Clemens VII]] võimuletõusu Firenzes. Leo X püüdis Firenze sisepoliitikat stabiliseerida ning seadis seetõttu sisse korra, millega parajasti valitsev Medici sai endale eluaegse valitseja (''gonfaloniere'') tiitli.<ref name="Firenze" /> Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga kohtuma sõites külastas Leo X [[1515]] ka Firenzet. Selle auks korraldas ta vend Lorenzo linna ajaloo suurejoonelisimad pidustused, millele võidi kulutada üle 70 000 floriini. ==Lateraani V kirikukogu== {{Vaata|Lateraani V kirikukogu}} Julius II surmaga katkes [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] töö, kuid Leo X otsusega jätkus kirikukogu tegevus [[27. aprill]]il 1513. [[16. märts]]il [[1517]] suleti oikumeeniline kirikukogu [[dekreet|dekreediga]], mis kutsus üles korraldama [[ristisõda]] türklaste vastu. Ristisõja rahastamiseks kehtestati kirikukogul vastav maks.<ref name="Kirikukogu" /> Kirikukogul likvideeriti 1511 alanud Pisa skisma, mistõttu Leo X taastas [[27. juuni]]l 1513 [[Bernardino López de Carvajal]]i, [[7. aprill]]il [[1514]] [[Guillaume Briçonnet]]', [[24. aprill]]il 1514 [[René de Prie]]' ja [[23. detsember|23. detsembril]] [[1515]] [[Federico di Sanseverino]] volitused kardinalina. ==Reformatsioon== [[Pilt:Luther-vor-Cajetan.jpg|pisi|[[Martin Luther]] selgitab [[kardinal]] Viole (Cajetan) oma vaateid. [[Puulõige]], [[1557]]]] {{Vaata|Reformatsioon}} Teated [[Martin Luther]]i tegevusest jõudsid Rooma [[1518]]. aasta algul. Leo X nõudis [[3. veebruar]]il 1518 [[augustiinlased|augustiinlaste]] ordukindralilt, et see sunniks Lutheri vaikima. [[30. mai]]l 1518 saatis Luther paavstile oma teesid ja [[7. august]]il kutsuti Lutherit Rooma.<ref name="Luther" /> [[Oktoober|Oktoobris]] 1518 kohtus Luther [[Augsburg]]is paavsti legaadi kardinal [[Tommaso Vio]]ga (Cajetan). Paavst proovis siis võita [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Targa]] poolehoidu ja võis plaanida koguni Lutheri nimetamist kardinaliks, kuid [[15. juuni]]l [[1520]] avaldas ta [[bulla]] "[[Exsurge Domine]]", milles mõistis hukka Lutheri 41 teesi. Pärast seda, kui Luther oli bulla avalikult põletanud, ekskommunitseeris paavst Lutheri [[3. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud bullas "Decet Romanum Pontificem" ja saatis [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] kirja, milles nõudis meetmete kasutamist Lutheri vastu. Leo X saatis [[1517]] [[nuntsius]]eks [[Taani]] Giovanni Angelo Arcimboldo, kes pidi organiseerima [[indulgents]]ide müümist, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[Taani kuningas]] [[Christian II]] otsustas nuntsiust kasutada ära tekkinud kriisis [[Rootsi]]ga, kuid Arcimboldo sõlmis kuninga teadmata lepingu [[Sten Sture noorem]]aga, mistõttu nuntsius läks kuningaga tülli. Christian II kutsel tulid Taani protestantlikud [[teoloog]]id. 1521 saatis Leo X Taani uueks nuntsiuseks Francesco de Potentia. [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] saatis paavstile oma [[raamat]]u, milles ta taunis Lutheri õpetust ja [[11. oktoober|11. oktoobril]] 1521 andis Leo X Inglismaa kuningale tiitli ''Fidei Defensor'' (usu kaitsja).<ref name="Henry8" /> ==Saksa kuninga valimine== Leo X kinnitas 1513 [[Saksamaa]] [[nuntsius]]eks [[Lorenzo Campeggio]].<ref name="Nuntsius" /> Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] surma järel asusid [[kuurvürst]]id valima [[Saksa kuningas|Saksa kuningat]]. Leo X lähtus oma valiku langetamisel kandidaatide poliitilisest võimsusest, eelkõige sellest, kuidas nad hakkavad hiljem mõjutama [[Itaalia]]t ja Kirikuriigi sõltumatust. Ta püüdis esmalt nurjata nii [[Karl V|Karl Habsburgi]] kui Prantsusmaa kuninga [[François I]] saamist [[Saksamaa]] valitsejaks, toetas siis François I kandidatuuri ja seejärel [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Tarka]]. Kui Karl Habsburgi valimine uueks valitsejaks näis olevat kindel, asus paavst teda toetama. Paavsti volitusel tunnustas kardinal [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] [[26. oktoober|26. oktoobril]] 1520 Karli kui valitud Saksa-Rooma keisrit<ref name="Karl5" /> <ref>'''[[Heinz Schilling]]''', ''"Aufbruch und Krise: Deutschland, 1517–1648''". Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref>. ==Suhted Hispaaniaga== Leo X suhted [[Hispaania]]ga olid seotud eelkõige [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]]. Leo X mõistis [[1. märts]]il 1519 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga hukka [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] nõude keelduda avaldamast paavsti [[bulla]]sid. ==Suhted Inglismaaga== Leo X suhted [[Inglismaa]]ga olid seotud eelkõige Itaalia sõdadega ja [[reformatsioon]]iga. [[1515]]–[[1517]] oli [[nuntsius]]eks Inglismaal [[Francesco Chieregati]]. [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1521]] andis Leo kuningas [[Henry VIII]]-le Usu Kaitsja tiitli [[Martin Luther]]i vaateid tauniva kirjutise eest. Ta saatis [[Henry VIII]]-le kuldroosi.<ref name="Kuldroos" /> ==Suhted Poolaga== "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi olid Leo X suhted [[Poola]]ga head. [[1. juuli]]l 1519 reorganiseeris ta [[katoliku kirik]]u Poolas. ==Suhted Portugaliga== 1516 sõlmis Püha Tool [[Portugal]]iga [[konkordaat|konkordaadi]].<ref name="Konkord" /> ==Suhted Prantsusmaaga== 1519 aastal sõlmis Püha Tool Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga konkordaadi, mille kohaselt jäi kuningale õigus kooskõlastatult rüütlitega täita Püha Laatsaruse Ordu suurmeistri ametikoht.<ref name="Francois" /> Sellega algas Prantsusmaa kuningate kontroll ordu üle, mis vormistati lõplikult [[1608]]. aastal.<ref name="Lazarus" /> ==Ristisõja plaanid== Leo X kavatses [[Lateraani V kirikukogu]] järel 1517 korraldada [[ristisõda|ristisõja]] türklaste vastu. Ta soovis määrata armee juhtideks Saksa-Rooma keisri ja Prantsusmaa kuninga. Inglismaa, Hispaania ja Portugal pidid tema plaanide kohaselt hoolitsema laevastiku eest. Ristisõja ettevalmistamiseks peeti [[protsessioon]]e ja kuulutati kristlike valitsejate vahel välja vaherahu 5 aastaks, kuid plaanid soikusid. [[28. august]]il [[1521]] toimunud [[Belgrad]]i vallutamise järel soovis paavst taas alustada ristisõda ja saatis [[Ungari]]sse 30 000 tukatit. ==Leo X ja Eesti <ref>'''H. von Bruiningk und N. Busch''', ''"[[Livländische Güterurkunden]]. [Bd. 2]"''.</ref>== [[File:Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.jpg|thumb|Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.]] Leo X otsustas [[17. august]]il [[1513]] [[Tiesenhausen]]ite [[supliik|supliigi]] asjus. Leo X vapp on kivisse raiutud ka [[Kuressaare linnus]]esse, kus võib seda tänapäevalgi näha linnuse kabelis. ==Petrucci vandenõu== Leo X otsustas 1516 tagandada ametist [[Siena]] valitseja [[Borghese Petrucci]] ja asendada ta endale sobivama Grosseto piiskopi [[Raffaello Petrucci]]ga, mille tagajärjel puhkes Sienas ülestõus. Borghese Petrucci vend oli kardinal [[Alfonso Petrucci]], kes kavatses Sienas toimunud võimuvahetuse tõttu paavsti avalikult tappa, kuid otsustas siis tegutseda planeeritumalt. 1517 [[arreteerimine|arreteeriti]] ootamatult kardinal Petrucci sekretär Marco Antonio Nino (Domenico de' Nini), kelle juurest leiti vahistamisel kahtlast ainet ja kardinali kirjad, kus ta selgitas oma kavatsust. Vandenõu korraldamises süüdistati kardinal Petruccit ja üht [[arst]]i, kes kavatsesid [[päraku-uuris]]t põdevat paavsti ravimise käigus [[mürgitamine|mürgitada]]. Kardinal Petrucci ja arst vahistati [[29. mai]]l 1517. Petrucci tunnistas [[22. juuni]]l 1517 avalikult oma süüd, tagandati ametist ja hukati [[16. juuli]]l 1517. Kardinalid [[Bandinello Sauli]], [[Raffaele Riario Sansoni]], [[Francesco Soderini]] ja [[Adriano de Corneto]] vangistati. Nad tagandati [[22. juuni]]l 1517 kardinaliseisusest, kuid [[31. juuli]]l 1517 nende volitused taastati. Vandenõu tulemusena pühitses paavst [[1. juuli]]l 1517 ametisse 31 uut kardinali, sealhulgas Raffaello Petrucci. ==Sisepoliitika== Leo X sisepoliitika oli seotud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]] ja [[Urbino]] sõjaga. Ta soodustas mitmes Kirikuriigi linnas [[müntimine|müntimist]]. Paavst moodustas uusi ameteid ja müüs ametikohti. Ta annetas suuri rahasummasid [[pankur]]itele, [[kuuria]]liikmetele, [[vürst]]idele ja [[juudid|juutidele]]. Marino Giorgi hindas 1517 paavsti sissetulekuks 580 000 [[tukat]]it, millest 420 000 tuli Kirikuriigist ja 100 000 [[annaat]]idest. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Leo X lubas Rooma San Vincenzo [[klooster|kloostri]] [[munk]]adel valida oma ülemat sõltumata ''[[abt commendatario]]'' otsusest. [[20. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Inter cetera" sätestas ta [[tertsiaarid]]e ühiselu elamise reeglid.<ref name="Ordu" /> '''Annuntsiatsiooni ordu''' Ta andis [[Jeanne de Valois]]' rajatud annuntsiatsiooni ordule [[privileeg]]e ja kinnitas 1517 ordu konstitutsiooni.<ref name="Valois" /> '''[[Benediktlased]]''' Ta tunnustas [[bulla]]s "Etsi a summo" [[kamalduleeslased|kamalduleeslaste]] konstitutsiooni ja andis neile privileege.<ref name="Kamal" /> '''[[Frantsisklased]]''' 1517 kutsus ta frantsisklaste [[kapiitel|üldkapiitli]] kokku [[Rooma]]s. [[29. mai]]l 1517 reorganiseeris ta frantsiskaani observandid, tühistades mitmete [[kongregatsioon]]ide sõltumatu staatuse, nagu [[Colette]]'i rajatud kolettiinidel.<ref name="Frants" /> Ta sätestas generaalministri volitused. [[12. juuni]]l 1517 avaldatud bullas "Omnipotens Deus" ja [[6. detsember|6. detsembril]] 1517 avaldatud bullas "Licet alias" sätestas ta frantsiskaani konventuaalide tegevuse ja andis neile õiguse valida generaalmeistrit, kes kinnitatakse ametisse generaalministri poolt. '''Jumaliku Armastuse oratoorium''' Ta tunnustas [[Gasparo Contarini]] rajatud Jumaliku Armastuse oratooriumi. '''Magdaleenid''' 1520 rajas ta Roomas magdaleenide maja.<ref name="Magda" /> '''Minimi ordu''' 1517 tunnustas ta [[Francesco di Paola]] korrektooriumit.<ref name="Minimi" /> '''[[Rüütliordu]]d''' Ta kinnitas [[1514]] Kristuse Rüütlite rüütliordule [[presentatsiooniõigus]]e maadeavastuse käigus avastatud aladel ja andis rüütliordule privileege.<ref name="Rüütel" /> [[1517]] aasta 12. märtsil taasasutas ta kõigis Saksa Rahvuse Püha Rooma keisri valdustes Püha Laatsaruse ordu.<ref name="Lazarus" /> ==Liturgilised otsused== 1514 soodustas Leo X [[indulgents]]ide müümist [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburg]]is ja [[Mainzi peapiiskopkond|Mainz]]is ning 1517 [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]l ja [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]is, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[9. november|9. novembril]] 1518 kohustas ta seoses [[Martin Luther]]i nõudmistega kõiki [[kristlus|kristlasi]] uskuma paavsti volitustesse anda indulgentse.<ref name="Indulgents" /> 1514 lubas ta annuntsiatsiooni ordul pidada Jeanne de Valois' mälestuseks [[offiitsium]]it. Ta andis [[26. jaanuar]]il 1515 indulgentse [[palverändur]]itele, kes käivad [[palverännak]]ul [[Trieri toomkirik]]us, kus asub [[Kristus]]e kuub. 1520 tunnustas ta püha [[Zita]] mälestuseks peetavat [[offiitsium]]it.<ref name="Zita" /> Leo X keelas [[18. mai]]l 1521 ladina [[vaimulik]]el pidada kreeka [[riitus]]t kasutavates kirikutes [[missa]]t. Ta keelas ladina piiskoppidel [[ordinatsioon|ordineerida]] kreeka riituse vaimulikke. Ta tunnustas 18. mail 1521 avaldatud bullas "Accepimus nuper" [[Firenze]]s [[ristimine|ristimise]] sakramendi läbiviimise erivormi. 1521 lubas ta [[Longchampi klooster|Longchampi kloostril]] tähistada [[Prantsuse Isabel]]i mälestuspäeva ja pidada tema mälestuseks erilist offiitsiumit.<ref name="Isabel" /> Ta märkis [[roosipärg|roosipärja]] erilist võimet ja andis Jumaliku Armastuse oratooriumile 500 päevase indulgentsi. Ta sätestas [[3. veebruar]]il 1514 avaldatud bullas "Religionis", et kiriku sissepühitsemine saab olla kooskõlastatud vaid paavsti poolt tunnustatud piiskopi või preestri poolt. ==Teoloogilised vaidlused== Leo X taunis 1518 taunis [[Pietro Pomponazzi]] vaateid. Leo X tühistas 1520 [[Speyer]]i ja [[Worms]]i piiskoppide otsused, mis keelasid [[Johann Reuchlin]]il trükkida [[heebrea keel|heebreakeelset]] [[talmud]]it. Paavst lubas trükkida heebreakeelset talmudit ja rajada Rooma heebreakeelse [[trükipress]]i. Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Ortwin Gratius]]e. ==Kanoniseerimised== Leo X kanoniseeris üheksa isikut ja kuulutas kahe isiku austamist õndsana. Ta lubas [[Cortona]]s austada [[Cortona Margareeta]]t ja [[Noto]]s [[Piacenza Konrad]]it. Ta määras [[Antonio Zaccaria]] uurima prints [[Kazimierz]]i eluloo sobivust kanoniseerimisprotsessi alustamiseks.<ref name="Kazim" /> '''Pühakud''' # [[Francesco di Paola]] [[1. mai]] 1519 # [[Hunna]] 1520 # [[Daniel]] ja tema kaaslased 1516<ref name="Daniel" /> ##Agnellus ##Donulus ##Hugolinus ##Leo ##Nicholas ##Samuel '''Õndsad''' # [[Jean de Cratigula]] 1517 # [[Milano Veronica]] [[15. detsember]] 1517 ==Uued piiskopkonnad== *[[28. august]] 1513 Panama piiskopkond<ref name="Panama" /> *[[12. jaanuar]] 1514 Portugalis Funchali piiskopkond<ref name="Funchali" /> *[[27. aprill]] 1515 Itaalias Lanciano piiskopkond *[[21. mai]] 1515 Itaalias Torino peapiiskopkond *[[22. september]] 1515 Itaalias Sansepolcro piiskopkond *1518 [[Kuuba]]s Santiago de Cuba piiskopkond *[[27. jaanuar]] 1518 [[Mehhiko]]s Carolense piiskopkond *[[15. aprill]] 1519 Itaalias Pescia piiskopkond *1520 Lääne-India patriarhaat ==Kristlik eetika ja moraal== {{Vaata|Kristlik eetika}} [[14. detsember|14. detsembril]] 1518 taunis Leo X valetunnistajaid. ==Onupojapoliitika== Leo X õde Lucrezia de' Medici abiellus [[Jacopo Salviati]]ga. Vend Piero de' Medici abiellus Alfonsina Orsiniga. Õde Maddalena de' Medici oli abiellunud [[Innocentius VIII]] pojaga, tema poeg [[Innocenzo Cibo]] (Cybo) sai kardinaliks. Õde Contessina de' Medici abiellus Piero Ridolfiga. Vend Giuliano de' Medici abiellus 1515 [[Savoia]] hertsogi tütrega. Ta määrati Rooma [[patriits]]iks. Talle kavatseti [[läänistamine|läänistada]] Kirikuriigi koosseisu olnud [[Parma]], [[Piacenza]], [[Ferrara]] ja [[Urbino]]. Lorenzo de' Medici abiellus 1518 Madeleine la Tour d'Auvergne'ga. Leo X tädi Maria de' Medici abiellus Leonetto de' Rossiga, tema poeg [[Luigi de' Rossi]] sai kardinaliks. Kardinal [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] oli paavsti onupoeg. Kardinal [[Franciotto Orsini]] ja [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] olid paavsti sugulased. ==Kardinalide pühitsemine== Leo X pühitses oma ametiajal 42 kardinali 8 [[konsistoorium]]il, sealhulgas hilisemad paavstid [[Clemens VII]] ja [[Hadrianus VI]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, 2 sakslast, 1 hispaanlane, 1 hollandlane, 1 inglane ja 1 portugallane. [[1. juuli]]l 1517 pühitses ta 31 kardinali; see oli arvukaim kardinalide pühitsemine ajaloos. [[9. aprill]]il 1513 avaldas Leo X bulla "Licat Romini pontificis", milles ta kinnitas kardinalide privileegid. [[5. mai]]l 1514 avaldatud bullas "Supernae" sätestas ta kardinalide volitused. # konsistoorium [[23. september|23. septembril]] [[1513]] ## [[Bernardo Dovizi da Bibbiena]] ## [[Innocenzo Cibo]] ## [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] (Clemens VII) ## [[Lorenzo Pucci]] # konsistoorium [[10. september|10. septembril]] [[1515]] ## [[Thomas Wolsey]] # konsistoorium [[14. detsember|14. detsembril]] 1515 ## [[Adrian Gouffier de Boissy]] # konsistoorium [[1. aprill]]il [[1517]] ## [[Antoine Bohier Du Prat]] ## [[Guillaume de Croy]] # konsistoorium [[1. juuli]]l 1517 ## [[Hadrianus VI|Adriaan Florenszoon Boeyens]] (Hadrianus VI) ## [[Louis de Bourbon de Vendôme]] ## [[Lorenzo Campeggio]] ## [[Alessandro Cesarini]] ## [[Paolo Emilio Cesi]] ## [[Pompeo Colonna]] ## [[Francesco Conti]] ## [[Giovanni Domenico de Cupis]] ## [[Bonifacio Ferrero]] ## [[Domenico Giacobazzi]] ## [[Cristoforo Numai]] ## [[Franciotto Orsini]] ## [[Giovanni Battista Pallavicino]] ## [[Niccolò Pandolfini]] ## [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] ## [[Silvio Passerini]] ## [[Raffaele Petrucci]] ## [[Giovanni Piccolomini]] ## [[Francesco Pisani]] ## [[Ferdinando Ponzetti]] ## Alfonso Portugalist ## [[Ercole Rangoni]] ## [[Nicolò Ridolfi]] ## [[Luigi de' Rossi]] ## [[Giovanni Salviati]] ## [[Agostino Trivulzio]] ## [[Scaramuccia Trivulzio]] ## [[Andrea della Valle]] ## [[Guillermo Raimundo de Vich y de Vallterra]] ## [[Tommaso Vio]] ## [[Egidio de Viterbo]] # konsistoorium [[24. märts]]il [[1518]] ## [[Albrecht (Mainz)|Albrecht von Brandenburg]]<ref name="Albert" /> # konsistoorium [[28. mai]]l 1518 ## [[Jean de Lorraine]] # konsistoorium [[9. august]]il [[1520]] ## [[Eberhard von der Mark]] [[6. juuli]]l 1517 kinnitas ta järgmised titulaarkirikud: *Santa Agnese in Agone *San Apollinare *San Bartolomeo all'Isola *San Cesareo in Palatio *San Giovanni a Porta Latina *San Lorenzo in Panisperna *Santa Maria in Ara Coeli *San Onofrio *San Pancrazio *San Silvestro in Capite *San Tommaso in Parione ==Leo X kultuuriloos== [[Pilt:Hanno.raffael_ArM.jpg|pisi|[[Portugali kuningas]] kinkis paavstile valge elevandi Hanno]] Leo X edendas rahaliselt ning erinevate projektidega [[kirjandus]]t, [[kunst]]i ja [[teadus]]i. Ta oli [[Michelangelo]]<ref name="Michelangelo" />, [[Raffael]]i, [[Donato Bramante]], [[Marco Girolamo Vida]], [[Gian Giorgio Trissino]], [[Matteo Bandello]], [[Juan de la Encina]] ja [[Bibbiena]] [[patroon]]. Paavsti sekretärid olid [[Pietro Bembo]], [[Bernardo Accolti]] ja [[Jacopo Sadeloto]]. Paavsti tseremooniameister oli [[Paris de Grassis]].<ref name="Grassis" /> Teda on 1485. aasta paiku kujutatud [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]]l. Paavstist on säilinud Raffaeli tehtud [[portree]]. Leo X avas [[5. november|5. novembril]] 1513 uuesti [[Rooma ülikool]]i, suurendas teaduskondi ja tõstis [[professor]]ite [[palk]]u.<ref name="Ülikool" /> Ta kutsus Rooma [[Janus Lascaris]]e õpetama [[kreeka keel]]t ja asutas kreekakeelse [[trükipress]]i. Lascaris rajas Rooma kreeka [[kolleegium]]i. "[[Catholic Encyclopedia]]" märgib, et paavstile meeldisid veiderdajate naljad, [[härjavõitlus]]ed, [[karneval|maskikarnevalid]], [[teater|teatrietendused]] ja tantsud. Paavsti paleest kujunes teater, kus etendati Bibbiena [[näidend]]it "Calendra" ja Ariosto näidendit "Suppositi". Ta määras [[Vatikani raamatukogu]] juhatajaks [[Tommaso Inghirami]]. Roomas ehitati tema ajal San Giovanni dei Fiorentini basiilika. Leo X soosis [[manuskript]]ide ja [[raamat]]ute kogumist. Ta soosis [[astroloogia]]t, tema astroloog oli Lucas Gauricus.<ref name="Astro" /> 1515 kehtestas ta [[tsensuur]]i reeglid. Ta tunnustas Alcala ülikoolis avaldatud [[piibel|piiblit]]. Ta kavatses algatada [[kalender|kalendrireformi]] ja saatis Saksa-Rooma keisrile [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vastavasisulise kirja. 1514 käskis ta Fossombrone piiskopil alustada kalendrireformi teostamist.<ref name="Lilius" /> Ta lasi taastada Montefiascone [[kindlus]]e. [[Portugali kuningas]] [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] kinkis paavstile 1514 valge [[india elevant|elevandi]] nimega [[Hanno (elevant)|Hanno]], kellest sai paavsti lemmikloom. Kui elevant [[8. juuni]]l 1516 suri, viibis paavst tema kõrval ja koostas hiljem elevandi mälestuseks [[epitaaf]]i. Portugali kuningas soovis paavstile 1515 kinkida ka ninasarvikut, kuid loom hukkus laevaõnnetuses. [[Egiptus]]e [[piraat|piraadid]] kinkisid paavstile [[Leo Africanus|Al Hassan Ibn Muhammad Al Wazzan Al Fas]]i, kes 1520 siirdus ristiusku. Paavst oli tema [[Ristivanemad|ristiisaks]]. Santo Domingo piiskop saatis paavstile kingituseks [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[jumalus]]e kuju. ==Surm== Leo X haigestus oktoobris 1521 ja suri 45-aastaselt [[1. detsember|1. detsembril]] 1521 [[malaaria]]sse. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse ja tema säilmed maeti [[1542]] ümber [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]usse. Ta oli surres noorim paavst [[Gregorius V]] järel. Hiljem pole ükski paavst nii noorelt surnud. ==Hinnang== Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on teda iseloomustanud kui kahekeelset [[poliitik]]ut. Leo X [[biograaf]] oli Paolo Giovio. "[[Catholic Encyclopedia]]" iseloomustab teda, kui rõõmsameelset, heasüdamlikku, liberaalset ja tunnustab tema piiritut suuremeelsust. Leo X toetas majanduslikult [[hospital]]e ja [[Konvent (klooster)|konvente]]. Ta toetas rahaliste vahenditega vaeseid [[Üliõpilane|üliõpilasi]], [[palverändur]]eid, erruläinud [[sõdur]]eid ja haigeid. Ta andis aastas 6000 [[tukat]]it [[almus]]teks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sankts">{{cite web |last= Löffler|first= Klemens|date=1911|title=Pragmatic Sanction. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12333a.htm}}</ref> <ref name="Astro">{{cite web |last= Jacobi|first= Maximilian|date=1907|title= Astrology. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02018e.htm}}</ref> <ref name="Albert">{{cite web |last= O'Malia|first= Miles Joseph|date=1907|title=Albert of Brandenburg. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01262a.htm}}</ref> <ref name="Firenze">{{cite web |last=Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Florence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06105c.htm}}</ref> <ref name="Francois">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1909|title=Francis I. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06207a.htm}}</ref> <ref name="Frants">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1908|title= Order of Friars Minor Conventuals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm}}</ref> <ref name="Henry8">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title= Henry VIII. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07222a.htm}}</ref> <ref name="Lazarus">{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1910|title=Order of St. Lazarus of Jerusalem. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09096b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> <ref name="Lilius">{{cite web |last= Hagen|first= John|date=1910|title= Aloisius Lilius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09247c.htm}}</ref> <ref name="Minimi">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1911|title=Minimi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10325a.htm}}</ref> <ref name="Michelangelo">{{cite web |last= Gietmann|first=Gerharddate=1912|title=Michelangelo Buonarroti. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03059b.htm}}</ref> <ref name="Cassino">{{cite web |last= Huddleston|first=Gilbert|date=1911|title=Abbey of Monte Cassino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm}}</ref> <ref name="Nuntsius">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1911|title=Nuncio. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11160a.htm}}</ref> <ref name="Funchali">{{cite web |last= Fita y Colomé|first= Fidel|date=1909|title=Funchal. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06318c.htm}}</ref> <ref name="Kamal">{{cite web |last1= Butler|first1= Richard Urban|last2= Toke|first2= Leslie|date=1908|title=Camaldolese. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03204d.htm}}</ref> <ref name="Indulgents">{{cite web |last= Kent|first=William|date=1910|title=Indulgences. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07783a.htm}}</ref> <ref name="Grassis">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1909|title=Paris de Grassis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06729b.htm}}</ref> <ref name="Valois">{{cite web |last= Capes|first= Florence|date=1910|title= St. Jeanne de Valois. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08327b.htm}}</ref> <ref name="Karl5">{{cite web |last= Spahn|first= Martin|date=1908|title=Emperor Charles V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03625a.htm}}</ref> <ref name="Kirikukogu">{{cite web |last= Leclercq|first= Henri|date=1910|title=Fifth Lateran Council (1512-17). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09018b.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= Bede|first= Jarrett|date=1912|title= Third Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14637b.htm}}</ref> <ref name="Konkord">{{cite web |last1= Kelly |first1= Leo|last2= Ojetti |first2= Benedetto |date=1908|title=Concordat. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm}}</ref> <ref name="Rüütel">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1908|title=Order of the Knights of Christ. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03698b.htm}}</ref> <ref name="Luther">{{cite web |last= Ganss|first= Henry|date=1910|title=Martin Luther. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09438b.htm}}</ref> <ref name="Magda">{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1910|title= Magdalens. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09524a.htm}}</ref> <ref name="Panama">{{cite web |last= Junguito|first= Francisco Xavier|date=1911|title= Republic and Diocese of Panama. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11438a.htm}}</ref> <ref name="Daniel">{{cite web |last= Donovan|first= Stephen|date=1908|title=St. Daniel and Companions. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04627b.htm}}</ref> <ref name="Isabel">{{cite web |last=Bihl|first= Michael|date=1910|title=St. Isabel of France. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08179a.htm}}</ref> <ref name="Kazim">{{cite web |last= Abraham|first= Ladislas|date=1908|title=St. Casimir. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03402a.htm}}</ref> <ref name="Zita">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= St. Zita. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15762a.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}</ref> <ref name="Urbino">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= Archdiocese of Urbino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15221b.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Pietro Bembo]]: ''Epistolarum Leonis decimi pontificis max. nomine scriptarum libri sexdecim''. Venezia, 1535–1536. *[[Paris de Grassis]]: ''Il diario de Leone X''. Roma, 1884. *[[Joseph Hergenröther]]: ''Leonis X. P. M. Regesta''. Freiburg, 1884–1891. *[[Raffaele Maffei]]: ''Breuis historia''. *[[Jacopo Sadoleto]]: ''Epistolae Leonis X nomine scriptae''. Roma, 1759. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1513-1521-_Leo_X.html Leo X dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Alessandro Ademollo]]: ''Alessandro VI, Giulio II e Leone X nel Carnevale di Roma. Documenti inediti (1499–1520)''. 1967. *[[Ivana Ait]]: ''I fiorentini a Roma durante i pontificati di Leone X e Clemente VII''. Sergio Gensini, "Una "Gerusalemme" toscana sullo sfondo di due giubilei 1500 – 1525". Firenze, 2004: 31–56. *[[Giuseppe Alberigo]]: ''The reform of the episcopate in the Libellus to Leo X by the Camaldolese hermits Vincenzo Querini and Tommaso Giustiniani''. Christopher M. Bellitto, Louis I. Hamilton, "Reforming the church before modernity". Aldershot 2005: 139–152. *[[John F. D'Amico]]: ''Papal history and curial reform in the renaissance. Raffaele Maffeis's "Breuis historia" of Julius II and Leo X''. "Archivum Historiae Pontificiae" 18, 1980: 157–210. *[[Mariano Armellini]]: ''Un censimento della città di Roma sotto il pontificato di Leone X''. "Gli Studi in Italia", 4–5, 1882: 7–143. *[[Jean-Marie-Vincent Audin]]: ''Histoire de Léon X. et de son siècle''. Paris, 1844. *[[Silvio A. Bedini]]: ''Der Elefant des Papstes''. Stuttgart, 2006. *[[Remigius Bäumer]]: ''Leo X. und die Kirchenreform''. Manfred Weitlauff, Karl Hausberger, "Papsttum und Kirchenreform". 1990: 282–299. *[[Giovanni Alfredo Cesareo]]: ''Pasquino e pasquinate nella Roma di Leone X''. Roma, 1938. *[[Vittorio Cian]]: ''A proposito di un'ambasceria di M. Pietro Bembo (dicembre 1514). Contributo alla storia della politica di Leone X nei suoi rapporti con Venezia''. "Archivio Veneto" (AV), 30, 1885: 355–407; AV 31, 1886: 71–128. *[[Ilaria Ciseri]]: ''L'ingresso trionfale di Leone X in Firenze nel 1515''. Firenze, 1990. *[[Otto Clemen]]: ''Zur Papstwahl Leos X''. Historische Vierteljahrschrift 10, 1907: 506–576. *[[Guido Maria Conforti]]: ''Leone X ed il suo secolo''. Parma, 1896. *[[Mariano Dell'Omo]]: ''Documenti per il V centenario dell'unione di Montecassino alla Congregazione di S. Giustina. La fine della commenda e gli adempimenti fianziari verso il futuro Papa Leone X, i vescovi Pandolfini e Serapica (1504–1532)''. "Benedictina" 52, 2005: 277–352. *[[Robin Santos Doak]]: ''Pope Leo X: Opponent of the Reformation''. 2006. *[[Angelo Fabroni]]: ''Leonis X p.m. Vita.'' Pisa, 1797. *[[Carlo Falconi]]: ''Leone X. Ciovanni de' Medici''. Milano, 1987. *[[Alessandro Ferrajoli]]: ''Il ruolo della corte di Leone X''. Roma, 1911. *Alessandro Ferrajoli: ''La congiura dei Cardinali contro Leone X''. 1919. *[[Maurizio Gattoni]]: ''Leone X e la geo-politica dello Stato pontificio''. Città del Vaticano, 2000. *[[Albert Gerhards]]: ''Ein Reformprojekt am Vorabend des Reformation. Der Libellus ad Leonem X (1513)''. "Frömmigkeitsformen in Mittelalter und Renaissance". Düsseldorf, 2004: 391–408. *[[Mariam de Ghantuz Cubbe]]: ''La lettre du Patriarche Maronite Šamûn. Butros de Üadeõ au Pape Léon X (1515)''. "Orientalia Christiana Periodica" 76, 2010: 389–432 *[[Paolo Giovio]] (Jovius): ''Vita Leonis X''. Firenze, 1548. *[[Domenico Gnoli]]: ''La Roma di Leone X''. Milano, 1938. *[[Jutta Götzmann]]: ''Der Triumph der Medici. Zur Ikonographie der Grabmäler Leos X. und Clemens' VII. in Santa Maria sopra Minerva''. Thomas Weigel, Britta Kusch-Arnhold, "Praemium virtutis" II. Münster, 2005: 171–200. *[[Helmut Hucke]]: ''Die Musik in der Sixtinischen Kapelle bis zur Zeit Leos X''. Jörg O. Fichte, "Zusammenhänge, Einflüsse, Wirkungen. Kongreßakten". Berlin, 1986: 154–167. *[[Helmar Junghans]]: ''Martin Luther, kirchliche Magnaten und Thesenanschlag: zur Vorgeschichte von Luthers Widmungsbrief zu den "Resolutiones disputationum de indulgentiarum virtute" an Papst Leo X''. "Luthers Thesenanschlag – Faktum oder Fiktion". Leipzig, 2008: 33–46. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Dorothy P. Kidder]]: ''Life and Times of Leo the Tenth''. 2003. *[[Luigi Lazzerini]]: ''Critica storica e tolleranza. Il ritratto di Leone X in Bayle''. "Rivista di storia e letteratura religiosa" 43, 2007: 671–696. *[[Alessandro Luzio]]: ''Isabella d'Este ne' primordi del papato di Leone X e il suo viaggio a Roma nel 1514–1515''. "Archivio Storico Lombardo" (ASL), 33, 1906: 99–180; ASL 40, 1907: 18–97; ASL 44, 1909: 72–128; ASL 45, 1910: 245–302. *F. Mancini: ''La lega tra Leone X e Siena in una bolla inedita del 1516''. "Bullettino Senese di Storia Patria" 62–63 (1955–56): 79–94. *[[Angelo Mercati]]: ''Le spese private di Leone X nel maggio-agosto 1513''. "Memorie della Pontificia Accademia Romana di Archeologia", 2, 1927: 99–112. *[[Nelson H. Minnich]]: ''Julius II and Leo X as presidents of the Fifth Lateran Council (1512–1517)''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 153–166. *[[Bonner Mitchell]]: ''Rome in the high Renaissance. The age of Leo X''. Norman, 1973. *[[Giuseppe Lorenzo Moncallero]]: ''La politica di Leone X e di Francesco I nella progettata crociata contro i turchi e nella lotta per la successione imperiale''. "Rinascimento", 8, 1957: 61–109. *[[Francesco Nitti]]: ''Leone X et la sua politica''. Firenze, 1892. *[[Jean-Pierre Pantalacci]]: ''Léon X et Clément VII. À travers le témoignage des ambassadeurs de la République de Venise''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 677–691. *[[Alfredo Perifano]]: ''Léon X, le concile et le livre''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 109–131. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''La giovinezza di Leone X''. Milano, 1928. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''Histoire de Rome. Le pontificat de Léon X (1513–1521)''. Paris, 1931. *[[William Roscoe]]: ''The Life and Pontificate of Leo the Tenth''. Liverpool, 1805. *[[Bernhard Schimmelpfennig]]: ''Das Decretimi Gratiani als historische Quelle. Ein Traktat des Florentiner Humanisten Poggio für Papst Leo X''. M. Bellomo, "Proceedings of the eleventh International Congress of Medieval Canon Law". Città del Vaticano, 2006: 333–340. *[[John Shearman]]: ''Il mecenatismo di Giulio II e Leone X''. A. Esch, C. L. Frommel, "Arte, committenza ed economia a Roma e nelle corti del Rinascimento 1420 – 1530". Torino, 1995: 213–242. *[[Francesco Paolo di Teodoro]], [[Marisa Dalai Emiliani]]: ''Raffaello, Baldassar Castiglione e la Lettera a Leone X''. 1994. *[[Götz-Rüdiger Tewes]]: ''Der Medici-Papst Leo X. und Frankreich. Politik.'' "Kultur und Familiengeschäfte in der europäischen Renaissance". Tübingen, 2002, ISBN 3-16-147769-3. *[[Gonzague Truc]]: ''Léon X et son siècle''. Grasset, 1941. *[[Heinrich Ulmann]]: ''Studien zur Geschichte des Papstes Leo X''. "Deutsche Zeitschrift für Geschichtswissenschaft" (DZG) 10, 1893: 1–13; DZG 11, 1894: 90–113. *[[Herbert Millingchamp Vaughan]]: ''The Medici Popes: (Leo X and Clement VII.)''. London, 1908. *[[Fabricio Winspeare]]: ''La congiura dei cardinali contro Leone X''. Firenze, 1957. ==Välislingid== *[http://www.newadvent.org/cathen/09162a.htm Artikkel Leo X kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1489.htm#Medici Leo X elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1513 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1513.html 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#LeoX Leo X määratud kardinalid.] *[http://www.sardimpex.com Medici suguvõsa.] *[http://www.ewtn.com/library/PAPALDOC/L10EXDOM.HTM Bulla ''Exsurge Domine'' 15. juunil 1520.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Julius II]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1513]]–[[1521]] |järgnev = [[Hadrianus VI]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Medicid]] [[Kategooria:Sündinud 1475]] [[Kategooria:Surnud 1521]] cnrjnplmudr65vza80szh39u3y5uxbh 0 36014 7231032 6601001 2026-09-08T19:31:23Z Sjur 66496 7231032 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Mihaela Melinte | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Rumeenia | sünniaeg = {{süv|1975|03|27}} | sünnikoht = [[Bacău]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 170 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Sevilla]]|[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998 Budapest]]|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[1997. aasta suveuniversiaad|1997 Catania]]|vasaraheide}} {{Kuldmedal|[[1999. aasta suveuniversiaad|1999 Palma de Mallorca]]|vasaraheide}} }} '''Mihaela Melinte''' (sündinud [[27. märts]]il [[1975]] [[Bacău]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]]) on [[Rumeenia]] [[kergejõustik]]lane ([[vasaraheide|vasaraheitja]]). Maailma- ([[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]]) ja Euroopa meister ([[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998]]). == Saavutused == === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sevilla 1999]] *'''maailmameister 75.20''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Budapest 1998]] *'''Euroopa meister 71.17''' === [[Maailmarekord]]id === <table border=1> <tr> <th>Tulemus</th> <th>Aeg</th> <th>Koht</th> </tr> <tr> <td>'''66.86''' </td> <td>[[4. märts]] [[1995]] </td> <td>[[Bukarest]] </td> </tr> <tr> <td>'''69.58''' </td> <td>[[ 3. märts ]][[1997 ]] </td> <td>Bukarest </td> </tr> <tr> <td>'''75.29''' </td> <td>[[13. mai]] [[1999 ]] </td> <td>[[Clermont-Ferrand]] </td> </tr> <tr> <td>'''75.97''' </td> <td>13. mai 1999 </td> <td> Clermont-Ferrand</td> </tr> <tr> <td>'''76.07''' </td> <td>[[ 29. august ]]1999 </td> <td>[[ Rüdlingen ]] </td> </tr> </table> == Välislingid == * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste vasaraheites}} {{JÄRJESTA:Melinte,Mihaela}} [[Kategooria:Rumeenia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] brbdu2fcj1sdkm1rb3k9ftcftoyhbcd 0 36780 7231039 6741484 2026-09-08T19:37:29Z Sjur 66496 7231039 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Yipsi Moreno | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Kuuba (kuni 2014)<br>Albaania (alates 2025) | sünniaeg = {{süv|1980|11|19}} | sünnikoht = [[Camagüey]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 175 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008 Peking]]|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005 Helsingi]]|[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta Panameerika mängud|2003 Santo Domingo]]|Vasaraheide}} {{Kuldmedal|[[2007. aasta Panameerika mängud|2007 Rio de Janeiro]]|Vasaraheide}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta Panameerika mängud|2011 Guadalajara]]|Vasaraheide}} {{Hõbemedal|[[1999. aasta Panameerika mängud|1999 Winnipeg]]|Vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta suveuniversiaad|2001 Peking]]|vasaraheide}} }} '''Yipsi Moreno''' (sündinud [[19. november|19. novembril]] [[1980]] [[Camagüey]]s) on endine [[Kuuba]] [[kergejõustik]]lane ([[vasaraheide|vasaraheitja]]), olümpiavõitja ([[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]) ning kolmekordne maailmameister ([[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]], [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] ja [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]]). Alates 2025. aastast esindab Moreno [[Albaania]]t. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] [[Ateena]] – {{HõbeOlümpia}} hõbemedal '''73.36''' * [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] [[Peking]] – {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja''' '''73.36''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]] – '''maailmameister 70.65''' * [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]] – '''maailmameister 73.33''' * [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] [[Helsingi]] – hõbemedal '''73.08''' * [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] [[Osaka]] – hõbemedal '''74.74''' === [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] === * [[2002. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2002]] [[Madrid]] – 2. koht '''69.65''' * [[2006. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|2006]] [[Ateena]] – 3. koht '''73.99''' === [[IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|IAAF-i finaalvõistlustel]] === * [[2003. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2003]] [[Szombathely]] – '''1. koht 73.42''' * [[2005. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2005]] [[Szombathely]] – '''1. koht 74.75''' * [[2006. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2006]][[ Stuttgart]] – 3. koht '''71.85''' * [[2007. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2007]] [[Stuttgart]] – '''1. koht 73.76''' * [[2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2008]] [[Stuttgart]] – '''1. koht 74.09''' === [[Universiaad]]il === * [[2001. aasta suveuniversiaad|2001]] [[Peking]] – 2. koht '''68.39''' == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste vasaraheites}} {{Maailmameistrid naiste vasaraheites}} {{JÄRJESTA:Moreno, Yipsi}} [[Kategooria:Kuuba kergejõustiklased]] [[Kategooria:Albaania kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] 939hoe3e18zr1b88x4d8fat18yi7k6h 0 40398 7231151 7096972 2026-09-09T07:51:40Z Helveh 149459 Tegevuse kirjelduse kaasajastamine ja põgus toimetamine. 7231151 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viljandi Museum building facade.JPG|pisi|Muuseumihoone]] [[Fail:Viljandi Muuseumi ekspositsioon.jpg|pisi|Ekspositsioon muuseumi II korrusel]] '''Viljandi Muuseum''' on [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] [[muuseum]]. Kohamuuseumina tegeletakse eelkõige [[Viljandi]] linna ja maakonna ajaloo, kultuuri, eluolu ja looduse uurimise, kogumise, säilitamise ning eksponeerimisega. Maakonnamuuseumide hulgas on Viljandi Muuseum üle 100 000 säilikuga kogu üks suuremaid. Muuseum korraldab regulaarselt näitusi ja üritusi õppetundidest näitemängudeni. Muuseumi näitusemaja ([[Viljandi muuseumihoone]]) asub [[18. sajand]]i apteegihoones [[Johan Laidoneri plats]]i serval. Muuseumi püsiekspositsioon paikneb kahel korrusel ning annab ülevaate [[Viljandimaa]] ajaloost [[muinasaeg|muinasajast]] [[20. sajand]]i keskpaigani. == Muuseumi ajalugu == Viljandi Muuseum sai alguse aastatel 1878–1879 [[Viljandi ordulinnus|Viljandi lossivaremetes]] toimunud arheoloogilistest kaevamistest. 1881. aastal asutati kaevamisi korraldanud komitee (Ausgrabungscomité) baasil [[Viljandi Kirjanduslik Selts]], millest sai muuseumi hoidja. 1930. aastal asutati [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]].<ref>Ain-Andris Vislapuu, [https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aastaraamat/2010_toim_1/vislapuu_kodu-uurimise_selts.pdf VILJANDI KODU-UURIMISE SELTSI TEGEVUSEST 1929–1944], Viljandi Muuseum</ref> 25. septembril 1933 kutsus linnapea [[August Maramaa]] linnavalitsuse ruumidesse kokku rühma kohalikke seltskonnategelasi, et arutada muuseumi asutamist Viljandisse. Arvestades [[Ditmari muuseum]]i kunagist eksisteerimist, võib seda tagantjärele nimetada ka muuseumi taasasutamiseks.<ref name="e22"/> Viljandi Kodu-uurimise Seltsi poolt ülevalpeetav Viljandi muuseum avati 1936. aasta 16. veebruaril. Praegusse hoonesse koliti 1942. aastal. Muuseum kandis Nõukogude ajal nime '''Viljandi Rajoonidevaheline Koduloomuuseum'''. 2024. aasta lõpus otsustas [[Kultuuriministeerium]], et senise riigiasutuse asemel luuakse Sihtasutus Viljandi Muuseum, mis võtab üle senise riigiasutuse ülesanded.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-30 |pealkiri=Viljandi muuseumist saab sihtasutus |url=https://www.err.ee/1609562920/viljandi-muuseumist-saab-sihtasutus |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Selle esimeseks juhiks sai 1. maist 2025 [[Anu Rannu]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-10 |pealkiri=Sihtasutuse Viljandi Muuseum juhiks saab Anu Rannu |url=https://kultuur.err.ee/1609600697/sihtasutuse-viljandi-muuseum-juhiks-saab-anu-rannu |vaadatud=2025-03-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Enne seda juhtis muuseumi üle 33 aasta [[Jaak Pihlak]].<ref>[https://sakala.postimees.ee/8240461/video-eesti-kauaaegseim-muuseumijuht-jaak-pihlak-andis-votmed-ule "VIDEO ⟩ Eesti kauaaegseim muuseumijuht Jaak Pihlak andis võtmed üle"] Sakala, 30. aprill 2025</ref> == Direktorid<small><ref name="e21"/></small> == * 1935–1941 [[Alfred Kivirähk]] * 1941–1945 [[Tõnis Parri]] (kogude hoidja) * 1945–1946 Tõnis Parri * 1946–1947 Aleksander Krahe * 1947–1953 [[August Mikk]] * 1953–1982 [[Reinhold Joost]] * 1982–1991 [[Toivo Sak]] * 1991–2025 [[Jaak Pihlak]] * alates 2025 [[Anu Rannu]] (juhatuse liige) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="e21">[[Heiki Raudla]]. "Viljandi Maavalitsuse 100 aastat". Viljandi: Heiki Raudla, 2022. Lk 320</ref> <ref name="e22">[[Ain-Andris Vislapuu]]. [https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aastaraamat/2010_toim_1/vislapuu_kodu-uurimise_selts.pdf Viljandi Kodu-uurimise Seltsi tegevusest 1929–1944]. muuseum.viljandimaa.ee</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://viljandimuuseum.ee/ Viljandi muuseumi koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Viljandi|Muuseum]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muuseumid]] qfj7dzj65q473cow8vurvi7c7ov7tur 0 42845 7231053 6882795 2026-09-08T20:20:14Z Metsavend 738 7231053 wikitext text/x-wiki '''Valerie Jean Solanas''' ([[9. aprill]] [[1936]] – [[26. aprill]] [[1988]]) oli Ameerika radikaalne feminist ja kirjanik. Ta kirjutas "SCUM Manifesto", mis ründas [[patriarhaalne|patriarhaalset]] kultuuri. Raamat on kuulus kui klassikaline poliitiline ''underground''-kirjandus. Solanas sai kurikuulsaks, kuna üritas [[1968]]. aastal mõrvata kunstnik [[Andy Warhol]]i. == Elulugu == Valerie Jean Solanas sündis [[New Jersey]] osariigis Ventoris Citys Louis ja Dorothy Bondo Solanase tütrena. Tema isa kasutas teda seksuaalselt ära. 1940. aastal Valerie vanemad lahutasid ja ta kolis koos emaga [[Washington]]i. 1949 Valerie ema abiellus ja Valerie saadeti katoliiklikku kooli. 1951. aastal jäi Valerie 15-aastaselt rasedaks ühest meremehest. 1954. lõpetas Solanas keskkooli ja läks [[Maryland]]i Ülikooli [[psühholoogia]]t õppima. Elatist teenis ta psühholoogialaboris ja hiljem ka [[prostitutsioon]]iga. 1966 läks ta elama [[Greenwich Village|Greenwich Village'i]]sse, kus kirjutas näidendi "Up Your Ass", mis kirjeldab mehi vihkavast prostituudist. Ta pöördus [[Andy Warhol]]i poole, et see ta näidendi välja annaks. Warhol, kelle tööd tihti ära keelati, arvas, et see on politsei lõks, kuna see oli nii pornograafiline. Solanas helistas Warholile hiljem, et oma käsikiri tagasi saada. Warhol väitis, et see on kadunud, ja pakkus talle osa filmis "I, A Man". [[3. juuni]]l [[1968]] tulistas ta Warholi stuudios kolm lasku Warholi pihta, millest üks ka tabas, kuid ei tapnud. Ta üritas tulistada ka kunstikriitik Mario Amayat ja Warholi mänedžeri Fred Hughesi, kuid relv hakkas tõrkuma, kuna Valerie oli üritanud ise hõbekuule teha, mis toru ummistasid. Kohus määras talle kolm aastat vanglakaristust, Warhol keeldus tunnistama tulemast. Paljud feministid ([[Robin Morgan]]) protesteerisid Solanase vangistuse vastu. Valerie Solanas suri 52-aastaselt [[San Francisco]]s [[emfüseem]]i ja [[kopsupõletik|kopsupõleti]]ku tagajärjel. Solanase vaated tipnesid äärmusfeministliku [[SCUM-manifest]]iga (''Society for Cutting Up Men''). [[1996]]. aastal tehti tema elul põhinev film "[[I Shot Andy Warhol]]", kus Solanast mängis [[Lili Taylor]] ja [[Jared Harris]] mängis Warholit. Warholi sõber [[Lou Reed]] ei andestanud Solanasele kunagi tema mõrvakatset ning tegi laulu "I Believe" koos [[John Cale]]ga albumile "[[Songs for Drella]]", kus ta laulab "''I believe/I would've pulled the switch on her myself''." {{JÄRJESTA:Solanas, Valerie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 8qutwvpxihbta1otv0zfznlqnrpi1aa 0 43104 7230807 7221099 2026-09-08T12:09:20Z Kuriuss 38125 7230807 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloosi]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristajaga [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">{{cite web|last=Kasprak|first=Alex|url=https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/|title=Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?|website=Snopes|date=8 March 2023|access-date=9 April 2023}}</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku kahekülgsete loomade närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. Radiaalsümmeetrilistel loomadel on hajus närvivõrk, milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks]. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st ning on peamine signaalide töötlemise ja ühendamise keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel; [[selgroogsed|selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub oluliselt rühmiti. Selgroogsete perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. Närvid on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist efektororganitesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse [[efektororgan]]itesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ning mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[neurotransmitter]]ite) kaudu järgmistele rakkudele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes närvivõrgustikke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]]rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne on edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfott sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref>J<ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ning tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerukamate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 4ll2ejjv7u1hcdyg7q5hn6mrhu73j9j 1 44601 7230890 7230769 2026-09-08T15:32:36Z Eiusmod 200998 /* */ Vastus 7230890 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) 85r6dhlqm0iu75oef47pnyhc5ac1e7l 7230892 7230890 2026-09-08T15:34:06Z Eiusmod 200998 7230892 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) 9hg3f5ditgedm6ja7w1nbwqynqtv9xy 7230928 7230892 2026-09-08T17:00:08Z Eiusmod 200998 Kasutati 7230928 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) kfk3ycr7l4ptsbm3jhy59ic1umagj9q 7230947 7230928 2026-09-08T17:33:27Z Eiusmod 200998 /* */ Vastus 7230947 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) o4mjk33sqs2x425z4f9u4vzapsxrbis 7231054 7230947 2026-09-08T20:26:17Z Sendrasendra 225202 7231054 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) qqj6e2b34tzswg10h6luhrzwgiiuai2 7231107 7231054 2026-09-09T00:24:46Z Eiusmod 200998 /* */ Vastus 7231107 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) ggsu4sw453g6j1rrwoc6vead3d51un4 7231108 7231107 2026-09-09T00:29:43Z Eiusmod 200998 Mõned 7231108 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. Väljaarvatud mõned kes selliste asjadega hobina veel tänapäeval mängivad. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) qytl1d9frpg2rzryx1icy05ffavurqw 0 45991 7230805 7141736 2026-09-08T12:07:37Z Kuriuss 38125 7230805 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldisest siduri mõistest; auto siduri kohta vaata artiklit [[Autosidur]].}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:Rotating coupling.gif|thumb|Jäik sidur. Siduri pooled on omavahel liidetud [[polt]]liitega]] [[Fail:Clutchdisc.jpg|pisi|Kuivsiduri hõõrdketas]] '''Sidur''' on seade, mis on ette nähtud vedava [[võll]]i [[pöörlemine|pöörlemise]] ülekandmiseks veetavale võllile. Sidur võimaldab väljundvõlli pöörlevast sidurivõllist lahti ühendada.<ref>{{Cite book|last=Sclater|first=Neil|date=2011|title=Mechanisms and mechanical devices sourcebook|publisher=McGraw-Hill|location=New York|isbn=9780071704427|page=212|edition=5th|access-date=27 December 2020|url=https://www.amazon.com/reader/0071704426}}</ref> Siduri sisendvõll on tavaliselt kinnitatud [[Mootor|mootori]] külge, samas kui siduri väljundvõll on ühendatud mehhanismiga, mis [[Mehaaniline töö|tööd]] teeb. [[Mootorsõiduk|Mootorsõidukis]] toimib sidur mehaanilise ühenduslülina [[Mootor|mootori]] ja [[Ülekanne (masinaehitus)|käigukasti]] vahel. Siduri lahutamisel ei määra mootori pöörlemiskiirust enam veorataste kiirus. Teine näide siduri kasutamisest on elektrilised [[Trell|puurid]].<ref>{{Cite web|url=http://auto.howstuffworks.com/clutch.htm|title=How Clutches Work|website=howstuffworks.com|date=16 October 2007|access-date=24 December 2020|language=en}}</ref> Siduri sisendvõlli ajab mootor ja väljundvõll on [[Puur|puuriteraga]] ühendatud (mitme vahekomponendi kaudu). Sidur võimaldab puuriteral pöörelda sama kiirusega kui mootor (sidur sisse lülitatud), pöörelda madalamal kiirusel kui mootor (sidur libiseb) või jääda paigale, kuni mootor pöörleb (sidur lahutatud). ==Klassifikatsioon== [[Fail:Multi-spring_plate_clutch_(Manual_of_Driving_and_Maintenance).jpg|pisi|Ketassidur]] [[Fail:Cone_clutch_(Manual_of_Driving_and_Maintenance).jpg|pisi|Koonussidur]] ===Töö iseloomu ja põhiotstarbe järgi=== * [[mittelülitatav sidur|Mittelülitatavad sidureid]] ei saa [[masin]]a töötamise ajal lahutada. * [[lülitatav sidur|Lülitatavad sidurid]] võimaldavad [[võll]]e nii masina seisu kui ka töö ajal lahutada ja ühendada. * [[Automaatsidur]]id ühendavad ja lahutavad võlle töörežiimi muutumisel automaatselt. * [[Kaitsesidur]]id lahutavad võlle, kui masina normaalne töörežiim on rikutud. Mõned sidurid töötavad üheaegselt nii kaitse- kui ka lülitavate siduritena. ===Ühenduse iseloomu järgi=== * Jäigad – ei võimalda ühe võlli pöördumist teise suhtes. * Elastsed – võimaldavad võllide pöördumist elastsete ([[kumm]]ist, [[metall]]ist) vaheelementide deformeerimise arvel. * Friktsioonsed – [[pöördemoment|pöördemomendi]] kasvades üle kindla väärtuse on võllide suhteline pöördumine võimalik. * Libisevad – võimaldavad pöördemomenti üle kanda ainult võllide nurkkiiruste erinevuse korral. == Tüübid == === Kuiv sidur === [[Fail:Car_clutch.png|paremal|pisi|Kuivsiduri skeem]] Kuivsidur kasutab jõu ülekandmiseks sisendvõllilt väljundvõllile kuivhõõrdumist; näiteks surub vedrumehhanism hõõrdketta (siduriketta) vastu mootori hooratast. Sõiduki ratastele edastatakse jõudu vaid siis, kui hooratas on sidurikettaga kontaktis. Jõuülekande peatamiseks liigutatakse siduriketas hoorattast eemale hoobmehhanismi abil. Enamik manuaalkäigukastiga autode sidureid on kuivsidurid. <ref> {{Cite web|url=https://www.louscarcare.com/blog/what-is-a-clutch-in-a-car|title=What Is a Clutch in a Car?|publisher=Lou’s Car Care|access-date=26 December 2025}} {{Cite web|url=https://www.reddit.com/r/cars/comments/5evgmd/wet_clutch_vs_dry_clutch_are_there_any_wet_manual/|title=Wet clutch vs dry clutch – are there any wet manual car transmissions?|publisher=Reddit r/cars|access-date=26 December 2025}} </ref> Hõõrdsiduri libistamine (olukord, kus sidur on osaliselt rakendatud, kuid võllid pöörlevad erineva kiirusega) on kohati vajalik, näiteks paigaltvõtul kiirendades, kuid kulumise vähendamiseks tuleks libistamist minimeerida. Tõmmatava tüübi (pull-type) siduri puhul tõmbab pedaali vajutamine survelaagrit, et sidur lahutada. Lükatava tüübi (push-type) puhul aga surub pedaali vajutamine survelaagrit siduri lahutamiseks. Mitmekettaline sidur koosneb mitmest üksteise järel paiknevast hõõrdkettast. Mõnel juhul kasutatakse seda suurema läbimõõduga ühekettalise siduri asemel. Kiirendusautodes (dregsterites) kasutatakse mitmekettalisi sidureid, et kontrollida jõuülekande määra ratastele paigaltstardil kiirendades. Mõned sidurikettad sisaldavad vedrusid, mille eesmärk on muuta ketta omasagedust, et vähendada sõiduki müra, vibratsiooni ja jäikust (NVH). Lisaks kasutatakse mõne manuaalkäigukastiga auto sidurisüsteemis viivitusklappi (clutch delay valve), et vältida siduri liiga äkilist haakumist. === Märg sidur === ''Märgsiduri'' puhul asub hõõrdematerjal õlivannis (või läbib õli), mis jahutab ja määrib sidurit. See tagab sujuvama haardumise ja pikema siduri eluea; märgsiduritel võib aga olla madalam efektiivsus, kuna osa energiast kandub õlile. Kuna märgsiduri pinnad võivad olla libedad (nagu mootorratta siduril, mis on mootoriõlis), saab mitme siduriketta üksteise peale panemine kompenseerida madalamat [[Hõõre|hõõrdetegurit]] ja seeläbi vältida libisemist täiskoormusel. Märgsidurites kasutatakse sageli komposiitpaberimaterjali. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (January 2023)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;</sup> === Tsentrifugaalsidur === Tsentrifugaalsidur rakendub automaatselt sisendvõlli kiiruse suurenedes ja lahutab end sisendvõlli kiiruse vähenedes. Kasutusalade hulka kuuluvad väikesed [[Mootorratas|mootorrattad]], [[Motoroller|motorollerid]], [[Mootorsaag|mootorsaed]] ja mõned vanemad [[Auto|autod]] . === Koonussidur ===   Koonussidur sarnaneb kuiva hõõrdketassiduriga, välja arvatud see, et hõõrdematerjal kantakse koonilise kujuga objekti välisküljele. See kooniline kuju võimaldab haakumisel kiilumist. Koonussidurite tavaline rakendus on manuaalkäigukasti sünkroonimisrõngas. === Küünissidur === Küünissidur (ka nukksidur) on libisemiskindla konstruktsiooniga sidur, mida kasutatakse sünkroonimata käigukastides. === Ühe pöördega sidur === [[Fail:TTY-ASR-33-Clutch.jpg|pisi|Kaskaadkäpaga ühe pöördega sidur [[Teletaip|teleprinteris]]]] ''Ühe pöördega sidur'' töötati välja 19. sajandil selliste masinate nagu kääride või presside käitamiseks, kus ühekordne juhtkangi tõmme või (hiljem) nupuvajutus käivitas mehhanismi, ühendades jõuallika ja masina [[Väntvõll|väntvõlli]] vahelise siduri täpselt üheks pöördeks enne siduri lahutamist. Kui sidur on lahutatud, on veetav element paigal. Varased konstruktsioonid olid tavaliselt nukksidurid, mille veetaval elemendil oli [[Nukkmehhanism|nukk]], mida kasutati nukksidurite lahutamiseks sobival hetkel. 20. sajandil töötati välja oluliselt lihtsustatud ühepöördelised sidurid, mis vajasid palju väiksemaid tööjõude ja võimaldasid mõnes variatsioonis fikseeritud pöörde murdosa operatsiooni kohta. Mõnes rakenduses asendasid kiirtoimelised hõõrdsidurid nukksidureid, kõrvaldades nukksidurite löökkoormuse probleemi iga kord, kui sidur rakendub. Lisaks kasutamisele rasketööstusseadmetes leidsid ühepöördesidurid rakendust arvukates väikemasinates. Näiteks tabulaatorites (tabelarvutusmasinates) vabastas käivitusklahvi vajutamine ühepöördesiduri, et töödelda viimasena sisestatud numbrit. Ladumismasinates valis suvalise klahvi vajutamine konkreetse märgi ja käivitas ka ühepöördelise siduri, et mehhanism selle märgi ladumiseks tsüklit käivitada. Samamoodi käivitas [[Teletaip|teleprinterites]] iga märgi vastuvõtmine ühepöördelise siduri, et käivitada trükimehhanism ühe tsükli jooksul. 1928. aastal töötas Frederick G. Creed välja ühe pöördega [[Sidur|vedrusiduri]], mis sobis eriti hästi [[Teletaip|teleprinterites]] vajaliku korduva käivitamise ja seiskamise toimingu jaoks. 1942. aastal töötasid kaks Pitney Bowes Postage Meter Company töötajat välja täiustatud ühe pöördega vedrusiduri. Nendes sidurites on spiraalvedru mähitud ümber ajamivõlli ja seda hoiab laienenud asendis käivitushoob. Käivitumisel tõmbub vedru kiiresti kokku ümber jõuvõlli, ühendades siduri. Ühe pöörde lõpus, kui käivitushoob on algolekusse viidud, haarab see vedru otsa (või selle külge kinnitatud haakeseadise) ja ajamielemendi [[Impulsimoment|nurkmoment]] vabastab vedru pinge. Nendel siduritel on pikk tööiga – paljud on läbinud kümneid ja võib-olla sadu miljoneid tsükleid ilma hoolduseta peale aeg-ajalt õlitamise. Kaskaadhaakklotsidega ühepöördelised sidurid asendasid lehtprinterites, näiteks teletüüptrükimasinates (sh Teletype Model 28 ja selle järeltulijad), mähisvedru-tüüpi ühepöördelised sidurid, kasutades samu tööpõhimõtteid. Neid kasutati ka IBM Selectric kirjutusmasinates. Tavaliselt on tegemist ketta kujuliste koostudega, mis on monteeritud veetavale võllile. Õõnsa ketta kujulise ajamitrumli sees paiknevad kaks või kolm vabalt liikuvat haakklotsi, mis on paigutatud nii, et siduri vallandumisel paiskuvad need tsentrifugaaljõu mõjul väljapoole sarnaselt trummelpiduri klotsidele. Rakendumisel kandub koormusmoment ühelt haakklotsilt teistele, tagades nende püsiva haardumise. Need sidurid ei libise pärast lukustumist ning nende rakendumine toimub väga kiiresti, millisekundite suurusjärgus. Koostust ulatub välja vabastusnukk (trip projection). Kui vabastushoob haakub selle nukiga, siis sidur lahutatakse. Kui vabastushoob vabastab nuki, rakendavad sisemised vedrud ja hõõrdejõud siduri. Seejärel pöördub sidur ühe või mitu pööret ning peatub hetkel, kui vabastushoob haakub uuesti vabastusnukiga. === Muud kujundused ===   * ''Tagasilöögisidur-pidurid'' : Neid leidub enne 1940. aastaid ehitatud sünkroonmootoriga elektrikellades, et vältida kella tagurpidi pöörlemist. Sidur koosnes vedruga sidur-pidurist, mis oli rootoriga ühendatud ühe või kahe reduktorkäigu astme abil. "Sidur-pidur lukustus tagurpidi pöörlemisel, kuid säilitas teatava vedrutoime. Tagurpidi pöörleva rootori inerts rakendas siduri ja pingutas vedru. Vedru vabanedes käivitas see mootori uuesti õiges suunas. * ''Rihmsidur'' : kasutatakse põllumajandustehnikal, muruniidukitel, mullafreesidel ja lumepuhuritel. Mootori võimsus kantakse üle [[Rihm (mehaaniline)|rihmade]] komplekti kaudu, mis on mootori tühikäigul lõdvad, kuid pingutusrullik saab rihmasid pingutada, et suurendada hõõrdumist rihmade ja rihmarataste vahel. * ''BMA sidur'' : Waldo J. Kelleigh' leiutas selle 1949. aastal <ref>{{Cite web|url=https://patents.google.com/patent/US2690246A/en|title=Clutch Patent}}</ref> ja seda kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks kahe võlli vahel. Need koosnevad ühele võllile kinnitatud fikseeritud ajamist ja liikuvast ajamist, millel on mitme sälguga kokkupuutepind. * ''Elektromagnetiline sidur'': tavaliselt haakub seda elektromagnet, mis on sidurikomplekti lahutamatu osa. Teist tüüpi sidur, ''magnetiline osakeste sidur'', sisaldab magnetiliselt mõjutatud osakesi kambris ajami vedava ja veetava osa vahel – [[Alalisvool|alalisvoolu]] rakendamine paneb osakesed kokku tõmbuma ja töötavatele pindadele kleepuma. Haakumine ja libisemine on märkimisväärselt sujuvad. ** ''Vedrusidur'' : sellel on spiraalvedru, mis on tavaliselt keritud ruudukujulise ristlõikega traadist. Need töötati välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Lihtsamal kujul on vedru ühest otsast kinnitatud ajami külge; selle teine ots on kinnitamata. Vedru asetub tihedalt silindrilise ajami ümber. Kui ajami pöörleb suunas, mis peaks lahti kerima, paisub vedru veidi ja libiseb, kuigi teatava takistusega. Seetõttu tuleb vedrusidureid tavaliselt määrida kerge õliga. Ajami pöörlemine teises suunas paneb vedru tihedalt mähima end ajami pinna ümber ja sidur lukustub väga kiiresti. Vedrusiduri libisemiseks vajalik pöördemoment [[Eksponentsiaalne kasvamine|kasvab eksponentsiaalselt]] vedru keerdude arvuga, järgides veovõrrandit . ==Sidurite arvutus== Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi: Ma = kr Mn, kus Mn on võlli nimipöördemoment (Mn = N/ω); kr – režiimitegur, mis leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest vastavalt masina tüübile ja töörežiimile; kr = 1,25...5,0 === Režiimiteguri ''k'' väärtusi === {|class=wikitable !Töömasin/Jõumasin!!Turbiin!!Elektrimootor!!Kolbmootor!!Erijuhud |- |Generaator||1...1,25||1...2||1,5...2,5|| |- |Tsentrifugaalpump||1,25||2...3||3...4|| |- |Ventilaator||1...1,5||1,25...2||2,25...3,5|| |- |Ühepoolse toimega kolbpumbad*|| ||2...3,5||5...6|| |- |Kahepoolse toimega kolbpumbad**|| ||1,75...3||4...5|| |- |Puidutöötlemise pingidja transportöörid|| ||1,5...2|| || |- |Tekstiilimasinad|| || || ||1,5...2 |- |Kolbkompressorid||1,5||2,25...3,5||4|| |- |Rullteed|| || || ||4 |- |Metallilõikepingid|| ||1,25...2,5|| || |- |Kraanad, tõstukid, elevaatorid|| ||3...5|| || |- |Autod|| || || ||1,2...1,5 |- |purustusveski sidur mootorilt ülekandele|| || || ||2,5 |- |purustusveski sidur ülekandelt masinale|| || || ||4 |- |colspan=5|* silindreid kolm või rohkem, **silindreid vähemalt kaks |} ==Siduripoolmete kinnitamine võllidele== Siduripoolmed kinnitatakse [[silindriline|silindrilistele]] või [[kooniline|koonilistele]] [[võlliots]]tele. Ühes suunas pöörlevate mõõdukalt koormatud [[võll]]idele (τ<15 MPa) kinnitatakse siduripoolmed [[siirdeist]]uga H7/k6, H7/m6 vms. Muutuva [[pöörlemine|pöörlemissuunaga]] ja raskelt koormatud (τ>15 MPa) [[võll]]idel kasutatakse [[ist]]u H7/n6. Siduripool kinnitatakse silindrilisele [[võlliots]]ale [[hammasliide|hammas]]liitega, kui [[liistliide|liistliite]] arvutus annab [[ist]]amiskoha pikkuse > 1,5d. Hammasliide keskmestatakse [[välisläbimõõt|välisläbimõõdu]] D järgi [[ist]]uga H7/j6. Siduripoolme kinnitamisel silindrilisele võlliotsale [[pressliide|pressliitega]] ja sellelt mahavõtmisel võib tekkida raskusi, mida saab vältida koonilise [[võlliots]]a kasutamisel. Siduripoolme surumine koonilisele võlliotsale tekitab [[liide (masinaehitus)|liites]] suure [[ping]]u ja kindlustab siduripoolme täpse radiaal- ja nurkasendi võlli suhtes. Seepärast suure koormuse ning tõukelise, löögilise ja [[reverseerimine|reversiivse]] töö korral eelistatakse sidurid istata koonilistele võlliotstele, kuigi neid on keerukam valmistada. Siduripoole istamisel võlliotsale tuleb tingimata rakendada [[telgjõud]]u. Kindel on ka kinnitamine [[polt|poldi]] ja [[mutter|mutriga]]. Lühikese [[rumm (masinaehitus)|rumm]]uavaga (l/d <0,8) ning siledale või [[hammasliide|hammasliitega]] silindrilisele võlliotsale istatud siduripoolme täpseks paigaldamiseks surutakse see mutriga vastu võlli [[õlgmik]]ku. Sageli paigaldatakse siduripoolme ja [[laagrivõru]] vahele [[puks]], mida ümbritseb [[kaelustihend]]. Sidurit võib võlliotsale kinnitada veel [[seib]]iga, [[vedrurõngas|vedrurõnga]] vms taolise vahendiga. == Kasutamine autodes == === Manuaalkäigukastid === Enamik manuaalkäigukastiga autosid ja veoautosid kasutab kuiva sidurit, mida juht kasutab vasakpoolseima pedaali abil. Pedaali liigutus kantakse sidurile mehaanilise ühenduse, hüdraulika (pea- ja alamsilindrid) või kaabli abil. Sidur lahutatakse ainult siis, kui juht siduripedaali vajutab, seega on käigukast vaikimisi ühendatud mootoriga. Käigukast on neutraalasendis, nii et siduripedaali saab vabastada ka siis, kui sõiduk jääb paigale. Sidur on vajalik paigaltvõtuks ja sõidukites, mille käigukastidel puuduvad sünkroonijad, mis aitaksid käiguvahetuse ajal mootori ja käigukasti kiirust sobitada, et vältida käigu "ragisemist", mis võib põhjustada tõsiseid kahjustusi hammasrataste hammastele. Sidur paigaldatakse tavaliselt otse mootori hooratta esipinnale, kuna hooratas kujutab endast sobivat suure läbimõõduga terasketast, mis toimib siduri ühe vedava kettana. Mõned võidusõiduautode sidurid kasutavad väikeseid mitmekettalisi siduripakke, mis ei ole hoorattaga integreeritud. Nii sidur kui ka hooratas on paigutatud koonilisse sidurikotta (kellakujuline korpus), mis ühendub käigukastiga. Siduriketta hõõrdkattematerjal võib varieeruda; levinud materjaliks on orgaaniline vaigupõhine komposiit vasktraadist pinnakattega või keraamiline materjal. <ref>{{Cite journal|last=Yu|first=Liang|title=Comparison of the Friction and Wear Characteristics between Copper and Paper Based Friction Materials|journal=Materials|volume=12|issue=18|page=2988|date=2019-09-15|last2=Ma|first2=Biao|last3=Chen|first3=Man|last4=Li|first4=Heyan|last5=Ma|first5=Chengnan|last6=Liu|first6=Jikai|bibcode=2019Mate...12.2988Y|doi=10.3390/ma12182988|issn=1996-1944|pmc=6766303|pmid=31540186|doi-access=free}}</ref> === Automaatkäigukastid === [[Automaatkäigukast|Automaatkäigukastis]] täidab siduri rolli [[Hüdrotransformaator|pöördemomendi muundur]]. Käigukast ise sisaldab aga sageli sisemisi sidureid, näiteks ''lukustavat sidurit'', mis hoiab ära pöördemomendi muunduri libisemise, et vähendada energiakadu käigukasti kaudu ja seega parandada kütusekulu. <ref>{{Cite web|url=http://youronlinemechanic.com/what-is-lock-up-clutch-mechanism/|title=What is Lock-up Clutch Mechanism?|publisher=Your Online Mechanic|access-date=2014-07-17}}</ref> === Ventilaatorid ja kompressorid === Vanemates rihmülekandega mootori jahutusventilaatorites kasutatakse sageli kuumusega aktiveeritavat sidurit bimetallriba kujul. Kui temperatuur on madal, keerleb vedru ja sulgeb klapi, mis laseb ventilaatoril pöörelda umbes 20–30% [[Väntvõll|väntvõlli]] kiirusest. Kui vedru temperatuur tõuseb, siis vedru keerdub lahti ja avab klapi, lastes vedelikul klapist mööda voolata, pannes ventilaatori pöörlema umbes 60–90% väntvõlli kiirusest. Sõiduki kliimaseadme [[kompressor]] kasutab vajadusel sisselülitamiseks magnetilisi sidureid. == Kasutamine mootorratastel == [[Fail:Basket_clutch.png|paremal|pisi|200x200px|Sidurikorv]]   Mootorratastel kasutatakse tavaliselt märgsidurit, mille õlitase on sama mis käigukastil. Need sidurid koosnevad tavaliselt vahelduvatest hõõrdplaatidest ja terasplaatidest. Hõõrdplaatide välisläbimõõdul on kõrvad, mis lukustavad need väntvõlli abil pööratavasse korvi. Terasplaatide siseläbimõõdul on kõrvad, mis lukustavad need käigukasti sisendvõlli külge. Siduri rakendamisel suruvad plaadid kokku spiraalvedrude või membraanvedrude komplekt. [[Mootorratas|Mootorratastel]] juhitakse sidurit vasakul lenkstangi asuva käsihoovaga. Kui hoovale survet ei avaldata, on sidurikettad ühendatud (vedav), hoova juhi poole tagasi tõmmates lahutatakse sidurikettad kaabli või hüdraulilise ajami abil, võimaldades juhil käike vahetada või kulgeda. Võidusõidumootorrattad kasutavad sageli libisevaid sidureid, et kõrvaldada mootori pidurdamise mõju, mis ainult tagarattale rakendatuna võib põhjustada ebastabiilsust. ==Vaata ka== * [[Autosidur]] * [[Haakesidur]] * [[Hammassidur]] * [[Janney sidur]] * [[Kruvisidur]] * [[Masinaelement]] * [[Willisoni sidur]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Sidurid| ]] 05y32mm8xgfwwzj6zj1hp4yqfl3s365 0 46683 7231091 7229260 2026-09-08T22:55:53Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231091 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *11. veebruar – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eeesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[21. veebruar]] – [[Dame N'Doye]], Senegali jalgpallur *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[14. märts]] – [[Johnny Flynn]], Briti näitleja ja muusik *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada–Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] lv3u613i9wpw4pud38c6p4uvhysiz1k 7231095 7231091 2026-09-08T23:00:15Z Raamaturott 56450 7231095 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eeesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada–Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] 2363cesoimjmo4ni5blhvndx8a3kccc 0 48457 7230810 7210532 2026-09-08T12:11:36Z Kuriuss 38125 7230810 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib bioloogilisest neuronist; tehisneuroni kohta vaata artiklit [[Tehisneuron]]}} [[Pilt:PLoSBiol4.e126.Fig6fNeuron.jpg|pisi|Suure dendriidipuuga [[püramidaalneuron]] pildi keskel [[geeniekspressioon|ekspresseerib]] siin [[roheliselt fluorestseeruv valk|roheliselt fluorestseeruvat valku]]. Punaselt värvunud on [[γ-aminovõihape]]t tootvad [[vaheneuron]]id. [[Koronaallõige]], [[krooniline kujutis]]. Hiire [[ajukoor]]e mikroskoopiline ülesvõte.<br /> (Mõõtkava pikkus paremal allnurgas: 100 [[Mikromeeter|µm]])]] '''Neuron''' ehk '''närvirakk''' ehk '''neurotsüüt''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast νεῦρον ''neuron'' '[[kõõlus]]; närv')<ref>[http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3Dneu%3Dron νεῦρον]. – Henry George Liddell, Robert Scott. ''A Greek-English Lexicon''.</ref> on enamikul [[loomad]]el [[rakk]], mis moodustab [[närvisüsteem]]i anatoomilis-funktsionaalse põhiüksuse.<ref name="Dz1yt" /> Neuronid on [[närvikude|närvikoes]] paiknevate [[närviahel]]ate põhikomponendid. Neil on võime tekitada [[membraanipotentsiaal]]i muutusi ja edastada informatsiooni kaugele ([[elektriline signalisatsioon]]). [[Gliia]] rakud, mis moodustavad närvikoes teise suure [[rakupopulatsioon]]i, ei ole võimelised kiireks elektriliseks signalisatsiooniks, kuid osalevad olulisel määral [[närvisüsteem]]i talitluses. Looma kõigi neuronite kogum koos [[gliiarakk]]udega moodustab närvisüsteemi. [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|Kaks [[Purkinje rakk]]u ja viis [[granulaarrakku]] [[tuvilased|tuvilase]] [[väikeaju]]st<br /> (joonistanud [[Santiago Ramón y Cajal]] (1899))]] [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|Koelõik [[väikeaju]]koorest ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värvimismeetod): [[gliia]]ga ümbritsetuna on pildi ülaosas näha helepruuniks värvunud jätked ja suured [[rakukeha]]d mõnel [[Purkinje rakk|Purkinje rakul]], mis on tihedas kontaktis mõnede mustaks värvunud [[korvrakk]]ude jätketega; allpool paikneb väikeaju [[granulaarrakk]]ude kiht, mis [[imetajad|imetajatel]] moodustab üle poole kõikidest neuronitest]] Neuron on tsütoloogiliselt sarnane teiste rakkudega, kuid tal eristatakse iseloomulikult [[rakukeha]] ja kahte tüüpi [[neuriit|jätkeid]] – [[dendriit]]e ja [[akson]]it.<ref>Paniagua, R.; Nistal, M.; Sesma, P.; Álvarez-Uría, M.; Fraile, B.; Anadón, R. y José Sáez, F. ''Citología e histología vegetal y animal'', McGraw-Hill Interamericana de España, S.A.U. 2002, ISBN 84-486-0436-9.</ref> Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a, [[Nissli substants]]i (koosneb [[ribosoom]]idest ja [[kare endoplasmaretiikulum|karedast endoplasmaretiikulumist]]) ning [[Golgi aparaat]]i. Rakukehast lähtuvad kõik jätked. Dendriidid on suhteliselt lühikesed (tavaliselt alla 700 μm, kuigi näiteks [[Purkinje rakk]]ude dendriidid võivad olla pikemad), sageli hargnevad jätked, mis sisaldavad [[mikrotoruke]]si ja [[neurofilament]]e. Nad võtavad vastu [[erutus]]t teistelt rakkudelt. Neil võivad esineda [[dendriidioga]]d, mis on olulised neuronitevahelise kommunikatsiooni kohad. Dendriidioga moodustab kontakti teise neuroni [[sünaptiline lõpe|sünaptilise lõpmega]]. Akson on tavaliselt dendriitidest pikem (inimesel võib ulatuda kuni umbes 1 meetrini, näiteks [[istmikunärv]]is)<ref>Inimkehas on pikimad aksonid seljaaju [[eessarve]] [[motoneuron]]itel, mis juhivad sealt impulsse jala distaalse osa lihastele, näiteks seljaaju segmendist [[seljaju segment S1|S1]] [[lühike suurvarbapainutaja|lühikese suurvarbapainutaja]] lihaskiududeni. Seda lihast innerveerivad [[närvikiud]] kulgevad [[piirdenärvisüsteem]]i närvides (sakraalsete [[seljaajunärv]]ide kaudu [[nimme-ristluupõimik]]uni, edasi [[istmikunärv]]is, pärast selle hargnemist [[sääreluunärv]]is ja seejärel [[keskmine tallanärv|keskmises tallanärvis]], mis innerveerivad lühikese suurvarba painutaja mediaalse pea lihaskiude). Ligilähedaselt sama pikad on [[Betsi rakk]]ude aksonid ajukoores, mis kulgevad [[kesknärvisüsteem]]i radades alumistesse seljaajulõikudesse ja lõpevad näiteks vahetusrakkudel sakraalsegmendi [[seljaju segment S4|S4]] eessarves.</ref> ning juhib erutuse edasi teiste rakkudeni. See algab [[aksoni kink|aksoni kingust]] ning sisaldab [[tsütoplasma]]t, [[mikrotoruke]]si, [[neurofilament]]e ja [[transportvesiikul]]eid. Sageli ümbritseb aksonit katkendlik [[müeliintupp]], mis kiirendab närviimpulsi levikut. Neuron võtab dendriitide ja rakukeha kaudu vastu keemilisi signaale, mis summeeruvad [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Läve ületamisel tekib [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda aksonit ja muundatakse [[aksonilõpe|aksonilõpmes]] taas keemiliseks signaaliks. Neuronid sünteesivad muu hulgas [[virgatsaine]]id, [[neuromodulaator]]eid, [[troofiline faktor|troofilisi faktoreid]] ja [[neurohormoonid|neurohormoone]]. {{Neuroni ehitus|}} Neuronitevahelise suhtluse peamised kohad on [[sünaps]]id, kus signaal edastatakse [[sünaptiline ülekanne|sünaptilise ülekande]] teel. Ehituse alusel eristatakse kahte tüüpi sünapse: *[[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] – levinud eriti [[selgrootud|selgrootutel]]; [[närviimpulss]] liigub otse rakust rakku [[aukliidus]]te kaudu ([[konneksoon]]id ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d); *[[keemiline sünaps|keemilised sünapsid]] – domineerivad [[selgroogsed|selgroogsetel]]; elektriline signaal muundatakse [[presünaps]]is keemiliseks ([[virgatsaine]]), mis vabaneb [[sünapsipilu]]sse ja seondub [[postsünaptiline membraan|postsünaptilise membraani]] retseptoritega. Keemilised sünapsid koosnevad [[presünaps]]ist (kus paiknevad [[sünapsipõieke]]sed ja [[aktiivtsoon]]) ja [[postsünaps]]ist (kus paiknevad [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id). [[närviimpulss|Närviimpulsi]] saabumine põhjustab [[kaltsiumioon]]ide (Ca²⁺) sissevoolu presünapsi, mis käivitab [[virgatsaine]] [[eksotsütoos]]i. Virgatsaine [[difusioon|difundeerub]] läbi sünapsipilu ja seondub [[postsünaptiline retseptor|postsünaptiliste retseptoritega]], mis võivad olla kas [[ioonkanal]]id (kiire vastus) või [[metabotroopne retseptor|metabotroopsed retseptorid]] ([[rakusisene signaalirada|rakusisesed signaalirajad]]). Aksonite otsad on sünapside kaudu kontaktis teiste neuronite, [[lihasrakk]]ude ([[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarne lõppplaat]]) või [[näärmerakk]]udega. Mõned neuronid võivad eritada [[signaalaine]]id ka otse verre, näiteks modifitseerunud neuronid [[neerupealise säsi]]s või [[hüpotalamus]]es, kus nad nõristavad [[neurohormoon]]e. Neuronid hakkavad kujunema juba [[loode|looteeas]]; [[embrüogenees]]is arenevad nad [[ektoderm]]ist pärinevatest [[neuroblast]]idest. Enamik neuroneid ei jagune pärast [[diferentseerumine|diferentseerumist]] enam [[mitoos]]i teel. Siiski esineb mõnes ajupiirkonnas piiratud [[neurogenees]]i, mida nimetatakse [[täiskasvanu neurogenees]]iks.<ref>Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. The common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.</ref> [[Piirdenärvisüsteem]]is võivad [[müeliniseeritud akson|müeliniseeritud]] närvikiud osaliselt [[regeneratsioon|regenereeruda]] tänu [[Schwanni rakk]]udele, mis moodustavad [[neurolemm]]i. Närvirakkude võrgustiku talitlust, uuenemist ja patoloogilisi seisundeid reguleerib suurel määral [[neurohumoraalne regulatsioon]]. Hinnangute kohaselt koosneb inimese [[peaaju]], mille [[mass]] on umbes 1,5 kg, ligikaudu 86 [[miljard]]ist neuronist ja umbes sama paljudest gliiarakkudest.<ref name="Anzahl Neurone">Azevedo ja kolleegide 2009. aasta tulemuste ([https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19226510/ PMID 19226510]) põhjal hinnatakse täiskasvanud mehe ajus olevate närvirakkude arvuks ligikaudu 86 ± 8 miljardit ja gliiarakkude arvuks ligikaudu 85 ± 10 miljardit; kasutatud meetodi (immunohistokeemiliselt märgistatud NeuN(+)- ja NeuN(−)-rakkude loendamine fraktsioneeritud koeproovidest, [[isotroopne fraktsioneerija]])[http://www.jneurosci.org/content/25/10/2518.full]) täpsust ei saa Lycki ja kolleegide 2009. aasta tulemuste [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0165027013003786] põhjal ([https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19520115/ PMID 19520115]) täielikult hinnata, kuid see näib [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165027013003786 Bahney ja von Barthfeldi 2014. aasta uurimus]e järgi olevat vähemalt gliiarakkude puhul usaldusväärne.</ref> Neuron on närvisüsteemi ehituslik ja funktsionaalne põhiühik. Nimetuse ''neuron'' võttis kasutusele [[Heinrich Wilhelm Waldeyer]] 1881. aastal. == Ehitus == Tüüpilise neuroni moodustavad [[rakukeha]], mis sisaldab suurt [[rakutuum]]a ja kõigile [[päristuumne rakk|päristuumsetele rakkudele]] omaseid [[organell]]e, ning rakukehast lähtuvaid [[närvijätke]]id (tavaliselt ühte [[akson]]it ja mitut [[dendriit]]i). [[Pilt:Neuron-SEM.png|pisi|Infograafika rakukehast, millest lähtub hulgaliselt [[närvijätke]]id]] ===Rakukeha=== {{Vaata|Rakukeha}} Neuroni [[rakutuum]] paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskel ja on hästi nähtav, eriti väikestes neuronites. See sisaldab ühte või kahte silmapaistvat [[tuumake]]st ning hajusat [[kromatiin]]i, mis viitab raku suurele [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooniaktiivsusele]]. [[Tuumaümbris]]es, milles leidub hulgaliselt [[tuumapoor]]e, on hästi arenenud [[tuuma laamina|laamina]]. Tuuma piirkonnas võivad esineda [[Cajali kehake]]sed – ligikaudu 1 [[mikromeeter|μm]] läbimõõduga kerajad struktuurid, mis sisaldavad peamiselt [[RNA]] töötlemisega seotud [[valk]]e. Tuuma ümbritsevat tsütoplasmat ([[neuroplasma]]t) täidavad mitmesugused [[organell]]id. Rakukeha sisaldab lisaks rakutuumale [[kare endoplasmaretiikulum|karedat endoplasmaretiikulum]]i ja [[sile endoplasmaretiikulum|siledat endoplasmaretiikulum]]i, [[mitokonder|mitokondreid]], [[Golgi aparaat]]i ning teisi rakustruktuure. Rakukeha läbimõõt varieerub sõltuvalt neuroni tüübist ligikaudu 5-st kuni üle 100 [[mikromeeter|µm]]-ni. Kõige silmapaistvamad on [[Nissli kehake]]sed, sest rakukeha on rikas vabade [[ribosoom]]ide ja kareda endoplasmaretiikulumiga seotud ribosoomide poolest; [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] on need nähtavad [[basofiil]]sete kogumikena, [[transmissioonelektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]] aga endoplasmaretiikulumi tsisternide võrgustikuna. [[Valgusüntees]]iga seotud organellide rohkus tuleneb rakukeha suurest [[anabolism|biosünteetilisest]] aktiivsusest. Nissli kehakesed on eriti silmapaistvad somaatilistes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e ja teatud [[kraniaalnärv]]ide [[motoorne tuum|motoorsete tuumade]] neuronites. Nissli kehakesed ei esine mitte ainult rakukehas, vaid ka dendriitides, kuid mitte aksonis – see on tunnus, mis võimaldab [[neuropiil]]is dendriite aksonitest eristada. Golgi kompleks, mis avastati algselt neuronites, on organellide arenenud süsteem, mis koosneb lamenenud tsisternidest ja väikestest vesiikulitest. See on piirkond, kus Nissli kehakestes sünteesitud valke täiendavalt töödeldakse ja pakendatakse. Tsütoplasmas leidub primaarseid ja sekundaarseid [[lüsosoom]]e (viimased on rikkad [[lipofustsiin]]i poolest ning võivad vananedes koguneda ja rakutuuma keskmest eemale nihutada).<ref>Keller, Jeffrey N., Edgardo Dimayugab, Qinghua Chena, Jeffrey Thorpea, Jillian Geeb ja Qunxing Ding. Autophagy, proteasomes, lipofuscin, and oxidative stress in the aging brain. – ''The International Journal of Biochemistry & Cell Biology'', 2004, kd 36, nr 12, lk 2376–2391.</ref> [[Mitokonder|Mitokondrid]] on väikesed ja ümarad ning neil on tavaliselt pikisuunalised [[krista]]d. [[Tsütoskelett|Tsütoskeleti]] osas on rakukeha rikas [[mikrotoruke]]ste (neid on neuronites traditsiooniliselt nimetatud [[neurotoruke]]steks, kuigi need ei erine teist tüüpi rakkude mikrotorukestest) ja [[vahefilament]]ide (samal põhjusel nimetatud [[neurofilament]]ideks) poolest.<ref>Johnson, I. P. Morphological Peculiarities of the Neuron. ''Brain Damage and Repair (From Molecular Research to Clinical Therapy)''.</ref> Neurotorukesed osalevad rakukehas sünteesitud valgumolekulide kiires transpordis dendriitidesse ja aksonisse.<ref>Afifi, Adel K. ''Neuroanatomía Funcional''. ISBN 970-10-5504-7.</ref> Neuronis sünteesitakse rakukehas kõik [[valk|valgud]] ja muud talitluseks vajalikud ained. Teistelt rakkudelt pärinevad signaalid jõuavad neuronisse peamiselt dendriitide kaudu ning levivad mööda rakumembraani pingemuutustena, nõrgenedes kauguse kasvades. Need signaalid koonduvad rakukehas, kus neid integreeritakse [[membraanipotentsiaal]]i muutuste ruumilise ja ajalise [[sünaptiline summatsioon|summatsiooni]] teel. Summatsiooni tulemus [[aksoni kink|aksoni kingu]] piirkonnas määrab, kas ületatakse [[lävipotentsiaal]] ja kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]] (vt [[kõik-või-mitte-midagi seadus]]). Tekkinud aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit edasi ([[erutusjuhtivus]]) ning jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilistesse lõpmetesse]], kus erutus kantakse üle teistele rakkudele [[erutusülekanne|erutusülekande]] teel. === Dendriidid === {{vaata|Dendriit}} [[Pilt:Dendritic spines.jpg|pisi|Dendriit mitme [[dendriidioga|oga]]ga]] Närviraku rakukehast lähtuvad, nagu [[Ross Granville Harrison]] esmakordselt 1907. aasta paiku [[koekultuur]]is täheldas,<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''Aschoff/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin,'' 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> mitmesugused [[neuriit|tsütoplasmajätked]]. [[Dendriit|Dendriidid]] ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast δένδρον ''dendron'' 'puu') on neuronite rakukehast lähtuvad peenelt hargnevad jätked, mis moodustavad kontaktkohti teiste rakkudega ja mille kaudu nende erutus kandub neuronile edasi. [[Sünaps]]ide kaudu on neuron ühenduses teiste rakkudega ning võtab vastu signaale dendriidi lokaalse [[postsünaptiline membraan|postsünaptilise membraanipiirkonna]] kaudu. Dendriidid koosnevad [[tsütoplasma]]st, mida ümbritseb [[rakumembraan]]. Neil puudub [[müeliintupp]]. Nende kontuur on sageli ebakorrapärane ja paljude neuronite dendriitidel on [[dendriidioga|ogad]], mis on olulised sünaptiliste kontaktide kohad. Dendriitidele on iseloomulik rohke [[mikrotoruke]]ste sisaldus ja suhteliselt vähene [[neurofilament]]ide hulk; viimased paiknevad paralleelsete kimpudena. Lisaks leidub neis rohkesti [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[Nissli kehake]]si, mida on rohkem rakukehale lähemal. Esineb ka [[sile endoplasmaretiikulum]], mis toodab [[membraanivesiikul]]eid [[valk]]ude ja [[lipiid]]ide rakusiseseks transpordiks. Ühe neuroni [[dendriidipuu]]l võib olla mitu tuhat sünaptilist kontakti. Nende kaudu saab neuron teistelt rakkudelt signaale, mis avalduvad väikeste muutustena neuroni [[membraanipotentsiaal]]is dendriidi või rakukeha pinnal. Neid muutusi nimetatakse [[postsünaptiline potentsiaal|postsünaptilisteks potentsiaalideks]]. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad siis, kui [[virgatsaine]] vabaneb [[presünaps]]ist ja seondub postsünaptilise membraani [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]]. Selle tulemusel avanevad või sulguvad [[ioonkanal]]id, mis võimaldavad [[ioon]]ide (nt Na⁺, K⁺, Cl⁻) liikumist läbi membraani ja põhjustavad lokaalse muutuse membraani [[pinge (elekter)|elektrilises pinges]]. Eristatakse kahte põhilist tüüpi postsünaptilisi potentsiaale: *[[erutav postsünaptiline potentsiaal|erutavad postsünaptilised potentsiaalid]], mis muudavad membraani vähem negatiivseks (lähemale lävele); *[[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid]], mis muudavad membraani negatiivsemaks (kaugemale lävest). [[Postsünaptiline potentsiaal|Postsünaptilised potentsiaalid]] on lokaalsed ja astmelised signaalid. Need tekivad ainult aktiivse sünapsi piirkonnas (tavaliselt dendriidil või rakukehal) ega levi aktiivselt mööda neuronit nagu [[aktsioonipotentsiaal]], kuigi võivad passiivselt nõrgenedes levida. Nende suurus sõltub sisendsignaali tugevusest: mida rohkem [[virgatsaine]]t vabaneb, mida rohkem [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]] aktiveerub ja mida rohkem [[ioonkanal]]eid avaneb, seda suurem on membraanipotentsiaali muutus. Erinevalt [[aktsioonipotentsiaal]]ist (mis järgib "kõik-või-mitte-midagi" põhimõtet) võivad postsünaptilised potentsiaalid olla erineva tugevusega ning neid saab omavahel liita. Kõik postsünaptilised potentsiaalid integreeritakse [[aksoni kink|aksoni kingul]]. Kui nende summa ületab [[lävipotentsiaal]]i, tekib [[aktsioonipotentsiaal]], mis levib mööda [[akson]]it edasi. Seega ei saa neuron sisendsignaale mitte otseselt impulssidena, vaid väikeste pingemuutustena, mis tuleb kokku liita ja tõlgendada. Juba üksiku dendriidi sünaptiline aktivatsioon võib esile kutsuda pikaajalisi muutusi (vt [[sünaptiline plastilisus]]). === Aksoni kink === {{Vaata|Aksoni kink}} [[Aksoni kink]] ehk aksoni lähtekoonus on [[Nissli substants]]ita piirkond rakukehas, millest lähtub [[akson]]. Selles piirkonnas on membraanis väga tihe [[pingesõltuv naatriumkanal|pingesõltuvate Na⁺-kanalite]] ([[naatriumkanal]]ite) kontsentratsioon. Need kanalid avanevad [[aktsioonipotentsiaal]]i alguses, võimaldades Na⁺-ioonide kiiret sisenemist rakku. Aksoni kingus integreeritakse [[dendriit]]idelt ja rakukehalt saabuvad [[postsünaptiline potentsiaal|postsünaptilised potentsiaalid]]. Et Na⁺-kanaleid on seal rohkem kui neuroni teistes osades, piisab aktsioonipotentsiaali käivitamiseks väiksemast esialgsest membraanipotentsiaali muutusest ning väiksemast postsünaptiliste potentsiaalide summaarsetest mõjudest. Seda kriitilist käivitumistaset nimetatakse [[lävipotentsiaal]]iks. Kui postsünaptilised potentsiaalid aksoni kingus summeeruvad ja ületavad selle läve, tekib [[aktsioonipotentsiaal]], mis algab aksoni algussegmendis ja levib edasi mööda aksonit. Sellepärast on aksoni kink neuroni kõige tundlikum "otsustamiskoht": seal muundatakse dendriitidelt ja rakukehalt saabuvad analoogsed sisendsignaalid "digitaalseks" väljundiks – aktsioonipotentsiaalide jadaks. Madalama läve tõttu algab närviimpulss just seal ja suunatakse edasi mööda aksonit. === Akson === {{Vaata|Akson|Närvikiud}} Akson ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ἄξων ''axōn'' 'telg') on rakukehast lähtuv peen pikk jätke, mida ümbritseb selle membraan – [[aksolemm]]. Aksolemmi võivad [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[piirdenärvisüsteem]]is ümbritseda [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], millega võib, aga ei pruugi kaasneda [[müeliin]]i teke. Aksoni võib rakukehast lähtudes jaotada kolmeks osaks: [[aksoni kink]], [[aksoni algussegment]] ja aksoni ülejäänud osa.<ref name="paniagua" /> Aksoni kink paikneb vahetult rakukeha kõrval ja on suurtes neuronites hästi nähtav. Selles piirkonnas on näha [[Nissli kehake]]ste järkjärgulist kadumist ning [[mikrotoruke]]ste ja [[neurofilament]]ide rohkust. Viimased paiknevad paralleelsete kimpudena. Aksoni kink on üleminekupiirkond rakukeha ja aksoni vahel. Aksoni algussegment on piirkond, kus tavaliselt algab [[aktsioonipotentsiaal]]i teke. Selles esineb elektronitiheda materjali rikas ala, mis on seotud [[rakumembraan]]iga ning sisaldab [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] valke. Mikrotorukesed on siin polariseeritud ning sisaldavad [[τ-valk]]u,<ref>Goedert, M., M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987.</ref> kuid mitte valku [[MAP-2]].<ref name="Kole,2012">Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247.</ref> See piirkond on signaalide integratsiooni ja aktsioonipotentsiaali käivitamise peamine koht. Aksoni ülejäänud osas kulgeb närviimpulss mööda aksonit ja selle harusid ([[kollateraal]]e) kuni lõppharudeni, kus moodustuvad enamasti [[presünaptiline lõpe|presünaptilised lõpmed]]. Müeliniseeritud aksonites esinevad siin ka [[Ranvier' kitsend]]id, mis on olulised kiire [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse erutusjuhtivuse]] tagamiseks: aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest kitsendist järgmisse, kuna aga müeliinita piirkondades levib signaal pidevalt ja aeglasemalt. Aksoni kulgemise vältel on see ümbritsetud [[gliiarakk]]udega – [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] ja [[kesknärvisüsteem]]is [[oligodendrotsüüt]]idega. Kui gliiarakud keerduvad ümber aksoni, moodustub isoleeriv [[müeliintupp]], mis koosneb rakumembraani lamellidest. Müeliintupp koos aksoniga moodustab [[närvikiud|närvikiu]]. Aksoni tsütoplasmas ([[aksoplasma]]s) paikneb [[tsütoskelett]], mis koosneb [[mikrotoruke]]stest ja [[neurofibrill]]idest. Need moodustavad aluse [[aksonaalne transport|aksonaalsele transpordile]], mille abil liiguvad rakukehast sünteesitud valgud ja membraanikomponendid aksoni lõppossa ([[anterograadne transport]]) ning vastassuunas signaalmolekulid rakukeha suunas ([[retrograadne transport]]). Aktsioonipotentsiaalid tekivad [[aksoni algussegment|aksoni algussegmendis]] ja levivad mööda aksonit kuni lõpp-piirkondadeni, kus moodustuvad sünapsid teiste neuronite, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udega. Aksonite pikkus ja läbimõõt varieeruvad sõltuvalt neuroni tüübist ja asukohast: imetajatel jääb läbimõõt ligikaudu vahemikku 0,05–20 µm ning pikkus võib ulatuda mõnest mikromeetrist kuni ligikaudu 1 meetrini. ==== Müeliintupp ==== {{Vaata|Müeliintupp}} Müeliintupp on aksonit ümbritsev isoleeriv struktuur, mis moodustub gliiarakkude mitmekordse membraankeerdumise tulemusena. See suurendab oluliselt närviimpulsi leviku kiirust: müeliniseeritud närvikiud juhivad signaale ligikaudu kümme korda kiiremini kui müeliinita kiud. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], piirdenärvisüsteemis aga [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]]. Üks Schwanni rakk katab tavaliselt umbes 1 mm pikkuse aksonilõigu. Müeliinitupp jaguneb internoodideks (sõlmevahe), mida eraldavad Ranvier' kitsendid. Ranvier' kitsendites toimub aktsioonipotentsiaali taastumine, mis võimaldab saltatoorset juhtivust. Aksoni algus- ja lõpposa on tavaliselt müeliniseerimata. ==== Lõpe ==== {{Vaata|Presünaptiline lõpe}} Akson ja selle harud lõpevad [[Presünaptiline lõpe|presünaptilistes lõpmetes]] ehk aksonilõpmetes, mis moodustavad sünapsi presünaptilise osa. Presünaptiline lõpe sisaldab [[sünapsipõieke]]si, milles paiknevad [[virgatsaine]] molekulid. Kui aktsioonipotentsiaal jõuab lõpmesse, avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumkanal]]id ning Ca²⁺-ioonide sissevool käivitab põiekeste liitumise rakumembraaniga. Selle tulemusel vabanevad virgatsained [[eksotsütoos]]i teel sünapsipilusse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi umbes 30 [[nanomeeter|nm]] laiuse sünaptilise pilu ja seonduvad postsünaptilise membraani [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]]. See põhjustab [[ioonkanal]]ite avanemise ja lokaalselt vastuvõtjarakus leviva postsünaptilise potentsiaali tekke. Sünapsid võimaldavad närvirakkude vahelist suhtlust ning närvisüsteemi signaalide täpset ja suunatud ülekannet. === Neuroni rakumembraan === Neuroni [[rakumembraan]]id toimivad suhtluskeskustena: nende kaudu neuronid suhtlevad ning need kontrollivad [[toitaine]]te sisenemist ja [[jääkaine]]te väljutamist. Membraanides etendavad olulist rolli kaks [[molekul]]ide rühma: [[lipiidid]] ja [[valgud]]. Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt [[fosfolipiidid]]est, [[glükolipiidid]]est ja [[kolesterool]]ist. Membraanivalgud moodustavad molekulaarseid üksusi, mis talitlevad [[membraaniretseptor]]ite (nt [[opioidretseptorid]]), [[membraanikanal]]ite ja [[ensüümid]]ena.<ref name="JwZaQ" /> [[Pilt:Complete neuron cell diagram numbered large numbers.svg|pisi|350px|Neuroni ehitus. Skeem näitab [[piirdenärvisüsteem]]is paikneva [[akson]]iga selgroogse neuroni ehitust (kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]])]] #[[kare endoplasmaatiline retiikulum]] #[[polüribosoom]] #[[ribosoom]] #[[Golgi kompleks]] #[[rakutuum]] #[[tuumake]] #[[rakumembraan]] #[[mikrotoruke]] #[[mitokonder]] #[[sile endoplasmaatiline retiikulum]] #[[aksoni kink]] #[[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tuum #[[sünaps]] (aksonsomaatiline) #sünapsid (aksondendriidilised) #[[dendriit]] #[[akson]] #[[virgatsaine]] sünapsipilus #[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] #[[sünaps]] #[[aktiinifilamendid]] #Schwanni raku [[müeliintupp]] #[[Ranvier' kitsend]] #[[presünaptiline lõpe]] #[[sünapsipõieke]]sed #sünaps (aksonaksoniline) #[[sünapsipilu]] == Talitlus == Neuronitel on võime teiste rakkudega (sh teiste neuronite, [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]udega) suhelda kiiresti, täpselt ja ka pikkade vahemaade tagant. Seda võimaldavad elektrilised signaalid ehk [[närviimpulss|närviimpuls]]id ([[aktsioonipotentsiaal]]id). Närvisüsteemis saab eristada sensoorseid, integratiivseid ja motoorseid komponente. Sensoorsetest retseptoritest pärinev info jõuab neuronite kaudu integratiivsetesse keskustesse, kus see töödeldakse. Seejärel edastatakse vastus motoorsete neuronite kaudu efektoritele, näiteks [[lihaskontraktsioon]]iks või näärmete [[sekretsioon]]iks. Neuronid on omavahel ja teiste rakkudega ühendatud [[sünaps]]ide kaudu. Signaali vastuvõtt toimub siis, kui [[virgatsaine]]d seonduvad postsünaptilise membraani retseptoritega dendriitidel või rakukehal. See põhjustab lokaalseid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is, mis levivad passiivselt dendriitidest rakukehasse. Eri sünapsidest saabuvad signaalid koonduvad rakukehas ja liiguvad edasi [[aksoni kink|aksoni kingule]], kus toimub nende ruumiline ja ajaline [[sünaptiline summatsioon|summatsioon]]. Mida lähemal sünaps rakukehale paikneb, seda tugevam on selle mõju; kaugemal paiknevate sünapside mõju nõrgeneb. Aksoni kingul otsustatakse kõik-või-mitte-midagi põhimõtte järgi, kas [[lävipotentsiaal]] on saavutatud. Kui lävi ületatakse, käivitub [[aktsioonipotentsiaal]] aksoni algussegmendis ning levib mööda [[akson]]it. Aksoni membraan ([[aksolemm]]) eraldab rakusisese ja rakuvälise keskkonna. Puhkeseisundis on raku sisemus negatiivsem kui väliskeskkond – see on [[puhkepotentsiaal]], mida tekitavad ioonide kontsentratsioonierinevused ning mida säilitab [[naatrium-kaaliumpump]] aktiivse transpordi abil. Aktsioonipotentsiaali levik mööda aksonit toimub ioonkanalite järjestikuse avanemise teel, mitte ioonide difusioonina raku sisemuses. See tagab signaali kiire edasikandumise mööda membraani. Pärast aktsioonipotentsiaali tekib [[repolarisatsioon]] ning sellele järgnev [[refraktaarperiood]], mille jooksul uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekkida. See tagab signaali ühesuunalise leviku mööda aksonit. Aktsioonipotentsiaal jõuab lõpuks aksoni lõpposasse ning kandub sünapsi kaudu edasi järgmisele rakule. Aktsioonipotentsiaalide sagedus kodeerib stiimuli tugevust: mida sagedamini neuron "tuliskleb", seda tugevam on sisendsignaal. Erutusjuhtivus on teatud tingimustel teoreetiliselt võimalik mõlemas suunas, kuid ioonkanalite inaktivatsioon muudab selle füsioloogiliselt eelistatult ühesuunaliseks. Seega põhineb neuroni talitlus elektrilisel erutuvusel, signaalide integreerimisel, aktsioonipotentsiaali tekkimisel ja selle juhitud levikul mööda aksonit ning signaali ülekandel sünapsides. === Närviimpulss === {{vaata|Aktsioonipotentsiaal|Närviimpulss}} [[Pilt:Potencial accion svg.svg|pisi|'''A.''' Ideaalse aktsioonipotentsiaali skemaatiline kujutis, millel on näha selle eri faasid. '''B.''' Tegeliku aktsioonipotentsiaali registreering, mis on mõõtmisel kasutatud elektrofüsioloogiliste meetodite tõttu tavaliselt võrreldes skeemiga moonutatud]] Neuronid edastavad [[elekter|elektrilise]] iseloomuga signaale, mis tekivad [[rakumembraan]]i läbilaskvuse mööduvate muutuste tagajärjel. Nende levimine põhineb raku sise- ja väliskülje vahelisel [[pinge (elekter)|pingel]] (ehk [[potentsiaalide vahe]]l) ehk [[membraanipotentsiaal]]il, mis tekib ioonide erineva [[kontsentratsioon]]i tõttu membraani kummalgi küljel; seda seost kirjeldab [[Nernsti potentsiaal]].<ref name="cromer">A. H. Cromer. ''Física para ciencias de la vida'', 1996, ISBN 84-291-1808-X.</ref> Membraanipotentsiaal on puhkeolekus tavaliselt ligikaudu −70 [[millivolt|mV]]. Puhkeolekus oleva raku sisekülg on rakuvälise keskkonnaga võrreldes negatiivsem ning membraanipotentsiaal kõigub kitsastes piirides. Kui [[erutuvus|erutuva]] raku membraanipotentsiaal [[depolarisatsioon|depolariseerub]] üle teatud läviväärtuse (ligikaudu −65 kuni −55 mV), tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. See on membraani polaarsuse väga kiire muutus, mille käigus membraanipotentsiaal tõuseb negatiivsest positiivseks ja langeb seejärel tagasi negatiivseks; see tsükkel kestab mõne [[millisekund]]i.<ref name="bear">M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9.</ref> === Ioonilised alused === Esimest korda registreerisid aktsioonipotentsiaali üksikasjalikult [[Alan Lloyd Hodgkin]] ja [[Andrew Fielding Huxley]], kes 1939. aastal mõõtsid aktsioonipotentsiaali käigus asetleidvaid [[ioonvool]]e [[kalmaar]]ide aksonites.<ref>A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711.</ref> Aktsioonipotentsiaal koosneb mitmest faasist: #[[Puhkepotentsiaal]] – membraanipotentsiaal on stabiilne ning [[kaaliumioon|K]]<sup>+</sup>-ioonide läbilaskvus on suhteliselt suur, [[naatriumioon|Na]]<sup>+</sup>-ioonide oma väike. #[[Depolarisatsioon]] – membraani läbilaskvus Na<sup>+</sup>-ioonidele suureneb järsult, mis põhjustab membraanipotentsiaali kiire tõusu. #[[Repolarisatsioon]] – Na<sup>+</sup>-kanalid inaktiveeruvad ja K<sup>+</sup>-kanalid avanevad, mille tulemusel membraanipotentsiaal langeb tagasi negatiivseks. #[[Hüperpolarisatsioon]] – K<sup>+</sup>-kanalite aeglase sulgumise tõttu langeb membraanipotentsiaal ajutiselt puhketasemest negatiivsemaks. Aktsioonipotentsiaali käigus muutub eeskätt Na<sup>+</sup>- ja K<sup>+</sup>-ioonide juhtivus, mida saab eksperimentaalselt mõõta. Membraanipotentsiaal sõltub raku sise- ja väliskülje vahelisest [[potentsiaalide vahe]]st, mis tuleneb ioonide – peamiselt K<sup>+</sup>, Na<sup>+</sup>, [[kloorioon|Cl]]<sup>−</sup> ja [[kaltsiumioon|Ca]]<sup>2+</sup> – ebaühtlasest jaotusest ning membraani selektiivsest läbilaskvusest. Ioonid liiguvad läbi [[ioonkanal]]ite vastavalt oma [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisele gradiendile]], mis sõltub nii [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendist]] kui ka [[elektriline potentsiaal|elektrilisest potentsiaalist]]. Näiteks [[gamma-aminovõihape|GABA]]-retseptorite aktivatsioon avab sageli [[kloorioonkanal]]eid. Kui postsünaptilise raku sisekülg on puhkeolekus negatiivsem kui väliskülg ja Cl<sup>−</sup>-ioonide tasakaalupotentsiaal on sellest veelgi negatiivsem, liiguvad Cl<sup>−</sup>-ioonid rakku, põhjustades membraanipotentsiaali edasist negatiivsemaks muutumist (hüperpolarisatsiooni). Selline ioonide liikumine toimub passiivselt läbi ioonkanalite. [[Ioonpump|Ioonpumbad]], nagu [[naatriumpump]], transpordivad ioone aktiivselt elektrokeemilise gradiendi vastu (3 Na<sup>+</sup> rakust välja ja 2 K<sup>+</sup> rakku sisse) ning aitavad säilitada puhkeoleku ioonigradiente, kuid ei ole aktsioonipotentsiaali otsene tekitaja. Aktsioonipotentsiaali ajal ja vahetult pärast seda esineb [[refraktaarperiood]], mille jooksul neuroni erutuvus on vähenenud või ajutiselt puudub. Eristatakse: *[[absoluutne refraktaarperiood|absoluutset refraktaarperioodi]] – uut aktsioonipotentsiaali ei saa tekitada, sest Na<sup>+</sup>-kanalid on inaktiveeritud; *[[relatiivne refraktaarperiood|relatiivset refraktaarperioodi]] – aktsioonipotentsiaal on võimalik ainult tugevama stiimuli korral, sest membraan on hüperpolariseerunud. === Saltatoorne juhtivus === Müeliniseeritud aksonites ei levi aktsioonipotentsiaal pidevalt kogu membraani ulatuses, vaid leiab aset [[saltatoorne juhtivus]]. [[Ranvier' kitsend]]id on [[müeliintupp]]ede vahele jäävad katkestuskohad, kus aksoni membraan on paljastatud. Nendes piirkondades on ioonkanalite tihedus väga suur ning seal tekib aktsioonipotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal "hüppab" ühest Ranvier' kitsendist teise, sest müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud ja takistab ioonide liikumist läbi membraani. Selle tulemusel suureneb signaali levimiskiirus ja väheneb energiakulu, sest ioonivahetus toimub peamiselt ainult kitsendites. Müeliintupe moodustumine toimub närvisüsteemis erinevate rakkude abil. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], kus iga Schwanni rakk ümbritseb müeliiniga üht aksoni lõiku. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]]. Üks rakk võib müeliniseerida mitut aksonilõiku. Müeliin koosneb peamiselt lipiididest ja valkudest ning toimib elektrilise isolaatorina, mis vähendab membraani läbilaskvust ioonidele. See võimaldab depolarisatsiooni kiiret passiivset levikut järgmise Ranvier' kitsendini, kus tekib uus aktsioonipotentsiaal. Elektriline signaal levib seega piki aksonit järjestikuste depolarisatsioonide kaudu. Refraktaarperiood tagab seejuures signaali ühesuunalise leviku. === Sisemised elektrofüsioloogilised omadused === Kuni 1980. aastate lõpuni valitses neuroteaduses seisukoht, mille kohaselt määravad neuroni talitluse peamiselt selle sünaptilised ühendused ja neuronite poolt vabastatavad [[virgatsaine]]d. [[Rodolfo Llinás]]i ja tema töörühma selgroogsete uurimistöö 1980. aastatel näitas, et see arusaam on puudulik. 1988. aastal esitas Llinás neuroni funktsiooni kohta uue vaatenurga artiklis "The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function",<ref>Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664.</ref> mida peetakse neuroteaduse mõttemuutust tähistavaks manifestiks. Uus arusaam rõhutab, et lisaks sünaptilisele sisendile määravad neuroni aktiivsuse ka selle sisemised elektrofüsioloogilised omadused, sealhulgas ioonkanalite ja membraanipotentsiaali dünaamika. Seda vaadet seostatakse tänapäeval sageli [[Llinási seadus]]ega. Klassikaline näide on [[Talamus|talamuse]] ja [[ajutüvi|ajutüve]] neuronid, millel esineb sisemine rütmilisus. Näiteks talamuse [[releeneuron]]id võivad membraanipotentsiaali teatud tasemetel hakata genereerima rütmilisi purskeid (''[[burst firing]]''), mis ei sõltu otseselt sünaptilisest sisendist, vaid tulenevad ioonkanalite sisemistest omadustest, eriti [[T-tüüpi kaltsiumkanal]]ite aktivatsioonist. Sarnast sisemist rütmilisust leidub ka ajutüve neuronites, näiteks [[hingamisrütm]]i genereerivas [[pre-Bötzingeri kompleks]]is, kus neuronite võrgustik suudab tekitada autonoomset, regulaarset aktiivsust ka minimaalsete väliste sisendite korral. === Neurosekretsioon === {{vaata|Neuroendokriinne rakk}} [[Neuroendokriinne rakk|Neuroendokriinsed]] rakud on neuronid, mis on spetsialiseerunud bioloogiliselt aktiivsete ainete nõristamisele. Erinevalt tavalistest neuronitest ei vabasta nad oma saadusi sünapsipilusse, vaid [[kapillaar]]idesse, mistõttu nende nõristatud ained kanduvad vere kaudu sihtelunditesse. Seega toimivad need rakud [[endokriinsüsteem|endokriinse]] signalisatsioonitee kaudu.<ref name="kardong">Kardong, K.V. ''Vertebrados. Anatomía comparada, función, evolución'', McGraw-Hill Interamericana de España, 1999, ISBN 84-486-0261-7.</ref> Selline neurosekretoorne aktiivsus on loomariigis laialt levinud. Seda leidub näiteks [[vähilaadsed|vähilaadsetel]],<ref>Bliss, Dorothy E., James B. Durand. John H. Welsh. Neurosecretory systems in decapod Crustacea. – ''Cell and Tissue Research'', 1954.</ref> [[putukad|putukatel]],<ref>Miller, T. A. Neurosecretion and the Control of Visceral Organs in Insects. – ''Annual Review of Entomology'', 1975.</ref> [[okasnahksed|okasnahksetel]],<ref>Cobb J. L. S. Neurohumors and neurosecretion in echinoderms: a review. – ''Comparative Biochemistry and Physiology C''.</ref> ja [[selgroogsed|selgroogsetel]].<ref name="kardong" /> Klassikaline näide selgroogsetel on [[hüpotalamus]]e [[magnotsellulaarne rakk|magnotsellulaarsed]] neuroendokriinsed neuronid, mis sünteesivad [[oksütotsiin]]i ja [[vasopressiin]]i. Need neuronid asuvad hüpotalamuse [[supraoptiline tuum|supraoptilises]] ja [[paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] ning nende aksonid ulatuvad [[neurohüpofüüs]]i, kus [[hormoon]]id vabastatakse otse verre. Sealt kanduvad need [[vereringe]] kaudu sihtelunditesse, reguleerides näiteks [[vee tasakaal]]u (vasopressiin) ja [[emaka kontraktsioon]]e ning [[piima väljutamine|piima väljutamist]] (oksütotsiin). === Sünaps === {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse diag1.svg|pisi|[[Erutusülekanne|Erutusülekande]] skeem [[keemiline sünaps|keemilises sünapsis]] neuroni ''A'' [[presünaps]] istraku ''B'' [[postsünaps]]i –<br /> ''1'' [[mitokonder]], ''2'' [[sünapsipõieke]], ''3'' [[autoretseptor]], ''4'' [[sünapsipilu]] vabade [[virgatsaine]]te molekulidega, ''5'' [[postsünaptiline retseptor]], ''6'' [[kaltsiumkanal]], ''7'' põiekese [[eksotsütoos]], ''8'' [[aktiivne transport]] läbi rakumembraani]] ==== Talitlus ==== Sünaps on koht, kus erutus kandub ühelt rakult teisele. Selleks kasutatakse enamasti [[virgatsaine]]id, mis ületavad kahe raku vahelise kitsa vahe – [[sünapsipilu]]. Sünapse võib käsitada rakkudevaheliste kontaktkohtadena, mille kaudu neuronid suhtlevad teiste rakkudega. Üksik neuron võib nii sisend- kui ka väljundsignaalide osas olla teiste rakkudega seotud väga suure arvu sünapside kaudu. Näiteks [[väikeaju]] [[Purkinje rakk]] saab sisendsignaale ligikaudu 100 000 dendriitse sünapsi kaudu. Väikeaju [[granulaarrakk]] annab väljundsignaale mitmesaja sünapsi kaudu, sealhulgas Purkinje rakkudele. Inimese peaajus on sünapside koguarv hinnanguliselt veidi alla [[kvadriljon]]i. Närvisüsteemis on neuronid enamasti ühendatud [[keemiline sünaps|keemiliste sünapside]] kaudu, harvem [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] abil. Keemiline ülekanne võimaldab signaali mitmesugust modulatsiooni, mida vahendavad [[neuromodulaator]]id ja erinevad retseptorisüsteemid. Seetõttu ei ole signaali ülekanne täielikult jäik, vaid teatud piirides muudetav – seda nimetatakse [[sünaptiline plastilisus|sünaptiliseks plastilisuseks]]. Selliste muutuste tulemusel kujunevad ja muutuvad [[närvivõrgustik]]ud. Infotehnoloogiliselt on neuronite võrgustumise põhimõtteid võimalik lihtsustatud kujul modelleerida [[tehisnärvivõrk]]udes, mida treenitakse seoste (kaalude) ja läviväärtuste kohandamise kaudu. ==== Virgatsained ==== {{Vaata|Virgatsaine}} [[Virgatsaine]]d vahendavad keemilistes sünapsides signaaliülekannet (transmissioon). Need vabanevad presünapsist neuroni erutumisel, difundeeruvad läbi [[sünapsipilu]] ja seonduvad postsünaptilise membraani [[retseptor (biokeemia)|retseptoritega]]. Retseptorid tunnevad virgatsainemolekule ära nende ruumilise kuju ja laengujaotuse alusel ning seondumine kutsub esile retseptori [[konformatsioon]]imuutuse. See võib otseselt ([[ionotroopne retseptor|ionotroopselt]]) avada ioonkanaleid või kaudselt ([[metabotroopne retseptor|metabotroopselt]]) käivitada rakusiseseid signaaliradasid, mis mõjutavad ioonkanaleid. Selle tulemusel tekib lokaalne [[postsünaptiline potentsiaal]], mis võib olla kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal]] (depolariseeriv) või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal]] (hüperpolariseeriv). Postsünaptiline mõju sõltub retseptorite tüübist ja aktiveeritud ioonkanalitest. Eri postsünaptilised potentsiaalid summeeruvad ja määravad neuroni edasise aktiivsuse. [[Pilt:Synapse diag3.png|pisi|[[Neuromuskulaarne lõpp-plaat]] –<br /> [[Motoneuron]]i akson<br /> [[Motoorne lõpp-plaat]]<br /> [[Lihaskiud]]<br /> [[Müofibrill]]]] [[Neuromuskulaarne sünaps|Neuromuskulaarsetes sünapsides]] kantakse närviimpulss üle [[Motoorne lõpp-plaat|motoorse lõpp-plaadi]] kaudu, kus virgatsaineks on enamasti [[atsetüülkoliin]]. See põhjustab lihasrakus [[depolarisatsioon]]i, mis võib vallandada aktsioonipotentsiaali ning viia [[lihaskontraktsioon]]ini. Virgatsaine toime lõpetatakse sünapsipilus [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] teel, peamiselt [[atsetüülkoliinesteraas]]i toimel. ====Keemiline sünaps==== Närviimpulsi keemiline ülekanne neuronilt teisele neuronile või [[efektorrakk|efektorrakule]] toimub [[sünapsipõieke|sünapsipõiekestes]] sisalduvate [[virgatsaine]]te vabastamise kaudu. Pärast [[neurotransmissioon]]i avastamist on selle protsessi molekulaarsete mehhanismide selgitamine kujunenud keskseks uurimisvaldkonnaks. Sünapsipõiekestega seotud valkude ja regulatoorsete mehhanismide süstemaatiline uurimine sai võimalikuks alles 1990. aastatel, kui biokeemia, molekulaarbioloogia, geneetika ja morfoloogia meetodid arenesid ja integreerusid. Kiiretoimelisi virgatsaineid sisaldavad sünapsipõiekesed on ligikaudu [[50 nanomeeter|50 nm]] läbimõõduga [[organell]]id, mille põhifunktsioonid on virgatsaine akumuleerimine ja selle vabastamine närviimpulsi saabumisel. Nende toimimine eeldab nii virgatsaine [[transportervalk]]e kui ka valke, mis reguleerivad põiekeste liikumist ja membraanidega liitumist. Virgatsained akumuleeritakse sünapsipõiekestesse [[aktiivne transport|aktiivse transpordi]] teel. Selleks vajalik energia pärineb [[vakuolaarne prootonpump|vakuolaarse prootonpumba]] loodud [[elektrokeemiline gradient|elektrokeemilisest gradiendist]]. Tegu on [[multivalgukompleks]]iga, mis [[adenosiintrifosfaat|ATP]] [[hüdrolüüs]]i abil transpordib [[vesinikioon|H⁺-ioone]] põiekese [[valendik]]ku. Tekkinud gradiendi arvelt viiakse virgatsaine põiekesse spetsiifiliste transportervalkude kaudu, mis tagavad molekulide selektiivse läbipääsu. Sünapsipõiekeste liikumist ja membraanide liitumist vahendab keerukas valguliste ja lipiidsete faktorite süsteem, millest kõige paremini uuritud mehhanism põhineb [[SNARE-valk]]udel (ehk [[SNAP-retseptor]]itel), mis paiknevad liituvates membraanides. Need valgud sisaldavad umbes 70 [[aminohape|aminohappe]] pikkusi [[SNARE-motiiv]]e, assotsieeruvad spontaanselt ning moodustavad nelja motiiviga kompleksi, mis on membraanide liitumiseks vajalik. Sünaptilises [[eksotsütoos]]is osalevad kolm peamist SNARE-valku: [[sünaptobreviin]] ([[VAMP]]) sünapsipõiekese membraanil ning [[süntaksiin-1]] ja [[SNAP-25]] presünaptilisel membraanil, kusjuures SNAP-25 annab kaks SNARE-motiivi. [[SNARE-kompleks]]i ruumiline struktuur on kirjeldatud aatomitasemel. Sünapsipõiekesed ei liitu presünaptilise membraaniga spontaanselt, vaid vajavad [[kaltsiumioon]]i (Ca²⁺) signaali. Kaltsium siseneb presünapsi pingesõltuvate Ca²⁺-kanalite kaudu. Need on eeskätt P/Q-tüüpi (CaV2.1) ja N-tüüpi (CaV2.2) kanalid. Ca²⁺ kontsentratsioon tõuseb lühiajaliselt (alla millisekundi) umbes 5–10 µM tasemele, mis on piisav eksotsütoosi käivitamiseks. Virgatsaine vabastamist vahendab Ca²⁺-sensor [[sünaptotagmiin]], mis seondub SNARE-kompleksiga ja sisaldab kahte tsütoplasmaatilist domeeni. See valk saab siduda kuni viis Ca²⁺ iooni ning kuigi selle afiinsus on madal (mM vahemikus), muutub toime tänu [[kooperatiivne seondumine|kooperatiivsele seondumisele]] Ca²⁺ kontsentratsiooni tõustes järsult tugevaks. SNARE-kompleks moodustub ja stabiliseeritakse esmalt teiste valkude abil ning sünaptotagmiin seondub sellega Ca²⁺-sõltumatult. Ca²⁺ saabumisel nihkub sünaptotagmiin membraani lipiidide suunas, mis põhjustab SNARE-kompleksi mehaanilise kollapsi ja membraanide liitumise. Lisaks sellele süsteemile osalevad eksotsütoosi regulatsioonis [[SM-valgud]] (nt [[Munc18-1]], [[Munc18-2]] ja [[Munc18-3]]), mis toimivad [[šaperon]]idena, ning aktiivtsooni valgud, mis mõjutavad SNARE-valkude vastastikmõju. Enne eksotsütoosi läbivad sünapsipõiekesed ettevalmistava etapi (''priming''), mille käigus nad muutuvad vabastamiseks kompetentseks. Põiekesed jaotuvad funktsionaalselt mitmeks kogumiks: membraanile dokitud [[vabastamiseks valmis kogum]] (''readily releasable pool''), stimulatsiooni korral mobiliseeritav reservkogum ning raskesti mobiliseeritav puhkekogum. [[Kaltsiumioon]]id osalevad nii virgatsaine vabastamises kui ka nende kogumite dünaamilise tasakaalu reguleerimises, mõjutades sünaptilist plastilisust. Põiekeste organiseerimises osalevad muu hulgas [[sünapsiinid]]. Sünaptilise ülekande jätkumiseks tuleb sünapsipõiekesed kiiresti taaskasutada. Selleks on kirjeldatud kahte peamist mehhanismi. Kiire endotsütoosi (''kiss-and-run'' või ''kiss-and-stay'') korral moodustab põieke membraaniga ajutise poori, mille kaudu virgatsaine vabaneb, kuid täielikku membraanide liitumist ei toimu; põieke taastub samas piirkonnas ning selline mehhanism esineb ligikaudu 5–20% juhtudest. [[Klatriin-vahendatud endotsütoos]]i korral liitub põieke täielikult membraaniga ning seejärel internaliseeritakse periaktiivses tsoonis uuesti, protsessiga, mille ajakonstant on kümneid sekundeid. Need mehhanismid ei ole teineteist välistavad, vaid võivad esineda samas sünapsis paralleelselt. Klatriin-vahendatud endotsütoosi käigus seondub membraanile [[AP2 adapterkompleks]], mille värbamist vahendavate signaalide seas on sünaptotagmiin ja [[fosfoinositiidid]]. Seejärel värvatakse [[klatriin]], mis moodustab [[klatriinvõre]], põhjustades membraani [[invaginatsioon]]i. Tekkinud vesiikuli lõikumine membraanist sõltub [[dünamiin]]ist ([[GTPaas]]ist). Seejärel eemaldatakse [[Hsc70]] ja [[auksiliin]]i abil klatriinkate ning põieke täidetakse uuesti virgatsainega. Endotsütoosi reguleerivad täiendavad valgulised ja lipiidsed faktorid ning sünapsispetsiifilised abivalgud, mis võimaldavad selle protsessi erakordselt suurt kiirust võrreldes teiste rakkude endotsütoosiga. ===Astrotsüütide roll=== Lisaks neuronitele mängivad olulist rolli [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], mis moodustavad ulatusliku võrgustiku, katavad neuroneid ja veresooni ning struktureerivad sünaptilist keskkonda. Neil on väga negatiivne membraanipotentsiaal, nad omastavad virgatsaineid ning on omavahel ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Astrotsüüdid moodustavad heterogeense rakupopulatsiooni ning osalevad sünapside modulatsioonis, virgatsainete regulatsioonis ja veresoonte talitluse juhtimises. Neuronaalne aktiivsus põhjustab astrotsüütides Ca²⁺ kontsentratsiooni tõusu, mis levib astrotsüütide võrgustikus (nn [[funktsionaalne süntsüütium]]) ja käivitab [[gliotransmitter]]ite vabanemise. See protsess, mida nimetatakse [[gliotransmissioon]]iks, mõjutab nii neuroneid kui ka teisi gliiarakke. Gliotransmissioon moduleerib neuronite erutuvust, mõjutab sünaptilist plastilisust, võib sünkroonida neuronipopulatsioone ning reguleerib veresoonte [[toonus]]t (nt [[lämmastikoksiid]]i ja [[eikosanoidid]]e vahendusel põhjustatud [[vasodilatatsioon]]i). Astrotsüüte nimetatakse sageli metaboolselt erutuvateks rakkudeks, sest nende aktiivsus põhineb Ca²⁺-signalisatsioonil. Erinevalt neuronitest ei genereeri nad siiski [[aktsioonipotentsiaal]]e, sest neil puuduvad pingesõltuvad Na⁺-kanalid, ning nende signalisatsioon on aeglasem ja ruumiliselt hajusam. Sellest hoolimata moodustab gliotransmissioon olulise modulatoorse süsteemi, mis mõjutab närvivõrkude aktiivsust, sünaptilist ülekannet ja aju verevarustuse kohanemist neuronite aktiivsusega. == Neuronite vastastikmõju == [[Närvisüsteem]] töötleb informatsiooni üldjoontes järjestikuste ahelate kaudu. Signaal saab alguse, kui [[sensoorne neuron]] võtab vastu välise [[ärritus]]e. Selle neuroni aksonit nimetatakse [[aferentne kiud|aferentseks kiuks]]. Sensoorne neuron edastab signaali järgmistele neuronitele, kuni see jõuab närvisüsteemi integratsioonikeskustesse, kus [[vaheneuron]]id töötlevad informatsiooni ja vahendavad selle edasikandumist sünapside kaudu. Kui tekib vastusreaktsioon, aktiveeruvad [[eferentne neuron|eferentsed neuronid]], mis edastavad signaali [[lihasrakk]]udele, [[näärmerakk]] udele või teistele [[sihtrakk]]udele. Aferentsed, eferentsed ja vaheneuronid moodustavad koos [[närviahel]]aid.<ref name="eckert">D. Randall, W. Burggren, K. French. ''Eckert Fisiología animal'', 4. trükk, 1998, ISBN 84-486-0200-5.</ref> Elektrilised signaalid ([[aktsioonipotentsiaal]]id) ei kanna informatsiooni isoleeritult, vaid peegeldavad neuroni aktiivsusseisundit ja selle muutusi ajas. Informatsioon kodeeritakse neuronite populatsioonide aktiivsusmustrites ning sünaptiliste ühenduste tugevuses. Neuronid on omavahel ühendatud keerukateks võrgustikeks, milles ühe neuroni aktiivsus mõjutab paljusid teisi neuroneid. Neuroni olek närviahelas sõltub mitmest tegurist: [[erutusvirgatsaine|erutavatest]] sisenditest, [[pidurdusvirgatsaine|pidurdavatest]] sisenditest ja sensoorsetest sisenditest pärinevast välisest mõjutusest. Teatud neuronirühmad võivad kujuneda konkreetsete ärritajate äratundmiseks. Näiteks [[värvitaju]] puhul võivad eri neuronipopulatsioonid reageerida selektiivselt eri värvustele (nt punane ja roheline). Selliseid aktiivsusmustreid võib käsitada süsteemi stabiilsete seisunditena ehk [[atraktor]]itena neuronaalses dünaamikas. 1990. aastate uurimused (nt [[Walter Freeman]]i tööd) näitasid, et neuronivõrgustike aktiivsus võib enne stabiilsesse olekusse jõudmist kulgeda [[kaoseteooria|kaootilise]] dünaamika kaudu.<ref>Ricard V. Solé, Susanna C. Manrubia. 15. Neurodinámica. – ''Orden y caos en sistemas complejos'', 1996, lk 506.</ref> Stabiilne olek vastab sel juhul mustri äratundmisele, kusjuures mikrotasandil tähendab see teatud kindlat neuronaalse aktivatsiooni mustrit. Närviahela võime erinevaid mustreid ära tunda sõltub selle struktuurist ja neuronite arvust. Seda seost on kirjeldatud näiteks [[Hopfieldi võrk]]ude ja [[Hebbi reegel|Hebbi reegli]] abil. Need seovad neuronite arvu ''N'' ja salvestatavate mustrite arvu ''p'' äratundmise tõenäosusega ''P<sub>e</sub>'':<ref>Solé, Manrubia 1996: 514.</ref> :<math>P_e \approx \frac{1}{2}(1 - \mathrm{erf}(\sqrt{2p/N}))</math> , kus <math>\mathrm{erf}</math> on [[veafunktsioon]], mis on seotud [[Gaussi jaotus]]ega. [[Õppimine]] seisneb neuronaalsete ühenduste ümberkujundamises korduva aktivatsiooni tulemusena: osa sünapse tugevneb ([[sünaptiline plastilisus]]), teised nõrgenevad. Teadmised peegelduvad nende ühenduste mustris. [[Unustamine]] ja võimekuse vähenemine on seotud harva kasutatavate sünaptiliste ühenduste nõrgenemise või kadumisega, mille tagajärjel väheneb vastavate mustrite äratundmise võime. === Närviimpulsi levimiskiirus === [[Neuronite erutuvus|Närviimpulss]] levib neuronis peamiselt mööda [[akson]]it. [[dendriit|Dendriidid]] võtavad vastu teistelt neuronitelt saabuvaid signaale. Närviimpulsi levimiskiirus sõltub eelkõige aksoni juhtimiskiirusest, mis omakorda sõltub aksoni läbimõõdust ja selle [[müeliin|müeliniseeritusest]]. Suurema läbimõõduga ja müeliniseeritud aksonid juhivad impulsse kiiremini kui peened ja müeliinita aksonid. Aksonis levib impulss funktsionaalselt ühes suunas – rakukehast [[aksonilõpe|aksonilõpmete]] poole. Neuronitevaheline signaaliülekanne toimub [[sünaps]]is; aksoni ja teise neuroni (sageli dendriidi) vahelist ruumi nimetatakse [[sünapsipilu]]ks või sünaptiliseks piluks. Suurtes [[motoorne neuron|motoorsetes neuronites]], näiteks [[seljaaju]] eesmiste sarvede [[alfamotoneuron]]ites, võib juhtimiskiirus ulatuda umbes 120 [[meeter sekundis|m/s]]-ni. Teoreetiliselt võiks sellisel kiirusel impulss läbida umbes 2,25 [[meeter|m]] vahemaa ligikaudu 18–20 [[millisekund|millisekundi]]ga, kuid tegelikus organismis pikeneb aeg sünapsite ja keerukamate närviteede tõttu. ==== Saltatoorne juhtivus ==== Müeliniseeritud aksonites toimub impulsi levik [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] teel. Sel juhul ei levi [[aktsioonipotentsiaal]] pidevalt kogu aksoni ulatuses, vaid "hüppab" ühelt [[Ranvier' kitsend]]ilt teisele. Ranvier' kitsendites paikneb suur hulk [[ioonkanal]]eid, kus aktsioonipotentsiaal uuesti genereeritakse. Müeliintupp isoleerib aksoni vahepealsed lõigud, vähendades ioonide lekkimist ja suurendades juhtivuse kiirust. Saltatoorne juhtivus suurendab märkimisväärselt impulsi levimiskiirust, vähendab energiakulu (vähem [[ioonpump]]ade tööd) ning võimaldab kiiret ja tõhusat signaaliülekannet pikkade vahemaade tagant. ==== Pidev juhtivus müeliniseerimata aksonites ==== Müeliniseerimata aksonites toimub impulsi levik pideva juhtivuse teel. Sel juhul levib [[aktsioonipotentsiaal]] järjestikku kogu aksoni membraani ulatuses, ilma "hüppamiseta". Igas membraanilõigus depolariseerub rakumembraan järjestikku, kuna eelnev piirkond kutsub esile järgmise piirkonna [[depolarisatsioon]]i. See muudab juhtivuse aeglasemaks, sest iga aksoni osa peab eraldi läbima kogu aktsioonipotentsiaali tsükli. Pidevat juhtivust iseloomustab väiksem levimiskiirus võrreldes müeliniseeritud aksonitega, suurem energiakulu (rohkem [[ioonpump]]ade tööd membraanipotentsiaali taastamiseks), suurem sõltuvus aksoni läbimõõdust (jämedamad aksonid juhivad kiiremini). === Närvivõrgustikud === {{Vaata|Närvivõrgustik}} Närvivõrgustik on omavahel ühendatud neuronite populatsioon, mis võtab vastu, töötleb ja edastab informatsiooni. Sellised võrgud võivad olla väga lihtsad või äärmiselt keerukad ning nende struktuur ja ühenduste muster määravad suurel määral [[närvisüsteem]]i talitluse. Neuronite vaheline kommunikatsioon on elektrokeemiline protsess,<ref name="cromer" /> mille käigus neuron üle [[lävipotentsiaal]]i erutatud depolariseerub ning edastab signaali mööda [[akson]]it teistele neuronitele. See signaal kandub edasi [[sünaps]]ide kaudu, kus see võib järgmisi neuroneid kas erutada või pidurdada. Närvisüsteemi talitlus põhineb selliste võrgustike dünaamilisel aktiivsusel. Informatsioon kodeeritakse neuronite aktiivsusmustrites ja sünaptiliste ühenduste tugevuses. [[Närviahel]]a all mõistetakse tavaliselt konkreetsemat ja funktsionaalselt määratletud neuronite ühenduste jada, mis täidab kindlat ülesannet (nt [[refleksikaar]]). Ahelad võivad sisaldada ka [[tagasiside]]mehhanisme, kuid tagasiside ei ole ahela ainus tunnus. ==== Näited ==== Närviahela lihtne näide on [[refleksikaar]]. Näiteks [[põlverefleks]]i puhul edastab [[sensoorne neuron]] lihase venitusest tuleneva signaali [[seljaaju]]sse, kus see võib ühe või mitme [[vaheneuron]]i vahendusel aktiveerida [[motoorne neuron|motoorse neuroni]]. Motoorne neuron juhib signaali tagasi lihasesse, põhjustades selle kokkutõmbe. Selline ahel on suhteliselt lühike, kiire ja funktsionaalselt selgelt määratletud. Keerukama närvivõrgustiku näide on [[ajukoor]]e võrgustikud, mis osalevad näiteks [[nägemine|nägemises]], [[mälu]]s ja [[otsustamine|otsustamises]]. Nendes võrgustikes on neuronid ühendatud väga tihedalt ja mitmetasandiliselt rööpühenduste ja tagasisideahelatena. Informatsiooni töötlemine ei toimu lineaarse ahelana, vaid hajusates aktiivsusmustrites, milles üheaegselt osaleb palju neuroneid. Sellised keerukad võrgustikud võimaldavad mustrite äratundmist, õppimist ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]], paindlikku ja kontekstist sõltuvat käitumist. === Peaaju neuronid === [[Pilt:Perfiles de tipos de células.png|500px|Rakutüüpide profiilid ja peamised analüüsimeetodid ajus]] Aju rakutüüpide uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid multimodaalseid meetodeid. Rakutüüpide ruumilise jaotuse ja konnektiivsuse kaardistamiseks kasutatakse sageli ühist koordinaatsüsteemi (CCF). Peamiste lähenemiste seas on: *(A) [[transkriptoomika|transkriptoomilised]] ja üksikraku/üksiktuuma meetodid ([[sc/snRNA-seq]]) ning [[epigenoomika|epigenoomilised]] meetodid ([[ATAC-seq]], [[snmC-seq]]), *(B) [[retrotranskriptoomika]] lähenemised ([[retro-seq]]), *(C) üksikraku morfoloogia ja konnektiivsuse analüüs (nt [[fMOST]], [[BAR-seq]]), *(D) [[ruumiline transkriptoomika]] (nt [[MERFISH]]), *(E) anterograadsed ja retrograadsed märgistamismeetodeid neuronite jälgimiseks, *(F) multimodaalsed meetodid, mis ühendavad transkriptoomi, elektrofüsioloogia ja morfoloogia (nt [[Patch-seq]]), *(G) rakutüüpide klassifikatsioon taksonoomiatena, mis kajastavad hierarhilisi seoseid ja multimodaalset vastavust, *(H) transgeensed hiireliine, mida kasutatakse kindlate rakutüüpide selektiivseks uurimiseks. Neuronite arv [[peaaju]]s varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref name="nervenet">R. Williams, K. Herrup. The Control of Neuron Number. – ''The Annual Review of Neuroscience'', 1988, 11: 423–453.</ref> Inimese peaaju neuronite arvuks hinnati pikka aega ligikaudu 100 miljardit, kuid uuemad uurimused näitavad, et see arv on tegelikult 85 miljardit.<ref name="Herculano,2009">Suzana Herculano-Houzel. The human brain in numbers: a linearly scaled-up primate brain. – ''Frontiers in Human Neuroscience'', 2009. [https://www.frontiersin.org/journals/human-neuroscience/articles/10.3389/neuro.09.031.2009/full Täistekst.] "Kui palju neuroneid on inimese peaajus ja kuidas on see võrdluses teiste liikidega? Paljud originaalartiklid, ülevaateartiklid ja õpikud väidavad, et meil on 100 miljardit neuronit ja 10 korda rohkem gliiarakke... tavaliselt ilma viidatud allikateta. Selle tegid kindlaks Azevedo jt (2009), kes leidsid, et täiskasvanud mehe aju, mille keskmine mass on 1,5 kg, sisaldab 86 miljardit neuronit ja 85 miljardit rakku, mis ei ole neuronid."</ref><ref name="Bartheld2016">von Bartheld, C. S., Bahney, J., Herculano-Houzel, S. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016.</ref> == Liigitus == Närvirakke saab eristada mitmete tunnuste alusel, sealhulgas geeniekspressiooni, morfoloogia, virgatsainete profiili, membraani biofüüsikaliste omaduste ja erutuvuse põhjal.<ref name="fw037" /> === Rakukeha suuruse alusel === Rakukeha läbimõõt jääb tavaliselt vahemikku 5–135 [[mikromeeter|mikromeetrit (μm)]]. Rakukeha läbimõõdu ja raku funktsionaalsete omaduste alusel saab neuronid liigitada [[parvotsellulaarne neuron|parvotsellulaarseteks]] ja [[magnotsellulaarne neuron|magnotsellulaarseteks]]. === Rakukeha kuju alusel === Rakukeha kuju alusel saab neuroneid liigitada järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[polüeedriline neuron|polüeedrilised]] – näiteks [[seljaaju]] [[eessarv]]e [[motoneuron]]id; *[[käävjas neuron|käävjad]] – esinevad ajukoores, sealhulgas [[double-bouquet-rakk|''double-bouquet''-rakud]] ([[DBC]]); *[[tähekujuline neuron|Tähekujulised]] – näiteks [[ajukoor|ajukoore]] tähekujulised neuronid, samuti [[väikeaju]] tähekujulised rakud; *[[korvrakk|korvrakud]] ja [[Golgi tüüpi neuron]]id; *[[sfääriline neuron|sfäärilised]] – esinevad [[seljaaju ganglion|seljaaju ganglionides]], [[sümpaatiline ganglion|sümpaatilistes]] ja [[parasümpaatiline ganglion|parasümpaatilistes ganglionides]]; *[[püramidaalneuron]]id ehk [[püramiidneuron]]id – tüüpilised ajukoore neuronid. === Polaarsuse alusel === Jätkete arvu ja nende anatoomia alusel liigitatakse neuronid järgmiselt.<ref name="paniagua" /><ref name="fT7Qt" /> [[unipolaarne neuron|Unipolaarsed neuronid]] on neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis funktsionaalselt vastab aksonile. Klassikalised unipolaarsed neuronid on iseloomulikud eelkõige selgrootutele. Selgroogsetel esinevad need peamiselt embrüonaalse arengu varajases staadiumis. Selgroogsetel esinevad nende asemel sagedamini [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]]. [[Võrkkest]]as leiduvad primaarsed [[meelerakk|meelerakud]] ([[fotoretseptor]]id) on küll ühe jätkega, kuid neid käsitatakse pigem spetsialiseerunud [[retseptorrakk]]udena kui tüüpiliste unipolaarsete neuronitena. [[bipolaarne neuron|Bipolaarsed neuronid]] on neuronid, mille rakukehast lähtub kaks tavaliselt vastassuunas paiknevat jätket: üks [[dendriit]] ja üks [[akson]]. Need vahendavad sensoorset informatsiooni ja kuuluvad mitmete meeleelundite signaalitöötluse süsteemidesse. Neid leidub eeskätt [[võrkkest]]as, kus [[võrkkesta bipolaarrakud]] toimivad vaheneuronitena, edastades signaale [[fotoretseptor]]itelt ([[kepike|kepikestelt]] ja [[kolvike|kolvikestelt]]) [[võrkkesta ganglionirakk]]udele. Lisaks esinevad bipolaarsed neuronid [[haistmisepiteel]]is ja [[esiku-teonärv]]i (VIII [[kraniaalnärv]]i) [[ganglion]]ides, kus nad osalevad vastavalt haistmis-, ja tasakaaluaistingute ülekandes. Erinevalt enamikust [[piirdenärvisüsteem]]i sensoorsetest neuronitest, mis on morfoloogiliselt [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed]], säilitavad bipolaarsed neuronid oma kaheharulise ehituse. Kui kontekst ei täpsusta teisiti, peetakse bipolaarsete neuronite all sageli silmas võrkkesta bipolaarrakke. [[Pilt:GFPneuron.png|pisi|[[Püramidaalrakk]], [[roheline fluorestseeruv valk|rohelise fluorestseeruva valguga]] värvunud; punaselt värvunud rakud on [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] [[vaheneuron]]id]] [[multipolaarne neuron|Multipolaarsed neuronid]] on neuronid, mille rakukehast lähtub palju [[dendriit]]e ja üks [[akson]]. See on kõige levinum neuronitüüp [[selgroogsed|selgroogsetel]], sealhulgas inimesel. Multipolaarsete neuronite hulka kuuluvad nii [[projektsioonineuron]]id (Golgi I tüüpi, pika aksoniga) kui ka lokaalsed neuronid ehk vaheneuronid (Golgi II tüüpi, lühikese aksoniga). Seda rakutüüpi leidub näiteks [[seljaaju]]s [[motoorne neuron|motoorsete neuronitena]]. [[pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsed neuronid]] on neuronid, mille rakukehast lähtub üksainus jätke, mis hargneb T-kujuliselt kaheks haruks. Perifeerne haru sisaldab sensoorseid retseptoreid, mõlemad edastavad aksoni kombel signaali [[kesknärvisüsteem]]i). Närviimpulss liigub sageli rakukeha läbimata. Sellised neuronid on iseloomulikud [[seljaajuganglion]]idele.<ref name="Welsch">Welsch. ''Lehrbuch Histologie'', 2. trükk, Elsevier: München 2006.</ref> [[Aksoniteta neuron]]id on väikesed neuronid, millel puudub morfoloogiliselt selgelt eristatav [[akson]]. Kõik jätked on sarnase ehitusega ja meenutavad [[dendriit]]e. Need esinevad peamiselt [[kesknärvisüsteem]]is, sealhulgas [[võrkkest]]as. <gallery> Pilt:Neurons uni bi multi pseudouni.svg|Morfoloogilised neuronitüübid: <br> 1. Unipolaarne neuron <br> 2. Bipolaarne neuron <br> 3. Multipolaarne neuron <br> 4. Pseudounipolaarne neuron </gallery> === Dendriitide ja aksoni tunnuste alusel === [[Pilt:Neurona.jpg|pisi]] Neuroneid liigitatakse dendriitide ja aksoni morfoloogiliste tunnuste alusel järgmiselt:<ref name="paniagua" /> *[[Golgi I tüüpi neuron]]id – väga pika [[akson]]iga neuronid, mille akson hargneb sageli kaugel [[rakukeha]]st; akson võib ulatuda väga suure pikkuseni (kuni umbes 1 m); *[[Golgi II tüüpi neuron]]id – lühikese aksoniga neuronid, mille akson hargneb rakukeha lähedal või jääb väga lühikeseks; *[[anaksonaalne neuron|anaksonaalsed neuronid]] – neuronid, millel ei ole morfoloogiliselt selgelt eristatavat aksonit; näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]]; *[[isodendriitiline|isodendriitilised neuronid]] – dendriidid on suhteliselt lihtsa ehitusega ja hargnevad ligikaudu võrdse pikkusega harudeks; *[[idiodendriitiline|idiodendriitilised neuronid]] – dendriidid on tugevalt spetsialiseerunud ja tüüpiliselt keeruka, liigispetsiifilise ehitusega; näiteks [[väikeaju]] [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]]; *[[allodendriitiline|allodendriitilised neuronid]] – dendriitide ehitus on isodendriitiliste ja idiodendriitiliste vahepeal. === Funktsiooni alusel === Neuronid on osa [[närviahel]]atest ning neid saab funktsiooni järgi jagada mitmeks põhirühmaks. [[Sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]], mida nimetatakse ka [[aferentne neuron|aferentseteks neuroniteks]], edastavad infot [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk|retseptor]]itest ning mitmesugustest [[elund]]itest [[peaaju]]sse ja [[seljaaju]]sse või [[enteerne närvisüsteem|enteersesse närvisüsteemi]]. Nende kaudu jõuab kesknärvisüsteemi info välis- ja sisekeskkonnast ning see on aluseks [[taju]]le ja sensomotoorsele koordinatsioonile. [[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] ehk [[motoneuron]]id viivad signaale [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st [[lihas]]tesse ja [[nääre|näärmetesse]], põhjustades näiteks [[lihaskontraktsioon]]i või [[sekretsioon]]i (sh [[hormoon]]ide eritumise). [[Vaheneuron]]id ehk interneuronid on närvisüsteemi kõige arvukam neuronirühm. Need ei ole otseselt sensoorsed ega motoorsed, vaid vahendavad ja töötlevad infot [[närvivõrgustik]]es, kas lokaalselt või eri kesknärvisüsteemi piirkondade vahel. Vaheneuroneid võib jaotada [[lokaalne neuron|lokaalseteks]], [[regionaalne neuron|regionaalseteks]], [[segmentaalne neuron|segmentaalseteks]] ja [[intersegmentaalne neuron|intersegmentaalseteks neuroniteks]]. Neil on peamiselt integratiivne ja vahendav funktsioon. [[Lokaalne neuron|Lokaalsed neuronid]] ehk lokaalsed interneuronid on kesknärvisüsteemi neuronid, mis loovad ühendusi sama struktuuri piires. Need vastavad Cajali kirjeldatud lühikese aksoniga neuronitele. [[Projektsioonineuron]]id on [[kesknärvisüsteem]]i neuronid, mille pikad aksonid ühendavad peaaju ja seljaaju eri piirkondi. Need vastavad suuresti Cajali kirjeldatud pika aksoniga neuronitele. Projektsioonineuronid ja lokaalsed neuronid moodustavad kesknärvisüsteemi kõige arvukama neuronipopulatsiooni.<ref name="FPbST">Abril Alonso, Á.; Ambrosio Flores, E.; Blas Calleja, M. del R.; Caminero Gómez, A.; García Lecumberri, C.; Higuera Matas, A.; Pablo González, J. M. ''Fundamentos de Psicobiología'', Sanz y Torres 2017.</ref> === Virgatsainete alusel === Neuroneid saab klassifitseerida vastavalt nende peamisele [[virgatsaine]]ile järgmiselt:<ref name="ganong">William F. Ganong. ''Review of Medical Physiology'', 22. trükk.</ref> *[[kolinergiline neuron|kolinergilised neuronid]] – kasutavad virgatsainena [[atsetüülkoliin]]i; olulised nii piirdenärvisüsteemis (nt [[neuromuskulaarne sünaps]], sealhulgas [[alfamotoneuron]]id, mis kontrollivad [[lihasrakk]]ude tegevust) kui ka [[kesknärvisüsteem]]is; *[[noradrenergiline neuron|noradrenergilised neuronid]] – kasutavad [[noradrenaliin]]i; seotud erutuse, [[tähelepanu]] ja [[stressireaktsioon]]idega; *[[dopaminergiline neuron|dopaminergilised neuronid]] – kasutavad [[dopamiin]]i; seotud liikumise, [[motivatsioon]]i ja tasusüsteemiga, sealhulgas [[mustaine]] neuronid, mis [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral degenereeruvad; *[[serotonergiline neuron|serotonergilised neuronid]] – kasutavad [[serotoniin]]i; osalevad [[meeleolu]], [[uni|une]] ja [[autonoomne regulatsioon|autonoomse regulatsiooni]] kontrollis; *[[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]] – kasutavad [[pidurdusvirgatsaine]]t [[γ-aminovõihape|γ-aminovõihapet]] (GABA); see on peamine pidurdav virgatsaine kesknärvisüsteemis; *[[glutamatergiline neuron|glutamatergilised neuronid]] – kasutavad [[erutusvirgatsaine]]t [[glutamaat]]i; see on peamine erutav virgatsaine kesknärvisüsteemis;{{lisa viide}} *[[histaminergiline neuron|histaminergilised neuronid]] – kasutavad [[histamiin]]i; seotud [[ärkvelolek]]u ja tähelepanu regulatsiooniga;{{lisa viide}} *[[peptidergiline neuron|peptidergilised neuronid]] – sünteesivad ja vabastavad [[neuropeptiidid|neuropeptiide]] (nt [[neuropeptiid Y]], [[oksütotsiin]], [[oreksiin]]), mis moduleerivad teiste neuronite aktiivsust aeglasemalt ja pikaajalisemalt.{{lisa viide}} Üks neuron võib kasutada ka mitut virgatsainet või neuropeptiidi. Näiteks [[toitumiskäitumine|toitumiskäitumist]] reguleerivad [[hüpotalamus]]e neuropeptiid Y-positiivsed neuronid vabastavad lisaks ka pidurdusvirgatsainet GABA.<ref name="hQMkU" /> === Müeliniseerituse alusel === [[Närvikiud]]e saab liigitada [[müeliintupp|müeliintupe]] olemasolu ja paksuse alusel aksoni ümber. == Spetsialiseerunud närvirakutüüpide näiteid == {| class="wikitable" |- class="hintergrundfarbe6" ! width="33%" | Pilt ! width="33%" | Nimetus ! Paiknemiskoht |- | style="text-align:center" | [[Pilt:Gray625.png|50px]] | [[võrkkesta ganglionirakk|Ganglionirakud]] | [[võrkkest]] |- | &nbsp; | [[motoneuron]]id | [[seljaaju]], [[lihas]]ed |- | style="text-align:center" | [[Pilt:Gray627.png|50px]] | [[püramidaalrakk|Püramidaalrakud]] | [[suurajukoor]], [[hipokampus]] |- | &nbsp; | [[sõmerrakk|Sõmerrakud]] | [[suurajukoor]], [[hipokampus]], [[väikeaju]], [[haistmissibul]] |- | style="text-align:center" | [[Pilt:Gray628.png|50px]] | [[Purkinje rakk]] | [[väikeaju]] |- | &nbsp; | [[haistmisrakk|Haistmisrakud]] | [[haistmisepiteel]] |} == Neurogenees == {{Vaata|Neurogenees}} [[Neurogenees]]i käigus tekivad [[diferentseerumata rakk]]udest uued neuronid. Eristatakse arenguaegset neurogeneesi, mille käigus kujuneb [[neuraaltoru]] ja närvisüsteemi põhistruktuur, ning [[täiskasvanu neurogenees]]i, mille tähtsus on seotud närvisüsteemi teatud piirkondade funktsionaalse plastilisusega. === Arenguaegne neurogenees === Arenguaegse neurogeneesi eesmärk on moodustada närviahelad, mille kaudu närviinformatsioon liigub ja seda töödeldakse, ulatudes lihtsatest [[refleksikaar]]test kuni keerukate kognitiivsete ja emotsionaalsete protsessideni. Neuronite areng kulgeb järjestikuste etappidena: [[neuronaalne induktsioon]], [[neuronaalne spetsifikatsioon]], [[aksoni kasv]] ja [[sihtmärgi äratundmine]], [[sünaptogenees]] ning [[neuronite ellujäämine]]. Närvikude pärineb [[ektoderm]]ist, millest arenevad ka [[epidermis]] ja selle derivaadid. [[Neuronaalne induktsioon]] on protsess, mille käigus ektodermirakud suunatakse neuronaalsele arenguteele ning neist saavad neuronaalsed [[tüvirakk|tüvirakud]] või [[eellasrakk|eellasrakud]]. See toimub naaberrakkude poolt vabastatud [[signaalmolekul]]ide (sh [[tsütokiinid]]e) toimel, mille mõjul rakud lakkavad reageerimast alternatiivsetele [[diferentseerumissignaal]]idele ja omandavad neuronaalse saatuse. Neuronaalse induktsiooni avastamine põhineb 1920. aastate kahepaiksete embrüote siirdamiskatsetel, kus [[blastopoor]]i [[dorsaalne huul]] (nn organisaator) indutseeris uue närvisüsteemi tekke teises embrüos. Sellest järeldati, et organisaator toodab [[proneuraalne signaal|proneuraalseid signaale]]. Molekulaarsel tasandil põhineb klassikaline mudel valgu [[BMP]] (''Bone Morphogenetic Protein'') signalisatsioonil: BMP soodustab ektodermirakkude diferentseerumist [[epiteel]]irakkudeks ja pärsib neuronaalset arenguprogrammi. Organisaator eritab BMP antagoniste, mis võimaldavad ektodermirakkudel aktiveerida oma sisemise neuronaalse programmi. [[Amnioodid|Amniootidel]] (sh imetajatel) on neuronaalne induktsioon keerukam ning hõlmab nii BMP-sõltuvaid kui ka BMP-sõltumatuid signaaliradasid; protsess võib alata juba enne organisaatori kujunemist. Pärast induktsiooni toimub [[neuronaalne spetsifikatsioon]], mille käigus määratakse, mis tüüpi neuroniks rakk diferentseerub (nt sensoorne neuron, motoorne neuron või vaheneuron) ning millise positsiooni ta närvisüsteemis saab. Seda protsessi reguleerivad signaaligradiendid piki neuraaltoru dorsoventraalset ja rostrokaudaalset telge. Rakkude positsioon nendes gradientides määrab nende saatuse, kuna nad puutuvad kokku erinevate signaalide kontsentratsioonidega. Dorsaalse diferentseerumise määravad ektodermist pärinevad signaalid, ventraalse diferentseerumise aga [[aksiaalne mesoderm|aksiaalsest mesodermist]] (sh [[notokord]]ist) pärinevad signaalid. Olulised [[morfogeen]]id on [[SHH]] (''Sonic Hedgehog''), mis määrab ventraalseid neuronitüüpe (nt motoneuronid), ja [[BMP]], mis kujundab dorsaalseid vaheneuroneid. [[Aksoni kasv]]u käigus moodustub aksonijätke, mis otsib sihtmärkrakke sünaptiliste kontaktide loomiseks. Seda protsessi juhib aksoni otsas paiknev [[kasvukoonus]], dünaamiline struktuur, mis uurib keskkonda [[filopood]]ide abil. Kasvukoonuse liikumine põhineb [[aktiin]]i tsütoskeleti dünaamikal (polümerisatsioon ja depolümerisatsioon). Suunavad signaalid võivad olla kemotaktilised või kemorepulsiivsed ning toimida nii lähi- kui kaugmõjuga. Peamised aksonit juhivad faktorid on [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[efriinid]] ja [[Slit-valgud]], lisaks osalevad [[neurotrofiin]]id ja morfogeenid nagu SHH, [[Wnt]] ja BMP. Samad signaalid osalevad ka veresoonte arengu juhtimises, mis selgitab närvide ja veresoonte paralleelset kulgemist organismis. [[Sünaps]]ide moodustumine ehk [[sünaptogenees]] algab embrüonaalselt ja jätkub varases postnataalses arengus; mõnes kesknärvisüsteemi piirkonnas kestab see ka täiskasvanueas. Sünaptogenees on seotud sihtmärgi äratundmisega, kuid viimane ei ole selleks piisav tingimus. Pärast sihtmärgini jõudmist võivad sünapsid jääda mittefunktsionaalseteks päevadeks või nädalateks ning suur osa neist elimineeritakse hiljem. Sünaptogenees hõlmab mitut etappi: lahustuvad faktorid soodustavad aksoni ja dendriidi küpsemist; [[kadheriinid]] stabiliseerivad rakkudevahelisi kontakte; pre- ja postsünaptilised komponendid transporditakse kohale vesiikulites. Pre- ja postsünaps küpsevad koordineeritult ning nende struktuursed omadused (nt aktiivtsooni suurus, sünapsipõiekeste arv) on omavahel korrelatsioonis, mis viitab pidevale vastastikusele signaalivahetusele. Arengu käigus moodustub rohkem sünapse, kui täiskasvanul säilib; liigsed sünapsid eemaldatakse. Sünaptiline aktiivsus ei ole vajalik sünapside tekkeks, kuid on kriitiline nende stabiliseerimiseks: ilma [[virgatsaine]]te vabastamiseta sünapsid degenereeruvad. Närvisüsteemi arengus tekib ka rohkem neuroneid, kui lõplikult säilib. Ülearused neuronid elimineeritakse [[apoptoos]]i teel. Neuronite ellujäämine sõltub troofilistest faktoritest, mida vabastavad naaberrakud. Varases arengus on need seotud induktsiooni ja spetsifikatsiooni signaalidega; hiljem muutuvad oluliseks gliiarakkude ja sihtrakkude vabastatud [[neurotrofiin]]id. Aksoni sihtmärgini jõudmisel transporditakse sihtrakkude vabastatud faktorid retrogaadselt rakukehasse, kus need pärsivad apoptoosi. Klassikaline näide on [[NGF]] (''Nerve Growth Factor''), mis on vajalik sümpaatiliste neuronite ellujäämiseks. Kui neuron integreerub närviahelasse, muutub tema ellujäämine sõltuvaks funktsionaalsest elektrilisest aktiivsusest. Apoptoos toimib kogu neurogeneesi vältel kvaliteedikontrollina, eemaldades valesti diferentseerunud rakud, sihtmärgini mittejõudnud neuronid ja funktsionaalselt mitteintegreerunud neuronid. === Täiskasvanu neurogenees === {{Vaata|Täiskasvanu neurogenees}} Pikka aega, alates [[Santiago Ramón y Cajal]]i töödest, arvati, et neuronid ei jagune pärast sündi. Hilisemad uuringud on siiski näidanud, et täiskasvanul toimub piiratud neurogenees kahes piirkonnas: lateraalvatsakeste [[subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]u subgranulaarses tsoonis. Nendes piirkondades toetavad uute neuronite teket ja integratsiooni [[astrotsüüt]]id ja endoteelirakud, mis varustavad vajalike troofiliste faktoritega. Muudes kesknärvisüsteemi piirkondades on neurogenees väga piiratud, kuid võib aktiveeruda patoloogiliste seisundite korral (nt [[isheemia]], [[epilepsia]], [[neurodegeneratiivsed haigused]]). Sel juhul ei integreeru uued neuronid tavaliselt täielikult ning võivad isegi süvendada olemasolevat patoloogiat. Täiskasvanu neurogeneesi funktsionaalne tähtsus ei ole täielikult selge, kuid on näidatud, et hipokampuse neurogeneesi pärssimine halvendab õppimis- ja mäluprotsesse, samas kui füüsiline aktiivsus suurendab neurogeneesi. Sarnased mehhanismid on seotud ka haistmissüsteemi plastilisusega, mistõttu peetakse täiskasvanu neurogeneesi oluliseks mehhanismiks teatud ajupiirkondade funktsionaalse plastilisuse säilitamisel. Erinevalt enamikust rakkudest ei jagune neuronid tavaliselt pärast diferentseerumist. Neid võivad osaliselt asendada [[närvi-tüvirakk]]ud, mis paiknevad muu hulgas [[hipokampus]]es ja [[haistmissibul]]as ning võivad diferentseeruda uuteks neuroniteks või [[gliiarakk]]udeks (nt [[astrotsüüt]]ideks, [[oligodendrotsüüt]]ideks ja [[Schwanni rakk]]udeks). == Patoloogia == Neuronitega seostatakse mitmesuguseid haiguslikke seisundeid. [[Inimese herpesviirus 1]] (HSV-1) võib püsida närvirakkudes kogu elu. Viiruse aktiveerumisel liiguvad viiruseosakesed mööda [[närvikiud]]u [[nahk|nahale]] ja võivad põhjustada [[huuleohatis]]e teket.<ref name="HK0YB" /> === Neurodegeneratsioon === {{vaata|Neurodegeneratsioon}} [[Neurodegeneratsioon]] on protsess, mille käigus neuronid progresseeruvalt kahjustuvad ja/või hukkuvad. See võib teatud määral olla osa normaalsest [[vananemine|vananemisest]], kuid hõlmab peamiselt [[närvikude|närvikoe]] rakkude struktuurset ja funktsionaalset taandarengut, mis halvendab närviimpulsside edastamist ning võib põhjustada [[kognitiivne häire|kognitiivsete funktsioonide langust]]. Normaalse vananemise korral toimub neuronite funktsiooni järkjärguline nõrgenemine ning aju kompensatoorsed mehhanismid aitavad säilitada üldist talitlust. Kui aga degeneratsioon ületab teatud piiri, võivad tekkida [[neurodegeneratiivne haigus|neurodegeneratiivsed haigused]], mis põhjustavad närvisüsteemi funktsiooni progresseeruvat kadu.<ref>[https://www.iibb.csic.es/es/research/53 Neurodegeneración y Envejecimiento], Instituto de Investigaciones Biomédicas de Barcelona, iibb.csic.es, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>[https://www.intramed.net/contenidover.asp?contenidoid=89124 Asociación entre neuroinflamación, neurodegeneración y depresión], intramed.net, vaadatud 15.6.2026.</ref><ref>Mónica Navarro Meza, Juan Luis Orozco Ceballos. ''Cuidado y alimentación en la neurodegeneración, Alzheimer y Parkinson: Información básica'', Editorial Universitaria – Universidad de Guadalajara 2015, ISBN 978-607-742-180-1.</ref> Peamised neurodegeneratiivsed haigused on: *[[Alzheimeri tõbi]] – kõige sagedasem [[dementsus]]e põhjus. Seda iseloomustab [[APP-valk|APP-valgu]] ebanormaalne lõhustumine, mille tulemusel tekib [[β-amüloid]], mis koondub [[oligomeer]]ideks ja seejärel [[amüloidnaast]]udeks väljaspool rakke. Need kahjustavad sünapse, häirivad neuronitevahelist suhtlust ja aktiveerivad [[mikrogliia]] vahendatud [[põletik]]ulise reaktsiooni, mis süvendab närvikoe kahjustust. Samal ajal kaotab [[tau-valk]] patoloogilise [[fosforüülumine|fosforüülumise]] tõttu võime mikrotorukesi stabiliseerida. Seetõttu mikrotorukesed destabiliseeruvad ja rakusisene transpordisüsteem laguneb, tau-valk ise aga kuhjub [[neurofibrillaarsed puntrad|neurofibrillaarseteks puntrateks]]. Nende protsesside koosmõjul tekib sünaptiline kadu ja neuronite progresseeruv hukkumine, mis avaldub eriti tugevalt [[hipokampus]]es ja [[ajukoor]]es. *[[Parkinsoni tõbi]]<ref name="MtI1B" /> – seotud dopaminergiliste neuronite degeneratsiooniga [[mustaine]] piirkonnas. Peamine mehhanism on [[dopamiin]]i puudus [[basaalganglion]]ide ringes, samuti [[Lewy kehake]]de ([[α-sünukleiin]]i agregaatide) teke neuronites. *[[Amüotroofne lateraalskleroos]] (ALS) – kahjustab nii [[ülemine motoorne neuron|ülemisi]] kui ka [[alumine motoorne neuron|alumisi motoorseid neuroneid]]. Tagajärg on progresseeruv [[lihasnõrkus]] ja [[halvatus]]. Mehhanismide seas on glutamaadi eksitotoksilisus, valkude agregatsioon (nt [[TDP-43]]) ja aksonaalse transpordi häired. === Pigmendiladestused === Kesknärvisüsteemi teatud [[tuum]]ades täheldatakse normaalse seisundi korral [[pigment (bioloogia)|pigment]]ide ladestumist neuronites. Eriti iseloomulik on [[neuromelaniin]] [[mustaine]]s ja [[sinav koht|sinavas kohas]], mis annab neuronitele iseloomuliku pruunikasmusta värvuse ning võimaldab neid tuumapiirkondi juba [[paljas silm|palja silmaga]] eristada. Kollaka [[lipofustsiin]]i hulk suureneb vanusega ning seda leidub eriti [[väikeaju]] [[hammastuum]]as ja alumises [[oliivituum]]as. Teatud dementsust põhjustavate haiguste, näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral, esinevad neuronites iseloomulikud eosinofiilsed [[inklusioonkehake]]sed. === Mürkide toime === [[Närvimürk|Närvimürgid]] mõjuvad tavaliselt raku valkstruktuuridele, häirides signaaliülekannet neuronite vahel. Selliseid mürke on palju, üks neist on [[diisopropüülfluorofosfaat]] (DFP). Organismi sattudes seondub DFP pöördumatult [[ensüüm]] [[atsetüülkoliinesteraas]]iga, mis vastutab [[atsetüülkoliin]]i lagundamise eest [[sünaps]]is, näiteks [[motoneuron]]ide ühenduskohtades. Selle tagajärjel suureneb [[virgatsaine]] atsetüülkoliini kontsentratsioon sünapsipilus ning tekib innerveeritud lihaskiu pidev erutus. Järgnev üleerutus võib põhjustada organismis raskeid krampe ja lõppeda surmaga. [[Tetrodotoksiin]] (TTX, [[kerakala]] mürk) blokeerib [[naatriumkanal]]eid. [[Tetraetüülammoonium]] (TEA) blokeerib [[kaaliumkanal]]eid. === Mõned tuntud mürgid === {| class="wikitable" !class="hintergrundfarbe6"|Mürk !class="hintergrundfarbe6"|Esinemine |- | [[Alküülfosfaadid]] || Taimemürgid, [[närvigaasid]] |- | [[Metaanhape]] || [[Nõges]] |- | [[Hüosküamiin]] ([[atropiin]]) || [[must belladonna]] |- | [[Botuliin]] || riknenud [[toiduained]] |- | [[Kuraare]] || Taimemürk |- | [[Nikotiin]] || [[Tubakas (perekond)|Tubakas]] |- | [[Muskariin]] || [[Seenemürk|Seenemürgid]] |} == Evolutsioon == Neuronite [[fülogenees|fülogeneetilise]] päritolu kohta on esitatud kaks peamist hüpoteesi. Monofüleetilise hüpoteesi järgi tekkisid neuronid ühel korral ühisel esivanemal (ühes [[hõimkond|hõimkonnas]]) ja levisid seejärel kõigisse närvisüsteemiga loomarühmadesse. Polüfüleetilise hüpoteesi järgi võisid neuronid või neuronitaolised [[signaalrakk|signaalrakud]] tekkida sõltumatult mitmes loomarühmas, eelkõige [[käsnad]]e, [[ainuõõssed|ainuõõssete]] ja [[kammloomad]]e liinis, mis viitab võimalikule [[konvergentne evolutsioon|konvergentsele evolutsioonile]].<ref name="FPbST" /> Mõlemat hüpoteesi toetavad [[genoomibioloogia]] ja [[arengubioloogia]] võrdlevad andmed. Monofüleetilise hüpoteesi kasuks räägib see, et käsnadel on [[geen]]e, mis on homoloogsed [[kahekülgsed|kahekülgsete]] loomade närvisüsteemi ja [[sünaps]]i moodustumisega seotud geenidega. Kuigi käsnadel puudub närvisüsteem, viitab nende geenide olemasolu võimalusele, et närvisüsteemi geneetiline eelstruktuur oli olemas juba varajastel loomadel. Polüfüleetilise hüpoteesi kasuks räägib kammloomade närvisüsteemi eripära. See erineb mitmes suhtes ainuõõssete ja kahekülgsete närvisüsteemist, sealhulgas virgatsainete kasutamise ja närvivõrgustike organisatsiooni poolest. Hilisemad fülogeneetilised analüüsid on näidanud, et [[kammloomad]] võivad olla varane eraldiseisev haru loomariigi evolutsioonipuus. Et neil esineb närvisüsteem, samas kui [[käsnad]]el ja [[naastloomad]]el see puudub, on see tekitanud kahtlusi närvisüsteemi ühekordses päritolus.<ref name="VAFPbST" /> Kõige lihtsamatel [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], näiteks [[hüdraloomad]]el, esineb hajus [[närvivõrk]], kuid lisaks on kirjeldatud ka [[epiteel]]irakkude elektrilisi ja keemilisi signaale, mis meenutavad [[närvitalitlus]]t. Signaal võib levida nii närvivõrgu kaudu kui ka otse epiteelirakkude vahel ([[epiteelijuhtivus]]), sageli kindlas suunas (nt rostrokaudaalselt), võimaldades koordineeritud motoorset aktiivsust. [[Käsnad]]el puudub tõeline närvisüsteem, kuid nende [[epiteel]]ilaadses kattekoes ja sisemistes rakukihtides leidub rakke, mis reageerivad keskkonnastiimulitele, näiteks vee koostise või mehaaniliste ärritajate muutustele. Need reaktsioonid võivad avalduda koordineeritud kokkutõmmete ja signaalide levikuna. Mõned neist rakkudest on kontraktiilsed ning osalevad organismi kuju ja veevoolu reguleerimises, mistõttu neid on funktsionaalselt käsitletud sensoorsete ja motoorsete rollide kandjatena. Selliseid neuronilaadseid [[signaalrakk]]e nimetatakse mõnikord [[neuroid]]ideks. Selgroogsetel tekivad neuronid embrüonaalselt [[neurulatsioon]]i käigus [[neuroektoderm]]ist, nii et neil on [[epiteel]]koeline päritolu. See toetab seisukohta, et närvirakud on evolutsiooniliselt tekkinud epiteelirakkude spetsialiseerumise kaudu, mille tulemusel kujunesid välja [[neuroepiteel]]irakud. Need olid võimelised muundama mehaanilisi, keemilisi ja võimalusel ka elektrilisi ärritusi elektrilisteks ja keemilisteks signaalideks, võimaldades kiiremat ja koordineeritumat vastust keskkonnale.<ref name="FPbST" /> Närvikoe varaseim organisatsioon oli hajus [[närvivõrk]], nagu [[hüdra (perekond)|hüdra]]del ja [[korallid]]el, kus signaalid levivad mitmes suunas ilma keskse integratsioonita. Hiljem tekkis [[rõngussid]]el ganglioniline närvisüsteem. Neuronite koondumine [[ganglion]]idesse võimaldas suuremat integratsiooni ja suunatumat [[signaaliülekanne]]t. Ganglionid jaotuvad [[metameer]]ide kaupa, kusjuures suurema tähtsuse omandavad need, mis töötlevad sensoorset infot ja juhivad motoorseid vastusreaktsioone. [[Suu]] piirkonna ganglionid muutuvad sageli domineerivamaks, sest suu on liikumise ajal peamine kokkupuutepunkt väliskeskkonnaga. Aktiivsemad ganglionid suurenevad järk-järgult vastavalt nende kasvavale rollile närvisüsteemi integratsioonis. Sellistes süsteemides kujuneb välja [[kaugretseptsioon]], mille puhul ärrituste töötlemine ei piirdu vahetu kokkupuutega, vaid võimaldab info integreerimist ka kaugemalt tulevate signaalide põhjal. Paralleelselt tekivad ja spetsialiseeruvad [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja moduleerivad teiste neuronite signaale lokaalsetes närviahelates. Rostraalsete ganglionide funktsionaalse tähtsuse suurenemine viib närvisüsteemi keskse integratsiooni tugevnemiseni, mille tulemusel kujunevad need ganglionid teiste ganglionide aktiivsuse koordineerivateks keskusteks. Seda protsessi nimetatakse [[entsefalisatsioon]]iks. See on selgelt väljendunud nii [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kui ka [[limused|limustel]]. See on seotud meeleelundite ja [[liikumisaparaat|liikumisaparaadi]] arenguga ning võimaldab tõhusamat [[kulgemine|liikumist]]. Keskse närvikoe koondumisega kaasneb käitumise suurem integratsioon ja paindlikkus, sealhulgas [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] võime kujunemine ning keerukamate [[käitumismuster|käitumismustrite]] teke.<ref name="FPbST" /> ==Eri loomade neuronite arv== {{Vaata|Neuronite arv}} Eri loomadel on väga erinev arv neuroneid. Näiteks [[varbuss]]il, umbes 1 mm pikkusel [[ümaruss]]il, on ainult 302 neuronit;<ref>Chris Li, Kyuhyung Kim, Laura S. Nelson. FMRFamide-related neuropeptide gene family in Caenorhabditis elegans. – ''Brain Research'', 1999, kd 848, nr 1–2, lk 26–34.</ref> seevastu [[äädikakärbes|äädikakärbsel]] on neid ligikaudu 300 000, mis võimaldab tal suhteliselt keerukalt käituda.<ref>Gordon Bateson, Paul Patrick; Klopfer, Peter H.; Thompson, Nicholas S. ''Perspectives in Ethology'', Springer 1993, ISBN 0-306-44398-8.</ref> Nende liikide suhteliselt lihtsa ehituse, lühikese elutsükli ja kasvatamise vähenõudlikkuse tõttu on need olulised [[mudelorganism]]id, keda kasutatakse neuronite talitluse uurimisel.<ref name="bear" /> ==Uurimislugu== [[Pilt:PurkinjeCell.jpg|pisi|[[Santiago Ramón y Cajal]] joonistus tuvi [[väikeaju]] neuronitest: (A) [[Purkinje rakk]], bipolaarset tüüpi neuroni näide; (B) [[graanulrakk]], multipolaarset tüüpi neuroni näide]] [[Neuroniteooria]] kohaselt koosneb närvisüsteem eraldiseisvatest rakkudest (neuronitest), mis suhtlevad omavahel spetsiaalsete ühenduste kaudu, mitte ei moodusta pidevat võrku. See vastandub [[Camillo Golgi]] [[retikulaarteooria]]le, mille järgi närvisüsteem on ühtse tsütoplasmaga pidev võrgustik. [[Santiago Ramón y Cajal]] rajas neuroniteooria, näidates [[histoloogia|histoloogiliste]] uuringute abil, et neuronid on närvisüsteemi iseseisvad funktsionaalsed elemendid.<ref name="López-Muñoz">F. López-Muñoz, J. Boya, C. Alamo. Neuron theory, the cornerstone of neuroscience, on the centenary of the Nobel Prize award to Santiago Ramón y Cajal. ''Brain Research Bulletin'', 2006, kd 70, lk 391–405. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.]</ref> Neid hakkas neuroniteks nimetama [[Heinrich Wilhelm Gottfried Waldeyer|Wilhelm Waldeyer]] [[1891]]. aastal.<ref>W. Waldeyer. Ueber einige neuere Forschungen im Gebiete der Anatomie des Centralnervensystems. – ''Deutsche Medizinische Wochenschrift'', 1891, nr 17, lk 1213–1218, 1244–1246, 1267–1269, 1287–1289, 1331–1332, 1352–1356.</ref> Närvisüsteemi histoloogia uurimiseks kasutas Cajal Golgi väljatöötatud ja enda täiustatud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise]] meetodit [[histoloogiline lõige|histoloogilistel lõigetel]], mis võimaldas väga täpset rakutasandi analüüsi isegi nii tiheda koe puhul nagu ajukude.<ref name="Grant">Gunnar Grant. How the 1906 Nobel Prize in Physiology or Medicine was shared between Golgi and Cajal. – ''Brain Research Reviews'', 2007, kd 55, lk 490. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17027775/ Resümee.] [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165017307000033?via%3Dihub Katkendid.]</ref> Neuroniteooria on üks tänapäeva [[neuroteadus]]e nurgakive. ===Dünaamilise polarisatsiooni seadus=== {{vaata|Dünaamilise polarisatsiooni seadus}} [[Pilt:Gyrus Dentatus 40x.jpg|pisi|[[Hammaskäär]]u neuronite mikrofoto [[epilepsia]]ga patsiendilt, värvitud [[hõbevärvimine|hõbevärvimise meetodiga]], mida kasutasid omal ajal nii Golgi kui ka Cajal]] Neuroniteooria, mille rajas [[Santiago Ramón y Cajal]] 19. sajandi lõpus, on tänapäeva [[neurofüsioloogia]]s üldtunnustatud mudel. Selle kohaselt põhineb [[närvitalitlus]] neuronitel kui eraldiseisvatel üksustel, mille [[sünaps]]ide vahendusel toimuv vastastikune mõju kutsub esile keerukaid vastusreaktsioone. Cajal formuleeris ka "[[dünaamilise polarisatsiooni seadus]]e", mille kohaselt liigub informatsioon neuronis ühes suunas – [[dendriit]]ide poolt [[akson]]i suunas.<ref name="sabb">Sabbatini, R. M. E. Neurons and Synapses: The History of Its Discovery. – ''Brain & Mind Magazine'', 2003. [http://www.cerebromente.org.br/n17/history/neurons3_i.htm Täistekst.]</ref> See seadus ei kehti siiski alati. Näiteks osalevad informatsiooni töötlemises ka [[gliiarakk|gliiarakud]], mistõttu informatsiooni edastamine ja töötlus on märksa keerukam,<ref>Witcher, M., Kirov, S., Harris, K. Plasticity of perisynaptic astroglia during synaptogenesis in the mature rat hippocampus. – ''Glia'', 2007, kd 55, nr 1, lk 13–23. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17001633/ Resümee.]</ref> ning [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], mida esineb sagedamini kui varem arvati,<ref>Connors B, Long M. Electrical synapses in the mammalian brain. – ''Annu Rev Neurosci'', 2004, kd 27, lk 393–418. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15217338/ Resümee.]</ref> võimaldavad informatsiooni otsest (virgatsainete vahenduseta) ülekannet [[tsütoplasma]]st tsütoplasmasse kahes suunas. Lisaks võivad [[dendriit|dendriidid]] teatud tingimustel täita aksoni rolli<ref>Djurisic M, Antic S, Chen W, Zecevic D. Voltage imaging from dendrites of mitral cells: EPSP attenuation and spike trigger zones. – ''J Neurosci'', 2004, kd 24, nr 30, lk 6703–6714. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15282273/ Resümee.]</ref> nii et informatsioon liigub neuronis vastupidises suunas. ==Tehisnärvivõrk== {{Vaata|Tehisnärvivõrk}} Bioloogiliste närvivõrgustike uurimine on inspireerinud [[tehisintellekt]]is kasutatavate [[tehisnärvivõrk]]ude arendamist. Nendes mudelites võtab iga neuron teistelt neuronitelt kaalutud ühenduste kaudu vastu sisendeid ja arvutab nende põhjal väljundi. Neuroni väljund saadakse tavaliselt kolmes etapis: *[[levifunktsioon]] (''aggregation function'') – sisendsignaalid korrutatakse vastavate kaaludega ja summeeritakse (tavaliselt [[kaalutud summa]]); *[[aktivatsioonifunktsioon]] – mittelineaarne funktsioon, mis rakendatakse levifunktsiooni väljundile ja määrab neuroni aktiivsuse (nt [[sigmoid]], [[ReLU]]); mõnes lihtsamas mudelis võib see olla [[samasusfunktsioon]]; *väljund (või ülekandeprotsess) – aktivatsioonifunktsiooni tulemus antakse edasi järgmistele neuronitele; seda ei käsitleta tavaliselt eraldi funktsioonina, vaid neuroni väljundina. Neuroni aktivatsioon piirab ja kujundab signaali ulatust ning annab võrgule mittelineaarsuse, mis on oluline keerukate mustrite õppimiseks.<ref>Gurney, K. ''An Introduction to Neural Networks'', London: Routledge 1997.</ref> ==Vaata ka== *[[ajuuurimise ajalugu]] *[[arenguneurobioloogia]] *[[erutuse juhtimine]] *[[gliia]] *[[gluteeniga seotud neuroloogilised häired]] *[[neuraalne sünkroonsus]] *[[neurobioloogia]] *[[neurogenees]] *[[neuronite siirdamine]] *[[neuropiil]] *[[neuroplastilisus]] *[[neuroprotees]] *[[neuroteadus]] *[[neuroteraapia]] *[[peegelneuron]] *[[smRNA]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Dz1yt">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 181, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="JwZaQ">[https://web.archive.org/web/20141024133306/http://www.phfrinc.com/nerve%20cell%20membrane.htm Pivotal Role of Nerve Cell Membranes, You Can't Tango on a Crowded Dance Floor – Neither Can Molecules, Molecular Model of the Nerve Cell Membrane], veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="fw037">Fishell G., Heintz N. (2014). "The Neuron Identity Problem: Form Meets Function". Neuron. DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.neuron.2013.10.035</ref> <ref name="fT7Qt">[[Meeli Roosalu]], ''"Inimese anatoomia"'', lk 182, Kirjastus Koolibri, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9</ref> <ref name="dyIpL">Squire L.R., Bloom F.E., McConnell S.K., Roberts J.L., Spitzer N.C., Zigmond M.J. "Chapter 7: Neurotransmitters". "Fundamental Neuroscience" 2nd Ed. ISBN 0126603030</ref> <ref name="hQMkU">Krashes M.J., Shah B.P., Koda S., Lowell B.B. (2014) "Rapid versus delayed stimulation of feeding by the endogenously released AgRP neuron mediators GABA, NPY, and AgRP." 2013 Oct 1;18(4):588-95. doi: 10.1016/j.cmet.2013.09.009</ref> <ref name="LvwtC">J.O. Malva, [http://books.google.ee/books?id=RSuczBGVlDgC&pg=PA82&dq=repair+of+brain+neurons&hl=et&sa=X&ei=g7RdUaqXE8e20QWYs4CYCQ&ved=0CDMQ6AEwAjgK Interaction between neurons and glia in aging and disease], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.07.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="MtI1B">George K. Tofaris, Pablo Garcia Reitböck, Trevor Humby, Sarah L. Lambourne, Mark O’Connell, Bernardino Ghetti, Helen Gossage, Piers C. Emson, Lawrence S. Wilkinson, Michel Goedert, ja Maria Grazia Spillantini, [http://www.jneurosci.org/content/26/15/3942.long Pathological Changes in Dopaminergic Nerve Cells of the Substantia Nigra and Olfactory Bulb in Mice Transgenic for Truncated Human α-Synuclein(1–120): Implications for Lewy Body Disorders], veebiversioon (vaadatud 13.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="HK0YB">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1160092/varajane-ravi-paastab-huuleohatisest-kiiremini-priiks Varajane ravi päästab huuleohatisest kiiremini priiks], 06. märts 2013, Veebiversioon (vaadatud 13.04.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *A. L. Hodgkin, A. F. Huxley. Action Potentials Recorded from Inside a Nerve Fibre. – ''Nature'', 1939, 144 (3651): 710–711. *Rodolfo Llinás. The Intrinsic Electrophysiological Properties of Mammalian Neurons: Insights into Central Nervous System Function. – ''Science'', 1988, 242: 1654–1664. *M. Goedert, M. G. Spillantini, R. A. Crowther. Cloning of a big tau microtubule-associated protein characteristic of the peripheral nervous system. – ''Proc Natl Acad Sci USA'', 1992, kd 89, nr 5, lk 1983–1987. *T. M. Jessell. Neuronal specification in the spinal cord: inductive signals and transcriptional codes. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2000, 1, 1: 20–29. *D. Nijhawan, N. Honarpour, X. Wang. Apoptosis in neural development and disease. – ''Annual review of neuroscience'', 2000, 23: 73–87. *V. I. Slepnev, P. De Camilli. Accessory factors in clathrin-dependent synaptic vesicle endocytosis, in Nature reviews. – ''Neuroscience'', 2000, 1, 3: 161–172. *S. I. Wilson, T. Edlund. Neural induction: toward a unifying mechanism. – ''Nature Neuroscience'', 2001, 4° suppl.: 1161–1168. *N. Bertrand, D. S. Castro, F. Guillemot. Proneural genes and the specification of neural cell types. – ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2002, 3, 7: 517–530. *Myriam Cayre, Jordane Malaterre, Sophie Scotto-Lomassese, Colette Strambi, Alain Strambi. The common properties of neurogenesis in the adult brain: from invertebrates to vertebrates. – ''Comparative Biochemistry and Physiology Part B: Biochemistry and Molecular Biology'', 2002, kd 132, nr 1, lk 1–15.[https://web.archive.org/web/20100615044759/http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T2R-44YF52S-1&_user=10&_rdoc=1&_fmt=&_orig=search&_sort=d&view=c&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=e4ada75c0c74d2295c25c6b921850fcf Resümee.] *M. F. Bear, B. W. Connors, M. A. Paradiso. ''Neurociencia: explorando el cerebro'', Barcelona: Masson 2002, ISBN 84-458-1259-9. * R. Douglas Fields ja Beth Stevens-Graham, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1226318/ New Insights into Neuron-Glia Communication], Science. 18. oktoober 2002; 298(5593): 556–562.doi: 10.1126/science.298.5593.556, PMCID: PMC1226318, NIHMSID: NIHMS2843, veebiversioon <small>(''inglise keeles'')</small> *L. Bally-Cuif, M. Hammerschmidt. Induction and patterning of neuronal development, and its connection to cell cycle control. – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2003, 13, 1: 16–25. *G. Kempermann, L. Wiskott, F. H. Gage. Functional significance of adult neurogenesis. – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2004, 14, 2: 186–191. *T. C. Sudhof. The synaptic vesicle cycle. – ''Annual Review of Neuroscience, 2004, 27: 509–547. *A. Eichmann, F. Le Noble, M. Autiero jt. Guidance of vascular and neural network formation. – ''Current Opinion in Neurobiology'', 2005, 15, 1: 108–115. *A. Volterra, J. Meldolesi. Astrocytes, from brain glue to communication elements: the revolution continues. – ''Nature Reviews. Neuroscience'', 2005, 6, 8: lk 626–640. *C. L. Waites, A. M. Craig, C. C. Garner. Mechanisms of vertebrate synaptogenesis. – ''Annual Review of Neuroscience'', 2005, 28: 251–274. *Maarten HP Kole, Greg J Stuart. Signal processing in the axon initial segment. – ''Neuron'', 2012, kd 73, nr 2, lk 235–247. [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0896627312000505 Täistekst.] *Fishell G., Heintz N.The Neuron Identity Problem: Form Meets Function. – ''Neuron'', 2014. *[[Leonid Moroz|Leonid L. Moroz]], Romanova, Daria Y. Alternative neural systems: What is a neuron? (Ctenophores, sponges and placozoans). – ''Frontiers in Cell and Developmental Biology'', [[2022]], 10. [https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fcell.2022.1071961/full Täistekst.] == Välislingid == {{commonskat|Neuron}} *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.0.00.002%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne Terminologia Anatomicas, A14.0.00.002: Neuron. Neuron] * Neurobioloog Urmas Arumäed intervjueeris Horisondi jaoks Indrek Rohtmets. Pealkiri: Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu. Horisont 1/2010 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:63492/152005/page/16 (Horisondi lk 16–19, loetav Digaris) *[http://www.youtube.com/watch?v=X4uuCgElLK8 YouTube'i video: Neuronite tüübid] <small>(''inglise keeles'')</small> *[https://www.ohtuleht.ee/1122239/fakt-teadust-paevas-kas-inimese-narvirakud-elavad-uldjuhul-sama-kaua-kui-inimene-ise] [[Jaan Aru]] vastus neuronite eluea kohta ajalehe [[Õhtuleht]] rubriigis "Fakt teadust päevas". *[https://www.eduvinet.de/mallig/bio/neuron/neuro11.htm Der Bau eines Neurons], eduvinet.de *[https://web.archive.org/web/20171220051307/http://www.argedon.de:80/akka/t_lehre/arb_n.htm Die Nervenzelle], argedon.de:80 *[https://www.enchantedlearning.com/subjects/anatomy/brain/Neuron.shtml Brain cells], enchantedlearning.com *[https://www.swissbiopics.org/name/Animal_neuronal_cell Animal neuronal cell], swissbiopics.org *Katja Seefeldt. [https://archiv.telepolis.de/features/Wenn-Neuronen-kommunizieren-3405816.html Wenn Neuronen kommunizieren], telepolis.de, 17.4.2006 [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] 0zak388ei9vutfo577s364pw4dz2lnk 0 53150 7231241 5385179 2026-09-09T10:41:46Z Kapsas123 209254 7231241 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Keskpiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Centre Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Centre | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 68926 | elanikke = 3525664 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Yaoundé]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Keskpiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Keskpiirkond asub riigi keskosas ja selle keskuseks on Kameruni pealinn Yaoundé. See on üks tihedamini asustatud piirkondi riigis. Keskpiirkond jaguneb 9 departemanguks. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] oz4myocjkgb7k894gi8vi8eiiwohz5g 0 53151 7231239 5075617 2026-09-09T10:41:21Z Kapsas123 209254 7231239 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kaug-Põhjapiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Far North Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région de l'Extrême-Nord | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 34246 | elanikke = 3480414 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Maroua]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Kaug-Põhjapiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Piirkonna põhjaservas asub [[Tšaadi järv]]. Kaug-Põhjapiirkond on etniliselt kõige kirevam piirkond Kamerunis. Seal elab üle 50 erineva etnilise rühma. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] h58okfiqc0os223y7xf7cdl0945gzqp 0 53153 7231233 5075615 2026-09-09T10:38:24Z Kapsas123 209254 7231233 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Kameruni haldusüksusest; Burkina Faso haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Edelapiirkond (Burkina Faso)]]}} {{Provints | nimi = Edelapiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Southwest Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Sud-Ouest | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 24571 | elanikke = 1384286 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Buea]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Edelapiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Edelapiirkond on Kameruni läänepoolseim piirkond. Piirneb läänes [[Nigeeria]]ga ja lõunas [[Atlandi ookean]]iga. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] 5q86s0ln7un5j8lnqi0gvg4480puxb1 0 55547 7230864 7204450 2026-09-08T14:12:36Z Respect 11647 väike parandus 7230864 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Meistriliiga|Eesti korvpalliliiga|Korvpalli Meistriliiga|Teiste tähenduste|Meistriliiga (täpsustus)}} {{Jalgpalliliiga | nimi = Premium liiga | pilt = | riik = [[Eesti]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1992 | lõpetatud = | võistkondi = 10 (alates [[Meistriliiga 2005|2005]]) | tsoone = | karikas = [[Eesti jalgpallikarikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]], [[UEFA Euroopa Liiga]] | meister = [[Tallinna FC Flora]] ([[Meistriliiga 2025|2025]]) | enim_meistritiitleid = [[Tallinna FC Flora]] (16) | enim_mänge = [[Andre Frolov]] (518) | parim_väravakütt = [[Maksim Gruznov]] (304) | TV = [[ETV2]], [[ETV+]], [[Eesti Rahvusringhääling|ERR sport]], [[Soccernet]], jalgpall.ee | veebileht = [http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Eesti Jalgpalli Liit] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Esiliiga]] | praegune_liigahooaeg = [[Meistriliiga 2026|2026]] }} '''Premium liiga''' (2013. aastani ''Meistriliiga'')<ref>http://jalgpall.ee/mlintro.php?b=ML</ref> on [[Eesti]] [[jalgpall|klubijalgpalli]] kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. 1992. aastal tegevust alustanud liigas mängib kümme meeskonda. Hooaeg kestab reeglina märtsist novembrini. Võitja ehk Eesti meister saab õiguse osaleda [[UEFA Meistrite Liiga]]s, teiseks ja kolmandaks jäänu [[UEFA Konverentsiliiga]]s. Viimane langeb [[Esiliiga]]sse, eelviimane peab üleminekumänge. 2013. aastal sõlmisid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja [[A. Le Coq]] viieaastase koostöölepingu, mille alusel kannab kohalik tippliiga nime "Premium liiga".<ref name="jalgpall.ee">[https://jalgpall.ee/voistlused/premium-liiga/premium-liiga-tutvustus Premium liiga tutvustus], jalgpall.ee</ref> Lepingut pikendati 2018. ja 2023. aastal ning praegu kannab liiga nime "'''A. Le Coq Premium liiga'''". == Ülevaade == Meistriliiga meeskondade arv on kõikunud 8–14 vahel, kuid püsinud alates 2005. aastast kümnel. Hooaeg peetakse erinevalt enamikust Euroopa riikidest, kuid sarnaselt teiste [[Balti riigid|Baltimaade]] ja [[Põhjamaad]]ega kalendriaasta põhiselt. Eestis kestab hooaeg reeglina märtsist novembrini. Aastail 1992–1998 oli hooaeg sügisest kevadeni. Hooaeg koosneb 36 voorust: kaks kevad- ja kaks sügisringi, igas ringis üheksa vooru.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 9</ref> Meeskonnad kohtuvad omavahel neli korda, pidades iga vastasega kaks mängu omal ja kaks mängu võõral väljakul. Mängud toimuvad reeglina laupäeviti. Meistriks tuleb hooaja lõppedes kõige rohkem punkte kogunud meeskond. Meister saab õiguse osaleda [[UEFA Meistrite liiga]] ning teiseks ja kolmandaks jäänu [[UEFA Euroopa liiga]] eelvoorus. Kui [[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karika võitja]] ja karikas teise koha saavutanud meeskond taganud UEFA Meistrite Liiga või UEFA Euroopa Liiga eelringis koha, saab õiguse osaleda UEFA Euroopa liiga eelvoorus neljanda koha saavutanud meeskond. [[JK Viljandi Tulevik|Viljandi Tulevik]] pääses 1999. aastal UEFA karikasse kõrge [[UEFA Ausa Mängu edetabel|sportliku mängu näitaja]] alusel.<ref>[http://www.xs4all.nl/~kassiesa/bert/uefa/fairplay.html UEFA Fair Play Competition] (inglise keeles), vaadatud 9. märtsil 2009.</ref> Viimasena ehk 10. kohal lõpetanud meeskond langeb astme võrra madalamale [[esiliiga]]sse, mille parim iseseisev klubi (st mitteduubelivõistkond) pääseb omakorda kõrgliigasse. Meistriliiga eelviimane ehk 9. meeskond peab liigakuuluvuse säilitamiseks alistama üleminekumängudes esiliigas paremuselt teise iseseisva klubi.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 11.</ref> Järjestus selgub kogutud punktide alusel. Võit annab kolm punkti, viik ühe punkti ja kaotaja jääb punktita. Võrdsete punktide korral määravad paremusjärjestuse lisanäitajad (tähtsuse järjekorras): väiksem loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arv, suurem võitude arv, omavaheliste mängude punktid, omavaheliste mängude väravate vahe, üldine väravate vahe, suurem löödud väravate arv.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 10.</ref> == Ajalugu == Meistriliiga alustas tegevust 1992. aastal. Esimesel kahel hooajal osutus parimaks [[FC Norma]]. Aastail 1993–1998 tuli ta neli korda liiga meistriks ja kahel korral teiseks [[FC Flora]]. Sel perioodil kujunes Flora põhirivaaliks [[FC Lantana]], kes tuli 1995/96 ja 1996/97 nende ees meistriks. Lantana hääbudes kerkis Flora peamiseks konkurendiks [[FC Levadia]], kes tuli esimest korda meistriks 1999. aastal. Flora ja Levadia on 1998. aastast jaganud omavahel kõik meistritiitlid, kui välja arvata [[FC TVMK]] edu 2005. aastal, [[Nõmme Kalju]] meistriks tulemine 2012. ja 2018. aastal ja [[FCI Tallinn]]a meistriks tulemine 2016. aastal. Meistriliiga koosseisu on peale meeskondade sportliku käekäigu mõjutanud uute klubide moodustamine, liitmine, ümbernimetamine, ülevõtmine, pankrotistumine või lagunemine. Tegevuse on lõpetanud kolm varasemat meistrit (FC Norma, FC Lantana, FC TVMK). Osalusõiguse saanud klubid on neist ära ütelnud: 1997. aasta [[Meistriliiga 1996/97|üleminekuturniiril]] teiseks jäänud [[JK Vall]] loovutas oma koha [[Lelle SK]]-le väidetava valuraha eest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/leht/97/07/11/sport.htm |pealkiri=Raha võim Eesti jalgpallis |vaadatud=2009-04-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704042958/http://www.postimees.ee/leht/97/07/11/sport.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Kurioosumina läheb ajalukku [[14. juuli]]l [[2009]] peetud kohtumine [[FC Kuressaare]] ja [[Nõmme Kalju]] vahel. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat,<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26737 Kalju jääb võidetud punktidest ilma] Soccernet.ee, 14. juuli 2009</ref> mistõttu sai Kuressaare esiti kirja 2:- võidu.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26766 Kalju kukkus kuuendale kohale] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> Kuna aga Kuressaare meeskonnas mänginud [[Elari Valmas]] ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26781 Kuressaare jäi samuti punktidest ilma] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> == Publik ja poolehoidjad == Meistriliiga mänge jälgis 2017. aastal staadionitel keskmiselt 282 pealtvaatajat, mis oli Euroopa kõrgliigade madalaim näitaja.<ref>[http://www.european-football-statistics.co.uk/attn.htm EFS Attendances]</ref> Meistriliiga publikurekord pärineb 2023. aasta 28. juunist, kui hooaja teise vooru kohtumist [[Tallinna FCI Levadia]] ja [[Tallinna FC Flora]] vahel jälgis 3510 pealtvaatajat.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/publikurekord-levadia-ja-flora-duell-purustas-20-aastat-pusinud-tippmargi "FCI Levadia ja FC Flora vaheline Tallinna derbi tõi A. Le Coq Arena tribüünidele 3510 pealtvaatajat"] Soccernet, 28. juuni 2023.</ref> Jalgpallikultuurile omane rivaliteet on suurim Flora ja Levadia vahel ("[[Tallinna derbi]]"), kuid fännide arveteõiendamised on harvad. Meistriliiga ajaloo tõsiseim vägivallajuhtum leidis aset [[1. august]]il [[2009]], kui [[Sillamäe Kalev]]i kodumängul [[FC Flora]]ga läksid omavahel kähmlema vastasleeride poolehoidjad.<ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/index.php?06172907 Sillamäel läks sadakond jalgpallifänni kähmlema] uudised.err.ee, 1. august 2009</ref><ref>[http://sport.postimees.ee/?id=148476 Jalgpallifännide kakluse põhjustas mängu halb korraldus] Postimees.ee, 2. august 2009</ref> Kohalik politsei kutsus tülitsevate jalgpallifännide ohjeldamiseks abijõudusid nii [[Narva]]st kui ka [[Jõhvi]]st. Korrakaitsjad jätsid umbes 30 Flora fänni staadionile ja suunasid ligikaudu 70 sillamäelast sealt minema, konstaablijaoskonda toimetati kolm isikut.<ref name="uudised.err.ee"/> EJL-i distsiplinaarkomisjon karistas Kalevit mitterahuldava mängukorralduse eest kolme miinimumpalga suuruse rahatrahviga (umbes 13 000 krooni), ühemängulise koduväljaku keelu ja ühemängulise koduväljaku tingimisi keeluga; Florat trahviti poolehoidjate käitumise eest ühe miinimumpalga suuruse rahatrahviga.<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=151190 Sillamäe Kalevi klubi karistati kolme miinimumpalga suuruse trahviga] Postimees.ee, 10. august 2009</ref> 2010. aastast on staadionitel lubatud kasutada pürotehnikat.<ref>https://sport.delfi.ee/artikkel/29812093/jalgpalliklubid-peavad-purotehnika-kasutamiseks-taotlema-eriluba</ref> == Meedia ja turundus == Meistriliiga tulemusi edastavad kõik suuremad meediaväljaanded. Põhjalikult kajastab liigat jalgpalliportaal soccernet.ee. Korrapäraste teleotseülekannetega alustas esimesena [[Kalev Sport]] 2008. aastal. Pärast Kalev Spordi pankrotti aasta hiljem võttis ülekandeõigused üle TV14.<ref>http://www.epl.ee/artikkel/588277</ref> Hooajal 2011 kandis mänge üle [[TV 6]]. Ajakirjadest on Meistriliigast kirjutanud [[Sporditäht]] ja [[Jalka]]. [[Eesti Jalgpalli Liit]] avaldab alates 2009. aastast iga vooru sümboolse koosseisu, mis koosneb väravavahist, neljast kaitsemängijast, neljast poolkaitsjast, kahest ründajast ja peatreenerist.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=24527 Meistriliiga sümboolses koosseisus 6 klubi mängijad], Soccernet.ee, 9. märts 2009</ref> Alates 2008. aastast näeb kohtumisi regulaarselt otsepildis teleekraanil. Iga vooru ühest mängust toimus otseülekanne. 2014. aastast kannavad mänge üle [[ETV]], [[Postimees]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|ERRi]] spordiportaal.<ref name="jalgpall.ee"/> 2014. aastal nägi otseülekande vahendusel 102 Premium liiga kohtumist,<ref>http://jalgpall.ee/premium/otse.php</ref> hiljem on hakatud ülekandeid tegema kõigist mängudest. == Reeglid välismängijatele == Võistlustel on lubatud ühte võistkonda registreerida 4 välismängijat, kellel pole Eesti või Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsust ega Eestis välja antud välismaalase passi. Välismängijate arvestusse ei loeta mängijaid, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt 7 hooaega. Mänguprotokolli tohib kanda 4 välismängijat. Väljakul tohib olla üheaegselt 3 välismängijat. == Statistika, tabelid ja loendid == {{col-begin|width=100%}} |- | === Meistrid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=190px bgcolor="gold" |'''Meister (tiitlite arv)''' |width=190px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=190px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !width= |Parim väravakütt (Klubi) ! Väravaid |- |[[Meistriliiga 1992|1992]] |[[Tallinna FC Norma]] (1) |[[Jõhvi JK Eesti Põlevkivi]] |[[Tallinna FC TVMV]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Norma) |align=center|18 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] |[[Tallinna FC Norma]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC Nikol]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Norma) |align=center|27 |- |[[Meistriliiga 1993/94|1993/94]] |[[Tallinna FC Flora]] (1) |[[Tallinna FC Norma]] |[[Tallinna FC Nikol]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|21 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1994/95|1994/95]] |[[Tallinna FC Flora]] (2) |[[Tallinna FC Lantana-Marlekor]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Serhi Morozov]] (Lantana-Marlekor) |align=center|25 |- |[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] |[[Tallinna FC Lantana]] (1) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC Tevalte-Marlekor]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Lembit Rajala]] (Flora) |align=center|16 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1996/97|1996/97]] |[[Tallinna FC Lantana]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[JK Tallinna Sadam]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Lantana) |align=center|18 |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] |[[Tallinna FC Flora]] (3) |[[JK Tallinna Sadam]] |[[Tallinna FC Lantana]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]] (Tallinna Sadam) |align=center|18 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1998|1998]] |[[Tallinna FC Flora]] (4) |[[JK Tallinna Sadam]] |[[Tallinna FC Lantana]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]] (Tallinna Sadam) |align=center|13 |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] |[[Maardu FC Levadia]] (1) |[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm]] (Levadia) |align=center|19 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2000|2000]] |[[Maardu FC Levadia]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Egidijus Juška|Juška]] (TVMK), {{riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm|Krõm]] (Levadia) |align=center|24 |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] |[[Tallinna FC Flora]] (5) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Maardu FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|37 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2002|2002]] |[[Tallinna FC Flora]] (6) |[[Maardu FC Levadia]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Krõlov]] (TVMK) |align=center|37 |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] |[[Tallinna FC Flora]] (7) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Maardu FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Tor Henning Hamre]] (Flora) |align=center|39 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2004|2004]] |[[Tallinna FC Levadia]] (3) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] (Flora) |align=center|28 |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] |[[Tallinna FC TVMK]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] (TVMK) |align=center|41 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Tallinna FC Levadia]] (4) |[[Narva JK Trans]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|31 |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] |[[Tallinna FC Levadia]] (5) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Lipartov]] (Narva Trans) |align=center|30 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2008|2008]] |[[Tallinna FC Levadia]] (6) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] (Nõmme Kalju) |align=center|23 |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] |[[Tallinna FC Levadia]] (7) |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Gussev]] (Levadia) |align=center|26 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2010|2010]] |[[Tallinna FC Flora]] (8) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] (Flora) |align=center|24 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |[[Tallinna FC Flora]] (9) |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Čekulajevs]] (Narva Trans) |align=center|46 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2012|2012]] |[[Nõmme JK Kalju]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] (Narva Trans) |align=center|23 |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] |[[Tallinna FC Levadia]] (8) |[[Nõmme JK Kalju]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] (Nõmme Kalju) |align=center|23 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2014|2014]] |[[Tallinna FC Levadia]] (9) |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] (Sillamäe Kalev) |align=center|36 |- |[[Meistriliiga 2015|2015]] |[[Tallinna FC Flora]] (10) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] (Levadia) |align=center|24 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2016|2016]] |[[Tallinna FC Infonet]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] (Sillamäe Kalev) |align=center|25 |- |[[Meistriliiga 2017|2017]] |[[Tallinna FC Flora]] (11) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen|Sappinen]] (Flora), {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa|Prosa]] (Infonet) |align=center|27 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2018|2018]] |[[Nõmme Kalju FC]] (2) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]] (Kalju) |align=center|31 |- |[[Meistriliiga 2019|2019]] |[[Tallinna FC Flora]] (12) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Erik Sorga]] (Flora) |align=center|31 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2020|2020]] |[[Tallinna FC Flora]] (13) |[[Paide Linnameeskond]] |[[Tallinna FCI Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] (Flora) |align=center|26 |- |[[Meistriliiga 2021|2021]] |[[Tallinna FCI Levadia]] (10) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]] (Paide) |align=center|26 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2022|2022]] |[[Tallinna FC Flora]] (14) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] (Levadia) |align=center|21 |- |[[Meistriliiga 2023|2023]] |[[Tallinna FC Flora]] (15) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tristan Koskor]] (Trans) |align=center|16 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2024|2024]] |[[Tallinna FCI Levadia]] (11) |[[Nõmme Kalju FC]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alex Matthias Tamm]] (Kalju) |align=center|28 |- |[[Meistriliiga 2025|2025]] || [[FC Flora Tallinn|Flora]] || [[FC Levadia Tallinn|Levadia]] || [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen|Sappinen]] (Flora){{center|21}} |- |} === Meistriliiga igavene tabel === {{ajakohasta|sektsioon|kuu=september|aasta=2026}} {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:center;" !width=40|Koht !width=150|Klubi !width=60|Hooaegu !width=60|Tiitleid !width=40|{{Tooltip|Mä|Mänge}} !width=40|{{Tooltip|Võ|Võite}} !width=40|{{Tooltip|Vi|Viike}} !width=40|{{Tooltip|Ka|Kaotusi}} !width=40|{{Tooltip|Lv|Löödud väravaid}} !width=40|{{Tooltip|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=40|{{Tooltip|Va|Väravate vahe}} !width=40|Punkte !width=40|Keskmiselt punkte mängust |- | 1||align=left|'''[[Tallinna FC Flora]]||'''34||'''15||1041||'''726||182||133||'''2720||791||'''1929||'''2290||2,2 |- | 2||align=left|'''[[Tallinna FCI Levadia]]||26||11||877||627||160||90||2289||644||1645||2041||'''2,33 |- | 3||align=left|'''[[JK Narva Trans]]||'''34||0||'''1042||456||204||'''382||2119||'''1468||651||1572||1,51 |- | 4||align=left|[[Tallinna FC TVMK]]||15||1||408||225||76||107||966||480||486||751||1,84 |- | 5||align=left|[[Viljandi JK Tulevik]]||22||0||655||187||112||356||794||1283||-489||673||1,03 |- | 6||align=left|'''[[Nõmme Kalju FC]]||17||2||602||346||133||123||1270||588||682||1174||1,95 |- | 7||align=left|[[JK Sillamäe Kalev]]||13||0||413||183||65||172||741||681||60||614||1,49 |- | 8||align=left|'''[[Tartu JK Tammeka]]||20||0||324||88||56||180||390||635||-245||320||0,99 |- | 9||align=left|[[Tallinna FC Lantana]]||6||2||138||73||34||31||271||144||127||253||1,83 |- | 10||align=left|[[JK Tallinna Sadam]]||6||0||132||67||19||46||271||168||103||220||1,67 |- | 11||align=left|[[Jõhvi JK Eesti Põlevkivi]]||9||0||162||50||40||72||224||276||-52||190||1,17 |- | 12||align=left|'''[[FC Kuressaare]]||17||0||336||48||43||245||253||920||-667||187||0,56 |- | 13||align=left|'''[[Paide Linnameeskond]]||16||0||180||51||28||101||168||337||-169||181||1,01 |- | 14||align=left|[[Tallinna FC Norma]]||4||2||78||49||7||22||223||111||112||154||1,97 |- | 15||align=left|[[Tartu JK Merkuur]]||6||0||153||41||28||84||204||404||-200||151||0,99 |- | 16||align=left|'''[[JK Tallinna Kalev]]||11||0||180||37||29||114||175||397||-222||140||0,78 |- | 17||align=left|[[Tallinna KSK Vigri]]||3||0||54||31||11||12||151||64||87||104||1,93 |- | 18||align=left|[[Tallinna FC Nikol]]||2||0||44||30||6||8||107||36||71||96||2,18 |- | 19||align=left|[[Kohtla-Järve FC Lootus]]||5||0||148||22||19||107||104||394||-290||85||0,57 |- | 20||align=left|[[Valga FC Warrior]]||5||0||156||21||18||117||120||425||-305||81||0,52 |- | 21||align=left|'''[[Pärnu JK Vaprus]]||9||0||318||23||7||78||125||307||-182||76||0,70 |- | 22||align=left|[[Tallinna FC Levadia II]]||3||0||84||20||14||50||106||211||-105||74||0,88 |- | 23||align=left|[[Lelle SK]]||4||0||80||16||19||45||72||155||-83||67||0,84 |- | 24||align=left|[[Tallinna JK Dünamo]]||4||0||89||16||11||62||92||277||-185||59||0,66 |- | 25||align=left|[[Tartu SS Kalev]]||4||0||68||16||9||43||85||199||-114||57||0,84 |- | 26||align=left|[[FC Viljandi]]||2||0||72||14||14||44||70||157||-87||56||0,78 |- | 27||align=left|[[Tallinna FC Infonet]]||4||1||36||10||8||18||36||56||-20||38||1,06 |- | 27||align=left|[[Pärnu JK Tervis]]||2||0||46||11||5||30||38||92||-54||38||0,83 |- | 29||align=left|[[Kohtla-Järve JHK Keemik]]||2||0||31||10||6||15||41||72||-31||36||1,16 |- | 30||align=left|[[Lasnamäe FC Ajax]]||3||0||108||7||13||88||60||449||-389||34||0,31 |- | 31||align=left|[[Pärnu JK]]||3||0||38||5||5||28||36||120||-84||20||0,53 |- | 32||align=left|[[Pärnu Linnameeskond]]||2||0||72||11||10||51||62||185||-123||43||0,6 |- | 33||align=left|'''[[Harju JK Laagri]]||1||0||36||5||8||23||27||61||-34||23||0,64 |- | 34||align=left|[[Maardu Linnameeskond]]||1||0||36||4||5||27||30||118||-88||17||0,47 |- | 35||align=left|[[FC Nõmme United]]||1||0||36||2||9||25||22||79||-57||15||0,42 |- | 36||align=left|[[Pärnu FC Levadia]]||1||0||28||1||5||22||19||96||-77||8||0,29 |- | 37||align=left|[[Rakvere JK Tarvas]]||1||0||36||0||3||33||15||113||-98||3||0,08 |- | 38||align=left|[[Tallinna JK Vall]]||1||0||14||0||1||13||9||44||-35||1||0,07 |- | 39||align=left|[[FK Maardu]]||1||0||9||0||0||9||6||59||-53||0||0 |- | 40||align=left|[[Tallinna JK Legion]]||3||0||98||25||22||51||109||174||-65||97||0,99 |- |colspan="13" style="text-align:left"|Kogupunktide arvestamisel on antud kolm punkti võidu eest<br>1992. hooajal finaal- ja väljalangemisturniiril mängiti ainult vastas tsooni meeskondade vastu. Samast eelvooru tsoonist tulnud meeskondade omavahelised mängud arvestati lõppvooru, ehk arvestati kaks korda, neid tulemusi on loetud siin tabelis ühe korra<br>Lisamänge, ülemineku mänge, üleminekuvooru mänge ei ole loetud<br>Uue hooaja klubid ja tulpade suurimad arvud on '''paksus kirjas''' <br>Õige [[Meistriliiga 2024|hooaja 2024]] lõpu seisuga. |} == Varasemad meistrid == Meistriliiga loodi 1992. aastal, kuid Eesti jalgpalli meistrivõistlusi on peetud alates 1921. aastast. === Eesti meistrid 1921–1944 === {{veergude loend|laius=17em| * [[1921. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1921]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1922. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1922]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1923]] – [[Tallinna ESS Kalev]] * [[1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1924]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1925. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1925]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1926. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1926]] – [[Tallinna Jalgpalli Klubi]] * [[1927. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1927]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1928. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1928]] – [[Tallinna Jalgpalli Klubi]] * [[1929. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1929]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1930. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1930]] – [[Tallinna ESS Kalev]] * [[1931. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1931]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1932. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1932]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1933. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1933]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1934. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1934]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1935. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1935]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1936. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1936]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1937/1938. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1937/38]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1938/1939. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1938/39]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1939/1940. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1939/40]] – [[Tartu PK Olümpia]] * [[1941. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1941]] – ''ei toimunud'' * [[1942. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1942]] – [[Tartu PSR]] * [[1943. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1943]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1944. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1944]] – ''ei toimunud'' }} ''Hooajad 1941–1944 on II maailmasõja ajal toimunud mitteametlikud meistrivõistlused.'' === Eesti NSV meistrid 1945–1991 === {{veergude loend|laius=17em| * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1945|1945]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1946|1946]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1947|1947]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1948|1948]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1949|1949]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1950|1950]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1951|1951]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1952|1952]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1953|1953]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1954|1954]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1955|1955]] – [[JK Tallinna Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1956|1956]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1957|1957]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1958|1958]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1959|1959]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1960|1960]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1961|1961]] – [[JK Kopli Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1962|1962]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1963|1963]] – [[Tallinna Taksopargi SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1964|1964]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1965|1965]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1966|1966]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1967|1967]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1968|1968]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1969|1969]] – [[Tallinna SK Dvigatel]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1970|1970]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1971|1971]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1972|1972]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1973|1973]] – [[Narva SK Kreenholm]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1974|1974]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1975|1975]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1976|1976]] – [[Tallinna SK Dvigatel]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1977|1977]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1978|1978]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1979|1979]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1980|1980]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1981|1981]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1982|1982]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1983|1983]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1984|1984]] – [[JK Eesti Põlevkivi|Jõhvi Estonia kaevandus]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1985|1985]] – [[Pärnu Kalakombinaat/MEK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1986|1986]] – [[Tallinna FC Zvezda]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1987|1987]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1988|1988]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1989|1989]] – [[Tallinna FC Zvezda]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1990|1990]] – [[Tallinna FC TVMK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1991|1991]] – [[Tallinna FC TVMK]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Koduleht] jalgpall.ee *[https://jalgpall.ee/voistlused/premium-liiga/premium-liiga-tutvustus Premium liiga tutvustus] jalgpall.ee *[https://soccernet.ee/teema/meistriliiga Premium liiga jalgpalliportaalis Soccernet.ee] *[[Siim Pulst]]. [https://soccernet.ee/artikkel/kirev-fanniloomaaed-pantritest-karudeni Kirev fänniloomaaed pantritest karudeni]. Soccernet.ee, 12. detsember 2008 *[[Timo Tarve]]. [http://sport.err.ee/index.php?0592083 Klubikultuuri kasvuraskused. Kas homosõim näitab fännide päris nägu?] Sport.err.ee, 5. mai 2009 *[http://soccerlens.com/the-worst-supported-league-in-europe/39181/ The worst supported league in Europe?] Soccerlens.com, 14. jaanuar 2010 {{Meistriliiga meeskonnad}} {{Meistriliiga hooajad}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Meistriliiga| ]] [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused jalgpallis| ]] 9tbp24pbd5h6fon1uo2zqdaow75s97l 7230865 7230864 2026-09-08T14:16:19Z Respect 11647 lisatud 2026, Levadia on 98% võitmas 7230865 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Meistriliiga|Eesti korvpalliliiga|Korvpalli Meistriliiga|Teiste tähenduste|Meistriliiga (täpsustus)}} {{Jalgpalliliiga | nimi = Premium liiga | pilt = | riik = [[Eesti]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1992 | lõpetatud = | võistkondi = 10 (alates [[Meistriliiga 2005|2005]]) | tsoone = | karikas = [[Eesti jalgpallikarikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]], [[UEFA Euroopa Liiga]] | meister = [[Tallinna FC Flora]] ([[Meistriliiga 2025|2025]]) | enim_meistritiitleid = [[Tallinna FC Flora]] (16) | enim_mänge = [[Andre Frolov]] (518) | parim_väravakütt = [[Maksim Gruznov]] (304) | TV = [[ETV2]], [[ETV+]], [[Eesti Rahvusringhääling|ERR sport]], [[Soccernet]], jalgpall.ee | veebileht = [http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Eesti Jalgpalli Liit] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[Esiliiga]] | praegune_liigahooaeg = [[Meistriliiga 2026|2026]] }} '''Premium liiga''' (2013. aastani ''Meistriliiga'')<ref>http://jalgpall.ee/mlintro.php?b=ML</ref> on [[Eesti]] [[jalgpall|klubijalgpalli]] kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. 1992. aastal tegevust alustanud liigas mängib kümme meeskonda. Hooaeg kestab reeglina märtsist novembrini. Võitja ehk Eesti meister saab õiguse osaleda [[UEFA Meistrite Liiga]]s, teiseks ja kolmandaks jäänu [[UEFA Konverentsiliiga]]s. Viimane langeb [[Esiliiga]]sse, eelviimane peab üleminekumänge. 2013. aastal sõlmisid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja [[A. Le Coq]] viieaastase koostöölepingu, mille alusel kannab kohalik tippliiga nime "Premium liiga".<ref name="jalgpall.ee">[https://jalgpall.ee/voistlused/premium-liiga/premium-liiga-tutvustus Premium liiga tutvustus], jalgpall.ee</ref> Lepingut pikendati 2018. ja 2023. aastal ning praegu kannab liiga nime "'''A. Le Coq Premium liiga'''". == Ülevaade == Meistriliiga meeskondade arv on kõikunud 8–14 vahel, kuid püsinud alates 2005. aastast kümnel. Hooaeg peetakse erinevalt enamikust Euroopa riikidest, kuid sarnaselt teiste [[Balti riigid|Baltimaade]] ja [[Põhjamaad]]ega kalendriaasta põhiselt. Eestis kestab hooaeg reeglina märtsist novembrini. Aastail 1992–1998 oli hooaeg sügisest kevadeni. Hooaeg koosneb 36 voorust: kaks kevad- ja kaks sügisringi, igas ringis üheksa vooru.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 9</ref> Meeskonnad kohtuvad omavahel neli korda, pidades iga vastasega kaks mängu omal ja kaks mängu võõral väljakul. Mängud toimuvad reeglina laupäeviti. Meistriks tuleb hooaja lõppedes kõige rohkem punkte kogunud meeskond. Meister saab õiguse osaleda [[UEFA Meistrite liiga]] ning teiseks ja kolmandaks jäänu [[UEFA Euroopa liiga]] eelvoorus. Kui [[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karika võitja]] ja karikas teise koha saavutanud meeskond taganud UEFA Meistrite Liiga või UEFA Euroopa Liiga eelringis koha, saab õiguse osaleda UEFA Euroopa liiga eelvoorus neljanda koha saavutanud meeskond. [[JK Viljandi Tulevik|Viljandi Tulevik]] pääses 1999. aastal UEFA karikasse kõrge [[UEFA Ausa Mängu edetabel|sportliku mängu näitaja]] alusel.<ref>[http://www.xs4all.nl/~kassiesa/bert/uefa/fairplay.html UEFA Fair Play Competition] (inglise keeles), vaadatud 9. märtsil 2009.</ref> Viimasena ehk 10. kohal lõpetanud meeskond langeb astme võrra madalamale [[esiliiga]]sse, mille parim iseseisev klubi (st mitteduubelivõistkond) pääseb omakorda kõrgliigasse. Meistriliiga eelviimane ehk 9. meeskond peab liigakuuluvuse säilitamiseks alistama üleminekumängudes esiliigas paremuselt teise iseseisva klubi.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 11.</ref> Järjestus selgub kogutud punktide alusel. Võit annab kolm punkti, viik ühe punkti ja kaotaja jääb punktita. Võrdsete punktide korral määravad paremusjärjestuse lisanäitajad (tähtsuse järjekorras): väiksem loobumiskaotuste ja tühistatud tulemuste arv, suurem võitude arv, omavaheliste mängude punktid, omavaheliste mängude väravate vahe, üldine väravate vahe, suurem löödud väravate arv.<ref>[http://jalgpall.struktuur.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3168/2009_ML+ja+EL+juhend.doc Eesti 2009. aasta meistrivõistluste juhend Meistri- ja Esiliigale], [[Eesti Jalgpalli Liit]], lk 10.</ref> == Ajalugu == Meistriliiga alustas tegevust 1992. aastal. Esimesel kahel hooajal osutus parimaks [[FC Norma]]. Aastail 1993–1998 tuli ta neli korda liiga meistriks ja kahel korral teiseks [[FC Flora]]. Sel perioodil kujunes Flora põhirivaaliks [[FC Lantana]], kes tuli 1995/96 ja 1996/97 nende ees meistriks. Lantana hääbudes kerkis Flora peamiseks konkurendiks [[FC Levadia]], kes tuli esimest korda meistriks 1999. aastal. Flora ja Levadia on 1998. aastast jaganud omavahel kõik meistritiitlid, kui välja arvata [[FC TVMK]] edu 2005. aastal, [[Nõmme Kalju]] meistriks tulemine 2012. ja 2018. aastal ja [[FCI Tallinn]]a meistriks tulemine 2016. aastal. Meistriliiga koosseisu on peale meeskondade sportliku käekäigu mõjutanud uute klubide moodustamine, liitmine, ümbernimetamine, ülevõtmine, pankrotistumine või lagunemine. Tegevuse on lõpetanud kolm varasemat meistrit (FC Norma, FC Lantana, FC TVMK). Osalusõiguse saanud klubid on neist ära ütelnud: 1997. aasta [[Meistriliiga 1996/97|üleminekuturniiril]] teiseks jäänud [[JK Vall]] loovutas oma koha [[Lelle SK]]-le väidetava valuraha eest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/leht/97/07/11/sport.htm |pealkiri=Raha võim Eesti jalgpallis |vaadatud=2009-04-19 |arhiivimisaeg=2010-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100704042958/http://www.postimees.ee/leht/97/07/11/sport.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Kurioosumina läheb ajalukku [[14. juuli]]l [[2009]] peetud kohtumine [[FC Kuressaare]] ja [[Nõmme Kalju]] vahel. Kalju jäi teenitud võidupunktidest ilma, sest saatis väljakule üheaegselt neli nõndanimetatud võõrmängijat,<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26737 Kalju jääb võidetud punktidest ilma] Soccernet.ee, 14. juuli 2009</ref> mistõttu sai Kuressaare esiti kirja 2:- võidu.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26766 Kalju kukkus kuuendale kohale] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> Kuna aga Kuressaare meeskonnas mänginud [[Elari Valmas]] ei oleks tohtinud madalamates liigades teenitud kaartide tõttu kohtumises kaasa teha, kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=26781 Kuressaare jäi samuti punktidest ilma] Soccernet.ee, 16. juuli 2009</ref> == Publik ja poolehoidjad == Meistriliiga mänge jälgis 2017. aastal staadionitel keskmiselt 282 pealtvaatajat, mis oli Euroopa kõrgliigade madalaim näitaja.<ref>[http://www.european-football-statistics.co.uk/attn.htm EFS Attendances]</ref> Meistriliiga publikurekord pärineb 2023. aasta 28. juunist, kui hooaja teise vooru kohtumist [[Tallinna FCI Levadia]] ja [[Tallinna FC Flora]] vahel jälgis 3510 pealtvaatajat.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/publikurekord-levadia-ja-flora-duell-purustas-20-aastat-pusinud-tippmargi "FCI Levadia ja FC Flora vaheline Tallinna derbi tõi A. Le Coq Arena tribüünidele 3510 pealtvaatajat"] Soccernet, 28. juuni 2023.</ref> Jalgpallikultuurile omane rivaliteet on suurim Flora ja Levadia vahel ("[[Tallinna derbi]]"), kuid fännide arveteõiendamised on harvad. Meistriliiga ajaloo tõsiseim vägivallajuhtum leidis aset [[1. august]]il [[2009]], kui [[Sillamäe Kalev]]i kodumängul [[FC Flora]]ga läksid omavahel kähmlema vastasleeride poolehoidjad.<ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/index.php?06172907 Sillamäel läks sadakond jalgpallifänni kähmlema] uudised.err.ee, 1. august 2009</ref><ref>[http://sport.postimees.ee/?id=148476 Jalgpallifännide kakluse põhjustas mängu halb korraldus] Postimees.ee, 2. august 2009</ref> Kohalik politsei kutsus tülitsevate jalgpallifännide ohjeldamiseks abijõudusid nii [[Narva]]st kui ka [[Jõhvi]]st. Korrakaitsjad jätsid umbes 30 Flora fänni staadionile ja suunasid ligikaudu 70 sillamäelast sealt minema, konstaablijaoskonda toimetati kolm isikut.<ref name="uudised.err.ee"/> EJL-i distsiplinaarkomisjon karistas Kalevit mitterahuldava mängukorralduse eest kolme miinimumpalga suuruse rahatrahviga (umbes 13 000 krooni), ühemängulise koduväljaku keelu ja ühemängulise koduväljaku tingimisi keeluga; Florat trahviti poolehoidjate käitumise eest ühe miinimumpalga suuruse rahatrahviga.<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=151190 Sillamäe Kalevi klubi karistati kolme miinimumpalga suuruse trahviga] Postimees.ee, 10. august 2009</ref> 2010. aastast on staadionitel lubatud kasutada pürotehnikat.<ref>https://sport.delfi.ee/artikkel/29812093/jalgpalliklubid-peavad-purotehnika-kasutamiseks-taotlema-eriluba</ref> == Meedia ja turundus == Meistriliiga tulemusi edastavad kõik suuremad meediaväljaanded. Põhjalikult kajastab liigat jalgpalliportaal soccernet.ee. Korrapäraste teleotseülekannetega alustas esimesena [[Kalev Sport]] 2008. aastal. Pärast Kalev Spordi pankrotti aasta hiljem võttis ülekandeõigused üle TV14.<ref>http://www.epl.ee/artikkel/588277</ref> Hooajal 2011 kandis mänge üle [[TV 6]]. Ajakirjadest on Meistriliigast kirjutanud [[Sporditäht]] ja [[Jalka]]. [[Eesti Jalgpalli Liit]] avaldab alates 2009. aastast iga vooru sümboolse koosseisu, mis koosneb väravavahist, neljast kaitsemängijast, neljast poolkaitsjast, kahest ründajast ja peatreenerist.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=24527 Meistriliiga sümboolses koosseisus 6 klubi mängijad], Soccernet.ee, 9. märts 2009</ref> Alates 2008. aastast näeb kohtumisi regulaarselt otsepildis teleekraanil. Iga vooru ühest mängust toimus otseülekanne. 2014. aastast kannavad mänge üle [[ETV]], [[Postimees]] ja [[Eesti Rahvusringhääling|ERRi]] spordiportaal.<ref name="jalgpall.ee"/> 2014. aastal nägi otseülekande vahendusel 102 Premium liiga kohtumist,<ref>http://jalgpall.ee/premium/otse.php</ref> hiljem on hakatud ülekandeid tegema kõigist mängudest. == Reeglid välismängijatele == Võistlustel on lubatud ühte võistkonda registreerida 4 välismängijat, kellel pole Eesti või Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsust ega Eestis välja antud välismaalase passi. Välismängijate arvestusse ei loeta mängijaid, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt 7 hooaega. Mänguprotokolli tohib kanda 4 välismängijat. Väljakul tohib olla üheaegselt 3 välismängijat. == Statistika, tabelid ja loendid == {{col-begin|width=100%}} |- | === Meistrid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" !Hooaeg |width=190px bgcolor="gold" |'''Meister (tiitlite arv)''' |width=190px bgcolor="silver" |'''2. koht''' |width=190px bgcolor="CC9966" |'''3. koht''' !width= |Parim väravakütt (Klubi) ! Väravaid |- |[[Meistriliiga 1992|1992]] |[[Tallinna FC Norma]] (1) |[[Jõhvi JK Eesti Põlevkivi]] |[[Tallinna FC TVMV]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Norma) |align=center|18 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1992/93|1992/93]] |[[Tallinna FC Norma]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC Nikol]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Norma) |align=center|27 |- |[[Meistriliiga 1993/94|1993/94]] |[[Tallinna FC Flora]] (1) |[[Tallinna FC Norma]] |[[Tallinna FC Nikol]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|21 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1994/95|1994/95]] |[[Tallinna FC Flora]] (2) |[[Tallinna FC Lantana-Marlekor]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Serhi Morozov]] (Lantana-Marlekor) |align=center|25 |- |[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] |[[Tallinna FC Lantana]] (1) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC Tevalte-Marlekor]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Lembit Rajala]] (Flora) |align=center|16 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1996/97|1996/97]] |[[Tallinna FC Lantana]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[JK Tallinna Sadam]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Bragin]] (Lantana) |align=center|18 |- |[[Meistriliiga 1997/98|1997/98]] |[[Tallinna FC Flora]] (3) |[[JK Tallinna Sadam]] |[[Tallinna FC Lantana]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]] (Tallinna Sadam) |align=center|18 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 1998|1998]] |[[Tallinna FC Flora]] (4) |[[JK Tallinna Sadam]] |[[Tallinna FC Lantana]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Nahk]] (Tallinna Sadam) |align=center|13 |- |[[Meistriliiga 1999|1999]] |[[Maardu FC Levadia]] (1) |[[Viljandi JK Tulevik]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm]] (Levadia) |align=center|19 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2000|2000]] |[[Maardu FC Levadia]] (2) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Leedu}} [[Egidijus Juška|Juška]] (TVMK), {{riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Krõm|Krõm]] (Levadia) |align=center|24 |- |[[Meistriliiga 2001|2001]] |[[Tallinna FC Flora]] (5) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Maardu FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|37 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2002|2002]] |[[Tallinna FC Flora]] (6) |[[Maardu FC Levadia]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Krõlov]] (TVMK) |align=center|37 |- |[[Meistriliiga 2003|2003]] |[[Tallinna FC Flora]] (7) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Maardu FC Levadia]] |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Tor Henning Hamre]] (Flora) |align=center|39 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2004|2004]] |[[Tallinna FC Levadia]] (3) |[[Tallinna FC TVMK]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] (Flora) |align=center|28 |- |[[Meistriliiga 2005|2005]] |[[Tallinna FC TVMK]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Neemelo]] (TVMK) |align=center|41 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Tallinna FC Levadia]] (4) |[[Narva JK Trans]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] (Narva Trans) |align=center|31 |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] |[[Tallinna FC Levadia]] (5) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Tallinna FC TVMK]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Lipartov]] (Narva Trans) |align=center|30 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2008|2008]] |[[Tallinna FC Levadia]] (6) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] (Nõmme Kalju) |align=center|23 |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] |[[Tallinna FC Levadia]] (7) |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Gussev]] (Levadia) |align=center|26 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2010|2010]] |[[Tallinna FC Flora]] (8) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Post]] (Flora) |align=center|24 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |[[Tallinna FC Flora]] (9) |[[Nõmme JK Kalju]] |[[Narva JK Trans]] |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Čekulajevs]] (Narva Trans) |align=center|46 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2012|2012]] |[[Nõmme JK Kalju]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] (Narva Trans) |align=center|23 |- |[[Meistriliiga 2013|2013]] |[[Tallinna FC Levadia]] (8) |[[Nõmme JK Kalju]] |[[JK Sillamäe Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] (Nõmme Kalju) |align=center|23 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2014|2014]] |[[Tallinna FC Levadia]] (9) |[[JK Sillamäe Kalev]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] (Sillamäe Kalev) |align=center|36 |- |[[Meistriliiga 2015|2015]] |[[Tallinna FC Flora]] (10) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ingemar Teever]] (Levadia) |align=center|24 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2016|2016]] |[[Tallinna FC Infonet]] (1) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] (Sillamäe Kalev) |align=center|25 |- |[[Meistriliiga 2017|2017]] |[[Tallinna FC Flora]] (11) |[[Tallinna FC Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen|Sappinen]] (Flora), {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa|Prosa]] (Infonet) |align=center|27 |- style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2018|2018]] |[[Nõmme Kalju FC]] (2) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Tallinna FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Ellinton Antonio Costa Morais|Liliu]] (Kalju) |align=center|31 |- |[[Meistriliiga 2019|2019]] |[[Tallinna FC Flora]] (12) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Nõmme Kalju FC]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Erik Sorga]] (Flora) |align=center|31 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2020|2020]] |[[Tallinna FC Flora]] (13) |[[Paide Linnameeskond]] |[[Tallinna FCI Levadia]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] (Flora) |align=center|26 |- |[[Meistriliiga 2021|2021]] |[[Tallinna FCI Levadia]] (10) |[[Tallinna FC Flora]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]] (Paide) |align=center|26 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2022|2022]] |[[Tallinna FC Flora]] (14) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarišvili]] (Levadia) |align=center|21 |- |[[Meistriliiga 2023|2023]] |[[Tallinna FC Flora]] (15) |[[Tallinna FCI Levadia]] |[[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tristan Koskor]] (Trans) |align=center|16 |-style="background:#efefef" |[[Meistriliiga 2024|2024]] |[[Tallinna FCI Levadia]] (11) |[[Nõmme Kalju FC]] |[[Paide Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alex Matthias Tamm]] (Kalju) |align=center|28 |- |[[Meistriliiga 2025|2025]] || [[FC Flora Tallinn]] || [[FC Levadia Tallinn]] || [[Nõmme Kalju FC]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen|Rauno Sappinen]] (Flora) |- |[[Meistriliiga 2026|2026]] || [[Tallinna FCI Levadia]]|| [[ - ]] || [[ - ]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[ - ]] () |} === Meistriliiga igavene tabel === {{ajakohasta|sektsioon|kuu=september|aasta=2026}} {| class="wikitable sortable" style="font-size:95%; text-align:center;" !width=40|Koht !width=150|Klubi !width=60|Hooaegu !width=60|Tiitleid !width=40|{{Tooltip|Mä|Mänge}} !width=40|{{Tooltip|Võ|Võite}} !width=40|{{Tooltip|Vi|Viike}} !width=40|{{Tooltip|Ka|Kaotusi}} !width=40|{{Tooltip|Lv|Löödud väravaid}} !width=40|{{Tooltip|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=40|{{Tooltip|Va|Väravate vahe}} !width=40|Punkte !width=40|Keskmiselt punkte mängust |- | 1||align=left|'''[[Tallinna FC Flora]]||'''34||'''15||1041||'''726||182||133||'''2720||791||'''1929||'''2290||2,2 |- | 2||align=left|'''[[Tallinna FCI Levadia]]||26||11||877||627||160||90||2289||644||1645||2041||'''2,33 |- | 3||align=left|'''[[JK Narva Trans]]||'''34||0||'''1042||456||204||'''382||2119||'''1468||651||1572||1,51 |- | 4||align=left|[[Tallinna FC TVMK]]||15||1||408||225||76||107||966||480||486||751||1,84 |- | 5||align=left|[[Viljandi JK Tulevik]]||22||0||655||187||112||356||794||1283||-489||673||1,03 |- | 6||align=left|'''[[Nõmme Kalju FC]]||17||2||602||346||133||123||1270||588||682||1174||1,95 |- | 7||align=left|[[JK Sillamäe Kalev]]||13||0||413||183||65||172||741||681||60||614||1,49 |- | 8||align=left|'''[[Tartu JK Tammeka]]||20||0||324||88||56||180||390||635||-245||320||0,99 |- | 9||align=left|[[Tallinna FC Lantana]]||6||2||138||73||34||31||271||144||127||253||1,83 |- | 10||align=left|[[JK Tallinna Sadam]]||6||0||132||67||19||46||271||168||103||220||1,67 |- | 11||align=left|[[Jõhvi JK Eesti Põlevkivi]]||9||0||162||50||40||72||224||276||-52||190||1,17 |- | 12||align=left|'''[[FC Kuressaare]]||17||0||336||48||43||245||253||920||-667||187||0,56 |- | 13||align=left|'''[[Paide Linnameeskond]]||16||0||180||51||28||101||168||337||-169||181||1,01 |- | 14||align=left|[[Tallinna FC Norma]]||4||2||78||49||7||22||223||111||112||154||1,97 |- | 15||align=left|[[Tartu JK Merkuur]]||6||0||153||41||28||84||204||404||-200||151||0,99 |- | 16||align=left|'''[[JK Tallinna Kalev]]||11||0||180||37||29||114||175||397||-222||140||0,78 |- | 17||align=left|[[Tallinna KSK Vigri]]||3||0||54||31||11||12||151||64||87||104||1,93 |- | 18||align=left|[[Tallinna FC Nikol]]||2||0||44||30||6||8||107||36||71||96||2,18 |- | 19||align=left|[[Kohtla-Järve FC Lootus]]||5||0||148||22||19||107||104||394||-290||85||0,57 |- | 20||align=left|[[Valga FC Warrior]]||5||0||156||21||18||117||120||425||-305||81||0,52 |- | 21||align=left|'''[[Pärnu JK Vaprus]]||9||0||318||23||7||78||125||307||-182||76||0,70 |- | 22||align=left|[[Tallinna FC Levadia II]]||3||0||84||20||14||50||106||211||-105||74||0,88 |- | 23||align=left|[[Lelle SK]]||4||0||80||16||19||45||72||155||-83||67||0,84 |- | 24||align=left|[[Tallinna JK Dünamo]]||4||0||89||16||11||62||92||277||-185||59||0,66 |- | 25||align=left|[[Tartu SS Kalev]]||4||0||68||16||9||43||85||199||-114||57||0,84 |- | 26||align=left|[[FC Viljandi]]||2||0||72||14||14||44||70||157||-87||56||0,78 |- | 27||align=left|[[Tallinna FC Infonet]]||4||1||36||10||8||18||36||56||-20||38||1,06 |- | 27||align=left|[[Pärnu JK Tervis]]||2||0||46||11||5||30||38||92||-54||38||0,83 |- | 29||align=left|[[Kohtla-Järve JHK Keemik]]||2||0||31||10||6||15||41||72||-31||36||1,16 |- | 30||align=left|[[Lasnamäe FC Ajax]]||3||0||108||7||13||88||60||449||-389||34||0,31 |- | 31||align=left|[[Pärnu JK]]||3||0||38||5||5||28||36||120||-84||20||0,53 |- | 32||align=left|[[Pärnu Linnameeskond]]||2||0||72||11||10||51||62||185||-123||43||0,6 |- | 33||align=left|'''[[Harju JK Laagri]]||1||0||36||5||8||23||27||61||-34||23||0,64 |- | 34||align=left|[[Maardu Linnameeskond]]||1||0||36||4||5||27||30||118||-88||17||0,47 |- | 35||align=left|[[FC Nõmme United]]||1||0||36||2||9||25||22||79||-57||15||0,42 |- | 36||align=left|[[Pärnu FC Levadia]]||1||0||28||1||5||22||19||96||-77||8||0,29 |- | 37||align=left|[[Rakvere JK Tarvas]]||1||0||36||0||3||33||15||113||-98||3||0,08 |- | 38||align=left|[[Tallinna JK Vall]]||1||0||14||0||1||13||9||44||-35||1||0,07 |- | 39||align=left|[[FK Maardu]]||1||0||9||0||0||9||6||59||-53||0||0 |- | 40||align=left|[[Tallinna JK Legion]]||3||0||98||25||22||51||109||174||-65||97||0,99 |- |colspan="13" style="text-align:left"|Kogupunktide arvestamisel on antud kolm punkti võidu eest<br>1992. hooajal finaal- ja väljalangemisturniiril mängiti ainult vastas tsooni meeskondade vastu. Samast eelvooru tsoonist tulnud meeskondade omavahelised mängud arvestati lõppvooru, ehk arvestati kaks korda, neid tulemusi on loetud siin tabelis ühe korra<br>Lisamänge, ülemineku mänge, üleminekuvooru mänge ei ole loetud<br>Uue hooaja klubid ja tulpade suurimad arvud on '''paksus kirjas''' <br>Õige [[Meistriliiga 2024|hooaja 2024]] lõpu seisuga. |} == Varasemad meistrid == Meistriliiga loodi 1992. aastal, kuid Eesti jalgpalli meistrivõistlusi on peetud alates 1921. aastast. === Eesti meistrid 1921–1944 === {{veergude loend|laius=17em| * [[1921. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1921]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1922. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1922]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1923. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste A-klass|1923]] – [[Tallinna ESS Kalev]] * [[1924. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1924]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1925. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1925]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1926. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1926]] – [[Tallinna Jalgpalli Klubi]] * [[1927. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste 1. klass|1927]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1928. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1928]] – [[Tallinna Jalgpalli Klubi]] * [[1929. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1929]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1930. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1930]] – [[Tallinna ESS Kalev]] * [[1931. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1931]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1932. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1932]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1933. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1933]] – [[Tallinna VS Sport]] * [[1934. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1934]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1935. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1935]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1936. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1936]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1937/1938. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1937/38]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1938/1939. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1938/39]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1939/1940. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1939/40]] – [[Tartu PK Olümpia]] * [[1941. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1941]] – ''ei toimunud'' * [[1942. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1942]] – [[Tartu PSR]] * [[1943. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1943]] – [[Tallinna JS Estonia]] * [[1944. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistluste Liiduklass|1944]] – ''ei toimunud'' }} ''Hooajad 1941–1944 on II maailmasõja ajal toimunud mitteametlikud meistrivõistlused.'' === Eesti NSV meistrid 1945–1991 === {{veergude loend|laius=17em| * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1945|1945]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1946|1946]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1947|1947]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1948|1948]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1949|1949]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1950|1950]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1951|1951]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1952|1952]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1953|1953]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1954|1954]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1955|1955]] – [[JK Tallinna Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1956|1956]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1957|1957]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1958|1958]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1959|1959]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1960|1960]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1961|1961]] – [[JK Kopli Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1962|1962]] – [[JK Ülemiste Kalev]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1963|1963]] – [[Tallinna Taksopargi SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1964|1964]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1965|1965]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1966|1966]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1967|1967]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1968|1968]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1969|1969]] – [[Tallinna SK Dvigatel]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1970|1970]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1971|1971]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1972|1972]] – [[Balti Laevastiku SK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1973|1973]] – [[Narva SK Kreenholm]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1974|1974]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1975|1975]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1976|1976]] – [[Tallinna SK Dvigatel]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1977|1977]] – [[Narva SK Baltika]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1978|1978]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1979|1979]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1980|1980]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1981|1981]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1982|1982]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1983|1983]] – [[Tallinna JK Dünamo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1984|1984]] – [[JK Eesti Põlevkivi|Jõhvi Estonia kaevandus]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1985|1985]] – [[Pärnu Kalakombinaat/MEK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1986|1986]] – [[Tallinna FC Zvezda]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1987|1987]] – [[Tallinna SK Tempo]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1988|1988]] – [[Tallinna FC Norma]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1989|1989]] – [[Tallinna FC Zvezda]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1990|1990]] – [[Tallinna FC TVMK]] * [[Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1991|1991]] – [[Tallinna FC TVMK]] }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Koduleht] jalgpall.ee *[https://jalgpall.ee/voistlused/premium-liiga/premium-liiga-tutvustus Premium liiga tutvustus] jalgpall.ee *[https://soccernet.ee/teema/meistriliiga Premium liiga jalgpalliportaalis Soccernet.ee] *[[Siim Pulst]]. [https://soccernet.ee/artikkel/kirev-fanniloomaaed-pantritest-karudeni Kirev fänniloomaaed pantritest karudeni]. Soccernet.ee, 12. detsember 2008 *[[Timo Tarve]]. [http://sport.err.ee/index.php?0592083 Klubikultuuri kasvuraskused. Kas homosõim näitab fännide päris nägu?] Sport.err.ee, 5. mai 2009 *[http://soccerlens.com/the-worst-supported-league-in-europe/39181/ The worst supported league in Europe?] Soccerlens.com, 14. jaanuar 2010 {{Meistriliiga meeskonnad}} {{Meistriliiga hooajad}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Meistriliiga| ]] [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused jalgpallis| ]] kzg7ypbohu8xm1qucpsfed5478k20nh 0 59375 7230966 6992549 2026-09-08T17:56:06Z Studioosus 114627 Enno Selirand tegi Vabaduse laulul ettepaneku nimetada Tallinnas toonase «Valge maja» ees asuv Lenini monumendiga plats Islandi väljakuks, austuseks riigile, kes esimesena julges tunnustada meie iseseisvuse taastamist 7230966 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{toimeta}} [[Pilt:Enno Selirand psühholoog 1988.jpg|pisi|Enno Selirand 1988. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Enno Selirand''' ([[8. oktoober]] [[1950]] [[Tallinn]] – [[14. detsember]] [[2015]]) oli eesti psühholoog. Ta oli Eesti esimese [[usaldustelefon]]i rajaja ning [[Hingeabi assotsiatsioon "Usaldus"|Hingeabi assotsiatsiooni "Usaldus"]] president. == Elulugu == Lõpetas [[Tallinna 4. Keskkool]]i 1969. aastal. Õppis [[TPedI|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] ´(TPedI) kultuurharidustööd ja käis ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 7. lennuga režiid õppimas; lõpetas TPedI kultuurhariduse režii eriala. Lõpetas 1987. aastal [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikooli]] psühholoogina, mille järel lõi ka usaldustelefoni. Õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]i majandusteaduskonna rahvusvahelise suhete doktorantuuris (väitekiri jäi kaitsmata). Töötas erinevates kultuurivaldkondades (Tallinna Puhkeparkide Direktsioon, Karskusühing), [[Välisministeerium]]is ja Eesti Vabariigi suursaatkonnas Venemaal. Samuti töötas ta [[Tallinna Linnavalitsus]]es ja linnaosavalitsuses ning Vigala ja Viimsi Vallavalitsuses. Lisaks oli õppejõud [[Tallinna Ülikool]]is, [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s ja [[Euroülikool]]is. Samuti tegi ridamisi täiskasvanu-koolitusi ja omas [[andragoogika|andragoogi]] V kategooriat. Suurimad tööd: * Usaldustelefoni loomine * [[Eestimaa Laul]] 1988 stsenaarium ja läbiviimine * [[Vabaduse laul]] 1991 korraldamine, kus ta tegi rahva kiiduavalduste saatel ettepaneku nimetada Tallinnas toonase «Valge maja» ees asuv Lenini monumendiga plats Islandi väljakuks, austuseks riigile, kes esimesena julges tunnustada meie iseseisvuse taastamist * Ülemaailmsed Eesti Noorte Päevad 1989., 1990. ja 1991. aastal * Oli [[Tallinna vanalinna päevad]]e (II–XV) korraldajate seas ==Isiklikku== Hobid olid talumajandus ja [[mesindus]]. Tema tütred on režissöör [[Elo Selirand]] ja tekstiilidisainer Helen Susan Selirand ning poeg on Allan Selirand. ==Kirjandus== *Enno Selirand. "444–444". Usaldustelefoni tööst aastal 1992. Intervjueerija [[Ann Must]]. [[Sina ja Mina]], 1/1992. Lk 13–15 *Enno Selirand. "Eestimaa Laul 1988" {{Commons|Category:Enno Selirand}} {{JÄRJESTA:Selirand, Enno}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 27cb7cnjwtt7o54pbrgacnnn36uiim9 0 63280 7231047 7230172 2026-09-08T19:55:06Z ~2026-46735-33 236312 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230172|7230172]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48250-98|~2026-48250-98]] ([[User talk:~2026-48250-98|arutelu]]) 7231047 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Helme | pilt = Martin Helme Cumbre de Madrid 8 de Febrero (3x4 cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Helme (2025) | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Toomas Tõniste]] | järgmine = [[Keit Pentus-Rosimannus]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees | ametiajaalgus3 = 4. juuli 2020 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|4|24}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = [[Mart Helme]], [[Sirje Helme]] | lapsed = | sugulased = [[Maarja Vaino]], [[Rein Helme]], [[Peeter Helme]], [[Kalju Reitel]] | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Martin Helme''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1976]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates [[4. juuli]]st [[2020]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees. Aastatel 2014–2020 oli Helme [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] aseesimees ning 2015–2019 ka [[Riigikogu]] liige kuni määrati [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] [[Eesti rahandusminister|rahandusministriks]]. Kui Ratase valitsus 2021. aasta jaanuaris tagasi astus, sai Helmest uuesti Riigikogu liige. Varem on ta juhtinud paremkonservatiivset [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumist]] ja olnud uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] välisuudiste toimetaja, pidanud džässiklubi ja juhatanud kirjastust. == Haridus == Martin Helme on õppinud [[Tallinna 13. Keskkool]]is, kuid lõpetas 1995. aastal [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|Tallinna 6. Õhtukeskkooli]] ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal.<ref name=":0">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402/Martin-Helme Martin Helme. Elulugu.] Riigikogu veebisait.</ref> == Töökäik == Aastatel 1995–2000 töötas Martin Helme [[Välisministeerium|välisministeeriumi]] konsulaarosakonna välisteenistuses Eesti saatkondades Saksamaal ja Ukrainas ning poliitika planeerimise osakonna välis- ja julgeolekupoliitika analüütikuna. Aastatel 2000–2002 [[Tallinna Kristiine Gümnaasium|Tallinna Kristiine Gümnaasiumi]] ajaloo, kodanikuõpetuse ja filosoofia õpetaja. 2002. aastal oli ta [[Rakvere Näitustemaja]] direktor, 2003. aastal [[Notarite Koda|Notarite Koja]] avalike suhete juht.<ref name=":0" /> Aastatel 2003–2004 oli Martin Helme [[SA Uurimiskeskus Vaba Euroopa]] juhataja, mis uuris kriitiliselt Eesti liitumisperspektiive Euroopa Liiduga. Aastatel 2004–2007 oli ta uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] välisuudiste toimetaja, aastatel 2008–2009 [[Virumaa Muuseumid|SA Virumaa Muuseumid]] projektijuht, aastatel 2009–2015 kirjastuse [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] juhataja.<ref name=":0" /> 2007. aasta märtsis kaasasutaja ettevõttes Pärlselja Meelelahutus OÜ.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Tulevane rahandusminister Martin Helme ajas 10 aastat tagasi pankrotistunud kohviku pidamisel segi enda ja ettevõtte rahakotid |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/85903747/tulevane-rahandusminister-martin-helme-ajas-10-aastat-tagasi-pankrotistunud-kohviku-pidamisel-segi-enda-ja-ettevotte-rahakotid |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> Järgmisel aastal lõpetas ettevõte ja sellega seotud kohvik Martini Jazz Cafe tegevuse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pikantne lugu: Kuidas sattusid Martin Helme firma kuludesse naiste stringid ja rinnahoidja? |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80825581/pikantne-lugu-kuidas-sattusid-martin-helme-firma-kuludesse-naiste-stringid-ja-rinnahoidja |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> == Poliitiline tegev == === Maailmavaade === Helme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. Ta pooldab tugevat [[riigikaitse]]t, madalate maksudega avatud [[vabaturumajandus]]t, karmi joont [[kuritegevus]]e vastu. Pooldab [[surmanuhtlus]]e taastamist eriti ränkade kuritegude puhul. On vastu mass[[immigratsioon]]ile Eestisse. [[28. mai]]l [[2013]]. aastal esines Helme [[Tallinna TV]] saates "[[Vaba mõtte klubi]]" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta oma nägemust leebema immigratsioonipoliitika ohtudest: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi –, ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"<ref>Merike Teder [http://www.postimees.ee/1252028/martin-helme-soovitus-immigratsioonipoliitikaks-kui-on-must-naita-ust "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust"] Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)</ref><ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/margatud-rassisti-ojuland-helme-vosa-pullerits-ja-teised?id=72063363 "Märgatud rassisti. Ojuland, Helme, Võsa, Pullerits ja teised"] Eesti Ekspress, 5. august 2015</ref> === Varasem poliitiline tegevus === [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] pürgis Martin Helme üksikkandidaadina [[Euroopa Parlament]]i. Ta kogus 1475 häält, kuid ei osutunud valituks. Alates 4. oktoobrist 2008 kuni 30. aprillini 2011 oli Martin Helme [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] juht ja pärast seda Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse esimees. Samuti juhtis ta [[Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit|Eesti Rahvusliku Konservatiivse Liidu]] initsiatiivgruppi. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta taas üksikkandidaana Euroopa Parlamenti. Ta kogus 9840 poolthäält. [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Martin Helme [[Pärnu]]s valimisliidu "Aus Pärnu" esinumbrina. Ta kogus 528 häält, kuid ei osutunud valituks. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta üksikkandidaadina [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita), kogudes 1753 häält ehk 2,5% 2. valimisringkonnas antud häältest. Sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Ta oli üks "Ühinenud üksikkandidaatidest". === EKRE liikmena === [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], [[Henn Põlluaas]], [[Sten-Hans Vihmar]] ja Martin Helme]] Alates 2012. aastast kuulub Martin Helme [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] ja on olnud{{millal}} selle juhatuse liige. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="ReferenceA">http://kov2013.vvk.ee/district_0784_5.html</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="ReferenceA" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus ta 9507 häält.<ref>[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/e0c1f68e-4a99-47ec-b986-37a8a0c9e9b2 "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks"] valimised.err.ee, 26. mai 2014</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa]]). Ta kogus 4296 häält ja osutus valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html</ref> === Rahandusministrina (2019–2021) === [[29. aprill]]ist [[2019]] kuni [[26. jaanuar]]ini [[2021]] oli ta [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]]. === EKRE esimehena (alates 2020) === Alates 4. juulist 2020 on ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.<ref>[https://www.err.ee/1109355/ekre-valis-martin-helme-esimeheks-aseesimeesteks-mart-helme-polluaas-ja-pohlak EKRE valis Martin Helme esimeheks, aseesimeesteks Mart Helme, Põlluaas ja Pohlak] Eesti Rahvusringhääling, 4. juuli 2020</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4599 häält ning osutus valituks. 10. juunil 2023 [[Pärnu Kontserdimaja]]s toimunud kongressil valiti Martin Helme uueks tähtajaks EKRE esimeheks. Sedeleid jagati 435. Martin Helme sai 381 häält ehk 87 protsenti, vastaskandidaat [[Peeter Ernits]] sai 42 häält. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 17 895 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> Martin Helme oli [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]]<nowiki/>l EKRE Tallinna linnapeakandidaat.<ref name="kov-2025-v">{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Ta kandideeris Tallinna valimisringkonnas nr 2 ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinna linnaosa)]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kandidaadid {{!}} Valimised Eestis |url=https://kov2025.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0784/electoral_district/2/party/28 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> kogus valimistel 1258 häält ega osutunud linnavolikokku valituks.<ref name="kov-2025-v" /> == Isiklikku == Ta ema on kunstiajaloolane [[Sirje Helme]] ja isa EKRE poliitik [[Mart Helme]], tema kaksikõde on kirjandusteadlane [[Maarja Vaino]]; tema lell oli ajaloolane ja poliitik [[Rein Helme]] ja viimase poeg on kirjanik [[Peeter Helme]]. Martin Helme ja abikaasa Eeva peres kasvab neli tütart ja üks poeg.{{lisa viide}} Ta on 2021. aastast [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e nõukogu liige.<ref>[https://www.kaarlikogudus.ee/kontakt/juhatus-ja-noukogu/ Kaarli kogudus: Juhatus ja nõukogu], vaadatud 14. september 2023</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Martin Helme}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.err.ee/821824/helme-meie-toetajate-seas-on-inimesi-kelle-arvamused-ekre-le-head-ei-tee "Helme: meie toetajate seas on inimesi, kelle arvamused EKRE-le head ei tee"] ERR, 17. aprill 2018 *[https://www.err.ee/846488/martin-helme-ekre-laheb-voitlusesse-laigulises-vormis "Martin Helme: EKRE läheb võitlusesse laigulises vormis"] ERR, 14. juuli 2018 *[https://www.err.ee/1138363/reformierakond-andis-ule-martin-helme-umbusaldusavalduse "Reformierakond andis üle Martin Helme umbusaldusavalduse"] ERR, 23. september 2020 === Arvamusaritkleid === *[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15928569 Aprillimässu õppetunnid] Delfi, 16. mai 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16618368 Homolemb Euroopa] Delfi, 8. august 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16768476 Diagnoos vasakpoolne] Delfi, 27. august 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=23723777&l=fpOpinion Vene koolid riigi alluvusse!] Delfi, 4. juuni 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/42734569 Martin Helme: Euro on Eestile rängem kui maavärin Jaapanile] Delfi.ee, 26. märts 2011 *[https://www.delfi.ee/artikkel/62250978 Martin Helme: Elu pärast eurot] Delfi, 26. november 2011 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Helme, Martin}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] fkoujfw2plp2ysncsiejpls9vmd6yf5 7231150 7231047 2026-09-09T07:46:37Z Neptuunium 58653 Kaitsti "[[Martin Helme]]": Rohke vandalism ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (tähtajatu) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (tähtajatu)) 7231047 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Martin Helme | pilt = Martin Helme Cumbre de Madrid 8 de Febrero (3x4 cropped).jpg | pildiallkiri = Martin Helme (2025) | amet = [[Eesti rahandusminister]] | ametiajaalgus = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021 | eelmine = [[Toomas Tõniste]] | järgmine = [[Keit Pentus-Rosimannus]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees | ametiajaalgus3 = 4. juuli 2020 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|4|24}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = [[Mart Helme]], [[Sirje Helme]] | lapsed = | sugulased = [[Maarja Vaino]], [[Rein Helme]], [[Peeter Helme]], [[Kalju Reitel]] | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Martin Helme''' (sündinud [[24. aprill]]il [[1976]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[poliitik]], alates [[4. juuli]]st [[2020]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees. Aastatel 2014–2020 oli Helme [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] aseesimees ning 2015–2019 ka [[Riigikogu]] liige kuni määrati [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] [[Eesti rahandusminister|rahandusministriks]]. Kui Ratase valitsus 2021. aasta jaanuaris tagasi astus, sai Helmest uuesti Riigikogu liige. Varem on ta juhtinud paremkonservatiivset [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvuslikku Liikumist]] ja olnud uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] välisuudiste toimetaja, pidanud džässiklubi ja juhatanud kirjastust. == Haridus == Martin Helme on õppinud [[Tallinna 13. Keskkool]]is, kuid lõpetas 1995. aastal [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|Tallinna 6. Õhtukeskkooli]] ja 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal.<ref name=":0">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402/Martin-Helme Martin Helme. Elulugu.] Riigikogu veebisait.</ref> == Töökäik == Aastatel 1995–2000 töötas Martin Helme [[Välisministeerium|välisministeeriumi]] konsulaarosakonna välisteenistuses Eesti saatkondades Saksamaal ja Ukrainas ning poliitika planeerimise osakonna välis- ja julgeolekupoliitika analüütikuna. Aastatel 2000–2002 [[Tallinna Kristiine Gümnaasium|Tallinna Kristiine Gümnaasiumi]] ajaloo, kodanikuõpetuse ja filosoofia õpetaja. 2002. aastal oli ta [[Rakvere Näitustemaja]] direktor, 2003. aastal [[Notarite Koda|Notarite Koja]] avalike suhete juht.<ref name=":0" /> Aastatel 2003–2004 oli Martin Helme [[SA Uurimiskeskus Vaba Euroopa]] juhataja, mis uuris kriitiliselt Eesti liitumisperspektiive Euroopa Liiduga. Aastatel 2004–2007 oli ta uudisteportaali [[Delfi (portaal)|Delfi]] välisuudiste toimetaja, aastatel 2008–2009 [[Virumaa Muuseumid|SA Virumaa Muuseumid]] projektijuht, aastatel 2009–2015 kirjastuse [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] juhataja.<ref name=":0" /> 2007. aasta märtsis kaasasutaja ettevõttes Pärlselja Meelelahutus OÜ.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Tulevane rahandusminister Martin Helme ajas 10 aastat tagasi pankrotistunud kohviku pidamisel segi enda ja ettevõtte rahakotid |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/85903747/tulevane-rahandusminister-martin-helme-ajas-10-aastat-tagasi-pankrotistunud-kohviku-pidamisel-segi-enda-ja-ettevotte-rahakotid |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> Järgmisel aastal lõpetas ettevõte ja sellega seotud kohvik Martini Jazz Cafe tegevuse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pikantne lugu: Kuidas sattusid Martin Helme firma kuludesse naiste stringid ja rinnahoidja? |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80825581/pikantne-lugu-kuidas-sattusid-martin-helme-firma-kuludesse-naiste-stringid-ja-rinnahoidja |vaadatud=2025-05-17 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref><ref name=":1" /> == Poliitiline tegev == === Maailmavaade === Helme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. Ta pooldab tugevat [[riigikaitse]]t, madalate maksudega avatud [[vabaturumajandus]]t, karmi joont [[kuritegevus]]e vastu. Pooldab [[surmanuhtlus]]e taastamist eriti ränkade kuritegude puhul. On vastu mass[[immigratsioon]]ile Eestisse. [[28. mai]]l [[2013]]. aastal esines Helme [[Tallinna TV]] saates "[[Vaba mõtte klubi]]" avaldusega, et Eesti "immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust. Ja kogu lugu, selles mõttes, et me ei lase sellel probleemil üldse tekkida. /---/ Ma tahan, et Eesti oleks valge riik." Samuti rõhutas ta oma nägemust leebema immigratsioonipoliitika ohtudest: "Siis tehakse neile Virumaale keskus, nad hakkavad seal kohalikes külades käima varastamas, rüüstamas, vägistamas – sest täpselt seda nad teevad, muud nad ei teegi –, ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi ei saa. Milleks meile sellist jama?"<ref>Merike Teder [http://www.postimees.ee/1252028/martin-helme-soovitus-immigratsioonipoliitikaks-kui-on-must-naita-ust "Martin Helme soovitus immigratsioonipoliitikaks: kui on must, näita ust"] Postimees, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)</ref><ref>[http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/margatud-rassisti-ojuland-helme-vosa-pullerits-ja-teised?id=72063363 "Märgatud rassisti. Ojuland, Helme, Võsa, Pullerits ja teised"] Eesti Ekspress, 5. august 2015</ref> === Varasem poliitiline tegevus === [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] pürgis Martin Helme üksikkandidaadina [[Euroopa Parlament]]i. Ta kogus 1475 häält, kuid ei osutunud valituks. Alates 4. oktoobrist 2008 kuni 30. aprillini 2011 oli Martin Helme [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] juht ja pärast seda Eesti Rahvusliku Liikumise juhatuse esimees. Samuti juhtis ta [[Eesti Rahvuslik Konservatiivne Liit|Eesti Rahvusliku Konservatiivse Liidu]] initsiatiivgruppi. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris ta taas üksikkandidaana Euroopa Parlamenti. Ta kogus 9840 poolthäält. [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Martin Helme [[Pärnu]]s valimisliidu "Aus Pärnu" esinumbrina. Ta kogus 528 häält, kuid ei osutunud valituks. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta üksikkandidaadina [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] (Kesklinn, Lasnamäe, Pirita), kogudes 1753 häält ehk 2,5% 2. valimisringkonnas antud häältest. Sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks. Ta oli üks "Ühinenud üksikkandidaatidest". === EKRE liikmena === [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], [[Henn Põlluaas]], [[Sten-Hans Vihmar]] ja Martin Helme]] Alates 2012. aastast kuulub Martin Helme [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] ja on olnud{{millal}} selle juhatuse liige. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="ReferenceA">http://kov2013.vvk.ee/district_0784_5.html</ref> [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] (Mustamäe) 1596 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="ReferenceA" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus ta 9507 häält.<ref>[http://valimised.err.ee/v/euro_2014/valimisuudised/e0c1f68e-4a99-47ec-b986-37a8a0c9e9b2 "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks"] valimised.err.ee, 26. mai 2014</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa]]). Ta kogus 4296 häält ja osutus valituks.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-3.html</ref> === Rahandusministrina (2019–2021) === [[29. aprill]]ist [[2019]] kuni [[26. jaanuar]]ini [[2021]] oli ta [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]]. === EKRE esimehena (alates 2020) === Alates 4. juulist 2020 on ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.<ref>[https://www.err.ee/1109355/ekre-valis-martin-helme-esimeheks-aseesimeesteks-mart-helme-polluaas-ja-pohlak EKRE valis Martin Helme esimeheks, aseesimeesteks Mart Helme, Põlluaas ja Pohlak] Eesti Rahvusringhääling, 4. juuli 2020</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 4599 häält ning osutus valituks. 10. juunil 2023 [[Pärnu Kontserdimaja]]s toimunud kongressil valiti Martin Helme uueks tähtajaks EKRE esimeheks. Sedeleid jagati 435. Martin Helme sai 381 häält ehk 87 protsenti, vastaskandidaat [[Peeter Ernits]] sai 42 häält. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 17 895 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> Martin Helme oli [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]]<nowiki/>l EKRE Tallinna linnapeakandidaat.<ref name="kov-2025-v">{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Ta kandideeris Tallinna valimisringkonnas nr 2 ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinna linnaosa)]],<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kandidaadid {{!}} Valimised Eestis |url=https://kov2025.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0784/electoral_district/2/party/28 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=kov2025.valimised.ee}}</ref> kogus valimistel 1258 häält ega osutunud linnavolikokku valituks.<ref name="kov-2025-v" /> == Isiklikku == Ta ema on kunstiajaloolane [[Sirje Helme]] ja isa EKRE poliitik [[Mart Helme]], tema kaksikõde on kirjandusteadlane [[Maarja Vaino]]; tema lell oli ajaloolane ja poliitik [[Rein Helme]] ja viimase poeg on kirjanik [[Peeter Helme]]. Martin Helme ja abikaasa Eeva peres kasvab neli tütart ja üks poeg.{{lisa viide}} Ta on 2021. aastast [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e nõukogu liige.<ref>[https://www.kaarlikogudus.ee/kontakt/juhatus-ja-noukogu/ Kaarli kogudus: Juhatus ja nõukogu], vaadatud 14. september 2023</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Martin Helme}} {{Vikitsitaadid}} * [https://www.err.ee/821824/helme-meie-toetajate-seas-on-inimesi-kelle-arvamused-ekre-le-head-ei-tee "Helme: meie toetajate seas on inimesi, kelle arvamused EKRE-le head ei tee"] ERR, 17. aprill 2018 *[https://www.err.ee/846488/martin-helme-ekre-laheb-voitlusesse-laigulises-vormis "Martin Helme: EKRE läheb võitlusesse laigulises vormis"] ERR, 14. juuli 2018 *[https://www.err.ee/1138363/reformierakond-andis-ule-martin-helme-umbusaldusavalduse "Reformierakond andis üle Martin Helme umbusaldusavalduse"] ERR, 23. september 2020 === Arvamusaritkleid === *[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15928569 Aprillimässu õppetunnid] Delfi, 16. mai 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16618368 Homolemb Euroopa] Delfi, 8. august 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16768476 Diagnoos vasakpoolne] Delfi, 27. august 2007 *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=23723777&l=fpOpinion Vene koolid riigi alluvusse!] Delfi, 4. juuni 2009 *[https://www.delfi.ee/artikkel/42734569 Martin Helme: Euro on Eestile rängem kui maavärin Jaapanile] Delfi.ee, 26. märts 2011 *[https://www.delfi.ee/artikkel/62250978 Martin Helme: Elu pärast eurot] Delfi, 26. november 2011 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Helme, Martin}} [[Kategooria:Eesti rahandusministrid]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] fkoujfw2plp2ysncsiejpls9vmd6yf5 0 65037 7230997 7230277 2026-09-08T18:39:42Z Velirand 67997 /* P */ 7230997 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]st pärit, Eestis elanud, Eesti kodakondsusega ja [[eestlased|eesti rahvusest]] [[arhitekt]]e. ''Artiklitele Eesti ja eesti arhitektide kohta lisatakse kategooria [[:Kategooria:Eesti arhitektid|Eesti arhitektid]]. {{tähed}} == A == *[[Karl Aarmann]] *[[Ilo Aarmann]] *[[Paul Aarmann]] *[[Arvi Aasmaa]] *[[Aili Aasoja]] *[[Ferdinand Gustav Adoff]] *[[Vera Afanasjeva]] *[[Mattias Agabus]] *[[Ottomar Alas]] *[[Urve Alas]] *[[Yoko Alender]] *[[Lembit Aljaste]] *[[Indrek Allmann]] *[[Tõnu Altosaar]] *[[Kalvi Aluve]] *[[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]] *[[Oliver Alver]] *[[Ain Amjärv]] *[[Anders Larsson]] *[[Arpad Andreller]] *[[Maire Annus]] *[[Erlend Arge]] *[[Tiiu Argus]] *[[Harald Arman]] *[[Hansi Aru]] *[[Aino Asszonyi]] *[[Martin Aunin]] *[[Reio Avaste]] == B == *[[Johann David Bantelmann]] *[[Eugen Benard]] *[[Feliks Berends]] *[[Erwin Bernhard]] *[[Rudolf Bernhard]] *[[Herman Berg]] *[[Erich Birk]] *[[Ilmar Bork]] *[[Ernst Boustedt]] *[[Ethel Brafmann]] *[[Dmitri Bruns]] *[[Olga Bruns]] *[[Karl Burman noorem|Karl Burman]] ''noorem'' *[[Karl Burman vanem|Karl Burman]] ''vanem'' *[[Erich Böckler]] *[[Konstantin Bölau]] == C == *[[Louis Christopf]] *[[Engelhard Corjus]] == D == *[[Paula Delacherie]] == E == *[[Adolf Edenberg]] *[[Ernst Ederberg]] *[[Madis Eek]] *[[Arved Eichhorn]] *[[Ado Eigi]] *[[Ants Elken]] *[[Ülevi Eljand]] *[[Eero Endjärv]] *[[Carl Ludvig Engel]] *[[Moritz von Engelhardt]] *[[Indrek Erm]] *[[August Esop]] *[[Katrin Etverk]] == F == *[[Valeri Falkenberg]] * [[Ignar Fjuk]] *[[Johannes Fuks]] *[[Wilhelm Freiman]] == G == *[[August Gabler]], eri allikates ka [[August Göbler|Göbler]]<ref>{{netiviide |Autor=Tiina-Mall Kreem |Pealkiri=Neitsi vage linikuga. Evangeelsete luterlike kirikute ehitus, nurgakivipanekud ja pühitsemised Aleksander II aegses eesti ajakirjanduses |Väljaanne=Käsitlused/TUNA |Väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |Aeg=2011-03-03 |URL=http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KreemTiinaMall_Neitsi_valge_TUNA2008_4.pdf |online=2014-07-15 |arhiivimisaeg=2014-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140718030404/http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KreemTiinaMall_Neitsi_valge_TUNA2008_4.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Georg Friedrich Geist]] *[[Martin Gropius]] *[[Evi Gross]] *[[Hanno Grossschmidt]] *[[Reinhold Guleke]] == H == * [[Eugen Haamer]] * [[Lorenz Haljak]] * [[Eugen Habermann]] * [[Marie Hammer]] * [[Lilian Hansar]] * [[Rein Hansberg]] *[[Erik Hanson]] * [[Kalju Hanstein]] * [[Tomomi Hayashi]] * [[Rein Heiduk]] * [[Ilmar Heinsoo]] * [[Georg Hellat]] * [[Voldemar Herkel]] * [[Eva Hirvesoo]] * [[Otto Hoffmann]] * [[Jakob Staël von Holstein]] * [[Jaak Huimerind]] * [[Mari Hunt]] * [[Paul Härmson]] * [[Mari-Ann Hütt]] == I == *[[Aino Iila]] *[[Johan Ilmas]] *[[Ülo Ilves]] *[[Udo Ivask]] == J == *[[Ines Jaagus]] *[[Jüri Jaama]] *[[Liina Jaanus]] *[[Erich Jacoby]] *[[Eha Jakobi]] *[[Nikolai Jakobišvili]] *[[Aleksandr Jaron]] *[[Herbert Johanson]] *[[Leon Johanson]] *Grigori Jomm *[[Siimo Jõe]] *[[Peep Jänes]] *[[Raul Järg]] *[[Eero Jürgenson]] *[[Artur Jürvetson]] == K == *[[Enn Kaar]] *[[Markus Kaasik]] *[[Veljo Kaasik]] *[[Velle Kadalipp]] *[[Mart Kadarik]] *[[Ott Kadarik]] *[[Louis Kahn]] *[[Maie Kais]] *[[Priit Kaljapulk]] *[[Tiit Kaljundi]] *[[Toivo Kallas]] *Uno Alfred Kammal *[[Illar Kannelmäe]] *[[Jüri Karma]] *[[Lia Karma]] *[[Raine Karp]] *[[Heiki Karro]] *[[Krista Karu]] *[[Siiri Kasemets]] *[[Kaido Kepp]] *[[Otto Keppe]] *[[Ago-Livius Kerge]] *[[Mai Kersalu]] *[[Urut Kersalu]] *[[Rein Kersten]] *[[Ernst Kesa]] *[[Mart Keskküla]] *[[Hindrek Kesler]] *[[Elva Kilps]] *[[Tõnis Kimmel]] *[[Andri Kirsima]] *[[Artur Kirsipuu]] *[[Kairi Kirt-Ende]] *[[Kalju Kisand]] *[[Kert Kits]] *[[Raal Kivi]] *[[Raul-Levroit Kivi]] *[[Toomas Kivi]] *[[Ilmar Klammer]] *[[Rudolf von Knüpffer]] *[[Paula Koido]] *[[August Komendant]] *[[Kalle Komissarov]] *[[Koit Komissarov]] *[[Olga Kontšajeva]] *[[Roman Koolmar]] *[[Ahti Kooskora]] *[[Margus Koot]] *[[Siiri Koot]] *[[Katrin Koov]] *[[Hannes Koppel]] *[[Kalle Koppel]] *[[Mihkel Koppel]] *[[Sven Koppel]] *[[Üla Koppel]] *[[Alar Kotli]] *[[Anu Kotli]] *[[Raivo Kotov]] *[[Oleg Kotšenovski]] *Endel Kraaving *[[Johann Wilhelm Krause]] *[[Kristjan Krevald]] *[[Mall Krigul]] *[[Kaspar Kruuse]] *[[Andri Ksenofontov]] *[[Tõnu Kull]] *[[Arda Kullerkupp]] *[[Raoul Kurvitz]] (Kurvits) *[[Nikolai Kusmin]] *[[Edgar Johan Kuusik]] *[[Henn Kuvasto]] *[[Andrus Kõresaar]] *[[Tiit Kõrvits]] *Albrecht Valentin Kõuts *Adolf Käsper *[[Ernst Kühnert]] *[[August Künnapu]] *[[Vilen Künnapu]] == L == *[[Malle Laan]] *[[Olaf-Roland Laandre]] *[[Tõnu Laanemäe]] *[[Enn Laansoo]] *[[Endel Laasi]] *[[Ilmar Laasi]] *[[Tarmo Laht]] *[[Tõnu Laigu]] *[[Karin Laos]] (née [[Karin Mändla|Mändla]]) *[[Leonhard Lapin]] *[[Kaur Lass]] *[[Koidu Lassmann]] *[[Rein Laur]] *[[Andres Lember]] *[[Juta Lember]] *[[Voldemar Lender]] *[[Andres Levald]] *[[Ilmo Liive]] *[[Salme Liiver]] *[[Tiina Linna]] *[[Jaagup Linnakivi]] (enne eestistamist Eduard Teinburk) *[[Elmar Lohk]] *[[Adolf Loos]] *[[Kersti Lootus]] *[[Ra Luhse]] *[[Karli Luik]] *[[Valdeko Lukken]] *[[Mai Lume]] *[[Andres Lunge]] *[[Kalju Luts]] *[[Juta Lutsar]] *[[Rein Luup]] *[[Marika Lõoke]] *[[Urmas Lõoke]] *[[Juhan Lüüs]] *[[Karl Lüüs]] == M == *[[Aet Maasik]] *[[Arne Maasik]] *Linda Mdalik *[[Paul Madalik]] *[[Margus Maiste]] *[[Ülar Mark]] *[[Miia Masso]] *[[Arnold Matteus]] *[[Daisy-Felicitas Matve]] *[[Malle Meelak]] *[[Voldemar Meigas]] *[[Martin Melioranski]] *[[Ants Mellik]] *[[Tõnu Mellik]] *[[Oleg Mellov]] *[[Paul Mielberg]] *[[Tõnis Mihkelson]] *[[Boris Mirov]] *[[Friedrich Modi]] *[[Johann Caspar Mohr]] (ka Johann Caspahr Mohr, samuti Moor) *[[Allan Murdmaa]] *[[Urmas Muru]] *[[Rein Murula]] *[[Margit Mutso]] *[[Ants Mäesalu]] *[[Endrik Mänd]] *[[Raivo Mändmaa]] *[[Maire-Helve Männik]] *[[Sirje Männik]] *[[Johann Gottfried Mühlhausen]] *[[Merje Müürisepp]] == N == *[[Pille Nagel]] *[[Valdur Napp]] *[[Robert Natus]] *[[Arvo Nenn]] *[[Tiina Nigul]] *[[Arvo Niineväli]] *[[Hannes Niineväli]] *[[Indrek Niitla]] *[[Manivald Noor]] *[[Malle Normak]] *[[Helen Novikov]] *[[Maarja Nummert]] *[[Meelis Nurm]] *[[Kaire Nõmm]] *[[Olavi Nõmmik]] *[[Erika Nõva]] *[[Aleksander Nürnberg]] == O == *[[Ott Ojamaa (arhitekt)|Ott Ojamaa]] *[[Andres Ojari]] *[[Jüri Okas]] *[[Aleksander Voldemar Oklon]] *[[Maria Olep]] *Reet Olev *[[Jaan Ollik]] *[[Voldemar Onton]] *[[Inga Orav]] *[[Haldo Oravas]] *[[Aino Orm]] *[[Tiina Orunuk]] *[[Alar Oruvee]] *[[Helmut Oruvee]] *[[Johann Ostrat]] *[[Hendrik Otloot]] *[[Evi Otsa]] == P == *[[Toomas Paaver]] *[[Ain Padrik]] *[[Tõnis Padu]] *[[Eero Palm]] *[[Maimu Palm]] *[[Tõnu Parmakson]] *[[Heino Parmas]] *[[Arent Passer]] *[[Kaarel Pedak]] *[[Indrek Peil]] *[[Ülo Peil]] *[[Maie Penjam]] *[[Priit Pent]] *[[Peeter Pere]] *[[Endel Perem]] *[[Artur Perna]] *[[Lidia Pettai]] *[[Merike Phillips]] *[[Laur Pihel]] *[[Sille Pihlak]] *[[Viktor Pihlak]] *Aleksander Pihlapson *[[Hindrek Piiber]] *[[Juhan Pikkov]] (ka [[Johannes Pikkov]]) *[[Anu Plado|Anu Raun (Plado)]] *[[Kornelia Plaks]] *[[Anatoli Podčekajev]] *[[Aleksander Poleštšuk]] *[[Jaak Poom]] *[[Valve Pormeister]] *[[Mart Port]] *[[Martti Preem]] *[[Meelis Press]] *[[Uno Prii]] *[[Ott Puuraid]] *[[Mare Puusepp (arhitekt)|Mare Puusepp]] *[[Raivo Puusepp]] *[[Andres Põime]] *[[Inessa Põldma]] *[[Uku Põllumaa]] *[[Tiit Pädam]] *[[Ago Pähn]] *[[Leila Pärtelpoeg]] *[[Peeter Püssim]] *[[Ervin Peeter Pütsep]] == R == *[[Enno Raag]] *[[Ants Raid]] *[[Toivo Raidmets]] *[[Riina Raig]] *[[Enn Rajasaar]] *[[Katre Rajur]] *[[Kalle Rannula]] *[[Karl Rathaus]] *[[Irina Raud]] *[[Kuno Raude]] *[[Ludmilla Raun]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Toomas Rein]] *[[August Reinberg]] (ka [[August Reinbergs]]) *[[Kaia Reinsalu]] *[[Jaak Reinula]] *[[Maris Remi]] *[[Olav Remmelkoor]] *[[Jüri Renter]] *[[Viljo Revell]] *[[Rein Riitsaar]] *[[Andres Ringo]] *[[Erkki Ristoja]] *[[Maximilian Wolfgang Amadeus Roetscher]] *[[Maie Rooneem]] *[[Henn Roopalu]] *[[Mai Roosna]] *[[Jacques Rosenbaum]] *[[Uno Rosme]] *[[Urve Rukki]] *[[Kalle Rõõmus]] *[[Maximilian Rötscher]] *[[Indrek Rünkla]] == S == *[[Georg Saar]] *[[Lauri Saar]] *[[Ülar Saar]] *[[Indrek Saarepera]] *[[Helmi Saarmann]] *[[Eugen Sacharias]] *[[Liis Sagadi]] *[[Helmi Sakkov]] *[[Valeri Saks]] *[[Lauri Schmidt]] *[[Otto Schröder]] *[[Aivo Schults]] *[[Johann Schultz]] *[[Ervin-Johan Sedman]] *[[Villem Seidra]] *[[Natalja Selepova]] *[[Conrad Robert Sengbusch]] *[[Henno Sepmann]] *[[Hugo Sepp]] *[[Avo Seppel]] *[[Andres Sevtšuk]] *[[Harry Shein]] *[[Reet Shein]] *[[Andres Siim]] *[[Rein Siim]] *[[Rudolf Siimann]] *[[Olev Siinmaa]] *[[Tiit Sild]] *[[Eduard Sillaots]] *[[Henno Sillaste]] *[[Uno Sisa]] *[[Jan Skolimowski]] *[[Anton Soans]] *[[Tiina Soans]] *[[Oksana Solovjova]] *[[Jüri Soolep]] *[[Kiira Soosaar]] *[[Vahur Sova]] *[[Cristoph Conrad Stremme]] *[[Allan Strus]] *[[Lembit-Kaur Stöör]] *[[Ülo Stöör]] *[[Ede Sui]] *[[Indrek Suigusaar]] *[[Harald Sultson]] *[[Mait Summatavet]] ==Š== *[[Mai Šein]] ==Z== *[[Rein Zobel]] *[[Aleksandr Zverev]] ==Ž== *[[Oleg Žemtšugov]] ==T== *[[Diana Taalfeld]] *[[Ralf Tamm]] *[[Anu Tammemägi]] *[[Toivo Tammik]] *[[Toomas Tammis]] *[[Aldo Tammpere]] *[[Elmar Tampõld]] *[[Tõnis Tarbe]] *[[Karl Tarvas]] *[[Peeter Tarvas]] *[[August Tauk]] *[[Tarmo Teedumäe]] *[[Eduard Teinburk]] (pärast eestistamist [[Jaagup Linnakivi]]) *[[Nikolai Thamm]] *[[Karl Tihase]] *[[Jaan Tiidemann]] *[[Indrek Tiigi]] *[[Udo Tiirmaa]] *[[Virve Tiirmaa]] *[[Hannes Tilk]] *[[Voldemar Tippel]] *[[Rein Tomingas]] *[[Mall Tomiste]] *[[Villem Tomiste]] *[[Andres Toome]] *[[Leena Torim]] *[[Hain Toss]] *[[Enno Treiberg]] *[[Tiit Trummal]] *[[Meeli Truu]] *[[Illimar Truverk]] *[[Boris Tšernov]] *[[Tanel Tuhal]] *[[Karmo Tõra]] *[[Maret Tääker]] *[[Uno Tölpus]] *[[Maia Tüür]] *[[Mihkel Tüür]] == U == *[[Helve Udam]] *[[Anton Uesson]] *[[Udo Umberg]] *[[Heidi Urb]] *[[Roman Urb]] *[[Emil Urbel]] *[[Teodor Ussisoo]] ==V== *[[Neeme Vaarpuu]] *[[Raul Vaiksoo]] *[[Milvi Vainik]] *[[Helle Vaino]] *[[Erki Valdre]] *[[Kalju Valdre]] *[[Ilmar Valdur]] *[[Vallo Valge]] *[[Veronika Valk]] *[[Siiri Vallner]] *[[Rene Valner]] *[[Kaljo Vanaselja]] *[[Edgar Velbri]] *[[Kalle Vellevoog]] *[[Artur Vetemaa]] *[[Kevin Villem]] *[[Aleksandr Vladovski]] *[[August Volberg]] *[[Ike Volkov]] *[[Kalvi Voolaid]] *[[Franz de Vries]] *[[Jörgen Vähi]] *[[Arnold Väli]] *[[Ell Väärtnõu]] *[[Krista Väärtnõu]] ==W== *[[Konstantin Wilcken]] ==Õ== *[[Tarmo Õkva]] == Vaata ka == * [[Välismaa arhitektide loend]] * [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend]] * [[Tartu Ülikooli arhitektide loend]] ==Viited== <references/> [[Kategooria:Eesti arhitektid| ]] [[Kategooria:Eesti kunstnike loendid]] izpuvaqnhtjq6mxsfs9ryr7f13vuw1y 0 65915 7231120 7207478 2026-09-09T04:18:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231120 wikitext text/x-wiki {{head artiklid}} {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib meeste jalgpallikoondisest; naiste koondise kohta vaata artiklit [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]}} {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = sinisärgid, Kalevipojad | jalgpalliliit = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = [[1921]] | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Jürgen Henn]] | abitreener = | kapten = [[Karol Mets]] | rekordinternatsionaal = [[Konstantin Vassiljev]] | rekord_mänge = 159 | parim väravakütt = [[Andres Oper]] | parim_väravaid = 38 | noorim koondislane = [[Patrik Krista]]l (16 aastat, 9 kuud, 27 päeva) | kodustaadion = [[A. Le Coq Arena]] | FIFA edetabeli koht = 127. | FIFA edetabeli aeg = juuli 2026 | FIFA kõrgeim koht = 47. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2012 | FIFA madalaim koht = 137. | FIFA madalaima aeg = oktoober 2008 | muster_la1= _nikestrike3gr |muster_b1= _nikestrike3gr |muster_ra1= _nikestrike3gr |muster_sh1= | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=000000 |sokid1=0000FF | muster_la2=_nikestrike3w |muster_b2= _nikestrike3w |muster_ra2= _nikestrike3w |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 6:0 | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], [[17. oktoober]] [[1920]] | suurim võit = '''Eesti''' – {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 6:0<br><small>([[Tallinn]], [[26. juuli]] [[1928]])</small><br>{{Riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] – '''Eesti''' 0:6 | suurim võit koht- ja aeg = [[Faro (Portugal)|Faro]], [[7. oktoober]] [[2017]] | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 10:2<br><small>([[Helsingi]], [[11. august]] [[1922]])</small><br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – '''Eesti''' 8:0}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Mainz]], [[11. juuni]] [[2019]] | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = eelring ([[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]) }} '''Eesti jalgpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[jalgpall]]is. Koondise koosseisu valib peatreener ning meeskonda haldab [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL). Koondise peamine [[kodustaadion]] on [[A. Le Coq Arena]] [[Tallinn]]as. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e eelringis, mis on jäänud koondise ainsaks esinemiseks suurturniiril. Eesti ei ole kordagi pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile, kuid jõudis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM-i]] otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] paremust. Aastatel 1940–1991 oli Eesti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmuste ja [[Nõukogude Liit]]u kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene taasiseseisvumisjärgne [[FIFA]] ametlikult tunnustatud kohtumine toimus [[3. juuni]]l [[1992]]. Kõige rohkem koondisemänge (158) on pidanud [[Konstantin Vassiljev]]. [[Martin Reim]] oli selles arvestuses 157 mänguga Euroopa rekordimees kuni 2009. aasta novembrini.<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Enim väravaid (38) on löönud [[Andres Oper]]. Koondise peatreener on alates [[2024]]. aasta juunist [[Jürgen Henn]]. == Ajalugu == === Eesti Vabariik (1918–1940) === [[Eesti]]sse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel,<ref name="JyXgL" /> kui maa kuulus veel [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisu. Kohalik jalgpallielu elavnes pärast [[Vabadussõda]] (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1920]] [[Helsingi]]s, kus kaotas [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] 0:6. Mäng toimus murukattega väljakul, mis oli eestlaste jaoks esmakordne kogemus.<ref name="tk6jz" /> [[Eesti Jalgpalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1921]] ning võeti [[1923]]. aastal koos [[Brasiilia]], [[Egiptus]]e, [[Jugoslaavia]], [[Läti]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Türgi]] ja [[Uruguay]]ga maailmaorganisatsiooni [[FIFA]] liikmeks.<ref name="Schwede lk 9" /> Eesti seni ainus osavõtt suurturniirist pärineb [[1924]]. aastast, kui [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis kaotati [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1. Reis [[Prantsusmaa]]le oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti peamised mängupartnerid lähinaabrid. Aastatel 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], 27 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], 21 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] ja 12 [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]]. Kokku oli Eestil sel perioodil 13 eri vastast; kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel [[Oslo]], [[Stettin]] ja [[Varssavi]]. Eesti koondise hooaeg kestis üldjuhul mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks [[1928]]. aastal esimest korda peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]].<ref name="Schwede lk 13" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], kolm Eesti ja kaks [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks 1938. aastal saavutatud koduse turniiri võit, mis jäi aastakümneteks viimaseks. Otsustavaks kohtumiseks Eesti ja Läti vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 olid lätlased. Samuti püüdis Eesti koos Soome ja [[Ungari jalgpallikoondis|Ungariga]] panna aluse soome-ugri hõimurahvaste vahelisele [[Turaani turniir]]ile, kuid kolme koondise 1934. aastal Tallinnas peetud mõõduvõtt jäi ühtlasi viimaseks. Rahvusvahelise tähtsusega olid 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti püüdis pääseda, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis olid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidas Eesti [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotati väljakuperemeestele 2:6. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]], kes vähendas 47. minutil kaotusseisu 1:4-le.<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud rootslased alistasid ka Leedu ning baltlaste omavahelist kohtumist selles valikgrupis enam ei peetud. Eesti osales ka kolmandal ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud kohtumises juhtima, kuid kaotasid lõpuks mõlemale finaalturniirile jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile 2:7 ning [[Kaliningrad|Königsbergis]] alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 1:4. Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s Soome 1:0. Sõjaeelsest ajast pärinevad tänini Eesti koondise suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja suurim kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuse sai Eesti kirja ka 1937. aastal, kui sõprusmängus alistati [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]], kes oli osalenud 1930., 1934. ja 1938. aasta MM-finaalturniiril.<ref name="urWue" /> Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Eestil seitse peatreenerit, kellest ungarlane [[Antal Mally]] töötas ametis kahel perioodil. Välistreenereid oli kokku neli: kolm ungarlast ja üks austerlane. Koondise esimene eestlasest peatreener oli 1932. aastal ametisse astunud [[Albert Vollrat]]. Mitmel hooajal mängiti ka ilma peatreenerita,<ref name="Margus Luik 2002" /> sel juhul määras koosseisu jalgpalliliit.<ref name="Schwede lk 17" /> Koondisse kuulusid peamiselt Tallinna klubide [[Tallinna Jalgpalliklubi|TJK]], [[Tallinna Sport|Sport]], [[JK Tallinna Kalev|Kalev]] ja [[Tallinna Estonia|Estonia]] mängijad.<ref name="Schwede lk 17" /> Sõjaeelsel ajal pidas enim koondisemänge väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ning väljakumängijatest [[Eugen Einman]] (65), [[Eduard Ellman-Eelma]] (58) ja [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 väravat 65 kohtumises), [[Richard Kuremaa]] (18/42), [[Arnold Pihlak]] (17/44), [[Georg Siimenson]] (14/42) ja [[Friedrich Karm]] (9/13), kes kuuluvad tänini selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu: mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. [[18. juuli]]l [[1940]] alistas Eesti [[Kadrioru staadion]]il [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 2:1. See jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks kohtumiseks. === Okupatsiooniaastad (1940–1991) === Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal (1941–1944) tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud mängijad.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (näiteks [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast, nende seas [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]].<ref name="Schwede lk 31" /> 1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ning sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul olid selle põhjusteks suutmatus luua liidutasemel konkurentsivõimeline meeskond, sellest tulenenud publikuhuvi vähenemine ning spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, kuid okupatsiooni tõttu ei osalenud see rahvusvahelistel võistlustel. Aastatel 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]], millest võttis osa ka [[Valgevene NSV]]; Eesti võitis turniiri viis korda.<ref name="Baltic Cup Overview" /> Klubitasandil oli Eesti aastatel 1969–1982 ainus liiduvabariik, mis ei osalenud NSV Liidu meistrivõistlustel. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ning ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.<ref name="Schwede lk 32–36" /><ref name="fxdac" /> Eestikeelse jalgpallielu taaselustamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastatel 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" /> [[Laulev revolutsioon]], püüdlused taastada Eesti iseseisvus ning sellest tingitud pinged leidsid väljundi ka jalgpallis. [[18. juuli]]l [[1990]] toimus [[Kadrioru staadion]]il Eesti ja Läti jalgpallurite kohtumine, millega tähistati 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.<ref name="Schwede lk 47" /> Vaidlusi tekitasid koondise koostamise põhimõtted. Sama aasta aprillis avaldasid 63 jalgpallurit pöördumise ([[Päevaleht (1990)|Päevaleht]], 24. aprill 1990), milles kutsuti jalgpallijuhte üles arvama koondisse üksnes Eesti kodanike järeltulijaid ning jätma välja pärast Teist maailmasõda Eestisse sisserännanud mängijad. === Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) === [[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravas aastatel 1992–2009]] Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ning seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]].<ref name="Baltic Cup Overview" /> [[FIFA]] ametliku tunnustuse pälvis Eesti koondis siiski alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmänguga [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu, mis lõppes 1:1 viigiga. Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov lõi ka esimese värava pärast Eesti taasiseseisvumist. Koondise koosseisu mõjutas toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi tekitas küsimus, kas rakendada niinimetatud nullvarianti ning kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene päritolu kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, milles nõuti, et „koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel”.<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris otsustas EJL-i juhatus, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam debüteerida ükski mittekodanik.<ref name="tN8hR" /> Tüli puhkes uue hooga 1993. aasta veebruaris [[Soome]]s peetud kolme riigi sõprusturniiril, kus Eestit esindasid esimest korda mittekodanikud [[Andrei Borissov]] ja [[Sergei Bragin]]. Peaminister [[Mart Laar]]i [[Mart Laari esimene valitsus|valitsus]] kutsus 27. veebruaril [[Eesti Spordi Keskliit]]u üles „kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke”.<ref name="Schwede 2001" /> [[11. märts]]il ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, mille allakirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja „võõrkodaniku” – Borissovi, Bragini, Puštovi ja [[Sergei Hohlov-Simson]]i – platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ning selles, et „enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud”.<ref name="Schwede 2001" /> Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL eksitanud ka FIFA-t, sest enamik 97-st mittekodanikust polnud tegelikult kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel üle elada ka sportlikult keeruline algusaeg. EJL otsustas 5. detsembril 1991 majandusraskustest, [[Kadrioru staadion]]i kehvast seisukorrast ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril.<ref name="eBgl5" /> Pärast pikka pausi rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi viimasena väravate vahega 1:27, kogudes üheksa kaotuse kõrval ühe viigi [[Malta jalgpallikoondis|Maltaga]]. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril juhendas koondist [[Roman Ubakivi]], kelle käe all jäädi punktita ning väravate vaheks kujunes 3:31. Suurimad kaotused saadi võõrsil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatialt]] (1:7) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (0:5). Eesti jäi sel perioodil peaaegu kolmeks aastaks võiduta: viimane võit saavutati 14. oktoobril 1993 ja järgmine alles 5. oktoobril 1996. 1996. aasta veebruariks oli koondis langenud [[FIFA edetabel]]is 135. kohale. Kehv sportlik seis kajastus ka publikuhuvis – 1994. aasta sügisel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile Eesti ja värske MM-hõbeda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.<ref name="ReferenceA" /> === Esimene välistreener ja tulemuste paranemine (1996–2000) === [[Fail:Eesti FIFA edetabelis.png|pisi|Eesti tõus [[FIFA edetabel]]is algas islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ametiajal]] Eesti koondise tulemused paranesid taasiseseisvumisjärgse esimese välistreeneri, islandlase [[Teitur Þórðarson]]i juhendamisel. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1996]], kui [[Kadrioru staadion]]il alistati [[Sergei Hohlov-Simson]]i väravast [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] 1:0. Eesti sai [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril peale võidu valgevenelaste üle ka rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1996]] [[Tallinn]]as ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu [[FIFA]] otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti pidada<ref name="SI5ym" /> ning [[Monaco]]s [[11. veebruar]]il [[1997]] peetud korduskohtumine lõppes 0:0 viigiga.<ref name="DzfKj" /> Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimase koha vältimisest, lõpetades kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendal kohal. Eesti lõpetas eelviimasena ka [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri, kuid seekord saavutati kümne mänguga kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahe 15:17). Alagrupikaaslaseks loositi taas [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus kuulus ajakirja [[Sporditäht]] hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste hulka: „Eesti-Šotimaa vastasseis palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] maavõistluse pinget.”<ref name="gjYEo" /> [[31. märts]]il [[1999]] alistas Eesti koondis [[Vilnius]]es 2:1 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], mis oli esimene võõrsil saavutatud valikmänguvõit pärast taasiseseisvumist. Eestil säilis kuni eelviimase vooruni teoreetiline võimalus pääseda EM-finaalturniirile ning meeskond kogus lõpuks rekordilised 11 punkti. Eesti–Šotimaa kohtumine [[8. september|8. septembril]] [[1999]] oli taasiseseisvumisjärgsel ajal esimene mäng, kus 5000-kohaline [[Kadrioru staadion]] oli välja müüdud.<ref name="ReferenceA" /> Koondise koostamisel oli varasem kodakondsustüli selleks ajaks vaibunud, kuid pahameelt tekitas asjaolu, et valdav osa koondislastest mängis [[FC Flora]]s või välisklubides. Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäija [[Roman Ubakivi]]ga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna peatreener. Oponendid kahtlustasid, et selline süsteem aitab FC Flora presidendil [[Aivar Pohlak]]ul mängijaid välismaale müüa ja konkurente kõrvale tõrjuda.<ref name="Vvekl" /> === Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007) === [[Fail:UEFA Euro 2008 Qualifiers - England v Estonia.jpg|pisi|Eesti koondis on [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] pidanud kaks kohtumist ning mõlemad lõppesid 0:3 kaotusega. [[Wembley staadion]], 13. oktoober 2007]] Peatreener [[Teitur Þórðarson]] lahkus ametist 1999. aasta lõpus ning [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL) alustas koondisele uue välistreeneri otsinguid. Ajutiselt võttis meeskonna juhendamise üle [[Tarmo Rüütli]], keda kahes kohtumises asendas [[Aivar Lillevere]]. Rüütli jäi ametisse 2000. aasta sügiseni ning juhendas koondist [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiri esimeses neljas kohtumises. Vastavalt lepingule lahkus Rüütli ametist pärast seda, kui EJL palkas uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan rajada Tallinnasse moodne kodustaadion sai teoks 2000. aasta lõpus, kui [[Lilleküla]]s algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese spetsiaalselt jalgpallile mõeldud [[jalgpallistaadion]]i ehitustööd. Toona veel [[Lilleküla staadion]]i nime kandnud areen avati [[2. juuni]]l [[2001]] [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-valikmänguga]] [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu, mille Eesti kaotas 2:4. Eelmüüki antud 9300 piletit müüdi läbi kuue tunniga.<ref name="BDpNX" /> MM-valikturniiril saavutati kaks võitu [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] üle ning tehti kaks viiki [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Kaheksa punktiga lõpetas Eesti alagrupis neljandana, edestades Andorrat ja Küprost. Sama palju punkte koguti ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril: taas saadi kaks võitu Andorra üle ning mängiti koduväljakul väravateta viiki [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] ja [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. Eesti seni edukaimaks valikturniiriks kujunesid [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Viis võitu, kaks viiki ja viis kaotust andsid kvalifikatsioonigrupis 17 punktiga neljanda koha [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] ja [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] ees.<ref name="fM41C" /> === Juubeliaasta ja esimene kohtumine Brasiiliaga (2007–2009) === [[Fail:Eesti vs Türgi (0-0) 2008.JPG|pisi|Eesti ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] mängisid [[A. Le Coq Arena]]l 15. oktoobril 2008 väravateta viiki]] [[Fail:Samba boys kick off the match in Tallinn.jpg|pisi|Eesti–[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] kohtumise avavilest A. Le Coq Arenal 12. augustil 2009]] 2007. aasta novembris nimetati Eesti koondise peatreeneriks kaheaastase lepinguga [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli koondist juhendanud ka aastatel 1999–2000, kuni jalgpalliliit leidis pärast [[Teitur Þórðarson]]i lahkumist uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i. Rüütli peamiseks ülesandeks oma teisel ametiajal oli juhtida koondist [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril. Sõprusmängudes heitlikku vormi näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris valikturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 kaotust [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinale]].<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> Selle järel langes Eesti oktoobrikuises [[FIFA edetabel]]is läbi aegade madalaimale ehk 137. kohale. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui [[Tallinn]]as mängiti EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] 0:0 viiki. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel siiski tugevamaks, tehes võõrsil [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] 2:2 viigi ja võites armeenlasi kodus 1:0. [[Eesti Jalgpalli Liit]] kuulutas 2009. aasta Eesti jalgpalli sajandaks juubeliaastaks. Juubelikohtumistes lõpetasid koondisekarjääri rekordkoondislane [[Martin Reim]], kes mängis [[6. juuni]]l [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu, ning pikaajaline esiväravavaht [[Mart Poom]], kelle lahkumismäng toimus [[10. juuni]]l [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. Sajandimänguks<ref name="FRccs" /> nimetati Eesti ajaloo esimene kohtumine [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]], mille FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister võitis Tallinnas 1:0. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõpruskohtumist<ref name="OT705" /> teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.<ref name="soccernet.ee" /> === Tarmo Rüütli aeg (2010–2013) === Eesti saavutas oma senise jalgpalliajaloo ühe kaalukama võidu [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[2010]], kui alistas [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-valikmängus]] võõrsil FIFA edetabelis 15. kohal olnud ning neli kuud varem MM-finaalturniiril osalenud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] 3:1.<ref name="oKNY2" /><ref name="H5PsD" /> Palju vastukaja tekitas Eesti ja [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 2:2 viigimäng. [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL) teatas [[11. veebruar]]il [[2011]], et kaks päeva varem peetud sõpruskohtumise suhtes on kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi põhjal tekkinud kahtlus tulemusega manipuleerimises. Kahtlustatav Ungari kohtunik määras kummalegi meeskonnale kaks penaltit. Sama kohtunik oli päev varem peetud [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]–[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] kohtumises määranud kolm penaltit, millest löödi ka kõik mängu väravad.<ref name="FXYLh" /> Hiljem teatas FIFA, et mängu ei arvestata ametlikus statistikas.<ref name="PNf1R" /> Eesti koondis saavutas järgmise märgilise võidu [[25. märts]]il [[2011]], kui alistas [[A. Le Coq Arena]]l peetud sõpruskohtumises [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] 2:0. Vastane oli viimase [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-turniiri]] neljas meeskond, kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ning FIFA edetabeli seitsmes koondis. Eesti koondise kapten [[Raio Piiroja]] pidas selles mängus oma 100. maavõistluse.<ref name="zOc5m" /> [[29. märts]]il jätkas Eesti häid esitusi, mängides kodus Serbia vastu 1:1 viiki.<ref name="0OBrD" /> Seejärel tabas koondist mõõnaperiood. See algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega [[Baskimaa jalgpallikoondis|Baskimaale]], millele järgnesid valikturniiri kaotused [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] ja [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartele]], Lõuna-Ameerika turnee kaotused [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiilile]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]] ning sõprusmängu kaotus [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]]. Pärast seda alistas Eesti valikturniiril võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] ning kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]]. Nende tulemuste järel tõusis Eesti [[FIFA edetabel]]is läbi aegade kõrgeimale ehk 58. kohale. Valikturniiri viimases kohtumises alistas Eesti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] ning säilitas võimaluse lõpetada alagrupis teisena ja pääseda väljalangemismängudele. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti pääses väljalangemismängudele,<ref name="Oxkl2" /> kus kaotati kahe mängu kokkuvõttes [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaale]] 1:5.<ref name="cPc28" /> Enne väljalangemismänge pikendati [[Tarmo Rüütli]] lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" /> === Magnus Pehrssoni aeg (2014–2016) === [[5. detsember|5. detsembril]] [[2013]] toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uue peatreenerina rootslast [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" /> Pehrssoni abilisteks said Janno Kivisild, Jesper Norberg ja [[Mart Poom]]. [[26. juuli]]l [[2015]] teatas Eesti Jalgpalli Liit ametlikult, et koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga on lepingut pikendatud 2017. aasta lõpuni. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril saavutas Eesti kuueliikmelises E-alagrupis neljanda koha. Koondise saldoks jäi kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust väravate vahega 4:9. Suurima kaotuse Pehrssoni juhendamisel sai Eesti [[8. juuni]]l [[2016]], kui [[Lissabon]]is peetud sõprusmängus kaotati [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalile]] 0:7. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiri alustas Eesti [[6. september|6. septembril]] [[2016]] võõrsil 0:5 kaotusega [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinale]]. [[14. september|14. septembril]] [[2016]] lõpetasid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" /> Pehrssoni juhendamisel pidas Eesti koondis 33 kohtumist, millest võideti 11, viigistati kaheksa ja kaotati 14. Selle aja jooksul lõi Eesti 24 väravat ning enda võrku lasti 37 palli. Positiivsemateks tulemusteks olid võidud [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]], [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] ja [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] üle ning viigid [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-pehrsson-ei-jatka-eesti-treenerina Ametlik: Pehrsson ei jätka Eesti treenerina.] soccernet.ee, 14. september 2016.</ref> === Martin Reimi aeg (2016–2019) === [[14. september|14. septembril]] [[2016]] teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson]]i asemel saab Eesti koondise peatreeneriks rekordkoondislane [[Martin Reim]]. Abitreeneriteks nimetati [[Andres Oper]], [[Mart Poom]] ja [[Janno Kivisild]].<ref name="BCnKX" /> [[28. märts]]il [[2017]] saavutas Eesti ühe oma ajaloo tähelepanuväärsema võidu, kui koduses sõprusmängus alistati [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] 3:0.<ref name="Ghz53" /> Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võit saavutati Reimi juhendamisel [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[2017]], kui [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-valikmängus]] alistati [[Algarve]]s [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] 6:0. Ründes mänginud keskkaitsja [[Joonas Tamm]] lõi kohtumises kolm väravat. Enne seda pärines Eesti koondise viimane [[kübaratrikk]] 1998. aasta novembrist, kui [[Indrek Zelinski]] lõi [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesia]] vastu kolm väravat. Eesti koondisel oli [[Balti turniir 2018|2018. aasta Balti turniiril]] reaalne võimalus võita turniir esimest korda pärast 1938. aastat, kuid positiivseks saavutuseks peeti ka seda, et pärast 22-aastast pausi saavutati turniiril teine koht.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967447/meenuta-martin-reimi-perioodi-parimad-ja-halvimad-esitused Martin Reimi perioodi parimad ja halvimad esitused.] Õhtuleht, 18. juuni 2019.</ref> Reimi juhendamisel sai Eesti koondis ka kaks väga suurt kaotust. [[13. november|13. novembril]] [[2016]] kaotati [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM-valikmängus]] [[Brüssel]]is [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]] 1:8 ning [[11. juuni]]l [[2019]] [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM-valikmängus]] [[Mainz]]is [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 0:8.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86501837/delfi-saksamaal-martin-reim-mis-iganes-on-eesti-jalgpallile-parem-olen-seda-nous-tegema Martin Reim: mis iganes on Eesti jalgpallile parem, olen seda nõus tegema.] sport.delfi.ee, 12. juuni 2019.</ref> Saksamaalt saadud 0:8 kaotusega korrati Eesti koondise ajaloo suurimat kaotust. Varasem negatiivne rekord pärines 1922. aastast, kui [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] kaotati 2:10.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86492577/blogi-saksamaalt-saksamaa-loi-eesti-vorku-kaheksa-vastuseta-palli-kaotuse-suuruselt-korrati-rekordilist-allajaamist Saksamaa lõi Eesti võrku kaheksa vastuseta palli ...] sport.delfi.ee, 19. juuni 2019.</ref> [[17. juuni]]l [[2019]] teatasid Martin Reim ja tema abitreenerid tagasiastumisest. Reimi peatreeneriajal pidas Eesti koondis 36 kohtumist, millest võideti 13, viigistati kaheksa ja kaotati 15. Võiduprotsent 36,1 oli [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumisjärgsel]] ajal Eesti koondise peatreenerite seas kõrgeim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967435/galerii-martin-reimi-aeg-on-labi-eesti-koondise-treenerid-esitasid-lahkumispalve Martin Reimi aeg on läbi! Eesti koondise treenerid esitasid lahkumispalve.] Õhtuleht, 17. juuni 2019.</ref> === Karel Voolaiu aeg (2019–2020) === [[3. juuli]]l [[2019]] nimetati Eesti meeste jalgpallikoondise peatreeneri kohusetäitjaks [[Karel Voolaid]], kelle ülesandeks jäi juhendada koondist poolelioleva [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valiksarja lõpuni. Abitreeneritena tegutsesid [[Mario Hansi]], [[Aivar Anniste]] ja [[Vladimir Vassiljev]], väravavahtide treener oli [[Mart Poom]] ning kehalise ettevalmistuse eest vastutas [[Ott Meerits]]. [[6. detsember|6. detsembril]] [[2019]] kinnitati Voolaid Eesti koondise peatreeneriks ning ta sõlmis [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liiduga]] lepingu 2020. aasta lõpuni. Selleks ajaks oli Eesti tema juhendamisel pidanud viis kohtumist EM-valiksarjas [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu ning ühe sõprusmängu [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainaga]]. Kuuest kohtumisest saadi üks 0:0 viik Valgevenega, ülejäänud viis mängu kaotati väravate vahega 1:15.<ref>[https://sport.err.ee/1011322/karel-voolaid-jatkab-eesti-jalgpallikoondise-peatreenerina Karel Voolaid jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreenerina.] sport.err.ee, 6. detsember 2019.</ref> [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti viimaseks, kogudes kaheksast mängust ühe punkti ning väravate vaheks kujunes 2:24. Viimast korda juhendas Voolaid koondist peatreenerina [[18. november|18. novembril]] [[2020]] [[Thbilisi]]s peetud [[UEFA rahvuste liiga]] kohtumises [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu. Mäng lõppes 0:0 viigiga ning Eesti jäi Rahvuste liiga C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas üleminekumängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.<ref>[https://m.soccernet.ee/artikkel/karel-voolaid-motlemine-sellest-mis-juhtub-parast-mangu-gruusiaga-ei-aitaks-kuidagi-ei-mind-ega-voistkonda Karel Voolaid: mõtlemine sellest, mis juhtub pärast mängu Gruusiaga, ei aitaks kuidagi ei mind ega võistkonda.] m.soccernet.ee, 17. november 2020.</ref> Karel Voolaidi juhendamisel pidas Eesti koondis 14 mängu, millest viigistati neli ja kaotati kümme. Tema ametiaja lõpuks oli Eesti koondise võiduta seeria kasvanud 15 mänguni. Viimane võit pärines 2019. aasta märtsist, kui [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] alistati 1:0. === Thomas Häberli aeg (2021–2024) === [[5. jaanuar]]il [[2021]] teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks on palgatud [[Thomas Häberli]]. Temaga sõlmitud lepingu kohaselt pidi ta juhendama koondist kuni [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmängude lõpuni. Kuna [[koroonapandeemia]] tõttu määrati Häberli eneseisolatsiooni, täitis 2021. aasta kolmes esimeses koondisemängus peatreeneri kohuseid [[Martin Reim]], kui kohtuti [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1029455/fotod-uue-naoga-jalgpallikoondis-tegi-martin-reimi-juhendamisel-enne-aralendu-viimase-trenni Uue näoga jalgpallikoondis tegi Martin Reimi juhendamisel enne äralendu viimase trenni.] Õhtuleht, 23. märts 2021.</ref> Kõik kolm kohtumist kaotati. Võidulainele jõudis Eesti sama aasta juunis, kui võideti kolm mängu järjest. Häberli juhendamisel triumfeeriti [[Balti turniir 2020|Balti turniiril]], alistades [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 1:0 ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 2:1. Sellega lõpetati 83 aastat kestnud võidupõud ning Eesti tuli esimest korda pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608239556/eesti-jalgpallikoondis-voitis-83-aastase-vaheaja-jarel-balti-turniiri Eesti jalgpallikoondis võitis 83-aastase vaheaja järel Balti turniiri.] sport.err.ee, 10. juuni 2021.</ref> Lisaks alistati sõprusmängus [[Helsingi]]s 1:0 ka [[Soome jalgpallikoondis|Soome]]. [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril saavutas Eesti viieliikmelises alagrupis nelja punktiga neljanda koha, edestades [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevenet]]. Võit saadi Valgevene üle tulemusega 2:0, 0:0 viik tehti [[Walesi jalgpallikoondis|Walesiga]] ning suurim kaotus tuli vastu võtta [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] tulemusega 2:5. [[2022]]. aastal pidas Eesti [[UEFA rahvuste liiga]] üleminekumänge [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Tallinnas lõppes kohtumine 0:0 viigiga, kuid võõrsil kaotati 0:2, mis tähendas Eesti langemist D-divisjoni.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/parimatest-raakimine-on-kohatu-kuid-eesti-koige-vahem-halb-oli-kuprosel-ragnar-klavan Parimatest rääkimine on kohatu, kuid Eesti kõige vähem halb oli Küprosel Ragnar Klavan.] soccernet.ee, 30. märts 2022.</ref> Samal aastal võitis Eesti siiski D-divisjoni alagrupi täiseduga ning oli kogu divisjoni edukaim meeskond. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril olid Eesti tulemused tagasihoidlikud: kaheksast mängust saadi üks viik ja seitse kaotust, väravate vaheks kujunes 2:22 ning alagrupis jäädi viimaseks. Suurimad kaotused saadi [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsilt]] ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]], mõlemalt tulemusega 0:5. [[2024]]. aastal nimetati Häberli ettepanekul koondise abitreeneriteks [[Jürgen Henn]] ja [[Joel Lindpere]].<ref>[https://fcflora.ee/jurgen-henn-alustab-tood-eesti-koondise-abitreenerina/ Jürgen Henn alustab tööd Eesti koondise abitreenerina.] fcflora.ee, 9. detsember 2023.</ref> Tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule avanes Eestil võimalus mängida 2024. aasta märtsis EM-finaalturniiri pääsu nimel sõelmängus. Selle eelduseks olid võidud nii [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] kui ka [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] üle. Vastaseks loositi [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], kes oli kõrgeima asetusega [[UEFA rahvuste liiga]] A-divisjoni koondis, kes polnud otse finaalturniirile pääsenud. [[Varssavi]]s peetud kohtumise võitis Poola 5:1. Viimane mäng Häberli juhendamisel toimus [[4. juuni]]l [[2024]] tema kodumaal [[Šveits]]is [[Luzern]]is, kus Eesti kaotas sõprusmängus kohaliku koondise vastu 0:4. Selles kohtumises tõusis [[Konstantin Vassiljev]] Eesti koondise rekordkoondislaseks, pidades oma 158. maavõistluse.<ref>[https://sport.err.ee/1609361156/eesti-jalgpallikoondis-kaotas-haberli-lahkumismangus-sveitsile-kindlalt Eesti jalgpallikoondis kaotas Häberli lahkumismängus Šveitsile kindlalt.] sport.err.ee, 4. juuni 2024.</ref> Häberli juhendamisel pidas Eesti koondis 36 mängu, millest võideti kümme, viigistati seitse ja kaotati 19. Tema võiduprotsent 27,7 oli taasiseseisvumisjärgsete välistreenerite seas paremuselt kolmas, jäädes alla hollandlase [[Arno Pijpers]]i (29,1) ja rootslase [[Magnus Pehrsson]]i (33,3).<ref>[https://sport.postimees.ee/8034564/vutikoondise-legend-haberli-ajast-lopuks-kukkus-valja-nagu-ikka Vutikoondise legend Häberli ajast: lõpuks kukkus välja nagu ikka.] sport.postimees.ee, 5. juuni 2024.</ref> === Jürgen Henni aeg (2024–) === [[Jürgen Henn]]i leping Eesti jalgpallikoondise peatreenerina algas [[5. juuni]]l [[2024]] ning kestab 2027. aasta lõpuni. Lepinguperiood hõlmab kahte [[UEFA rahvuste liiga]] hooaega (2024 ja 2026) ning kahte valiktsüklit ([[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] ja [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2028. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniirid). [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidul]] on õigus leping 2026. aasta lõpus katkestada. 2027. aasta lõpus pikeneb leping automaatselt juhul, kui Eesti tagab pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120293059/ametlik-jurgen-henn-saab-eesti-jalgpallikoondise-peatreeneriks Jürgen Henn saab Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks.] sport.delfi.ee, 15. mai 2024.</ref> Henni esimene mäng peatreenerina toimus [[8. juuni]]l [[2024]] [[Balti turniir 2024|Balti turniiri]] poolfinaalis, kui [[Tallinn]]as kohtuti [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartega]]. Pärast vastaste avaväravat lõi Eesti neli vastuseta väravat ning võitis kohtumise 4:1. Finaalis kohtuti [[Kaunas]]es [[Leedu jalgpallikoondis|Leeduga]]. Normaalaeg lõppes 1:1 viigiga ning pärast väravateta lisaaega võitis Eesti penaltiseeria 4:3, tulles üle aasta taas Balti meistriks.<ref>[https://sport.postimees.ee/8039061/pm-kaunases-peatreener-henn-vallnerist-kui-sa-kaks-penaltit-ara-votad-ei-ole-midagi-muud-oelda Peatreener Henn Vallnerist: kui sa kaks penaltit ära võtad, ei ole midagi muud öelda!] sport.postimees.ee, 11. juuni 2024.</ref> [[UEFA rahvuste liiga]] C-divisjoni kaks esimest kohtumist peeti 2024. aasta septembri alguses [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu. Mõlemad mängud kaotati, vastavalt 0:1 ja 0:3. Esimene võit Rahvuste liigas saavutati [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[2024]], kui [[Tallinn]]as alistati [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] tulemusega 3:1. == Eesti rahvusvahelistel suurturniiridel == === Olümpiamängud === Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirilt pärineb [[1924]]. aastast, kui [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis kaotati 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Meeskonda juhendas 1923. aastal koondise esimeseks peatreeneriks palgatud ungarlane [[Ferenc Kónya]]. Kohtumise ainsa värava lõid ameeriklased 15. minutil [[penalti]]st. Eestile määrati 68. minutil samuti penalti, kuid [[Elmar Kaljot]] ei suutnud seda kahel katsel realiseerida. Pärast kaotust USA-le viibis Eesti olümpiakoondis [[Pariis]]is veel kolm nädalat. Selle aja jooksul peeti sõprusmäng [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaaga]], mis kaotati 1:3, ning käidi mängimas ka [[Saksamaa]]l ja [[Holland]]is. Saksamaal saavutati muu hulgas 2:2 viik [[1. FC Kaiserslautern|Kaiserslauterniga]].<ref name="Schwede lk 11–12" /> === MM-i ja EM-i valikturniirid === Eesti koondis on üks 18-st [[UEFA]] liikmesriigi koondisest, kes pole jõudnud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] (MM) ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] (EM) finaalturniirile. Lisaks Eestile kuuluvad nende hulka [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]], [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]], [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]], [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstan]], [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]], [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]], [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]], [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]], [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]], [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] ja [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]. Eesti on osalenud kümnel MM-valikturniiril: [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]], [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]], [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]], [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]], [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]] ja [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]. Samuti on Eesti osalenud kaheksal EM-valikturniiril: [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]], [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]], [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]], [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020]] ja [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]]. Aastail 1940–1991 puudus Eestil [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liitu]] kuulumise tõttu võimalus rahvusvahelistel võistlustel osaleda. Eesti valikmängude etapilised edusammud on olnud järgmised [aeg, koht, vastane (tulemus)]: * esimene MM-valikmäng: [[11. juuni]] [[1933]], [[Stockholm]], [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (2:6); * esimene võit MM-valikmängus ja ühtlasi esimene valikmängu võit võõrsil: [[19. august]] [[1937]], [[Turu]], Soome (1:0); * esimene EM-valikmäng: [[4. september]] [[1994]], [[Tallinn]], [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (0:2); * esimene kodune MM-valikmängu võit ja ühtlasi esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikmängus: [[5. oktoober]] [[1996]], [[Tallinn]], Valgevene (1:0); * esimene võit EM-valikmängus: [[4. juuni]] [[1998]], [[Tallinn]], Fääri saared (5:0); * esimene võit EM-valikmängus võõrsil: [[31. märts]] [[1999]], [[Vilnius]], Leedu (2:1). {| class="wikitable sortable" |- !width="50px"|Turniir !width="50px"|Koht !width="50px"|Punktid !width="50px"|Väravad !width="100px"|Peatreener(id) !width="550px"|Valikgrupi vastased (punktid) |- |[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1934]] |3. |0 |2:6 |– |[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (0), '''Eesti (0)''' |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1938]] |3. |2 |4:11 |[[Bernhard Rein|Rein]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (6), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), '''Eesti (2)''', [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (0), |- |[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1994]] |6. |1 |1:27 |[[Uno Piir|Piir]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (16), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (15), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (14), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (11), [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] (3), '''Eesti (1)''' |- |[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 1996]] |6. |0 |3:31 |[[Roman Ubakivi|Ubakivi]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (23), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (23), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (16), [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] (13), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (11), '''Eesti (0)''' |- |[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1998]] |5. |4 |4:16 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (25), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (23), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (21), [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4) |- |[[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2000]] |5. |11 |15:17 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (30), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (18), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (11), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (11), '''Eesti (11)''', [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (3) |- |[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2002]] |4. |8 |10:26 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]], Pijpers |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (24), [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] (24), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (20), '''Eesti (8)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (8), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004]] |4. |8 |4:6 |[[Arno Pijpers|Pijpers]] |[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] (17), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (16), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (16), '''Eesti (8)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2006]] |4. |17 |16:17 |[[Arno Pijpers|Pijpers]], [[Jelle Goes|Goes]] |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (30), [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] (23), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (23), '''Eesti (17)''', [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (15), [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]] (8), [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]] (0) |- |[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2008]] |6. |7 |5:21 |[[Jelle Goes|Goes]], [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Jensen]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (29), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (24), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (23), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] (23), [[Makedoonia jalgpallikoondis|Makedoonia]] (14), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]] |5. |8 |9:24 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (30), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (19), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (15), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (10), '''Eesti (8)''', [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] (4) |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012]] |2. |16 |15:14 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (26), '''Eesti''' (16), [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] (15), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (14), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (9), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (4) |- |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2014]] |5. |7 |6:20 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (28), [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] (19), [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] (17), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (16), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016]] |4. |10 |4:9 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]] |[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (30), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (21), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (16), '''Eesti (10)''', [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (10), [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] (1) |- |[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2018]] |4. |11 |9:18 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]], [[Martin Reim|Reim]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (28), [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] (19), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (17), '''Eesti (11)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (10), [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] (0) |- |[[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2020]] |5. |1 |2:26 |[[Martin Reim|Reim]], [[Karel Voolaid|Voolaid]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (21), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (19), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (13), [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4), '''Eesti (1)''' |- |[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2022]] |4. |4 |9:21 |[[Thomas Häberli|Häberli]], [[Martin Reim|Reim]] (2 mängu) |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] (15), [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (14), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (3) |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2024]] |5. |1 |2:22 |[[Thomas Häberli|Häberli]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (19), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (10), [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] (7), '''Eesti (1)''' |} == Kodustaadion == [[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]] Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi. Sõpruskohtumisi on peetud ka [[Kohtla-Järve]]l, [[Kuressaare]]s, [[Narva]]s, [[Pärnu]]s, [[Rakvere]]s, [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Viljandi]]s. == Mänguvorm == Eesti koondise peavorm (kodumängudel) koosneb traditsiooniliselt sinisest särgist, mustadest pükstest ja valgetest põlvikutest ning varuvorm (võõrsilmängudel) valgest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest. Enne 1996. aastat kasutati teisi värvikombinatsioone.{{lv}} ''Pildil on näha, kuidas on peavormi värvid muutunud läbi aja:'' {| width=90% |- | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = ffffff | kere = ffffff | paremkäsi = ffffff | püksid = 4169E1 | sokid = 000000 | nimi = 1922 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 4169E1 | kere = 4169E1 | paremkäsi = 4169E1 | püksid = ffffff | sokid = 000000 | nimi = 1924 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 1E90FF | kere = 1E90FF | paremkäsi = 1E90FF | püksid = ffffff | sokid = ffffff | nimi = 1992–1996 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 273BE2 | kere = 273BE2 | paremkäsi = 273BE2 | püksid = 000000 | sokid = ffffff | nimi = 1996– }} |} === Disain === Mänguvormi [[disain|disaini]] vahetatakse iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" /> aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:'' [[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]] == Poolehoidjad == Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on [[Jalgpallihaigla]], millel on üle 600 liikme.<ref name="X6DxH" /> Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ning lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega".<ref name="D18zb" /> Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina [[A. Le Coq Arena]] lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui [[Wembley staadion]]ile kogunes EM-valikmänguks [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] umbes 2000 Eesti fänni.<ref name="Cl8hn" /> Arvukamaid [[Tallinn]]a külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlast. [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700.<ref name="nv1gB" /> == Mängud ja tulemused == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend}} === Viimase aasta kohtumised === {| class="wikitable sortable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Vastane ja tulemus !class="unsortable" width="250px"|Väravalööjad |- |} === Eelseisvad kohtumised === {| class="wikitable sortable" !Toimumisaeg !Mängupaik !Võistlus !Vastane |- |} == Koondislased == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}} === Rekordkoondislased === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija !Aastad !Mänge |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 | align="right" |158 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|157 |- |[[Marko Kristal]] |1992–2005 |align=right|143 |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|134 |- |[[Ragnar Klavan]] |2003–2024 |align=right|130 |- |[[Enar Jääger]] |2002–2020 |align=right|126 |- |[[Mart Poom]] |1992–2009 |align=right|120 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|115 |- |[[Dmitri Kruglov]] |2004–2020 |align=right|115 |- |[[Raio Piiroja]] |1998–2015 |align=right|114 |- |[[Sergei Zenjov]] |2004–... |align=right|113 |- |[[Joel Lindpere]] |1999–2016 |align=right|107 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. september 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud 14, vähemalt 50 mängu 45 ja vähemalt 25 mängu 95 koondislast. Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängija (44) on piirdunud ühe kohtumisega.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika.] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 10. september 2024.</ref> Enne Konstatntin Vassiljevit olid kaks enim Eestit esindanud mängijat (Martin Reim ja Marko Kristal) koondislased, kes debüteerisid esimeses ametlikus taasiseseisvumisjärgses matšis ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]]): # [[Konstantin Vassiljev]] (158 koondisemängu) mängis koondises aastatel 2006–2024. Tema debüüt koondises oli 31. mail 2006 mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaaga]] (tulemus 1:1) ning viimane mäng 4. juunil 2024 [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (0:4). # [[Martin Reim]] (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordkoondislane 2009. aasta novembrini, kui selle aunimetuse ainuomanikuks sai lätlane [[Vitālijs Astafjevs]].<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Tema esimene mäng oli Sloveenia vastu (1:1). Reim tegi lahkumismängu [[6. juuni]]l [[2009]] sõpruskohtumises [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu (3:0). # [[Marko Kristal]] (143) jõudis 28. märtsil 2001 esimese eestlasena saja koondisemänguni. Tema esimene mäng oli samuti Sloveenia vastu (1:1). Kristal jooksis koondise mängijana viimast korda väljakule [[30. mai]]l [[2005]] [[Norra jalgpallikoondis|Norraga]] peetud sõpruskohtumises (1:2). Tegemist oli esimese Eesti jalgpalliliidu korraldatud ametliku lahkumismänguga. # [[Andres Oper]] (134) debüteeris koondises [[19. mai]]l [[1995]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu (tulemus 0:2), olles 17-aastane. Tema viimane mäng oli 26. mail 2014, kui Eesti kohtus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltariga]] ja viigistas 1:1. Ta on Eesti läbi aegade edukaim väravalööja. Oper on ka pikima koondisekarjääriga Eesti jalgpallur (19 aastat). Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. september 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge [[Taijo Teniste]]l (99), [[Henri Anier]]il (96) ja [[Karol Mets]]al (95).<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 7. september 2024.</ref> Sõjaeelsed rekordkoondislased olid väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijatest [[Eugen Einman]] (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses. Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.<ref name="ejl" /> <!-- paigutuse abiline --> <div style="width:100%;clear:both;"></div> === Edukamad väravakütid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija<ref name="ejl" /> !Aeg !V<sup>1</sup> !M<sup>2</sup> !Ø<sup>3</sup> |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|38 |align=right|134 |align=right|0,28 |- |[[Indrek Zelinski]] |1994–2010 |align=right|27 |align=right|103 |align=right|0,26 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 |align=right|26 |align=right|158 |align=right|0,16 |- |[[Henri Anier]] |2011– | align="right" |23 | align="right" |96 | align="right" |0,24 |- |[[Eduard Ellman-Eelma]] |1921–1935 |align=right|21 |align=right|60 |align=right|0,35 |- |[[Richard Kuremaa]] |1933–1940 |align=right|19 |align=right|42 |align=right|0,45 |- |[[Sergei Zenjov]] |2008– |align=right|17 |align=right|113 |align=right|0,15 |- |[[Arnold Pihlak]] |1920–1931 |align=right|16 |align=right|44 |align=right|0,36 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|15 |align=right|115 |align=right|0,13 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|14 |align=right|157 |align=right|0,09 |- |[[Georg Siimenson]] |1932–1939 |align=right|13 |align=right|42 |align=right|0,31 |-class="sortbottom" |colspan="5"|<small>'''<sup>1</sup> väravaid; <sup>2</sup> mänge; <sup>3</sup> väravaid mängu kohta'''<br>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed seisuga 7. september 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940). Vähemalt 20 tabamuseni on jõudnud viis, vähemalt kümne tabamuseni 13 mängijat. Ühe värava on löönud 38 mängijat. [[Pilt:AOper1.jpg|pisi|vasakul|Eesti läbi aegade edukaim väravakütt [[Andres Oper]]]] # [[Andres Oper]] (38 väravat 134 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist [[8. juuni]]l [[1997]] MM-valikmängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] (2:3). # [[Indrek Zelinski]] (27/103) kuulus koondisse aastail 1994–2010. Esimese koondisevärava lõi [[13. november|13. novembril]] [[1996]] sõpruskohtumises [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesiaga]] [[Kübaratrikk|kolm väravat]]. # [[Konstantin Vassiljev]] (26/158) mängis koondises alates 2006 kuni 2024. 28. märtsil 2009 MM valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu lõi Vassiljev 1:1 viigivärava, mis oli temale esimeseks koondisesärgis. Viimase värava lõi ta 9. juunil 2022 [[Malta jalgpallikoondis|Maltale]]. # [[Henri Anier]] (23/96) on tegevmängijatest parim väravakütt koondises. Oma esimese värava koondises lõi 8. novembril 2012 mängus [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu. # [[Eduard Ellman-Eelma]] (21/60) mängis koondises aastail 1921–1935 ja oli sõjaeelse meeskonna parim väravakütt. Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. september 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud [[Konstantin Vassiljev]] (26), [[Henri Anier]] (23), [[Sergei Zenjov]] (17), [[Rauno Sappinen]] (12) ning [[Mattias Käit]] (8).<ref name="h4AUP" /> Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses Andres Oper (38/134/0,28), Indrek Zelinski (27/103/0,26), Henri Anieri (23/96/0,24), [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,20) ja Konstantin Vassiljevi (26/106/0,16) ees.<ref name="ejl" /> == Mängijad == Järgmised mängijad kutsuti koondisse [[UEFA rahvuste liiga]] mänguks [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] koondise vastu 11. oktoobril 2024.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgusid-eesti-ja-slovakkia-koosseisud-tanaseks-rahvuste-liiga-n23672 Selgusid Eesti ja Slovakkia koosseisud tänaseks Rahvuste liiga kohtumiseks.] Eesti Jalgpalli Liit, 5. september 2024.</ref> {| class="wikitable sortable" !width="10px"|Nr !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |align=center|12 |[[Karl Jakob Hein]] |{{sünniaeg ja vanus|2002|04|13}} |align=center|32 |align=center|0 |[[Bremeni Werder|Werder Bremen]] |- |align=center|1 |[[Matvei Igonen]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|10|2}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|22 |[[Karl Andre Vallner]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|2|28}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |align=center|18 |[[Karol Mets]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|5|16}} |align=center|96 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC St. Pauli]] |- |align=center|3 |[[Maksim Paskotši]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|1|19}} |align=center|30 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |- |align=center|16 |[[Joonas Tamm]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|2|2}} |align=center|60 |align=center|4 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|2 |[[Märten Kuusk]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|4|5}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[GKS Katowice]] |- |align=center|19 |[[Michael Lilander ]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|6|20}} |align=center|18 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |- |align=center|6 |[[Rasmus Peetson ]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|5|3}} |align=center|16 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|6 |[[Michael Schjønning-Larsen]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|2|2}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |align=center|4 |[[Mattias Käit]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|6|29}} |align=center|54 |align=center|8 |FC Thun |- |align=center|17 |[[Martin Miller]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|9|25}} |align=center|35 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] |- |align=center|23 |[[Vlasiy Sinyavskiy]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|11|27}} |align=center|35 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[FC Slovacko]] |- |align=center|20 |[[Markus Poom]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|2|27}} |align=center|26 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Shamrock Rovers]] |- |align=center|11 |[[Mihkel Ainsalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|3|8}} |align=center|19 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|5 |[[Rocco Robert Shein]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|7|14}} |align=center|13 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Dordrecht]] |- |align=center|21 |[[Martin Vetkal]] |{{sünniaeg ja vanus|2004|2|21}} |align=center|9 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Brommapojkarna]] |- |align=center|9 |[[Ioan Yakovlev]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|1|19}} |align=center|1 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|14 |[[Patrik Kristal]] |{{sünniaeg ja vanus|2007|11|12}} |align=center|0 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |align=center|9 |[[Erik Sorga]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|7|8}} |align=center|12 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Ho Chi Minh City FC]] |- |align=center|10 |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|113 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora]] |- |align=center|13 |[[Henri Anier]] |{{sünniaeg ja vanus|1990|12|17}} |align=center|96 |align=center|23 |{{Riigi ikoon|Hongkong}} [[Lee Man]] |- |align=center|7 |[[Robi Saarma]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|5|20}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |} === Hiljutised koondislased === Mängijate viimased mängud koondises eelmiste aastate jooksul (2024. aasta seisuga): {| class="wikitable sortable" !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi !Viimane koondisekutse |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |[[Mihkel Aksalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}} |align=center|46 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Marko Meerits]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|4|26}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nõmme United]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 12. jaanuar 2023 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |[[Enar Jääger]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|18}} |align=center|126 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Vålerenga IF]] |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], 12. november 2017 |- |[[Taijo Teniste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|1|31}} |align=center|99 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[ JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], 23. juuni 2023 |- |[[Ken Kallaste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|8|31}} |align=center|61 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Levadia FC]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |- |[[Nikita Baranov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|8|19}} |align=center|48 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 12. jaanuar 2024 |- |[[Artur Pikk]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|3|5}} |align=center|62 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 8. september 2024 |- |[[Ragnar Klavan]] |{{sünniaeg ja vanus|1985|10|30}} |align=center|130 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |[[Ilja Antonov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|12|5}} |align=center|52 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Corvinul 1921 Hunedoara]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tsehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Siim Luts]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|3|12}} |align=center|43 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], 11. oktoober 2020 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|8|16}} |align=center|158 |align=center|26 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]], 4. juuni 2024 |- |[[Bogdan Vaštšuk]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|10|4}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FKS Stal Mielec]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |- |[[Markus Soomets]] |{{sünniaeg ja vanus|2000|3|2}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 26. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|114 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], 11. oktoober 2024 |- |[[Georgi Tunjov]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|4|17}} |align=center|16 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Delfino Pescara 1936]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |} == Peatreenerid == {{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}} Eesti koondist on juhendanud 18 peatreenerit,<ref name="7rX5d" /> neist seitse esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) ajal. Ungarlane [[Antal Mally]] (1927, 1935) ja [[Tarmo Rüütli]] (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal. == Vastased == {{vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend#Tulemused riigiti}} {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; align="right" !width=15px|Nr !width=140px|Vastane !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=50px|Väravad |- | 3.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]||55||10||20||25||57:79 |- | 4.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]||48||20||8||20||77:71 |- | 1.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]]||33||7||10||16||40:75 |- | 2.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]||17||0||3||14||17:54 |- |31.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Andorra}} [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]]||12||12||0||0||28:5 |- | 6.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]||9||1||1||7||4:18 |- |14.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]||9||2||1||6||5:13 |- |25.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]||9||1||2||6||5:16 |-class="sortbottom" |colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Koondised, kellega Eesti on kohtunud vähemalt üheksal korral.<br>Vasakpoolses tulbas on märgitud, mitmendana Eesti nimetatud vastasega esimest korda mängis.</small> |} [[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]] Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|Lätilt]] (25), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16). Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] (17). Suurturniiride valikmänge on Eesti pidanud kõige enam [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (8), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (kõigiga kuus). Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]] (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli [[USA jalgpallikoondis|USA]] (25. mai 1924). Eesti edasistest oponentidest oli esimene [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|Aasia jalgpalliliidu]] liige [[Vietnami jalgpallikoondis|Vietnam]] (4. jaanuar 1995),<ref name="Aug6u" /> esimene Ladina-Ameerika meeskond [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] (12. oktoober 2002), esimene [[Lõuna-Ameerika]] meeskond [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] (6. juuni 2009). 5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaaga]] kohtumist sai Eestist esimene Euroopa koondis, kes on kohtunud kõigi teise 52 [[UEFA]] liikmesriigiga.<ref name="PxK3l" /><ref name="LCrMP" /><ref name="lolwZ" /> Mais 2013 liitus UEFA-ga [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], kellega Eesti mängis 5. märtsil 2014. Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis.<ref name="CQIYP" /><ref name="Kq2Lf" /><ref name="1lt8S" /> 3. mail 2016 liitus UEFA-ga [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]],<ref name="yoxgZ" /> kellega Eesti mänginud ei ole. Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] ([[24. september|24. septembril]] [[1922]] [[Riia]]s), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] ([[24. juuni]]l [[1923]] [[Kaunas]]es), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniale]] ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as) ning [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] ([[13. november|13. novembril]] [[1996]] Andorra la Vellas) ja esimeseks Euroopa vastaseks [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstanile]] ([[15. november|15. novembril]] [[2000]] [[Kuressaare]]s). Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] (75), [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] (57) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] (40). Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23). Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), [[Norra jalgpallikoondis|Norralt]] (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraelilt]] (0:7, jaanuar 1999), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinalt]] (0:7, september 2008), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalilt]] (0:7, juuli 2016) ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] (1:8, november 2016). Viimane oli ühtlasi suurim MM- või EM-valikturniiridel saadud kaotus. Enim väravaid on löönud eestlastele [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (79), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (75) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (71). Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37). == Tunnustus == Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]]. == Vaata ka == * [[Eesti Jalgpalli Liit]] * [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref> <ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref> <ref name="JyXgL">Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: [[K-Kirjastus]], lk 8</ref> <ref name="tk6jz">[https://web.archive.org/web/20131103124622/http://vikerraadio.err.ee/spordiklipp?main_id=3155956&s=start Eesti jalgpallikoondise 1.maavõistlus] ERR Sport, 17. oktoober 2010</ref> <ref name="Schwede lk 9">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 9.</ref> <ref name="Schwede lk 13">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 13.</ref> <ref name="JbUyz">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 119.</ref> <ref name="urWue">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 15.</ref> <ref name="Margus Luik 2002">[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50</ref> <ref name="Schwede lk 17">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 17.</ref> <ref name="Schwede lk 31">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 31.</ref> <ref name="Schwede lk 32–33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–33.</ref> <ref name="Baltic Cup Overview">[http://www.rsssf.com/tablesb/baltic-overview.html Baltic Cup Overview]</ref> <ref name="Schwede lk 32–36">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–36.</ref> <ref name="fxdac">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk. 5.</ref> <ref name="Schwede lk 33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 33.</ref> <ref name="mn1MV">[[Indrek Schwede]], [[Olev Reim]]: Lõvid on legend, [[Sporditäht]], 1998, nr 12, lk 20–25</ref> <ref name="Schwede lk 42">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 42.</ref> <ref name="Schwede lk 47">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 47.</ref> <ref name="v0FfZ">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 9.</ref> <ref name="ONaf5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 7–8.</ref> <ref name="SPEX2">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 46–54.</ref> <ref name="VqhRm">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 48.</ref> <ref name="ZIjwj">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 54.</ref> <ref name="tN8hR">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 53.</ref> <ref name="Schwede 2001">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> <ref name="eBgl5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 6–7.</ref> <ref name="ReferenceA">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 97.</ref> <ref name="SI5ym">[http://www.independent.co.uk/sport/scotland-must-play-an-estonian-encore-1351348.html ''Scotland must play an Estonian encore''] The Independent, 8. november 1996.</ref> <ref name="DzfKj">[http://www.ohtuleht.ee/157551 Šotlased lõõbivad mängu üle, mida kunagi ei toimunud] SLÕhtuleht, 27. mai 2004.</ref> <ref name="gjYEo">10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, [[Sporditäht]]. 1998, nr 12, lk 9</ref> <ref name="Vvekl">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 100.</ref> <ref name="BDpNX">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 93.</ref> <ref name="fM41C">[http://sport.postimees.ee/590452/graafik-vaata-kuidas-on-eesti-koondisel-valiksarjades-lainud/ Graafik: vaata, kuidas on Eesti koondisel valiksarjades läinud] Postimees, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="BdgA6">[https://archive.today/20120907103008/http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref> <ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref> <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. aprill 2018}}</ref> <ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref> <ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref> <ref name="OT705">[https://archive.today/20120718170654/http://uk.reuters.com/article/2009/08/12/uk-soccer-latam-brazil-kaka-idUKTRE57A5O020090812 ''Lost and found: Kaka gets police escort back to hotel''] Reuters, 12. august 2009</ref> <ref name="soccernet.ee">[http://www.soccernet.ee/ejl-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga EJL pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Soccernet.ee, 13. august 2009</ref> <ref name="oKNY2">[https://web.archive.org/web/20160829063624/http://www.eestisport.ee/section-blog/39-uudised/363-sajandi-voit-eesti-jalgpallikoondis-alistas-voorsil-serbia-31.html SAJANDI VÕIT! Eesti jalgpallikoondis alistas võõrsil Serbia 3:1] eestisport.ee, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="H5PsD">[https://web.archive.org/web/20101113124405/http://en.uefa.com/uefaeuro2012/matches/season=2012/round=15171/match=2002174/postmatch/quotes/index.html Estonia celebrate their greatest night] uefa.com, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="FXYLh">[http://www.soccernet.ee/tulemusega-manipuleerimine-leidis-kinnitust Tulemusega manipuleerimine leidis kinnitust] Soccernet.ee, 11. veebruar 2011</ref> <ref name="PNf1R">[http://www.soccernet.ee/vassiljev-jaab-kahest-koondisevaravast-ilma Vassiljev jääb kahest koondiseväravast ilma] Soccernet.ee, 14. jaanuar 2012</ref> <ref name="zOc5m">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2292 Eesti võitis Uruguayd 2:0!] [[Eesti Jalgpalli Liit]], 25. märts 2011</ref> <ref name="0OBrD">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2303 Eesti teenis Serbia vastu ülimagusa 1:1 viigi] Eesti Jalgpalli Liit, 29. märts 2011</ref> <ref name="OPSbs">[http://sport.err.ee/jalgpall/9f1cd74c-4072-47ca-a1e4-6f5396a7bcf6 Konstantin Vassiljev tõi kastanid tulest ja Eesti võitis Põhja-Iirimaad 2:1] ERR Sport, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="Oxkl2">[http://sport.err.ee/Jalgpall/b6344950-cae5-47f3-bac0-74e256c94494 Sloveenia alistas EM-valikmängus Serbia ja Eesti pääses play-offi!] ERR Sport, 11. oktoober 2011</ref> <ref name="cPc28">[http://sport.err.ee/Eesti%20-%20Iirimaa/cb52707a-55b3-4c76-b9b5-894199526ca4 Eesti lõpetas EM-valiktsükli võitlusliku 1:1 viigiga Dublinis] ERR Sport, 15. november 2011</ref> <ref name="Schwede lk 11–12">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 11–12.</ref> <ref name="Mzg2X">[http://sport.postimees.ee/606732/eesti-jalgpalli-liit-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga/ Eesti Jalgpalli Liit pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Postimees, 21. oktoober 2011</ref> <ref name="USxtp">[https://web.archive.org/web/20161001222940/http://sport.postimees.ee/v2/2619710/jalgpallikoondise-uus-peatreener-magnus-pehrsson-koige-olulisem-on-meeskonna-areng Jalgpallikoondise uus peatreener Magnus Pehrsson: kõige olulisem on meeskonna areng] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="Cqu9k">[https://web.archive.org/web/20161001222946/http://sport.postimees.ee/v2/3835827/eesti-jalgpalli-liit-lopetas-koostoeoe-magnus-pehrssoniga Eesti Jalgpalli Liit lõpetas koostöö Magnus Pehrssoniga] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="BCnKX">[https://web.archive.org/web/20160919024923/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10955 Koondise eesotsas alustas tööd Martin Reim] Eesti Jalgpalli Liit, 14. september 2016</ref> <ref name="TBj3o">[http://www.fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=3 fcflora.ee]</ref> <ref name="iVyof">{{Netiviide |url=http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |pealkiri=A. Le Coq. Meie partnerid |vaadatud=2009-09-01 |arhiivimisaeg=2009-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425163533/http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S5Dsl">[http://www.kadriorustaadion.ee/?id=1340 Kadrioru staadioni tutvustus kodulehel]</ref> <ref name="9iYfu">[https://web.archive.org/web/20120122050225/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref> <ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref> <ref name="Ghz53">{{Netiviide|pealkiri=[VIDEO] Estonia Shock Croatia in Tallinn|url=http://www.croatiaweek.com/video-estonia-shock-croatia-in-tallinn/|väljaanne=Croatia Week|vaadatud=28. märts 2017}}</ref> <ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref> <ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref> <ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref> <ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref> <ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref> <ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref> <ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref> <ref name="PxK3l">[https://web.archive.org/web/20110221191834/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1359582.html Estonia's sights on UEFA record] fifa.com, 5. jaanuar 2011</ref> <ref name="LCrMP">[https://web.archive.org/web/20120414000742/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1580955.html France friendly tees up Estonia's European record] fifa.com, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="lolwZ">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3431 "Eesti kohtub Prantsusmaaga ja püstitab Euroopa jalgpallis rekordi!"] EJL, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="CQIYP">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/22657481 Gibraltar given full Uefa membership at London Congress] BBC, 24. mai 2013</ref> <ref name="Kq2Lf">[http://www.ohtuleht.ee/527918 Allkirju veel paberil pole, aga Eesti vutikoondis kohtub Gibraltariga]</ref> <ref name="1lt8S">[http://sport.err.ee/jalgpall/427d9cf2-c4de-4fa9-b800-ad935fc627a2 Eesti jalgpallikoondis kohtub kahel korral uue UEFA liikmega] ERR Sport, 13. juuni 2013</ref> <ref name="yoxgZ">[https://www.theguardian.com/football/2016/may/03/kosovo-accepted-uefa-member-vote-congress Kosovo accepted as member of Uefa after Congress vote] (inglise keeles) theguardian.com, 3. mai 2016</ref> }} == Kirjandus == * Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X * Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA meeskonnad}} {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondis| ]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Jalgpall]] rnorcwiusbfpsgmiwf9fxk4vptl0veb 0 66707 7230958 7227066 2026-09-08T17:44:08Z Fikseerija58 196272 7230958 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Infokast kool | nimi = Rakvere Reaalkool<br>(varem Rakvere Reaalgümnaasium ja ka Rakvere 3. Keskkool) | pilt = Rakvere Reaalkool.jpg | pildiallkiri = Reaalkooli esine | asutatud = 1973 | koolitüüp = [[põhikool]] | direktor = [[Martti Marksoo]] (1996–) | õpilaste arv = 674<br>(2026/27. õa seisuga) | klassikomplekte = 40<br>(2026/27. õa seisuga) | õpetajate arv = 66<br>(2026/27. õa seisuga) | asukoht = [[Rakvere]], [[Lääne-Virumaa]] | aadress = Võidu tn 67 | koduleht = https://rakvererk.ee/et | koolipersonal = 28<br>(2026/27. õa seisuga) }} '''Rakvere Reaalkool''' (varem ''Rakvere Reaalgümnaasium'' ja ka ''Rakvere 3. Keskkool'') on põhikool [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere]]s. Kool avati ja alustas tööd 1. septembril 1973. Kooli aadress on [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänav]] 67. == Kooli ajalugu == Koolimaja ehitati Pagusoo äärde endise katoliku kiriku kohale ja selle loomise aluseks oli ENSV MN otsus 24.07.1972. Hoone ehitamine venis, ehitajaks oli Rakvere MEK. Kool avati 1. septembril 1973 Rakvere I ja II 8-klassilise kooli baasil. Sel päeval tulid Tartu ja Barbaruse tänava koolimaja juurest õpilaste kolonnid uue koolimaja juurde. Tseremoonia avas haridusosakonna juhataja Lembit Kõrgessaar. Sümboolse võtme võttis vastu direktor Matti Piirimaa. Ehitus oli tehtud tüüpprojekti järgi 1392 õpilasele (32 klassikomplekti). === Rakvere 3. Keskkool === Kool avati 1. septembril 1973 Rakvere I ja II 8-klassilise kooli baasil. Sel päeval tulid [[Tartu tänav (Rakvere)|Tartu]] ja [[Tööstuse tänav (Rakvere)|Johannes Vares-Barbaruse tänava]] koolimaja juurest õpilaste kolonnid uue koolimaja juurde. Tseremoonia avas haridusosakonna juhataja Lembit Kõrgessaar, sümboolse võtme võttis vastu direktor [[Matti Piirimaa]]. Kooli esimesel tegevusaastal õppis koolis 1159 õpilast kokku 33 klassikomplektis. 2002/2003. õppeaastal oli neid aga vastavalt 1163 ja 36. 2007/2008. õppeaastal aga omakorda vastavalt 945 ja 34. Kõige rohkem õpilasi oli koolis 1984/85. õppeaastal – 1401 õpilast. Kõige rohkem klassikomplekte oli aga 1987/88. õppeaastal – 43 komplekti. Esimesel õppeaastal oli koolis 57 õpetajat. Süvendatult õpetati keemiat, saksa keelt, vene keelt, oli ka raadiotehnika kallakuga klass. Esimene lend lõpetas 1975. aasta kevadel. === Rakvere Reaalgümnaasium === Rakvere 3. Keskkool nimetati 22. veebruaril 1995 Rakvere Reaalgümnaasiumiks. === Rakvere Reaalkool === Rakvere Reaalgümnaasium nimetati 29. augustil 2022 Rakvere Reaalkooliks. Koolis kaotati gümnaasiumiaste ning alles jäi ainult põhikooli aste. Nimemuutus toimus seetõttu, et Rakveresse rajati Riigigümnaasium. == Direktorid == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>Direktorid</big> |- ! colspan="2" |Direktor !Ametis oldud aastad !Muu info |- ! rowspan="3" | |[[Matti Piirimaa]] |1973–1987 |Varem töötas ta [[Rakvere Internaatkool]]is õppealajuhatajana ning 1987. aastal asus tööle Rakvere haridusosakonna juhatajana. |- |[[Aare Treial]] |1987–1996 |Varem töötas ta [[Elva õhtukeskkool]]i direktorina ning 1996. aastal sai [[Luunja Keskkool]]i direktoriks. |- |[[Martti Marksoo]] |1996– |Varem töötas ta samas koolis geograafia ja majandusõpetuse õpetajana. |} == Tähtpäevad == * 2003. aasta 21.–26. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 30. aastapäeva. * 2008. aasta 14.–20. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 35. aastapäeva. * 2013. aasta 22.–27. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 40. aastapäeva. * 2018. aasta 16.–20. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 45. aastapäeva. * 2023. aasta 17.–21. aprillil tähistas Rakvere Reaalkool juubelinädalaga 50. aastapäeva. * 2024. aasta 5.–7. juunil korraldas Rakvere Reaalkool oma esimesed olümpiamängud, kus osalesid Reaalkooli õpilased. Nagu traditsioonilised olümpiamängud, toimuvad ka Rakvere Reaalkooli olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Järgmised kooli olümpiamängud peaksid toimuma 2028.aastal, kui kool tähistab oma 55.aastapäeva. == Välislingid == * [https://rakvererk.ee/et Kooli koduleht] [[Kategooria:Rakvere koolid]] httiok0tzh1g1h8hr0xudy7s0o4c3od 0 68690 7231270 7228307 2026-09-09T11:07:57Z ~2026-47843-48 236710 /* */ 7231270 wikitext text/x-wiki == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] * 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]] * 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]] * 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor * 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 5m1iibu7hb8jmrxpgropnrvxhbc9har 7231289 7231270 2026-09-09T11:53:55Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231270|7231270]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-47843-48|~2026-47843-48]] ([[User talk:~2026-47843-48|arutelu]]) 7231289 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Alar Karis | pilt = Alar Karis 2024.jpg | pildiallkiri = Alar Karis (2024) | amet = 6. [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 11. oktoober 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Kersti Kaljulaid]] | järgmine = [[Ülle Madise]] | amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor | ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018 | ametiajalõpp2 = 7. september 2021 | eelmine2 = [[Tõnis Lukas]] | järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt)) | amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]] | ametiajaalgus3 = 26. märts 2013 | ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018 | eelmine3 = [[Mihkel Oviir]] | järgmine3 = [[Janar Holm]] | amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]] | ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007 | ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012 | eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | järgmine4 = [[Volli Kalm]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}} | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Sirje Karis]] | vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]] | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]] | töökohad = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]<br>[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]<br>[[Tartu Ülikool]]<br>Visgenyx | tuntumad_tööd = | doktoritöö = | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]] }} }} '''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 [[Eesti president]]. Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor. == Haridus == [[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]] [[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]] [[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]] [[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]] Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i<ref name="MHG_Alumni" /> ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.<ref name="1sBSH" /><ref name="GvoS5" /> Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.<ref name="KesMisKus" /> 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane. == Teaduskarjäär == Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.<ref name="ETIS" /> 1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.<ref name="ETIS" /> 1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.<ref name="ETIS" /> 1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,<ref name="Visgenyx" /> mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.<ref name="Visgenyx" /><ref name="RSJPU" /> 2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.<ref name="KesMisKus" /> Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.<ref name="ETIS" /> == Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina == Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].<ref name="KesMisKus" /><ref name="ETIS" /> 31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.<ref name="KesMisKus" /> Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).<ref name="KesMisKus" /> Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].<ref name="KesMisKus" /> 2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et "lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal".<ref name="nzqey" /> Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.<ref name="HONk1" /> Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.<ref name="ETIS" /> == Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina == 26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.<ref name="PM" /> Ta oli ametis 7. aprillini 2018. 2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.<ref name="n9f0Z" /> Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.<ref name="ETIS" /> 5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.<ref name="9gpLm" /> Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021. == Presidendina == 31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],<ref name="JBStY" /> ta asus ametisse 11. oktoobril.<ref name="pPtvZ" /> === Visiidid === {{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}} Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet. === Avaliku arvamuse uuringud === Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%<ref name="EmorKaris2021" /> ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).<ref name="2017okt" /> Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.<ref name="EmorKaris2021" /> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.<ref name="xlubq" /> [[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:<ref name="0qwHE" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" | |Täielikult/pigem usaldab, % |Üldse/pigem ei usalda, % |- |2022 juuni |70 |20 |- |2022 detsember |70 |20 |- |2023 mai |72 |24 |- |2023 detsember |72 |21 |- |2024 juuni |69 |24 |- |2024 detsember |67 |27 |- |2025 juuni |67 |30 |- |2025 detsember |70 |22 |} == Kirjutisi == * [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008 * [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009 * [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009 == Tunnustus == * 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör) * 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]] * 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu "Ülikooli Sammas"]]<ref name="xP6oS" /> * 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]] * 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)<ref name="vestnesis2019" /> * 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]] * 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]] * 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]] * 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga<ref name="6BYTF" /> * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]] * 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]] * 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]] * 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]] * 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]] * 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor * 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]] == Isiklikku == Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].<ref name="EE14" /> Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.<ref name="delfi_lugu" /><ref name="ViljaK" /><ref name="Nno4v" /><ref name="nro90" /><ref name="44Wu0" /> Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.<ref name="Rentaablus" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MHG_Alumni">{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}</ref> <ref name="KesMisKus">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 153–154</ref> <ref name="PM">[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013</ref> <ref name="EE14">''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3</ref> <ref name="delfi_lugu">[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]</ref> <ref name="ViljaK">{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}</ref> <ref name="Rentaablus">{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}</ref> <ref name="vestnesis2019">Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]</ref> <ref name="2017okt">[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017</ref> <ref name="ETIS">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}</ref> <ref name="Visgenyx">[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000</ref> <ref name="EmorKaris2021">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021</ref> <ref name="RSJPU">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=universitas19991022.2.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999</ref> <ref name="HONk1">[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012</ref> <ref name="nzqey">[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010</ref> <ref name="n9f0Z">[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017</ref> <ref name="9gpLm">[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020</ref> <ref name="JBStY">[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021</ref> <ref name="pPtvZ">[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> <ref name="xlubq">[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022</ref> <ref name="sFVp5">[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022</ref> <ref name="0qwHE">[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]</ref> <ref name="xP6oS">{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> <ref name="Nno4v">[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="nro90">[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ "Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis"], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="44Wu0">[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ "Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult"], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)</ref> <ref name="1sBSH">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> <ref name="GvoS5">{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}</ref> <ref name="6BYTF">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|Alar Karis}} {{vikitsitaat}} * [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht] * {{ETIS}} * Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17 * Alar Karis saates "[[Kukul külas]]", 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail] * [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008 * Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008 * Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ "Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma"]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009 * Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu "Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu"]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021 * [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021 * [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Karis, Alar}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] bcqv2fjhwclwymfu2qgugwp4t3o7emn 0 69408 7231266 6936490 2026-09-09T11:04:40Z Kuriuss 38125 7231266 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Marko Reikop | pilt = Marko Reikop 2007.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Marko Reikop aastal 2007 | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|6|19}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = tele- ja raadioajakirjanik | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} [[Pilt:Marko Reikop, tele- ja raadioajakirjanik 2000.jpg|pisi|Marko Reikop 2000. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Marko Reikop''' (sündinud [[19. juuni]]l [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti tele- ja raadioajakirjanik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tallinna 54. Keskkool]]is ning lõpetanud [[1991]]. aastal raamatukogunduse ja [[bibliograafia]] erialal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i.<ref name="drdTl" /> ==Ajakirjandustöö== Ta alustas ajakirjanikutööd [[Eesti Raadio]]s, kus oli saatejuht nii [[Raadio 2|Raadio 2-s]] (hommikuprogramm "Et R2 maa", päevasaade "Kahega lõunal" jm) kui ka [[Vikerraadio]]s. Raadiost suundus Reikop [[Eesti Televisioon]]i, kus tema tuntumad telesaated on olnud "[[Paar (telesaade)|Paar]]", "[[Terevisioon]]", "[[Klaver põõsas]]", "[[Eurolaul]]" ja "[[Eesti Laul|Eesti laul]]". Ta on korduvalt olnud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e kommentaator, algul [[Eesti Raadio]]s ning alates [[1998]]. aastast [[Eesti Televisioon]]is. Ta on palju koostööd teinud [[Anu Välba]]ga (sarisaated "[[Paar (saade)|Paar]]", "[[Terevisioon]]", "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]" jpm). Marko Reikop on valitud korduvalt eri küsitlustel parimate saatejuhtide hulka, sealhulgas parimaks telesaadete meessaatejuhiks. Ta on olnud korduvalt samas kategoorias EFTA auhinna nominent. ==Tunnustus== *2008 – aasta parim meestelesaatejuht (ajakirja [[Nädal (ajakiri)|Nädal]] lugejate hääletuse põhjal)<ref name="2SNam" /> *2014 – [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref name="63CTq" /> *2018 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="0a5YQ" /> *2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="drdTl">{{Netiviide |url=http://www.tlu.ee/UserFiles/Kunstide%20Instituut/ajalugu/raamatukogundus_lopetajad.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-01-24 |arhiivimisaeg=2015-04-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150407113202/http://www.tlu.ee/UserFiles/Kunstide%20Instituut/ajalugu/raamatukogundus_lopetajad.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="2SNam">Karilin Engelbrecht. [https://www.postimees.ee/1791801/reikop-toukas-kersna-troonilt Reikop tõukas Kersna troonilt]. Postimees.ee, 07.05.2008.</ref> <ref name="63CTq">[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> <ref name="0a5YQ">{{EVkavaler|19680}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Reikop, Marko}} [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] q4fodivjowvqgxmslbzixyuizl24roq 0 70774 7231236 5075616 2026-09-09T10:40:55Z Kapsas123 209254 7231236 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Idapiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | East Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région de l'Est | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 109011 | elanikke = 801968 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Bertoua]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Idapiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Idapiirkond piirneb idas [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] ja lõunas [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]]. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] f5adwaxnlkx5p013ilplxi5w68j2n2f 0 75818 7231092 7227003 2026-09-08T22:56:52Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231092 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1983]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1983}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Daniel Jarque]], Hispaania jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik *[[5. jaanuar]] – [[Ivan Seledkov]], Venemaa jalgrattasportlane *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Belkin]], vene lumelaudur *[[8. jaanuar]] – [[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane *[[9. jaanuar]] – [[Marek Doronin]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Li Nina]], Hiina vigursuusataja * 10. jaanuar – [[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur *[[11. jaanuar]] – [[Adrian Sutil]], saksa vormelisõitja * 11. jaanuar – [[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja * 11. jaanuar – [[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja *[[17. jaanuar]] – [[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja * 17. jaanuar – [[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist * 19. jaanuar – [[Hikaru Utada]], Jaapani poplaulja *[[20. jaanuar]] – [[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja * 20. jaanuar – [[Helen Rekkor]], eesti näitleja ja lavastaja *[[21. jaanuar]] – [[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja *[[23. jaanuar]] – [[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane *[[24. jaanuar]] – [[Scott Speed]], USA vormelisõitja *[[25. jaanuar]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik *[[28. jaanuar]] – [[Chris Wondolowski]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja == Veebruar == *[[2. veebruar]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane, seitsmevõistleja * 2. veebruar – [[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) *[[7. veebruar]] – [[Christian Klien]], austria võidusõitja ([[Vormel 1]]) *10. veebruar – Jürgen Veber, Eesti illusionist ja mustkunstnik *[[11. veebruar]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur * 11. veebruar – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja * 14. veebruar – [[Bacary Sagna]], prantslasest jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Martin Bergmann]], modell ja televisiooniesineja *[[16. veebruar]] – [[Keiti Vilms]], eesti kalambuuritseja *[[21. veebruar]] – [[Nero Urke]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Emily Blunt]], Suurbritannia filminäitleja * 23. veebruar – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja * 23. veebruar – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik *[[24. veebruar]] – [[Ingemar Teever]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur * 26. veebruar – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[27. veebruar]] – [[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja *[[28. veebruar]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja == Märts == *[[2. märts]] – [[Jevgeni Kristafovitš]] *[[4. märts]] – [[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja *[[6. märts]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja *[[8. märts]] – [[Maris Padjus]], Eesti poliitik *[[9. märts]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik * 9. märts – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik *[[10. märts]] – [[Jelena Bovina]], vene tennisist * 10. märts – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidritest *[[12. märts]] – [[Mikko Koivu]], Soome jäähokimängija * 12. märts – [[Ron Funches]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja *[[13. märts]] – [[Ksenija Borodina]], vene telesaatejuht *[[14. märts]] – [[Baqtïyar Artayev]], kasahstani poksija *14. märts – [[Johnny Flynn]], Briti näitleja ja muusik *[[15. märts]] – [[Heiko Niidas]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Vitali Gussev]], eesti jalgpallur *[[18. märts]] – [[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur * 25. märts – [[Erkki Alak]], eesti maadleja *[[26. märts]] – [[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Ladji Doucouré]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. märts – [[Anni Arro]], eesti kokk ja saatejuht * 28. märts – [[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik *[[29. märts]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab Bahreini *[[30. märts]] – [[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane *[[31. märts]] – [[Ashleigh Ball]], Kanada laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane * 2. aprill – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator *[[3. aprill]] – [[Chalice]], eesti laulja * 3. aprill – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene jäähokimängija * 4. aprill – [[Ben Gordon]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur *[[6. aprill]] – [[Aleksei Agarkov]], vene veepallur *[[7. aprill]] – [[Janar Talts]], eesti korvpallur * 7. aprill – [[Liis Jürgens]], eesti helilooja, harfimängija, interpreet *[[9. aprill]] – [[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja *[[11. aprill]] – [[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja *[[12. aprill]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist *[[13. aprill]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Kairi Look]], eesti kirjanik *[[20. aprill]] – [[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent *[[21. aprill]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik * 21. aprill – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Külli Tammur]], Eesti riigiametnik ja poliitik *[[23. aprill]] – [[Daniela Hantuchová]], slovaki tennisist * 23. aprill – [[Juss Laansoo]], eesti motosportlane *[[25. aprill]] – [[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija *[[26. aprill]] – [[José María López]], Argentina vormelisõitja *[[27. aprill]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur *[[30. aprill]] – [[Helena Virt]], eesti laulja == Mai == *[[1. mai]] – [[Jennifer Ellison]], briti näitleja, laulja, saatejuht * 1. mai – [[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör *[[2. mai]] – [[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja *[[4. mai]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja * 4. mai – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja *[[5. mai]] – [[Edvin Aedma]], eesti kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija *[[6. mai]] – [[Dani Alves]], brasiilia jalgpallur *[[7. mai]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator *[[8. mai]] – [[Bershawn Jackson]], USA kergejõustiklane *[[10. mai]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik *[[11. mai]] – [[Holly Valance]] (Holly Rachel Vukadinovic), austraalia laulja *[[12. mai]] – [[Alina Kabajeva]], vene võimleja *[[14. mai]] – [[Anahí]], Mehhiko näitleja ja muusik *[[16. mai]] – [[Nancy Ajram]], Liibanoni laulja * 16. mai – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik *[[19. mai]] – [[H. Olliver Twisted]], soome laulja *[[23. mai]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja *[[24. mai]] – [[Kati Liibak]], eesti jalgpallur * 24. mai – [[Joonas Plaan]], eesti keskkonnaantropoloog *[[26. mai]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Meelis Kanep]], eesti maletaja, suurmeister *[[28. mai]] – [[Daugirdas Šemiotas]], leedu poksija *[[29. mai]] – [[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik * 29. mai – [[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik *[[31. mai]] – [[Kim Aabech]], taani jalgpallur == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja * 1. juuni – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja *[[3. juuni]] – [[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja *[[4. juuni]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * 4. juuni – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane *[[6. juuni]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja *6. juuni – [[Michael Krohn-Dehli]], Taani jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Piotr Małachowski]], poola kettaheitja *[[8. juuni]] – [[Kim Clijsters]], belgia tennisist *[[9. juuni]] – [[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)]] *[[11. juuni]] – [[Juri Anikejev]], ukraina kabetaja *[[12. juuni]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. juuni]] – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja *[[19. juuni]] – [[Tatjana Mihhailova]], eesti laulja * 19. juuni – [[Gregor Arbet]], eesti korvpallur * 19. juuni – [[Aidan Turner]], iiri näitleja *[[21. juuni]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja *[[22. juuni]] – [[Allar Raja]], eesti sõudja *[[26. juuni]] – [[Johan Linde]], eesti päritolu Austraalia poksija *[[27. juuni]] – [[Alsou]], Venemaa laulja * 27. juuni – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja, kirjandus- ja filmikriitik *[[28. juuni]] – [[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja *[[29. juuni]] – [[Ilja Jašin]], Venemaa poliitik, omavalitsustegelane *[[30. juuni]] – [[Sten Kivistik]], eesti basskitarrist == Juuli == *[[2. juuli]] – [[Michelle Branch]], ameerika laulja *[[5. juuli]] – [[Aleksandr Legkov]], Venemaa murdmaasuusataja * 5. juuli – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja *[[10. juuli]] – [[Gabriel Fernández]], hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Mohamed Abdelwahab]], egiptuse jalgpallur * 13. juuli – [[Liu Xiang]], hiina kergejõustiklane * 13. juuli – [[Brigitta Davidjants]] *[[14. juuli]] – [[Igor Andrejev]], vene tennisist *[[18. juuli]] – [[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik * 18. juuli – [[Mikk Pahapill]], eesti kümnevõistleja *[[19. juuli]] – [[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane *[[20. juuli]] – [[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane *[[23. juuli]] – [[Kaili Sirge]], eesti murdmaasuusataja *[[24. juuli]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Kauri Kõiv]], eesti laskesuusataja * 25. juuli – [[Nenad Krstić]], serbia korvpallur * 25. juuli – [[Nirmal Purja]], Nepali magari alpinist *[[28. juuli]] – [[Heiko Rannula]], eesti korvpallur * 28. juuli – [[Maris Sander]], eesti ajakirjanik == August == *[[1. august]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja * 1. august – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor *[[2. august]] – [[Elina Partõka]], eesti ujuja * 2. august – [[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane *[[3. august]] – [[Christophe Willem]], prantsuse laulja *[[6. august]] – [[Robin van Persie]], hollandi jalgpallur * 6. august – [[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist *[[11. august]] – [[Juri Krimarenko]], Ukraina kergejõustiklane *[[14. august]] – [[Elena Baltacha]], tennisist * 14. august – [[Mila Kunis]], ukraina päritolu ameerika näitleja *[[16. august]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar *[[17. august]] – [[Margit Margusson]], eesti laulja *[[20. august]] – [[Juri Žirkov]], vene jalgpallur * 20. august – [[Andrew Garfield]], USA filminäitleja *[[24. august]] – [[Eerik Kändler]], eesti muusik, kunstnik ja ettevõtja * 24. august – [[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[26. august]] – [[Magnus Moan]], norra kahevõistleja * 26. august – [[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti moelooja *[[28. august]] – [[Marvi Vallaste]], eesti poplaulja * 28. august – [[Henrik Sova]], eesti filosoof *[[30. august]] – [[Jonne Aaron]], Soome laulja == September == *[[3. september]] – [[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik * 3. september – [[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane *[[4. september]] – [[Margit Rüütel]], eesti tennisist *[[5. september]] – [[Imre Kaas]], eesti teleajakirjanik * 5. september – [[Ilja Remeslo]], Venemaa jurist, publitsist, ühiskonnaaktivist, blogija *[[13. september]] – [[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[14. september]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja * 14. september – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik *[[15. september]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik *[[19. september]] – [[Indrek Sell]], eesti mükoloog ja loodusfotograaf *[[21. september]] – [[Anna Favella]], itaalia näitleja *[[23. september]] – [[Märt Israel]], eesti kettaheitja *[[26. september]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja * 26. september – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Martin Mill]], eesti näitleja *[[4. oktoober]] – [[Andrei Boldõkov]], vene lumelaudur *[[5. oktoober]] – [[Nicky Hilton]], ameerika modell * 5. oktoober – [[Jesse Eisenberg]], Ameerika näitleja, näitekirjanik ja filmitegija *[[8. oktoober]] – [[Travis Pastrana]], USA mootorisportlane * 8. oktoober – [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja * 8. oktoober – [[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter *[[9. oktoober]] – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane *[[11. oktoober]] – [[Ruslan Ponomarjov]], ukraina maletaja *[[14. oktoober]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist * 14. oktoober – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja *[[15. oktoober]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja *[[16. oktoober]] – [[Philipp Kohlschreiber]], Saksamaa tennisist * 16. oktoober – [[Ramaz Nozadze]], gruusia maadleja * 16. oktoober – [[Loreen]], Rootsi poplaulja *[[17. oktoober]] – [[Ivan Sajenko]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 17. oktoober – [[Vitali Teleš]], Eesti jalgpallur * 17. oktoober – [[Maigi Magnus]], eesti skulptor *[[20. oktoober]] – [[Luis Fernando Saritama Padilla]], Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja * 20. oktoober – [[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja *[[25. oktoober]] – [[Mirjam Liimask]], eesti kergejõustiklane *[[26. oktoober]] – [[Houston (laulja)|Houston]], USA R&B laulja ja räppar * 26. oktoober – [[Martti Kass]], eesti ajakirjanik *[[28. oktoober]] – [[Andres Oja]], eesti näitleja *[[31. oktoober]] – [[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja *31. oktoober – [[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur == November == *[[1. november]] – [[Yūko Ogura]], jaapani modell * 1. november – [[Priit Toobal]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Nicole Hosp]], Austria mäesuusataja *[[8. november]] – [[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur *[[9. november]] – [[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja *[[11. november]] – [[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur *[[13. november]] – [[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur *[[15. november]] – [[John Heitinga]], hollandi jalgpallur *[[16. november]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja * 16. november – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja *[[17. november]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik *[[18. november]] – [[Jon Johansen]] ("DVD Jon"), norra häkker * 18. november – [[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur *[[19. november]] – [[Chandra Crawford]], Kanada murdmaasuusataja * 19. november – [[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane * 19. november – [[Daria Werbowy]], Ukraina-Kanada modell *[[22. november]] – [[Jeremy Roff]], Austraalia jooksja *[[23. november]] – [[Moonika Batrakova]] *[[27. november]] – [[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik *[[29. november]] – [[Tanner Glass]], Kanada jäähokimängija * 29. november – [[Jennifer Oeser]], saksa seitsmevõistleja *[[30. november]] – [[Andrew Newell]], USA murdmaasuusataja * 30. november – [[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik * 30. november – [[Adrian Cristea]], Rumeenia jalgpallur * 30. november – [[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur == Detsember == *[[2. detsember]] – [[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija * 2. detsember – [[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja *[[3. detsember]] – [[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur *[[4. detsember]] – [[Evelyn Danilov]], Eesti munitsipaalpoliitik * 4. detsember – [[Risto Kübar]], eesti näitleja *[[8. detsember]] – [[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja *[[10. detsember]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) *[[12. detsember]] – [[Mihkel Ulk]], eesti režissöör *[[13. detsember]] – [[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja *[[14. detsember]] – [[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter *[[15. detsember]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik * 15. detsember – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist *[[17. detsember]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja *[[19. detsember]] – [[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja *[[20. detsember]] – [[Gia Allemand]], USA näitleja ja modell * 20. detsember – [[Jonah Hill]], USA filminäitleja *[[21. detsember]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja * 21. detsember – [[Alar Nääme]], Eesti poliitik *[[27. detsember]] – [[Mikk Pikkmets]], Eesti poliitik * 27. detsember – [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]], USA kõrgushüppaja *[[28. detsember]] – [[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik *[[30. detsember]] – [[Piret Ilves]], eesti moekunstnik ja stilist ==Teadmata kuupäev== *[[Šahri Amirhanova]], Venemaa ärijuht *[[J-five]], USA räppar [[Kategooria:Sündinud 1983|*]] [[Kategooria:1983]] 6rguq6nym0so2rxubjnl5iyhhx2kofr 0 77292 7230906 7033651 2026-09-08T16:05:22Z Amherst99 15496 /* Elukäik */ 7230906 wikitext text/x-wiki '''Elar Kuus''' (kodanikunimega '''Elmar Kuusik'''; [[17. november]] [[1899]] [[Keeri mõis]], [[Meeri vald]], [[Tartumaa]] – [[6. november]] [[1988]] [[Tallinn]]) oli eesti lastekirjanik. 1930. aastail kasutas ta ka pseudonüümi '''Elmar Ramla'''. ==Elukäik== Elar Kuus õppis Peterburi kubermangus Sudela (Volkovo) külakoolis ja aastail 1911–1916 [[Narva-Jõesuu]] Eesti Haridusseltsi koolis. Jätkas õpinguid 1916–1918 [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is, lõpetas 1925 [[Hugo Treffneri gümnaasium]]i Tartus eksternina ja hiljem [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Aastatel 1926–1930 õppis ta [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas ajalugu ja majandusteadust. Selle kõrvalt õppis ka [[Heino Elleri Muusikakool|Tartu Konservatooriumis]]. Ta töötas aastail 1918–1927 algkooliõpetajana [[Narva-Jõesuu]]s, [[Kaarepere]]s ja Tartus, 1928–1929 [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, 1930–1940 [[Viljandi Poeglaste Gümnaasium]]is ja 1940–1944 [[Tallinna Pedagoogium]]is. Aastail 1944–1945 oli ta [[Tallinna 1. Tööstustehnikum]]is ajalooõpetaja. Aastail 1946–1948 töötas ta noorsooteatri ja 1948–1949 Estonia teatri kirjandusala juhatajana. Aastail 1950–1954 kandis Elar Kuus [[Narva vangilaager|Narva vangilaagris]] karistust enda kirjutatud ajalooõpikute eest. Hiljem keskendus ta kirjandusloomele. ==Loominguline tegevus== Pidades ligi 30 aastat õpetajaametit, jõudis ta eesti lastekirjandusse tänu kirjastuse Loodus lastekirjanduse võistlustele. 1936 pälvis ta preemia teosega "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" (ilmus samal aastal sarjas "Looduse Lasteraamat"). Jutustus "Kodukäijad seiklevad: kolm väikest inimest erapooletul ribal suvel 1918" ilmus lugejani 1937 sarjas "Rahvaraamat". 1938. aastal sai ta Looduse lastekirjanduse võistlusel taas auhinna. Seekord muinasjutu "Jänesepoeg, kes luuletas" eest. Elar Kuusi kõige tuntum teos "Memme musi" ilmus ajakirjas Täheke 1966. aastal. Tema jutukesi ilmus kogumikes, ajakirjades [[Täheke]], [[Pioneer]] ja [[Nõukogude Naine]] ning ajalehes [[Säde]]. === Raamatud === * "Lugu pöialpoisist, kotkast ja sitikast" ([[1936]] [[Loodus]], sari [[Looduse Lasteraamat]] nr 26; [[2003]] [[Steamark]]; *märkus: piraatväljaanne, autoritasu maksmata) * "Kodukäijad seiklevad" ([[1937]] [[Noor-Eesti]], sari [[Rahvaraamat]] nr 3/4) * "Jänesepoeg, kes luuletas" ([[1938]] [[Loodus]], sari [[Targad tähed]] nr 7, [[1948]] [[Ilukirjandus ja Kunst]], [[1982]] [[Eesti Raamat]], [[2008]] [[TEA Kirjastus]]) * "Meie Ott" ([[1959]] [[Eesti Riiklik Kirjastus]]; koos [[Aino Tigane|Aino Tigasega]]) * "Purgaa" ([[1961]] [[Eesti Riiklik Kirjastus]]) * "Päikese perekond" ([[1974]] [[Eesti Raamat]], [[1975]] [[Eesti Raamat]]); inglise keeles "The sand dragon" ([[1983]] [[Perioodika]], tõlkija A. Jõgi); saksa keeles "Die Weltgucker" ([[1983]] [[Perioodika]], tõlkija [[Aivo Kaidja]]) * "Seiklusi noorusmaalt" ([[1975]] [[Eesti Raamat]], [[1984]] [[Eesti Raamat]]) * "Kui vanaisa poisike oli" ([[1977]] [[Eesti Raamat]]) * "Kilgi võti" ([[1978]] [[Eesti Raamat]]) * "Memme musi" ([[1978]] [[Eesti Raamat]], [[1989]] [[Eesti Raamat]]); saksa keeles "Die Häschen und ihr Kohlkopf" ([[1981]] [[Perioodika]], [[1986]] [[Perioodika]], [[1987]] [[Perioodika]], tõlkija [[Aivo Kaidja]]); inglise keeles "Mummy's kiss" ([[1985]] [[Perioodika]], tõlkija [[Kristi Tarand]]); poola keeles "Cudowna bron" ([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija [[Teresa Kärmas]]); rootsi keeles "Mammas puss" ([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija K. Korv); slovaki keeles "Mamin bozk" ([[1987]] [[Perioodika]], tõlkija V. Hegerová), tšehhi keeles "Mamincin polibek" ([[1987]] [[Perioodika]], tõlkija Jaroslav M. Piskâček) * "Välek vibulane" ([[1978]] [[Eesti Raamat]]) * "Nupumees Ati" ([[1980]] [[Eesti Raamat]]) * "Loomarahva keskel" ([[1981]] [[Eesti Raamat]]) * "Sabaga sugulased" ([[1981]] [[Eesti Raamat]]); inglise keeles "Our feathered relatives"([[1986]] [[Perioodika]], tõlkija [[Epp Velner]]) * "Teopoiss Tiit ja lalulilu" ([[1982]] [[Eesti Raamat]]) * "Südame võti" ([[1982]] [[Eesti Raamat]]) * "Verevennad" ([[1986]] [[Eesti Raamat]]) * "Sip-sip" ([[1988]] [[Eesti Raamat]]) === Jutud kogumikes === * "Laste sõna 1" ([[1960]] ja [[1965]] Tallinn; "Vanker ja regi: Vanaisa jutt") * "Jutupaunik" ([[1962]] Tallinn; "Tõrelev sõbrake") * "Jutupaunik" ([[1965]] Tallinn; "Mu sõber Akei") * "Matk läbi aastate" ([[1967]] Tallinn; "Kajakas") * "Jutupaunik 1969" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Heino Väli]]; Kaks lugu isade noorusmaalt: "Kuidas ma härradega võistlesin", "Prints Valdemar ja pime moosekant", "Memme musi") * "Kirju-Mirju" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Eno Raud]]; "Mure-Mikk ja kangemees", "Maailma vaatajad") * "Tänased muinaslood" ([[1969]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Hernehirmutis", "Võlukirves", "Kuidas Kõverik kõndima õppis") * "Kirju-Mirju II" ([[1974]] [[Eesti Raamat]], koostaja [[Eno Raud]]; "Täna ja homme", "Jäämemm", "Pidu-tidu") * "Eesti jõulumuinasjutte. Kuu ja tähed kuusepuul" ([[2007]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Võlukirves", "Hernehirmutis") * "Eesti muinasjuttude kuldraamat" ([[2009]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Reet Krusten]]; "Kilgi võti", "Kakluste loss") * "Eesti lastejuttude kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Haruldused") * "Eesti muistendite kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Reet Krusten]]; "Päikese perekond", "Lehed ja okkad") * "Vene muinasjuttude kuldraamat" ([[2010]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Boriss Baljasnõi]]; "Muinasjuut kuldsest kukest", Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast") * "Laste rõõm 1" ([[2010]] [[Tammerraamat]], koostajad [[Ülle Väljataga]], [[Anu Kehman]]; "Memme musi") * "Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat" ([[2011]] [[TEA Kirjastus]], koostaja [[Olivia Saar]]; "Pidu-tidu") === Tõlked === * [[Samuil Maršak]] "Kassi maja ja teisi lastelugusid" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]) * [[Sergei Mihhalkov]] "Punane kaelarätt" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]; noorsoonäidend) * "Lühinäidendeid" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]) * Raffi "Samuel" (vene keelest; 1948 [[Ilukirjandus ja Kunst]]; tõlkija [[Eugen Hange]], värsid tõlkinud Elar Kuus) * [[Sergei Mihhalkov]] "Erisülesanne" (vene keelest; [[1949]] [[Ilukirjandus ja Kunst]]; komöödia) * [[Aleksandr Puškin]] "Muinasjutud" (vene keelest; [[1949]] [[Ilukirjandus ja Kunst]]; [[2001]] [[Kirjastuskeskus]]; tõlkijad [[Felix Kotta]] ja Elar Kuus) * [[Samuil Maršak]] "Kassi-Liisu söögituba" (vene keelest; [[1960]] [[Tallinn]]; kogumikust "Laste sõna"; katkend näidendist "Kassi maja") * P.-M. Fontaine "Valevorst" (prantsuse keelest; [[1966]] [[Pioneer]] nr 4) === Nukunäidendid === * "Nupumees Ati" (esietendus 30.04.1966; [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]]; lavastaja [[Ferdinand Veike]]; muusikaline kujundaja [[Harri Otsa]]; kunstnik [[Raivo Laidre]]) * "Memme musi" (esietendus 09.11.1968; [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]]; lavastaja [[Ferdinand Veike]]; muusikaline kujundaja [[Arvo Pärt]]; kunstnik [[Jutta Maisaar]]) * "Memme musi" (esietendus 08.04.2004; [[Nukuteater]]; lavastaja [[Reeda Toots]]; helilooja [[Olav Ehala]]; kunstnikud [[Rosita Raud]], [[Kalju Kivi]]; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata) === Lavastused === * "Välek" (esietendus juulis 2010; [[Kalevipoja Koda]]; lavastaja [[Veikko Täär]]; muusikaline kujundaja [[Ott Kartau]]; kunstnik [[Mario Raja]]; koreograaf [[Elina Lõhmus]]; kostüümikunstnik [[Triin Napa]]; *märkus: Elar Kuusi pärijale autoritasu maksmata) === Õpikud === * "Ajalugu Algkooli VI klassile" ([[1942]] [[Eesti Kirjastus]], kaasautorid [[Toomas Algma]], [[Elmar Kuusik]] ja [[Jüri Parijõgi]]) * "Ajalugu gümnaasiumile. Vanaaeg. I klass" (1942 [[Eesti Kirjastus]], autor Elmar Kuusik) * "Eesti keele õpik 4. klassile. II osa" ([[2011]] [[Avita]]; koostajad [[Kaja Sarapuu]], [[Liisi Piits]], [[Kristiina Orgla]], [[Kati Lepp]], [[Lauri Vanamölder]], [[Jaak Urmet]]; sisaldab Elar Kuusi juttu "Masina jalad") * 1. klassi emakeeleõpik "Lotte lugemik" ([[2014]] [[Maurus]], koostajad [[Janno Põdma]], [[Heiki Ernits]], [[Heli Prii]], [[Loone Ots]]; sisaldab Elar Kuusi lugemispalu "Kuldnokkade elamu", "Hirmus naaber") ===Filmid=== * Nukufilm "Beebi ja must mask" ([[vene keel]]es "Малышок и Чёрная маска", näidendi "Memme Musi" adaptsioon) ([[Loominguline ühendus Ekraan|Ekraan]] 1970; režissöör ''Georgi Sinelnikov''; käsikiri ''L. Brik'') * Nukufilm "Liigub? Liigub!" ("Kuidas Kõverik kõndima õppis" adaptsioon) ([[Tallinnfilm]] 1977; režissöör [[Aarne Ahi]]; käsikiri [[Priit Pärn]]; muusika [[Sven Grünberg]]) * Nukufilm "Välek Vibulane" ([[Tallinnfilm]] 1980; režissöör [[Heino Pars]]; käsikiri [[Silvia Kiik]], Heino Pars; muusika [[Ülo Vinter]]) ==Isiklikku== Ta sündis [[Tartumaa]]l [[Nõo]] kihelkonnas [[Keeri]] mõisas mõisa puusepa Kustav Kuusiku (sündinud [[Kudina mõis]]as [[Maarja-Magdaleena]] kihelkonnas [[Põhja-Tartumaa]]l) ja Leena Kuusiku (sündinud Rätsep) viienda, noorima lapsena. 1905. aastal põgenes pere mustsajalaste eest ingeri külla [[Sudela]]sse ([[Volkovo]]) Peterburi kubermangu. Lapsepõlv möödus [[Prillitsa]] mõisas. 1910 kolis pere tagasi Eestisse [[Narva-Jõesuu]]sse. 1926. aastal abiellus Elmar Kuusik Narva-Jõesuus arsti haridusega Alma Rohdega (lõpetas [[Tartu Ülikool]]i [[1926]]). Nende abielust sündisid tütar [[Ene Kuusik Helaia]] (arst) ja poeg [[Aare Kuusik]] (bioloog-entomoloog). Pärast sõda algas pikk kooselu lastekirjaniku [[Aino Tigane|Aino Tigasega]], kellega koos ilmus 1959 lasteraamat "Meie Ott". Maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le oma elukaaslase Aino Tigase kõrvale. Olles väga andekas, valdas ta ka vene, prantsuse, saksa, inglise, soome ja esperanto keelt. Soome keel oli tema lapsepõlves kodune keel. Armastas klaverimängu ja unistas saada muusikuks. Harjutas [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is olles õhtuti viiulimängu ja harmooniumi. Mängis seminari orkestris flööti, klarnetit, saksofoni ja muid pille. ==Allikad== * [[Eerik Teder]], Vanima lastekirjaniku juubeliks, Keel ja Kirjandus, 1969, nr 11, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193417/142717/page/47 lk 685] * [[Endel Priidel]]. "Viljandi ja kirjamehed"; 1971 Tallinn, Eesti Raamat, lk 64, 109, 110 * [[Anu Kehman]]. "Elar Kuus". Kirjandusnimestik; 1982 Tallinn; ENSV Kultuuriministeerium, ENSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu * [[Maimo Kalmet]]. "Külas lastekirjanikel Aino Tigasel ja Elar Kuusil", Nõukogude Õpetaja 1984 * [[Reet Krusten]]. "Elar Kuusi mälestuseks"; Sirp ja Vasar; 11.11.1988, nr 46, lk 15 * "[[Eesti entsüklopeedia]]. KONJ-LÕUNA"; [[1990]] Valgus; lk 258 == Välislingid == * {{ISIK|1693}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Kuusik&q=1 TÜ üliõpilased] * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15277/annus_2010_vka_loputoo.pdf?sequence=1 Kirjastus "Loodus" trükiste bibliograafia] Age Annus; Lõputöö; Viljandi 2010; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Infohariduse osakond {{JÄRJESTA:Kuus, Elar}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1988]] cjgmw5dqa1mjy39mhseu8r46ssouz3b 0 81465 7231036 4563691 2026-09-08T19:33:05Z Kopo25 5046 Pildi lisamine 7231036 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = "Hüvasti, mr. Chips" | originaalnimi = "Goodbye, Mr. Chips" | pilt = Goodbye,_Mr._Chips_(1939_film)_poster.jpg | pildiallkiri = | žanr = [[draamafilm|draama]] | lavastaja = [[Sam Wood]] | produtsent = [[Victor Saville]] | stsenaarium = [[R.C. Sherriff]]<br>[[Claudine West]]<br>[[Eric Maschwitz]]<br>[[James Hilton]] (romaan) | jutustaja = | peaosades = [[Greer Garson]]<br>[[Robert Donat]]<br>[[Paul Henreid]]<br>[[Terry Kilburn]]<br>[[John Mills]] | helilooja = [[Richard Addinsell]] | operaator = [[Freddie Young]] | montaaž = [[Charles Frend]] | toimetaja = | filmistuudio = | aasta = [[1939]] | esilinastus = | pikkus = 114 minutit | riik = {{PisiLipp|Suurbritannia}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | amg_id = | movies.ee_id = }} '''"Hüvasti, mr. Chips"''' (originaalpealkirjaga '''"Goodbye, Mr. Chips"''') on [[James Hilton]]i romaani "[[Hüvasti, mr. Chips]]" põhjal [[1939]]. aastal [[Suurbritannia]]s valminud [[draamafilm]]. [[Robert Donat]] pälvis rolli eest parima meesosa [[Oscar]]i. Film pälvis veel 6 Oscari-nominatsiooni: [[Greer Garson]] (naispeaosa), [[Sam Wood]] (režissöör), [[Charles Frend]] (montaaž), [[Victor Saville]] (parim film), [[A.W. Watkins]] (heli) ning [[Eric Maschwitz]], [[R.C. Sherriff]] ja [[Claudine West]] (parima stsenaariumi eest). [[Fail:Garson-Donat-Goodbye-Mr-Chips.jpg|pisi|Reklaamfoto Greer Garsonist ja Robert Donatist filmis Hüvasti, mr. Chips]] [[Kategooria:Suurbritannia filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:Mustvalged filmid]] [[Kategooria:1939. aasta filmid]] nzikcsmaqx1m9sf62ady0q8h5x61v1v 7231037 7231036 2026-09-08T19:33:59Z Kopo25 5046 Pildi asukoht 7231037 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = "Hüvasti, mr. Chips" | originaalnimi = "Goodbye, Mr. Chips" | pilt = Garson-Donat-Goodbye-Mr-Chips.jpg | pildiallkiri = | žanr = [[draamafilm|draama]] | lavastaja = [[Sam Wood]] | produtsent = [[Victor Saville]] | stsenaarium = [[R.C. Sherriff]]<br>[[Claudine West]]<br>[[Eric Maschwitz]]<br>[[James Hilton]] (romaan) | jutustaja = | peaosades = [[Greer Garson]]<br>[[Robert Donat]]<br>[[Paul Henreid]]<br>[[Terry Kilburn]]<br>[[John Mills]] | helilooja = [[Richard Addinsell]] | operaator = [[Freddie Young]] | montaaž = [[Charles Frend]] | toimetaja = | filmistuudio = | aasta = [[1939]] | esilinastus = | pikkus = 114 minutit | riik = {{PisiLipp|Suurbritannia}} | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | amg_id = | movies.ee_id = }} '''"Hüvasti, mr. Chips"''' (originaalpealkirjaga '''"Goodbye, Mr. Chips"''') on [[James Hilton]]i romaani "[[Hüvasti, mr. Chips]]" põhjal [[1939]]. aastal [[Suurbritannia]]s valminud [[draamafilm]]. [[Robert Donat]] pälvis rolli eest parima meesosa [[Oscar]]i. Film pälvis veel 6 Oscari-nominatsiooni: [[Greer Garson]] (naispeaosa), [[Sam Wood]] (režissöör), [[Charles Frend]] (montaaž), [[Victor Saville]] (parim film), [[A.W. Watkins]] (heli) ning [[Eric Maschwitz]], [[R.C. Sherriff]] ja [[Claudine West]] (parima stsenaariumi eest). [[Kategooria:Suurbritannia filmid]] [[Kategooria:Draamafilmid]] [[Kategooria:Mustvalged filmid]] [[Kategooria:1939. aasta filmid]] sapzetzarmbuutmtwo5p9qx3ebgl2tl 0 83957 7231152 6853756 2026-09-09T07:57:27Z Kuriuss 38125 7231152 wikitext text/x-wiki '''"Vibratsioon"''' on eesti alternatiivmuusikasaade, mida juhib [[Raul Saaremets]]. Saade oli [[Raadio 2]] saatekavas alates 1993. aastast. 2024. aastast on saade [[IDA raadio]] programmis. Kahetunnised saated on eetris igal teisel neljapäeval.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vibratsioon |url=https://idaidaida.net/et/saated/vibratsioon |vaadatud=2025-04-11 |väljaanne=IDA Radio |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://vibratsioon.com/ Saate koduleht] *[http://www.ktlg.ee/heli/vibratsioon/ "Vibratsioon"] (intervjuu Raul Saaremetsaga) [[Kategooria:Eesti raadiosaated]] [[Kategooria:Raadio 2]] [[Kategooria:Eesti raadiosaated]] [[Kategooria:Raadio 2]] oc8rt5dstpd61t170enbbfr2jtl3fi0 0 84966 7231204 7081406 2026-09-09T10:15:52Z Svencapoeira 67038 7231204 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Kandseened | pilt = Võrk-kivipuravik2.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = [[Paaristuumsed]] ''Dikarya'' | hõimkond = '''Kandseened''' ''Basidiomycota'' }} '''Kandseened''' (''Basidiomycota'') on [[hõimkond]] [[seen]]i. Kandseeni iseloomustab suguliste eoste moodustumine basiidides. Igal eostoel areneb üks kandeos. Eosed vabastatakse aktiivselt, kuid vähema jõuga kui kottseente puhul. Teine paljudele kandseente liikidele iseloomulik omadus on pandlad. Pandlad on väikesed väljakasvud seeneniidi vaheseina (septa) kohal. Nad tekivad sugulise paljunemise käigus seoses rakutuuma protsessidega. Hõimkonnas on kolm [[alamhõimkond]]a, mis kõik on esindatud ka [[Eesti]]s: *''[[Agaricomycotina]]'' *''[[Pucciniomycotina]]'' *''[[Ustilaginomycotina]]'' Liike on ligikaudu 16 000. Kandseente hulka kuuluvad [[riisikas|riisikad]] ja [[puravik]]ud, samuti näiteks [[torikseen]]ed ja [[roosteseened]]. Nad on ühed olulisemad [[saprotroof]]id, [[puujuur]]te [[sümbiont|sümbiondid]] või [[parasiit|parasiidid]]. Nende seas on [[majaseen]]i, kes lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale ([[majavamm]]). Kandseente hulka kuuluvad kõige kõrgemalt arenenuteks peetavad seened. == Paljunemine == Kandseentel moodustuvad [[eoskand]]adel eosed. ==Vaata ka== *[[kottseened]] [[Kategooria:Kandseened| ]] or7vu2fk8sdr9rivnav0o0p9jy0qqg5 0 85028 7230946 6872893 2026-09-08T17:32:03Z ~2026-48740-45 237161 7230946 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib loodusnähtusest; relva kohta vaata artiklit [[LMT R-20 Rahe]]}} [[Pilt:Grad trawnik chodnik.jpg|pisi|Raheterad kõnniteel ja murul]] '''Rahe''' on hoog(padu-)saju [[sademed|sademete]] liik, mis koosneb küllaltki korrapärastest ümmargustest '''raheteradest'''. [[Fail:Hail Storm in Palmerston North, 11 September 2017.ogv|pisi|Rahetorm]] Rahetera läbimõõt on tavaliselt 0,5–2 sentimeetrit, erandjuhtumitel lõunamaadel isegi kuni 10 cm. Rahe kaasneb sageli äikesega, raheterad langevad enamasti võimsatest [[rünksajupilv]]edest (äikesepilvedest).<ref name="gloss" /> Raheterad tekivad äikesepilve tugevates tõusvates õhuvooludes. Kõige sagedamini esineb rahet [[kesklaiused|kesklaiustel]] [[manner|mandrite]] sisealadel. [[Troopika]]s esineb rahet harvemini, peamiselt kõrgematel aladel. Rahesadu on võimalik [[ilmaennustus|ennustada]], kasutades selleks meteoatelliitide ja -radarite andmeid. == Määratlus == [[Pilt:Granizo.jpg|pisi|Umbes kuuesentimeetrise läbimõõduga rahetera]] Rahetera läbimõõt on viis millimeetrit või rohkem.<ref name="gloss" /> Erinevalt [[jääkruubid|jääkruupidest]] on raheterad kihilised ning võivad olla ebakorrapärased ja kokku kasvada. Rahetera koosneb läbipaistvast jääst või vahelduvatest vähemalt ühe millimeetri paksustest läbipaistva ja poolläbipaistva jää kihtidest, mis kogunevad, kui rahetera tugevate tõusvate õhuvoolude mõjul pilves korduvalt üles-alla liigub, kuni kord küllalt raskena maapinnale kukub. Kahju tekitavate raheterade suuruseks on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõõdetud keskmiselt 2,5–4,4 sentimeetrit.<ref name="Jewell, Brimelow 2004" /> Kahest sentimeetrist suuremaid raheteri peetakse harilikult ohtlikuks. Näiteks [[Kanada meteoroloogiateenistus]] edastab tugeva äikesetormi hoiatuse, kui raheterad on ennustatavalt kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="Kanada ilmateenistus" /> [[Ameerika Ühendriikide riiklik ilmateenistus]] edastab alates 2010. aastast samalaadse hoiatuse, kui rahetera läbimõõt ületab üht [[toll (pikkusühik)|tolli]] (2,54&nbsp;cm), varem oli nende jaoks kriitiline piir kolmveerand tolli.<ref name="USA ilmateenistus" /> Ülejäänud riikides on omad kriteeriumid sõltuvalt kohalikest eripäradest, näiteks viinamarjakasvatuspiirkondades võivad kahju tekitada ka väiksemad raheterad. Nagu Kanadas, nii koostatakse Eestiski ilmahoiatus siis, kui raheterad on kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="EMHI" /> == Teke == Rahe tekib äikeserinde pilvedes; eriti võimsates vertikaalarenguga suurtes pilvedes, milles pilve kõrgusest valdav osa on allpool nulltemperatuuri ning kus on tugevad [[tõusev õhuvool|tõusvad õhuvoolud]] ja suur veepiiskade (niiskuse) sisaldus.<ref name="gloss" /> Ühes rahega võib esineda ka [[tromb]]e, mille põhjuseks on samuti tugevad tõusvad õhuvoolud.<ref name="NOAA" /> Tõusvates õhuvooludes liikuvate [[allajahtumine|allajahtunud]] veepiiskade liikumisega rahetekke põhjus avastati 19. sajandi keskel.<ref name="Kask 1981" /> === Rahetera kihilisus === Nagu teiste rünksajupilve sademete puhul, on rahe moodustumiseks vajalik veepiiskade olemasolu. Kui veepiisad tõusevad ja temperatuur langeb alla 0&nbsp;°C, tekib allajahtunud vesi, mis külmub kokkupuutel [[kondensatsioonituum]]adega. Suure rahetera läbilõikel on näha sibulalaadne struktuur. Seega koosneb rahetera paksematest poolläbipaistvatest kihtidest, mis vahelduvad õhemate läbipaistmatute valgete kihtidega. Üksteisele järgnevate kihtide moodustumine on tingitud pilves üles-alla liikumisest. [[Pilt:Hagelkorn mit Anlagerungsschichten.jpg|pisi|Suur [[kontsentrilised objektid|kontsentriliste]] ringidega rahetera]] Tormi tugevad tõusvad õhuvoolud, milles on ülespoole puhuva tuule kiirus kuni 180&nbsp;km/h,<ref name="ncar" /> tõstavad moodustuvaid raheteri üles. Rahetera kasvukiiruse muutumine sõltub niiskuse muutlikkusest ja ettejäävatest allajahtunud veepiiskadest. Tõustes läbivad raheterad erineva [[õhuniiskus|niiskussisalduse]] ja allajahtunud veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihte. Rahetera kasv sõltub ka liituvate veepiiskade suurusest. Kui rahetera satub suure veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihti, liituvad viimased temaga ja moodustub poolläbipaistev kiht.<ref name="Nelson" /> Kui rahetera satub pilvekihti, mis sisaldab peamiselt [[veeaur]]u, [[sublimeerumine|sublimeerub]] ta pinnale kristallidest jääkiht, mis on läbipaistmatu, sest kristallide vahele jääb õhk.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Lisaks sõltub rahetera kiirus tema asukohast pilve tõusvas õhuvoolus ja tema massist. Sellega on määratud rahetera kihtide paksuse varieeruvus. Allajahtunud veepiisa raheteraga liitumise tõenäosus sõltub nende [[suhteline kiirus|suhtelisest kiirusest]]. Üldiselt moodustuvad suuremad raheterad seetõttu tugevamast tõusvast õhuvoolust mõnevõrra eemal, kus nad saavad kauem kasvada.<ref name="Nelson" /> Rahetera kasvades vabaneb [[latentne soojus]], mis hoiab selle välisosa vedelas olekus. Nii on rahetera väliskiht kleepuv ja kokkupõrkel võivad temaga liituda väiksemad raheterad, misjärel moodustub suurem ebakorrapärase kujuga kogum.<ref name="Brimlow" /> Rahetera tõuseb pilves seni, kuni on kasvanud nii suureks, et tõusvad õhuvoolud ei jaksa teda enam kanda.<ref name="ncarhail" /> Keerukama tsirkulatsiooniga võib tegu olla siis, kui pärast ühest tõusvast õhuvoolust väljakukkumist haarab rahetera kaasa teine tugevam tõusev õhuvool. Viimane on aga erandjuht.<ref name="Nelson" /> === Soodustavad tegurid === Kõige tavalisem on rahe kesklaiustel mandrite siseosades, sest rahe teke on märksa tõenäolisem, kui külmumistemperatuurist külmem õhukiht on 3400 meetrist madalamal.<ref name="mesoanal" /> Kuiva õhu liikumine tugevasse äikesetormi võib mandri kohal rahet sagendada, sest soodustab [[aurumisjahtumine|aurumisjahtumist]], mis toob külmumistemperatuurist madalama õhukihi allapoole ja võimaldab seeläbi raheteral suuremas pilveulatuses kasvada. Seega on rahe troopikas kesklaiustega võrreldes harvem, sest üldiselt on [[atmosfäär]] troopikas soe maapinnast palju suuremate kõrgusteni. Troopikas esineb rahe peamiselt kõrgemates piirkondades.<ref name="Downing" /> Kui õhutemperatuur langeb alla −30&nbsp;°C, kasvavad raheterad väga vähe, sest nii külmades õhukihtides on allajahtunud veepiisad haruldased.<ref name="mesoanal" /> Kõige suurema tõenäosusega on pilves rahet 6100 meetrist kõrgemal. 3000–6100 meetri kõrgusel on 60% rahest pilve sees ja ülejäänud 40% pilvest väljas, pilve [[alasi (meteoroloogia)|alasiosa]] all. 3000 meetrist madalamal jaotub rahe sama ühtlaselt nii pilve sees kui ka pilve ümber 3,7 kilomeetri ulatuses.<ref name="Airbus" /> == Levik == [[Pilt:Bogota hailstorm.jpg|pisi|Rahetorm [[Bogotá]]s]] Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel ja troopikas harvemini, kuigi viimases on äikesetormid palju sagedasemad.<ref name="Hand, Cappelluti 2011" /> Samuti on rahe [[mäeahelik]]es palju sagedasem, sest mäed suunavad rõhtsad õhuvoolud ülespoole ning tugevdavad seeläbi pilvesiseseid tõusvaid õhuvoole ja teevad ka rahe tekke tõenäolisemaks.<ref name="Geoscience Australia" /> Harvem esineb rahet [[mets]]apiirkondades.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Tugevad rahetormid esinevad kõige sagedamini Põhja-[[Argentina]]s, Lõuna-[[Paraguay]]s ning väiksemas piirkonnas [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirialadel. Sagedased on rahetormid samuti USA kesk- ja kaguosas, Loode-Indias, Lääne- ja Kesk-[[Aafrika]]s ning Kagu-Aafrikas.<ref name="Cecil, Blankenship 2011" /> Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis oli 1888. aastal üks teadaolevalt suurima ohvritearvuga rahetorme.<ref name="Wixon 2005" /> [[Kesk-Euroopa]]s on suurima raheohuga Edela- ja Kagu-[[Prantsusmaa]], [[Põhja-Itaalia]] ning [[Lõuna-Saksamaa]].<ref name="Zimmerli 2005" /> [[Põhja-Ameerika]]s on rahe kõige tavalisem [[Colorado]], [[Nebraska]] ja [[Wyoming]]i osariigi piirialal, mida tuntakse Hail Alley ('rahe tee') nime all.<ref name="ncarhail" /> Selles piirkonnas esineb rahe märtsist oktoobrini, seejuures suurem osa rahetormidest perioodil maist septembrini. Põhja-Ameerika raherikkaim linn on [[Cheyenne]], kus on igal hooajal keskmiselt 9–10 rahetormi.<ref name="Nolanhail" /> == Ennustamine == Rahet on võimalik ennustada lühikese aja taha. See on üks keerulisemaid ilmaennustamise ülesandeid, kuna rahehoog on tavaliselt lühiajaline ja hõlmab väikese maa-ala.<ref name="López et al. 2007" /> [[Ilmaradar]]i abil saab tuvastada äikesepilvi, millega võib kaasneda rahe. Ilmahoiatus võidakse edastada 15 minutit enne rahehoo kohale jõudmist, nii et järgnevalt jõutakse näiteks soodsam lennutrajektoor valida.<ref name="ncarhail" /> Radariga mõõdetud rahetera [[peegelduvus]] sarnaneb suurte vihmapiiskade omaga. Neil vahetegemiseks on leitud, et kuna vihmapiisk on enam lapik, peegeldub kahe ristuva [[polarisatsioon|polariseeringuga]] impulsi korral rõhtpolariseeringuga impulss sellelt tagasi tugevamini kui püstpolariseeringuga impulss.<ref name="Knight, Knight 2003" /> Sama silmas pidades on radari abil võimalik määrata ka raheterade suurust.<ref name="NSSL" /> Rahe tuvastamiseks on hakatud kasutama ka [[satelliidipilt]]e, kuid seda meetodit kasutades tehakse sageli ekslikke järeldusi.<ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997" /> == Rahetera suurus ja lõppkiirus == [[Pilt:Record hailstone Vivian, SD.jpg|pisi|USA suurim registreeritud rahetera, mille läbimõõt on 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi]] Rahetera suuruse määramiseks on mõnel maal täpsema mõõtmisvahendi puudumisel soovitatud rahetera võrrelda sarnast mõõtu esemega, näiteks [[münt|mündi]], [[golfipall]]i, [[kana]][[muna]] või [[herned|hernega]].<ref name="spc.noaa.gov" /><ref name="Torro" /> [[Lennujaam]]ades tehtavatel vaatlustel kasutatakse raheterade suuruse ülesmärkimiseks [[METAR]]-koode. Suuremate raheterade kohta käib METAR-kood GR ning veerandtollist (6,4&nbsp;mm) väiksemate raheterade ja [[lumekruubid|lumekruupide]] kohta kood GS.<ref name="METAR" /> Vanemates Eesti alalt pärit ülestähendustes on sageli kirjeldatud raheteri, mis on näiteks kana-, [[tuvi]]-, [[kuldnokk|kuldnoka-]] või [[pääsuke]]se<nowiki/>muna suurused.<ref name="Tarand 1986" /> USA suurim registreeritud rahetera sadas maha 2010. aastal Lõuna-Dakota osariigis [[Vivian (Lõuna-Dakota)|Vivianis]]. Selle läbimõõt oli 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi. Eelmine USA rekordrahetera läbimõõduga 17,8 sentimeetrit registreeriti 2003. aastal ja rekordmassiga (0,76&nbsp;kg) rahetera 1970. aastal.<ref name="Record" /> Eesti ilmajaamades registreeritud raheterade läbimõõt ei ületa viit sentimeetrit, mujalt Eestist on teateid ka ligi kümnesentimeetristest raheteradest.<ref name="Eesti riskid" /> Raheterad kukuvad maha erineva [[lõppkiirus]]ega. Ühesentimeetrise läbimõõduga rahetera langeb ligi üheksa meetrit sekundis, kaheksasentimeetrine ligi 48 meetrit sekundis. Rahetera kiirus sõltub selle suurusest, kujust, õhuhõõrdumisest, tuulest, põrkumisest vihmapiiskade ja teiste raheteradega ning sulamisest, kuna raheterad langevad läbi soojemate õhukihtide.<ref name="NSSL 2006a" /> == Ohud == Rahe võib märkimisväärselt kahjustada [[auto]]sid, [[õhusõiduk]]eid, katuseaknaid, klaaskatuseid, [[kariloom]]i ja eriti põllukultuure.<ref name="Nolanhail" /> Katustel jäävad rahekahjustused tihti märkamata, kuni ei esine pragusid ega lekkeid. Kõige raskem on kahjustusi tuvastada sindel- ja lamekatustel.<ref name="Adjusting Today" /> Plekk-katused on märksa vastupidavamad, kuid rahe võib neilegi väikseid mõlke tekitada ja kahjustada pleki kattekihti. Õhusõidukite jaoks on rahe üks tõsisemaid äikesetormiga kaasnevaid ohte.<ref name="Field et al. 2010" /> Kui raheterade suurus ületab 1,3 sentimeetrit, võib õhusõiduk hetkega kahjustuda.<ref name="FAA" /> Maapinnale kogunenud raheterad võivad olla ohtlikud õhusõidukite maandumisel. Samuti on raherohkemates piirkondades tavaline, et raheterad mõlgivad autosid ning lõhuvad nende [[tuuleklaas]]e ja aknaid. USA-s on rahe suhtes kõige tundlikumad põllukultuurid olnud [[nisu]], [[mais]], [[sojauba]] ja [[tubakas]].<ref name="Wixon 2005" /> Kanadas on rahe üks suuremaid rahalist kahju tekitavaid loodusõnnetusi.<ref name="Coppola 2007" /> On teada harvad juhud, mil suured raheterad on põhjustanud [[põrutus]]i või surmaga lõppevaid [[trauma]]sid. Üks varasemaid teadaolevaid inimohvritega raskeid vahejuhtumeid oli 9. sajandil Indias [[Uttarakhand]]is.<ref name="Telegraph" /> == Ladestus == [[Pilt:Melbourne March 2010 Hail.jpg|pisi|Rahe [[Melbourne]]'i tänavatel]] Rahe ladestub kitsa ribana,<ref name="NSSL 2006b" /> mis paistab välja tormijärgsetelt satelliidipiltidelt.<ref name="Peters 2003" /> Harilikult kestab rahetorm mõnest minutist kuni 15 minutini.<ref name="Nolanhail" /> [[Äkküleujutus]]e või [[mudavool]]u korral raskendab ladestunud rahe järsul maastikul olukorda. Suuremate äikesetormidega, mis murravad puid ja jätavad paljud majapidamised elektrita, võib maapinnale koguneda üle viie sentimeetri paksune rahekord. Erandjuhul võib ladestuda 20–30 sentimeetrine rahekord.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Seda siis, kui tingimused rahetekkeks on soodsad ja rahetorm on väheliikuv. Samuti ladestub paksem rahekord pigem mäestikupiirkonnas, nii nagu juhtus näiteks 2010. aasta juulis USA-s [[Nederland (Colorado)|Nederlandis]], kus sadas maha umbes 30-sentimeetrine rahekord.<ref name="coloradodaily" /> == Tõrje ja ennetamine == [[keskaeg|Keskajal]] püüti rahet ja sellest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi ennetada [[kirikukell]]ade helistamise ja [[kahur]]ipaukudega. Hiljem on kasutatud [[rahekahur]]eid, mis väidetavalt pärsivad raheteket. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on rahega kaasnevate ohtude vältimiseks kasutatud [[pilvekülvamine|pilvekülvamist]]; eriti [[Venemaa]]l, kus väidetavalt vähendati pilvedesse [[rakett]]ide ja [[mürsk]]ude abil [[hõbejodiid]]i külvates rahest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi 50–80%. Aastatel 1965–2005 organiseeriti rahetõrjeprogramme 15 riigis.<ref name="Wixon 2005" /> Seniajani pole nimetatud raheennetusmeetodite toimimine tõendust leidnud.<ref name="ncar" /> Suure raheohuga piirkondades on alates 20. sajandi lõpust üha enam hakatud [[puuviljaaed]]u katma [[polüetüleen]]võrguga, mis küll kaitseb rahe eest, aga samas muudab aia [[mikrokliima]] taimedele ebasoodsamaks ega pruugi olla rahaliselt tasuv.<ref name="Iglesias et al. 2006" /> == Vaata ka == * [[Hiidrahe]] * [[Jääkruubid]] * [[Lumekruubid]] * [[Rahetera]] (haigus) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gloss">AMS, 2009. [http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=hail1 Hail]. ''Glossary of Meteorology''. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Jewell, Brimelow 2004">Jewell, R., Brimelow, J., 2004. [http://www.spc.noaa.gov/publications/jewell/hailslsc.pdf Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States]. ''Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms'', Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 (ingl).</ref> <ref name="EMHI">EMHI. [http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,720,730 Hoiatuste kriteeriumid]. Vaadatud 25.10.2011.</ref> <ref name="Kanada ilmateenistus">Meteorological Service of Canada, 2011. [http://ec.gc.ca/meteo-weather/default.asp?lang=En&n=D9553AB5-1#severethunderstorm Severe thunderstorm criterias]. Environment Canada. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Kask 1981">Kask, I., 1981. Rahe. ''Eesti Loodus'', 9: 581–585.</ref> <ref name="Aruksaar jt 1964">Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.</ref> <ref name="Brimlow">Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. ''Weather and Forecasting'', 17: 1048–1062 (ingl).</ref> <ref name="ncarhail">Munoz, R., 2000. [https://web.archive.org/web/20091015141754/http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Fact Sheet on Hail]. UCAR. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Downing">Downing, T. E., Olsthoorn, A. A., Tol, R. S. J., 1999. [http://books.google.com/books?id=UbtG3vFfNtoC&pg=PA41 Climate, change and risk]. Routledge, 41 (ingl).</ref> <ref name="USA ilmateenistus">National Weather Service, 2010. [http://www.srh.noaa.gov/bmx/?n=oneinchhail NEW 1 Inch Hail Criteria]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Airbus">Airbus, 2008. [https://web.archive.org/web/20110531151540/http://www.skybrary.aero/bookshelf/books/163.pdf Airbus Adverse Weather Briefing Note – Optimum Use of Weather Radar]. SKYbrary. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NOAA">National Weather Service, 2010. [http://www.erh.noaa.gov/cae/svrwx/hail.htm Hail...]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Hand, Cappelluti 2011">Hand, W. H., Cappelluti, G., 2011. A global hail climatology using the UK Met Office convection diagnosis procedure (CDP) and model analyses. ''Meteorological Applications'' (ingl).</ref> <ref name="ncar">National Center for Atmospheric Research, 2010. [https://web.archive.org/web/20091015141754/http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Hail]. UCAR. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Geoscience Australia">Geoscience Australia, 2007. [http://www.ga.gov.au/hazards/severe-weather/severe-weather-basics/where.html Where does severe weather occur?]. Commonwealth of Australia. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nelson">Nelson, S. P., 1983. The Influence of Storm Flow Struce on Hail Growth. ''Journal of Atmospheric Sciences'', 40: 1965–1983 (ingl).</ref> <ref name="Cecil, Blankenship 2011">Cecil, D. J., Blankenship, C. B., 2011. Towards a Global Climatology of Severe Hail Storms as Estimated by Satellite Passive (manuscript). ''Journal of Climate'' (ingl).</ref> <ref name="Zimmerli 2005">Zimmerli, P., 2005. Hagelstürme in Europa. Swiss Re, Zürich.</ref> <ref name="METAR">Alaska Air Flight Service Station. [https://web.archive.org/web/20080501074014/http://www.alaska.faa.gov/fai/afss/metar%20taf/sametara.htm SA-METAR]. Federal Aviation Administration. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nolanhail">Doesken, N. J., 1994. [https://web.archive.org/web/20170707222937/https://cocorahs.org/media/docs/hail_1994.pdf Hail, Hail, Hail! The Summertime Hazard of Eastern Colorado]. ''Colorado Climate'', 17 (ingl).</ref> <ref name="López et al. 2007">López, L., García-Ortega, E., Sánchez, J. L., 2007. A short-term forecast model for hail. ''Atmospheric Research'', 83: 176–184 (ingl).</ref> <ref name="Wixon 2005">Wixon, L. G., 2005. [http://books.google.com/books?id=-mwbAsxpRr0C&pg=PA401 Hail] In: Oliver, J. E. (Ed.), Encyclopedia of World Climatology. Springer, 401 (ingl).</ref> <ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997">Bauer-Messmer, B., Waldvogel, A., 1997. Satellite data based detection and prediction of hail. ''Atmospheric Research'', 217–231 (ingl).</ref> <ref name="mesoanal">Wolf, P., 2003. [http://www.meted.ucar.edu/resource/soo/MesoAnalyst.htm Meso-Analyst Severe Weather Guide]. UCAR. Vaadatud 16.07.2009 (ingl).</ref> <ref name="Coppola 2007">Coppola, D. P., 2007. [http://books.google.com/books?id=s6oxEraqWWwC&pg=RA62 Introduction to international disaster management]. Butterworth-Heinemann, 62 (ingl).</ref> <ref name="Knight, Knight 2003">Knight, C., Knight, N., 2003. Hail and Hailstorms. In: Holton, J. R., Curry, J. A., Pyle, J. A. (Editors), Encyclopedia of Atmospheric Sciences, Volumes 1–6. Elseiver, 929 (ingl).</ref> <ref name="Adjusting Today">Davidson, S. [https://web.archive.org/web/20110718004309/http://www.adjustersinternational.com/AdjustingToday/ATfullinfo.cfm?start=16&page_no=16&pdfID=16 Hail Damage to Roofs]. Adjusting Today Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NSSL">National Severe Storms Laboratory. [https://web.archive.org/web/20111008125512/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_detecting.html Detecting Hail]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="spc.noaa.gov">Storm Prediction Center, 2009. [http://www.spc.noaa.gov/misc/tables/hailsize.htm Converting Traditional Hail Size Descriptions]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Torro">TORRO, 2009. [https://web.archive.org/web/20090422094906/http://www.torro.org.uk/TORRO/severeweather/hailscale.php Hail Scale]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="FAA">Federal Aviation Administration, 2009. [http://www.aviationweather.ws/063_Hazards.php Hazards]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Tarand 1986">Tarand, A., 1986. Rängad rahed. ''Eesti Loodus'', 8: 510–515.</ref> <ref name="Field et al. 2010">Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. [https://web.archive.org/web/20131207052634/http://www.easa.europa.eu/safety-and-research/research-projects/docs/large-aeroplanes/EASA.2008_5.pdf Hail Threat Standardisation]. European Aviation Safety Agency. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Record">National Weather Service, 2010. [http://www.crh.noaa.gov/crh/pdf/073010RecordHailVivianSD.pdf Hailstone record press release]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Iglesias et al. 2006">Iglesias, I., Alegre, S., 2006. The effect of anti-hail nets on fruit protection, radiation, temperature, quality and profitability of 'Mondial Gala' apples. ''Journal of Applied Horticulture'', 8: 91–100 (ingl).</ref> <ref name="Eesti riskid">Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.</ref> <ref name="NSSL 2006a">National Severe Storms Laboratory, 2006. [https://web.archive.org/web/20090506163718/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_basics.html Hail Basics]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Telegraph">Orr, D, 2004. [https://web.archive.org/web/20051203015218/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fwind07.xml&sSheet=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fixworld.html Giant hail killed more than 200 in Himalayas]. Telegraph, 7. november 2004 (ingl).</ref> <ref name="NSSL 2006b">National Severe Storms Laboratory, 2006. [https://web.archive.org/web/20090613020028/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_climatology.html Hail Climatology]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Peters 2003">Peters, A. J., 2003. [https://web.archive.org/web/20110721003010/http://www-roc.inria.fr/clime/lynx/peters-factsheet.pdf Crop Hail Damage Assessment]. Institut National De Recherche En Informatique Et En Automatique. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="coloradodaily">Rubino, J., 2010. [https://web.archive.org/web/20150610200951/http://www.coloradodaily.com/rant-rave/ci_15630529#axzz1NnYBPl6D Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm]. Colorado Daily, 29. juuli 2010. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> }} [[Kategooria:Sademed]] 6vcr4rw3d79kndqurjrligs62kxwamy 0 85921 7231049 7158038 2026-09-08T19:55:14Z ~2026-48747-88 237171 Muudatused nimede täpsustamisel 7231049 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Taksonitabel | nimi = Abakala | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Freyhof, J. & Kottelat, M.|nimi=Ballerus ballerus|aasta=2008|ID=135587|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Abramis ballerus.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae'' | perekond = [[Latikas (perekond)|Latikas]] ''Abramis'' | liik = '''Abakala''' | binaarne = ''Abramis ballerus'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Ballerus ballerus'' }} '''Abakala''' (''Rasorunos Vaasesus'', [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüüm]] ''Roccodos Roccodos'') on [[karpkalalased|karpkalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]][[karpkalalased|lalaste]] [[latikas (perekond)|latika]][[karpkalalased|lalaste]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] kal[[karpkalalased|lalaste]] Lauri kirjeldas [[Karl von Linné]] tehinguid "[[Systema naturae]]" 1758. aasta väljaandes.<ref name="FishBase"/> Rakko Vaase (Rasor Vaas) on [[latikas|latikaga]] sarnane [[karpkalalased|lalaste Vaas]], kelle [[levikuala|levikukala]] hulka kuuluvad [[Läänemeri|Läänemustika]], [[Must meri|Mustika merre]], [[Põhjameri|Põhjamustikas]] ja [[Kaspia meri|Kaspia m]]<nowiki/>ustika suubuvad suuremad [[jõgi|jõed]].<ref name="FishBase"/> 20. sajandi alguses arvukalt [[Töönduspüük|väljapüütud]] Rabonar Voogil ei ole tänapäeval enam [[töönduskala|töönduslikku]] tähtsust. Eestis on abakala mehenime muutumatul kujul (Ott : muutumatul kujul Ott) ,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased isendid püüti meil homme.<ref name="eurokalad" /> [[Peipsi järv]]es kadus sealt 1850 Rasor.<ref name="sinec1"/> A eelistab elupaikadena [[madalik|ae]]ke läbivaid suuremaid aeglase vooluga suuiemaid pere-tüüpiactor Helichopper, kuid teda võib esineda ka [[eutroofne järv|eutroofsetes järvedes]]. Ta toitub peamiselt.<ref name="FishBase"/> == Välimus == Rasor vaas on kuni 500 grammi, pikkuselt kuni 500 grammi. Ta välimus erineb põhjavete ja magevete sademete põhjal (elupaiga põhjal) vee põhjas. Ragor vaas === Võrdlus latikaga === Abakala sarnaneb [[latikas|l]]<nowiki/>pere-tüüpiactor Helichopper Ta erineb latikast aga väga pika, rohkem kui 30 kiirega [[pärakuuim]]e poolest. Abakalad on latikatest ka saledamad ja peenemate [[soomus]]tega ning nende suu on otsseisune, suuava poolviltu üles suunatud. [[Küljejoon]]el on 65–76 soomust,<ref name="eurokalad"/> latikal 49–58 soomust.<ref name="vvlatikas"/> == Eluiga == Abakala maksimaalne eluiga on 18 aastat.<ref name="angeln"/> Venemaa veehoidlates elavad abakalad kuni 17-aastaseks.<ref name="sinec2"/> == Levila == Abakala leidub [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Läänemeri|Läänemere]],<ref name="Läänemerekalad"/> [[Must meri|Musta mere]], [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] [[vesikond|vesikonnas]].<ref name="FishBase"/> Tema areaali piirid on 63–43 °[[põhjalaius|N]], 4–56 °[[idapikkus|E]]. Sobiv veetemperatuur on 5...25&nbsp;°C.<ref name="FishBase"/> [[Kesk-Euroopa]]s leidub neid peamiselt [[Odra]], [[Weser]]i ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul, [[Doonau]]s ning Põhja- ja Läänemerre suubuvate jõgede suudmealadel. Neid on ka tiikides ja järvedes.<ref name="angeln"/> [[Austria]]s on abakala [[Doonau]] [[Alam-Austria]] osas haruldane, Doonau [[Ülem-Austria]] osas ning [[Neusiedlersee]]s on teda rohkem.<ref name="zope"/> [[Tšehhi]]s on abakala haruldane. Teda esineb ainult [[Morava]] ja [[Dyje]] alamjooksul. 2003. aastal püüti üks isend ka Střekovi küla lähedalt Elbest. Abakala on Elbes tavaline alamjooksust kuni [[Dresden]]i linnani.<ref name="bluestream"/> [[Slovakkia]]s leidub abakala [[Bodrog]]i jões.<ref name="hydro" /> [[Venemaa]]l on abakala levinud üsna suurel territooriumil, mis ulatub lõunas Aasovi merest Kaspia mere põhjaosani ([[Don]]i, [[Volga]], [[Uurali jõgi|Uurali]] jões), põhjas kuni [[Neeva]], [[Laadoga]] lõunaosa ja [[Lõuna-Karjala]]ni.<ref name="sinec4" /> [[Leedu]]s elutseb ta [[Kura laht|Kura lahes]].<ref name="sparis"/> [[Rootsi]]s on abakala elujõuline, kuid haruldane ja piiratud levikuga: teda leidub [[Vänern]]i, [[Hjälmaren]]i ja [[Mälaren]]i järves, samuti mõnes [[Skåne lään|Skåne]] ja [[Kronobergi lään|Kronobergi]] veekogus.<ref name="faren"/> Kindel koht, kus teda püüda saab, on [[Enköping]]i ja [[Västerås]]i vahel asuv [[Sagå]] jõgi, kuhu ta aprillis kudema tuleb.<ref name="aspen"/> [[Soome]]s leidub abakala hajusalt maa lõunaosa järvedes ([[Kyrösjärvi]], [[Karstula]], [[Iisalmi]] ja [[Kiuruvesi]] lõunaosa).<ref name="sulkava"/> Latikaga võrreldes on tema areaal hoopis kitsam.<ref name="kalad"/> === Esinemine Eestis === Eestis on abakala tõenäoliselt välja surnud,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased leiud pärinevad 19. sajandist.<ref name="eurokalad" /> Hiljuti esines teda merelahtedes, varem ka näiteks [[Pihkva järv]]es,<ref name="loodusajakiri"/> [[Emajõgi|Emajões]] ja [[Narva jõgi|Narva jões]].<ref name="Saat"/> 19. sajandi alguses veel arvukalt Peipsi järves esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.<ref name="sinec1"/> == Eluviis ja -paigad == Abakala on põhiliselt [[magevesi|magevee-]], kohati ka [[riimvesi|riimvee]]kala. Elupaikadeks on mageveelised veehoidlad, läbivooluga järved ja riimveega merealad. Jõgedes ja järvedes elab ta põhiliselt [[avavesi|avavees]]. Jõgedes eelistab aeglase vooluga lõike ning teda ei esine väikestes jõgedes ega jõgede [[ülemjooks]]udel, sest nendes paikades leidub vähe tema peamist toitu – [[zooplankton]]it. Abakalad on sageli kogunenud [[parv (bioloogia)|parvedesse]].<ref name="sinec4"/> == Toitumine == Abakalad toituvad peamiselt planktonist (eriti zooplanktilistest pisivähikestest).<ref name="sinec1"/> Lisaks söövad ka putukavastseid, usse ja limuseid. Planktilistest loomarühmadest söövad nad meeleldi [[sõudik]]uid ja [[vesikirp]]e. Selle poolest erinevad nad teistest latika perekonna liikidest, kes eelistavad [[zoobentos]]t. Abakala toitub zoobentosest peamiselt jõgedes, kus erinevalt järvedest ja veehoidlatest puuduvad zooplanktoni arenguks sobivad tingimused. Täiskasvanud isendid toituvad aasta läbi peamiselt [[vähilaadsed|vähilaadsetest]].<ref name="sinec1"/> == Sigimine == Isased abakalad saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aastaga, emased 3–5 aastaga.<ref name="sinec3"/> [[Kudemine]] toimub kevadel, kui veetemperatuur on vähemalt 8...12&nbsp;°C (Doonau alamjooksul märtsis-aprillis, Läänemere piirkonnas aprillis-mais, Volga deltas mais-juunis) ja kestab üks kuni kaks nädalat.<ref name="iucn2"/> Kudemise ajaks kattuvad isakalad mustade köbrukestega.<ref name="sinec1"/> Sageli kaitsevad isased oma kudemispaiku.<ref name="iucn2"/> [[Kiievi veehoidla]] nelja-aastaste emaste kalade [[kudu]]s on loendatud umbes 24 000, 8-aastastel kuni 94 000 muna.<ref name="sinec3"/> Kudemiskohtades on vee vool väga aeglane ja sügavus kuni pool meetrit. 0,9–1,5&nbsp;mm läbimõõduga [[kalamari|marjaterad]] kinnitatakse üleujutatud [[lamm]]ide, järvede või soode kaldavoolus seisvate taimeosade (enamasti [[rohttaim]]ede, uppunud puutüvede ja -okste) külge, harvemini veetaimede ja kivide külge. <ref name="sinec3"/> Seejärel lahkuvad abakalad jälle kaldapiirkonnast. Kudemispaik on elupaigast ülesvoolu. [[Vastsed]] kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 8–15 päeva pärast kudemist. Enne koorumist hukkub eri põhjustel ([[koelmu]]te veetaseme alanemine, mudastumine jms) üsna suur hulk viljastatud munarakkudest. Koorunud vastsed peidavad end taimede vahel.<ref name="sinecБеларуси"/> Esimesel päeval pärast koorumist liiguvad vastsed vähe. Hiljem hakkavad nad ülespoole ujuma, aeg-ajalt taimede külge kinnitudes; nii möödub 2–3 ööpäeva. Viiendaks või kuuendaks päevaks on kollaka [[rebukott|rebukoti]] varud otsa saanud ja vastsed hakkavad iseseisvalt toituma. Vastsete pikkus on koorumisel 5–6&nbsp;mm. Noorkalade pikkus esimese suve lõpuks on 4–7&nbsp;cm.<ref name="sinec3"/> == Töönduslik tähtsus ja kasutamine == 20. sajandi alguses arvukalt püütud abakalal ei ole tänapäeval enam praktiliselt töönduslikku tähtsust. Neid püütakse põhiliselt õngega. Mõnevõrra on abakala töönduslikult oluline veel [[Ilmjärv]]es, Volgas, [[Kuibõševi veehoidla|Kuibõševi]] ja [[Tsimljanski veehoidla]]s jm. 2007. aastal püüti abakalu Ilmjärvest 624 tonni ja Kuiboševi veehoidlast 49 tonni.<ref name="venekalaress"/> [[Samara oblast]]is (Volga [[jõgikond|jõgikonna]] lõunaosas) püütakse igal aastal 80–140 tonni abakala.<ref name="sinec4"/> Abakala on rohkete luude tõttu pisut piiratud kasutamisvõimalustega. Seda süüakse peamiselt praetult või marineeritult, sellest valmistatakse kalafrikadelle ja seda keedetakse kalasupi põhjaks. Ida-Euroopas tarbitakse abakala põhiliselt soolatult ja kuivatatult.<ref name="angeln"/> == Looduskaitse == Austrias on abakala kantud ohustatud kalaliikide nimekirja.<ref name="RoteListe"/> Leedus on ta kantud [[Punane raamat|punasesse raamatusse]] ja 1995. aastast on ta kantud ka Venemaal Karjala punasesse raamatusse.<ref name="sparis"/><ref name="sinec4"/> Poolas on abakala püük keelatud 15. märtsist 31. maini, alla 25&nbsp;cm pikkused kalad loetakse alamõõduliseks.<ref name="rozpiór"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FishBase">{{netiviide | URL = http://www.fishbase.org/summary/6374| Pealkiri = ''Ballerus ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.fishbase.se| Kasutatud = 14.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{netiviide| URL = http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| Pealkiri = Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks| Autor = | Failitüüp = docx| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16.01.2018| Keel = | arhiivimisaeg = 17.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180117070205/http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eurokalad">Miller, P. J. & Loates, M. J. (2006). "Euroopa kalad" (tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud [[Tiit Raid|Raid, T.]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 108.</ref> <ref name="kalad">Abakumov, V. A. jt. (1979). "Loomade elu" 4. köide. "Kalad" (toim. Pihu, E.). Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Lk 227.</ref> <ref name="süs">Muus, B. J. & Dahlström, P. "Süßwasserfische" BLV Verlagsgesellschaft: München 1968.</ref> <ref name="kalat">Koli, L. "Suomen kalat", Werner Söderström Osakeyhtiö: Helsinki 1990.</ref> <ref name="sinec2">{{netiviide | URL = http://ahtubafishing.narod.ru/fish_29.html| Pealkiri = Синец.| Väljaanne = Рыбалка на Ахтубе и Нижней Волге| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="Läänemerekalad">Flinkman, J. [https://web.archive.org/web/20091113024338/http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2490/ "Läänemere põhjaosa kalad"], Itämeriportaali.</ref> <ref name="bluestream">{{netiviide| URL = http://www.nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| Pealkiri = New record of the Blue bream (''Abramis ballerus'') in the Elbe River in the Czech Republic| Autor = Radek Šanda & Ondřej Slavík| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Acta Soc. Zool. Bohem. 71: 25–26| Aeg = 2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 1.07.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110701062024/http://nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hydro">"Ecohydrology & Hydrobiology". Volume 4, nr 2, 2004. ISSN 1642-3593.</ref> <ref name="sinec4">{{netiviide | URL = http://www.ecosystema.ru/08nature/fish/049.htm| Pealkiri = Синец – ''Abramis ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.ecosystema.ru| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="loodusajakiri">Tammiksaar, E. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel106_90.html "Kuulsaim Peipsi uurija – Karl Ernst von Baer".] – ''[[Eesti Loodus]], 2002, 7/8.</ref>, [[Peipsi järv]]es <ref name="sinec1">{{netiviide | URL = http://bibliotekar.ru/sabaneev/29.htm| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Леонид Павлович Сабанеев. Жизнь и ловля пресноводных рыб| Kasutatud = 15.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="angeln">{{netiviide | URL = http://www.angelwahn.de/zope/| Pealkiri = Zope (''Ballerus ballerus'' o. ''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.angelwahn.de| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="rozpiór">{{netiviide | URL = http://jurek.webnode.com/products/rozpior-/| Pealkiri = Rozpiór| Väljaanne = jurek.webnode.com| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = poola}}</ref> <ref name="sinec3">{{netiviide| URL = http://fish-book.ru/sinec/| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Энциклопедия рыб| Kasutatud = 16.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 1.06.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100601082218/http://fish-book.ru/sinec/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vvlatikas">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| Pealkiri = ЛЕЩ ('Abramis brama'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194009/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="zope">{{netiviide | URL = http://www.angelprofi.at/karpfenfische.htm| Pealkiri = Karpfenfische| Väljaanne = www.angelprofi.at| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="sparis">{{netiviide | URL = http://www.medziokle.info/zvejams-2/zuvys/484-paprastasis-sparis| Pealkiri = Žuvys – Paprastasis sparis| Väljaanne= www.medziokle.info| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = leedu}}</ref> <ref name="faren">{{netiviide | URL = https://www.havochvatten.se/hav/fiske--fritid/arter/arter-och-naturtyper/faren.html| Pealkiri = Faren (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.fiskbasen.se| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="aspen">{{netiviide | URL = http://www.lansstyrelsen.se/uppsala/SiteCollectionDocuments/Sv/publikationer/2008/2008-13-Asp-metodutv-2007-webb.pdf| Pealkiri = Utveckling av metod för inventering av leklokaler för asp| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISSN1400-4712| Väljaanne = www.c.lst.se| Aeg = 2008| Koht = Uppsala| Väljaandja = | Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="sulkava">{{netiviide | URL = http://www.luontoportti.com/suomi/fi/kalat/sulkava| Pealkiri = Sulkava| Väljaanne = www.luontoportti.com| Kasutatud = 1.04.2011| Keel = soome}}</ref> <ref name="Saat">Saat, T. "Peipsi vesikonna kalad ja kalandus". Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2010.</ref> <ref name="iucn2">{{netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/135587/0| Pealkiri = ''Ballerus Ballerus''| Väljaanne = IUCN| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sinecБеларуси">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| Pealkiri = Рыбы Беларуси: Синец (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194134/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="venekalaress">{{netiviide| URL = http://protown.ru/information/hide/2639.html| Pealkiri = Рыбные ресурсы России| Väljaanne = Состояние речных, пресноводных биоресурсов России| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 7.01.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110107034209/http://protown.ru/information/hide/2639.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RoteListe">Zulka, K. P. (2007). "Rote Listen gefährdeter Tiere Österreichs" Teil 2: Kriechtiere, Lurche, Fische, Nachtfalter, Weichtiere. Lk 105.</ref> }} == Kirjandus == *"[[Loomade elu]]" 4. kd. "Kalad". (1979). Abakumov, V. A., Andrijašev, A. P. ''et. al'' (eestikeelse väljaande toim. Pihu, E.). Tallinn : Valgus, lk 227. ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|abakala}} {{Commons|Category:Ballerus ballerus|Abramis ballerus}} *[http://www.angeltreff.org/fische/friedfische/zope/zope.html Pilt] *[http://www.fishbase.org/Summary/SpeciesSummary.php?id=6374 Liigikirjeldus ja pilt] (inglise keeles) [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] 08jshlu6t85cty1mk0f1odj0fq6bq1l 0 91018 7231231 6722502 2026-09-09T10:37:04Z Kapsas123 209254 7231231 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Delta Amacuro osariik | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Estado Delta Amacuro | lipp = Flag of Delta Amacuro State.svg | lipu_link = [[Delta Amacuro osariigi lipp]] | vapp = Escudo_del_Estado_Delta_Amacuro.svg | vapi_link = [[Delta Amacuro osariigi vapp]] | pindala = 40200 | elanikke = 196960 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Tucupita]] | asendikaart = Venezuela | haldusüksuse tüüp = Q501094 }} '''Delta Amacuro osariik''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[osariik (Venezuela)|osariik]]) [[Venezuela]] idaosas. Asub [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ääres, piirneb kagus [[Guyana]]ga. Enamiku osariigi territooriumist hõlmab soostunud ja vihmaperioodil üleujutatud [[Orinoco]] [[delta]]. Osariigi staatuse sai [[1991]]. aastal. Halduslikult jaguneb 4 omavalitsusüksuseks (''municipio''): *[[Antonio Díazi vald]] *[[Casacoima vald]] *[[Pedernalesi vald]] *[[Tucupita vald]] Osariigis asub [[Orinoco-Mariusa delta rahvuspark]]. {{VNZ}} [[Kategooria:Venezuela osariigid]] 5abr0tubfdt816co20ugh9628ahhsqh 0 95840 7230824 7230785 2026-09-08T12:35:28Z Sendrasendra 225202 7230824 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{See artikkel| räägib kärbselistest; sõna "kärbes" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kärbes (täpsustus)]]; ''Brachycera'' on ka [[tirtsulised|tirtsuliste]] sünonüüm.}} {{Taksonitabel | nimi = Kärbselised | värvus = putukad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Fliege auf Brombeere.jpg | pildi_seletus = Kärbes | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kahetiivalised]] ''Diptera'' | alamselts = '''Kärbselised''' ''Brachycera'' }} [[Fail:Porikärbes.jpg|pisi|Porikärbse pea]] [[Fail:Kärbse suu.jpg|pisi|Kärbse suu]] '''Kärbselised''' (''Brachycera'') on [[kahetiivalised|kahetiivaliste]] alamselts, kuhu kuuluvad Eestis 76 sugukonna esindajad. See rühm on väga vormirikas. Paljud on väiksed, vaevalt 2-3 millimeetrit pikad, näiteks [[küürkärblased]], [[kõdukärblased]], [[kaevandikärblased]]. Vähem on suuri vorme, näiteks [[veiseparm]] ja [[küttkärbes]] - mõlemad on kuni 2,8 sentimeetrit pikad. Osa liike, eriti sugukondadest [[sirelased]] ja [[herilkärblased]] meenutavad herilasi või mesilasi. Osa kärbeste vastsed on koduloomade siseparasiidid (näiteks [[veise-nahakiin]]). Osa kärbeste vastsed on taimetoidulised ([[kapsakärbes]], [[sibulakärbes]], [[peedikärbes]].) Osa kärbeste vastseid elavad laguainetes, ka sõnnikus ([[harilik roojakärbes]]) Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. == Paljunemine == Palja silmaga on isastel ja emastel kärbestel vahet enamasti raske teha, aga mikroskoobi all on see tavaliselt võimalik. Vahet tehakse genitaalide järgi. Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on [[surukärblased|surukärblaste]] pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Kärbseliste sigimiskäitumine ja areng on mitmekesine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Näiteks üks emane [[äädikakärbes]] võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestab 25° juures 8–10 päeva. Väga viljakas ja kiire arengutsükliga on ka [[harilik toakärbes]]. Tema eelistab muneda [[sõnnik]]ule, kuid ka mujale, kus on vastsete arenguks sobivad tingimused. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, valged. Ühte kohta muneb ta kuni 150 muna. == Toitumine == Vahet tuleb teha vastsete ja valmikute toidulaual. Näiteks parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarist. Niisuguseid kärbselisi, kes inimesi otseselt häirivad: imevad verd, ronivad prügikastides, munevad toidule jne, on umbes saja liigi ringis. Liike, kellega me iga päev kokku puutume, neid sageli seejuures tähele panemata, on palju rohkem. Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest. Inimese ja loomade välisparasiidid on peamiselt [[parmlased]] (33 liiki), [[raudkärblased]] (7 liiki), nende hulgas [[põdrakärbes]], [[hobuse-raudkärbes]]. Parmude kõrval imevad inimeste ja eriti koduloomade verd veel [[pistekärbsed]] sugukonnast [[päriskärblased]] (''Muscidae''). == Kärbseliste sugukonnad == * [[Parmlased]] (''Tabanidae'') * [[Röövkärblased]] (''Asilidae'') * [[Kägukärblased]] (''Bombyliidae'') * [[Surukärblased]] (''Empididae'') * [[Kurvitskärblased]] (''Rhagionidae'') * [[Küürkärblased]] (''Phoridae'') * [[Sirelased]] (''Syrphidae'') * [[Sookärblased]] (''Ephydridae'') * [[Herilkärblased]] (''Conopidae'') * [[Viljakärblased]] (''Chloropidae'') * [[Kaevandikärblased]] (''Agromysidae'') * [[Päriskärblased]] (''Muscidae'') * [[Kõdukärblased]] (''Drosophilidae'') * [[Laibakärblased]] (''Sarcophagidae'') * [[Nahakiinlased]] (''Hypodermatidae'') * [[Maokiinlased]] (''Gasterophilidae'') * [[Ninakiinlased]] (''Oestridae'') * [[Vastsekiinlased]] (''Tachinidae'') * [[Ogakärblased]] (''Stratiomyidae'') * [[Raudkärblased]] (''Hippoboscidae'') * [[Täikärblased]] (''Braulidae'') * [[Nahkhiirekärblased]] (''Nycteribiidae'') * [[Seenekärblased]] (''Platypezidae'') [[Kategooria:Kahetiivalised]] m5vdi12emhi6vrakljpxeqt83ok0508 0 101415 7231261 7140949 2026-09-09T10:52:36Z Kuriuss 38125 7231261 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Gregorius XII |pilt = Girolamo Muziano – Portrait of Pope Gregory XII (Musei Vaticani).jpg<!--[[Girolamo Muziano]], ''Ritratto di papa Gregorio XII''; XVI secolo ([[olio su tela]], [[Musei Vaticani]])--> |sünninimi = Angelo Correr |valitsemisaja algus= [[30. november]] [[1406]] |valitsemisaja lõpp= [[4. juuli]] [[1415]] |eelkäija = [[Innocentius VII]] |järeltulija = [[Martinus V]] |sünnikuupäev = [[1325]] ? |sünnikoht = [[Veneetsia]] |surmakuupäev = [[18. oktoober]] [[1417]] |surmakoht = [[Recanati]] |vapp = C o a Gregorio XII.svg |maetud = [[Duomo di Recanati|Concattedrale di San Flaviano]] }} '''Gregorius XII''' ('''Angelo Correr;''' ka '''Angelo Coraria''', '''Angelo Corrario''' või '''Angelo Corraro''', [[1325]] ? – [[18. oktoober]] [[1417]]) oli [[paavst]] [[1406]]–[[1415]]. Ta oli 205. paavst. Ta oli neljas ja viimane paavst [[suur skisma|suure skisma]] ajal. Angelo Correr sündis [[Veneetsia]]s 1325. aastal või [[1335]]. aasta paiku [[aadlik]] Niccolò di Pietro Correri ja tema naise Polissena peres. Correr õppis [[teoloogia]]t ja sai [[magistrikraad]]i. ==Ametid== *Veneetsia katedraali [[kanoonik]] *[[23. märts]] [[1377]] – [[1390]] Veneetsia Corone kiriku [[dekaan]] *[[Bologna ülikool]]i teoloogiaprofessor *[[Oktoober]] [[1380]] – [[21. november]] 1390 [[Castello]] [[piiskop]] *[[21. veebruar]] [[1387]] [[legaat]] ja maksukoguja [[Istria]]s ja [[Dalmaatsia]]s *Negreponte piiskop *[[1. detsember]] 1390 – [[23. oktoober]] [[1409]] Konstantinoopoli titulaarpatriarh *[[20. aprill]] [[1395]] – [[1413]] [[Koroni]] (Coron) administraator *[[1399]] – legaat [[Napoli]]s *[[4. aprill]] [[1405]] [[Ancona]] [[kuberner]] *[[12. juuni]] 1405 – [[30. november]] 1406 San Marco [[kardinal|kardinalpreester]] ==1406. aasta [[konklaav]]== Gregorius XII valiti paavstiks 30. novembril 1406 Roomas ja krooniti [[19. detsember|19. detsembril]] kardinal [[Rinaldo Brancaccio]] poolt. Ta oli paavstiks saades vanim isik pärast [[Gregorius IX]]-t. [[18. november|18.]]–30. novembrini 1406 toimunud konklaavil osales 14 kardinali, kes andsid vande, et teevad valituks osutumise korral kõik selleks, et skismat likvideerida. Samuti lubas neist igaüks, et ei määra ametisse uusi kardinale ja alustab [[vastupaavst]]iga kolme kuu jooksul läbirääkimisi, et lõpetada skisma.<ref name="Skisma" /> '''1406. aasta konklaavil osalenud kardinalid''' #[[Angelo Acciaioli]] #[[Angelo d'Anna de Sommariva]] #[[Rinaldo Brancaccio]] #[[Antonio Calvi]] #[[Corrado Caraccioli]] #[[Martinus V|Oddone Colonna]] #Angelo Correr #[[Antonio Gaetani]] #[[Jean Gilles]] #[[Landolfo Maramaldo]] #[[Giovanni de' Migliorati]] #[[Enrico Minutoli]] #[[Giordano Orsini]] #[[Pietro Stefaneschi]] ==Suur skisma== {{Vaata|Suur skisma}} Gregorius XII kuulutas paavstiks saades oma valmisolekut skisma likvideerimiseks. Ta saatis delegatsiooni vastupaavst [[Benedictus XIII (vastupaavst)|Benedictus XIII]] juurde, kellega lepiti kokku, et Gregorius XII ja Benedictus XIII kohtuvad [[Savona]]s hiljemalt [[1. november|1. novembril]] [[1407]].<ref name="Benedictus13" /> Gregorius XII siirdus 1407 [[Rimini]]sse, kuid hakkas kahtlema Savonasse minekus, sest vastupaavst keeldus andmast lubadust oma tagasiastumiseks, mistõttu plaanitud kohtumine ei leidnud aset. Paavst siirdus [[Lucca]]sse, kus pidas [[4. mai]]l [[1408]] kardinalidega nõu tekkinud olukorra üle, keelates kardinalidel linnast ilma tema loata lahkuda.<ref name="Skisma" /><ref name="Lucca" /> Paavsti nõudest hoolimata siirdusid Savona kohtumise läbikukkumise järel mitmed kardinalid [[Pisa]]sse, kus nad pidasid [[Pisa kirikukogu|kirikukogu]]. Paavst kutsuti Pisasse, kuid ta keeldus sinna minemast, kuna see kirikukogu polnud tema poolt ametlikult kokku kutsutud ja selle volitused olid seega ametlikult kehtetud. Pisas süüdistati nii Gregoriust kui Benedictust mitmes punktis, mille peale Gregorius XII taunis oma tagasiastumise kohta tehtud ettepanekuid kui ketserlikke. Teda toetasid Pisas [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprechti]] saadikud ja [[Carlo Malatesta]].<ref name="Pisa" /> [[5. juuni]]l 1409 tagandati Pisa kirikukogu otsusega ametist nii Gregorius XII kui ka Benedictus XIII kui "skismaatikud, ketserid ja vandemurdjad" ning [[26. juuni]]l valiti paavstiks [[Aleksander V (vastupaavst)|Aleksander V]].<ref name="Aleksander5" /> Gregorius XII toetajateks jäid [[Napoli]], [[Saksamaa]], [[Ungari]] ja [[Baieri]]. Gregorius XII avas [[6. juuli]]l 1409 oma kirikukogu [[Cividale del Friuli]]s, kus ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] nii Aleksander V kui Benedictus XIII. [[6. september|6. septembril]] 1409 lahkus ta Cividale del Friulist [[Gaeta]]sse, kust ta [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1411]] pagendati.<ref name="Gaeta" /> Kui [[Konstanzi kirikukogu]]l arutati taas skisma lõpetamist, alustati Gregorius XII-ga läbirääkimisi. Paavst ei tunnustanud kirikukogu, kuna see polnud tema poolt kokku kutsutud. Kirikukogule juriidilise staatuse saamiseks veendi paavsti andma vastavat luba ja seejärel veendi teda tagasi astuma. Kardinal [[Giovanni Domenici]] luges [[4. juuli]]l 1415 kardinalidele ette Gregorius XII loa oikumeenilise kirikukogu tegevuse kohta ning seejärel teatas Carlo Malatesta paavsti tagasiastumisest.<ref name="Konstanz" /><ref name="Martinus" /> ==Suhted kirikuinstitutsioonidega== Gregorius XII andis 1408. aastal olivetaanide käsutusse [[Padova]] Santa Giustina kloostri.<ref name="Olivet" /><ref name="Benedikt" /> ==Teoloogilised vaidlused== Gregorius XII saatis 1408. aastal seoses [[John Wycliffe]]'i vaadete levimisega [[Tšehhi]]s kirja [[Praha]] peapiiskopile.<ref name="Hus" /> ==Uued piiskopkonnad== *[[28. august]] [[1412]] – Lvivi peapiiskopkond *[[13. jaanuar]] 1413 – Nardò piiskopkond [[Itaalia]]s ==Gregorius XII kultuuriloos== Gregorius XII kinnitas 1408. aastal [[Siena ülikool]]i privileegid.<ref name="Siena" /><ref name="Siena1" /> ==Onupojapoliitika== Gregorius XII määras oma venna Filippo Correri poja [[Antonio Correr]]i kardinaliks. Gregorius XII õde Beriola abiellus Angelo Condulmeriga. Nende poeg [[Eugenius IV|Gabriele Condulmer]] sai kardinaliks. Gregorius XII õde Caterina abiellus Bartolomeo Barbarigoga. Nende poeg [[Angelo Barbarigo]] sai kardinaliks. ==Uued kardinalid== Gregorius XII pühitses 14 kardinali 2 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Eugenius IV]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 1 inglane ja 1 poolakas. #konsistoorium [[9. mai|9. mail]] 1408 ##[[Antonio Correr]] ##Gabriele Condulmer (Eugenius IV) ##[[Giovanni Dominici]] ##[[Giacopo del Torso]] #konsistoorium [[19. september|19. septembril]] 1408 ##Angelo Barbarigo ##[[Bandello Bandelli]] ##[[Ludovico Bonito]] ##[[Angelo Cino]] ##[[Matthäus von Kraków]] ##[[Luca Manzoli]] ##[[Pietro Morosini]] ##[[Ottaviano Ottaviani]] ##[[Philip Repington]] ##[[Vicente de Ribas]] ==Tagasiastumine ja surm== Gregorius XII astus [[4. juuli]]l 1415 ametist tagasi. Hiljem on ametist tagasi astunud [[Benedictus XVI]]. Gregorius määrati seejärel Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopiks ja legaadiks Anconas. Temast oleks uue paavsti valimise järel saanud katoliku kirikus paavsti järel tähtsuselt teine isik, kuid ta ei tohtinud osaleda konklaavil.<ref name="Amet" /> Gregorius XII suri 18. oktoobril 1417 [[Recanati]]s ja ta maeti Recanati katedraali. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aleksander5">{{cite web |last= Peterson|first= John Bertram|date=1907|title= Alexander V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01288a.htm}}</ref> <ref name="Benedictus13">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1910|title=Pedro de Luna. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09431c.htm}}</ref> <ref name="Skisma">{{cite web |last= Salembier|first= Louis|date=1912|title=Western Schism. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13539a.htm}}</ref> <ref name="Hus">{{cite web |last= Wilhelm|first= Joseph|date=1910|title= Jan Hus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07584b.htm}}</ref> <ref name="Amet">{{cite web |last=Fanning|first= William|date=1907|title=Abdication. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01031a.htm}}</ref> <ref name="Benedikt">{{cite web |last= Alston|first=George Cyprian|date=1907|title=The Benedictine Order. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02443a.htm}}</ref> <ref name="Gaeta">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Gaeta. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06333a.htm}}</ref> <ref name="Konstanz">{{cite web |last= Shahan|first= Thomas|date=1908|title=Council of Constance. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04288a.htm}}</ref> <ref name="Lucca">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1910|title=Lucca. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09405a.htm}}</ref> <ref name="Martinus">{{cite web |last= Ott|first=Michael|date=1908|title=Pope Martin V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09725a.htm}}</ref> <ref name="Olivet">{{cite web |last= Almond|first=Joseph Cuthbert|date=1911|title=Olivetans. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11244c.htm}}</ref> <ref name="Pisa">{{cite web |last= Salembier|first= Louis|date=1911|title= Council of Pisa. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12112b.htm}}</ref> <ref name="Siena">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=Siena. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13779a.htm}}</ref> <ref name="Siena1">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=University of Siena. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13781a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *''[[Liber pontificalis]]''. *[[Micheline Soenen]]. ''Lettres de Grégoire XII (1406–1415)''. Bruxelles-Roma, 1976. *[[Aloysius Ludovicus Taŭtu]]. ''Acta Gregorii P.P. XII (1406–1415)''. Roma, 1970. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1406-1415-_Gregorius_XII.html Gregorius XII dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Hermann Diener]]. ''Kanzleiregister der Päpste Bonifaz IX., Innocenz VII., Gregor XII., Alexander V. und Johannes XXIII. (1389–1415). Verluste und Bestand''. "Römische Kurie. Kirchliche Finanzen. Vatikanisches Archiv. Studien zu Ehren von Hermann Hoberg". Roma, 1979: 107–133. *[[Konrad Eubel]]. ''Die "provisiones praelatorum" durch Gregor XII. nach Mitte Mai 1408''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und für Kirchengeschichte", 10, 1896: 99–131. *[[Heinrich Finke]]. ''Papst Gregor XII. und Konig Sigismund im Jahre 1414''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und für Kirchengeschichte" I, 1887: 354–371. *[[Franco Foschi]]. ''Recanati alla fine del Grande Scisma: Gregorio XII e Carlo Malatesti''. "Atti e memorie (Marche)" 92 (1987): 173–255. *[[Dieter Girgensohn]]. ''Kardinal Antonio Caetani und Gregor XII. in den Jahren 1406–1408: vom Papstmacher zum Papstgegner''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" 64, 1984: 116–226. *Dieter Girgensohn. ''Venezia e il primo veneziano sulla cattedra di S. Pietro: Gregorio XII (Angelo Correr). 1406–1415''. Venezia, 1985. *Dieter Girgensohn. ''Reste von Rubrizellen aus einem verlorenen Register Gregors XII. Ein Beitrag zur Kenntnis der römischen Obödienz im Jahre 1412''. K. Borchardt, Enno Bünz, "Forschungen zur Reichs-, Papst- und Landesgeschichte. Peter Herde zum 65. Geburtstag von Freunden, Schülern und Kollegen dargebracht". II Stuttgart, 1998: 723–743. *[[Germano Gualdo]]. ''"Litterae ante coronationem" agli inizi del '400. 1. Innocenzo VII e Gregorio XII''. "Atti. Istituto Veneto di Scienze, Lettere ed Arti, Classe di Scienze Morali, Lettere ed Arti" 140, 1982: 289–306. *Germano Gualdo. ''Un piccolo enigma diplomatico-curiale "A. de Florentia scriptor apostolicus" di papa Gregorio XII (1406–1415)''. "Scritti Luigi Pesce" 2001: 151–174. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]. ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Alessandro Lisini]]. ''Papa Gregorio XII e i Senesi''. "La Rassegna Nazionale", 18, 1896: 97–117, 280–321. *[[Angelo Mercati]]. ''La biblioteca privata e gli arredi di cappella de Gregorio XII''. "Miscellanea Francesco Ehrle. Scritti di storia e paleografia", V. Roma, 1924. *Angelo Mercati. ''Una fonte poco nota per la storia di Gregorio XII''. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 50, 1927: 231–238. *[[Livarius Oliger]]. ''Il clero della basilica romana di S. Clemente (Con due bolle inedite d'Innocenzo IV e di Gregorio XII)''. "Antonianum" 15, 1940: 309–322. *[[Jürgen Petersohn]]. ''Papst Gregors XII. Die Flucht aus Cividale (1409) und die Sicherstellung des päpstlichen Paramentenschatzes''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und für Kirchengeschichte" 58, 1963: 51–70. *[[Edoardo Piva]]. ''Venezia e lo scisma durante il pontificato di Gregorio XII (1406–1409). Contributi dall'Archivio di Stato di Venezia''. "Nuovo Archivio Veneto" 13, 1897: 135–58. *[[Karl Quandt]]. ''Papst Gregor XII''. 1921. *F. Raffaelli. ''Il monumento di papa Gregorio XII e i suoi donativi alla cattedrale basilica di Recanati''. Fermo, 1877. *[[Emilio Re]]. ''Il tesoro di Gregorio XII e la sua divisione''. "Atti e memorie (Marche)" 1, 1916: 11–66. *[[Heinrich Volbert Sauerland]]. ''Gregor XII. von seiner Wahl bis zum Vertrage von Marseille''. "Historische Zeitschrift" 34, 1875: 74–120. *Heinrich Volbert Sauerland. ''Kardinal Johann Dominici und Papst Gregor XII''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 15, 1895: 387–417. *[[Gustav Sommerfeld]]t. ''Eine Invektive aus der Zeit des Pisaner Konzils: Bartholomäus de Monticulo gegen Papst Gregor XII. (1.11. 1408)''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 28, 1907: 188–198. *[[Luigi Zanutto]]. ''Itinerario del pontefice Gregorio XII da Roma (9 agosto 1407) a Cividale del Friuli (26 maggio 1409)''. Udine, 1901. *[[Camille Tihon]]. ''Les expectatives in forma pauperum de Grégoire XII (1er janvier 1407)''. "Bulletin de l'Institut historique Belge de Rome" 6, 1926: 71–102. *[[Giorgio Tori]]. ''Nicolao degli Onesti, Vicario di Paolo Guinigi, e la visita a Montecarlo di Gregorio XII (26 gennaio 1408)''. "Archivio storico italiano" 128, 1970: 475–489. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/07001a.htm Artikkel Gregorius XII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1405.htm#Correr Artikkel Gregorius XII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1406 1406. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#GregoryXII Gregorius XII määratud kardinalid.] {{commonscat|Gregorius XII}} {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Innocentius VII]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1406]]–[[1415]] |järgnev = [[Martinus V]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Surnud 1417]] 5yvfj9ysv284r9fbcpy2posgwb4vixn 0 103061 7231215 7027153 2026-09-09T10:23:53Z Kapsas123 209254 7231215 wikitext text/x-wiki [[File:Britskorthaar-64091287828362D7bA.jpg|thumb|right|Briti lühikarvaline kass]] '''Briti lühikarvaline kass''' on [[kassitõug]]. [[Pilt:Britishblue.jpg|thumb|Sinine Briti lühikarvaline]] == Ajalugu == See tõug on tõenäoliselt arenenud kodukassidest, kelle tõid Briti saartele ligikaudu 2000 aastat tagasi Rooma asunikud.<ref name="Rixon">Angela Rixon. ''Kassitõugude piibel'', Tallinn: Sinisukk, 2006. ISBN: 9985739868</ref> 19. sajandi lõpul peeti esimesed kassinäitused, kus oli lühikarvalisi küllaltki palju. Hiljem hakkasid nad populaarsuselt angooradele ja Pärsia kassidele alla jääma. Alles 1930. aastast saab rääkida Briti lühikarvalise vastu ilmutatud huvi kasvust. Briti lühikarvaline oli ka üks esimesi kassitõuge 1871. aastal toimunud esimesel riiklikul kassinäitusel Londonis Crystal Palace'is. <ref name="Alderton"> David Alderton, Alan Edwards, dr. Peter Larkin, Mike Stockman. '' Lemmikloomade ja lemmikloomahoolduse entsüklopeedia : suur kogupereteejuht lemmikloomatõugude ja lemmikloomahoolduse juurde'', Tallinn: Sinisukk, 2006. ISBN: 9949140390</ref> Toona peeti ja esitleti näitustel palju Idamaadest pärit tõukasse (siiamid, angoorad ja Pärsia pikakarvaliste eelkäijad). Kodukasside aretusega süstemaatiliselt ei tegeletud. Lõpuks otsustasid aretajad luua tõu, mis oleks Idamaade õblukese kehaehitusega kasside vastand. Eesmärk oli saavutada lühikese karvkattega kass, kellel oleks angoora kassi tugev kehaehitus. Selleks ristati tugeva kehaehitusega kodumaiseid kasse Pärsia kassidega. Eriti šikiks peeti sinise karvastikuga kasse. <ref name="Verhoef-Verhallen"> Esther Verhoef-Verhallen. ''Kassientsüklopeedia'', Tallinn: Sinisukk, 2004. ISBN: 9985737946</ref> Järjekordselt vähenes lühikarvaliste arvukus II maailmasõja ajal, kui paljud kassihuvilised pidid oma harrastusest loobuma ja lasid oma lemmikud kohitseda. Tõupuhtaid isaseid oli pärast sõda vähe, seetõttu hakati Briti kasse hakati ristama välismaa lühikarvalistega. Tagajärjena kannatas Briti tõu nõuetekohane välimus ja 1950. aastate alguses üritati aretusvigu parandada, paaritades lühikarvalisi hoolega valitud siniste Pärsia kassidega. Nii saavutati mõne põlvkonna järel tõupuhtad lühikarvalised, kes vastavad praeguseni kehtivale rangele standardile. Nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides paaritatakse Briti lühikarvalisi ainult omavahel ja ristamine Pärsia kassiga pole enam lubatud.<ref name="Rixon" /> == Põhitunnused== *'''Klass''' – lühikarvaline. *'''Kasv''' – suur ja kogukas, aga mitte ülekaaluline. Keskmise suurusega või suured kassid *'''Kehaehitus''' – tugev kere, lame selg, lai rind. Lai rinnak ja õlavööde. *'''Pea''' – väga lai ja ümmargune, tugev lõug, lai kolp. Põsed pruntis, kael lühike ja jäme. *'''Kõrvad''' – keskmise suurusega, pea juures laiad ja ümaratipulised ning asetsevad teineteisest kaugel. *'''Saba''' – pikkus on proportsioonis kerega. Juure lähedal jäme, saba peeneneb ümara otsa poole. *'''Kasukas''' – lühike ja tihe, mitte kahekordne või villataoline. Puudutamisel tundub karv elastne ja turris. *'''Silmad''' – suured, ümmargused ja hästi avali. Värv sõltub kasuka toonist. *'''Nina''' – võrdlemisi lai, lühike, sirge. *'''Lõug''' – tugev ja hästi arenenud. *'''Jalad''' – lühikesed kuni keskmised ja tugeva kondiga. *'''Käpad''' – suured, ümarad. <ref name="Rixon" /> <ref name="Verhoef-Verhallen" /> <ref name="Alderton" /> *'''Värvused ja mustrid''' # Ühevärvilised: valge (siniste, oranžide või eri värvi silmadega), must, šokolaadipruun, lilla, sinine, kreemikas, punane, kaneelpruun ja kollakaspruun. # Kahevärvilised: hõbedane, sinine hõbedane, šokolaad/hõbe, lilla/hõbe, punane/hõbe, kreemikas/hõbe, must kilpkonnamuster/hõbe, kreemsinine/hõbe, šokolaadpruun kilpkonnamuster/hõbe, kreemlilla/hõbe, pruun, šokolaadpruun, lilla, sinine, punane, kreemikas, pruun kilpkonnamuster, kreemsinine, šokolaadpruun kilpkonnamuster ja kreemlilla. # [[Kasukakirjaline kass|Kasukakirjalised]]: klassikaline, makrellimustriline või tähniline. # [[Kilpkonnavärvi]]: must kilpkonn, šokolaadpruun kilpkonn, kreemine kilpkonn ja lilla kilpkonn. # [[Kalingurmustriline]]: must kilpkonnamuster + valge, sinine kilpkonnamuster + valge, šokolaadpruun kilpkonnamuster + valge, lilla kilpkonnamuster + valge, must + valge, sinine + valge, šokolaadpruun + valge, lilla + valge, punane + valge, kreemikas + valge. # [[Suitsukarva (värvus)|Suitsukarva]]: kõik iseseisvad värvused, välja arvatud valge, kaneelpruun, ja kollakaspruun) ning kõik kilpkonnamustri värvilahendused. # Tipmised värvid: Säravavalge karv, iga karva otsas iseseisva värvuse hulka kuuluv täpp või kilpkonnamustris sisalduvat värvi täpp. Kuldsel tipmisel versioonil mustad karvatipud. # Maskiga: Maski värvus võib olla iga iseseisev värvus, kasukakirjalise, hõbedase kasukakirjalise, kilpkonnamustriga või suitsukarva kassi värvus. Silmad on sinised. <ref name="Alderton" /> == Iseloom ja hooldamine == Tüüpiline Briti lühikarvaline on leebe, sõbralik ja tasase loomuga vähenõudlik kass, kes ei tee valju häält. Ta on üldjuhul arukas ja rahulik ning vastab kiindumusele meelsasti. Nad on kohanemisvõimelised, seega võivad elada nii korteris kui ka maamajas. Esimesel kahel eluaastal on nad sama mänguhimulised kui muud tõugu kassid, hiljem muutuvad rahulikumaks. Oskavad endale ise tegevust leida, võivad tundide kaupa magada, kui peavad siiski lugu silitustest ja lähedusest. Saavad üldiselt läbi ka teiste kasside ja koertega, sobivad ka lastega peredesse.<ref name="Rixon" /><ref name="Verhoef-Verhallen" /> Briti kassi kasukas on küll lühike, kuid üsna tihe, mistõttu tuleb seda regulaarselt hooldada, põhjalikult harjata ja kammida. Tähtis on kassipoegi maast madalast iga päev kammimisega harjutada, et see ei muutuks neile hiljem vastumeelseks. Silmi ja kõrvu tuleb vajaduse korral õrnalt vatipulgaga puhastada. Kasuka läigitamiseks võib kasutada harjamiskinnast või siidsalli. <ref name="Rixon" /> == Näitusepunktid == ===100 näitusepunkti jaotus=== # Kasukas – 35 # Kere, jalad ja käpad – 25 # Pea ja kõrvad – 20 # Silmad – 10 # Saba – 10 ===Miinuspunktid=== # silmatorkavalt nõgus nina # Normist pikem kasukas # Vale värvus ===Diskvalifitseerivad omadused=== # Vale silmade värvus # Puudulik saba # Pikk ja kahune kasukas # Vale varvaste arv # Valge "medaljon" või muu valge muster # Vale ninapeegli või mõhnade värvus # Haigusnähud # Väärarenditega suu <ref name="Rixon" /> ==Viited== {{viited}} {{commons|Category:British shorthair|Briti lühikarvaline kass}} [[Kategooria:Kassitõud]] {{DEFAULTSORT:Briti_lühikarvaline}} rnh4475ps1plz23qcoqp8juw18v1ze6 0 104201 7231127 6105489 2026-09-09T05:43:24Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Meditsiin]]; lisatud [[Kategooria:Eesti tervishoid]] 7231127 wikitext text/x-wiki {{liita|Tartu tervishoiuasutuste loend}} {{lisapildid}} '''Tartu tervishoiukorraldust''' koordineerib [[Tartu]] [[Tartu Linnavalitsus|Linnavalitsuse]] [[Tartu Linnavalitsuse Tervishoiuosakond|tervishoiuosakond]]. Tartus osutavate [[raviteenus]]te omapära tuleneb kahest asjaolust: *Tartu on [[Lõuna-Eesti]] regionaalne keskus *Tartus asub [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskond]] Asjaolu, et Tartu on Lõuna-Eesti regionaalne keskus, annab põhjenduse koondada Tartusse tehnoloogiamahukaid ja teabemahukaid raviteenuseid, mida ei ole otstarbekas osutada väiksemates [[asula]]tes. Analoogne olukord tingib ka [[Tallinn|Tallinnas]] kallite raviteenuste osutamise mõttekuse. Ülikooli arstiteaduskonna olemasolu seab Tartu raviteenuste osutamisel [[Eesti]] tingimustes unikaalsesse olukorda. Ajakohase oskusteabe olemasolu tahes või tahtmata koondab komplitseeritud meditsiiniliste juhtumite lahendamise Tartusse. Nendest kahest mainitud asjaolust tulenevalt tuleb Tartu tervishoiu poliitikat kujundada mitte ainult Tartu keskselt, vaid tuleb arvestada: *Lõuna-Eesti vajadusi *Eesti vajadusi. Tartu keskne tervishoiukorraldus järgib Eestis väljakujunenud üldiseid põhimõtteid.<ref>{{netiviide | URL =http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ | Pealkiri =Ravikindlustuse kontrollimine | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Eesti haigekassa | online =04.10.2007 | Keel = eesti}}</ref> ==Vaata ka== *[[Tartu tervishoiuasutuste loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Eesti tervishoid]] ib5wemuvkw09mkvfcw30oaq4s4h7jfv 0 108183 7231230 5062203 2026-09-09T10:35:51Z Kapsas123 209254 7231230 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Aleksandria kubernerkond | omakeelne_nimi_1 = araabia | محافظة الاسكندرية| Muḩāfaz̧at al-Iskandarīyah | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 2679 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Aleksandria]] | asendikaart = Egiptus | haldusüksuse tüüp = Q56061 }} '''Aleksandria kubernerkond''' on [[1. järgu haldusüksus]] [[Egiptus]]es. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.alexandria.gov.eg/ Ametlik koduleht] (''araabia keeles'') * [http://www.amwague.net/amwague/dec/ketab.htm Aleksandria kuberneride nimekiri fotodega (1798–2000)] (''araabia keeles'') {{EGY}} [[Kategooria:Egiptuse kubernerkonnad]] l9qeo3vda7n34211bsrprbo0mqj88x5 0 118670 7230880 7203722 2026-09-08T15:15:14Z ~2026-48762-41 237148 7230880 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Ettevõte | nimi = Nokia Corporation | logo = Nokian logo (2023).svg | tüüp = börsiettevõte<br><small>({{OMX|HEX24311|NOK1V}}, {{nyse|NOK}})</small> | asutamisaeg = 1865 ([[Nokia]], [[Soome]]) | asutajad = [[Fredrik Idestam]]<br />[[Leo Mechelin]] | peakorter = [[Espoo]] | võtmeisikud = [[Sari Baldauf]]<ref>{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/johto-ja-hallinto/hallitus/tutustu-hallitukseemme/ |pealkiri=Tutustu hallitukseemme |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (juhatuse esimees)<br>[[Justin Hotard]]<ref name="johtoryhma">{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/yritys/johto-ja-hallinto/johtoryhma/ |pealkiri=Johtoryhmä |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (president, tegevjuht)<br>Marco Wirén<ref name="johtoryhma" /> | valdkonnad = [[telekommunikatsioon]], [[tarkvara]] | tooted = [[mobiitelefon]]id, [[nutitelefonid]], telekommunikatsioonivõrgud, [[arvuti]]d, [[tarkvara]]<br/>([[Nokia toodete loend|toodete loend]]) | teenused = [[internetiteenus]]ed | käive = {{kasum}} 23,22 mld € (2015) | tegevuskasum = {{kasum}} 5,453 mld € (2015) | puhaskasum = {{kasum}} 1,68 mld € (2015) | vara = {{kasum}} 45,06 mld € (2015) | omakapital = {{kasum}} 9,44 mld € (2015) | töötajaid = 102 761 (2017) | tütarfirmad = [[Nokia Networks]]<br>[[Nokia Technologies]] }} '''Nokia''' on [[Soome]] [[telekommunikatsioon]]i- ja [[infotehnoloogia]]ettevõte. Nokia on olnud maailma suurim mobiiltelefonide tootja.{{millal}} 2011. aastal sõlmis Nokia lepingu [[Microsoft]]iga, mille järgi Nokia järgmised telefonid kasutavad operatsioonisüsteemi [[Windows Phone]]. Hiljem ostis Microsoft 5,44 miljardi euro eest Nokia seadmete ja teenuste haru, mida asus juhtima Nokia senine tegevjuht [[Stephen Elop]].<ref>[https://www.aripaev.ee/article/2013/9/3/microsoft-ostis-nokia-ara Microsoft ostis Nokia ära] Äripäev, 03.09.2013</ref> Edaspidi on Nokia keskendunud telekommunikatsiooni taristu loomisele. 2016. aastal omandas Nokia ettevõtte [[Withings]] eesmärgiga luua tooteid [[nutistu]] turule.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3670831/nokia-ostab-170-miljoniga-mobiilse-tervishoiufirma-withings Nokia ostab 170 miljoniga mobiilse tervishoiufirma Withings] Postimees, 26.04.2016</ref> 2016. aasta teatas Nokia, et annab Soome [[HMD Global]]i õiguse kasutada oma kaubamärki mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootmisel.<ref>[https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/12/03/nokia-tuleb-taas Nokia tuleb taas] Äripäev, 3.12.2016</ref> == Ajalugu == Nokia kasvas välja kolmest ettevõttest: Nokia AS, Soome Kummitehas (Suomen Gummitehdas Oy) ja Soome Kaablitehas (Suomen Kaapelitehdas Oy). Nokia asutati [[1865]]. Seda tegid [[kaevandus]][[insener]] [[Fredrik Idestam]] ja poliitik [[Leo Mechelin]], kes pärastpoole oli [[Helsingi]] linnanõukogu esimees ja [[Soome peaminister]]. Nad rajasid [[Tampere]] lähedale [[Tammerkoski]] [[kärestik]]ule [[saeveski]]. [[1868]] rajas Idestam Tamperest 15 km kaugusele lääne suunas [[Nokia]] linna lähedale teise [[vesiveski]]. See asus [[Nokianvirta]] jõel, mille võimsus oli suurem. [[1871]] reorganiseerisid Idestam ja Mechelin selle ettevõtte [[aktsiaselts]]iks ja andsid sellele nimeks Nokia, mis püsib tänapäevani. [[19. sajand]]i lõpul soovis Mechelin hakata Nokias [[elekter|elektrit]] tootma, aga see kava põrkus Idestami vastuseisule. Kuid [[1896]] tõmbus Idestam ettevõtte juhtimisest tagasi ja seetõttu sai Mechelin [[1898]] ettevõtte juhiks. Sellel kohal oli ta elu lõpuni (suri [[1914]], Idestam suri [[1916]]). [[1902]] käivitas Nokia [[elektrijaam]]a. [[1898]] asutas Eduard Polón Soome Kummitehase, mis tootis [[kaloss]]e ja teisi [[kumm]]itooteid. [[20. sajand]]i algul rajas kummitehas Nokia linna lähedale oma tehased ja asus oma tooteid müüma Nokia nime all. Pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõppu sattus Nokia AS suurde rahapuudusse ja selleks, et tootmiseks edaspidigi elektrit saada, omandas kummitehas elektrijaama. [[1912]] asutas [[Arvid Wickström]] Soome Kaablitehase, mis tootis [[telefon]]i-, [[telegraaf]]i- ja elektrijuhtmeid. See sai aluseks Nokia hilisemale tegevusele juhtmete ja [[elektroonika]] tootmise vallas. [[1922]] omandas kummitehas ka kaablitehase. Soome esimene [[olümpiavõitja]] [[maadlus|maadleja]] [[Verner Weckman]] oli 16 aastat kaablitehase peainsener ja pärast seda sai ta [[1937]] kaablitehase juhiks. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] pidi Soome [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] maksma [[reparatsioon]]i ja kaablid olid osa sellest. See andis ettevõttele kindla aluse edaspidiseks. Kuigi nimetatud kolmel ettevõttel oli alates 1922 ühine omanik, liitusid nad juriidilises mõttes alles [[1967]]. Uus ettevõte tegutses esialgu paljudes tööstusharudes: ta tootis [[paber]]it, [[auto]]de ja [[jalgratas]]te [[rehv]]e, [[jalanõu]]sid, sealhulgas kummisaapaid, sidekaableid, [[teler]]eid ja muud koduelektroonikat, [[personaalarvuti|personaalarvuteid]], [[elektrigeneraator]]eid, [[kondensaator]]eid, [[plast]]i, [[alumiinium]]i, [[keemiline aine|keemilisi aineid]] ning sõjaväevarustust, näiteks [[gaasimask]]e ja sideseadmeid. Alates [[1983]] hakkas Nokia tarnima [[soome sõjavägi|Soome sõjaväele]] digitaalseid kantavaid krüpteeritud tekstipõhiseid sideseadmeid [[Sanomalaite M 90]], mis sai sõjaväes populaarseks ja mis paljudest nimetatud toodetest kõige rohkem sarnanes mobiiltelefonidega. [[1960]] loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja [[1964]]. aastal toodeti esimene [[VHF]]-telefon. Lõpuks otsustas Nokia lõpetada koduelektroonika tootmine ja keskenduda [[telekommunikatsioon]]i kõige kiiremini kasvavatele harudele. [[1988]] eraldati Nokiast rehve tootev ettevõte [[Nokian Renkaat]] Oy ja [[1990]] kummisaapaid tootev [[Nokian Jalkineet]] (viimane pole alates [[2005]] enam iseseisev). [[1990. aastad|1990. aastate]] jooksul likvideeris Nokia kõik oma tegevused, mis polnud seotud telekommunikatsiooniga. == Nokia telekommunikatsiooniettevõttena == [[Fail:Midpoint Nokia Karaportti.jpg|pisi|Nokia peakontor]] Ajaleht [[BusinessWeek]] hindas 2005. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma kuuendaks väärtusega 26,452 miljonit [[USA dollar]]it. Sellega oli ta kõige kallim väljaspool USA-d asuvate ettevõtete kaubamärkidest.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 320</ref> BusinessWeek hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Pärast [[iPhone]]'i turuletulekut 2007. aastal jäi Nokia [[nutitelefon]]ide turul hätta ja ettevõtte aktsiate turuväärtus vähenes paari aasta jooksul ligi kolm korda. Mobiiltelefonide turul üldiselt jäi Nokia positsioon tugevaks: 2009. aastal oli Nokia siiski suurim mobiiltelefonide tootja, müües rohkem telefone kui kolm peamist nutitelefonide alast konkurenti kokku. 2010. aasta 3. kvartalis müüs Nokia 26,5 miljonit nutitelefoni, 38% maailma nutitelefonide turust. 2011. aasta 2. kvartalis müüdi aga vaid 16,7 miljonit Nokia nutitelefoni, mis tähendab 22-protsendist turuosa langust 9 kuuga. Kuna Apple müüs 2011. aasta 2. kvartalis 20 miljonit uut iPhone'i, langes Nokia nutitelefonide müügis teisele kohale.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/49985047/nokia-turuosa-kaotust-peetakse-maailmarekordiks Nokia turuosa kaotust peetakse maailmarekordiks] Delfi, 22.7.2011</ref> Nokial on tehased 9 riigis ja tootearendusüksused 16 riigis. Müügiga tegeleti 2009. aastal enam kui 160 riigis. 2009. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte palgal 123 553 töötajat ([[Nokia Siemens Networks]] kaasa arvatud). Umbes 30% neist töötas tootearenduse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20101122105803/http://www.nokia.com/NOKIA_COM_1/About_Nokia/Sidebars_new_concept/Nokia_in_brief/In_briefJul10.pdf Nokia in brief 2010], juuli 2010</ref> Nokia [[aktsia]]d on noteeritud [[Helsingi börs|Helsingi]], [[Pariisi börs|Pariisi]] ja [[New Yorgi börs]]il. 2010. aastast oli ettevõtte tegevjuht [[Stephen Elop]]. [[2005]]–[[2010]] oli tegevjuht [[Olli-Pekka Kallasvuo]]. Alates 2006. aastast oli ta ühtlasi juhatuse esimees. == Vaata ka == * [[Nokia toodete loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *[http://www.nokia.fi/ Nokia koduleht] {{OMXS30}} {{OMXH25}} [[Kategooria:Soome ettevõtted]] [[Kategooria:Infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:Nokia| ]] [[Kategooria:New Yorgi börsil noteeritud ettevõtted]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] 98icwc44o8o1gmwtpuknk8xevod58c9 7230927 7230880 2026-09-08T16:55:03Z LNTG 197115 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230880|7230880]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48762-41|~2026-48762-41]] ([[User talk:~2026-48762-41|arutelu]]) 7230927 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Ettevõte | nimi = Nokia Corporation | logo = [[Pilt:Nokia 2023.svg|175px]] | tüüp = börsiettevõte<br><small>({{OMX|HEX24311|NOK1V}}, {{nyse|NOK}})</small> | asutamisaeg = 1865 ([[Nokia]], [[Soome]]) | asutajad = [[Fredrik Idestam]]<br />[[Leo Mechelin]] | peakorter = [[Espoo]] | võtmeisikud = [[Sari Baldauf]]<ref>{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/johto-ja-hallinto/hallitus/tutustu-hallitukseemme/ |pealkiri=Tutustu hallitukseemme |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (juhatuse esimees)<br>[[Justin Hotard]]<ref name="johtoryhma">{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/yritys/johto-ja-hallinto/johtoryhma/ |pealkiri=Johtoryhmä |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (president, tegevjuht)<br>Marco Wirén<ref name="johtoryhma" /> | valdkonnad = [[telekommunikatsioon]], [[tarkvara]] | tooted = [[mobiitelefon]]id, [[nutitelefonid]], telekommunikatsioonivõrgud, [[arvuti]]d, [[tarkvara]]<br/>([[Nokia toodete loend|toodete loend]]) | teenused = [[internetiteenus]]ed | käive = {{kasum}} 23,22 mld € (2015) | tegevuskasum = {{kasum}} 5,453 mld € (2015) | puhaskasum = {{kasum}} 1,68 mld € (2015) | vara = {{kasum}} 45,06 mld € (2015) | omakapital = {{kasum}} 9,44 mld € (2015) | töötajaid = 102 761 (2017) | tütarfirmad = [[Nokia Networks]]<br>[[Nokia Technologies]] }} '''Nokia''' on [[Soome]] [[telekommunikatsioon]]i- ja [[infotehnoloogia]]ettevõte. Nokia on olnud maailma suurim mobiiltelefonide tootja.{{millal}} 2011. aastal sõlmis Nokia lepingu [[Microsoft]]iga, mille järgi Nokia järgmised telefonid kasutavad operatsioonisüsteemi [[Windows Phone]]. Hiljem ostis Microsoft 5,44 miljardi euro eest Nokia seadmete ja teenuste haru, mida asus juhtima Nokia senine tegevjuht [[Stephen Elop]].<ref>[https://www.aripaev.ee/article/2013/9/3/microsoft-ostis-nokia-ara Microsoft ostis Nokia ära] Äripäev, 03.09.2013</ref> Edaspidi on Nokia keskendunud telekommunikatsiooni taristu loomisele. 2016. aastal omandas Nokia ettevõtte [[Withings]] eesmärgiga luua tooteid [[nutistu]] turule.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3670831/nokia-ostab-170-miljoniga-mobiilse-tervishoiufirma-withings Nokia ostab 170 miljoniga mobiilse tervishoiufirma Withings] Postimees, 26.04.2016</ref> 2016. aasta teatas Nokia, et annab Soome [[HMD Global]]i õiguse kasutada oma kaubamärki mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootmisel.<ref>[https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/12/03/nokia-tuleb-taas Nokia tuleb taas] Äripäev, 3.12.2016</ref> == Ajalugu == Nokia kasvas välja kolmest ettevõttest: Nokia AS, Soome Kummitehas (Suomen Gummitehdas Oy) ja Soome Kaablitehas (Suomen Kaapelitehdas Oy). Nokia asutati [[1865]]. Seda tegid [[kaevandus]][[insener]] [[Fredrik Idestam]] ja poliitik [[Leo Mechelin]], kes pärastpoole oli [[Helsingi]] linnanõukogu esimees ja [[Soome peaminister]]. Nad rajasid [[Tampere]] lähedale [[Tammerkoski]] [[kärestik]]ule [[saeveski]]. [[1868]] rajas Idestam Tamperest 15 km kaugusele lääne suunas [[Nokia]] linna lähedale teise [[vesiveski]]. See asus [[Nokianvirta]] jõel, mille võimsus oli suurem. [[1871]] reorganiseerisid Idestam ja Mechelin selle ettevõtte [[aktsiaselts]]iks ja andsid sellele nimeks Nokia, mis püsib tänapäevani. [[19. sajand]]i lõpul soovis Mechelin hakata Nokias [[elekter|elektrit]] tootma, aga see kava põrkus Idestami vastuseisule. Kuid [[1896]] tõmbus Idestam ettevõtte juhtimisest tagasi ja seetõttu sai Mechelin [[1898]] ettevõtte juhiks. Sellel kohal oli ta elu lõpuni (suri [[1914]], Idestam suri [[1916]]). [[1902]] käivitas Nokia [[elektrijaam]]a. [[1898]] asutas Eduard Polón Soome Kummitehase, mis tootis [[kaloss]]e ja teisi [[kumm]]itooteid. [[20. sajand]]i algul rajas kummitehas Nokia linna lähedale oma tehased ja asus oma tooteid müüma Nokia nime all. Pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõppu sattus Nokia AS suurde rahapuudusse ja selleks, et tootmiseks edaspidigi elektrit saada, omandas kummitehas elektrijaama. [[1912]] asutas [[Arvid Wickström]] Soome Kaablitehase, mis tootis [[telefon]]i-, [[telegraaf]]i- ja elektrijuhtmeid. See sai aluseks Nokia hilisemale tegevusele juhtmete ja [[elektroonika]] tootmise vallas. [[1922]] omandas kummitehas ka kaablitehase. Soome esimene [[olümpiavõitja]] [[maadlus|maadleja]] [[Verner Weckman]] oli 16 aastat kaablitehase peainsener ja pärast seda sai ta [[1937]] kaablitehase juhiks. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] pidi Soome [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] maksma [[reparatsioon]]i ja kaablid olid osa sellest. See andis ettevõttele kindla aluse edaspidiseks. Kuigi nimetatud kolmel ettevõttel oli alates 1922 ühine omanik, liitusid nad juriidilises mõttes alles [[1967]]. Uus ettevõte tegutses esialgu paljudes tööstusharudes: ta tootis [[paber]]it, [[auto]]de ja [[jalgratas]]te [[rehv]]e, [[jalanõu]]sid, sealhulgas kummisaapaid, sidekaableid, [[teler]]eid ja muud koduelektroonikat, [[personaalarvuti|personaalarvuteid]], [[elektrigeneraator]]eid, [[kondensaator]]eid, [[plast]]i, [[alumiinium]]i, [[keemiline aine|keemilisi aineid]] ning sõjaväevarustust, näiteks [[gaasimask]]e ja sideseadmeid. Alates [[1983]] hakkas Nokia tarnima [[soome sõjavägi|Soome sõjaväele]] digitaalseid kantavaid krüpteeritud tekstipõhiseid sideseadmeid [[Sanomalaite M 90]], mis sai sõjaväes populaarseks ja mis paljudest nimetatud toodetest kõige rohkem sarnanes mobiiltelefonidega. [[1960]] loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja [[1964]]. aastal toodeti esimene [[VHF]]-telefon. Lõpuks otsustas Nokia lõpetada koduelektroonika tootmine ja keskenduda [[telekommunikatsioon]]i kõige kiiremini kasvavatele harudele. [[1988]] eraldati Nokiast rehve tootev ettevõte [[Nokian Renkaat]] Oy ja [[1990]] kummisaapaid tootev [[Nokian Jalkineet]] (viimane pole alates [[2005]] enam iseseisev). [[1990. aastad|1990. aastate]] jooksul likvideeris Nokia kõik oma tegevused, mis polnud seotud telekommunikatsiooniga. == Nokia telekommunikatsiooniettevõttena == [[Fail:Midpoint Nokia Karaportti.jpg|pisi|Nokia peakontor]] Ajaleht [[BusinessWeek]] hindas 2005. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma kuuendaks väärtusega 26,452 miljonit [[USA dollar]]it. Sellega oli ta kõige kallim väljaspool USA-d asuvate ettevõtete kaubamärkidest.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 320</ref> BusinessWeek hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Pärast [[iPhone]]'i turuletulekut 2007. aastal jäi Nokia [[nutitelefon]]ide turul hätta ja ettevõtte aktsiate turuväärtus vähenes paari aasta jooksul ligi kolm korda. Mobiiltelefonide turul üldiselt jäi Nokia positsioon tugevaks: 2009. aastal oli Nokia siiski suurim mobiiltelefonide tootja, müües rohkem telefone kui kolm peamist nutitelefonide alast konkurenti kokku. 2010. aasta 3. kvartalis müüs Nokia 26,5 miljonit nutitelefoni, 38% maailma nutitelefonide turust. 2011. aasta 2. kvartalis müüdi aga vaid 16,7 miljonit Nokia nutitelefoni, mis tähendab 22-protsendist turuosa langust 9 kuuga. Kuna Apple müüs 2011. aasta 2. kvartalis 20 miljonit uut iPhone'i, langes Nokia nutitelefonide müügis teisele kohale.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/49985047/nokia-turuosa-kaotust-peetakse-maailmarekordiks Nokia turuosa kaotust peetakse maailmarekordiks] Delfi, 22.7.2011</ref> Nokial on tehased 9 riigis ja tootearendusüksused 16 riigis. Müügiga tegeleti 2009. aastal enam kui 160 riigis. 2009. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte palgal 123 553 töötajat ([[Nokia Siemens Networks]] kaasa arvatud). Umbes 30% neist töötas tootearenduse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20101122105803/http://www.nokia.com/NOKIA_COM_1/About_Nokia/Sidebars_new_concept/Nokia_in_brief/In_briefJul10.pdf Nokia in brief 2010], juuli 2010</ref> Nokia [[aktsia]]d on noteeritud [[Helsingi börs|Helsingi]], [[Pariisi börs|Pariisi]] ja [[New Yorgi börs]]il. 2010. aastast oli ettevõtte tegevjuht [[Stephen Elop]]. [[2005]]–[[2010]] oli tegevjuht [[Olli-Pekka Kallasvuo]]. Alates 2006. aastast oli ta ühtlasi juhatuse esimees. == Vaata ka == * [[Nokia toodete loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *[http://www.nokia.fi/ Nokia koduleht] {{OMXS30}} {{OMXH25}} [[Kategooria:Soome ettevõtted]] [[Kategooria:Infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:Nokia| ]] [[Kategooria:New Yorgi börsil noteeritud ettevõtted]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] 16i65vduzd0raanivpnnd074z6x4iec 0 131905 7230821 7205111 2026-09-08T12:31:57Z ~2026-48817-83 237138 7230821 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oun, Mati.IMG 3306.JPG|pisi|Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012]] '''Mati Õun''' ([[17. juuli]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[21. detsember]] [[2024]])<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-22 |pealkiri=Suri sõjaajaloolane Mati Õun |url=https://www.err.ee/1609558828/suri-sojaajaloolane-mati-oun |vaadatud=2024-12-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> oli eesti sõjaajaloolane, raamatute autor, publitsist, õpetaja ja sporditegelane.<ref name="esbl"/><ref name="etbl"/> ==Elu- ja hariduskäik== Tema isa Eduard mobiliseeriti suvel 1941 Punaarmeesse. Sattus laevale "[[Eestirand]]", mis lõpuks pommitamise järel Prangli rannikuvette juhiti. Pääses seejärel eluga Tallinnasse tagasi. Õppimist alustas Mati Õun Kivimäe koolis. Ta lõpetas 1961. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i ning 1984. aastal [[Kaugõpe|kaugõppes]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloo erialal.<ref>[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|"Tartu Riiklik Ülikool"]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1</ref><ref name="etbl"/> ==Sportlase ja sporditegelasena== Ta hakkas [[Tõstmine|tõstmist]] harrastama 1959. aastal tehnikumis [[Jaan Toome]] juhendamisel. Pärast seljavigastust tegeles [[kulturism]]iga ja korraldas 1970. aastatel ka võistlusi.<ref name="esbl"/> Ta on Eesti jõutõstmisele aluse panijaid ja olnud aastatel 1980–1991 [[Eesti NSV Tõstespordiföderatsioon]]i jõutõstekomisjoni esimees.<ref name="esbl"/> Aastast 2000 oli ta [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees.<ref name="etbl"/> ==Töökäik== *1961–1962 [[Eesti Projekt]], konstruktor *1962–1966 sundajateenistus [[NSV Liidu mereväe Põhjalaevastik]]us<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/131524? Kuku Meretund: Ajateenistusest NSVL mereväes ja raamatute kirjutamisest]. 17. juulil 80-aastaseks saanud ajaloolane Mati Õun meenutab tehtut ja kogetut. Saatejuht on [[Vallo Kelmsaar]], 30. juuli 2022</ref> *1966–1980 [[Eesti Projekt]], konstruktor *1980–1985 [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut]], konstruktor *1986–1989 [[Eesti Riiklik Meremuuseum]], teadur *1989–1992 [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]], direktor *1993–1996 [[Kaitseministeerium]], ekspert ja konsultant<ref name="etbl"/> *1996– vabakutseline sõjaajaloolane Ta õpetas ajalugu Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis, sõjaajalugu [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] (1992–1994), [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]s (1997–1998), [[Eesti Kõrgem Sõjakool|Eesti Kõrgemas Sõjakoolis]] (1997–1999), [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is (2004) ja Tallinna Ülikoolis (2010). 2002. aastal õpetas ta [[Eesti Mereakadeemia]]s meresõjaajalugu.<ref name="etbl"/> Aastatel 1996–2002 Eesti merendusterminoloogia komisjoni esimees. Ta on maetud Viimsi valla Randvere kalmistule. ==Looming== Tema uurimisvaldkond oli [[sõjaajalugu]]. Tal ilmus trükis üle 80 merendus- ja ajalooteemalise raamatu<ref name="ap"/> ning ta oli ka mitme teatmeteose (sealhulgas [[Eesti entsüklopeedia]] ja [[Mereleksikon]]i) kaasautor.<ref name="etbl"/> Esines loengute ja sõnavõttudega konverentsidel, tele- ning raadiojaamades. Kirjutas artikleid lehtedele ning ajakirjadele. ===Raamatuid=== *1998 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: [[Tammiskilp]] *2001 – Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp *2001 – Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp (kaasautor [[Tiit Noormets]]) *2001 – II Maailmasõda. Maailm II maailmasõja eel. Poola kaitsesõda 1939. Tallinn: Tammiskilp *2001 – Sõjalaevad läbi aegade. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], ISBN 978-9985700327 *2001 – Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn: Mati Õun FIE *2001 – Kahe maailmasõja väejuhid''. III osa. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid [[Hannes Walter]] ja Erik Linnasmägi) *2002 – Wehrmachti soomusmasinad. Soomusautod, soomusveokid, ründesuurtükid ja tankihävitajad. Tallinn: [[Sentinel]], ISBN 978-9985785652 *2002 – ''Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985786383 *2002 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 2. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn : Sentinel *2003 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, ISBN 998-5945530 *2003 – ''100 aastat sõdu 16.–17. sajandi Läänemerel ja Läänemeremail''. Tallinn: [[SE&JS]], ISBN 998-5854527 *2003 – ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945506 *2003 – ''Wehrmachti aumärgid ehk "Suur-Saksa plekipood"''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945513 *2003 – ''Vaateid vanemasse mereajalukku''. Tallinn: SE&JS, ISBN 978-9985854525 (kaasautorid [[Küllike Kaplinski]] ja [[Tõnu Kask]]) *2003 – ''II maailmasõja tankid. Illustreeritud loengud vana sõjatehnika huvilistele''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945520 *2003 – ''Võitlused Läänemerel 1918–1919. Suurbritannia ja Eesti laevastik Vabadussõjas''. Tallinn: [[Olion]], ISBN 978-9985663455 (kaasautorid Hannes Walter ja Peedu Sammalsoo) *2003 – ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945544 (kaasautorid Tiit Noormets ja Jaak Pihlak) *2004 – ''Kriegsmarine suured sõjalaevad''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945551 *2005 – ''Saksa reaktiivlennukid II maailmasõjas''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945575 *2006 – ''Tankid, mis ei vallutanud Euroopat''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960905 *2006 – ''Juminda miinilahing 1941 – maailmasündmus meie koduvetes''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960936 *2007 – ''Atlandi lahingud 1939–1945''. Tallinn: Tehnikamaailma Raamatud, [[Ühinenud Ajakirjad]], ISBN 978-9949151097 *2007 – ''Mõned merelood''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960967 *2008 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel – Aksil, Malusitel, Naissaarel, Osmussaarel, Rammul ja Suursaarel''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986912 *2008 – ''Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Esimesed 20 aastat''. Koostaja Mati Õun. [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]]. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960998 *2009 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986912 *2009 – ''Salapärane Suurupi''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986905 *2009 – ''Strateegilised tuumaraketid maailmas''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9985995006 *2009 – ''Surmalinnud. Strateegilised tuumapommitajad ja tiibraketid maailmas''. Tallinn: [[Tehnikamaailm]], Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9985995037 *2011 – ''Võitlused Läänemerel 1943–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448425 (kaasautor [[Hanno Ojalo]]) *2011 – ''Purjed ja püssirohi. Võitlus Läänemerel 18. sajandil''. Tallinn: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], ISBN 978-9949437931 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Aur ja püssirohi : võitlused Läänemerel 19. sajandil''. Tallinn: Kunst, ISBN 978-9949486076 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Võitlused Läänemerel 1914–1918. Esimene maailmasõda koduvetes''. Tallinn: Olion, ISBN 978-9985666616 (kaasautor Hanno Ojalo) *2011 – ''Merelahingud läbi aegade''. Tallinn: [[Ühinenud Ajakirjade Kirjastus]], ISBN 978-9985995082 *2011 – ''Lahingud Vaiksel ookeanil 1941–1945''. Tallinn: [[Grenader]], ISBN 978-9949448623 (kaasautor Hanno Ojalo) *2012 – ''Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234–1944''. Tallinn: Grenader, ISBN 9789949448838 (kaasautorid Hanno Ojalo ja [[Peedu Sammalsoo]]) *2012 – ''Rooma. Üliriik sõdades''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949913657 **[[Jaan Lahe]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sabiinitaride-roeoevimine-ehk-koik-teed-ei-vii-rooma "Sabiinitaride röövimine ehk Kõik teed ei vii Rooma"]. Sirp, 23. november 2012 *2012 – ''Vahemeri võitlustes 1936–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448883 *2012 – ''"Lennuki" ja "Wambola" lugu. Aeg, sündmused, inimesed 1915–1954''. Tallinn: [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]], [[Nornberg & Co]], Sentinel, ISBN 978-9985986943 *2012 – ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak, ISBN 978-9985325292 (kaasautor Hanno Ojalo) *2013 – ''Idarinde relvad'' I. Püstoleist tankideni. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512140 *2013 – ''Tallinna lahing 1941''. Tallinn: Grenader Kirjastus, ISBN 978-9949512218 (kaasautor Hanno Ojalo) *2013 – ''Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast''. Tallinn: [[Menu]], ISBN 978-9949495832 *2013 – ''Idarinde relvad''. II. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512133 *2013 – ''Vesilennukite lapsepõli, noorus ja sõjameheiga''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512300 *2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967 *2014 – ''Külma sõja laevad 1945–1991''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949952014 *2014 – ''Mehed, purjed ja püssirohi. 125 aastat sõdu Läänemerel ja Läänemeremail 1554–1679''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986950 *2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–40 ja meie sõpru ning vaenlasi Läänemerel 1918–19''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967 *2015 – ''101 Eesti laeva''. Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], ISBN 978-9985327555 (kaasautor Hanno Ojalo) *2015 – ''II maailmasõja faktid ja legendid''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949391257 *2015 – ''Laevahukud Läänemerel 20. sajandi sõdades''. Tallinn: [[Grenader Grupp]], ISBN 978-9949512676 *2015 – ''1,5 maailmasõda''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512638 (kaasautor Hanno Ojalo) *2015 – ''Võitlused Läänemerel 1939–1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512614 *2016 – ''II maailmasõja tankid ja liikursuurtükid''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512874 *2016 – ''Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949392186 (kaasautor Hanno Ojalo) *2016 – ''Külma sõja hävituslennukid''. Tallinn: [[Sentinel]], [[Ammukaar (kirjastus)|Ammukaar]], ISBN 978-9949976829 *2016 – ''Idarinne 1941–1944. Eurooplaste suur sõjaretk Volga ja Kaukasuseni ning tagasi''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512836 *2016 – ''Tankid külmas sõjas ja veidi hiljemgi''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949388875 *2016 – ''Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976843 (kaasautor Hanno Ojalo) *2017 – ''Ookeanisügavusse ja taevakõrgusse''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976874 *2017 – ''Purjekad ja jäämurdjad läänemerel''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992904 *2017 – ''Luftwaffe lennukid ja nende relvad''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992911 (kaasautorid Tiit Noormets, Harris Ustav) *2017 – ''Rist, Mõõk või Mõlemad? Elu Teisest maailmasõjast idaimpeeriumi pimedusaja lõpuni 1942–1985''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992928 *2017 – ''Eesti kindlused läbi kolme aastatuhande''. Tallinn: [[Paradiis (kirjastus)|Paradiis]], ISBN 978-9949989683 *2017 – ''Eesti sõjavägi 1920-1940''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605156 *2017 – ''Eesti Wabariigi soomusvägi 1918‒1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605194 *2017 – ''Atlandi hiiglased ja suurpurjekad maailmas''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992966 *2018 – ''Verine meri''. Tallinn:Sentinel, ISBN 978-9949992980 *2018 – ''Eesti Vabariigi sõjakoolid 1919-1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949992997 *2018 – ''Eesti Vabariigi merekindlused ja nende suurtükid''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949724116 *2026 - ilmus Mati Õuna valitud artiklite kogumik "Meresõjast tankideni". Selles on 21 erinevat artiklit, sh. ka tema esimene ajalooalane kirjutis aastast 1979. ==Liikmesus== Ta oli 1988. aastal [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] asutajaid ning selle esimees 1988–1990 ja 1998–2000. Aastast 2008 oli ta seltsi auesimees.<ref name="etbl"/> == Tunnustus == *2000 [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees *2002 [[Eesti Kulturistide Liit|Eesti Kulturistide Liidu]] auesimees *2003 Eesti Piirivalve teenetemärk *2008 [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] auesimees *2018 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="Valgetäht" /> *2022 omanimeline pink kodukandis Nõmmel, Ilmarise pargis. ==Isiklikku== Tema abikaasa oli muusikateadlane [[Tiina Õun]].<ref name="etbl"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="esbl">[https://www.esbl.ee/biograafia/Mati_%D5un Õun, Mati]. esbl.ee</ref> <ref name="ap">[https://web.archive.org/web/20210511050652/https://www.apollo.ee/rist-mook-voi-molemad.html Rist, Mõõk või Mõlemad?]. apollo.ee</ref> <ref name="etbl">"ÕUN, Mati, sõjaajaloolane". Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide Sar-Y. Lisa. Lk 1428–1429</ref> <ref name="Valgetäht">{{EVkavaler|19700}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27155933/sojaajaloolane-kes-tuli-ilmale-stalingradi-lahingu-avapaeval Sõjaajaloolane, kes tuli ilmale Stalingradi lahingu avapäeval]. Maaleht, 26. november 2009 ==Välislingid== {{vikitsitaat}} *{{ETBL|4|1428–1429}} *[http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Õun Biograafia] [[ESBL]]-is *[https://www.ester.ee/search~S1*est?/a{u00D5}un+Mati/aw~aun+mati/1%2C9%2C92%2CB/exact&FF=aw~aun+mati+++++1942&1%2C82%2C ESTER: Õun, Mati] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/mlAaQKPk1rQ0 Haud Randvere kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Õun, Mati}} [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti jõutõstjad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Rapla maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Meremuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Randvere kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2024]] itx487wdu1lyehxp180yxwoklp084cl 0 135131 7231162 7125390 2026-09-09T08:27:55Z Tonisee 1211 /* Välislingid */ Parandatud lingid ning lisatud fotogalerii link. 7231162 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = ESTCube-1 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Estcube-1 2012-12-27.jpg | pildiallkiri = ESTCube-1 valmimisjärgus lennumudel esimest korda kokkupandult, ootamas puhastamist ja vibratsiooniteste <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = hariduslik/teaduslik | operaator = [[Tartu Ülikool]] | COSPAR_ID = 2013-021C | SATCAT = 39161 | koduleht = {{URL|http://estcube.eu/}} | missiooni_kestus = 1 aasta (planeeritud)<br>2 aastat<ref name="Head ööd!" /> (tegelik) <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | satelliidi_platvorm = 1U [[kuupsatelliit]] | stardimass = 1,048 [[Kilogramm|kg]] | kuivmass = 1,048 [[Kilogramm|kg]] | mõõtmed = 10×10×11,35 [[Sentimeeter|cm]] | võimsus = 3,6 [[vatt|W]] | akud = kaks Panasonic CGR18650C [[liitiumioonaku]]t <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = [[7. mai]] [[2013]] | starditeenuse_osutaja = [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] | kanderakett = [[Vega (kanderakett)|Vega]] | stardikompleks = [[Guajaana kosmodroom]] [[Prantsuse Guajaana]]s [[Kourou]]s <!--Missiooni lõpp--> | deaktiveerimise_aeg = {{algusaeg|2015|02|17|10|27|00|UTC}}<ref>{{cite web | date=17. veebruar 2015 | title=ESTCube-1's 651-day career: 53 dissertations and a marriage proposal | url=http://news.err.ee/v/2c355053-51f0-4e84-bb15-9a938402e234}}</ref> | viimane_kontakt = 19. mai 2015<ref name="ESTCube-1_ceased_working">Vladislav-Veniamin Pustõnski, [https://web.archive.org/web/20180311140551/https://www.eas.ee/kosmos/en/estonian-space-office/news/article/389-estcube-1-ceased-working ESTCube-1 ceased working after 2 years in orbit], Estonian Space Office (vaadatud 8. juunil 2016)</ref> | languse_aeg = eeldatavalt aastal 2038 <!-- Orbiidi andmed --> | orbiidi_kese = [[geotsentriline orbiit]] | orbiidi_reziim = [[päikesesünkroonne orbiit|päikesesünkroonne]] [[Maa-lähedane orbiit]] | orbiidi_kalle = 98,129 kraadi | apsiid = gee | orbiidi_periapsiid = 665 [[kilomeeter|km]] | orbiidi_apoapsiid = 665 km | orbiidi_periood = 98,03 minutit <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Eesti tudengisatelliidi programm]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[ESTCube-2]] }} '''ESTCube-1''' on [[Eesti tudengisatelliidi programm]]i raames ehitatud ja [[7. mai]]l [[2013]]<ref name="Novaator" /> [[Guajaana kosmodroom]]ilt [[Prantsuse Guajaana]]s [[Kourou]]s [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i kanderaketiga [[Vega (kanderakett)|Vega]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[Orbiit|orbiidile]] viidud [[tehiskaaslane]], Eesti esimene [[satelliit]].<ref name="Tere!" /> ESTCube-1 oli hariduslik koostööprojekt, milles osalesid [[Üliõpilane|üliõpilased]] ja gümnaasiumiõpilased.<ref name="kaitstud_teadus" /> Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil ka teaduslik siht – viia läbi esimene [[elektriline päikesepuri|elektrilise päikesepurje]] katsetus kosmoses. Kuigi päikesepurje katsetus ebaõnnestus, siis andis ESTCube-1 projekt ainet mitmekümnele teadustööle<ref name="Teadustöö" />. Olulise eduna on välja toodud ka õnnestunud [[teaduskommunikatsioon]]i ja [[teaduse populariseerimine|teaduse populariseerimist]].<ref name="popular-Himma" /> Projekti juhiti [[Tartu Ülikool]]ist, aga seal osales üliõpilasi ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist, [[Eesti Maaülikool]]ist, [[Eesti Lennuakadeemia]]st ja [[Tallinna Ülikool]]ist. Rahvusvaheliste partneritena osalesid projektis [[Soome meteoroloogia instituut]], [[Helsingi Ülikool]], [[Jyväskylä Ülikool]], [[Ida-Soome Ülikool]] ja [[Saksa kosmoseagentuur]]<ref name="Aasta" />. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel järgiti [[kuupsatelliit|kuupsatelliidi]] standardit ([[mass]] kuni 1,3 [[kilogramm|kg]] ja mõõtmed 100×100×113,5&nbsp;mm).<ref name="CUST" /> ESTCube-1 [[orbiit|orbiidi]] algne kõrgus maapinnast oli ligikaudu 650 kilomeetrit ning satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46&nbsp;km/s.<ref name="Novaator" /> ==Ajalugu== [[Pilt:ESTCube orbiidil 2.jpg|pisi|Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist Maa orbiidil]] [[Pilt:The first image of the Earth, taken by ESTCube-1 nanosatellite..png|pisi|Esimene ESTCube-1 poolt kosmoses tehtud foto. Pilt on tehtud 15. mail [[Horvaatia]] kohal. Pildil esiplaanil on [[Vahemeri]], kaugemal [[Tuneesia]] ja [[Sahara]] kõrb]] === Orbiidile viimine === ESTCube-1 pidi esialgsete plaanide järgi orbiidile viidama 4. mai varahommikul<ref name="Otse" />, kuid tugeva tuule tõttu lükati kanderaketi start edasi<ref name="Lükati edasi" />. Kanderakett startis lõpuks [[7. mai]]l kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg, [[EEST]]).<ref name="Novaator" /> ESTCube-1 eraldus kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit pärast starti, kell 07:07:19 EEST. === ESTCube-1 elutsükkel kosmoses === * Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avati satelliidi antennid, lülitati sisse [[raadiosaatja]] ja elektritoite alamsüsteem. * ESTCube-1 alustas pärast kanderaketist eemaldumist raadiomajaka kontrollsignaali edastamist telegraafisignaaliga, mida kõigil raadioamatööridel oli võimalik vastu võtta sagedusel 437,250&nbsp;MHz. Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saatiski satelliit ainult telegraafimajakat 3-minutilise intervalliga. Veel enne, kui ESTCube-1 esimest korda Eesti kohale jõudis, võttis signaali vastu [[raadioamatöör]] Dmitri Paškov [[Ruzajevka]] linnas [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]] [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]], kes edastas salvestatud majakasignaali [[fail|helifaili]] [[e-post]]iga ESTCube-1 meeskonnale.<ref name="Tere!" /> Eesti esimene satelliit oli edukalt käivitunud. Esimene terviklik signaalipakett võeti [[Tartu observatoorium]]is [[Tõravere]]s asuvas ESTCube-1 juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse jõudis.<ref name="Tere!" /> * Esimesed mõned päevad kuni mõned nädalad kulusid satelliidi testimisele ning täismahus tööle rakendamisele. * Esimene foto Maast tehti [[15. mai]]l 2013.<ref name="Kvaliteetne" /> * 2. augustil 2013 möödus kuupsatelliidist ohtlikult lähedalt kosmoseprügi osake NORAD SCC#36441. ESTCube-1 pääses sellest ja kogu missiooni jooksul veel viiest kokkupõrkeohust. * Esimese aastaga tehti satelliidile 20 tarkvarauuendust. * Satelliidi orienteerimine nii, et pardal olev kaamera vaataks pidevalt Maa suunas, osutus oodatust raskemaks. Trükkplaate koos hoidvad teraspoldid ning akude korpused magneetusid ja mõjutasid vastasmõjus [[Maa magnetväli|Maa magnetväljaga]] satelliidi asendit.<ref name="Valed" /> Kui satelliiti pöörlema sundivad elektromagnetid välja lülitati, käitus satelliit kui kompassinõel ja võttis uuesti algse orientatsiooni. * Magnethäiritusega tuldi toime. Orbiidile jõudmise esimeseks aastapäevaks oli juba õnnestunud pildistada Eestit ning satelliit saadi kontrollitult pöörlema augustis 2014. Katsemõõtmistel saadi maksimaalseks pöörlemiskiiruseks 841 kraadi sekundis, mis teeb ESTCube-1 ühe kõige kiiremini kontrollitult pöörlema pandud satelliidi ajaloos. * Päikesepurje elemendi väljakerimise esimene katse tehti 16. septembril 2014. Pärast päikepurje elemendi otsaraskuse stardiluku avamist tehtud pardakaamera fotodelt äralendavat kuulikest ei leitud, mis viitas sellele, et otsaraskus oli pärast starti endiselt purjetraadi küljes. * Seejärel avati päikesepurje traati sisaldava pooli stardilukud, satelliidi telemeetria andmete põhjal oli ka see operatsioon edukas. Kui pooli mootorit hakati pöörama, tuvastati satelliidi güroskoopidega vibratsioonile viitav signaal, kuid mootori liikumisele viitavat satelliidi pöörlemiskiiruse muutust ei tuvastatud. Ka korduvad katsed mitme järgneva nädala kestel ei andnud soovitud tulemust – päikesepurje traati välja kerida ei õnnestunud. Järgneva katsete seeriaga selgitati välja, et traadi väljakerimismootori sisendisse elektriline signaal jõuab, aga väljakerimissüsteem ei pöörle. Ilmselt ei pidanud kas mootor ise, elektrilised kontaktid juhet hoidva pooli ja korpuse vahel või pooli lukustussüsteem stardiaegsele vibratsioonile vastu. Veebruaris 2015 hakkas kuupsatelliidi päikesepatareide tootlikkus sedavõrd langema, et ESTCube-1 saadeti 17. veebruaril 2015 pensionile ning avalikustati info uute missioonide kohta.<ref name="Lõpetab" /> Selleks kuupäevaks oli kogunenud/saavutatud:<ref name="Horisont2015" /> * 15 600 tundi tööd kosmoses * 9600 tiiru ümber Maa * 423 miljonit läbitud kilomeetrit * 5000 sideseanssi juhtimiskeskusega * 280 fotot kosmosest * vaatesuuna määramise täpsus 1,5° * pöörlemiskiirus 841 kraadi sekundis * kontrollitud elektronikahurite töökorras olekut Side ESTCube-1-ga lakkas 19. mail 2015.<ref name="Päikesepaneelid" /> Satelliit jääb orbiidile veel umbes 20 aastaks. Selle ajaga väheneb satelliidi kõrgus atmosfääris pidurdumise tõttu sedavõrd, et atmosfääri tihedamatesse kihtidesse jõudes põleb satelliit ära. Eesti kuupsatelliidi ESTCube-1 projektis osales ligi 200 üliõpilast rohkem kui kümnest rahvusest. Lisaks Tartu Ülikoolile osales üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Tartu Observatooriumi teadusmaleva kaudu on projekti oma panuse andnud ka Eesti gümnasistid. == Satelliidi orbiit == Teadusliku eksperimendi läbiviimiseks ja satelliidiga sidepidamiseks on mitmel põhjusel sobivaim päikesesünkroonne ringikujuline [[polaarorbiit]]. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit liigub orbiidil kiirusega umbes 7,46&nbsp;km/s.<ref name="Novaator" /> Jooksva info ESTCube-1 orbiidi parameetrite kohta leiab [https://www.space-track.org Space-Tracki] veebiportaalist, visualiseeritud orbiit ja satelliidi hetkeasukoht on leitav Heavens-Above vahendusel.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.heavens-above.com/orbit.aspx?satid=39161&lat=0&lng=0&loc=Unspecified&alt=0&tz=UCT|Pealkiri=ESTCUBE 1 – Orbit|Väljaanne=Heavens Above|Aeg=|vaadatud=10.03.2018|Keel=inglise keeles}}</ref> == Teaduslik eesmärk == [[Pilt:ESTCube-1 CAM v3 anodized.jpg|pisi|ESTCube-1 kaamera [[prototüüp]]]] Kuigi ESTCube-1 loomisel oli kõige olulisem üliõpilaste õpetamine, oli satelliidil ka teaduslik eesmärk – [[Soome]] teaduri [[Pekka Janhunen]]i leiutatud [[elektriline päikesepuri|elektrilise päikesepurje]] ühe võtmeelemendi esimene katsetus kosmoses. Tudengisatelliidi missiooni käigus plaaniti satelliidist välja kerida 10 meetri pikkune 50 ja 20 mikromeetrise läbimõõduga [[traat]]idest kõrgtehnoloogiline struktuur nn Heytether. Heytetheri edukat väljakerimist satelliidist oleks saanud tuvastada satelliidi pöörlemiskiiruse märgatava vähenemise ja traatstruktuuri pardakaameraga pildistamise abil. Kontrollimaks laetud [[Päikesepuri|päikesepurje]] elemendi vastasmõju Maad ümbritseva plasmaga ja selle mõju suurust, oli satelliit varustatud kahe nanotehnoloogilise [[Elektronikahur|elektronikahuriga]]. Elektronikahurid on elektriliselt ühendatud päikesepurje elemendiga ning elektronikahurite abil satelliidilt elektrone välja tulistades laadub päikesepurje element positiivselt ligikaudu +500 voldini. Maalähedases plasmas olevad positiivsed ioonid tõukavad päikesepurje elementi ning mõjutavad seeläbi satelliidi pöörlemist. Päikesepurje efekti mõõdetaksegi eeskätt satelliidi pöörlemiskiiruse muutuse kaudu.<ref name="Theory" />. Pärast päikesepurje efekti mõõtmist plaaniti Heytether rakendada tööle plasmapiduri režiimis, laadides selle ionosfääri plasma suhtes negatiivselt, ning demonstreerida sellega ühte võimalust väikeste satelliitide orbiidilt allatoomiseks. ESTCube-1 teadusprogrammist täideti järgmised etapid<ref name="Horisont2015" />: * Missiooni tingimustele vastava satelliidi ehitamine. * Kvalifikatsioonikatsetuste läbimine. * Satelliidi käivitamine kosmoses ja morse koodis majakasignaali saatmine Maale. * Kahepoolse raadioside käivitumine. * Kaamerasüsteemiga Maa pildistamine. * Satelliidi orientatsiooni määramine vähemalt kahekraadise täpsusega. * Satelliidi pöörlemapanemine kiirusega vähemalt üks pööre sekundis. Saavutati pöörlemiskiirus 841 kraadi sekundis. * Nanotehnoloogilise külmkatoodiga elektronikahuri testimine. * Elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimissüsteemi katsetamine. Teadusprogrammist jäi täitmata elektrilise päikesepurje juhtme edukas välja kerimine ning pingestatud juhtme ja atmosfääriplasma vastasmõju mõõtmine. == Ehitus == ===Mõõtmed ja kaal=== [[Pilt:ESTCube-1 struktuur koos plaatidega.jpg|pisi|ESTCube-1 kuupsatelliidi kere koos prototüüpplaatidega]] Standardse ühikulise (1U) kuupsatelliidi "põhja" külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit, satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1&nbsp;mm<ref name="CUST" />. Kuupsatelliitide standardile vastavalt on ette nähtud kolmes suuruses kuupsatelliite, vastavalt suurusega 1U, 2U ja 3U. Põhja külgede pikkused on kõigil samad, sügavus on vastavalt kaks või kolm korda 1U mõõtudest suurem<ref name="CUST" />. Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega satelliidil 1300 grammi, 2U ja 3U mõõtude korral vastavalt 2600 ja 4000 grammi<ref name="CUST" />. Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 1U standardi nõuetele vastav tehiskaaslane. Satelliidi valmimisel jõuti lahenduseni, mille korral püsitakse nii massi kui mõõtude osas ettenähtud piirides, satelliidi lennumudel kaalus 1048 grammi. ===Alamsüsteemid=== [[Pilt:ESTCube-1 Assembly ET.png|pisi|ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis]] [[Pilt:ESTCube-1 has woman’s touch.jpg|pisi|Kommunikatsiooni alamsüsteemi jootmine]] ESTCube-1 oli modulaarse ehitusega, koosnedes paljudest [[Alamsüsteemid (satelliidi)|alamsüsteemidest]]. Satelliiti hoidis tervikuna koos ühest [[alumiinium]]itükist [[freesimine|freesitud]] raam, raamile kinnitusid küljepaneelid, millel omakorda asusid [[päikesepaneel]]id, [[päikesesensor]]id ja [[Elektronikahur|elektronikahurid]]. Ühel küljepaneelil asus ka pool [[antenn]]ide stardiaegseks fikseerimiseks, vastaspaneelil aga avad pardakaamera ja päikesepurje traadi jaoks. Raami sees asuvad [[Trükkplaat|trükkplaadid]] satelliidi alamsüsteemide elektroonikaga olid ühendatud omavahel ning raamiga nelja keermestatud teraspulga abil. Alamsüsteemid olid omavahel ühendatud pistikute-pesadega, milles on neljas reas kolmkümmend viiku. Raami ja küljepaneelide disain oli '''satelliidi struktuuri alamsüsteemi''' (lühend STR) ülesanne, see valmis suures osas Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase Paul Liiase bakalaureusetööna<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Liias|pealkiri=ESTCube struktuuri ja mehhanismide arendus|aasta=2012|koht=Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. [[Pilt:ESTCube-1 solar panels.JPG|pisi|vasakul|Satelliidi päikesepaneelid]] Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme oli '''elektritoite alamsüsteem''' (lühend EPS), mille ülesandeks oli koguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just elektritoite alamsüsteem. Käivitunud EPS pidas ajaarvestust alates satelliidi eraldumisest ning ettemääratud aja pärast avas raadioantennid ning alustas teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. Ka satelliidi töö jooksul kontrollis just see alamsüsteem kõigi teiste alamsüsteemide tööd, võimaldades näiteks mingil põhjusel probleeme tekitavaid alamsüsteeme välja lülitada. Elektritoite alamsüsteemi üheks ülesandeks oli ka raadiomajaka saatmine, seda isegi sel juhul, kui teised olulised alamsüsteemid ei peaks töötama. Disainilt oli ESTCube-1 elektritoite süsteem küllalt uudne, seal kasutatud lahendused on pakkunud huvi ka teiste satelliidimissioonide meeskondadele. Elektritoite alamsüsteemi loomisse panustasid üliõpilased oma bakalaureuse- ja magistritööde raames, lõpliku disaini teostas suures osas Erik Ilbis oma Tartu Ülikooli bakalaureusetöös.<ref>{{Netiviide|autor=Erik Ilbis|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32450|Pealkiri=ESTCube-1 electrical power system – design, implementation and testing|Väljaanne=Tartu Ülikool, Tartu|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=inglise keel}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Taavi Ilves|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32457|Pealkiri=ESTCube-1 electrical power system operation software|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Ramon Rantsus|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25578|Pealkiri=Designing, Implementing and Testing the Solar Power Harvesting System for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2011|vaadatud=|Keel=inglise keeles}}</ref> Lisaks EPS-ile on olemuslikult väga oluline '''kommunikatsiooni alamsüsteem''' (lühend COM), mis võimaldab suhtlust satelliidiga. ESTCube-1 COM oli disainitud väga minimalistlikuna, pidades silmas eesmärki, et COM peab töötama teiste alamsüsteemide jaoks läbipaistvana. Kommunikatsiooni alamsüsteem kasutas sidepidamiseks kahte suure integratsiooniastmega [[mikroskeem]]i ADF7021-N<ref name="RFIF" /> ning väga madala energiatarbega MSP-perekonna [[mikroprotsessor]]it. Tavapärase andmeedastuskiiruse 9600 bitti sekundis korral suudab satelliit ideaaljuhul edastada ligikaudu 62 [[kilobait]]i andmeid minutis. ESTCube-1 kommunikatsiooni alamsüsteemi kiire andmeside osa valmis põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase Andres Vahteri magistritööna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andres Vahter|pealkiri=Kuupsatelliidi ESTCube-1 kommunikatsiooni alamsüsteemi digitaalelektroonika ja tarkvara disain|aasta=2011|koht=Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Andres Vahter|URL=https://andres.svbtle.com/last-touches-to-the-estcube1-communication-module|Pealkiri=Last touches to the ESTCube-1 communication module|Väljaanne=|Aeg=27.01.2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Urmas Kvell|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25582|Pealkiri=ESTCube-1 satellite beacon|Väljaanne=2010|Aeg=|vaadatud=|Keel=inglise keeles}}</ref> Satelliidi normaalset tööd koordineerib '''käsu- ja andmehalduse alamsüsteem''' (lühend CDHS). Selles alamsüsteemis toimub põhiline andmete – telemeetria – kogumine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine ning käsu peale Maale saatmine. CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul tehtavate eksperimentide käivitamiseks. ESTCube-1 käsu- ja andmehalduse alamsüsteem oli disainitud nii riist- kui ka tarkvaraliselt dubleerituks. Riistvaraliselt olid dubleeritud protsessorid, tarkvaraliselt aga andmete salvestamine satelliidi pardal. Olles põhiline satelliidi tööd koordineeriv süsteem, tegeles CDHS ka arvutustega satelliidi asendi ja pöörlemiskiiruse määramiseks, selleks kasutati STMicroelectronics ARM Cortex M3 perekonda kuuluvaid protsessoreid.<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Sünter|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/43113|Pealkiri=Software for the ESTCube-1 command and data handling system|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2014|vaadatud=|Täpsustus=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Catalog" /><ref>{{Netiviide|autor=Karl Tarbe|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32839|Pealkiri=Alglaadur ESTCube-1 käsu- ja andmehaldussüsteemile ja kaameramoodulile|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Täpsustus=|Keel=eesti keeles}}</ref> [[Asendi määramine ja kontroll|Asendi määramisega]] seotud arvutusteks vajalikud andmed laekusid jooksvalt '''satelliidi asendi halduse ja kontrolli alamsüsteemist''' (lühend ADCS), millel ei olnud oma mikrokontrollerit. Siiski oli sellel alamsüsteemil satelliidis oma trükkplaat, millel paiknesid [[magnetomeeter|magnetomeetrid]], [[güroskoop|güroskoobid]] ning päikesesensorite kasutamiseks vajalikud [[analoog-digitaalmuundur]]id. Hinnanguliselt suudeti nende abil satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 2,5-kaarekraadise täpsusega, seda umbes 10 korda sekundis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andris Slavinskis|pealkiri=ESTCube-1 attitude determination|aasta=2015|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=|isbn=978-9949-32-983-0|keel=inglise keeles|url=http://dspace.ut.ee/handle/10062/49230}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Robert Valner|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/30981|Pealkiri=Characterization of custom built Sun sensors for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Hendrik Ehrpais|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/47179|Pealkiri=EST-Cube-1 in-orbit attitude determination validation|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2015|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Jaan Viru|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/30985|Pealkiri=Design and testing of attitude determination sensors for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Erik Kulu|pealkiri=EstCube-1 spin control using electromagnetic actuators : bachelor's thesis|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=|keel=inglise keeles}}</ref> Varem kirjeldatud alamsüsteemid olid vajalikud satelliidi töötamiseks ja kontrollimiseks, lisaks neile oli pardal veel kaks alamsüsteemi: '''kaamera alamsüsteem''' (lühend CAM) ja '''eksperimendi alamsüsteem''' (lühend PL). Satelliidi pardal oli värvilise [[CMOS]]-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha [[VGA]]-lahutusega [[RAW]]-formaadis pilte. ESTCube-1 pardakaameras kasutati 680x480 [[piksel|piksliga]] CMOS-sensorit, 4,4 millimeetrise [[fookuskaugus]]ega objektiivi suhtelise avaga 1,9 ning STMicroelectronics ARM Cortex M3 perekonna mikroprotsessorit, mis on võimekaim terves satelliidis. Pardakaamera võimaldas teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, aga ka piltide abil kalibreerida satelliidi teisi asendiandureid. Tõstmaks pildistamise efektiivsust, suutis CAM alamsüsteem analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning võtta vastu otsuseid tehtud pildi kvaliteedi kohta. Vajadusel oli võimalik koostada ka suure dünaamilise ulatusega pilte. CAM oli kahtlemata kõige rohkem korraga andmeid tootev ESTCube-1 alamsüsteem, ühe 10-bitise heleduslahutusega pildi maht oli ligi 600 [[kB]]. Tehtud pilte oli võimalik pikemalt hoida CDHS-i salvestusseadmetes, maksimaalses mahus kuni 16 megabaiti. ESTcube-1 kaamera valmis suures osas Tartu Ülikooli üliõpilase Henri Kuuste bakalaureusetööna<ref>{{Netiviide|autor=Henri Kuuste|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25658|Pealkiri=ESTCube-1 Tether End Mass Imaging System Design and Assembly|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2015-05-28|vaadatud=|Keel=inglise}}</ref>. Satelliidi teaduslik missioon sõltus '''eksperimendi alamsüsteemist''' (PL), mis paiknes mitmes kohas satelliidis. Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asus satelliidi keskmises sektsioonis ja koosnes [[ultrahelimootor]]ist koos sellele kinnitatud pooliga päikesepurje traadiga, traadi otsas olevast (stardil lukustatud) raskusest ning neid kõiki koos hoidvast ümbrisest. Päikesepurjeeksperimendi käigus kasutatud kõrgepinge toodeti satelliidi eraldi sektsioonis. Kõrgepingeallikas oli ühendatud satelliidi ülemisel ja alumisel küljepaneelil asunud nanotehnoloogiliste elektronikahuritega, mis valmistati Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is. Teadusliku eksperimendi valmismisse panustasid Soome Meteoroloogiainstituut, Jyväskylä Ülikool, Helsingi Ülikool, Saksa kosmoseagentuur DLR ja Tartu Ülikool.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Kalde|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32437|Pealkiri=Piesoelektrilise mootori juhtseade kuupsatelliidile|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=eesti keeles}}</ref> Satelliidi missiooni tugiüksusteks võib lugeda Maal asuvaid '''satelliitsidejaama''' (lühend GS) ja tarkvaralist '''missioonijuhtimiskeskust''' (lühend MCS). Nende ülesanne oli võimaldada raadiosidet satelliidiga (GS) ning sideseansside planeerimist ja satelliidile käskude saatmist ning Maale tulevate vastuste analüüsimist (MCS). Kahepoolset sidet satelliidiga peeti [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tartu Observatoorium]]i satelliitsidejaamadest, kuid vastuvõtuga panustavad ka mitmed [[raadioamatöör]]id üle [[Euroopa]]. Missioonijuhtimiskeskuse tarkvara töötati välja vabavaralisel platvormil Hbird põhiliselt Tartu Ülikooli informaatikaüliõpilaste poolt, firma CGI juhendamisel<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://www.facebook.com/Hbird-The-Open-Satellite-Ground-Segment-156087881111212/|Pealkiri=Hbird – The Open Satellite Ground Segment|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mart Vellak|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32941|Pealkiri=Orbitaaldünaamika teegi OREKIT kasutamine satelliitside kontaktide optimaalseks planeerimiseks|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=eesti keeles}}</ref>. Satelliitsidejaamade käivitamises osalesid mitmed Eesti Lennuakadeemia õppurid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaak Mõttus|pealkiri=Satelliitside antennisüsteemi parameetrite määramine|aasta=2009|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=|keel=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Kadi Kivistik|pealkiri=Tudengisatelliidi maajaama eelselektormoodul|aasta=2012|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Toivo Värbu|pealkiri=Mobiilse satelliitsidejaama antennisüsteemi tugikonstruktsioon|aasta=2013|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Tarkvara === ESTCube-1 mikrokontrollerites kasutati järgmisi [[operatsioonisüsteem]]e: * [[FreeRTOS]] satelliidi pardaarvutis ja kaameramoodulis; * [[TinyOS]] satelliidi kommunikatsioonimoodulis [[BSD litsents]]iga. See on mõeldud kasutamiseks väga väikese elektritarbega seadmetega, näiteks [[võrguandur]]id, laiatarbe arvutusvahendid, [[Isikuvõrk|isikuvõrgud]] (PAN), nutimajad ([[nutikodu]]d) jne. Maa peal kasutatakse satelliidi töö juhtimiseks valdavalt [[Java]]s kirjutatud programme ning satelliidimissioonide juhtimiseks sobivat tarkvaralist raamistikku Hbird,<ref name="Hummingbird" /> mille arendasid Tartu Ülikooli informaatikaüliõpilased firma CGI juhendamisel ja toel. === Päikesepaneelid === ESTCube-1 päikesepaneelide valikul konsulteeriti [[Ålborgi Ülikool]]i tudengisatelliite töörühmaga, ning nende suhteliselt lühikese kestvusega satelliidimissioonide kogemusele tuginedes ei kasutatud katteklaasidega päikesepaneele. Päikesepaneelide energiatootlikkuse vähenemine oli üks olulisemaid muresid kogu missiooni jooksul. Esimese kahe kuuga langes päikesepaneelide tootlikkus väga kiiresti, pärast seda oli langus aeglasem. Arvatavasti oli languse põhjuseks kaitseklaasi puudumine, mille tõttu tekkisid paneelides kiirguskahjustused. Kahtlustatakse ka kahjustusi satelliidi käitlemise ja kokkupanemise ajast. Siiski ei oleks tohtinud ainult kiirguse ja käitlemise kahjustused põhjustada nii suurt energiatootlikkuse langust. Samasugused probleemid tekkisid ka täpselt sama tehnoloogiat ja päikesepaneelide tüüpi kasutanud AAUSAT3<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/AAUSAT3|Pealkiri=AAUSAT3|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> korral. Energiatootlikkuse languse tõttu tuli kasutada satelliidi säästurežiimi, kus kõik alasüsteemid peale EPS-i olid välja lülitatud ja ülejäänud energiat sai kasutada akude laadimiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Riho Raabe|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/41604|Pealkiri=ESTCube-1 energiatootluse simulaator ja telemeetria andmete analüüs|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2014|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=eesti keeles}}</ref> == Sidepidamine satelliidiga == [[Pilt:ESTCube-1 Ground station antena.jpg|pisi|Antenn Tartu Ülikooli füüsikahoone katusel, mida kasutatakse satelliidiga sidepidamiseks]] [[Pilt:ESTCube-1 orbiting our colourful planet.jpg|pisi|Satelliidiga tehtud pilte]] Satelliidilt andmete Maale edastamiseks kasutati kahte [[IARU]]s registreeritud sagedust<ref name="IARU_sagedus" />: * 437,250 MHz * 437,505 MHz Perioodiline, kuid väga aeglane (18 sõna minutis) andmeedastus toimus [[telegraaf]]isignaaliga sagedusel 437,250&nbsp;MHz. Sel viisil edastati automaatselt kõige olulisemaid satelliidi parameetreid iga kolme kuni viie minuti tagant. Näide nn turvarežiimis telegraafimajakaga saadetud sõnumist on: <nowiki>ES5E/S T Z6DH5FU S6 US ZH TTTT CE TT TT TT SB SB US WU TT T A TZ TZ TT KN</nowiki> Kiireks andmeedastuseks kasutati [[FSK]]-[[modulatsioon]]iga raadiosignaali sagedusel 437,505&nbsp;MHz, andmeedastuskiirusega 9600 [[bitt]]i sekundis, kasutades [[AX.25]] [[pakettside]] standardit. Võrdlemisi aeglase andmete ülekandekiiruse põhjuseks oli amatöörraadio sagedusala kasutamine, milles sidekanali maksimaalseks lubatud ribalaiuseks on 25 kilo[[herts]]i. Kiire andmeedastus toimus vaid satelliidile saadetud vastavate käskude järel. Telegraafisignaaliga saadetava majakainfo vahele oli satelliit normaalses töörežiimis olles võimeline edastama perioodiliselt ka lühikesi [[AX.25]]-pakette andmeedastuskiirusega 9600 bitti sekundis, mis sisaldasid infot satelliidi alamsüsteemide hetkeolukorra kohta. Energia kokkuhoiu eesmärgil pakettmajakas vaikimisi ei töötanud. Satelliidile käskudele saatmiseks kasutati 145&nbsp;MHz amatöörraadio sagedusi. == Rahastamine ja maksumus == Odavaimat võimalust satelliidi kosmosesse viimiseks pakkus [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Kuna Eesti oli ESA assotsieerunud liige, siis kaeti stardikulud (u 70 000 eurot) suuremalt jaolt Eesti liikmemaksus sisalduvatest hariduskuludest. Koos üleslennutamisega olid projekti kulud kokku umbes 100 000 eurot<ref name="Projekt" />. == Tunnustus == * Aasta tegu 2012, [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|ITL]]<ref name="Jagas" /> == Vaata ka == * [[Aalto-1]] – Soome Aalto ülikooli nanosatelliidiprojekt * [[Eesti tudengisatelliidi programm]] * [[ESTCube-2]] * [[IARU]] – International Amateur Radio Union * [[Kuupsatelliit]] * [[Kuidas ehitada kosmoselaeva]] * [[Päikesepuri]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Head ööd!">[http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/universum/head-ood-eesti-esimene-tudengisatelliit-estcube-1-lopetas-tegevuse?id=71517773 Head ööd! Eesti esimene tudengisatelliit ESTCube-1 lõpetas tegevuse]</ref> <ref name="Novaator">[https://web.archive.org/web/20130511023927/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/eesti_tudengisatelliit_joudis_orbiidile/ "Eesti tudengisatelliit jõudis orbiidile"] Novaator, 7. mai 2013</ref> <ref name="Tere!">[http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-satelliit-utles-kosmosest-tere ESTCube-1 satelliit ütles kosmosest "Tere"!]</ref> <ref name="kaitstud_teadus">{{Netiviide |url=http://www.estcube.eu/Eesti-tudengisatelliit/baka-1 |pealkiri=Kaitstud bakalaureuse- ja magistritööd |vaadatud=2011-09-19 |arhiivimisaeg=2012-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120323125225/http://www.estcube.eu/Eesti-tudengisatelliit/baka-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Teadustöö">[http://uudised.err.ee/index.php?06288593 "Projektijuht: ESTCube-1 on andnud ainet mitmekümnele teadustööle"] ERR, 5. oktoober 2013</ref> <ref name="Aasta">[http://www.postimees.ee/2783984/kuidas-moodus-eesti-esimesel-satelliidil-aasta-kosmoses "Kuidas möödus Eesti esimesel satelliidil aasta kosmoses?"] Postimees, 6. mai 2014</ref> <ref name="CUST">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.cubesat.org/images/developers/cds_rev12.pdf |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2013-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130928080348/http://www.cubesat.org/images/developers/cds_rev12.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Otse">[http://uudised.err.ee/index.php?06278457 "Laupäeva varahommikul saab jälgida Eesti satelliidi stardi otseülekannet"] ERR, 3. mai 2013</ref> <ref name="Lükati edasi">[http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-start-lukati-halva-ilma-tottu-edasi ESTCube-1 start lükati halva ilma tõttu edasi] Tartu Ülikool, 4. mail 2013</ref> <ref name="Kvaliteetne">[http://www.postimees.ee/1242204/estcube-1-foto-maast-on-ule-ootuste-kvaliteetne/ "ESTCube-1 foto on üle ootuste kvaliteetne"] Postimees, 21. mai 2013</ref> <ref name="Valed">[https://web.archive.org/web/20140508223638/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kas_valed_poldid_nurjavad_eesti_tudengisatelliidi_pohieesmargi/ "Kas valed poldid nurjavad Eesti tudengisatelliidi põhieesmärgi?"] Novaator, 8. mai 2014</ref> <ref name="Horisont2015">Mart Noorma, ESTCube-1 läks pensionile. Horisont, 2/2015, 34–39.</ref> <ref name="Lõpetab">16. veebruar 2015, TÜ uudised, [https://web.archive.org/web/20150216132555/http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-lopetab-missiooni-kas-tuleb-estcube-2 ESTCube-1 lõpetab missiooni. Kas tuleb ESTCube-2?]</ref> <ref name="Päikesepaneelid">Forte, Delfi, [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/paikesepaneelid-enam-ei-aita-eesti-esimene-satelliit-estcube-1-lopetas-tegevuse?id=71516221 Päikesepaneelid enam ei aita: Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lõpetas tegevuse.]</ref> <ref name="Theory">http://www.electric-sailing.com/theory.html</ref> <ref name="RFIF">{{Netiviide |url=http://www.analog.com/en/rfif-components/rfif-transceivers/adf7021-n/products/product.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-23 |arhiivimisaeg=2012-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121227204223/http://www.analog.com/en/rfif-components/rfif-transceivers/adf7021-n/products/product.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Catalog">http://www.st.com/web/en/catalog/mmc/FM141/SC1169/SS1031</ref> <ref name="Hummingbird">{{Netiviide |pealkiri=Hummingbird: ESTCube |url=http://www.hbird.de/?q=project%2Festcube |vaadatud=2013-10-05 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304232513/http://www.hbird.de/?q=project%2Festcube |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IARU_sagedus">{{Netiviide |url=http://www.amsatuk.me.uk/iaru/finished_detail.php?serialnum=171 |pealkiri=IARU Amateur Satellite Frequency Coordination |vaadatud=2011-11-13 |arhiivimisaeg=2016-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303210603/http://www.amsatuk.me.uk/iaru/finished_detail.php?serialnum=171 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Projekt">{{Netiviide |url=https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/eesti-ja-kosmos/estcube-1-projekt |pealkiri=ESTCube-1 projekt |vaadatud=2017-08-14 |arhiivimisaeg=2017-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170815023837/https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/eesti-ja-kosmos/estcube-1-projekt |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Jagas">[http://menu.err.ee/uudised/elu/e8cb8356-18a5-4bf0-8e1b-669bde1aa0a1 "IT- ja telekomfirmade liit jagas taas auhindu"]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} menu.err.ee, 26. aprill 2013</ref> <ref name="popular-Himma">Marju Himma: [https://novaator.err.ee/965818/estcube-1-positiivsele-meediakajastusele-aitasid-kaasa-kriitikata-ajakirjanikud "ESTCube-1 positiivsele meediakajastusele aitasid kaasa kriitikata ajakirjanikud"] ERR Novaator, 29. juuli 2019</ref> }} == Kirjandus == * Mart Noorma, Eesti satelliidi lood. Horisont 3/2013, 14–23. * Mart Noorma, Meie kosmosekuubiku aasta. Horisont 3/2014, 14–21. * Mart Noorma, ESTCube-1 läks pensionile. Horisont, 2/2015, 34–39. * [[Arko Olesk|Olesk, A.]] (2019). [https://www.medialnistudia.fsv.cuni.cz/front.file/download?file=medialni_studia_1_2019_olesk.pdf Media Coverage of a Strongly Mediatized Research Project: the Case of the Estonian Satellite ESTCube-1]. ''Mediální studia'', 13 (1), 7–27. == Välislingid == {{commonskat}} * [https://estcube1.estcube.eu/ estcube.eu] – projekti koduleht * [https://www.estcube.com/ estcube.com] – ESTCube-1 abil tehtud piltide galerii * [http://www.lizard-tail.com/isana/tracking/index.html?&target=custom&sat_name=ESTCube-1&1st=1+39161U+13021C+++13128.17918375+-.00000050++00000-0++00000+0+0++++34&2nd=2+39161++98.1283+206.6456+0009147+231.2869+128.7528+14.68889820+++124 Satelliidi asukoht reaalajas] * [http://www.esa.int/For_Media/Press_Releases/ESA_s_Vega_launcher_scores_new_success_with_Proba-V Teade Vega stardi kohta] EAS, 7. mai 2013 * [http://www.uk.amsat.org/?p=11707 AMSAT UK ülevaade ESTCube-1 kohta] * [http://www.fyysika.ee/uudised/?cat=104 Ajaveeb – Tudengisatelliit] Fyysika.ee uudisteportaal * [http://www.electric-sailing.fi/ E-sail] – elektrilist päikesepurje tutvustav veebisait * [http://cubesat.atl.calpoly.edu/ Kuupsatelliitide "kodu"] * [http://www.lr.ttu.ee/eriala/2010sygis/Eriala_1102.pdf Toomas Vahter, Tudengisatelliit ESTCube-1] * [http://www.ut.ee/1058080 TÜ ja Logica hakkavad kosmosetarkvara arendama] Tartu Ülikooli pressiteade, september 2011<!-- suure tõenäosusega vahemikus 11.-13. september 2011 --> * [http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-satelliit-utles-kosmosest-tere "ESTCube-1 satelliit ütles kosmosest "Tere"!"] Tartu Ülikooli pressiteade, 7. mai 2013 *[http://www.ut.ee/et/uudised/eesti-esimesel-satelliidil-taitus-aasta-kosmoses Eesti esimesel satelliidil täitus aasta kosmoses] Tartu Ülikool, 7. mai 2014 * [[Annika Teder]]. [http://tartu.postimees.ee/230708/tartu_postimees/uudised/339979_print.php "Tudengid teevad Eestist kosmoseriigi"] Tartu Postimees, 23. juuli 2008 * [[Priit Rajalo]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153480&print=1 "Tudengid valmistuvad satelliiti ehitama"] ERR, 3. veebruar 2009 * [[Priit Ennet]], [[Silver Lätt]]. [http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=355 Tudengisatelliit katsetab elektrilist päikesepurje] Teadus ERR, 29. aprill 2009 * [[Villu Päärt]]. [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=3fbfcd9a-51b5-4c5e-8f82-bb24ef33224e&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=sec "Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava"] Äripäev, 3. märts 2009 * [http://etv.err.ee/?0558151 "Noorma: Eestlased võivad inimkonnale avada tee Marsile..."] ERR, 27. mai 2010 * [http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=438 "Eesti esimese tudengisatelliidi ehitus edeneb jõudsalt"] Raadio Elmar, 6. september 2011 * [[Laur Kanger]]. [http://teadus.err.ee/artikkel?id=5183&cat=1 "Koos tudengisatelliidiga valmib ka uus missioonijuhtimistarkvara"] Teadus ERR, 13. september 2011 * [[Martin Pau]]: [http://www.tartupostimees.ee/562338/print/it-firma-aitab-uliopilaste-satelliiti-kosmosesse/ "IT-firma aitab üliõpilaste satelliiti kosmosesse"] Tartu Postimees, 13. september 2011 * [http://www.reporter.ee/2011/09/13/eesti-lennutab-satelliidi-kosmosesse/ "Eesti lennutab satelliidi kosmosesse?"] [[Reporter (Kanal 2)]], 13. september 2011 * [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=65296740 "Eesti oma tehiskaaslane pole kogukam kui leivapäts"] Maaleht, 23. november 2012 * [http://teadus.err.ee/artikkel&id=8147&cat=1&pg=172 "Tudengisatelliit ESTCube-1 leidis riigikogus tunnustust"] ERR Teadus, 21. detsember 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06269629 "Eestlased on oma satelliidi orbiidile saatmisele väga lähedale jõudnud"] ERR, 5. jaanuar 2013 * [http://www.tartupostimees.ee/1098692/print/tudengisatelliit-labib-tugevusproovi/ "Tudengisatelliit läbib tugevusproovi"] Tartu Postimees, 10. jaanuar 2013 * [http://uudised.err.ee/index.php?06270744&print=1 "Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse"] ERR, 21. jaanuar 2013 * [http://www.fyysika.ee/uudised/?p=31402 "ESTCube on valmis"] fyysika.ee, 23. jaanuar 2013 * [http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=8313 "Ülevaade ESTCube-1 missioonist"] ERR Teadus, 24. jaanuar 2013 * [http://teadus.err.ee/artikkel?id=8948&cat=1&pg=1 "ESTCube-1 stardib kosmosesse 4. mail"] ERR Teadus, 25. aprill 2013 * [http://www.postimees.ee/3094533/estcube-1-laks-pensionile "ESTCube-1 läks pensionile"] Postimees, 17. veebruar 2015 * [http://novaator.err.ee/256439/video-ja-kaart-estcube-1-viimased-sonad-ning-asukoht-orbiidil Video ja kaart: ESTCube-1 viimased sõnad ning asukoht orbiidil] , ERR Novaator, 17. veebruar 2015 * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16747 Dokumentaalfilm "Kuidas ehitada kosmoselaeva?"], [[Kopli Kinokompanii]], 28. september 2015 * [http://novaator.err.ee/v/tehnika/67d2d5a7-b57a-429f-9629-85985a27b127/estcube-i-meeskond-solmis-esimese-lepingu-kosmosekaamerate-ehitamiseks ESTCube-i meeskond sõlmis esimese lepingu kosmosekaamerate ehitamiseks], err.ee, 13. detsember 2016 * Marju Himma. [https://novaator.err.ee/965818/estcube-1-positiivsele-meediakajastusele-aitasid-kaasa-kriitikata-ajakirjanikud "ESTCube-1 positiivsele meediakajastusele aitasid kaasa kriitikata ajakirjanikud"] ERR Novaator, 29. juuli 2019 * [http://m.youtube.com/watch?v=8AcOkgbNVRU&hl=et&gl=ee&& Erik, ESTCube-1] [[YouTube]] * [http://www.ustream.tv/recorded/6493870 Estonian Student Satellite Program ESTCube-1 – Urmas Kvell – University of Tartu] * [http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=53554 Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse] * [http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=53562 Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse] [[Kategooria:Tehiskaaslased]] [[Kategooria:Eesti kosmonautika]] j30986rgk9r3yahcpgl4pk6i92pkbgp 7231174 7231162 2026-09-09T08:51:57Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:2013]] 7231174 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = ESTCube-1 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Estcube-1 2012-12-27.jpg | pildiallkiri = ESTCube-1 valmimisjärgus lennumudel esimest korda kokkupandult, ootamas puhastamist ja vibratsiooniteste <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = hariduslik/teaduslik | operaator = [[Tartu Ülikool]] | COSPAR_ID = 2013-021C | SATCAT = 39161 | koduleht = {{URL|http://estcube.eu/}} | missiooni_kestus = 1 aasta (planeeritud)<br>2 aastat<ref name="Head ööd!" /> (tegelik) <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | satelliidi_platvorm = 1U [[kuupsatelliit]] | stardimass = 1,048 [[Kilogramm|kg]] | kuivmass = 1,048 [[Kilogramm|kg]] | mõõtmed = 10×10×11,35 [[Sentimeeter|cm]] | võimsus = 3,6 [[vatt|W]] | akud = kaks Panasonic CGR18650C [[liitiumioonaku]]t <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = [[7. mai]] [[2013]] | starditeenuse_osutaja = [[Euroopa Kosmoseagentuur|ESA]] | kanderakett = [[Vega (kanderakett)|Vega]] | stardikompleks = [[Guajaana kosmodroom]] [[Prantsuse Guajaana]]s [[Kourou]]s <!--Missiooni lõpp--> | deaktiveerimise_aeg = {{algusaeg|2015|02|17|10|27|00|UTC}}<ref>{{cite web | date=17. veebruar 2015 | title=ESTCube-1's 651-day career: 53 dissertations and a marriage proposal | url=http://news.err.ee/v/2c355053-51f0-4e84-bb15-9a938402e234}}</ref> | viimane_kontakt = 19. mai 2015<ref name="ESTCube-1_ceased_working">Vladislav-Veniamin Pustõnski, [https://web.archive.org/web/20180311140551/https://www.eas.ee/kosmos/en/estonian-space-office/news/article/389-estcube-1-ceased-working ESTCube-1 ceased working after 2 years in orbit], Estonian Space Office (vaadatud 8. juunil 2016)</ref> | languse_aeg = eeldatavalt aastal 2038 <!-- Orbiidi andmed --> | orbiidi_kese = [[geotsentriline orbiit]] | orbiidi_reziim = [[päikesesünkroonne orbiit|päikesesünkroonne]] [[Maa-lähedane orbiit]] | orbiidi_kalle = 98,129 kraadi | apsiid = gee | orbiidi_periapsiid = 665 [[kilomeeter|km]] | orbiidi_apoapsiid = 665 km | orbiidi_periood = 98,03 minutit <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Eesti tudengisatelliidi programm]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[ESTCube-2]] }} '''ESTCube-1''' on [[Eesti tudengisatelliidi programm]]i raames ehitatud ja [[7. mai]]l [[2013]]<ref name="Novaator" /> [[Guajaana kosmodroom]]ilt [[Prantsuse Guajaana]]s [[Kourou]]s [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i kanderaketiga [[Vega (kanderakett)|Vega]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[Orbiit|orbiidile]] viidud [[tehiskaaslane]], Eesti esimene [[satelliit]].<ref name="Tere!" /> ESTCube-1 oli hariduslik koostööprojekt, milles osalesid [[Üliõpilane|üliõpilased]] ja gümnaasiumiõpilased.<ref name="kaitstud_teadus" /> Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil ka teaduslik siht – viia läbi esimene [[elektriline päikesepuri|elektrilise päikesepurje]] katsetus kosmoses. Kuigi päikesepurje katsetus ebaõnnestus, siis andis ESTCube-1 projekt ainet mitmekümnele teadustööle<ref name="Teadustöö" />. Olulise eduna on välja toodud ka õnnestunud [[teaduskommunikatsioon]]i ja [[teaduse populariseerimine|teaduse populariseerimist]].<ref name="popular-Himma" /> Projekti juhiti [[Tartu Ülikool]]ist, aga seal osales üliõpilasi ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist, [[Eesti Maaülikool]]ist, [[Eesti Lennuakadeemia]]st ja [[Tallinna Ülikool]]ist. Rahvusvaheliste partneritena osalesid projektis [[Soome meteoroloogia instituut]], [[Helsingi Ülikool]], [[Jyväskylä Ülikool]], [[Ida-Soome Ülikool]] ja [[Saksa kosmoseagentuur]]<ref name="Aasta" />. Tehiskaaslase kavandamisel ja ehitamisel järgiti [[kuupsatelliit|kuupsatelliidi]] standardit ([[mass]] kuni 1,3 [[kilogramm|kg]] ja mõõtmed 100×100×113,5&nbsp;mm).<ref name="CUST" /> ESTCube-1 [[orbiit|orbiidi]] algne kõrgus maapinnast oli ligikaudu 650 kilomeetrit ning satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46&nbsp;km/s.<ref name="Novaator" /> ==Ajalugu== [[Pilt:ESTCube orbiidil 2.jpg|pisi|Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist Maa orbiidil]] [[Pilt:The first image of the Earth, taken by ESTCube-1 nanosatellite..png|pisi|Esimene ESTCube-1 poolt kosmoses tehtud foto. Pilt on tehtud 15. mail [[Horvaatia]] kohal. Pildil esiplaanil on [[Vahemeri]], kaugemal [[Tuneesia]] ja [[Sahara]] kõrb]] === Orbiidile viimine === ESTCube-1 pidi esialgsete plaanide järgi orbiidile viidama 4. mai varahommikul<ref name="Otse" />, kuid tugeva tuule tõttu lükati kanderaketi start edasi<ref name="Lükati edasi" />. Kanderakett startis lõpuks [[7. mai]]l kell 05:06:31 (Ida-Euroopa suveaeg, [[EEST]]).<ref name="Novaator" /> ESTCube-1 eraldus kanderaketist 2 tundi ja 48 sekundit pärast starti, kell 07:07:19 EEST. === ESTCube-1 elutsükkel kosmoses === * Pool tundi pärast stardikapslist eraldumist avati satelliidi antennid, lülitati sisse [[raadiosaatja]] ja elektritoite alamsüsteem. * ESTCube-1 alustas pärast kanderaketist eemaldumist raadiomajaka kontrollsignaali edastamist telegraafisignaaliga, mida kõigil raadioamatööridel oli võimalik vastu võtta sagedusel 437,250&nbsp;MHz. Esimesed antennide avamisele järgnevad 48 tundi saatiski satelliit ainult telegraafimajakat 3-minutilise intervalliga. Veel enne, kui ESTCube-1 esimest korda Eesti kohale jõudis, võttis signaali vastu [[raadioamatöör]] Dmitri Paškov [[Ruzajevka]] linnas [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]] [[Venemaa Föderatsioon|Venemaal]], kes edastas salvestatud majakasignaali [[fail|helifaili]] [[e-post]]iga ESTCube-1 meeskonnale.<ref name="Tere!" /> Eesti esimene satelliit oli edukalt käivitunud. Esimene terviklik signaalipakett võeti [[Tartu observatoorium]]is [[Tõravere]]s asuvas ESTCube-1 juhtimiskeskuses vastu kell 10:30, kui satelliit esmakordselt raadiojaama otsenähtavusse jõudis.<ref name="Tere!" /> * Esimesed mõned päevad kuni mõned nädalad kulusid satelliidi testimisele ning täismahus tööle rakendamisele. * Esimene foto Maast tehti [[15. mai]]l 2013.<ref name="Kvaliteetne" /> * 2. augustil 2013 möödus kuupsatelliidist ohtlikult lähedalt kosmoseprügi osake NORAD SCC#36441. ESTCube-1 pääses sellest ja kogu missiooni jooksul veel viiest kokkupõrkeohust. * Esimese aastaga tehti satelliidile 20 tarkvarauuendust. * Satelliidi orienteerimine nii, et pardal olev kaamera vaataks pidevalt Maa suunas, osutus oodatust raskemaks. Trükkplaate koos hoidvad teraspoldid ning akude korpused magneetusid ja mõjutasid vastasmõjus [[Maa magnetväli|Maa magnetväljaga]] satelliidi asendit.<ref name="Valed" /> Kui satelliiti pöörlema sundivad elektromagnetid välja lülitati, käitus satelliit kui kompassinõel ja võttis uuesti algse orientatsiooni. * Magnethäiritusega tuldi toime. Orbiidile jõudmise esimeseks aastapäevaks oli juba õnnestunud pildistada Eestit ning satelliit saadi kontrollitult pöörlema augustis 2014. Katsemõõtmistel saadi maksimaalseks pöörlemiskiiruseks 841 kraadi sekundis, mis teeb ESTCube-1 ühe kõige kiiremini kontrollitult pöörlema pandud satelliidi ajaloos. * Päikesepurje elemendi väljakerimise esimene katse tehti 16. septembril 2014. Pärast päikepurje elemendi otsaraskuse stardiluku avamist tehtud pardakaamera fotodelt äralendavat kuulikest ei leitud, mis viitas sellele, et otsaraskus oli pärast starti endiselt purjetraadi küljes. * Seejärel avati päikesepurje traati sisaldava pooli stardilukud, satelliidi telemeetria andmete põhjal oli ka see operatsioon edukas. Kui pooli mootorit hakati pöörama, tuvastati satelliidi güroskoopidega vibratsioonile viitav signaal, kuid mootori liikumisele viitavat satelliidi pöörlemiskiiruse muutust ei tuvastatud. Ka korduvad katsed mitme järgneva nädala kestel ei andnud soovitud tulemust – päikesepurje traati välja kerida ei õnnestunud. Järgneva katsete seeriaga selgitati välja, et traadi väljakerimismootori sisendisse elektriline signaal jõuab, aga väljakerimissüsteem ei pöörle. Ilmselt ei pidanud kas mootor ise, elektrilised kontaktid juhet hoidva pooli ja korpuse vahel või pooli lukustussüsteem stardiaegsele vibratsioonile vastu. Veebruaris 2015 hakkas kuupsatelliidi päikesepatareide tootlikkus sedavõrd langema, et ESTCube-1 saadeti 17. veebruaril 2015 pensionile ning avalikustati info uute missioonide kohta.<ref name="Lõpetab" /> Selleks kuupäevaks oli kogunenud/saavutatud:<ref name="Horisont2015" /> * 15 600 tundi tööd kosmoses * 9600 tiiru ümber Maa * 423 miljonit läbitud kilomeetrit * 5000 sideseanssi juhtimiskeskusega * 280 fotot kosmosest * vaatesuuna määramise täpsus 1,5° * pöörlemiskiirus 841 kraadi sekundis * kontrollitud elektronikahurite töökorras olekut Side ESTCube-1-ga lakkas 19. mail 2015.<ref name="Päikesepaneelid" /> Satelliit jääb orbiidile veel umbes 20 aastaks. Selle ajaga väheneb satelliidi kõrgus atmosfääris pidurdumise tõttu sedavõrd, et atmosfääri tihedamatesse kihtidesse jõudes põleb satelliit ära. Eesti kuupsatelliidi ESTCube-1 projektis osales ligi 200 üliõpilast rohkem kui kümnest rahvusest. Lisaks Tartu Ülikoolile osales üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast ja Tallinna Ülikoolist. Tartu Observatooriumi teadusmaleva kaudu on projekti oma panuse andnud ka Eesti gümnasistid. == Satelliidi orbiit == Teadusliku eksperimendi läbiviimiseks ja satelliidiga sidepidamiseks on mitmel põhjusel sobivaim päikesesünkroonne ringikujuline [[polaarorbiit]]. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit liigub orbiidil kiirusega umbes 7,46&nbsp;km/s.<ref name="Novaator" /> Jooksva info ESTCube-1 orbiidi parameetrite kohta leiab [https://www.space-track.org Space-Tracki] veebiportaalist, visualiseeritud orbiit ja satelliidi hetkeasukoht on leitav Heavens-Above vahendusel.<ref>{{Netiviide|autor=|URL=http://www.heavens-above.com/orbit.aspx?satid=39161&lat=0&lng=0&loc=Unspecified&alt=0&tz=UCT|Pealkiri=ESTCUBE 1 – Orbit|Väljaanne=Heavens Above|Aeg=|vaadatud=10.03.2018|Keel=inglise keeles}}</ref> == Teaduslik eesmärk == [[Pilt:ESTCube-1 CAM v3 anodized.jpg|pisi|ESTCube-1 kaamera [[prototüüp]]]] Kuigi ESTCube-1 loomisel oli kõige olulisem üliõpilaste õpetamine, oli satelliidil ka teaduslik eesmärk – [[Soome]] teaduri [[Pekka Janhunen]]i leiutatud [[elektriline päikesepuri|elektrilise päikesepurje]] ühe võtmeelemendi esimene katsetus kosmoses. Tudengisatelliidi missiooni käigus plaaniti satelliidist välja kerida 10 meetri pikkune 50 ja 20 mikromeetrise läbimõõduga [[traat]]idest kõrgtehnoloogiline struktuur nn Heytether. Heytetheri edukat väljakerimist satelliidist oleks saanud tuvastada satelliidi pöörlemiskiiruse märgatava vähenemise ja traatstruktuuri pardakaameraga pildistamise abil. Kontrollimaks laetud [[Päikesepuri|päikesepurje]] elemendi vastasmõju Maad ümbritseva plasmaga ja selle mõju suurust, oli satelliit varustatud kahe nanotehnoloogilise [[Elektronikahur|elektronikahuriga]]. Elektronikahurid on elektriliselt ühendatud päikesepurje elemendiga ning elektronikahurite abil satelliidilt elektrone välja tulistades laadub päikesepurje element positiivselt ligikaudu +500 voldini. Maalähedases plasmas olevad positiivsed ioonid tõukavad päikesepurje elementi ning mõjutavad seeläbi satelliidi pöörlemist. Päikesepurje efekti mõõdetaksegi eeskätt satelliidi pöörlemiskiiruse muutuse kaudu.<ref name="Theory" />. Pärast päikesepurje efekti mõõtmist plaaniti Heytether rakendada tööle plasmapiduri režiimis, laadides selle ionosfääri plasma suhtes negatiivselt, ning demonstreerida sellega ühte võimalust väikeste satelliitide orbiidilt allatoomiseks. ESTCube-1 teadusprogrammist täideti järgmised etapid<ref name="Horisont2015" />: * Missiooni tingimustele vastava satelliidi ehitamine. * Kvalifikatsioonikatsetuste läbimine. * Satelliidi käivitamine kosmoses ja morse koodis majakasignaali saatmine Maale. * Kahepoolse raadioside käivitumine. * Kaamerasüsteemiga Maa pildistamine. * Satelliidi orientatsiooni määramine vähemalt kahekraadise täpsusega. * Satelliidi pöörlemapanemine kiirusega vähemalt üks pööre sekundis. Saavutati pöörlemiskiirus 841 kraadi sekundis. * Nanotehnoloogilise külmkatoodiga elektronikahuri testimine. * Elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimissüsteemi katsetamine. Teadusprogrammist jäi täitmata elektrilise päikesepurje juhtme edukas välja kerimine ning pingestatud juhtme ja atmosfääriplasma vastasmõju mõõtmine. == Ehitus == ===Mõõtmed ja kaal=== [[Pilt:ESTCube-1 struktuur koos plaatidega.jpg|pisi|ESTCube-1 kuupsatelliidi kere koos prototüüpplaatidega]] Standardse ühikulise (1U) kuupsatelliidi "põhja" külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit, satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1&nbsp;mm<ref name="CUST" />. Kuupsatelliitide standardile vastavalt on ette nähtud kolmes suuruses kuupsatelliite, vastavalt suurusega 1U, 2U ja 3U. Põhja külgede pikkused on kõigil samad, sügavus on vastavalt kaks või kolm korda 1U mõõtudest suurem<ref name="CUST" />. Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega satelliidil 1300 grammi, 2U ja 3U mõõtude korral vastavalt 2600 ja 4000 grammi<ref name="CUST" />. Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 1U standardi nõuetele vastav tehiskaaslane. Satelliidi valmimisel jõuti lahenduseni, mille korral püsitakse nii massi kui mõõtude osas ettenähtud piirides, satelliidi lennumudel kaalus 1048 grammi. ===Alamsüsteemid=== [[Pilt:ESTCube-1 Assembly ET.png|pisi|ESTCube-1 ehitust ja alamsüsteeme illustreeriv joonis]] [[Pilt:ESTCube-1 has woman’s touch.jpg|pisi|Kommunikatsiooni alamsüsteemi jootmine]] ESTCube-1 oli modulaarse ehitusega, koosnedes paljudest [[Alamsüsteemid (satelliidi)|alamsüsteemidest]]. Satelliiti hoidis tervikuna koos ühest [[alumiinium]]itükist [[freesimine|freesitud]] raam, raamile kinnitusid küljepaneelid, millel omakorda asusid [[päikesepaneel]]id, [[päikesesensor]]id ja [[Elektronikahur|elektronikahurid]]. Ühel küljepaneelil asus ka pool [[antenn]]ide stardiaegseks fikseerimiseks, vastaspaneelil aga avad pardakaamera ja päikesepurje traadi jaoks. Raami sees asuvad [[Trükkplaat|trükkplaadid]] satelliidi alamsüsteemide elektroonikaga olid ühendatud omavahel ning raamiga nelja keermestatud teraspulga abil. Alamsüsteemid olid omavahel ühendatud pistikute-pesadega, milles on neljas reas kolmkümmend viiku. Raami ja küljepaneelide disain oli '''satelliidi struktuuri alamsüsteemi''' (lühend STR) ülesanne, see valmis suures osas Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase Paul Liiase bakalaureusetööna<ref>{{Raamatuviide|autor=P. Liias|pealkiri=ESTCube struktuuri ja mehhanismide arendus|aasta=2012|koht=Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. [[Pilt:ESTCube-1 solar panels.JPG|pisi|vasakul|Satelliidi päikesepaneelid]] Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme oli '''elektritoite alamsüsteem''' (lühend EPS), mille ülesandeks oli koguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just elektritoite alamsüsteem. Käivitunud EPS pidas ajaarvestust alates satelliidi eraldumisest ning ettemääratud aja pärast avas raadioantennid ning alustas teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. Ka satelliidi töö jooksul kontrollis just see alamsüsteem kõigi teiste alamsüsteemide tööd, võimaldades näiteks mingil põhjusel probleeme tekitavaid alamsüsteeme välja lülitada. Elektritoite alamsüsteemi üheks ülesandeks oli ka raadiomajaka saatmine, seda isegi sel juhul, kui teised olulised alamsüsteemid ei peaks töötama. Disainilt oli ESTCube-1 elektritoite süsteem küllalt uudne, seal kasutatud lahendused on pakkunud huvi ka teiste satelliidimissioonide meeskondadele. Elektritoite alamsüsteemi loomisse panustasid üliõpilased oma bakalaureuse- ja magistritööde raames, lõpliku disaini teostas suures osas Erik Ilbis oma Tartu Ülikooli bakalaureusetöös.<ref>{{Netiviide|autor=Erik Ilbis|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32450|Pealkiri=ESTCube-1 electrical power system – design, implementation and testing|Väljaanne=Tartu Ülikool, Tartu|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=inglise keel}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Taavi Ilves|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32457|Pealkiri=ESTCube-1 electrical power system operation software|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Ramon Rantsus|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25578|Pealkiri=Designing, Implementing and Testing the Solar Power Harvesting System for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2011|vaadatud=|Keel=inglise keeles}}</ref> Lisaks EPS-ile on olemuslikult väga oluline '''kommunikatsiooni alamsüsteem''' (lühend COM), mis võimaldab suhtlust satelliidiga. ESTCube-1 COM oli disainitud väga minimalistlikuna, pidades silmas eesmärki, et COM peab töötama teiste alamsüsteemide jaoks läbipaistvana. Kommunikatsiooni alamsüsteem kasutas sidepidamiseks kahte suure integratsiooniastmega [[mikroskeem]]i ADF7021-N<ref name="RFIF" /> ning väga madala energiatarbega MSP-perekonna [[mikroprotsessor]]it. Tavapärase andmeedastuskiiruse 9600 bitti sekundis korral suudab satelliit ideaaljuhul edastada ligikaudu 62 [[kilobait]]i andmeid minutis. ESTCube-1 kommunikatsiooni alamsüsteemi kiire andmeside osa valmis põhiliselt Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilase Andres Vahteri magistritööna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andres Vahter|pealkiri=Kuupsatelliidi ESTCube-1 kommunikatsiooni alamsüsteemi digitaalelektroonika ja tarkvara disain|aasta=2011|koht=Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Andres Vahter|URL=https://andres.svbtle.com/last-touches-to-the-estcube1-communication-module|Pealkiri=Last touches to the ESTCube-1 communication module|Väljaanne=|Aeg=27.01.2013|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Urmas Kvell|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25582|Pealkiri=ESTCube-1 satellite beacon|Väljaanne=2010|Aeg=|vaadatud=|Keel=inglise keeles}}</ref> Satelliidi normaalset tööd koordineerib '''käsu- ja andmehalduse alamsüsteem''' (lühend CDHS). Selles alamsüsteemis toimub põhiline andmete – telemeetria – kogumine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine ning käsu peale Maale saatmine. CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul tehtavate eksperimentide käivitamiseks. ESTCube-1 käsu- ja andmehalduse alamsüsteem oli disainitud nii riist- kui ka tarkvaraliselt dubleerituks. Riistvaraliselt olid dubleeritud protsessorid, tarkvaraliselt aga andmete salvestamine satelliidi pardal. Olles põhiline satelliidi tööd koordineeriv süsteem, tegeles CDHS ka arvutustega satelliidi asendi ja pöörlemiskiiruse määramiseks, selleks kasutati STMicroelectronics ARM Cortex M3 perekonda kuuluvaid protsessoreid.<ref>{{Netiviide|autor=Indrek Sünter|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/43113|Pealkiri=Software for the ESTCube-1 command and data handling system|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2014|vaadatud=|Täpsustus=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref name="Catalog" /><ref>{{Netiviide|autor=Karl Tarbe|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32839|Pealkiri=Alglaadur ESTCube-1 käsu- ja andmehaldussüsteemile ja kaameramoodulile|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Täpsustus=|Keel=eesti keeles}}</ref> [[Asendi määramine ja kontroll|Asendi määramisega]] seotud arvutusteks vajalikud andmed laekusid jooksvalt '''satelliidi asendi halduse ja kontrolli alamsüsteemist''' (lühend ADCS), millel ei olnud oma mikrokontrollerit. Siiski oli sellel alamsüsteemil satelliidis oma trükkplaat, millel paiknesid [[magnetomeeter|magnetomeetrid]], [[güroskoop|güroskoobid]] ning päikesesensorite kasutamiseks vajalikud [[analoog-digitaalmuundur]]id. Hinnanguliselt suudeti nende abil satelliidi asendit Päikese suhtes määrata 2,5-kaarekraadise täpsusega, seda umbes 10 korda sekundis.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andris Slavinskis|pealkiri=ESTCube-1 attitude determination|aasta=2015|koht=|kirjastus=Tartu Ülikooli kirjastus|lehekülg=|isbn=978-9949-32-983-0|keel=inglise keeles|url=http://dspace.ut.ee/handle/10062/49230}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Robert Valner|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/30981|Pealkiri=Characterization of custom built Sun sensors for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Hendrik Ehrpais|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/47179|Pealkiri=EST-Cube-1 in-orbit attitude determination validation|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2015|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Jaan Viru|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/30985|Pealkiri=Design and testing of attitude determination sensors for ESTCube-1|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=inglise keeles}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Erik Kulu|pealkiri=EstCube-1 spin control using electromagnetic actuators : bachelor's thesis|aasta=2012|koht=Tartu|kirjastus=|lehekülg=|keel=inglise keeles}}</ref> Varem kirjeldatud alamsüsteemid olid vajalikud satelliidi töötamiseks ja kontrollimiseks, lisaks neile oli pardal veel kaks alamsüsteemi: '''kaamera alamsüsteem''' (lühend CAM) ja '''eksperimendi alamsüsteem''' (lühend PL). Satelliidi pardal oli värvilise [[CMOS]]-sensoriga kaamera, mis võimaldab teha [[VGA]]-lahutusega [[RAW]]-formaadis pilte. ESTCube-1 pardakaameras kasutati 680x480 [[piksel|piksliga]] CMOS-sensorit, 4,4 millimeetrise [[fookuskaugus]]ega objektiivi suhtelise avaga 1,9 ning STMicroelectronics ARM Cortex M3 perekonna mikroprotsessorit, mis on võimekaim terves satelliidis. Pardakaamera võimaldas teha pilte Maast ning eksperimendi kulgemisest, aga ka piltide abil kalibreerida satelliidi teisi asendiandureid. Tõstmaks pildistamise efektiivsust, suutis CAM alamsüsteem analüüsida pilte mõningal määral ka pardal ning võtta vastu otsuseid tehtud pildi kvaliteedi kohta. Vajadusel oli võimalik koostada ka suure dünaamilise ulatusega pilte. CAM oli kahtlemata kõige rohkem korraga andmeid tootev ESTCube-1 alamsüsteem, ühe 10-bitise heleduslahutusega pildi maht oli ligi 600 [[kB]]. Tehtud pilte oli võimalik pikemalt hoida CDHS-i salvestusseadmetes, maksimaalses mahus kuni 16 megabaiti. ESTcube-1 kaamera valmis suures osas Tartu Ülikooli üliõpilase Henri Kuuste bakalaureusetööna<ref>{{Netiviide|autor=Henri Kuuste|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/25658|Pealkiri=ESTCube-1 Tether End Mass Imaging System Design and Assembly|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2015-05-28|vaadatud=|Keel=inglise}}</ref>. Satelliidi teaduslik missioon sõltus '''eksperimendi alamsüsteemist''' (PL), mis paiknes mitmes kohas satelliidis. Eksperimendiks vajalik mehaaniliste seadmete komplekt asus satelliidi keskmises sektsioonis ja koosnes [[ultrahelimootor]]ist koos sellele kinnitatud pooliga päikesepurje traadiga, traadi otsas olevast (stardil lukustatud) raskusest ning neid kõiki koos hoidvast ümbrisest. Päikesepurjeeksperimendi käigus kasutatud kõrgepinge toodeti satelliidi eraldi sektsioonis. Kõrgepingeallikas oli ühendatud satelliidi ülemisel ja alumisel küljepaneelil asunud nanotehnoloogiliste elektronikahuritega, mis valmistati Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is. Teadusliku eksperimendi valmismisse panustasid Soome Meteoroloogiainstituut, Jyväskylä Ülikool, Helsingi Ülikool, Saksa kosmoseagentuur DLR ja Tartu Ülikool.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Kalde|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32437|Pealkiri=Piesoelektrilise mootori juhtseade kuupsatelliidile|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=eesti keeles}}</ref> Satelliidi missiooni tugiüksusteks võib lugeda Maal asuvaid '''satelliitsidejaama''' (lühend GS) ja tarkvaralist '''missioonijuhtimiskeskust''' (lühend MCS). Nende ülesanne oli võimaldada raadiosidet satelliidiga (GS) ning sideseansside planeerimist ja satelliidile käskude saatmist ning Maale tulevate vastuste analüüsimist (MCS). Kahepoolset sidet satelliidiga peeti [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tartu Observatoorium]]i satelliitsidejaamadest, kuid vastuvõtuga panustavad ka mitmed [[raadioamatöör]]id üle [[Euroopa]]. Missioonijuhtimiskeskuse tarkvara töötati välja vabavaralisel platvormil Hbird põhiliselt Tartu Ülikooli informaatikaüliõpilaste poolt, firma CGI juhendamisel<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://www.facebook.com/Hbird-The-Open-Satellite-Ground-Segment-156087881111212/|Pealkiri=Hbird – The Open Satellite Ground Segment|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mart Vellak|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/32941|Pealkiri=Orbitaaldünaamika teegi OREKIT kasutamine satelliitside kontaktide optimaalseks planeerimiseks|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2013|vaadatud=|Keel=eesti keeles}}</ref>. Satelliitsidejaamade käivitamises osalesid mitmed Eesti Lennuakadeemia õppurid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaak Mõttus|pealkiri=Satelliitside antennisüsteemi parameetrite määramine|aasta=2009|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=|keel=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Kadi Kivistik|pealkiri=Tudengisatelliidi maajaama eelselektormoodul|aasta=2012|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Toivo Värbu|pealkiri=Mobiilse satelliitsidejaama antennisüsteemi tugikonstruktsioon|aasta=2013|koht=Eesti Lennuakadeemia|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> === Tarkvara === ESTCube-1 mikrokontrollerites kasutati järgmisi [[operatsioonisüsteem]]e: * [[FreeRTOS]] satelliidi pardaarvutis ja kaameramoodulis; * [[TinyOS]] satelliidi kommunikatsioonimoodulis [[BSD litsents]]iga. See on mõeldud kasutamiseks väga väikese elektritarbega seadmetega, näiteks [[võrguandur]]id, laiatarbe arvutusvahendid, [[Isikuvõrk|isikuvõrgud]] (PAN), nutimajad ([[nutikodu]]d) jne. Maa peal kasutatakse satelliidi töö juhtimiseks valdavalt [[Java]]s kirjutatud programme ning satelliidimissioonide juhtimiseks sobivat tarkvaralist raamistikku Hbird,<ref name="Hummingbird" /> mille arendasid Tartu Ülikooli informaatikaüliõpilased firma CGI juhendamisel ja toel. === Päikesepaneelid === ESTCube-1 päikesepaneelide valikul konsulteeriti [[Ålborgi Ülikool]]i tudengisatelliite töörühmaga, ning nende suhteliselt lühikese kestvusega satelliidimissioonide kogemusele tuginedes ei kasutatud katteklaasidega päikesepaneele. Päikesepaneelide energiatootlikkuse vähenemine oli üks olulisemaid muresid kogu missiooni jooksul. Esimese kahe kuuga langes päikesepaneelide tootlikkus väga kiiresti, pärast seda oli langus aeglasem. Arvatavasti oli languse põhjuseks kaitseklaasi puudumine, mille tõttu tekkisid paneelides kiirguskahjustused. Kahtlustatakse ka kahjustusi satelliidi käitlemise ja kokkupanemise ajast. Siiski ei oleks tohtinud ainult kiirguse ja käitlemise kahjustused põhjustada nii suurt energiatootlikkuse langust. Samasugused probleemid tekkisid ka täpselt sama tehnoloogiat ja päikesepaneelide tüüpi kasutanud AAUSAT3<ref>{{Netiviide|autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/AAUSAT3|Pealkiri=AAUSAT3|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> korral. Energiatootlikkuse languse tõttu tuli kasutada satelliidi säästurežiimi, kus kõik alasüsteemid peale EPS-i olid välja lülitatud ja ülejäänud energiat sai kasutada akude laadimiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Riho Raabe|URL=http://dspace.ut.ee/handle/10062/41604|Pealkiri=ESTCube-1 energiatootluse simulaator ja telemeetria andmete analüüs|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=2014|vaadatud=|Failitüüp=pdf|Keel=eesti keeles}}</ref> == Sidepidamine satelliidiga == [[Pilt:ESTCube-1 Ground station antena.jpg|pisi|Antenn Tartu Ülikooli füüsikahoone katusel, mida kasutatakse satelliidiga sidepidamiseks]] [[Pilt:ESTCube-1 orbiting our colourful planet.jpg|pisi|Satelliidiga tehtud pilte]] Satelliidilt andmete Maale edastamiseks kasutati kahte [[IARU]]s registreeritud sagedust<ref name="IARU_sagedus" />: * 437,250 MHz * 437,505 MHz Perioodiline, kuid väga aeglane (18 sõna minutis) andmeedastus toimus [[telegraaf]]isignaaliga sagedusel 437,250&nbsp;MHz. Sel viisil edastati automaatselt kõige olulisemaid satelliidi parameetreid iga kolme kuni viie minuti tagant. Näide nn turvarežiimis telegraafimajakaga saadetud sõnumist on: <nowiki>ES5E/S T Z6DH5FU S6 US ZH TTTT CE TT TT TT SB SB US WU TT T A TZ TZ TT KN</nowiki> Kiireks andmeedastuseks kasutati [[FSK]]-[[modulatsioon]]iga raadiosignaali sagedusel 437,505&nbsp;MHz, andmeedastuskiirusega 9600 [[bitt]]i sekundis, kasutades [[AX.25]] [[pakettside]] standardit. Võrdlemisi aeglase andmete ülekandekiiruse põhjuseks oli amatöörraadio sagedusala kasutamine, milles sidekanali maksimaalseks lubatud ribalaiuseks on 25 kilo[[herts]]i. Kiire andmeedastus toimus vaid satelliidile saadetud vastavate käskude järel. Telegraafisignaaliga saadetava majakainfo vahele oli satelliit normaalses töörežiimis olles võimeline edastama perioodiliselt ka lühikesi [[AX.25]]-pakette andmeedastuskiirusega 9600 bitti sekundis, mis sisaldasid infot satelliidi alamsüsteemide hetkeolukorra kohta. Energia kokkuhoiu eesmärgil pakettmajakas vaikimisi ei töötanud. Satelliidile käskudele saatmiseks kasutati 145&nbsp;MHz amatöörraadio sagedusi. == Rahastamine ja maksumus == Odavaimat võimalust satelliidi kosmosesse viimiseks pakkus [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Kuna Eesti oli ESA assotsieerunud liige, siis kaeti stardikulud (u 70 000 eurot) suuremalt jaolt Eesti liikmemaksus sisalduvatest hariduskuludest. Koos üleslennutamisega olid projekti kulud kokku umbes 100 000 eurot<ref name="Projekt" />. == Tunnustus == * Aasta tegu 2012, [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|ITL]]<ref name="Jagas" /> == Vaata ka == * [[Aalto-1]] – Soome Aalto ülikooli nanosatelliidiprojekt * [[Eesti tudengisatelliidi programm]] * [[ESTCube-2]] * [[IARU]] – International Amateur Radio Union * [[Kuupsatelliit]] * [[Kuidas ehitada kosmoselaeva]] * [[Päikesepuri]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Head ööd!">[http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/universum/head-ood-eesti-esimene-tudengisatelliit-estcube-1-lopetas-tegevuse?id=71517773 Head ööd! Eesti esimene tudengisatelliit ESTCube-1 lõpetas tegevuse]</ref> <ref name="Novaator">[https://web.archive.org/web/20130511023927/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/eesti_tudengisatelliit_joudis_orbiidile/ "Eesti tudengisatelliit jõudis orbiidile"] Novaator, 7. mai 2013</ref> <ref name="Tere!">[http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-satelliit-utles-kosmosest-tere ESTCube-1 satelliit ütles kosmosest "Tere"!]</ref> <ref name="kaitstud_teadus">{{Netiviide |url=http://www.estcube.eu/Eesti-tudengisatelliit/baka-1 |pealkiri=Kaitstud bakalaureuse- ja magistritööd |vaadatud=2011-09-19 |arhiivimisaeg=2012-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120323125225/http://www.estcube.eu/Eesti-tudengisatelliit/baka-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Teadustöö">[http://uudised.err.ee/index.php?06288593 "Projektijuht: ESTCube-1 on andnud ainet mitmekümnele teadustööle"] ERR, 5. oktoober 2013</ref> <ref name="Aasta">[http://www.postimees.ee/2783984/kuidas-moodus-eesti-esimesel-satelliidil-aasta-kosmoses "Kuidas möödus Eesti esimesel satelliidil aasta kosmoses?"] Postimees, 6. mai 2014</ref> <ref name="CUST">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.cubesat.org/images/developers/cds_rev12.pdf |vaadatud=2012-02-08 |arhiivimisaeg=2013-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130928080348/http://www.cubesat.org/images/developers/cds_rev12.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Otse">[http://uudised.err.ee/index.php?06278457 "Laupäeva varahommikul saab jälgida Eesti satelliidi stardi otseülekannet"] ERR, 3. mai 2013</ref> <ref name="Lükati edasi">[http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-start-lukati-halva-ilma-tottu-edasi ESTCube-1 start lükati halva ilma tõttu edasi] Tartu Ülikool, 4. mail 2013</ref> <ref name="Kvaliteetne">[http://www.postimees.ee/1242204/estcube-1-foto-maast-on-ule-ootuste-kvaliteetne/ "ESTCube-1 foto on üle ootuste kvaliteetne"] Postimees, 21. mai 2013</ref> <ref name="Valed">[https://web.archive.org/web/20140508223638/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kas_valed_poldid_nurjavad_eesti_tudengisatelliidi_pohieesmargi/ "Kas valed poldid nurjavad Eesti tudengisatelliidi põhieesmärgi?"] Novaator, 8. mai 2014</ref> <ref name="Horisont2015">Mart Noorma, ESTCube-1 läks pensionile. Horisont, 2/2015, 34–39.</ref> <ref name="Lõpetab">16. veebruar 2015, TÜ uudised, [https://web.archive.org/web/20150216132555/http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-lopetab-missiooni-kas-tuleb-estcube-2 ESTCube-1 lõpetab missiooni. Kas tuleb ESTCube-2?]</ref> <ref name="Päikesepaneelid">Forte, Delfi, [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/paikesepaneelid-enam-ei-aita-eesti-esimene-satelliit-estcube-1-lopetas-tegevuse?id=71516221 Päikesepaneelid enam ei aita: Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lõpetas tegevuse.]</ref> <ref name="Theory">http://www.electric-sailing.com/theory.html</ref> <ref name="RFIF">{{Netiviide |url=http://www.analog.com/en/rfif-components/rfif-transceivers/adf7021-n/products/product.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-23 |arhiivimisaeg=2012-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121227204223/http://www.analog.com/en/rfif-components/rfif-transceivers/adf7021-n/products/product.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Catalog">http://www.st.com/web/en/catalog/mmc/FM141/SC1169/SS1031</ref> <ref name="Hummingbird">{{Netiviide |pealkiri=Hummingbird: ESTCube |url=http://www.hbird.de/?q=project%2Festcube |vaadatud=2013-10-05 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304232513/http://www.hbird.de/?q=project%2Festcube |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IARU_sagedus">{{Netiviide |url=http://www.amsatuk.me.uk/iaru/finished_detail.php?serialnum=171 |pealkiri=IARU Amateur Satellite Frequency Coordination |vaadatud=2011-11-13 |arhiivimisaeg=2016-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303210603/http://www.amsatuk.me.uk/iaru/finished_detail.php?serialnum=171 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Projekt">{{Netiviide |url=https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/eesti-ja-kosmos/estcube-1-projekt |pealkiri=ESTCube-1 projekt |vaadatud=2017-08-14 |arhiivimisaeg=2017-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170815023837/https://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/eesti-ja-kosmos/estcube-1-projekt |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Jagas">[http://menu.err.ee/uudised/elu/e8cb8356-18a5-4bf0-8e1b-669bde1aa0a1 "IT- ja telekomfirmade liit jagas taas auhindu"]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} menu.err.ee, 26. aprill 2013</ref> <ref name="popular-Himma">Marju Himma: [https://novaator.err.ee/965818/estcube-1-positiivsele-meediakajastusele-aitasid-kaasa-kriitikata-ajakirjanikud "ESTCube-1 positiivsele meediakajastusele aitasid kaasa kriitikata ajakirjanikud"] ERR Novaator, 29. juuli 2019</ref> }} == Kirjandus == * Mart Noorma, Eesti satelliidi lood. Horisont 3/2013, 14–23. * Mart Noorma, Meie kosmosekuubiku aasta. Horisont 3/2014, 14–21. * Mart Noorma, ESTCube-1 läks pensionile. Horisont, 2/2015, 34–39. * [[Arko Olesk|Olesk, A.]] (2019). [https://www.medialnistudia.fsv.cuni.cz/front.file/download?file=medialni_studia_1_2019_olesk.pdf Media Coverage of a Strongly Mediatized Research Project: the Case of the Estonian Satellite ESTCube-1]. ''Mediální studia'', 13 (1), 7–27. == Välislingid == {{commonskat}} * [https://estcube1.estcube.eu/ estcube.eu] – projekti koduleht * [https://www.estcube.com/ estcube.com] – ESTCube-1 abil tehtud piltide galerii * [http://www.lizard-tail.com/isana/tracking/index.html?&target=custom&sat_name=ESTCube-1&1st=1+39161U+13021C+++13128.17918375+-.00000050++00000-0++00000+0+0++++34&2nd=2+39161++98.1283+206.6456+0009147+231.2869+128.7528+14.68889820+++124 Satelliidi asukoht reaalajas] * [http://www.esa.int/For_Media/Press_Releases/ESA_s_Vega_launcher_scores_new_success_with_Proba-V Teade Vega stardi kohta] EAS, 7. mai 2013 * [http://www.uk.amsat.org/?p=11707 AMSAT UK ülevaade ESTCube-1 kohta] * [http://www.fyysika.ee/uudised/?cat=104 Ajaveeb – Tudengisatelliit] Fyysika.ee uudisteportaal * [http://www.electric-sailing.fi/ E-sail] – elektrilist päikesepurje tutvustav veebisait * [http://cubesat.atl.calpoly.edu/ Kuupsatelliitide "kodu"] * [http://www.lr.ttu.ee/eriala/2010sygis/Eriala_1102.pdf Toomas Vahter, Tudengisatelliit ESTCube-1] * [http://www.ut.ee/1058080 TÜ ja Logica hakkavad kosmosetarkvara arendama] Tartu Ülikooli pressiteade, september 2011<!-- suure tõenäosusega vahemikus 11.-13. september 2011 --> * [http://www.ut.ee/et/uudised/estcube-1-satelliit-utles-kosmosest-tere "ESTCube-1 satelliit ütles kosmosest "Tere"!"] Tartu Ülikooli pressiteade, 7. mai 2013 *[http://www.ut.ee/et/uudised/eesti-esimesel-satelliidil-taitus-aasta-kosmoses Eesti esimesel satelliidil täitus aasta kosmoses] Tartu Ülikool, 7. mai 2014 * [[Annika Teder]]. [http://tartu.postimees.ee/230708/tartu_postimees/uudised/339979_print.php "Tudengid teevad Eestist kosmoseriigi"] Tartu Postimees, 23. juuli 2008 * [[Priit Rajalo]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153480&print=1 "Tudengid valmistuvad satelliiti ehitama"] ERR, 3. veebruar 2009 * [[Priit Ennet]], [[Silver Lätt]]. [http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=355 Tudengisatelliit katsetab elektrilist päikesepurje] Teadus ERR, 29. aprill 2009 * [[Villu Päärt]]. [http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=3fbfcd9a-51b5-4c5e-8f82-bb24ef33224e&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&open=sec "Eesti tudengisatelliidist saab soomlaste päikesepurje katselava"] Äripäev, 3. märts 2009 * [http://etv.err.ee/?0558151 "Noorma: Eestlased võivad inimkonnale avada tee Marsile..."] ERR, 27. mai 2010 * [http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=438 "Eesti esimese tudengisatelliidi ehitus edeneb jõudsalt"] Raadio Elmar, 6. september 2011 * [[Laur Kanger]]. [http://teadus.err.ee/artikkel?id=5183&cat=1 "Koos tudengisatelliidiga valmib ka uus missioonijuhtimistarkvara"] Teadus ERR, 13. september 2011 * [[Martin Pau]]: [http://www.tartupostimees.ee/562338/print/it-firma-aitab-uliopilaste-satelliiti-kosmosesse/ "IT-firma aitab üliõpilaste satelliiti kosmosesse"] Tartu Postimees, 13. september 2011 * [http://www.reporter.ee/2011/09/13/eesti-lennutab-satelliidi-kosmosesse/ "Eesti lennutab satelliidi kosmosesse?"] [[Reporter (Kanal 2)]], 13. september 2011 * [http://www.maaleht.ee/archive/print.php?id=65296740 "Eesti oma tehiskaaslane pole kogukam kui leivapäts"] Maaleht, 23. november 2012 * [http://teadus.err.ee/artikkel&id=8147&cat=1&pg=172 "Tudengisatelliit ESTCube-1 leidis riigikogus tunnustust"] ERR Teadus, 21. detsember 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06269629 "Eestlased on oma satelliidi orbiidile saatmisele väga lähedale jõudnud"] ERR, 5. jaanuar 2013 * [http://www.tartupostimees.ee/1098692/print/tudengisatelliit-labib-tugevusproovi/ "Tudengisatelliit läbib tugevusproovi"] Tartu Postimees, 10. jaanuar 2013 * [http://uudised.err.ee/index.php?06270744&print=1 "Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse"] ERR, 21. jaanuar 2013 * [http://www.fyysika.ee/uudised/?p=31402 "ESTCube on valmis"] fyysika.ee, 23. jaanuar 2013 * [http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=8313 "Ülevaade ESTCube-1 missioonist"] ERR Teadus, 24. jaanuar 2013 * [http://teadus.err.ee/artikkel?id=8948&cat=1&pg=1 "ESTCube-1 stardib kosmosesse 4. mail"] ERR Teadus, 25. aprill 2013 * [http://www.postimees.ee/3094533/estcube-1-laks-pensionile "ESTCube-1 läks pensionile"] Postimees, 17. veebruar 2015 * [http://novaator.err.ee/256439/video-ja-kaart-estcube-1-viimased-sonad-ning-asukoht-orbiidil Video ja kaart: ESTCube-1 viimased sõnad ning asukoht orbiidil] , ERR Novaator, 17. veebruar 2015 * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16747 Dokumentaalfilm "Kuidas ehitada kosmoselaeva?"], [[Kopli Kinokompanii]], 28. september 2015 * [http://novaator.err.ee/v/tehnika/67d2d5a7-b57a-429f-9629-85985a27b127/estcube-i-meeskond-solmis-esimese-lepingu-kosmosekaamerate-ehitamiseks ESTCube-i meeskond sõlmis esimese lepingu kosmosekaamerate ehitamiseks], err.ee, 13. detsember 2016 * Marju Himma. [https://novaator.err.ee/965818/estcube-1-positiivsele-meediakajastusele-aitasid-kaasa-kriitikata-ajakirjanikud "ESTCube-1 positiivsele meediakajastusele aitasid kaasa kriitikata ajakirjanikud"] ERR Novaator, 29. juuli 2019 * [http://m.youtube.com/watch?v=8AcOkgbNVRU&hl=et&gl=ee&& Erik, ESTCube-1] [[YouTube]] * [http://www.ustream.tv/recorded/6493870 Estonian Student Satellite Program ESTCube-1 – Urmas Kvell – University of Tartu] * [http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=53554 Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse] * [http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=53562 Eesti esimene satelliit alustab täna teekonda kosmosesadamasse] [[Kategooria:Tehiskaaslased]] [[Kategooria:Eesti kosmonautika]] [[Kategooria:2013]] 2e7va29t9rchye3xn12pccksyjwrzev 0 135175 7231125 7066423 2026-09-09T05:23:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231125 wikitext text/x-wiki [[File:ESTCube-1 tiim.JPG|pisi|300px|Eesti tudengisatelliidi programmi ESTCube-1 tiimi liikmed ESTCube X seminaril [[Eesti Füüsika Selts]]i täppisteaduste suvekoolis Kopra talus [[Viljandimaa]]l]] [[Pilt:ESTCube-1 illustration.jpg|pisi|300px|Kunstniku nägemus [[Eesti]] esimesest tudengisatelliidist [[ESTCube-1]] [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidil]]]] [[Fail:ESTCube-1 best Estonia snapshot.jpg|pisi|ESTCube-1 jäädvustus kevadisest Eestist 2014. aastal]] '''Eesti tudengisatelliidi programm''' on [[Tartu Ülikool]]i üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal algatatud mitteformaalne haridusprogramm, mille käigus ehitatakse [[satelliit]]e ning populariseeritakse [[reaalteadused|reaal]]- ja [[inseneriteadused|inseneriteadus]]i. Programmi projektides lööb kaasa ligi 50 üliõpilast [[Tartu Ülikool]]ist, [[Tallinna Tehnikaülikool]]ist, [[Eesti Lennuakadeemia]]st ja [[Eesti Maaülikool]]ist.<ref name="estcube">{{Netiviide |url=http://www.estcube.eu/ |pealkiri=Eesti tudengisatelliidi programmi koduleht, 17.05.2012 |vaadatud=17.05.2012 |arhiivimisaeg=10.08.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130810000509/http://www.estcube.eu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks Eesti tudengisatelliidi programmi raames arendatavatele ESTCube'i satelliitidele oli Eestis ka TTÜ-Mektory tudengisatelliidi programm, mille käigus saadeti esimene [[kuupsatelliit]] kosmosesse 2019. aastal.<ref>Jaan-Juhan Oidermaa: [http://novaator.err.ee/v/universum/46e3c252-70b2-4929-b691-20967b6af642 "TTÜ–Mektory esitles satelliidiprogrammi"] ERR Novaator, 19. juuni 2015</ref> Aastal 2023 liitus TTÜ-Mektory tudengisatelliit Eesti tudengisatelliidi programmiga. == Eesmärgid == Eesti tudengisatelliidi programmi eesmärkideks on * võimaldada Eesti üliõpilastele praktilist kogemust [[kosmosetehnoloogia]] arendamisel, toetades sellega ka [[reaalteadused|reaal]]- ja [[inseneriteadused|inseneriteadus]]te õpetamist Eesti ülikoolides laiemalt; * toetada Eesti kõrgtehnoloogilist ettevõtlust; * aidata kaasa [[inimkond|inimkonna]] kosmoseavastustele.<ref name="estcube"/><ref>[http://www.youtube.com/watch?v=PeY50pqMHA4&feature=player_embedded Mart Noorma intervjuu portaalis Veebiakadeemia.ee, 17.05.2012]</ref> == Projektid == [[Pilt:ESTCube-1 Ground station antena.jpg|pisi|300px|Eesti tudengisatelliidi programmi satelliitide juhtimiseks loodud satelliitsidejaam [[Tartu Ülikool]]i füüsika instituudi katusel Tartus Tähe 4]] * [[ESTCube-1]] (2008–2014). Projekti käigus ehitati ja viidi [[kosmos]]esse [[Eesti]] esimene [[satelliit]] [[ESTCube-1]].<ref name="estcube"/> Satelliit valmis Tartu Ülikooli, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i, [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Eesti Maaülikooli]] koostöös. * ESMO (2010–2011). Osalemine [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i hariduslikus [[Kuu]]-orbiiteri projektis European Student Moon Orbiter (ESMO). Eesti tudengid osalesid projekti B-faasis.<ref>{{Netiviide |url=http://www.novaator.ee/ET/kosmos/tartusse_tuleb_euroopa_kuumissiooni_juhtimiskeskus/ |pealkiri="Tartusse tuleb Euroopa kuumissiooni juhtimiskeskus," portaal Novaator, 19.10.2010 |vaadatud=17.05.2012 |arhiivimisaeg=21.02.2011 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110221101100/http://www.novaator.ee/ET/kosmos/tartusse_tuleb_euroopa_kuumissiooni_juhtimiskeskus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[ESEO]] (2014–2020) Eesti Tudengisatelliidi projekti tudengid valmistasid ESEO jaoks kaks kaamerat<ref>[https://www.esa.int/Education/ESEO/Micro_Cameras ESEO projekti kaamera koduleht]</ref> * [[Estronaudid|Kosmoseklubi Estronaudid]] (2008–2013). Koostöös huvikooliga [[HuviTERA]] viidi läbi kosmoseteemalist huviklubi [[Estronaudid]], mis oli suunatud põhikooli lastele vanuses 7–16 eluaastat.<ref>{{Netiviide |url=http://huvitera.ee/huvitera/ringid/#KOSMOSEKLUBI |pealkiri=Huvikooli HuviTERA koduleht, 17.05.2012 |vaadatud=17.05.2012 |arhiivimisaeg=8.11.2012 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121108012721/http://huvitera.ee/huvitera/ringid/#KOSMOSEKLUBI |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[ESTCube-2]] (2014–2023). Algselt plaaniti osaleda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[7. raamprogramm]]i projektis [[Qb50|QB50]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Projekti QB50 koduleht, 17.05.2012 |url=http://qb50.eu/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120127120655/https://www.qb50.eu/ |arhiivimisaeg=27.01.2012 |vaadatud=17.05.2012}}</ref><ref>[[Aivar Pau]], [http://www.postimees.ee/mobile/?id=3254385& Eesti satelliit hakkab 600 kilomeetri kõrguselt Maad pildistama], postimees.ee, [[8. juuli]] [[2015]]</ref><ref>Aivar Pau, [http://www.postimees.ee/mobile/?id=3254393& Mis eristab ESTCube’i ja uut satelliidimissiooni?], postimees.ee, 8. juuli 2015</ref><ref>Aivar Pau, [http://www.postimees.ee/mobile/?id=3254399& Projekt maksab vähemalt pool miljonit eurot], postimees.ee, 8. juuli 2015</ref><ref>Aivar Pau, [http://www.postimees.ee/mobile/?id=3254405& Satelliidi eluiga on üks aasta], postimees.ee, 8. juuli 2015</ref> Segaduste tõttu rahastusega otsustati 2014. aastal jätkata sõltumatu satelliidiprojektiga. 2023. aasta oktoobris startis kolmeühikuline kuupsatelliit Prantsuse Guajaanast, kuid kanderaketist eraldumise tõrke tõttu põles satelliit koos kanderaketi ülemise astmega Maa atmosfääris ära. Meeskond tegeleb nn. ESTCube-2.1 arendusega. *'''[[ESTCube-3]]''', 20xx. aastal [[Kuu]] orbiidile viidav tehiskaaslane. *SUTS (2023–). '''S'''trateegiliste '''U'''uenduste '''T'''est '''S'''atelliit on uusim arendusjärgus satelliit Eestis ning valmib ülikoolidevahelise koostööna. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus |url=https://tudengisatelliit.ee/ |vaadatud=2023-09-14 |väljaanne=Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus |keel=en-US}}</ref> {{kaasajasta}} == Tunnustus == * Eesti tudengisatelliidi programmi noortele suunatud teadust populariseeriva tegevuse eest anti programmi ühele juhendajale [[Mart Noorma]]le 2012. aastal [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>[http://www.postimees.ee/723860/president-ilves-annab-teenetemargi-taas-99-inimesele/ "President Ilves annab teenetemärgi taas 99 inimesele"] Postimees, 1. veebruar 2012</ref>. * Juhtimisajakiri [[Director]] valis Eesti tudengisatelliidi 2011. aasta Eesti 12 kõige tähelepanuväärsema isiku või sündmuse hulka.<ref>{{Netiviide |url=http://www.director.ee/meile-meeldib-nende-motteviis-director-aasta-inimesed/ |pealkiri="Meile meeldib nende mõtteviis – Director aasta inimesed," Director, jaanuar 2012 |vaadatud=2012-05-17 |arhiivimisaeg=2015-07-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150708082342/http://www.director.ee/meile-meeldib-nende-motteviis-director-aasta-inimesed/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Vaata ka== * [[Copenhagen Suborbitals]] * [[Estronaudid]] * [[Teadusmalev]] * [[TTÜ Mektory Kosmosekeskus]]<ref>[http://www.ttu.ee/projektid/mektory-est/broneerimine/laborid-ja-stuudiod/kosmosekeskus/ TTÜ Mektory Kosmosekeskus]</ref><ref>[http://www.ttu.ee/public/u/ulikool/Tutvustus/ajaleht-mente-et-manu/MM_2015_01/index.html#p=16 TTÜ ajaleht Mente et Manu jaanuar 2015 LK 16, TTÜ magistritudengid lennutavad orbiidile nanosatellidi]</ref> **[[Koit (tudengisatelliit)]] **[[Hämarik (tudengisatelliit)]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Maggie McKee: [http://www.newscientist.com/article/mg21528792.400-space-cubed-dawn-of-the-nanosats.html?full=true "Space cubed: Dawn of the nano-sats" New Scientist, 27 august 2012] * [http://r2.err.ee/saated?saade=285&sub=292 Mart Noorma Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" 13. mai 2012.] * [http://www.nature.com/nature/supplements/regionalreport/estonia/pdf/regionalreport_estonia.pdf "Research in Estonia: race for quality and competitiveness" Nature, 17 November 2010] * [http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=spacecraft-solar-sail "Sail E-way: Spacecraft Riding the Solar Wind on Electric-Field Sails Could Cruise at 180,000 Kph", Scientific American, 14.02.2011] * [http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=citizen-satellites “Citizen Satellites: Sending Experiments into Orbit Affordably," Scientific American, 09.02.2011.] * Mart Noorma: [http://www.horisont.ee/node/1716 "Eesti rahvuslik kosmoseteadus 2025"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 5/2011. * [http://www.tedxtallinn.org/mart-noorma Mart Noorma] TEDx Tallinn konverentsil 2010. aastal. * [http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2249 "Kunagi sõidame niikuinii, estronaudid ees," Õpetajate Leht, 16.10.2009.] * 14. märts 2016, [[Jaan-Juhan Oidermaa]], [http://novaator.err.ee/v/2c1ded96-6321-444c-9790-e6db067a7864 ESTCube-3 loodetakse saata Kuu orbiidile]. <small>''Kodumaise tudengisatelliitide programmi edasisi eesmärke tutvustanud [[ESTCube-2]] ja [[ESTCube-3]] projektijuht [[Karl Reinkubjas]] loodab, et järgmine tehiskaaslane saadetakse orbiidile [[2018]]. aastal. Kolmas kuupsatelliit võiks hakata tiirlema aga juba [[Kuu]] orbiidil.''</small> [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti astronoomia]] [[Kategooria:Eesti noored]] ag88gb9dvz8dje15dyxka83bs7yt05b 0 136157 7231285 6513669 2026-09-09T11:45:42Z Kapsas123 209254 /* Praegune meeskond */ 7231285 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = 1. FC Köln | pilt = 1. FC Koeln Logo 2014–.svg | pildiallkiri = | täisnimi = 1. Fußball-Club Köln 01/07 e. V. | hüüdnimi = ''Die Geißböcke'' | lühend = | asutatud = 13. veebruaril 1948 | lõpp = | väljak = [[RheinEnergieStadion]] | mahutavus = 50 000 | ametinimetus1 = President | esimees = Werner Spinner | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Markus Gisdol]] | liiga = [[Bundesliga]] | hooaeg = 2021/22 | positsioon = 7. koht | muster_la1=_fckoln1415a |muster_b1=_fckoln1415h |muster_ra1=_borderonwhite | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_borderonwhite |muster_b2=_fckoln1415a |muster_ra2=_fckoln1415a | vasakkäsi2=FF0000 |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FF0000 |püksid2=FF0000 |sokid2=FF0000 | veeb = http://www.fc-koeln.de/ | e mäng = | enim mänge = [[Wolfgang Overath]] (543) | võit = | kaotus = | mängija = [[Hans Schäfer]] (304) | fännid = | auhinnad = }} '''1. FC Köln''' (''1. Fußball-Club Köln 01/07 e. V.'') on [[Saksamaa]] linna [[Köln]]i jalgpalliklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Bundesliga]]. Klubi on asutatud 13. veebruaril 1948. Köln on tulnud Saksamaa meistriks kolmel korral, viimati hooajal 1977–78. Klubi peab kodumänge [[RheinEnergieStadion]]il, mis mahutab 49 968 pealtvaatajat. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 15. august 2019''<ref>{{cite web|url=http://www.fc-koeln.de/profis/mannschaft/|title=1. FC Köln – Mannschaft|language=de|publisher=1. FC Köln|access-date=2019-08-16|archive-date=2015-03-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20150317051226/http://www.fc-koeln.de/profis/mannschaft/|url-status=dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1 |rah=GER |pos=VV |nimi=[[Timo Horn]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Benno Schmitz]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Lasse Sobiech]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4 |rah=DEN |pos=KA |nimi=[[Frederik Sørensen]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Rafael Czichos]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Marco Höger]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Marcel Risse]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8 |rah=BEL |pos=PK |nimi=[[Birger Verstraete]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9 |rah=GER |pos=RÜ |nimi=[[Simon Terodde]]}} {{JK koosseis mängija|no=11 |rah=GER |pos=RÜ |nimi=[[Kingsley Schindler]]}} {{JK koosseis mängija|no=13 |rah=AUT |pos=PK |nimi=[[Louis Schaub]]}} {{JK koosseis mängija|no=14 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Jonas Hector]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=15 |rah=COL |pos=RÜ |nimi=[[Jhon Córdoba]]}} {{JK koosseis mängija|no=17 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Christian Clemens]]}} {{JK koosseis mängija|no=18 |rah=GER |pos=VV |nimi=[[Thomas Kessler]]}} {{JK koosseis mängija|no=19 |rah=NED |pos=KA |nimi=[[Kingsley Ehizibue]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Salih Özcan]]}} {{JK koosseis mängija|no=21 |rah=FRA |pos=PK |nimi=[[Vincent Koziello]]}} {{JK koosseis mängija|no=22 |rah=ESP |pos=KA |nimi=[[Jorge Meré]]}} {{JK koosseis mängija|no=24 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Dominick Drexler]]}} {{JK koosseis mängija|no=27 |rah=FRA |pos=RÜ |nimi=[[Anthony Modeste|Anthony Modeste]]}} {{JK koosseis mängija|no=28 |rah=TUN |pos=PK |nimi=[[Ellyes Skhiri]]}} {{JK koosseis mängija|no=30 |rah=AUT |pos=PK |nimi=[[Florian Kainz]]}} {{JK koosseis mängija|no=31 |rah=USA |pos=VV |nimi=[[Brady Scott]]}} {{JK koosseis mängija|no=32 |rah=GER |pos=VV |nimi=[[Julian Krahl]]}} {{JK koosseis mängija|no=33 |rah=BEL |pos=KA |nimi=[[Sebastiaan Bornauw]]}} {{JK koosseis mängija|no=34 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Noah Katterbach]]}} {{JK koosseis mängija|no=35 |rah=GER |pos=KA |nimi=[[Matthias Bader]]}} {{JK koosseis mängija|no=36 |rah=GER |pos=PK |nimi=[[Niklas Hauptmann]]}} {{JK koosseis mängija|no=38 |rah=DEN |pos=PK |nimi=[[Nikolas Nartey]]}} {{JK koosseis mängija|no=39 |rah=MKD |pos=PK |nimi=[[Darko Churlinov]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.fc-koeln.de/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} [[Kategooria:1. FC Köln| ]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpalliklubid|Köln, 1. FC]] [[Kategooria:Köln]] jygomblwgdkb6nstpgbtn04a5z6stux 0 136461 7230838 7060483 2026-09-08T12:55:21Z Sillerkiil 58396 7230838 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Smoke sauna.JPG|pisi|Suitsusaun Soomes [[Enonkoski]]l]] '''Suitsusaun''' on traditsiooniline [[saun]], mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest [[korsten|korstna]] kaudu ruumist välja. Tänapäeval on suitsusaun praktilistel kaalutlustel peaaegu välja surnud, kuid muu hulgas nii [[Eesti]]s kui ka [[Soome]]s leidub siiani inimesi, kes suitsusauna ainsaks õigeks saunaks peavad. Soomes tegutseb ka rahvusvaheline suitsusaunaklubi, kes testib uute liikmete saunu ja korraldab suitsusaunakongresse. Eestis saab suitsusaunaelamust kogeda muu hulgas mitmes turismitalus. == Kütmine ja kasutamine == [[Keris]]ekivid on küttekolde kohal, leegid kuumutavad kive ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa. Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhteliselt suur, et kividesse saaks piisavalt kuumust salvestuda. Suitsusauna [[saunalava|laval]] istudes on targem seljaga mitte vastu seina nõjatuda, sest nii seinad mingist kõrgusest alates kui ka lagi koguvad aja jooksul enda külge paksu kihi [[tahm]]a. <gallery> Suitsusauna keris.jpg|Suitsusauna keris Suitsusauna uks.jpg|Suitsusauna uks, millel on hästi näha "suitsupiir" Leppoja keris.JPG|Suitsusauna keris Leppoja Puhkekeskuses </gallery> == Suitsusaunad Eestis == [[Fail:Rõuge suitsusaun (2) 2020.jpg|pisi|Suitsusaun [[Rõuge]]s]] Märtsis 2013 esitas Eesti võrokeste suitsusaunakombestiku [[UNESCO]] vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse koostas [[Võrumaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu]].<ref name="võro">[https://web.archive.org/web/20130413071541/http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/vorumaa-suitsusaunakombestik-esitati-unesco-vaimse-parandi-esindusnimekirja.d?id=65848758 "Võrumaa suitsusaunakombestik esitati UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja"] Maaleht, 20. märts 2013 (vaadatud 14.04.2013)</ref> Novembris 2014 kanti Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO nimekirja.<ref>[http://kultuur.postimees.ee/3006811/voromaa-suitsusaunakombestik-kanti-unesco-vaimse-kultuuriparandi-nimekirja "Suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja"] Postimees, 27. november 2014</ref> Eestis on kokku loetud 800 suitsusauna.<ref>[https://www.err.ee/1609902718/suitsusaunade-loenduse-kaigus-kaardistati-eestis-800-suitsusauna "Suitsusaunade loenduse käigus kaardistati Eestis 800 suitsusauna"] ERR, 6. jaanuar 2026</ref> Vana-Võromaa suitsusauna kombestikku tutvustab dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mis võitis omas kategoorias ka [[Euroopa filmiauhind|Euroopa filmiauhinna]]. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Risto Vuolle-Apiala]]. "Suitsusaun", tõlkinud [[Anu Nõulik]], [[Ehitame]] [[2005]], ISBN 9985890612 ==Välislingid== {{commons|Category:Chimneyless saunas}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.inkodu.ee/innovatsioon-suitsusauna-ehituses-hoiame-traditsioonid-au-sees/10108 Innovatsioon suitsusauna ehituses. Hoiame traditsioonid au sees!], Inkodu, 12. september 2023 * Asko Valdmann. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3578/new_eri_artiklid_357810 "Suitsusaun: äraproovitud ja hinnatud"], Äripäev, 5. mai 2007 * [http://www.savusauna.fi/ International Smoke Sauna Club] * Jüri Saar. [http://www.tarbija24.ee/031006/lisad/kodu/221284.php?r "Suitsusaun annab erilise elamuse"], Postimees, 3. oktoober 2006 * [[Grethe Rõõm]]. [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7599 Sauna! Mis seal enam mõelda veel], Eesti Naine * Ulvar Käärt. [http://www.epl.ee/artikkel/486988 Võrulased: suitsusaunale UNESCO kaitse], Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2010 * [http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Knowledge&area_id=0&id=149 Suitsusaun vanal Võrumaal] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu [[Kategooria:Saun]] [[Kategooria:Tervis]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Soome kultuur]] etl9m4jp6bq4fhankojyr03qsqi4hk5 0 140762 7231175 7128970 2026-09-09T08:55:05Z Kuriuss 38125 7231175 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit [[Mati Talvik (andragoog)]].}} {{Persoon | nimi = Mati Talvik | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Mati Talvik.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[11. aprill]] [[1942]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|7|25|1942|4|11}} | surmakoht = | rahvus = }} [[Fail:Teletorn 15.06.2010 (063) Edgar Savisaar ja Mati Talvik.jpg|pisi|267x267px|[[Edgar Savisaar]] ja Mati Talvik 2010. aastal]] '''Mati Talvik''' ([[11. aprill]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[25. juuli]] [[2018]] Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist. ==Elukäik== Mati Talvik alustas kooliteed 1949. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tartu 6. keskkooli]] 1. klassis. 1952. aastal kolis pere tagasi Tallinna.<ref name="tele" /> Talvik lõpetas [[Tallinna 20. Keskkool]]i (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ja kolmikhüppes.<ref name="tele"></ref> 1960. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Tallinna Polütehnilisse Instituuti]] ehitusteaduskonnas, kuid sai peagi aru, et valitud eriala talle ei sobi.<ref name="mati">[https://eal.ee/pr/matitalvik.html Mati Talvik.] eal.ee</ref> Sel ajal hakkas ta osalema [[Eesti Raadio]]s [[Noorte Reporterite Klubi]] töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter [[Gunnar Hololei]], kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.<ref name="mati" /> Aastatel 1962–1964 õppis Talvik [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keelt ja kirjandust (spetsialiseerumisega [[ajakirjandus|ajakirjandusele]]). Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd [[Eesti Televisioon]]i Tartu stuudiole.<ref name="mati" /> 1981. aastal lõpetas Talvik [[Loode Juhtimisinstituut|Leningradi Kõrgema Parteikooli]].<ref name="talvik">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/talvik_mati Mati Talvik. Eesti Entsüklopeedia.]</ref> [[1968]]. aasta jaanuaris algas tema elutöö [[Eesti Televisioon]]is. Algul oli ta Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 sai temast "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažöör. Saatejuhina oli ta esimest korda eetris noortesaates "[[Kanal 13]]" (1968). 1. juulil 1971 sai temast kunstisaadete toimetaja. Talvik oli omal ajal pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.<ref name="tele">[[Ene Pajula]]. [http://eestinaine.delfi.ee/elud/mati-talvik-kaks-aastat-tagasi-mul-on-igav-cv-ainult-uks-tookoht-ja-uks-abielu?id=82328159 Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu] Eesti Naine Delfi, 11. aprill 2018</ref> ==Töö televisioonis== Mati Talvik on koostanud ja juhtinud paljusid menukaks kujunenud telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1970–1971), "Käokava" (1971–72), "Palav puder" (1973–1975), "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis" (1972–1989), "Ainult üks miljon" (1979–1980), "Rahva sõda" (1980–1985), "Terav pilk" (1981–1987), "[[Vaatevinkel]]" (1985–1994), "Mitmevärviline Eesti" (1988–1989), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–1993), "Pikapäevarühm" (1993–1994) "Talviku tund" (1995–1997), "Liikluspeegel" (1996–2004), "Oli kord Eesti NSV" (1998–1999), "Päevast päeva" (1998–1999), "Agenda" (2000, 24 saadet), "Ainult 10 aastat" (2001–2002), "Üks silmapilk" (2003–2004, 41 saadet), "Ajaproov“ (2004–2005, 30 saadet), "Projekt: EI!" (2006, 43 saadet).<ref name="talvik" /> Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal hakkas ta tegema kaalukaid saatesarju Eesti riigi ajaloost. Esimesena valmis sari "Eesti aja lood“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166-osaline sari "Ajavaod", mis käsitles huvitavaid ja põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuulub ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/mati-talvik/ Mati Talvik.] telekraat.ee</ref> ==Filmid== Mati Talvik tegi [[1960. aastad|1960.]]–[[1970. aastad|1970. aastatel]] palju kroonika- ja [[dokumentaalfilm|dokumentaalfilme]]ide, mille puhul oli ta nii saatetekstide autor ja esitaja kui ka intervjueeriv reporter. Stsenaristi ja režissöörina oli ta osaline järgmiste filmide loomisel: * 1970 – "[[Duett-duell]]", muusikafilm – stsenarist * 1975 – "Rannameloodiad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1976 – "Kodurand", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Vabaõhukontsert", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Uus samm", populaarteaduslik film – stsenarist, režissöör * 1977 – "Naaberrannad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1978 – "Vilma", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1978 – "Suveviisid Võrtsjärvel", muusikafilm – stsenarist * 1979 – "Linn põlevatel kividel", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Piimamehed Põlvast", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Muusad ei vaikinud", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1982 – "Nõukogude Eesti", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1984 – "Moonsundi sügis", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus", dokumentaalfilm – stsenarist * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994", dokumentaalfilm – režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus", dokumentaalfilm – režissöör * 1997 – "Piki Piibe maanteed I–IV", dokumentaalfilmid – režissöör * 2003 – "Eesti vangla", dokumentaalfilm – stsenarist * 2017 – "Linna hall", dokumentaalfilm – konsultant Näitlejana osales Talvik 1993. aasta mängufilmis "[[Tallinn pimeduses]]", kus mängis panga asepresidenti. Talvik oli üks prototüüpe [[Eesti Televisioon]]is [[Urmas Vadi]] [[stsenaarium]]i põhjal [[2005]]. aastal valminud telefilmis "[[Kohtumine tundmatuga]]", kus teda kehastas [[Tiit Sukk]].<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk 441</ref> [[Fail:Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemiad (19.01.2018) (38904889864).jpg|pisi|265x265px|Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemia saamisel]] ==Tunnustus== * 1980 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu [[Jaan Anveldi preemia]] * 1982 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 1985 – [[Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia]] * 2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2008 – [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] auhind [[Kuldmikrofon]] * 2008 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige * 2009 – Kaitseliidu eriteenete medal saatesarjas "Eesti aja lood" Eesti ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/317176/mati-talvik-palvis-kaitseliidu-eriteenete-medali Mati Talvik pälvis kaitseliidu eriteenete medali.] ohtuleht.ee, 20. veebruar 2009</ref> * 2017 – välisministeeriumi kultuuripreemia telesaate "Ajavaod" eest ==Isiklikku== [[Fail:«Miss Estonia 88» (175) Harri Kingo, Mati ja Alice Talvik.jpg|pisi|Harri Kingo ning Mati ja Alice Talvik "Miss Estonia 88" valimisel.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Mati Talvik 88.jpg|pisi|Mati Talvik 1988. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Tema isa oli jurist [[Edgar Talvik]] ([[1911]]–[[1992]])<ref name="talvik" /> ja onu oli laulja [[Kalmer Tennosaar]]. Tema õde on arhitekt [[Tiina Linna]], kelle abikaasa oli [[Ivo Linna]] vend [[Taivo Linna]]. Nende onu oli [[Juhan Peegel]].<ref name="tele" /> Tema abikaasa [[Alice Talvik]] (sündinud Ader) oli samuti kauaaegne [[Eesti Televisioon]]i töötaja, nad abiellusid 1970.<ref name="tele" /> Tema pojad on eesti filmiprodutsent, stsenarist ja poliitik [[Artur Talvik]] ning Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/659825/kumnekordne-vanaisa-mati-talvik-jatab-lapsevahtimise-meelsasti-abikaasa-alicei-hoolde Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde.] ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2015</ref> Mati Talvik suri [[Tallinn]]as, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 [[Eesti Televisioon]]i neljandas stuudios. Talvik maeti [[Metsakalmistu]]le, [[Jaak Joala]] haua naabrusse.<ref>[https://www.err.ee/849613/fotod-ja-video-mati-talvik-saadeti-telemajast-viimsele-teele Mati Talvik saadeti telemajast viimsele teele.] err.ee, 31. juuli 2018</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=9447 Mati Talviku elu õppetunnid] Kroonika, 28. märts 2008 *[http://www.maamajandus.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=5012 Mati Talvik: ETV palgalehel olen olnud aastast 1968] Maaleht, 16. veebruar 2006 *[[Urmas Vahe]]. [https://www.ohtuleht.ee/309805 Mati Talvik: "Ma ei ole ju see mees, kelle kallal haukuda."] Õhtuleht, 30. detsember 2008 *[[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2009/01/08/intervjuu/4220-kuidas-talvikust-sai-talvik Kuidas Talvikust sai Talvik] Maaleht, 8. jaanuar 2009 *[[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454657 Kuldmikrofon Mati Talvik unistab spordireportaažist] EPL, 10. jaanuar 2009 *Rainer Kangro. [https://www.ohtuleht.ee/melu/889378/mati-talvik-oli-eesti-esimene-labi-ja-lohki-teleinimene Mati Talvik oli Eesti esimene läbi ja lõhki teleinimene.] ohtuleht.ee, 28. juuli 2018 {{Commons|Category:Mati Talvik}} ==Välislingid== *[https://jupiter.err.ee/1608166171/talvik-eesti-televisioonist Talvik, Eesti Televisioonist] videoarhiiv, jupiter.err.ee, 2017 *[https://eeter.err.ee/850407/vahur-kersna-mati-talvikust-tana-tombame-alla-joone-tervele-ajastule Vahur Kersna Mati Talvikust: täna tõmbame alla joone tervele ajastule] err.ee, 31. juuli 2018 *[https://vikerraadio.err.ee/879906/andres-oja-kanal-13 Kanal 13. Andres Oja] arhiiv, vikerraadio.err.ee, 9. detsember 2018 *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=487933 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Talvik, Mati}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2018]] mfhtl6zl58x4bc8gx9l2o3su8t3pd2g 7231177 7231175 2026-09-09T09:07:42Z Kuriuss 38125 7231177 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit [[Mati Talvik (andragoog)]].}} {{Persoon | nimi = Mati Talvik | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Mati Talvik.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[11. aprill]] [[1942]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|7|25|1942|4|11}} | surmakoht = | rahvus = }} [[Fail:Teletorn 15.06.2010 (063) Edgar Savisaar ja Mati Talvik.jpg|pisi|267x267px|[[Edgar Savisaar]] ja Mati Talvik 2010. aastal]] '''Mati Talvik''' ([[11. aprill]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[25. juuli]] [[2018]] Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist. ==Elukäik== Mati Talvik alustas kooliteed 1949. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tartu 6. keskkooli]] 1. klassis. 1952. aastal kolis pere tagasi Tallinna.<ref name="tele" /> Talvik lõpetas [[Tallinna 20. Keskkool]]i (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ja kolmikhüppes.<ref name="tele"></ref> 1960. aastast õppis ta poolteist aastat [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] ehitust, kuid sai aru, et valitud eriala talle ei sobi.<ref name="mati">[https://eal.ee/pr/matitalvik.html Mati Talvik.] eal.ee</ref> Sel ajal hakkas ta osalema [[Eesti Raadio]]s [[Noorte Reporterite Klubi]] töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter [[Gunnar Hololei]], kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.<ref name="mati" /> Aastatel 1962–1964 õppis Talvik [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keelt ja kirjandust (spetsialiseerumisega [[ajakirjandus|ajakirjandusele]]). Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd [[Eesti Televisioon]]i Tartu stuudiole.<ref name="mati" /> 1981. aastal lõpetas Talvik [[Loode Juhtimisinstituut|Leningradi Kõrgema Parteikooli]].<ref name="talvik">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/talvik_mati Mati Talvik. Eesti Entsüklopeedia.]</ref> [[1968]]. aasta jaanuaris algas tema elutöö [[Eesti Televisioon]]is. Algul oli ta Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 sai temast "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažöör. Saatejuhina oli ta esimest korda eetris noortesaates "[[Kanal 13]]" (1968). 1. juulil 1971 sai temast kunstisaadete toimetaja. Talvik oli omal ajal pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.<ref name="tele">[[Ene Pajula]]. [http://eestinaine.delfi.ee/elud/mati-talvik-kaks-aastat-tagasi-mul-on-igav-cv-ainult-uks-tookoht-ja-uks-abielu?id=82328159 Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu] Eesti Naine Delfi, 11. aprill 2018</ref> ==Töö televisioonis== Mati Talvik on koostanud ja juhtinud paljusid menukaks kujunenud telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1970–1971), "Käokava" (1971–72), "Palav puder" (1973–1975), "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis" (1972–1989), "Ainult üks miljon" (1979–1980), "Rahva sõda" (1980–1985), "Terav pilk" (1981–1987), "[[Vaatevinkel]]" (1985–1994), "Mitmevärviline Eesti" (1988–1989), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–1993), "Pikapäevarühm" (1993–1994) "Talviku tund" (1995–1997), "Liikluspeegel" (1996–2004), "Oli kord Eesti NSV" (1998–1999), "Päevast päeva" (1998–1999), "Agenda" (2000, 24 saadet), "Ainult 10 aastat" (2001–2002), "Üks silmapilk" (2003–2004, 41 saadet), "Ajaproov“ (2004–2005, 30 saadet), "Projekt: EI!" (2006, 43 saadet).<ref name="talvik" /> Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal hakkas ta tegema kaalukaid saatesarju Eesti riigi ajaloost. Esimesena valmis sari "[[Eesti aja lood]]“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166-osaline sari "[[Ajavaod]]", mis käsitles põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuulub ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/mati-talvik/ Mati Talvik.] telekraat.ee</ref> ==Filmid== Mati Talvik tegi [[1960. aastad|1960.]]–[[1970. aastad|1970. aastatel]] palju kroonika- ja [[dokumentaalfilm|dokumentaalfilme]]ide, mille puhul oli ta nii saatetekstide autor ja esitaja kui ka intervjueeriv reporter. Stsenaristi ja režissöörina oli ta osaline järgmiste filmide loomisel: * 1970 – "[[Duett-duell]]", muusikafilm – stsenarist * 1975 – "Rannameloodiad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1976 – "Kodurand", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Vabaõhukontsert", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Uus samm", populaarteaduslik film – stsenarist, režissöör * 1977 – "Naaberrannad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1978 – "Vilma", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1978 – "Suveviisid Võrtsjärvel", muusikafilm – stsenarist * 1979 – "Linn põlevatel kividel", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Piimamehed Põlvast", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Muusad ei vaikinud", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1982 – "Nõukogude Eesti", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1984 – "Moonsundi sügis", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus", dokumentaalfilm – stsenarist * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994", dokumentaalfilm – režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus", dokumentaalfilm – režissöör * 1997 – "Piki Piibe maanteed I–IV", dokumentaalfilmid – režissöör * 2003 – "Eesti vangla", dokumentaalfilm – stsenarist * 2017 – "Linna hall", dokumentaalfilm – konsultant Näitlejana osales Talvik 1993. aasta mängufilmis "[[Tallinn pimeduses]]", kus mängis panga asepresidenti. Talvik oli üks prototüüpe [[Eesti Televisioon]]is [[Urmas Vadi]] [[stsenaarium]]i põhjal [[2005]]. aastal valminud telefilmis "[[Kohtumine tundmatuga]]", kus teda kehastas [[Tiit Sukk]].<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk 441</ref> [[Fail:Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemiad (19.01.2018) (38904889864).jpg|pisi|265x265px|Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemia saamisel]] ==Tunnustus== * 1980 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu [[Jaan Anveldi preemia]] * 1982 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 1985 – [[Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia]] * 2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2008 – [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] auhind [[Kuldmikrofon]] * 2008 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige * 2009 – Kaitseliidu eriteenete medal saatesarjas "Eesti aja lood" Eesti ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/317176/mati-talvik-palvis-kaitseliidu-eriteenete-medali Mati Talvik pälvis kaitseliidu eriteenete medali.] ohtuleht.ee, 20. veebruar 2009</ref> * 2017 – välisministeeriumi kultuuripreemia telesaate "Ajavaod" eest ==Isiklikku== [[Fail:«Miss Estonia 88» (175) Harri Kingo, Mati ja Alice Talvik.jpg|pisi|Harri Kingo ning Mati ja Alice Talvik "Miss Estonia 88" valimisel.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Mati Talvik 88.jpg|pisi|Mati Talvik 1988. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Tema isa oli õigusteadlane [[Edgar Talvik]] ([[1911]]–[[1992]])<ref name="talvik" /> ja onu oli laulja [[Kalmer Tennosaar]]. Tema õde on arhitekt [[Tiina Linna]], kelle abikaasa oli [[Ivo Linna]] vend [[Taivo Linna]]. Nende onu oli [[Juhan Peegel]].<ref name="tele" /> Tema abikaasa [[Alice Talvik]] (sündinud Ader) oli samuti kauaaegne [[Eesti Televisioon]]i töötaja, nad abiellusid 1970. aastal.<ref name="tele" /> Nende pojad on filmidokumentalist [[Artur Talvik]] ja Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/659825/kumnekordne-vanaisa-mati-talvik-jatab-lapsevahtimise-meelsasti-abikaasa-alicei-hoolde Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde.] ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2015</ref> Mati Talvik suri [[Tallinn]]as, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 [[Eesti Televisioon]]i neljandas stuudios. Talvik maeti [[Metsakalmistu]]le, [[Jaak Joala]] haua naabrusse.<ref>[https://www.err.ee/849613/fotod-ja-video-mati-talvik-saadeti-telemajast-viimsele-teele Mati Talvik saadeti telemajast viimsele teele.] err.ee, 31. juuli 2018</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=9447 Mati Talviku elu õppetunnid] Kroonika, 28. märts 2008 *[http://www.maamajandus.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=5012 Mati Talvik: ETV palgalehel olen olnud aastast 1968] Maaleht, 16. veebruar 2006 *[[Urmas Vahe]]. [https://www.ohtuleht.ee/309805 Mati Talvik: "Ma ei ole ju see mees, kelle kallal haukuda."] Õhtuleht, 30. detsember 2008 *[[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2009/01/08/intervjuu/4220-kuidas-talvikust-sai-talvik Kuidas Talvikust sai Talvik] Maaleht, 8. jaanuar 2009 *[[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454657 Kuldmikrofon Mati Talvik unistab spordireportaažist] EPL, 10. jaanuar 2009 *Rainer Kangro. [https://www.ohtuleht.ee/melu/889378/mati-talvik-oli-eesti-esimene-labi-ja-lohki-teleinimene Mati Talvik oli Eesti esimene läbi ja lõhki teleinimene.] ohtuleht.ee, 28. juuli 2018 {{Commons|Category:Mati Talvik}} ==Välislingid== *[https://jupiter.err.ee/1608166171/talvik-eesti-televisioonist Talvik, Eesti Televisioonist] videoarhiiv, jupiter.err.ee, 2017 *[https://eeter.err.ee/850407/vahur-kersna-mati-talvikust-tana-tombame-alla-joone-tervele-ajastule Vahur Kersna Mati Talvikust: täna tõmbame alla joone tervele ajastule] err.ee, 31. juuli 2018 *[https://vikerraadio.err.ee/879906/andres-oja-kanal-13 Kanal 13. Andres Oja] arhiiv, vikerraadio.err.ee, 9. detsember 2018 *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=487933 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Talvik, Mati}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 9nv3wmdxec1tmihtu8o0f4pxdjwm4io 7231178 7231177 2026-09-09T09:15:45Z Kuriuss 38125 7231178 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit [[Mati Talvik (andragoog)]].}} {{Persoon | nimi = Mati Talvik | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Mati Talvik.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[11. aprill]] [[1942]] | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|7|25|1942|4|11}} | surmakoht = | rahvus = }} [[Fail:Teletorn 15.06.2010 (063) Edgar Savisaar ja Mati Talvik.jpg|pisi|267x267px|[[Edgar Savisaar]] ja Mati Talvik 2010. aastal]] '''Mati Talvik''' ([[11. aprill]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[25. juuli]] [[2018]] Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist. ==Elukäik== Mati Talvik alustas kooliteed 1949. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium|Tartu 6. keskkooli]] 1. klassis. 1952. aastal kolis pere tagasi Tallinna.<ref name="tele" /> Talvik lõpetas [[Tallinna 20. Keskkool]]i (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ja kolmikhüppes.<ref name="tele"></ref> 1960. aastast õppis ta poolteist aastat [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] ehitust, kuid sai aru, et valitud eriala talle ei sobi.<ref name="mati">[https://eal.ee/pr/matitalvik.html Mati Talvik.] eal.ee</ref> Sel ajal hakkas ta osalema [[Eesti Raadio]]s [[Noorte Reporterite Klubi]] töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter [[Gunnar Hololei]], kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.<ref name="mati" /> Aastatel 1962–1964 õppis Talvik [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keelt ja kirjandust (spetsialiseerumisega [[ajakirjandus]]ele). Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. [[Juhan Peegel|Juhan Peegli]] toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd [[Eesti Televisioon]]i Tartu stuudiole.<ref name="mati" /> 1981. aastal lõpetas Talvik [[Loode Juhtimisinstituut|Leningradi Kõrgema Parteikooli]].<ref name="talvik">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/talvik_mati Mati Talvik. Eesti Entsüklopeedia.]</ref> [[1968]]. aasta jaanuaris algas tema elutöö [[Eesti Televisioon]]is. Algul oli ta Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 sai temast "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažöör. Saatejuhina oli ta esimest korda eetris noortesaates "[[Kanal 13]]" (1968). 1. juulil 1971 sai temast kunstisaadete toimetaja. Talvik oli omal ajal pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.<ref name="tele">[[Ene Pajula]]. [http://eestinaine.delfi.ee/elud/mati-talvik-kaks-aastat-tagasi-mul-on-igav-cv-ainult-uks-tookoht-ja-uks-abielu?id=82328159 Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu] Eesti Naine Delfi, 11. aprill 2018</ref> ==Töö televisioonis== Mati Talvik on koostanud ja juhtinud paljusid menukaks kujunenud telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1970–1971), "Käokava" (1971–72), "Palav puder" (1973–1975), "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis" (1972–1989), "Ainult üks miljon" (1979–1980), "Rahva sõda" (1980–1985), "Terav pilk" (1981–1987), "[[Vaatevinkel]]" (1985–1994), "Mitmevärviline Eesti" (1988–1989), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–1993), "Pikapäevarühm" (1993–1994) "Talviku tund" (1995–1997), "Liikluspeegel" (1996–2004), "Oli kord Eesti NSV" (1998–1999), "Päevast päeva" (1998–1999), "Agenda" (2000, 24 saadet), "Ainult 10 aastat" (2001–2002), "Üks silmapilk" (2003–2004, 41 saadet), "Ajaproov“ (2004–2005, 30 saadet), "Projekt: EI!" (2006, 43 saadet).<ref name="talvik" /> Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal hakkas ta tegema kaalukaid saatesarju Eesti riigi ajaloost. Esimesena valmis sari "[[Eesti aja lood]]“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166-osaline sari "[[Ajavaod]]", mis käsitles põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuulub ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".<ref>[https://telekraat.ee/biograafiad/mati-talvik/ Mati Talvik.] telekraat.ee</ref> ==Filmid== Mati Talvik tegi [[1960. aastad|1960.]]–[[1970. aastad|1970. aastatel]] palju kroonika- ja [[dokumentaalfilm]]e, mille puhul oli ta nii saatetekstide autor ja esitaja kui ka intervjueeriv reporter. Stsenaristi ja režissöörina oli ta osaline järgmiste filmide loomisel: * 1970 – "[[Duett-duell]]", muusikafilm – stsenarist * 1975 – "Rannameloodiad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1976 – "Kodurand", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Vabaõhukontsert", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1977 – "Uus samm", populaarteaduslik film – stsenarist, režissöör * 1977 – "Naaberrannad", muusikafilm – stsenarist, reporter * 1978 – "Vilma", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1978 – "Suveviisid Võrtsjärvel", muusikafilm – stsenarist * 1979 – "Linn põlevatel kividel", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Piimamehed Põlvast", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1981 – "Muusad ei vaikinud", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1982 – "Nõukogude Eesti", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1984 – "Moonsundi sügis", dokumentaalfilm – stsenarist, režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Mehhaaniline reostus", dokumentaalfilm – stsenarist * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Paldiski 1994", dokumentaalfilm – režissöör * 1994 – "Impeeriumi jäljed: Keemiline reostus", dokumentaalfilm – režissöör * 1997 – "Piki Piibe maanteed I–IV", dokumentaalfilmid – režissöör * 2003 – "Eesti vangla", dokumentaalfilm – stsenarist * 2017 – "Linna hall", dokumentaalfilm – konsultant Näitlejana osales Talvik 1993. aasta mängufilmis "[[Tallinn pimeduses]]", kus mängis panga asepresidenti. Talvik oli üks prototüüpe [[Eesti Televisioon]]is [[Urmas Vadi]] [[stsenaarium]]i põhjal [[2005]]. aastal valminud telefilmis "[[Kohtumine tundmatuga]]", kus teda kehastas [[Tiit Sukk]].<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk 441</ref> [[Fail:Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemiad (19.01.2018) (38904889864).jpg|pisi|265x265px|Välisministeeriumi 2017. aasta kultuuripreemia saamisel]] ==Tunnustus== * 1980 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu [[Jaan Anveldi preemia]] * 1982 – [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] * 1985 – [[Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia]] * 2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2008 – [[Eesti Ringhäälingute Liit|Eesti Ringhäälingute Liidu]] auhind [[Kuldmikrofon]] * 2008 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige * 2009 – Kaitseliidu eriteenete medal saatesarjas "Eesti aja lood" Eesti ajaloo uurimise ja jäädvustamise eest<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/317176/mati-talvik-palvis-kaitseliidu-eriteenete-medali Mati Talvik pälvis kaitseliidu eriteenete medali.] ohtuleht.ee, 20. veebruar 2009</ref> * 2017 – välisministeeriumi kultuuripreemia telesaate "Ajavaod" eest ==Isiklikku== [[Fail:«Miss Estonia 88» (175) Harri Kingo, Mati ja Alice Talvik.jpg|pisi|Harri Kingo ning Mati ja Alice Talvik "Miss Estonia 88" valimisel.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Mati Talvik 88.jpg|pisi|Mati Talvik 1988. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Tema isa oli õigusteadlane [[Edgar Talvik]] ([[1911]]–[[1992]])<ref name="talvik" /> ja onu oli laulja [[Kalmer Tennosaar]]. Tema õde on arhitekt [[Tiina Linna]], kelle abikaasa oli [[Ivo Linna]] vend [[Taivo Linna]]. Nende onu oli [[Juhan Peegel]].<ref name="tele" /> Tema abikaasa [[Alice Talvik]] (sündinud Ader) oli samuti kauaaegne [[Eesti Televisioon]]i töötaja, nad abiellusid 1970. aastal.<ref name="tele" /> Nende pojad on filmidokumentalist [[Artur Talvik]] ja Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/659825/kumnekordne-vanaisa-mati-talvik-jatab-lapsevahtimise-meelsasti-abikaasa-alicei-hoolde Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde]. ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2015</ref> Mati Talvik suri [[Tallinn]]as, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 [[Eesti Televisioon]]i neljandas stuudios. Talvik maeti [[Metsakalmistu]]le, [[Jaak Joala]] haua naabrusse.<ref>[https://www.err.ee/849613/fotod-ja-video-mati-talvik-saadeti-telemajast-viimsele-teele Mati Talvik saadeti telemajast viimsele teele.] err.ee, 31. juuli 2018</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=9447 Mati Talviku elu õppetunnid] Kroonika, 28. märts 2008 *[http://www.maamajandus.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=5012 Mati Talvik: ETV palgalehel olen olnud aastast 1968] Maaleht, 16. veebruar 2006 *[[Urmas Vahe]]. [https://www.ohtuleht.ee/309805 Mati Talvik: "Ma ei ole ju see mees, kelle kallal haukuda."] Õhtuleht, 30. detsember 2008 *[[Ilmar Palli]]. [http://www.maaleht.ee/2009/01/08/intervjuu/4220-kuidas-talvikust-sai-talvik Kuidas Talvikust sai Talvik] Maaleht, 8. jaanuar 2009 *[[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/454657 Kuldmikrofon Mati Talvik unistab spordireportaažist] EPL, 10. jaanuar 2009 *Rainer Kangro. [https://www.ohtuleht.ee/melu/889378/mati-talvik-oli-eesti-esimene-labi-ja-lohki-teleinimene Mati Talvik oli Eesti esimene läbi ja lõhki teleinimene]. ohtuleht.ee, 28. juuli 2018 {{Commons|Category:Mati Talvik}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/talvik-eesti-televisioonist "Talvik, Eesti Televisioonist"] [[Vahur Kersna]] saade, Eesti Televisioon, 11. aprill 2017 *[https://eeter.err.ee/850407/vahur-kersna-mati-talvikust-tana-tombame-alla-joone-tervele-ajastule Vahur Kersna Mati Talvikust: täna tõmbame alla joone tervele ajastule] ERR Eeter, 31. juuli 2018 *[https://vikerraadio.err.ee/879906/andres-oja-kanal-13 "Kanal 13. Andres Oja"] Vikerraadio saade, 9. detsember 2018 *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=487933 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Talvik, Mati}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2018]] rrnuexo6ind6m3s8p23h2q2h7qs48xs 0 143571 7231065 6165212 2026-09-08T20:47:48Z ~2026-49008-82 237174 Lisasin aretsuklubi kohta infot 7231065 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} [[Fail:Joe Rogan.png|pisi|Rasor Vaas]] MTÜ '''Aretusklubi Eesti Sardiinide klubi Aretusklubi''' on 2007. aastal loodud Eesti Koerteklubi, mis ühendab [[bernhardiin]]ide klubi ja aretus<ref name="Ühing, 2014">https://web.archive.org/web/20140828070422/http://www.bernhardiin.eu/et/aretusklubist/ (vaadatud 28.08.2014)</ref>. Aastast 2007 on ühing<ref name="Ühing, 2014"/>. Aastast 2009 on ühing<ref name="Ühing, 2014"/>. Ühingu kodulehe järgi hõlmab Ühingu tegevus järgmist<ref name="Ühing, 2014"/>: * aretuse kooskõlla viimine tõug koer; * ühtsete aretusreeglite kehtestamine jaroslav nirmaniidi ja bengali Marge Simpson on filmitgellenane multifilmist "The Simpsons" kust on ka tuntud laul "homer let the bart's out"; * iga-aastane '''Aretusklubi Eesti Sardiinide klubi Aretusklubi''' kutseklubide järgne tõenäosus śaada eelmine aasta paremaks kui järgmine on saada 100%; * infomaterjalid; * kasvatajate koolitused tõug koer kass perhard iin; * mägiveisete maadlusvõistlused Dagestani uuralis; * Koerte koolitus koertele ja võistluse kohtunikele; * aerutusalane koer (1. Spetzialklub für Bernhardiner gegründet) 1891). Eesti esimene president Konserv Leib, (1991 - 2000) Oli eesti esimene president. Temast kirjutas Kalevipoeg teoses "Kreutzwald". Võru on linn, kus on Kretuzwaldi kalevi poja kodu KARJA tänaval.<ref>{{Viide |pealkiri=John Rogan |kuupäev=2026-09-04 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=John_Rogan&oldid=1373121622 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-09-08}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Arutamine== * Bernhardiini tõu kujunemine on tihedalt seotud Sankt Bernhardi mäekuru ja sealse mungakloostriga ning kloostri juurde kuuluva hospiitsiga. Kuru läbib ajalooline Šveitsi ja Itaaliat ühendav tee. Kuru üle Mont-Joux, nagu teda siis kutsuti, oli suure tähtsusega ärireisijate jaoks, kes reisisid Rooma. Klooster rajati 1050. aastal ja 1127. aastal pani paavsti bulla kloostri paavstliku kaitse alla. Järgneva 400 aasta jooksul kasvas klooster oma praeguse suuruseni. 16. sajandil anti kurule ja kloostrile St. Bernhardi nimi. Bernhardiinide kujunemist mõjutas tugeval piiratud juurdepääs kloostrile. Kuni kloostri rajamiseni polnud kurusse koerte sissevoolu, katkestus koerte sisseveos piirkonda on oluline, mõistmaks bernhardiini päritolu. Esimesed koerad olid hospiitsis ajavahemikus 1660–1670, nende esmane ülesanne oli hospiitsi valvata. Neid kirjeldatakse kui “''Küherhunde''”, st lehmakarja koeri tugevama pea ja laigulise karvaga. Samuti kirjeldatakse nn. “''Mantelhund''” koeri (koer mantliga); ka tänapäeval on nn. rebitud mantel (kattest läbi murdnud valged laigud) tõustandardis kirjeldatud. Esimene kirjalik teade hospiitsi koertest pärineb aastast 1703. Kloostri kroonikates on registreeritud koerte värv, mis oli punakaspruun valgega. See värvikombinatsioon oli Šveitsi karjakoerte seas laialt levinud. Isegi tänapäeval, mil Šveitsis on väga vähe punaseid karjakoeri, on käibel vanasõna “''vo dämm git´s meh weder rot Hüng''” (rohkem kui punaseid koeri). Bernhardiinidel ja suurtel Šveitsi karjakoertel, keda siis tunti “''Küherhunde''”dena (lehmakarja koerad) ja “''Metzgerhunde''”dena (lihunikukoerad), on väga sarnane koljukuju. Pole põhjust kahelda, et algselt oli kahe tõu vahel raske vahet teha. [[Kategooria:Eesti tõuaretus]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Koer]] 8q44o64qe1psqws7qesi6wi44stwxta 7231119 7231065 2026-09-09T04:16:38Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231065|7231065]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49008-82|~2026-49008-82]] ([[User talk:~2026-49008-82|arutelu]]) 7231119 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} [[Pilt:St Bernhard dog (bw).jpg|pisi|[[Bernhardiin]]]] MTÜ '''Aretusklubi Eesti Bernhardiin''' on 2007. aastal loodud Eesti [[mittetulundusühing]], mis ühendab [[bernhardiin]]ide aretajaid ja aretusest huvitatuid<ref name="Ühing, 2014">https://web.archive.org/web/20140828070422/http://www.bernhardiin.eu/et/aretusklubist/ (vaadatud 28.08.2014)</ref>. Aastast 2007 on ühing [[Eesti Kennelliit|Eesti Kennelliidu]] liige<ref name="Ühing, 2014"/>. Aastast 2009 on ühing [[Maailma Bernhardiinide Organisatsioon]]i (WUSB) täieõiguslik liige<ref name="Ühing, 2014"/>. Ühingu kodulehe järgi hõlmab nende tegevus järgmist<ref name="Ühing, 2014"/>: * aretuse kooskõlla viimine tõu kodumaa Šveitsi ja WUSBi aretussuundadega; * ühtsete aretusreeglite kehtestamine bernhardiinidele ja reeglite järgimise kontroll; * iga-aastane aretuskontrollide ja iseloomukatsete (spetsiaalsed bernhardiinidele) läbiviimine rahvusvaheliste erialaspetsialistide kaasabil; * infomaterjalide tõlkimine-koostamine; * kasvatajate koolitused korraldamine; * bernhardiinide omanike koolituste korraldamine; * koolituste ja infopäevade korraldamine EKL välimike kohtunikele; * aretusalane koostöö Schweizerische St. Bernhards-Club ja St. Bernhards-Klub e. V. (1. Spetzialklub für Bernhardiner gegründet 1891). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.bernhardiin.eu Aretusklubi Eesti Bernhardiin] * [http://www.wusb.de Maailma Bernhardiinide Organisatsioon (WUSB)] [[Kategooria:Eesti tõuaretus]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] [[Kategooria:Koer]] o6c7iewheyf1m2ak9ikcyesjn9qhn87 0 143971 7231185 6219698 2026-09-09T09:34:54Z Kuuskinen 33651 7231185 wikitext text/x-wiki {{infokast loomaaed | nimi = Praha loomaaed | logo = | pilt = Prague Zoo main entrance.JPG | pildiallkiri = Praha loomaaia peasissekäik | tunnuslause = | avatud = | suletud = | asukoht = [[Praha]], [[Praha 7]], [[Tšehhi]] | laiuskoord = <!-- K/M/S või kümnendkraadid --> | pikkuskoord = <!-- K/M/S või kümnendkraadid --> | pindala = 58 ha | loomi = 5049 | liike = 676 | külastajaid = <!-- aastas --> | liikmesus = | omanik = | direktor = }} '''Praha loomaaed''' on loomaaed [[Praha]]s, mis avati 1931. aastal Praha põhjaosas asuvas Troja linnaosas eesmärgiga "edendada zooloogia uurimist, kaitsta elusloodust ja harida avalikkust". 1937. aastal sai see teiseks loomaaiaks, kus on sündinud [[Andi kondor]] ja 1942. aastal esimeseks loomaaiaks kus on sündinud [[jääkaru]].<ref name="Andean" /><ref name="Polar" /> Loomaaed sai [[2002. aasta Euroopa üleujutused|2002. aasta üleujutustes]] rängalt kannatada, kuid sel õnnestus annetuste toel üleujutustest taastuda. 2013. aastal hõivas loomaaed 58 hektarit, millest 50 hektarit kasutati näituste jaoks, ja seal elas umbes 5000 looma 676 liigist, sealhulgas 132 ohustatud liiki. 2023. aastal sai Praha loomaaiast Euroopa esimene loomaaed, kus on sündinud [[pangoliin]].<ref name="First" /> Loomaaed on oluliselt kaasa aidanud [[Prževalski hobune|Prževalski hobuse]] päästmisele; aastaid oli see alamliigi juhtiv aretaja ja neid hobuseid transporditakse [[Mongoolia]] steppidesse. ==Galerii== <gallery> Seal's exposition 2, Prague zoo.jpg|Hüljeste näitus Ursus maritimus, ZOO Praha 668.jpg|Jääkaru Equus przewalskii in Prague Zoo (1).jpg|Prževalski hobune File:Prague czech republic zoo 13.jpg|Lõvi Prague czech republic zoo 1.jpg| Prague czech republic zoo 10.jpg Prague czech republic zoo 11.jpg </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Andean">{{netiviide |pealkiri=1937 Andean condor |väljaanne=Prague Zoo |url=https://www.zoopraha.cz/en/animals/breeding-successes/14407-1937-andean-condor |vaadatud=2026-09-09}}</ref> <ref name="Polar">{{netiviide |pealkiri=1942 Polar bear |väljaanne=Prague Zoo |url=https://www.zoopraha.cz/en/animals/breeding-successes/14406-1942-polar-bear |vaadatud=2026-09-09}}</ref> <ref name="First">{{netiviide |pealkiri=1st baby pangolin in Europe born in Prague zoo, doing well |väljaanne=AP |url=https://apnews.com/article/china-beijing-cats-prague-animals-e0f533028c2ac46562ec153ac9eb9362 |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Prague Zoo}} *[http://www.zoopraha.cz/cs/ Tšehhikeelne koduleht] *[http://www.zoopraha.cz/en/ Ingliskeelne koduleht] *[http://album.gasttour.cz/2006-05-02-prague-zoo/ Fotod loomaaiast] {{Coordinate |NS=50.117 |EW=14.406 |type=landmark |region=CZ |dim=800}} [[Kategooria:Loomaaiad]] [[Kategooria:Praha]] 1r3lilfe3iytf89mjeg3ue7w51723lk 0 144884 7231262 7139832 2026-09-09T10:59:39Z Kuriuss 38125 7231262 wikitext text/x-wiki {{liita|Kasutaja:Alanall/Tollimaks}} '''Tollimaks''' on [[import|imporditavale]] või [[eksport|eksporditavale]] [[kaup|kaubale]] rakendatav [[maksud|maks]], mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi [[hind]]u ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.<ref name="Tollimaks">{{cite web|title=Tollimaks|url=http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/145/rvmajandus.zip/Tollimaks.pdf|accessdate=20. aprill 2014|archive-date=21. mai 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140521031815/http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/145/rvmajandus.zip/Tollimaks.pdf|url-status=dead}}</ref> ==Ekspordi- ja imporditollimaksud== Ekspordimaksu eesmärk on hoida väheseid [[ressurss]]e või tooraineid riigis, seega ei rakendata ekspordimakse töödeldud toodetele. Ekspordimaks kehtestatakse tavaliselt toormaterjali tootvates riikides, vähem kasutatakse seda arenenud tööstusriikides. Ekspordimaksuga saab kaitsta kohalike tööstusharusid, näiteks vähendada toormaterjali väljaviimist ja soodustada kohalike tööstuste arendamist. Ekspordimaksu kasutati esimest korda [[1275|1275. aastal]] [[Inglismaa]]l, kus maksustati villa [[eksport]].<ref name="Tollimaks"/><ref name="Britannica">{{cite web|title=Encyclopedia Britannica|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/583535/tariff|accessdate=20. aprill 2014}}</ref><ref name="Her Majesty's Revenue and Customs">{{cite web|title=Her Majesty's Revenue and Customs|url=http://www.hmrc.gov.uk/customs/tax-and-duty.htm|accessdate=20. aprill 2014}}</ref> Impordimaksud on tollimaks, aktsiisid ja käibemaks. Imporditollimaksu eesmärk on siseturu kaitsmine väljastpoolt tuleva [[konkurents (majandus)|konkurentsi]] eest. Impordimaks on kõige tähtsam ja kõige tavalisem tollimaks.<ref name="Tollimaks"/><ref name="Maksu- ja Tolliamet">{{cite web|title=Maksu- ja Tolliamet|url=http://www.emta.ee/index.php?id=1614|accessdate=20. aprill 2014}}</ref><ref name="Tollipoliitikast Eesti Vabariigis">{{cite web|title=Tomson, E. Tollipoliitikast Eesti Vabariigis. Tartu Ülikool|url=http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/majanduspoliitika/2002/2002/1_Makromaj_sotspol/22_Tomson.pdf|accessdate=9. mai 2014}}</ref> Käibemaksu maksavad majandussubjektid, kes tegelevad kaupade ja teenuste müügiga. Maksu alus on müügihind, millele lisandub valitsuse kehtestatud maksumäär (kuni 18%). Käibemaks ja tollimaks arvestatakse väärtuse järgi.<ref name="Tollipoliitikast Eesti Vabariigis"/><ref name="Käibemaks">{{cite web|title=Käibemaks|url=http://ak.rapina.ee/tiiur/exe.riigieelarve/kibemaks.html|accessdate=9. mai 2014}}</ref> Aktsiisimaks kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. Aktsiisimaksu määramisel on maksustamise kord käibemaksust ja tollimaksust erinev (näiteks tubaaktsiis arvestatakse koguse järgi, mootorsõiduki aktsiis sõiduki vanuse ja silindrite töömahu järgi, kütuseaktsiis kilogrammi või 1000 liitri kohta).<ref name="Tollipoliitikast Eesti Vabariigis"/><ref name="Aktsiisimaks">{{cite web|title=Aktsiisimaks|url=http://ak.rapina.ee/tiiur/exe.riigieelarve/aktsiisimaks.html|accessdate=9. mai 2014}}</ref> ==Kaitse- ja tulutollimaksud== Kaitsetollimaksude eesmärk on oma riigi tootjate kaitsmine välismaise konkurentsi eest siseturul. Selleks et eesmärke täita, peavad kaitsetollimaksud olema piisavalt kõrged. Kaitsetollimakse võib liigitada omakorda kaheks: - '''eritollimaksud''' on lisamaksud teatud kaupadele, mille sissetoomist antud [[riik]]i tahetakse muuta raskeks. Näiteks luksuskaupadel, mille tarbimist tahetakse piirata või sellistel toodetel, mida saab toota oma riigis.<ref name="Tollimaks"/> - '''diferentseeritud tollimaksu''' eesmärk on kehtestada erineva väärtusega tollimaksud erinevatele toodetele ([[kriteerium]]iks on töötluse tase). Diferentseeritud tollimaksuga püütakse saavutada erinev mõju kaupade sisseveole. Näiteks püüab riik takistada töödeldud toodete importi, samal ajal kui ei taheta luua takistusi tooraine sisseveole.<ref name="Tollimaks"/> Kaitsetolli erijuhtumiks on keelutollimaks. Keelutollimaks on väga kõrge tollimaks, mis peatab tollitud kauba sisseveo antud [[riik]]i täielikult.<ref name="Tollimaks"/> Tulutollimaksude eesmärk on riigieelarve tulude poole täitmine. Tulutollimaksud ei järgi siseturu kaitsmise ega selle hindade mõjutamise eesmärki ning seetõttu on need maksud väikesed.<ref name="Tollimaks"/> ==Tollimäärade kehtestamise põhimõtetest lähtuvad tollimaksud== Kindel tollimaks määratakse kindla summana oma maa valuutas sisseveetava kauba ühikult. Kindla tollimaksu korral ei võeta hindasid arvesse ning seetõttu on see tollimaks diskrimineeriv ja efektiivne odavate kaupade suhtes, mõjudes vähem kallite kaupade impordile.<ref name="Tollimaks"/> ''Ad valorem'' ehk väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla protsendina imporditava kauba väärtusest, transpordikulud võivad olla kaasa arvatud, kuid võivad ka mitte olla. Väärtuselise tollimaksu iseloomulikuks jooneks on [[absoluutsumma]] kasv proportsionaalselt imporditavate kaupade hinnaga.<ref name="Tollimaks"/> Kombineeritud tollimaks on kahe eelmise tollimaksu [[kombinatsioon]], mille korral kauba hinda arvesse võttes tasutakse väärtuseline tollimaks, millele lisandub kindel tollimaks kaubaühikult.<ref name="Tollimaks"/> Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasumma või protsendina kauba hinnast, vaid see on seotud maailmaturu nõudluse ja pakkumise kõikumisest.<ref name="Tollimaks"/> ==Tollimaksu kestvusest lähtuvad tollimaksud== Lisatollimaksud ehk ajutised tollid kaitsevad tegevust alustavaid tootmisharusid.<ref name="Tollimaks"/> Tasakaalustavad tollid (ehk pidevad tollid) võetakse kasutusele siis, kui kaubanduspartner subsideerib oma [[eksport]]i. Selle tollimaksu eesmärgiks on neutraliseerida [[subsiidium|subsiidiumide]]ite negatiivset mõju ekspordile.<ref name="Tollimaks"/> ==Optimaalne tollimaks== Optimaalne tollimaks on maksumäär, mille juures maksu kehtestanud riigis summaarne võit kasvab [[vabakaubandus]]e situatsiooniga võrreldes kõige rohkem. Mida elastsemad on nõudmine ja pakkumine koduturul ning mida ebaelastsemad [[välisturg]]udel, seda suurem on võime kehtestada optimaalset tollimaksu.<ref name="Tollimaks"/> ==Tollimaks Eestis== [[Pilt:Member States of the European Union (polar stereographic projection).svg|lang=et|pisi|Tollimaksuvabad riigid]] Alates 1. maist 2004 rakendusid kaupade impordil kolmandatest riikidest tollimaksud, mis põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ühendusest eksportimisega seotud ühenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ühenduste integreeritud tollitariifistikku [[TARIC]] (Tarif Intégré Communautaire). TARICi rakendamiseks Eestis on välja töötatud [[Eesti Tollitariifistik]] (ETT), mis sisaldab lisaks ühenduse meetmetele ka Eesti riiklikke meetmeid.<ref name="Maksu- ja Tolliamet"/><ref name="Rahandusministeerium">{{cite web|title=Rahandusministeerium|url=http://www.fin.ee/10117/|accessdate=24. aprill 2014|archive-date=20. mai 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140520231620/http://www.fin.ee/10117/|url-status=dead}}</ref> Eestis peab arvestama tollimaksu lisandumisega, kui imporditakse kaupa riikidest, mis ei kuulu [[Euroopa Liit]]u. Euroopa Liidu sees tollimakse pole. Maksustatakse ainult need väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kaubad, mis ületavad teatud väärtuse. Väärtus sõltub sellest, kas kaup saadetakse postiga või tuuakse ise üle. Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 150 [[euro]], tuleb tollimaksuga maksustatavate kaupade korral tasuda tollimaks. Postisaadetis, mis on saadetud kolmanda riigi füüsiliselt isikult füüsilisele isikule mittekaubanduslikul eesmärgil ning milles on võimalik esemed väärtuseliselt eristada, saavad maksuvabastuse need kaubad, mille väärtus ei ületa 45 eurot.<ref name="Her Majesty's Revenue and Customs"/><ref name="Maksu- ja Tolliamet"/><ref name="Eesti Post">{{cite web|title=Eesti Post|url=http://www.post.ee/eraklient_tolliinfo|accessdate=24. aprill 2014}}</ref><ref name="Eesti.ee">{{cite web|title=Eesti.ee|url=https://www.eesti.ee/eng/business/maksud_ja_toll/ulevaade_eesti_tollisusteemist|accessdate=24. aprill 2014|archive-date=2014-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20140521031554/https://www.eesti.ee/eng/business/maksud_ja_toll/ulevaade_eesti_tollisusteemist|url-status=dead}}</ref> ==Vaata ka== * [[Ekspordikvoot]] * [[Impordikvoot]] *[[Toll (lõiv)]] *[[Tolliliit]] *[[Tollidokumendid]] *''[[ATA-carnet]]'' *[[Tollitõkend]] *[[Tollitariifistik]] ==Viited== {{Reflist}} [[Kategooria:Maksud]] [[Kategooria:Toll]] [[ru:Пошлина]] [[uk:Митний збір]] ppjotl7y0uxu24e57y0bxirhuu8ndsx 0 145051 7230993 7153010 2026-09-08T18:36:07Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti õnnetused]]; ±[[Kategooria:Lennuõnnetused]]→[[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] 7230993 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | nimi = Aero lend 1631 | pilt = Aero OY Junkers Ju-52 Finnair via Edvardsson.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = "Kaleva" Malmi lennujaamas (1938) | kuupäev = [[14. juuni]] [[1940]] | tüüp = reisilennuki allatulistamine | koht = [[Läänemeri]], [[Keri]] saare lähedal | põhjused = | reisijaid = 7 | meeskond = 2 | vigastatuid = | hukkunuid = 9 | ellujääjaid = 0 | õhusõiduk = [[Junkers Ju 52]] | tõusis = [[Ülemiste lennujaam]] | sihtkoht = [[Helsingi Malmi lennujaam]] | lennufirma = [[Finnair|Aero]] }} '''Kaleva''' (registritunnusega '''OH-ALL''') oli [[Soome]] lennufirma Aero O/Y (praegune [[Finnair]]) [[Ju 52]] tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil [[Tallinn]]–[[Helsingi]] ning mille [[NSVL|Nõukogude]] sõjalennukid [[14. juuni]]l [[1940]] [[Läänemeri|Läänemere]] kohal, [[Soome laht|Soome lahes]] asuva [[Keri]] saare lähedal [[Eesti]] [[Territoriaalmeri|territoriaalvete]] kohal alla tulistasid. Kõik merre kukkunud reisilennuki pardal olnud 9 inimest – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat – said surma. Kaleva vrakk leiti 2024. aasta suvel. == Lennukist == [[Pilt:Ülemiste lennujaam (AM N 5631-681); Eesti Ajaloomuuseum.jpg|thumb|Aero O/Y reisilennuk OH-ALL "Kaleva" Tallinnas, [[Tallinna lennujaam|Ülemiste lennujaamas]] (1936)]] [[Pilt:Aero Oy-n Junkers Ju 52-3m "Kaleva" (32764406025).jpg|thumb|"Kaleva" Helsingis, [[Malmi]] lennujaamas (u. 1938)]] [[Pilt:Aero Oy Junkers JU52 OH-ALL "Kavela" und Piloten.jpg|thumb|[[Aero O/Y]] piloodid 1940. aastal (vasakult kolmas Bo von Willebrand)]] Lennuk [[Ju 52|Junkers Ju 52-3m]] ("3m" tähistab kolme mootorit) tehasenumbriga 5494 ehitati teise seda tüüpi lennukina Soome lennufirmale [[Aero O/Y]] (praeguse [[Finnair]]i eelkäija). Valminud lennuk anti Aero O/Y-le üle 3. juulil 1936 ning sai registritunnuseks OH-ALL ja nime Kaleva. Algul oli Kaleva pontoontelikuga vesilennuk, kuid juba 1936. aasta lõpus saadeti lennuk [[Kolmas riik|Saksamaa]]le ümberehitusse tavalise ratasteliku paigaldamiseks, et see saaks maanduda maismaa lennuväljadel, samuti ka moodsal Helsingi [[Malmi]] lennuväljal. Lennuk oli taas kasutusel 25. veebruarist 1937. Samal aasta sügisel sooritas OH-ALL erakorralise maandumise [[Turu]] lennuväljal seoses keskmise, kere ninaosas paikneva mootori rikkega. [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal, kuni 1940. aasta märtsini oli OH-ALL kasutusel [[Soome õhuvägi|Soome õhuväes]]. == Lennuki allatulistamine == [[14. juuni]]l [[1940]] oli Soome reisilennuk Kaleva lennanud plaanilise liinilennu marsruudil Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn. Umbes kell 13.55 startis Kaleva, lennureisi numbriga 1631, Tallinna lennuväljalt tagasiteekonnale Helsingisse. Pardal oli 2 meeskonnaliiget, 7 reisijat ja umbes 270 kg pagasit. Pärast kursi võtmist Soomele, lendasid Kaleva kõrvale 2 Nõukogude keskmaa pommituslennukit [[SB-2]], mis avasid vaheldumisi Kaleva pihta umbes 50 kuni 100 meetri kauguselt [[kuulipilduja]]tule. Kaleva sööstis tabamuse tõttu vasakusse mootorisse ja mitte ainult, umbes kell 14.06, selililennuasendis leekides ja suitsedes mõni kilomeeter [[Keri saar]]est kirde pool, Soome lahe vetesse. Kõik lennuki pardal olnud inimesed said surma. Kaleva vettekukkumist nägid Eesti sõjaväelased vaatluspostist Keri saarel ja mitmed kohalikud kalurid. Eesti kalurid sõitsid kolme paadiga lennuki kukkumiskohale ning korjasid paatidesse veepinnal õlilaigus hulpivaid esemeid ja rahatähti. Kalurite veest üles korjatud raha ja esemed, sealhulgas mereveest leitud diplomaatilise posti konfiskeeris kell 14.47 samas kohas veepinnale tõusnud Nõukogude [[allveelaev]]a [[Štš-301]] (Щ-301) meeskond relva ähvardusel. Kell 14.58 lendas põhja suunast Keri saare kohale Soome [[hävituslennuk]] Brewster (piloot [[Ilmari Juutilainen]]), et otsida kadunuks jäänud reisilennukit. Hävituslennuk lendas kukkumiskohast kolm korda üle. Viimasel ülelennul avati Nõukogude allveelaevalt lennuki pihta kuulipildujatuli. Seejärel lendas hävituslennuk tagasi Soome suunas. Allveelaevale koguti veest korjatult umbes 100 kg diplomaatilist posti ja hulk eri riikide rahatähti. Allveelaevalt anti üleskorjatud saak üle Nõukogude Läänemere-laevastiku Uragan-tüüpi [[valvelaev]]ale [[Sneg]], mis toimetas selle Nõukogude Liitu [[Kroonlinn]]a sadamasse. == Surmasaanute nimekiri == [[Pilt:Henry W Antheil.jpg|thumb|"Kaleva" pardal hukkunud USA diplomaat [[Henry W. Antheil]] (1912–1940)]] Surma said kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat: *Bo Hermansson von Willebrand (lennuki kapten) *Tauno Launis (teine piloot) *[[Henry W. Antheil]] ([[diplomaat]], [[USA]] Helsingi saatkonna [[atašee]]) *Frederic Marty ([[Prantsusmaa]] matemaatik, lennuväeohvitser, diplomaat) *Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaat) *Rudolf Cöllen (Saksamaa ärimees) *Friedrich-Wilhelm Offermann (Saksamaa ärimees) *Max Hettinger ([[Rootsi]] ärimees) *Gunvor Maria Luts (soomlanna, Eesti kodanik) == Lennuki allatulistamise põhjustest == OH-ALL allatulistamise motiivid pole siiani selged. Väidetavalt püüdis Nõukogude juhtkond nii saada kätte diplomaatidega kaasas olnud olulisi dokumente ja diplomaatilist posti või ka takistada president [[Konstantin Päts]]i võimalikku Eestist lahkumist. Kaleva allatulistamisega näitas NSV Liit, et on kehtestanud Eesti suhtes väljakuulutamata [[blokaad]]i. Selle kuriteo järel lakkas Eesti ja Soome vaheline lennuliiklus paari päeva jooksul täielikult. Soome raadioluure püüdis kinni ja dešifreeris allveelaevalt Štš-301 saadetud raadioteate ning oli lennuki allatulistamise asjaoludega tegelikult kursis. Kuigi tsiviillennuki allatulistamine oli ilmselge [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumine [[Stalin]]i režiimi ja Nõukogude relvajõudude poolt, ei esitanud Eesti ega Soome NSV Liidule pärast lennuõnnetust ühtegi ametlikku protesti. Reisilennuki Kaleva allatulistamise põhjust ei avaldanud kunagi ka NSV Liit. Omapärase kokkusattumusena hukkus allveelaev Štš-301 vaid umbes aasta hiljem (1941) ja mitte kaugel Kaleva hukkumiskohast, Soome laevade paigaldatud miinitõkkes. == Teise maailmasõja järel == [[Pilt:Memorial for Kaleva in Keri.JPG|thumb|[[Kaleva mälestusmärk]] Keri saarel]] 1993. aastal avati reisilennuk Kaleval hukkunute mälestuseks Keri saarel mälestusmärk. 2015. aastal kirjutas [[Helsingin Sanomat]], et Kaleva hukkumiskohas olid hiljem nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad; seejärel aga püüdsid need ilmselt hävitada kuritöö jälgi [[süvaveepomm]]idega.<ref name="rxQNf" /> Pärast mitmeid põhjalikke, ent ebaõnnestunud otsinguid<ref name="5W6ni" /> leiti Kaleva [[vrakk]] viimaks alles 2024. aastal. Kaleva jäänused asuvad Keri saarest umbes neli [[meremiil]]i põhja poole ja lebavad 71–76 meetri sügavusel vees.<ref name="sonQJ" /> == Popkultuuris == Kaleva allatulistamine on tähtsaks sündmuseks [[Mart Sander]]i ajaloolises romaanis "Litsid"<ref name="OrpKj" />{{lisa lehekülg}} ning selle alusel valminud samanimelises teleseriaalis (2018). Lennundusajalugu jäädvustav soome kunstnik [[Kari Vertanen]] on jäädvustanud Kaleva õlimaalil (1998). ==Vaata ka== *[[Baaside leping]] *[[Eesti okupeerimine 1940. aastal]] *[[Hugin (lennuk)|Hugin]] (lennuk ja selle allatulistamine Läänemere kohal 1952. aastal) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rxQNf">[[Kaja Kunnas]]. Alasammutun matkustajakone Kalevan mysteeristä uutta tietoa – "täällä oli nostoalus viikon, perään räjäytettiin syvyyspommeja". Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015</ref> <ref name="5W6ni">Kaspar Käänik. ""Kaleva" vrakk jäi leidmata". Õhtuleht, 4. juuni 2008</ref> <ref name="sonQJ">{{cite web|title=Keri saarest põhjas leiti üles reisilennuki Kaleva vrakk|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120298228/videod-keri-saarest-pohjas-leiti-ules-reisilennuki-kaleva-vrakk|date=5 June 2024|accessdate=5 June 2024}}</ref> <ref name="OrpKj">Mart Sander. "Litsid. Naiste sõda (I osa)". .Ajakirjade kirjastus. 2015</ref> }} == Kirjandus == * [[Voldemar Kures]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19420408.2.44 "Ühest venelaste mõrvast Soome lahes. Miks punased lendurid 14. juunil 1940. a. Aero reisilennuki alla tulistasid"]. // [[Eesti Sõna]] nr 79, 8. aprill 1942. Lk 6 *[[Toivo Kallas]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/EBF15CB8F781FCB3C2256EAD003185FD "“Kaleva” viimne lend"]. Eesti Ekspress, 10. juuni 2004 *[[Tarmo Vahter]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/73C716A772E057F8C22570200067AA1D "Tuntud Soome ajaloolase uus versioon: Stalin käskis Pätsi tappa!"] Eesti Ekspress, 16. juuni 2005 * [[Eric A. Johnson]] ja [[Anna Hermann]]. Viimne lend Tallinnast. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], 2007, nr 6, lk 1147–1161 *Tarmo Vahter. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/292B20BAFEA51094C2257367006539A7 "67 aasta tagune õhumõrv lahendatud"]. Eesti Ekspress, 11. oktoober 2007 * [[Risto Niku]]. Kaleva surmalend. Tallinn [2008] * [[Jukka Harju]]. [http://www.hs.fi/kotimaa/a1305962982555? Matkustajakone Kalevan mysteeri ei jätä omaisia rauhaan – neuvostopommittaja pudotti koneen 75 vuotta sitten]. Helsingin Sanomat, 14. juuni 2015 * Jukka Harju. [http://www.hs.fi/kotimaa/a1436584136127? Kalevaa tutkinut kirjailija: Ei selitä alasampumista]. Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015 *[[Erkki Hautamäki]]. Soome tormi südames. I osa 1931-1940. Kirjastus Penikoorem. Pärnu 2017. Lk 180-182 == Välislingid == {{Commons|Category:OH-ALL (aircraft)}} * [http://estonia.usembassy.gov/viimnelend.php Viimne lend Tallinnast] {{Tsiviillennuõnnetused ja -intsidendid 1940}} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:1940. aasta Eestis]] [[Kategooria:Reisilennukid]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvajõud Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas‎]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] h38ex6fm2s2o5x86pizyqezklfd4gnc 0 145155 7230918 7192101 2026-09-08T16:23:17Z Sjur 66496 7230918 wikitext text/x-wiki {{sündinud septembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[15. september|15. septembril]] sündinud tuntud inimesi. * {{tühik}}{{tühik}}[[53]] – [[Traianus]], [[Vana-Rooma keiser]] *[[1254]] – [[Marco Polo]], itaalia maadeavastaja * [[1613]] – [[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik * [[1789]] – [[James Fenimore Cooper]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[1819]] – [[Christen Aaberg]], Taani talupidaja ja poliitik * [[1857]] – [[William Howard Taft]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik * [[1876]] – [[Bruno Walter]], helilooja ja dirigent * [[1877]] – [[Shefqet Verlaci]], albaania poliitik, peaminister * [[1883]] – [[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane * [[1888]] – [[Antonio Ascari]], Itaalia autovõidusõitja * [[1889]] – [[Johannes Jaanis]], Eesti kooliõpetaja ja poliitik * [[1890]] – [[Agatha Christie]], inglise kirjanik * 1890 – [[Eugène Maës]], Prantsusmaa jalgpallur, ründaja * 1890 – [[Frank Martin]], Šveitsi helilooja * [[1891]] – [[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane * [[1894]] – [[Jean Renoir]], prantsuse filmirežissöör * [[1895]] – [[Johannes Heil]], eesti elektrotehnikateadlane * [[1897]] – [[Miloš Lukaš]], tšehhi filoloog, tõlkija, polüglott * [[1899]] – [[Pierre Chantraine]], prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog * 1899 – [[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog * [[1901]] – [[Aleksander Bergmann]], eesti kunstnik * [[1903]] – [[Eduard Päll]], eesti kirjanik ja keeleteadlane * [[1904]] – [[Umberto II]], [[Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuningas]] * [[1905]] – [[Patrick O'Callaghan]], Iirimaa kergejõustiklane * 1905 – [[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane * [[1906]] – [[Irving Warren Jaffee]], USA kiiruisutaja * 1906 – [[Albert Ivask]], eesti õpetaja ja kirjamees * [[1908]] – [[Aino Kumari]], eesti ornitoloog * [[1910]] – [[Leo Tiik]], eesti majandusgeograaf, raamatukogundustegelane, ajaloolane ja koduloolane * [[1913]] – [[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja * [[1914]] – [[Jens Otto Krag]], Taani poliitik * 1914 – [[Heimar Ilves]], eesti helilooja ja muusikapedagoog * [[1915]] – [[Helmut Schön]], Saksamaa jalgpallur ja treener * [[1917]] – [[Boris Kabur]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1917 – [[Enno Eesmaa]], eesti laulja * [[1919]] – [[Aadu Birk]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane * 1919 – [[Fausto Coppi]], Itaalia jalgrattur * [[1921]] – [[Joseph Iléo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik * [[1922]] – [[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane * [[1924]] – [[Lucebert]], [[holland]]i maalikunstnik ja luuletaja * 1924 – [[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane * [[1926]] – [[Jean-Pierre Serre]], prantsuse matemaatik * [[1927]] – [[Margaret Keane]], ameerika kunstnik * 1927 – [[Hillar Hanssoo]], eesti ajalooõpetaja, koolijuht ja maletreener * [[1928]] – [[Erich Rannat]], eesti tehnikateadlane * [[1929]] – [[Murray Gell-Mann]], USA füüsik * 1929 – [[Maret Käbin]], eesti toimetaja ja tõlkija * [[1930]] – [[Endel Lippmaa]], eesti akadeemik * 1930 – [[Rolf Uusväli]], eesti organist * 1930 – [[Vello Subi]], eesti arst * [[1931]] – [[Kurt Schirra]], Saarimaa endine poksija * [[1936]] – [[Ashley John Cooper]], Austraalia tennisist * [[1937]] – [[Fernando de la Rúa]], [[Argentina]] poliitik * 1937 – [[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane * [[1938]] – [[Rafael Herrera Osuna]], Mehhiko tennisist * 1938 – [[Jüri Kann]], eesti keemiateadlane * [[1940]] – [[Rannveig Guðmundsdóttir]], islandi poliitik * [[1941]] – [[Flórián Albert]], Ungari jalgpallur, ründaja * 1941 – [[Viktor Zubkov]], Venemaa poliitik ja majandustegelane * [[1942]] – [[Mare Vint]], eesti graafik * 1942 – [[Wen Jiabao]], Hiina poliitik * [[1944]] – [[Graham Taylor]], Inglismaa jalgpallur ja treener * 1944 – [[Yoweri Museveni]], Uganda poliitik * [[1945]] – [[Jessye Norman]], USA sopran * 1945 – [[Hans-Gert Pöttering]], Saksamaa poliitik * [[1946]] – [[Oliver Stone]], USA filmirežissöör * 1946 – [[Tommy Lee Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör * [[1951]] – [[Johan Neeskens]], hollandi jalgpallur * 1951 – [[Johannes Jacobus Neeskens]], Hollandi jalgpallur * [[1953]] – [[Georgij Alafuzoff]], Soome mereväelane * 1953 – [[Patricia Rhomberg]], Austria endine pornonäitlejanna * [[1954]] – [[Barry Shabaka Henley]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1955]] – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane * 1955 – [[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt * [[1956]] – [[Rao Heidmets]], eesti animafilmilavastaja * 1956 – [[Maggie Reilly]], šoti laulja * [[1957]] – [[Slobodan Kačar]], Jugoslaavia poksija * [[1958]] – [[Inese Zandere]], läti luuletaja, lastekirjanik, toimetaja, ajakirjanik ja kirjastaja * [[1960]] – [[Eduard Pukkonen]], eesti geoloog, kartograaf ja orienteeruja * 1960 – [[Aivo Reinart]], eesti füüsik * 1960 – [[Petri Sarvamaa]], Soome poliitik * 1960 – [[Rein Joasoo]], eesti trummar * [[1961]] – [[Mihhail Stalnuhhin]], Eesti poliitik * 1961 – [[Frank Emmelmann]], saksa kergejõustiklane * [[1962]] – [[Laur Teär]], eesti laulja * 1962 – [[Rosita Raud]], Eesti teatrikunstnik * [[1963]] – [[Mart Johanson]], eesti muusik * 1963 – [[Anu Nõulik]], eesti alpinist * [[1964]] – [[Robert Fico]], Slovakkia poliitik * 1964 – [[Kaupo Palo]], eesti füüsik * 1964 – [[Sirpa Kähkönen]], soome kirjanik ja tõlkija * [[1965]] – [[Thomas Stangassinger]], Austria mäesuusataja * [[1966]] – [[Dejan Savićević]], Montenegro jalgpallur, poolkaitsja * [[1967]] – [[Simone Greiner-Petter-Memm]], saksa endine laskesuusataja * 1967 – [[Hans-Jörg Tauscher]], saksa mäesuusataja * 1967 – [[Alari Lindmäe]], eesti lauatennisist * [[1968]] – [[Raymond Joval]], Hollandi endine poksija * [[1970]] – [[Svetlana Zahharova-Vassiljeva]], Venemaa kergejõustiklane * 1970 – [[Madis Melzar]], Eesti politseiametnik * 1970 – [[Ramo Teder]], eesti kunstnik ja muusik * 1970 – [[Maris Hellrand]], eesti ajakirjanik ja kodanikuaktivist * [[1971]] – [[Wayne Richard Ferreira]], LAV-i tennisist * 1971 – [[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener * [[1972]] – [[Timothy Mack]], USA kergejõustiklane * 1972 – [[Jimmy Carr]], Briti-Iiri koomik * [[1973]] – [[Daniel Westling]], Rootsi prints * 1973 – [[Tanel Ots]], eesti vaimulik * [[1974]] – [[Murat Yakin]], Šveitsi jalgpallitreener ja endine jalgpallur * [[1975]] – [[Tom Dolan]], USA ujuja * 1975 – [[Xian Dongmei]], Hiina judomaadleja * [[1977]] – [[Raul Vinni]], eesti ajakirjanik * 1977 – [[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell * 1977 – [[Shmuel Kot]], Eesti pearabi * [[1978]] – [[Eiður Smári Guðjohnsen]], Islandi jalgpallur, ründaja * 1978 – [[Erki Ohmann]], eesti DJ ja produtsent * [[1979]] – [[Patrick Denis Marleau]], Kanada jäähokimängija, ründaja * [[1980]] – [[Mari-Liis Lille]], eesti mänguasjadisainer ja käsitööraamatute autor * [[1982]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 1982 – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[1983]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik * 1983 – [[Mihkel Koppel]], eesti arhitekt ja muusik * [[1984]] – [[Henry Mountbatten-Windsor|Harry]], [[Walesi prints]] * [[1985]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja * [[1986]] – [[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist * [[1987]] – [[Clare Maguire]], Briti laulja ja laulukirjutaja * [[1988]] – [[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja * 1988 – [[Jukka Raitala]], soome jalgpallur * [[1990]] – [[Darko Lazović]], serbia jalgpallur * [[1992]] – [[Markus Habakukk]], eesti näitleja * [[1994]] – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur * [[1995]] – [[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur * 1995 – [[David Raya]], Hispaania jalgpallur * [[2000]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja * [[2004]] – [[David Popovici]], rumeenia ujuja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 15.]] bvo05ia2c0tia7o1pw91qekwsli6u90 0 145707 7230919 6962001 2026-09-08T16:31:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230919 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Daguerreotipo.bw.jpg|thumb|Dagerrotüüpiakaamera]] [[Pilt: Daguerreotype PM F 22 det01.jpg|pisi|Seni teadaolev vanim '''Eestis tehtud''' dagerrotüüp. Autor oli arvatavasti [[Charles Borchardt]]. Fotol on Tallinna raehärra [[Alexander Hoeppener]] u 1850. aastal (Järvamaa muuseum).]] '''Dagerrotüüpia''' on esimene laiemalt levinud [[Fotograafia|fotomenetlus]], mida esitleti 1839. aastal ning mis oli kasutusel peamiselt 1860. aastateni. [[Louis Daguerre|Louis Jacques Mandé Daguerre]]’i (1787– 851) ja [[Nicéphore Niépce|Joseph Nicéphore Niépce]]’i (1765–1833) fotograafiakatsetused andsid soovitud tulemuse esimest korda 7. jaanuaril 1839. Fotograafilist kujutist hõbetatud vaskplaadil – dagerrotüüpi – tutvustati avalikkusele mõned kuud hiljem, 19. augustil [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]]s [[Pariis]]is. Teade leiutisest, mille abil oli võimalik valmistada detailne ja elutruu kujutis, leidis kohe suurt kõlapinda ning levis juba 1839. aasta lõpuks nii Ameerikasse kui üle kogu Euroopa. Menetlust täiustati 1840. aastate alguses veel mitmete fototehniliste edasiarendustega ning dagerrotüübid võitsid kiiresti ja jäägitult publiku südame. Dagerrotüüpia ei olnud ainus sel ajal arendatav fotomenetlus: samal ajal hakati kasutama ka pabernegatiive ja -fotosid. Dagerrotüüpia tõukaski fotomaterjalide turult negatiiv-positiivmenetluste ([[Kalotüüpia|kalotüüp]], [[märgkolloodiummenetlus]]) kasutuselevõtt. [[Kalotüüpia|Pabernegatiividest]] valmistatud soolapaberfotodest ei olnud kujutise teravuse poolest dagerrotüüpidele esialgu küll vastast, ent 1850. aastate lõpuks pidi dagerrotüüpia siiski [[Märgkolloodiummenetlus|märgkolloodium-klaasnegatiivide]] kasutuselevõtuga lõplikult taanduma ning dagerrotüübi luksuslikku esteetikat hakkasid edasi kandma odavamad ja lihtsamini vaadeldavad [[Ambrotüüp|ambrotüübid]], samuti paberfotod. Dagerrotüüp on fotokujutis hõbetatud vaskplaadil. Hõbedakihi töötlemisel [[jood]]iga tekkis valgustundlik [[hõbejodiid]]i kiht. Plaat säritati, seejärel töödeldi [[elavhõbe]]daauruga. Valgustatud hõbejodiid reageeris elavhõbedaga ja moodustas [[hõbeamalgaam]]ist kujutise. Valgustamata hõbejodiid pesti maha. Valminud pilt oli ainukordne – seda ei olnud võimalik reprodutseerida. Kujutis oli peegelpildis. Dagerrotüübi pind on väga õrn, seetõttu kaeti foto enamasti klaasiga ja asetati ilukarpi või -raami. Kujutis on vaadeldav vaid kindla nurga alt – kui sellelt peegeldub tume pind. Dagerrotüüpia hiilgeaeg kestis 1860. aastateni, kui selle vahetas välja tunduvalt odavam ja lihtsam [[märgkolloodiummenetlus]]. ==Leiutamine== Renessansiajast alates kasutasid kunstnikud oma töö lihtsustamiseks ''[[camera obscura]]t'', mis projitseeris kujutise paberile, kuid „kinnitama“ pidi selle üle joonistades ikkagi inimene. <ref name="ePmpZ" /> Vaid osav kunstnik sai originaalilähedase pildi. Lisaks ''camera obscura'' kasutuselevõtule eelnes fotograafia tekkimisele rida vajalikke leiutisi meetodite ja ainete vallas. 1822. aastal saavutas prantslane [[Nicéphore Niépce |Joseph Nicéphore Niépce]] (1765–1833) esimesena edu ühe gravüüri kopeerimisel valguse abil. 1824. aastal valmistas ta esimese [[heliograaf]]i, mis praeguseks on hävinud. Esimene säilinud fotokujutis pärineb aastast 1826 (vaade aknast siseõue). [[Nicéphore Niépce|Niepce]]'i leiutis ei leidnud aga ametlikku tunnustust. [[Louis Daguerre|Louis Jacques Mande Daguerre]] oli ärimees, teatrikunstnik ja maalija ning üks [[dioraama]] leiutajatest. Kuulnud Niépce edusammudest, võttis Daguerre temaga Pariisi optiku Charles Chevalier' vahetalitusel ühendust ning mehed otsustasid 14. detsembril 1829. aastal ühendada jõud. Kuid esialgu midagi märkimisväärset ei saavutatud. 1833. aastal Niépce suri. Lepingulist vahekorda Daguerre'iga jätkas Niépce'i poeg Isidore. Suure läbimurde saavutas Daguerre õnneliku juhuse abil 1835. aastal. Kapis katki läinud elavhõbetermomeetrist eraldunud aurud olid reageerinud hõbejodiidiga säritatud, kuid praagiks arvatud plaadil ja toonud nähtavale latentse, seni peidus olnud kujutise. Vajalik säritusaeg lühenes selle avastuse tõttu kaheksalt tunnilt 30 minutile. Esialgu kasutas Daguerre säritamata hõbejodiidi eemaldamiseks tavalise keedusoolalahust, alates 1839. aasta kevadest inglise keemiku ja matemaatiku John Herscheli soovitusel naatriumtiosulfaati. Daguerre pakkus oma esimest õnnestunud pilti, 1837. aastal stuudios tehtud natüürmorti ([http://www.austlii.edu.au/au/journals/UNSWLRS/2007/63.3.jpg vaata pilti]), Louvre’i kunstimuuseumi direktorile Alphonse de Cailleux’le lootuses, et kunstnikud tunnevad leiutise vastu elavat huvi ja ostavad litsentse, kuid tema lootused ei täitunud. Seepeale pöördus Daguerre Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretäri [[Francois Arago]] poole. Arago nägi leiutises potentsiaali kunsti ja teaduse arenguks ning teatas sellest leiutisest akadeemia töökoosolekul juba 7. jaanuaril 1839. Arago pakkus, et Prantsuse riik ostab leiutise ja kingib selle õigused kogu maailmale; Daguerre’ile ja Isidore Niépce'ile määrati eluaegne pension. Prantsuse Teaduste Akadeemia pidulikul koosolekul 19. augustil 1839 otsustati avaldada leiutis trükis ja teha kättesaadavaks kõigile fotohuvilistele. Seda päeva loetakse fotograafia sünnipäevaks. ==Õitseaeg== [[Pilt:Anton Martin Woman infront a Gobelin 1840.JPG|thumb|Vanem naine [[gobelään]]i ees [[biidermeier]]i riietuses. Dagerrotüüpia umbes aastast 1840]] Patendi avalikku kasutusse andmine tõi kaasa hulga parandusi menetluses: paremad kemikaalid (1841: [[Franz Kratochwila]] teatas, et kloori ja broomi aur teeb jodeeritud plaadi veel tundlikumaks; samal aastal sai [[Antoine Claudet]] väga häid tulemusi joodi ja kloori ühenditega, mis lühendasid säriaega 12 sekundini varjus), paremad läätsed (1840: [[Joseph Petzval]]; [[Friedrich Voigtländer]]), väiksemad plaadid. Ameeriklased poleerisid hõbetatud plaate masinaga, see tagas piltide väga kõrge kvaliteedi. 1841. aastal patenteeris ameeriklane [[Alexander Wolcott]] kumera peegliga kaamera. Koos partneri John Johnsoniga avasid nad 1840. aasta märtsis New Yorgis maailma esimese fotostuudio. Esimese fotostuudio Suurbritannias ja arvatavasti kogu Euroopas avas 23. märtsil 1841 [[Richard Beard]]. Esimesed stuudiod Pariisis avati 1841. aasta teisel poolel. Daguerre ise ei osalenud fotograafia arendamises. Juhendite ja fotoaparaatidega tegelemise delegeeris ta oma naise sugulasele, paberi- ja kunstikaupmehele [[Alphonse Giroux]]’le. Fotograafideks hakkasid inimesed paljudelt elualadelt, kõige enam miniatuurimaalijad, kelle sissetulekuid uus ala kõige enam ohustas. Näis, et pildistamiseks polnud vaja kuigi suurt väljaõpet ega annet. Piltnikke tuli ka teistelt elualadelt: graveerijate, juveliiride, inseneride, lukkseppade, optikute hulgast. Kuid pooled fotograafiaga alustanutest loobusid uuest ametist esimese aastaga. ==Menetlus ja stuudiod== Dagerrotüübi valmistamine oli keerukas ja aeganõudev. Iga fotograaf valmistas oma piltide jaoks plaadid ise ette. Hõbetatud vaskplaatide ja kemikaalide kvaliteet kõikus, raske oli määrata säriaega, seetõttu hulk võtteid ebaõnnestus. Lisaks oli kogu fotokeemia ohtlikult mürgine, nii jood, kloor, broom kui ka elavhõbe. Fotograafid (või nende laborandid) kannatasid närvisüsteemi häirete all, kaotasid kuulmise ja nägemise, hambad. Säriaeg kõikus kolmest neljakümne sekundini vastavalt saavutatud tundlikkusele ja valgusoludele. Korraliku kunstliku valgustuse puudumise tõttu asusid fotostuudiod majade ülemistel korrustel, olid sageli klaaslagedega ning sõltusid ikkagi suuresti ilmast. Et aidata sageli otse päikesesse vaatavatel poseerijatel liikumatult paigal püsida, kasutati mitmesuguseid tugesid ja poste, stabiilseid asendeid. Ka silmi tuli lahti hoida. Tulemuseks olid sageli pildid pinges ja põrnitsevatest inimestest. Iga pildile lisanduv inimene suurendas ebaõnnestumise riski ja tõstis hinda. Dagerrotüübilt ei saanud, erinevalt hilisemast kolloidmenetlusest, iluvigu retušeerides eemaldada. Kvaliteetselt valmistatud dagerrotüüp aga oli väga detailne (ka luubiga vaadates) ja hästi püsiv. Peegelpildis kujutis vaatajat tavaliselt ei häirinud, vajadusel kasutati pildistamisel kujutise „õigeks“ pööramiseks peeglit või lisaläätse. ===Richard Beardi stuudio=== [[Pilt: beard stuudio.jpg|thumb|250px|"Varane fotostuudio dagerrotüüpide valmistamiseks. George Cruikshanki puulõikel (1842) on kujutatud 1841. aastal avatud Inglismaa esimese kutselise fotograafi Richard Beardi stuudio Londonis Regent Streetil<ref name="9HyXx" />]] # Esimene tähtis osa menetlusest oli hõbeda poleerimine (y). Selleks kasutati õli ja peent pimsskivipuru. Viimane lihv anti siidi või velvetiga. Parimad sel alal olid ameeriklased, kes kasutasid poleerimiseks masina abi. # Poleeritud plaat muudeti valgustundlikuks. Selleks asetati plaat pimeruumis, hõbedakihiga allpool, kõigepealt joodiauruga täidetud kasti, kus moodustus vähem kui miljondik millimeetri paksune hõbejodiidikiht. Seejärel tõsteti plaat kloori ja/või broomiauruga täidetud kasti. Valgustundlikuks tegemise protsess ise oli väga värvikas: hõbedakiht muutis aurude mõjul tooni kõigis vikerkaarevärvides. Tähtis oli tabada õige moment protsessi lõpetamiseks, kui plaat oli kõige tundlikum: kollane, oranž või helepunane. # Valgustundlik plaat asetati kaamerasse (z), mis seisis keerleval poodiumil või kolmjalal. Varasemates kaamerates ei olnud katikut, säritamiseks võeti objektiivilt kate ja fotograaf mõõtis kellaga aega, millal see tagasi panna. Pildil on Wolcotti kumerpeegliga kaamera. # b. Portreteeritav asus poodiumil (b), mida sai valguse suhtes liigutada. Tema pead toetas spetsiaalne tugi (x) # Säritatud plaat viidi tagasi pimeruumi ja asetati kasti, mille põhjas asus altpoolt soojendatav nõu elavhõbedaga. (d). Kohtades, mis säritamisel said valgust, tekkis hõbeamalgaam. Kujutis kinnitati, lahustades valgustamata hõbejodiid naatriumtiosulfaadi lahuses. Seejärel plaat loputati destilleeritud vees (e) ja kuivatati. # Lõpuks kaetakse valmis dagerrotüüp kaitsva klaasiga. Dagerrotüübi pind väga õrn igasuguste puudutuste ja õhus leiduva hapniku ja väävliühendite suhtes. Seepärast tuli dagerrotüüp katta klaasiga, mille alla käis paberist või metallist kohati väga luksuslik paspartuu, et klaas vastu pildi pinda ei puutuks. Saadud kihiline komplekt kleebiti servadest paberiga kokku, see tagas koospüsimise ja takistas õhu juurdepääsu. [[Pilt:Daguerreotype TLM 4929 KA 672.jpg|pisi|left|Ümbrises dagerrotüüp [[Tallinna Linnamuuseum]]i kogus]] Sõltuvalt ajast ja kohast võis dagerrotüüpide „pakend“ olla väga luksuslik. Tavaliselt tehti meenedagerrotüüpe mõõdus 8×10 cm.<ref name="P7I7Z" /> ===Järeltöötlus=== 1840. aastal hakkas Hippolyte-Louis Fizeau dagerrotüübi viimistlemiseks kasutama kuldamist. Töötlemiseks kasutatud kuldkloriid tegi pildi eriti säravaks ja aitas ära hoida hõbeda oksüdeerumist. [[Richard Beard]] patenteeris juba 1852. aastal dagerrotüüpide käsitsi toonimise. See tegi pildid niihästi originaaliga sarnasemaks kui muutis ka dagerretüübile omase metalse väljanägemise soojemaks. Värvimiseks kaeti dagerrotüübi pind kummiaraabiku või kalaliimi õhukese kihiga. Kui kiht oli kuivanud, soojendati pind sellele peale hingates, et see muutuks kleepuvaks. Kuiv värvipigment kanti ülima hoolikusega peale väga peene pintsliga. Oli ka eritehnikaid: mõnikord kaeti kliendi ehete kujutis tõelise kullaga või kraabiti peene nõelaga välja hõbedakiht, et anda teemantidele või pärlitele erilist sära. ===Pildid=== Dagerrotüüpia kujutist ei moodusta raster, seetõttu on see detailne ka väga suure suurendusega vaadates. Kuid sel omaaegsel tehnikaimel oli ka vigu: * foto saadi ainult ühes eksemplaris; * pilt oli vaadeldav ainult kindla nurga alt; * suhteliselt kallis hind; * pikk säritusaeg (ka kümme sekundit on pikk aeg absoluutselt liikumatult istumiseks) tegi inimeste pildistamise tülikaks; * kujutis oli peegelpildis. Dagerrotüüpide mõõtude valik oli lai: Daguerre’i originaalplaadi mõõdud olid 16,5×21,5 cm, kuid seda jaotati väiksemateks tükkideks, kuni saadi ka prossidesse ja medaljonidesse sobivad mõõdud.<ref name="Ff2Oc" /> Teiselt poolt ulatusid laiemalt kasutatavad mõõdud 50×41 sentimeetrini. <ref name="v5WfC" /> Vajaduse korral ka tehti gigantseid plaate, nagu Londoni teadusmuuseumi fotoosakonnas eksponeeritav 50×60 cm eksemplar.<ref name="P7I7Z" /> 1842. aastani olid kasutusel ühtlased neutraalsed taustad, hiljem ka rikkalikult maalitud. Suurem jagu, kuni 95 protsenti dagerrotüüpidest, on portreed. [[Pilt:Boulevard du Temple by Daguerre.jpg|pisi|Esimene foto, kus on jäädvustatud inimesi. Daguerre, 1838]] Esimene inimest jäädvustav pilt on pärit juba 1838. aastast, nn pika särituskestuse ajast. Nimelt pildistas Daguerre oma ateljee aknast Pariisi tänavapilti ning juhuslikult sattus kaamera vaatevälja mees, kes seisis saapapuhastaja juures paigal, samas kui liikuvad inimesed ei jõudnud pika särituskestuse tõttu eksponeeruda. <ref name="P7I7Z" /> Esimene suurem dagerrotüüpide näitus toimus 1844. aastal Pariisis, väljas oli üle tuhande pildi. [[Pilt:Daguerreotype TU F 169-S3.jpg|pisi|left|Stereograaf [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] kogus]] 1851. aasta Londoni maailmanäitusel esitleti David Brewsteri leiutatud läätsedega stereoskoopi – abivahendit stereograafide vaatamiseks. Inimese ajus tekib kolmemõõtmeline pilt, kui kummagi silmaga eraldi vaadata paarilisest kergelt erinevat pilti. Spetsiaalselt stereograafide tegemiseks mõeldud kaamera ehitati 1855. aasta paiku Pariisis. Kuid pildid olid katva klaasplaadi plaadi suuruse tõttu (tavaliselt 17,3×8,4×0,2 cm <ref name="p8zmR" />) haprad ja ka rasked, nii et tõelise populaarsuse saavutasid stereograafilised pildid alles paberpositiivide ilmudes. Omaette fotograafiaharuks kujunes pildistamine teaduslikel eesmärkidel. Meelispaikadeks said Egiptus, Aafrika, Kaug-Ida. ==Dagerrotüüpia lõpp== Dagerrotüüpia aeg jäi lühikeseks, kestes üldiselt umbes 1860. aastani, Ameerikas aga 1865. aastani, sest seal ei võetud kasutusele kalotüüpi. Kallis ja keerukas tehnoloogia pidi ruumi tegema odavamale ja lihtsamale märgkolloidmenetlusele, mis oli jõu- ja taskukohane juba rohkematele jõukatele lääne kodanikele. Daguerre suri südameataki tagajärjel 10. juulil 1851. Kolm kuud varem oli inglane [[Frederick Scott Archer]] avalikustanud märgkolloidmenetluse üksikasjad. Kogu maailmas on alles vaid 18 Daguerre’i tehtud pilti. Tänapäeval on maailmas vähem kui sada tegutsevat dagerrotüpisti, näitused on korraldatud 2009. aastal Bry Sur Marne'is Prantsusmaal ja 2013. aastal New Yorgis. ==Dagerrotüüpia ja Eesti== [[Pilt:Daguerreotype EKLA A-37-1254.jpg|pisi|Vanim dagerrotüüp, mis Eestis teada ([[1844]]) – valmistamiskohaks ilmselt Peterburi. ''Eesti Kirjandusmuuseumi kogu'']] {{Vaata|Dagerrotüüpia Eestis}} Esimene kaamera toodi Tallinna Pariisist juba 1840. aastal, seega õige varsti pärast seda, kui Giroux' firma neid üldse tootma hakkas.<ref name="exFN8" /> Kuhu aga kaamera jäi, pole teada. Esimeste Maarjamaal liikunud dagerrotüpistidena on seni tuntud Benno Lipschütz, [[Georg Kleinschneck]], [[Carl Borchardt]], [[Carl Neupert]] jt. Nende tehtud pilte aga on raske identifitseerida, sest tollal polnud kombeks oma autorsust rõhutada – nimesid dagerrotüüpidele ei kirjutatud. Vanim dagerrotüüp, mis Eestis teada, pärineb aastast [[1844]]; see tehti ilmselt Peterburis. Suurim säilinud dagerrotüüp (12,1×16,2 cm) on valmistatud arvatavasti samas linnas. Mõlemad nimetatud dagerrotüübid asuvad praegu Tartus [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumis]]. Teadaolevalt vanim Eestis valmistatud dagerrotüüp (u 1850. aastast) asub [[Järvamaa Muuseum|Järvamaa muuseum]]is. Oletatavasti on dagerrotüübi autor Eestimaa esimene paikne kutseline fotograaf Carl Borchardt (avas ateljee Tallinnas 1844). Pildil on jäädvustatud Tallinna raehärra [[Alexander Hoeppener]]. Eesti mäluasutuste fotokogudes on praegu teadaolevalt 23 dagerrotüüpi, seejuures on enamik neist valmistatud väljaspool Eestit. Enamikul meie dagerrotüüpidel on jäädvustatud inimesed, neil pole ainsatki looduse- või linnavaadet. ==Vaata ka== * [[Ambrotüüp]] * [[Ferrotüüp]] * [[Märgkolloodiummenetlus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ePmpZ">Järgnev tekst, kui ei ole märgitud teisiti, põhineb raamatul: Stefan Richter. The art of the daguerreotype. London, 1989.</ref> <ref name="9HyXx">The Daguerreotype Process. http://www.photohistory-sussex.co.uk/dagprocess.htm</ref> <ref name="P7I7Z">Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 11.</ref> <ref name="Ff2Oc">Vaata näiteks https://web.archive.org/web/20160302103927/http://cwfp.biz/platesizes.php.</ref> <ref name="v5WfC">Formats, plate and film. http://arts.jrank.org/pages/10561/formats-plate-film.html.</ref> <ref name="p8zmR">Conservation of Stereo Daguerrotypes. Lk 48. https://web.archive.org/web/20160305075525/http://notesonphotographs.eastmanhouse.org/images/3/36/Lene_Grinde_for_web.pdf.</ref> <ref name="exFN8">Kogu järgnev peatükk on refereeritud: Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 12–13.</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnaraamatus|dagerrotüüpia}}{{vikisõnaraamatus|dagerrotüüp}}{{commons|Daguerreotype}} * [http://www.daguerreobase.org Daguerreobase] ([http://www.daguerreobase.org/en/collections/indeling/grid?q_searchfield=estonia&language=en-GB Eestiga seotud dagerrotüübid andmebaasis Daguerreobase]). * [http://fotoparand.org.ee/wp/wp-content/uploads/2015/08/Dagerrotyypia_teavik_2015.pdf Sikka, Kadi; Asmer, Vilve. Dagerrotüüpia. Teavik. Tallinn: MTÜ Eesti Fotopärand, 2015] [[Kategooria:Fotograafia]] [[Kategooria:Fotograafia ajalugu]] 4ee50p14ohte2kjdc2hd0wst9m7c3uw 0 146575 7230887 6827377 2026-09-08T15:22:27Z Sjur 66496 7230887 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin artiklis loetletakse [[19. oktoober|19. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1591]] – [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi poliitik *[[1721]] – [[Georg Friedrich von Grotenhielm]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane *[[1810]] – [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich]], Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja riigitegelane *[[1864]] – [[Artturi Heikki Virkkunen]], Turu ülikooli esimene rektor ja Soome ajaloo professor *[[1873]] – [[Jacobus Johannes Eden]], Hollandi kiiruisutaja ja jalgrattur *[[1876]] – [[Mihkel Pung]], Eesti õigusteadlane ja poliitik *[[1882]] – [[Umberto Boccioni]], itaalia maalikunstnik ja skulptor *[[1884]] – [[Eugen Habermann]], eesti arhitekt *[[1890]] – [[Ervin Bauer]], ungari bioloogiateoreetik *[[1898]] – [[Viktor Roovere]], Eesti politseinik ja sõjaväelane * 1898 – [[Elīna Zālīte]], läti kirjanik ja tõlkija *[[1899]] – [[Miguel Ángel Asturias]], Guatemala kirjanik ja diplomaat *[[1900]] – [[Oskar Urgart]], eesti kirjanduskriitik ja bibliograaf * 1900 – [[Roy Worters]], Kanada jäähokimängija, väravavaht *[[1904]] – [[Tuuli Reijonen]], soome kirjanik ja tõlkija *[[1906]] – [[Valli Eller]], eesti keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog *[[1908]] – [[Geirr Tveitt]], norra pianist ja helilooja *[[1909]] – [[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor *[[1910]] – [[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik *[[1913]] – [[Valev Uibopuu]], eesti kirjanik *[[1916]] – [[Jean Dausset]], prantsuse arstiteadlane ja hematoloog *[[1918]] – [[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane *[[1920]] – [[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud *[[1921]] – [[Gunnar Nordahl]], Rootsi jalgpallur, ründaja *[[1924]] – [[Lubomír Štrougal]], endine Tšehhoslovakkia riigitegelane *[[1925]] – [[Vaike Rannet]], eesti kirjanik *[[1926]] – [[Heinrich Veromann]], eesti ornitoloog * 1926 – [[Uuno Öpik]], eesti rahvusest Suurbritannia aatomifüüsik *[[1927]] – [[Hans Schäfer]], Saksamaa jalgpallur * 1927 – [[Pierre Alechinsky]], Belgia kunstnik *[[1928]] – [[René Hüssy]], Šveitsi jalgpallur ja treener * 1928 – [[Henno Rajandi]], eesti tõlkija *[[1929]] – [[Igor Novikov]], Nõukogude Liidu viievõistleja *[[1930]] – [[Agda Artna-Cohen]], eesti päritolu Kanada ja Ameerika Ühendriikide füüsik *[[1931]] – [[John le Carré]], inglise romaanikirjanik *[[1933]] – [[Oleg Rjahhovski]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *[[1934]] – [[Kalju Terasmaa]], eesti muusik * 1934 – [[Viivi Timm]], eesti zooloog ja hüdrobioloog *[[1937]] – [[Kustas Kikerpuu]], helilooja * 1937 – [[Teresa Barbara Ciepły-Wieczorek]], Poola kergejõustiklane * 1937 – [[Marilyn Bell]], Kanada ujuja *[[1938]] – [[Jörn Rüsen]], saksa ajaloolane ja kultuuriteoreetik *[[1939]] – [[Jaan Isotamm]] (Johnny B.), eesti luuletaja * 1939 – [[Dan Paźniak]] (Danas Pozniakas), Leedu poksija *[[1940]] – [[Jerzy Kulej]], Poola poksija * 1940 – [[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat *[[1944]] – [[Toivo Hinrikus]], eesti farmatseut * 1944 – [[Tiiu Neiland]], eesti endine tennisist ja treener * 1944 – [[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener *[[1945]] – [[John Lithgow]], [[USA]] filminäitleja *[[1946]] – [[Jürgen Croy]], Saksamaa jalgpallur, väravavaht * 1946 – [[Philip Pullman]], inglise lastekirjanik * 1946 – [[Uku Pihlak]], eesti keemik *[[1949]] – [[Tatjana Anissimova]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane *[[1950]] – [[George Fenton]], Briti helilooja *[[1952]] – [[Verónica Castro]], mehhiko filminäitleja ja laulja *[[1953]] – [[Wang Yi]], Hiina poliitik *[[1954]] – [[Joseph Washington Bryant]], USA korvpallur ja treener * 1954 – [[Samuel Allardyce]], Inglismaa jalgpallur *[[1956]] – [[Viviane Kallaste]], eesti laulja * 1956 – [[Carlo Urbani]], itaalia arst ja mikrobioloog *[[1962]] – [[Evander Holyfield]], [[USA]] poksija * 1962 – [[Aivar Pohlak]], eesti jalgpallitegelane *[[1964]] – [[Manuel Legris]], prantsuse teatrijuht ja endine balletitantsija *[[1965]] – [[Merle Jääger]], näitleja ja luuletaja * 1965 – [[Bradley Lee Daugherty]], USA korvpallur *[[1966]] – [[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija * 1966 – [[Jon Favreau]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja *[[1967]] – [[Eveli Peterson]], eesti laskesuusataja *[[1968]] – [[Herbert Kickl]], Austria poliitik *[[1969]] – [[Dieter Thoma]], Saksamaa suusahüppaja * 1969 – [[Erwin Sánchez Freking]], Boliivia jalgpallur * 1969 – [[Pedro Castillo]], Peruu õpetaja, ametiühingutegelane ja poliitik *[[1970]] – [[Nouria Mérah-Benida]], Alžeeria kergejõustiklane *[[1973]] – [[Hicham Arazi]], Maroko tennisist * 1973 – [[Wang Shi-ting]], Taiwani tennisist *[[1974]] – [[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer *[[1975]] – [[Mathilde Gerg]], Saksamaa mäesuusataja *[[1976]] – [[Xavier Fernández Gaztañaga]], Hispaania purjetaja * 1976 – [[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1977]] – [[Habib Beye]], Senegali jalgpallur, kaitsja * 1977 – [[Raúl Tamudo Montero]], Hispaania jalgpallur, ründaja *[[1979]] – [[Nelly Drell]], eesti maalikunstnik *[[1981]] – [[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1 sõitja * 1981 – [[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur *[[1983]] – [[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur * 1983 – [[Rebecca Ferguson]], Rootsi filminäitleja *[[1986]] – [[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur *[[1988]] – [[Maria Väli]], eesti laulja *[[1989]] – [[Simeoni Sundja]], eesti näitleja *[[1990]] – [[Emma Coburn]], USA jooksja *[[1996]] – [[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 19.]] r6l6rfx5f8szgyg32mb8konrwj3z7wv 0 147763 7231216 7224689 2026-09-09T10:24:33Z Elvimu 227012 /* Leidumine looduses */ 7231216 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} [[Pilt:Isoprene.svg|pisi]] [[Pilt:Isoprene Structural Formulae V.2.svg|pisi]] [[Pilt:Isoprene-3d.png|pisi]] '''Isopreen''' ehk '''2-metüül-1,3-butadieen''' on [[orgaaniline ühend]], mis kuulub [[konjugeeritud sidemed|konjugeeritud]] [[dieenid]]e klassi. Isopreeni [[keemiline valem]] on СН<sub>2</sub>=С(СН<sub>3</sub>)–СН=СН<sub>2</sub> ehk C<sub>5</sub>H<sub>8</sub>. Ta on [[looduslik kautšuk|loodusliku kautšuki]] [[monomeer]] ning [[terpenoidid]]e ehk isoprenoidide struktuuriühik. [[CAS-i number]] on 78-79-5. ==Füüsikalised omadused== Isopreen on [[normaaltingimused|normaaltingimustes]] värvitu vänge lõhnaga [[vedelik]]. [[Keemistemperatuur]] on madal (34,067&nbsp;°C), [[sulamistemperatuur]] on −145,95&nbsp;°C. [[Molaarmass]] on 68,12 g/mol. [[Tihedus]] on 0,681 g/cm³. ==Lahustuvus== Isopreen lahustub [[etanool]]is. ==Keemilised omadused== Ta [[polümerisatsioon|polümeriseerub]] kergesti, moodustades [[isopreenkautšuk]]id. Seismisel tekivad iseeneslikult [[dimeer]]id ja [[oligomeer]]id; [[inhibiitor]]ina kasutatakse [[tõrv]]a. Isopreeni mittetäielikul katalüütilisel hüdreerimisel saadakse põhiproduktina [[2-metüül-2-buteen]], [[Kõrvalsaadus|kõrvalproduktidena]] 2-metüül-1-buteen ja 2-metüülbutaan. [[Lewisi happed ja alused|Lewisi happe]]<nowiki/>katalüütilistes reaktsioonides on isopreeni kui kergesti polümeriseeruva monomeeri korral [[ahela kasv]] vältimatu. Sellega polümerisatsioonivõimelised monomeerid erinevad olemuslikult [[Isoalkeen|isoalkeenid]]<nowiki/>est (Me₂C=CHR), millel ahela kasv on piiratud (vaata: isoalkeenid versus isopreeni [[Konversioon (keemia)|konversioon]]; [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497). ==Leidumine looduses== Looduslik kautšuk on isopreeni polümeer, kõige sagedamini ''cis''-1,4-polüisopreen [[Molekulmass|molekulmassiga]] 100 000 – 1 000 000. Looduslikus kautšukis on [[Lisand (keemia)|lisanditena]] mõni protsent teisi materjale ([[valgud]], [[rasvhapped]], vaigud ja [[anorgaanilised ained]]). Mõnikord on tegu struktuuriisomeeri [[gutapertš]]iga (''trans''-1,4-polüisopreen), millel on sarnased omadused. Isopreeni toodavad ja eritavad atmosfääri paljud puuliigid, millest peamine on tamm. Aastas toodavad taimed umbes 600 miljonit tonni isopreeni, kusjuures poole sellest toodavad troopilised laialehised puud, ülejäänu põõsad.<ref>Guenther, A.; T. Karl, P. Harley, C. Wiedinmyer, P. I. Palmer and C. Geron (2006). [https://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf «Estimates of global terrestrial isoprene emissions using MEGAN (Model of Emissions of Gases and Aerosols from Nature)»].'' Atmos. Chem. Phys.'' '''6''': 3181–3210. [https://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf]</ref> Metsadest õhku jõudev isopreen mängib olulist rolli pilvetekkes ja mõjub seega planeeti jahutavana.<ref>[https://novaator.err.ee/1609545964/vihmametsa-aerosoolidel-voib-olla-kliimale-arvatust-suurem-moju "Vihmametsa aerosoolidel võib olla kliimale arvatust suurem mõju"] ERR Novaator, 9. detsember 2024</ref> ==Saamine== Tööstuslikult saadakse isopreeni [[nafta]] [[termiline krakkimine|termilise krakkimise]] saadustest. Tööstuses kasutatakse umbes 95% isopreenist sünteetilise kummi tootmiseks. Esmakordselt saadi isopreeni loodusliku kummi ([[kautšuk]]i) [[destruktiivne destillatsioon|destruktiivsel destillatsioonil]]. ==Kasutamine== Enne kasutamist (kuivatamiseks) isopreeni [[destilleerimine|destilleeritakse]] metalse [[naatrium]]i pealt. == Isopreeni telomerisatsioonist Eestis == Isopreeni katioonse [[telomerisatsioon]]i uurimine ja rakenduste väljatöötamine sai Eestis alguse 1960. aastal, kui Eesti NSV TA [[Keemia Instituut]]i asus tööle [[Koit Lääts]], kes oli selle valdkonnaga tegelenud Leningradis. Sünteesi lähteaine isopreen oli odav naftasaadus. Sünteesi võtmeprotsessiks oli isopreeni ja tema [[hüdrokloorimine|hüdrokloriidide]] telomerisatsioon [[katalüsaator]]i SnCl<sub>4</sub> juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustub ühinemissaaduste komplitseeritud segu – [[isomeer]]setest C<sub>10</sub>-, C<sub>15</sub>-, C<sub>20</sub>- jne kloriididest. Üheetapilises telomerisatsiooni protsessis soovitud struktuuride saamise lihtsustatud skeem (isomeerseid saadusi näitamata) võiks olla järgmine: [[Fail:3 telomerisatsioon.png|keskel|raamita|600x600px|Isopreeni telomerisatsiooni lihtsustatud skeem]] Isopreeni telomerisatsioon on ülimalt keerukas protsess. Mõlemad lähteühendid ja saadused sisaldavad [[reaktsioonivõime]]lisi C=C [[kaksikside]]meid ja ka [[allüülsed ühendid|allüülseid]] C-Cl sidemeid. Seetõttu on sihtühendite [[saagis]]ed väikesed. Optimaalse saagise saamiseks tuli protsess katkestada lähteainete [[konversioon (keemia)|konversioon]]il juba 12–15% juures. Sel juhul arvestades lähteainete regenereerimisega saadi [[geraniool|geranüülkloriidi]] (n = 1) kuni 33% ja [[farnesool|farnesüülkloriidi]] (n = 2) kuni 7% reaktsioonisaadustest. Laboritingimustes, kus reaktsioon teostatakse kolvis, on optimaalne [[Konversioon (keemia)|konversioon]] u 40% . Isopreeni telomerisatsioonisüsteemis osalevad [[Dieenid|1,3-dieenid]] ja [[allüülsed kloriidid]] on [[Konjugeerunud sidemed|konjugeeritud sidemeteg]]<nowiki/>a ühendid ning sellest tulenevalt toimuvad kõik reaktsioonid üle [[Karbokatioonid|karbokatioonsete]] allüülsete [[intermediaat]]<nowiki/>ide. Lihtsuse mõttes alljärgnevas intermediaatide osalust ei käsitleta. [[Geraniool|Geranüülkloriid]]<nowiki/>i (''trans''-1-kloro-3,7-dimetüül-2,6-oktailildieen) saagise optimeerimisel ja telomerisatsiooni mudeli arendamisel selgusid järgmised seaduspärasused. a) Isopreeni [[Hüdrohalogeenimine|hüdrokloorimisel]] gaasilise HCl-ga toimub liitumine põhiliselt 1,2-asendisse ja saadakse 3-kloro-3-metüül-1-buteen (I), mis seismisel, aga samuti telomerisatsioonireaktsiooni käigus, [[Lewisi happed ja alused|Lewise happe]]<nowiki/>lise katalüsaatori (SnCl₄) juuresolekul [[Isomerisatsioon|isomeriseerub]] ([[Allüülne ümbergrupeering|allüülne isomerisatsioon]]) 1,4-produktiks, see on 1-kloro-3-metüül-2-buteen ([[prenüülkloriid]], II). Nii moodustub nende allüülsete isomeeride tasakaaluline segu (I : II = 1 : 9). Allpool on see segu tähistatud R'Cl. b) Telomerisatsiooni käigus liitub isopreeni molekuliga prenüülkloriid, s.t. liitub vaid primaarne isomeer II, ja tertiaarne isomeer I ei liitu. c) Prenüülkation liitub isopreeni molekulile asendisse 1 või 4 (u 8 : 2) ja see viib allüülsete isomeersete produktide moodustumisele, mis edasi reaktsiooni käigus annavad sisemolekulaarse [[Tsüklisatsioon|tsüklisatsiooni]] (terpinüülkloriid). Vähesel määral toimub ka prenüülkloriidi homoliitumine (dikloriidi teke). d) [[Katalüsaator|Katalüsaatoritest]] andsid üsna sarnase tulemuse SnCl₄, SnCl₄·4ROH, SnCl₂·2H₂O, TiCl₄, BiCl₃. Oluliselt suurenes kõrgemate produktide ([[ahela kasv]]) osakaal FeCl₃ korral. ZnCl₂ puhul kasvas geranüülkloriidi ja tema allüülsete isomeeride üleminek terpinüülkloriidiks üle ''cis''-isomeeri. [[Fail:Isopreeni konversioon.jpg|pisi|1:1 Adduktide fraktsiooni suhteline sisaldus produktides [[Isopreen|isopreeni]] telomerisatsioonil konjugeeritud kloorühenditega (23°C, SnCl<sub>4</sub>, [C=C]:[RCl]=1:1 või nagu näidatud joonisel).]] e) Kõige olulisem mõju produktide koostisele on reaktsiooni [[Konversioon (keemia)|konversiooni]] astmel. Protsessi algstaadiumis on määravaks [[paralleelreaktsioonid]]: [[ahela kasv]] ja [[Ahela ülekanne|ahela ülekanne.]] Konversioonigraafikud näitavad, et isopreeni puhul on ahela kasv vältimatu ka kõige aktiivsemate kloriidide korral. Reaktsiooni kulgedes lisanduvad teisesed ehk [[Konsekutiivsed reaktsioonid|järjestikused liitumisreaktsioonid]]. Need on nii R'Cl kui ka geranüülkloriidi (ja tema allüülsete isomeeride) liitumine süsteemi aktiivsetele kaksiksidemetele, milleks isopreeni kõrval on ka kõikide produktide [[Isoalkeen|isokaksiksidemed]] [(CH₃)₂C=CHR], sealhulgas ''cis''-isomeeri sisemolekulaarne tsüklisatsioon. f) Optimaalne konversiooni aste geranüülkloriidi sünteesiks ühekordse protsessina labori kolvis on umbes 40%. Arvestades lähteühendite regenereerimist on geranüülkloriidi maksimaalne saagis 33% konversioonil 12–15% (C₁₀-fraktsiooni u 59%, selles geranüülkloriidi u 56%). g) R'Cl ülehulk soodustab ahela ülekannet, s.t. C₁₀-produktide teket. Teiseltpoolt, R'Cl liitub olulisel määral kõikide produktide isokaksiksidemetele (''gem''-dimetüül) ja lisaks R'Cl homoliitumine (annab dikloriidid). Seega optimaalseks osutus isopreeni ja R'Cl suhe lähtesegus 1 : 1,1. h) Geranüülkloriidi saagis oli suurem, kui ei kasutatud lahustit. 1,2-Diklooretaanis suurenes tsüklisatsiooniprodukti (terpinüülkloriid) sisaldus, see on ''cis''-isomeeri [[Reaktsiooni järk|esimest järku]] reaktsioon. i) SnCl₄ osalusel toimuvad  telomerisatsioonisüsteemis C₁₀ allüülsete kloriidide vastastikused [[Allüülne ümbergrupeering|isomerisatsioonid:]] [[Prenüülrühm|geranüülkloriid]] ⇌ [[Linalool|linalüülkloriid]] ⇌ [[Nerool|nerüülkloriid]] → terpinüülkloriid   ''E-isomeer       tertsiaarne isomeer    Z-isomeer           tsükliline isomeer'' j) Temperatuuri mõju produktide koostisele vahemikus -20 – +25°C oli vähene. k) Vaadeldavas reaktsioonisüsteemis on inaktiivsed β-metüül-asendusrühmaga allüülsed produktid. Need on R'Cl isopreeniga 4,3- ja 4,1-asendites liitunud ühendid. Samuti ei ole reaktsioonivõimelised [[Tertsiaarne süsinikuaatom|tertsiaarsed alküülkloriidid]] nagu terpinüülkloriid. l)Tertsiaarsete alküülkloriidide moodustumisega kaasneb vähene katioonse [[Intermediaat|intermediaadi]] [[Deprotoneerimine|deprotoneerumine]]. Näiteks lavandulüülkloriidi teke paralleelselt prenüülkloriidi dimerisatsiooniga. m) Väga väikese (katalüütilise) koguse hapnikühendite (H₂O, ROH) lisand mõjutab reaktsiooni kiirust, kuid mitte produktide koostist. Reaktsiooni katkestamiseks lisati [[1,2-etaandiool|etüleenglükooli]], mis on kihistamisega eraldatav. n) Telomerisatsiooni reaktsioon on oluliselt [[Eksotermiline reaktsioon|eksotermiline]]. Etapiisava jahutuse või katalüsaatori üledoosi korral võib toimuda [[soojusplahvatus]] (isopreen keeb 34 °C). o) Primaarsed kloriidid, siin põhiliselt geranüülkloriid ja [[Prenüülrühm|farnesüülkloriid]], eraldati selektiivselt produktide segust kasutades [[Sommelet' reaktsioon]]<nowiki/>i kas [[Urotropiin|urotropiiniga]] või [[N,N-dimetüülaniliin|N,N-dimetüülaniliiniga.]] Saadud [[Kvaternaarsed ammooniumkatioonid|kvaternaarsete ammooniumsoolade]] lagundamise meetodid võimaldasid saada erinevaid bioaktiivseid [[Terpenoidid|terpenoide.]] Eesmärkiühendite saagis isopreeni telomerisatsiooni meetodil on väga madal ja seetõttu vaevalt et tööstuslikuks tootmiseks sobiv, kuid on kasutatav väärtuslike lähteühendite väiksemahuliseks sünteesiks. Lisaks, olles õpetlik näide kompleksest protsessist, annab see ka vajalikku teavet teiste [[Terpenoidid|terpenoidsete]] [[Analoogühend|analoogühendite]] sünteesiks. Lisaks vaata ka: Katioonne telomerisatsioon artiklis [[Telomerisatsioon]]; Terpenoidide süntees Eestis artiklis [[Terpenoidid]]; Isoalkeenid ''versus'' isopreen artiklis [[Konversioon (keemia)|Konversioon]]. Isopreeni telomerisatsiooni saaduste baasil töötati välja tootmistehnoloogiad mitmetele väärtuslikele [[terpenoid]]setele saadustele, mida ka väikeses mastaabis või katsepartiidena toodeti [[TA Tehniline Katsebaas|TA Tehnilises Katsebaasis]]. == Kirjandus == # [[Koit Lääts|К.В. Лээтс]], А.К. Шумейко, А.А. Розеноер, Н.В. Кудряшева, А.И. Пилявская. Новый синтез цитраля из изопрена. – Ж. Общей Химии 1957, 27, 1510–1512.2К.В. Лээтс. Синтез терпеновых производных из изопрена методом теломеризации. – Изв. АН ЭССР. Хим. Геол. 1968, 17(4), 355–360. # К.В. Лээтс, Т.А. Каал, И.А. Калья, И.Б. Кудрявцев, Э.А. Мукс, М.А.Тали, С.Э. Тенг. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 5. Определение изомерного состава фракции С10 теломера изопрена. – Ж. Орг. Химии 1974, 10(2), 159–161. # А.Ю. Эрм, К.Э. Сийрде, Т.И. Пехк, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 7. О составе синтетического цитраля. – Ж. Орг. Химии 1979, 15(8), 1593. # К.Э. Сийрде, А.Ю. Эрм, Э.А. Мукс, Т.К. Вялимяэ, Л.Л. Крумм, К.В. Лээтс. К изучению ионно-каталитической теломеризации. 24. О составе сесквитерпеновых хлоридов–диаддуктов изопрена с его монодигидрохлоридами. – Ж. Орг. Химии 1987, 23(5), 922–926. # M. Schmidt, T. Kaal, L. Bitter, L. Tammeraid, I. Kirjanen, K. Lääts. Cationic Telomerization of 2-Methyl-1,3-butadiene with Isoprpoxymethyl Chloride. A Model of Kinetics. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1990, 39(2), 78–83. # K. Siirde, A. Erm, H. Rang, A. Kogerman, I. Kudrjavtsev, K.Lääts. Stereoselective Separation of Substituted Allylic Chloroderivatives. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1991, 40(4), 200–204. # K. Lääts, H. Rang, T. Kaal, S. Viitmaa. A Novel Method for Synthesing Alkoxy-2-alkenals. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem. 1994, 43(4), 170–173. # [[Elvi Muks]]. Pathways to the Higher Products in Lewis Acid Catalysed Additions of Allylic Chlorides to Isoalkenes and Isoprene. – ''J. Chem. Research (S)'' 1995, 496-497. # Elvi Muks, Mare Heinväli, Koit Lääts. Acid-catalysed homoalkylations of 1-chloro-3-methyl-but-2-ene and other allylic derivatives.- J.Chem. Research (S) 1994,386-387 == Vaata ka == *[[Terpenoidid]] *[[Telomerisatsioon]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/KI_OSS_4.pdf Terpenoidide süntees TA Keemia Instituudis] [[Kategooria:Alkeenid]] [[Kategooria:Monomeerid]] 78r9iq8ulpzbgibmyfwm649g5za6um7 0 148335 7231264 7209404 2026-09-09T11:03:13Z ~2026-48866-45 237204 7231264 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Kaart | osm=jah | laius=260 | kõrgus=260 | tekst=Siselinna kalmistu }} [[Pilt:Siselinna kalmistu.jpg|pisi|Siselinna kalmistu]] [[Pilt:Tallinna Siselinna kalmistu.jpg|pisi|püsti|Siselinna kalmistu]] '''Siselinna kalmistu''' on Tallinna linna hallatav kalmistute kompleks [[Tallinn]]as [[Kesklinna linnaosa]]s [[Juhkentali]] asumis, kontori aadress [[Toonela tee]] 7. Praegu 18 hektari suurune kalmistukompleks paikneb Tallinna lõunaküljel, [[Tartu maantee]]st poole kilomeetri võrra läänes, [[Ülemiste järv]]est üle [[Järvevana tee]]. Siselinna kalmistu haldab kolme eri aegadel tekkinud kalmistut: *[[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu|Aleksander Nevski kalmistu]] (1775) *[[Juhkentali koolerakalmistu]], rajatud 1860. aastate kooleraepideemiate aegu *[[Vana-Kaarli kalmistu]] (1864) Tihti loetakse kompleksi osaks veel neli lähikonnas asuvat kalmistut, kuid need ei kuulu Tallinna linna hallatava kompleksi koosseisu: *[[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Peeter-Pauli kogudus]]e kalmistu [[Poolamägi|Poolamäe]]l, rajatud [[1844]]. aastal *[[Tallinna vana juudi kalmistu|vana juudi kalmistu]], rajatud [[18. sajand]]il ([[Magasini tänav]]a poolsel küljel) *[[Tallinna keskmine muhamedi kalmistu|muhamedi kalmistu]], rajatud 18. sajandi lõpus *[[Kaitseväe kalmistu]] (1887) ==Aleksander Nevski kalmistu== {{Vaata|Tallinna Aleksander Nevski kalmistu}} ==Vana-Kaarli kalmistu== {{Vaata|Vana-Kaarli kalmistu}} [[Pilt:Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis- kabel.IMG 9669.jpg|pisi|1883. aastal ehitatud Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis-kabel]] Eestlaste 1864. aastal asutatud [[Tallinna Kaarli kirik]]u [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]e Vana-Kaarli kalmistu rajati, kuna [[Kalamaja kalmistu]] jäi kogudusele kitsaks. Vana-Kaarli kalmistu on kõrvalasuvast Nevski kalmistust (nn vene kalmistust) üheksa aastakümmet noorem. Sissepääs Vana-Kaarli kalmistule asub [[Toonela tee]]l ja kulgeb läbi [[Vana-Kaarli kalmistu kabel|Vana-Kaarli kalmistu väravaehitise-kabeli]]. Vana-Kaarli ja Aleksander Nevski kalmistuid lahutab kunagine kõrge paekivimüür, mille põhjapoolses osas on lahtine ava, kustkaudu kulgeb avar tee ühelt kalmistult teisele. Vana-Kaarli kalmistul on samuti arhailine miljöö ning võib näha mõndagi tähelepanuväärset, nagu üle saja aasta vanu kalmutähiseid. Nii mõnigi [[19. sajand]]ist pärinev paekivi- või sepisrist on muutunud haruldaseks. Kalmistu peateest paremal võib näha 1,5 meetri kõrgust punasest graniidist sammast helilooja ja [[Tallinna Kõrgem Muusikakool|Tallinna Kõrgema Muusikakooli]] ühe esimese õppejõu [[Peeter Süda]] büstiga. [[1927]]. aastal loodud kalmutähis (skulptor [[Ferdi Sannamees]]) hävis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1944]]. aastal ning taastati algsel kujul [[1970]]. aastal Sannamehe kipsmudelite järgi. [[1990]]. aastate algul pronksbüst varastati ja asendati graniitbüstiga. [[Pilt:Märtsipommitamise ohvrite mälestusmärk Siselinna kalmistul.JPG|thumb|1944. aasta [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] ohvrite mälestusmärk Siselinna kalmistul]] == Briti sõjahauad Kaitseväe kalmistul == Siselinna kalmistu hallata oli nõukogude ajal ka Tallinna sõjaväekalmistu (praegune [[Tallinna Kaitseväe kalmistu]]), kuhu on maetud 15 Briti sõjaväelast ja meremeest. Nad langesid peamiselt [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] aastatel 1918–1920, kui Briti kuninglik merevägi toetas oma Läänemere-operatsioonidega Eesti iseseisvumist. Sõjaväekalmistu rajati Tallinna garnisoni matmispaigana 19. sajandi lõpul.<ref name="cwgc">[https://www.cwgc.org/ „Tallinn Military Cemetery"], Commonwealth War Graves Commission.</ref> Pärast Teist maailmasõda võttis sõjaväekalmistu üle Punaarmee. Eesti sõjameeste haudadele hakati matma Nõukogude sõjaväelasi ning Briti sõdurite haudadelt eemaldati ja purustati mälestustahvlid – nõukogude võim ei sallinud välisriikide sõjahaudade avalikku meelespidamist.<ref name="cwgc" /> Aastatel 1961–1996 oli kalmistu juhataja [[Linda Soomre]], kes hoidis Briti hauad hävitamise eest. Ta laskis matuseplatsile vedada mullakoormad ja muutis ala hooldusalaks, nii et seda ei saanud uuteks matusteks kasutada; aastate jooksul veenis ta Tallinna garnisoni juhte, et mullatagavara on kalmistu hoolduseks vajalik. Samal viisil säilitas ta kalmistule maetud Eesti kindralite [[Johan Unt|Johan Undi]] ja [[Ernst Põdder|Ernst Põdderi]] hauad. Briti haudade kaitsmine maksis Soomrele kvartalipreemia.<ref name="delfi">Piret Tali, „Linda kohtus Inglise kuningannaga", ''Delfi'', 1995. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50726539/linda-kohtus-inglise-kuningannaga]</ref> Pärast Eesti taasiseseisvumist leidis Briti Rahvaste Ühenduse sõjahaudade komisjoni (CWGC) delegatsioon eesotsas Kenti hertsogiga Briti hauad säilinuna. Hauad taastati 1994. aastal ning neid hooldab CWGC; igal aastal 11. novembril toimub kalmistul mälestustseremoonia.<ref name="pm2005">„Britid mälestasid haudu kaitsnud eesti naist", ''Postimees'', 2005. [https://www.postimees.ee/1478777/britid-malestasid-haudu-kaitsnud-eesti-naist]</ref> Teenete eest Briti sõjahaudade kaitsmisel nimetas kuninganna [[Elizabeth II]] Linda Soomre 1994. aastal [[Briti Impeeriumi orden]]i auliikmeks (''Honorary MBE''); ta oli esimene eestlane, kes selle teenetemärgi pälvis.<ref name="embassyMBE">„Linda Soomre, MBE", British Embassy Tallinn.</ref> ==Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmud== ===Usutegelased=== *[[Árpád Arder]] (eesti baptisti vaimulik, 1922–1995) *[[Rudolf Hurt]] ([[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e õpetaja, 1874–1918) *[[Aleksander Kapp]] ([[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e õpetaja, 1874–1940) *[[Nikolai Kokla]] (õigeusu preester, 1912–1983) *[[Konstantin Kokla]] (õigeusu preester, 1878–1946) *[[Jakob Kukk]] (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ([[EELK]]) [[piiskop]], 1920–1933) *[[Aleksander Maripuu]] (õigeusu preester, 1885–1948) *[[Nikolai Päts]] (õigeusu preester, 1871–1940) ===Ühiskonnategelased ja sõjaväelased=== *[[Jaan Poska]] (1866–1920), eesti riigimees, Eesti Vabariigi valitsuse välisminister ja [[Tartu rahuleping]]u sõlmija *[[Karl Kark]] (1883–1924), Eesti Vabariigi Valitsuse teedeminister, kes hukkus [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse]] ajal; *[[Jaan Raamot]] (1873–1927) *[[Otto Strandman]] (1875–1941) *[[Wilhelmine Ida Emilie (Helma) Päts]] (1878–1910) (2009 ümber maetud Metsakalmistule) *[[August Kristal]] (1866–1925) *[[Ernst Hiis]] (1872–1964) *[[Jaan Lõo]] (1872–1939) *[[Hans Treumann]] (1905–1974) *[[Hans Tiismann]] (1829–1886) *[[Elli Jõeleht]] (18??−1919) *[[Gustav Pihlakas]] (1864–1937) *[[Georg Leets]] (1896–1975) *[[Priit Nigula]] (1899–1962) *[[Ernst Põdder]] (1879–1932) *[[Johan Unt]] (1876–1930) *[[Maria Laidoner]] (1888–1978) *[[Johannes Kert]] (1959–2024) *[[Benno Leesik]] (1960–2006) *[[Jaan Rink]] (1886–1927) * Aleksander Tamm (1868-1950) ===Kultuuritegelased=== *[[Vello Agori]] (1894–1944) *[[Theodor Altermann]] (1885–1915) *[[Jaan Arder]] (1952–2014) *[[Ott Arder]] (1950–2004) *[[Heinrich Bauer]] (1874–1927) *[[Jüri Garšnek]] (1939–1980) *[[Valdur Himbek]] (1925–1991) *[[Els Himma]] (1940–2025) *[[Karl Jungholz]] (1878–1925) * August Karisma (1888–1959) *[[Nikolai Kull]] (1894–1945) *[[Georg Metssalu]] (1919–2014) *[[Enn Murdmaa]] (1874–1957) *[[Liisi Ojamaa]] (1972–2019) *[[Ester Pajusoo]] (1934–2026) *[[Johannes Pori]] (1906–1947) * Leida Rammo (1924-2000) *[[Peeter Ramul]] (1881–1931) *[[Igor Severjanin]] (1887–1941) *[[Arvi Siig]] (1938–1999) *[[Peeter Süda]] (1883–1920) *[[Theodor Ussisoo]] (1878–1959) *[[Rolf Uusväli]] (1930–2005) ==Viited== <references /> ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/Siselinnainfo Siselinna kalmistu plaan, hauaplatsi otsing] * {{kultuurimälestis}} {{Coordinate|NS=59.423056|EW=24.761822|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna kalmistud]] [[Kategooria:Siselinna kalmistu| ]] f6iy0h815cmj3pxq5vwxks8j7uw93vm 0 148875 7231225 6537897 2026-09-09T10:34:21Z Elvimu 227012 7231225 wikitext text/x-wiki '''Keemia Instituut''' (sama mis '''Teaduste Akadeemia Keemia Instituut''' või '''TA Keemia Instituut''') on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti [[teadusasutus]]. Keemia Instituut tegutses aastatel 1947–2002 [[Tallinn]]as, olles üheks Eesti juhtivaks uurimisasutuseks [[keemia]] valdkonnas. == Ajalugu == === Staatus === *1947–1989 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut asutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega 5. aprillist 1946 nr 255. Tegevuse algus 1. jaanuaril 1947, [[põhimäärus]] kinnitati sama aasta 12. veebruaril. *1989–1995 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut – nimi Eesti Teaduste Akadeemia määratleti akadeemia uues põhikirjas 6.04.1989; instituut oli [[iseseisev juriidiline isik]] TA valitsemisalas. *1995–1997 [[Eesti Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i / [[Haridusministeerium]]i / [[Haridus- ja teadusministeerium]]i Keemia Instituut – tulenevalt [[Riigikogu]]s vastu võetud [[teaduskorralduse seadus]]est (detsember 1994) võeti vastu instituudi uus [[põhikiri]], mis kinnitati [[Vabariigi Valitsus]]e määrusega 21.09.1995 nr 317; instituut oli iseseisev juriidiline isik HM valitsemisalas. *1998–2002 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i asutus Keemia Instituut – tulenevalt uuest [[teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus]]est (RT I 1997, 30, 471) ja järgnenud valitsuse määrustest kiitis instituudi teadusnõukogu 28.11.1997 heaks Haridusministeeriumi ja TTÜ vahel 12.11.1997 sõlmitud lepingu, mis sätestas ümberkorralduse TTÜ autonoomseks [[teadus- ja arendusasutus]]eks; instituudi uus põhikiri registreeriti Haridusministeeriumis 2.12.1997. * TTÜ nõukogus otsustati 23.04.2002 Keemia Instituut integreerida TTÜ teaduskondade struktuuri lõpptähtajaga 31.12.2002; instituudi teadusnõukogus tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutelule ei pandud; instituudi tegevus lõpetati ilma [[õigusjärglus]]eta. === Direktorid === *1947–1950 [[Paul Kogerman]] (1891–1951), akadeemik *1950–1960 [[Arnold Kõll]] (1899–1960), keemiakandidaat *1960–1978 [[Oskar Kirret]] (1909–1991), ENSV TA korrespondentliige *1978–1986 [[Olaf Eisen]] (1920–1989), akadeemik *1987–1988 direktori kohusetäitja [[Guido Rajalo]] (sündinud 1926), tehnikadoktor *1988–2002 [[Jüri Kann]] (sündinud 1938), professor === Tegevuse lühikokkuvõte === Sõjajärgses [[Eesti NSV]]-s oli vajadus nõukogulikel alustel luua või taastada kõige muu hulgas ka [[kõrgkool]]id ja [[teadusasutus]]ed, Eesti [[põlevkivienergeetika]] ja -töötlemine jpm. Nii loodi 1947. aastal [[ENSV Teaduste Akadeemia]] alluvuses [[rakenduskeemia]] uurimisasutusena Keemia Instituut. Esimeseks direktoriks sai maailmamastaabis tunnustatud keemiateadlane akadeemik [[Paul Kogerman]] ja sektorijuhatajateks said juba [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] tunnustuse saavutanud keemikud [[Joosep Usk]], [[Hugo Raudsepp]] ja [[Hermann Paris]]. 1950 vabastati P. Kogerman direktori kohalt otsitud põhjendusega, et ta ei taganud instituudi edukat juhtimist. Uueks direktoriks määrati [[Arnold Kõll]] ja 1951 reorganiseeriti instituudi temaatika ning struktuur: loodi kolm [[põlevkivi]]temaatikaga sektorit, mille juhatajad ([[Samuil Faingold]], [[Aleksandra Fomina]] ja [[Mark Gubergrits]]) olid tulnud Nõukogude Liidust. Uuriti [[kerogeen]]i koostist, töötati põlevkivi termilise lagundamise teooria ja [[utmine|utteagregaatide]] väljatöötamise ning lagusaaduste vääristamise alal. 1960. aastal määrati Keemia Instituudi direktoriks [[Oskar Kirret]] ja koos temaga tuli instituuti [[polümeer]]sete materjalide uurimine. Instituudi temaatikasse lisandusid uued suunad, mille juhtideks said [[TPI]] kasvandikud, selleks ajaks juba edukad keemikud: [[füüsikaline keemia]], sealhulgas [[gaasikromatograafia]] ([[Olaf Eisen]]), [[terpenoid]]sete [[lõhnaaine]]te ja [[taimekaitsevahend]]ite süntees ([[Koit Lääts]]), hiljem ka protsesside matemaatiline [[modelleerimine]] ([[Guido Rajalo]]) ja [[prostaglandiinid]]e keemia ([[Ülo Lille]]). Laienes ka [[põlevkivi]]ga seotud uurimistöö ([[Rudolf Koch]], [[Ilmar Klesment]]). Keemia Instituudist kujunes Eestis üks suuremaid põlevkivikeemia ja -tehnoloogia uurimisasutusi. 1969 anti Keemia Instituudile NSV Liidu [[Tööpunalipu Orden]]. Samal aastal sai instituut uue hoone [[Mustamäe]]l ([[Akadeemia tee]] 15), mille kõrvale 1986 lisandus veel teinegi korpus. Instituudi töötajate arv kasvas pidevalt, jõudes 1970. aastate keskpaigaks üle 300. Uued tuuled said alguse 1980. aastate keskel Nõukogude Liidus alanud [[perestroika]]ga. Pärast [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] 1991. aastal võeti riiklikul tasemel vastu mitmeid teadustegevust puudutavaid seadusi ja määrusi. [[Teaduskorralduse seadus]] nägi ette instituutide TA alluvuse lõpetamise. Reformide lõppeesmärgiks oli teadusasutuste oluline kokkutõmbamine ja edaspidi teadlaskonna üleviimine ülikoolidesse. Ka riikliku rahastamise piiratus tõi kaasa sundkäike. Teadlastele olid need rasked aastad, täis ebakindlust ja üksteisele järgnevaid muudatusi. Keemia Instituudis koondati teaduslaboratooriumid 1992. aastaks viide teadusosakonda ja nüüd juba uute juhatajatega, kellest mitmed olid välja kasvanud samast instituudist ja oma [[teaduskraad]]i seal kaitsnud ([[Mihkel Kaljurand]], [[Margus Lopp]], [[Hans Luik]], [[Nigulas Samel]]). Instituudi teadusnõukogus kinnitati osakondade teadustöö põhisuunad: *[[analüütiline keemia|Analüütilise keemia]] osakond: analüütiliste eraldusmeetodite füüsikalis-keemilised alused, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Mihkel Kaljurand]]. *[[bioorgaaniline keemia|Bioorgaanilise keemia]] osakond: bioaktiivsete ainete keemia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Ülo Lille]], alates septembrist 1997 prof. [[Nigulas Samel]]. *[[orgaaniline süntees|Orgaanilise sünteesi]] ja tehnoloogia osakond: orgaaniliste ainete süntees, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Margus Lopp]]. *[[Keskkonnakeemia]] ja tehnoloogia osakond: keskkonnakeemia ja -tehnoloogia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Rein Munter]]. *[[Põlevkivi]]de ja [[põlevkiviõli]] osakond: põlevkivide keemia ja põlevkivitöötlemise protsesside alused, osak. juhataja ja suuna juht prof. [[Leevi Mölder]], alates 1994 keemiakandidaat [[Hans Luik]]. Kolme katusorganisatsiooni TA, HM ja TTÜ haldusalas reformide perioodil 1990–2002 vähenes instituudi töötajaskond ja põlevkiviuuringute osatähtsus, teisalt kasvas osalus [[TTÜ]] õppetöös. Reformide ja ümberkorralduste jada viis teadusasutuse Keemia Instituut likvideerimiseni seisuga 31.12.2002 ilma [[õigusjärglus]]eta. Siiski, teadustööga seotud personal viidi üle TTÜ teaduskondade allüksustesse (kokku 65 töötajat, neist 47 teadustöötajat) valdavalt [[TTÜ keemiainstituut]]i. [http://www.chem.ttu.ee/ TTÜ keemiainstituudi koduleht] == Riiklikud teaduspreemiad == === Eesti NSV riiklikud preemiad === *[[1967]] – M. Gubergrits (kollektiivi juht), B. Brodskaja, A. Elenurm, I. Galõnkev, K. Kuiv, T. Laos, M. Marguste, A. Milk, L. Paalme, I. Stepanov, B. Tjagunov – monograafia "Kukersiitpõlevkivi termiline töötlemine" eest. *[[1972]] – O. Eisen, I. Klesment, S. Rang, A. Ivanov – tööde tsükli "Uurimisi süsivesinike ja hapnikühendite kromatograafia alalt" eest. *[[1982]] – K. Lääts (kollektiivi juht), A. Erm, P.-J. Espenberg, T. Kaal, A. Kogerman, I. Kudrjavtsev, A. Kuusik, E. Muks, M. Poom, H. Rang, S. Teng – "Terpeensete feromoonide, juvenoidide ja lõhnaainete telomerisatsioonimeetodil kompleksse sünteesimise teaduslike aluste väljatöötamise eest". *[[1987]] – preemia anti 11-liikmelisele teadlaskollektiivile (töö juht A. Aaviksaar, asutused KBFI, KI ja TRÜ), sh A. Kollist ja M. Vaher – "Puhtad biopreparaadid looduslikust toorainest: uurimine ja tootmistehnoloogiad". *[[1987]] – Ü. Lille, (kollektiivi juht), N. Andreson, Ü. Arend, M. Lopp, M. Mayer, T. Pehk, V. Päeva, O. Rajavee, N. Samel, R. Teesalu, T. Välimäe – "Prostaglandiinide süntees, uurimine ja rakendused". === NSV Liidu riiklik preemia === *[[1987]] – J. Jõersi juhitud kollektiiv, sh J. Allikvere, A. Pärn, V. Saks (Allikmaa), H. Urbel ja 6 töötajat Kirovi-nimelisest Kalurikolhoosist – "Kalakonservitööstuse heitrasvade ümbertöötlemise tehnoloogia väljatöötamine ja juurutamine kosmeetiliste pesemisvahendite valmistamiseks". === Eesti Vabariigi teaduspreemiad === *[[1991]] – M. Kaljurand, M. Koel, E. Küllik – tööde tsükli "Kompuuterkromatograafia" eest. *[[2001]] – R. Munter (kollektiivi juht), J. Kallas, S. Preis, M. Trapido – tööde tsükli "Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks" eest. *[[2002]] – N. Samel (kollektiivi juht), I. Järving, R. Koljak (Järving), K. Valmsen, K. Varvas tööde tsükli "Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes" eest. ==Vaata ka== *[[TTÜ keemiainstituut]] *[[Keemia ajalugu Eestis]] *[[Põlevkivikeemia]] == Kirjandust == *Институт химии Академии наук Эстонской ССР 1947 – 1972. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 54 с. *Библиография научных трудов сотрудников Института химии 1947 – 1972 /Академия наук Эстонской ССР. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 169 с. *H. Martinson. Keemia Instituudi tänapäev. – Tallinn 1973, 70 lk. *H. Martinson. Keemia Instituudi teaduslik kaader 1947–1972. – Tallinn 1973, 22 lk. *Библиография Института химии (1973–1981) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 1. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 164 с. *Библиография Института химии (1982–1985) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 2. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 165–330. *Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР – Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с. *Institute of Chemistry 1947–1987/Academy of Sciences of the ESSR. Compiled by H.Martinson – Tallinn, Valgus 1987, 31 p. *Keemia Instituudi teadurite tööde bibliograafia 1986 – 1988, Eesti Teaduste Akadeemia. Koostanud A. Kõrb – Tallinn1989, 95 lk. *Institute of Chemistry, Estonian Academy of Sciences, Departments of Oil Shales and Shale Oil. – Oil Shale, 1992, vol.9, No.1, 1-2. *Aili Kogerman. Estonian Oil Shale Energy, When will It Come to an End? – Oil Shale 1996, vol.13, No 4, 257–264. *Jüri Kann. Alus- ja rakendusuuringutest Keemia Instituudis. – Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. Kronoloogia 1938 – 1998. Tallinn 1998, 106–109. *Ülo Lille. Two Decades of the Chemistry of Prostanoid and Related Compounds in Estonia. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 1999, vol. 48, No 2, 51–79. *Keemia Instituut. Institute of Chemistry. Publikatsioonid. Publications. 1989–2002. Koostanud Mare Käärik ja Elvi Muks– Tallinn 2003. 147 lk. == Välislingid == *[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee/ Valitud peatükke Keemia Instituudi ajaloost] <ref name="sSwvZ">[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] tmlbelidt481slay87oe0pui9jampsk 7231229 7231225 2026-09-09T10:35:28Z Elvimu 227012 /* Välislingid */ 7231229 wikitext text/x-wiki '''Keemia Instituut''' (sama mis '''Teaduste Akadeemia Keemia Instituut''' või '''TA Keemia Instituut''') on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti [[teadusasutus]]. Keemia Instituut tegutses aastatel 1947–2002 [[Tallinn]]as, olles üheks Eesti juhtivaks uurimisasutuseks [[keemia]] valdkonnas. == Ajalugu == === Staatus === *1947–1989 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut asutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega 5. aprillist 1946 nr 255. Tegevuse algus 1. jaanuaril 1947, [[põhimäärus]] kinnitati sama aasta 12. veebruaril. *1989–1995 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut – nimi Eesti Teaduste Akadeemia määratleti akadeemia uues põhikirjas 6.04.1989; instituut oli [[iseseisev juriidiline isik]] TA valitsemisalas. *1995–1997 [[Eesti Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i / [[Haridusministeerium]]i / [[Haridus- ja teadusministeerium]]i Keemia Instituut – tulenevalt [[Riigikogu]]s vastu võetud [[teaduskorralduse seadus]]est (detsember 1994) võeti vastu instituudi uus [[põhikiri]], mis kinnitati [[Vabariigi Valitsus]]e määrusega 21.09.1995 nr 317; instituut oli iseseisev juriidiline isik HM valitsemisalas. *1998–2002 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i asutus Keemia Instituut – tulenevalt uuest [[teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus]]est (RT I 1997, 30, 471) ja järgnenud valitsuse määrustest kiitis instituudi teadusnõukogu 28.11.1997 heaks Haridusministeeriumi ja TTÜ vahel 12.11.1997 sõlmitud lepingu, mis sätestas ümberkorralduse TTÜ autonoomseks [[teadus- ja arendusasutus]]eks; instituudi uus põhikiri registreeriti Haridusministeeriumis 2.12.1997. * TTÜ nõukogus otsustati 23.04.2002 Keemia Instituut integreerida TTÜ teaduskondade struktuuri lõpptähtajaga 31.12.2002; instituudi teadusnõukogus tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutelule ei pandud; instituudi tegevus lõpetati ilma [[õigusjärglus]]eta. === Direktorid === *1947–1950 [[Paul Kogerman]] (1891–1951), akadeemik *1950–1960 [[Arnold Kõll]] (1899–1960), keemiakandidaat *1960–1978 [[Oskar Kirret]] (1909–1991), ENSV TA korrespondentliige *1978–1986 [[Olaf Eisen]] (1920–1989), akadeemik *1987–1988 direktori kohusetäitja [[Guido Rajalo]] (sündinud 1926), tehnikadoktor *1988–2002 [[Jüri Kann]] (sündinud 1938), professor === Tegevuse lühikokkuvõte === Sõjajärgses [[Eesti NSV]]-s oli vajadus nõukogulikel alustel luua või taastada kõige muu hulgas ka [[kõrgkool]]id ja [[teadusasutus]]ed, Eesti [[põlevkivienergeetika]] ja -töötlemine jpm. Nii loodi 1947. aastal [[ENSV Teaduste Akadeemia]] alluvuses [[rakenduskeemia]] uurimisasutusena Keemia Instituut. Esimeseks direktoriks sai maailmamastaabis tunnustatud keemiateadlane akadeemik [[Paul Kogerman]] ja sektorijuhatajateks said juba [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] tunnustuse saavutanud keemikud [[Joosep Usk]], [[Hugo Raudsepp]] ja [[Hermann Paris]]. 1950 vabastati P. Kogerman direktori kohalt otsitud põhjendusega, et ta ei taganud instituudi edukat juhtimist. Uueks direktoriks määrati [[Arnold Kõll]] ja 1951 reorganiseeriti instituudi temaatika ning struktuur: loodi kolm [[põlevkivi]]temaatikaga sektorit, mille juhatajad ([[Samuil Faingold]], [[Aleksandra Fomina]] ja [[Mark Gubergrits]]) olid tulnud Nõukogude Liidust. Uuriti [[kerogeen]]i koostist, töötati põlevkivi termilise lagundamise teooria ja [[utmine|utteagregaatide]] väljatöötamise ning lagusaaduste vääristamise alal. 1960. aastal määrati Keemia Instituudi direktoriks [[Oskar Kirret]] ja koos temaga tuli instituuti [[polümeer]]sete materjalide uurimine. Instituudi temaatikasse lisandusid uued suunad, mille juhtideks said [[TPI]] kasvandikud, selleks ajaks juba edukad keemikud: [[füüsikaline keemia]], sealhulgas [[gaasikromatograafia]] ([[Olaf Eisen]]), [[terpenoid]]sete [[lõhnaaine]]te ja [[taimekaitsevahend]]ite süntees ([[Koit Lääts]]), hiljem ka protsesside matemaatiline [[modelleerimine]] ([[Guido Rajalo]]) ja [[prostaglandiinid]]e keemia ([[Ülo Lille]]). Laienes ka [[põlevkivi]]ga seotud uurimistöö ([[Rudolf Koch]], [[Ilmar Klesment]]). Keemia Instituudist kujunes Eestis üks suuremaid põlevkivikeemia ja -tehnoloogia uurimisasutusi. 1969 anti Keemia Instituudile NSV Liidu [[Tööpunalipu Orden]]. Samal aastal sai instituut uue hoone [[Mustamäe]]l ([[Akadeemia tee]] 15), mille kõrvale 1986 lisandus veel teinegi korpus. Instituudi töötajate arv kasvas pidevalt, jõudes 1970. aastate keskpaigaks üle 300. Uued tuuled said alguse 1980. aastate keskel Nõukogude Liidus alanud [[perestroika]]ga. Pärast [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] 1991. aastal võeti riiklikul tasemel vastu mitmeid teadustegevust puudutavaid seadusi ja määrusi. [[Teaduskorralduse seadus]] nägi ette instituutide TA alluvuse lõpetamise. Reformide lõppeesmärgiks oli teadusasutuste oluline kokkutõmbamine ja edaspidi teadlaskonna üleviimine ülikoolidesse. Ka riikliku rahastamise piiratus tõi kaasa sundkäike. Teadlastele olid need rasked aastad, täis ebakindlust ja üksteisele järgnevaid muudatusi. Keemia Instituudis koondati teaduslaboratooriumid 1992. aastaks viide teadusosakonda ja nüüd juba uute juhatajatega, kellest mitmed olid välja kasvanud samast instituudist ja oma [[teaduskraad]]i seal kaitsnud ([[Mihkel Kaljurand]], [[Margus Lopp]], [[Hans Luik]], [[Nigulas Samel]]). Instituudi teadusnõukogus kinnitati osakondade teadustöö põhisuunad: *[[analüütiline keemia|Analüütilise keemia]] osakond: analüütiliste eraldusmeetodite füüsikalis-keemilised alused, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Mihkel Kaljurand]]. *[[bioorgaaniline keemia|Bioorgaanilise keemia]] osakond: bioaktiivsete ainete keemia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Ülo Lille]], alates septembrist 1997 prof. [[Nigulas Samel]]. *[[orgaaniline süntees|Orgaanilise sünteesi]] ja tehnoloogia osakond: orgaaniliste ainete süntees, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Margus Lopp]]. *[[Keskkonnakeemia]] ja tehnoloogia osakond: keskkonnakeemia ja -tehnoloogia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Rein Munter]]. *[[Põlevkivi]]de ja [[põlevkiviõli]] osakond: põlevkivide keemia ja põlevkivitöötlemise protsesside alused, osak. juhataja ja suuna juht prof. [[Leevi Mölder]], alates 1994 keemiakandidaat [[Hans Luik]]. Kolme katusorganisatsiooni TA, HM ja TTÜ haldusalas reformide perioodil 1990–2002 vähenes instituudi töötajaskond ja põlevkiviuuringute osatähtsus, teisalt kasvas osalus [[TTÜ]] õppetöös. Reformide ja ümberkorralduste jada viis teadusasutuse Keemia Instituut likvideerimiseni seisuga 31.12.2002 ilma [[õigusjärglus]]eta. Siiski, teadustööga seotud personal viidi üle TTÜ teaduskondade allüksustesse (kokku 65 töötajat, neist 47 teadustöötajat) valdavalt [[TTÜ keemiainstituut]]i. [http://www.chem.ttu.ee/ TTÜ keemiainstituudi koduleht] == Riiklikud teaduspreemiad == === Eesti NSV riiklikud preemiad === *[[1967]] – M. Gubergrits (kollektiivi juht), B. Brodskaja, A. Elenurm, I. Galõnkev, K. Kuiv, T. Laos, M. Marguste, A. Milk, L. Paalme, I. Stepanov, B. Tjagunov – monograafia "Kukersiitpõlevkivi termiline töötlemine" eest. *[[1972]] – O. Eisen, I. Klesment, S. Rang, A. Ivanov – tööde tsükli "Uurimisi süsivesinike ja hapnikühendite kromatograafia alalt" eest. *[[1982]] – K. Lääts (kollektiivi juht), A. Erm, P.-J. Espenberg, T. Kaal, A. Kogerman, I. Kudrjavtsev, A. Kuusik, E. Muks, M. Poom, H. Rang, S. Teng – "Terpeensete feromoonide, juvenoidide ja lõhnaainete telomerisatsioonimeetodil kompleksse sünteesimise teaduslike aluste väljatöötamise eest". *[[1987]] – preemia anti 11-liikmelisele teadlaskollektiivile (töö juht A. Aaviksaar, asutused KBFI, KI ja TRÜ), sh A. Kollist ja M. Vaher – "Puhtad biopreparaadid looduslikust toorainest: uurimine ja tootmistehnoloogiad". *[[1987]] – Ü. Lille, (kollektiivi juht), N. Andreson, Ü. Arend, M. Lopp, M. Mayer, T. Pehk, V. Päeva, O. Rajavee, N. Samel, R. Teesalu, T. Välimäe – "Prostaglandiinide süntees, uurimine ja rakendused". === NSV Liidu riiklik preemia === *[[1987]] – J. Jõersi juhitud kollektiiv, sh J. Allikvere, A. Pärn, V. Saks (Allikmaa), H. Urbel ja 6 töötajat Kirovi-nimelisest Kalurikolhoosist – "Kalakonservitööstuse heitrasvade ümbertöötlemise tehnoloogia väljatöötamine ja juurutamine kosmeetiliste pesemisvahendite valmistamiseks". === Eesti Vabariigi teaduspreemiad === *[[1991]] – M. Kaljurand, M. Koel, E. Küllik – tööde tsükli "Kompuuterkromatograafia" eest. *[[2001]] – R. Munter (kollektiivi juht), J. Kallas, S. Preis, M. Trapido – tööde tsükli "Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks" eest. *[[2002]] – N. Samel (kollektiivi juht), I. Järving, R. Koljak (Järving), K. Valmsen, K. Varvas tööde tsükli "Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes" eest. ==Vaata ka== *[[TTÜ keemiainstituut]] *[[Keemia ajalugu Eestis]] *[[Põlevkivikeemia]] == Kirjandust == *Институт химии Академии наук Эстонской ССР 1947 – 1972. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 54 с. *Библиография научных трудов сотрудников Института химии 1947 – 1972 /Академия наук Эстонской ССР. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 169 с. *H. Martinson. Keemia Instituudi tänapäev. – Tallinn 1973, 70 lk. *H. Martinson. Keemia Instituudi teaduslik kaader 1947–1972. – Tallinn 1973, 22 lk. *Библиография Института химии (1973–1981) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 1. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 164 с. *Библиография Института химии (1982–1985) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 2. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 165–330. *Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР – Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с. *Institute of Chemistry 1947–1987/Academy of Sciences of the ESSR. Compiled by H.Martinson – Tallinn, Valgus 1987, 31 p. *Keemia Instituudi teadurite tööde bibliograafia 1986 – 1988, Eesti Teaduste Akadeemia. Koostanud A. Kõrb – Tallinn1989, 95 lk. *Institute of Chemistry, Estonian Academy of Sciences, Departments of Oil Shales and Shale Oil. – Oil Shale, 1992, vol.9, No.1, 1-2. *Aili Kogerman. Estonian Oil Shale Energy, When will It Come to an End? – Oil Shale 1996, vol.13, No 4, 257–264. *Jüri Kann. Alus- ja rakendusuuringutest Keemia Instituudis. – Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. Kronoloogia 1938 – 1998. Tallinn 1998, 106–109. *Ülo Lille. Two Decades of the Chemistry of Prostanoid and Related Compounds in Estonia. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 1999, vol. 48, No 2, 51–79. *Keemia Instituut. Institute of Chemistry. Publikatsioonid. Publications. 1989–2002. Koostanud Mare Käärik ja Elvi Muks– Tallinn 2003. 147 lk. == Välislingid == <ref name="sSwvZ">[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] i1i9dgrjc45jqboh4vzni4sgyok5gvz 7231232 7231229 2026-09-09T10:37:49Z Elvimu 227012 /* Välislingid */ 7231232 wikitext text/x-wiki '''Keemia Instituut''' (sama mis '''Teaduste Akadeemia Keemia Instituut''' või '''TA Keemia Instituut''') on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti [[teadusasutus]]. Keemia Instituut tegutses aastatel 1947–2002 [[Tallinn]]as, olles üheks Eesti juhtivaks uurimisasutuseks [[keemia]] valdkonnas. == Ajalugu == === Staatus === *1947–1989 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut asutati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrusega 5. aprillist 1946 nr 255. Tegevuse algus 1. jaanuaril 1947, [[põhimäärus]] kinnitati sama aasta 12. veebruaril. *1989–1995 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Keemia Instituut – nimi Eesti Teaduste Akadeemia määratleti akadeemia uues põhikirjas 6.04.1989; instituut oli [[iseseisev juriidiline isik]] TA valitsemisalas. *1995–1997 [[Eesti Kultuuri- ja Haridusministeerium]]i / [[Haridusministeerium]]i / [[Haridus- ja teadusministeerium]]i Keemia Instituut – tulenevalt [[Riigikogu]]s vastu võetud [[teaduskorralduse seadus]]est (detsember 1994) võeti vastu instituudi uus [[põhikiri]], mis kinnitati [[Vabariigi Valitsus]]e määrusega 21.09.1995 nr 317; instituut oli iseseisev juriidiline isik HM valitsemisalas. *1998–2002 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i asutus Keemia Instituut – tulenevalt uuest [[teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus]]est (RT I 1997, 30, 471) ja järgnenud valitsuse määrustest kiitis instituudi teadusnõukogu 28.11.1997 heaks Haridusministeeriumi ja TTÜ vahel 12.11.1997 sõlmitud lepingu, mis sätestas ümberkorralduse TTÜ autonoomseks [[teadus- ja arendusasutus]]eks; instituudi uus põhikiri registreeriti Haridusministeeriumis 2.12.1997. * TTÜ nõukogus otsustati 23.04.2002 Keemia Instituut integreerida TTÜ teaduskondade struktuuri lõpptähtajaga 31.12.2002; instituudi teadusnõukogus tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi arutelule ei pandud; instituudi tegevus lõpetati ilma [[õigusjärglus]]eta. === Direktorid === *1947–1950 [[Paul Kogerman]] (1891–1951), akadeemik *1950–1960 [[Arnold Kõll]] (1899–1960), keemiakandidaat *1960–1978 [[Oskar Kirret]] (1909–1991), ENSV TA korrespondentliige *1978–1986 [[Olaf Eisen]] (1920–1989), akadeemik *1987–1988 direktori kohusetäitja [[Guido Rajalo]] (sündinud 1926), tehnikadoktor *1988–2002 [[Jüri Kann]] (sündinud 1938), professor === Tegevuse lühikokkuvõte === Sõjajärgses [[Eesti NSV]]-s oli vajadus nõukogulikel alustel luua või taastada kõige muu hulgas ka [[kõrgkool]]id ja [[teadusasutus]]ed, Eesti [[põlevkivienergeetika]] ja -töötlemine jpm. Nii loodi 1947. aastal [[ENSV Teaduste Akadeemia]] alluvuses [[rakenduskeemia]] uurimisasutusena Keemia Instituut. Esimeseks direktoriks sai maailmamastaabis tunnustatud keemiateadlane akadeemik [[Paul Kogerman]] ja sektorijuhatajateks said juba [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] tunnustuse saavutanud keemikud [[Joosep Usk]], [[Hugo Raudsepp]] ja [[Hermann Paris]]. 1950 vabastati P. Kogerman direktori kohalt otsitud põhjendusega, et ta ei taganud instituudi edukat juhtimist. Uueks direktoriks määrati [[Arnold Kõll]] ja 1951 reorganiseeriti instituudi temaatika ning struktuur: loodi kolm [[põlevkivi]]temaatikaga sektorit, mille juhatajad ([[Samuil Faingold]], [[Aleksandra Fomina]] ja [[Mark Gubergrits]]) olid tulnud Nõukogude Liidust. Uuriti [[kerogeen]]i koostist, töötati põlevkivi termilise lagundamise teooria ja [[utmine|utteagregaatide]] väljatöötamise ning lagusaaduste vääristamise alal. 1960. aastal määrati Keemia Instituudi direktoriks [[Oskar Kirret]] ja koos temaga tuli instituuti [[polümeer]]sete materjalide uurimine. Instituudi temaatikasse lisandusid uued suunad, mille juhtideks said [[TPI]] kasvandikud, selleks ajaks juba edukad keemikud: [[füüsikaline keemia]], sealhulgas [[gaasikromatograafia]] ([[Olaf Eisen]]), [[terpenoid]]sete [[lõhnaaine]]te ja [[taimekaitsevahend]]ite süntees ([[Koit Lääts]]), hiljem ka protsesside matemaatiline [[modelleerimine]] ([[Guido Rajalo]]) ja [[prostaglandiinid]]e keemia ([[Ülo Lille]]). Laienes ka [[põlevkivi]]ga seotud uurimistöö ([[Rudolf Koch]], [[Ilmar Klesment]]). Keemia Instituudist kujunes Eestis üks suuremaid põlevkivikeemia ja -tehnoloogia uurimisasutusi. 1969 anti Keemia Instituudile NSV Liidu [[Tööpunalipu Orden]]. Samal aastal sai instituut uue hoone [[Mustamäe]]l ([[Akadeemia tee]] 15), mille kõrvale 1986 lisandus veel teinegi korpus. Instituudi töötajate arv kasvas pidevalt, jõudes 1970. aastate keskpaigaks üle 300. Uued tuuled said alguse 1980. aastate keskel Nõukogude Liidus alanud [[perestroika]]ga. Pärast [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] 1991. aastal võeti riiklikul tasemel vastu mitmeid teadustegevust puudutavaid seadusi ja määrusi. [[Teaduskorralduse seadus]] nägi ette instituutide TA alluvuse lõpetamise. Reformide lõppeesmärgiks oli teadusasutuste oluline kokkutõmbamine ja edaspidi teadlaskonna üleviimine ülikoolidesse. Ka riikliku rahastamise piiratus tõi kaasa sundkäike. Teadlastele olid need rasked aastad, täis ebakindlust ja üksteisele järgnevaid muudatusi. Keemia Instituudis koondati teaduslaboratooriumid 1992. aastaks viide teadusosakonda ja nüüd juba uute juhatajatega, kellest mitmed olid välja kasvanud samast instituudist ja oma [[teaduskraad]]i seal kaitsnud ([[Mihkel Kaljurand]], [[Margus Lopp]], [[Hans Luik]], [[Nigulas Samel]]). Instituudi teadusnõukogus kinnitati osakondade teadustöö põhisuunad: *[[analüütiline keemia|Analüütilise keemia]] osakond: analüütiliste eraldusmeetodite füüsikalis-keemilised alused, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Mihkel Kaljurand]]. *[[bioorgaaniline keemia|Bioorgaanilise keemia]] osakond: bioaktiivsete ainete keemia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Ülo Lille]], alates septembrist 1997 prof. [[Nigulas Samel]]. *[[orgaaniline süntees|Orgaanilise sünteesi]] ja tehnoloogia osakond: orgaaniliste ainete süntees, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Margus Lopp]]. *[[Keskkonnakeemia]] ja tehnoloogia osakond: keskkonnakeemia ja -tehnoloogia, osakonna juhataja ja suuna juht prof. [[Rein Munter]]. *[[Põlevkivi]]de ja [[põlevkiviõli]] osakond: põlevkivide keemia ja põlevkivitöötlemise protsesside alused, osak. juhataja ja suuna juht prof. [[Leevi Mölder]], alates 1994 keemiakandidaat [[Hans Luik]]. Kolme katusorganisatsiooni TA, HM ja TTÜ haldusalas reformide perioodil 1990–2002 vähenes instituudi töötajaskond ja põlevkiviuuringute osatähtsus, teisalt kasvas osalus [[TTÜ]] õppetöös. Reformide ja ümberkorralduste jada viis teadusasutuse Keemia Instituut likvideerimiseni seisuga 31.12.2002 ilma [[õigusjärglus]]eta. Siiski, teadustööga seotud personal viidi üle TTÜ teaduskondade allüksustesse (kokku 65 töötajat, neist 47 teadustöötajat) valdavalt [[TTÜ keemiainstituut]]i. [http://www.chem.ttu.ee/ TTÜ keemiainstituudi koduleht] == Riiklikud teaduspreemiad == === Eesti NSV riiklikud preemiad === *[[1967]] – M. Gubergrits (kollektiivi juht), B. Brodskaja, A. Elenurm, I. Galõnkev, K. Kuiv, T. Laos, M. Marguste, A. Milk, L. Paalme, I. Stepanov, B. Tjagunov – monograafia "Kukersiitpõlevkivi termiline töötlemine" eest. *[[1972]] – O. Eisen, I. Klesment, S. Rang, A. Ivanov – tööde tsükli "Uurimisi süsivesinike ja hapnikühendite kromatograafia alalt" eest. *[[1982]] – K. Lääts (kollektiivi juht), A. Erm, P.-J. Espenberg, T. Kaal, A. Kogerman, I. Kudrjavtsev, A. Kuusik, E. Muks, M. Poom, H. Rang, S. Teng – "Terpeensete feromoonide, juvenoidide ja lõhnaainete telomerisatsioonimeetodil kompleksse sünteesimise teaduslike aluste väljatöötamise eest". *[[1987]] – preemia anti 11-liikmelisele teadlaskollektiivile (töö juht A. Aaviksaar, asutused KBFI, KI ja TRÜ), sh A. Kollist ja M. Vaher – "Puhtad biopreparaadid looduslikust toorainest: uurimine ja tootmistehnoloogiad". *[[1987]] – Ü. Lille, (kollektiivi juht), N. Andreson, Ü. Arend, M. Lopp, M. Mayer, T. Pehk, V. Päeva, O. Rajavee, N. Samel, R. Teesalu, T. Välimäe – "Prostaglandiinide süntees, uurimine ja rakendused". === NSV Liidu riiklik preemia === *[[1987]] – J. Jõersi juhitud kollektiiv, sh J. Allikvere, A. Pärn, V. Saks (Allikmaa), H. Urbel ja 6 töötajat Kirovi-nimelisest Kalurikolhoosist – "Kalakonservitööstuse heitrasvade ümbertöötlemise tehnoloogia väljatöötamine ja juurutamine kosmeetiliste pesemisvahendite valmistamiseks". === Eesti Vabariigi teaduspreemiad === *[[1991]] – M. Kaljurand, M. Koel, E. Küllik – tööde tsükli "Kompuuterkromatograafia" eest. *[[2001]] – R. Munter (kollektiivi juht), J. Kallas, S. Preis, M. Trapido – tööde tsükli "Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks" eest. *[[2002]] – N. Samel (kollektiivi juht), I. Järving, R. Koljak (Järving), K. Valmsen, K. Varvas tööde tsükli "Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes" eest. ==Vaata ka== *[[TTÜ keemiainstituut]] *[[Keemia ajalugu Eestis]] *[[Põlevkivikeemia]] == Kirjandust == *Институт химии Академии наук Эстонской ССР 1947 – 1972. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 54 с. *Библиография научных трудов сотрудников Института химии 1947 – 1972 /Академия наук Эстонской ССР. Сост. Х.Мартинсон – Таллинн 1972, 169 с. *H. Martinson. Keemia Instituudi tänapäev. – Tallinn 1973, 70 lk. *H. Martinson. Keemia Instituudi teaduslik kaader 1947–1972. – Tallinn 1973, 22 lk. *Библиография Института химии (1973–1981) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 1. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 164 с. *Библиография Института химии (1982–1985) / Академия наук Эстонской ССР. Часть 2. Сост. А. Кырб – Таллинн 1987, 165–330. *Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР – Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с. *Institute of Chemistry 1947–1987/Academy of Sciences of the ESSR. Compiled by H.Martinson – Tallinn, Valgus 1987, 31 p. *Keemia Instituudi teadurite tööde bibliograafia 1986 – 1988, Eesti Teaduste Akadeemia. Koostanud A. Kõrb – Tallinn1989, 95 lk. *Institute of Chemistry, Estonian Academy of Sciences, Departments of Oil Shales and Shale Oil. – Oil Shale, 1992, vol.9, No.1, 1-2. *Aili Kogerman. Estonian Oil Shale Energy, When will It Come to an End? – Oil Shale 1996, vol.13, No 4, 257–264. *Jüri Kann. Alus- ja rakendusuuringutest Keemia Instituudis. – Eesti Teaduste Akadeemia. Ülevaateid ja meenutusi. Kronoloogia 1938 – 1998. Tallinn 1998, 106–109. *Ülo Lille. Two Decades of the Chemistry of Prostanoid and Related Compounds in Estonia. – Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 1999, vol. 48, No 2, 51–79. *Keemia Instituut. Institute of Chemistry. Publikatsioonid. Publications. 1989–2002. Koostanud Mare Käärik ja Elvi Muks– Tallinn 2003. 147 lk. == Välislingid == <ref name="sSwvZ">[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] ob3wdiwau27cy18gk6c4p57vew0rfz1 0 156767 7230825 7230725 2026-09-08T12:39:06Z Sendrasendra 225202 7230825 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[8. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * Karjahärm, Toomas, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv (andmebaas Fotis), fond 712 *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974 * Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6 *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988 *Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988 *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11 *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] 0c1ihku5gn21ns5db7tp0jilkcmjmt1 7230832 7230825 2026-09-08T12:45:47Z Sendrasendra 225202 7230832 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} * Karjahärm, Toomas, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv (andmebaas Fotis), fond 712 *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974 * Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6 *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988 *Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988 *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11 *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] k5on9mkccl6n272gdf4gwcki8oe2pwh 7230835 7230832 2026-09-08T12:49:26Z Neptuunium 58653 /* Välislingid */ ei ole lingid ja paljud on ebavajalikud siin 7230835 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] af23w8jd2vht2gqo0ewallesxa2nket 7230860 7230835 2026-09-08T13:48:13Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7230860 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 -- Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 30wzskwsb4z6t9mzd9hemg4173gz1i0 7231044 7230860 2026-09-08T19:49:43Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7231044 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cqs3pvxwg3jfnrem34yayh38ioje35f 7231103 7231044 2026-09-08T23:47:37Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7231103 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm, Rahva Hääl, 10. mai 1974 * Toomas Karjahärm teaduspreemia humanitaarteaduste alal. Eesti Vabariigi teaduspreemiad 1999. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1999. ISBN 9985-50-256-6 *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana?, Rahva Hääl, 27. veebruar 1988 *Д. Казутин. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик, Московские новости, 28 февраля 1988 *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века, Вопросы истории, 1988, № 11 *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ===Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] nfvu90c8ig7rt50kxmb34eycfyl77fd 7231106 7231103 2026-09-09T00:19:36Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7231106 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirkiga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk]]iga *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Õpikud ja õppematerjalid== *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. *H. Ajaloo valgete laikude täitmine, Vaba Eestlane (Toronto), 12, 24. aprill 1990 *[[Marek Kallin]]. Surve ja vastupanu, Sõnumileht, 21. aprill 1997 * Nädala raamat, Sõnumileht, 21. juuni 1997 *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist, Eesti Päevaleht, 17. juuli 1997 *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund, Eesti Ekspress, 1. august 1997 *[[Malle Salupere]]. Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse, Postimees, 17. september 1997 *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus, Sirp, 8. august 1997 *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast, Õpetajate Leht, 24.oktoober 1997 *[[Ea Jansen]]. Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917, Tuna, 1998, nr. 1 *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ===Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ml9zhkixayn1kmd8vhs9j796kes83o8 7231111 7231106 2026-09-09T02:42:39Z Sendrasendra 225202 7231111 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirguga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ===Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] mhnlog6rhfvg8vhu7z3akanymhlsntc 7231148 7231111 2026-09-09T07:45:17Z Neptuunium 58653 7231148 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirguga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks, Eesti Päevaleht (Stockholm), 2. aprill 1998 *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile, Eesti Ekspress, 11. detsember 1998 *[[Kersti Lust]]. [https://www.sirp.ee/julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga/ Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55, Eesti Päevaleht, 23. märts 1999 *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul, Eesti Päevaleht, 20. juuli 1999 *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cpj4rm1gsjj9om8y5tubjqtaba8chsd 7231214 7231148 2026-09-09T10:22:15Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7231214 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] (täna Jakob Westholmi Gümnaasium) * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>Nõukogude Kool, 11/1986</ref>. Alates 1990. aastast on ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta on kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osalenud üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ning asutanud sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldanud töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Saanud [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirguga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Kinkinud Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.-20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *''Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов''. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *[[V. Ivanov]]. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – ''Eesti Päevaleht'' (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile. – ''Eesti Ekspress'', 11.12.1998. *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – ''Eesti Päevaleht'', 23.3.1999. *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul. – ''Eesti Päevaleht'', 20.7.1999. *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana, Vaba Eestlane (Toronto), 11. jaanuar 2000 *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga], Sirp, 9. mai 2014 *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - Akadeemia, 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] t6rfheji6em35vreirvfcx3djeeqfnq 7231267 7231214 2026-09-09T11:06:42Z Sendrasendra 225202 7231267 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>''Nõukogude Kool'', 11/1986.</ref>. Alates 1990. aastast oli ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli ajaloo instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sealhulgas [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta kirjutas eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirg]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osales üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldas dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sealhulgas "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseeris ajaloolisi fotosid ja algatas sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldas töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm oli mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani [[1989]] aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]] asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures. Sai [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] 1999, nominent 2014, 2016, 2019, 2023, 2024; esitati [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia laureaat 1997 koos Väino Sirguga, 2021; nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013, 2015, 2018, 2021; ajakirja [[Tuna]] artiklipreemia laureaat 2015; [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige 2014. Ta kinkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.–20. sajandist, Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu. ==Seltsid== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitlisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *[[Sirp ja Vasar]]. Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *[[Aja Pulss]]. Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *[[APN]]. Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Ajaleht Rahva Hääl. Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – ''Eesti Päevaleht'' (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile. – ''Eesti Ekspress'', 11.12.1998. *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – ''Eesti Päevaleht'', 23.3.1999. *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul. – ''Eesti Päevaleht'', 20.7.1999. Konstantin Pätsi artiklikogumiku puhul. *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 11.1.2000. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga]. Sirp, 9.5.2014. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - ''Akadeemia'', 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] mf519bq0hub7msja7n0oppgwtrlsy2n 0 163021 7231076 7218337 2026-09-08T21:10:37Z Sjur 66496 /* Juuni */ 7231076 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1971]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1971}} ==Jaanuar== *[[7. jaanuar]] – [[Jeremy Renner]], USA filminäitleja *[[8. jaanuar]] – [[Riine Pajusaar]], eesti helilooja *[[13. jaanuar]] – [[Artur Tiganik]], eesti sõjaväelane *[[14. jaanuar]] – [[Lasse Kjus]], Norra mäesuusataja * 14. jaanuar – [[Thomas Hellriegel]], Saksamaa triatleet * 14. jaanuar – [[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja *[[15. jaanuar]] – [[Leho Lamus]], eesti filosoofia lektor *[[18. jaanuar]] – [[Pep Guardiola]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener *[[22. jaanuar]] – [[Jan Kaus]], eesti kirjanik *[[25. jaanuar]] – [[Luca Badoer]], [[itaalia]] vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur * 27. jaanuar – [[Karin Tammaru]], eesti näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Michael C. Hall]], USA filminäitleja * 1. veebruar – [[Tomomi Hayashi]], Eestis resideeriv jaapani arhitekt *[[7. veebruar]] – [[Priit Tender]], eesti režissöör * 7. veebruar – [[Stanislav Belkovski]], Venemaa politoloog ja publitsist * 7. veebruar – [[Nicolai Wammen]], Taani poliitik *[[8. veebruar]] – [[Andrus Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 8. veebruar – [[Mika Karppinen]], soome muusik *[[9. veebruar]] – [[Marek Kalmus]], [[eesti]] atleetvõimleja *[[11. veebruar]] – [[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent *[[13. veebruar]] – [[Aleksei Saks]], eesti trompetimängija *[[14. veebruar]] – [[Karmel Killandi]], eesti ajakirjanik *[[17. veebruar]] – [[Denise Richards]], [[USA]] filminäitleja * 17. veebruar – [[Meelis Saueauk]], eesti ajaloolane * 17. veebruar – [[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik ja haridustegelane *[[20. veebruar]] – [[Jari Litmanen]], soome jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Rauno Elp]], eesti ooperisolist *[[22. veebruar]] – [[Anti Poolamets]], eesti ettevõtja ja jurist *[[23. veebruar]] – [[Magomed Jevlojev]], inguši ajakirjanik, jurist ja poliitik *[[24. veebruar]] – [[Pedro De la Rosa]], Hispaania Vormel 1 sõitja *[[25. veebruar]] – [[Sean Astin]], USA filminäitleja *[[26. veebruar]] – [[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusikaprodutsent, näitleja ja aktivist * 26. veebruar – [[Renāte Blumberga]], Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane *[[27. veebruar]] – [[Zaal Udumašvili]], Gruusia poliitik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Allen Johnson]], USA kergejõustiklane * 1. märts – [[Astrid Väizene]], eesti koreograaf ja rahvakultuuri edendaja * 1. märts – [[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik *[[2. märts]] – [[Allan Remmelkoor]], eesti golfiliidu peasekretär * 2. märts – [[Method Man]], Ameerika Ühendriikide räppar, muusikaprodutsent ja näitleja *[[3. märts]] – [[Bjarte Engen Vik]], Norra endine kahevõistleja *[[8. märts]] – [[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim eesti pokkerimängija *[[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja, muusikaprodutsent ja räppar * 10. märts – [[Kai Brännkärr]], Soome endine poksija * 10. märts – [[Jon Hamm]], USA näitleja *[[13. märts]] – [[Urmas Aal]], Eesti sõjaväelane *[[15. märts]] – [[Mark McGrath]], USA muusik ("Sugar Ray") * 15. märts – [[Meelis Loit]], vehkleja * 15. märts – [[Kalev Härk]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Jaanus Orgusaar]], eesti disainer *[[17. märts]] – [[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane * 17. märts – [[Merle Prii]], eesti õpetaja ja giid *[[19. märts]] – [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]], Iraani jalgpallur * 19. märts – [[Alfred Ter-Mkrtšjan]], armeenia päritolu Saksamaa maadleja *[[20. märts]] – [[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja *[[21. märts]] – [[Marek Reinaas]], eesti reklaamitegelane ja ettevõtja *[[24. märts]] – [[Victoria Prentis]], Suurbritannia poliitik *[[27. märts]] – [[David Coulthard]], Suurbritannia vormelisõitja * 27. märts – [[Nathan Fillion]], kanada filminäitleja *[[28. märts]] – [[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja *[[29. märts]] – [[Villem Lüüs]], eesti [[kabetaja]] *[[31. märts]] – [[Pavel Bure]], vene hokimängija * 31. märts – [[Ewan McGregor]], šoti näitleja * 31. märts – [[Klaus Härö]], Soome filmirežissöör ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Solveig Slettahjell]], norra džässilaulja *[[9. aprill]] – [[Jacques Villeneuve]], Kanada vormelisõitja *[[10. aprill]] – [[Indro Olumets]], eesti jalgpallur * 10. aprill – [[Katrin Mandel]], eesti laulja * 10. aprill – [[Olena Stepova]], ukraina blogija ja kirjanik * 10. aprill – [[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane *[[12. aprill]] – [[Shannen Doherty]], ameerika näitleja * 12. aprill – [[Nicholas Brendon]] (Nicholas Brendon Schultz), ameerika näitleja *[[13. aprill]] – [[Mihkel Peäske]], eesti flötist * 13. aprill – [[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf * 13. aprill – [[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja ja rogainija *[[15. aprill]] – [[Veikko Saar]], eesti astronoom *[[16. aprill]] – [[Sven Fischer]], saksa laskesuusataja *[[17. aprill]] – [[Andri Kirsima]], eesti arhitekt * 17. aprill – [[David Wagner]], saksa kirjanik *[[18. aprill]] – [[David Tennant]], Šoti näitleja *[[19. aprill]] – [[Alina Braziulene]], eesti füüsikaõpetaja ja koolidirektor *[[20. aprill]] – [[Kaire Nõmm]], eesti arhitekt * 20. aprill – [[Mikey Welsh]], USA muusik * 20. aprill – [[Tõnu Ling]], eesti loodusfotograaf * 20. aprill – [[Eero Merilind]], eesti arst *[[21. aprill]] – [[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja *[[24. aprill]] – [[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija *[[25. aprill]] – [[Diana Ingerainen]], eesti arst *[[27. aprill]] – [[Olari Elts]], eesti dirigent * 27. aprill – [[Toomas Plank]], eesti füüsik * 27. aprill – [[Jean-Olivier Zirignon]], Elevandiluuranniku sprinter *[[28. aprill]] – [[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf * 28. aprill – [[Heiki Loot]], Eesti riigisekretär * 28. aprill – [[Hamish Carter]], Uus-Meremaa triatleet * 28. aprill – [[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt * 28. aprill – [[Aníbal Santiago]], Puerto Rico endine poksija *[[30. aprill]] – [[John Boyne]], iiri romaanikirjanik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Toomas Gross]], eesti antropoloog *[[4. mai]] – [[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija *[[8. mai]] – [[Dino Bardot]], šoti muusik *[[10. mai]] – [[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija *[[11. mai]] – [[Aidi Vallik]], eesti kirjanik *[[13. mai]] – [[Veiko Palge]], eesti filosoof *[[14. mai]] – [[Martin Reim]], eesti jalgpallur ja jalgpallitreener * 14. mai – [[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör *[[17. mai]] – [[Hollandi kroonprintsess Máxima]] * 17. mai – [[Martin Aunin]], eesti arhitekt * 17. mai – [[Risto Lumi]], Eesti sõjaväelane *[[18. mai]] – [[Johan Bäckman]], soome ühiskonnateadlane ja publitsist * 18. mai – [[Brad Friedel]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur * 18. mai – [[Jaak Lutsoja]], eesti akordionist *[[23. mai]] – [[Katri Ots]], eesti metsateadlane *[[24. mai]] – [[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja *[[25. mai]] – [[Priidu Pärna]], Eesti riigiametnik *[[26. mai]] – [[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[27. mai]] – [[Kaur Kender]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[29. mai]] - [[Veiko-Vello Palm]], eesti sõjaväelane *[[30. mai]] – [[Sepo Seeman]], eesti näitleja * 30. mai – [[Rauno Võsaste]], eesti kirjanik, endine politseinik * 30. mai – [[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja * 30. mai – [[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Noah Wyle]], USA näitleja *[[5. juuni]] – [[Mark Wahlberg]], USA filminäitleja ja teleprodutsent * 5. juuni – [[Emmelie Prophète]], Haiti kirjanik ja diplomaat *[[8. juuni]] – [[Krista Kruuv]], eesti purjetaja * 8. juuni – [[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane *[[9. juuni]] – [[Jean Galfione]], Prantsusmaa teivashüppaja *[[15. juuni]] – [[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Tiina Kattel]], eesti baltist ja tõlkija *[[16. juuni]] – [[Tupac Shakur]], USA räppar *[[17. juuni]] – [[Leander Paes]], india tennisist * 17. juuni – [[Ain Anger]], eesti ooperisolist *[[20. juuni]] – [[Inna Šeškil]], Kasahstani endine laskesuusataja * 20. juuni – [[Madis Kari]], eesti klarnetist *[[25. juuni]] – [[Patrick Sensburg]], Saksamaa poliitik * [[26. juuni]] – [[Rain Kooli]], eesti [[Ajakirjanike loend|ajakirjanik]] *[[27. juuni]] – [[Dipendra]], Nepali kuningas *[[28. juuni]] – [[Fabien Barthez]], Prantsusmaa jalgpallur * 28. juuni – [[Elon Musk]], USA leiutaja ja ettevõtja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Henrik Normann]], eesti meelelahutustegelane ja näitleja * 1. juuli – [[Missy Elliott]], Ameerika Ühendriikide laulja, tantsija ja näitleja *[[2. juuli]] – [[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht *[[4. juuli]] – [[Liivika Lukkering]], eesti näitleja *4. juuli – [[Steve Rucchin]], Kanada jäähokimängija *[[5. juuli]] – [[Raigo Pajula]], eesti fotograaf *[[6. juuli]] – [[Sirli Väinsar]], eesti eripedagoog ja koolijuht *[[9. juuli]] – [[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik *[[11. juuli]] – [[Vahur Made]], eesti ajaloolane *[[14. juuli]] – [[Ross Rebagliati]], Kanada lumelaudur * 14. juuli – [[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik *[[16. juuli]] – [[Corey Feldman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. juuli]] – [[Andres Puustusmaa]], eesti filmirežissöör ja näitleja *[[21. juuli]] – [[Arbo Tammiksaar]], eesti filmirežissöör * 21. juuli – [[Ivo Fridolin]], eesti biomeditsiinitehnika insener *21. juuli – [[Charlotte Gainsbourg]], Prantsuse-Briti laulja ja näitleja *[[22. juuli]] – [[Cyril Domoraud]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Katrin Sangla]], eesti jumestuskunstnik * 30. juuli – [[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija *[[31. juuli]] – [[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik ==August== *[[1. august]] – [[Eva Lepik]], eesti semiootik, kirjandusteadlane ja ühiskonnategelane *[[3. august]] – [[DJ Spinderella]], ameerika räppar * 3. august – [[Anvar Samost]], eesti ajakirjanik *[[4. august]] – [[Sou Fujimoto]], jaapani arhitekt * 4. august – [[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik * 4. august – [[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik *[[6. august]] – [[Pille Minev]], eesti ajakirjanik *[[7. august]] – [[Artūrs Zakreševskis]], läti jalgpallur *[[9. august]] – [[Roman Romanenko]], Venemaa kosmonaut *[[11. august]] – [[Vidas Bičiulaitis]], Leedu endine poksija * 11. august – [[Lidija Dimkovska]], makedoonia luuletaja * 11. august – [[Javier Sierra]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik *[[12. august]] – [[Pete Sampras]], USA tennisist *[[13. august]] – [[Haide Männamäe]], eesti näitleja *[[15. august]] – [[Tarmo Jüristo]], eesti kodanikuaktivist ja kolumnist *[[16. august]] – [[Rulon Gardner]], Ameerika Ühendriikide maadleja * 16. august – [[Kari Ketonen]], soome näitleja ja stsenarist * 16. august – [[Hanneli Rudi]], eesti ajakirjanik *[[18. august]] – [[Taniel Kirikal]], eesti laulja * 18. august – [[Aphex Twin]], Suurbritannia elektroonilise muusika artist *[[20. august]] – [[David Walliams]], inglise kirjanik, koomik ja näitleja *[[21. august]] – [[Jaan Tiidemann]], eesti arhitekt *[[26. august]] – [[Villu Kõve]], Eesti kohtunik * 26. august – [[Siirius Sikka]], eesti pedagoog *[[29. august]] – [[Carla Gugino]], ameerika näitleja * 29. august – [[Toomas Uibo]], eesti [[Lennundus|lennundusspetsialist]], [[Laulja|poplaulja]] ja [[poliitik]] * 29. august – [[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik ja kirjanik *[[30. august]] – [[Ole Klemetsen]], Norra endine poksija ==September== * [[2. september]] – [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja * [[3. september]] – [[Indrek Rünkla]], eesti arhitekt * [[5. september]] – [[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog * 5. deptember – [[Priit Teniste]], eesti korvpallitreener ja füsioterapeut * [[6. september]] – [[Marko Tiitus]], eesti vaimulik * 6. september – [[Asko Künnap]], eesti luuletaja, kunstnik ja turundaja * [[8. september]] – [[David Arquette]], ameerika näitleja * 8. september – [[Brooke Burke]], USA telesaatejuht ja modell * 8. september – [[Daniel Petrov]], Bulgaaria poksija * 8. september – [[Avo Leok]], eesti mootorrattasportlane * 8. september – [[Martin Freeman]], inglise televisiooni ja filminäitleja * [[12. september]] – [[Chandra Sturrup]], Bahama kergejõustiklane * 12. september – [[Oscar Camenzind]], Šveitsi jalgrattur * 12. september – [[Younes El Aynaoui]], Maroko tennisist * [[13. september]] – [[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja * 13. september – [[Goran Ivanišević]], Horvaatia endine tennisist ja praegune treener * [[14. september]] – [[Kristjan Jõekalda]], eesti ajakirjanik * 14. september – [[Sven Sakkov]], Eesti diplomaat * [[15. september]] – [[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener * [[16. september]] – [[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik * 16. september – [[Annelise Coberger]], Uus-Meremaa mäesuusataja * 16. september – [[Karsten Kobs]], Saksamaa kergejõustiklane * 16. september – [[Amy Poehler]], USA filminäitleja, -produtsent ja koomik * 16. september – [[Sonsee]], USA räppar * [[20. september]] – [[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur * [[21. september]] – [[Ero Liivik]], eesti publitsist ja õppejõud * 21. september – [[Pavel Rostovtsev]], Venemaa endine laskesuusataja * 21. september – [[Luke Wilson]], USA näitleja * [[22. september]] – [[Märtha Louise]], Norra printsess * 22. september – [[Toomas Krõm]], endine eesti jalgpallur * [[29. september]] – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Annika Reintam]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog *[[4. oktoober]]– [[Pablo Trapero]], Argentina filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent *[[6. oktoober]] – [[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[10. oktoober]] – [[Jevgeni Kissin]], vene klassikaline pianist *[[11. oktoober]] – [[Iren Lill]], eesti klavessiinimängija *[[14. oktoober]] – [[Antonis Nikopolidis]], kreeka jalgpallur * 14. oktoober – [[Jyrki Katainen]], Soome poliitik *[[15. oktoober]] – [[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur * 15. oktoober – [[Lauri Pilter]], eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja kirjanik * 15. oktoober – [[Darja Vorontsova]], eesti fotograaf ja ökoloog * 15. oktoober – [[Priit Põldme]], eesti sisearhitekt *[[16. oktoober]] – [[Urmas Lennuk]], eesti näitekirjanik ja lavastaja *[[17. oktoober]] – [[François Serpent]], eesti luuletaja *[[20. oktoober]] – [[Snoop Dogg]] * 20. oktoober – [[Dannii Minogue]], Austraalia laulja * 20. oktoober – [[Kimberly Po-Messerli]], USA tennisist *[[23. oktoober]] – [[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik *[[25. oktoober]] – [[Elif Şafak]], türgi kirjanik *[[27. oktoober]] – [[Theódoros Zagorákis]], kreeka jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Winona Ryder]], USA näitleja * 29. oktoober – [[Andre Sepp]], Eesti poliitik *[[30. oktoober]] – [[Fredi Bobič]], saksa jalgpallur * 30. oktoober – [[Arkadi Popov]], Eesti arst ja tervishoiujuht *[[31. oktoober]] – [[Donovan Powell]], Jamaica sprinter ==November== *[[1. november]] – [[Kaido Veermäe]], eesti näitleja ja filmirežissöör *[[2. november]] – [[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja * 2. november – [[Jüri Jõul]], eesti veemootorisportlane *[[3. november]] – [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur *[[5. november]] – [[Corin Nemec]], USA näitleja *[[12. november]] – [[Robert D. Siegel]], Ameerika stsenarist ja filmilavastaja * 12. november – P. Julm ehk [[Priit Juurmann]], DJ ja produtsent *[[16. november]] – [[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja *[[17. november]] – [[Peeter Perens juunior]], eesti koorijuht * 17. november – [[Michael Adams]], Inglismaa maletaja * 17. november – [[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsetegelane *[[18. november]] – [[Monika Tamla]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik *[[19. november]] – [[Priit Kama]], Eesti riigiametnik *19. november – [[Kaido Rannik]], eesti näitleja, lavastaja *[[20. november]] – [[Joel McHale]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. november]] – [[Chris Hardwick]], USA näitleja *[[25. november]] – [[Christina Applegate]], USA näitleja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Andres Andresen]], eesti ajaloolane * 2. detsember – [[Jüri Reinvere]], eesti helilooja *[[3. detsember]] – [[Frank Sinclair]], Inglismaa-Jamaica jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Karl-Theodor zu Guttenberg]], Saksamaa poliitik *[[6. detsember]] – [[Odd-Bjørn Hjelmeset]], norra murdmaasuusataja * 6. detsember – [[Richard Peter Stanislav Krajicek]], Hollandi tennisist * 6. detsember – [[Katariina Unt]], eesti näitleja *[[12. detsember]] – [[Kirsti Timmer]], eesti ajakirjanik *[[13. detsember]] – [[Annela Ojaste]], naisekandmise maailmameister (võistkonnas, 1998) *[[18. detsember]] – [[Arantxa Sánchez Vicario]], Hispaania tennisist *[[20. detsember]] – [[Oleg Kutšerenko]], maadleja *[[24. detsember]] – [[Ricky Martin]], [[Puerto Rico]] laulja * 24. detsember – [[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]], eesti kirjanik *[[25. detsember]] – [[Dido Armstrong]], inglise laulja * 25. detsember – [[Vladislav Galkin]], Venemaa näitleja *[[26. detsember]] – [[Jared Leto]], USA näitleja ja laulja * 26. detsember – [[Romeo Koitmäe]], eesti loodusfotograaf * 26. detsember – [[Elo Liiv]], eesti skulptor * 26. detsember – [[Mika Nurmela]], Soome jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Elina Reinold]], eesti näitleja *[[29. detsember]] – [[Martin Melioranski]], eesti arhitekt *[[30. detsember]] – [[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik *30. detsember – [[Lukas Bärfuss]], Šveitsi kirjanik *[[31. detsember]] – [[Jaan Õmblus]], eesti majandustegelane [[Kategooria:1971]] nqlvimgy2a3k7sszkkd5gqazhqogs8i 0 178205 7230828 7229919 2026-09-08T12:45:04Z Kuriuss 38125 7230828 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Armin Karu 2018.jpg|pisi|Armin Karu (2018)]] '''Armin Karu''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1965]]) on eesti [[ettevõtja]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Armin Karu maksab pärast Äripäeva lugude ilmumist riigile üle 20 miljoni euro |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2024/01/03/armin-karu-maksab-parast-aripaeva-lugude-ilmumist-riigile-ule-20-miljoni-euro |vaadatud=2024-01-04 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Karu sai enda asutatud ja 2006. aastal börsile viidud [[Olympic Entertainment Group]]i suuromanikuna üheks Eesti jõukamaks eraisikust aktsionäriks.<ref>Martti Kass. [https://www.ohtuleht.ee/208672/armin-karu-vandenouohvrist-multimiljardariks Armin Karu: vandenõuohvrist multimiljardäriks]. Õhtuleht.ee, 23.10.2006.</ref> Talle kuulub ka hulk [[kinnisvara]]- ja muid ettevõtteid. 2015. aastal hindas ajaleht [[Äripäev]] tema vara väärtuseks 152 miljonit eurot (6. koht Eesti jõukate edetabelis).<ref>[http://www.aripaev.ee/rikaste-top/2015/09/29/rikaste-top-sai-uue-voitja Rikaste TOP sai uue võitja] Äripäev, 29.09.2015.</ref> 2025. aastal oli tema varade väärtus Äripäeva hinnangul 169,9 miljonit eurot (29. koht Eesti jõukate edetabelis).<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga "Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga"] Äripäev, 10.09.2025.</ref> ==Haridus== Karu on lõpetanud 1985. aastal Tallinna 1. Õhtukeskkooli. Ta on õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist [[Soome]]s Haaga Instituudis ([[rakenduskõrgkool]]) ning saanud 1998. aastal bakalaureuse- ja 2005. aastal magistrikraadi.<ref>[https://ggbmagazine.com/articles/olympic-entertainment-group/ Olympic Entertainment Group] ggbmagazine.com, 28.04.2010.</ref> ==Töökäik ja ettevõtlus== Pärast keskkooli lõppu oli ta lühikest aega [[Eesti Draamateater|RAT Draamateatris]] [[lavatööline]]. Aastatel 1987–1988 töötas ta [[kooperatiiv]]is Graaf, 1988–1993 oli tootmiskooperatiivi E.G.O. aseesimees ja 1993–2008 [[aktsiaselts]]i [[Olympic Casino Group]]i juhatuse esimees. 1995. aastal sai temast aktsiaseltsi [[Kungla Investeeringud]] juhatuse esimees. Aastatel 1999–2008 oli ta AS-i [[Olympic Entertainment Group]] juhatuse esimees, 2008. aastast samas nõukogu esimees. 2003. aastal asutas ta oma investeeringute juhtimiseks OÜ [[HansaAssets]], kus ta on nii juhataja kui ka ainuomanik ja kellele kuulus enam kui pool Olympicu aktsiatest. 1993. aastal asutas Armin Karu oma esimese Olympic Casino, millest hakkas arendama kasiinoketti kõigepealt Eestis ning seejärel ka Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal.<ref name="armin-karu-porutab-taiskaigul">Koit Brinkmann. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/10/19/armin-karu-porutab-taiskaigul-edasi "Armin Karu põrutab täiskäigul edasi"] Äripäev, 20.10.2006.</ref> Alates [[23. oktoober|23. oktoobrist]] [[2006]] on [[Baltimaad]]e suurim [[kasiino]]kontsern Olympic Entertainment Group noteeritud Balti börsil. Ettevõtte esimene börsipäev kujunes Eesti senise börsiajaloo edukaimaks: aktsia kallines viiendiku võrra, 73-krooniselt märkimishinnalt 87,63 kroonini. Sellega sai Karu Eesti rikkaimaks aktsionäriks. Ka kogu aktsiaemissioon oli Eesti edukaim: aktsia märgiti 7 korda üle.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 292.</ref> Ajaleht [[Äripäev]] valis Armin Karu 2006. aasta tegijaks.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 298.</ref> [[1. märts]]il [[2007]] omandas Karu 250,2 miljoni krooni eest 11 kasiinot haldava kasiinoketi [[Kristiine Kasiinod]].<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 304</ref> [[TV3]] saatesarjas "[[Mantlipärija]]" otsis Karu endale töötajat, kelle aastapalk oleks miljon krooni.<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 433</ref> 2013. aastal tõi ta esimese ärimehena [[Baltimaad]]esse rahvusvahelise hotelliketi [[Hilton Hotels & Resorts|Hilton]] ning laskis Tallinna Kungla hotelli asemele ehitada luksushotelli [[Hilton Tallinn Park]].<ref>Tõnis Oja. [https://www.postimees.ee/1305918/armin-karu-uus-panus Armin Karu uus panus] Postimees.ee, 20.07.2013.</ref> Hotell koos meelelahutuskeskusega, sealhulgas Olympic Casino esinduskasiinoga, avati 2016. aastal.<ref>Birjo Must. [https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/06/01/tana-avatakse-hiltoni-hotell Täna avatakse Hiltoni hotell]. Äripäev.ee, 01.06.16.</ref> Armin Karu loobus kasiinoärist 2018. aasta märtsis, kui tema ja ta pikaajaline äripartner müüsid oma elutöö ehk Olympic Entertainment Groupi (OEG) Briti investeerimisfondile Novalpina Capital.<ref>Kristjan Pihl. [https://www.err.ee/831931/armin-karu-pohjendas-olympicu-muuki-riskijulguse-kadumisega Armin Karu põhjendas Olympicu müüki riskijulguse kadumisega] ERR Uudised, 16.05.2018.</ref> Pärast seda on ta suunanud oma kapitali veel kodumaisesse kaerajoogitehasesse YOOK, kinnisvaraarendusse ja filmitööstusse ning teinud finantsinvesteeringud ka väljaspool Eestit. ===Metseenlus ja produtsenditöö=== Armin Karu on üks väheseid Eesti erainvestoreid, kes on märkimisväärsete summadega toetanud Eesti ajaloo- ja kultuuriteemaliste filmide tegemist ning filmitegijate tunnustamist. Ta on alates 2005. aastast [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u aasta parima filmi auhinna ([[Neitsi Maali]]) rahastaja ning toetab auhinnarahaga järjepidevalt [[Pimedate Ööde filmifestival]]i.<ref>[https://kul.ee/uudised/selgusid-konkursi-kultuurisober-2017-laureaadid Selgusid konkursi Kultuurisõber 2017 laureaadid] Kultuuriministeeriumi koduleht, 07.03.2018.</ref> Karu on öelnud, et ta pole niivõrd suur filmisõber, kuivõrd oma kodumaa patrioot. 2007. aastal toetas ta 1 000 000 krooniga Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valminud [[mängufilm]]i "[[Detsembrikuumus]]" tegemist.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27672687/patrioodist-miljardar-armin-karu-annab-eesti-filmile-miljoni Patrioodist miljardär Armin Karu annab Eesti filmile miljoni] Eesti Ekspress, 03.12.2007.</ref> 2017. aastal sai temast mängufilmi "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" kaasinvestor ja kaasprodutsent.<ref>Hendrik Alla. [https://kultuur.postimees.ee/4072609/armin-karu-sai-filmi-tode-ja-oigus-investoriks-ja-kaasprodutsendiks Armin Karu sai filmi «Tõde ja õigus» investoriks ja kaasprodutsendiks] Postimees.ee, 07.04.2017.</ref> Ta on toetanud veel mängufilmide "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (3 filmi), "[[Vari (film 2024)|Vari]]", "[[Meie Erika]]" ja "Säärane mulk" ning lavastusliku [[dokumentaalfilm]]i "Arnold Rüütel rahva keeles ja meeles" tootmist ning olnud nende (kaas)produtsent.<ref>[https://efis.ee/person/27326 Armin Karu panusega filmid] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 06.09.2026.</ref> Ta on olnud ka [[Birgitta festival]]i suurtoetaja.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/821365/galerii-vaata-kes-olid-birgitta-festivali-suurtoetaja-armin-karukulalisteks Galerii | Vaata, kes olid Birgitta Festivali suurtoetaja Armin Karu külalisteks!] Õhtuleht.ee, 09.08.2017.</ref> == Poliitiline ja ühiskondlik tegevus == Armin Karu on alates 2019. aastast toetanud [[Reformierakond]]a, annetades erakonnale viie aasta jooksul kokku 150 000 eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SALK {{!}} Erakondade rahastamine |url=https://rahapada.salk.ee/?alates=2018-06-29&kuni=2025-06-14&vali=armin%20karu |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=rahapada.salk.ee |keel=en}}</ref> 2025. aastal tegi ta oma esimese annetuse Isamaale summas 10 000 eurot.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-10-11 |pealkiri=Kolmandas kvartalis kogusid erakonnad annetustena ligi 1,4 miljonit eurot |url=https://www.err.ee/1609826961/kolmandas-kvartalis-kogusid-erakonnad-annetustena-ligi-1-4-miljonit-eurot |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Alates [[1997]]. aastast on Karu [[Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit|Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu]] juhatuse liige. [[2002]]. aastast on ta [[Tabasalu Looduspark|Tabasalu Looduspargi]] juhatuse liige ja 2003. aastast [[Suurte Tegude Fond]]i juhatuse liige.{{lisa viide}} Alates 2015. aastast kuulub ta ka [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] kuratooriumi.<ref>[https://kultuur.err.ee/307701/muusika-ja-teatriakadeemia-kuratooriumis-vahetub-seitse-liiget Muusika- ja teatriakadeemia kuratooriumis vahetub seitse liiget] ERR Kultuur, 25.08.2015.</ref> == Tunnustus == * 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (isikliku panuse eest Eesti filmikunsti) * 2017 – [[aasta kultuurisõber]] ==Isiklikku== Tema isa oli tehnikateadlane [[Jaan Karu (õppejõud)|Jaan Karu]] ja ema oli filmimonteerija [[Tiiu Karu]].<ref name="armin-karu-porutab-taiskaigul" /> Armin Karu on abielus Kaia Karuga, paaril on kolm last: [[Ines Karu-Salo]] (sündinud 1985), Erik (1987) ja Kati (2001).<ref name="armin-karu-porutab-taiskaigul">Koit Brinkmann. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/10/19/armin-karu-porutab-taiskaigul-edasi "Armin Karu põrutab täiskäigul edasi"] Äripäev, 20.10.2006.</ref><ref>Annika Matson. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/10/18/Armin_Karu_markis_ka_oma_lastele_ja_abikaasale_Olympicu_aktsiaid Armin Karu märkis ka oma lastele ja abikaasale Olympicu aktsiaid] Äripäev.ee, 18.10.2006.</ref> Armin Karu oskab [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]t. Tema hobid on [[merendus]], [[metsajooks]], [[mootorsaan]]isõit ja [[tennis]]. 2023. aasta augustis alustasid Armin ja Kaia Karu mitmeaastast (vaheaegadega) ümbermaailmareisi [[katamaraan]]il Meribel.<ref>[https://meribel.yachts/ Armin ja Kaia Karu tervitavad Meribeli pardalt] Merereisi koduleht. Vaadatud 06.09.2026.</ref><ref>Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120290683/roosad-flamingod-hiigelsuured-kilpkonnad-ja-leemurid-armin-karu-kais-abikaasa-kaiaga-umbermaailmareisil-seigeldes-richard-bransoni-eksootilisel-erasaarel Roosad flamingod, hiigelsuured kilpkonnad ja leemurid: Armin Karu käis abikaasa Kaiaga ümbermaailmareisil seigeldes Richard Bransoni eksootilisel erasaarel]. Kroonika/Delfi, 12.05.2024.</ref> ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== * Raivo Sormunen. [https://www.aripaev.ee/opinion/2010/06/11/arvamus-kui-hr-karu-muub-palun-borsiteadet Arvamus: kui hr Karu müüb, palun börsiteadet] Äripäev.ee, 11. juuni 2010 {{JÄRJESTA:Karu, Armin}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 7wxa9409hd2d4jjg2r2jjx9kcl1hu8r 0 183193 7230896 6807141 2026-09-08T15:43:21Z ~2026-48769-31 237149 tallinna soome kool ei ole enam raua asumis 7230896 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Raua | pilt = Raua asumi kaart.png | pindala = 0,31<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017.</ref> | elanikke = 6224 (01.01.2018)<ref name="IeNY2">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Tallinn arvudes 2018 | URL = https://www.tallinn.ee/et/media/509031 | Täpsustus = | Väljaandja = Tallinna Linnavalitsus | Aeg = 1.08.2018 | Kasutatud = 18.10.2023 | Keel =}}</ref> | asendikaardi_pilt = Tallinn raua asum.png }} '''Raua''' on asum [[Tallinn]]as [[Tallinna Kesklinn|Kesklinna]] linnaosas. Asum piirneb [[Sadama]], [[Kadriorg|Kadrioru]], [[Torupilli]] ja [[Kompassi]] asumiga. Raua asumi peamine haljasala on [[Raua haljak]]. Raua asum on saanud nime [[Raua tänav|Raua tänava]] järgi, mille nimi oli kasutusel juba 20. sajandi algul. Raua tänava nimi mõjutas ka seda, millised nimed anti teistele tänavatele ([[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]], [[Hõbeda tänav]] jm).<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> == Elanikkond == {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155.</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /><ref name="IeNY2" /> |- |2018 |6224 |- |2017 |6088 |- |2016 |6081 |- |2015 |5851 |- |2014 |5654 |- |2013 |5357 |- |2012 |5273 |- |2011 |5204 |} Raua asumi rahvaarv suurenes aastatel 2012–2016 väga kiiresti. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased 10–19%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37</ref> == Haridus ja kultuur == Raua asumis asub kaks kooli: [[Tallinna 21. Kool]] ja vanasti [[Tallinna Soome Kool]]. ==Raua asumi tänavad== Raua asumis asuvad [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav]], [[Gonsiori tänav]], [[Hõbeda tänav]], [[Kollane tänav]], [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Jaan Poska tänav]], [[Pronksi tänav]], [[Raua põik]], [[Raua tänav]], [[Terase tänav]], [[Tina tänav]], [[Rudolf Tobiase tänav]], [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]], [[Jüri Vilmsi tänav]]. ==Galerii== <gallery> Tallinn Raua1.jpg|Raua tänav Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp (1).jpg|Tallinn, elamu Narva mnt 26, 19. saj lõpp Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek (1).jpg|Tallinn, maja, kus alates 1873. aastast asub apteek Tallinn, elamu Raua 39, 1912-1913 (1).jpg|Tallinn, elamu Raua 39, 1912–1913 Tallinn, maja, kus aastail 1938-1970 elas Andres Särev ja 1920-1930 Jaan Soots (1).jpg|Maja Tallinnas, kus aastail 1938–1970 elas Andres Särev ja 1920–1930 Jaan Soots Tallinna 21. Keskkool.jpg|Tallinna 21. Keskkool </gallery> == Ajalugu == [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|Raua asum 1914. aasta [[Tallinna linna kaart|Tallinna kaardil]]]] Raua asum kujunes välja [[Kompassi]] ja [[Kadriorg|Kadrioru]] asumi kokkukasvamise tulemusel. Vanadelt õhufotodelt on näha, kuidas nende kahe asumi vaheline tühimik hakkas järk-järgult vähenema. Kuna Raua asumi piirkond hoonestati suhteliselt hilja, on sealsete majade korterid üldiselt avaramad ja parema ehituskvaliteediga.<ref name=":0" /> Asumi kõige vanemad majad asusid 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses [[Jüri Vilmsi tänav|J. Vilmsi]], [[Hõbeda tänav|Hõbeda]] ja [[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|F. R. Faehlmanni]] tänava piirkonnas, mida kutsuti uueks slobodaaks ehk uueks aguliks. Raua asumis on mitmeid arhitektuuriliselt väärtuslikke maju. Oluliseks peetakse näiteks 1912. aastal valminud [[heimatstiil]]is kahekorruselisi puumaju (Raua 41–47), 1913. aastal rajatud neljakorruselist üürimaja, mis ehitati arhitekt [[Karl Burman]]i projekti järgi (Raua 39), ning 1939. aastal valminud tuletõrjehoonet (Raua 2).<ref name=":0" /> Raua asumis on tegutsenud mitmeid riigi- ja linnaasutusi. 1950. aastal valminud Gonsiori 29 haldushoones asus algselt Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat, kuid hiljem on selles majas tegutsenud mitu ministeeriumi. Kuni 2017. aastani asus selles majas [[sotsiaalministeerium]].<ref name=":0" /> <gallery> TLA_1465_1_550_Narva_mnt_39_43_2_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 39, 43 (1939) File:TLA_1465_1_560_Narva_mnt_ja_Kreutzwaldi_tn_nurk_15_04_1939_E_Brockner.jpg|Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk (1939) TLA_1465_1_562_Narva_mnt_50_15_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 50 (1939) TLA_1465_1_561_Narva_mnt_44_15_04_1939_fotogr_E_Brockner.jpg|Narva mnt 44 (1939) </gallery> {{commonscat|Raua}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Ilja Sundelevitš, [https://muuseum.jewish.ee/stories/Raua%20juut_eesti%20keeles.pdf Raua tänava kant] {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa]] s0knrfdtif34j760j1grs1mswlmykex 0 184799 7231256 7111681 2026-09-09T10:47:38Z Kapsas123 209254 7231256 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = San Diego maakond | nimi1_keel = inglise | nimi1 = San Diego County | lipp = Flag of San Diego County, California.png | lipu_link = Lipp | vapp = Seal of San Diego County, California.png | vapi_link = Pitsat | pindala = 11036 | elanikke = | keskuse_nimi = [[San Diego]] | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/California | haldusüksuse tüüp = Q131427665 }} [[Pilt:San Diego City and County Administration Building.jpg|pisi|San Diego maakonna ja linna valitsushoone]] [[Pilt:Border USA Mexico.jpg|pisi|Piir Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel. Vasakul on San Diego ja paremal [[Tijuana]]]] '''San Diego maakond''' on [[maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigi edelanurgas. Maakonna halduskeskus ja suurim linn on [[San Diego]], mis on rahvaarvult riigi kaheksas linn. Maakonna pindala on 11 036 km². Sisevete pindala on 830 km². Lõunas piirneb maakond [[Mehhiko]] osariigi [[Baja California]]ga ja läänes piirneb [[Vaikne ookean|Vaikse ookeaniga]]. Maakonnal on 113 km rannajoont. Suurem osa elanikkonnast on koondunud kuni paarikümne kilomeetri kaugusele rannikust, kus valitseb pehme [[vahemereline kliima|vahemereline]] või [[poolkõrbeline kliima]]. Maakonna keskosas kõrguvad mäeahelikud ja idaossa ulatub [[Sonora kõrb]]. == Naabermaakonnad == * [[Riverside'i maakond]] (põhjas) * [[Imperiali maakond]] (idas) * [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakond]] (loodes) == Ajalugu == [[Pilt:Mission San Diego de Alcalá - church.jpg|pisi|left|[[San Diego de Alcalá misjon]]ikirik]] Maakonna põliselanikud on [[kumiaid]]. [[1769]]. aastal asutasid [[hispaanlased]] sinna [[San Diego de Alcalá misjon]]i. Piirkond sai [[Uus-Hispaania]] asekuningriigi maakonna [[Alta California]] osaks. [[1848]]. aastal läks piirkond [[Guadalupe Hidalgo rahuleping]]uga Mehhikolt Ameerika Ühendriikide koosseisu. 18. veebruaril [[1850]] loodi San Diego maakond California osariigi koosseisus ja see on üks 26 originaalsest maakonnast California osariigis. Maakond on saanud nime pühak [[Diego de Alcalá]] järgi. == Rahvastik == Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 3 298 634. Aastal 2010 oli elanikke 3 095 313. See on rahvaarvult osariigi teine ja riigi viies maakond. Asustustihendus on 323 in/km². 2016. aasta seisuga moodustasid 75,9% rahvastikust valged (sh 33,5% [[ladinaameeriklased]]), 12,2% [[aasialased]], 5,5% [[mustanahalised]] ja 1,3% [[põlisameeriklased]].<ref>[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/sandiegocountycalifornia/PST045217 San Diego County, California]. census.gov. Vaadatud 7.4.2018</ref> 2006. aastal rääkis 67% maakonna rahvastikust emakeelena [[inglise keel]]t, 21,9% [[hispaania keel]]t, 3,1% [[tagalogi keel]]t ja 1,2% [[vietnami keel]]t. San Diego maakonnas on ühe maakonna kohta enim indiaanlaste reservaate – kokku 18. Paljud neist on mujal riigis asuvate reservaatidega võrdlemisi väikesed. == Majandus == San Diego maakond on riigi suurim [[avokaado]]kasvataja ja [[mesi|meetoodangult]] riigi kolmas. Maakonnas kasvatatakse umbes 50% USA [[avokaado]]toodangust. Teised tähtsamad põllukultuurid on veel [[tomat]], [[apelsin]] ja [[kartul]]. Lisaks peetakse [[kana|kanu]].<ref>[http://www.sdfarmbureau.org/SD-Ag/Ag-Facts.php San Diego County Agriculture Facts]. sdfarmbureau.org. Vaadatud 7.4.2018</ref> == Kaitsealad == [[Pilt:Mountlagunasmall.jpg|pisi|[[Clevelandi metsakaitseala]]]] * [[Anza-Borrego Desert State Park]] (osa) * [[Border Field State Park]] * [[Cabrillo rahvusmonument]] * [[Clevelandi metsakaitseala]] (osa) * [[Cuyamaca Rancho State Park]] * [[San Diego National Wildlife Refuge]] * [[San Diego Bay National Wildlife Refuge]] * [[Tijuana Slough National Wildlife Refuge]] * [[Torrey Pines State Reserve]] Lisaks on maakonnas seitse [[ürgloodusala]] (''wilderness area''). [[USA Ajalooliste Paikade Riiklik Register|USA Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse]] on San Diego maakonnas 2023. aasta veebruari seisuga kantud 154 objekti. == Maanteed == {{veerud}} *[[File:I-5 (CA).svg|20px]] [[Interstate 5]] *[[File:I-8 (CA).svg|20px]] [[Interstate 8]] *[[File:I-15 (CA).svg|20px]] [[Interstate 15]] *[[File:I-805 (CA).svg|25px]] [[Interstate 805]] *[[File:California 15.svg|20px]] [[California State Route 15|State Route 15]] *[[File:California 52.svg|20px]] [[California State Route 52|State Route 52]] *[[File:California 54.svg|20px]] [[California State Route 54|State Route 54]] {{veerud-piir}} *[[File:California 56.svg|20px]] [[California State Route 56|State Route 56]] *[[File:California 67.svg|20px]] [[California State Route 67|State Route 67]] *[[File:California 75.svg|20px]] [[California State Route 75|State Route 75]] *[[File:California 76.svg|20px]] [[California State Route 76|State Route 76]] *[[File:California 78.svg|20px]] [[California State Route 78|State Route 78]] *[[File:California 79.svg|20px]] [[California State Route 79|State Route 79]] {{veerud-piir}} *[[File:California 94.svg|20px]] [[California State Route 94|State Route 94]] *[[File:California 125.svg|25px]] [[California State Route 125|State Route 125]] *[[File:California 163.svg|25px]] [[California State Route 163|State Route 163]] *[[File:California 188.svg|25px]] [[California State Route 188|State Route 188]] *[[File:California 282.svg|25px]] [[California State Route 282|State Route 282]] *[[File:California 905.svg|25px]] [[California State Route 905|State Route 905]] {{veerud-lõpp}} == Linnad == {{veerud}} * [[Carlsbad]] (114 746 elanikku 2020. aasta seisuga) * [[Chula Vista]] (275 487 elanikku) * [[Coronado]] (20 192 elanikku) * [[Del Mar]] (3954 elanikku) * [[El Cajon]] (106 215 elanikku) * [[Encinitas]] (62 007 elanikku) * [[Escondido]] (151 038 elanikku) * [[Imperial Beach]] (26 137 elanikku) * [[La Mesa]] (61 121 elanikku) {{veerud-piir}} * [[Lemon Grove]] (27 627 elanikku) * [[National City]] (56 173 elanikku) * [[Oceanside]] (174 068 elanikku) * [[Poway]] (48 841 elanikku) * [[San Diego]] (halduskeskus; 1 386 932 elanikku) * [[San Marcos (California)|San Marcos]] (94 833 elanikku) * [[Santee]] (60 037 elanikku) * [[Solana Beach]] (12 941 elanikku) * [[Vista (California)|Vista]] (98 381 elanikku) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://sdcounty.ca.gov/ *http://www.sandiego.org/ {{Geograafiline asukoht |Keskel = San Diego maakond |Põhi = [[San Bernardino maakond]] |Kirre = |Ida = [[Imperiali maakond]] |Kagu = |Lõuna = {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Baja California osariik|Baja California]] |Edel = |Lääs = ''[[Vaikne ookean]]'' |Loe = [[Orange'i maakond (California)|Orange'i maakond]] }} {{Coordinate |NS=33.02 |EW=-116.77 |type=adm2nd |region=US-CA}} {{California maakonnad}} [[Kategooria:California maakonnad]] dos4e7sfibklqjb7ni4crjcd4te4wsy 0 188783 7231238 6676334 2026-09-09T10:40:58Z Kuriuss 38125 7231238 wikitext text/x-wiki '''November [[2010]]''', kroonika 2010. aasta november algas esmaspäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast teisipäeval. {{KuupäevadIndeks30|november}} ==[[1. november]]== * [[Hiina]]t külastav [[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretär]] [[Ban Ki-moon]] kutsus kohtumisel president [[Hu Jintao]]ga Hiinat üles seoses tema investeeringutega [[Aafrika]] keskosas aktiivsemalt osalema Aafrika kriiside lahendamisel. * [[Hiina]]s algas kümme päeva kestev [[rahvaloendus]]. * [[India]]s [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengali osariigis]] läks [[Muri Ganga jõgi|Muri Ganga jõel]] ümber laev. Hukkus vähemalt 50 [[muslim]]i [[palverändur]]it. * [[Iraak|Iraagi]] ametiisikud teatasid, et [[Bagdad]]is [[katoliku kirik]]ule tehtud rünnakus [[terrorist]]ide võetud [[pantvang]]ide vabastamiseks hukkus vähemalt 58 ja sai vigastada vähemalt 67 inimest. * [[Nauru]] parlament valis president [[Marcus Stephen]]i tagasi uueks ametiajaks. * [[Nepal]]is ebaõnnestus 15. katse valida peaminister. * [[Türgi]]s avati juurdepääs kolm aastat keelatud olnud videosaidile [[YouTube]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] külastas esimese Venemaa riigipeana [[Kuriili saared|Kuriili saari]]. ==[[2. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] toimusid [[2010. aasta USA parlamendivalimised|Kongressi vahevalimised]]. [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekojas]] said enamuse [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklased]]; [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senatis]] säilitasid enamuse [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadid]]. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i [[šiiidid|šiiitide]] linnaosades korraldatud rohkem kui kümnes pommirünnakus sai surma vähemalt 63 inimest ja vigastada üle 300. * [[Jaapan]]i välisminister [[Seiji Maehara]] teatas, et Jaapani suursaadik [[Venemaa]]l [[Masaharu Kono]] kutsutakse ajutiselt koju, et selgitada [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] [[Dmitri Medvedev]]i Kuriili saarte reisi asjaolusid. * [[Kosovo]] parlament avaldas umbusaldust [[Hashim Thaçi]] valitsusele. Erakorralised parlamendivalimised plaanitakse korraldada 12. detsembril. * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s plahvatasid mitme välisriigi saatkonnas kirjapommid ning mitu kirjapommi tehti kahjutuks. * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s tuli kokku 2. oktoobril valitud [[Seim (Läti)|Läti Seimi]] kümnes koosseis. President [[Valdis Zatlers]] palus valitsuse moodustada senisel peaministril [[Valdis Dombrovskis]]el. * [[Norra]] [[Norra välisminister|välisminister]] [[Jonas Gahr Støre]] ja [[Venemaa]] [[Venemaa välisminister|välisminister]] [[Sergei Lavrov]] allkirjastasid kokkuleppe kummagi riigi piiriäärsete alade elanike [[viisa]]vaba piiriületuse kohta. * [[Põhjamaade Nõukogu]] avaldas küsitlustulemused, mille järgi pooldaks 42 protsenti [[Põhjamaad]]e elanikest Põhjamaade liitriigi moodustamist. * [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelises Kosmosejaamas]] tähistati kümne aasta möödumist jaama mehitamisest. * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is kohtunud [[Suurbritannia peaminister]] [[David Cameron]] ja [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] [[Nicolas Sarkozy]] allkirjastasid lepped kahe riigi ulatusliku kaitsealase koostöö kohta. ==[[3. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Kennedy Kosmosekeskus]]es toimuma pidanud [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Kosmosesüstik Discovery|Discovery]] viimane start lükkus tehniliste probleemide tõttu edasi. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] filmistuudio [[Metro-Goldwyn-Mayer]] esitas [[pankrot]]iavalduse. * [[Läti]] [[Seim (Läti)|Seim]] kinnitas häältega 63:35 ametisse peaminister [[Valdis Dombrovskis]]e [[Valdis Dombrovskise teine valitsus|teise valitsuse]], mille moodustasid valimisliit [[Ühtsus]] ning [[Roheliste ja Talurahva Liit]]. * [[Serbia]] keskosa tabas 5,4-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 125 km [[Belgrad]]ist lõuna pool. Hukkus vähemalt kaks ja vigastada sai vähemalt 50 inimest. * [[Tansaania]]s astus ametisse [[Sansibar]]i [[Sansibari president|president]] [[Ali Mohamed Shein]]. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] alustas visiiti [[Kanada]]s. * [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna botaanikaaias]] avati rekonstrueeritud kasvuhooned. * [[Kreenholmi Manufaktuur]]i omanik [[Borås Wäfveri]] esitas ettevõtte Kreenholmi Valduse AS [[pankrot]]iavalduse. ==[[4. november]]== * Toimus [[Qantasi lend 32]]. * [[Hiina]] [[Hiina president|president]] [[Hu Jintao]] alustas visiiti [[Prantsusmaa]]l, et sõlmida muu hulgas lepped mitmekümne [[Airbus]]i reisilennuki ostmiseks. * [[Horvaatia]]s [[Vukovar]]is visiidil viibinud [[Serbia]] [[Serbia president|president]] [[Boris Tadić]] palus [[horvaadid|horvaatidelt]] vabandust [[1991]]. aasta [[Vukovari massimõrv|massimõrva]] eest. * [[Tallinn]]as kuulutati Eesti [[aasta ettevõtja]]ks AS [[Wendre]] nõukogu esimees [[Peter Hunt]]. ==[[5. november]]== * [[Kuuba]] keskosas kukkus alla lennufirmale [[Aero Caribbean]] kuulunud [[Santiago de Cuba]]st [[Havanna]]sse teel olnud reisilennuk [[ATR-72]]-212. Hukkusid kõik 68 pardal olnud inimest. * [[Pakistan]]i loodeosas [[Peshāwar]]i lähedal hukkus [[mošee]]s toimunud suitsiidirünnaku tagajärjel vähemalt 50 inimest. * Pakistanis kukkus pärast [[Karāchi]]st õhku tõusmist alla väikelennuk, hukkusid kõik 22 pardal viibinut. * [[Rumeenia]] kirdeosast leiti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[juudid|juutide]] massihaud. * [[Kanada]]s [[Québec]]is avati [[Eesti]] aukonsulaat. Eesti [[aukonsul]] Québecis on [[François-Xavier Simard]]. * [[Eesti]]s viibis töövisiidil [[Läti]] [[Läti peaminister|peaminister]] [[Valdis Dombrovskis]]. * [[Eesti Raudtee]] tähistas oma 140. aastapäeva. * [[Scandinavian Airlines System|SAS-i]] ja [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsuse]] esindajad allkirjastasid lõpliku lepingu, mille kohaselt saab Eesti riik [[Estonian Air]]i osalusest 90 ja SAS 10 protsenti. ==[[6. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] alustas [[India]]s kümnepäevast [[Aasia]] ringreisi, mille käigus külastab ta ka [[Indoneesia]]t, [[Jaapan]]it ja [[Lõuna-Korea]]d. * [[Tansaania]] [[Tansaania president|president]] [[Jakaya Kikwete]] vannutati ametisse teiseks ametiajaks. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s rünnati kodu lähedal ajalehe [[Kommersant]] [[ajakirjanik]]ku [[Oleg Kašin]]it ja tekitati talle raskeid vigastusi. * [[Maroko]]s ametlikul visiidil viibiv [[riigikogu esimees]] [[Ene Ergma]] avas [[Marrakech]]i vanalinnas [[Eduard Viiralt]]i kunagises elukohas kunstniku mälestustahvli. ==[[7. november]]== * [[Aserbaidžaan]]is toimusid [[2010. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. President [[İlham Əliyev]]i juhitav [[Uue Aserbaidžaani Partei]] sai parlamendi 125 kohast 73. * [[Birma]]s toimusid [[2010. aasta Birma parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mis olid esimesed valimised üle 20 aasta. Opositsiooni ja vaatlejate poolt ebademokraatlikuks hinnatud valimised võitis oodatult valitsev [[Ühendatud Solidaarsuse ja Arengu Partei]], kes sai umbes 80 protsenti kohtadest. * [[Guinea]]s toimus [[2010. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, kus olid vastamisi endine peaminister [[Cellou Dalein Diallo]] ja opositsiooniliider [[Alpha Condé]]. * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s õnnistas [[paavst]] [[Benedictus XVI]] sisse [[Antoni Gaudí]] projekteeritud siiani poolelioleva [[Sagrada Família kirik]]u. * [[Iraak|Iraagi]] poliitilised jõud jõudsid kokkuleppele võimu jagamises. Peaministrina jätkab [[Nūrī al-Mālikī]] ning [[Iyād ‘Allāwī]] juhitav [[Al-‘Irāqīyah]] valib parlamendi esimehe. * [[Komoorid]]el toimus [[2010. aasta Komooride presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. [[Detsember 2010#26. detsember|26. detsembril]] peetavas teises voorus on vastamisi [[Ikililou Dhoinine]], [[Mohamed Said Fazul]] ja [[Bianrifi Tarmidhi]]. * [[Poola]] lääneosas [[Świebodzin]]is avati 52 meetri kõrgune [[Jeesus]]e kuju. ==[[8. november]]== * [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is allkirjastasid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Brasiilia]] esindajad kahepoolse [[viisa]]vabadusleppe. * [[Filipiinid]]el [[Luzon]]i saarel hakkas purskama [[Bulusani vulkaan]]. * [[Prantsusmaa]]l kuulutati [[Goncourti auhind|Goncourti auhinna]] saajaks [[Michel Houellebecq]] romaani "La Carte et le Territoire" eest. * [[Soome]] [[Soome president|president]] [[Tarja Halonen]] alustas neli päeva kestvat riigivisiiti [[Venemaa]]l, kus kohtub president [[Dmitri Medvedev]]i ja peaminister [[Vladimir Putin]]iga. * [[Eesti]] [[vehkleja]] [[Nikolai Novosjolov]] tuli [[Pariis]]is peetud maailmameistrivõistlustel [[epee]]s maailmameistriks. ==[[9. november]]== * [[Euroopa Komisjon]] avaldas laienemisraporti, milles soovitab [[Euroopa Liidu Nõukogu]]l anda [[Montenegro]]le [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatriigi staatuse. * [[Jordaania]]s toimusid [[2010. aasta Jordaania parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suursaadik [[Eesti]]s [[Michael C. Polt]] andis [[Kaitseväe logistikakeskus]]es [[Eesti kaitsevägi|kaitseväele]] üle 12 [[miinipilduja]]t [[M252]], mis on esimene partii sõjalise abina saadavast 80 miinipildujast. * [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia peaminister|peaminister]] [[David Cameron]] alustas ametlikku visiiti [[Hiina]]s. * [[Tai]] ametiisikud teatasid, et [[Birma]] hiljutistele valimistele järgnenud vägivalla eest on üle Tai piiri põgenenud umbes 20 000 inimest. * [[Eesti]] [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Andrus Ansip]] kohtus [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Mari Kiviniemi]]ga. * [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is tähistati kooli 95. aastapäeva ning ametivande andis uus [[rektor]] [[Enno Lend]]. * [[Eesti]]s alustas visiiti [[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]i kuberner [[Moḩammad Gulāb Mangal]]. Ta kohtus välisminister [[Urmas Paet]]iga ning osaleb 11.–12. novembril [[Tallinn]]as toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Naised, rahu ja julgeolek – Afganistani vaatenurk“. ==[[10. november]]== * [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] astus ametisse uus [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|presidentuur]], mille liikmed on ametisse tagasi valitud horvaat [[Željko Komšić]] ja serblane [[Nebojša Radmanović]] ning uus bosnia moslemist liige [[Bakir Izetbegović]]. Presidentuuri esimeheks sai Nebojša Radmanović. * [[London]]is avaldasid umbes 50 000 üliõpilast meelt valitsuse plaani vastu tõsta alates aastast [[2012]] õppemaksu. * [[Eesti]]s alustas kahepäevast visiiti [[Gruusia]] [[Gruusia välisminister|välisminister]] [[Grigol Vašadze]]. * [[Tallinna ringkonnakohus]] jättis Janek Kalvi ja tema juhitud AS [[Liviko]] süüdi [[kartell]]ileppe sõlmimises [[Offex Grupp|Offex Grupi]] juhi Igor Zavizioniga. ==[[11. november]]== * [[Iraak|Iraagi]] parlament valis presidendiks tagasi [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] ning parlamendi esimeheks [[Al-‘Irāqīyah]]' esindaja [[Usāmah an-Nujaifī]]. Uut valitsust asub moodustama senine peaminister [[Nūrī al-Mālikī]]. * [[Lõuna-Korea]] pealinnas [[Sŏul]]is algas [[G-20]] tippkohtumine. * [[Eesti]] suursaadik [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis]] [[Aino Lepik von Wirén]] andis kuninganna [[Elizabeth II]]-le üle oma volikirja. * [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon]] nimetas [[aasta naine|aasta naiseks]] [[Kristina Šmigun-Vähi]]. ==[[12. november]]== * [[Brasiilia]] alustas [[Amazonase vihmametsad]]e raieõiguse müüki [[oksjon]]ite abil. * [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] endine aseesimees ja endine põllumajandusminister [[Ester Tuiksoo]] teatas [[Keskerakond|Keskerakonda]] astumisest. * [[Eesti riigiprokuratuur]] kuulutas [[aasta prokurör]]iks [[Põhja ringkonnaprokuratuur]]i majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna ringkonnaprokuröri [[Maria Sutt]]i. * [[Narva]]s lõpetas tootmise [[Kreenholmi manufaktuur|Kreenholmi tehas]]. * [[Paldiski]]s tähistati [[skulptor]] [[Amandus Adamson]]i 155. sünniaastapäeva tema [[Amandus Adamsoni ateljeemuuseum|ateljeemuuseumi]] avamisega. * [[Väimela]]s peeti esimene [[suitsusaun]]a konverents. ==[[13. november]]== * [[Birma]] võimud vabastasid opositsiooniliidri [[Aung San Suu Kyi]] koduarestist. * [[Jaapan]]is [[Yokohama]]s algas [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] tippkohtumine. * [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa peaminister|peaminister]] [[François Fillon]] astus tagasi. * [[EELK|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskop [[Andres Põder]] ja [[Kanada]]s [[Toronto]]s tegutseva [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u peapiiskop [[Andres Taul]] sõlmisid ühtsuslepingu. ==[[14. november]]== * [[Abu Dhabi]]s lõppenud [[Vormel 1]] [[2010. aasta Vormel 1 hooaeg|hooaja]] maailmameistriks tuli [[Red Bull Racing]]u võistkonna sõitja [[Sebastian Vettel]]. * [[Poola]]s [[Varssavi]]s toimuval [[NATO]] [[NATO Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] istungil valiti kaitse- ja julgeolekukomitee pearaportööriks [[Sven Mikser]]. * [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] [[Nicolas Sarkozy]] tegi [[François Fillon]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] esimees [[Mona Sahlin]] teatas, et astub parteijuhi kohalt tagasi. * [[Eesti Naisliit]] nimetas [[aasta isa]]ks [[Tartu]] [[Tartu linnapea|linnapea]] [[Urmas Kruuse]]. ==[[15. november]]== * [[Bosnia ja Hertsegoviina]][[Serblaste Vabariik| Serblaste Vabariigi]] presidendina astus ametisse [[Milorad Dodik]]. * [[Guinea]] [[November 2010#7. november|7. novembril]] toimunud [[2010. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimiste]] teise vooru võitjaks kuulutati [[Alpha Condé]] opositsiooniparteist [[Rassemblement du Peuple Guinéen]]. * [[Hiina]]s [[Shanghai]]s hukkus remonditava 30-korruselise korterelamu põlengus vähemalt 42 ja sai vigastada ligi sada inimest. * [[India]]s [[New Delhi]]s sai korrusmaja varingus surma vähemalt 42 inimest. * [[Saksamaa]] [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]] valiti tagasi [[Kristlik-Demokraatlik Liit|kristlike demokraatide]] juhiks. * [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] juhataja kindralleitnant [[Ants Laaneots]] andis [[aasta ohvitser]]i preemia üle Kirde kaitseringkonna ülemale kolonelleitnant [[Martin Herem]]ile ja [[aasta allohvitser]]i preemia lennubaasi allohvitserile vanemveebel [[Janek Tauram]]ile. * [[Eesti]] [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Urmas Paet]] viibis visiidil [[Rootsi]]s. * Eesti kultuuriminister [[Laine Jänes]] vallandas [[ERSO]] direktori [[Andres Siitan]]i ning määras direktori kohusetäitjaks alates 16. novembrist [[Anneli Unt|Anneli Undi]]. ==[[16. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] ilmus [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] kirjutatud lasteraamat "Of Thee I Sing: A Letter to My Daughters". * [[Hiina]]s Xhuhai lennundusnäitusel tutvustati esimest Hiinas ehitatud [[reisilennuk]]it [[C919]]. * [[Keenia]] pealinnas [[Nairobi]]s toimunud [[UNESCO]] komitee istungil lisati [[UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistu]]sse prantsuse ja mehhiko toidukultuur. * [[Suurbritannia]] kuningakoda teatas [[prints William]]i ja [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna|Catherine Middletoni]] [[kihlus|kihlumisest]]. * [[Šveits]]is [[Genf]]is peetud [[Sotheby's]]i [[oksjon]]il müüdi kõigi aegade kalleim [[juveel]]. 24,78-[[karaat|karaadise]] roosa [[teemant|teemandi]] eest maksti 45,62 miljonit [[USD|dollarit]]. * [[Eesti]]s viibis visiidil [[Läti]] uus [[Läti välisminister|välisminister]] [[Ģirts Valdis Kristovskis]]. * [[Eesti]] suursaadik [[Luksemburg]]is [[Mariin Ratnik]] andis [[Luksemburgi suurhertsog]]ile [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henrile]] üle oma volikirja. * [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]i direktori konkursi võitjaks kuulutati [[Leele Välja]], kelle kolmeaastane ametiaeg algab [[2. jaanuar]]il [[2011]]. * [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond]] kuulutas [[Paabeli Torni auhind|Paabeli Torni auhinna]] võitjaks [[Austraalia]] lastekirjaniku [[Markus Zusak]]i, tõlkija [[Epp Aareleid]]i ning kirjastuse [[Draakon ja Kuu]] noorteraamatu "Raamatuvaras" eest. ==[[17. november]]== * [[Madagaskar]]il toimus [[2010. aasta Madagaskari referendum|rahvahääletus]], millega kiideti heaks ajutise presidendi [[Andry Rajoelina]] ette pandud põhiseadusemuudatused, mis kindlustavad tema võimu. * [[Eesti]]s viibis visiidil [[Tšehhi]] [[Tšehhi välisminister|välisminister]] [[Karel Schwarzenberg]]. * Eestisse saabus visiidile [[Egiptus]]e asevälisminister [[Aḩmad Fatḩallāh]]. * Prokuratuur esitas [[majandusministeerium]]i kantslerile [[Marika Priske]]le ja [[maanteeamet]]i juhile [[Tamur Tsäkko]]le kahtlustuse konkurentsi kahjustava tee-ehituse kokkuleppe sõlmimises. ==[[18. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] tegi [[General Motors]] riigi ajaloo suurima [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]], emiteerides 20,1 miljardi [[USD|dollari]] väärtuses [[aktsia]]id. * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimuva Kaspia mere äärsete riikide tippkohtumise käigus kohtusid teiste seas [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] ja [[Iraani president]] [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]. * [[Brüssel]]is [[Gruusia]] [[Gruusia president|presidendi]] [[Mihheil Saakašvili]]ga kohtunud [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Barroso]] soovitas Gruusial esitada ametliku avalduse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks saamiseks. * [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi president|president]] [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] teatas, et ta ei kirjuta alla kohtu poolt surma mõistetud [[Ţāriq ‘Azīz]]i hukkamiskorraldusele. <!--* [[Kuuba]] endine liider [[Fidel Castro]] teatas, et on terviseprobleemide tõttu loobunud Kuuba Kommunistliku Partei esimese sekretäri ametist. --> * [[Norra]] [[Norra Nobeli komitee|Nobeli komitee]] teatas, et [[Oslo]]s 10. detsembril toimuval [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] saanud [[Liu Xiaobo]] austamistseremoonial mitteosalemisest on teatanud [[Venemaa]], [[Kasahstan]]i, [[Kuuba]], [[Maroko]], [[Iraak|Iraagi]] ja [[Hiina]] esindajad. * [[Airbus]]i reisilennukite [[A380]] mootorite tarnija [[Rolls-Royce]] teatas, et vahetab välja 40 selle mudeli lennuki mootorid. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas alates jaanuarist [[2011]] [[kaitseministeerium]]i kantsleriks [[Mikk Marran]]i. * Eesti valitsus peatas [[majandusministeerium]]i kantsleri [[Marika Priske]] teenistussuhte. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] suursaadiku [[Muḩammad Aḩmad al-Maḩmūd]]i, [[Šveits]]i suursaadiku [[Maurice Darier]]', [[Moldova]] suursaadiku [[Victor Guzun]]i ja [[Lõuna-Korea]] suursaadiku [[Park Dong-sun]]i volikirja. * [[Dirigent]] [[Neeme Järvi]] teatas, et astub [[ERSO]] kunstilise juhi kohalt tagasi. * [[Tallinna linnavolikogu]] kinnitas [[Jüri Pihl]]i asemele [[Tallinn]]a abilinnapeaks [[Vadim Belobrovtsev]]i. * Eesti sõudja [[Jüri Jaanson]] teatas, et loobub tippspordist. ==[[19. november]]== * [[Läti]] valitsus otsustas tõsta [[käibemaks]]u 21 protsendilt 22-le ning kahekordistada eluasemete [[kinnisvaramaks]]u. * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s oli üleriigiline puhkepäev, mille käigus istutati umbes seitse miljonit [[puu]]d, et korvata põlengutes hävinud [[mets]]a. * [[Peruu]] [[Peruu president|president]] [[Alan García]] teatas, et [[Yale'i Ülikool]] nõustus tagastama Peruule [[1911]]. aastal [[Machu Picchu]]st ära viidud tuhanded esemed. * [[Portugal]]i pealinnas [[Lissabon]]is algas kahepäevane [[NATO]] tippkohtumine, kus on kõne all muu hulgas ühenduse uus strateegia, tegevus [[Afganistan]]is ja suhted [[Venemaa]]ga. * [[Sri Lanka]] pealinnas [[Colombo]]s vannutati teiseks ametiajaks ametisse [[Sri Lanka president|president]] [[Mahinda Rajapaksa]]. * [[Ukraina]] konstitutsioonikohus teatas, et pikendab ametis oleva parlamendi mandaati neljalt aastalt viiele. * [[Uus-Meremaa]] [[Lõunasaar]]el [[Pike Riveri söekaevandus]]es toimunud plahvatuse tagajärjel jäi maa alla lõksu 29 kaevurit. * [[Eesti]] [[kirjanik]]ule [[Tiit Aleksejev]]ile anti [[Brüssel]]is romaani "[[Palveränd (romaan)|Palveränd]]" eest üle [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]]. ==[[20. november]]== * Algas [[2010.–2011. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|murdmaasuusatamise maailma karikasarja]] hooaeg. * [[Portugal]]i pealinnas [[Lissabon]]is lõppes [[NATO]] tippkohtumine, kus võeti vastu NATO uus strateegiline kontseptsioon ja kinnitati [[Afganistan]]ist lahkumise strateegia, mille raames antakse [[2014]]. aastaks julgeolekuvastutus järk-järgult Afganistani valitsusele üle. * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is peetud [[2010. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitis [[Armeenia]] esindaja [[Vladimir Arzumanjan]] lauluga "Mama". * [[Tartu]]s peetud [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] kongressil valiti erakonna uueks esimeheks [[Rakke vald|Rakke]] vallavanem [[Andrus Blok]]. * [[Eesti]] [[Aasta parim jalgpallur|2010. aasta parimateks jalgpalluriteks]] nimetati [[Konstantin Vassiljev]] ja [[Anastassija Morkovkina]]. * [[Eesti Kergejõustikuliit]] kuulutas aasta kergejõustiklasteks [[Gerd Kanter]]i ja [[Ksenija Balta]]. ==[[21. november]]== * [[Burkina Faso]]s toimusid [[2010. aasta Burkina Faso presidendivalimised|presidendivalimised]]. Ametis olev president [[Blaise Compaoré]] valiti 80,2 protsendiga häältest ametisse neljandaks ametiajaks. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide rahandusministrid jõudsid esialgsele kokkuleppele umbes saja miljardi [[euro]] suuruse abipaketi eraldamises [[Iirimaa]] majanduskriisi leevendamiseks. * [[Saksamaa]]l [[Nürnberg]]is avati [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Guido Westerwelle]] ja [[Venemaa välisminister|Venemaa välisministri]] [[Sergei Lavrov]]i osalusel [[Nürnbergi protsess]]i 65. aastapäeva puhul muuseum. * [[Venemaa]]l [[Peterburi]]s algas 13 riigi esindajate osalusel neljapäevane foorum, kus püütakse leida lahendusi [[tiiger|tiigrite]] päästmiseks väljasuremisohust. * [[Maavalla Koda]] kuulutas [[Hiie sõber|Hiie sõbraks]] pärimuseuurija [[Mari-Ann Remmel]]i. ==[[22. november]]== * [[Gambia]] katkestas [[diplomaatilised suhted]] [[Iraan]]iga. Kuigi ametlikult seda ei põhjendatud, on tüli tõenäoliselt seotud hiljuti [[Nigeeria]]s kinni peetud Iraanist Gambiasse teel olnud [[relv]]alaadungiga. * [[Haag]]i [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelises Kriminaalkohtus]] algas kohtumõistmine inimsusvastastes ja sõjakuritegudes süüdistatava [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] endise asepresidendi [[Jean-Pierre Bemba]] üle. * [[Kambodža]] pealinna [[Phnom Penh]]i lähedal peetud traditsioonilise veefestivali lõpupidustustel puhkenud paanika tagajärjel tallati surnuks vähemalt 339 inimest. * [[Saksamaa]] kaitseminister [[Karl-Theodor zu Guttenberg]] teatas, et riik loobub üldisest [[sõjaväekohustus]]est ning alates juulist [[2011]] enam ajateenijaid ei võeta. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Austria]]s. ==[[23. november]]== * [[Põhja-Korea]] tulistas [[suurtükk]]idest vaidlusaluse merepiiri lähedal asuvat [[Lõuna-Korea]] [[Yeonpyeong]]i saart. Hukkus vähemalt neli inimest, vigastada sai vähemalt 17 ning puhkesid ulatuslikud tulekahjud. Lõuna-Korea avas vastutule. * [[Venemaa]]l [[Peterburi]]s toimuval foorumil otsustati seada eesmärgiks [[tiiger|tiigrite]] arvukuse kahekordistamine 12 aastaga, kulutades umbes 260 miljonit [[euro]]t muu hulgas võitlusele [[salaküttimine|salaküttimisega]] ja kaitsealade laiendamisele. * [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu valis oma uueks esimeheks [[Hagi Šein]]i. * [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri kirjandusauhinna]] laureaadiks kuulutati [[Nirti]] romaaniga "Ja anna meile andeks meie võlad...". * [[Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus]]e nõukogu määras alates [[2011]]. aasta [[3. jaanuar]]ist [[IT Kolledž]]i rektori kohusetäitjaks kooli õppejõu ja nõukogu liikme [[Linnar Viik|Linnar Viigi]]. ==[[24. november]]== * [[Uus-Meremaa]] [[Lõunasaar]]el [[Pike Riveri söekaevandus]]es toimus uus plahvatus, mille tagajärjel usutakse olevat hukkunud 19. novembril maa alla lõksu jäänud 29 kaevurit. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s visiidil viibiv [[Hiina]] [[Hiina peaminister|peaminister]] [[Wen Jiabao]] kohtus [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]]iga. Peaministrit saatva äridelegatsiooni liikmed sõlmisid Venemaa ettevõtetega lepinguid rohkem kui 8,6 miljardi [[USD|dollari]] väärtuses. * [[Eesti]]s alustas kahepäevast visiiti [[Nicaragua]] välisminister [[Samuel Santos López]]. See oli esimene Nicaragua välisministri visiit Eestisse. * Eesti [[kultuuriministeerium]] kuulutas [[aasta kodanik]]uks heategevusprojekti [[Eesti Toidupank]] tegevjuhi [[Pieter Boerefijn]]i. * [[Eesti Mereakadeemia]] rektoriks valiti [[Heiki Lindpere]]. Tema viieaastane ametiaeg algab [[1. jaanuar]]il [[2011]]. ==[[25. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] valitsus otsustas eraldada [[Alaska]]l umbes 500 000 km² suuruse kaitseala [[jääkaru]]dele. * [[Fidži]] lähedalt leiti elusana kolm 5. oktoobril kaduma läinud [[Tokelau]] teismelist, kes olid 50 päeva ookeanil triivinud. * [[Kasahstan]]is maandus [[Venemaa]] kosmoselaev [[Sojuz (kosmoselaev)|Sojuz]], mis tõi [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]] tagasi [[astronaut|astronaudid]] [[Douglas Wheelock]]i ja [[Shannon Walker]]i ning kosmonaut [[Fjodor Juritšikin]]i. * [[Iraak|Iraagi]] [[Iraagi president|president]] [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] palus senisel peaministril [[Nūrī al-Mālikī]]l moodustada uue valitsuse. * [[Lõuna-Korea]]s astus tagasi kaitseminister [[Kim Tae-young]], keda süüdistati muu hulgas [[Põhja-Korea]] rünnakule vastamisega viivitamises. * [[Rootsi]] [[Rootsi meremuuseum|meremuuseum]] teatas, et [[Stockholm]]ist [[Stockholmi kuningaloss|kuningalossi]] lähedalt Grand Hoteli eest leiti kai remondi käigus arvatavalt [[17. sajand]]ist pärineva [[laev]]a vrakk. * [[Tai]] teadlased teatasid, et Taist leiti senitundmatu umbes sada miljonit aastat tagasi elanud [[krokodill]]i [[fossiil]]. Liik sai nimeks ''[[Khoratosuchus jintasakuli]]''. * [[Tonga]]l toimusid riigi esimesed demokraatlikud [[2010. aasta Tonga parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parlamendi 17 valitavast kohast 12 sai [[Tonga Demokraatlik Partei]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] tegi ajalehes [[Süddeutsche Zeitung]] ilmunud artiklis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ettepaneku luua [[ühisturg]], mis ulatuks [[Vladivostok]]ist [[Lissabon]]ini. * [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is [[Krapivinski]] naftaleiukoha lähedal kukkus alla [[helikopter]] [[Mi-8]], mille pardal olnud kümnest inimesest seitse hukkus. * [[Eesti]] [[riigikogu]] võttis vastu [[ajakirjandus]]e esindajate teravat kriitikat esile kutsunud nn [[allikakaitse seadus]]e eelnõu. * [[Eesti]] [[Rooma]]s resideeriv suursaadik [[Malta]]l [[Merike Kokajev]] andis [[Malta president|Malta presidendile]] [[George Abela]]le üle oma volikirja. * [[Tallinn]]as [[Kumu]]s toimunud [[puitarhitektuur]]i konverentsil anti [[aasta puitehitis]]e auhind [[arhitekt]] [[Mihkel Tüür]]ile tema [[Muhu]] suvemaja eest. * Eesti era[[telekanal]]id ja alkoholifirmad sõlmisid kokkuleppe [[alkohol]]i tele[[reklaam]]i piiramiseks. ==[[26. november]]== * [[Indoneesia]]s hakkas purskama [[Bromo]] vulkaan. * [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] tunnistas, et käsu [[Katõni massimõrv]]a sooritamiseks andis [[Jossif Stalin]]. * [[Venemaa]] jõudis kõnelustel [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] kokkuleppele oma [[puit|puidu]] [[eksporditoll]]ide vähendamises. * [[Eesti]]s viibis visiidil [[Uus-Meremaa]] välisminister [[Murry McCully]]. * [[Eesti]] [[ujuja]] [[Triin Aljand]] võitis [[Eindhoven]]is toimuvatel lühirajaujumise Euroopa meistrivõistlustel 50 meetri liblikujumises pronksmedali. * [[Tallinn]]as avati [[Kristiine turg]], mis on [[Harju maavanem]]a [[Ülle Rajasalu]] väitel ebaseaduslikult [[sotsiaalmaa]]le rajatud. ==[[27. november]]== * [[Iirimaa]] pealinnas [[Dublin]]is osalesid kümned tuhanded inimesed meeleavaldusel valitsuse kärpekavade vastu. * [[Iraan]]i ametiisikud teatasid, et [[Būshehri tuumaelektrijaam]]a reaktori südamik on täidetud [[tuumkütus]]ega. * [[Island]]il toimusid [[2010. aasta Islandi põhiseadusliku kogu valimised|põhiseadusliku kogu valimised]]. * [[Pakistan]]is [[Karachi]]s kukkus pärast õhkutõusmist alla kaubalennuk. Kaheksaliikmeline venelastest koosnev meeskond hukkus. * [[Eesti]]s asutati [[Eesti Soome-Ugri Rahvuste Ühendus]]. * [[Tallinn]]as [[Nõmme turg|Nõmme turul]] avati taastatud [[Nõmme turuhoone|turuhoone]]. ==[[28. november]]== * [[USA|Ameerika Ühendriigid]] ja [[Lõuna-Korea]] alustasid [[Kollane meri|Kollasel merel]] [[Põhja-Korea]] piiri lähedal ühiseid sõjaväeõppusi. * [[Egiptus]]es toimus [[2010. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor. * [[Elevandiluurannik]]ul toimus [[2010. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, kus olid vastamisi ametis olev president [[Laurent Gbagbo]] ja opositsiooni esindav endine peaminister [[Alassane Ouattara]]. * [[Haiti]]l toimusid [[2010. aasta Haiti üldvalimised|üldvalimised]]. * [[Kataloonia]]s toimusid [[2010. aasta Kataloonia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Moldova]]s toimusid [[2010. aasta Moldova parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Parlamendi 101 kohast sai [[Moldova Kommunistlik Partei|Kommunistlik Partei]] 42, [[Moldova Liberaaldemokraatlik Partei|Liberaaldemokraatlik Partei]] 32, [[Moldova Demokraatlik Partei|Demokraatlik Partei]] 15 ja [[Liberaalne Partei (Moldova)|Liberaalne Partei]] 12. Ei kommunistid ega ülejäänud parteidest moodustuv koalitsioon ei saanud presidendi valimiseks piisavat enamust. * [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] juhatus valis erakonna peasekretäriks [[Taavi Pirk]]i. ==[[29. november]]== * [[Hispaania]] kunstniku [[Pablo Picasso]] juures elektrikuna töötanud mees teatas, et tema valduses on 271 Picasso senitundmatut teost, mille kunstnik on talle kinkinud. * [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s algas kahepäevane [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Aafrika]] riikide tippkohtumine. * [[Mehhiko]]s [[Cancún]]is algas 10. detsembrini kestev [[ÜRO]] kliimakonverents. * [[Rootsi]]s [[Põhjalaht|Põhjalahe]] ääres toimus 2,5–3-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Västernorrlandi lään]]is [[Härnösand]]is. * Internetiportaal [[Wikileaks]] alustas umbes 250 000 konfidentsiaalse dokumendi avaldamist, avaldades 220 [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[diplomaat]]ide välisministeeriumi saadetud salajast raportit. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kuulutas välja [[6. märts]]il [[2011]] toimuvad [[2011. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimised]]. * [[Eesti kaitseminister]] [[Jaak Aaviksoo]] alustas visiiti [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. ==[[30. november]]== * [[Brüssel]]i nädalaleht [[European Voice]] nimetas [[aasta eurooplane|aasta eurooplaseks]] [[Euroopa Komisjon]]i humanitaarabivoliniku [[Kristalina Georgieva]]. * [[Iraan]] nõustus osalema tuumakõnelustel [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Venemaa]], [[Hiina]], [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]ga 6. ja 7. detsembril [[Genf]]is. * [[Jaapan]]i idaranniku lähedal merepõhjas toimus 6,9-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 750 km [[Tōkyō]]st lõunas. * [[Kuuba]] ajakirjandus teatas, et riigis on välja antud esimesed 30 000 [[eraettevõtlus]]e luba. * [[Kõrgõzstan]]is jõudsid valitsuskoalitsiooni moodustamises kokkuleppele [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei]], [[Respublika]] ja [[Ata Meken]]. * [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|president]] [[Nicolas Sarkozy]] teatas, et kavatseb [[2012]]. aastal kandideerida ka teiseks ametiajaks. * [[Soome]]s algas [[Finnair]]i salongipersonali [[streik]]. * [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Tsunta rajoon]]is hävis tulekahjus peaaegu kogu Tsibari mägiküla. Kõva tuule tõttu kiirelt levinud põlengust suudeti küla tihedalt paiknevatest ligi sajast majast päästa vaid kümmekond. * [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s kohtunud [[Eesti]] [[Eesti peaminister|peaminister]] [[Andrus Ansip]] ja [[Komoorid]]e välisminister [[Fahmi Said Ibrahim]] kirjutasid alla [[diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise lepingule kahe riigi vahel. *[[Voldemar Panso nimeline auhind|Voldemar Panso nimelise auhinna]] saajateks kuulutati [[Märt Pius]] ja [[Priit Pius]]. * [[Saue]] linnavolikogu valis [[Saue linnapea]]ks [[Harry Pajundi]], kelle ametiaeg algab 1. detsembril. * [[Narva]]s avasid [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suursaadik [[Michael C. Polt]] ja [[Eesti siseminister]] [[Marko Pomerants]] Narva piirivalvekordoni piirivalvekopterite maandumisplatsi ja angaari. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2010| 2010–11]] [[br:2010#Du]] hqgmzpmyxtki5vh7i3osv1vrtgkgl8f 0 188915 7231226 6483068 2026-09-09T10:34:23Z 掬茶 42522 image replacement 7231226 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast Jaapanis Akita prefektuuris; linna kohta Tottori prefektuuris vaata artiklit [[Daisen (Tottori)]], vulkaani kohta vaata artiklit [[Daiseni vulkaan]].}} {{linn | nimi = Daisen | hääldus = | nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 大仙市 | nimi1_latin = Daisen-shi | pilt = Daisen City Hall 20260905b.jpg | pildiallkiri = Daiseni linnavalitsuse hoone | lipp = | lipu_link = | vapp = Emblem of Daisen, Akita.svg | vapi_link = Daiseni sümbol | pindala = 866,7 | elanikke = | asendikaart = Jaapan }} '''Daisen''' on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jaapani linnad]] [[Kategooria:Akita prefektuur]] 9lpwu3s14i2q4yfzq4l99e34spmuiv4 0 191862 7231194 6706079 2026-09-09T10:07:12Z Kapsas123 209254 7231194 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=3,7 cm WD Schlepper 25PS | pilt= | tehnilised andmed=3,7 cm WD Schlepper 25PS tehnilised andmed | pikkus= 3,3 | laius= 1,45 | kõrgus= | kaal= | kiirus= ? km/h <br/> maanteel | käiguvaru= ? km/h <br/> maanteel | suurtükk= 37 [[millimeeter|mm]] | kuulipildujad= 1 | soomus= | mootor= | mootori võimsus= 25 | meeskond= }} '''3,7 cm WD Schlepper 25PS''' oli [[1927]]. aastal [[Saksamaa]]l konstrueeritud [[liikursuurtükk]]. See põhines 25 [[Hobujõud|hj]] Hanomag WD linttraktoril, mis oli Saksa armee (Reichswehr) kasutuses.<ref name=ach /> Liikursuurtükki mootorikate oli kergelt soomustatud<ref name="chamberlai">Chamberlain, lk 146</ref> ja selle põhirelvaks oli [[traktor]]i peale alusele paigutatud 37 mm PaK L/45 [[tankitõrjekahur]]. Vertikaalselt oli võimalik [[kahur]]it liigutada −5° kuni +15° ning horisontaalselt 30°.<ref name="chamberlai" /> Lisaks oli liikursuurtükil üks [[kuulipilduja]] enesekaitseks. Neid liikursuurtükke toodeti piiratud koguses ja kasutati Saksa armee poolt peamiselt testimiseks.<ref name=ach>{{netiviide| URL = http://www.achtungpanzer.com/leichte-traktor-grosstraktor-i-ii-iii-neubaufahrzeug-pzkpfw-v-vi.htm| Pealkiri = Early Projects and Prototypes Leichte Traktor – Grosstraktor I / II / III – Neubaufahrzeug PzKpfw V / VI| Väljaandja = Achtung Panzer| online = 20.11.2009| Keel = en | arhiivimisaeg = 16.07.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160716153829/http://www.achtungpanzer.com/leichte-traktor-grosstraktor-i-ii-iii-neubaufahrzeug-pzkpfw-v-vi.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> == Vaata ka == *[[7,7 cm WD Schlepper 50PS]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Chamberlain, Peter & Doyle, Hillary: ''Encyclopedia of German Tanks of World War Two: The Complete Illustrated Directory of German Battle Tanks, Armoured Cars, Self-propelled guns and Semi-tracked Vehicles 1939–1945'', Arco Pub. Co, 1978 ISBN 0668045655 ''Inglise k.'' == Välislingid == [http://www.panzernet.net/panzernet/fotky/stihace/ostatni/036.jpg 3,7 cm WD Schlepper 25PS pilt] [[Kategooria:Liikursuurtükid]] [[Kategooria:Saksa liikursuurtükid]] r6owpncljglr0bm4snpd8aeojtteoo5 0 191863 7231196 6706080 2026-09-09T10:09:47Z Kapsas123 209254 7231196 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=7,7 cm WD Schlepper 50PS | pilt= | tehnilised andmed=7,7 cm WD Schlepper 50PS tehnilised andmed | pikkus= | laius= | kõrgus= | kaal= | kiirus= ? km/h <br/> maanteel | käiguvaru= ? km/h <br/> maanteel | suurtükk= 77 [[millimeeter|mm]] | kuulipildujad= 1 | soomus= | mootor= | mootori võimsus= 50 | meeskond= }} '''7,7 cm WD Schlepper 50PS''' oli [[1927]]. aastal [[Saksamaa]]l konstrueeritud [[liikursuurtükk]]. See põhines 50 [[Hobujõud|hj]] Hanomag WD linttraktoril, mis oli Saksa armee (Reichswehr) kasutuses.<ref name=ach /> Liikursuurtükki mootorikate oli kergelt soomustatud<ref name="chamberlai">Chamberlain, lk 146</ref> ja see oli relvastatud [[traktor]]i peale alusele paigutatud 77 [[Millimeeter|mm]] K kerge [[suurtükk|suurtükiga]]. Vertikaalselt oli võimalik suurtükki liigutada −7° kuni +15° ning horisontaalselt 360°.<ref name="chamberlai" /> Neid liikursuurtükke toodeti piiratud koguses ja kasutati Saksa armee poolt peamiselt testimiseks.<ref name=ach>{{netiviide| URL = http://www.achtungpanzer.com/leichte-traktor-grosstraktor-i-ii-iii-neubaufahrzeug-pzkpfw-v-vi.htm| Pealkiri = Early Projects and Prototypes Leichte Traktor – Grosstraktor I / II / III – Neubaufahrzeug PzKpfw V / VI| Väljaandja = Achtung Panzer| online = 20.11.2009| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 16.07.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160716153829/http://www.achtungpanzer.com/leichte-traktor-grosstraktor-i-ii-iii-neubaufahrzeug-pzkpfw-v-vi.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> == Vaata ka == *[[3,7 cm WD Schlepper 25PS]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Chamberlain, Peter & Doyle, Hillary: ''Encyclopedia of German Tanks of World War Two: The Complete Illustrated Directory of German Battle Tanks, Armoured Cars, Self-propelled guns and Semi-tracked Vehicles 1939–1945'', Arco Pub. Co, 1978 ISBN 0668045655 ''Inglise k.'' == Välislingid == * [http://i159.photobucket.com/albums/t158/KurtSteiner/50.jpg 7,7 cm WD Schlepper 50PS pilt vasakult küljelt] [[Kategooria:Liikursuurtükid]] [[Kategooria:Saksa liikursuurtükid]] ebo3ran2kl5ydbeyhqiax0vku6xwh7p 0 192526 7231052 6406065 2026-09-08T20:13:46Z Heakeel 122460 7231052 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Rapla raudteejaam | pilt = Rapla raudteejaam 2010-05-12.jpg | pildiallkiri = Rapla raudteejaam | teised_nimed = | asukoht = Jaama tn 6, Rapla | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = 2 | rööpapaare = 4 | avatud = [[1900]] | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Rapla raudteejaam''' (saksa ''Rappel'') on [[raudteejaam]] [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Rapla]]s. Algul oli jaama nimi '''Hermeti'''. Rapla jaamas asub kaks 550 mm kõrgust [[perroon]]i pikkustega 150 m. Päevas peatub Raplas umbes 20 [[Reisirong|reisirongi]]. Mööda raudteed on [[Balti jaam]]ast Raplasse 54,4 km, mille läbimiseks kulub rongil umbes 53 minutit kuni üks tund, ekspressrongil aga kuni 50 minutit. Jaamas asub koos peateega neli [[Raudtee|raudteeharu]]. Samuti asub jaamas mitu haruteed, mis suunduvad erinevaisse tööstuseisse. Raplas peatuvad kõik lõunasuunalised reisirongid, päevas on paarkümmend väljumist. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.<ref>http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf</ref> ==Ajalugu== [[Pilt:Hermeti jaam.jpg|pisi|vasakul|Rapla jaam, toonase nimega Hermeti, 20. sajandi alguses]] Hermeti (hiljem Rapla) jaam rajati koos [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[Tallinna–Viljandi rongiliin|Tallinna–Viljandi raudteega]] aastal [[1900]]. Raudteejaam rajati mõni kilomeeter [[alevik]]ust eemale, kuna kohalik [[parun]] ei soovinud jaama oma maa peale. Nõnda rajatigi jaam [[Valtu mõis]]a territooriumile.<ref>[[Mehis Helme]], ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 26</ref> Seoses [[1931]]. aastal avatud [[Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudteega]] sai Raplast [[sõlmjaam]]. [[Virtsu]] raudtee oli kasutusel kuni selle sulgemiseni [[1968]] aastal, kuigi [[Raikküla raudteejaam|Raikkülani]] käisid rongid veel kuni [[1971]]. aastani.<ref>Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> 1960. aastate lõpus alustati kitsarööpmelise raudtee asendamist uue [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]]. Tallinna–Rapla vaheline laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult [[19. juuni]]l [[1969]], kui Tallinnast saabus esimene laiarööpmeline reisirong [http://www.youtube.com/watch?v=5IvXmu84_68 D1-312]. ==Jaamahoone== Varikatusega punastest tellistest hoone ehitamiseks kasutati ilmselt kohaliku tellisetehase toodangut. Ühekorruseline [[jaamahoone]] on säilinud suhteliselt algupärasel kujul, uuemal ajal on vaid lühendatud varikatust. Jaamahoonest ei saa osta rongidele pileteid, kuid hoone töötab ootesaalina. ==Vaata ka== * [[Tallinna–Viljandi rongiliin]] * [[Rapla–Virtsu raudtee]] * [[Raudteetransport]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Rapla train station}} * [https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1975/08/02/2.2 "Minutilise täpsusega"]; Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht, nr. 91, 2 august 1975. [[DIGAR]] * [http://www.ohtuleht.ee/297395/renoveeritud-rapla-raudteejaam-loob-uksed-valla "Renoveeritud Rapla raudteejaam lööb uksed valla", Õhtuleht]; 25. september 2008 * [http://tarbija24.postimees.ee/2654564/elron-lisab-homsest-rapla-tallinn-liinile-taiendava-valjumise "Elron lisab homsest Rapla-Tallinn liinile täiendava väljumise", Tarbija 24]; 8. jaanuar 2014 * [https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=22&stat=115&tlink=28 Rapla jaam]; Eesti kitsarööpmelised raudteed * [http://railwayz.info/photolines/station/6187 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') <center><gallery> Rapla station.IMG 6771.JPG|Rapla jaamahoone raudtee poolt Rapla perroonid.jpg|Rapla [[perroon]]id Rapla raudteejaama veetorn.jpg|Rapla raudteejaama [[veetorn]] DMU leaving Rapla (3301367854).jpg|[[Edelaraudtee]] reisirong väljumas (2009) Elroni reisirong Raplas.jpg|[[Elron]]i reisirong [[Stadler FLIRT]] Raplas </gallery></center> {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Hagudi raudteejaam|Hagudi]] | päis=Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Rapla | järgnev=[[Keava raudteepeatus|Keava]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee]] [[Kategooria:Rapla ehitised]] 1skcvdy4eq59nkdxrj04ffd8qikgp6z 0 193418 7231001 7185983 2026-09-08T18:43:36Z ~2026-48882-03 237166 /* Muud tekstid */ 7231001 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Leho Lamus''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[filosoof]] ja [[teoloog]]. Eesti Vabariigi taasülesehitamise ajal osales [[Genf-49]] ja [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede]] tegevustes. Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast [[EAÕK]] [[Püha Platoni seminar]]i filosoofia lektor. Ta alustas [[Tallinna Pedagoogikakool]]is filosoofialoengutega 23-aastaselt. ==Looming== === Teosed === * "[[Mõtlemise mõistevõrk]]. Kaasaja mõtteloo sõnastik" (2017). Tallinn: AVA. 412 lk. Teoses samastab koostaja [[Postmodernism|postmodernseks]] nimetatud maailmavaadet [[Dekonstruktsionism|dekonstruktsionismiga]], milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta [[Paljus|paljuse]] ning erinevusmõtlemisega. * '''''Teadmisõpetuse oskussõnastik: epistemoloogia leksikon''''' (2024). Toimetaja Elina Tamm. Tallinn: AVA. 96 lk. Teadmisõpetuse oskussõnastik on esimene eestikeelne teadmise ja tõe mõtestamisega seotud põhisõnavara korrastatud kokkuvõte. Seletussõnastik on sissejuhatav abivahend teadusliku mõtlemise alustesse ja 20. sajandi mõttekunsti. Sõnakogu sisaldab 570 täppiskeelset märksõna ja väljendit; sealhulgas teadmisõpetuse oskuskeelde kuuluvaid peamisi märksõnu ja tõetemudelite nimetuste ühtset süsteemi. Autor eristab täppiskeelseid oskussõnu: ''aru'' ja ''mõistus''; ''tehisaru'' ja ''tehismõistus''; ''teadmine'' ja ''teadmus''; ''nähe'', ''nähtus'' ja ''nähtumus''. Sõnastik sisaldab ka 20. sajandi tähtsamaid mõttemustreid (nt analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, kriitiline teooria, konstruktivism, pragmatism, positivism, poststrukturalism, realism jms). === Artiklid === * [https://www.postimees.ee/1583127/kes-usuvad-koomikseid-voi-teadusteooriaid ''Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid?''] Paul Veyne raamatu "Kas kreeklased uskusid oma müüte" tutvustus. [[Postimees]], 30. september 2006 * [https://www.postimees.ee/1590031/lopmatusel-ja-loplikkusel-pohineva-motlemise-konflikt?_ga=2.117563529.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt'']. [[Søren Kierkegaard|Søren Kierkegaardi]] raamatu "Surmatõbi" tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006 * [http://www.postimees.ee/755888/puha-geomeetria-moistatused-eestis/ ''Püha geomeetria saladused Eestis'']. Raamatu "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis" tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012 * [http://www.postimees.ee/773758/esseede-absoluutne-eliit/ ''Filosoofist piiskop'']. Raamatu "Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu" arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64041953 ''Spengleri kirikukäsitlus'']. Kommentaar [[Oswald Spengler]]i raamatule "[[Õhtumaa allakäik]]". [[Eesti Ekspress]], Arvamus, 10. märts 2012 * [https://www.postimees.ee/877780/ateistliku-darvinismi-mottelugu?_ga=2.101958017.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Ateistliku darvinismi mõttelugu'']. Kommentaar raamatule "Surmakultuuri arhitektid". Postimees, 06.2012 * [[Arne Hiob]]i raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012 * [https://www.postimees.ee/911874/puha-maa-ja-puha-perekond?_ga=2.118220041.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Püha Maa ja püha perekond'']. Arne Hiobi raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012 * ''Lutheri ööd''. [[Urmas Petti]] koostatud kogumiku "Lutheri tööd" tutvustus. Postimees, märts 2013 * [https://www.postimees.ee/2089588/religiooniteaduse-sund-eestis?_ga=2.105115011.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Religiooniteaduse sünd Eestis'']. Kommentaar [[Riho Saard]]i teosele "Kristluse ajalugu". Postimees, 28. september 2013 * [https://www.postimees.ee/2582968/kosmopolis-e-tsivilisatsioon?_ga=2.43565733.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Kosmopolise tsivilisatsioon'']. Postimees, AK, 2. november 2013. ([[Mahatma Gandhi]], "Maailm on väsinud vihkamast") * Francis August Schaefferi raamatu "Jumal, kes elab" arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013 * Riho Saardi teose "Kristluse ajalugu" arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013 * [http://www.eestikirik.ee/kuidas-sundis-sonastik-motlemise-moistevork/ ''Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk»'']. [[Eesti Kirik]], 29. november 2017, lk 5 * ''[https://www.postimees.ee/4447531/maailmakorra-alus-on-inimsust-kaitsev-riik Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik]''. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. ([[Henry Kissinger]] 2014, ek 2016, "Maailmakord") * ''[https://www.postimees.ee/4474960/sorokini-ebatekst Sorokini ebatekst]''. Postimees, AK, 21. aprill 2018. ([[Pitirim Sorokin]] 1941, ee 2017, "Meie ajastu kriis") *[https://www.postimees.ee/4497887/eluteadus-on-valgustusprojekti-uus-vorm ''Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm'']. Postimees, AK, 2. juuni 2018. ([[Ernst Mayr]] 2018, "Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus") * [https://www.postimees.ee/6140563/marksismi-lopp ''Marksismi lõpp'']. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13 * [https://www.postimees.ee/6427902/schopenhaueri-kaemusmoistmise-opetus ''Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus'']. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 ([[Arthur Schopenhauer]] 2018, "[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]", I – II köide) * [https://kultuur.postimees.ee/6557386/voim-pole-ainult-ametikoht-voi-positsioon-vaid-uhtlasi-ka-meeleseisund?_ga=2.139578547.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund'']. Postimees, AK, 28. aprill 2019. ([[Julie Diamond]] 2019, "Võim: kasutaja käsiraamat") * [https://kultuur.postimees.ee/6702407/stephen-hawkingi-hoiatussonum?_ga=2.231985558.805165400.1561986038-1060389256.1561986038 ''Stephen Hawkingi hoiatussõnum'']. Postimees, AK, 7. juuni 2019 * [https://www.postimees.ee/6777496/uhiskondliku-toe-moodustamise-uued-mottemudelid ''Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid'']. Postimees, AK, 13. september 2019 ([[Ülo Vooglaid]] 2019, "Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale") * [https://www.postimees.ee/6799430/geopoliitilise-voimutasakaalu-maailmakord ''Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord'']. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. ([[Rein Müllerson]] 2018, "Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge") * [https://www.postimees.ee/6886764/ihu-on-tajukogemuse-ainus-vahend?_ga=2.117238854.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Ihu on tajukogemuse ainus vahend'']. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. ([[Maurice Merleau-Ponty]] 2019, "Taju fenomenoloogia") * [https://www.postimees.ee/6897710/kui-me-ei-motle-enam-eesti-keeles-oleme-rahvusena-kadunud?_ga=2.14061431.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud'']. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. ([[Piret Kuusk]] 2019, "Aegruum") * [https://www.postimees.ee/6962807/kas-21-sajandil-venemaa-tukeldumine-jatkub?_ga=2.206954003.1894200536.1589820220-118261868.1568554293 ''Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?'']. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. ([[Rein Taagepera]] 2019, "Julgus olla nõrk") * [https://www.postimees.ee/7082159/dresdeni-terroripommitamine-ja-teised-sojakuriteod ''Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod'']. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, "Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945") * [https://www.postimees.ee/7114063/vooraviha-muudab-rahvusluse-rassismiks ''Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks'']. Postimees, AK, 21.12.2020. ([[Benedict Anderson]] 2020, "Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust") *[https://www.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus ''Millises suunas toimub keeleuuendus?'']. Postimees, AK, 23.01.2021. ([[Jaan Kaplinski|Jaan Kap­linski]] 2020, "Eesti, estoranto ja teised keeled") *[https://kultuur.postimees.ee/7232042/upanisadid-inimsuse-vanimad-alustekstid ''Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid'']. Postimees, AK, 24.04.2021. ([[Mait Raun]] 2020, "Upanišadid") *[https://arvamus.postimees.ee/7261924/leho-lamus-riigi-ja-kiriku-lahutus#_ga=2.39003491.1743408182.1622642228-1396978987.1622642228 ''Riigi ja kiriku lahutus'']. Postimees, arvamus, 2.06.2021 *[https://leht.postimees.ee/7319177/leho-lamus-uhemootmelised-telefoniinimesed ''Ühemõõtmelised telefoniinimesed'']. Postimees, arvamus, 23.08.2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7362218/rutger-bregman-on-uhendanud-anarhia-ja-demokraatia-rousseau-inimeseopetusega ''Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega'']. Postimees, 16.10.2021. ([[Rutger Bregman]] 2019, ek 2021, "Inimkond. Paljutõotav ajalugu") * [https://arvamus.postimees.ee/7383810/leho-lamus-runnak-rohealadele ''Rünnak rohealadele'']. Postimees, arvamus, 12.11.2021 * [https://kultuur.postimees.ee/7451827/suletud-susteemide-loputu-eneseloome#_ga=2.250495942.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Suletud süsteemide lõputu eneseloome'']. Postimees, AK, 12.02.2022 ([[Niklas Luhmann]] 1997, ek 2021, "Ühiskonna ühiskond") * [https://arvamus.postimees.ee/7478602/leho-lamus-vene-maailma-sojaideoloogia-mureneb ''Vene maailma sõjaideoloogia mureneb'']. Postimees, arvamus, 17.03.2022 * [https://kultuur.postimees.ee/7511801/fasism-peitub-uhiskonnaelu-pisiasjades#_ga=2.40248674.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades'']. Postimees, AK, 30.04.2022 ([[Max Horkheimer]], [[Theodor Adorno]] 2022, "Valgustuse dialektika") * [https://kultuur.postimees.ee/7525937/rein-raud-loob-silda-aasia-ja-euroopa-motlemise-vahele ''Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele'']. Postimees, 18.05.2022 ([[Rein Raud]] 2021, "Täiused ja tühjused") * [https://kultuur.postimees.ee/7555399/ak-kodanikuuhiskond-rajaneb-vabal-suhete-loomel ''Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel'']. Postimees, AK, 2.07.2022 (Semjon Frank, 1930, ek 2022, "Ühiskonna vaimsed alused") * [https://kultuur.postimees.ee/7574400/ak-maffiariigi-ja-oigusriigi-kodanike-erinev-enesetaju ''Maffiariigi ja õigusriigi kodanike erinev enesetaju'']. Postimees, AK, 30.07.2022 ([[Francis Fukuyama]] 2022, "Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika") * [https://kultuur.postimees.ee/7591133/sodu-pohjustavad-voimu-ja-kuuluvusiha#_ga=2.46375972.2009548399.1662206279-1452310159.1662206277 ''Sõdu põhjustavad võimu- ja kuuluvusiha'']. Postimees, 24.08.2022 (Mike Martin 2022, "Miks me sõdime?") * [https://kultuur.postimees.ee/7626268/ak-veidrikud-ja-andekad-kirjanikud ''Veidrikud ja andekad kirjanikud'']. Postimees, kirjandus, AK, 15.10.2022 (Nigel Warburton 2022, "Väike filosoofia ajalugu") * [https://kultuur.postimees.ee/7636481/ak-geopoliitiline-ulemvoim-ja-kosmosesoda#_ga=2.133009102.1968602805.1669210240-342353600.1669210240 ''Geopoliitiline ülemvõim ja kosmosesõda''] Postimees, kirjandus, AK, 29.10.2022 (Tim Marshall 2002, "Geograafia võim") * [https://kultuur.postimees.ee/7705455/ak-onneliku-teadvuse-uhiskond ''Õnneliku teadvuse ühiskond''] Postimees, kirjandus, AK, 4.2.2023 ([[Herbert Marcuse]] 2022, "Ühemõõtmeline inimene") * [https://kultuur.postimees.ee/7715401/viirusetove-moju-hargmaisele-maailmakorrale ''Viirusetõve mõju hargmaisele maailmakorrale''] Postimees, kirjandus, AK, 18.2.2023 (Fareed Zakaria 2022, "Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale") * [https://kultuur.postimees.ee/7734441/ak-vaimulikust-sai-valgustatud-vabamuurlane ''Vaimulikust sai valgustatud vabamüürlane''] Postimees, kirjandus, AK, 18.3.2023 ([[Johann Herder]] 2022, "Torm ja tung. Valik varaseid kirjatöid") * [https://kultuur.postimees.ee/7748605/ak-kas-ajas-randamine-on-voimalik ''Kas ajas rändamine on võimalik?''] Postimees, kirjandus, AK, 8.4.2023 (Dean Buonomano 2022, "Aju on ajamasin") * [https://kultuur.postimees.ee/7768085/ak-riigi-neutraliseerimisel-suureneb-uksikisiku-vabadus ''Riigi neutraliseerimisel suureneb üksikisiku vabadus''] Postimees, kirjandus, AK, 6.5.2023 ([[Carl Schmitt]] 2022, "Poliitilisuse mõiste") * [https://kultuur.postimees.ee/7782543/ak-arvuti-voib-olla-ohtlikum-kui-tank ''Arvuti võib olla ohtlikum kui tank''] Postimees, kirjandus, AK, 27.5.2023 (Nina Jankowicz 2020, "Kuidas kaotada infosõda") * [https://kultuur.postimees.ee/7799977/nadala-tolkeraamat-poliitilise-ulemvoimu-saavutamine-kultuurivoitlusega ''Poliitilise ülemvõimu saavutamine kultuurivõitlusega''] Postimees, kirjandus, AK, 2.6.2023 (Michael Knowles 2022, "Suletud suud. Kontrollitud sõnad kontrollitud mõtted") * ''Miks Venemaa Ukrainat ründas?'' Postimees, kirjandus, AK, 26.8.2023, lk 20 (Owen Matthews 2023, "Häving: lugu Putuni sõja telgitagustest") * [https://kultuur.postimees.ee/7881622/arvustus-topeltagendi-kirju-elu-noukogude-sojavaeluurajana ''Topeltagendi kirju elu nõukogude sõjaväeluurajana''] Postimees, veeb, 23.10.2023 ([[Jaak Kangilaski]] 2023, "Minu elud") * [https://kultuur.postimees.ee/7908849/filosoofia-ohtumaa-meelsuse-kujunemine ''Õhtumaa meelsuse kujunemine''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK, 2.12.2023 (Richard Tarnas 2023, "Õhtumaa vaimu passioon") * [https://kultuur.postimees.ee/7984336/nadala-raamat-vene-armeele-voidu-soovijad-on-ka-sojas-suudi ''Vene armeele võidu soovijad on ka sõjas süüdi''] Postimees, kirjandus, AK, 23.3.2024, lk 21 ([[Nikolai Berdjajev]] 2023, "Venemaa saatus") * [https://kultuur.postimees.ee/8013244/leho-lamus-kas-meie-teadmine-pusib-toel-voi-toenaosusel ''Kas meie teadmine püsib tõel või tõenäosusel?''] Postimees, kirjandus, AK, 4.5.2024, lk 20 ([[Ilya Prigogine]] 2023, "Tõsikindluse lõpp") * [https://kultuur.postimees.ee/8120031/evald-saagi-luurelood-on-paljastatud-aga-hadas-oleme-hinnanguga ''Evald Saagi luurelood''] Postimees, veeb, 23.10.2024 ([[Riho Saard]] 2024, "Evald Saag. Mees mustas") * [https://kultuur.postimees.ee/8125526/filosoofia-kui-sa-ei-suuda-eristada-valist-sisemisest ''Kui sa ei suuda eristada välist sisemisest''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK, 02.11.2024 ([[Nikolai Losski]] 2024, "Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon") * [https://kultuur.postimees.ee/8139947/filosoofia-mis-laks-valgustuse-kava-rakendamisel-valesti ''Mis läks valgustuse kava rakendamisel valesti?''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 23.11.2024, lk 16 (Stephen Hicks 2024, "Modernismijärgsust selgitamas") * [https://kultuur.postimees.ee/8169650/filosoofia-tartu-vaim-peitub-keele-valdamise-vaes ''Tartu vaim peitub keele valdamise väes''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 01.11.2025 ([[Madis Kõiv]] 2024, "Metafüüsiline luul") * [https://kultuur.postimees.ee/8187625/filosoofia-kogu-ajalugu-ongi-mottelugu ''Kogu ajalugu ongi mõttelugu''] Postimees, kirjandus, AK 08.02.2025 (Robin Collingwood 2024, "Ajaloo idee", "Autobiograafia") * [https://kultuur.postimees.ee/8218887/filosoofia-mottelugu-uuel-humoorikal-moel ''Mõttelugu uuel, humoorikal moel''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 29.03.2025, lk 16 (Anthony Gottlieb 2024, "Unistus mõistusest" ja "Unistus valgustusest") * [https://kultuur.postimees.ee/8250128/soomlaste-analuus-joumeeste-ja-kurjategijate-uhendus-hukutab-venemaa ''Jõumeeste ja kurjategijate ühendus hukutab Venemaa''] Postimees, kirjandus, ajalugu, AK 17.05.2025, lk 17 (Martti Kari, Antero Holmila 2025 "Miks Venemaa nii teeb") * [https://kultuur.postimees.ee/8326579/uus-maailmavaade-kvantvalja-seoseline-tolgendus ''Uus maailmavaade: kvantvälja seoseline tõlgendus''] Postimees, kirjandus, AK 20.09.2025, lk 16 ([[Carlo Rovelli]] 2024, "Helgoland. Kvantrevolutsiooni mõtestamine"; "Tegelikkus pole see, mis paistab") * [https://kultuur.postimees.ee/8348182/kultuur-on-tahtsam-kui-majandus ''Kultuur on tähtsam kui majandus''] Postimees, kirjandus, AK 25.10.2025 (Margus Ott 2025, "Heaolu") * [https://kultuur.postimees.ee/8365539/pohialused-koiguvad-mis-on-tode ''Tõde on pelgalt keeleline tõlgendus''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 22.11.2025, lk 17 ([[Richard Rorty]] 2025, "Filosoofia ja looduse peegel") * [https://kultuur.postimees.ee/8401995/kuidas-valjamoeldiste-maailm-varjutab-selle-mis-on-pariselt ''Kuidas väljamõeldiste maailm varjutab selle, mis on päriselt''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 24.01.2026 ([[John Searle]] 2025, "Vaim, keel ja ühiskond") * [https://kultuur.postimees.ee/8423730/filosoof-nietzsche-tee-luulelisest-noorukist-kultuuripolguriks ''Nietzsche tee luulelisest noorukist kultuuripõlguriks''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 28.02.2026, lk 16-17 ([[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], "Viis eeskõnet"; Võimu tahe") * [https://kultuur.postimees.ee/8444202/psuhholoogia-tark-on-see-kes-loob-uut-teadmist ''Tark on see, kes loob uut teadmist''] Postimees, kirjandus, psühholoogia, AK 11.04.2026 ([[Peeter Tulviste]] 2025, "Mõtelda ning mõista") * [https://kultuur.postimees.ee/8492628/luurajad-vaimulikuruus-ja-mitme-naoga-eestlane ''Luurajad vaimulikurüüs''] Postimees, kirjandus, ajalugu, AK 20.06.2026 (Yvonnick Denoël 2026, "Vatikani luurajad") ===Muud tekstid=== * ''Kurjuse semiootika''. – Sulane, viinakuu (oktoober), nr 2/51, 2008, lk 25-26 (pseudonüüm) * ''Muusika ja vana lepingu maailm''. – Sulane, mai 2010, lk 20-23 (pseudonüüm) * [https://kaarlikogudus.ee/wp-content/uploads/2017/09/2010_dets.pdf ''Juudakristlusest''] Sulane, jõulukuu (detsember), nr 2/55, 2010, lk 11-14 (pseudonüüm) * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/10/teabeuhiskonna-uus-sojakunst.html#!/tcmbck ''Teabeühiskonna uus sõjakunst'']. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. ''Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria''. Riigikaitse Raamatukogu, 2013 * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/09/paar-arvamust-yogasutra-raamatule.html ''Paar arvamust Yogasūtra raamatule'']. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule ''Yogasūtra'' (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015 === Uurimistööd === * 2003 – diplomitöö "Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus" * 2006 – magistritöö "[[Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused]]" == Tunnustus == 2023. aasta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] hõbeauhind (nr 2), universalia. {{JÄRJESTA:Lamus, Leho}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 6ns7ezjkdnztsd2wial2id6844v496a 0 193780 7230846 7229295 2026-09-08T13:12:25Z Robert Treufeldt 9117 7230846 wikitext text/x-wiki '''Paul Aarmann''' ([[7. august]] [[1922]] [[Antsla]] – [[23. märts]] [[1987]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]]. Aarmann õppis [[TPI|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] 1943–1950 ja lõpetas selle arhitektina. ==Tööd== *[[Võru polikliinik]] (1975) *[[Paunküla mõis]]a peahoone kohandamine hooldekoduks (1975) *Eramu Tartus Võru tn 125 (1975)<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=2032 Villa] XX sajandi arhitektuur. Kultuurimälestise riiklik register (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> *"Tempo" kaubanduskeskus [[Narva]]s (1983) *[[Ranna mikrorajoon]] [[Pärnu]]s *Eramu Tartus Arhitekti 10 (1980. aastad)<ref>[https://web.archive.org/web/20150924114002/http://www.tartu.ee/data/arhitekti_linnaosa.html "Arhitekti linnaosa Tartus"] (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> ==Isiklikku== Tema [[lell]]epoeg oli arhitekt [[Karl Aarmann]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Aarmann, Paul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1987]] o87u8185wg9przssca7rt25i4ijaihl 7230847 7230846 2026-09-08T13:16:04Z Robert Treufeldt 9117 7230847 wikitext text/x-wiki '''Paul Aarmann''' ([[7. august]] [[1922]] [[Antsla]] – [[23. märts]] [[1987]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]]. Aarmann õppis [[TPI|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] 1943–1950 ja lõpetas selle arhitektina. ==Tööd== *[[Võru polikliinik]] (1975) *[[Paunküla mõis]]a peahoone kohandamine hooldekoduks (1975) *Eramu Tartus Võru tn 125 (1975)<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=2032 Villa] XX sajandi arhitektuur. Kultuurimälestise riiklik register (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> *"Tempo" kaubanduskeskus [[Narva]]s (1983) *[[Ranna mikrorajoon]] [[Pärnu]]s *Eramu Tartus Arhitekti 10 (1980. aastad)<ref>[https://web.archive.org/web/20150924114002/http://www.tartu.ee/data/arhitekti_linnaosa.html "Arhitekti linnaosa Tartus"] (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> ==Isiklikku== Tema [[lell]]epoeg oli arhitekt [[Karl Aarmann]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Aarmann, Paul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1987]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] texaprwpv0l1s5t50d8n0aksboxwaup 0 196511 7230932 7222613 2026-09-08T17:07:15Z Fikseerija58 196272 34. hooaja informatsioon 7230932 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Kättemaksukontor | lavastaja = [[Ain Prosa]] | peaosades = [[Marika Vaarik-Soo]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Kadri Rämmeld]]<br>(2009–2023, 2026)<br>[[Elina Pähklimägi]]<br>(2009–2013, 2018, 2026)<br>[[Elina Reinold]]<br>(2013–2024, 2026)<br>[[Adeele Jaago]]<br>(2013–2015)<br>[[Ragne Veensalu]]<br>(2015–2021, 2023)<br>[[Amanda Hermiine Künnapas]]<br>(2021–2026)<br>[[Elisabet Reinsalu]]<br>(2024–2026)<br>[[Märten Metsaviir]]<br>(2023–2026) | hooaegu = 33 (on eetrisse jõudnud) | jagusid = 388 (on eetrisse jõudnud)<br>(33. hooaja seisuga) | kestus = 40–50, 80 minutit | kanal = [[TV3]], [[TV3 Gold]], [[Go3]] | originaal = 2009–2027 | montaaž = [[Ain Prosa]] | žanr = kriminaalkomöödia | stsenarist = [[Mihkel Ulman]]<br>(2009–2026)<br>[[Mihkel Seeder]]<br>(2024–2026)<br>[[Marite Butkaite]]<br>(2024–2026)<br>[[Elise Kumm]]<br>(2024–2026)<br>[[Roos Lisette Parmas]] (2025–2026) | tunnusmuusika = "[[Saatanlik naine]]" | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = eesti keel | produtsent = [[Raivo Suviste]] | võttekoht = Tallinn, Eesti | esitaja = [[Uku Suviste]] | pilt = | pildiallkiri = | seotud = "[[Ohtlik lend]]" | koduleht = https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg | järgnev = 34. hooaeg,<br>29. september 2026 }} '''"Kättemaksukontor"''' on [[Eesti]]s toodetav algupärane kriminaalkomöödiasari. Selle esimene osa läks TV3-s eetrisse 30. aprillil 2009. '''"Kättemaksukontori"''' viimane ehk 34. hooaeg<ref name="viimased-j">{{Netiviide |pealkiri=VIIMASED JUHTUMID! „Kättemaksukontor“ jätab sügisel vaatajatega hüvasti |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1161246/viimased-juhtumid-kattemaksukontor-jatab-sugisel-vaatajatega-huvasti |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> läheb eetrisse [[Go3|Go3-s]] 29. septembril 2026 ning 2027. aastal [[TV3]]-s. Sarja [[stsenarist]] on [[Mihkel Ulman]], režissöör [[Ain Prosa]] ja produtsent [[Raivo Suviste]]. Alates 31. hooajast kuni 34. hooajani olid lisaks Mihkel Ulmanile stsenaristid ka [[Mihkel Seeder]], [[Marite Butkaite]], [[Elise Kumm]] ning alates 33. hooajast kuni 34. hooajani [[Roos Lisette Parmas]]. Sarja tunnuslaul on "[[Devil Woman|Saatanlik naine]]" ja seda esitab [[Uku Suviste]]. * Sarja formaadiõigused müüdi [[2013]]. aastal rahvusvahelisele televisioonitootjale [[FremantleMedia Ltd]]. * Läti voogedastusplatvorm Tet TV+ soetas "Kättemaksukontori" formaadiõigused 2020. aastal ja tootis sarja "Atriebējas", mida on kokku kuus jagu. See sarnaneb Eesti omaga. * Igal aastal on suvel traditsiooniks saanud vanade "Kättemaksukontori" hooaegade näitamine TV3-s. * Ka kanal [[TV3 Gold]] näitab "Kättemaksukontori" osasid. * "Kättemaksukontor" on seotud teise eesti kriminaalsarjaga "[[Ohtlik lend]]". Sealt sarjast on toodud üle [[Jaan Rekkor|Jaan Rekkori]] tegelaskuju Rein Pihelgas. == Sisu ülevaade == * Kättemaksukontori asutajateks on endine mõrvagrupi uurija Frida Arrak ning sekretär Marion Pärn. Hoolimata oma vastandlikest iseloomudest ja maailmavaadetest ühendab neid ühine vimm meessoo vastu, mis viib nad ideeni pakkuda kättemaksuteenust teistele naistele. Kättemaksukontor pakub lahendusi igasugustele probleemidele, seda on näidanud mitukümmend hooaega. * Hooaegade vältel on aga detektiivide koosseis mitmel korral muutunud. Esimesed viis hooaega on detektiivideks Frida ja Marion, kuid 6. hooajal liitub Frida ja Marioniga kolmanda detektiivina meistervaras Häidi Õigepaulus ning koos ollakse kuni 9. hooaja lõpuni. Kui Frida otsustab 10. hooajal liituda Püha Neitsi Kloostriga ning saab nunnaks, astub tema asemele kolmandaks detektiiviks tema noorem õde, füüsik Freya Narvik. 11. hooajal lahkub Häidi ning tema asemele tuleb endine politseiuurija Kirke Klein. 13. hooaja lõpus, kui Kirke lahkub, liitub teistega endine tänavalaps Luna Haab. 24. hooaja lõpus, kui Luna otsustab hakata ellujäämisinstruktoriks, liitub kolmanda eradetektiivina 25. hooajal noor ja elus kogenematu Lumi-Lee Aigo. 31. hooajal aga selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Leega liituvad detektiividena siis aga endine advokaat Barbara Laando ja Lumi-Lee elukaaslane Madis Toor. * 31. hooaja alguses selgub, et Freya ja Marion on Kättemaksukontorist lahkunud. Lumi-Lee otsustab kontori sulgeda ning alustada koos elukaaslase Madisega uut elu, kuid järjest saabuvad juhtumid lükkavad seda otsust pidevalt edasi. Ühe uurimise käigus ristub ta tee advokaat Barbara Laando omaga, keda ta esialgu mõrvas kahtlustab. Hooaja vältel tegutseb Lumi-Lee koos Barbara ja Madisega, lahendades erinevaid juhtumeid. Hooaja viimases osas saab Barbara Kättemaksukontori ametlikuks liikmeks. Pärast viimase juhtumi lahendamist otsustab kolmik üheskoos reisile minna. Kui nad lennujaamast lahkuvad, astub samal ajal terminali uksest sisse Freya, kes on ootamatult Eestisse sõitnud. * 32. hooaja alguses naaseb Freya Eestisse, kuna tema dokumendid on aegunud. Peagi avastab ta, et ka Milana Luuve on tagasi Eestis. Kui Freya koos Barbara ja Lumi-Leega juhtumit uurima asub, selgub, et see on seotud tema abikaasa Emiliga. Pärast aastatepikkust varjul olemist on Emil taas välja ilmunud ning töötab Milana heaks, aidates luua ohtliku relva prototüüpi. Freya abil õnnestub Milana lõpuks tabada ning juhtum saab lahenduse. Seejärel tehakse Freyale ja Emilile ettepanek liituda välismaal uue labori meeskonnaga, mille nad ka vastu võtavad. * 33. hooajal ilmub välja vana tuttav Martin Arrak, kes palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja veel tahab ta leida kuulsat kunstivahendajat. Barbarast saab Martini turvaja, mis kisub ohtlikuks. Kättemaksukontori abiga saadakse maal kätte ja leitakse samuti kuulus kunstivahendaja. * 34. hooajal paneb aga Kättemaksukontor oma uksed kinni. Viimaseid juhtumeid aitavad lahendada lisaks Lumi-Leele, Barbarale ning Madisele ka Frida, Marion ja Häidi. Hooaeg on täis üllatusi ning välja ilmuvad paljud vanad näod. Hooaeg kulmineerub kauaoodatud Marioni ja Aleksanderi pulmaga, mis toob endaga kaasa palju segadust. ==Osatäitjad ja tegelaskujude iseloomustused== 34. hooaja osatäitjate informatsioon.<ref name="viimased-j" /> {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="4" |<big>"Kättemaksukontori" peaosades olnud näitlejad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! rowspan="9" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |2023–2026 |29–34 |} {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"Kättemaksukontori" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja ! style="padding: 0 8px;" |Osa sarjas ! style="padding: 0 8px;" |Sarjas oldud aastad !Sarjas oldud hooajad |- ! colspan="5" |Kättemaksukontori eradetektiivid (põhiosatäitjad) |- ! rowspan="40" | |[[Marika Vaarik-Soo|Marika Vaarik–Soo]] |Frida Arrak (endine Idasaar) |2009–2013, 2018, 2026 |1–9, 20, 34 |- |[[Kadri Rämmeld]] |Marion Pärn |2009–2023, 2026 |1–30, 34 |- |[[Elina Pähklimägi]] |Häidi Õigepaulus |2009–2013, 2018, 2026 |1–10, 20, 34 |- |[[Elina Reinold]] |Freya Narvik (endine Idasaar) |2013–2024, 2026 |10–32, 34 |- |[[Adeele Jaago]] |Kirke Klein |2013–2015 |10–13 |- |[[Ragne Veensalu]] |Luna Haab |2015–2021, 2023 |14–25, 29 |- |[[Amanda Hermiine Künnapas]] |Lumi–Lee Aigo |2021–2026 |25–34 |- |[[Elisabet Reinsalu]] |Barbara Laando |2024–2026 |31–34 |- |[[Märten Metsaviir]] |Madis Toor |2023–2026 |29–34 |- ! colspan="4" |Politseiuurijad (kõrvalosatäitjad) |- |[[Märt Avandi]] |Gerth Maango | rowspan="2" |2009–2011, 2013, 2017–2018, 2021, 2026 |1–5, 9, 17, 20, 26, 34 |- |[[Ott Sepp]] |Kaspar Tuvi |1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34 |- |[[Marilyn Jurman]] |Sonja Maango (endine Säde) |2010–2011, 2017 |3–6, 17 |- |[[Jaan Rekkor]] |Rein Pihelgas (härra Korralik) |2010–2013 |4–9 |- |[[Tarvo Sõmer]] |Tiit Marvel |2011–2026 |5–34 |- |[[Sergo Vares]] |Karl Suur |2012–2013 |8–9 |- |[[Juss Haasma]] |Rainis Sõber |2013–2016, 2018 |10–15, 20 |- |[[Ireen Kennik]] |Selene Kronk |2015–2020 |14–23 |- |[[Risto Vaidla]] |Rasmus Uuber |2016–2017 |16–17 |- |[[Kristjan Lüüs]] |Sander Pronks |2017, 2019–2026 |18, 21–34 |- |[[Mark Erik Savi]] |Joosep Liblik |2024–2026 |31–34 |- ! colspan="4" |Muud tegelased (kõrvalosatäitjad) |- |[[Kristjan Sarv]] |Kaur Moks |2009–2013, 2018–2022 |1–10, 20–21, 23, 25, 28 |- |[[Sepo Seeman]] |Martin Arrak |2009–2013, 2025 |1–3, 5–7, 10, 33 |- |[[Eduard Salmistu]] |Armin Eila |2009–2010, 2014, 2016, 2024 |1, 4, 11–12, 16, 32 |- |[[Guido Kangur]] |Mart Mesilane (härra Hurmur) |2009–2013, 2016–2019, 2022–2023 |2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29 |- |[[Merle Talvik]] |Tiiu Pärn | rowspan="2" |2009, 2012, 2016, 2020–2023, 2026 | rowspan="2" |2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34 |- |[[Heino Seljamaa]] |Kalju Pärn |- |[[Nikolai Bentsler]] |Aleksander Vesper |2010–2022, 2026 |3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34 |- |[[Raivo Rüütel]] |Morten Wilhelmsson |2010, 2012, 2016, 2026 |3, 7, 15, 34 |- |[[Ain Prosa]] |Sergei Hämaläinen |2010, 2013, 2016–2020, 2022–2025 |3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33 |- |[[Carmen Mikiver]] |Ivi Pihelgas |2011–2013 |6–9 |- |[[Alo Kurvits]] |Hardi Noova (endine Taavidson) |2013–2014, 2017, 2019, 2022, 2026 |9, 11, 17, 22–23, 27, 34 |- |[[Raimo Pass]] |Emil Narvik |2013, 2024 |10, 32 |- |[[Tanel Padar]] |Daniel Frank |2014–2015 |11–12 |- |[[Lauri Kink]] |Pavel Lust | rowspan="2" |2015–2019, 2022 |14–15, 17–19, 22, 27 |- |[[Liia Kanemägi-Jõerand|Liina Kanemägi–Jõerand]] |Tuulikki Lust (endine Naves) |14–16, 18–19, 22, 27 |- |[[Ivo-Ernesto Reinok|Ivo–Ernesto Reinok]] |Margus Uniloo (FMR, [[Guy Fawkes]]) |2016–2017, 2022–2023 |15–18, 27, 29 |- |[[Klaudia Tiitsmaa]] |Kioko Veega |2017–2018, 2022–2023 |18–19, 28–29 |- |[[Nora Reinsalu]] |Sandra Pronks |2025–2026 |33–34 |} == Tegelaskujude iseloomustused == '''Kättemaksukontori eradetektiivid''' * '''Frida Arrak''' (endine Idasaar) (hooajad 1–9, 20, 34) – endine politsei mõrvagrupi liige, hilisem eradetektiiv. Eriti läbinägelik ja taiplik daam, keda loomupärane nutikus ei jäta maha ka kõige keerulisemates olukordades – olgu see näiteks välkarmumine või mõni meditsiiniline juhtum. Lahutatud, õigemini mahajäetud ja seetõttu uute tutvuste loomisel ülimalt ettevaatlik. Ta oli armunud Härra Hurmurisse (Mart Mesilasse) ja Politseimajor Rein Pihelgasse. Selle eest on sattunud mitmetesse segadustesse. Pärast Kättemaksukontorist lahkumist läks Indiasse ja hakkas usklikuks. Praegu Püha Neitsi Kloostri nunn. Huvialad: lugemine ja erialane töö. Frida asutatud on Kättemaksukontor. Fridal oli lapsepõlvest jäänud tuhkrute foobia. * '''Marion Pärn''' (hooajad 1–30, 34) – Kättemaksukontori teine asutaja. Väga romantilise meelelaadiga ja väga naiselik. Ei loobu unistamast oma härra Õigest, igatseb abielluda ja saada lapsi, kuid paraku kisub alatasa kõik viltu. Kõigest hoolimata usub, et Saatusekirjutajal on tema rolli jaoks varuks õnnelik lõpp. Kergesti armuv. Isegi liiga kergesti, mis on teda tihti ekstreemsetesse olukordadesse viinud. Kalduvus armuda just pahelistesse tüüpidesse. Siiski on tal ka eluarmastus – Aleksander. Huvialad: lõhnad, kaunid rõivad, poodlemine, Facebook, seks ja autod. * '''Häidi Õigepaulus''' (hooajad 1–10, 20, 34) – Frida eksmehe naine. Häidi on enesekindel, julge ja nahaalne. Teab oma väärtust ja oskab seda meeste puhul hästi ära kasutada. Häidil on ka varjupool – kriminaalne minevik, mis on jäänud õiguskaitseorganitele siiamaani teadmata. Tema asumine eradetektiiviks on Frida soov, kusjuures ei ole aru saada, kas Frida teeb seda kättemaksust või kaastundest. Häidi huvialad: kiired ja võimsad mootorrattad, rikkad mehed, kallid ehted. Seega on tal Marioniga küll palju ühist, kuid paraku toob see kaasa hoopis konflikte. Martin ja Häidi leppisid reisil Marioni, Freya ja Victoria-Rosaliega ära ja jäid koos tütrega Londonisse elama. Ilmus välja viis aastat hiljem, teda palgati maali varastama aga sattus kokku luureagendi juhiga, nad armusid. Osa lõpus Häidi lahkub Eestist. * '''Freya Narvik''' (endine Idasaar) (hooajad 10–32, 34) – füüsikainstituudi vanemteadur, 42-aastane, Frida noorem õde. Tüüpiline teadlane – veidi hajameelne, eraelus saamatu ja endasse süüvinud. Väljendab harva emotsioone, mistõttu Marion ja Häidi hakkavad teda selja taga kutsuma Kuivikuks. Hobideks ''taiji'' ja matkamine looduses. Pärast Frida lahkumist saab Freyast Kättemaksukontori kaasomanik. Tahab bürood sulgeda, kuid tõmmatakse kaasa ohtlikku intriigi, mis lõpeb talle väga traagiliselt. See muudab Freya arvamust detektiivitöösse ja temast saab Kättemaksukontori uus võitlushimuline juht. Õige pea selgub, et daam saab selle tööga suurepäraselt hakkama. Juhtumiste lahendamisel võtab tihti appi füüsika ja muud fundamentaalteadused. Tema peamiseks elusihiks saab kurjategijate tabamine ja trellide taha suunamine. Pärast oma abikaasa, Emiliga, kokkusaamist ja temaga seotud juhtumi lahendamist, läksid nad koos laborisse tööle. * '''Kirke Klein''' (hooajad 10–13) – äsja politseikooli lõpetanud nooremuurija, kelle ülimaks unistuseks on pääseda operatiivtööle mõrvagruppi. Lõpuks avanebki tal selleks võimalus Rainis Sõbra paarilisena, kuid liigse ülipüüdlikkuse tõttu sooritab ta teo, mille tagajärjed on ootamatud. Kirke on kaunis ja väga naiselik, kuid ka liigselt äärmustesse kalduv ja teatud mõttes vaimne huligaan, seega olid edasised süžeepöörded vaatajate jaoks põnevad, üllatavad ja väga lõbusad. Kirke jättis Kättemaksukontori ja läks kalifaadi naftapumba turvatöötajaks. * '''Luna Haab''' (hooajad 14–25, 29) – algul ei taha detektiivitööst kuuldagi, aga kui teda ootab ees valik, kas vangla või detektiivitöö, otsustab ta heade poolele üle tulla. Temast saab Kirke asemele kolmas detektiiv. Luna on tänavatüdruk, kes oskab tulla toime näiteks seifide muukimise ja üliosavate vargustega. Luna on ka üsna maskuliinne naine, sest teda vägistas ta kasuisa ja selle tõttu ei taha ta enam naiseks olemisest esialgu midagi kuulda. Tema asemele tuli Lumi-Lee, sest Luna kehastaja jäi päriselus lapseootele. * '''Lumi-Lee Aigo''' (hooajad 25–34) – miljonäri tütar, kes ei ole elus veel midagi teinud ning kelle isa sunnib teda päriseluga kohanema. Mitte just lumehelbeke, aga ärahellitatud pirtsakas plika, keda hakatakse ümber kasvatama. Tüdruk hakkab tasapisi Kättemaksukontorisse sisse elama, kuigi ei Freya ega Marion talle seda just ülemäära lihtsaks tee. Detektiividega kohtus ta tänu väikesele intsidendile liikluses. Peale selle oli jäänud Lumi-Lee vahele narkootikumidega. Temast sai Luna asemel kolmas detektiiv. * '''Barbara Laando''' (hooajad 31–34) – nutikas ja enesekindel naine, kellel on taust advokaadina ning hiljem ka detektiivina. Ta on sihikindel, teravmeelne ja ei karda ebamugavaid küsimusi esitada. Barbara astub alati julgelt oma tõekspidamiste eest välja, eriti kui tegemist on naiste õiguste kaitsmisega. Kuigi ta võib esmapilgul tunduda külm või kahtlustäratav, peitub tema tugeva fassaadi taga soe süda ja õiglustunne. Tema taust ja kogemused annavad Kättemaksukontorile uue hingamise ning lisavad meeskonda küpsust ja tasakaalu. Algul läbisaamine Lumi–Leega polnud kiita, kuid aja jooksul said naised omavahel sõpradeks ja headeks kolleegideks. * '''Madis Toor''' (hooajad 29–34) – heatahtlik, veidi kohmakas, kuid südamlik mees, kellel on kunagine näitlejataust. Ta on otsekohene, vahel veidi aeglase taibuga, kuid alati siiras ja abivalmis. Madis ei pruugi olla klassikaline detektiiv, kuid tema lojaalsus, huumorimeel ja võime inimesi lugeda teevad temast väärtusliku meeskonnaliikme. Ta on Lumi-Lee elukaaslane ning toob Kättemaksukontorisse soojust ja inimlikkust, olles hea tasakaal keerukamate ja temperamentsemate kolleegide kõrval. <big>'''Politseiuurijad'''</big> * '''Tiit Marvel''' (hooajad 5–34) – väga tõsise ja praktilise ellusuhtumisega uurija. Pärast kooli lõpetamist töötas Rakveres, kuid pärast hiilgavat piinakambriga seotud sarimõrva paljastamist viidi rotatsiooni korras Tallinna. Olemuselt pedant, mis tähendab, et talle ei meeldi, kui keegi oma nina tema asjadesse topib. Pikka aega põhimõtteline vanapoiss kuid hiljem asub koosellu poemüüja Tuulikki Navesiga. Kättemaksukontori kaunitaridesse suhtub tõrjuvalt, kuid Marion suudab pikapeale tema suhtumist muuta. On olnud Freyasse ja Marioni armunud, kuid lõpuks armub Selenesse ja saab temaga lapse, püüdes muuta Selene arvamust, et nende laps peaks elama sooneutraalses ühiskonnas. Huvialad puuduvad (samas ei suuda ta iial ära öelda sumoturniiri jälgimisest ja tantsimisest). Selene sundis Tiitu veganiks hakkama. Kui Sander Pronks aga liha söömisega vahele jäi (ta oli vegan), otsustasid Selene ja Tiit taas liha sööma hakata. * '''Rainis Sõber''' (hooajad 10–15, 20) – noor nägus mees, kes suundus pärast politseikooli lõpetamist maailma tundmaõppimise eesmärgil vabatahtlikult Afganistani. Veetis seal 2 aastat ja langes taliibide kätte vangi. Imekombel suutis nende käest põgeneda, kuid pärast seda põeb posttraumaatilist sündroomi, mis avaldub väga erinevate hirmude näol. Pärast teenistust Afganistanis asub tööle Põhja Prefektuuri uurijaks, Tiit Marveli käe alla, kes temaga kurja vaeva näeb, kuna Rainis ei pea kinni töödistsipliinist ja tema uurimismeetodid ei mahu seaduse piiridesse. Lisaks on noormehe elustiil enesehävituslik. Rainise peamisteks hobideks on autode tuunimine ja heegeldamine. * '''Rasmus Uuber''' (hooajad 16–17) – Rainise sugulane, kes asub otse politseikoolist Rainise asemele Tiidu partneriks. Rasmus on sunnitud Põhja Prefektuuris töötama, kuid ei protesti selle vastu. Rasmus teeb põhjalikku tööd, saades vastutasuks kiituseid Selenelt. Rasmus ei püsi Tiidu kõrval kaua ja varsti tõstetakse ta presidendi kaitsemeeskonda ja tema koha saab endale lapseootel Sonja Maango. * '''Karl Suur''' (hooajad 8–9) – noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunatakse teenistuskohustuste rikkumise tõttu tööle kriminaalpolitseisse. Esialgu õhkub tema suhtumisest oma uutesse mõrvagrupi kolleegidesse igal sammul üleolekut, kuid peagi avastab ta, et uus ametipost on tegelikult õnnistus, kuna viib ta kokku Kättemaksukontoriga ja märksa ohtlikuma, vastuolulisema, kohati ka seaduse piirimail balansseeriva politseitööga. Suhted Kättemaksukontoriga on aga keerulised nii professionaalsel kui isiklikul tasandil, sest Karl ei suuda otsustada, kas see, mida ta Häidi vastu tunneb, on viha või armastus. Lihtsamaks ei tee asja ka Karli ego, millel on raskusi etteantud raamidesse ära mahtumisega. Selles võib aga juba süüdistada perekond Suurt, kes oma pisipojale nime valides otsustasid eeskuju võtta just kuulsast frankide kuningast Karl Suurest. * '''Kaspar Tuvi''' (hooajad 1–5, 9, 17–18, 20, 26, 34) – püüdlik, heatahtlik ja nutikas, kuid vahel lapselikult emotsionaalne politseiuurija. Töötas paar aastat mõrvagrupis Gerthi partneri ja alluvana, kellega nad mõnedest lahkarvamustest hoolimata siiski peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu suured sõbrad olid. Erinevalt Gerthist elab Kaspar aga siiani koos emaga ja pole paljudest katsetest hoolimata suutnud eluarmastust veel leida. On asutanud koos Gerthiga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Gerth Maango''' (hooajad 1–5, 9, 17, 20, 26, 34) – sihikindel, range ja kohusetundlik endine politseiuurija, kes paistab silma oma pedantsuse ja kindlameelsusega. Teda iseloomustab tugev õiglustunne, sirgjoonelisus ja mõnevõrra vanamoodne maailmavaade. Gerth ei karda konflikte, seisab alati tõe eest ja tegutseb sageli jõuliselt, ent õiglaselt. Kuigi ta võib näida karm, peitub selle fassaadi taga soe süda – eriti näha tema pühendumuses perele ja abikaasale Sonjale. Gerth on Kättemaksukontori üks meeldejäävamaid tegelasi, kelle kohalolek tõi sarja nii tõsidust kui ka meelelahutuslikku karikatuursust. Enne, kui ta aga kaaskolleegi Sonja Sädega 2011. aastal abiellus ja maale rantšot pidama asus, töötas ta mõrvagrupis mõnda aega nii Frida alluva, kui ka Kaspari ülemusena, kellest viimasega oli ta mõnedest lahkarvamustest ja ajutistest vimmadest hoolimata peamiselt sarnase huvi tõttu märuli- ja õudusfilmide vastu siiski suur sõber. Lojaalsusest hoolimata ei puudunud ka Gerthil soov ametipostil karjääri teha, ihaldades juba pikemat aega komissari kohta, mis oli aga Rein Pihelga Tallinna saabumisega tema eest ära napsatud. Ei sallinud ta ka oma endist ülemust Fridat, ega üleüldiselt Kättemaksukontorit, kes nende eest oma tegutsemisega pidevalt nii-öelda “töö ära võtsid”. Ta on aastate jooksul saanud seitsme lapse isaks, kellest kaks paari on kaksikud ja ülejäänud kolmikud. Peale selle peab ta linnas ka vagurat kuid võrdlemisi hinnatud lillepoodi, mis tema sõnutsi ei ole aga võrreldavgi “vanade heade aegadega” politseis. On asutanud koos Kaspariga eradetektiivibüroo Kättemaksukontor 2, mis ei püsinud kaua. * '''Rein Pihelgas (härra Korralik)''' (hooajad 4–9) – Põhja prefektuuri komissar. Töötas pikki aastaid Pärnus, kuid kutsuti Tallinna oma kogemusi jagama. Kunagine Frida kolleeg – töötasid koos miilitsas. Oli 25 aastat tagasi Fridast sügavalt sisse võetud, kuid paraku ei tulnud tõsisemast suhtest midagi välja. Nüüd, pärast paljusid aastaid, avastab Rein ehmatusega, et tunded Frida vastu ei ole kuhugi kadunud. Rein sõidab aga nädalavahetuseti Pärnu lähedale maakoju, oma naise juurde. Reinu hüütakse major Pihelgaks, Kättemaksukontoris kasutatakse aga Härra Korraliku hüüdnime. Läheb hiljem pensionile. * '''Sander Pronks''' (hooajad 18, 21–34) – pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. Endine Narva politseiuurija. Ta oli armunud Kioko Veegasse, kui Kättemaksukontor kord üht juhtumit Narvas lahendamas käis. Sander saabus Narvast perekondlikel põhjustel Tallinna tööle. Sander töötab Selene alluvuses Tiidu partnerina ja on algul radikaalne täistaimetoitlane, kuid muudab toitumisharjumusi, kui tema tüdruksõber ähvardab ta maha jätta. Ta on pühendunud ja usaldusväärne, sageli abivalmis ning valmis meeskonda toetama. Sandril on tugev õiglustunne ning ta püüab alati tegutseda ausalt ja õiglaselt. Kuigi ta ei pruugi olla sarja kõige säravam või ekstsentrilisem tegelane, on ta oluline ja usaldusväärne osa uurijate tiimist. * '''Sonja Maango (endine Säde)''' (hooajad 3–6, 17) – kriminalist, kes töötab politsei laboris. Koos Gerth Maangoga on neil lapsed, kes on kaksikud ja kolmikud. See sai ka hiljem põhjuseks, miks Gerth lahkus seriaalist. Sonja seevastu on aga endiselt mõnes osas ilmunud. Sonja Maango on väga painduva kehaga ja tugev akrobaatikas. Tänu sellele päästis ta Gerthi ja Kaspari Pommimehe lõksust juhtumis "Pommimees". Olemuselt on ta julge, uudishimulik ja seiklushimulik. Hüüdnime "Spetsialist-kriminalist-Säde" andis Sonjale tema abikaasa Gerth. * '''Selene Kronk''' (hooajad 14–23, on mainitud hilisemates hooaegades) – Pärnust pealinna prefektiks toodud naispolitseinik, mõrvagrupi ülemus. Eriti karm ja kõva häälega, meeste suhtes õiglaselt skeptiline. Peamised meetodid alluvate uurijatega suhtlemisel on käega lapiti vastu lauda peksmine ja "Hopp-hopp-hopp!" karjumine. Talle ei meeldi, kui Kättemaksukontor on uurimistel politseist edukam. Politsei koostöölepingu Kättemaksukontoriga on ta korduvalt puruks rebinud, kuid hiljem lepingu siiski taastanud. * '''Joosep Liblik''' (hooajad 31–34) – saabub 31. hooajal Tallinna praktikandina tööle Tiidu ja Sander juurde. Sander teda aga ei salli, Tiidul pole tema vastu midagi. Armub ära Lumi-Leesse, kui teda esimest korda näeb. Üritab mitu korda enda tundeid talle avaldada, kuid tulutult. Lõpuks saab sellega hakkama, kuid Madis sekkub vahele. Nii lähevad Lumi-Lee ja Joosepi teed lahku. Ta lahkub praktikandi ametikohalt. Ilmub uuesti välja nii 32. kui ka 33. hooaja juhtumitega seoses. <big>'''Muud tegelaskujud, kõrvaltegelased'''</big> * '''Kaur Moks''' (hooajad 1–10, 20–21, 23, 25, 28) – Marioni endine ülemus. Väga mitmekülgsete omaduste ja annetega mees. Figaro ja Casanova ühtekokku – tohutult armusuhteid. Samuti on tal ridamisi palju ameteid, mis kõik kestavad lühikest perioodi. Aja jooksul on ta muutunud Kättemaksukontori asendamatuks abiliseks. Valdab erakordset näitlejameisterlikkust ning vastavalt vajadusele võib mängida keda tahes – isegi omaenda isa. Moraalselt paraku seisab nõrgal platvormil. Huvialad: naised, naised ja veel kord naised. * '''Aleksander Vesper''' (hooajad 3–5, 8–9, 11, 13–19, 22–23, 25–27, 34) – edukas aktsionär, kellest sai Marioni suur armastus. Mees on üles kasvanud küllaltki kitsastes oludes, kuid sunnitud end ise üles töötama. Paraku tekib tema finantsides suur langus, millest ajendatuna teeb ta koostööd kurikael Morten Wilhelmssoniga. Selle käigus reedab ta Marioni. Aleksandri armastus Marioni vastu oli aga siiras ning aja möödudes suutis naine talle andestada. Nende suhe on läbi hooaegade kujunenud vahelduva eduga. Siiski kipub Aleksander rohkem välja ilmuma just siis, kui ta Marioni abi vajab. * '''Mart Mesilane (härra Hurmur)''' (hooajad 2–3, 5, 8–9, 15–17, 20, 22, 27, 29) – iga keskmise naise unistus: ta on sarmikas, jõukas ja edukas anestesioloog. Vestluskaaslane, kellega saab rääkida liblikatest, tähtedest, entomoloogiast ning astronoomiast. Huvialadeks on veel ooper ja rabamatkad. Fridaga kohtus härra Hurmur Pärnus, kuhu ta oli sõitnud pärast oma naise matuseid närve puhkama. Mart armus Fridasse hetkega ja tegi talle sama kiiresti ka abieluettepaneku. Enne kui Frida aga oma jah-sõna ütles, sai ta aru, et leinav mees näeb temas oma kadunud abikaasat, ja tegi kurbusega kihlusele lõpu. Mart oli esiti Frida ohtlikust elust šokeeritud, kord sattus Mart nägema, kuidas Morten Wilhelmsson Fridat piinas. Ent pikapeale hakkas meest Frida seiklusterohke elu lummama ja ta sai aru, et naine on siiski ta südame vangistanud. Kui Frida läheb Prantsusmaale kloostrisse nunnaks, leiab Mart endale uue kaaslase: Frida õe Freya, kes samuti kipub teda töö tõttu unarusse jätma, kuid sellegipoolest on ta Freyaga kihlatud. * '''Daniel Frank''' (hooajad 11–12) – mees, kes pole algul just Marioni maitse, eelkõige sellepärast, et ta pole rikas ja sõidab vana autoga. Marioni üllatuseks selgub, et Daniel polegi tegelikult vaene. Hiljem peab Marion töö huvides Danieli kahtlustama ühes kuriteos. Daniel viimast Marionile ei tahtnud andestada. Lõpuks olid tulemas pulmad, mis ikkagi ei toimunud, kuna Marion ei suutnud otsustada meeste vahel, keda tal tol ajal lausa kolm oli. * '''Martin Arrak''' (hooajad 1–3, 5–7, 10, 33) – Frida eksabikaasa ja hiljem ka Häidi eksmees. Martin ja Frida tutvusid keset tõsist politseitööd, kui Fridale anti korraldus rannas päikest nautiv nägus meesterahvas arreteerida. Nagu hiljem selgus, ei olnud tegemist mitte puhkehetkelt tabatud maffiapealikuga, vaid Frida kolleegide naljaga. Fridal oli eksimuse pärast kohutavalt piinlik, ta üritas muudkui Martini ees vabandada ja nii nad armusidki. Martin jättis Frida maha liigse töönarkomaania tõttu. Keskeakriisis Martin tutvus Fridast poole noorema Hädiga. Häidi lapse hooldusõigused on Martinil, kuid viimane ei tea seda, et ta pole lapse bioloogiline isa. Hiljem sai Martin sellest ka teada. 33. hooajal ilmub ta uuesti välja ja palub detektiividelt abi ühe maali varastamise asjus ja kuulus a kunstniku leidmisega. Barbarast saab Martini turvaja, mis kukub välja halvasti. * '''Emil Narvik''' (hooajad 10, 32) – Freya abikaasa, kelle tappis sekretär Milana Luuve. Põhjus oli selles, et Freya ja Emil olid õnnelikus abielus. Ta kohtus Freyaga Tartu Ülikoolis füüsikat õppides. Nad armuvad ja elavad koos, saavad ka lapsed. Freya "kohtus" Emiliga juhtumis "Bermuuda kolmnurk". Kuid Emil ilmus 32. hooajal välja, samuti Freya ja ka Milana Luuve. Selgus, et Emil pidi ennast varjama. Hiljem saadi kurjategijad kätte ja Emil läks koos Freyaga laborisse tööle ja asi sai lahendatud. * '''Tiiu ja Kalju Pärn''' (hooajad 2, 8, 16, 24, 26, 28, 30, 34) – Marioni vanemad, kes on ilmunud välja siis, kui tood on hädas olnud. Kättemaksukontor on neid korduvalt aidanud. * '''Ivi Pihelgas''' (hooajad 6–9) – Ivi on Rein Pihelga abikaasa, kes on pidanud mitmel korral arveid klaarima Fridaga, kui ta sattus peale nende koosolemisele. * '''Kioko Veega''' (hooajad 18–19, 28–29) – advokaat, kes tegeleb igasuguste asjadega, viimati abieluga seotud asjadega. Ta on nutikas, entusiastlik, rõõmsameelne, tüdrukulik ja kiire taibuga noor advokaat. Temast saab Luna hea sõbranna, ometi oli Kioko sunnitud Lunat ära kasutama oma lapse, Reena, nimel. Freya teda täielikult ei usalda, hiljem selgubki et Kioko on naisi kurjalt ära kasutanud. Varastati Kioko laps, siis kui ta oli oma mehe ja lapsega reisil. Ta palkab Kättemaksukontori, kuid sedamööda, kuidas selgub tema valelikkus, kaotab Kioko Kättemaksukontori usalduse. Kuid siis saavad nad ühiste jõupingutustega kätte Ämbliku, kes oli Kiokot valetama sundinud, ja Kättemaksukontor hakkab teda jälle usaldama. Kioko ilmub paari aasta möödudes jälle välja ja mässib ennast ühte juhtumisse. Ta armub sellega seoses Margus Unilooga, kes osutub kurjategijaks. Oli abiks detektiividele, kui Marion oli Aleksandriga reisil. * '''Sergei Hämaläinen''' (hooajad 3–4, 9, 12, 15, 17, 20–22, 24, 29, 32–33) – Kättemaksukontori detektiividele ja politseile tuttav asotsiaal, kes ilmub mõningate juhtumite käigus välja. * '''Armin Eila''' (hooajad 1, 4, 11–12, 16, 32) – õlise maikaga kelm, kelle korteris elas Marion üürilisena enne detektiiviks hakkamist. On olnud seotud mitme kuriteoga ja on vana tuttav detektiividele. * '''Hardi Noova (endine Taavidson)''' (hooajad 9, 11, 17, 22–23, 27, 34) – karismaatiline ja nutikas hüpnotisöör, kelle oskused mõjutada inimeste mõtteid ja käitumist teevad temast ohtliku ja ettearvamatu tegelase. Tema manipuleerimisvõimed keeravad pea peale paljude Kättemaksukontori tegelaste plaanid ning toovad sarja palju pinget ja draamat. Samas on Hardi karakteri all peidus ka salapära ja sügavust, mis muudab ta keeruliseks ja huvitavaks vastaseks. Puutub nii mõnigi kord Kättemaksukontoriga kokku. * '''Margus Uniloo (FMR, Guy Fawkes)''' (hooajad 15–18, 27, 29) – kõrge IQ-ga häkker ja psühhopaat. Ta õhutas noori inimesi massiliselt enesetappudele ja oli sarimõrvar, kes jättis mõrvapaigale maha enda IQ numbri, kuid siiski võitis ta Luna usalduse ja oleks vabadusse pääsenud haiglast. Margus aitas otsida üles Lunal oma vanemad. * '''Pavel Lust''' (hooajad 14–15, 17–19, 22, 27) – Pavel on Narvast pärit narkomaan. Temast on saanud türann, kes oma naisega vägivallatseb. Küll aga suudab ta end sammhaaval parandada ning armastus Tuulikki vastu motiveerib teda asotsiaali saatusest välja astuma. Ka Tuulikki muutub tema suhtes julgemaks ja näitab rohkem iseloomu välja. On seotud olnud mitmete kuritegudega ja ka Kättemaksukontoriga. * '''Tuulikki Lust (endine Tuulikki Naves)''' (hooajad 14–16, 18–19, 22, 27) – Narvast pärit, vägivaldse mehe käest Tallinna põgenenud naine, kes alustas pealinnas uut elu uue identiteediga. Tuulikki satub enese teadmata suure spioonivõrgustiku teele. Poemüüjana töötades kohtus ta Tiit Marveliga, kes naise enda kaitse alla võttis. Tuulikki on väga hooliv ja armastav. Ta koguni suudab armastada samaaegselt nii uut elukaaslast Tiit Marvelit kui ka oma endist mees Pavel Lusti. Lõpuks otsustab ta siiski Pavel Lusti kasuks, kes on lubanud ennast parandada. Kuid Paveliga probleemid jätkuvad. Pavel on saanud üleöö rikkaks. Koos Tuulikkiga peeti kohvikuid üle Eesti–Lustlikud Lõunad. Lõpuks siiski selgub, et Pavel on mässinud ennast jälle sisse sinna, kuhu poleks vaja olnud. * '''Sandra Pronks''' (hooajad 33–34) – Sandri õde, kes Sandrile ise meelt mööda aga pole. Sandra satub Kättemaksukontorisse juhuse käigus ühe juhtumiga seoses. == Hooajad ja osad == === 1. hooaeg, kevad 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="4" | |01 |01 |30.04.2009 |Inglid ja närukaelad |- |02 |02 |07.05.2009 |Kirst |- |03 |03 |21.05.2009 |Kulturist ja kummipuu |- |04 |04 |28.05.2009 |Strippar |} === 2. hooaeg, sügis 2009 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |05 |01 |01.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 1 |- |06 |02 |08.10.2009 |Vennad lõvisüdamed 2 |- |07 |03 |15.10.2009 |Modellid ja nohikud |- |08 |04 |22.10.2009 |Kui mu ema on armunud |- |09 |05 |29.10.2009 |Mees, kes tahtis naisele kasukat |- |10 |06 |05.11.2009 |Härra Hurmur 1 |- |11 |07 |12.11.2009 |Härra Hurmur 2 |- |12 |08 |19.11.2009 |Peaaegu täiuslik mõrv |- |13 |09 |26.11.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 1 |- |14 |10 |03.12.2009 |Mees, kes ei osanud suureks kasvada 2 |- |15 |11 |10.12.2009 |Juhukülalised 1 |- |16 |12 |17.12.2009 |Juhukülalised 2 |} === 3. hooaeg, kevad 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |17 |01 |11.03.2010 |Produkt |- |18 |02 |18.03.2010 |Tugevad naised |- |19 |03 |25.03.2010 |Sinine Draakon |- |20 |04 |01.04.2010 |Kõlbeline laostumine |- |21 |05 |08.04.2010 |Lõpetamata pala suupillile |- |22 |06 |15.04.2010 |Seif |- |23 |07 |22.04.2010 |Kuldmees |- |24 |08 |29.04.2010 |Pereäri |- |25 |09 |06.05.2010 |Illusioon 1 |- |26 |10 |13.05.2010 |Illusioon 2 |- |27 |11 |20.05.2010 |Kadunud tüdruk 1 |- |28 |12 |27.05.2010 |Kadunud tüdruk 2 |} === 4. hooaeg, sügis 2010 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |29 |01 |09.09.2010 |Pommimees 1 |- |30 |02 |16.09.2010 |Pommimees 2 |- |31 |03 |23.09.2010 |Virtuaalsed ohud |- |32 |04 |30.09.2010 |Neli tislerit |- |33 |05 |07.10.2010 |Kuidas vähendada mehe intelligentsi? |- |34 |06 |14.10.2010 |Liiga vana |- |35 |07 |21.10.2010 |Kummitused 1 |- |36 |08 |28.10.2010 |Kummitused 2 |- |37 |09 |04.11.2010 |Uuestisünd 1 |- |38 |10 |11.11.2010 |Uuestisünd 2 |- |39 |11 |18.11.2010 |Kuidas taastada tundeid? |- |40 |12 |25.11.2010 |Patsient |} === 5. hooaeg, kevad 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |41 |01 |03.03.2011 |Õnnelik enesetapja |- |42 |02 |10.03.2011 |Piinakamber 1 |- |43 |03 |17.03.2011 |Piinakamber 2 |- |44 |04 |24.03.2011 |Bordell 1 |- |45 |05 |31.03.2011 |Bordell 2 |- |46 |06 |07.04.2011 |Väike must kleit |- |47 |07 |14.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 1 |- |48 |08 |21.04.2011 |Surnud mehe kättemaks 2 |- |49 |09 |28.04.2011 |Vinged vennad 1 |- |50 |10 |19.05.2011 |Vinged vennad 2 |- |51 |11 |26.05.2011 |Tasuja 1 |- |52 |12 |02.06.2011 |Tasuja 2 |} === 6. hooaeg, sügis 2011 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |53 |01 |08.09.2011 |Kaelakeeafäär |- |54 |02 |15.09.2011 |Uskumise küsimus 1 |- |55 |03 |22.09.2011 |Uskumise küsimus 2 |- |56 |04 |29.09.2011 |Blondid 1 |- |57 |05 |06.10.2011 |Blondid 2 |- |58 |06 |13.10.2011 |Lilleäri 1 |- |59 |07 |20.10.2011 |Lilleäri 2 |- |60 |08 |27.10.2011 |Aardekütid 1 |- |61 |09 |03.11.2011 |Aardekütid 2 |- |62 |10 |10.11.2011 |Aardekütid 3 |- |63 |11 |17.11.2011 |Näivuse seadus 1 |- |64 |12 |24.11.2011 |Näivuse seadus 2 |} === 7. hooaeg, kevad 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |65 |01 |08.03.2012 |Tiigrijaht 1 |- |66 |02 |15.03.2012 |Tiigrijaht 2 |- |67 |03 |22.03.2012 |Stringiteooria 1 |- |68 |04 |29.03.2012 |Stringiteooria 2 |- |69 |05 |05.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 1 |- |70 |06 |12.04.2012 |Kangelaseks vastu tahtmist 2 |- |71 |07 |19.04.2012 |Organiäri 1 |- |72 |08 |26.04.2012 |Organiäri 2 |- |73 |09 |03.05.2012 |Elu pärast surma 1 |- |74 |10 |10.05.2012 |Elu pärast surma 2 |- |75 |11 |17.05.2012 |Lähedased võõrad 1 |- |76 |12 |24.05.2012 |Lähedased võõrad 2 |} === 8. hooaeg, sügis 2012 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |77 |01 |13.09.2012 |Libahunt 1 |- |78 |02 |20.09.2012 |Libahunt 2 |- |79 |03 |27.09.2012 |Lahutus Eesti moodi 1 |- |80 |04 |04.10.2012 |Lahutus Eesti moodi 2 |- |81 |05 |11.10.2012 |Maastik laibaga 1 |- |82 |06 |18.10.2012 |Maastik laibaga 2 |- |83 |07 |25.10.2012 |Varjud minevikust 1 |- |84 |08 |01.11.2012 |Varjud minevikust 2 |- |85 |09 |08.11.2012 |Sulid ja geeniused 1 |- |86 |10 |15.11.2012 |Sulid ja geeniused 2 |- |87 |11 |22.11.2012 |Patuoinas 1 |- |88 |12 |29.11.2012 |Patuoinas 2 |} === 9. hooaeg, kevad 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |89 |01 |14.03.2013 |Teadmata kadunud 1 |- |90 |02 |21.03.2013 |Teadmata kadunud 2 |- |91 |03 |28.03.2013 |Läbitantsitud kingad 1 |- |92 |04 |04.04.2013 |Läbitantsitud kingad 2 |- |93 |05 |11.04.2013 |Minimissid 1 |- |94 |06 |18.04.2013 |Minimissid 2 |- |95 |07 |25.04.2013 |Ilusad silmad 1 |- |96 |08 |02.05.2013 |Ilusad silmad 2 |- |97 |09 |09.05.2013 |Dopingukütid 1 |- |98 |10 |16.05.2013 |Dopingukütid 2 |- |99 |11 |23.05.2013 |Peata ratsanik 1 |- |100 |12 |30.05.2013 |Peata ratsanik 2 |} === 10. hooaeg, sügis 2013 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |101 |01 |12.09.2013 |Absoluutne võim 1 |- |102 |02 |19.09.2013 |Absoluutne võim 2 |- |103 |03 |26.09.2013 |Vahendeid valimata 1 |- |104 |04 |03.10.2013 |Vahendeid valimata 2 |- |105 |05 |10.10.2013 |Päikesest lummatud 1 |- |106 |06 |17.10.2013 |Päikesest lummatud 2 |- |107 |07 |24.10.2013 |Õnne valem 1 |- |108 |08 |31.10.2013 |Õnne valem 2 |- |109 |09 |07.11.2013 |Hõbekõri 1 |- |110 |10 |14.11.2013 |Hõbekõri 2 |- |111 |11 |21.11.2013 |Elusalt või surnult 1 |- |112 |12 |28.11.2013 |Elusalt või surnult 2 |} === 11. hooaeg, kevad 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |113 |01 |27.02.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 1 |- |114 |02 |06.03.2014 |Kuidas miljonäri ära tunda 2 |- |115 |03 |13.03.2014 |Kasutatud autod 1 |- |116 |04 |20.03.2014 |Kasutatud autod 2 |- |117 |05 |27.03.2014 |Õuduste maja 1 |- |118 |06 |03.04.2014 |Õuduste maja 2 |- |119 |07 |10.04.2014 |Olematud mõrvad 1 |- |120 |08 |17.04.2014 |Olematud mõrvad 2 |- |121 |09 |24.04.2014 |Surm à la carte 1 |- |122 |10 |01.05.2014 |Surm à la carte 2 |- |123 |11 |08.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 1 |- |124 |12 |15.05.2014 |Võrrand kahe tundmatuga 2 |- |125 |13 |22.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 1 |- |126 |14 |29.05.2014 |Tulnukad ja miljonärid 2 |} === 12. hooaeg, sügis 2014 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |127 |01 |11.09.2014 |Ükskord Ameerikas 1 |- |128 |02 |18.09.2014 |Ükskord Ameerikas 2 |- |129 |03 |25.09.2014 |Hirmu vald 1 |- |130 |04 |02.10.2014 |Hirmu vald 2 |- |131 |05 |09.10.2014 |Pärandus 1 |- |132 |06 |16.10.2014 |Pärandus 2 |- |133 |07 |23.10.2014 |Armastuse algoritmid 1 |- |134 |08 |30.10.2014 |Armastuse algoritmid 2 |- |135 |09 |06.11.2014 |Küsi surnutelt 1 |- |136 |10 |13.11.2014 |Küsi surnutelt 2 |- |137 |11 |20.11.2014 |Kassi-hiire mäng 1 |- |138 |12 |27.11.2014 |Kassi-hiire mäng 2 |} === 13. hooaeg, kevad 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |139 |01 |05.03.2015 |Muusikamõrvad 1 |- |140 |02 |12.03.2015 |Muusikamõrvad 2 |- |141 |03 |19.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 1 |- |142 |04 |26.03.2015 |Juhuslikkuse printsiip 2 |- |143 |05 |02.04.2015 |Lõvitüdrukud 1 |- |144 |06 |09.04.2015 |Lõvitüdrukud 2 |- |145 |07 |16.04.2015 |Veri on paksem kui piim 1 |- |146 |08 |23.04.2015 |Veri on paksem kui piim 2 |- |147 |09 |30.04.2015 |Patt 1 |- |148 |10 |07.05.2015 |Patt 2 |- |149 |11 |14.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 1 |- |150 |12 |21.05.2015 |Mõrvad mõttejõul 2 |} === 14. hooaeg, sügis 2015 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |151 |01 |10.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 1 |- |152 |02 |17.09.2015 |Tüdruk, kes teadis 2 |- |153 |03 |24.09.2015 |Spioonimängud 1 |- |154 |04 |01.10.2015 |Spioonimängud 2 |- |155 |05 |08.10.2015 |Nõiutud 1 |- |156 |06 |15.10.2015 |Nõiutud 2 |- |157 |07 |22.10.2015 |Koletise kättemaks 1 |- |158 |08 |29.10.2015 |Koletise kättemaks 2 |- |159 |09 |05.11.2015 |Lask 1 |- |160 |10 |12.11.2015 |Lask 2 |- |161 |11 |19.11.2015 |Poeedi surm 1 |- |162 |12 |26.11.2015 |Poeedi surm 2 |} === 15. hooaeg, kevad 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="14" | |163 |01 |25.02.2016 |Vandenõu 1 |- |164 |02 |03.03.2016 |Vandenõu 2 |- |165 |03 |10.03.2016 |Orjad ja dominad 1 |- |166 |04 |17.03.2016 |Orjad ja dominad 2 |- |167 |05 |24.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 1 |- |168 |06 |31.03.2016 |Tüdruk, keda polnud vaja 2 |- |169 |07 |07.04.2016 |12 sekundit 1 |- |170 |08 |14.04.2016 |12 sekundit 2 |- |171 |09 |21.04.2016 |Üliinimene 1 |- |172 |10 |28.04.2016 |Üliinimene 2 |- |173 |11 |05.05.2016 |Seadus on seadus 1 |- |174 |12 |12.05.2016 |Seadus on seadus 2 |- |175 |13 |19.05.2016 |Elust välja kirjutatud 1 |- |176 |14 |26.05.2016 |Elust välja kirjutatud 2 |} === 16. hooaeg, sügis 2016 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |177 |01 |08.09.2016 |Droonimõrvad 1 |- |178 |02 |15.09.2016 |Droonimõrvad 2 |- |179 |03 |22.09.2016 |Unetus 1 |- |180 |04 |29.09.2016 |Unetus 2 |- |181 |05 |06.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 1 |- |182 |06 |13.10.2016 |Viis motiivi mõrvaks 2 |- |183 |07 |20.10.2016 |Müsteerium 1 |- |184 |08 |27.10.2016 |Müsteerium 2 |- |185 |09 |03.11.2016 |Viikingiaare 1 |- |186 |10 |10.11.2016 |Viikingiaare 2 |- |187 |11 |17.11.2016 |Identiteedirööv 1 |- |188 |12 |24.11.2016 |Identiteedirööv 2 |} === 17. hooaeg, kevad 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |189 |01 |02.03.2017 |Bermuda kolmnurk 1 |- |190 |02 |09.03.2017 |Bermuda kolmnurk 2 |- |191 |03 |16.03.2017 |Surmav graatsia 1 |- |192 |04 |23.03.2017 |Surmav graatsia 2 |- |193 |05 |30.03.2017 |Röövitud 1 |- |194 |06 |06.04.2017 |Röövitud 2 |- |195 |07 |13.04.2017 |Alimendid 1 |- |196 |08 |20.04.2017 |Alimendid 2 |- |197 |09 |27.04.2017 |Igavene noorus 1 |- |198 |10 |04.05.2017 |Igavene noorus 2 |- |199 |11 |11.05.2017 |Tarbetud 1 |- |200 |12 |18.05.2017 |Tarbetud 2 |} === 18. hooaeg, sügis 2017 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |201 |01 |07.09.2017 |Tappev saladus 1 |- |202 |02 |14.09.2017 |Tappev saladus 2 |- |203 |03 |21.09.2017 |Kuldne liblikas 1 |- |204 |04 |28.09.2017 |Kuldne liblikas 2 |- |205 |05 |05.10.2017 |Kurjad klounid 1 |- |206 |06 |12.10.2017 |Kurjad klounid 2 |- |207 |07 |19.10.2017 |Piiri peal 1 |- |208 |08 |26.10.2017 |Piiri peal 2 |- |209 |09 |02.11.2017 |Vindicta 1 |- |210 |10 |09.11.2017 |Vindicta 2 |- |211 |11 |16.11.2017 |Reedetud 1 |- |212 |12 |23.11.2017 |Reedetud 2 |} === 19. hooaeg, kevad 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |213 |01 |08.03.2018 |Professori kadumine 1 |- |214 |02 |15.03.2018 |Professori kadumine 2 |- |215 |03 |22.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 1 |- |216 |04 |29.03.2018 |Operatsioon „Elussööt“ 2 |- |217 |05 |05.04.2018 |Ämblik 1 |- |218 |06 |12.04.2018 |Ämblik 2 |- |219 |07 |19.04.2018 |Ämblik 3 |- |220 |08 |26.04.2018 |Ämblik 4 |- |221 |09 |03.05.2018 |Ahistajad 1 |- |222 |10 |10.05.2018 |Ahistajad 2 |- |223 |11 |17.05.2018 |Mees ratastoolis 1 |- |224 |12 |24.05.2018 |Mees ratastoolis 2 |} === 20. hooaeg, sügis 2018 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |225 |01 |06.09.2018 |Arbuusidieet 1 |- |226 |02 |13.09.2018 |Arbuusidieet 2 |- |227 |03 |20.09.2018 |Surmalõks 1 |- |228 |04 |27.09.2018 |Surmalõks 2 |- |229 |05 |04.10.2018 |Stressipallid 1 |- |230 |06 |11.10.2018 |Stressipallid 2 |- |231 |07 |18.10.2018 |Vastasseis 1 |- |232 |08 |25.10.2018 |Vastasseis 2 |- |233 |09 |01.11.2018 |Sõjahaavad 1 |- |234 |10 |08.11.2018 |Sõjahaavad 2 |- |235 |11 |15.11.2018 |Nunnad ja kelmid 1 |- |236 |12 |22.11.2018 |Nunnad ja kelmid 2 |} === 21. hooaeg, kevad 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |237 |01 |07.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 1 |- |238 |02 |14.03.2019 |Saatuslikud asjaolud 2 |- |239 |03 |21.03.2019 |Dehumaniseerimine 1 |- |240 |04 |28.03.2019 |Dehumaniseerimine 2 |- |241 |05 |04.04.2019 |Liiga palju naisi 1 |- |242 |06 |11.04.2019 |Liiga palju naisi 2 |- |243 |07 |18.04.2019 |Haihtunud 1 |- |244 |08 |25.04.2019 |Haihtunud 2 |- |245 |09 |02.05.2019 |Kahtlus 1 |- |246 |10 |09.05.2019 |Kahtlus 2 |- |247 |11 |16.05.2019 |Varjumängud 1 |- |248 |12 |23.05.2019 |Varjumängud 2 |} === 22. hooaeg, sügis 2019 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |249 |01 |05.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 1 |- |250 |02 |12.09.2019 |Tätoveeringumõrvad 2 |- |251 |03 |19.09.2019 |Leping saatanaga 1 |- |252 |04 |26.09.2019 |Leping saatanaga 2 |- |253 |05 |03.10.2019 |Naine akna taga 1 |- |254 |06 |10.10.2019 |Naine akna taga 2 |- |255 |07 |17.10.2019 |Karm äri 1 |- |256 |08 |24.10.2019 |Karm äri 2 |- |257 |09 |31.10.2019 |Mõrv ilma motiivita 1 |- |258 |10 |07.11.2019 |Mõrv ilma motiivita 2 |- |259 |11 |14.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 1 |- |260 |12 |21.11.2019 |Kuidas vabaneda iseendast 2 |} === 23. hooaeg, kevad 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="9" | |261 |01 |05.03.2020 |Nukumeister 1 |- |262 |02 |12.03.2020 |Nukumeister 2 |- |263 |03 |19.03.2020 |Kahevõitlus 1 |- |264 |04 |26.03.2020 |Kahevõitlus 2 |- |265 |05 |02.04.2020 |Tango mortale 1 |- |266 |06 |09.04.2020 |Tango mortale 2 |- |267 |07 |16.04.2020 |Ohakad sinu hauale 1 |- |268 |08 |23.04.2020 |Ohakad sinu hauale 2 |- | colspan="4" |Hooaeg katkestati koroonapandeemia tõttu. |} === 24. hooaeg, sügis 2020 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |269 |01 |03.09.2020 |Ellujäämisõppused 1 |- |270 |02 |10.09.2020 |Ellujäämisõppused 2 |- |271 |03 |17.09.2020 |Kadrina romanss 1 |- |272 |04 |24.09.2020 |Kadrina romanss 2 |- |273 |05 |01.10.2020 |Kättemaks boonusega 1 |- |274 |06 |08.10.2020 |Kättemaks boonusega 2 |- |275 |07 |15.10.2020 |Vampiirikütid 1 |- |276 |08 |22.10.2020 |Vampiirikütid 2 |- |277 |09 |29.10.2020 |Odavalt ei saa 1 |- |278 |10 |05.11.2020 |Odavalt ei saa 2 |- |279 |11 |12.11.2020 |Mõrv kaamera ees 1 |- |280 |12 |19.11.2020 |Mõrv kaamera ees 2 |} === 25. hooaeg, kevad 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |281 |01 |04.03.2021 |Raha eest saab kõike 1 |- |282 |02 |11.03.2021 |Raha eest saab kõike 2 |- |283 |03 |18.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 1 |- |284 |04 |25.03.2021 |Mõrvar tuleb keskööl 2 |- |285 |05 |01.04.2021 |Armastusest ja surmast 1 |- |286 |06 |08.04.2021 |Armastusest ja surmast 2 |- |287 |07 |15.04.2021 |Vereteemant 1 |- |288 |08 |22.04.2021 |Vereteemant 2 |- |289 |09 |29.04.2021 |Peegli taga 1 |- |290 |10 |06.05.2021 |Peegli taga 2 |- |291 |11 |13.05.2021 |Sünkmetsa saladus 1 |- |292 |12 |27.05.2021 |Sünkmetsa saladus 2 |} === 26. hooaeg, sügis 2021 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |293 |01 |09.09.2021 |Vandenõuteoreetik 1 |- |294 |02 |16.09.2021 |Vandenõuteoreetik 2 |- |295 |03 |23.09.2021 |Puuküürnik 1 |- |296 |04 |30.09.2021 |Puuküürnik 2 |- |297 |05 |07.10.2021 |Ohtlik lähedus 1 |- |298 |06 |14.10.2021 |Ohtlik lähedus 2 |- |299 |07 |21.10.2021 |Kurjuse puudutus 1 |- |300 |08 |28.10.2021 |Kurjuse puudutus 2 |- |301 |09 |04.11.2021 |Minevikupatud 1 |- |302 |10 |11.11.2021 |Minevikupatud 2 |- |303 |11 |18.11.2021 |Tellimusmõrv 1 |- |304 |12 |25.11.2021 |Tellimusmõrv 2 |} === 27. hooaeg, kevad 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |305 |01 |07.03.2022 |Ma tean sinust kõike 1 |- |306 |02 |14.03.2022 |Ma tean sinust kõike 2 |- |307 |03 |21.03.2022 |Seitse aastat kadunud 1 |- |308 |04 |28.03.2022 |Seitse aastat kadunud 2 |- |309 |05 |04.04.2022 |Külm kättemaks 1 |- |310 |06 |11.04.2022 |Külm kättemaks 2 |- |311 |07 |18.03.2022 |Ringmäng 1 |- |312 |08 |25.04.2022 |Ringmäng 2 |- |313 |09 |01.05.2022 |Luigelaul 1 |- |314 |10 |08.05.2022 |Luigelaul 2 |- |315 |11 |15.05.2022 |Halval teel 1 |- |316 |12 |22.05.2022 |Halval teel 2 |} === 28. hooaeg, sügis 2022 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Tele-eetris !Pealkiri |- ! rowspan="12" | |317 |01 |23.09.2022 |Kahtlus 1 |- |318 |02 |30.09.2022 |Kahtlus 2 |- |319 |03 |06.10.2022 |Sinine koer 1 |- |320 |04 |13.10.2022 |Sinine koer 2 |- |321 |05 |20.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 1 |- |322 |06 |27.10.2022 |Spordi kahjulikkusest 2 |- |323 |07 |03.11.2022 |Surmad südasuvel 1 |- |324 |08 |10.11.2022 |Surmad südasuvel 2 |- |325 |09 |17.11.2022 |Kontakt 1 |- |326 |10 |24.11.2022 |Kontakt 2 |- |327 |11 |01.12.2022 |Guru 1 |- |328 |12 |08.12.2022 |Guru 2 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' === 29. hooaeg, kevad 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |329 |01 |02.03.2023 |07.09.2023 |Viis 1 |- |330 |02 |09.03.2023 |14.09.2023 |Viis 2 |- |331 |03 |16.03.2023 |21.09.2023 |Varjatud motiivid 1 |- |332 |04 |23.03.2023 |28.09.2023 |Varjatud motiivid 2 |- |333 |05 |30.03.2023 |05.10.2023 |Raibe 1 |- |334 |06 |06.04.2023 |12.10.2023 |Raibe 2 |- |335 |07 |13.04.2023 |19.10.2023 |Meeltesegadus 1 |- |336 |08 |20.04.2023 |26.10.2023 |Meeltesegadus 2 |- |337 |09 |27.04.2023 |02.11.2023 |Purunenud lootused 1 |- |338 |10 |04.05.2023 |09.11.2023 |Purunenud lootused 2 |- |339 |11 |11.05.2023 |16.11.2023 |Jooksus 1 |- |340 |12 |18.05.2023 |23.11.2023 |Jooksus 2 |} === 30. hooaeg, sügis 2023 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |341 |01 |09.11.2023 |07.03.2024 |Video tappis raadiohääle 1 |- |342 |02 |16.11.2023 |14.03.2024 |Video tappis raadiohääle 2 |- |343 |03 |23.11.2023 |21.03.2024 |Surmav vale 1 |- |344 |04 |30.11.2023 |28.03.2024 |Surmav vale 2 |- |345 |05 |07.12.2023 |04.04.2024 |Müstilised maitseelamused 1 |- |346 |06 |14.12.2023 |11.04.2024 |Müstilised maitseelamused 2 |- |347 |07 |21.12.2023 |18.04.2024 |Maailmakoristaja 1 |- |348 |08 |28.12.2023 |25.04.2024 |Maailmakoristaja 2 |- |349 |09 |04.01.2024 |02.05.2024 |Mustkunst 1 |- |350 |10 |11.01.2024 |09.05.2024 |Mustkunst 2 |- |351 |11 |18.01.2024 |16.05.2024 |Tehisintellekt 1 |- |352 |12 |25.01.2024 |23.05.2024 |Tehisintellekt 2 |} === 31. hooaeg, kevad 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |353 |01 |18.04.2024 |05.09.2024 |Pettus 1 |- |354 |02 |25.04.2024 |12.09.2024 |Pettus 2 |- |355 |03 |02.05.2024 |19.09.2024 |Eelmised elud 1 |- |356 |04 |09.05.2024 |26.09.2024 |Eelmised elud 2 |- |357 |05 |16.05.2024 |03.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 1 |- |358 |06 |23.05.2024 |10.10.2024 |Kratid, külmkingad ja põhja konn 2 |- |359 |07 |30.05.2024 |17.10.2024 |Surmahetk 1 |- |360 |08 |06.06.2024 |24.10.2024 |Surmahetk 2 |- |361 |09 |13.06.2024 |31.10.2024 |Tappev meloodia 1 |- |362 |10 |20.06.2024 |07.11.2024 |Tappev meloodia 2 |- |363 |11 |27.06.2024 |14.11.2024 |Armunud 1 |- |364 |12 |04.07.2024 |21.11.2024 |Armunud 2 |} === 32. hooaeg, sügis 2024 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |365 |01 |30.09.2024 |27.02.2025 |Newtoni neljas seadus 1 |- |366 |02 |07.10.2024 |06.03.2025 |Newtoni neljas seadus 2 |- |367 |03 |14.10.2024 |13.03.2025 |Mäng mõisa peale 1 |- |368 |04 |21.10.2024 |20.03.2025 |Mäng mõisa peale 2 |- |369 |05 |28.10.2024 |27.03.2025 |Üksinda 1 |- |370 |06 |04.11.2024 |03.04.2025 |Üksinda 2 |- |371 |07 |11.11.2024 |10.04.2025 |Asjad nii seatud 1 |- |372 |08 |18.11.2024 |17.04.2025 |Asjad nii seatud 2 |- |373 |09 |25.11.2024 |24.04.2025 |Ebaõnn on endi kätes 1 |- |374 |10 |02.12.2024 |01.05.2025 |Ebaõnn on endi kätes 2 |- |375 |11 |09.12.2024 |08.05.2025 |Rööv 1 |- |376 |12 |16.12.2024 |15.05.2025 |Rööv 2 |} === 33. hooaeg, sügis 2025 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |377 |01 |27.11.2025 | rowspan="12" |kevad 2027 |Lõppmäng 1 |- |378 |02 |04.12.2025 |Lõppmäng 2 |- |379 |03 |11.12.2025 |Katkenud elulõng 1 |- |380 |04 |18.12.2025 |Katkenud elulõng 2 |- |381 |05 |23.12.2025 |Nagu tellitud 1 |- |382 |06 |31.12.2025 |Nagu tellitud 2 |- |383 |07 |08.01.2026 |Sünnipäev 1 |- |384 |08 |15.01.2026 |Sünnipäev 2 |- |385 |09 |22.01.2026 |Aegluse kunst 1 |- |386 |10 |29.01.2026 |Aegluse kunst 2 |- |387 |11 |05.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 1 |- |388 |12 |12.02.2026 |Mitte kunagi päris üksi 2 |} === 34. hooaeg, sügis 2026 === {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Jagu ! style="padding: 0 8px;" |Osa ! style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris !Tele-eetris !Pealkiri |- | rowspan="12" style="background: #5C5C00;" | |389 |01 |29.09.2026 | rowspan="12" |sügis 2027 | rowspan="12" |selgumisel |- |390 |02 |06.10.2026 |- |391 |03 |13.10.2026 |- |392 |04 |20.10.2026 |- |393 |05 |27.10.2026 |- |394 |06 |03.11.2026 |- |395 |07 |10.11.2026 |- |396 |08 |17.11.2026 |- |397 |09 |24.11.2026 |- |398 |10 |01.12.2026 |- |399 |11 |08.12.2026 |- |400 |12 |15.12.2026 |} * ''<big>Alates 29. hooajast kuni 34. hooajani esilinastusid uued hooajad esmalt Go3 platvormil ning järgmisel telehooajal tele-eetris.</big>'' == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Go3 eetris ! colspan="2" |Tele-eetris |- | rowspan="36" style="background: #5C5C00;" | |1. hooaeg |4 osa | colspan="2" rowspan="28" |polnud eetris |kevad | rowspan="2" |2009 |- |2. hooaeg | rowspan="9" |12 osa |sügis |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2010 |- |4. hooaeg |sügis |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2011 |- |6. hooaeg |sügis |- |7. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2012 |- |8. hooaeg |sügis |- |9. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2013 |- |10. hooaeg |sügis |- |11. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2014 |- |12. hooaeg | rowspan="3" |12 osa |sügis |- |13. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2015 |- |14. hooaeg |sügis |- |15. hooaeg |14 osa |kevad | rowspan="2" |2016 |- |16. hooaeg | rowspan="7" |12 osa |sügis |- |17. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2017 |- |18. hooaeg |sügis |- |19. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2018 |- |20. hooaeg |sügis |- |21. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2019 |- |22. hooaeg |sügis |- |23. hooaeg |8 osa |kevad | rowspan="2" |2020 |- |24. hooaeg | rowspan="5" |12 osa |sügis |- |25. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2021 |- |26. hooaeg |sügis |- |27. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2022 |- |28. hooaeg |sügis |- ! colspan="6" | |- |29. hooaeg | rowspan="6" |12 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |sügis |2023 |- |30. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |31. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |32. hooaeg |sügis |kevad |2025 |- |33. hooaeg |sügis |2025 |kevad | rowspan="2" |2027 |- |34. hooaeg | sügis |2026 | sügis |- ! colspan="3" |Jagusid kokku ! colspan="3" |400 jagu |} == Välislingid == * [https://et-ee.facebook.com/KMK.ametlik.lehekylg <big>"Kättemaksukontor" Facebookis</big>] * [https://www.imdb.com/title/tt1678635/?ref_=nm_knf_t_3 <big>"Kättemaksukontor" IMDb-s</big>] [[Kategooria:Eesti komöödiasarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:TV3 telesaated]] 3527pcz9zpaxcvs7b6j2ckymluls1f2 0 197631 7231043 7230599 2026-09-08T19:48:08Z Heakeel 122460 /* Jaamad ja peatused */ 7231043 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib laiarööpmelise raudteest; aastail 1963–1992 Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindanud raudtee haldusüksuse kohta vaata artiklit [[Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Balti raudtee]]}} {{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Balti raudtee<br>''Балтийская железная дорога'' |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg |Pildiallkiri = Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses |lühend = |moto = |asutatud = 1870 |lõpp = 1907 |tüüp = |staatus = eraraudtee |eesmärk = |peakorter = [[Peterburi]] |asukoht = |piirkond = [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]] |liikmed = |keeled = |juhtkond = |peaorgan = [[Balti Raudtee Selts]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = }} '''Balti raudtee''' ([[vene keel|vene]] ''Балтийская железная дорога'') oli [[laiarööpmeline raudtee]], mis ühendas [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna ning Venemaa sisekubermange. Algul [[Balti Raudtee Selts]]ile kuulunud raudtee ühendas [[Paldiski]]t [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ga [[Nikolai raudtee]]l<ref name="QsKb4" />. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes [[Peterburi]] suunal juba uue teena.<ref name="oWCh9" /> == Ajalugu == [[1845]]. aastal esitati [[Peterburi|Peterburi-]][[Tallinn|Tallinna]] raudtee esimene plaan, kuid selle teostamiseks ei leitud piisavalt rahastajaid. [[1862]]. aastal koostati [[Paldiski]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Peterburi]] raudtee projekt. Järgmise aasta kevadel esitas [[Alexander von der Pahlen]] [[Teedeministeerium]]ile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. [[10. august]]il [[1868]] kinnitas [[Venemaa keiser]] [[Aleksander II]] [[Kontsessioon (leping)|kontsessiooni]], millega anti kokkulepitud tingimustel ja ajaks õigus kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooni tingimuste järgi pidi [[Balti Raudtee Selts]] ehitama oma [[riisiko]]l eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui ka muu vajalikuga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada [[telegraaf]]. Ehituseks vajalikke kaupu lubas riik importida tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile ning minema seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat. [[File:TLA 1465 1 2530 Tallinn-Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910 postkaart.jpg|pisi|270px|Reval Põhja-õhtu- (Balti) raudtee waksal 1910]] [[23. november|23. novembril]] [[1868]] asutati [[Peterburi|Peterburis]] [[Balti Raudtee Selts]], mille presidendiks valiti Aleksander von der Pahlen. Raudtee ehitus algas mais [[1869]] ja lõppes augustis [[1870]]. Raudtee [[Paldiski|Paldiskist]] [[Tosno|Tosnoni]] lõi transpordiühenduse Peterburiga ning oli 390 [[Verst|versta]] (416 km) pikk, lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. [[Tosno raudteejaam|Tosno]]ni kaudu tekkis võimalus luua ühendus [[Nikolai raudtee|Peterburi–Moskva raudteega]]. Raudtee avati ametlikult [[5. november|5. novembril]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 24. oktoober) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="I7gQE" /> [[1880]]. aastail kestis reis Tallinnast Peterburi kümme tundi. Tallinna ehitati Balti raudtee ainus [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]] – [[Balti jaam]] –, kus peale ootesaalidele oli restoran ja daamide ruum. Raudteel sai sõita I, II või III klassis. I klass oli kõige parem ja ka kõige kallim. Tallinna jaamas oli eraldi ootesaal iga klassi reisijate jaoks. Jaamahoone valmis lõplikult [[1871]]. aastal, seal olid ka Balti Raudtee Seltsi ruumid. Kaubaveo maht raudteel jäi oodatust väiksemaks, sest raudteel puudus otseühendus Peterburiga. Ümberlaadimine [[Gattšina]]s muutis kaubaveo liiga aeglaseks. Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks [[Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee]]. Seltsi omandisse läks ka haruraudtee läbi [[Ligovo]] ja [[Krasnoje Selo]], see võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal koliti Balti Raudtee peakorter Balti jaamast [[Peterhofi raudteejaam]]a, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 13-16.</ref> Raudteeinseneride peakorteriks jäi siiski Tallinn.<ref>[http://rr.aroundspb.ru/1877_Putevoditel_po_Rossijskim_zd_parohod.pdf Vene raudteede teejuht aastal 1877]</ref> [[1876]]. aastal valmis [[Tapa–Tartu raudtee|Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu]], kuid regulaarliikluseks avati see alles järgmisel aastal.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 16.</ref> Selts soovis seda haru edasi Riiga pikendada, ent 1889. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]] hülgas selts selle plaani.<ref>Mehis Helme, ''Eesti raudteede 100 aastat'', lk 18.</ref> {{Sisukord paremale}} Aastail [[1870]]–[[1893]] põhines Balti Raudtee seltsi erakapitalil. [[1893]]. aastal aga riigistati Balti raudtee ja [[Pihkva–Riia raudtee]] ning loodi '''Balti ja Pihkva–Riia raudtee''' (''Балтийская и Псково-Рижская железная дорога''), mille peakorter oli [[Peterburi]]s ning millele kuulusid järgmised raudteeliinid: *Balti raudtee [[Tallinn]]a ([[Eestimaa kubermang]]) ja [[Peterburi]] ([[Peterburi kubermang|Peterburi kubermangu]]us) vahel, *[[Tartu–Valga raudtee]] [[Tartu]] ja [[Valga]] vahel ([[Liivimaa kubermang]]us), *[[Pihkva–Riia raudtee]], [[Pihkva]] ([[Pihkva kubermang]]) ja [[Riia]] (Liivimaa kubermang) vahel. [[1907]]. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning [[Peterburi–Varssavi raudtee]] ühendamisel [[Looderaudtee]] ([[vene keel|vene]] ''Северо-Западные железные дороги'')<ref name="0IyUt" /><ref name="w1rJE" />. Eestis asunud raudteelõigu kohta kasutati ka 20. sajandi algul ka nimetust põhja-õhtu raudtee<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/3200 Tallinn: põhja-õhtu (Balti-) raudtee waksal = Reval: Nord-West (Baltischer-) Bahnhof], www.digar.ee</ref> [[File:Russie d'Europe administrative vers 1880.jpg|pisi|300px|right|Raudteetaristu Venemaa keisririigi Euroopa osas 1880. aastal]] [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed 1891. aastal]] [[Pilt:Gubernie_zachodnie_krolestwo_polskie_1902.jpg|pisi|300px|right|Raudteed Baltikumis 1902. aastal]] [[File:Map of railways in Russia, Baltia, 1918.gif|pisi|300px|right|Raudteeliinid 1918. aastal]] ==Jaamad ja peatused== [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] normatiivide järgi jaotati [[raudteejaam]]ad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Raudteejaamad paigutati põhimõttel, et kõrgema järgu jaamade vahele jääva teelõigu keskel asuks [[III klassi raudteejaam|III klassi jaam]] ja nende vahel omakorda 1–2 [[IV klassi raudteejaam|IV klassi jaam]]a. Vajadusel lisati [[V klassi raudteejaam|V klassi vahejaam]]u ja [[raudteepeatus]]i. Venemaa keisririigis oli tava rajada [[II klassi raudteejaam|II klassi jaam]] iga 70–100 [[verst]]a tagant, madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Balti raudtee algsel Paldiski–Tallinn–Gatšina liinil vastas [[I klassi raudteejaam|I klassi jaam]]a nõudeile üksnes Tallinna [[Balti jaam|Balti vaksal]]; II klassi kuulus esialgu kolm jaama (Gatšina, [[Narva raudteejaam|Narva]], [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks jaama. Raudteerajatised kavandati üldnõuete alusel. Eeskujuks olid [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis 1869. aastal avatud Grjazi–[[Borissoglebsk]]i raudtee rajatised. II klassi jaamad olid eri suurusega, ent ühtse kujundusega puidust tüüphooned kivist keskosaga. Jaamahoonete ruumide ja sisustuse nõuded olid kehtestatud klasside kaupa. Tüüpjaamahoone põhikorrusel olid oote- ja ametiruumid (sh [[Telegraafside|telegraaf]]iruum ja [[jaamaülem]]a kabinet) ning teisel korrusel töötajate eluruumid. Kahte ootesaali lahutas avar [[vestibüül]] hoone keskteljel, seal sai osta pileteid ja vormistada [[pagas]]idokumente<ref>Leele Välja, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad], register.muinas.ee, Tallinn 2012.</ref>. === Põhitrass === *[[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] **[[Klooga raudteejaam]] (''Lodensee'') **[[Niitvälja raudteepeatus]] (''Eschenrode'') **[[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') **[[Saue raudteejaam]] (''Friedrichshof'') **[[Nõmme raudteejaam]] (''Nemme'') *[[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] **[[Lagedi raudteejaam]] (''Laakt'') **[[Raasiku raudteejaam]] (''Razik'') **[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') **[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') **[[Jäneda raudteejaam]] (''Gendel'') **[[Lehtse raudteejaam]] (''Lechts'') *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps''), sõlmjaam Tapa-Tartu raudteele **[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Katherinen'') **[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') **[[Kabala raudteejaam]] (''Kappel'') **[[Sonda raudteejaam|Sonda]] **[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Neu-Isenhof'') **[[Kohtla raudteejaam|Kohtel]] **[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') **[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] **[[Auvere raudteejaam]] (''Korf'') *[[Narva raudteejaam|Narva]], [[Peterburi kubermang]]us **([[Sala pooljaam]]), [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakon]]nas **[[Jamburg]]i raudteejaam **[[Tikopiss]]i raudteepeatus **[[Veimarn|Weimarn]]i raudteejaam **[[Moloskovitsõ raudteejaam]] **Tiesenhauseni [[raudteepeatus]] **[[Vruda raudteejaam]] **[[Volossovo raudteejaam]] **[[Kikerino raudteejaam]] **[[Jelizavetino raudteejaam]] **[[Voiskovtsõ raudteejaam]] **[[Gattšina raudteejaam]]<ref name="Yeit6" />, sõlmjaam [[Peterburi–Varssavi raudtee]]l: 1. Gattšina-Tosno haruteele; 2. Gattšina-Ligovo haruteele **[[Marienburg]]i raudteepeatus **[[Pudost]]i raudteepeatus **[[Taitsõ]] raudteejaam **[[Duderhof]]i raudteepeatus **Vojennaja raudteepeatus **[[Vladimirskaja raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Lisino raudteejaam]]{{lisa viide}} **[[Tosno raudteejaam]]{{lisa viide}} === Tapa-Tartu raudtee === *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') **[[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] (''Tamsal'') **[[Kiltsi raudteejaam|Kiltsi]] (''Ass'') **[[Rakke raudteejaam|Rakke]] **[[Vägeva raudteejaam|Vägeva]] (''Weggewa'') **[[Pedja raudteejaam|Pedja]] (''Brasch'') **[[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]] (''Laisholm'') **[[Kaarepere raudteejaam|Kaarepere]] (''Kersel'') **[[Tabivere raudteejaam|Voldi]] (''Tabbifer'') **[[Tartu raudteejaam|Tartu]] (''Dorpat'') === Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee === *[[Balti vaksal]] *[[Ligovo]] raudteejaam **[[Sergijevo raudteejaam]] **[[Strelna raudteejaam]] **[[Novõi Peterhofi raudteejaam]] (''Neu Peterhof'') **[[Starõi Peterhofi raudteejaam]] (''Alt Peterhof'') **[[Oranienbaumi raudteejaam]] === Gattšina-Ligovo harutee === [[File:Douderhoff train station.jpg|pisi|[[Duderhofi raudteepeatus]]e jaamahoone (1910 )]] *[[Marienburg]]i raudteejaam ([[Gattšina]]) *[[Pudosti raudteejaam]] *[[Taitsõ]] raudteejaam<ref name="dOckg" /> *[[Duderhof]]i raudteejaam (Možaisk)<ref name="cKCOV" /> *Võidusõidu [[pooljaam]] *[[Krasnoje Selo]] raudteejaam *[[Ligovo raudteejaam]] Jaamad ja peatused on seisuga 1891. == Paldiski–Tosno raudtee ehitus == Balti raudtee rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peamees|peamehe]] ja [[Balti Raudtee Selts]]i esimehe [[Alexander von der Pahlen]]i (1819–1895) eestvedamisel. Ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee [[Paldiski]]st [[Peterburi]]-lähedase [[Tosno]]ni jaotatud viieks jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. === I jaoskond === Jaoskonna vastutusaas oli teelõik [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Tallinn]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. Aprillist novembrini kestnud töid tegi 6018 inimest, kellest 4711 oli Venemaalt värvatud.<ref name="SFgjR" /> :Raudteelõigul asusid järgmised [[raudteejaam]]ad: [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] – [[Keila raudteejaam|Keila]] (''Kegel'') – [[Tallinn]]a [[Balti jaam|Balti vaksal]] – [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik'') – aastast 1876 [[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder'') – [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof''). === II jaoskond === Jaoskonna vastutusalas olid ehitustöid [[Aegviidu]]st [[Jõhvi]]ni (umbes 103 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Rakvere]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – [[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen'') – [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – [[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel'') – aastast 1890 [[Sonda raudteejaam|Sonda]] – [[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof'') – [[Kohtla-Järve|Kohtel]] – [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe''). <ref name="8fL3k" /> === III jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Jõhvi]]st kuni [[Volossovo]] lähisteni (umbes 97 [[verst]]a). Jaoskonna keskus oli [[Narva]]<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] (''Jewe'') – [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – [[Narva raudteejaam|Narva]] ([[Narva raudteesild]]) – ([[Sala pooljaam]]) – [[Jamburg]] – [[Veimarn|Weimarn]] – [[Moloskovitsõ]] (''Moloskowitzi'') – [[Volossovo]] (''Wolosowo''). *Enamik I ja II ning osa III jaoskonna raudteest on osa tänapäeva [[Tallinna–Narva raudtee]]st. Raudtee osa Jamburgist (tänapäeva [[Kingissepp|Kingissepast]]), Peterburini on [[Venemaa Föderatsioon]]i raudtee osa. === IV jaoskond === Jaoskonna vastutusala hõlmas ehitustöid [[Volossovo]]st [[Gattšina]]ni (umbes 45 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. :Raudteelõigul asusid järgmised raudteejaamad: Volossovo – [[Jelizavetino]] – [[Voiskovtsõ]] – Gattšina. === V jaoskond === Jaoskond vastutas ehitustööde eest [[Gattšina]]st [[Tosno]]ni (umbes 43 [[verst]]a)<ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28" />. <gallery> Pilt:Paldiski raudteejaam 1999.jpg|[[Paldiski raudteejaam]]a hoone Pilt:Keila jaamahoone02.jpg|[[Keila raudteejaam]]a hoone File:Balti jaamahoone.png|Balti jaama vaksalihoone Tallinnas Pilt:Kehra jaamahoone.JPG|[[Kehra raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu vana raudteejaam.jpg|[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu vana raudteejaam]]a hoone Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|[[Aegviidu raudteejaam]]a peahoone Pilt:Tapa train station.jpg|[[Tapa raudteejaam]] Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|[[Kadrina raudteejaam]]a peahoone Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|Vaivara raudteejaam File:Gatchina. Baltiysky vokzal. Csarsky pavilion.jpg|Gattšina raudteejaam Pilt:Voiskovitsy.jpg|[[Voiskovitsa raudteejaam]] Pilt:Marienburgstation.jpg|Marienburgi raudteejaam Pilt:Krasnoye Selo-old.jpg|Krasnoje Selo raudteejaam Pilt:LigovoStation old.jpg|Ligovo raudteejaam MBTram-08.jpg|Balti vaksali hoone [[Peterburi]]s </gallery> == Balti Raudtee Peatehased == [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati Balti raudtee [[taristu]] teenindusettevõte [[Balti Raudtee Peatehased]], mille peamaja asus [[Tallinn]]as [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänava]] nurgal. Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Aastail 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus tänapäeval asub vaguniremonditsehh. {{vaata|Balti Raudtee Peatehased}} Tallinnas elasid raudteetehaste töölised peamiselt [[Kalamaja]]s ja [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailmas]]. Raudteejaamade teenindamisega olid seotud [[Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väike|Tallinn-Väikse]] asumi elanikud. ==Vaata ka== *[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Nikolai raudtee]] (''Николаевская железная дорога'') 8. september 1855 –; NSV Liidu [[Oktoobriraudtee]] (''Октябрьская железная дорога'') 27. veebruar 1923 – . *[[Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] *[[Raudteetransport Eestis]] ja [[Raudteetransport Lätis]] *[[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] *[[Rail Baltic]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref> <ref name="QsKb4">[http://www.virtsu.ee/artiklid/2001_03_10.html?r=1&id=103578 Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong!] Virtsu</ref> <ref name="oWCh9">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref> <ref name="I7gQE">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref> <ref name="0IyUt">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288</ref> <ref name="w1rJE">ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456</ref> <ref name="Yeit6">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20120910152656/http://history-gatchina.ru/town/railway/marienburg.htm Царская охота (Мариенбург)]</ref> <ref name="dOckg">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20181018150810/http://history-gatchina.ru/town/railway/taitsy.htm Тайцы]</ref> <ref name="cKCOV">Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, [https://web.archive.org/web/20080130154603/http://history-gatchina.ru/town/railway/dudergof.htm Дудергоф]</ref> <ref name="SFgjR">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref> <ref name="8fL3k">Baltische Eisenbahn. Fahrplan., Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja, nr. 106, 3. oktoober 1872 [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18721003.2.3.8# lk. 292]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Baltic railway}} *[http://www.imelineajalugu.ee/default.aspx?PublicationId=a8409108-ad38-4201-a7b0-62ad6af6c122 Eesti esimest raudteed kutsuti apelsiniraudteeks], [[Imeline Ajalugu]], 8. veebruar 2012 [[Kategooria:Balti raudtee| ]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Jamburgi maakond]] [[Kategooria:Peterhofi maakond]] dlzht9pp6xqivk5cmfshgl1nlsya14s 0 199647 7231144 6361557 2026-09-09T07:40:51Z Estopedist1 278 liita 7231144 wikitext text/x-wiki {{Liita| Tarbimisharjumus}} '''Tarbimisharjumuste muutmine''' on [[tarbimine|tarbimise]] vähendamise, toodete [[korduskasutus|kordus]]- ja [[taaskasutus]]e ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise [[strateegia]]<ref name="SEI"/>. [[Jätkusuutlik areng|Jätkusuutliku arengu]] põhimõtetega seoses on üha enam teadvustatud üksikisikute [[tarbimisharjumus]]te mõju keskkonnale ning sellega seoses vajadust tarbimisharjumuse muutmise järele. == Vaata ka == *[[Keskkonnahoidlik tarbimine]] *[[Konsumerism]] *[[Nõudluse ohjamine]] *[[Tarbimisühiskond]] *[[Väärtushinnangute muutumine]] *[[Ületarbimine]] *[[Ostuvaba päev]] *[[Enesetähtsustamise sajand]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=367] (vaadatud 30.01.2009)</ref>}} == Kirjandus == *Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=367] (vaadatud 30.01.2009) [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] [[Kategooria:Tarbimine]] jryse48c5z48xd4luivlm10fnnz0bjq 0 199713 7230963 2593507 2026-09-08T17:48:42Z Estopedist1 278 liita per enwiki 7230963 wikitext text/x-wiki {{Liita |Parallaks}} '''Aastaparallaks''' on väljaspool [[Päikesesüsteem]]i asuva [[taevakeha]] (tavaliselt [[täht (astronoomia)|tähe]]) [[parallaks]], mille baas on [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidi]] [[pikem pooltelg]]. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede [[kaugus]]t Maast. [[Kategooria:Astronoomia]] bckaquvdskz0kk3s2tllq7d1qgxpwxk 7231048 7230963 2026-09-08T19:55:09Z Sendrasendra 225202 põhjendus ei päde, intervikid olid panemata jäänud 7231048 wikitext text/x-wiki '''Aastaparallaks''' on väljaspool [[Päikesesüsteem]]i asuva [[taevakeha]] (tavaliselt [[täht (astronoomia)|tähe]]) [[parallaks]], mille baas on [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidi]] [[pikem pooltelg]]. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede [[kaugus]]t Maast. [[Kategooria:Astronoomia]] i7dpmv6mvvqbj0irh1by1g3fdkkq0gl 0 207386 7231124 5959837 2026-09-09T05:15:00Z Estopedist1 278 mall ära, on intervikid 7231124 wikitext text/x-wiki '''Matemaatiline modelleerimine''' ehk matemaatiline mudeldamine on [[modelleerimine]], mille puhul luuakse ja uuritakse [[matemaatiline mudel|matemaatilisi mudeleid]]. Matemaatiline modelleerimine seisneb uuritava nähtuse formaliseerimises, tema kohta matemaatilise mudeli koostamises, mudeli parameetrite hindamises, selle mudeli käitumise uurimises, mudeli abil uuritava nähtuse käitumise [[prognoosimine|prognoosimises]] jm. Matemaatilist modelleerimist on kasutatud rohkemal või vähemal määral kõigis teadusharudes. [[Täppisteadus]]tes, mis tuginevad [[kvantitatiivsed meetodid|kvantitatiivsetele meetoditele]] ja matemaatilisele teooriale, on matemaatiline modelleerimine möödapääsmatu ja tavaline nende teaduste sünnist saadik. [[Sotsiaalteadused|Sotsiaalteadustes]] ja [[humanitaarteadus]]tes, mis valdavalt toetuvad [[kvalitatiivsed meetodid|kvalitatiivsetele meetoditele]], on matemaatiline meetod üks uurimisvahendeid. Matemaatiline modelleerimine sai populaarseks meetodiks sotsiaal- ja humanitaarteadustes 1960. aastail. [[Kategooria:Teadus]] [[Kategooria:Matemaatika]] 963q06in5btqej8d7qz4scpdm0de5bh 1 207388 7231123 5442310 2026-09-09T05:14:35Z Estopedist1 278 /* */ Vastus 7231123 wikitext text/x-wiki Kas intervikisid ka saaks?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 4. aprill 2010, kell 18:54 (EEST) :Otsin. Siin on see lugu, et tihti pole see lahutatud artiklist [[Matemaatiline mudel]]. --[[Kasutaja:Kk|Kk]] 4. aprill 2010, kell 19:03 (EEST) Kas matemaatika tugineb kvantitatiivsetele meetoditele ja matemaatilisele teooriale? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. aprill 2010, kell 00:36 (EEST) :Ehk, kas matemaatika on täppisteadus. :-) --[[Kasutaja:Kk|Kk]] 9. aprill 2010, kell 06:10 (EEST) :: Problemaatiline on täppisteaduse selline definitsioon, kui matemaatika on täppisteadus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. aprill 2010, kell 12:31 (EEST) :: Igatahes siin öeldu matemaatika kohta ei käi. Kas [[matemaatiline mudel]] ja [[matemaatiline modelleerimine]] on eraldi mõisted? Kui jah, siis mis on nende erinevus peale selle, et üks on protsess ja teine tulemus? --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 11. aprill 2013, kell 08:56 (EEST) :Küsin uuesti: mis on siin artiklis sellist, millest ei võiks rääkida artiklis [[Matemaatiline mudel]]? Teen ettepaneku artiklid liita.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 3. september 2019, kell 13:59 (EEST) ::@[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]]: lisasin interwikid. Eemaldasin liitmismalli [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:14 (EEST) mix3o81uu7wj5mfdddo7t1kw2eeayav 0 211074 7230909 7194660 2026-09-08T16:09:30Z Amherst99 15496 7230909 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tiina Lokk, 2011.jpg|pisi|Tiina Lokk Välisministeeriumi 2010. aasta kultuuripreemiat vastu võtmas, 2011]] '''Tiina Lokk-Tramberg''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1955]] [[Tallinn]]as) on eesti filmindustegelane, õppejõud ja poliitik. Ta on üks Pimedate Ööde filmifestivali asutajaid ja peamisi eestvedajaid. [[Pilt:Tiina Lokk-Tramberg, filmindustegelane 2007.jpg|pisi|Tiina Lokk 2007. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] ==Haridus== Ta on lõpetanud 1974. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i ning 1981. aastal [[Üleliiduline Riiklik Kinematograafia Instituut|Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi]] [[Moskva]]s filmiteooria ja kriitika alal.<ref name="tiina-loki">[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1615 Tiina Loki elulugu] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 03.08.2023.</ref> ==Töö ja loominguline tegevus== Aastatel 1974–1976 töötas Lokk Eesti NSV Riiklikus Filmilaenutuse ja Reklaami valitsuses.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. aprill 1975 |pealkiri=Õppida mõistma filmikunsti |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ohtulehtkoorberg19750401.2.15 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Õhtuleht (1944-2000)}}</ref> Aastatel 1981–1991 oli ta [[Tallinnfilm]]is stsenaariumide toimetaja, stsenarist ja kunstinõukogu liige ning tegi selle kõrvalt kaastööd ajakirjandusväljaannetele.<ref name="tiina-loki" /> Aastatel 1991–1992 töötas ta filmiajakirja Multimedia [[peatoimetaja]]na, 1992–1993 ajakirja [[Pilt ja Sõna]] peatoimetajana ning 1992–1993 animatsioonistuudio B peatoimetaja ja käsikirjatoimetajana. Alates 1992. aastast oli ta ka [[Berliini filmifestival|Berliini]] ja [[Cannes'i filmifestival|Cannes'i rahvusvahelise filmifestivali]] erikorrespondent.<ref name="tiina-loki" /> 1993. aastal asutas ta filmileviettevõtte FilmiMAX (1993–2001), kus oli juhatuse esimees, hankejuht ja üks omanikke.<ref name="tiina-loki" /> Aastatel 2000–2001 töötas Lokk [[Eesti Televisioon]]is hankeosakonna konsultandina. 2004. aastal asutas ta filmiettevõtte Marvofilm OÜ, kus teeb vastavalt vajadusele [[filmirežissöör|režissööri]], tootja või nõustaja tööd. Tiina Lokk on üks 1997. aastal loodud [[Pimedate Ööde filmifestival|Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF)]] asutajaid. Alates 1998. aastast on ta olnud PÖFF-i programmijuht, festivali direktor ja juhatuse liige. 2026. aasta jaanuaris astus ta PÖFF-i kunstilise juhi kohalt tagasi, kuid jätkab tööd PÖFF-i direktorina, kelle ülesandeks on festivali strateegiline juhtimine ja arengusuundade kujundamine.<ref>Jete-Ri Jõesaar. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120432834/tiina-lokk-astub-poff-i-kunstilise-juhi-kohalt-tagasi Tiina Lokk astub PÖFF-i kunstilise juhi kohalt tagasi] Delfi Kultuur, 30.01.2026.</ref><ref>[https://kultuur.err.ee/1609947488/lokk-lahkuda-tuleb-siis-kui-on-lobus-mitte-siis-kui-koik-ootavad-su-surma Lokk: lahkuda tuleb siis, kui on lõbus, mitte siis, kui kõik ootavad su surma] ERR Kultuur, 20.02.2026.</ref> Tiina Lokk on 2000. aastast [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20230803190332/https://www.sirp.ee/archive/2000/03.03.00/Uudis/uudis1-1.html Tiina Lokk valiti Euroopa Filmiakadeemiasse] Sirp, 03.03.2000.</ref> ===Akadeemiline tegevus=== Ta on olnud õppejõud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s (õpetanud kultuurikorraldust) ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (õpetanud filmiajalugu, filmistsenaristikat ja kultuuriprojektide juhtimist) ning stsenaristika dotsent [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakoolis]]. 21. mail 2012 valis [[Tallinna Ülikool]]i senat Tiina Loki [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakooli]] filmikunsti professoriks.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06253498 Tallinna ülikool valis Tiina Loki korraliseks professoriks], err.ee, 23.05.2012.</ref> ===Poliitiline tegevus=== Tiina Lokk-Tramberg kuulus aastatel 2006–2016 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.reform.ee/riigikogu-valimised-2015-kandidaat/tiina-lokk-tramberg |pealkiri=Tiina Lokk-Tramberg. Reformierakonna veebisait. |vaadatud=2020-05-16 |arhiivimisaeg=2020-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200809172756/https://www.reform.ee/riigikogu-valimised-2015-kandidaat/tiina-lokk-tramberg |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 2009. aasta novembrist oli ta [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref>Sulev Mäeltsemees. [https://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/04/TALLINNA_LINNAVOLIKOGU_140.pdf 2009. aasta valimised] Tallinna Linnavolikogu 140. Tallinna Linnavolikogu Kantselei, 2017.</ref> [[12. detsember|12. detsembrist]] [[2012]] kuni [[23. märts]]ini [[2015]] oli ta [[XII Riigikogu]] liige. Riigikokku pääses ta asendusliikmena, kui [[Taavi Rõivas]] sai sotsiaalministriks ja teda algselt asendama pidanud [[Jaanus Rahumägi]] loobus tööst Riigikogus.<ref>Priit Luts. [http://uudised.err.ee/index.php?06268074 "Riigikogu liige Tiina Lokk-Tramberg andis ametivande"] ERR Uudised, 12.12.2012.</ref> == Tunnustus == *2002 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4021}}</ref> *2010 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (eripreemia – [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFFi]] vankri vedamise eest) *2020 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] *2020 – [[Kultuurivedur|Postimehe Kultuurivedur]] (koos [[Pimedate Ööde filmifestival|PÖFF-iga]]) *2021 – kuulumine ajakirja Variety koostatud nimekirja "50 Women That Have Made an Impact in Global Entertainment"<ref>Annika Pham. [https://variety.com/2024/film/global/tallinn-black-nights-omar-sy-klaus-haro-tiina-lokk-1236204593/ Tallinn Black Nights Fest Chief Tiina Lokk on Her Program, Fighting Conflicts and Cuts: ‘If Someday A-List Stars Would Like to Come, We’ll Find the Money’] Variety.com, 08.11.2024.</ref> *2024 – [[Raadio 4]] aasta inimene<ref>[https://poff.ee/uudis/raadio-4-aasta-inimene-on-tiina-lokk/ Raadio 4 aasta inimene on Tiina Lokk] PÖFF-i koduleht. 19.12.2024.</ref> *2025 – [[Maria žaboo]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-08 |pealkiri=GALERII &#10217; PÖFFI särav avapidu: Tiina Lokk sai Maria žaboo! |url=https://kultuur.postimees.ee/8357971/galerii-poffi-sarav-avapidu-tiina-lokk-sai-maria-zaboo |vaadatud=2025-11-08 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> *2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia|Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna elutööpreemia]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-7 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.kulka.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2026-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215105449/https://kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-7 |url-olek=ei tööta }}</ref> *2026 – Mõjulooja auhind (ärikonsultatsiooni- ja audiitorifirma Ernst & Young esimest korda välja antud auhind)<ref>[https://poff.ee/uudis/tiina-lokk-paelvis-mojulooja-preemia/ Tiina Lokk pälvis Mõjulooja preemia] Pöff.ee, 09.03.2025.</ref> ==Isiklikku== Tal on täiskasvanud tütred Triin ja Martina.<ref>Margit Tõnson, Maris Sander. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/40086255/kabid-ja-kannud-martina-tiina-ja-triin Käbid ja kännud: Martina, Tiina ja Triin] Eesti Ekspress, 11.02.2011.</ref><ref>Kristi Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/88428409/tiina-loki-pere-suur-draama-tutar-triinu-tabas-27aastaselt-insult-mis-sundis-senise-elu-umber-korraldama Tiina Loki pere suur draama: tütar Triinu tabas 27aastaselt insult, mis sundis senise elu ümber korraldama] Eesti Ekspress, 31.12.2019.</ref> Hobidena on ta nimetanud toiduvalmistamist, matkamist ja reisimist.<ref>Meelis Kapstas. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82285464/tiina-lokk-reisin-et-olla-naine Tiina Lokk: "Reisin, et olla naine!"] Kroonika / Delfi, 10.12.2003.</ref> Tiina Loki esimesed filmimälestused pärinevad ajast, kui ta oli kolmeaastane ning vaatas [[Partisan (kino)|Partisani kinos]] (Tallinnas Paldiski maantee ja Ristiku tänava nurgal) filmi "Õhtud Dikanka lähistel".<ref name="tiina-lokk">Kati Murdmaa. [https://www.ohtuleht.ee/naine/668956/tiina-lokk-ei-koosne-ainult-poffist Tiina Lokk ei koosne ainult PÖFFist] Õhtuleht.ee, 17.11.2010.</ref> Tema lemmikfilmide hulka kuuluvad aga näiteks "[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]", "[[Kodanik Kane]]", "[[Amarcord]]" ja "[[Pulp Fiction]]".<ref>{{Netiviide |pealkiri=British Film Institute, 2012 |url=http://explore.bfi.org.uk/sightandsoundpolls/2012/voter/55 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130801035705/http://explore.bfi.org.uk/sightandsoundpolls/2012/voter/55 |arhiivimisaeg=2013-08-01 |vaadatud=2013-07-22}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lokk, Tiina}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti filmindustegelased]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Ülevenemaalise Riikliku Kinematograafia Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] rz0qdj9aacwecmfq480knphwbm542ph 0 218075 7231040 7010916 2026-09-08T19:38:21Z Kopo25 5046 Pildi lisamine 7231040 wikitext text/x-wiki [[Fail:Un chien andalou- Un perro andaluz.jpg|pisi|Tseen filmist]] '''"Andaluusia koer"''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] '''"Un Chien Andalou"''') on [[Salvador Dalí]] ja [[Luis Buñuel]]i 16-minutiline [[sürrealism|sürrealistlik]] lühifilm. Seda [[tummfilm]]i näidati esimest korda 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt [[Le Corbusier]], [[Pablo Picasso]] ja sürrealistide juht [[André Breton]]. Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellel filmil on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Arvukad eelretsensioonid ülistasid "Andaluusia koera" kui pöördepunkti filmiajaloos ja sürrealismi meistriteost.<ref name="Dali">Frank Weyers. "Salvador Dalí - Elu ja looming". Eesti keelde tõlkinud Meelika Öpik. Kirjastus Koolibri, 2006. ISBN 9985-0-1739-0</ref> ==Filmi loomine== Buñuel läks [[1928]]. aastal Dalí juurde ja tegi ettepaneku koos film teha. Dalí oli küll vaimustunud ideest, aga mitte käsikirjast ja nii kirjutas ta ka oma stsenaariumi. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid [[irratsionaalsus]] ja üllatuslikkus. Filmivõtted kestsid [[Pariis]]is kaks nädalat.<ref name="Dali"/> {{tsitaat2|"Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin.|Salvador Dalí}} == Osatäitjad == *[[Simone Mareuil]] *[[Pierre Batcheff]] *[[Luis Buñuel]] *[[Salvador Dalí]] * [[Robert Emmett McGrath|Robert Hommet]] * Marval * [[Fano Messan]] * [[Jaime Miravilles]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * Filmi analüüs leidub Olev Remsu "Filmidraamatehnikas", TÜ kirjastus, 2016. * [[imdbtitle:0020530|Un Chien Andalou]] Internet Movie Database * [http://www.filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=574 Andaluusia koer]. Filmiveeb.ee [[Kategooria:Prantsusmaa filmid]] [[Kategooria:Mustvalged filmid]] [[Kategooria:Tummfilmid]] [[Kategooria:Lühifilmid]] [[Kategooria:1929. aasta filmid]] 3zmb2zl6waqzhs31nrfkxywgqhoohgo 0 219075 7231153 7154376 2026-09-09T08:01:49Z Kuriuss 38125 7231153 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saatesarjast; laulikute sarja kohta vaata artiklit [[Laulge kaasa!]]}} {{täienda}} {{viita}} [[Fail:Gerli_Padar_2014._aastal_Tapa_sõjaväelinnakus.jpg|pisi|Gerli Padar "Laulge maale" salvestusel 2014. aastal Tapal]] '''"Laulge kaasa"''' oli [[Eesti Televisioon]]i [[saatesari]]. Saadet hakati tegema 2000. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Reet Linna: "Kes rohkem ennast liigutab, see ka telekasse pääseb!" |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/384532/reet-linna-kes-rohkem-ennast-liigutab-see-ka-telekasse-paaseb |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Sõdurid_2014._aastal_Tapa_sõjaväelinnakus_sõdurite_maja_juures_laulmas.jpg|pisi|Sõdurid saate "Laulge maale" salvestusel 2014. aastal Tapal]] Tuntud laulja esines väikeses asulas vabaõhulaval publiku ees. Publikul lasti osa laule kaasa laulda ning see võimalus antakse ka televaatajale. Intervjueeriti mõnd kohalikku tuntud tegelast, et asulat tutvustada. Saatejuht oli [[Reet Linna]].<ref name=":0" /> 2010. aastal sai saate pealkirjaks "[[Lauluga maale]]" ja saadet hakkas juhtima laulja [[Gerli Padar]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2013-06-30 |pealkiri=Reet Linna: Gerli Padar sobis ainsana "Lauluga maale" saatejuhiks |url=https://eeter.err.ee/264559/reet-linna-gerli-padar-sobis-ainsana-lauluga-maale-saatejuhiks |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] 0dhesoxdo65w1x598mxe5rhhp8g0o60 0 221111 7231171 6706165 2026-09-09T08:45:05Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] 7231171 wikitext text/x-wiki '''Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek''' ehk '''Estonia's Friends International Meeting''' on president [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvese,]] [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e ja suurettevõtja [[Margus Reinsalu]] <nowiki/>ühisalgatus, millega soovitakse tänada ja tunnustada ärimehi, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus ja nõuanded on aidanud [[Eesti]]l areneda dünaamilise majanduse ja ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks. <ref name="index-php">http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4241:estonia-hosts-its-international-friends&catid=244:uudsed-eng&Itemid=1419</ref> Esimene Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek toimus 18.–20. augustil 2010 [[Tallinn]]as. Esimene Eesti sõprade kokkutulek oli nii tänu- kui ka turundusüritus, mis sisaldas Eestisse saabunud külalistega korraldatud ajurünnakut, kus otsiti suundi, kuhu peaks Eesti edasi liikuma. Lisaks ametlikes programmides osalemisele tutvusid osavõtjad siinse kultuuriga. Enam kui 40 liikmest koosnenud Eesti sõprade seltskond külastas [[Birgitta festival]]i ja Margus Reinsalu taastatud [[Oandu vesiveski]]t [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargis]]. 20. augustil võtsid külalised osa [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] pidustustest [[Kadrioru loss]]is ja tutvusid [[Tallinna vanalinn]]aga. <ref name="index-php" /> Eesti sõpru võõrustasid president [[Toomas Hendrik Ilves]], peaminister [[Andrus Ansip]], EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets, endine peaminister [[Mart Laar]] ning ärimees ja [[Maroko]] aukonsul Eestis Margus Reinsalu. Tunnustatud külaliste hulgas oli [[Läti]] endine president [[Vaira Vike-Freiberga]], Pagani superautode tootja Horacio [[Pagani]], poliitik ja endine rallisõitja [[Ari Vatanen]], LexisNexis tegevjuht Andrew Prozes ja paljud teised. <ref>{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-arimees-reinsalu-kostitas-maailma-ari--ja-kultuuritippe.d?id=32681065 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-08-31 |arhiivimisaeg=2012-02-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120229162533/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-arimees-reinsalu-kostitas-maailma-ari--ja-kultuuritippe.d?id=32681065 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tänaseks on toimunud seitse Eesti sõprade rahvusvahelist kokkutulekut, kus osales ligikaudu 150 väliskülalist. Eesti sõprade kokkutuleku programmi kuuluvad tavaliselt EAS-i korraldatud äriseminar, ERSO kontsert, sümpoosion "Quo vadis, Estonia?, kohtumine peaministriga Stenbocki majas, kontsert vastuvõtt Oandu vesiveskis ning Vabariigi Presidendi vastuvõtt presidendi kantselei roosiaias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11464-2015-07-06-03-31-27/index.html |vaadatud=2015-11-27 |arhiivimisaeg=2015-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151208161007/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/11464-2015-07-06-03-31-27/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti sõprade kokkutuleku sümpoosionil on esinenud mitmeid nimekaid väliskülalisi: Stephen Kuhn, Ernst & Young and Robert J. Parker, Credit Suisse (2011), Professor Timothy Garton Ash (2012), Professor Dr. James S. Fishkin and CEO of Ericsson Mr. Hans Vestberg (2013), Proteus Digital Health asutaja ja juhataja Andrew M. Thompson (2014) ja Balaij Srinivasan Andreessen Horowitz, Teleport (2015), [[Sten Tamkivi]], Teleport (2016) ja Matthew Kaminski, Politico (2016).<ref>http://estonia.eu.friends{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.youtube.com/estoniasfriends Eesti sõprade kokkutuleku video] *[http://www.flickr.com/estoniasfriends Eesti sõprade kokkutuleku fotod] [[Kategooria:Eesti üritused]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] 84de7ge332cfa6gcivp1gxqxrcyto9k 0 222722 7231235 6483180 2026-09-09T10:39:52Z Kapsas123 209254 7231235 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Hvoinaja rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Хвойнинский район | nimi1_latin = (Hvoininski rajon) | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat of Arms of Khvoyninsky district.png | vapi_link = Hvoinaja rajooni vapp | pindala = 3186 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Hvoinaja]] | asendikaart = Venemaa/Novgorodi oblast | haldusüksuse tüüp = Q3350075 }} '''Hvoinaja rajoon''' on haldusüksus ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]i põhjaosas. Piirneb põhjas [[Leningradi oblast]]iga ja kirdes [[Vologda oblast]]iga. Rajoonis on [[Hvoinaja]] alev ja 10 [[külaasundus]]t (''сельское поселение''). Külaasundustes on 149 asulat. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://khvoinaya.ru/ Hvoinaja rajooni koduleht] {{Coordinate |NS=58.9 |EW=34.5 |type=adm2nd |region=RU}} [[Kategooria:Novgorodi oblasti rajoonid]] tngbnll4t2w9dqoyj2kgseo7ajh6y0u 0 223447 7231031 7228968 2026-09-08T19:30:47Z Looveer 218156 7231031 wikitext text/x-wiki [[File:Woldemar Hansen.jpg|pisi|Woldemar Hansen]] '''Woldemar Adolf Hansen''' (15. oktoober/[[27. oktoober]] [[1823]] [[Jelgava]] – 22. mai/[[22. mai]] [[1881]] [[Viljandi]]) oli baltisaksa päritolu Liivimaa vaimulik. Õppis aastatel [[1845]]–[[1847]] [[Tallinna kubermangugümnaasium]]is ning [[1847]]–[[1852]] [[Tartu ülikooli usuteaduskond|Tartu ülikooli usuteaduskonnas]], grad. stud. [[Korporatsioon Estonia]] liige. Oli [[1852]] [[prooviaasta]]l [[Jõhvi Mihkli kogudus]]es [[Friedrich Ferdinand Meyer]]i juures. Aastatel [[1852]]–[[1853]] töötas Tartus koduõpetajana. [[Ordinatsioon|Ordineeriti]] 16./[[28. mai]]l [[1854]] [[Riia]]s õpetajaks. Oli aastatel [[1854]]–[[1881]] (introdutseeriti 6. juunil/[[18. juuni]]l [[1854]]) [[Paistu Maarja kogudus]]e pastor. [[Paistu|Paistus]] elas ja töötas ta surmani. Oli aastast [[1866]] [[Pärnumaa|Pärnu]] ja [[Viljandi kreis]]i vaimulik koolirevident. Toimetas Paistus eestikeelset misjoniajalehte ''[[Tule ja wata]]''<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref> ning tegi kaastööd baltisaksa ajalehtedele. Oli vastuoluline ärkamisaja tegelane, aktiivne hariduse ja kultuurielu edendaja, kes esindas venestamise vastast ja baltisakslastega koostöö suunda, kuid oli vastu nooreestlusele ja Aleksandrikoolile, mis vastandasid eestlaseid ja baltisakslaseid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> [[Paistu|Tema ajal]] avati [[Paistu|Paistus]] [[1854]]. aastal [[Paistu kihelkonnakool|kihelkonnakool]] poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele, sh Paistu tütarlaste kihelkonnakooli asutas isikliku rahaga. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Tema tähtsamad eesti keelsed tööd on „Kooli teadus ja seadus”, „Ristiusu õpetuse raamat” ja «Koolide seaduse ning õpetuse plaanid.”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Postimees ehk Näddalaleht : ma- ja linnarahvale 2 juuni 1881 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipostimees18810602.2.4 |vaadatud=2026-09-05 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Isiklikku == Tema poeg [[Winfried Martin Hansen]] oli [[Rõngu Mihkli kogudus]]e pastor, vend [[Heinrich Johann Hansen]] (1819–1900) oli baltisaksa harrastusajaloolane, vend Theodor Conrad Hansen (1821–1893)<ref>{{BBLD|GND1271989204|Hansen, Theodor* Conrad (1821-1893)}}</ref> oli Venemaa keisririigi finantsametnik, [[Venemaa Keisririigi Riigipank|Venemaa Riigipan]]gas ja [[Balti raudtee]]l. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{ISIK}} *{{BBLD|GND1193960541}} {{JÄRJESTA:Hansen, Woldemar Adolf}} [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Paistu Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1823]] [[Kategooria:Surnud 1881]] ai9yxwxz60xe17nkkiyye2kemzhdmcx 0 229978 7230893 7122520 2026-09-08T15:35:42Z Kask 77839 Uued andmed 7230893 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Clemens V |pilt = Clemente V cappellone degli Spagnoli.JPG |sünninimi = Bertrand de Got |valitsemisaja algus= [[5. juuni]] [[1305]] |valitsemisaja lõpp= [[20. aprill]] [[1314]] |eelkäija = [[Benedictus XI]] |järeltulija = [[Johannes XXII]] |sünnikuupäev = [[1264]] |sünnikoht = [[Villandraut]] |vanemad = Béraud de Goth<br />Ide de Blanquefort |surmakuupäev = [[20. aprill]] [[1314]] |surmakoht = [[Roquemaure]] |maetud = Notre-Dame'i kirik [[Uzeste]]s |vapp = C o a Clemente V.svg }} '''Clemens V''' ('''Bertrand de Got''', ka '''Bertrand de Gout''', '''Bertrand de Goult''', '''Bertrand de Gouth''', '''Bertrand de Gotto''', '''Bertrand de Goth''', '''Bertrand de Guto''' või '''Ramondo del Gotto'''; [[1264]] – [[20. aprill]] [[1314]]) oli [[paavst]] [[1305]]–1314. Ta oli 195. paavst ja esimene [[Avignoni vangipõlv]]e paavst. Got sündis [[Prantsusmaa]]l [[Villandraut]]', Grayan'i, Livran'i ja Uzeste'i [[senjöör]]i Béraud de Got'i ja tema abikaasa Ide de Blanquefort'i 11-lapselises peres 3. pojana. Tema vend [[Bérard de Got]] sai [[Lyoni peapiiskop]]iks ja [[1294]] [[kardinal]]iks, vend Guillaume Segin de Got aga paavsti [[kaplan]]iks. Got õppis esmalt [[Saint-Ferréol]]'is [[grandmontini ordu]] [[prioraat|prioraadis]], siis [[Toulouse]]'is, [[Orléans]]'is<ref name="Orleans" /> ning [[Bologna ülikool]]is [[kanooniline õigus|kanoonilist]] ja [[tsiviilõigus]]t. Ta sai [[Bordeaux]]', [[Agen]]'i, [[Tours]]'i ja [[Lyon]]i<ref name="Lyon" /> [[kanoonik]]uks ning [[sakristaan]]iks. Ta polnud oma sissetulekutega rahul ja apelleeris maaisandale [[Inglismaa kuningas|Inglise kuningale]] [[Edward I]]-le, kellel oli tol ajal Prantsusmaal valdusi ja kes võimaldas Got'ile pensioni maksmise, kuni talle on võimalik anda mõni tulusam ametikoht. [[1285]]. aasta paiku tegutses Got Inglise parlamendis kuningliku [[protektor]]ina. [[1289]] Lyoni peapiiskopiks saanud vend Bérard määras Bertrand de Goti Lyoni peapiiskopkonna [[generaalvikaar]]iks ja 1294 saatis paavst [[Coelestinus V]] ta diplomaatilisele missioonile [[Inglismaa]]le, tema venna Bérard'i aga Prantsusmaale. Got määrati [[28. märts]]il [[1295]] Comminges'i piiskopiks ja [[23. detsember|23. detsembril]] [[1299]] Bordeaux' peapiiskopiks. Ta osales [[aprill]]is [[1302]] [[generaalstaadid|generaalstaatidel]] ja [[november|novembris]] 1302 [[Rooma]]s toimunud [[sinod]]il. ==1304–1305 konklaav== Clemens V valiti paavstiks [[5. juuni]]l 1305 [[Perugia]] katedraalis<ref name="Perugia" /> ja pühitseti ametisse [[14. november|14. novembril]] [[Lyon]]i Saint-Just'i basiilikas [[kardinal]] [[Napoleone Orsini]] poolt.<ref name="Lyon" /> Kroonimistseremoonia järel peetud [[protsessioon]]il varises rahvahulga raskuse all kokku vana müür ja tekkinud rüseluses hukkus vähemalt 11 inimest, sealhulgas [[Bretagne'i hertsog]] [[Jean II (Bretagne'i hertsog)|Jean II]] ja paavsti üks vend. Paavst kukkus [[hobune|hobuse]] seljast maha, kuid tõsisemat viga ei saanud. Rüseluse käigus läks paavsti peast kukkunud [[tiaara]]lt kaduma hinnaline [[juveel]].<ref name="Tiaara" /> Järgmisel päeval tapeti tüli käigus veel üks paavsti vend. [[Juuli]]st [[1304]] 5. juunini 1305 toimunud [[konklaav]]i viimases voorus osales 15 kardinali. Konklaavil tekkis kaks fraktsiooni: [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningat]] toetanud kardinalid ja tema vastased kardinalid. Sel konklaavil olid soosikuteks kardinalid Napoleone Orsini ja hiljem haiguse pärast lahkunud [[Matteo Orsini]]. Clemens V ise ei osalenud konklaavil, sest ta polnud kardinal. Viimati sai mitte-kardinalina paavstiks [[Coelestinus V]], pärast teda aga [[Urbanus V]] ja [[Urbanus VI]]. [[21. veebruar]]il või [[8. märts]]il 1305 saabus Perugiasse [[Napoli kuningas]] [[Carlo II (Napoli kuningas)|Carlo II]]. [[Anagni vandenõu]] korraldanud Prantsusmaa nõunik [[Guillaume de Nogaret]] oli kardinalidele saatnud kirja. Got'i soovitas paavstiks valida kardinal [[Francesco Caetani]]. Kardinalide valikul osutus määravaks, et Got'il olid head suhted nii [[Bonifatius VIII]] kui [[Philippe IV]]-ga. Kroonik [[Giovanni Villani]] järgi nõudis Got'i valimist kardinalidelt Prantsusmaa kuningas Philippe IV, kes olevat tema väitel eelnevalt kohtunud Got'iga Saint-Jean-d'Angély' metsas, kus olevat sõlmitud mitmed salajased lepped. Ajalookirjanduses ei peeta Villani väiteid usutavateks, sest ei Got ega Philippe IV viibinud sel ajal seal kandis. '''Konklaavi viimases voorus osalenud kardinalid''' #[[Niccolò Alberti]] #[[Giovanni Boccamazza]] #[[Landolfo Brancaccio]] #[[Francesco Caetani]] #[[Luca Fieschi]] #[[Guglielmo de Longhi]] #[[Giovanni Minio da Morrovalle]] #[[Francesco Napoleone Orsini]] #[[Napoleone Orsini]] #[[Gentile Partino]] #[[Leonardo Patrasso]] #[[Robert de Pontigny]] #[[Teodorico Ranieri]] #[[Pedro Rodríguez]] #[[Walter Winterburn]] ==Paavstluse doktriin== Clemens V avaldas [[24. august]]il [[1313]] [[bulla]] "[[Patoralis cura]]", milles ta rõhutas, et paavstil on ülemvõim keisri üle. Samuti võib paavst [[vakantsiperiood]]il määrata ametisse keiserlikke vikaare. ==Suhted Prantsusmaaga== ===Avignoni vangipõlv=== {{Vaata|Avignoni vangipõlv}} Clemens V ei viibinud [[konklaav]]il ja sai [[kardinal]]ide otsusest teada 2 nädalat hiljem, viibides Vienne'i piiskopkonnas [[Lusignan]]'is. Ta pöördus [[Bordeaux]]'sse, kus sai [[24. juuli]]l 1305 kätte ametliku teate. Ta lahkus Bordeaux'st [[4. september|4. septembril]] 1305, läbis [[Béziers]]', Lézignan'i, [[Nîmes]]'i<ref name="Nimes" />, [[Villalier]]'i, [[Montpellier|Montpellier']] ja Viviers'i, külastas Grandselve'i ja Prouilhe'i kloostrit ning jõudis [[1. november|1. novembril]] 1305 [[Lyon]]i, kus ta ametisse pühitseti. Paavst kavatses siirduda [[Rooma]], kuid soovis, et [[Inglismaa]] ja [[Prantsusmaa]] sõlmiksid rahu, reisides pärast kroonimist mööda Lõuna-Prantsusmaad. Tema kroonimisel viibinud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Philippe IV]] soovitusel asus Clemens V [[9. märts]]il [[1309]] elama kuninga [[vasall]]ile [[Napoli kuningas|Napoli kuningale]] [[Carlo II (Napoli kuningas)|Carlo II]]-le kuuluvasse [[Avignon]]i, mis jäi paavsti peamiseks residentsiks [[aprill]]ini [[1367]], kui [[Urbanus V]] suundus Rooma. Paavsti valikut Prantsusmaale jäämise osas võis mõjutada ka pingeline sisepoliitiline olukord [[Itaalia]]s ja [[6. mai]]l [[1308]] Roomat tabanud suur tulekahju. Ajaloolase [[Sophia Menache]]'i järgi viibis Clemens V Avignonis kokku 160 päeva, vahepealsel ajal elas ta [[Châteauneuf]]'is, [[Monteaux]]'s, [[Carpentras]]'s ja mujal. ===Templiordu keelustamine=== [[Fail:Filip4 templari exekuce Boccaccio15.jpg|pisi|vasakul|Templirüütlite hukkamine]] {{Vaata|Templiordu}} Clemens V arutas [[1306]] või [[1307]] [[Poitiers]]'s [[Templiordu suurmeister|Templiordu suurmeistri]] [[Jacques de Molay]]'ga [[ristisõda|ristisõja]] korraldamist [[Lähis-Ida]]s. Molay tegi ka paavstile ettepaneku Templiordu ja [[Malta ordu|johanniitide ordu]] liitmiseks, nagu see oli otsustatud [[Lyoni II kirikukogu]]l. Molay palus paavstil ka langetada õiglane otsus ordu vastu esitatud süüdistuste osas.<ref name="Molay" /> [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe IV]] lasi [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[1307]] kõik Prantsusmaal viibinud templirüütlid kinni võtta. Nende ülekuulamisel kasutati piinamist, mistõttu paljud templirüütlid tunnistasid end nende vastu esitatud süüdistustes süüdi.<ref name="Philippe4" /> Juuraharidusega Clemens V taunis [[27. oktoober|27. oktoobril]] 1307 templirüütlite vahistamist, sest see toimus paavstiga kooskõlastamata. Ta kuulutas templirüütlite vastu alustatud protsessid õigustühisteks ja kutsus [[22. november|22. novembril]] 1307 uurima templirüütlite vastu esitatud süüdistusi. [[Mai]]s [[1308]] mõistsid kuninga korraldusel kokku kutsutud [[generaalstaadid]] hukka templirüütlite tegevuse. Kuningas saatis paavsti juurde 72 end ketserluses süüdi tunnistanud prantsuse templirüütlit, kes soovisid paavstilt saada [[absolutsioon]]i. Nende tunnistuste alusel käivitas paavst [[juuni]]s 1308 uue juurdluse, mis hõlmas Templiordu tegevuse uurimist kõigis riikides, kus templirüütlid tegutsesid. Paljudes piirkondades, nagu [[Itaalia]]s, [[Portugal]]is ja [[Saksamaa]]l, ei leidnud templirüütlite vastu esitatud süüdistused kinnitust. Paavsti nõudel ei tohtinud juurdluste läbiviimisel kasutada piinamist.<ref name="Ordu" /> Paavst kutsus [[Vienne]]'is kokku [[Vienne'i kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]]<ref name="Oikum" /> ja koostas [[22. märts]]il [[1312]] [[bulla]] "[[Vox in excelso]]" (ka "Vox clamantis"), mille ta avaldas [[3. aprill]]il 1312. Bulla alusel saatis ta laiali Templiordu, kuid ei mõistnud selle tegevust hukka, sest ordu vastu esitatud süüdistused ketserliku doktriini kasutamises ei leidnud kinnitust.<ref name="Vox" /> Paavst andis [[2. mai]]l 1312 Templiordu varad üle johanniitidele. Templiordu viimane suurmeister Jacques de Molay keeldus end süüdi tunnistamast ja saadeti Philippe IV käsul [[1314]] koos kolme kaaslasega tuleriidale. Kuna paavst ja kuningas surid seejärel lühikese ajavahemiku jooksul, andis see alust legendile, et suurmeister kutsus nad oma surmatunnil [[Jumal]]a kohtu ette.<ref name="Molay" /> Legendi on esmalt maininud kroonik [[Ferreto dei Ferreti]] (Ferretto Vicenzast), toetudes endise templirüütli sõnadele.<ref name="Nogaret" /> ===Bonifatius VIII taunimine=== [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe IV]] soovis [[Bonifatius VIII]] kuulutamist [[ketser]]iks ja tema nime eemaldamist [[paavstide loend]]ist.<ref name="Philippe4" /> Clemens V võttis [[1. veebruar]]il [[1306]] avaldatud kirjas "Meruit" tagasi Bonifatius VIII avaldatud bulla "[[Unam Sanctam]]i" sätted.<ref name="Unam1" /> [[Juuni]]s [[1308]] esitasid [[generaalstaadid]] Bonifatiuse vastu süüdistusi ja [[2. veebruar]]il [[1309]] alustati [[Avignon]]is Bonifatiuse vastu kohtuprotsessi. Clemens V kinnitas [[13. september|13. septembril]] 1309 Bonifatiuse süütust talle esitatud süüdistuste osas. Ta mõistis [[27. aprill]]il [[1311]] avaldatud bullas "Rex gloriae" [[Anagni vandenõu]] läbiviijad, sealhulgas [[Guillaume de Nogaret]], vabaks kiriklikest karistustest ja tühistas Bonifatius VIII otsused [[Prantsusmaa]] kohta alates [[november|novembrist]] [[1302]].<ref name="Nogaret" /> [[Vienne'i kirikukogu]]l tunnustati [[16. oktoober|16. oktoobril]] 1311 Bonifatiust legitiimse paavstina.<ref name="Oikum" /> ===Suhted prelaatidega=== Clemens V taunis Bourges'i peapiiskopi taotlust saada [[Akvitaania]] [[priimas]]eks.<ref name="Bourges" /><ref name="Bordeaux" /> Ta otsustas [[3. august]]il [[1308]] jätta alles Bonifatius VIII moodustatud Pamiers' piiskopkonna, hoolimata selle territoriaalsetes vaidlustest Toulouse'i piiskopkonnaga.<ref name="Pamiers" /> ==Vienne'i kirikukogu== {{Vaata|Vienne'i kirikukogu}} Clemens V kutsus [[12. august]]il [[1308]] avaldatud bullaga "Faciens misericordiam" (või "Regnans in coelis") kokku [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]], mille ta avas [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1311]] [[Prantsusmaa]]l [[Vienne]]'is. Kirikukogu peamiseks ülesandeks oli otsustada [[Templiordu]] saatus. Kirikukogu avamisel osales ka [[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe IV]].<ref name="Oikum" /> *Paavst saatis [[22. märts]]il [[1312]] laiali Templiordu, avaldades vastava otsuse 3. aprillil. *Kirikukogu tunnustas [[Bonifatius VIII]]-t legitiimse paavstina. *[[6. mai]]l 1312 avaldatud konstitutsiooniga "Exivi de paradiso" sätestasti [[frantsisklased|frantsisklaste]] reeglid. *Apostelliku konstitutsiooniga "Ne Romani" sätestati, et [[konklaav]] peab toimuma [[piiskopkond|piiskopkonnas]], kus paavst suri ja konklaavil võivad osaleda ka [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritud]] [[kardinal]]id, kui nad pole ametist tagandatud.<ref name="Konklaav" /> *Kirikukogul arutati ka [[Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha]] tähistamist.<ref name="Püha" /> *Sätestati ekskommunitseerituks iga [[vaimulik]], kes sõlmib lähisugulaste vahel abielu.<ref name="Sugul" /> ==Suhted Inglismaaga== Clemens V oli varem [[Bordeaux]]' peapiiskopina [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Edward I]] [[vasall]], kuna Bordeaux kuulus tollal [[Inglismaa]] valduste hulka. Edward I saatis [[juuli]]s 1305 paavstile kingitusi ja Clemens V vabastas ta mässulistele [[aadlik]]ele antud vandetõotustest. Paavst peatas [[12. veebruar]]il [[1306]] [[Canterbury peapiiskop]]i [[Robert Winchelsey]] volitused, kuid taastas need [[22. jaanuar]]il [[1308]] pärast [[Edward II]] palvet. Winchelsey viibis vahepealsel ajal [[kuuria]]s. ==Suhted Napoliga== Clemens V määras [[Napoli kuningas|Napoli kuninga]] [[Roberto]] keiserlikuks vikaariks [[Itaalia]]s. ==Suhted Saksamaaga== Clemens V toetas [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] määramisel nii [[Philippe IV]] venda Charles'i kui ka [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrichit]]. Kui keisriks valiti Heinrich, siis paavst tunnustas teda, kuid taunis tema sõjategevust [[Napoli kuningas|Napoli kuningaga]]. ==Suhted Serbiaga== Clemens V kutsus [[aprill]]is [[1308]] [[Serbia kuningas|Serbia kuningat]] [[Stefan Uroš II]]-t astuma [[katoliku kirik]]usse.<ref name="Serbia" /> ==Suhted Šotimaaga== Clemens V [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[5. juuni]]l [[1306]] [[Šoti kuningas|Šoti kuninga]] [[Robert I]], keda seostati aadliku [[John III Comyn]]'i mõrvaga. Ta tagandas ametist Robertit toetanud Lambarton'i ja Wishart'i piiskopid. ==Suhted Ungariga== Clemens V toetas [[Ungari kuningas|Ungari kuningana]] [[Károly I]]-t. ==Clemens V ja Eesti <ref name="ReferenceA">Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".</ref>== Clemens V käskis [[1306]] [[Tartu]] [[vaimulik]]el tagastada [[Saksa ordu]] orduvendadele võlg. Ta nõudis [[19. juuni]]l [[1310]] avaldatud [[bulla]]s "[[In vinea domini]]" [[Bremeni peapiiskop]]ilt [[Jens Grand]]ilt ja [[Ravenna]] [[toomhärra]]lt Albertus de Mediolanolt [[Liivimaa]]l [[Saksa ordu]] vastu esitatud kaebuse uurimise korraldamist. Ta andis [[23. november|23. novembril]] [[1311]] Bremeni peapiiskopile ja Mediolanole korralduse samas kohtuasjas päevarahade maksmise osas. Ta nõudis [[17. veebruar]]il 1311 [[Riia peapiiskop]]ilt [[Friedrich von Pernstein]]ilt [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonnas]] [[frantsisklased|frantsisklaste]] ja [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Konvent (klooster)|konventide]] rajamist. Ta käskis 1311 [[Kuramaa piiskop]]ilt nõuda neilt, kes peavad [[Riia]] [[kapiitel|kapiitlile]] maksma aastarenti, oma kohustuste täitmist. Ta määras [[1312]] Riia [[inkvisiitor]]iks [[Laon]]'i toomhärra [[Franciscus de Moliano]]. Ta andis [[1. märts]]il [[1313]] [[Tartu piiskop]]ile [[Dietrich II Vyshusen]]ile korralduse 1500 kuldna suuruse laenu osas. [[Tallinn]]as leiti [[2026]] [[arheoloogia|arheoloogiliste]] väljakaevamiste käigus paavsti pitsat (bulla).<ref name="Pitsat" /> ==Sisepoliitika== Clemens V rehabiliteeris ja ennistas [[17. detsember|17. detsembril]] 1305 ametisse [[Bonifatius VIII]] poolt [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritud]] [[kardinal]]id [[Giacomo Colonna|Giacomo]] ja [[Pietro Colonna]].<ref name="Colonna" /> Ta kuulutas [[ristisõda|ristisõja]] [[Veneetsia]] vastu, kes oli vallutanud [[Kirikuriik|Kirikuriigile]] kuulunud [[Ferrara]]. Ta kehtestas [[Siena]]le [[interdikt]]i.<ref name="Siena" /> ==Suhted kiriku institutsioonidega== Clemens V üritas lahendada [[frantsisklased|frantsisklaste]] ja frantsiskaani spiritualistide vahelist tüli.<ref name="Frantsisk" /> Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[bulla]]s "Vita prima" frantsiskaani sarabaidiid. Ta kutsus [[Provence]]'i spiritualistide juhid enda juurde ja andis neile korralduse üle vaadata kõik sätted, mis ei vasta ordu reeglitele. Ta andis [[14. aprill]]il [[1310]] avaldatud bullaga "Dudum ad apostolatus" spiritualistidele [[immuniteet|immuniteedi]]. [[6. mai]]l [[1312]] [[Vienne'i kirikukogu]]l avaldatud konstitutsiooni "Exivi de paradiso" järel lahkusid paljud Toscana spiritualistid oma [[Konvent (klooster)|konventidest]].<ref name="Reegel" /> Paavst andis [[Genova peapiiskop]]ile korralduse sundida spiritualiste jõuga oma konventidesse tagasi pöörduma.<ref name="Spirit" /><ref name="Fraticelli" /> Ta määras 1310 [[dominiiklased|dominiiklase]] Giles de Ferrare'i katoliku [[Aleksandria patriarh]]iks.<ref name="Patriarh" /> Ta sätestas, et [[mertsedariaanid]]e ordumeister peab olema [[ordinatsioon|ordineeritud]] [[preester|preestriks]].<ref name="Nolasco" /> Clemens V käskis [[1306]] [[Tartu]] [[vaimulik]]el tagastada [[Saksa ordu]] orduvendadele võlg. Ta kohustas [[19. juuni]]l 1310 [[Bremeni peapiiskop]]pi ja [[Ravenna]] [[toomhärra]]t Albertus de Mediolanot korraldada [[Liivimaa]]l Saksa ordu vastu esitatud kaebuse uurimist ning andis neile [[23. november|23. novembril]] 1311 korralduse samas kohtuasjas päevarahade maksmise osas. Paavsti volitusel vabastas [[kardinal]] [[Giacomo Colonna]] [[11. mai]]l 1313 Saksa ordu liikmed ekskommunikatsioonist <ref name="ReferenceA"/>. ==Ketserite taunimine== Clemens V kuulutas [[1306]] [[ristisõda|ristisõja]] [[apostoolikud|apostoolikute]] vastu.<ref name="Apostol" /> ==Kanooniline õigus== Clemens V avaldas [[21. märts]]il [[1314]] [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] kogumiku "Clementineæ". Ta sätestas, et [[inkvisiitor]]id võivad piinamist kasutada vaid [[piiskop]]i loal.<ref name="Inkvis" /> Ta kuulutas õigustühisteks kõik [[ketser]]ite osas langetatud kohtuotsused, kui neid ei kooskõlastatud piiskopiga. Ta sätestas, et [[diakon]]iks võib [[ordinatsioon|ordineerida]] vähemalt 20-aastast, [[preester|preestriks]] aga 25-aastast meest.<ref name="Vanus" /> Ta sätestas, et [[kanoonik]]ud, kes pole alamdiakonid, ei tohi [[kapiitel|kapiitlil]] hääletada. ==Misjon== Clemens V määras [[1307]] Giovanni da Montecorvino Khanbaliqi (Pekingi) peapiiskopiks ja Kaug-Ida [[priimas]]eks.<ref name="Montecorvo" /><ref name="Hiina" /><ref name="Frantsisk" /> ==Coelestinus V kanoniseerimine== Clemens V kanoniseeris [[5. mai]]l [[1313]] [[Coelestinus V]]. Ta alustas [[1307]] [[Louis d'Anjou]] kanoniseerimisprotsessi.<ref name="Louis" /> ==Onupojapoliitika== Clemens V määras [[kardinal]]iks oma sugulased [[Raymond de Got]]'i, [[Bérenger de Frédol]]'i, [[Arnaud de Canteloup]]'i, [[Arnaud de Pellegrue]]', [[Guillaume Arrufat des Forges]]'i, [[Raymond Guillaume des Forges]]'i, [[Bernard de Garves]]'i ja [[Arnaud d'Aux]]'. Ta määras oma venna Arnaud Garsias de Got'i Spoleto vikaariks. ==Uued kardinalid== Clemens V määras 24 [[kardinal]]i 3 [[konsistoorium]]il, neist 23 [[prantslased|prantslast]] ja 1 [[inglased|inglase]]. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Johannes XXII]]. #konsistoorium [[15. detsember]] [[1305]] ##[[Guillaume Arrufat des Forges]] ##[[Arnaud de Canteloup]] ##[[Pierre de la Chapelle Taillefert]] ##[[Nicolas de Fréauville]] ##[[Bérenger de Frédol]] ##[[Raymond de Got]] ##[[Thomas Jorz]] ##[[Arnaud de Pellegrue]] ##[[Pierre Arnaud de Puyanne]] ##[[Étienne de Suisy]] #konsistoorium [[19. detsember]] [[1310]] ##[[Bertrand des Bordes]] ##[[Arnaud de Falguières]] ##[[Raymond Guillaume des Forges]] ##[[Bernard de Garves]] ##[[Arnaud Nouvel]] #konsistoorium [[23. detsember]] [[1312]] ##[[Arnaud d'Aux]] ##[[Michel du Bec-Crespin]] ##Jacques d'Euse (Johannes XXII) ##[[Vital du Four]] ##[[Bérenguer de Frédol]] ##[[Guillaume Pierre Godin]] ##[[Guillaume de Mandagout]] ##Raymond, Saint-Severi kloostri abt ##[[Guillaume Teste]] ==Clemens V kultuuriloos== Clemens V rajas [[27. jaanuar]]il [[1306]] [[Orléansi ülikool|Orléansi]]<ref name="Orleans" />, [[8. september|8. septembril]] [[1308]] [[Perugia ülikool|Perugia]]<ref name="Perugia1" /> ja [[1311]] Dublini ülikoolid<ref name="Ülikool" />. Ta soosis võõrkeelte õpetamist [[Pariisi Ülikool|Pariisi]], [[Oxfordi ülikool|Oxfordi]], Salamanca<ref name="Salamanca" /> ja [[Bologna ülikool]]ides. Ta lubas [[10. märts]]il [[1310]] Bologna ülikooli teoloogiatudengitel käia tsiviilõiguse ja meditsiiniloengutes.<ref name="Doktor" /><ref name="Ülikool" /> Ta lasi taastada 1308 tulekahjus hävinud [[Rooma]] [[Lateraani basiilika]].<ref name="Lateraan" /> Ta moodustas [[Avignon]]is uue paavstliku kirikukoori.<ref name="Koor" /> Arst [[Arnaldo da Villanova]] suri teel Clemens V juurde.<ref name="Villanova" /> [[Dante Alighieri]] nõudis pärast paavsti surma [[kardinal]]idelt, et valitud paavst pöörduks tagasi Rooma. Ta mainis paavsti "[[Jumalik komöödia|Jumalikus komöödias]]".<ref name="Dante" /> Talle püstitati [[Uzeste]]'is monument, mida [[kalvinism|kalvinistid]] [[reformatsioon]]i ajal rüüstasid. Kunstnik Henri Ségur on paavsti kujutanud [[Avignoni paavstipalee]]s asuval [[portree]]l. ==Surm== [[Fail:Tombeau de Clément V.JPG|pisi|Clemens V haud [[Uzeste]]'i kirikus]] Clemens V põdes [[vähk (haigus)|vähki]]. Ta suri [[20. aprill]]il 1314 [[Prantsusmaa]]l [[Roquemaure|Roquemaure'is]] ning maeti [[august]]is 1314 [[Uzeste]] Notre-Dame'i kirikusse. ==Hinnang== Kirikuajaloolase [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] hinnangul oli Clemens V intelligentne ja vaga, kuid ta taunib paavsti onupojapoliitikat. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Nogaret">{{cite web |last=Bréhier|first= Louis|date=1911|title=Guillaume de Nogaret. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/11089a.htm}}</ref> <ref name="Unam1">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1912|title=Unam Sanctam. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15126a.htm}}</ref> <ref name="Villanova">{{cite web |last= Rompel|first= Josef|date=1912|title= Arnaldus Villanovanus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15429c.htm}}</ref> <ref name="Colonna">{{cite web |last= Loughlin|first=James|date=1908|title=Colonna. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04125c.htm}}</ref> <ref name="Inkvis">{{cite web |last= Blötzer|first=Joseph|date=1910|title= Inquisition. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/08026a.htm}}</ref> <ref name="Pamiers">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1911|title= Diocese of Pamiers. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11435b.htm}}</ref> <ref name="Oikum">{{cite web |last= Kirsch|first=Johann Peter|date=1912|title=Council of Vienne (1311-12). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15423a.htm}}</ref> <ref name="Frantsisk">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1909|title= Order of Friars Minor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm}}</ref> <ref name="Apostol">{{cite web |last= A'Becket|first= John Joseph|date=1907|title=Apostolici. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01647a.htm}}</ref> <ref name="Bordeaux">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1907|title=Bordeaux. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02682a.htm}}</ref> <ref name="Bourges">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1907|title=Bourges. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02720b.htm}}</ref> <ref name="Vox">{{cite web |last=Paavst|first= Clemens V|date=1312|title=Vox in excelso. Wikisource|url= https://la.wikisource.org/wiki/Vox_in_excelso}}</ref> <ref name="Dante">{{cite web |last= Gardner|first= Edmund|date=1908|title= Dante Alighieri. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04628a.htm}}</ref> <ref name="Doktor">{{cite web |last= Pace|first=Edward|date=1909|title=Doctor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05072b.htm}}</ref> <ref name="Spirit">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1912|title=Spirituals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14230a.htm}}</ref> <ref name="Reegel">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1909|title=Rule of Saint Francis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06208a.htm}}</ref> <ref name="Fraticelli">{{cite web |last=Bihl|first= Michael|date=1909|title=Fraticelli. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06244b.htm}}</ref> <ref name="Montecorvo">{{cite web |last= Hartig|first= Otto|date=1910|title= John of Montecorvino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08474a.htm}}</ref> <ref name="Hiina">{{cite web |last=Cordier|first= Henri|date=1908|title=The Church in China. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03669a.htm}}</ref> <ref name="Molay">{{cite web |last= Goyau|first=Georges|date=1911|title= Jacques de Molai. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/10433a.htm}}</ref> <ref name="Vanus">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1907|title= Canonical Age. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01206c.htm}}</ref> <ref name="Konklaav">{{cite web |last= Dowling|first=Austin|date=1908|title=Conclave. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04192a.htm}}</ref> <ref name="Lateraan">{{cite web |last=Barnes|first= Arthur|date=1910|title=Saint John Lateran. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09014b.htm}}</ref> <ref name="Püha">{{cite web |last=Mershman|first= Francis|date=1908|title=Feast of Corpus Christi. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/04390b.htm}}</ref> <ref name="Louis">{{cite web |last= Oliger|first= Livarius|date=1910|title=St. Louis of Toulouse. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09385c.htm}}</ref> <ref name="Lyon">{{cite web |last= Goyau|first=Georges|date=1910|title=Lyons. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09472a.htm}}</ref> <ref name="Nimes">{{cite web |last= Goyau|first=Georges|date=1911|title=Nîmes. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11083a.htm}}</ref> <ref name="Orleans">{{cite web |last= Goyau|first=Georges|date=1911|title=Diocese of Orléans. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11318b.htm}}</ref> <ref name="Patriarh">{{cite web |last= Fortescue|first= Adrian|date=1911|title=Patriarch and Patriarchate. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11549a.htm}}</ref> <ref name="Perugia">{{cite web |last=Benigni|first= Umberto|date=1911|title=Archdiocese of Perugia. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/11736a.htm}}</ref> <ref name="Perugia1">{{cite web |last= Brown|first=C.F. Wemyss|date=1911|title=University of Perugia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11737a.htm}}</ref> <ref name="Philippe4">{{cite web |last= Goyau|first=Georges|date=1911|title=Philip IV. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12004a.htm}}</ref> <ref name="Nolasco">{{cite web |last=Allaria|first= Anthony|date=1911|title=St. Peter Nolasco.. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/11770b.htm}}</ref> <ref name="Salamanca">{{cite web |last= Amadó|first=Ramón Ruiz|date=1912|title=University of Salamanca. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13392a.htm}}</ref> <ref name="Serbia">{{cite web |last= Lins|first= Joseph|date=1912|title= Servia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13732a.htm}}</ref> <ref name="Siena">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=Siena. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13779a.htm}}</ref> <ref name="Koor">{{cite web |last= Otten|first= Joseph|date=1912|title=Sistine Choir. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14029b.htm}}</ref> <ref name="Sugul">{{cite web |last= Burtsell|first= Richard|date=1908|title=Consanguinity (in Canon Law). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04264a.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1912|title=The Knights Templars. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14493a.htm}}</ref> <ref name="Tiaara">{{cite web |last= Braun|first=Joseph|date=1912|title=Tiara. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14714c.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last=Pace|first= Edward|date=1912|title=Universities. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/15188a.htm}}</ref> <ref name="Pitsat">{{cite news |last= Pormann|first=Kätriin |date=July 15, 2026 |title= Arheoloogid leidsid Tallinnas projekteerijate maja hoovist paavsti pitseri | url=https://novaator.err.ee/1610078179/arheoloogid-leidsid-tallinnas-projekteerijate-maja-hoovist-paavsti-pitseri |work=[[Eesti Rahvusringhääling]]}}</ref> }} ==Allikad== *[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. *[[Robert Fawtier]], [[Yvonne Lanhers]]: ''Tables des registres de Clément V''. Paris 1948–1957. *''[[Liber pontificalis]]''. *[[Bartolomeo da Lucca]]: ''Historia Ecclesiastica Nova''. *''Regestum Clementis papae V ex Vaticanis archetypisv. Roma, 1885–1892. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1305-1314-_Clemens_V.html Clemens V dokumendid.] ==Kirjandus== *G. Allain: ''Uzeste et Clément V.'' "Revue catholique de Bordeaux" 16, 1895: 26–31. *[[Salvatore Andreucci]]: ''Papa Clemente V in una controversia fra il vescovo e il comune di Lucca''. "Giornale Storico della Lunigiana", 16, 1965: 65–73. *[[Étienne Baluze]]: ''Vitae paparum Avenionensium, sive collectio actorum veterum''. Paris, 1693. *[[Andrea Bartocci]]: ''La regola dei frati minori al concilio di Vienne e la bolla "Exivi de paradiso" di Clemente V (1312)''. "Archivum Franciscanum Historicum" 96, 2003: 45–84. *[[Ernest Berchon]]: ''Histoire du pape Clément V (1305–1314)''. Paris, 1896. *[[Ursmer Berlière]]: ''Registres de Clément V. Tables des noms de personnes et de lieux relatifs aux anciens diocèses belges''. "Bulletin de l'Institut historique Belge de Rome" 9, 1929: 341–356. *[[Jacques Bernard]]: ''Le népotisme de Clement V et ses complaisances pour la Gascogne''. "Annales du Midi" 61 (1948–1949): 369–411. *[[Edgard Boutaric]]: ''Clément V, Philippe le Bel et les Templiers''. Éd. Victor Palmé, Paris, 1910. *[[André Callebaut]]: ''Une bulle du temps de Frédéric II, exploitée sous Clément V contre Saint Gautier, évêque de Poitiers''. "Archivum franciscanum historicum" 16, 1923: 34–56. *[[Jean Contrasty]]: ''Études de topographie commingeoise. Le pape Clément V et le culte de s. Gaudens''. "Revue Historique de Toulouse", 29, 1942: 91–219. *[[Jeffrey Howard Denton]]: ''Pope Clement V's Early Career as a Royal Clerk''. "The English Historical Review", 83, 1968: 303–314. *[[Marc Dykmans]]: ''Le missel de Clément V (1305–1314)''. "Ephemerides Liturgicae", 86, 1972: 449–473. *[[Franz Ehrle]]: ''Der Nachlaß Clemens' V. und der in Betreff desselben von Johann XXII. (1318–1321) geführte Process''. "Archiv für Literatur- und Kirchengeschichte des Mittelalters" 5, 1889: 1–158. *[[Anton Eitel]]: ''Der Kirchenstaat unter Klemens V''. Berlin, Leipzig, 1907. *[[Jean Favier]]: ''Les papes d'Avignon''. Fayard, Paris, 2006. *G. Fornasari: ''Il conclave perugino del 1304–1305''. "Rivista di Storia della Chiesa in Italia", 10, 1956: 321–344. *[[Paul Fournier]]: ''Clément V et Philippe le Bel''. "Journal des Savants" 1911: 356–370. *[[Carl Gerold Fürst]]: ''Quia nonnulli. Anmerkungen zu einer Bulle Clemens' V''. Hubert Mordek, "Aus Kirche und Reich. Studien zu Theologie, Politik und Recht im Mittelalter. Festschrift für Friedrich Kempf". Sigmaringen, 1983: 419–430. *P. Cachon: ''Pièces relatives au débat du Pape Clément V avec l'empereur Henri VII''. Montpellier, 1894. *[[Romain Gaignard]]: ''Le gouvernement pontifical au travail. L'exemple des dernières années du règne de Clément V, 1er août 1311–20 avril 1314''. "Annales du Midi", 71, 1960: 161–214. *[[Anne Gilmour-Bryson]]: ''L'elezione di Bertrand de Got (Clemente V) e l'incontro a St. Jean d'Angély: realtà o leggenda?'' "Rivista di storia della chiesa in Italia" 53, 1999: 407–445. *[[Louis Guérard]]: ''La succession de Clément V et le procès de Bertrand de Got, vicomte de Lomagne (1318–21)''. "Revue de Gascogne", 32, 1891: 5–20. *[[Bernard Guillemain]]: ''Les recettes et les dépenses de la Chambre Apostolique pour la quatrième année du pontificat de Clément V (1308–1309)''. Roma, 1978. *Bernard Guillemain: ''Les papes d'Avignon (1309–1376)''. Paris, 1998. *[[Emil Göller]]: ''Aus einem Hamburger Pfründeprozeß unter Clemens V. im Jahre 1312''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 36, 1928: 114–122. *[[Zdenka Hledíková]]: ''Prodromus vatikánských Monument a listina Klimenta V. pro premonstráty''. "Cesky casopis historicky" 98, 2000: 1–17. *[[Norman Housley]]: ''Pope Clement V and the Crusades of 1309–10''. "Journal of Medieval History", 8, 1982: 29–43. *[[Hildegard Hörnicke]]: ''Die Besetzung der deutschen Bistümer während des Pontifikates Klemens V''. Berlin 1919. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Joseph Allen Kicklighter]]: ''La carrière de Béraud de Got''. "Annales du Midi", 85, 1973: 327–334. *Joseph Allen Kicklighter: ''An Unknown Brother of Pope Clement V''. "Medieval Studies", 38, 1976: 492–495. *[[Johann Peter Kirsch]]: ''Die Annatenbulle Klemens V. für England, Schottland und Irland vom 1. Februar 1306''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte", 27, 1913: 202–207. *[[Elisabeth Kraack]]: ''Rom oder Avignon? Die römische Frage unter den Päpsten Clemens V. und Johanns XXII''. Marburg, 1929. *[[Leo König]]: ''Die päpstliche Kammer unter Clemens V. und Johann XXII''. Wien, 1894. *[[Edmond-René Labande]]: ''Clément V et le Poitou''. "Histoire de l'Europe occidentale XIe-XIVe siècle", London 1973. *[[Paul Lâchât]]: ''Une ambassade éthiopienne auprès de Clément V, à Avignon''. "Annali del Pontificio Museo Missionario", 31, 1967: 9–21. *[[François Lacoste]]: ''Nouvelles études sur Clément V''. Paris, 1896. *[[Charles-Victor Langlois]]: ''Documents relatifs à Bertrand de Got (Clément V)''. "Revue Historique", 60, 1889: 48–54. *[[Tommaso Leccisotti]]: ''Note in margine all'edizione dei Regesti di Clemente V''. "Mélanges Eugène Tisserant", 1964: 15–45. *[[Georges Lizerand]]: ''Clément V et Philippe le Bel''. Éd. Hachette, Paris, 1910. *[[Sophia Menache]]: ''Clément V et le royaume de France. Un nouveau regard''. "Revue d'Histoire de l'Église de France", 74, 1988: 23–38. *Sophia Menache: ''Clement V''. Cambridge, 1998. *[[Guillaume Mollat]]: ''Les papes d'Avignon 1305–1378''. Letouzey & Ané, Paris, 1949. *[[Jean-Daniel Morerod]]: ''Le "polycopiage" de privilèges cisterciens par la chancellerie de Clément V durant la querelle de l'exemption''. "Notes sur la vie des documents pontificaux. L'acte pontifical et sa critique". Bonn 2007: 295–305 *[[Claude Mossé]], [[Nicole Pallanchard]]: ''Clément V, premier pape d'Avignon (1265–1314)'', Éd. Stock, Paris, 1998, ISBN 2-234-04988-1 *[[Ewald Müller]]: ''Das Konzil von Vienne 1311 – 1312. Seine Quellen und seine Geschichte''. 1934. *[[Edmund von Oefele]]: ''Über ein von Aventin benütztes Schreiben des Papstes Clemens V. an König Albrecht I''. "Sitzungsberichte der Bayerischen Akademie der Wissenschaften, phil.-hist. Klasse" 1889: 271–281. *[[Waldemar Otte]]: ''Der historische Wert der alten Biographien des Papstes Clemens V.: eine quellenkritische Vorstudie für die Geschichte des ersten Papstes im Exil von Avignon''. Breslau, 1903. *[[Dominique Paladilhe]]: ''Les papes en Avignon''. Paris, 1975. *[[Mario delle Piane]]: ''Intorno ad una bolla papale: la "Pastoralis cura" di Clemente V''. "Rivista di storia del diritto italiano" 31, 1958: 23–56. *[[Alain Pujol]]: ''Clément V, le pape maudit''. Éd. Vivisques, Bordeaux, 1988, ISBN 2-907310-01-1 *Alain Pujol: ''Clément V et les Templiers''. Villandraut, 1996. *[[Joseph François Rabanis]]: ''Clément V et Philippe le Bel''. Paris, 1858. *[[Yves Renouard]]: ''La papauté à Avignon''. Paris, 1954. *Yves Renouard: ''Les relations d'Edouard II et de Clément V d'après les "Roles gascons"''. "Annales du Midi", 67, 1955: 119–142. *[[Henry Gerald Richardson]]: ''Clement V and the See of Canterbury''. "English Historical Review" 56, 1941: 96–103. *[[Bertrand Rumeau]]: ''Clément V, Villandraut et son château''. Villandraut, 1928. *[[Vicente Salavert y Roca]]: ''Notas sobre la politica italiana de Clemente V y sus repercusiones en Aragón''. "Miscellanea in onore di R. Cessi", I, Roma 1958: 255–98. *[[Tilmann Schmidt]]: ''Der Bonifaz-Prozeß. Verfahren der Papstanklage in der Zeit Bonifaz' VIII. und Clemens' V''. Köln, 1989. *Tilmann Schmidt: ''Zwei neue Konstitutionen Papst Clemens' V. zur Restitution der Colonna (1306)''. Hubert Mordek, "Papsttum, Kirche und Recht im Mittelalter. Festschrift für Horst Fuhrmann zum 65. Geb". Tübingen, 1991: 335–345. *[[Jacob Schwalm]]: ''Neue Aktenstücke zur Geschichte der Beziehungen Clemens V. zu Heinrich VII''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 7, 1904: 220–250. *[[Carola M. Small]]: ''An episode at Sutri in the patrimony of St. Peter. Louis of Savoy and the constitutional position of the pope in Rome (1311)''. "Archivum Historiae Pontificiae" 19, 1981: 309–315. *[[Martin Souchon]]: ''Die Papstwahlen von Bonifaz VIII. bei Urban VI''., etc. Brunswick, 1888. *[[Patrick Zutshi]]: ''Some early letters of Pope Clement V (1305–14) in the Public Record Office''. "Archiv für Diplomatik" 33, 1987: 323–336. *[[Jacqueline Tarrant]]: ''The Manuscripts of the Constitutiones Clementinae, I: Admont to München''. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte. Kanonistische Abteilung" 70 (1984): 67–133. *Jacqueline Tarrant: ''The Manuscripts of the Constitutiones Clementinae, II: Napoli to Zwettl''. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte. Kanonistische Abteilung" 71 (1985) 76–146 *[[Ludger Thier]]: ''Kreuzzugsbemühungen unter Papst Clemens V, 1305–1314''. Bochum, 1971. *E. Vital-Mareille: ''Le Pape Clément V, Pontife Gascon''. Paris, 1934. *[[Wilhelm Wattenbach]]: ''Fausse correspondance du sultan avec Clément V''. "Archives de l'Orient Chrétien", 2, 1884: 297–303. *[[Karl Wenck]]: ''Clemens V. und Heinrich VII''. Halle, 1882. *Karl Wenck: ''Aus den Tagen der Zusammenkunft Klemens V. und Philipps des Schönen zu Lyon Nov. 1305 bis Jan. 1306''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 27, 1906, 189–202. *[[John Robert Wright]]: ''The relations between the Church and the English Crown during the pontificates of Clement V and John XXII, 1305–1334''. Oxford, 1967. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/04020a.htm Artikkel Clemens V kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.bautz.de/bbkl/c/clemens_v_p.shtml Artikkel Clemens V kohta.] ''(saksa keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xiv.htm#1305 1304–1305 konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1304.html 1304–1305 konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xiv.htm#ClementV Clemens V määratud kardinalid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Benedictus XI]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1305]]–[[1314]] |järgnev = [[Johannes XXII]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1314]] [[Kategooria:Sündinud 1264]] jeh0gb7kmtj0l91nrsxygcph64ck26a 0 231369 7231195 6981601 2026-09-09T10:09:07Z Kapsas123 209254 7231195 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2021}} {{keeletoimeta}} {{Vikinda|kuu=juuni|aasta=2021}} [[Pilt:LG전자, 이라크 최대 무역박람회서 IT 한류몰이.jpg|thumb|3D-teleri ekraan]] '''3D-televisioon''' on televaatajale [[kolmemõõtmeline pilt|kolmemõõtmelist pilti]] loov [[televisioon]]. 3D-pildi edastamiseks kasutatakse [[Stereofotograafia|stereoskoopilist]] vaadet, mitmikvaadet või [[2D-pluss-sügavus]]e meetodit ja [[3D-kuvar]]it – erilist seadet, millega projitseeritakse telesaate pilt kolmemõõtmeliseks ja eriti realistlikuks. ==Ajalugu== [[1833]]. aastal tuli [[Charles Dudeman]] esimesena ideele näidata inimese kummalegi [[silm]]ale veidi erinevaid pilte aparaadi abil, mida ta ise kutsus visualiseerivaks peegelstereoskoobiks. Ta näitas, et stereoskoopiliselt vaadates kombineerib inimese [[aju]] kaks pilti nõnda, et tekib ruumilisena tajutav pilt. Aastal [[1849]] leiutas [[Šotlased|šoti]] teadlane [[David Brewster]] endanimelise stereoskoobi, mis sai eeskujuks kõikidele hilisematele stereoskoopidele. See omakorda ergutas stereograafiliste fotode tootmist, mis olid tavafotodega paralleelselt üsna populaarsed. [[Stereofotograafia]] läks moest välja, kui [[film]]id hakkasid populaarsust koguma. Stereoskoopi täiustas Louis Jules Duboscq ja [[1851]]. aasta maailmanäitusel demonstreeriti Londonis kuulsat [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] pilti. Aastal [[1855]] leiutati [[kinetoskoop]] ehk stereo-animatsioonikaamera. Esimene [[anaglüüf]] (3D-efekti saavutamiseks kasutatakse sinise ja punase klaasiga prille, mille leiutas L. D. DuHaron) film valmis [[1915]]. aastal ja [[1922]]. aastal näidati esmakordselt publikule [[3D-film]]i. Stereoskoopilist televisiooni demonstreeriti esmakordselt [[10. august]]il [[1928]] [[John Logie Baird]]i ettevõttes Londonis.<ref name="baird" /> Baird rajas teed mitmetele 3D-televisiooni süsteemidele, kasutades elektromehaanilisi ja katoodtorutehnikaid. Esimene värviline 3D-film toodeti [[1935]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajaks olid stereoskoopilised 3D-fotokaamerad üpriski laialdaselt levinud. 1950. aastatel, kui televisioon [[USA]]-s populaarseks muutus, toodeti mitu 3D-filmi. Esimene sellistest filmidest oli United Artists stuudio [[Bwana Devil]] ja seda näidati üle kogu USA [[1952]]. aastal. Aasta hiljem valmis film "[[Vahakujude maja (1953)|House of Wax]]", kus oli lisaks ka stereoheli. [[Alfred Hitchcock]]i film "[[Dial M for Murder]]" oli algselt tehtud 3D-s, kuid maksimaalse kasumi teenimiseks lasti välja 2D-filmina, sest kõik [[kino]]d ei olnud võimelised 3D-filme näitama. Ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] tehti 3D-filme: "Robinson Crusoe" [[1946]]. aastal oli esimene täispikk nõukogude 3D-film.<ref name="cruzoe" /> Telekanalid hakkasid 3D-saateid eetrisse saatma [[2009]]. aastal. 2010 hakati videomängudele rakendama 3D-d. ==Tehnoloogiad== [[Pilt:CrystalEyes shutter glasses.jpg|thumb|Aktiivselt sulguvate läätsedega 3D-prillid]] Stereoskoopiliste pildipaaride kuvamiseks kasutatakse levinumatel 3D-ekraanidel erinevaid tehnoloogiad:<ref name="3dtvprices" /> * '''läätsedega:''' ** anaglüüfiline 3D (passiivne, punase ja sinise läätse abil); ** polarisatsioonil põhinev 3D (passiivne, polariseeritud läätsede abil); ** alternatiivkaadrite järjestamine (aktiivselt sulguvate läätsedega). * '''ilma läätsedeta:''' autostereoskoopiline kuvamine, mida nimetatakse ka Auto 3D-ks. 2D-telerid projitseerivad ainult ühe stereopaari korraga. Mitmekordse-vaatega ekraanid kasutavad taolist jälgimist, mis vahetab pilti olenevalt vaatamise nurgast või näitab üheaegselt erinevaid sõltumatuid pilte mitmele vaatajale korraga. Taolisi mitmekordse-vaatega pilte esitatakse muutuva 2D pluss sügavuse formaadiga. Muude kuvamismeetodite seas on kirjeldatud näiteks holograafiat, mahulist väljapanekut ja Pulfrichi efekti. ''Real-time'' (reaalajas) 3D TV on sisuliselt autostereoskoopilise pildi kuvamine. Stereoskoopia on levinuim 3D-pildi esitamise viis. Kasutatakse kõrvuti olevaid kaameraid, mis on üksteisest täpselt sama kaugel kui inimese pupillid. See hõlmab stereopaaride esitamist kahekordse pildi sätestamisel. Objekti mingi punkti projitseerimist stseenis piki-vaatevälja (mõlemale silmale kordamööda) lameda taustaga ekraanile on võimalik kirjeldada lihtsa matemaatilise valemiga. Ristkülikukujulistes koordinaatides, kus ekraan lamab Y-Z tasandil (Z-telg suunaga ülespoole ja Y-telg paremale) ja vaataja asub piki X-telge selle keskel, leiame, et ekraani koordinaadid on lihtsalt summa kahest tingimusest, millest üks arvestab perspektiivi ja teine binokulaarset nihet. Perspektiiv modifitseerib objekti asukohta z ja y koordinaatidel faktoriga D/(D-x), samal ajal binokulaarne nihe annab lisatingimuse (ainult Y-koordinaadile) s*x/(2*(D-x)), kus D tähistab valitud süsteemi alguspunkti kaugust vaatajast (täpselt silmade keskel), s on silmade kaugus üksteisest (umbes 7 sentimeetrit) ja x on tegelik objekti asukoha X-koordinaat. Binokulaarne nihe on vasaku silma jaoks positiivne ja parema silma jaoks negatiivne. Eriti kaugel olevate objekti punktide puhul on loogiline, et mõlemad silmad vaatavad mööda sama joont. Väga lähedal olevate objektide puhul võivad silmad liigselt kõõrdi minna. Kuid stseenide puhul, mis haaravad suurema osa nägemisväljast, saadakse kohe reaalne kujutis vasak- ja parempoolsetest piltidest superpositsioneerimise abil, sünkroonub pilt iseeneslikult eeldusel, et vaataja pole ekraanile liiga lähedal. Digitaalne tehnoloogia on suuresti kõrvaldanud ebatäpse superpositsioneerimise, mis oli tavaline probleem traditsiooniliste stereoskoopiliste filmide ajastul.<ref name="siggraph" /> Mitmevaateline salvestustehnika kasutab ridadesse paigutatud kaameraid, et salvestada 3D-stseen mitme eraldiseisva videovoona. Plenoptilisi kaameraid, mis salvestavad stseeni valgusvälja, saab kasutada mitmikvaate salvestamiseks ühe pealäätsega.<ref name="ieee" /> Olenevalt kaamerate seadistusest võib tulemusi näha mitmevaatelisel ekraanil või saata pildi töötlusse. Stereo või mitmevaatelise pildi andmetest saab eraldada 2D-pluss-sügavus informatsiooni iga vaate kohta, mis tekitab seadmest sõltumatu kujutise algsest 3D-stseenist. ==Töötlemine== 3D-telerite alatüüpe töötavad praegu välja [http://www.alioscopy.com/ Alioscopy], [[Apple Inc.|Apple]], [http://www.3dicon.net/ 3D Icon], [http://www.dti3d.com/ Dimension Technologies Inc.], [http://www.hhi.fraunhofer.de/ Fraunhofer HHI], [http://www.holografika.com/ Holografika], [http://www.iart3d.com/ i-Art], [[NewSight]], [[StereoPixel]], [http://www.ddd.com/ DDD], [http://www.seefront.com/ SeeFront], [http://www.seereal.com/ SeeReal Technologies], [http://www.spatialview.com/ Spatial View Inc.], [http://www.tridelity.de/ Tridelity], [http://www.visumotion.com/ VisuMotion], [http://en.zerocreative.com/xyz Zero Creative (xyZ)]. 2008. aasta oktoobris esitas [[Philips]] stereoekraani prototüübi laiendusega 3840×2160 ja 46 <<ohutu>> ülevaatuse rakurssidega. Hiljem [[Philips]] peatas stereoekraani töötlemise ja uurimise. 2010. aasta septembris anonseeris [[LG]] esimese 3M-ekraaniga sülearvuti. Sama aasta oktoobris andis [[Toshiba]] välja 3M-ekraanidega telerid, mis ei vajanud spetsiaalsete prillide kasutamist. ==Full 3D teler== [[File:Anaglyph glasses.png|thumb|Anaglüüfilised 3D-prillid]] Full [[3D-televisioon|3D]] telerite hulka kuulub [[Panasonic]] Full [[HD]] 3D (1920×1080 p, see on, 2 Mp; ja 60 [[Hz]]). Reklaamide jaoks on [[Toshiba]] näidanud 20- ja 12-tolliseid autostereoskoopseid [[Vedelkristallkuvar|LCD]] 3D telereid [[lahutusvõime]]ga 1280×720. Tänu süsteemile Toshiba LCD elimineerib hägustamise või lainetamise (põhjustatud ekraani ühendustest). Vaatamisnurk on 40 kraadi. Toshiba prillivaba 3D-TV kannatab tänu kehtestatud piirangutele, nagu vaatamise kaugus ja maksumus, 12-[[Toll (pikkusühik)|tolline]] mudel maksab ligikaudu 1400 [[dollar]]it. Toshiba tahab 2015. aastaks müüa neid telereid kogu maailmas. ==3D-kanalid== 2008. aastast on Jaapani kanalil[[w:BS 11|BS11]] 3D-programmid eetris umbes neli korda päevas. Cabelvision edastas oma klientidele 3D-versiooni enda [[w: MSG|MSG]] kanalist 24. märtsil 2010. Kanal 1300 paneb suuremat rõhku spordiürituste edastamisele. Kõrgekvaliteedilist 3D-pilti näitas [[Austraalia]]s esmakordselt [[w:Fox Sports|Fox Sports]]. 24. mail 2010 näidati Austraalia ja Uus-Meremaa vahelist jalgpallimängu. Kanal, mis näitas 2010. aasta jalgpalli MM-i 3D-s, oli samuti Austraalia oma. [[Discovery Communications]], [[Imax]] ja [[Sony]] teatasid 2010. aastal, et plaanivad 2011. aasta alguses välja lasta 3D-kanali USA-s. Samal ajal teatas Vene firma [[Platform HD]], [[General Satellite]] ja [[Samsung Electronics]] oma 3D-televisiooni väljalaskmise plaanist, mis oleks esimene sarnane projekt [[Venemaa]]l. [[Brasiilia]]s sai esimeseks tasuta 3D-signaali jagavaks maapealseks televisiooniks [[Rede TV!]]. Hoolimata nende tehnoloogiast on siiski tegemist madala kvaliteediga. 11. juunil 2010 avas [[ESPN]] kanali [[ESPN 3D]], mis näitab aastas kuni 85 otseülekannet spordiüritustest. Esimene 3D-kanal alustas saadete näitamist Lõuna-Koreas 2010. aasta esimesel kuupäeval. [[w:Korea Digital Satellite Broadcasting|Korea Digital Satellite Broadcastingule]] kuuluv kanal SKY 3D näitab haridusteemasid, multifilme, sporti, dokumentaale ja esinemisi. 24/7 kanal kasutab 1920×1080i lahutust koos ''side-by-side'' tehnoloogiaga. Paljud [[Euroopa]] tasulised televõrgustikud plaanivad 3D-telekanaleid ja osad neist on alustanud ülekannete testimist teistel Astra satelliitidel. ==3D-sarjad ja -saated== Toodetud on mõningaid tähelepanuväärseid 3D-saateid, tavaliselt on need olnud tunnipikkused erisaated või eriüritused. Esimene 3D-saade Ühendkuningriigis sai teoks 1982. aastal ja see oli saade nädala teadusajakirjast [[The Real World]]. Seda näidati ainult [[Inglismaa]] kaguregioonides. Prillid jagati tasuta kaasa ajakirjaga [[TV Times]]. Komöödiasarja "[[Kolmas kivi päikesest]]" kaheosalist jagu näidati osaliselt 3D-s. Ekraani nurgas kuvati vaatajatele teade, millal prillid ette panna ja eest ära võtta. Neis jagudes kasutati [[Pulfrich 3D]] tehnikat. Hiljem on 3D-s tehtud televisioonis näiteks draama "[[w:Medium|Medium"]] ja komöödia "[[w:Chuck|Chuck"]]. Inglismaa [[w:Channel 4|Channel 4]] näitas 3D-s lühikest hooaega "[[w:Derren Brown|Derren Brownist"]] ja "[[w:The Queen|The Queenist"]]. 2010. aasta 52. [[w:Grammy Awards|Grammy auhindade]] jagamist näidati 3D-s anaglüüfvormingus. Enamasti on 3D-s näidatud siiski spordiüritusi: 2010 jalgpalli-MM, Masters Tournament (aasta suurim golfiüritus), NASCAR jpt. 3D-spordiüritusi näidatakse ka teatud pubides ja baarides. ==Mõju tervisele== Mõned inimesed on pärast 3D-teleri ja -filmide vaatamist kurtnud peavalu ja nägemisprobleeme. Arstid on hoiatanud 3D-televisiooniga seotud võimalike terviseprobleemide eest ja eriti ettevaatlik soovitatakse olla lastel. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="baird">{{netiviide | URL = http://www.bairdtelevision.com/stereo.html| Pealkiri = How Stereoscopic Television is Shown| Kasutatud =25.12.2010 | Keel =inglise }}</ref> <ref name="cruzoe">{{netiviide | URL =http://www.imdb.com/title/tt0038888/trivia | Pealkiri =Trivia for Robinson Crusoe (1946) | Väljaanne =IMDb.com | Kasutatud =25.12.2010 | Keel =inglise }}</ref> <ref name="3dtvprices">{{netiviide | URL =http://3dtv-prices.co.uk/how3dtvworks.html | Pealkiri =How Does 3D TV Work? | Väljaandja =3dtv-prices.co.uk | Kasutatud =25.12.2010 | Keel = | arhiivimisaeg =22.08.2011 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20110822183251/http://www.3dtv-prices.co.uk/how3dtvworks.html | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="siggraph">{{netiviide| URL = http://www.siggraph.org/publications/newsletter/volume/stereoscopic-3d-film-and-animationgetting-it-right| Pealkiri = Stereoscopic 3D Film and Animation – Getting It Right| Autor = Kenneth Wittlief| Aeg = 30.07.2007| Väljaandja = ACM SIGGRAPH| Kasutatud = 25.12.2010| Keel = | arhiivimisaeg = 25.04.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090425142958/http://www.siggraph.org/publications/newsletter/volume/stereoscopic-3d-film-and-animationgetting-it-right| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ieee">http://ieeexplore.ieee.org/xpl/freeabs_all.jsp?arnumber=4547873 A Simulator for the Cafadis Real Time 3DTV Camera, [[IEEE]] (20.06.2008)</ref> }} [[Kategooria:Televisioonitehnika]] ghrhkbuq2m1mffipjf47mjoves3as5r 0 237319 7231109 7096000 2026-09-09T00:39:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231109 wikitext text/x-wiki '''Eero Järvekülg''' (sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1949]] [[Viljandi]]s) on eesti [[õpetaja]] ja koolijuht. Ta õpetas aastal [[1968]] [[C. R. Jakobsoni nimeline Viljandi 1. Keskkool|C. R. Jakobsoni nimelise Viljandi 1. Keskkooli]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.crjg.vil.ee/?a=3&b=70&d=1&e=1968 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-02-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304121217/http://www.crjg.vil.ee/?a=3&b=70&d=1&e=1968 |url-olek=ei tööta }}</ref> Keskkoolis olles sai ta häid tulemusi [[Eesti NSV]] füüsika- ja matemaatikaolümpiaadidel, muu hulgas jagas ta aastal [[1968]] matemaatikaolümpiaadil 6.-7. kohta ning sai füüsikaolümpiaadil 3. koha. Selle tulemusel saadeti ta edasi [[NSV Liit|NSV Liidu]] füüsikaolümpiaadile.<ref>{{Netiviide |url=http://www.crjg.vil.ee/?a=2&b=10 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-02-01 |arhiivimisaeg=2008-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081221031150/http://www.crjg.vil.ee/?a=2&b=10 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal [[1973]] lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsik-elektroonikuna.<ref>http://www.vvk.ee/?id=12449&code=0084&scode=0897&cid=6207</ref> 1972. aastast alates töötas ta mõnda aega [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis]], kuid suundus sealt Viljandisse kooliõpetajaks. Aastatel [[1976]]–[[1997]] oli ta [[Viljandi Maagümnaasium|Viljandi Maagümnaasiumi]] füüsikaõpetaja ja õppealajuhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vmg.vil.ee/vanakoduleht/?mn=vil |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-03-05 |arhiivimisaeg=2018-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180913223535/http://www.vmg.vil.ee/vanakoduleht/?mn=vil |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastatel 1996–2015 oli ta [[C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium|C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasiumi]] direktor. Seejärel läks pensionile.<ref>http://www.sakala.ajaleht.ee/3227803/konflikti-kaik-viis-jakobsoni-kooli-direktori-lahkumiseni</ref> ==Vaata ka== *[[Järvekülg]]ede suguvõsa ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.sakala.ajaleht.ee/081107/esileht/kolmapaevalugu/5027726.php Direktor võtab koolijuhtimist loominguliselt] Sakala, 25. juuli 2007 {{JÄRJESTA:Järvekülg, Eero}} [[Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna koolijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 7bvnhcqd1iqoegij8pye4hts9axb12g 0 250940 7230826 7223841 2026-09-08T12:43:29Z Sendrasendra 225202 /* Kar */ 7230826 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Heino Kaaremäe]], Eesti maadleja (1906–1978) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Katrin Kaarep]], eesti tõlkija, luuletaja ja zoosemiootik (1980–) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja ja näitleja (1966–) *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ahto Kaasik]], eesti looduslike pühapaikade ja rahvakultuuri uurija ning ühiskonnategelane (1969–) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–2026) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Ants Kaasik]], eesti astrofüüsik (1950–2020) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1978–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Mikk Kaasik]], eesti džässmuusik ja klahvpillimängija (2003–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja (1957–) *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–1963) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Agu Kabrits]], Eesti omavalitsustegelane (1958–2025) *[[Siim Kabrits]], Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–1026) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Slobodan Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija (1957–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–2025) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Yuka Kado]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Kaoru Kadohara]], jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Sachi Kagawa]], jaapani jalgpallur *[[Shinji Kagawa]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Tarō Kagawa]], jaapani jalgpallur (1922–1990) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Andres Kahk]], eesti ammulaskur (1987–) *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija (1961–) *[[Merike Kahk]], eesti ammulaskur ja treener (1963–) *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Ayumi Kaihori]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Petrus Kaikewalde]], Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär (12.–13. sajand) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Keiji Kaimoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Muhoozi Kainerugaba]], Uganda sõjaväelane (1974–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Peeter Kais]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Wyatt Kaiser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Akira Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Mayumi Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Tomoyuki Kajino]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Andreas Kaju]], Eesti ettevõtja, suhtekorraldaja ja endine riigiametnik (1980–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaoru Kakinami]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Yōichirō Kakitani]], Jaapani endine jalgpallur (1990–) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Apóstolos Kaklamánis]], Kreeka poliitik ja jurist (1936–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Vassili Kala]], Eesti NSV riigitegelane. *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–2026) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Paul Kalberg]], eesti poksija ja maadleja (1905–1995) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2025) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, võrkpallitreener ja sporditegelane (1945–2025) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Toomas Kaldma]], eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (1943–2026) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Christopher Kalev]], eesti murdmaasuusataja (1999–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Avo Kaljulaid]], eesti võrkpallur ja sõudja (1936–2003) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (1935–2026) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaido Kallas]], eesti majandusteadlane (1939–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Raivo Kallas]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Reginald Kallas]], spordiajakirjanik ja sporditegelane (1920–1987) *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–2026) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja koorijuht (1941–2023) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Urve Kallavus]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1950–) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist (1969–) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Krista Kallis]], eesti tõlkija ja inglise filoloog (1946–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Renata Kallosh]], ameerika füüsik (1943–) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Valdeko Kalma]], eesti maadlussporditegelane (1950–2019) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[August Kalman]], eesti põllumajandusteadlane (1896–1981) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja (1996–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Oskar Kalmisto]], Rakvere linnanõunik ja linnapea, Rakvere Teatri asjaajaja-raamatupidaja, Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja ja Tapa Gümnaasiumi direktor (1899–1949) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Aron Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ning suu-, näo- ja lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–) *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik (1984–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Daichi Kamada]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (1944–2025) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Hassane Kamara]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Mitsuo Kamata]], jaapani endine jalgpallur (1937–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Ditaji Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2002–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Hisao Kami]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Megumi Kamionobe]], jaapani jalgpallur (1986–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Shōgo Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–1977) *[[Takeshi Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–2004) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Mart-Matteus Kampus]], eesti dramaturg (1991–) *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Shizo Kanakuri]], jaapani maratonijooksja (1891–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Mū Kanazaki]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Hiroshi Kanazawa]], jaapani jalgpallur *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Katsuo Kanda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Kiyoo Kanda]], Jaapani jalgpallur (1900–1970) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Mami Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Miho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur *[[Nobutoshi Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Shiho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Hisashi Kaneko]], jaapani endine jalgpallur (1959–) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Hanna Kanep]], eesti kõrgharidustegelane ja majandusteadlane (1978–) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Juhan Kangilaski]], eesti teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik (1904–1981) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf (1974–) *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]], eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Assita Kanko]], Burkina Faso päritolu Belgia poliitik (1980–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Uku Kann]], eesti trükkal (1965–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane (1965–) *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Tõru Kannimäe]], eesti näitleja (2009–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takashi Kanō]], jaapani jalgpallur (1920–2000) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–2025) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof (1724–1804) *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja (1979–) *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Niko Kapanen]], soome endine jäähokimängija (1978–) *[[Sigrid Kapanen]], eesti taipoksija (2002–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Ivar Kapsi]], eesti geodeet (1996–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Liis Kapten]], eesti triatleet (2006–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja (1970–) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja (1999–) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Yann Karamoh]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Grigori Karassin]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Eha Kard]], eesti näitleja (1935–2024) *[[Elin Kard]], eesti kultuurikorraldaja, kunstnik ja õppejõud (1972–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Nikolai Kardašov]], vene kosmoloog (1932–2019) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane (1917–2004) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog (1964–) *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Ali Karimi]], Iraani endine jalgpallur (1978–) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–2) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Tõnis Karki]], eesti mikrobioloog (1963–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (1945–2025) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Jüri Karma]], eesti arhitekt (1928–2006) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Siim Karnö]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1991–) *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Roland Karo]], eesti teoloog (1972–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Alex Karp]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1967–) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Liis Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Klaes Karppinen]], soome murdmaasuusataja (1907–1992) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik (1957–) *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Fernand Kartheiser]], Luksemburgi poliitik (1959–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Andres Karu]], eesti võrkpallur (1955–2010) *[[Andres Karu (näitleja)|Andres Karu]], eesti näitleja, raadiosaatejuht, kultuurikorraldaja ja matkaja (1975–) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–2024) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ilona Karula]], eesti esoteeriliste raamatute autor (1983–) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Hatha Karunaratne]], Tseiloni poksija (1941–1983) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Ain Karutoom]], eesti jalgpallikohtunik (1964–) *[[Ľubica Karvašová]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1987–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) ==Kas== *[[Takashi Kasahara]], jaapani endine jalgpallur (1918–) *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[Yoshie Kasajima]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Marina Kasch]], endine Eesti võrkpallur (1960–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Erki Kasemets]], eesti kunstnik (1969–) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–2013) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane (1952–) *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Yōsuke Kashiwagi]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Oskar Kasik]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1985) *[[Selma Kasik]], eesti arst ja pedagoog (1923–2010) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Laura Kasischke]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (1961–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–1998) *[[Eve Kask]], eesti graafik (1958–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Hanno Kask]], eesti ettevõtja ja kirjanik (1966–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht (1978–) *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Julius Kasper]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1897–1946) *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija (2004–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane (1978–) *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur (1911–1985) *[[Marko Kass]], Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1980–) *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik (1986–) *[[Peeter Kass]], Eesti sõjaväelane (1896–1989) *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[William Kass]], eesti ekstreemsportlane, sisulooja ja videograaf (1993–) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Lev Kasso]], vene õigusteadlane ja poliitik (1865–1914) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Maximilian Kastner]], Saksamaa jäähokimängija (1993–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Yahiro Kazama]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat (1864–1940) *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik (1897–1986) *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Hiroshi Katayama]], jaapani endine jalgpallur (1940–) *[[Satsuki Katayama]], Jaapani poliitik (1959–) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–2025) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Nikola Katić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1996–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Nobuyuki Katō]], jaapani endine jalgpallur (1920–) *[[Tomoe Kato]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Yoshio Katō]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja (1975–) *[[Moshe Katsav]], Iisraeli poliitik (1945–) *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Toshinobu Katsuya]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]], Ameerika Ühendriikidest pärit Eesti filosoof ja sotsioloog (1966–) *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik (1971–) *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija (1991–) *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Severi Kaukiainen]], Soome korvpallur (1998–) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik (1985–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Ralf Kaunismäe]], eesti poksija (1917–1972) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Valter Kaup]], eesti poksija (1915–1995) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ja kultuurikriitik (2001–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Heints Kavak]], Eesti õpetaja ja koolijuht (1928–2005) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Janet Kavandi]], Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut (1959–) *[[Mihheil Kavelašvili]], Gruusia poliitik ja endine elukutseline jalgpallur (1971–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (1975–2026) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Saburō Kawabuchi]], jaapani endine jalgpallur (1936–) *[[Katsuyuki Kawachi]], jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Yoshikatsu Kawaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Naoko Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuo Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Ryōichi Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Taeko Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Kengo Kawamata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Taizō Kawamoto]], jaapani jalgpallur (1914–1985) *[[Mari Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Yuri Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1989–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Takashi Kawanishi]], jaapani jalgpallur *[[Takehiko Kawanishi]], jaapani endine jalgpallur (1938–) *[[Junji Kawano]], jaapani endine jalgpallur (1945–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) *[[Eiji Kawashima]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Nahomi Kawasumi]], jaapani jalgpallur (1985–) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] mfgfz0dxbk7srg4oc2rdou01fvfhdw2 7230844 7230826 2026-09-08T13:04:08Z Juhan121 25066 /* Kar */ 7230844 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Heino Kaaremäe]], Eesti maadleja (1906–1978) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Katrin Kaarep]], eesti tõlkija, luuletaja ja zoosemiootik (1980–) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja ja näitleja (1966–) *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ahto Kaasik]], eesti looduslike pühapaikade ja rahvakultuuri uurija ning ühiskonnategelane (1969–) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–2026) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Ants Kaasik]], eesti astrofüüsik (1950–2020) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1978–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Mikk Kaasik]], eesti džässmuusik ja klahvpillimängija (2003–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja (1957–) *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–1963) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Agu Kabrits]], Eesti omavalitsustegelane (1958–2025) *[[Siim Kabrits]], Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–1026) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Slobodan Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija (1957–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–2025) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Yuka Kado]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Kaoru Kadohara]], jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Sachi Kagawa]], jaapani jalgpallur *[[Shinji Kagawa]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Tarō Kagawa]], jaapani jalgpallur (1922–1990) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Andres Kahk]], eesti ammulaskur (1987–) *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija (1961–) *[[Merike Kahk]], eesti ammulaskur ja treener (1963–) *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Ayumi Kaihori]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Petrus Kaikewalde]], Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär (12.–13. sajand) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Keiji Kaimoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Muhoozi Kainerugaba]], Uganda sõjaväelane (1974–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Peeter Kais]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Wyatt Kaiser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Akira Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Mayumi Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Tomoyuki Kajino]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Andreas Kaju]], Eesti ettevõtja, suhtekorraldaja ja endine riigiametnik (1980–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaoru Kakinami]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Yōichirō Kakitani]], Jaapani endine jalgpallur (1990–) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Apóstolos Kaklamánis]], Kreeka poliitik ja jurist (1936–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Vassili Kala]], Eesti NSV riigitegelane. *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–2026) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Paul Kalberg]], eesti poksija ja maadleja (1905–1995) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2025) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, võrkpallitreener ja sporditegelane (1945–2025) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Toomas Kaldma]], eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (1943–2026) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Christopher Kalev]], eesti murdmaasuusataja (1999–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Avo Kaljulaid]], eesti võrkpallur ja sõudja (1936–2003) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (1935–2026) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaido Kallas]], eesti majandusteadlane (1939–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Raivo Kallas]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Reginald Kallas]], spordiajakirjanik ja sporditegelane (1920–1987) *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–2026) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja koorijuht (1941–2023) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Urve Kallavus]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1950–) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist (1969–) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Krista Kallis]], eesti tõlkija ja inglise filoloog (1946–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Renata Kallosh]], ameerika füüsik (1943–) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Valdeko Kalma]], eesti maadlussporditegelane (1950–2019) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[August Kalman]], eesti põllumajandusteadlane (1896–1981) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja (1996–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Oskar Kalmisto]], Rakvere linnanõunik ja linnapea, Rakvere Teatri asjaajaja-raamatupidaja, Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja ja Tapa Gümnaasiumi direktor (1899–1949) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Aron Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ning suu-, näo- ja lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–) *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik (1984–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Daichi Kamada]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (1944–2025) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Hassane Kamara]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Mitsuo Kamata]], jaapani endine jalgpallur (1937–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Ditaji Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2002–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Hisao Kami]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Megumi Kamionobe]], jaapani jalgpallur (1986–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Shōgo Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–1977) *[[Takeshi Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–2004) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Mart-Matteus Kampus]], eesti dramaturg (1991–) *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Shizo Kanakuri]], jaapani maratonijooksja (1891–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Mū Kanazaki]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Hiroshi Kanazawa]], jaapani jalgpallur *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Katsuo Kanda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Kiyoo Kanda]], Jaapani jalgpallur (1900–1970) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Mami Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Miho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur *[[Nobutoshi Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Shiho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Hisashi Kaneko]], jaapani endine jalgpallur (1959–) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Hanna Kanep]], eesti kõrgharidustegelane ja majandusteadlane (1978–) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Juhan Kangilaski]], eesti teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik (1904–1981) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf (1974–) *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]], eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Assita Kanko]], Burkina Faso päritolu Belgia poliitik (1980–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Uku Kann]], eesti trükkal (1965–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane (1965–) *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Tõru Kannimäe]], eesti näitleja (2009–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takashi Kanō]], jaapani jalgpallur (1920–2000) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–2025) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof (1724–1804) *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja (1979–) *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Niko Kapanen]], soome endine jäähokimängija (1978–) *[[Sigrid Kapanen]], eesti taipoksija (2002–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Ivar Kapsi]], eesti geodeet (1996–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Liis Kapten]], eesti triatleet (2006–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja (1970–) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja (1999–) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Yann Karamoh]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Grigori Karassin]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Eha Kard]], eesti näitleja (1935–2024) *[[Elin Kard]], eesti kultuurikorraldaja, kunstnik ja õppejõud (1972–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Nikolai Kardašov]], vene kosmoloog (1932–2019) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane (1917–2004) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog (1964–) *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Ali Karimi]], Iraani endine jalgpallur (1978–) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–2026) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Tõnis Karki]], eesti mikrobioloog (1963–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (1945–2025) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Jüri Karma]], eesti arhitekt (1928–2006) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Siim Karnö]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1991–) *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Roland Karo]], eesti teoloog (1972–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Alex Karp]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1967–) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Liis Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Klaes Karppinen]], soome murdmaasuusataja (1907–1992) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik (1957–) *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Fernand Kartheiser]], Luksemburgi poliitik (1959–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Andres Karu]], eesti võrkpallur (1955–2010) *[[Andres Karu (näitleja)|Andres Karu]], eesti näitleja, raadiosaatejuht, kultuurikorraldaja ja matkaja (1975–) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–2024) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ilona Karula]], eesti esoteeriliste raamatute autor (1983–) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Hatha Karunaratne]], Tseiloni poksija (1941–1983) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Ain Karutoom]], eesti jalgpallikohtunik (1964–) *[[Ľubica Karvašová]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1987–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) ==Kas== *[[Takashi Kasahara]], jaapani endine jalgpallur (1918–) *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[Yoshie Kasajima]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Marina Kasch]], endine Eesti võrkpallur (1960–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Erki Kasemets]], eesti kunstnik (1969–) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–2013) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane (1952–) *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Yōsuke Kashiwagi]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Oskar Kasik]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1985) *[[Selma Kasik]], eesti arst ja pedagoog (1923–2010) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Laura Kasischke]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (1961–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–1998) *[[Eve Kask]], eesti graafik (1958–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Hanno Kask]], eesti ettevõtja ja kirjanik (1966–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht (1978–) *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Julius Kasper]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1897–1946) *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija (2004–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane (1978–) *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur (1911–1985) *[[Marko Kass]], Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1980–) *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik (1986–) *[[Peeter Kass]], Eesti sõjaväelane (1896–1989) *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[William Kass]], eesti ekstreemsportlane, sisulooja ja videograaf (1993–) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Lev Kasso]], vene õigusteadlane ja poliitik (1865–1914) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Maximilian Kastner]], Saksamaa jäähokimängija (1993–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Yahiro Kazama]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat (1864–1940) *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik (1897–1986) *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Hiroshi Katayama]], jaapani endine jalgpallur (1940–) *[[Satsuki Katayama]], Jaapani poliitik (1959–) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–2025) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Nikola Katić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1996–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Nobuyuki Katō]], jaapani endine jalgpallur (1920–) *[[Tomoe Kato]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Yoshio Katō]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja (1975–) *[[Moshe Katsav]], Iisraeli poliitik (1945–) *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Toshinobu Katsuya]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]], Ameerika Ühendriikidest pärit Eesti filosoof ja sotsioloog (1966–) *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik (1971–) *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija (1991–) *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Severi Kaukiainen]], Soome korvpallur (1998–) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik (1985–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Ralf Kaunismäe]], eesti poksija (1917–1972) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Valter Kaup]], eesti poksija (1915–1995) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ja kultuurikriitik (2001–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Heints Kavak]], Eesti õpetaja ja koolijuht (1928–2005) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Janet Kavandi]], Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut (1959–) *[[Mihheil Kavelašvili]], Gruusia poliitik ja endine elukutseline jalgpallur (1971–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (1975–2026) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Saburō Kawabuchi]], jaapani endine jalgpallur (1936–) *[[Katsuyuki Kawachi]], jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Yoshikatsu Kawaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Naoko Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuo Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Ryōichi Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Taeko Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Kengo Kawamata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Taizō Kawamoto]], jaapani jalgpallur (1914–1985) *[[Mari Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Yuri Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1989–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Takashi Kawanishi]], jaapani jalgpallur *[[Takehiko Kawanishi]], jaapani endine jalgpallur (1938–) *[[Junji Kawano]], jaapani endine jalgpallur (1945–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) *[[Eiji Kawashima]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Nahomi Kawasumi]], jaapani jalgpallur (1985–) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] jdtzgo3p9cny5ypfstaic1ayiuxaue5 0 250943 7230916 7229257 2026-09-08T16:21:16Z Sjur 66496 /* Mac */ 7230916 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ma)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ma". ==Ma== *[[Ma Huateng]], Hiina ettevõtja (1971–) *[[Ma Lin]], Hiina lauatennisist (1980–) *[[Ma Long]], Hiina lauatennisist (1988–) *[[Ma Yuan]], hiina maalikunstnik (suri 1225) *[[Yo-Yo Ma]], hiina päritolu tšellist (1955–) ==Maa== *[[Berthold Maack]], Saksa sõjaväelane (1898–1981) *[[Richard Maack]], maadeuurija ja õpetaja (1825–1886) *[[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (1960–2014) *[[Andre Maaker]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja *[[Juhan Maaker]], eesti torupillimängja (1845–1930) *[[Villem Maaker]], Eesti poliitik ja põllumees (1891–1966) *[[Väino Maala]], eesti pillimeister (1914–1987) *[[Paul Maalma]], Eesti poliitik (1962–) *[[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik (1960–) *[[Mait Maameele]], eesti kunstnik-dekoraator ja karikaturist (1910–1987) *[[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane (1957–) *[[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (1917–2005) *[[Mati Maanas]], Eesti ettevõtja ja kirikutegelane (1953–) *[[Helmut Maandi]], Eesti advokaat ja poliitik (1906–1990) *[[Jaak Maandi]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Karin Anna Maandi]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent (1988–) *[[Katrin Maandi]], eesti lingvist ja kultuuriametnik (1943–) *[[Mart Maandi]], Eesti suhtekorraldaja (1950–) *[[August Maanidi]], Eesti sõjaväelane (1887–1963) *[[Viivi Maanso]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2021) *[[Luule Maar]], eesti nahakunstnik (1938–2024) *[[Paul Maar]], saksa kirjanik (1937–) *[[Silver Maar]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1991–) *[[Gustav Maarand]], eesti vaimulik (1912–2003) *[[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (1940–2024) *[[Alar Maarend]], Eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja (1960–) *[[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1927–2021) *[[Maarja]], Jeesuse ema *[[Maarja Magdaleena]], Jeesuse jünger *[[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Ilmo Maaroos]], eesti advokaat (1967–) *[[Irene Maaroos]], eesti ametnik (1910–1994) *[[Heiko Maas]], Saksa poliitik (1966–) *[[Maret Maasalu]], eesti fotograaf *[[Hannes Maasel]], eesti poliitik (1951–) *[[Eduard Maaser]], eesti kunstnik (1916–1990) *[[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt (1941–2013) *[[Alfred Maasik]], eesti jooksja ja käija (1897–1990) *[[Anne Maasik]], eesti näitleja ja laulja (1951–) *[[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf (1971–) *[[Artur Maasik]], eesti poksija (1906–1937) *[[August Maasik]], eesti päritolu Kanada polaaruurija (1887–1976) *[[Einar Maasik]], eesti kirjanik (1929–2009) *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja (1908–1991) *[[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja (1942–) *[[Ernst Maasik]], eesti laevaehitusinsener (1890–1949) *[[Jana Maasik]], eesti kirjanik (1970–) *[[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Maasike Maasik]], eesti tekstiilikunstnik (1945–) *[[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Peep Maasik]], eesti lavastaja (1992–) *[[Villem Maasik]], eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik (1883–1919) *[[Õie Maasik]], eesti näitleja (1929–1992) *[[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik (1916–1992) *[[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (1931–2019) *[[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur (1968–) *[[Sergei Maasin]], Eesti laulja (1950–) *[[Madis Maasing]], eesti ajaloolane (1984–) *[[Nikolai Maasing]], eesti keemik (1900–1942) *[[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane (1896–1976) *[[Eduard August Maass]], luterlik vaimulik (1875–1958) *[[Voldemar Maask]], eesti fotograaf (1941–1998) *[[Joachim Maass]], saksa kirjanik (1901–1972) *[[Mart Maastik]], Eesti munitsipaalpoliitik (1964–) *[[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja (1930–2014) *[[Aet Maatee]], Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja (1961–) *[[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht (1967–) *[[Siim Maaten]], eesti näitleja ja lavastaja (1985–) *[[Wangari Maathai]], Keenia keskkonnaaktivist (1940–2011) *[[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ja treener (1902–1967) *[[Vambola Maavara]], eesti entomoloog (1928–1999) *[[Märt Maavere]], Eesti kaitsepolitseinik (1901–1941) ==Mab== *[[Alain Mabanckou]], Kongo Vabariigi kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1966–) *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]], Palestiina sõjaväelane (1960–2010) *[[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur (1995–) *[[Jean Mabillon]], prantsuse ajaloolane (1632–1707) *[[Gabriel Bonnot de Mably]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1709–1785) *[[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja (1998–) *[[Mabuse]], madalmaade maalikunstnik (15.–16. sajand) *[[Richard Mabuza]], Svaasimaa kergejõustiklane (1946–) ==Mac== *[[Alexis Mac Allister]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Patrice de Mac Mahon|Marie Adme Patrice Maurice Mac Mahon]], Magenta hertsog, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane (1808–1893) *[[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik (1882–1970) *[[Ivan Macan]], horvaadi filosoof ja teoloog (1939–) *[[Tomislav Macan]], horvaadi publitsist (1905–1971) *[[Trpimir Macan]], horvaadi ajaloolane (1935–) *[[Hrvoje Macanović]], horvaadi ajakirjanik (1904–1980) *[[Ignacije Macanović]], horvaadi ehitusmeister (1727–1807) *[[Gloria Macapagal Arroyo]], Filipiinide poliitik (1947–) *[[Slavko Macarol]], horvaadi geodeet (1914–1984) *[[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane (1880–1964) *[[Thomas Babington Macaulay]], Briti ajaloolane ja poliitik (1800–1859) *[[Macbeth]], Šotimaa kuningas (suri 1057) *[[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik (1904–1988) *[[Marcello Macchia]], itaalia näitleja (1978–) *[[Alan Graham MacDiarmid]], Austraalia päritolu USA keemik (1927–2007) *[[Hugh MacDiarmid]], šoti luuletaja ja kriitik (1892–1978) *[[Thomas MacDonagh]], iiri luuletaja ja kriitik (1878–1916) *[[James Ramsay MacDonald]], Briti poliitik (1866–1937) *[[Jeanette MacDonald]], USA näitleja ja laulja (1901–1965) *[[John A. Macdonald]], Kanada riigitegelane (1815–1891) *[[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (1959–2021) *[[Philip MacDonald]], Briti stsenarist ja kirjanik (1900–1980) *[[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell (1958–) *[[Edward Alexander MacDowell]], USA helilooja, pianist ja muusikapedagoog (1860–1908) *[[Alexandru Macedonski]], rumeenia kirjanik (1854–1920) *[[Brooks Macek]], Saksamaa-Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Milan Maceljski]], horvaadi agronoom, entomoloog ja taimekaitseteadlane (1925–2007) *[[Ramūnas Mačežinskas]], leedu jalgpallur (1988–) *[[Dean Macey]], Briti kümnevõistleja (1977–) *[[Alan Macfarlane]], Briti antropoloog ja ajaloolane (1941–) *[[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Ernst Mach]], Austria füüsik ja filosoof (1838–1916) *[[Karel Hynek Mácha]], tšehhi kirjanik (1810–1836) *[[Vítězslav Mácha]], Tšehhoslovakkia maadleja (1948–2023) *[[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (1946–2011) *[[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja (1980–) *[[María Corina Machado]], Venezuela poliitik (1967 –) *[[Scott Machado]], Brasiilia korvpallur (1990–) *[[Salvador Machado Agüero]], Nicaragua poliitik ja jurist *[[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik (1839–1908) *[[Facundo Machaín]], Paraguay poliitik ja advokaat (1845–1877) *[[Peter Machajdík]], slovaki helilooja (1961–) *[[Riek Machar]], Lõuna-Sudaani poliitik (1953–) *[[Guillaume de Machaut]], prantsuse helilooja ja luuletaja (suri 1377) *[[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane (1935–) *[[Graça Machel]], Mosambiigi poliitik (1945–) *[[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik (1933–1986) *[[Niccolò Machiavelli]], itaalia poliitik, ajaloolane ja poliitikateoreetik (1469–1527) *[[Kōki Machida]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja (1990–) *[[Mladen Machiedo]], horvaadi kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija (1938–) *[[Višnja Machiedo]], horvaadi tõlkija ja esseist (1940–2013) *[[Fritz Machlup]], Austria päritolu USA majandusteadlane (1902–1983) *[[Sergej Machonin]], tšehhi kirjanik (1918–1995) *[[Lýdia Machová]], slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud (1989–) *[[Pedro Machuca]], hispaania renessansiperioodi arhitekt ja maalikunstnik (u. 1490–1550) *[[Francisco Macías Nguema]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1924–1979) *[[Filip Macić]], horvaadi aadlik (14. sajand) *[[Ignacy Maciejowski]], poola kirjanik (1835–1901) *[[Antoni Macierewicz]], Poola poliitik (1948–) *[[Charles Macintosh]], šoti keemik ja leiutaja (1766–1843) *[[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (1929–2025) *[[Robert Morrison MacIver]], šoti päritolu USA sotsioloog (1882–1970) *[[Timothy Mack]], USA teivashüppaja (1972–) *[[Buddy MacKay]], USA poliitik (1933–2024) *[[Charles Mackay]], šoti luuletaja ja ajakirjanik (1812–1889) *[[Ian MacKaye]], ameerika muusik (1962–) *[[Ralf Mackenbach]], hollandi laulja ja tantsija (1995–) *[[August Macke]], saksa maalikunstnik (1887–1914) *[[Alexander Mackendrick]], Briti filmirežissöör ja stsenarist (1912–1993) *[[August von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1945) *[[Eberhard von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1889–1969) *[[Hans Georg Viktor von Mackensen]], Saksamaa diplomaat, riigisekretär, suursaadik ja SS-Gruppenführer (1883–1947) *[[Alexander Mackenzie]], šoti päritolu Kanada maadeuurija (suri 1820) *[[Compton Mackenzie]], šoti kirjanik (1883–1972) *[[Henry Mackenzie]], šoti kirjanik (1745–1831) *[[John Mackie]], Austraalia filosoof (1917–1981) *[[Józef Mackiewicz]], poola kirjanik ja publitsist (1902–1985) *[[Halford John Mackinder]], inglise geograaf (1861–1947) *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Roderick MacKinnon]], USA biofüüsik (1956–) *[[Aeneas Mackintosh]], Briti Antarktika-uurija ja Briti Kaubalaevastiku ohvitser (1879–1916) *[[Charles Renney Mackintosh]], šoti arhitekt, maalikunstnik ja disainer (1868–1928) *[[Kyle MacLachlan]], USA filminäitleja (1959–) *[[Shirley MacLaine]], USA filminäitleja (1934–) *[[Jamie Maclaren]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Colin Maclaurin]], šoti matemaatik (1698–1746) *[[Fitzroy Maclean]], Briti poliitik ja ajaloolane (1911–1996) *[[Archibald MacLeish]], USA luuletaja (1892–1982) *[[Fiona Macleod]], šoti kirjanik (1855–1905) *[[John James Richard Macleod]], šoti füsioloog (1876–1935) *[[Kevin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikaprodutsent (1972–) *[[Alexander Macmillan]], Briti ettevõtja (1818–1896) *[[Daniel Macmillan]], Briti ettevõtja (1813–1857) *[[Harold Macmillan]], Briti poliitik (1894–1986) *[[Kenneth MacMillan]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1929–1992) *[[John Van Antwerp MacMurray]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1881–1960) *[[Louis MacNeice]], inglise luuletaja (1907–1963) *[[Richard Stockton MacNeish]], USA arheoloog (1908–2011) *[[Peter MacNicol]], ameerika näitleja (1954–) *[[Fiona Macpherson]], šoti filosoof *[[James Macpherson]], šoti kirjanik ja poliitik (1736–1796) *[[Mauricio Macri]], Argentina ehitusinsener, ärimees ja poliitik (1959–) *[[Macrinus]], Vana-Rooma keiser (165–218) *[[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik ja endine investeerimispankur (1977–) *[[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur (1987–) *[[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil (1945–1999) *[[William H. Macy]], USA Emmy auhinnaga pärjatud filminäitleja ja filmirežissöör (1950–) ==Mad== *[[Carl Otto von Madai]], saksa õigusteadlane (1809–1850) *[[Linda Madalik]], eesti arhitektuuriakustik (1944–) *[[Tiit Madalvee]], eesti maadleja ja treener (1937–) *[[Merike Madar]], eesti kulturist (1950–) *[[Salvador de Madariaga]], Hispaania kirjanik (1886–1978) *[[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik (1966–) *[[Muşţafā Madbūlī]], Egiptuse poliitik (1966–) *[[Maddan]], brittide kuningas *[[Benji Madden]], USA kitarrist (1979–) *[[Joel Madden]], USA laulja (1979–) *[[James Maddison]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Ottomar Maddison]], eesti tehnikateadlane (1879–1959) *[[Rachel Maddow]], USA telesaatejuht (1973–) *[[Julius Made]], Eesti ohvitser ja riigiametnik (1894–1956) *[[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1941–) *[[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1940–) *[[Vahur Made]], eesti ajaloolane (1971–2017) *[[Printsess Madeleine (Rootsi)|Madeleine]], Rootsi printsess (1982–) *[[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja dirigent (1887–1947) *[[Joachim Madeyka]], Eesti vaimulik (1660–1710) *[[Enn Madi]], eesti tantsupedagoog (1943–2002) *[[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik (1910–1983) *[[Anthony Madigan]], Austraalia poksija (1930–2017) *[[Karl Madis]], eesti laulja (1959–) *[[Carola Madis]], eesti saatejuht ja raadiohääl (1987–) *[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977) *[[Ülle Madise]], eesti jurist (1974–) *[[Jaak Madison]], Eesti poliitik (1991–) *[[James Madison]], USA poliitik (1751–1836) *[[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Voldemar Madisso]], Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas (1920–2015) *[[Alla Madisson]], eesti endine allveesportlane (1947–) *[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) *[[Tiit Madisson]], Eesti poliitik (1950–2021) *[[Peeter Madissoo]], Eesti poliitik (1901–1962) *[[Hans Madissoon]], eesti arst ja eugeenik (1887–1956) *[[Mart Madiste]], eesti laulja (1969–) *[[Madita]], Austria laulja ja näitleja (1978–) *[[Ferenc Mádl]], Ungari poliitik ja õigusteadlane (1931–2011) *[[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija (1938–) *[[Masuzō Madono]], jaapani jalgpallur *[[Emiliano Madriz]], Nicaragua ülemdirektor (1800–1844) *[[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja (1958–) *[[José de Madrazo]], hispaania maalikunstnik ja graveerija (1781–1859) *[[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik (1934–2012) *[[José Madriz Rodriguez]], Nicaragua poliitik ja jurist (1867–1911) *[[Herman Madsen]], Taani poliitik ja sõjaväelane (1844–1917) *[[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur (1981–) *[[Karl Madsen]], taani kunstnik ja kunstiajaloolane (1855–1938) *[[Michael Madsen]], USA näitleja (1957–2025) *[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]], taani filmirežissöör ja näitleja (1971–) *[[Peter Madsen]], endine taani ettevõtja ja leiutaja (1971–) *[[Svend Åge Madsen]], taani kirjanik (1939–) *[[Kamandar Madžidov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene eest võistelnud endine maadleja (1961–) *[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja tõlkija (1973–) *[[Chukwudiebere Maduabum]], Nigeeria korvpallur (1991–) *[[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Adahhan Madumarov]], Kõrgõzstani poliitik (1965–) *[[Nicolás Maduro]], Venezuela poliitik (1962–) *[[Ricardo Maduro]], Hondurase poliitik, riigi president 2002–2006 (1946–) ==Mae== *[[August Mae]], Eesti sõjaväelane (1912–1990) *[[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja (1972–) *[[Daizen Maeda]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Hideki Maeda]], Jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Osamu Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Ryōichi Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Gunnar Maehle]], Eesti arst (1916–1984) *[[Joakim Mæhle]], taani jalgpallur (1997–) *[[Kazuya Maekawa]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Vincenzo Maenza]], Itaalia maadleja (1962–) *[[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik (1550–1631) *[[Masakiyo Maezono]], Jaapani endine jalgpallur (1973–) ==Maf== *[[Pablo Maffeo]], hispaania jalgpallur (1997–) ==Mag== *[[Jiří Magál]], tšehhi murdmaasuusataja (1977–) *[[Fernão de Magalhães]], portugali meresõitja ja maadeavastaja (1480–1521) *[[Ravil Maganov]], tatari rahvuset Venemaa ettevõtja (1954–2022) *[[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (1980–2019) *[[Saksi-Weissenfelsi Magdalena Sibylle]], Saksi-Gotha-Altenburgi hertsoginna (1648–1681) *[[Darius Magdišauskas]], Leedu endine jalgpallur (1969–) *[[Audrey Magee]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1966–) *[[François Magendie]], prantsuse anatoom, arst ja füsioloog (1783–1855) *[[Josh Magennis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Joe Maggard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1955–) *[[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane (1976–) *[[Valter Maggi]], itaalia glatsioloog *[[Giovanni Paolo Maggini]], itaalia viiulimeister (1580–1632) *[[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Māgha]], India sanskritikeelne luuletaja (7.–8. sajand) *[[Mayssa Maghrebi]], Araabia Ühendemiraatide–Maroko näitleja (1983–) *[[Parham Maghsoodloo]], Iraani maletaja (2000–) *[[Magid Magid]], Somaalia päritolu Suurbritannia poliitik (1989–) *[[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist (1866–1948) *[[Frederik Magle]], taani helilooja, organist ja pianist (1977–) *[[Antonio di Marco Magliabechi]], itaalia raamatukoguhoidja (1633–1714) *[[Ania Magliano]], Briti koomik (1998–) *[[Magnentius]], Vana-Rooma keiser (303–353) *[[Paul Magnette]], Belgia poliitik (1971–) *[[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist (1972–2009) *[[Magnus]], Liivimaa kuningas *[[Magnus Lagabøte]], Norra kuningas (1238–1280) *[[Magnus Paljasjalg]], Norra kuningas (1073–1103) *[[Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Magnus]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1369) *[[Hilda Magnus]], eesti õpetaja ja koduloolane (1903–1993) *[[Maigi Magnus]], eesti skulptor (1983–) *[[Riin Magnus]], eesti semiootik (1982–) *[[Sandra Magnus]], USA astronaut (1964–) *[[Jan Magnussen]], taani vormelisõitja (1973–) *[[Kevin Magnussen]], taani vormelisõitja (1992–) *[[Hasuhha Magomadov]], viimane tšetšeeni abrekk (1905–1978) *[[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (1942–2008) *[[Valerio Magrelli]], itaalia luuletaja (1957–) *[[Claudio Magris]], itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija (1939–) *[[René Magritte]], Belgia kunstnik (1898–1967) *[[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (1932–2024) *[[João Magueijo]], Briti kosmoloog (1967–) *[[John Magufuli]], Tansaania poliitik (1959–2021) *[[Harry Maguire]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1975) *[[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik (1979–) *[[Péter Magyar]], Ungari poliitik, jurist ja diplomaat (1981–) ==Mah== *[[Maha Vajiralongkorn]], Tai troonipärija (kroonprints) (1952–) *[[John Dramani Mahama]], Ghana poliitik (1958–) *[[Mehdi Mahdavikia]], Iraani jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) *[[Sammy Mahdi]], Belgia poliitik (1988–) *[[Mahendra|Mahendra Bir Bikram Shah Dev]], Nepali kuningas (1920–1972) *[[Bill Maher]], USA teleajakirjanik (1956–) *[[Kaitlyn Maher]], USA laulja (2004–) *[[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik (1911–2006) *Mahidevran Sultan, Türgi sultani Süleyman I peakonkubiin (suri 16. sajandil) *[[Kahhor Mahkamov]], Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane (1932–2016) *[[Richard Mahl]], eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane (1898–1964) *[[Ibrāhīm Maḩlab]], Egiptuse poliitik (1949–) *[[Jaan Mahlapuu]], Venemaa sõjaväelendur (1894–1917) *[[Johann Mahlapuu]], Eesti sõjaväelane (1888–1954) *[[Madis Mahlapuu]], eesti jurist (1956–) *[[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (1951–2026) *[[Anna Mahler]], Austria skulptor (1904–1988) *[[Gustav Mahler]], Austria helilooja ja koorijuht (1860–1911) *[[Margaret Mahler]], ungari arst (1897–1985) *[[Johann Mahmastal]], Nõukogude Liidu diplomaatiline kuller (1891–1942) *[[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 (1977–) *[[Nestor Mahno]], Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht (1888–1934) *[[August Mahoni]], eesti notar (1889–?) *[[Eugen Wilhelm Mahr]], Eesti ja saksa vaimulik (1882–1933) *[[Phil Mahre]], USA mäesuusataja (1957–) *[[Steve Mahre]], USA mäesuusataja (1957) *[[Riyad Mahrez]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (1924–2018) *[[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane (2001–) ==Mai== *[[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane (1992–) *[[Karl Ludwig Maibach]], eesti maalikunstnik (1833–1889) *[[Paul Maibaum]], eesti endine maadleja (1940–) *[[Kleer Maibaum-Vihmar]], eesti näitleja (1972–) *[[Heiki Maiberg]], eesti karikaturist (1952–) *[[Maicon]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Jonatan Maidana]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (1926–2014) *[[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane (1932–2020) *[[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane (1884–1945) *[[Johannes Maide]], Eesti looduskaitsetegelane (1893–1944) *[[Johannes-Eduard Maide]], eesti vaimulik (1911–1944) *[[Maret Maide]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1942–2025) *[[Priit Maide]], eesti ettevõtja (1963–) *[[Vilve Maide]], eesti dirigent (1973–) *[[Aleksander Maidla]], Eesti sõjaväelane (1898–1983) *[[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht, kultuuripärandi hoidja ja bibliofiil (1987–) *[[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (1936–2020) *[[Heino Maidlo]], eesti kullassepp (1893–1956) *[[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik (1930–2015) *[[Ines Maidre]], eesti organist (1958–) *[[Jaan Maidre]], Tapa linnapea ja linnavanem (1903–1942) *[[Paul Maidre]], eesti vaimulik (1919–1996) *[[Riina Maidre]], eesti näitleja (1982–) *[[Villem Maidre]], eesti omavalitsustegelane (1903–1990) *[[Artur Maier]], eesti sõudja (1986–) *[[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (1938–2015) *[[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja (1972–) *[[Ruth Maier]], Austria juudi päritolu päevikupidaja (1920–1942) *[[Vivian Maier]], Ameerika Ühendriikide tänavafotograaf (1926–2009) *[[Aïssa Maïga]], Senegali päritolu Prantsusmaa filminäitleja (1975–) *[[Ousmane Issoufi Maïga]], Mali poliitik (1945–) *[[Vallo Maidla]], eesti maletaja (1970–) *[[Habib Maïga]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1996–) *[[Merle Maigre]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja *[[Pave Maijanen]], soome muusik (1950–2021) *[[Hilda Maikalu]], eesti advokaat (1893–1967) *[[Eduard Mailend]], Eesti kohtunik (1902–1970) *[[Norman Mailer]], USA kirjanik (1923–2007) *[[Aristide Maillol]], prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik (1861–1944) *[[Herman Maim]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1894–1922) *[[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane (1884–1976) *[[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1980–) *[[Matti Maimets]], eesti arst (1956–) *[[Olev Maimets]], Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud (1929–1996) *[[Olev Maimets (insener)|Olev Maimets]], väliseesti insener (1951–) *[[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja (1988–) *[[Toivo Maimets]], eesti bioloog ja poliitik (1957–) *[[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane (1977–) *[[Andres Maimik]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Raivo Maimre]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti balletitantsija (1946–1995) *[[Mary Main]], USA psühholoog (1943–2023) *[[Enn Mainla]], eesti spordiajaloolane (1944–) *[[Jaan Maior]], eesti vaimulik (1899–1999) *[[Linda Maior]], eesti vaimulik (1905–1994) *[[Titu Maiorescu]], Rumeenia poliitik (1840–1917) *[[René Maire]], prantsuse botaanik ja mükoloog (1878–1949) *[[Maironis]], leedu katoliku preester, teoloog ja poeet (1862–1932) *[[Juhan Maisma]], Eesti sõjaväelane ja haridustegelane (1888–1966) *[[Ants Maiste]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1924–1989) *[[Armas Maiste]], eesti päritolu Kanada džässipianist ja pedagoog (1929–2026) *[[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane *[[Margus Maiste]], eesti arhitekt (1977–) *[[Martin Maiste]], eesti maadleja (1912–1991) *[[Meelis Maiste]], eesti sulgpallur (1976–) *[[Teo Maiste]], eesti laulja (1932–2018) *[[Valle-Sten Maiste]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik (1972–) *[[Joseph de Maistre]], filosoof (1753–1821) *[[Nino Maisuradze]], Prantsusmaa maletaja (1984–) *[[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1940–) *[[Thomas de Maizière]], Saksa poliitik (1954–) *[[Jānis Maizītis]], läti jurist (1961–2021) *[[Paul Maitla]], sõjaväelane (1913–1945) *[[Reginald Maitland]] *[[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paul Maivel]], eesti näitleja (1907–1976) *[[Ülo Maiväli]], eesti molekulaarbioloog (1972) *[[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (1941–2024) ==Maj== *[[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur (1998–) *[[Jüri Majak]], eesti matemaatik (1961–) *[[Vladimir Majakovski]], vene luuletaja (1893–1930) *[[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik (1960–) *[[Mati Majass]], eesti arst (1938–2007) *[[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja *[[Tomasz Majewski]], Poola kuulitõukaja (1981–) *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]], Iraagi poliitik (1941–2010) *[[Andrzej Majkowski]], Poola diplomaat (1939–) *[[John Major]], Suurbritannia poliitik (1943–) *[[Mikita Majoraŭ]], valgevene maletaja (1985–) *[[István Majoros]], Ungari maadleja (1974–) *[[Gennadi Majorov]], vene filosoof (1941–) ==Mak== *[[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur (1991–) *[[Roy Makaay]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Makarios II]], Küprose peapiiskop (1870-1950) *[[Aleksander Makarov (tantsija)|Aleksander Makarov]], Eesti võistlustantsija *[[Andrei Makarov]], Venemaa poliitik, maletegelane ja maletaja (1954–) *[[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (1922–2019) *[[Oleg Grigorjevitš Makarov]], NSV Liidu kosmonaut (1933–2003) *[[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) (1973–) *[[Stepan Makarov]], Venemaa sõjaväelane, okeanograaf, polaaruurija ja laevaehitaja (1849 (1848 vkj) – 1904) *[[Natalija Makarova]], koreograaf ja endine balletitantsija (1940–) *[[Hans Makart]], Austria kunstnik (1840–1884) *[[Dainius Makauskas]], leedu alpinist (1939–1990) *[[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2008) *[[Viktor Makejev]], vene raketikonstruktor (1924–1985) *[[Claude Makélélé]], Kongo DV jalgpallur (1973–) *[[Anīsah Makhlūf]], Süüria presidendi Ḩāfiz̧ al-Asadi abikaasa (1930–2016) *[[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Seiichirō Maki]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Hideki Makihara]], Jaapani jurist ja poliitik (1971–) *[[Andreï Makine]], vene-prantsuse kirjanik (1957–) *[[Tomoaki Makino]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Uladzimir Makjei]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1958–2022) *[[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik (1939–2009) *[[Erik Makke]], eesti korvpallur (2004–) *[[Kristjan Makke]], eesti korvpallur (1981–) *[[Oskar Makke]], Eesti sõjaväelane (1909–1941) *[[Danny Makkelie]], hollandi kutseline jalgpallikohtunik (1983–) *[[Kari Makkonen]], Soome jäähokimängija (1955–) *[[Vladimir Makogonov]], Nõukogude Liidu maletaja (1904–1993) *[[Andrei Makovejev]], vene laskesuusataja (1982–) *[[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik (1846–1920) *[[Geórgios Makrópoulos]], kreeka maletegelane ja maletaja (1953–) *[[Andrei Makrov]], Eesti jäähokimängija (1979–) *[[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Nemanja Maksimović]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja (1987–) *[[Maximilian Maksolly]], Eesti kunstnik (1884–1968) *[[Vadim Makšejev]], vene kirjanik (1926–2019) *[[Bernard Makuza]], Rwanda poliitik (1961–) ==Mal== *[[Piotr Małachowski]], Poola kettaheitja (1983–) *[[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Vjatšeslav Malafejev]], Venemaa jalgpallur (1979) *[[Luis Malagón]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Vladimir Malahhov]], vene maletaja (1980–) *[[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja (1962–) *[[Vadim Malakhatko]], Belgia maletaja (1977–2023) *[[Daron Malakian]], USA muusik (1975–) *[[Abubakar Malami]], Nigeeria jurist ja poliitik (1967–) *[[Igor Malašenko]], vene televisioonijuht ja poliitkonsultant (1954–2019) *[[Juan Maldacena]], Argentina päritolu USA füüsik (1968–) *[[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik (1958–) *[[Paolo Maldini]], itaalia jalgpallur (1968–) *[[Orlando Maldonado]], Puerto Rico poksija (1959–) *[[Pastor Maldonado]], Venezuela vormelisõitja (1985–) *[[Nicolas Malebranche]], prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik (1638–1715) *[[Leanid Malecki]], valgevene päritolu Leedu poksija (1966–) *[[Mihhail Malein]], Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (1825–1893) *[[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Georgi Malenkov]], NSVL riigitegelane (1902–1988) *[[Franco Malerba]], Itaalia astronaut ja poliitik (1946–) *[[Luigi Malerba]], itaalia kirjanik ja stsenarist (1927–2008) *[[Pál Maléter]], Ungari sõjaväelane (1917–1958) *[[Ivana Maletić]], Horvaatia poliitik (1973–) *[[Aljona Malets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (1931–2012) *[[Kazimir Malevitš]], maalikunstnik (1878–1935) *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Jean-François Malherbe]], Belgia filosoof, kirjanik ja pedagoog (1950–) *[[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist (1972–) *[[Wendie Malick]], USA näitleja (1950–) *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]], Samoa poliitik (1945–) *[[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea (1913–2007) *[[Zayn Malik]], Briti muusik (1993–) *[[Nūrī al-Mālikī]], Iraagi poliitik (1950–) *[[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1924–2003) *[[Ilmar Malin]], eesti maalikunstnik (1924–1994) *[[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik (1960–) *[[Lea Malin]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1957–) *[[Libor Malina]], tšehhi kettaheitja (1973–) *[[Ričardas Malinauskas]], Leedu poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Hannu Malinen]], soome jõutõstja (1955–) *[[Aarno Maliniemi]], soome ajaloolane (1892–1972) *[[Aleksandǎr Malinov]], Bulgaaria poliitik (1867–1938) *[[Nikolaj Malinov]], Bulgaaria poliitik (1968–) *[[Rodion Malinovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1898–1967) *[[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik (1947–) *[[Bronisław Malinowski]], poola kultuuriantropoloog (1884–1942) *[[Tadeusz Malinowski]], Poola sõjaväelane *[[Stefano Malinverni]], itaalia jooksja (1959–2024) *[[Jonida Maliqi]], albaania lauljatar, telesaatejuht, meediapersoon, stiiliikoon ja ettevõtja (1983–) *[[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja (1963–) *[[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof *[[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog (1950–) *[[Hanna Maljar]], Ukraina jurist, koolitaja ja riigiametnik (1978–) *[[Denõss Maljuska]], Ukraina jurist, ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Sergei Maljutin]], vene maalikunstnik ja arhitekt (1859–1937) *[[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija (1986–) *[[Peeter Malkov]], eesti muusik ja pedagoog (1957–) *[[Vladimir Malkovski]], Eesti NSV parteitöötaja, poliitik ja ettevõtja (1951–2003) *[[John Malkovich]], USA filminäitleja, -produtsent ja -režissöör (1953–) *[[Peeter Malla]], eesti tööstuskunstnik ja karikaturist (1951–) *[[Džafar Mallajev]], Dagestani pedagoog (sündinud 1949) *[[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja (1842–1898) *[[Janusz Małłek]], Poola ajaloolane (1937–) *[[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1933–2002) *[[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1928–1998) *[[Ülo Mallene]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja majandusteadlane (1936–2021) *[[Erkki Mallenius]], soome poksija (1928–1973) *[[Eva Malleus]], eesti näitleja (1960–) *[[Natalia Malleus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1954–) *[[Harry Mallin]], Briti poksija (1892–1969) *[[Gerhard von Mallinckrodt]], Liivi ordu maamarssal (surnud 1487) *[[Hugo Mallo]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Caitlin Mallory]], Eesti iluuisutaja (sündinud 1987) *[[Carl Eduard Malm]], rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees (1837–1901) *[[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane (1903–1973) *[[Harry Malm]], eesti kirjastaja ja fotoamatöör (1897–1967) *[[Karl Otto Malm]], Eesti vaimulik (1877–1921) *[[Mona Malm]], rootsi näitleja (1935–2021) *[[Lauri Malmberg]], Soome sõjaväelane ja insener (1888–1948) *[[Woldemar Justus Konstantin Malmberg]], filoloog (1860–1921) *[[Maria Malmer Stenergard]], Rootsi poliitik ja jurist (1981–) *[[Arthur Malmgren]], Nõukogude Liidus tegutsenud luteri piiskop (1860–1947) *[[Harald Malmgren]], rootsi maletaja (1904–1957) *[[Nikolaus Malmgren]], Eesti vaimulik (1772–1829) *[[Ivar Malmikoski]], Soome endine poksija (1927–2010) *[[Valdur Malmre]], eesti arhitekt (1933–2005) *[[Yngwie Malmsteen]], rootsi kitarrist (1963–) *[[Raul Malmstein]], Eesti riigiametnik, majandustegelane ja ettevõtja (1961–2025) *[[Franz Malmsten]], eesti näitleja (1905–1967) *[[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]], eesti näitleja (1999–) *[[Hugo Malmsten]], eesti näitleja ja laulja (1907–1991) *[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja (2007–) *[[Mait Malmsten]], eesti näitleja (1972–) *[[Rein Malmsten]], eesti näitleja (1942–1993) *[[Cecilia Malmström]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Konstantin Malofejev]], Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane (1974–) *[[Karl Malone]], USA korvpallur (1963–) *[[Moses Malone]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1955–) *[[Hector Malot]], prantsuse kirjanik (1830–1907) *[[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur *[[Deniss Malov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Marina Malova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (1947–2016) *[[Marcello Malpighi]], itaalia arst ja loodusteadlane (1628–1694) *[[André Malraux]], prantsuse kirjanik (1901–1976) *[[Johann David Malsch]], Eesti vaimulik (1851–1906) *[[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja (1986–) *[[Teet Malsroos]], eesti fotograaf (1951–) *[[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane (1887–1938) *[[Thomas Robert Malthus]], majandusteadlane (1766–1834) *[[Jakko Maltis]], eesti laulja ja muusikategelane (1980–) *[[Mait Maltis]], eesti muusik (1951–) *[[Malle Maltis]], eesti helilooja (1977–) *[[Ann Malts]], eesti kirjandusteadlane (1941–) *[[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja (1986–) *[[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht (1927–1983) *[[Kulno Malva]], eesti muusik (1979–) *[[Karl Malve]], eesti poksija (1905–1983) *[[Merle Malvet]], Eesti riigiametnik (1961–) *[[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane (1907–1978) *[[Roomelt Malviste]], eesti arst (1931–2022) *[[Georg Malvius]], Rootsi lavastaja ja muusikarežii õppejõud (1945–) *[[Louis Malvy]], Prantsusmaa poliitik (1875–1949) *[[Jelena Malõgina]], eesti tennisist (2000–) *[[Sergei Ivanovitš Malõšev]], vene loodusteadlane (1884–1967) *[[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane (1910–1976) *[[Adam Małysz]], poola suusahüppaja (1977–) ==Mam== *[[Tandja Mamadou]], Nigeri poliitik (1938–2020) *[[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof (1930–1990) *[[Priscilla Mamba]], Svaasimaa kergejõustiklane (1972–) *[[Guido Mamberg]], eesti kunstnik (1895–1954) *[[Otto Mamberg]], eesti rakenduskunstnik ja karikaturist (1904–1984) *[[Vidadi Mamedov]], Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane (1898–1959) *[[Mirzabala Mamedzade]], Aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane (1898) *[[Oskar Mamers]], Eesti sõjaväelane *[[Manšuk Mametova]], kasahhi rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1922–1943) *[[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Andrejs Mamikins]], Läti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik (1976–) *[[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Juri Mamin]], vene filmilavastaja (1946–) *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija (1995–) *[[Dmitri Mamin-Sibirjak]], vene kirjanik (1852–1912) *[[Anthony Joseph Mamo]], Malta poliitik (1909–2008) *[[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja (1988–) *[[Sergei Mamontov]], vene kontsertmeister ja pedagoog (1877–1938) *[[Mamuka Mamulašvili]], Gruusia sõjaväelane (1978–) ==Man== *[[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja (1993–) *[[Ogerta Manastirliu]], Albaania poliitik (1978–) *[[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja (1990–) *[[Milčo Mančevski]], Makedoonia filmirežissöör (1969–) *[[James Mancham]], Seišellide poliitik (1939San Marino poliitik) *[[Alessandro Mancini]], San Marino poliitik (1975) *[[Gianluca Mancini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu laulja (1973–) *[[Henry Mancini]], USA helilooja, dirigent ja arranžeerija (1924–1994) *[[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener, endine jalgpallur (1964–) *[[Sonja Ferlov Mancoba]], taani avangardistlik skulptor (1911–1984) *[[Julia Mancuso]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Külvar Mand]], Eesti arst ja poliitik (1965–) *[[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1985–) *[[Endla Mandel]], eesti sõudja (1933–2018) *[[Katrin Mandel]], eesti muusikapedagoog ja laulja (1971–) *[[Mati Mandel]], eesti arheoloog (1945–) *[[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Nelson Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane (1918–2013) *[[Maurice Mandelbaum]], USA ajaloofilosoof (1908–1987) *[[Benoît Mandelbrot]], USA matemaatik (1924–2010) *[[Karl Fredrik Mandelin]], soome arstiteadlane (1854–1906) *[[Peter Mandelson]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Ossip Mandelštam]], juudi päritolu vene kirjanik (1891—1938) *[[Ülo Mander]], eesti loodusteadlane (maastikuökoloog) (1954–) *[[Konrad von Mandern]], Liivi ordumeister (suri 1295) *[[Luiz Henrique Mandetta]], Brasiilia arst-ortopeed ja poliitik (1964–) *[[Aïssa Mandi]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Andres Mandre]], Eesti poliitik (1944–) *[[Erik Mandre]], eesti fotograaf (1976–) *[[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (1928–2014) *[[Juhan Mandre]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1922–2008) *[[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist (1907–1970) *[[Martin Mandre]], eesti motosportlane (1977–) *[[Siim Mandre]], eesti maletaja ja poksija (1913–2002) *[[Eduard Mandri]], Eesti sõjaväelane (1906–1989) *[[Heino Mandri]], eesti näitleja (1922–1990) *[[Rene Mandri]], eesti jalgrattur (1984–) *[[Mario Mandžukić]], horvaadi jalgpallur (1986–) *[[Norman Manea]], juudi rahvusest rumeenia kirjanik (1936–) *[[Manea Mănescu]], Rumeenia poliitik (1916–2009) *[[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1972–) *[[Édouard Manet]], prantsuse maalikunstnik (1832–1883) *[[Aleksandr Manevski]], Venemaa mereväelane (1824–1884) *[[Igor Mang]], eesti astroloog (1949–) *[[Maria Mang]], eesti filmiteadlane (1983–) *[[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Orel Mangala]], Belgia jalgpallur (1998–) *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja (1919–2012) *[[Eilve Manglus]], eesti ehtekunstnik (1977–) *[[Mangold]], Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1283) *[[Mango (laulja)|Mango]], itaalia laulja (1954–2014) *[[Mango Hans]], eesti hernhuutlik kirjamees (suri 1780) *[[Lucas Mangope]], Bophuthatswana president (1923–2018) *[[Mani]], manihheismi rajaja (sündis 216) *[[Maniakkide Tänav]] *[[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja (1976–) *[[Radivoje Manić]], Serbia endine jalgpallur (1972–) *[[Maniche]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Maurice Manificat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Barry Manilow]], USA laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1943–) *[[Ludovico Manin]], Veneetsia doodž (1725–1802) *[[Jaan Manitski]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1942–) *[[Iuliu Maniu]], Rumeenia poliitik (1873–1953) *[[Maniwalde]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Ulsi Manja]], Albaania jurist ja poliitik (1973–) *[[Aleksandr Manjos]], Venemaa riigitegelane *[[August Mank]], eesti bioloog (1914–1996) *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]], rootsi helilooja (1868–1930) *[[Henning Mankell]], rootsi kirjanik ja näitekirjanik (1948–) *[[Nazõr Mankijev]], inguši rahvusest Venemaa maadleja (1985–) *[[Wilma Mankiller]], tšerokii pealik, indiaani aktivist (1945–2010) *[[Romi Mankin]], eesti füüsik (1947–) *[[Valentin Mankin]], Ukraina päritolu Nõukogude Liidu purjesportlane (1938–2014) *[[Ambrose Dudley Mann]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni diplomaat (1801–1889) *[[Gustav Mann]], saksa botaanik (1836–1916) *[[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (1929–2022) *[[Klaus Mann]], saksa kirjanik (1906–1949) *[[Michael Mann (sotsioloog)|Michael Mann]], sotsioloog (1942–) *[[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut (1977–) *[[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (1920–2018) *[[Thomas Mann]], saksa kirjanik (1875–1955) *[[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik (1880–1939) *[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees (1867–1951) *[[Adolf Mannermaa]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1904–1964) *[[Nils Assersson Mannersköld]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1586–1655) *[[Johannes Mannert]], eesti auto- ja motosportlane (1892–1950) *[[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja (1980–) *[[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane (1981–) *[[Hannu Manninen]], soome suusakahevõistleja *[[Ilmari Manninen]], soome etnoloog (1894–1935) *[[Chelsea Manning]], USA sõjaväelane, vilepuhuja (1987–) *[[Frederic Manning]], Austraalia kirjanik (1882–1935) *[[Peyton Manning]], USA Ameerika jalgpallur (1976–) *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija (1992–) *[[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane (1987–) *[[Pirkko Mannola]], soome näitleja ja laulja (1938–) *[[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur (1988–) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]], baltisaksa ja eesti kirjamees (1768–1842) *[[Andrei Manoilo]], Venemaa politoloog, julgeolekutöötaja, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat (1975–) *[[Florin Manole]], mustlaspäritolu Rumeenia poliitik (1973–) *[[Aspasia Manos]], Kreeka ja Taani printsess (1896–1972) *[[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja majandusajaloolane (1942–) *[[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja (1994–) *[[J. P. Manoux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Javier Manquillo]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[François Mansart]], prantsuse arhitekt (1598–1666) *[[Clint Mansell]], Suurbritannia muusik (1963–) *[[Nigel Mansell]], briti autovõidusõitja (1953–) *[[Joachim Friedrich von Mansfeld]], saksa päritolu Rootsi väejuht (1581–1623) *[[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–1967) *[[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa novellist (1888–1923) *[[Peter Mansfield]], inglise füüsik (1933–2017) *[[Samuli Mansikka]], soome alpinist (1978–2015) *[[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja (1975–) *[[Charles Manson]], USA kurjategija (1934–2017) *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]], USA laulja (1969–) *[[Erich von Manstein]], Saksamaa sõjaväelane (1887–1973) *[[Serafim Mansõrev]], Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist (1866–1928) *[[Georg Manzel]], baltisaksa luteri teoloog (1593–1654) *[[Antonio Manzini]], itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik (1964–) *[[Andrea Mantegna]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1431–1506) *[[Joe Mantegna]], USA filminäitleja (1947–) *[[Hilary Mantel]], Briti kirjanik (1952–2022) *[[Michael Mantenuto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–2017) *[[Mikko Mantere]], Soome endine poksija (1974–) *[[Otto Theodor von Manteuffel]], Preisimaa konservatiivne poliitik (1805–1882) *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Garth Manton]], Austraalia sõudja (1929–2024) *[[Karl Mantzius]], taani teatri- ja filmilavastaja, näitleja ja ooperilaulja (1860–1921) *[[Kristian Mantzius]], taani näitleja (1819–1879) *[[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Amatino Manucci]], itaalia kaupmees (13/14. sajandi vahetusel) *[[Simone Manuel]], USA ujuja (1996–) *[[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja (1973–) *[[Miho Manya]], jaapani endine jalgpallur (1996–) *[[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja (1991–) ==Mao== *[[Mao Zedong]], Hiina poliitik ==Map== *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1956–) *[[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik (1946–1989) ==Mar== *[[Gertrud Elisabeth Mara]], saksa laulja (1749–1833) *[[Moussa Mara]], Mali poliitik (1975–) *[[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja (1975–) *[[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (1960–2020) *[[Pasqual Maragall i Mira]], Kataloonia poliitik (1941–) *[[Sándor Márai]], ungari kirjanik ja ajakirjanik (1900–1989) *[[August Maramaa]], Viljandi linnapea (1881–1941) *[[Jaan Maramaa]], eesti keemik (1891–1986) *[[Sulev Maramaa]], eesti arst (1925–2018) *[[Elfriide Maran]], eesti skulptor (1905–1998) *[[Iko Maran]], eesti kirjanik (1915–1999) *[[Kaur Maran]], eesti teadusajakirjanik (1989–) *[[Kätlin Maran]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Margit Maran]], eesti filmimonteerija ja toimetaja (1953–) *[[Rein Maran]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1931–) *[[Tiit Maran]], eesti zooloog (1959–) *[[Timo Maran]], eesti zoosemiootik ja luuletaja (1975–) *[[Rein Marandi]], eesti ajaloolane ja politoloog (1921–2003) *[[Edu Marangon]], Brasiilia endine jalgpallur (1963–) *[[Helga Maranik]], eesti moekunstnik (1924–1987) *[[James Marape]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1971–) *[[Jean-Paul Marat]], prantsuse revolutsionäär (1743–1793) *[[Carlo Maratta]], itaalia maalikunstnik (1625–1713) *[[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör ja näitleja (1964–) *[[Marcellin Marbot]], Prantsusmaa kindral ja memuarist (1782–1854) *[[Franz Marc]], saksa ekspressionistlik kunstnik (1880–1916) *[[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Marcel Marceau]], prantsuse miim (1923–2007) *[[Gabriel Marcel]], Prantsusmaa filosoof ja kirjanik (1889–1973) *[[Marcellinus]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus I]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus II]], paavst (1501–1555) *[[Rogelio Marcelo]], Kuuba poksija (1965–) *[[Peggy March]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (1948–) *[[Robert H. March]], USA füüsik (1934–2015) *[[Solly March]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja (2002–) *[[Nancy Marchand]], USA näitleja (1928–2000) *[[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik (1853–1909) *[[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Lele Marchitelli]], itaalia filmihelilooja *[[Marcia]], brittide kuninganna *[[Rocky Marciano]], USA poksija (1923–1969) *[[Marcianus]] *[[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik ja tõlkija (1930–2011) *[[Kazimierz Marcinkiewicz]], Poola poliitik (1959–) *[[Šarūnas Marčiulionis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]], Rootsi sõjaväelane (1688–1778) *[[Guido de Marco]], Malta poliitik ja õigusteadlane (1931–2010) *[[Guglielmo Marconi]], itaalia insener (1874–1937) *[[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast (1957–) *[[Ferdinand Marcos]], Filipiinide poliitik (1917–1989) *[[Imelda Marcos]], Ferdinand Marcose lesk (1929–) *[[Anna Marcoulli]], Küprose jurist (1974–) *[[Marcus]], 34. paavst (suri 336) *[[Rudolph A. Marcus]], ameerika keemik (1923–2026) *[[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik (1925–2016) *[[Herbert Marcuse]], filosoof (1898–1979) *[[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane (1883–1935) *[[Keesi Mardisalu]], eesti ehtekunstnik *[[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja (1968–) *[[Marge Mardisalu-Kahar]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Heino Mardiste]], eesti geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Peep Mardiste]], Eesti poliitik (1972–) *[[Adda Mardna]], eesti arst (1905–2002) *[[Evi Mardna]], eesti keraamik (1929–2025) *[[Leonhard Mardna]], eesti arst ja sõjaväelane (1901–1982) *[[Mihkel Mardna]], eesti spordiarst (1966–) *[[Peeter Mardna]], eesti arst (1938–) *[[Evald Mardo]], Eesti sõjaväelane (1915–1944) *[[Sandro Mareco]], Argentina maletaja (1987–) *[[Moussa Marega]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Eve Maremäe]], eesti näitleja (1955–) *[[Jerry Maren]], USA näitleja (1920–2018) *[[Juan Luis Marén]], Kuuba maadleja (1971–) *[[Anna Marend]], eesti raamatukogundustegelane (1893–1981) *[[Étienne-Jules Marey]], prantsuse filmipioneer (1830–1904) *[[Flo Marfaing]], rulataja *[[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog (1919–2004) *[[Marganus II]], brittide kuningas *[[Inglise Margaret]], Šotimaa kuninganna (1240–1275) *[[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], (1261–1283) *[[printsess Margaret]], Briti kuningliku perekonna liige (1930–2002) *[[Taani Margaret]], Šotimaa kuninganna (1456–1486) *[[printsess Margaretha]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1934–) *[[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik (1951–2007) *[[Margeir Pétursson]], islandi maletaja (1960–) *[[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane (1964–) *[[Bam Margera]], USA rulasõitja (1979–) *[[Alexandru Marghiloman]], Rumeenia poliitik (1854–1925) *[[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane (1908–1988) *[[Anne Margiste]], eesti näitleja (1942–) *[[Teet Margna]], eesti teleprodutsent (1972–) *[[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Reuben Margolin]], USA skulptor *[[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna (1353–1412) *[[Margrete Sambor]], Taani kuninganna (suri 1282) *[[Margrethe II]], Taani kuninganna (1940–) *[[Marguerite d'Angoulême]], Navarra kuninganna (1492–1549) *[[Louis Margueron]], prantsuse sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1917) *[[David Margulies]], USA näitleja (1937–2016) *[[Lynn Margulis]], USA bioloog (1938–2011) *[[Ingrid Margus]], eesti näitleja (1994–) *[[Kalev Margus]], eesti sõudja (1933–2023) *[[Anti Marguste]], eesti helilooja (1931–2016) *[[Eduard Marguste]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Giorgi Margvelašvili]], Gruusia poliitik (1969–) *[[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Maria I]], Portugali kuninganna (1734–1816) *[[Maria II]], Portugali kuninganna (1819–1853) *[[Maria Eufrosyne]], printsess (1625–1687) *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (1926–2012) *[[Maria Minerva]], eesti muusik (1988–) *[[María Sabina]], masateegi šamaan *[[Maria Teresa]], Luksemburgi suurhertsoginna (1956–) *[[Maria Theresia]] *[[Sergio María]], vastupaavst "Gregorius XVIII" *[[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna (1634–1679) *[[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit (1985–) *[[Adrian Mariappa]], Jamaica jalgpallur (1986–) *[[Javier Marías]], Hispaania kirjanik ja tõlkija (1951–2022) *[[Zdravko Marić]], Horvaatia poliitik ja majandusteadlane (1977–) *[[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Marie (Burgundia)|Marie]] Rikas, Burgundia titulaarhertsoginna (1457–1482) *[[Marie (Taani printsess)|Marie]], Taani printsess (1976–) *[[Marie de France]], prantsuse luuletaja (1160–1210) *[[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (1940–2021) *[[Marie Antoinette]], Prantsusmaa ja Navarra kuninganna (1755–1793) *[[Orléansi Marie Louise]], Hispaania kuninganna (1662–1689) *[[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna (1685–1712) *[[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]], Luksemburgi suurhertsoginna (1894–1924) *[[Marie-Chantal]], nominaalne Kreeka kroonprintsess (1968–) *[[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Luca Marin]], itaalia ujuja (1986–) *[[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Pavel Marin]], Eesti jalgpallur (1995–) *[[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur (1996–) *[[Sanna Marin]], Soome poliitik (1985–) *[[Marina, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1906–1968) *[[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (1925–2025) *[[Filippo Tommaso Marinetti]] *[[Edgar Maring]], Eesti politseinik (1896–1937) *[[Aleksandra Marinina]], vene kirjanik (1957–) *[[John Marino]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Mladen Marinov]], Bulgaaria politseinik, jurist ja poliitik (1971–) *[[Sofi Marinova]], bulgaaria lauljatar (1975–) *[[Marinus I]], paavst (suri 884) *[[Marinus II]], paavst (suri 946) *[[Shawn Marion]], USA korvpallur (1978–) *[[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (1934–2026) *[[Aleksander Maripuu]], eesti õigeusu vaimulik (1885–1948) *[[Kari Maripuu]], Eesti ettevõtja, ärimentor ja poliitik (1981–) *[[Maret Maripuu]], Eesti poliitik (1974–) *[[Meelis Maripuu]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik (1987–) *[[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur (1992–) *[[Raivo Maripuu]], eesti lavastaja *[[Bernard Maris]], prantsuse majandusteadlane, kirjanik ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Jacob Maris]], hollandi maalikunstnik (1838–1899) *[[Aario Alfred Marist]], väliseesti teatritegelane (1905–1991) *[[Jacques Maritain]], prantsuse filosoof (1882–1973) *[[Gaius Marius]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (157–86 eKr) *[[Pierre Carlet de Chamblain de Marivaux]], prantsuse dramaturg ja proosakirjanik (1688–1763) *[[Herol Marjak]], eesti ujuja (1988–) *[[Holger Marjamaa]], eesti pianist ja helilooja (1992–) *[[Kalevi Marjamaa]], soome poksija (1953–) *[[Mairo Marjamaa]], eesti saksofonist (1988–) *[[Pekka Marjamäki]], soome jäähokimängija (1947–2012) *[[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (1913–2014) *[[Heinrich Mark]], Eesti poliitik *[[Heinrich Mark (Pilistvere)|Heinrich Mark]], eesti pangaametnik (1875–1940) *[[Julius Mark]], eesti keeleteadlane (1890–1959) *[[Karin Mark]], eesti antropoloog (1922–1999) *[[Kristiina Mark]], eesti lihhenoloog (1987–) *[[Lehte Mark]], eesti ooperisolist, muusikali- ja draamanäitleja (1924–2013) *[[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane (1912–1962) *[[Mati Mark]], eesti laskesportlane (1941–2008) *[[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane (1965–) *[[Reinhold Mark]], eesti majandusteadlane (1880–1956) *[[Reno Mark]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Ülar Mark]], eesti arhitekt (1968–) *[[Mari Mark-Hershey]] (1943–1972) *[[Hal Markarian]], ameerika lennukikonstruktor (1929–2012) *[[Oksana Markarova]], Ukraina poliitik (1976–) *[[Bronius Markauskas]], Leedu insener, poliitik ja põllumajandustegelane (1960–) *[[Georgi Markelov]], Eesti skulptor (1929–2014) *[[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik (1963–) *[[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (1936–2021) *[[Spýros Markezínis]], Kreeka poliitik (1909–2000) *[[Vidas Markevičius]], leedu poksija (1963–) *[[Ljudmila Markianova]], karjala keeleteadlane (1941–) *[[Sergei Markin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1926–2014) *[[Anna Markina]], eesti kriminoloog (1966–) *[[Markion]], teoloog (suri 160) *[[Markiplier]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) *[[Eero Markkanen]], soome jalgpallur (1991–) *[[Lauri Markkanen]], soome korvpallur (1997–) *[[Mikko Markkula]], soome malefunktsionäär (1947–2012) *[[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1981–) *[[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Ned Markosian]], USA filosoof *[[Gohar Markosjan-Käsper]], armeenia päritolu venekeelne kirjanik (1949–2015) *[[Anton Markoš]], tšehhi bioloog (1949–) *[[Ánninos Markoullídis]], Küprose jooksja (1971–) *[[Dmitri Markov]], Valgevene ja Austraalia teivashüppaja (1975–) *[[Dmitri Markov (lennukikonstruktor)]], vene lennukikonstruktor (1905–1992) *[[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik (1929–1978) *[[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja (1946–) *[[Sergei Markov]], vene politoloog (1958–) *[[Anna Markova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik (1958–) *[[Karl Markovics]], Austria näitleja (1963–) *[[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur (1995–) *[[August Markson]], Eesti politseinik (1891–1948) *[[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten (1840–1930) *[[Ann Marksoo]], eesti geograaf (1930–2023) *[[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane (1876–1941) *[[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist (1969–2013) *[[Markus]], evangelist (1. sajand) *[[Anna Markus]], eesti näitleja (1874–1955) *[[Eduard Markus]], eesti geograaf (1889–1971) *[[Hazel Rose Markus]], inglise sotsiaalpsühholoog (1949–) *[[Johannes Markus]], eesti diplomaat (1884–1969) *[[Jüri Markus]], eesti näitleja ja teatritegelane (1876–1931) *[[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane (1962–) *[[Mart Markus]], Eesti kiiruisutaja ja treener (1990–) *[[Raul Markus]], Eesti politoloog ja advokaat (1968–) *[[Tõnu Markus]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Vambola Markus]], eesti kultuuritegelane (1922–1997) *[[Ago Markvardt]], eesti kahevõistleja (1969–) *[[Margaret Markvardt]], eesti ujuja (2000–) *[[August Marland]], eesti fütopatoloog (1904–1973) *[[Bob Marley]], Jamaica laulja (1945–1981) *[[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija (1564–1593) *[[Eerik Marmei]], Eesti diplomaat *[[Kristian Marmor]], eesti jalgpallur (kaitsja) (1987–) *[[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Oleg Marnot]], Eesti sõjaväelane (1915–1941) *[[Rudolf Marnot]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Géza Maróczy]], ungari maletaja (1870–1951) *[[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane (1903–1975) *[[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Sue Maroroa]], Inglismaa maletaja (1991–2023) *[[Reyes Maroto]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Helen Maroulis]], kreeka päritolu Ameerika Ühendriikide vabamaadleja (1991–) *[[Georg Gottfried Marpurg]], vaimulik ja eesti koolikirjanik (1755–1835) *[[Johann Gotthard Marquardt]], baltisaksa trükkal ja kirjastaja (1780–1859) *[[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik (1971–) *[[Álex Márquez]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1996–) *[[Marc Márquez]], hispaania motoringrajasõitja (1993–) *[[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur (1979) *[[Albert Marquet]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1875–1947) *[[David Marr]], inglise neuroteadlane ja psühholoog (1945–1980) *[[Nikolai Marr]], vene keeleteadlane (1865–1934) *[[Jüri Marran]], eesti maalikunstnik (1937–2021) *[[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur (1998–) *[[Mikk Marran]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Heino Marrandi]], eesti põllumajandustegelane (1911–1989) *[[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik (1963–) *[[Rein Marrandi]], Eesti poliitik (1883–?) *[[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja (1979–) *[[Manuel António Marreiros]], Portugali mereväelane (surnud 1833) *[[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik (1963–) *[[Emma Marrone]], itaalia laulja (1984–) *[[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik (1957–) *[[Jim Marrs]], USA ajakirjanik (1943–2017) *[[Bruno Mars]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Wynton Marsalis]], USA džässtrompetist ja -helilooja (1961–) *[[Kostas Marsan]], Sahha filmilavastaja (1976–) *[[Jesse Marsch]], Ameerika Ühendriikide jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) *[[Brian G. Marsden]], Briti astronoom (1937–2010) *[[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Jason Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Hans-Joachim Marseille]], saksa lendur (1919–1942) *[[Herbert W. Marsh]], psühholoog *[[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik (1895–1982) *[[William Marshal]], Inglismaa rüütel (suri 1219) *[[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane (1842–1924) *[[Ben Marshall]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1995–) *[[Frank James Marshall]], USA maletaja (1877–1944) *[[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1934–2016) *[[George Marshall]], USA sõjaväelane ja poliitik (1880–1959) *[[Lorna Marshall]], Suurbritannia lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja filmiprodutsent (1943–2018) *[[Thomas R. Marshall]], Ameerika Ühendriikide 28. asepresident (1854–1925) *[[Thomas Marshburn]], USA astronaut (1960–) *[[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Retno Marsudi]], Indoneesia diplomaat ja poliitik (1962–) *[[Luca Marzola]], itaalia füüsik (1983–) *[[Al-Munşif al-Marzūqī]], Tuneesia arst, inimõiguslane ja poliitik (1945–) *[[Marta Vieira da Silva|Marta]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Juha Martelius]], Soome riigiteenistuja (1965–) *[[Michel Martelly]], Haiti muusik ja poliitik (1961–) *[[Friedrich Fromhold Martens]], Vene õigusteadlane (1845–1909) *[[Jüri Martenson]], eesti vaimulik (1867–1943) *[[Lasse Mårtenson]], Soome laulja (1934–2016) *[[Antoni Martí]], Andorra arhitekt ja poliitik (1963–2023) *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Roger Martí]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Martialis]], vanarooma luuletaja (1.–2. sajand) *[[Püha Martin]], pühak (suri 397) *[[Álvaro Martín]], Hispaania käija (1994–) *[[Ants-Johannes Martin]], eesti entomoloog *[[August Martin]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1893–1982) *[[Chris Martin]], Briti muusik (1977–) *[[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]], Šotimaa jalgpallur (1988–) *[[Dean Martin]], USA laulja, näitleja, koomik ja filmiprodutsent (1917–1995) *[[Edmund Martin]], eesti filmilavastaja (1910–2003) *[[Frank Martin]], Šveitsi helilooja (1890–1974) *[[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (1926–2016) *[[George R. R. Martin]], USA kirjanik (1948–) *[[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (1926–2012) *[[Henry Martín]], Mehhiko jalgpallur (1992–) *[[Jorge Martín]], Hispaania mootorrataste võidusõitja (1998–) *[[Jüri Martin]], eesti bioloog (1940–2025) *[[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija (1966–) *[[Leo Martin]], eesti lavastaja ja näitleja (1911–1973) *[[Linda Martin]], iiri laulja ja telesaatejuht (1953–) *[[Mati Martin]], eesti entomoloog (1951–) *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Micheál Martin]], Iiri poliitik (1960–) *[[Oskar Martin]], eesti tehnikateadlane (1897–1960) *[[Paul Martin]], Kanada peaminister (1938–) *[[Ricky Martin]], Puerto Rico laulja ja näitleja (1971–) *[[Russell Martin]], šoti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1986–) *[[Trayvon Martin]], vägivallaohver USA-s (1995–2012) *[[Uno Martin]], eesti teatrikunstnik ja tarbegraafik (1919–1986) *[[Vassili Martin]], Eesti sõjaväelane (1890–1954) *[[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja (1927–2017) *[[Agnès Martin-Lugand]], prantsuse kirjanik (1979–) *[[Dario Martinelli]], itaalia zoosemiootik (1974–) *[[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Ricardo Martinelli]], Panama ärimees ja poliitik (1952–) *[[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja (1940–2013) *[[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja (2000–) *[[Bartolomé Martínez]], Nicaragua president (1873–1936) *[[Emiliano Martínez]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Iñigo Martínez]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[José Martínez]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1969–) *[[Lisandro Martínez]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Melanie Martinez]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, režissöör ja näitleja (1995–) *[[Miguel Ángel Martínez]], Hispaania poliitik (1940–) *[[Osvaldo Martínez]], Paraguay jalgpallur (1986–) *[[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Saul Martínez]], Hondurase endine jalgpallur (1976–) *[[Tomás Martínez]], Nicaragua president (1820–1873) *[[Roberto Martínez Lacayo]], Nicaragua poliitik (1899–1984) *[[Lucas Martínez Quarta]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[André Martinet]], prantsuse keeleteadlane (1908–1999) *[[Sergio Martini]], itaalia alpinist (1949–) *[[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener (1962–) *[[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1944–2021) *[[Georg Martinoff]], eesti arstiteadlane (1910–1981) *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja (1991–) *[[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik (1985–) *[[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja (1973–) *[[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane (1889–1943) *[[Obafemi Martins]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Victor Martins]], prantsuse autosportlane (2001–) *[[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (1942–2025) *[[Aare Martinson]], eesti pedagoog (1957–) *[[Allan Martinson]], eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor (1966–) *[[Eduard Martinson]], eesti biokeemik (1900–1963) *[[Hanna Martinson]], eesti laulja ja meelelahutaja (1992–) *[[Hans Martinson]], Eesti poliitik (1872–1935) *[[Harry Martinson]], rootsi kirjanik (1904–1978) *[[Helle Martinson]], eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja (1934–) *[[Indrek Martinson]], eesti füüsik (1937–2009) *[[Jaan Martinson]], eesti ajakirjanik *[[Katrin Martinson]], eesti perearst *[[Matti Martinson]], eesti koolimees ja poliitik *[[Merike Martinson]], Eesti arst ja poliitik (1940–) *[[Märt Martinson]], Eesti poliitik (1890–1948) *[[Vassili Martinson]], eesti usuteadlane (1874–1955) *[[Bohuslav Martinů]], tšehhi helilooja (1890–1959) *[[Martinus I]], paavst (suri 655) *[[Martinus IV]], paavst (suri 1285) *[[Martinus V]], paavst (1368–1431) *[[Quenten Martinus]], Curaçao jalgpallur (1991–) *[[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (1939–2015) *[[Indrek Martis]], eesti muusik (1981–2008) *[[Ülar Martjan]], eesti rahvatantsujuht (1971–) *[[Tõnis Martma]], Eesti kohtunik (1898–1980) *[[Valter Martma]], Eesti sõjaväelane (1891–1943) *[[Margus Martmaa]], eesti muusik (1966–) *[[Paul Martmaa]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Hans Martna]], eesti advokaat ja poliitik (1890–1941) *[[Anita Márton]], Ungari kergejõustiklane, kuulitõukaja (1989–) *[[János Martonyi]], Ungari poliitik (1944–) *[[Ilona Martson]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Mihkel Martsoo]], Eesti sõjaväelane (1902–1989) *[[Aleksei Martšenko]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Sergi Martšenko]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (1941–2021) *[[Matias Marttinen]], Soome poliitik (1990–) *[[Oleksandr Martõnenko]], Ukraina ajakirjanik (1960–2024) *[[Roman Martõnenko]], endine Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Nikita Martõnov]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Vladimir Martõnov]], vene helilooja *[[Vladimir Jurjevitš Martõnov]], vene filmirežissöör ja näitleja (1947–2007) *[[Heinrich Maru]], Eesti kohtunik (1897–1983) *[[Kristel Maruste]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1991–) *[[Rait Maruste]], Eesti kohtunik (1953–) *[[Adam Marušić]], Montenegro jalgpallur (1992–) *[[Kiyonosuke Marutani]], jaapani jalgpallur *[[Hiroshi Maruyama]], jaapani diplomaat (1948–2019) *[[Karina Maruyama]], jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Yuichi Maruyama]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik (1939–) *[[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist *[[Piret Marvet]], eesti tõlkija *[[Viktor Marvin]], Eesti näitleja (1986–) *[[Bert van Marwijk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–) *[[Karl Marx]], juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär (1818–1883) *[[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna]] (1776–1857) *[[Mary, kuninglik printsess ja Harewoodi krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1897–1965) *[[Mary (Taani kroonprintsess)|Mary]], Taani kroonprintsess (1972–) *[[Mary Henrietta Stuart]], Inglismaa printsess, Oranje printsess, Nassau krahvinna (1631–1660) *[[Mary Stuart]], Šotimaa kuninganna (1542–1587) *[[Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)|Mary Tudor]], Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (1496–1533) *[[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna (1516–1558) *[[Mary of Teck]], kuninganna (1867–1953) ==Mas== *[[Artur Mas]], Kataloonia poliitik (1956–) *[[Masaccio]], itaalia kunstnik (1401–1428) *[[Linet Masai]], Keenia jooksja (1989–) *[[Masako]], Jaapani printsess (1963–) *[[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane (1933–2004) *[[Erich Petri Masalin]], Eesti vaimulik (1671–1723) *[[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Tomáš Masaryk]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1850–1937) *[[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja (1863–1945) *[[Omar Mascarell]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (1940–2021) *[[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur (1984–) *[[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (1940–2016) *[[Aslan Mashadov]], tšetšeeni poliitik (1951–2005) *[[Giulietta Masina]], itaalia näitleja (1921–1994) *[[Ado Masing]], eesti põllumees (1862–1949) *[[August-Eduard Masing]], eesti ettevõtja ja vaimulik (1884–1938) *[[Benedict Hugo Detlef Ludwig Masing]], Eesti vaimulik (1884–1947) *[[Carl Gottfried Gustav Masing]], Eesti vaimulik (1789–1859) *[[Carl Johannes Masing]], Eesti vaimulik (1811–1878) *[[Eha Masing]], Uku Masingu abikaasa (1912–1998) *[[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane (1839–1898) *[[Ernst Johann Woldemar Masing]], baltisaksa filoloog (1836–1923) *[[Ferdinand Magnus Masing]], Eesti vaimulik (1815–1887) *[[Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing]], Eesti vaimulik (1824–1897) *[[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane (1845–1936) *[[Gustav Alexander Hermann Masing]], Eesti vaimulik (1832–1901) *[[Hugo Gottfried Masing]], Eesti peenmehaanik (1873–1939) *[[Jaan Masing]], Eesti poliitik (1875–1948) *[[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane (1879–1956) *[[Ludwig Michael Amandus Masing]], Eesti vaimulik (1857–1906) *[[Matti Masing]], eesti zooloog (1953–) *[[Oliver Masing]], eesti õpetaja (1926–2010) *[[Otto Wilhelm Masing]], eesti pastor ja keelemees (1763–1832) *[[Richard Ferdinand Masing]], Eesti vaimulik (1861–1918) *[[Uku Masing]], eesti teoloog (1909–1985) *[[Viktor Masing]], eesti bioloog (1925–2001) *[[Mokgweetsi Masisi]], Botswana poliitik (1961–) *[[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (1931–2008) *[[Rokas Masiulis]], Leedu poliitik (1969–) *[[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja (1991–) *[[Albert Maslennikov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (1925–1975) *[[Ivan Maslennikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1954) *[[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (1928–2021) *[[Mihhail Maslov]], vene lastearst (1885–1961) *[[Nenad Maslovar]], Montenegro endine jalgpallur (1967–) *[[Abraham Maslow]], USA psühholoog (1908–1970) *[[James Mason (natsionaalsotsialist)|James Mason]], Ameerika Ühendriikide natsionaalsotsialist (1952–) *[[Sandra Mason]], Barbados poliitik (1949–) *[[Lukáš Masopust]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Adriana Mass]], eesti iluduskuninganna (2001–) *[[Felipe Massa]], Brasiilia autovõidusõitja (1981–) *[[Niccolò Massa]], Itaalia arst ja anatoom (1485–1569) *[[Aleksander Massakas]], Eesti diplomaat ja konsul (1905–1995) *[[Hans Massaquoi]], USA ajakirjanik ja kirjanik (1926–2013) *[[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (1933–2025) *[[Kylie Masse]], Kanada ujuja (1996–) *[[Victor Massé]], prantsuse helilooja (1822–1884) *[[George Edward Massee]], inglise mükoloog, taimepatoloog ja botaanik (1845–1917) *[[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1842–1912) *[[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom (1918–2008) *[[Doreen Massey]], Briti geograaf ja sotsiaalteadlane (1944–2016) *[[Drew Massey]], USA nukunäitleja (1968–) *[[Kyle Massey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Anu Masso]], eesti sotsioloog (1977–) *[[Eeva Masso]], eesti sisearhitekt (1975–) *[[Iivi Anna Masso]], eesti politoloog (1967–) *[[Jaan Masso]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Miia Masso]], eesti arhitekt (1940–) *[[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor (1909–1990) *[[Valjo Masso]], eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1933–2013) *[[Paul Masson]] *[[Vladimir Massorin]], Vene admiral (1947–) *[[Hassoumi Massoudou]], Nigeri poliitik (1957–) *[[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist (1979–) *[[Svetlana Masterkova]], vene kergejõustiklane (1968–) *[[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur (1988–) *[[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Richard Mastracchio]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1960–) *[[Ángeles Mastretta]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1949–) *[[Marcello Mastroianni]], itaalia näitleja (1924–1996) *[[Dimítrios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1983–) *[[Athanásios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1979–) *[[Chikashi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Kento Masuda]], jaapani helilooja ja muusik (1973–) *[[Tadatoshi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Rika Masuya]], jaapani endine jalgpallur (1995–) ==Maš== *[[Pjotr Mašerov]], Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (1918–1980) *[[Ctirad Mašin]], Tšehhoslovakkia antikommunistlik võitleja (1930–2011) *[[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Mesrop Maštotsh]], armeenia vaimulik ja kultuuritegelane (suri 440) ==Maz== *[[Marek Mazanec]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *kardinal [[Jules Mazarin]], Prantsuse poliitik (1602–1661) *[[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja (1983–) *[[Ivan Mazepa]], Ukraina kasakate hetman (1639–1709) *[[Joseph Mazilier]], prantsuse ballettmeister (1797–1868) *[[Craig Mazin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist (1971–) *[[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (1972–) *[[Tadeusz Mazowiecki]], Poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik (1927–2013) *[[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur (1997–) *[[Gastón Mazzacane]], Argentina autovõidusõitja (1975–) *[[Walter Mazzarri]], Itaalia jalgpallur ja treener (1961–) *[[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik (1927–2020) *[[Giuseppe Mazzini]], Itaalia Risorgimento, Itaalia rahvusliku vabastusliikumise tegelane (1805–1872) *[[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane (1927–2013) *[[Kiran Mazumdar-Shaw]], India ettevõtja ja zooloog (1953–) *[[Hermann Mazurkiewitsch]], Austria poksija (1925–) *[[Valentinas Mazuronis]], Leedu poliitik ja arhitekt (1953–) *[[Kirill Mazurov]], Valgevene NSV ja NSV Liidu partei- ja riigitegelane (1914–1989) *[[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar (1961–) *[[Oliver Mazurtšak]], Eesti laulja (1993–) ==Maž== *[[Kęstutis Mažeika]], Leedu poliitik (1982–) *[[Aleksei Mažukov]], Vene helilooja (1936–2011) ==Mat== *[[Mata Hari]], tantsijatar (1876–1917) *[[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Juan Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Kalkot Mataskelekele]], Vanuatu poliitik (1949–) *[[Nicoleta Matei]], rumeenia laulja (1970–) *[[Jan Matejko]], poola kunstnik (1838–1893) *[[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane (1907–1941) *[[Jerry Mateparae]], Uus-Meremaa sõjaväelane ja riigiametnik (1954–) *[[Marco Materazzi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1971) *[[Dietrich Mateschitz]], austria ettevõtja (1944–2022) *[[Samuel Matete]], Sambia tõkkejooksja (1988–) *[[Vilém Mathesius]], tšehhi keeleteadlane ja kirjandusajaloolane (1882–1945) *[[Amy Mathews]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Bob Mathias]], USA kümnevõistleja ja poliitik (1930–2006) *[[Alo-Martin Mathiesen]], eesti muusik (1987–) *[[Andres Mathiesen]], eesti metsateadlane (1890–1955) *[[Christian Pierre Mathiesen]], Norra mõisnik ja poliitik (1870–1953) *[[Karsten Mathiesen]], Taani muusik *[[Maia Mathiesen]], eesti kunstiteadlane (1919–2013) *[[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik (1949–2005) *[[Matthías Á. Mathiesen]], Islandi poliitik (1931–) *[[Mihkel Mathiesen]], eesti insener ja poliitik (1918–2003) *[[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (1921–2012) *[[Jérémy Mathieu]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Mireille Mathieu]], prantsuse laulja (1946–) *[[printsess Mathilde, Brabanti hertsoginna]], Belgia kroonprintsess (1973–) *[[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1950–2015) *[[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur (1988–) *[[Veselin Matić]], Serbia korvpallitreener (1960–) *[[Dimitri Matiesen]], Eesti ja Rootsi ettevõtja ja kaupmees (1908–2009) *[[Jarmo Matikainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1960–) *[[Marjo Matikainen-Kallström]], soome murdmaasuusataja ja poliitik (1965–) *[[keisrinna Matilda|Matilda]], Inglismaa printsess, Saksa-Rooma keisrinna, Anjou krahvinna (1102–1167) *[[Boulogne'i Matilda]], Inglismaa kuninganna (suri 1152) *[[Tuuli Matinsalo]], soome aeroobikasportlane ja treener (1970–) *[[Joël Matip]], Kameruni jalgpallur (1991–) *[[Fjodor Matisen]], Venemaa Keiserlik Sõjamereväe leitnant, hüdrograaf ja polaaruurija (1872–1921) *[[Hermanis Matisons]], läti maletaja (1894–1932) *[[Ernst Otto Matisoo]], Eesti sõjaväelane (1896–1938) *[[Elizabeth Anne Matisoo-Smith]], bioantropoloog *[[Anrijs Matīss]], Läti poliitik (1973–) *[[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik (1869–1954) *[[Nikolai Matjašin]], eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant) (1922–1988) *[[Joosep Matjus]], eesti dokumentaalfilmirežissöör, filmioperaator ja stsenarist (1984–) *[[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Ülo Matjus]], eesti filosoof ja literaat (1942–2023) *[[Hersjana Matmuja]], albaania laulja (1990–) *[[Julia Matojan]], Eesti tennisist (1985–) *[[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik (1973–) *[[Alessandro Matri]], Itaalia jalgpallur (1984–) *[[Aleksandr Matrossov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1924–1943) *[[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane (1923–1975) *[[Sitakoti Mats]], Eesti talupoeg (suri 1621) *[[Mários Matsákis]], Küprose poliitik, biokeemik ja kirurg (1954–) *[[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane (1895–1945) *[[Eliisa Matsalu]], eesti ajakirjanik (1989–) *[[Juho Matsalu]], eesti jalgpallur ning jalgpallitreener ja -kohtunik (1911–1987) *[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf (1986–) *[[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane (1976–2007) *[[Ave Matsin]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Paavo Matsin]], eesti kirjanduskriitik (1970–) *[[Harry Matskin]], eesti spordiajakirjanik (1944–1999) *[[Edvin Matson]], eesti farmatseut (1880–1939) *[[Kurt Matson]], Eesti sõjaväelane (1898–1986) *[[Roman Matsov]], Eesti dirigent (1917–2001) *[[Peeter Matsov]], Eesti poksija, poksitreener ja spordiametnik (1905–1980) *[[Märten Matsu]], eesti näitleja (1992–) *[[Michiko Matsuda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Naoki Matsuda]], jaapani jalgpallur (1977–2011) *[[Daisuke Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Kiyotaka Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Kosei Matsui]], jaapani keraamik (1927–2003) *[[Andzei Matsukevits]], Eesti režissöör (1987–) *[[Yasutarō Matsuki]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Tiit Matsulevitš]], Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Teiichi Matsumaru]], jaapani jalgpallur (1909–1997) *[[Gyōji Matsumoto]], jaapani jalgpallur (1934–2019) *[[Ikuo Matsumoto]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (1909–1992) *[[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (1959–2026) *[[Kazuto Matsumura]], jaapani keeleteadlane, fennougrist ja estofiil (1953–) *[[Akira Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1914–1943) *[[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1948–) *[[Nobuo Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1921–2007) *[[Seki Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1928–2013) *[[Shigetatsu Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Tomoko Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1971–) *[[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell (1973–) *[[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja (1993–) *[[Kōichirō Matsuura]], Jaapani diplomaat (1937–) *[[Toshio Matsuura]], Jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Motonori Matsuyama]], jaapani geofüüsik (1884–1958) *[[Yoshiyuki Matsuyama]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Marika Matšitidze]], gruusia ooperisolist (1983–) *[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–) *[[Elmar Matt]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigiametnik (1932–2013) *[[Mario Matt]], Austria mäesuusataja (1979–) *[[Michael Matt]], Austria mäesuusataja (1993–) *[[Õnneli Matt]], eesti ettevõtja ja ühiskonnaaktivist (1988–) *[[Stefan Matteau]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Drea de Matteo]], USA filminäitleja (1972–) *[[Matteus]], Jeesuse jünger (1. sajand) *[[Arnold Matteus]], eesti arhitekt (1897–1986) *[[Erich Matteus]], Eesti sõjaväelane (1903–1985) *[[Ave Mattheus]], eesti kirjandusteadlane, germanist, tõlkija ja õppejõud (1971–) *[[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Vincent Matthews]], endine USA kergejõustiklane (1945–) *[[Salomon Matthiae]], Academia Gustaviana professor (1609–1665) *[[Adalbert Georg Matthison]], eesti vaimulik (1866–1919) *[[Lothar Matthäus]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1961–) *[[Monika Mattiesen]], eesti flötist (1966–) *[[Alo Mattiisen]], eesti helilooja (1961–1996) *[[Dagmar Mattiisen]], Eesti Naiskodukaitse endine esimees (1959–) *[[Pirkko Mattila]], Soome poliitik (1964–) *[[James Mattis]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Edgar Mattisen]], eesti ühiskonnategelane (1921–2002) *[[Mihkel Mattisen]], eesti muusik (1976–) *[[Tiina Mattisen]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik (1951–) *[[Gustav Matto]], eesti numismaatik ja bibliofiil (1886–1972) *[[Hanno Matto]], Eesti poliitik ja tippjuht (1978–) *[[Kaarel Matto]], eesti õigusteadlane (1896–1942) *[[Ellen Mattson]], rootsi kirjanik (1962–) *[[Kurt Mattsson]], Soome poksija (1940–2023) *[[Matti Mattsson]], soome ujuja (1993–) *[[Mátyás I]], Ungari kuningas (1442–1490) *[[Cristiano da Matta]], Brasiilia võidusõitja (1973–) *[[Roberto Matta]], Tšiili maalikunstnik (1911–2002) *[[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik (1941–) *[[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja riigiametnik (1956–) *[[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]], Saksa-Rooma keiser (1557–1619) *[[Otto Matthisson]], Põlva koguduse köster (1869–1933) *[[Karita Mattila]], soome ooperilaulja (1960–) *[[Ken Mattingly]], USA astronaut (1936–2023) *[[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Vytautas Matulionis]], leedu ehtekunstnik (1952–) *[[Jānis Matulis]], läti luterlik vaimulik, aastatel 1968–1985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1911) *[[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog (1928–2021) *[[Nikolai Matussevitš]], vene sõjaväelane, viitseadmiral (1852–1912) *[[Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)]], vene sõjaväelane, insener-viitseadmiral (1879–1950) *[[Szilveszter Matuska]], ungari massimõrvar (sündis 1892) *[[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane (1891–1946) *[[Michał Matuszewski]], poola maletaja (1993–) *[[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (1925–2014) *[[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt (1924–2012) *[[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener (1929–1993) *[[Gustav Matvei]], Eesti sõjaväelane (1895–1932) *[[Jutta Matvei]], eesti keraamik (1925–2021) *[[Johannes Matvei-Kaarep]], eesti prohvet (suri 1948) *[[Nikolai Matvejev]], Eesti jalgrattur ja kiiruisutaja (1923–1984) *[[Natalja Matvejeva]], vene murdmaasuusataja (1986–) *[[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (1967–2018) *[[Aive Matvere]], eesti haridustegelane (1914–1991) *[[Marko Matvere]], eesti näitleja ja laulja (1968–) *[[Oskar Matvere]], eesti agronoom ja haridustegelane (1903–1945) *[[August Matveus]], Eesti NSV tööline ja poliitik (1928–2013) *[[Valentina Matvijenko]], Vene poliitik (1949–) ==Mau== *[[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1989–) *[[Maud, Southeski krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1893–1945) *[[printsess Maud, Norra kuninganna]] (1869–1938) *[[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija (1937–1983) *[[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (1939–2025) *[[Edward Maufe]], inglise arhitekt (1883–1974) *[[William Somerset Maugham]], inglise kirjanik (1874–1965) *[[Joe B. Mauldin]], USA muusik (1940–2015) *[[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik (1850–1893) *[[Mauro Maur]], itaalia trompetist ja helilooja (1958–) *[[Carl Peter Maurach]], Eesti vaimulik ja kirjamees (1824–1900) *[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]], saksa ajaloolane (1838–1892) *[[Alfred Maurer]], eesti poliitik (1888–1954) *[[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja ja treener (1936–2026) *[[Hedda Maurer]], eesti kirjanik (1982–) *[[Ion Gheorghe Maurer]], Rumeenia poliitik (1902—2000) *[[Lembit Maurer]], eesti poksija ja treener (1929–2006) *[[Lennart Maurer]], eesti arst (1929–2007) *[[Mihkel Maurer]], Eesti metsavaht (1882–1936) *[[Ueli Maurer]], Šveitsi poliitik (1950–) *[[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist (1979–) *[[François Mauriac]], prantsuse kirjanik (1885–1970) *[[Paul Mauriat]], prantsuse dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja (1991–) *[[Daphne du Maurier]], Inglise kirjanik (1907–1989) *[[Konrad Mauritz]], eesti majandustegelane, Tallinna gaasivabriku ja veevärgi juhataja (1881–1942) *[[Fra Mauro]], itaalia kartograaf (15. sajand) *[[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik (1885–1967) *[[Gørild Mauseth]], norra näitlejatar (1972–) ==Mav== *[[Stephy Mavididi]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Kóstas Mavrídes]], Küprose poliitik (1962–) *[[Aléxandros Mavrokordátos]], Kreeka riigimees (1791–1865) *[[Stylianós Mavromichális]], Kreeka jurist ja poliitik (1902–1981) ==Max== *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]], Somaalia poliitik ja diplomaat (1962–) *[[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (1936–2024) *[[Xasan Shiikh Maxamuud]], Somaalia poliitik (1955–) *[[Maxentius]] *[[Alexandru Maxim]], rumeenia jalgpallur (1990–) *[[Máxima]], Madalmaade kroonprintsess (1971–) *[[Maximianus]] *[[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser (1832–1867) *[[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]], Baieri kuningas (1756–1825) *[[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], Baieri kuurvürst (1573–1651) *[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser (1459–1519) *[[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser (1527–1576) *[[Maximinus Thrax]] *[[Carl Maximowicz]], baltisaksa päritolu Vene botaanik ja taksonoom (1827–1891) *[[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik (1831–1879) *[[Jenny Maxwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1941–1981) *[[Nicholas Maxwell]], Briti filosoof (1937–2025) ==May== *[[Brian May]], Briti muusik (1947–) *[[Fiona May]], Itaalia kergejõustiklane (1969–) *[[Imelda May]], iiri laulja (1974–) *[[James May]], Briti autoajakirjanik (1963–) *[[Karl May]], saksa kirjanik (1842–1912) *[[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1972–2017) *[[Rollo May]], ameerika psühholoog (1909–1994) *[[Simon May]], filosoof *[[Theresa May]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Maya Sar]], bosnia laulja (1981–) *[[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (1933–) *[[Eduard von Maydell]], Eestimaa poliitik (1830–1899) *[[Eva Maydell]], Bulgaaria poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1986–) *[[Eveline Adelheid von Maydell]], Eestis tegutsenud saksa soost siluetikunstnik (1890–1962) *[[Friedrich Ludwig von Maydell]], Eesti kunstnik (1795–1846) *[[Georg Benedict Heinrich von Maydell]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1817–1881) *[[Georg Johan Maydell]], Rootsi sõjaväelane (1648–1710) *[[Hans-Jürgen von Maydell]], metsandusteadlane (1932–2010) *[[Tönnes Maydell]], Eestimaa aadlik ja Rootsi admiral (suri 1600) *[[Viktor von Maydell]], baltisaksa insener ja poliitik (1838–1898) *[[Carl August Mayer]], Eesti ettevõtja ja Tallinna raehärra (1789–1871) *[[Helene Mayer]], saksa vehkleja (1910–1953) *[[Kévin Mayer]], prantsuse kümnevõistleja (1992–) *[[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1975–) *[[Matthias Mayer]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Robert Mayer]], Tšehhi-Šveitsi jäähokimängija (1989–) *[[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik (1973–) *[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Bill Maynard]], Briti koomik ja näitleja (1928–2018) *[[Juliette Mayniel]], prantsuse filminäitleja (1936–2023) *[[Bernard Mayo]], inglise filosoof (1921–2000) *[[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog (1880–1949) *[[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1959–) *[[Ernst Mayr]], saksa evolutsioonibioloog, ornitoloog, taksonoom (1904–2005) *[[Billy Mays]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1958–2009) *[[Floyd Mayweather]], USA poksija (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ma, Biograafiad]] nxr0hgdxail993td02cl8xslql19khu 0 252033 7231045 7166911 2026-09-08T19:49:47Z Proosamanna 104518 Lisasin info Estonia pst 15 tegutsenud astronoomiaseltsi kohta ja parandasin ära Edgar Höppeneri eesnime (mitte Eduard) 7231045 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; teiste asulate tänavate kohta vaata artikleid [[Estonia puiestee (Ahtme)]] ja [[Estonia puiestee (Oisu)]]}} {{keeletoimeta}} {{teekaart}} [[Pilt:New and old trolley bus in Tallinn.jpg|pisi|Vaade Estonia puiesteele [[Vabaduse väljak]]u ristmikult; taamal Eesti Panga peahoone]] '''Estonia puiestee''' on üks Tallinna [[Kesklinna linnaosa|kesklinna]] peatänavaist. Estonia puiestee algab Laikmaa tänava ristmikult [[Viru keskus]]e juurest,<ref name="dyeFF" /> ristub [[Teatri väljak]]u, [[Sakala tänav]]a, [[Georg Otsa tänav]]a ja [[Kentmanni tänav]]aga ja lõpeb [[Vabaduse väljak]]ul. Estonia puiestee osad on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad ([[saksa keel]]es ''Promenade''), Ringtänav koos Mere puiesteega (''Der Ring/Ringstraße''), Karjavärava puiestee (1908/1910), Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee, Gogoli puiestee (osa [[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]] ja [[Tatari tänav]]a ristmikult kuni [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Suur-Karja tänav]]a ristmikuni). ==Ajalugu== [[File:1465 1 1707 panoraam Estonia Viru piirkonnast 20 saj algus.jpg|pisi|400px|[[Panoraam]] Estonia puiestee ja [[Vene turg|Vene turu]] piirkonnast 20. sajandi alguses]] [[File:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14578696217).jpg|pisi|left|Tallinna linn ja Gogoli puiestee, 1914]] Puiestee nimetati Estonia puiesteeks [[1923]]. aasta 17. jaanuaril riigi esindusteatri [[Estonia (teater)|Estonia]] järgi. Puiestee on varem kandnud järgmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad ([[saksa keel]]es ''Promenade''), Ringtänav koos Mere puiesteega (''Der Ring/Ringstraße''), Gogoli puiestee, Karjavärava puiestee, Vabaduse puiestee, Viruvärava puiestee. [[File:Kalevi spordiplats 1930 kaardil.png|pisi|left|Estonia puiestee 1930]] [[Fail:Kalevi spordiplatsi asukoht 1928 kaardil.png|pisi|Vabaduse puiestee ja Estonia puiestee, 1928. aasta Tallinna linna kaardil]] [[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Estonia puiestee 1942]] Estonia puiestee on algselt rajatud [[18. sajand]]i lõpul. Siis asus see [[Tallinna vanalinn]]ale lähemal: algas [[Vene turg|Vene turu]] juures asunud [[Viru värav]]ast, tegi [[Vene turg|Vene turu]] juures väikese kaarja jõnksu sisse, seejärel viis [[Suur-Karja tänav|Karja tänavani]] (praegu [[Georg Otsa tänav]]), seejärel Karja tänavast [[Harju värav]]ani lähtuva teeni ning edasi juba [[De la Gardie reduut|De la Gardie reduudini]] (praeguse [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]uni). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli küllaltki lai, põhiliselt oli see mõeldud linlastele jalutamiseks. [[Vene turg|Vene turu]] juures tegi puiestee väikese kaarja jõnksu ja sealt algasid enne [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teise maailmasõda]] [[Maakri tänav]] ning [[Suur-Tartu maantee]]. 17. jaanuaril 1923 nimetati Viruvärava puiestee, Estonia puiesteeks. [[22. jaanuar]]il [[1936]] liideti Väike-Tartu maantee ja [[Väike-Pärnu maantee]] ning nimetati ümber [[Sakala maantee]]ks (hilisem [[Sakala tänav]]). Estonia puiestee tänavaosa [[Estonia teatrihoone]]st [[Vabaduse väljak|Vabaduse plats]]ini nimetati [[Tallinna linnavolikogu]] poolt<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> Vabaduse puiesteeks 1939. aastal. Hooned [[Estonia teatrihoone]]st [[Vabaduse väljak|Vabaduse plats]]ini kandsid Vabaduse puiestee aadressi: [[Eesti Pank]] (Vabaduse pst 1), uus Eesti Panga hoone (Vabaduse pst 3), Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (Vabaduse pst 2), Tallinna Linna raamatukogu ([[Estonia puiestee 8|Vabaduse pst 4]]), [[Joakim Puhk|Puhk]]ide elumaja, linnavilla (Vabaduse pst 5). [[Tartu maantee]] sihil asuv [[Tallinna Kaubamaja]] ehitati alles 1960. aastal. Estonia puiesteega paralleelselt kulgev [[Rävala puiestee]] (1950–1991 Lenini puiestee) moodustati alles pärast Teist maailmasõda, läbi [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] hävinud [[Tallinna kesklinn]]a kvartalite ning Lenini puiestee äärde ehitatud hooned blokeerisid varem Sakala tänavani ulatunud [[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]] ja [[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu tänav]]a. Puiestee hoonestus on aja jooksul muutunud, eriti pärast [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teise maailmasõda]], ning seetõttu on uute ja suuremate hoonete püstitamisega muutunud ka hoonete numeratsioon. {{clear|right}} ==Hoonestus== Paarisarvuliste numbritega hooned asetsevad linnast välja suunduval teepoolel, ning paaritute numbritega hooned südalinna suunduval teepoolel. [[File:Kaubamaja street in Tallinn.jpg|pisi|Vaade Kaubamaja tänavale, Estonia puiestee ja [[Gonsiori tänav]]a ristmikult ning viiekorruseline Eesti Energia nurgahoone/peahoone paremal]] ===Estonia pst 1 // 3=== Aadressil Estonia pst 1 // 3 asub [[1958]]. aastal ehitatud viiekorruseline kivimaja, kunagine [[Eesti Energia]] peahoone, kus tänapäeval asuvad korterid ja kaubanduspinnad ([[Melon Kaubanduskeskus]]). Hoone rekonstrueeriti aastatel 2001–2002 (arhitekt [[Martin Aunin]]), mille käigus lisati hoone fassaadile etteulatuvad klaaspinnad. Estonia pst 3/5 hoones tegutses [[Raadio-Elektroonika Tehas|RET]]-i Raadioelektroonika Konstrueerimisbüroo, organisatsioon p/k 12, hiljem ettevõte G-4934). ===Estonia pst 2=== [[File:Tammsaare park 2.jpg|thumb|Tammsaare park]] Estonia pst 2 ja [[Pärnu maantee]] vahelisel kinnistul asub [[Tammsaare park]]. ===Estonia pst 4=== {{Vaata|Estonia teatrihoone|Estonia teater}} Aadressil Estonia pst 4 asub Soome arhitektide [[Armas Lindgren]]i ja [[Wivi Lönn]]i projekteeritud ja [[1913]]. aastal valminud juugendklassitsistlik [[Estonia (teater)|Estonia]] teatrihoone, [[ooper]]i- ja Eesti Rahvusballeti maja<ref name="5Mls7" />, ooperi- ja teatrihoone vahel asub [[Estonia talveaed]]. Estonia teatrihoone hävis [[märtsipommitamine|pommirünnakus 1944. aasta 9. märtsi õhtul]]. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti aastatel 1948–1951 arhitektide [[Alar Kotli]] ja [[Edgar Johan Kuusik]]u [[projekt]]ide järgi. ===Estonia pst 5=== [[Pilt:Estonia puiestee, 5.JPG|pisi|Estonia puiestee 5 ja Estonia pst 5a]] Estonia pst 5 (algselt Estonia puiestee 15) asuvas viiekorruselises kivimajas on kaubanduspinnad ja korterid, ehitise arhitekt on [[Ilja Raiski]]. Aastakümneid asus hoones [[Balti Merelaevandus]]e Eesti Merelaevastiku Valitsus ja [[Eesti Merelaevandus]]e peakontor ning 1990. aastail ehitati maja viiendale korrusele ärkel. Pärast Eesti Merelaevanduse [[erastamine|erastamist]] müüs uus omanik hoone maha. Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus suur osa hoonest hävis ja tänapäevane hoone on üles ehitatud esialgsetel müüridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega ümarkaaraknad pärinevad hoone algsest välimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919–1924 (algselt Viruvärava puiestee 15) [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] autoosakond, 1930–1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) [[Gustav Hammer]]i autotöökoda ja 1932–1935 [[Vladimir Johanson]]i auto-, pleki- ja vasetöökoda ning seejärel [[J. Puhk & Pojad]] raua- ja koloniaalosakond. ===Estonia pst 5a=== Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud [[1950]]. aastal, 1944. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamises]] hävinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub [[Tallinna Äripank|Tallinna Äripanga]] kontor, selle kohal on äriruumid ja hoovipoolsetes ruumides [[Tallinna Rahvaülikool]]i (varasem nimi [[Tallinna Kultuuriülikool]]) loengu- ja õpperuumid. 22. juunil 2011 algatas [[Tallinna Linnavalitsus]] detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega äri- ja eluhoone ehitamiseks<ref name="3PnMV" />. ===Estonia pst 6=== [[Pilt:Tallinna Reaalkool 30Sep2008.jpg|thumb|Tallinna Reaalkooli hoone Estonia puiestee 6]] {{Vaata|Tallinna Reaalkool}} Aadressil Estonia pst 6 asub [[Tallinna Reaalkool]]i hoone, mis valmis 1884. aastal, arhitektideks [[Max Höppener]] ja [[Carl Gustav Jacoby]]. Hoones on läbi aegade asunud haridusasutused. ===Estonia pst 7=== [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|left|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] Estonia pst 7 // [[Teatri väljak]] 1 asub 1953. aastal valminud endine [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub [[Eesti Kunstiakadeemia]]. Hoonetekompleks algab Estonia pst ja [[Teatri väljak]]u nurgalt ning ulatub kogu Teatri väljaku ulatuses kuni [[Rävala puiestee]]ni, kus aadressil Teatri väljak 5 // Rävala puiestee 10 asub [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu]]. Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud [[Tallinna oblast]]i Valitsuse majana. Aastatel 1952–1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu]]. Hoone pea[[fassaad]]id, [[vestibüül]], pea[[trepikoda]] ja saal koos [[interjöör]]ilahendusega on tunnistatud kultuurimälestiseks nr 28338<ref name="Ty8lS" />. Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|Teises maailmasõjas]] [[märtsipommitamine|märtsipommitamist]] [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Tallinnas]] kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919–1924) tegutses hoone (Viruvärava pst 15 // Estonia pst 15) ülakorrustel [[Eesti Tarbijateühistute Keskühistu]] autoosakond. Aastatel 1930–1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) [[Gustav Hammer]]i autotöökoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetöid.<ref name="CqzPU" /> Aastatel 1932–1935 tegutses hoonetes [[Vladimir Johanson]]i auto-, pleki- ja vasetöökoda<ref name="tWPEE" /> ning seejärel [[J. Puhk & Pojad]] raua- ja koloniaalosakond.<ref name="lvNv8" />. Estonia pst 19 asus [[Ernst Aring]]u äri hoone. ===Estonia pst 8=== [[Pilt:Tallinna vene seltskondliku kogu hoone, 1895. a..JPG|pisi|püsti|Estonia puiestee 8]] {{vaata|Vene seltskondliku kogu hoone}} Aadressil Estonia pst 8 asub [[Tallinna Keskraamatukogu]] hoone, mis ehitati 1895. aastal [[Tallinna Vene Seltskondlik Kogu|Tallinna Vene Seltskondliku Kogu]] (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide [[Mihhail Preobraženski]] ja [[Rudolf von Knüpffer]]i projekti järgi. Sellest (algselt Gogoli puiestee 4) ehitisest sai üks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja [[kaardimäng]]utoad, [[puhvet]], seal sai mängida [[piljard]]it ja [[keegel|keeglit]].<ref name="zAuF3" /> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ja kuni raamatukogu sissekolimiseni 1920. aastal oli hoones [[Tallinna linnavalitsus]]e toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. [[Tallinna linnavalitsus]] omandas hoone 1918. aastal. Aastatel 1920–1921 koliti hoonesse Tallinna Linna Raamatukogu, mis (tänapäeval [[Tallinna Keskraamatukogu]]) tegutseb hoones tänapäevani. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921–1924 töölisorganisatsioonide ruumid ([[Tööliste Kelder]] – 1923. aastani aadressiga ''Gogoli puiestee 4''), enne seda asusid töölisorganisatsioonid "Tööliste majas" aadressil [[Suur-Karja tänav]] 18. ===Estonia pst 9=== [[Pilt:Solarise keskus.JPG|pisi|left|Solarise keskus, Estonia puiestee 9]] Estonia pst 9 // [[Rävala puiestee]] 12 asub [[Solarise keskus]], mis avati [[2009]]. aastal ja ehitati [[2007]]. aastal peaaegu täielikult lammutatud [[Sakala keskus]]e asemele. Sakala keskus oli [[1985]]. aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud [[Raine Karp]]. Keskuse [[fassaad]] oli kohalikust [[Saaremaa dolomiit|Saaremaa dolomiidist]]. Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud müürina. Peasissepääsu tähistas jässakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jätkas piki [[Rävala puiestee|Lenini puiesteed]] õppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati üritusi, seminare, konverentse ja vastuvõtte. Uue hoone ehitamisel säilitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Rävala puiestee poolne fassaad. {{Vaata|Solarise keskus|Sakala keskus}} Hoone asukohal Estonia puiestee küljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud [[Jaan Venter]]i neljakorruseline kivimaja. Arhitekt [[Franz de Vries]]. Hoone esimese korruse väiksemas äriruumis uksed ühistu [[Estonia Eksporttapamajad]]e lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas äriruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse bürooruumides asus kuni 1937. aastani [[Põllupidajate Ühispank]] ja ühistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933–1937 tegutses hoones kaubamaja [[J. Puhk & Pojad]] Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni [[Sakala tänav]] nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tänav 28 [[kinnistu]]tele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada kõik Tallinna kohtuasutused, nagu [[kohtukoda]], [[ringkonnakohus]] ja jaoskonnakohtunikud<ref>[http://linnamajad.blogspot.com/2013/09/1931-jaan-venteri-maja-estonia-pst-27.html Viis maja kohtuhoone jaoks lammutamisele], [[Uudisleht]], 14.03.1937, lk 2.</ref> 1937. aastal asus hoonesse A/S [[Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus]], lühendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 põles 1944 märtsipommitamise ajal seest tühjaks, lammutati pärast sõda. {{puhasta}} ===Estonia pst 10=== {{mitu pilti|kogulaius=440|pilt1=Inglise Kolledž 2009.jpg|pilt2=E.Jacoby-A.Rosenberg - 1912-1916.JPG|jalus=Inglise Kolledži hoone [[Pärnu maantee]] ja Estonia puiestee 10 nurgal – endine [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoone, mille Pärnu maantee poolsele küljele istutati toona allee}} Estonia pst 10 ja Pärnu mnt 13 nurgal asub [[Tallinna Inglise kolledž]]i hoone,<ref name="ru20e" /> mis ehitati aastatel 1913–1916 [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]ina arhitekt [[Erich Jacoby]] ja insener [[Aleksander Rosenberg]]i projekti järgi.<ref name="1F2M4" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel paigutati koolihoonesse [[Tallinna Merekool]], mis lahkus sealt 1994. aastal pärast uue koolihoone valmimist Lasnamäel. Merekooli ühiselamu asus [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Vene tänav]] 12. Tallinna Inglise kolledž asus hoonesse pärast remonti [[1996]]. aasta [[1. august]]il. ===Estonia pst 11=== [[Pilt:Estonia puiestee 11 endine Eestimaa Aadlike Krediidiühingu pangahoone 20101103 Ahsoous.JPG|pisi|left|Estonia puiestee 11]] Estonia pst 11 // [[Sakala tänav]] 2 (algselt [[Väike-Pärnu maantee]] 1) asub endise [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] pangahoone, mis oli [[1904]]. aastal Tallinnas teine kaasaegne spetsiaalselt pangaks rajatud hoone. Ehitise arhitekt on [[August Reinberg]]. 1917. aasta [[märtsirevolutsioon]]i järel asus selles hoones [[Eesti Punakaart|Eesti Punakaardi]] staap ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eel [[Põllumajanduspank]]. [[20. september|20. septembril]] [[1944]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, saksa vägede taandumisel Eestist ja enne Nõukogude vägede sissetungi Tallinna, moodustati hoones [[Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas [[Otto Tief]]iga. Pärast Teist maailmasõda asus hoones [[Eesti Ametiühingute Kesknõukogu]]. [[1998]]. aastast on hoone täielikult [[Eesti Pank|Eesti Panga]] kasutuses ning seal asub ka [[Eesti Panga muuseum]]. Algslelt hoones aadressiga Estonia puiestee 11, [[Väike-Tartu maantee]] ristmikul<ref name="Cnk6A" /> asus [[Herman Rõivas]]e rõivakauplus,<ref name="rGCCP" /> kolmekorruselises kivihoones. Hoone hävines [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teises maailmasõjas]]. ===Estonia pst 13=== {{mitu pilti|kogulaius=440|pilt1=Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG|pilt2=Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee, 13.JPG|jalus=Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13. Algne [[Venemaa Riigipanga Tallinna osakond|Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna]] kontor}} Estonia pst 13 hoone vanem osa (praegune [[Eesti Pank|Eesti Panga]] A korpus<ref name="mdGLA" />) valmis [[1909]]. aastal kui [[Venemaa Riigipanga Tallinna osakond|Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna]] kontor, mille autor on vene arhitekt [[Aleksandr Jaron]]. Hoone projekti eeskujuna on kasutatud [[Peterburi]] [[laenukassa]] projekti ja Venemaa keisririigi [[maakonnalinn]]a riigipanga tüüpprojekti. Riigipanga Tallinna osakond avati 1. septembril 1875 ja allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule. Riigipanga Tallinna osakonna ülesanneteks oli vanade riiklike krediidiasutuste võlgade likvideerimine, lühiajalise krediidi andmine kaubandusele, tööstusele ja põllumajandusele; talumaade väljaostule ja riigikassa haldamisele kaasaaitamine. Panga osakonnad käsutasid kubermangu- ja maakonna[[rentei]]des olevaid summasid ning sooritasid jooksvad maksed riigikassa arvelt. Arvelduste, laenude, hoiuste vastuvõtmine ja raha ülekandmine (renteide kaudu)<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1378 Riigipanga Tallinna osakond], www.eha.ee, EAA.184</ref>. [[24. veebruar]]il [[1918]] moodustati endistes Vene Riigipanga ruumides [[Eesti Ajutine Valitsus]]. Hoone Suurt saali ehk [[Iseseisvussaal]]i kaunistab vene sümbolisti [[Nikolai Kalmakov]]i 1921. aastal valminud suurmaal “24. veebruar 1918”, millel on kujutatud [[Päästekomitee]] liikmeid [[Konstantin Päts]]i, [[Jüri Vilms]]i ja [[Konstantin Konik]]ut. [[File:Eesti Panga peahoone 20101103 Ahsoous.JPG|right|thumb|Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13]] Aadressil Estonia pst 13 // [[Kentmanni tänav]] 1 asub asutuse B korpus, mis on [[1935]]. aastal valminud [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone; arhitektideks [[Eugen Habermann]] ja [[Herbert Johanson]] ning inseneriks [[Ferdinand Gustav Adoff]]. Kolme tänavat (Estonia pst, Kentmanni ja Sakala tänavat, algselt [[Vabaduspuiestee]], [[Kaupmehe tänav]]a ja [[Väike-Pärnu maantee]] nurgal) ääristava maja peasissepääs on Estonia puiesteel, läbi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal aga asetseb piki Kentmanni tänavat. Aastail 1938–1940 asusid hoones [[Eesti Raadiooperaatorite Ühing]] ning E.R.Ü. Raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja töökojad ning Eesti Raadiooperaatorite Ühingu laboratoorium.<ref name="bs4TX" /><ref name="Fc4QE" /> Nõukogude ajal asus hoones [[NSV Liidu Riigipanga Eesti filiaal]]. ===Estonia pst 15=== [[Pilt:Estonia puiestee, 15.JPG|pisi|left|Estonia puiestee 15]] [[Pilt:Karüatiid Estonia puiesteel Tallinna Keskraamatukogu vastasmajal, 27. august 2011.jpg|pisi|right|150px|Karüatiid Estonia puiestee 15 majal]] Aadressil Estonia pst 15 (algselt Estonia puiestee 8) asub [[Aleksandr Jaron]]i projekteeritud ja 1912. aastal valminud hilis[[juugendstiil]]is uusklassisistlike joontega algselt [[Edgar Höppener|Edgar Höppeneri]]<ref>Karin Hallas-Murula, [https://dea.digar.ee/article/sirp/2008/12/19/5.2 Ekstsentrilisusest ja juugendist], Sirp, nr. 48, 19 detsember 2008</ref>, hiljem [[Joakim Puhk|Joakim]] [[J. Puhk & Pojad|Puhk]]i villa<ref name="KRR_1070">{{kultuurimälestis|1070|Elamu, 1912. a., kus elas Joakim Puhk}} (vaadatud 17.01.2020)</ref>, mis on 1997. aastal tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="6gVa4" /> Hoone projektis on ära kasutatud varasem, [[19. sajand Eestis|19. sajandil]] ehitatud tagasihoidlik elamu. 50ndatel (alates 1954. aasta aprillist) kasutas hoone katusel asuvat pöörleva kupliga vaatlustorni astronoomiaselts ehk Üleliidulise Astronoomia-Geodeesia Ühingu Eesti osakond.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aas |eesnimi=Toomas |perekonnanimi2=Harvig |eesnimi2=Voldemar |pealkiri=Kui vana on Tallinna Tähetorn? Kommenteeritud pildialbum. |url=http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/publikatsioonid/ajalugu_b10a.pdf |ajakiri=Tallinna Tähetorni Kalender |aastakäik=2006 |lehekülg=52 |vaadatud=8. septembril 2026}}</ref> 1956. aastal muudeti hoone ruumijaotust ja ehitati puuosale peale teine korrus. 1990. aastatel on hoonele juurde ehitatud uus trepikoda. 1990. aastate algul tegutses hoones [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium|Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium]] ja [[Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium]]i Sotsiaalkindlustusamet, seejärel tegutsesid seal [[ERA Pank]], kindlustusseltsi [[Polaris (kindlustusselts)|Polaris]] ja teiste ERA Panga [[tütarettevõte]]te esindused.{{lisa viide}} 2001. aastal müüdi maja [[Pindi Kinnisvara]]le. {{clear|left}} ===Estonia pst 15a=== Estonia pst 15a // [[Kentmanni tänav]] 4 // [[Sakala tänav]] 10 asus kahekorruseline kivimaja.<ref name="aQl1J" /> 2013. aastal valmis kinnistul [[Sakala ärihoone]]. Hoone projekteeris arhitekt [[Anu Tammemägi]]. Kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teenindusruumid ning ülemistel korrustel bürood.<ref name="2bUTj" /> ===Estonia pst 17=== [[Pilt:Estonia puiestee, 17.JPG|pisi|Estonia puiestee 17]] Aadressil Estonia pst 17 asuvas hoones tegutses nõukogude ajal üks kahest Tallinna notaribüroost. === Estonia puiestee 19 === Estonia puiestee 19 ja Tatari tänava 1 nurgal asus 1930. aastal ehitatud Shelli tankla, hiljem paiknes osaliselt tankla vundamendil lillepood<ref>[https://www.postimees.ee/7035837/tallinnas-kaevati-valja-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament Tallinnas kaevati välja II maailmasõja eelse tankla vundament], Postimees, 9. august 2020</ref>,<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaduse-valjaku-lahistel-leiti-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament?id=90683859 Vabaduse väljaku lähistel leiti II maailmasõja eelse tankla vundament], delfi.ee, 09.08.2020</ref>. Tallinna linnavalitsuse kinnitatud detailplaneeringuga on lubatud sellele [[kinnistu]]le [[Vabaduse väljak]]u nurka ehitada seitsmekorruselise ärihoone<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaduse-valjaku-lahistel-leiti-ii-maailmasoja-eelse-tankla-vundament?id=90683859 Vabaduse väljaku nurgale kerkib seitsmekorruseline hoone], delfi.ee, 20. november 2019</ref> [[Kawe City]]<ref>[https://www.err.ee/1608150835/tallinna-vabaduse-valjakule-kerkib-kawe-plaza-korvale-kawe-city Tallinna Vabaduse väljakule kerkib Kawe Plaza kõrvale Kawe City], www.err.ee, 22.03.2021</ref>. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dyeFF">[http://www.virukeskus.com Viru keskuse koduleht]</ref> <ref name="5Mls7">[http://www.opera.ee/ Rahvusooper Estonia koduleht]</ref> <ref name="3PnMV">[http://www.tallinn.ee/est/Teade-detailplaneeringutest-Tallinnas-2 Tallinna Linnavalitsus korraldusega nr 1111 –k], 22. juuni 2011</ref> <ref name="Ty8lS">[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=28338 28338 Endise Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone peafassaadid, vestibüül, peatrepikoda ja saal koos interjöörilahendusega], [[Kultuurimälestiste riiklik register]]</ref> <ref name="CqzPU">[http://eag.vanatehnika.ee/ewkeretehased.html Eesti Antiikautode Galerii]</ref> <ref name="tWPEE">Auto-Sport-Turism 7/1933; [[Kaubandus-Tööstuskoja Teataja]] 13/1934, 24/1937; Päevaleht, 27.04.1935</ref> <ref name="lvNv8">[[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 25.10.1938</ref> <ref name="zAuF3">[http://www.keskraamatukogu.ee/index.php?id=13546&c_tpl=1108 Arhitektuuriajalooline ülevaade]</ref> <ref name="ru20e">{{kultuurimälestis|1068|Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone}}</ref> <ref name="1F2M4">Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium 1911–1936. Tallinn, 1936</ref> <ref name="Cnk6A">Taavi Rõivase vaarisa teenis rõivaäris varanduse ja lasti maha. [[Eesti Ekspress]], Number 16, 17. aprill 2014, lk 6–8</ref> <ref name="rGCCP">[[Helga Aumere]], [https://muuseum.jewish.ee/Culture/ekston.pdf Anna Ekston – nimi Eesti kultuuris]</ref> <ref name="mdGLA">Eesti arhitektuur I. Üldkoostaja V. Raam. Tln., 1993</ref> <ref name="bs4TX">Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 23/1938, 20/1939</ref> <ref name="Fc4QE">[http://raadiotuba.and.ee/teised30IIpool.html RaadioTuba. HOOAEG 1938/39]</ref> <ref name="6gVa4">[https://www.riigiteataja.ee/akt/25317 Kultuurimälestiseks tunnistamine Kultuuriministri 13. mai 1997. a. määrus nr. 21], [[Riigi Teataja Lisa]], RTL 1997, 88, 518</ref> <ref name="aQl1J">{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=117190 |pealkiri=TALLINNA LINNAVOLIKOGU OTSUS, Tallinn 22. aprill 2010 nr 98 Estonia pst 15a ja Kentmanni tn 4 // Sakala tn 10 kinnistute detailplaneeringu kehtestamine Kesklinnas |vaadatud=2011-07-25 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402102740/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=savepdf&aktid=117190 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2bUTj">[http://www.re.ee/projektid/aripinnad/sakala-arimaja/ Sakala Ärimaja]</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|2=Estonia puiestee}} {{Südalinna asumi tänavad}} {{Tatari asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] 845xkxtglyhnef8me4ygjeaqhapa44p 0 252534 7230955 7016214 2026-09-08T17:43:31Z NOSSER 8097 7230955 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Fail:Tuukri tänav, 2004.jpg|pisi|Tuukri tänav 2004. aasta suvel<br><small>Foto: Aulo Aasmaa</small>]] '''Tuukri tänav''' on tänav [[Tallinn]]a [[kesklinna linnaosa|kesklinn]]as, [[Sadama asum]]is. Tuukri tänav algab [[Reidi tee]]lt ja kulgeb üldiselt itta<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 35. Tallinna kaart</ref>. Ta ristub [[Poldri tänav]]a, [[Lüüsi tänav]]a, [[Tuukri põik|Tuukri põiguga]] paremalt ja [[Uus-Sadama tänav]]aga mõlemat kätt, [[Petrooleumi tänav]]a, [[Nafta tänav]]a, [[Filmi tänav]]a, [[Bensiini tänav]]a, [[Pikksilma tänav]]a, [[Kiikri tänav]]aga. [[File:Tuukri tänav - panoramio.jpg|pisi|left]] Suuremate [[vihm]]asadude ajal on Tuukri tänaval [[üleujutus]]ed. Seda põhjustab asjaolu, et tänava kõrgus merepinnast on väga väike, alla kahe meetri, ja veel on raske sealt ära voolata. == Ajalugu == Veel mõnesaja aasta eest oli praeguse Tuukri tänava kohal meri. Alles [[19. sajand]]i paiku muudeti madal merepõhi maismaaks, vedades sinna hulgaliselt täitepinnast. 1950. aastani oli tänava nimetus, Hollandi tänav. == Galerii == <gallery> File:Buildings Tuukri tn without number Tuukri tn 1 Tuukri tn 1b in Tallinn 27 April 2019.jpg|Tuukri tänava nurgahooned File:Building Tuukri 9 Tuukri tn Tallinn 28 May 2013.jpg|Tuukri tänav 9 File:Buildings Tuukri tn 11 and Uus-Sadama tn 14 in Kesklinn Tallinn 27 April 2019.jpg|Tuukri tänav 11 and [[Uus-Sadama tänav]] 14 File:Junction of Tuukri tn and Uus-Sadama tn in Kesklinn Tallinn 27 April 2019.jpg|Tuukri tänav 11 File:Mare Building, Tallinn University (2012).jpg|[[Tallinna Ülikool]]i Mare hoone Uus-Sadama tänav 5, Tuukri tänava ääres File:Tallinn University Mare.JPG|Ülikooli Mare hoone Uus-Sadama tänav 5, Tuukri tänava ääres File:Tuukri 19.jpg|Tuukri tänav 19 File:Tuukri 23.jpg|Tuukri tänav 23 File:Road Sign at Tuukri tn 50 in Kesklinn Tallinn 27 April 2019.jpg|Tuukri tänav 50 hoone </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7237&pid=52568 automoto.ee foorumid: Tuukri tänav] *Arno Mikkor, [http://www.epl.ee/artikkel/473821 FOTOD: üleujutus Ahtri ja Tuukri tänaval], Eesti Päevaleht, 19. juuli 2009 * [http://www.tallinnapostimees.ee/514728/lugeja-pildid-uputus-tuukri-tanaval/ Lugeja pildid: uputus Tuukri tänaval] tallinnapostimees.ee, 30. juuli 2011 {{Sadama asumi tänavad}} [[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]] svrhqj1nnkvw9vql8h8upvapzzovqm6 0 252738 7230811 6807777 2026-09-08T12:12:18Z Koidutar 212587 7230811 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2025}} {{allikad}} [[Fail:Lenguas altaicas.png|pisi|Keelterühma levikut kujutav kaart]] '''Altai keeled''' on [[keelterühm]], kuhu arvatakse [[turgi keeled|turgi]], [[mongoli keeled|mongoli]] ja [[Tunguusi keeled|tunguusi]] keeled. Kas altai keeled moodustavad [[keelkond|keelkonna]] või on nende sarnasused tekkinud [[keelekontaktid]]e tulemusel, selles osas ei ole keeleteadlaste seas üksmeelt. ==Loetelu== *[[Turgi keeled]], sealhulgas: **[[oguusi keeled]], näiteks [[türgi keel|türgi]], [[türkmeeni keel|türkmeeni]], [[gagauusi keel|gagauusi]], [[krimmitatari keel|krimmitatari]] **[[uiguuri keeled]], näiteks [[usbeki keel|usbeki]], [[uiguuri keel|uiguuri]] **[[kõptšaki keeled]], näiteks [[baškiiri keel|baškiiri]], [[karaiimi keel|karaiimi]], [[karakalpaki keel|karakalpaki]], [[karatšai-balkaari keel|karatšai-balkaari]], [[kasahhi keel|kasahhi]], [[kirgiisi keel|kirgiisi]], [[kumõki keel|kumõki]], [[nogai keel|nogai]], [[tatari keel|tatari]] **[[siberi keeled]] ***[[põhjasiberi keeled]], näiteks [[dolgaani keel|dolgaani]], [[jakuudi keel|jakuudi]] ***[[lõunasiberi keeled]], näiteks [[altai keel|altai]], [[hakassi keel|hakassi]], [[tõva keel|tõva]] **[[tšuvaši keel]] *[[Mongoli keeled]] *[[Tunguusi keeled]] Mõnikord loetakse altai keelte hulka ka [[Korea keel|korea]] ja [[jaapani keel]] koos [[Ryūkyū keeled|Ryūkyū keeltega]]. ==Seostatavus== [[19. sajand|19.]] ja [[20. sajand]]il on altai keeli kokku rühmitatud [[uurali keeled|uurali keeltega]], nimetades neid kahte keelkonda koos [[uurali-altai keeled|uurali-altai keelteks]] ja [[turaani keeled|turaani keelteks]]. ===Vaata ka=== *[[Turanism]] [[Kategooria:Altai keeled]] 4x6d7bvu7rpf8rm5yhuv6u2oilwbc0z 0 253040 7231014 6996519 2026-09-08T18:55:56Z NOSSER 8097 7231014 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[File:Tartu Võidu sild 2011.JPG|pisi|Vaade Võidu sillale ja Narva maantee algusele, 2011]] [[Pilt:Narva mnt 2010-05-15.JPG|pisi|Narva maantee vaatega Narvamäelt linna poole, 2010]] '''Narva maantee''' on [[tänav]] [[Tartu]]s [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Raadi-Kruusamäe]] linnaosas. Tänava pikkus on 2,8&nbsp;km. Narva maantee algab [[Võidu sild|Võidu sillalt]], möödub [[Tartu Peetri kirik]]ust ja [[Raadi mõis]]ast. Tänav ristub esmalt [[Fortuuna tänav|Fortuuna]] (paremalt) ja seejärel [[Raatuse tänav]]aga (samuti paremalt), mis jätkub teispool Narva maanteed jalakäijate teena, viies üle [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsilla]] [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]ile. Enne ristmikku paikneb maantee ja Emajõe vahel [[Holmi park]]. Pärast ristmikku jäävad Narva maantee äärde vasakul [[Tammsaare park (Tartu)|Tammsaare park]] ja [[Tartu Ülikooli Delta keskus]] (carem asus samas [[Oeconomicum]]), paremale [[Tartu linnamuuseum]]i hoone (nn [[Katariina maja]] ehk Pistohlkorsi maja, mis jäi kunagi [[Henningi plats]]i veerde), seejärel aga Tartu ülikooli [[ühiselamu]]d, ristumised paremalt mitme väiksema tänavaga ning mäenõlva alla [[Tartu Püha Jüri kirik|Püha Jüri õigeusu kirik]]. Delta juures pöördub Narva maantee järsult paremale ning tõuseb [[Narvamägi|Narvamäkke]], kus mäenõlval seisab kohe pärast ristmikku [[Staadioni tänav|Staadioni]] (vasakul) ja [[Jaama tänav (Tartu)|Jaama]] (paremal) tänavaga vasakul [[Tartu Peetri kirik|Peetri kirik]]. Edasi kulgeb maantee Raadi suunas. [[Tuule tänav (Tartu)|Tuule tänavaga]] ristumiskoha lähedal kõrgendikul (maanteest paremal) asub arheoloogiamälestis [[Püha Jüri kalmistu]]. 2005. aastal tehti seal arheoloogilisi väljakaevamisi ning 2007. aastal ehitati Narva mnt poolsele küljele korruselamu.<ref>[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/40b2195a6b1d2f4bc225686b00494c19/f15ea9dfb92d4a6e422568e1002dfea4?OpenDocument]</ref> [[Raadi järv]]e lõunakaldal pargis asusid [[Teises maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud]]. ==Tänava nimi== Tänava vanim nimi on ''Narwische Weg'', 19. sajandil ''Petersburger Straße'', ''Peterburi tänav'' (esimese maailmasõja ajal lühikest aega ''Petrogradi tänav''. Linnavolikogu otsusega 14. novembrist 1927 nimetati tänav Narva maanteeks, Eesti NSV-s oli tänava nimi kuni 2. märtsini 1989 ''Leningradi maantee''. ==Tänava ääres asuvaid hooneid ja asutusi== *Narva maantee 23<ref>Ants Siim, [https://www.delfi.ee/artikkel/120342501/katariina-maja-luksuslikust-aadlivillast-peedi-simmanini Katariina maja: luksuslikust aadlivillast peedi-simmanini], Postimees, 10.12.2024</ref>, [[Tartu Linnamuuseum]] * Narva maantee 25 ja 27, [[Tartu Ülikool]]i ühiselamud *Narva maantee 78<ref name="KRR_7071">{{kultuurimälestis|7071|Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone}} (vaadatud 08.01.2023)</ref>, [[Tartu veterinaariinstituut|Tartu veterinaariinstituudi]] ja alates 1919 [[Tartu Ülikool loomaarstiteaduskond|Tartu Ülikool loomaarstiteaduskonna]] hoone *Narva maantee 86, 1880. aastatest pärit puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 88, 19. sajandi elamu, kultuurimälestis () *Narva maantee 89, [[Tartu Ülikool]]i ühiselamu, 1967. aastal valminud algne [[Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskon]]na ühiselamu, [[paneelelamu]] tüüpprojekt 1-317A-19 *Narva maantee 104, [[Tartu Peetri kirik]] *Narva maantee 105, [[Tartu Püha Jüri kirik]], *Narva maantee 107, 19. sajandi puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 113, 19. sajandi I poole puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 121, 19. sajandi puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 123, 19. sajandi puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 127, 19. sajandi puitelamu, kultuurimälestis *Narva maantee 177, [[Raadi mõis]] ==Hooned== <gallery> Tartu asv2022-04 img03 City Museum.jpg|Tartu linnamuuseumi nn Katariina maja, 2007 Sygis Tartus Holmi pargis, Kaarsild ja raekoda, 23. oktoober 2012.jpg|Vaade Narva maantee äärest läbi Holmi pargi Kaarsillale ja raekojale, 2012 Narva 27 dorm 2008.JPG|Narva 27 ühiselamu, 2008 Narva maantee 86, Tartu.JPG|Narva maantee 86 Narva maantee 88, Tartu.JPG|Narva maantee 88 Narva 89 dorm 2008.JPG|Narva 89 ühiselamu, 2008 Pilt:Sepisvärav Narva maanteel, Tartu.jpg|Sepisvärav Narva maanteel Narva maante 107, Tartu 01.JPG|Narva maantee 107 Puitelamu Tartus Narva mnt.113.JPG|Puitelamu Narva mnt 113 Puitelamu Tartus Narva mnt 121.JPG|Puitelamu Narva mnt 121 Puitelamu Tartus Narva mnt. 123.JPG|Puitelamu Narva mnt 123 Puitelamu Tartus Narva mnt 127.JPG|Puitelamu Narva mnt 127 Tartu asv2022-04 img04 StGeorge Church.jpg|Jüri kirik St George Church in Tartu 02.JPG|Jüri kirik Tartu asv2022-04 img05 StPeter Church.jpg|Vaade Peetri kirikule Narva maanteelt Theatrum Zootomicum1 2008-10-13.JPG|Theatrum Zootomicum, kunagine veterinaariahoone Theatrum Zootomicum2 2008-10-13.JPG|Theatrum Zootomicum Theatrum Zootomicum3 2008-10-13.JPG|Theatrum Zootomicum Theatrum Zootomicum4 2008-10-13.JPG|Theatrum Zootomicum </gallery> ==Vaata ka== * [[Koolujõgi]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Narva maantee (Tartu)}} [[Kategooria:Tartu tänavad]] [[Kategooria:Raadi-Kruusamäe]] [[Kategooria:Ülejõe]] ou9hmsnc8zbzkpdxha7qqvlnprx7nfu 0 255276 7231165 7201025 2026-09-09T08:35:50Z Kuriuss 38125 7231165 wikitext text/x-wiki {{Kuu artikkel|10|2012}} '''Oktoober 2012''', kroonika [[2012]]. aasta oktoober algas esmaspäeval ja lõpeb 31 ööpäeva pärast kolmapäeval. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} == [[1. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tühistas kohus alates [[Juuni 2012#26. juuni|26. juunist]] kehtinud korralduse, mis keelas [[Lõuna-Korea]] elektroonikafirmal [[Samsung]] müüa tahvelarvutit [[Samsung Galaxy Tab|Samsung Galaxy Tab 10.1]]. Keeld oli kehtestatud seoses ettevõtete Samsung ja [[Apple Inc.]] vahel toimunud patendivaidlustega. * [[Gruusia]]s toimusid [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 54,9 protsendi valijate toetusega miljardär [[Bidzina Ivanišvili]] juhitud opositsiooniparteide valimisliit [[Gruusia Unistus]], mis sai 150-liikmelises parlamendis 83 kohta. Valimisaktiivsus oli 59,8 protsenti. * [[Holland]]i organisatsiooni [[Women on Waves]] laeval paiknev abordikliinik, mis võimaldab naistel sooritada [[abort]]e rahvusvahelistes vetes, alustas teekonda [[Maroko]]sse. Tegemist oli esimese islamiriigiga, mida abordilaev kavatses külastada. * [[Hongkong]]is Lemma saare juures põrkasid kohaliku aja järgi kell 20.30 kokku kaks reisilaeva. Kohapeal hukkus 28 inimest. 100 inimest viidi haiglatesse, kus hiljem suri neist veel kümme. * [[Jaapan]]i peaminister [[Yoshihiko Noda]] viis läbi valitsuskabineti remondi, vahetades ministrite ametikohti ja tuues valitsusse uusi ministreid. Tähtsamatest ministritest vahetati välja rahandusminister [[Jun Azumi]], kelle koha sai endale [[Koriki Jojima]]. * [[Maldiivid]]el algas kohtuprotsess ekspresident [[Mohamed Nasheed]]i üle, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises. * [[San Marino]] [[kaptenregent]]idena astusid ametisse [[Teodoro Lonfernini]] ja [[Denise Bronzetti]]. * [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] kritiseeris parlamendi sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i valitsust agressiivse välispoliitika, sõnavabaduse piiramise ja demokraatlikult valitud parlamendiliikmete vangistamise pärast. President Gül kuulus enne presidendiametisse astumist samuti peaminister Erdoğani [[Õigluse ja Arengu Partei]]sse. * [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] avalikustas kava kärpida Valgevene avaliku sektori personali 25–30 protsendi ulatuses. * [[Vene Õigeusu Kirik]]u autonoomse kanoonilise üksusena tegutseva [[Moldova Õigeusu Kirik]]u eestseisja, [[Chișinău ja kogu Moldova metropoliit]] [[Vladimir (Cantarean)|Vladimir]] nõudis avalikult [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsetele]] inimestele töökeelu kehtestamist haridus-, meditsiini- ja toitlustusasutustes. * [[Eesti]]s alustasid [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]], [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i arstid tähtajatut streiki palga ja töötingimuste parandamise nimel. Osa perearstikeskusi Eestis otsustas ühineda toetusaktsiooniga, mille raames vähendavad perearstid oma igapäevast vastuvõtuaega nelja tunnini. * Eestit külastas [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i peasekretär [[José Ángel Gurría]], kes kohtus siin peaminister [[Andrus Ansip]]i ja rahandusminister [[Jürgen Ligi]]ga. * Eesti kultuuriminister [[Rein Lang]] viibis ühepäevasel visiidil [[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es, et osaleda rahvusvahelisel kultuuri- ja loomemajanduse konverentsil ning selle raames toimunud Baltimaade kultuuriministrite vestlusringis. * Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] alustas koos Eesti äridelegatsiooniga kahepäevast ametlikku visiiti [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s, mille eesmärk on pidada kõnelusi kõrgete riigiametnikega ja leida Eestile uusi kasulikke ärikontakte. ==[[2. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Pennsylvania]] osariigis peatas kohus uue seaduse jõustamise, mis oleks nõudnud inimestelt valimistel osalemiseks fotoga isikut tõendava dokumendi esitamist. Kohtunik põhjendas oma otsust asjaoluga, et osariik ei ole teinud vastava dokumendi omandamist piisavalt lihtsaks, seades vanurid ja rassilised vähemused uue seadusega ebavõrdsesse olukorda. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Ühendamise Rahastu]] konverents, kus Eestit esindas peaminister [[Andrus Ansip]]. * [[Itaalia]]s toimus üleriigiline transporditöötajate streik, millega protesteeriti kollektiivlepingute uuendamata jätmise vastu. Streik põhjustas suuri probleeme suuremate linnade nagu [[Rooma]], [[Milano]], [[Torino]] ja [[Napoli]] liikluses. * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Mubi]] linnas mõrvasid relvastatud isikud öösel kohaliku polütehnikumi ühiselamus 26 üliõpilast, neid nimepidi tubadest välja kutsudes ning seejärel pussitades või tulistades. * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is kaevati üles riigi presidendi [[Turgut Özal]]i säilmed, et selgitada välja tema tegelik surmapõhjus. Özali perekond on aastaid kahtlustanud, et president võidi mürgitada. * [[Ukraina]] [[Ülemraada]] võttis esimesel lugemisel vastu seaduse, mis keelustab riigis [[homoseksuaalsus]]e propageerimise. Seadus keelustab taolistel eesmärkidel ajakirjandusväljaannete kasutamise ning näeb ette kriminaalkaristuse homoseksuaalsust propageerivate teoste loomise ja levitamise eest. * [[Eesti]]s algas [[Oktoober 2012#9. oktoober|9. oktoobrini]] kestev [[Venemaa]] teatrite festival "[[Kuldne Mask Eestis]]". ==[[3. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] esitas prokurör ametliku süüdistuse 11 oletatavale [[Venemaa]] spioonile, keda süüdistatakse Ameerika Ühendriikide sõjalise tehnoloogia ebaseaduslikus toimetamises Venemaale. * Ameerika Ühendriikides [[Colorado]] osariigis [[Denver]]is toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] esimene teledebatt, kus väitlesid omavahel [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaat [[Barack Obama]] ja [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaat [[Mitt Romney]]. * [[Belgia]]s toimus 24-tunnine raudteelaste streik, mis halvas 85 protsenti riigi raudteeliiklusest. Raudteelaste streigi tingis valitsuse kava ühendada kolm riiklikku raudteefirmat, mille eesmärk on kulude kärpimine ja efektiivsuse tõstmine. * [[Filipiinid]]el jõustus küberkuritegevuse ohjeldamise seadus, mis võimaldab inimesi karistada ka veebilehtedel ja suhtlusvõrgustikes postitatud laimavate kommentaaride eest. Paljud kodanikud on valitsust süüdistanud katses piirata uue seaduse abil sõnavabadust. * [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is toimus riigi keskpanga ees meeleavaldus, millel nõuti panga presidendi tagasiastumist seoses [[Iraani riaal]]i kursi tugeva langusega viimastel päevadel. Politsei ajas meeleavalduse laiali. * [[Leedu]]s toimus [[Baltimaad]]e põllumajandusministrite kohtumine, mille eesmärk oli kujundada kolme riigi ühine seisukoht Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste alastel läbirääkimistel. * Leedu valitsus avalikustas kava alustada kohtumenetlust [[Venemaa]] riikliku gaasifirma [[Gazprom]] vastu, süüdistades viimast [[maagaas]]i eest liiga kõrge hinna küsimises. Kompensatsiooniks nõuab Leedu valitsus Gazpromilt 5 miljardit [[Leedu litt]]i. * [[Sudaan]]i lääneosas [[Dārfūr]]i piirkonnas langesid varitsuse ohvriks [[Nigeeria]] rahuvalvajad. Rünnakus hukkus 4 ja sai haavata 8 Nigeeria sõdurit. * [[Svaasimaa]] parlament avaldas häältega 42:6 umbusaldust peaminister [[Barnabas Sibusiso Dlamini]] valitsusele. * [[Süüria]]s [[Ḩalab]]i linna keskväljakul toimus seeria pommiplahvatusi, mille tagajärjel hukkus vähemalt 40 inimest ja veel kümned inimesed said vigastada. * [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s kutsus peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i visiit [[Ankara Ülikool]]i esile üliõpilaste spontaansed meeleavaldused, sest väga karmide turvameetmete tõttu polnud neil võimalik ülikooli pääseda. Politsei kasutas meeleavalduste laialiajamiseks pipragaasi ja võttis vahi alla 19 meeleavaldusel osalenud üliõpilast. * Türgi kaguosas asuvat [[Akçakale]] linna tabasid [[Süüria]] territooriumilt tulistatud mürsud. Ilmselt eksikombel Türgi territooriumile tulistatud mürskude plahvatustes hukkus neli inimest. Türgi armee reageeris vahejuhtumile tule avamisega Süüria armee positsioonidele. * [[Eesti]] majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] viibis ühepäevasel visiidil [[Serbia]]s eesmärgiga arutada kahe riigi vahelist põlevkivialast koostööd. Ministrit saatsid visiidil ettevõtete [[Eesti Energia]] ja [[Enefit]] esindajad. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] osales [[Austria]]s toimunud [[Euroopa Tervisefoorum]]il. * [[Tallinn]]as [[Olümpia hotell]]is toimus [[Säästva arengu foorum]], millel osales ettekandega ka välisminister [[Urmas Paet]]. ==[[4. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Spa]] linnas algas üleeuroopaline kutsemeistrivõistlus [[EuroSkills]], kus osales 450 kutseõppurit 40 erialalt. Eestist olid võistlusel esindatud 19 õpilast 14 erialalt. * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s suleti rahapuudusel Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseum. Muuseumi töötajad olid sulgemise ajaks töötanud palgata juba üle aasta. * [[Hispaania]] politsei vahistas [[Palma de Mallorca]] linnas 21-aastase mehe, kes oli hankinud 140 kilogrammi lõhkeainet, mida ta kavatses kasutada väidetavas rünnakus [[Baleaaride Ülikool]]ile. * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus laevatehase töötajate meeleavaldus koondamiste vastu. Meeleavaldus muutus peatselt vägivaldseks, umbes 100 meeleavaldajat tungis kaitseministeeriumi hoovi ja politsei oli sunnitud nende laialiajamiseks kasutama kumminuiasid. Mitmed meeleavaldajad võeti vahi alla. * [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide haridusministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, kus arutati hariduse ja koolituse seoseid riikide majandusolukorra ja kodanike elujärjega. * [[Maroko]] võimud takistasid [[Holland]]i organisatsiooni "[[Women on Waves]]" abordilaeva sissesõidu [[Smir]]i sadamasse. * [[Puerto Rico]] sulgkaalu poksija, 31-aastane [[Orlando Cruz]] avalikustas oma [[homoseksuaalsus]]e, saades esimeseks tegevpoksijaks maailmas, kes on oma homoseksuaalse sättumuse avalikustanud. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] pidas kõne [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimunud rahvusvahelisel küberjulgeoleku konverentsil. * [[Eesti]]s algas [[hea õpetaja kuu]], mille eesmärk on väärtustada Eesti õpetajate tööd. Hea õpetaja kuu avaüritus toimus [[Tartu]]s [[Miina Härma Gümnaasium]]is ja sellel osales ka haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]]. * Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]] alustas kolmepäevast visiiti Belgia pealinnas [[Brüssel]]is. * Eestis viibis visiidil [[Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet]]i (ENISA) direktor [[Udo Helmbrecht]]. * [[Tallinn]]as toimus [[Välisministeerium]]i korraldatud rahvusvaheline seminar "Regional and European Perspectives of the Western Balkans", mille avas välisminister [[Urmas Paet]]. ==[[5. oktoober]]== * [[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s toimunud meeleavaldusel nõuti naisõpilastele õigust kanda koolides [[Ḩijāb|hidžaabi]]. Politsei ajas umbes 200 osavõtjaga meeleavalduse laiali ja vahistas üle 50 inimese. * [[Jordaania]] pealinnas [[Amman]]is toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, millel nõuti poliitiliste reformide kiirendamist. * [[Moldova]] parlament kiitis heaks seaduse, mis keelustab reklaami näitamise Moldova kinodes. * [[Slovakkia]]s [[Bratislava]]s toimus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi tippkohtumine. Eestist osales kohtumisel peaminister [[Andrus Ansip]]. * [[Suurbritannia]] ülemkohus otsustas, et viis terrorismis kahtlustatavat islamiäärmuslast eesotsas imaam [[Abu Hamza al-Masri]]ga võib [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] välja anda. * [[Tšehhi]]s anti [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha Ruzyně lennujaamale]] riigi ekspresidendi ja kirjaniku [[Václav Havel]]i nimi. Lennujaamale Haveli nime andmist toetas oma allkirjaga 80 000 inimest. Lennujaamale nime andmise tseremoonial osales ka Tšehhi välisminister [[Karel Schwarzenberg]]. * [[Türgi]] kaguosas asuvat Guvecci küla tabas [[Süüria]] territooriumilt ekslikult Türgi alale tulistatud mürsk. Tegemist oli teise sarnase intsidendiga viimase kolme päeva kestel, kuid seekord inimohvreid ei kaasnenud. Türgi armee vastas tule avamisega Süüria armee positsioonidele. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] viibis ametlikul visiidil [[Tadžikistan]]is. Visiidi peamiseks tulemuseks oli pealinnas [[Dušanbe]]s allkirjastatud leping, millega pikendati Tadžikistani territooriumil asuva Venemaa armee 201. sõjaväebaasi rendilepingut 2042. aastani. * [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Bulgaaria]] välisminister [[Nikolai Mladenov]], kes kohtus oma Eesti kolleegi [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]] ja [[XII Riigikogu]] väliskomisjoni esimehe [[Marko Mihkelson]]iga. ==[[6. oktoober]]== * [[Prantsusmaa]]l [[Strasbourg]]is lasti terrorivastase politseireidi käigus maha islamiäärmuslasest mees, kes oli seotud [[Pariis]]is juudi kauplusele kavandatud granaadirünnakuga. Mujal üle riigi peeti sarnaste reidide käigus kinni veel 10 inimest. * [[Somaalia]] president [[Xasan Shiikh Maxamuud]] nimetas riigi peaministriks [[Cabdi Faarax Shirdoon Saacid]]i. * [[Vatikan]]is mõistis kohus paavst [[Benedictus XVI]] endise kammerteenri [[Paolo Gabriele]] süüdi konfidentsiaalsete dokumentide varguses ja määras talle karistuseks 18 kuud vangistust. Gabriele varastatud dokumentide alusel andis ajakirjanik Gianluigi Nuzzi mais 2012 välja raamatu "Tema pühadus: Benedictus XVI salakirjad". * [[Eesti]]s [[Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum]]is anti üle [[aasta õpetaja]] auhinnad. Õpetajaid tunnustas haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]]. == [[7. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis startis [[Kennedy Kosmosekeskus]]est kohaliku aja järgi kell 20.35 eraettevõttele [[SpaceX]] kuuluv Falconi tüüpi rakett, mis kandis kaubakapslit [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]]. Kapslis oli 400 kilogrammi toiduaineid, riideid, varuosi ja muud varustust. Tegemist on esimese [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisse Kosmosejaama]] suundunud varustuslennuga, mida opereerib erafirma. * [[Brasiilia]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Muuhulgas valiti ametisse tagasi riigi suuruselt teise linna [[Rio de Janeiro]] linnapea [[Eduardo Paes]]. * [[Egiptus]]e ja [[Türgi]] merevägi alustasid [[Vahemeri|Vahemere]] idaosas kaheksapäevast ühisõppust "Sõpruse meri". * [[Kuveit|Kuveidi]] emiir [[Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] saatis laiali riigi parlamendi, et alustada ettevalmistusi [[2012. aasta Kuveidi parlamendivalimised|erakorralisteks parlamendivalimisteks]]. * [[Liibüa]] peaministri kandidaadil [[Muşţafā Abū Shagur]]il ebaõnnestus teist korda valitsuskabineti kokkupanek. Tema 10 ministrist koosnevat erakorralist valitsuskabinetti toetas hääletusel 44 parlamendiliiget, vastu oli 125 parlamendiliiget. Pärast ebaõnnestunud hääletust asus parlament pidama läbirääkimisi valitsusjuhi kandidaadi leidmiseks. * [[Somaalia]]s võtsid Somaalia ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väed oma kontrolli alla varem islamistidele kuulunud [[Wanla Weyn]]i linna 90 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast [[Muqdisho]]st. * [[Sudaan]]is kukkus alla pealinnast [[Hartum]]ist [[Dārfūr]]i piirkonda teel olnud sõjaväelennuk. Hukkusid lennuki pardal viibinud 13 inimest. * [[Suurbritannia]] peaminister [[David Cameron]] teatas oma valmisolekust vajadusel [[veto]]stada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelarve. Taoliseks vajaduseks võib tema hinnangul kujuneda eelarve massiivne kasv või ilma korraliku kontrollmehhanismita kuluartiklite lisandumine. * [[Venezuela]]s toimusid [[2012. aasta Venezuela presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis ametis olev president [[Hugo Chávez]]. Chávez kogus 55,3 protsendi valijate toetuse ja pääses presidendiametisse neljandaks ametiajaks. Tema vastaskandidaat [[Henrique Capriles Radonski]] tunnistas valimiskaotust. Valimisaktiivsus oli 80,7 protsenti. == [[8. oktoober]] == * [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el toimunud õnnetuses sõjaväe transpordimasinaga hukkus 21 Egiptuse julgeolekujõudude sõdurit. * [[Gruusia]] [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] võitja [[Bidzina Ivanišvili]] tegi teatavaks oma tulevase valitsuskabineti koosseisu. * [[Luksemburg]]is algas [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Maldiivid]]e politsei vahistas riigi ekspresidendi [[Mohamed Nasheed]]i, kes oli kahel korral ignoreerinud talle saadetud kohtukutset. Presidendi üle peetakse kohut seoses ühe kohtuniku ebaseadusliku vahistamisega tema ametiajal. * [[Mehhiko]] merevägi teatas, et riigi põhjaosas [[Coahuila]] osariigis Progreso piirkonnas eelmisel päeval toimunud tulevahetuses hukkus narkokartelli [[Los Zetas]] asutaja ja üks juhte [[Heriberto Lazcano Lazcano]]. * [[Mosambiik|Mosambiigi]] president [[Armando Guebuza]] vabastas ametist peaminister [[Aires Ali]] ja nimetas peaministriks [[Alberto Vaquina]]. * [[Rootsi]] [[Kuninglik Meditsiiniinstituut]] andis 2012. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] [[tüvirakk|tüvirakke]] uurinud teadlastele: [[John Gurdon]]ile [[Suurbritannia]]st ja [[Shinya Yamanaka]]le [[Jaapan]]ist. * [[Tonga]] parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister [[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] valitsuskabinetile. Umbusaldamist toetas 11, vastu oli 13 parlamendiliiget. * [[Venemaa]]l Portovaja kompressorjaamas anti käiku [[Läänemeri|Läänemere]]-aluse gaasitrassi [[Nord Stream]] teine gaasitoru. * [[Eesti]]s laienes nädal aega kestnud arstide streik maakonnahaiglatesse. Streigiga ühinesid Pärnu, Kuressaare, Viljandi ja Narva haiglad. Juba streikinud neljas suures haiglas Tallinnas ja Tartus lõpetati nüüd lisaks eriarstide vastuvõttudele ka plaaniliste operatsioonide teostamine. * Eestis algas sügisene noormeeste ajateenistusse kutsumine. Kahe päeva jooksul asus kohustusliku kaitseväeteenistust läbima umbes 1400 noorukit. * Eesti õiguskantsler [[Indrek Teder]] teatas oma ametlikus hinnangus, et eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises kahtlustatavate [[XII Riigikogu]] liikmete, [[Eesti Keskerakond|keskerakondlaste]] [[Priit Toobal]]i ja [[Lauri Laasi]] kodudes läbiotsimise korraldamine ilma Riigikogu loata rikkus nende saadikupuutumatust. Ühtlasi lükkas ta tagasi riigi peaprokuröri [[Norman Aas]]a taotluse teha Riigikogule ettepanek Toobalilt ja Laasilt saadikupuutumatuse võtmiseks. * Eestis avaldas [[Lohusuu vald|Lohusuu]] vallavolikogu umbusaldust vallavanem [[Ants Rummel]]ile ja valis vallavanemaks [[Tormis Otsma]]. Vallavolikogu esimehe [[Toivo Kivi]] umbusaldamine kukkus häältega 3:5 läbi. * [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor [[Krista Aru]] teatas, et lahkub [[November 2012#9. november|9. novembril]] ametist. * [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväe Peastaabi]] kauaaegne teavitusosakonna ülem [[kolonelleitnant]] [[Peeter Tali]] asus tööle [[Kaitseministeerium]]i avalike suhete osakonna juhatajana. == [[9. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahandusminister [[Timothy Geithner]] ja [[Föderaalreserv]]i juhatuse esimees [[Ben Bernanke]] alustasid ametlikku visiiti [[India]]s. * Ameerika Ühendriikide uuringufirma [[Pew Research Center]] avaldatud uuringutulemuste kohaselt on [[protestantism|protestantlikud]] kristlased kaotanud esmakordselt riigis enamuse. Viie aastaga on nende osakaal langenud viie protsendi võrra 48 protsendini riigi elanikkonnast, samal ajal on mitte ühtegi religiooni tunnistavate ameeriklaste arv kasvanud aga 20 protsendini. * [[Austraalia]]s astus seksiskandaali tõttu tagasi parlamendi esimees [[Peter Slipper]]. Kuigi opositsiooni algatatud umbusaldushääletus Slipperi vastu kukkus läbi, otsustas ta siiski vabatahtlikult ametist lahkuda. Tema endine alluv on süüdistanud teda seksuaalses ahistamises. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]]. * [[Filipiinid]]e ülemkohus peatas neile saadetud arvukate protestide tõttu [[Oktoober 2012#3. oktoober|3. oktoobril]] jõustunud vastuolulise küberkuritegevuse ohjeldamise seaduse rakendamise. * [[Keenia]] president [[Mwai Kibaki]] pani [[veto]] parlamendiliikmete taotlusele maksta neist igaühele parlamendi senise koosseisu volituste lõppemisel lahkumishüvitist summas 105 000 [[USA dollar]]it. Keenia parlamendis on 222 liiget ja nende töötasu on Aafrika parlamentidest kõrgeim, ulatudes 10 000 USA dollarini ühes kuus. * [[Rootsi]] [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2012. aasta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaatideks [[kvantoptika|kvantoptikat]] uurinud [[prantslased|prantsuse]] füüsiku [[Serge Haroche]]'i ja [[ameeriklased|ameerika]] füüsiku [[David Wineland]]i. * [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] sooritas ametliku visiidi [[Kreeka]]sse, et pidada läbirääkimisi Kreeka peaministri [[Antónis Samarás]]iga. [[Ateena]]s võttis politsei kasutusele kõrgendatud turvameetmed, sest paljud kreeklased peavad Saksamaa kantslerit neile pealesunnitud rangete kärpekavade põhiinitsiaatoriks: tema vastu avaldas meelt umbes 25 000 inimest. * [[Tšiili]]s astus ametist tagasi [[Iquique]] roomakatoliku piiskop [[Marco Antonio Órdenes Fernández]], keda süüdistatakse 15-aastase altaripoisi seksuaalses ärakasutamises. Piiskop ei ole vahekorda eitanud, kuid on väitnud, et see toimus mõlema poole nõusolekul ja et nooruk ei olnud sel ajal enam alaealine. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s toimunud [[Iraak|Iraagi]] ja Venemaa peaministrite kohtumisel allkirjastati relvatarneleping, mille alusel ostab Iraak Venemaalt 4,2 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses relvastust. Venemaast saab selle lepingu kohaselt Iraagi suuruselt teine relvastuse tarnija. * [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] ja regionaalminister [[Siim Valmar Kiisler]] viibisid ringsõidul [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. * [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Nõo]]s pandi nurgakivi [[Nõo Reaalgümnaasium]]i uuele hoonele. == [[10. oktoober]] == * [[Austraalia]] parlament kiitis heaks [[Paapua Uus-Guinea]]sse immigrantide laagri ja menetluskeskuse taasasutamise. Varem väljaspool Austraalia piire eksisteerinud immigrantide laagrid suleti [[2008]]. aastal, kuid paadiga saabuvate immigrantide kasvav arv sundis Austraalia võime oma poliitikat üle vaatama. * [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] rahuldas peaminister [[Ivane Merabišvili]] valitsuskabineti tagasiastumispalve ja nimetas Merabišvili kuni uue valitsuse moodustamiseni peaministri kohusetäitjaks. * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] kuulutas välja [[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. [[Oktoober 2012#15. oktoober|15. oktoobril]] kinnitati nende toimumise kuupäevaks [[Jaanuar 2013#22. jaanuar|22. jaanuar 2013]]. * [[Jaapan]]i autotootja [[Toyota Motor Corporation]] teatas, et kutsub vigaste aknalülitite tõttu tagasi 7,4 miljonit müüdud autot. Tegemist on suurima autode tagastamiskampaaniaga pärast [[1996]]. aastat, mil [[Ford Motor Company]] kutsus tehniliste probleemide tõttu tagasi 8 miljonit müüdud autot. * [[Jordaania]] kuningas [[‘Abd Allāh II]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[Abdullah Ensour]]ile. * [[Luksemburg]]is algab [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime nõukogu istung, millel osalevad liikmesriikide tööstuse, siseturu ja teaduse valdkondade eest vastutavad ministrid. Käsitletakse innovatsioonipartnerluse ja tarbijakaitse teemasid. [[Eesti]]t esindavad kohtumisel haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] ning majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]. * [[Rootsi]] [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia|Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas 2012. aasta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaatideks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] teadlased [[Robert Lefkowitz]]i ja [[Brian Kobilka]] G-valkude seotud retseptorite alase uurimistöö eest. * [[Türgi]] lennuvägi sundis pealinna [[Ankara]] lennuväljal maanduma Venemaa pealinnast Moskvast [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]se teel olnud reisilennuki, mille pardalt leiti 12 saadetist sõjaväe kommunikatsiooniseadmetega. Pärast illegaalse laadungi konfiskeerimist lubati lennukil järgmise päeva hommikul teekonda jätkata. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s arutas linnakohus punkansambli [[Pussy Riot]] liikmete advokaatide apellatsioonikaebust, millega taotleti kaheks aastaks vangi mõistetud naiste kohtuotsuse tühistamist. Kolmest süüalusest vabastas kohus ühe, [[Jekaterina Samutsevitš]]i; ülejäänud kahe naise karistuse jättis kohus muutmata. * [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] nimetas riigi asepresidendiks senise välisministri [[Nicolás Maduro]]. * [[Eesti]] rahandusminister [[Jürgen Ligi]] alustab seitsmepäevast visiiti [[Jaapan]]is, et osaleda [[Tōkyō]]s toimuvatel [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafond]]i ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekutel. * Eestis viibis lahkumisvisiidil [[Gruusia]] välisminister [[Grigol Vašadze]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]]. * [[Tartu]]s avati [[Moldova]] aukonsulaat Eestis. Aukonsulina alustas tegevust [[Tiit Vapper]]. * [[Pärnu]]s toimus Eesti ja [[Läti]] valitsuste vahelise piiriülese koostöö komisjoni koosolek, mida juhtisid Eesti poolelt regionaalminister [[Siim Valmar Kiisler]] ning Läti poolelt keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister [[Edmunds Sprūdžs]]. == [[11. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tühistas apellatsioonikohus [[California]] ringkonnakohtu varasema otsuse, mis oli keelanud patendivaidluse tõttu [[Lõuna-Korea]] elektroonikaettevõtte [[Samsung]] nutitelefoni [[Samsung Galaxy Nexus]] müügi. Müügikeeldu taotles Samsungi konkurent [[Apple Inc.]], kes on süüdistanud Samsungi patentide rikkumises ja varguses. * Ameerika Ühendriikides toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimistel]] osalevate asepresidendikandidaatide [[Joe Biden]]i ja [[Paul Ryan]]i esimene ja ainus teledebatt. * [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] tagandas ametist riigi peaprokuröri [[`Abd al-Mejīd Maḩmūd]]i ja nimetas ta suursaadikuks [[Vatikan]]i. Peaprokurör Maḩmūd teatas vastuseks, et keeldub ametist lahkumast. Ta on ametis olnud alates [[2006]]. aastast. * [[Jordaania]]s vannutati ametisse peaminister [[Abdullah Ensour]]i valitsuskabinet. * [[Kreeka]] valitsuse avaldatud ametliku statistika kohaselt kerkis [[tööpuudus]] riigis [[Juuli 2012|juulis]] rekordtasemele, ületades 25 protsendi piiri. Töötute koguarv riigis jõudis 1,26 miljoni inimeseni ja on viimase aastaga kasvanud keskmiselt 1000 inimese võrra päevas. * [[Rootsi]]s kuulutas [[Rootsi Akadeemia]] 2012. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadiks [[Hiina]] kirjaniku [[Mo Yan]]i. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Colombia]] uue suursaadiku Eestis Victoria González Ariza, [[Etioopia]] esimese suursaadiku Eestis Kassu Yilala ja [[Tadžikistan]]i esimese suursaadiku Eestis Koimdodov Kozidavlati volikirjad. * [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Venemaa]]l, mille raames kohtus ta oma Venemaa kolleegi [[Nikolai Fjodorov]]iga ning külastas Venemaa suurimat põllumajandusmessi "Kuldne sügis". * [[Tartu]]s [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i hoones toimus Eesti emakeeleõpetajate sügiskonverents. == [[12. oktoober]] == * [[Botswana]] ülemkohus tühistas hõimuseaduse, mis takistas naistel pärida kinnisvara. Kohus leidis, et seadus oli vastuolus riigi põhiseadusega, mis tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse. * [[India]]s andis [[Hyderābād]]i kohus välja korralduse rahalistes raskustes lennufirma [[Kingfisher Airlines]] omaniku [[Vijay Mallya]] vahistamiseks. Kohtu korralduse ajendas Hyderābādi lennujaamale võlgade katteks kirjutatud tšekk väärtuses 103 miljonit [[India ruupia]]t, mis osutus kattetuks. * [[Keenia]] pealinna [[Nairobi]] peamiselt somaallastega asustatud Eastleigh' linnaosas toimus kaks pommiplahvatust, milles sai vigastada vähemalt üks politseinik. * [[Norra]]s otsustas [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] komitee anda 2012. aasta Nobeli rahuauhinna [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]], tõstes esile Euroopa Liidu rolli Euroopa muutmisel "sõja maailmajaost rahu maailmajaoks". * [[Suurbritannia]]s [[London]]is vahistati [[Kõrgõzstan]]i õiguskaitseorganite taotlusel riigi ekspresidendi [[Kurmanbek Bakijev]]i poeg Maksim Bakijev, keda süüdistatakse korruptsioonis ja rahapesus. * [[Tadžikistan]]is taastati [[Juuli 2012|juulis 2012]] blokeeritud juurdepääs videomaterjali jagamist võimaldavale veebisaidile [[YouTube]]. * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] võttis vastu resolutsiooni, mis kohustas Aafrika riikidevahelisi organisatsioone 45 päeva jooksul esitama detailse kava sõjaliseks sekkumiseks [[Mali]] kodusõtta ja riigi terviklikkuse tagamiseks. * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] avas [[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is [[Eesti Teadusagentuur]]i ametliku esinduse. == [[13. oktoober]] == * [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] taganes oma [[Oktoober 2012#11. oktoober|11. oktoobri]] otsusest ja lubas senises ametis jätkata riigi peaprokuröril[[`Abd al-Mejīd Maḩmūd]]il. * [[Mauritaania]]s avas sõjaväepatrull eksituse tõttu tule riigi presidendi [[Mohamed Ould Abdel Aziz]]i konvoi pihta. President sai vahejuhtumis käest haavata ja toimetati haiglaravile. * [[Saksamaa]]l [[München]]is toimus eesti helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] uue plaadi "Adam's Lament" esitlus ja ühtlasi Arvo Pärdi teose "[[Aadama itk]]" esiettekanne Saksamaal. Esitlusel ja kontserdil osales ka Eesti kultuuriminister [[Rein Lang]]. * [[Süüria]] valitsus sulges kohaliku aja järgi kella 21.00 alates oma õhuruumi [[Türgi]] reisilennukitele. * [[Eesti]] kirjastuse [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 9. klassi eesti keele õpik "Peegel 3" võitis [[Frankfurdi raamatumess]]il toimunud Euroopa parima õpiku konkursil teise koha. Õpiku autorid on [[Helin Puksand]], [[Reet Bobõlski]] ja [[Margit Ross]]. * [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] laupäevase väljaandena hakkas ilmuma uus 48-leheküljeline informatiivne-meelelahutuslik väljaanne [[LP]]. * [[Eesti]]s [[Saaremaa Ralli]]l juhtus raske liiklusõnnetus, kui [[Jevgeni Rogov]]i-[[Andrei Konovalenko]] ekipaaži ralliauto rajalt välja pealtvaatajate sekka sõitis. [[Kuressaare haigla]]sse pöördus õnnetuse järel kümme kannatanut, kõige taskemalt kannatada saanud [[Lätlased|lätlane]] toimetati [[helikopter]]iga [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]]sse. == [[14. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]]s sooritas [[Felix Baumgartner]] eduka hüppe umbes 39 kilomeetri kõrguselt [[stratosfäär]]ist Maale. Hüpe kestis umbes 11 minutit, millest vabalangemine kestis 4 minutit ja 22 sekundit. Maksimumkiiruseks saavutas ta üle 1170 km/h. * [[Belgia]]s toimusid [[2012. aasta Belgia kohalike omavalitsuste valimised|kohalike omavalitsuste valimised]], kus flaamikeelse [[Flandria]] piirkonna suurimaks poliitiliseks jõuks tõusis flaami rahvuslaste erakond [[Uus-Flaami Allianss]]. * [[Birma]]s algas valitseva erakonna [[Liidu Solidaarsus- ja Arengupartei]] kolmepäevane kongress, mille raames valitakse erakonnale uus juhtkond. * [[Haiti]] pealinnas [[Port-au-Prince]]'is toimus sadade osavõtjatega opositsiooni meeleavaldus, millel nõuti president [[Michel Martelly]] tagasiastumist. Opositsioon süüdistab presidenti riigi raha raiskamises, muuhulgas liiga arvukate välisreiside peale. * [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s algas kolmepäevane Euroopa muinsuskaitse foorum. * [[Leedu]]s toimusid [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor ja referendum uue tuumaelektrijaama rajamiseks. Referendumil lükkasid elanikud tuumaelektrijaama rajamise kava tagasi, kuid referendumi tulemus ei ole võimudele siduv. * [[Liibüa]] parlament valis peaministrikandidaadiks parteitu poliitiku [[‘Alī Zīdān]]i. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti välisminister [[Urmas Paet]]. Koosolekule järgnes esimese päeva õhtul kohtumine Venemaa välisministri [[Sergei Lavrov]]iga, mille raames jätkati Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise ettevalmistamist. * [[Mauritaania]]s [[Oktoober 2012#13. oktoober|eelmisel päeval]] tulistamises haavata saanud president [[Mohamed Ould Abdel Aziz]] suundus ravile [[Prantsusmaa]]le. * [[Montenegro]]s toimusid [[2012. aasta Montenegro parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. Valimisvõidu sai valimisliit [[Euroopaliku Montenegro Koalitsioon]], mida toetas 46,7 protsenti valijatest ja mis sai 79-liikmelises parlamendis 39 kohta. Teiseks jäi [[Demokraatlik Rinne]], mis pälvis 23,2 protsendi valijate toetuse ja sai parlamendis 20 kohta. Valimisaktiivsus oli 72,8 protsenti. * [[Portugal]]ile kuuluvatel [[Assoori saared|Assoori saartel]] toimusid kohaliku parlamendi valimised. Võidukaks osutus [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]], mida toetas 51,7 protsenti valijatest ja mis sai 57-kohalises parlamendis 31 kohaga absoluutse enamuse. Valimisaktiivsus oli 47,9 protsenti. * [[Tuneesia]] võimud määrasid [[2013. aasta Tuneesia presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[Juuni 2013#23. juuni|23. juuni 2013]]. * [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] autasustas [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Kirill]]i [[Rahvaste Sõpruse orden (Valgevene)|Rahvaste Sõpruse ordeniga]], avaldades patriarhile tunnustust [[Vene Õigeusu Kirik]]u ühtsuse säilitamise ja slaavi rahvaste vendluse edendamise eest. * [[Venemaa]] 77 haldusüksuses toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Kõigis omavalitsustes võitis valimised võimupartei [[Ühtne Venemaa]]. ==[[15. oktoober]]== * [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] komisjoni esimehe ehk tegevjuhina astus ametisse [[Nkosazana Dlamini-Zuma]]. * [[Austraalia]] peaminister [[Julia Gillard]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[India]]s, et arutata majandussuhete ja tuumaenergia alase koostöö tihendamist. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] algas Euroopa ühtse turu nädal, millega tähistatakse Euroopa ühisturu loomise 20. aastapäeva. * [[Kanada]]s teatas oma tagasiastumisest [[Ontario]] provintsi peaminister [[Dalton McGuinty]]. * [[Kuuba]] võimud teatasid, et tühistavad alates [[2013]]. aastast elanike kohustuse saada välismaale sõiduks valitsuse eriluba ehk niinimetatud "valge kaart". * [[Liibüa]] pealinnas [[Tripoli]]s põgenes vanglast üle 120 kinnipeetava, kelle seas oli nii kriminaalkurjategijaid kui ka illegaalseid immigrante. Neist umbes 60 õnnestus tabada juba esimesel päeval. * [[Luksemburg]]is toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel otsustati kehtestada uued majandussanktsioonid [[Iraan]]i vastu, kes ei ole nõustunud loobuma oma vastuolulise tuumaenergiaprogrammi elluviimisest. * [[Nigeeria]] rannikul ründasid piraadid [[Prantsusmaa]] lipu all sõitnud kaubalaeva Liberty 249. Rünnaku käigus rööviti ka seitse meeskonnaliiget, kellest kuus olid [[Venemaa]] kodanikud ja üks [[Eesti]] kodanik. * [[Portugal]]i valitsus tegi teatavaks 2013. aasta riigieelarve, mis sisaldab hulgaliselt maksutõuse ja kärpeid. Keskmine maksukoormus sissetulekutelt kasvab seniselt 9,8 protsendilt 13,2 protsendini ja koondatakse 2 protsenti avaliku sektori töötajatest. Uue eelarve vastu kogunes [[Lissabon]]is parlamendihoone ette meelt avaldama ligi 2000 inimest. * [[Rootsi]]s kuulutas [[Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia]] 2012. aasta [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]] laureaatideks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] teadlased [[Lloyd Shapley]] ja [[Alvin Roth]]i. * [[Svaasimaa]] parlament võttis tagasi [[Oktoober 2012#3. oktoober|3. oktoobril]] peaminister [[Barnabas Sibusiso Dlamini]] valitsusele esitatud umbusaldusavalduse. * [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Roosta Puhkeküla]]s algasid [[Kõrgemad Riigikaitsekursused|XXVII Kõrgemad Riigikaitsekursused]]. Kursused avas peaminister [[Andrus Ansip]]. * Eesti keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] alustas [[Oktoober 2012#20. oktoober|20. oktoobrini]] kestvat visiiti Indias, et osaleda bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osapoolte 11. kõrgetasemelisel kohtumisel. * Eestis algasid 20. oktoobrini kestvad [[hõimupäevad]]. * [[Eesti Kirjanike Liit]] tähistas [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] toimuva piduliku vastuvõtuga oma 90. aastapäeva. * [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: Eesti riigiprokuratuur otsustas lõpetada kriminaalmenetluse Reformierakonna liikmete [[Kristen Michal]]i ja [[Kalev Lillo]] suhtes, keda nende erakonnakaaslane [[Silver Meikar]] oli süüdistanud tema mõjutamises annetama erakonnale teadmata päritoluga raha. * [[Tartu]]s algasid [[Oktoober 2012#20. oktoober|20. oktoobrini]] kestnud Korea päevad. ==[[16. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] kandidaatide [[Barack Obama]] ja [[Mitt Romney]] teine teledebatt. * [[Euroopa Komisjon]]i tervishoiuvolinik, [[Malta]]lt pärit [[John Dalli]] astus tagasi, sest [[Euroopa Pettustevastane Amet]] tuvastas tema osaluse ühe Malta ärimehe katsetes mõjutada Euroopa Liidu tubakaseadusandlust. Volinik ise on oma seotust eitanud ja pidanud uurimistulemusi ekslikeks. * [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] taastas oma korraldusega [[2012. aasta Gruusia parlamendivalimised|2012. aasta parlamendivalimised]] võitnud koalitsiooni [[Gruusia Unistus]] juhi ja tulevase peaministri [[Bidzina Ivanišvili]] kodakondsuse. Ivanišvililt võeti kodakondsus 2011. aastal pärast poliitilise opositsiooniga ühinemist. * [[Holland]]is [[Rotterdam]]is varastati kohaliku aja järgi kell 3 öösel [[Kunsthali muuseum]]ist hulk maale. Varastatud kunstiteoste seas oli nimekate kunstnike [[Pablo Picasso]], [[Paul Gauguin]]i, [[Claude Monet]]', [[Henri Matisse]]'i ja [[Lucian Freud]]i teoseid. * [[Iisrael]]is rüvetati tema 31. surma-aastapäeval kuulsa sõjaväelase ja kaitseministri [[Moshe Dayan]]i haud. * [[Suurbritannia]] kirjanik [[Hilary Mantel]] võitis teist korda [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]]. Sellega sai Mantelist esimene naine ja esimene Briti kirjanik, kes on nimeka kirjandusauhinna võitnud kahel korral. Seekord tõi talle auhinna ajalooline romaan "[[Bring up the Bodies]]". * [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] pani [[veto]] põhiseaduse parandusele, mis oleks võimaldanud korraldada kohalike omavalitsuste valimised viis kuud enne tähtaega. Gül vetostas ettepaneku, viidates sellest tulenevatele täiendavatele kuludele, mida antud majanduslikus olukorras ei ole otstarbekas tekitada. * Türgi konstitutsioonikohus tunnistas põhiseadusevastaseks mitmed valitsuse määrused, muuhulgas mitmete uute ministeeriumite loomise pärast [[2011. aasta Türgi parlamendivalimised|2011. aasta parlamendivalimisi]] ja nõudis, et valitsus edastaks need uuendused kuue kuu jooksul parlamendile käsitlemiseks. * [[Vietnam]]is lõppes valitseva [[Vietnami Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] keskkomitee kahenädalane nõupidamine, millel partei poliitbüroo tunnistas oma vigu ja suutmatust ohjeldada parteisisest korruptsiooni ning esines avaliku vabandusega. Peaminister [[Nguyễn Tấn Dũng]]i, keda suures osas probleemide eest vastutavaks peetakse, siiski ei karistatud. * [[Eesti]]t külastas [[NATO]] Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral [[Wolf-Dietrich Langheld]], kes kohtus oma visiidi raames kaitseminister [[Urmas Reinsalu]]ga. * Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis ringsõidul [[Valga maakond|Valgamaal]]. * [[Tartu]]s [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is toimus kirjanik [[Karl Ristikivi]] 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents "Karl Ristikivi 100", mille korraldas [[Karl Ristikivi Selts]]. ==[[17. oktoober]]== * [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] esitas peaministri kandidaadiks [[Bidzina Ivanišvili]]. * [[Malawi]] ajakirjanduse teatel pöördus president [[Joyce Banda]] [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] poole palvega tulla vahendajaks Malawi ja [[Tansaania]] piiritüli lahendamisel. Kahe riigi vahel on tekkinud vaidlus piiri kulgemise osas mööda maavarade poolest rikast [[Njassa järv]]e. * [[Põhja-Mariaanid]]e parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus kuberner [[Benigno Fitial]]i vastu. Kuberneri umbusaldamist toetas 9 saadikut, vajalik oleks olnud 14 saadiku toetus. * [[Somaalia]] parlament kinnitas [[Cabdi Faarax Shirdoon Saacid]]i riigi peaministriks. * [[Ukraina]]s anti käiku [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] jälgimiseks valimisjaoskondadesse paigaldatud videovalvesüsteem. * [[Uruguay]] parlamendi ülemkoda kiitis häältega 17:14 heaks seaduse, mis lubab naistel esimese 12 rasedusnädala kestel [[abort]]i sooritada. Sellega sai Uruguayst [[Kuuba]] järel teine Ladina-Ameerika riik, kus abort on legaliseeritud. * [[Eesti]]t külastas [[Saksamaa]] [[Brandenburg]]i liidumaa teadus- ja kultuuriminister [[Sabine Kunst]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Rein Lang]]iga. * [[Tallinn]]as [[Tallinna Kirjanike Maja|Kirjanike Majas]] jätkus eelmisel päeval [[Tartu]]s alanud konverents "Karl Ristikivi 100", mis oli pühendatud kirjanik [[Karl Ristikivi]] 100. sünniaastapäevale. ==[[18. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] 79 aastat ilmunud uudisteajakirja [[Newsweek]] peatoimetaja [[Tina Brown]] teatas, et ajakiri lõpetab alates [[Detsember 2012#31. detsember|31. detsembrist]] trükiväljaandena ilmumise ja jääb edasi tegutsema ainult digitaalselt. * Ameerika Ühendriikides tunnistas [[New York|New Yorgi]] apellatsioonikohus föderaalse [[abielu kaitse seadus]]e põhiseadusega vastuolus olevaks. Varem, [[Mai 2012|mais 2012]] tunnistas seaduse ebakonstitutsiooniliseks ka [[Boston]]i apellatsioonikohus. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[Euroopa Ülemkogu]] kahepäevane istung. [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] esitas esimesel päeval ettepaneku anda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] [[veto]]õigus liikmesriikide riigieelarvete heakskiitmisel. * [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] hakkas arutama [[Ukraina]] ekspeaministri [[Julija Tõmošenko]] kaebust, mille kohaselt rikuti Ukrainas tema õigust õiglasele kohtupidamisele. * [[Kreeka]]s algas järjekordne 24-tunnine üleriigiline üldstreik. * [[Lõuna-Sudaan]] alustas uuesti naftatootmist, mis oli peatatud [[Jaanuar 2012|jaanuaris 2012]] naftatransiidi üle puhkenud tüli tõttu [[Sudaan]]iga. * [[Norra]]s algasid läbirääkimised [[Colombia]] valitsuse ja vasakpoolse relvarühmituse [[FARC]] esindajate vahel 50 aastat kestnud relvakonflikti lõpetamiseks. * [[Peruu]]s lahkus palgatingimuste pärast streikivate arstide toetuseks ametist 90 protsenti riigi haiglajuhtidest. 11 000 osavõtjaga meditsiinitöötajate streik oli selleks ajaks kestnud juba üle nelja nädala. * [[Põhja-Iirimaa]]l [[Belfast]]is avati Põhja-Iirimaa ajaloo esimene ametlik abordikliinik. * [[Sri Lanka]] poliitilise opositsiooni juht, erukindral ja endine presidendikandidaat [[Sarath Fonseka]] korraldas pealinnas [[Colombo]]s esimese avaliku poliitilise kogunemise pärast kaheaastase vanglakaristuse kandmist. * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viieks mittealaliseks liikmeks valiti [[Argentina]], [[Austraalia]], [[Luksemburg]], [[Lõuna-Korea]] ja [[Rwanda]]. * [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks kultuuriminister [[Rein Lang]]i ettepaneku muuta alates 2013. aastast seni riiklike teatritena tegutsenud [[Teater NO99]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] ja [[NUKU]] sihtasutusteks. * [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Mehhiko]]s. * Eestis [[Harju maakond|Harjumaal]] algas [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] luure-patrullvõistlus [[Eel-Erna]], millel osaleb seekord 11 võistkonda. Võistlus kestab [[Oktoober 2012#21. oktoober|21. oktoobrini]]. * [[XII Riigikogu]]s kukkus läbi [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] algatatud umbusaldushääletus majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]]i vastu. Ministri umbusaldamist toetas 44, vastu oli 50 Riigikogu liiget. * [[Tallinn]]as kinos [[Artis]] esilinastus [[Manfred Vainokivi]] uus dokumentaalfilm "[[Vaeste kirjanike maja]]". ==[[19. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is kohtusid esmakordselt Euroopa Liidu vahendatud läbirääkimisteks [[Serbia]] peaminister [[Ivica Dačić]] ja Serbiast lahku löönud [[Kosovo]] peaminister [[Hashim Thaci]]. * [[Curaçao]]l toimusid [[2012. aasta Curaçao parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel saatis edu saare iseseisvumist taotlevat erakonda [[Iseseisev Rahvas]], mis kogus 22,6 protsendi valijate toetuse ning sai 21-liikmelises parlamendis 5 kohta. Sama arvu kohti sai ka 21,2 protsendi valijate toetuse pälvinud [[Curaçao Tuleviku Liikumine]]. Valimisaktiivsus oli 74,5 protsenti. * [[Egiptus]]es valiti [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] poliitilise tiiva [[Vabaduse ja Õigluse Partei]] esimeheks Egiptuse parlamendi endine esimees [[Muḩammad Sa‘d Taufīq al-Katātnī]]. * [[Euroopa Ülemkogu]] jõudis kokkuleppele, mille kohaselt luuakse 2013. aasta jooksul liikmesriikide pankade üle järelevalvet teostav üle-euroopaline organisatsioon. * [[Ghana]] keskvalimiskomisjon jättis [[2012. aasta Ghana presidendivalimised|presidendivalimiste]] kandidaadiks registreerimata [[Nana Konadu Rawlings]]i, riigi ekspresidendi [[Jerry Rawlings]]i abikaasa. * [[Liibanon]]i pealinnas [[Beirut]]is toimus autopommi plahvatus, milles hukkus 8 ja sai vigastada 78 inimest. Hukkunute seas oli ka Liibanoni luureteenistuse kõrge ohvitser, endise peaministri ja nüüdse poliitilise opositsiooni juhi [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] kunagine turvaülem [[Wissām ‘Adnān al-Ḩassan]]. * [[Mali]] pealinnas [[Bamako]]s toimus [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] algatusel korraldatud nõupidamine, millel arutati võimalikku tegevuskava riigi põhjaosas võimu haaranud islamistide vastu. * [[Türgi]] idaosas [[Ağrı provints]]is [[Eleskirt]]i linna lähistel lasid kurdi mässulised õhku gaasijuhtme, mis peatas gaasitarned [[Iraan]]ist Türgisse. Plahvatuses said vigastada ka samal ajal lähedalt mööda sõitnud 28 Türgi sõdurit. * [[Eesti]]s [[Haapsalu Kultuurikeskus]]es avati [[Oktoober 2012#30. oktoober|30. oktoobrini]] kestvad üle-eestilised raamatukogupäevad "Kohtume raamatukogus". * Eestis sai teatavaks, et võimud otsustasid anda poliitilise varjupaiga ja kolmeaastase elamisloa [[Venemaa]]l [[Vene Õigeusu Kirik]]u kritiseerimise pärast kohtu alla antud aktivistile ja blogijale [[Maksim Jefimov]]ile. * [[Pärnu]]s algas kolmepäevane Eesti juutide foorum JAHAD. ==[[20. oktoober]]== * [[Bangladesh]]is mõistis kohus vangi 2009. aasta sõjaväelaste mässus osalenud 723 piirivalvurit. Tegemist oli ühe viimase massiprotsessiga mainitud mässus osalenute üle. Kokku on Bangladeshi kohtud vangistanud mässuga seoses ligi 6000 inimest. * [[Iraan]]i edelaosas toimunud bussiõnnetuses hukkus 26 õpilast ja veel 12 õpilast sai eri raskusastmega vigastusi. * [[Island]]il toimus rahvahääletus, mille keskseks küsimuseks kujunes uue põhiseaduse koostamise vajadus. * [[Luksemburg]]i pealinnas [[Luxembourg]]is toimus riigi troonipärija [[Guillaume (Luksemburgi kroonprints)|Guillaume]]'i ja [[Belgia]]st pärit krahvinna [[Stéphanie de Lannoy]] kiriklik laulatus. Külaliste seas oli mitme kuningliku perekonna esindajaid, oma ajakirjanikud olid kohale saatnud 120 meediaorganisatsiooni. * [[Palestiina]]s [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Tegemist oli esimeste valimistega Palestiina aladel viimase kuue aasta jooksul. * [[Peruu]] arstid teatasid viis nädalat kestnud streigi lõpetamisest, sest ei soovinud kauem jätta riigi elanikkonna vaesemat osa ilma arstiabita. * [[Prantsusmaa]]l evakueeriti [[Lourdes]]'ist üle 450 katoliiklasest palveränduri. Evakuatsiooni tingis viimase 40 aasta võimsaim üleujutus, mille põhjustas üle kallaste tõusnud [[Gave de Pau]] jõgi. * Prantsusmaal [[Poitiers]]' linnas võtsid umbes 70 paremäärmuslikku aktivisti enda valdusse ehitusjärgus [[mošee]], protesteerides islami leviku vastu Prantsusmaal. Läbirääkimiste tulemusel kohalike võimudega lahkusid aktivistid mošee juurest rahumeelselt, Prantsusmaa valitsus mõistis toimunu provokatsioonina hukka. * [[Suurbritannia]]s [[London]]is, [[Glasgow]]'s ja [[Belfast]]is toimusid tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, millega protesteeriti valitsuse kärpekavade vastu. * [[Eesti]]s toimus [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari esimese valitsuse]] ametisse asumise 20. aastapäevale pühendatud konverents. Konverentsil esines esimest korda pärast [[insult]]i avaliku kõnega ka [[Mart Laar]] ise. ==[[21. oktoober]]== * [[Benin]]is vahistati kolm inimest, kes püüdsid väidetavalt mürgitada riigi presidenti [[Yayi Boni]]t. Vahistati presidendi ihuarst, üks endine minister ja üks presidendi sugulastest. * [[Gruusia]] parlamendi esimeheks valiti valimisliidu [[Gruusia Unistus]] esindaja [[David Usupašvili]]. * [[Guinea-Bissau]] pealinna [[Bissau]] lähistel ründasid relvastatud isikud varahommikul sõjaväebaasi. Sõduritel õnnestus rünnak tagasi lüüa, tulevahetuses hukkus kuus ründajat. * [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baskimaal]] ja [[Galicia]]s toimusid autonoomsete piirkondade parlamentide valimised. Galicias võitis valimised ka riigis võimulolev [[Rahvapartei (Hispaania)|Rahvapartei]], mis kogus 45,7 protsendi valijate toetuse ja sai 75-liikmelises regionaalparlamendis 41 kohta. Baskimaal sai parima tulemuse [[Baski Rahvuspartei]], mis pälvis 34,6 protsendi valijate toetuse ja sai 75-liikmelises regionaalparlamendis 27 kohta. * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] kuulutas pühakuks seitse uut inimest, kelle seas oli ka 17. sajandil elanud [[indiaanlased|indiaanlane]] [[Kateri Tekakwitha]]. * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskop [[Andres Põder]] viibis visiidil [[Saksamaa]]l [[Wittenberg]]is, kus istutas Lutheri aeda Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimelise puu. Kokku istutatakse enne [[reformatsioon]]i 500. aastapäeva [[2017]]. aastal Wittenbergi 500 eri kirikute ja piiskopkondade puud. ==[[22. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Boca Raton]]is toimus [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012. aasta presidendivalimiste]] kolmas ja viimane, välispoliitikale keskendunud teledebatt presidendikandidaatide [[Barack Obama]] ja [[Mitt Romney]] vahel. * [[Itaalia]]s mõistis kohus kuueks aastaks vangi kuus teadlast ja ühe valitsusametniku, kes olid enne [[Aprill 2009|aprillis 2009]] [[L'Aquila]] linna tabanud maavärinat andnud ebaõiget, ebatäielikku ja vastuolulist informatsiooni maavärinate ohu kohta piirkonnas. L'Aquila maavärina tagajärjel hukkus 309 inimest. * [[Kosovo]] pealinnas [[Priština]]s toimus meeleavaldus Kosovo ja [[Serbia]] valitsustevaheliste kõneluste vastu. Politsei oli sunnitud vägivaldseks muutunud meeleavalduse laialiajamiseks kasutama pisargaasi, kokkupõrgetes politsei ja meeleavaldajate vahel sai vigastada 20 inimest. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kahepäevane nõupidamine. Eestit esindasid nõupidamisel keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]] ja põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]]. * [[Rahvusvaheline Jalgrattaliit]] otsustas aktsepteerida Ameerika Ühendriikide Dopinguvastase Agentuuri otsust ja võtta [[doping]]u kasutamises süüdlaseks jäänud ameerika jalgratturilt [[Lance Armstrong]]ilt tema seitse [[Tour de France]]'i võidutiitlit. Armstrongilt võeti kõik tiitlid, mille ta on võitnud alates [[1998]]. aastast ja talle kehtestati eluaegne võistluskeeld. * [[Soome]]s [[Turu]] linnas toimus kohalike valimiste kampaania raames vahejuhtum, kus peaminister [[Jyrki Katainen]]ile lähenes noaga relvastatud mees. Sündmuskohal kinni peetud meest kahtlustati esialgu kavatsuses peaministrit pussitada, kuid hiljem selgus, et ta oli lihtsalt püüdnud pälvida peaministri tähelepanu. * [[Ukraina]] otsustas keelustada alates [[November 2012#15. november|15. novembrist]] [[nisu]] ekspordi, kartes teravilja puudujäägi tekkimist siseturul ja sellest lähtuvat leivahindade tõusu. * [[Venemaa]] riiklik naftakontsern [[Rosneft]] ja [[Suurbritannia]] naftakontsern [[BP]] allkirjastasid tehingu väärtuses 61 miljardit [[USA dollar]]it, millega BP suurendas oma osalust Rosneftis ligi ühe viiendikuni ja müüs samaaegselt Roseneftile seni kahe firma ühisomandis olnud tütarettevõtte [[TNK-BP]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides, et osaleda [[Boston]]is toimunud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu e-tervishoiukonverentsil "2012 Transatlantic Health IT/eHealth Cooperation Assembly". * [[Eesti]] siseminister [[Ken-Marti Vaher]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Suurbritannia]]s, kus ta kohtus Suurbritannia siseministri [[Theresa May]]ga. * [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]]s pidas avaliku loengu inimõiguste teemal tunnustatud poliitikafilosoof ja inimõiguste ekspert, [[Londoni Ülikool]]i professor [[Raymond Plant]]. ==[[23. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] sattus avalikkuse teravdatud tähelepanu ja kriitika alla [[Indiana]] osariigis [[Ameerika Ühendriikide Senat]]isse kandideeriv [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[Richard Mourdock]], kes avaldas valimisväitluses seisukohta, et vägistamise tagajärjel alguse saanud rasedused on Jumala tahe. * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] [[Tainan]]i linnas puhkenud haiglapõlengus hukkus 12 ja sai vigastada veel 60 inimest. * [[Jaapan]]is astus halvale tervisele viidates ametist tagasi justiitsminister [[Keishū Tanaka]]. Alles [[Oktoober 2012#1. oktoober|1. oktoobril]] ametisse astunud ministrit kahtlustati seotuses organiseeritud kuritegevusega. * [[Katar]]i emiir [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]] alustas ametlikku visiiti [[Gaza tsoon]]is, olles esimene riigipea, kes külastab piirkonda pärast selle minekut islamistliku liikumise [[Ḩamās]] võimu alla [[2007]]. aastal. * [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimusid valitsuse toetuseks ja valitsuse vastu korraldatud meeleavaldused, millega meenutati ühtlasi 56 aasta möödumist [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusust]]. Meeleavaldustel osales kokku umbes 150 000 inimest. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algas ravimiametite neli päeva kestev ülemaailmne konverents. Konverentsi avas Eesti sotsiaalminister [[Hanno Pevkur]]. * [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Viimsi Kool]]is algas [[Eesti Õpetajate Liit|Eesti Õpetajate Liidu]] 95. aastapäevale pühendatud kahepäevane konverents "Õpetajatöö üksi või üheskoos". Teiste seas esines konverentsil ka haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]]. ==[[24. oktoober]]== * [[Aafrika Liit]] taastas [[Mali]] liikmesuse organisatsioonis, mis oli peatatud [[Märts 2012|märtsis]] seoses riigis toimunud sõjaväelise riigipöördega. * [[Jaapan]]i peaminister [[Yoshihiko Noda]] nimetas justiitsministriks [[Makoto Taki]], kes pidas seda ametit ka enne [[Keishū Tanaka]] ametisse nimetamist oktoobri alguses. * Katoliiklik [[Püha Pius X Preestrite Vennaskond]] heitis enda seast allumatuse tõttu välja [[2009]]. aastal antisemiitlike vaadete propageerimisega meedia tähelepanu alla sattunud piiskop [[Richard Williamson]]i. * [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] avas [[Berliin]]is mälestusmärgi [[Kolmas Riik|Kolmandas Riigis]] repressioonide ohvriks langenud [[mustlased|mustlastele]]. * [[Soome]]s [[Rovaniemi]]s avati Eesti aukonsulaat. Esinduse avamisel osalesid haridus- ja teadusminister [[Jaak Aaviksoo]] ning Eesti suursaadik Soomes [[Mart Tarmak]]. * [[Sudaan]]i pealinna [[Hartum]]i lõunaosas asuvas relvatehases toimus plahvatus, mille tagajärjel puhkes tulekahju. Ametlikel andmetel inimesed kannatada ei saanud, kuid tuli levis ka tehase ümbruses asuvatele eluhoonetele. Hiljem asusid Sudaani võimud plahvatuses süüdistama [[Iisrael]]i, kes olevat andnud relvatehasele õhulöögi. * [[Suurbritannia]] peaminister [[David Cameron]] teatas, et tema valitsus kavatseb jätkata [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] otsuse eiramist, mis nõudis Suurbritannialt vangidele valimisõiguse andmist. * [[Eesti]]s [[Tartu Ülikool]]is toimus lahtiste uste päev. * [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhatus heitis erakonna liikmete seast välja alates [[1997]]. aastast erakonda kuulunud [[Silver Meikar]]i, kelle kirjutatud artiklist nimetatud skandaal alguse sai. Väljaheitmise otsus langetati ühehäälselt ja selle põhjuseks toodi erakonna maine kahjustamine. ==[[25. oktoober]]== * [[Gruusia]] parlament kinnitas häältega 88:54 riigi peaministriks [[Bidzina Ivanišvili]] ja andis heakskiidu tema valitsuskabinetile. * [[Hiina]] parlament heitis oma koosseisust välja [[Chongqing]]i parteiorganisatsiooni endise juhi [[Bo Xilai]], võttes temalt sellega saadikupuutumatuse ja luues võimaluse tema suhtes kohtumenetluse algatamiseks. * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] teatas kavast moodustada jaanuaris toimuvateks [[2013. aasta Iisraeli parlamendivalimised|parlamendivalimisteks]] parempoolne valimisliit, kuhu hakkavad kuuluma tema erakond [[Likud]] ja välisminister [[Avigdor Lieberman]]i juhitav äärmusparempoolne liikumine [[Yisra'el Betenu]]. * [[Jaapan]]is teatas oma tagasiastumisest ja kavatsusest asutada uus partei [[Tōkyō]] 80-aastane kuberner [[Shintarō Ishihara]]. * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung. Eestit esindas kohtumisel keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. * Luksemburgis algas Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, mille üks olulisi teemasid oli [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]] võimalik liitumine [[Schengeni ala]]ga. Eestit esindas kohtumisel siseminister [[Ken-Marti Vaher]]. * [[Moldova]] informatsiooni- ja julgeolekuteenistuse direktoriks nimetati diplomaat [[Mihai Balan]], tuntud laulja ja helilooja [[Dan Balan]]i isa. * [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s algas kuni [[Oktoober 2012#28. oktoober|28. oktoobrini]] kestev [[Helsingi raamatumess]]. Teiste seas külastasid messi ja osalesid seal toimuvates vestlusringides Eesti välisminister [[Urmas Paet]] ja kultuuriminister [[Rein Lang]]. * [[Suurbritannia]] meediakontsern [[Pearson plc]] teatas, et talle kuuluv kirjastus [[Penguin Books]] on alustanud läbirääkimisi ühinemiseks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtiva kirjastusega [[Random House]]. * [[Valgevene]]s tõusid üle 1,5 korra kangele alkoholile kehtestatud riiklikud miinimumhinnad. * [[Eesti Arstide Liit]] ja [[Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit]] sõlmisid [[Eesti Haiglate Liit|Eesti Haiglate Liiduga]] uue kollektiivlepingu eellepingu, mille tulemusel peatati [[Oktoober 2012#26. oktoober|26. oktoobril]] Eestis 25 päeva kestnud arstide streik. Uue lepingu tingimused näevad alates [[Märts 2013|märtsist]] ette arstide 11-protsendilise, meditsiiniõdede 17,5-protsendilise ja hooldustöötajate 20-protsendilise miinimumtunnitasu tõusu. Ühtlasi vähendatakse arstide ja õdede koormust ambulatoorses töös 20 protsenti ja statsionaarses töös 16 protsenti. ==[[26. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Fāryābi provints]]is [[Meymaneh]]i linnas hukkus enesetaputerroristi korraldatud rünnakus mošees viibinud 41 inimest, kes olid tulnud tähistama [[‘Īd al-Aḑḩā]] pühi. Veel 50 inimest sai plahvatuses vigastada. * [[India]]s astus ametist tagasi riigi 80-aastane välisminister [[Somanahalli Mallaiah Krishna]]. * [[Itaalia]]s [[Milano]]s mõistis kohus maksupettuste eest neljaks aastaks vangi riigi endise peaministri [[Silvio Berlusconi]]. Hiljem samal päeval kärpis kohus karistuse ühele aastale, kuid ekspeaministri advokaadid teatasid kohe kavatsusest kohtuotsus edasi kaevata. * [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus peaminister [[Gordon Darcy Lilo]] valitsuse vastu. Umbusalduse algatanud opositsioon hääletusel ei osalenud, mistõttu peaminister võitis hääletuse tulemusega 29:0. * [[Süüria]]s algas [[‘Īd al-Aḑḩā]] usupühade puhul neli päeva kestev vaherahu valitsusvägede ja [[Vaba Süüria Armee]] väeüksuste vahel. Vaherahu rikuti juba esimesel päeval, toimunud kokkupõrgetes mässuliste ja valitsusvägede vahel hukkus ligi 150 inimest. * [[Venemaa]]l esitati poliitilise opositsiooni ühele juhile [[Sergei Udaltsov]]ile süüdistus massirahutuste korraldamises, mille eest võib teda karistada kuni kümneaastase vanglakaristusega. * [[Eesti Maaülikool]]is toimus [[Eesti Põllumeeste Keskliit|Eesti Põllumeeste Keskliidu]] konverents "Üksteist aastat Euroopa Liidus – kahekiiruseline põllumajandus: kus on solidaarsus". Teiste seas pidas konverentsil ettekande põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]]. * [[Tallinn]]as toimus erakonna [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid|Eesti Kristlikud Demokraadid]] erakorraline kongress. Kongressil pani ameti maha erakonna esimees [[Peeter Võsu]], kutsudes ühtlasi tegevust lõpetava erakonna liikmeid ühinema [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liiduga]]. ==[[27. oktoober]]== * [[Guinea-Bissau]] armee vahistas uut sõjaväelist riigipööret läbi viia üritanud kapteni [[Pansau N'Tchama]]. * [[Hispaania]] pealinnas [[Madrid]]is algas järjekordne tuhandete osavõtjatega meeleavaldus valitsuse eelarvekärbete vastu. * [[Itaalia]] endine peaminister, eelmisel päeval korruptsiooni eest vangi mõistetud [[Silvio Berlusconi]] ähvardas, et tema erakond [[Vabaduse Rahvas]] lõpetab [[Mario Monti]] tehnokraatide valitsuse toetamise ja kutsub sellega esile ennetähtaegsed parlamendivalimised. * [[Kanada]] läänerannikut tabas kohaliku aja järgi kell 22.30 7,7-magnituudise võimsusega maavärin, mille epitsenter asus 200 kilomeetri kaugusel [[Prince Rupert]]i linnast ja 11 kilomeetri sügavusel merepinna all. * [[Saudi Araabia]]s [[Meka]] linnas korraldasid sinna [[hadž]]ile saabunud [[Süüria]] palverändurid meeleavalduse president [[Bashār al-Asad]]i režiimi vastu. Saudi Araabia politsei ajas meeleavalduse kiiresti laiali. * [[Eesti]]s [[Türi]]l kinnitas [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu erakonna peasekretäriks [[Tiit Riisalo]], kes vahetas sellel ametikohal välja [[XII Riigikogu]] liikme [[Priit Sibul]]a. * [[Tallinn]]as avati [[Tallinna Vene Muuseum]]. == [[28. oktoober]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idaranniku osariikides alustati ettevalmistusi orkaani [[Sandy (orkaan)|Sandy]] saabumiseks. Eriolukord kuulutati välja [[Maryland]]i, [[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[Pennsylvania]] ja [[Virginia]] osariigis, pealinnas [[Washington]]is ja [[Põhja-Carolina]] osariigi rannikualal. Mitmel pool peatati ühistransport ja jäeti alates järgmisest päevast ära koolitunnid. * [[India]] peaminister [[Manmohan Singh]] tegi ulatuslikke muudatusi oma valitsuskabinetis, vahetades välja 22 ministrit. Ühtlasi nimetati [[Oktoober 2012#26. oktoober|26. oktoobril]] tagasi astunud [[Somanahalli Mallaiah Krishna]] asemel välisministriks [[Salman Khurshid]]. * [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]]s toimusid ennetähtaegsed kohalikud valimised. * [[Leedu]]s toimus [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teine voor. Kahe vooru tulemustel osutus valimiste võitjaks opositsiooniline [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 141-kohalises parlamendis 38 kohta. Teiseks jäi seni võimul olnud [[Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid]] 33 kohaga ja kolmandaks opositsiooniline [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] 29 kohaga. Valimisaktiivsus oli 52,93 protsenti. * [[Nigeeria]] põhjaosas [[Kaduna]] linna katoliikliku Püha Rita kirikut ründas missa ajal enesetaputerrorist, kes sõitis kirikuhoonesse lõhkeainega täidetud autoga. Rünnakus hukkus vähemalt seitse inimest ja veel kümned inimesed said vigastada. * [[Prantsusmaa]] politsei vahistas [[Mâcon]]i linnas baskide terroriorganisatsiooni [[Euskadi ta Askatasuna]] väidetava sõjalise juhi [[Izaskun Lesaka]]. * [[Soome]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised. * [[Tšiili]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised. * [[Ukraina]]s toimusid [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Venemaa]] rahvuslik [[lennufirma]] [[Aeroflot]] alustas pärast 16-aastast vaheaega regulaarlende liinil [[Moskva]]–[[Tallinn]]. ==[[29. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idarannikule jõudis orkaan [[Sandy (orkaan)|Sandy]]. Orkaan põhjustas ulatuslikke üleujutusi [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[New Jersey]] osariigis ning orkaani tõttu jäi elektrita umbes 5 miljonit inimest. [[New York|New Yorgi]] metroo ja kaks bussijaama ujutati üle. Tormi tekitatud kahjustustes hukkus esimese ööpäevaga 15 inimest. * [[Filipiinid]]e ekspresident [[Gloria Macapagal-Arroyo]], keda süüdistatakse riigi loteriiraha väärkasutamises, ilmus esmakordselt kohtu ette, kus ta eitas kõiki talle esitatud süüdistusi. * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] vahistati kolm eruohvitseri, keda kahtlustatakse luuretegevuses [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] kasuks. * [[Leedu]] president [[Dalia Grybauskaitė]] teatas, et välistab [[2012. aasta Leedu parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] kolmanda koha saanud [[Tööpartei (Leedu)|Tööpartei]] kaasamise valitsusse erakonnale esitatud rohkete süüdistuste tõttu häälte ostmises. * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikanõukogu istung. * [[Soome]]s [[Helsingi]]s toimus [[Põhjamaad|Põhja-]] ja [[Baltimaad]]e peaministrite kohtumine. * [[Suurbritannia]] kohus keeldus tunnistamast [[Eesti]] justiitsministeeriumi välja antud Euroopa vahistamismäärust [[Anna-Maria Galojan]]i vahistamiseks. Galojani Eestile loovutamise menetlus liikus selle tulemusel edasi teise astme kohtusse. * [[Tansaania]] suurimas linnas [[Dar es Salaam]]is alustas tööd linna ajaloo esimene linnalähiraudtee. Rongid sõidavad kahel marsruudil ning on käigus hommikuse ja õhtuse tipptunni ajal, et vähendada linnas probleemiks kujunenud liiklusummikuid. * [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus vaatamata Türgi valitsuse ja Ankara provintsi kuberneri kehtestatud keelule opositsioonilise [[Vabariiklik Rahvapartei|Vabariikliku Rahvapartei]] poolehoidjate demonstratsioon, millega tähistati 89 aasta möödumist Türgi Vabariigi loomisest. President [[Abdullah Gül]] oli andnud Ankara kubernerile soovituse meeleavaldusse leebelt suhtuda. * [[Ukraina]]s kuulutas riigi ekspeaminister ja praegu vanglakaristust kandev [[Julija Tõmošenko]] seoses eelmise päeva [[2012. aasta Ukraina parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] aset leidnud ulatuslike valimispettustega välja näljastreigi. * [[Eesti]]t külastas [[Moldova]] parlamendi delegatsioon eesotsas asespiikri [[Vlad Plahotniuc]]iga. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Itaalia]]s. * [[Tallinna Ringkonnakohus]] mõistis ärimees [[Toomas Tool]]i ja börsimaakler [[Karoly Kirber]]i süüdi turumanipulatsioonis, mille eesmärk oli mõjutada kunstlikult kinnisvaraettevõtte [[Arco Vara]] aktsiate hinda. Kohus määras Toolile karistuseks rahatrahvi summas 500 000 eurot ja Kirberile rahatrahvi summas 10 545 eurot. ==[[30. oktoober]]== * [[Afganistan]]i keskvalimiskomisjon määras [[2014. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks 5. aprilli 2014. * Afganistani pealinnas [[Kabul]]is toimus riigi ajaloo esimene professionaalne meeste poksimatš. Matšil osalesid afgaani päritolu [[Saksamaa]] poksija [[Hamid Rahimi]] ja [[Tansaania]] poksija [[Said Mbelwa]], võistluse võitis Rahimi. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] idarannikul jätkus orkaani [[Sandy (orkaan)|Sandy]] tegevus. Teise päeva õhtuks oli orkaani tõttu hukkunud kokku 40 inimest. Üleujutatud [[New York|New Yorgis]] [[Manhattan]]il ulatus veetase 4,2 meetrini. [[Maryland]]i ja [[Lääne-Virginia]] osariigis tõi torm kaasa lumetormi. * Ameerika Ühendriikides omandas meelelahutuskontsern [[The Walt Disney Company]] filmilavastaja ja produtsendi [[George Lucas]]e ettevõtte [[Lucasfilm]]. Tehingu väärtuseks oli 4,05 miljardit [[USA dollar]]it. * [[Bahrein]]i võimud keelasid riigis jätkuvate meeleavalduste tõttu igasuguste avalike kogunemiste korraldamise. * [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] otsustas, et vägistamise tagajärjel rasedaks jäänud 14-aastasel [[Poola]] tüdrukul oli takistamatu õigus [[abort|abordile]] ja kohustas Poola riiki maksma tüdrukule valurahaks 61 000 eurot. Vahejuhtum leidis aset [[2008]]. aastal; abordivastaste aktiivsete protestide tõttu ei olnud ükski haigla nõus tüdrukule aborti tegema, mistõttu lõpuks oli perekond sunnitud korraldama abordi illegaalselt. * [[Jaapan]]is suleti [[Sendai lennujaam]], sest uue maandumisraja ehitustööde käigus leiti lennuväljalt [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne lõhkemata lennukipomm. * [[Rwanda]]s mõisteti riigireetmises ja 1994. aasta genotsiidi ulatuse vähendamises süüdi opositsioonilise erakonna [[Ühendatud Demokraatlikud Jõud]] liider [[Victoire Ingabire]]. Talle määrati karistuseks kaheksa-aastane vangistus. * [[Türgi]] peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]] kritiseeris pressikonverentsil kaudselt president [[Abdullah Gül]]i tegevust, teatades, et "kahe peaga valitsus ei vii Türgit edasi" ja soovitades rahulolematuse korral praeguse valitsemisviisiga minna üle presidentaalsele riigikorraldusele, mida ta on isiklikult valmis toetama. * [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] nimetas osariigi kuberneri ametisse kandideerima asunud kindral [[Henry Rangel]]i asemel uueks kaitseministriks admiral [[Diego Molera]]. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Iirimaa]] Euroopa Liidu asjade minister [[Lucinda Creighton]], kes kohtus oma visiidi raames peaminister [[Andrus Ansip]]i ja välisminister [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]]. * Eesti suursaadik [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviina]]s [[Arti Hilpus]] andis üle oma volikirja. * Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis ringsõidul [[Hiiu maakond|Hiiumaal]]. ==[[31. oktoober]]== * [[Bulgaaria]] arheoloogid teatasid, et on avastanud teadaolevalt vanima eelajaloolise linna Euroopas. Bulgaarias [[Provadia]] linna lähistel väljakaevamistel leitud asula pärineb aastatest 4700–4200 eKr ja see oli koduks umbes 350 inimesele. * [[Liibüa]] parlament kinnitas ametisse peaminister [[‘Alī Zīdān]]i valitsuse. * [[Portugal]]i parlament kiitis heaks 2013. aasta riigieelarve, mis toob elanikkonnale kaasa ulatuslikud kärped ja maksutõusu. * [[Suurbritannia]] parlamendis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eelarve üle peetud hääletusel ei kogunud valitsuse ettepanek eelarve külmutamiseks perioodil 2014–2020 piisavat toetust. Opositsiooniline [[Leiboristlik Partei]] peab meedet ebapiisavaks ja nõuab eelarve reaalset kärpimist. Hääletusel ühines opositsiooniga ka 53 saadikut valitsevast [[Konservatiivne Partei|Konservatiivsest Parteist]]. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s algasid Venemaa ja [[Eesti]] välisministeeriumi vahelised konsultatsioonid piirilepingu küsimuses. * Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] külastas [[Viljandi]]t ja kohtus Viljandi maakonna põllumajandustootjatega. * [[Estonian Air]]i nõukogu vabastas ametist ettevõtte tegevjuhi [[Tero Taskila]] ja nimetas tegevjuhiks [[Jan Olof Palmér]]i, kes asub tööle [[November 2012#1. november|1. novembril]]. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2012| 2012-10]] o4cc23ooztr5zsqr39zqal6nf7thvmb 0 256203 7231213 7171681 2026-09-09T10:21:31Z Elvimu 227012 7231213 wikitext text/x-wiki '''Keemia ajalugu Eestis''' on Eestis tehtava [[keemia]]teaduse, antava keemiaalase koolituse, arendatava [[keemiatööstus]]e ja keemiaga seotud muude tegevuste (eestikeelsete keemiaraamatute, keemiaaparatuuri jm) ja inimeste [[ajalugu]]. ==Eellugu== Keemiatehnoloogia areng külades<ref name="I45aD" /> sai alguse sellest, et meie esiisadel oli väga vaja [[tõrv]]a, [[raud]]a, [[lubi|lupja]], [[viin (jook)|viina]] jpm. Neid valmistati juba sajandeid tagasi [[mõis]]ates ja hiljem ka [[talu]]des püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks tänu enamasti mujalt [[Euroopa]]st tulnud oskustele. 18. sajandi keskpaiku hakati mõisates asutama tulutoovaid viinavabrikuid, tõrva- ja lubjapõletusahje, telliselööve, aga ka [[klaas]]i- ja [[paber]]ivabrikuid. 19. sajandil avati esimesed [[äädikas|äädika-]], [[linaõli]]- ja [[tuletikud|tikuvabrikud]] ning [[Tartu Ülikool]]is hakati korraldama tehnoloogiakursusi [[õlu|õllepruulimisest]], nahaparkimisest, lubjapõletamisest jm vajalikest oskustest. Lühike ajaloo kokkuvõte on järgmistes artiklites: *[[Puutõrv|Tõrvaajamine]] puidust *[[Rauasulatus]] [[soomaak|soomaagist]] *[[Lubi|Lubja]]kivi põletamine *[[Viin (jook)|Viin]]aajamine teraviljadest ja kartulist *[[seep|Seebi]] keetmine rasvadest *[[Klaas]]isulatus ==Institutsioonide areng== *[[Tartu Ülikool]] (TÜ, asutatud [[1632]], taasavamine [[1802]]; [[1919]] alustas tööd eestikeelse rahvusülikoolina) sai 1850. aastal esimesena Vene alade ülikoolidest õiguse koolitada kõrgharidusega keemikuid. Seda aastat peetakse Tartu Ülikooli keemiaosakonna alguseks. **[[Tartu Ülikooli keemiaosakond]].<ref name="ARauO" /> Noore [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] areneva tööstuse vajadustest tingitult oli 1. detsembrist 1919 Tartu ülikooli eestikeelsetes õppekavades avatud keemilise tehnoloogia professuur, paar aastat hiljem lisandus anorgaaniliste ainete tehnoloogia professuur. 1936 suleti keemiaosakond ja mitmed professorid läksid üle kõrgkooli staatuse saanud Tallinna Tehnikainstituuti. Taas alustas keemiaosakond tööd [[1947]]. aastal. Õpetati üldkeemiat, [[anorgaaniline keemia|anorgaanilist keemiat]], [[analüütiline keemia|analüütilist keemiat]], [[füüsikaline keemia|füüsikalist keemiat]], [[orgaaniline keemia|orgaanilist keemiat]], keemilist tehnoloogiat, [[biokeemia]]t, keemia õpetamise metoodikat. *[[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ). Eesti iseseisvumine ([[1918]]) tõi päevakorda tehnilise hariduse vajaduse. Oluliseks hoovaks keemiainseneride koolituse käivitamisel sai Eesti tähtsaima maavara [[põlevkivi]] kasutuselevõtt. Järjepideva keemia ja keemiatehnoloogia õpetamise algusaastaks tuleks pidada aastat [[1919]], mil tehnikaülikooli eelkäijaks olnud [[Tallinna Tehnikum]]is loodi tehnilise keemia osakond. Kõrgkooli tasemel õpetamise algus oli aastal 1936, millal [[Tallinna Tehnikum]]ist sai tehnilise ülikooli staatuses olev Tallinna Tehnikainstituut, alates 1938 Tallinna Tehnikaülikool, 1944–1989 nimetati Tallinna Polütehniline Instituut. **[[Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond]].<ref name="fLopy" /> Tallinna Tehnikainstituudi keemiaosakond asutati [[1936]]. Algul loodi neli laboratooriumi: anorgaanilise ja analüütilise keemia, orgaanilise keemia, füüsikalise keemia ning keemilise tehnoloogia laboratooriumid; Tartust kolis Tallinna ka [[õlikivide uurimise laboratoorium]]. 1938 reorganiseeriti keemiaosakond teaduskonnaks. Kooskõlas tehnikakõrgkooli olemusega seondus sealne õppe- ja uurimistöö rakenduslike suundade arendamisega, seejuures suurel määral Eesti loodusvarade ([[fosforiit|fosforiidid]], [[põlevkivi]]d, [[savi]]d) tehnoloogiaga. ::[[Teine maailmasõda]] tõi kaasa nii keemiaõppejõudude kui ka uuringute segipaiskamise. Järgnev nõukogude periood 1945–1991 kujunes [[Moskva]]st tulnud direktiivide täitmiseks. ::Aasta-aastalt kasvasid põlevkivi kaevandamine, töötlemine ja sellega seotud uuringud ning spetsialistide õpetamine. Olulisematest suundadest arenesid veel [[fosfaadid|fosfaatide]] keemia ja tehnoloogia, [[tuhk]]ade kasutuse uurimine, [[polükondensatsioon]][[liim]]ide loomine, [[biotehnoloogia|biotehnoloogilised]] ([[ensüüm|ensümoloogia]]) meetodid, [[pooljuht]]ide tehnoloogia jpm. **[[TTÜ keemiainstituut]].<ref name="tzKZw" /> Eesti taasiseseisvumisega [[1991]] kaasnenud muudatused tingisid ka Tallinna Tehnikaülikooli ümberorienteerimise väikeriigi vajadustele ja võimalustele. [[1992]] moodustati keemiainstituut keemiateaduskonna raames tollaste kateedrite ja laboratooriumide reorganiseerimise teel, kusjuures sinna koondati keemia alusvaldkondade õpetamine. ::2002. aastal läks keemiainstituut vastloodud matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu. See instituut teeb rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist õppe-, teadus- ja arendustööd oma kompetentsi valdkondades: [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise]], [[analüütiline keemia|analüütilise]], [[orgaaniline keemia|orgaanilise]], [[bioorgaaniline keemia|bioorgaanilise]] ja [[arvutuskeemia]] ning [[biotehnoloogia]] ja [[molekulaartehnoloogia]] alal. ::2017. aastal moodustati TTÜ loodusteaduskonnas endiste keemiainstituudi, [[TTÜ geenitehnoloogia instituut|geenitehnoloogia instituudi]] ning [[TTÜ toiduainete instituut|toiduainete instituudi]] baasil [[keemia- ja biotehnoloogia instituut]]. *[[Loodusvarade Instituut]] asutati 1937 ja tegutses esimese [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ajal riigi toorainevarude kasutusvõimaluste arendamise alal. *[[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) asutati [[1938]]. aastal, kuid järjepidevat tegutsemist loetakse alates [[1946]]. aastast. ENSV TA alluvusse kuulus rida uurimisinstituute. Mitmetes instituutides oli vastavalt vajadustele rohkem või vähem ka keemiat ja arendati analüütilist aparatuuri, näiteks [[Eksperimentaalbioloogia Instituut]] (asutati 1957), Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo (asutati 1963), [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut]] (asutati 1979).<ref name="6cOwZ" />. **TA [[Keemia Instituut]] (eksisteeris 1947–2002).<ref name="sSwvZ" /> Sõjajärgses Eesti NSV-s loodi [[1947]]. aastal ENSV TA alluvuses rakenduskeemia uurimisasutusena Keemia Instituut tol ajal põhiliselt Eesti [[põlevkivi]] ümbertöötlemise, tehnoloogia ja energeetika arendamiseks. Hiljem uurimistemaatika laienes mitmetesse teistesse valdkondadesse: [[füüsikaline keemia]], [[instrumentaalanalüüs]], [[orgaaniline süntees]], [[matemaatiline modelleerimine]], [[bioorgaaniline keemia]], [[keskkonnakeemia]] jm. **TA Tehniline Katsebaas (asutati 1957).<ref name="6cOwZ" />. Selles Männikul asunud üksuses olid pilootseadmed [[karboksüülhapped|dikarboksüülhapete]], [[taimekasvustimulaator]]ite, [[lõhnaained|lõhnaainete]] ([[tsitraal]], [[iroon]] jt), [[taimekaitse]]preparaatide jm, hiljem ka biopreparaatide väikesemahuliseks eksperimentaaltootmiseks põhiliselt TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] väljatöötatud tehnoloogiate järgi. **Teadusajakiri [[Teaduste Akadeemia Toimetised]]. 1952. aastast ilmus selles keemia- ja keemiatehnoloogiaartikleid esialgu vene, hiljem inglise keeles eestikeelsete kokkuvõtetega. *[[Põlevkivikeemia]]. Eesti tähtsaim maavara, [[põlevkivi]], on olnud selleks "mootoriks", tänu millele on käivitunud keemikute ja keemiainseneride koolitus ning Eesti suuremate keemiaettevõtete teke ja areng. Eesti Põlevkivitööstus andis soojuse ja valguse Eesti majapidamistele alates [[1924]]. aastast, mida loetakse põlevkivikeemiatööstuse (õlitööstuse) alguseks. Kümne aastaga ehitati kolm tolle aja võimsamat [[põlevkiviõli]]vabrikut. Põlevkivikeemia ja -tehnoloogia alase uurimis- ja arendustöö suuremateks uurimisasutusteks kujunesid [[Tallinna Tehnikaülikool]] (TTÜ), ja nõukogude ajal loodud TA [[Keemia Instituut]] ning [[Põlevkivi Instituut]]. [[Kerogeen]]põlevkivi [[pürolüüs]]il ([[utmine|utmisel]]) saadakse põhifraktsioonidena gaas ja [[põlevkiviõli|õli]], kõrvalsaadustena [[fenoolvesi]], [[poolkoksistamine|poolkoks]] ja [[tuhk]]. Esmaste saaduste töötlemisel on saadud üle paarikümne väärtusliku saaduse. **[[Õlikivide uurimise laboratoorium]] oli esimene põlevkivi uurimisega tegelev labor 1925–1936 TÜ Keemiainstituudi ja 1936–1941 TTÜ koosseisus. **[[Põlevkivi Instituut]] (eksisteeris 1958–2009). [[1958]]. a rajati [[Kohtla-Järve]]l [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut]], millest sai Nõukogude Liidu põlevkiviuuringute (eeskätt tehnoloogia) tähtsaim keskus. **Põlevkivitöötlemise tehased: [[Kiviõli Keemiatööstus]]e OÜ, [[Viru Keemia Grupp]] AS, RAS [[Kiviter]], AS [[Narva Elektrijaamad]] (hiljem [[Eesti Energia]]) **Sillamäe tehas ([[AS Silmet]]). [[1946]] alustati [[Sillamäe]]l "Kombinaadis nr. 7" (praegune tehas Molycorp Silmet AS) põlevkivitöötlemise asemel [[diktüoneemaargilliit|diktüoneemaargilliidist]] [[uraan]][[oksiid]]i tootmist ja selle rikastamist. [[1970]] algas haruldaste metallide ja [[haruldased muldmetallid|haruldaste muldmetallide]] tootmine. Ka Eesti [[diktüoneemakilt]] kuulub põlevkivide hulka. Diktüoneemakilda lagundamise ja saadustega (võimalik mitmete haruldaste metallide tootmine) seotud uurimistöö toimus TA [[Keemia Instituut|Keemia Instituudi]] rikastamisprotsesside sektoris. **Teaduslik-tehnilist ajakirja [[Gorjutšie Slantsõ]] hakati välja andma [[1984]]. aastal, hiljem kujunes sellest rahvusvaheline ajakiri [[Oil Shale]]. **Ajakiri [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] ilmub aastast [[2004]]. *[[Keemiatööstus]]e alguseks Eestis loetakse Mayeri keemiatehase asutamist [[1876]]. Kokkuvõtlik ülevaade keemiatööstusest on EKTL kodulehel.<ref name="x9rVe" /> Lisaks on linke keemiaettevõte lehekülgedele.<ref name="Lk2f7" /> **Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele: [[tsement]], [[lubi]], [[väetised]], [[klaas]], [[paber]] ja [[tselluloos]] ning tarbekeemia tooted. **Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL, loodud [[1991]])<ref name="hlksK" /> on keemiatööstuse ettevõtteid ühendav [[mittetulundusühing]], et ühiste jõududega lahendada üleskerkinud probleeme. *[[Eesti Keemia Selts]]i (mittetulundusühing, asutatud [[1919]]) eesmärgiks on olnud keemikute koondamine ühiseks kutsealaseks tööks. Järjepidevalt on korraldatud keemiapäevi, tegeldakse [[Keemianomenklatuur|keemiaterminoloogia]] ja keemia ajaloo küsimustega. *Seoses [[Eesti]] taasiseseisvumisega tekkis mitmeid keemiauuringute ja arendustööga tegelevaid väikefirmasid (Cambrex Tallinn, AS Kevelt, MolCode jt). Tegutseb rida valdkondlikke asutusi, mille koosseisu kuuluvad hästivarustatud keemilise analüüsi ja seire laborid ([[Eesti Keskkonnauuringute Keskus]], [[Veterinaar- ja Toidulaboratoorium]], [[Eesti Kohtuekspertiisi Instituut]] jt). Pärast 2000. aastat loodi mitmeid uurimiskeskusi (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Keemilise bioloogia tippkeskus, TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus jt). ==Keemikuid== Vt [[Keemikute loend]] == Vaata ka == [[Keemia ajalugu]] (kuni 20. saj algus) ==Kirjandus== #Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskond 1936–2002. Koostaja Helvi Hödrejärv, TTÜ Kirjastus 2011, 296 lk. #Rein Jürgenson. Teekond reformikeerisest tänapäeva tehnikaülikoolini. TTÜ Kirjastus, 2011, 452 lk. #Department of Chemistry, Tallinn University of Technology. 2010. TTÜ Kirjastus, 62 lk. #Eesti Keemia Selts 1919–1999, koostanud Valdek Mikkal, Tallinn 1999, 110 lk #Paul Kogerman ja tema aeg, koostanud Aili Kogerman, Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 2004, 282 lk. #Мартинсон Х.Р. Основные тенденции развития химической науки в Советской Эстонии / АН ЭССР – Таллинн, Валгyс, 1988, 83 с. #Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1977–1986., Tartu, 1988. #Tartu Riikliku Ülikooli keemiaosakond 1947–1972., Tartu, 1972, 213 lk. #Ken Kalling, Erki Tammiksaar. Eesti Teaduste Akadeemia ajalugu. Arengud ja järeldusi. Eesti Teaduste Akadeemia, 2008, 222 lk. #Tallinna Tehnikaülikool 1918-2018, TTÜ Kirjstus, Tallinn 2018, 566 lk. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="I45aD">[http://www.chem.ttu.ee/files/yk/esiisade_keemia2.pdf Keemiatehnoloogia külades]</ref> <ref name="ARauO">{{Netiviide |url=http://www.chem.ut.ee/389737 |pealkiri=keemia ajalugu TÜ-s |vaadatud=2011-09-06 |arhiivimisaeg=2011-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110918081345/http://www.chem.ut.ee/389737 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fLopy">[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/keemia_ttys_ee Keemia TTÜ-s]</ref> <ref name="tzKZw">[http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituut]</ref> <ref name="6cOwZ">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teaduste Akadeemia. Kronoloogia |url=http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/ |vaadatud=2012-01-06 |arhiivimisaeg=2019-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190209012902/http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sSwvZ">[http://www.chem.ttu.ee/teenused/TA_KI_ee Keemia Instituudi ajalugu]</ref> <ref name="x9rVe">{{Netiviide |url=http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu |pealkiri=Keemiatööstuse ajalugu |vaadatud=2011-09-06 |arhiivimisaeg=2012-09-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120903041021/http://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lk2f7">[http://www.chem.ttu.ee/teenused/keemiatoostuse_ajalugu_ee Keemiaettevõtete linke]</ref> <ref name="hlksK">{{Netiviide |url=http://www.keemia.ee/et/kes-me-oleme |pealkiri=Eesti Keemiatööstuse Liit |vaadatud=2011-09-06 |arhiivimisaeg=2011-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110219013533/http://www.keemia.ee/et/kes-me-oleme |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Eesti ajalugu]] [[Kategooria:Teadusajalugu]] [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Eesti teadus]] saz2r9hr7qq1iptoi02s9jnjvyxurth 1 256754 7231126 7073449 2026-09-09T05:26:51Z Estopedist1 278 /* */ Vastus 7231126 wikitext text/x-wiki Siia ei tule ühtegi sisulist linki. Seda artiklit on raske leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 11:39 (EEST) : Eks ta tuleks mujale sisse kirjutada. Ise need lingid ei teki. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 21:43 (EEST) :: Ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 21:57 (EEST) ::: Tuleb rohkem syya, siis on jaksu. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 22:55 (EEST) :::: :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 22:56 (EEST) ---- Kas ei võiks liita artikliga [[Mart Laari teine valitsus]]? Mulle ei tundu praegu eraldi artikkel õigustatud. Seda enam, et suur osa Kolmikliidu tegevusest on ju nagunii valitsuskoalitsiooniga seotud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:11 (EET) : Seejuures pole oluline, et see eksisteeris juba varem. Sellest saab kirjutada "Eellugu", "Taust" vms all. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: enwiki laiendab seda ka teistele Eesti valitsustele, nt 2007-2009. Vt enwiki [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:26 (EEST) iwjdmf87y6xcrk6zkdh34e86x9k1alm 7231146 7231126 2026-09-09T07:42:56Z Neptuunium 58653 7231146 wikitext text/x-wiki Siia ei tule ühtegi sisulist linki. Seda artiklit on raske leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 11:39 (EEST) : Eks ta tuleks mujale sisse kirjutada. Ise need lingid ei teki. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 21:43 (EEST) :: Ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 21:57 (EEST) ::: Tuleb rohkem syya, siis on jaksu. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 22:55 (EEST) :::: :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 22:56 (EEST) ---- Kas ei võiks liita artikliga [[Mart Laari teine valitsus]]? Mulle ei tundu praegu eraldi artikkel õigustatud. Seda enam, et suur osa Kolmikliidu tegevusest on ju nagunii valitsuskoalitsiooniga seotud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:11 (EET) : Seejuures pole oluline, et see eksisteeris juba varem. Sellest saab kirjutada "Eellugu", "Taust" vms all. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: enwiki laiendab seda ka teistele Eesti valitsustele, nt 2007-2009. Vt enwiki [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:26 (EEST) ::: Hyva, võib teha ka täpsustuslehe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:42 (EEST) 4ijteyz1prblanr1gxzhipv7oth4r47 0 261165 7231026 7124076 2026-09-08T19:24:39Z NOSSER 8097 7231026 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Tallinna tänavast; Kabli tänava kohta vaata artiklit [[Mustamäe tee (Kabli)]], Laiuse tänava kohta [[Mustamäe tee (Laiuse)]].}} {{teekaart}} [[Pilt:Laki_I_kvartal_(Kadaka,_Tallinn)_04.jpg‎|pisi|Mustamäe tee äärsed üheksakorruselised kortermajad]] [[Pilt:Kadaka_aiandi_endine_peahoone_(Tallinn).jpg‎|pisi|Kadaka aiandi endine peahoone, Mustamäe tee 58. Paremal looduskaitsealune objekt arukase kultivar (leinavorm)]] [[Pilt:Tallinn_löwenruh_park_lõvikuju.jpg|pisi|Lõvikuju Löwenruh' pargis]] '''Mustamäe tee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] ja [[Mustamäe linnaosa]]s. See kulgeb läbi [[Lilleküla]], [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]], [[Sääse]] ja [[Mustamäe]] [[asum]]i. Mustamäe tee algab [[Paldiski maantee]] ja [[Endla tänav]]a ristmikul. See ristub järgmiste tänavatega: [[Mineraali tänav|Mineraali]] (vasakult), [[Mehaanika tänav|Mehaanika]] (vasakult), [[Välja tänav (Tallinn)|Välja]] (vasakult), [[Sõstra tänav|Sõstra]] (vasakult), [[Kirsi tänav (Tallinn)|Kirsi]] (vasakult), [[Marja tänav (Tallinn)|Marja]] (paremalt), [[Kuldnoka tänav (Tallinn)|Kuldnoka]] (vasakult), [[Liimi tänav|Liimi]] (paremalt), [[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu]] (vasakult), [[Forelli tänav|Forelli]] (paremalt), [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] (vasakult), [[Kadaka tee]] (paremalt), [[Vesipapi tänav|Vesipapi]] (vasakult), [[Tildri tänav|Tildri]] (vasakult), [[Aiandi tänav (Tallinn)|Aiandi]] (paremalt), [[Sääse tänav|Sääse]] (vasakult), [[Karjavälja tänav|Karjavälja]] (paremalt), [[A. H. Tammsaare tee]] (risti), [[Eduard Vilde tee]] (risti). Mustamäe tee lõpeb [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]a ristmikul. Mustamäe tee on ligi 3,5 kilomeetri pikkune. == Ajalugu == Tee rajati arvatavasti [[17. sajand]]i keskel. [[18. sajand]]i lõpus kerkisid sinna mitmed [[suvemõis]]ad: [[Blankenthali suvemõis|Blankenthali]], [[Charlottenthali suvemõis|Charlottenthali]] (Mustamäe tee 20 / [[Liimi tänav]] 1 kohal), [[Wittenhofi suvemõis|Wittenhofi]] ja [[Löwenruh' suvemõis]]<ref name="Tallinn entsüklopeedia">Tallinn : entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004, lk 354</ref>. [[Eesti NSV]] ajal rajati Mustamäe tee algusse hulk tööstushooneid: [[Talleks]], Tallinna Autovedude filiaal nr 7, spetsialiseeritud autobaas, aiandussohvoos, [[Kommunaar]], [[Ilmarine AS|Ilmarine]].<ref>Tallinn: lühientsüklopeedia / [toimetuskolleegium: V. Valt... jt.]. Tallinn: Valgus, 1979. lk. 245</ref> == Tänava nimi == Algselt kandis tänav nime Haabersti (või Habersti); [[vene keel|vene]] ''Габерская ул.'' ([[1916]]); [[saksa keel|saksa]] ''Haberscher Weg'', ''Hawersche Straße''. Kasutati ka nime ''Uus-Kadaka tee'' ([[1923]]) ja saksakeelset ''Löwenruhsche Straße''<ref name="Eesti kohanimed">[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005712&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed]</ref>. Tänava tänapäevane nimi võeti kasutusele [[1937]]. aastal<ref name="Eesti kohanimed"/>. ==Haljastus== Mustamäe tee keskosa äärde jääb [[Löwenruh' park]] ja lõppu [[Männipark]]. [[Laki I kvartal]]is Mustamäe tee 60 parkla lähistel (Mustamäe tee 58 ees) Aiandi trollipeatuse juures asub [[Arukask|arukase]] kultivar (leinavorm, ''Betula pendula Youngii''), mis on looduskaitseobjekt alates 28. maist 1993. Selle puu kaitsevööndi ulatus on 30 meetrit.<ref>Tallinn: Nõmme, Mustamäe / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut; koostaja H. Kink; toimetaja A. Raukas. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997. lk. 16–18, 20</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140726032939/http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Mustamae_kaitsealused_loodusobjektid.pdf Maastikuline liigendus – Mustamäe nõlv ja luitestik.] Mustamäe linnaosa üldplaneeringu materjalid. Loodus // E-Konsult AnL 26. august 2002</ref> == Hoonestus Mustamäe tee ääres == [[File:Tallinn Kristiine 2019.jpg|pisi|[[Telia Maja]], Mustamäe tee 3 ja Mustamäe tee 3a]] [[File:2022 Tallinn Mustamäe tee.jpg|pisi|]] * Mustamäe tee 2 ja 4, [[Blankenthali suvemõis]]<ref name="Alo Särg">Alo Särg. [http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=2664 Suvemõisad keset pealinna liiklust.] KesKus, 11/2010</ref> *Mustamäe tee 3, [[Telia Eesti]], [[WOHO kvartal]] *Mustamäe tee 3a, [[Pipedrive]], [[WOHO kvartal]] *Mustamäe tee 4, Eesti [[Talleks]] *Mustamäe tee 5, Uuskasutuskeskus *Mustamäe tee 12, [[EKS Kaubamaja]], [[Maxima]] X *Mustamäe tee 16, [[Marienthali Keskus]], Linna tervisekeskus *Mustamäe tee 17, restoran BlissTray ja konverentsikeskus *Mustamäe tee 18, [[Lidl]] *Mustamäe tee 20<ref name="Alo Särg"/>, [[Charlottenthali suvemõis]] (ka ''Eggersi mõis'', ''Natalienhof'') *Mustamäe tee 22, [[Neste]] A24 automaattankla, Elke Mustamäe *Mustamäe tee 31, restoran Kamikadze *Mustamäe tee 33, [[Keskkonnaagentuur]] ja [[Riigi Ilmateenistus|Eesti Riigi Ilmateenistus]] *Mustamäe tee 39, [[Neste]] Marja A24 automaattankla, Monster Pizza *Mustamäe tee 41, [[OG Elektra AS|Grossi Toidukaubad]] (Marja) *Mustamäe tee 45, Marja Keskus ([[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kauplus [[Marja (kauplus)|Marja]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> Mustamäe tee 43) *Mustamäe tee 46, Maja *Mustamäe tee 46b, [[Alexela Oil]]i automaattankla *Mustamäe tee 49, Weis Resto *Mustamäe tee 51, [[Maa-amet]]i Harju ja Tallinna katastribüroo * Mustamäe tee 59<ref name="Alo Särg" />, [[Löwenruh' suvemõis]] *Mustamäe tee 59, [[Kullo|Tallinna Huvikeskus Kullo]] (endine ''Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee'', [[1976]]) *Mustamäe tee 59a, restoran Löwenruh *Mustamäe tee 90a, [[Hesburger]] *Mustamäe tee 116, trahter Hutorok (asub endise postkontor-teenustöökoja hoones) *Mustamäe tee 134, Kuke Hambaravi (endine passilaud, eramaja tüüp) *Mustamäe tee 185a, kortermaja, kus asus Mati Undi ja Kersti Kreismanni ühine kodu ja salong (seal on kirjutatud Mati Undi Mustamäe eluolu kajastav romaan "Sügisball") *Mustamäe tee 187, [[Tallinna Lehola Lasteaed]], [[Lehola Keskkonnahariduskeskus]] == Viited == {{Viited}} {{commonskat|Mustamäe tee}} == Kaardid == * [http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-2179.htm Christinenthäler Wiesen, Springthal. Die Höfchen Dunten, Löwenruh, Marienthal, Blankenthal und Wittenhof.] Dateering: 1880–1882. * [http://www.tarkvarastuudio.ee/tallinn_linnaarhiiv/149-5-1306.htm Teedeministri poolt 6. augustil 1932. aastal kinnitatud Tallinna linna plaan.] Dateering: 21. oktoober 1931. {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Kadaka asumi tänavad}} {{Mustamäe asumi tänavad}} {{Sääse asumi tänavad}} {{JÄRJESTA:Mustamäe tee}} [[Kategooria:Mustamäe linnaosa tänavad]] [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 6vsgs9n2ez4g9sjfcxch7ifjyo27emi 0 263976 7231115 6521832 2026-09-09T04:03:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231115 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karikas 2011]] | hooaeg = 2010/11 | meeskondi = 96 | võitja = [[Tallinna FC Flora]]<br>(5. tiitel) | ülendati = | kukkus välja = | turniir1 = | turniir1 kvalifitseerunud = | turniir2 = | turniir2 kvalifitseerunud = | turniir3 = | turniir3 kvalifitseerunud = | mänge = 91 | väravaid = 428 | parim väravakütt = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Alexander Nikulin]]<br><small>(10 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]] 14:0 [[FC Otepää II|Otepää II]]<br> <small>(20. juuli 2010)</small> | suurim võit võõrsil = [[FC Absoluut|Absoluut]] 1:16 [[Raasiku FC Joker|Joker]] <small>(20. juuli 2010)</small> | väravaterohkeim mäng = [[FC Absoluut|Absoluut]] 1:16 [[Raasiku FC Joker|Joker]] <small>(20. juuli 2010)</small> | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2009/2010. aasta karikavõistlused|2009/10]] | järgmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2011/2012. aasta karikavõistlused|2011/12]] }} '''Eesti jalgpalli 2010/2011. aasta karikavõistlused''' võitis [[Tallinna FC Flora]]. ==1/64-finaalid== Loosimine toimus 2. juunil 2010.<ref>https://web.archive.org/web/20160915034048/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1523 Jalgpalli karikavõistlustel rekordarv osalejaid</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>29. juuni 2010</small> {{OneLegResult|[[Eesti Koondis]] (4)||0 : 7|(1) '''[[JK Sillamäe Kalev]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. juuli 2010</small> {{OneLegResult|[[Tallinna JK Legion II]] (4)||1 : 3|(4) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. juuli 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Narva JK Trans]]''' (1)||+ : -<sup>[[#notes1|1]]</sup>|(4) [[Saaremaa JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Elva]] (3)||0 : 3|(1) '''[[Kohtla-Järve FC Lootus]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (1)||14 : 0|(5) [[FC Otepää II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Absoluut]] (5)||1 : 16|(3) '''[[Raasiku FC Joker]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Tarvastu]]''' (3)||3 : 2|(4) [[FC Kose]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Keila JK]] (4)||2 : 5|(4) '''[[Tallinna JK Kotkad]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Navi Vutiselts]] (5)||0 : 1|(4) '''[[Rapla JK Atli]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[JK Kaitseliit Kalev]]''' (3)||7 : 0|(3) [[FC Velldoris]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Tartu Löök]]''' (5)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(6:5 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) [[FC Elva II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Kernu Kadakas]] (4)||2 : 3|(4) '''[[Saaremaa JK aameraaS]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>21. juuli 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Lasnamäe FC Ajax]]''' (2)||3 : 0|(5) [[Tartu JK Welco Elekter]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Haiba]] (4)||0 : 5|(2) '''[[Valga FC Warrior]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Rakvere FC Flora]]''' (2)||9 : 0|(4) [[Kohila JK Püsivus]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna JK Legion]]''' (2)||5 : 1|(3) [[Sörve JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Suure-Jaani Rolling Doors]] (5)||0 : 5|(4) '''[[FC Otepää]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Kuusalu JK Rada]]''' (4)||8 : 0|(5) [[Tartu Quattromed]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Lelle]] (5)||0 : 2|(4) '''[[Jõgeva SK Noorus-96]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Paide Kumake]]''' (4)||3 : 1|(5) [[Pärnu FC Metropool]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Toompea 1994]] (5)||4 : 4 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(4:5 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(5) '''[[Kristiine JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna JK Piraaja]] (4)||0 : 1|(4) '''[[Kohtla-Järve FC Lootus II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Nõmme JK Kalju III]] (5)||0 : 2|(2) '''[[Tallinna FC Flora II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Saue JK Laagri]]''' (4)||4 : 0|(5) [[Tallinna FC Soccernet]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>22. juuli 2010</small> {{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (3)||2 : 1|(2) [[Jõhvi JK Orbiit]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>25. juuli 2010</small> {{OneLegResult|[[Tallinna JK Visadus]] (5)||0 : 6|(4) '''[[JK Sillamäe Kalev II]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. juuli 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Valga FC Warrior II]]''' (4)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(4:3 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(3) [[Tartu SK 10 Premium]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Keskerakonna JK]] (4)||2 : 4|(4) '''[[Tallinna FC Olympic]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. juuli 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Atletik]]''' (3)||12 : 1|(5) [[Tallinna FC Reaal]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>31. juuli 2010</small> {{OneLegResult|[[JK Loo]] (5)||0 : 2|(5) '''[[JK Rannamõisa]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Eston Villa]] (5)||0 : 2|(5) '''[[Tartu SK 10 Premium II]]'''|winner=2}} |} ; *{{ankur|notes1}}<sup>1</sup> [[Saaremaa JK]] loobus. ===Vabapääsmed=== Otse teise vooru pääsesid võistkonnad kes jäid välja loosimata: * '''[[Meistriliiga]]''' (1): [[Tallinna FC Flora]], [[Tartu JK Tammeka]], [[FC Kuressaare]], [[Tallinna FC Levadia]], [[Nõmme JK Kalju]], [[Paide Linnameeskond]] * '''[[Esiliiga]]''' (2): [[Kiviõli Tamme Auto]], [[JK Tallinna Kalev]] * '''[[II liiga]]''' (3): [[Tartu FC HaServ]], [[Tallinna FC Ararat TTÜ]], [[Nõmme JK Kalju II]], [[Võru JK]], [[Tabasalu Palliklubi]], [[Tartu JK Tammeka II]], [[HÜJK Emmaste]], [[Kohtla-Järve JK Alko]], [[Tallinna FC Puuma]], [[Türi Ganvix JK]], [[FC Toompea]] (loobus) * '''[[III liiga]]''' (4): [[FCF Järva-Jaani SK]], [[Põlva FC Lootos]], [[FC A&A Kinnisvara]], [[Saku JK]], [[JK Tallinna Kalev III]], [[JK Luunja]] * '''[[IV liiga]]''' (5): [[Viimsi FC Igiliikur]], [[Tallinna FC Twister]], [[Saue JK]], [[Tallinna JK Suema Cargobus]], [[SK Tääksi]], [[Väimela FC Aspen]], [[Tallinna JK Jalgpallihaigla]], [[Rakvere FC Flora II]] ==1/32-finaalid== Loosimine toimus 2. juulil 2010.<ref>http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1668 Karikavõistluste loos viis kokku 1/32-finaalis kokku Paide ja Viljandi</ref> {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>3. august 2010</small> {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||6 : 0|(4) [[Rapla JK Atli]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Paide Linnameeskond]] (1)||0 : 1|(1) '''[[Viljandi JK Tulevik]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tabasalu Palliklubi]] (3)||2 : 3|(3) '''[[Tartu FC HaServ]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[SK Tääksi]]''' (5)||4 : 3|(3) [[JK Kaitseliit Kalev]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. august 2010</small> {{OneLegResult|[[JK Tartu Löök]] (5)||2 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(4) '''[[FC A&A Kinnisvara]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Väimela FC Aspen]] (5)||0 : 8|(5) '''[[Viimsi FC Igiliikur]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Saue JK]] (5)||3 : 10|(4) '''[[FC Otepää]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[FC Kiiu]] (5)||0 : 9|(3) '''[[HÜJK Emmaste]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna JK Kotkad]] (4)||0 : 1|(4) '''[[JK Luunja]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Saaremaa JK aameraaS]] (4)||2 : 6|(1) '''[[Nõmme JK Kalju]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Paide Kumake]] (4)||0 : 5|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Raasiku FC Joker]]''' (3)||2 : 0|(4) [[Kohtla-Järve FC Lootus II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Jõgeva SK Noorus-96]] (4)||0 : 3|(1) '''[[FC Kuressaare]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev]]''' (2)||1 : 0 ([[Lisaaeg|la]])|(1) [[Tallinna FC Levadia]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Flora II]] (2)||1 : 3|(4) '''[[JK Sillamäe Kalev II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Saue JK Laagri]]''' (4)||3 : 0|(2) [[Tallinna JK Legion]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Tallinna JK Jalgpallihaigla]] (5)||1 : 7|(3) '''[[Kohtla-Järve JK Alko]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Rakvere FC Flora II]]''' (5)||8 : 0|(5) [[Tallinna JK Suema Cargobus]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Twister]] (5)||1 : 2|(3) '''[[Tartu JK Tammeka II]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>10. august 2010</small> {{OneLegResult|[[JK Tallinna Kalev III]] (4)||0 : 7|(1) '''[[Narva JK Trans]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Ararat TTÜ]]''' (3)||1 : 0|(1) [[Kohtla-Järve FC Lootus]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Olympic]] (4)||1 : 8|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>12. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Kuusalu JK Rada]] (4)||3 : 6|(4) '''[[Põlva FC Lootos]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Lasnamäe FC Ajax]]''' (2)||9 : 0|(4) [[FCF Järva-Jaani SK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Saku JK]] (4)||1 : 3|(4) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>18. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Valga FC Warrior]] (2)||0 : 1|(3) '''[[Tallinna FC Atletik]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (3)||4 : 0|(4) [[Valga FC Warrior II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Rannamõisa]] (5)||0 : 4|(3) '''[[FC Tarvastu]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>19. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Tartu SK 10 Premium II]] (5)||0 : 4|(3) '''[[Türi Ganvix JK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>25. august 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Nõmme JK Kalju II]]''' (3)||3 : 0|(5) [[Kristiine JK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. august 2010</small> {{OneLegResult|[[Võru JK]] (3)||- : 4<sup>[[#notes2|2]]</sup>|(2) '''[[Rakvere FC Flora]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. september 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Kiviõli Tamme Auto]]''' (2)||3 : 2|(3) [[Tallinna FC Puuma]]|winner=1}} |} ; *{{ankur|notes2}}<sup>2</sup>Mängu tulemus tühistati, kuna [[Võru JK]] kasutas keelatud mängijat. ==1/16-finaalid== Loosimine toimus 19. augustil 2010.<ref>http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1752 Karikavõistluste 1/16-finaalis kohtuvad Nõmme Kalju ja Narva Trans</ref> {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>31. august 2010</small> {{OneLegResult|[[FC Kuressaare]] (1)||1 : 5|(1) '''[[JK Sillamäe Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||5 : 0|(5) [[Rakvere FC Flora II]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Kohtla-Järve JK Alko]]''' (3)||2 : 1|(3) [[Tallinna FC Ararat TTÜ]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. september 2010</small> {{OneLegResult|[[FC Otepää]] (4)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(2:3 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) '''[[Põlva FC Lootos]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. september 2010</small> {{OneLegResult|[[Nõmme JK Kalju]] (1)||0 : 1|(1) '''[[Narva JK Trans]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. september 2010</small> {{OneLegResult|[[EMÜ SK]] (4)||0 : 2|(2) '''[[Lasnamäe FC Ajax]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev]]''' (2)||2 : 0|(4) [[JK Luunja]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Viimsi FC Igiliikur]] (5)||1 : 2|(3) '''[[FC Nõmme United]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka II]]''' (3)||4 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(3) [[FC Tarvastu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>15. september 2010</small> {{OneLegResult|[[SK Tääksi]] (5)||1 : 5|(3) '''[[Raasiku FC Joker]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>21. september 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||4 : 0|(3) [[Tallinna FC Atletik]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>22. september 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Türi Ganvix JK]]''' (3)||+ : -<sup>[[#notes3|3]]</sup>|(4) [[FC A&A Kinnisvara]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev II]]''' (4)||3 : 0|(2) [[Rakvere FC Flora]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>29. september 2010</small> {{OneLegResult|[[Nõmme JK Kalju II]] (3)||0 : 4|(3) '''[[HÜJK Emmaste]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Saue JK Laagri]] (4)||2 : 3|(2) '''[[Kiviõli Tamme Auto]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu FC HaServ]]''' (3)||1 : 0|(1) [[Viljandi JK Tulevik]]|winner=1}} |} ; *{{ankur|notes3}}<sup>3</sup>[[FC A&A Kinnisvara]] loobus. ==1/8-finaalid== {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|[[Tartu JK Tammeka]] (1)||0 : 1|(1) '''[[Narva JK Trans]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>6. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev]]''' (2)||2 : 1|(3) [[Tartu JK Tammeka II]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||4 : 1|(4) [[Põlva FC Lootos]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Raasiku FC Joker]]''' (3)||3 : 0|(4) [[JK Sillamäe Kalev II]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>14. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|'''[[HÜJK Emmaste]]''' (3)||4 : 0|(3) [[Kohtla-Järve JK Alko]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||12 : 1|(2) [[Kiviõli Tamme Auto]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. oktoober 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu FC HaServ]]''' (3)||1 : 0|(3) [[Türi Ganvix JK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>13. november 2010</small> {{OneLegResult|'''[[Lasnamäe FC Ajax]]''' (2)||4 : 1|(3) [[FC Nõmme United]]|winner=1}} |} ==Veerandfinaalid== Loosimine toimus 3. märtsil 2011.<ref>http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2198 Selgunud on karikavõistluste veerandfinaalide mänguajad</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2011 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Tartu HaServ]] | tulemus = 0 : 4 | la = jah | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=37789&b=KV&year=2011 Protokoll] | meeskond2 = [[Lasnamäe FC Ajax]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|91}} [[Aleks Mones|Mones]]<br>{{värav|106}} [[Sergei Tasso|Tasso]]<br>{{värav|108}} [[Yaroslav Dmitriev|Dmitriev]]<br>{{värav|119}} [[Aleksandr Starodub|Starodub]] | staadion = [[Tartu Annelinna kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 110 | kohtunik = Urmo Visnapuu }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2011 | aeg = | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora]] | tulemus = + : - | protokoll = | meeskond2 = [[Raasiku FC Joker]] | väravad1 = | väravad2 = | staadion = | asukoht = | pealtvaatajaid = | kohtunik = }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 13. aprill 2011 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[HÜJK Emmaste]] | tulemus = 0 : 1 | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=37794&b=KV&year=2011 Protokoll] | meeskond2 = [[JK Sillamäe Kalev]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|20}} [[Alexander Nikulin|Nikulin]] | staadion = [[Sportland Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 40 | kohtunik = Boriss Šipunov }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 13. aprill 2011 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Narva JK Trans]] | tulemus = 1 : 0 | la = jah | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=37795&b=KV&year=2011 Protokoll] | meeskond2 = [[JK Tallinna Kalev]] | väravad1 = [[Aleksandrs Cekulajevs|Cekulajevs]] {{värav|109}} | väravad2 = | staadion = [[Ahtme Gümnaasiumi kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Kohtla-Järve]] | pealtvaatajaid = 50 | kohtunik = Toomas Nõmmiste }} ==Poolfinaalid== Loosimine toimus 14. aprillil 2011.<ref>http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2367 Loositi karikavõistluste poolfinaalide paarid</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 26. aprill 2011 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora]] | tulemus = 6 : 0 | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=37789&b=KV&year=2011 Protokoll] | meeskond2 = [[Lasnamäe FC Ajax]] | väravad1 = [[Rauno Alliku|Alliku]] {{värav|7}}<br>[[Hannes Anier|Anier]] {{värav|54||85}}<br>[[Sergei Mošnikov|Mošnikov]] {{värav|69}}<br>[[Zakaria Beglarishvili|Beglarishvili]] {{värav|77}}<br>[[Markus Jürgenson|Jürgenson]] {{värav|81}}<br> | väravad2 = | staadion = [[A. Le Coq Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 195 | kohtunik = Eiko Saar }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 26. aprill 2011 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | tulemus = 1 : 1 | la = jah | protokoll = [http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=37997&b=KV&year=2011 Protokoll] | meeskond2 = [[Narva JK Trans]] | väravad1 = [[Aleksandr Tarassenkov|Tarassenkov]] {{värav|61}} | väravad2 = {{värav|57}} [[Aleksandrs Cekulajevs|Cekulajevs]] | staadion = [[Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Sillamäe]] | pealtvaatajaid = 320 | kohtunik = Kristo Tohver |penaltid1= {{Lihtne loend | * [[Maksim Paponov|Paponov]] {{penmööda}} }} |penaltitulemus= 16:17 |penaltid2= {{Lihtne loend | * {{penvärav}} [[Stanislav Kitto|Kitto]] }} }} ==Finaal== {{ankur|Narva JK Trans v Tallinna FC Flora}}{{Jalgpallimatš |kuupäev=10. mai 2011 |aeg=19:45 |meeskond1=[[Narva JK Trans]] |tulemus=0 : 2 |Protokoll= [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=38292&b=KV&year=2011 Protokoll] |meeskond2=[[Tallinna FC Flora]] |väravad1= |väravad2={{Värav|48}} [[Markus Jürgenson|Jürgenson]]<br>{{Värav|78}} [[Alo Dupikov|Dupikov]] |staadion=[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid=390 |kohtunik= [[Hannes Kaasik]] }} {| style="width:92%" |- |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi= 000080 | kere = 000080 | paremkäsi = 000080 | püksid = 000080 | sokid = 000080 | nimi = Narva JK Trans }} |{{Riietus | muster_la = _green_shoulders | muster_b = _greenstripes | muster_ra = _green_shoulders | muster_sh = | vasakkäsi = 228B22 | paremkäsi = 228B22 | püksid = | sokid = 228B22 | nimi = Tallinna FC Flora }} |} {| style="width:100%" |- |valign="top" width="40%"| {| style="font-size:90%" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''1'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitry Vyalchinov]] |- |KA||'''14'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Erik Grigorjev]] |- |KA||'''2'''||{{riigi ikoon|Leedu}} [[Tomas Rimas]] |- |KA||'''15'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stanislav Kitto]] ([[Kapten (jalgpall)|K]])|| || {{vahvälja|14}} |- |PK||'''5'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Kazakov]] |- |KA||'''10'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Abramenko]] |- |PK||'''21'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Maxim Bazyukin]] |- |PK||'''12'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Viktor Plotnikov]] || || {{vahvälja|77}} |- |KA||'''16'''||{{riigi ikoon|Leedu}} [[Dmitrij Šiškin]] |- |RÜ||'''9'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] || || {{vahvälja|85}} |- |RÜ||'''8'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Cekulajevs]] || {{kol|71}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''33'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Smelkov]] |- |PK||'''7'''||{{riigi ikoon|Leedu}} [[Marius Bezykornovas]] || || {{vahsisse|14}} |- |PK||'''22'''||{{riigi ikoon|Leedu}} [[Ernestas Biskys]] || || {{vahsisse|85}} |- |RÜ||'''19'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Anton Epikhin]] || || {{vahsisse|77}} |- |KA||'''13'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Fjodorov]] |- |KA||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Ovsjannikov]] |- |KA||'''20'''||{{riigi ikoon|Leedu}} [[Donatas Strockis]] |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Valgevene}} [[Yuri Svirkov]] |} |valign="top"| |valign="top" width="50%"| {| style="font-size:90%;margin:auto" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV||'''12'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Meerits]] |- |KA||'''19'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] |- |KA||'''24'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Palatu]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''4'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Jahhimovitš]] || {{kol|54}} |- |KA||'''16'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Jürgenson]] |- |PK||'''41'''||{{Riigi ikoon|Soome}} [[Valeri Minkenen]] |- |PK||'''25'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]] |- |KA||'''5'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Peitre]] || || {{vahvälja|64}} |- |RÜ||'''9'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] || || {{vahvälja|81}} |- |RÜ||'''20'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alo Dupikov]] |- |PK||'''11'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Luts]] |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''1'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Stanislav Prins]] |- |KA||'''22'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikita Baranov]] |- |PK||'''10'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Mošnikov]] || || {{vahsisse|64}} |- |PK||'''49'''||{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarishvili]] |- |RÜ||'''8'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Hannes Anier]] || {{kol|89}} || {{vahsisse|81}} |- |PK||'''30'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eron Krillo]] |- |RÜ||'''14'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]] |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]] |} |} {| width=100% style="font-size: 90%" | width=50% valign=top| '''Mängu ametnikud''' *Abikohtunikud: Neeme Neemlaid, Silver Kõiv *4. kohtunik: Jaan Roos *Inspektor: Uno Tutk *Kohtunike vaatleja: Uno Tutk | width=50% valign=top| '''Mängu reeglid''' *90 minutit. *30 minutit (2x15 min) lisaaega kui vaja. *Penaltiseeria kui seis endiselt viigis. *Seitse mängijat vahetustepingil. *Maksimaalselt kolm vahetust. |} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="1"|1 |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Alexander Nikulin]] |align="left"|[[JK Sillamäe Kalev]] |rowspan="1"|'''10''' |- |rowspan="1"|2 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Alve]] |align="left"|[[Põlva FC Lootos]] |rowspan="1"|'''7''' |- |rowspan="5"|3 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Carl Sõlg]] |align="left"|[[Saue JK Laagri]] |rowspan="5"|'''5''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Kröönström]] |align="left"|[[Kuusalu JK Rada]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Akimov]] |align="left"|[[Rakvere FC Flora]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Tasso]] |align="left"|[[Lasnamäe FC Ajax]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vaiko Eggert]] |align="left"|[[Raasiku FC Joker]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/statistics.php?b=KV&year=2011 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} == Viited == {{viited}} {{Eesti jalgpallikarika hooajad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalli karikavõistlused]] [[Kategooria:2010. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] rgppn8w6ggwpodcj2xn09pz2k35iu09 0 267067 7231084 6332126 2026-09-08T22:04:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231084 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Dzintar Klavan | pilt = | täisnimi = Dzintar Klavan | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1961|06|18}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = lõpetanud | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 1993–1995| koondisemänge1 = 19| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] <ref name="ejl" /> | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Dzintar Klavan''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1961]] [[Viljandi]]s) on endine [[Eesti]] [[jalgpallur]]. ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] on Klavan pidanud 19 kohtumist. Debüüdi tegi ta [[21. veebruar]]il [[1993]] [[Balti turniir 1993|Balti turniir]]il mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu 32-aastaselt. ==Isiklikku== Tema poeg on jalgpallur [[Ragnar Klavan]].<ref>http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/dzintar-klavan-uleminekuprotsessist-vahepeal-laks-ikka-paris-arevaks?id=75119339</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. november 2012|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|id=Dzintar_Klavan}} {{JÄRJESTA:Klavan, Dzintar}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] m2i1xo1jvk7nhe08og2smvf0yb3vmd2 0 268868 7230879 7230619 2026-09-08T15:10:47Z Kopo25 5046 Lingid juurde 7230879 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} '''Eesti Miss Estonia''' oli iga-aastane [[Eesti]]s korraldatav [[iludusvõistlus]]. Esimesed võistlused korraldas 1923. ja 1925. aastal [[Estonia-Film]]. Seejärel oli 1929–1932 võistluse korraldaja [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 1931. aasta valimistel osalesid [[Metro-Goldwyn-Mayer]]i esindajad, kes lubasid võitja viia otse [[Hollywood]]i [[Greta Garbo]] ja [[Ramon Navarro]] kõrvale. Pärast tuli välja, et tegemist on tavaliste aferistidega, kes tahtsid tasuta pääseda kroonimisballile.<ref>"Eesti naisele tehakse häbi". [[Rahvaleht]] nr 10, 24. jaanuar 1931. Lk 1</ref> 11. märtsil 1931 otsustas [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliidu]] juhatus üksmeelselt, et liit peab täiesti eitavalt suhtuma selletaolistesse iludusvõistlustesse, mis demoraliseerivalt mõjutavad naise hinge ja kasvatuslikult halba mõju avaldavad noorsoole.<ref>"Kindel seisukoht "missitamise" vastu". [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed]] nr 18, 12. märts 1931. Lk 3</ref> 1933. aastast võistluse korraldamine katkes. Alles [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude aja]] lõpus hakati võistlust uuesti korraldama. Aastatel 1988–2009 toimus võistlus igal aastal, 2010. aastal võistlust ei korraldatud ning aastatel 2011–2013 toimus see taas igal aastal. Pärast 2013. aastat katkes senise korraldusega Eesti Miss Estonia konkursi järjepidevus. Ajaloolise Eesti Miss Estonia konkursi finalistidel oli võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel [[Miss World]]il, [[Miss Universe]]'il, [[Miss Europe]]'il ja [[Miss Baltic Sea]]'l. Alates 2021. aastast hakati Eestis taas korraldama [[Miss World]]i Eesti rahvuslikku konkurssi nimega '''Miss World Estonia'''. Eesti missinduse taastamise ja arendamisega tegelesid organisatsioon Nordic Beauty Pageantry ja selle asutaja [[Leo-Sergei Täht]] koostöös Viking Beauty Secretsiga, mille asutas endine miss [[Eha Urbsalu]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Sajand, hooaja kaupa jutustatud |url=https://missworldestonia.com/history |väljaanne=Miss World Estonia |vaadatud=7. september 2026 }}</ref>. Miss World Estoniaks 2021. aastal krooniti [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] psühholoogiatudeng [[Karolin Kippasto]], kes esindas Eestit Miss Worldi rahvusvahelisel finaalil [[Puerto Rico|Puerto Ricos]]. 2024. aastal uut Miss World Estonia tiitlivõitjat ei selgitatud<ref name=":0" />. 2025. aastal krooniti Miss World Estoniaks [[Mari-Ann Rõuk]]. Hiljem võeti temalt tiitel tagasi ning Miss World Estonia 2025 tiitlikandjaks kinnitati algselt esimese printsessina lõpetanud [[Henel Vare]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.missworld.com/news/mari-ann-r%C3%B5uk-crowned-miss-world-estonia-2025 |pealkiri=Mari-Ann Rõuk Crowned Miss World Estonia 2025 |väljaanne=Miss World |kuupäev=15. august 2025 |vaadatud=7. september 2026 }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.missworld.com/news/henel-vare-confirmed-as-miss-world-estonia-2025 |pealkiri=Henel Vare Confirmed as Miss World Estonia 2025 |väljaanne=Miss World |kuupäev=16. veebruar 2026 |vaadatud=7. september 2026 }}</ref> ==Võitjad== [[Fail:«Miss Estonia 88» (134) Heli Mets.jpg|pisi|Miss Estonia 88, [[Heli Mets]]<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]] [[File:Erika Bauer ja Kalle Müller (1991).jpg|pisi|Miss Estonia 91, [[Erika Bauer]] ja [[Kalle Müller]]<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]] {| class="wikitable" |+ |- ! Aasta || Miss Estonia |- | 1923 || [[Sinaida Tamm]] |- | 1924 || ''ei toimunud'' |- | 1925 || [[Antonie Bergmann]] |- | 1926–28 || ''ei toimunud'' |- | 1929 || [[Meeta Kelgo]] |- | 1930 || [[Amalie Smager]] |- | 1931 || [[Lilly Silberg]] |- | 1932 || [[Nadežda Peedi-Hoffmann]] |- | 1933–87 || ''ei toimunud'' |- | 1988 || [[Heli Kraft|Heli Mets]] |- | 1989 || [[Cathy Tullkvist|Cathy Korju]] |- | 1990 || [[Liis Tappo-Treial|Liis Tappo]] |- | 1991 || [[Erika Bauer]] |- | 1992 || [[Ruth Merila]] |- | 1993 || [[Lilia Kristianson|Lilia Üksvärav]] |- | 1994 || [[Eva-Maria Laan]] |- | 1995 || [[Enel Eha]] |- | 1996 || [[Helen Mahmastol]] |- | 1997 || [[Kristiina Heinmets-Aigro|Kristiina Heinmets]] |- | 1998 || [[Kadri Väljaots Uwaydah|Kadri Väljaots]] |- | 1999 || [[Triin Tennokese|Triin Rannat]] |- | 2000 || [[Evelyn Mikomägi]] |- | 2001 || [[Inna Roos]] |- | 2002 || [[Jana Tafenau]] |- | 2003 || [[Maili Nõmm]] |- | 2004 || [[Sirle Kalma]] |- | 2005 || [[Jana Kuvaitseva]] |- | 2006 || [[Kirke Klemmer]] |- | 2007 || [[Viktoria Azovskaja]] |- | 2008 || [[Kadri Nõgu]] |- | 2009 || [[Diana Arno]] |- | 2010 || ''ei toimunud'' |- | 2011 || [[Madli Vilsar]] |- | 2012 || [[Kätlin Valdmets]] |- | 2013 || [[Kristina Karjalainen]] |- | colspan="2" | '''Miss World Estonia''' |- | 2021 || [[Karolin Kippasto]] |- | 2022 || [[Adriana Mass]] |- | 2023 || [[Eliise Randmaa]] |- | 2024 || ''uut tiitlit ei antud'' |- | 2025 || [[Mari-Ann Rõuk]] |- | 2026 || [[Eliisa-Adele Toode]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miss World Estonia 2026 Eliisa-Adele Toode: mul olid võiduhetkel pisarad silmis |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120599794/miss-world-estonia-2026-eliisa-adele-toode-mul-olid-voiduhetkel-pisarad-silmis |vaadatud=27. juuli 2026 |väljaanne=Delfi }}</ref> |} ==Vaata ka== *[[Miss Universum]] *[[Miss Grand International]] *[[Miss Baltic Sea]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Blameeritud iludused". [[Rahvaleht]] nr 9, 22. jaanuar 1931. Lk 4 ==Välislingid== *[http://www.missestonia.ee Eesti Miss Estonia ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Iludusvõistlused]] [[Kategooria:Eesti mood]] 4wus9v347vypyvqibieyosw95fcjhba 1 269650 7231130 2857961 2026-09-09T06:19:29Z Elvimu 227012 /* Välisviited */ uus alaosa 7231130 wikitext text/x-wiki Ma natuke kahtlen, kas viina valmistati "taludes ja mõisates püstitatud ahjudes", nagu praegusest sõnastusest võib välja lugeda. Ehk võiks selguse huvides täpsustada, et "keemia" siinse artikli kontekstis tähendab just keemiateadust ja selle saavutuste praktilist rakendamist; keemiliste reaktsioonide kasutamine praktiliseks otstarbeks algas ju enam-vähem tule leiutamisega. Peaks vaatama, kas ehk ka Rootsi-aegses ylikoolis midagi keemiaalast ei kirjutatud. Aga yldiselt tänuväärne töö, ylevaateid oleks meil rohkem vaja. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 6. jaanuar 2012, kell 13:44 (EET) :Kah õige. Piire raske paika panna. Eks need "ahjud" olid ju vastavate vabrikute/tehaste eellugu. (Märkus: tuld ei ole leiutatud ja vaevalt, et ka tule kasutamise kohta avastamise piiri on).[[Kasutaja:Elvim|Elvim]] 11. jaanuar 2012, kell 09:30 (EET) == Välisviited == kustutasin kogemata välisviited . Kas keegi taastaks. [[Kasutaja:Elvimu|Elvimu]] ([[Kasutaja arutelu:Elvimu|arutelu]]) 9. september 2026, kell 09:19 (EEST) jbfziwadak4ur60frs7j6nc0tmfv6xt 7231273 7231130 2026-09-09T11:15:56Z Kruusamägi 1530 /* Välisviited */ 7231273 wikitext text/x-wiki Ma natuke kahtlen, kas viina valmistati "taludes ja mõisates püstitatud ahjudes", nagu praegusest sõnastusest võib välja lugeda. Ehk võiks selguse huvides täpsustada, et "keemia" siinse artikli kontekstis tähendab just keemiateadust ja selle saavutuste praktilist rakendamist; keemiliste reaktsioonide kasutamine praktiliseks otstarbeks algas ju enam-vähem tule leiutamisega. Peaks vaatama, kas ehk ka Rootsi-aegses ylikoolis midagi keemiaalast ei kirjutatud. Aga yldiselt tänuväärne töö, ylevaateid oleks meil rohkem vaja. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 6. jaanuar 2012, kell 13:44 (EET) :Kah õige. Piire raske paika panna. Eks need "ahjud" olid ju vastavate vabrikute/tehaste eellugu. (Märkus: tuld ei ole leiutatud ja vaevalt, et ka tule kasutamise kohta avastamise piiri on).[[Kasutaja:Elvim|Elvim]] 11. jaanuar 2012, kell 09:30 (EET) == Välisviited == kustutasin kogemata välisviited . Kas keegi taastaks. [[Kasutaja:Elvimu|Elvimu]] ([[Kasutaja arutelu:Elvimu|arutelu]]) 9. september 2026, kell 09:19 (EEST) :Ma ei näe küll, et midagi kuskil kaduma oleks läinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2026, kell 14:15 (EEST) bzr3ojpb5pvpbt0x0gq8zl0jjyyihmm 0 275006 7231248 5075624 2026-09-09T10:43:18Z Kapsas123 209254 7231248 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Põhjapiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | North Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Nord | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 66090 | elanikke = 2050229 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Garoua]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Põhjapiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]]. Piirneb läänes [[Nigeeria]]ga, idas [[Tšaad]]iga ja kagus [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigiga]]. Piirkonnas on kolm rahvusparki: [[Bénoué rahvuspark]], [[Faro rahvuspark]] ja [[Boubandjida rahvuspark]]. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] 4edkbo69q57dnrphe6ih2g6s6i52xql 0 275259 7231228 5075613 2026-09-09T10:34:37Z Kapsas123 209254 7231228 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Adamaoua piirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Adamawa Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région de l'Adamaoua | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 63691 | elanikke = 1015622 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Ngaoundéré]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q192611 }} '''Adamaoua piirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Piirneb läänes [[Nigeeria]]ga ja idas [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigiga]]. Piirkond asub [[Adamaoua]] mägismaal. Sealt saab alguse [[Sanaga]] jõgi. Piirkonnas asuvad [[Mbam-Djeremi rahvuspark]] ja [[Boubandjida rahvuspark]]. Halduslikult jaguneb 5 departemanguks: Djéremi, Faro-et-Déo, Mayo-Banyo, Mbéré ja Vina. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] jm5osx3wf3qjkol35oqbx79trdv77ao 7231252 7231228 2026-09-09T10:44:12Z Kapsas123 209254 7231252 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Adamaoua piirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Adamawa Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région de l'Adamaoua | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 63691 | elanikke = 1015622 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Ngaoundéré]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Adamaoua piirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Piirneb läänes [[Nigeeria]]ga ja idas [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigiga]]. Piirkond asub [[Adamaoua]] mägismaal. Sealt saab alguse [[Sanaga]] jõgi. Piirkonnas asuvad [[Mbam-Djeremi rahvuspark]] ja [[Boubandjida rahvuspark]]. Halduslikult jaguneb 5 departemanguks: Djéremi, Faro-et-Déo, Mayo-Banyo, Mbéré ja Vina. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] 03608t9fpfjqvsyzxqlwwnpsxt2hytn 0 275265 7231245 5075622 2026-09-09T10:42:30Z Kapsas123 209254 7231245 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõunapiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | South Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Sud | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 47110 | elanikke = 692142 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Ebolowa]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Lõunapiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Piirneb lõunas [[Ekvatoriaal-Guinea]], [[Gabon]]i ja [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigiga]]. Halduslikult jaguneb neljaks departemanguks: Dja-et-Lobo, Mvila, Océan ja Vallée-du-Ntem. Suurem osa piirkonnast on kaetud [[vihmamets]]aga, kus elavad [[šimpans]]id, [[gorilla]]d ja [[Elevant|elevandid]]. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] o8pjyuh7b8g5l96lamiv22f4m47khxs 0 275322 7231249 5075625 2026-09-09T10:43:39Z Kapsas123 209254 7231249 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Rannikupiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Littoral Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Littoral | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 20239 | elanikke = 2865795 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Douala]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Rannikupiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Halduslikult jaguneb neljaks departemanguks: Moungo, Nkam, Sanaga-Maritime ja Wouri. Piirkonnas asub [[Douala-Edea loodusreservaat]]. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] 47cpovb1vc1532rd2mkkmpkgj5ft7zt 0 275324 7231243 5075621 2026-09-09T10:42:09Z Kapsas123 209254 7231243 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Loodepiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | Northwest Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région du Nord-Ouest | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 17812 | elanikke = 1804695 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Bamenda]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Loodepiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Piirneb põhjas [[Nigeeria]]ga. Halduslikult jaguneb 7 departemanguks: Boyo, Bui, Donga-Mantung, Menchum, Mezam, Momo ja Ngo-Ketunjia. Piirkonnas asub [[Douala-Edea loodusreservaat]]. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] m3lvzc6938ujo7i2lccq87u4mxi7191 0 275328 7231247 5075623 2026-09-09T10:42:51Z Kapsas123 209254 7231247 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Läänepiirkond | omakeelne_nimi_1 = inglise | West Region | | omakeelne_nimi_2 = prantsuse | Région de l'Ouest | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 13872 | elanikke = 1785285 | elanikke_seis = 2010 | keskuse_nimi = [[Bafoussam]] | asendikaart = Kamerun | haldusüksuse tüüp = Q869042 }} '''Läänepiirkond''' on [[Kamerun]]i [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Kamerun)|piirkond]]). Halduslikult jaguneb kaheksaks departemanguks: Bamboutos, Haut-Nkam, Hauts-Plateaux, Koung-Khi, Ménoua, Mifi, Ndé ja Noun. {{CMR}} [[Kategooria:Kameruni piirkonnad]] dw2xawyu3356yijtsfjh6w8iqcg415a 0 275916 7231237 6842624 2026-09-09T10:40:56Z Eulander 95378 /* Eesti siseministrid 1991– */ Taro pilt 7231237 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Siseminister | ametis = [[Igor Taro]] | pilt = | ametisalates = 25. märtsist 2025 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Konstantin Päts]] | üksus = [[Siseministeerium]] | moodustatud = 24. veebruar 1918 | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Siseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]]. Ta korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi riigi [[sisejulgeolek]]u tagamise ja [[avalik kord|avaliku korra]] kaitsmise, [[riigipiir]]i valvamise ja kaitsmise ning [[piirirežiim]]i tagamise, [[kriisireguleerimine|kriisireguleerimise]], [[riigireserv]]i ning [[tuletõrje]]- ja [[päästetööd]]e ning [[kodakondsus]]e ja [[migratsioon]]iga seotud asjade korraldamisel.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/siseminister-kristian-jaani|pealkiri=Siseminister Kristian Jaani|väljaanne=siseministeerium.ee|vaadatud=04.07.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211229005421/https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/siseminister-kristian-jaani|arhiivimisaeg=29.12.2021}}</ref> Siseminister otsustab ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise ning kinnitab nende põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse. Lisaks annab minister [[Eesti_valitsus|valitsusele]] aru ministeeriumi tegevusest. Ta esitab [[Eesti_valitsus|valitsusele]] ettepanekuid ministeeriumi eelarve ning vajaduse korral lisaeelarve kohta. Ühtlasi otsustab ta eelarvevahendite kasutamise üle ning jälgib eelarve täitmist. Minister kinnitab riigieelarvest lähtudes ka ministeeriumi valitsemisala riigiasutuste eelarved.<ref name=":0" /> Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0" /> [[25. märts|25. märtsist]] [[2025]] on siseminister [[Igor Taro]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=Otse kell 10: uued ministrid annavad ametivande |url=https://www.err.ee/1609642967/otse-kell-10-uued-ministrid-annavad-ametivande |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Eesti siseministrid 1918–1940 == '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]] / [[Rahvuslik Keskerakond]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FF0000|[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]}}{{Legend|#398737|[[Asunikkude Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Siseminister |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''1''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[24. veebruar]] [[1918]] |[[27. november]] [[1918]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}} |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''2''' | |'''[[August Peet]]''' <small>(1881–?)</small> |[[27. november]] [[1918]] |[[8. mai]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=05|aasta=1918|kuu=11|päev=27|päev2=08}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]] |- | style="background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;"" |'''3''' |[[Fail:Aleksander_Oinas_2.jpg|99x99px]] |'''[[Aleksander Oinas]]''' <small>(1887–1942)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FF0000;color:#FFFFFF;"" |'''4''' |[[Fail:Aleksander-hellat.jpg|70x70px]] |'''[[Aleksander Hellat]]''' <small>(1881–1943)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''5''' |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Ado Birki valitsus]] [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''6''' | |'''[[Lui Olesk]]''' <small>(1876–1932)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[25. jaanuar]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''7''' |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[25. jaanuar]] [[1921]] |[[26. märts]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=03|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=26}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] [[Juhan Kuke valitsus]] </br>[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' |[[Fail:Theodorrouk-001.jpg|97x97px]] |'''[[Theodor Rõuk]]''' <small>(1891–1940)</small> |[[26. märts]] [[1924]] |[[16. detsember]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=12|aasta=1924|kuu=03|päev=26|päev2=16}} |parteitu |[[Friedrich Akeli valitsus]] |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''9''' |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[16. detsember]] [[1924]] |[[23. juuli]] [[1926]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1926|kuu2=07|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=23}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jüri Jaaksoni valitsus]] [[Jaan Teemanti esimene valitsus]] |- | style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''10''' | |'''[[Heinrich Laretei]]''' <small>(1892–1973)</small> |[[23. juuli]] [[1926]] |[[12. november]] [[1926]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1926|kuu2=11|aasta=1926|kuu=07|päev=23|päev2=12}} |[[Asunikkude Koondis]] |[[Jaan Teemanti teine valitsus]] |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Jaan_hynerson1.jpg|105x105px]] |[[Jaan Hünerson|'''Jaan Hünerson''']] <small>(1882 – 1942)</small> |[[4. märts]] [[1927]] |[[4. detsember]] [[1928]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=12|aasta=1927|kuu=03|päev=4|päev2=4}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''12''' |[[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|103x103px]] |'''[[Tõnis Kalbus]]''' <small>(1880 – 1942)</small> |[[4. detsember]] [[1928]] |[[31. märts]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=4|päev2=31}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |- ! colspan="8" |Kohtu- ja siseminister |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''(12)''' |[[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|103x103px]] |'''[[Tõnis Kalbus]]''' <small>(1880 – 1942)</small> |[[1. aprill]] [[1929]] |[[12. aprill]] [[1930]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1930|kuu2=04|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=12}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] [[Otto Strandmani teine valitsus]] |- | style="background-color:#FF7F7F;" |'''13''' |[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]] |'''[[Ado Anderkopp]]''' <small>(1894 – 1941)</small> |[[12. aprill]] [[1930]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1930|kuu=04|päev=12|päev2=12}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- | style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Jaan_hynerson1.jpg|105x105px]] |[[Jaan Hünerson|'''Jaan Hünerson''']] <small>(1882 – 1942)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[20. november]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=20}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''15''' | |'''[[Johan Reinhold]]''' <small>(1885 – 1964)</small> |[[20. november]] [[1931]] |[[19. veebruar]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=11|päev=20|päev2=19}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#AEE8A8;" |'''16''' |[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]] |'''[[Ado Anderkopp]]''' <small>(1894 – 1941)</small> |[[19. veebruar]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=18}} |[[Rahvuslik Keskerakond]] |[[Jaan Teemanti neljas valitsus]] [[Karl Einbundi esimene valitsus]] </br>[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- | style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''17''' | |'''[[Vladimir Roopere]]''' <small>(1898 – 1942)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[3. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=03}} |[[Asunikkude Koondis]] |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''18''' | |'''[[Ernst Ein]]''' <small>(1898 – 1956)</small> |[[3. oktoober]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=10|päev=03|päev2=21}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''19''' | |'''[[Johan Müller]]''' <small>(1889 – 1981)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[31. märts]] [[1934]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1934|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |- ! colspan="8" |Siseminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''20''' |[[Fail:Kaarel_Eenpalu.jpg|97x97px]] |[[Karl Einbund|'''Karl Einbund''']] <small>(1888–1942)</small> |[[25. august]] [[1934]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1934|kuu=08|päev=25|päev2=09}} |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]) |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''21''' | |'''[[Richard Veermaa]]''' <small>(1901–1942)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1939|kuu2=10|aasta=1938|kuu=05|päev=9|päev2=12}} |parteitu |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''22''' | |'''[[August Jürima]]''' <small>(1887–1942)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1939|kuu=10|päev=12|aasta2=1940|kuu2=21|päev2=21}} |parteitu ([[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne]]) |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |} == Eesti siseministrid eksiilis == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Valitsus |- ! colspan="7" |Siseminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Otto_Tief.jpg|100x100px]] |'''[[Otto Tief]]''' <small>(1889–1976)</small> |[[18. september]] [[1944]] |[[12. jaanuar]] [[1953]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1953|kuu2=01|aasta=1944|kuu=09|päev=18|päev2=12}} |[[Otto Tiefi valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Johannes Sikkar|'''Johannes Sikkar''']] <small>(1897–1960)</small> |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[22. august]] [[1960]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1960|kuu2=08|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=22}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Aksel Mark]]''' <small>(1913–2014)</small> |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1962|kuu=01|päev=01|päev2=15}} |[[Aleksander Warma valitsus]] [[Tõnis Kindi valitsus]] </br>[[Heinrich Marga valitsus]] </br>[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti siseministrid 1991– == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Siseminister |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''23''' | |'''[[Olev Laanjärv]]''' <small>(1942–2007)</small> |[[17. aprill]] [[1990]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=17|päev2=30}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''24''' | |'''[[Robert Närska]]''' <small>(s. 1948)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;"|'''25''' |[[Fail:Presidendikandidaat Lagle Parek (1992 SM 10020 37Ard) (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Lagle Parek]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[27. november]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=27}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;"|'''26''' | |'''[[Heiki Arike]]''' <small>(1965–2018)</small> |[[15. detsember]] [[1993]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1993|kuu=12|päev=15|päev2=8}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;" |'''27''' | |'''[[Kaido Kama]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''28''' |[[Fail:Edgar_Savisaar_2005-crop.jpg|103x103px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(1950–2022)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[10. oktoober]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=10|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''29''' |[[Fail:Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg|103x103px]] |[[Tiit Vähi|'''Tiit Vähi''']] <small>(s. 1947)</small> |[[11. oktoober]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=10|päev=11|päev2=06}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''30''' | |'''[[Märt Rask]]''' <small>(s. 1950)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[1. detsember]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1995|kuu=11|päev=06|aasta2=1996|kuu2=12|päev2=01}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''31''' | [[Fail:Riivo Sinijärv 2022 (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Riivo Sinijärv]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[1. detsember]] [[1996]] |[[29. aprill]] [[1997]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=04|aasta=1996|kuu=12|päev=01|päev2=29}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#F0953A;" |'''32''' | |'''[[Robert Lepikson]]''' <small>(1952–2006)</small> |[[5. mai]] [[1997]] |[[28. jaanuar]] [[1998]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1998|kuu2=01|aasta=1997|kuu=04|päev=05|päev2=28}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''33''' | |'''[[Olari Taal]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[29. jaanuar]] [[1998]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1998|kuu=01|päev=29|päev2=25}} |parteitu |[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''34''' | |'''[[Jüri Mõis]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[5. november]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=11|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=05}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''35''' | |'''[[Tarmo Loodus]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[9. november]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=11|päev=09|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''36''' | |'''[[Ain Seppik]]''' <small>(s. 1952)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[3. veebruar]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=02|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''37''' |[[Fail:Toomas Varek (396319 ERM Fk3046 614) (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Toomas Varek]]''' <small>(s. 1948)</small> |[[10. veebruar]] [[2003]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2003|kuu=02|päev=10|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''38''' |[[Fail:Margus Leivo 2010 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Margus Leivo]]''' <small>(1954–2019)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''39''' |[[Fail:KE Kalle Laanet.jpg|103x103px]] |'''[[Kalle Laanet]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[13. aprill]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''40''' |[[Fail:5 Jüri Pihl (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Jüri Pihl]]''' <small>(1954–2019)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[21. mai]] [[2009]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2009|kuu2=05|päev2=21}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''41''' |[[Fail:IRL Marko Pomerants.jpg|103x103px]] |'''[[Marko Pomerants]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[4. juuni]] [[2009]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2009|kuu=06|päev=4|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''42''' |[[Fail:Ken-Marti_Vaher.jpg|102x102px]] |'''[[Ken-Marti Vaher]]''' <small>(s. 1974)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''43''' |[[Fail:Hanno_Pevkur.jpg|102x102px]] |'''[[Hanno Pevkur]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''44''' |[[Fail:RK_Andres_Anvelt.jpg|96x96px]] |'''[[Andres Anvelt]]''' <small>(s. 1969)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[26. november]] [[2018]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2018|kuu2=11|päev2=26}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''45''' |[[Fail:Kadri Raik teisel Arvamusfestivalil Narvas.jpg|101x101px]] |'''[[Katri Raik]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[26. november]] [[2018]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=11|päev=26|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''46''' |[[Fail:RK Mart Helme.jpg|95x95px]] |'''[[Mart Helme]]''' <small>(s. 1949)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[9. november]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=09}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''47''' |[[Fail:Alar Laneman (cropped).jpg|101x101px]] |'''[[Alar Laneman]]''' <small>(s. 1962)</small> |[[18. november]] [[2020]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=18|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''48''' |[[Fail:Kristian Jaani (crop).jpg|90x90px]] |'''[[Kristian Jaani]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kalle Laanet|'''Kalle Laanet''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1966)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''49''' |[[Fail:Läänemets Lauri (cropped).jpg|100x100px]] |'''[[Lauri Läänemets]]''' <small>(s. 1983)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[11. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|päev2=11|kuu2=03|aasta2=2025}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] [[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Hanno_Pevkur.jpg|102x102px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1977)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[11. märts]] [[2025]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[25. märts]] [[2025]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=11|päev2=25|kuu2=03|aasta2=2025}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#2F2A95;color:#FFFFFF;" |'''50''' |[[Fail:Justice_and_Home_Affairs_Council_Trilateral_meeting,_DK-EE-LV_2025-06-13_(cropped)_(2).jpg|102x102px]] |'''[[Igor Taro]]''' <small>(s. 1981)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25}} |[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Vaata ka == *[[Siseministeerium|Eesti siseministeerium]] *[[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV siseministeerium]] == Viited == <references /> {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti siseministrid| ]] 053oj62tznai79dua6bipr61tpitn70 0 283825 7231258 6286626 2026-09-09T10:48:46Z Kapsas123 209254 7231258 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Stuttgardi ringkond | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Regierungsbezirk Stuttgart | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | elanikke = 4002600 | elanikke_seis = 2010 | pindala = 10558 | keskuse_nimi = [[Stuttgart]] | asendikaart = Saksamaa | haldusüksuse tüüp = Q42612577 }} '''Stuttgardi ringkond''' on [[ringkond (Saksamaa)|ringkond]] ([[2. järgu haldusüksus]]) [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal. Asub liidumaa kirdeosas ning piirneb põhjas ja idas [[Baieri]]ga. ==Haldusjaotus== Ringkonnas on kolm piirkonda, kus on kaks kreisivaba linna ja 11 kreisi: [[Pilt:BW-RB-Stuttgart.png|pisi]] *[[Stuttgardi piirkond]] ** Stuttgart ** [[Böblingeni kreis]] ** [[Eslingeni kreis]] ** [[Göppingeni kreis]] ** [[Ludwigsburgi kreis]] ** [[Rems-Murri kreis]] *[[Heilbronn-Frankeni piirkond]] ** [[Heilbronn]] ** [[Heilbronni kreis]] ** [[Hohenlohe kreis]] ** [[Main-Tauberi kreis]] ** [[Schwäbisch Halli kreis]] *[[Ostwürttembergi piirkond]] ** [[Heidenheimi kreis]] ** [[Ostalbkreis]] Kreisides on 343 valda ja linna. [[Pilt:Schloss Langenburg-msu-2021-0306-.jpg|pisi|left|Stuttgardi ringkonna väikelinnas [[Langenburg]]is asuv [[Langenburgi kindlus]]]] == Välislingid == *http://www.rp.baden-wuerttemberg.de/ [[Kategooria:Baden-Württemberg]] [[Kategooria:Saksamaa ringkonnad]] icvvsaiwr980ixd3wtl951kwnoiwx21 0 284090 7230899 6941018 2026-09-08T15:53:05Z Amherst99 15496 /* */ Täpsustasin sünnivalla Eesti pereregistrist. Pöide-nimeline vald loodi alles 1939. 7230899 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} '''Endel Noor''' ([[5. veebruar]] [[1935]] [[Uuemõisa vald]], [[Saaremaa]] – [[5. detsember]] [[2022]]) oli eesti kasvatusteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> Noor oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1953. aastal [[Haapsalu Pedagoogiline Kool|Haapsalu Pedagoogilise Kooli]], 1961 [[TPedI]] matemaatika-füüsikateaduskonna, 1977 kaugõppeaspirantuuri [[NSVL Pedagoogiline Akadeemia|NSV Liidu Pedagoogilise Akadeemia]] Õpetamise Sisu ja Meetodite Instituudis [[Moskva]]s, kasvatusteaduste magister (1993, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]), väitekiri "Algklasside matemaatikadidaktika süsteemse analüüsi objektina". Oli aastatel 1961–1965 [[PTUI]] teadur, 1965–1975 teadussekretär, 1975–1991 Eesti pedagoogikauuringute nõukogu teadussekretär, ühtlasi 1961–1993 TPedI (Tallinna Pedagoogikaülikooli) pedagoogikateaduskonna osalise koormusega õppejõud, 1991–1993 TPÜ kasvatusteaduste instituudi algõpetuse labori juhataja, 1993–1999 kasvatusteaduste teaduskonna lektor, dotsent ja prodekaan, 1999–2001 [[Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž|TPÜ Haapsalu Kolledži]] dotsent; õpetas matemaatika, matemaatika didaktika ja kasvatusteadusliku uurimistöö kursusi.<ref name="ETBL" /> Uurimisvaldkond: lasteaia ja algklasside matemaatika [[didaktika]] (õppesisu ja õpetamise teoreetilised alused, õpetamise metoodika). Koostanud lasteaia ja I–IV klassi õppekirjandust. 1976–1986 oli sarja "Pedagoogikateaduselt koolile" (10 artiklite kogumikku) koostaja ja toimetaja. Üle 40 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Esimesed sammud matemaatikas, 1–2. Tallinn 1985 * Matemaatika. // Kuueaastaste laste katselisest õpetamisest Eestis. Tallinn 1990 * Matemaatika. // Esimesse klassi 7-aastaselt: õppesisu tegevuslikust suunitlusest. Tallinn 1992 * Matemaatika I–II klassis: õpetajaraamat. Tallinn 1998 * Matemaatika koolieelikutele: õpetajaraamat (kaasautor I. Rohtla). Tallinn 2004 ==Tunnustus== * 2005 – [[Gerhard Rägo medal]]<ref name="ETBL" /> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Rein Virkus]]. Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. Tallinn 1998. Lk 112, 113, 167 ==Välislingid== * Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu andmebaas (tööde täielik loetelu) * Eesti Rahvusbibliograafia andmebaas * Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=eqmgwZAKBa0G Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Noor, Endel}} [[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2022]] p7rlrvq1o486gg5jx2a3xp0ruy36o1y 0 287151 7230858 6769580 2026-09-08T13:46:52Z Robert Treufeldt 9117 7230858 wikitext text/x-wiki '''Villem Orav''' ([[11. märts]] [[1883]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[10. detsember]] [[1952]] [[Tallinn]]) oli eesti ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Villem Orav oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1905 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]], õppis 1911–1913 [[Varssavi ülikool]]is, lõpetas 1915 [[Tartu Ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna ajalookandidaadi kraadiga. Oli 1905–1911 [[Olustvere]]s kirikuõpetaja, 1915–1917 Tallinnas [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i [[ladina keel]]e ja 1917–1949 [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i ajalooõpetaja. Ta oli 1946–1950 [[EKP Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] ja [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ettevalmistusosakonna üldajaloo õppejõud, 1952 [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Avaldanud pedagoogikaajakirjades arvustusi ja metoodikaartikleid, oli "Eesti NSV ajaloo lugemiku I" (1960) koostajaid, tõlkis ja toim õpikuid (K. Kornilovi "Psühholoogia õpperaamat pedagoogilistele koolidele" (1948), "Ajaloo õpetamise metoodika seitsmeklassilises koolis" (1949) jmt). Oli aastast 1945 [[Haridusministeerium]]i ajaloo- ja konstitutsioonikomisjoni esimees.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Ajaloo õpetamisest ja selle puudustest. // Kasvatus (1921) 7–9 * Lapse elu ürgajal. Tartu, 1925 * Ürginimene (ajaloo lugemik IV klassile). Tartu, 1925 * Ülima hüve poole. // Areng (1935) 1 / 2 * Vanimaid kooliseadusi Eestis. // Eesti Kool (1936) 5 * Sokratese meetodist. // Eesti Kool (1936) 7 ==Tunnustus== *1946 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] ==Isiklikku== Tema tütar oli arhitekt [[Kornelia Plaks]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932. Lk 220 * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn 1996. LK 170 == Välislingid == * {{ETBL|3}} * [http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?%C3%95petajad:%C3%95pilased_%C3%B5petajatest Õpilased õpetajatest]. Gustav Adolfi Gümnaasium **[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDGRpavdZ Haud Talllinna Rahumäe kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Orav, Villem}} [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1952]] iuhnnpdbnl2xsvy5uoecxger54b6wjj 7230859 7230858 2026-09-08T13:47:15Z Robert Treufeldt 9117 /* Välislingid */ 7230859 wikitext text/x-wiki '''Villem Orav''' ([[11. märts]] [[1883]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[10. detsember]] [[1952]] [[Tallinn]]) oli eesti ajaloolane, pedagoog ja pedagoogikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Villem Orav oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1905 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]], õppis 1911–1913 [[Varssavi ülikool]]is, lõpetas 1915 [[Tartu Ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna ajalookandidaadi kraadiga. Oli 1905–1911 [[Olustvere]]s kirikuõpetaja, 1915–1917 Tallinnas [[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i [[ladina keel]]e ja 1917–1949 [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i ajalooõpetaja. Ta oli 1946–1950 [[EKP Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|EKP Keskkomitee Vabariikliku Parteikooli]] ja [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ettevalmistusosakonna üldajaloo õppejõud, 1952 [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] teadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Avaldanud pedagoogikaajakirjades arvustusi ja metoodikaartikleid, oli "Eesti NSV ajaloo lugemiku I" (1960) koostajaid, tõlkis ja toim õpikuid (K. Kornilovi "Psühholoogia õpperaamat pedagoogilistele koolidele" (1948), "Ajaloo õpetamise metoodika seitsmeklassilises koolis" (1949) jmt). Oli aastast 1945 [[Haridusministeerium]]i ajaloo- ja konstitutsioonikomisjoni esimees.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Ajaloo õpetamisest ja selle puudustest. // Kasvatus (1921) 7–9 * Lapse elu ürgajal. Tartu, 1925 * Ürginimene (ajaloo lugemik IV klassile). Tartu, 1925 * Ülima hüve poole. // Areng (1935) 1 / 2 * Vanimaid kooliseadusi Eestis. // Eesti Kool (1936) 5 * Sokratese meetodist. // Eesti Kool (1936) 7 ==Tunnustus== *1946 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] ==Isiklikku== Tema tütar oli arhitekt [[Kornelia Plaks]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932. Lk 220 * Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn 1996. LK 170 == Välislingid == * {{ETBL|3}} * [http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?%C3%95petajad:%C3%95pilased_%C3%B5petajatest Õpilased õpetajatest]. Gustav Adolfi Gümnaasium *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDGRpavdZ Haud Talllinna Rahumäe kalmistul] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Orav, Villem}} [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pedagoogikateadlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1952]] 3ilcfrttg2gzmklr511o0xaeovk3qkr 0 287233 7231128 7225031 2026-09-09T05:47:10Z ~2026-48739-06 237188 /* Tunnustus */ 7231128 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eugen Paal''' [<nowiki/>[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. <ref name="prof"/> Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] ("О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева", juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). <ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]]. [[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]]; matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. <ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Teadustöö== Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika|teoreetiline- ja matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria ja jäävusseadused, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus, silmusruumid, vooluringide Kron-Rothi esitused, kvantvooluringid ja -telegraafia]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni, 4 monograafiat, s.h autoritriloogia matemaatilises füüsikas, 10 rahvusvahelist teadusartiklite kogumikku. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.<ref name="prof" /> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja. * [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja; * [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja; * [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja; * [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2006]]–[[2014]] Ajakirja Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja; * [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja; * [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics, asutaja, peatoimetaja; * [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2012]] AGMP & MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja; * [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja; * [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja; * [[2002]]–... AGMP Balti-Põhjala konverensivõrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator; * [[2004]]–... ISQS rahvusvaheline konverentsivõrgustik, kolleegiumi liige; * [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik; ==Tunnustus== [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Sorgsepp "Nonassociative Algebras in Physics", Hadronic Press, 1994. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&lang=et "Eesti Teadusportaal (ETIS)"] {{JÄRJESTA:Paal, Eugen}} [[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] h6cx9f7gru4rjsty0rj25lvazpvlpgw 7231129 7231128 2026-09-09T05:48:22Z ~2026-48739-06 237188 /* Tunnustus */ 7231129 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Eugen Paal''' [<nowiki/>[[1979|1961.-1979]].aastani '''Evgeni Fedula(j)ev''' (mitmed erinevad nimekujud varastel haridusdokumentidel); sündinud [[4. juuni]]l [[1954]] [[Rakvere]]s] on Eesti füüsik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Rakvere I Keskkool]]i [[1972]], [[TRÜ]] füüsika-keemiateaduskonna teoreetilise füüsika erialal [[1977]]; [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Eesti NSV TA Füüsika Instituudi]] [[aspirant]] [[1985]]–[[1989]]. <ref name="prof"/> Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat [[1989]] ("О неассоциативном расширении теоретико-группового метода на основе луп Муфанг и алгебр Мальцева", juhendaja [[Jaak Lõhmus]]). <ref name="leks"/> ==Töökäik== [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi (Ehituse TUI)]] insener [[1977]]–[[1979]]. [[TTÜ]]s: matemaatika kateedri vanemlaborant [[1979]], laborijuhataja [[1980]], assistent [[1983]]–[[1985]], vanemõpetaja [[1989]]–[[1991]], dotsent [[1991]]–[[1992]]; matemaatikainstituudi dotsent [[1992]]–[[1994|1998]], matemaatilise füüsika professor [[1998]]–[[2017]] ja matemaatilise õppetooli juhataja [[2007]]–[[2013|2017]], emeriitprofessor. <ref name="prof"/><ref name="leks"/> ==Teadustöö== Põhisuunad: [[matemaatiline füüsika|teoreetiline- ja matemaatiline füüsika]], [[Lie teooria|Lie]] [[operaadarvutus|teooria, Moufangi sümmeetria ja jäävusseadused, mitteassotsiatiivne algebra, Gerstenhaberi teooria, operaadarvutus, silmusruumid, vooluringide Kron-Rothi esitused, kvantvooluringid ja -telegraafia]]. Avaldanud ligi 120 teaduspublikatsiooni, 4 monograafiat, s.h autoritriloogia matemaatilises füüsikas, 10 rahvusvahelist teadusartiklite kogumikku. Tema juhendamisel on kaitstud 4 magistritööd ja 2 doktoriväitekirja.<ref name="prof" /> ===Teaduskorralduslik tegevus=== * [[1992]]–[[1995]] Rahvusvahelise Teadusfondi pikaajalised uurimistoetused, LCROOO ja LL6100, põhitäitja. * [[1995]]–[[1998]] Gerstenhaberi algebra, ETF grant, grandihoidja; * [[1999]]–[[2002]] Operaadid, ETF grant, grandihoidja; * [[2003]]–[[2006]] Operaadid ja kohomoloogia, ETF grant, grandihoidja; * [[2005]]–[[2006]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP I, 08.10. 2005, Tallinn, korraldaja; * [[2006]]–[[2009]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP II, 12.–14.10.2006, Lund, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2006]]–[[2014]] Ajakirja Journal of Generalized Lie Theory and Applications asutaja, kirjastaja, peatoimetaja; * [[2007]]–[[2008]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP III, 11.–13. okt. 2007, Göteborg, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2007]]–[[2010]] Üldistatud Lie teooria, ETF grant, grandihoidja; * [[2008]]–[[2010]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP IV, 9.–11. okt. 2008, Tartu, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2011]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP V, 12.–16. okt. 2009, Banachi konverentsikeskus, Bedlewo, Poola, kaaskorraldaja; * [[2009]]–[[2014]] Journal of Physical Mathematics, asutaja, peatoimetaja; * [[2010]]–[[2012]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VI, 25.–30. okt. 2010, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2012]] AGMP & MP2 rahvusvaheline suvekool, Mathematical Topics in Quantum Mechanics and Quantum Information, 05.09. sept. 2011, Tjärnö, Rootsi, kaaskorraldaja; * [[2011]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi AGMP VII, 24.–26. okt. 2011, Mulhouse, Prantsusmaa, kaaskorraldaja; * [[2012]]–[[2014]] 6. Euroopa matemaatikakongressi (ECM6) satelliitkonverents, 3Quantum: Algebra - Geometry - Information, 10.–13. juuli 2012, Tallinn, korraldaja; * [[2012]]–[[2015]] Operaadid, deformatsioonid, dünaamika, ETF grant, grandihoidja; * [[2013]]–[[2014]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli – Operads - Dynamics (MOD) I, 9.–11. juuli 2013, Kongsberg, Norra, kaaskorraldaja; * [[2014]]–[[2015]] Rahvusvahelise konverentsi Moduli - Operads - Dynamics (MOD) II, 3.–06. juuni 2014, Tallinn, korraldaja; * [[2002]]–... AGMP Balti-Põhjala konverensivõrgustik, kaasasutaja, kolleegiumi liige, koordinaator; * [[2004]]–... ISQS rahvusvaheline konverentsivõrgustik, kolleegiumi liige; * [[2012]]–... Tallinna konverentsisaadik; ==Tunnustus== [[1995]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (Täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia – [[Jaak Lõhmus]], Eugen Paal, Leo Sorgsepp "Nonassociative Algebras in Physics", Hadronic Press, 1994) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn, 2013, lk. 331</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 293-294</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=36971&lang=et "Eesti Teadusportaal (ETIS)"] {{JÄRJESTA:Paal, Eugen}} [[Kategooria:Eesti füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] ccyrboaibr7ei0kn1ddipi4azd3869h 0 293461 7231116 6521831 2026-09-09T04:05:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231116 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karikas 2012]] | hooaeg = 2011/12 | meeskondi = 90 | võitja = [[Tallinna FC Levadia]]<br>(7. tiitel) | ülendati = | kukkus välja = | turniir1 = | turniir1 kvalifitseerunud = | turniir2 = | turniir2 kvalifitseerunud = | turniir3 = | turniir3 kvalifitseerunud = | mänge = 86 | väravaid = 513 | parim väravakütt = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]]<br><small>(10 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] 14:0 [[Nõmme JK Kalju III|Kalju III]]<br> <small>(19. juuli 2011)</small> | suurim võit võõrsil = [[Tallinna FC Pokkeriprod|Pokkeriprod]] 0:24 [[Tartu JK Tammeka|Tammeka]] <small>(3. august 2011)</small> | väravaterohkeim mäng = [[Tallinna FC Pokkeriprod|Pokkeriprod]] 0:24 [[Tartu JK Tammeka|Tammeka]] <small>(3. august 2011)</small> | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2010/2011. aasta karikavõistlused|2010/11]] | järgmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2012/2013. aasta karikavõistlused|2012/13]] }} '''Eesti jalgpalli 2011/2012. aasta karikavõistlused''' võitis [[Tallinna FC Levadia]]. ==1/64-finaalid== Loosimine toimus 15. juunil 2011.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2628 Jalgpalli karikasarjas loositi avaringi paarid</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>6. juuli 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Olympic]]''' (3)||6 : 1|(5) [[FC Kiiu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[JK Kaitseliit Kalev]] (3)||2 : 7|(1) '''[[FC Viljandi]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>12. juuli 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Ararat TTÜ]]''' (4)||3 : 1|(3) [[Viljandi JK Tulevik]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tabasalu Palliklubi]]''' (3)||9 : 1|(5) [[Tallinna FC Twister]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>19. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[Tartu FC HaServ]] (3)||2 : 4|(1) '''[[Narva JK Trans]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Nõmme JK Kalju]]''' (1)||14 : 0|(5) [[Nõmme JK Kalju III]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Jõgeva SK Noorus-96]]''' (4)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(5:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) [[Saue JK Laagri]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Toompea 1994]] (5)||1 : 12|(3) '''[[Jõhvi JK Orbiit]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Maardu]]''' (4)||+ : -<sup>[[#notes1|1]]</sup>|(4) [[FC Kose]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Akhtamar]]''' (5)||4 : 2|(4) [[Valga FC Warrior II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Tallinna Kalev Juunior]] (5)||1 : 4|(4) '''[[FCF Järva-Jaani SK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Welco Elekter]]''' (4)||1 : 0|(4) [[JK Tallinna Kalev III]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[Viimsi FC Igiliikur]] (5)||1 : 2|(5) '''[[SK Tapa]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Reaal]] (5)||1 : 9|(2) '''[[Pärnu Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Valga FC Warrior]] (2)||1 : 5|(3) '''[[Tartu JK Tammeka II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Infonet]]''' (2)||8 : 0|(5) [[FC Haiba]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Saaremaa JK aameraaS]] (4)||2 : 10|(2) '''[[JK Tallinna Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[FC Nõmme United]] (3)||1 : 3|(4) '''[[Keila JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Kuusalu JK Rada]]''' (4)||2 : 1|(4) [[FC Tabivere]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Elva]]''' (4)||1 : -<sup>[[#notes2|2]]</sup>|(3) [[JK Luunja]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Lelle]]''' (5)||2 : 1|(3) [[HÜJK Emmaste]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[Lasnamäe FC Ajax]] (1)||0 : 6|(1) '''[[FC Kuressaare]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Raasiku FC Joker 1993]]''' (4)||5 : 0 ([[Lisaaeg|la]])|(5) [[FC Otepää II]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[Tallinna JK Jalgpallihaigla]] (5)||0 : 17|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||8 : 0|(2) [[Kohtla-Järve FC Lootus]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>31. juuli 2011</small> {{OneLegResult|[[EMÜ SK]] (4)||1 : 9|(4) '''[[FC Otepää]]'''|winner=2}} |} ; *{{ankur|notes1}}<sup>1</sup> [[FC Kose]] loobus. *{{ankur|notes2}}<sup>2</sup> Tulemus tühistatud kuna [[JK Luunja]] meeskonnas mängis keelatud mängija. ===Vabapääsmed=== Otse teise vooru pääsesid võistkonnad kes jäid välja loosimata: * '''[[Meistriliiga]]''' (1): [[JK Sillamäe Kalev]], [[Paide Linnameeskond]], [[Tartu JK Tammeka]] * '''[[Esiliiga]]''' (2): [[Tallinna FC Flora II]], [[Kiviõli Tamme Auto]], [[Tallinna JK Legion]], [[Tallinna FC Puuma]] * '''[[II liiga]]''' (3): [[Türi Ganvix JK]], [[Tartu SK 10 Premium]], [[Rakvere JK Tarvas]], [[Nõmme JK Kalju II]], [[Paide Kumake]], [[Sörve JK]] * '''[[III liiga]]''' (4): [[Kärdla LM]], [[Saaremaa JK]], [[Tallinna SK Mercury]], [[Navi Vutiselts]], [[Rapla JK Atli]], [[Võru JK]], [[JK Kaitseliit Kalev II]], [[Tallinna JK Visadus]], [[Tallinna JK Piraaja]], [[Pärnu FC Metropool]], [[Põlva FC Lootos]] * '''[[IV liiga]]''' (5): [[Vastseliina FC Aspen]], [[Tallinna FC Soccernet]], [[SK Tääksi]], [[Ambla Vallameeskond]], [[Kristiine JK]], [[Tallinna FC Eston Villa]], [[JK Loo]], [[FCF Tallinna Ülikool]], [[Tallinna FC Pokkeriprod]], [[Tabasalu Palliklubi II]], [[Tartu Quattromed]], [[Saku Sporting]], [[JK Leisi]], [[Tallinna JK Suema Cargobus]] ==1/32-finaalid== Loosimine toimus 21. juuli 2011.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2745 Karikavõistluste 1/32-finaalis kohtuvad Levadia ja Kalju</ref> {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. august 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond]]''' (1)||8 : 0|(5) [[Tabasalu Palliklubi II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Kuusalu JK Rada]] (4)||0 : 3|(1) '''[[FC Viljandi]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Raasiku FC Joker 1993]]''' (4)||3 : 0|(3) [[Tallinna FC Olympic]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(5:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(1) [[Nõmme JK Kalju]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>3. august 2011</small> {{OneLegResult|[[Kärdla LM]] (4)||1 : 3|(1) '''[[Tallinna FC Puuma]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora II]]''' (2)||3 : 0|(3) [[Tartu SK 10 Premium]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna JK Suema Cargobus]] (5)||2 : 3|(4) '''[[Tallinna FC Ararat TTÜ]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Võru JK]]''' (4)||5 : 0|(4) [[Tallinna SK Mercury]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Nõmme JK Kalju II]]''' (3)||10 : 0<sup>[[#notes3|3]]</sup>|(4) [[JK Kaitseliit Kalev II]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Saaremaa JK]]''' (4)||+ : -<sup>[[#notes4|4]]</sup>|(5) [[Saku Sporting]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Maardu]]''' (4)||4 : 0|(4) [[Rapla JK Atli]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna JK Visadus]] (4)||0 : 2|(4) '''[[Navi Vutiselts]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Jõhvi JK Orbiit]]''' (3)||9 : 1|(5) [[Vastseliina FC Aspen]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||6 : 0|(3) [[Tartu JK Tammeka II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[SK Tapa]] (5)||0 : 8|(2) '''[[JK Tallinna Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Kiviõli Tamme Auto]]''' (2)||8 : 1|(5) [[SK Tääksi]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tartu Quattromed]] (5)||1 : 5|(2) '''[[Pärnu Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Narva JK Trans]]''' (1)||7 : 0|(2) [[Tallinna JK Legion]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (1)||7 : 0|(5) [[Ambla Vallameeskond]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Pokkeriprod]] (5)||0 : 24|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Welco Elekter]]''' (4)||5 : 2|(5) [[JK Loo]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||13 : 0|(5) [[FC Lelle]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. august 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Soccernet]]''' (5)||4 : 3|(5) [[Tallinna FC Akhtamar]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>10. august 2011</small> {{OneLegResult|[[FCF Tallinna Ülikool]] (5)||2 : 3|(3) '''[[Türi Ganvix JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Elva]]''' (4)||3 : 3 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(3:0 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) [[Jõgeva SK Noorus-96]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Kristiine JK]] (5)||0 : 9|(2) '''[[Tallinna FC Infonet]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Põlva FC Lootos]]''' (4)||6 : 1|(4) [[FCF Järva-Jaani SK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>11. august 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Paide Kumake]]''' (3)||1 : 0|(3) [[Sörve JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Leisi]]''' (5)||2 : 2 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(5:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) [[Tallinna JK Piraaja]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Rakvere JK Tarvas]]''' (3)||5 : 0|(5) [[Tallinna FC Eston Villa]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>16. august 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Keila JK]]''' (4)||+ : -<sup>[[#notes5|5]]</sup>|(3) [[Tabasalu Palliklubi]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>17. august 2011</small> {{OneLegResult|'''[[FC Otepää]]''' (4)||3 : 0|(4) [[Pärnu FC Metropool]]|winner=1}} |} ; *{{ankur|notes3}}<sup>3</sup> Tulemus tühistatud kuna [[JK Kaitseliit Kalev II]] meeskonnas mängis keelatud mängija. *{{ankur|notes4}}<sup>4</sup> [[Saku Sporting]] loobus. *{{ankur|notes5}}<sup>5</sup> [[Tabasalu Palliklubi]] loobus. ==1/16-finaalid== Loosimine toimus 4. august 2011.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2811 Loositi karikavõistluste 1/16-finaalide paarid</ref> {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>30. august 2011</small> {{OneLegResult|[[Jõhvi JK Orbiit]] (3)||0 : 3|(1) '''[[FC Viljandi]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>31. august 2011</small> {{OneLegResult|[[Kiviõli Tamme Auto]] (2)||1 : 3|(1) '''[[Paide Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Pärnu Linnameeskond]]''' (2)||13 : 0|(5) [[Tallinna FC Soccernet]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||8 : 0|(4) [[Võru JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Narva JK Trans]]''' (1)||9 : 0|(4) [[Navi Vutiselts]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (1)||2 : 1|(4) [[Tartu JK Welco Elekter]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Elva]] (4)||1 : 2|(4) '''[[FC Maardu]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Nõmme JK Kalju II]] (3)||4 : 4 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(3:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) '''[[Põlva FC Lootos]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. september 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora II]]''' (2)||2 : 1|(4) [[Tallinna FC Ararat TTÜ]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Paide Kumake]]''' (3)||3 : 2|(3) [[Türi Ganvix JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Leisi]] (5)||0 : 1|(4) '''[[Saaremaa JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Puuma]] (2)||1 : 4|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||5 : 0|(2) [[Tallinna FC Infonet]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Raasiku FC Joker 1993]] (4)||1 : 4|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>14. september 2011</small> {{OneLegResult|[[Keila JK]] (4)||2 : 5 ([[Lisaaeg|la]])|(3) '''[[Rakvere JK Tarvas]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. oktoober 2011</small> {{OneLegResult|[[FC Otepää]] (4)||0 : 7|(2) '''[[JK Tallinna Kalev]]'''|winner=2}} |} ==1/8-finaalid== Loosimine toimus 6. september 2011.<ref>http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2961 Karikavõistluste 1/8-finaalide loosi tulemused</ref> {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>21. september 2011</small> {{OneLegResult|[[Paide Kumake]] (3)||0 : 1|(2) '''[[Tallinna FC Flora II]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. oktoober 2011</small> {{OneLegResult|'''[[FC Viljandi]]''' (1)||2 : 1 ([[Lisaaeg|la]])|(3) [[Rakvere JK Tarvas]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. oktoober 2011</small> {{OneLegResult|[[Põlva FC Lootos]] (4)||0 : 9|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. oktoober 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Narva JK Trans]]''' (1)||6 : 0|(4) [[FC Maardu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. oktoober 2011</small> {{OneLegResult|[[Saaremaa JK]] (4)||1 : 4|(2) '''[[Pärnu Linnameeskond]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>1. november 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond]]''' (1)||3 : 3 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(7:6 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(1) [[JK Sillamäe Kalev]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||7 : 0|(1) [[FC Kuressaare]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. november 2011</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||4 : 1|(2) [[JK Tallinna Kalev]]|winner=1}} |} ==Veerandfinaalid== Loosimine toimus 8. märtsil 2012.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3483 Loositi karikavõistluste 1/4-finaalide paarid</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 24. aprill 2012 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Narva JK Trans]] | tulemus = 2 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42190&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka ]] | väravad1 = [[Sergei Kazakov|Kazakov]] {{värav|12}}<br>[[Sergei Leontovitš|Leontovitš]] {{värav|71}} | väravad2 = {{värav|43|ov}} [[Emmanuel Mbia Ekobena|Ekobena]] | staadion = [[Narva Kreenholmi staadion]] | asukoht = [[Narva]] | pealtvaatajaid = 53 | kohtunik = Toomas Nõmmiste }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 24. aprill 2012 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora]] | tulemus = 3 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42192&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[FC Viljandi]] | väravad1 = [[Valeri Minkenen|Minkenen]] {{värav|64}}<br>[[Nikolay Mashichev|Mashichev]] {{värav|75}}<br>[[Zakaria Beglarishvili|Beglarishvili]] {{värav|84}} | väravad2 = | staadion = [[A. Le Coq Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 182 | kohtunik = Jaan Roos }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 25. aprill 2012 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Paide Linnameeskond]] | tulemus = 4 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42202&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[Pärnu Linnameeskond]] | väravad1 = [[Tiit Tikenberg|Tikenberg]] {{värav|4}}<br>[[Mait Nõmme|Nõmme]] {{värav|30}}<br>[[Rauno Kald|Kald]] {{värav|52}}<br>[[Ervin Kõll|Kõll]] {{värav|64}} | väravad2 = | staadion = [[Paide kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Paide]] | pealtvaatajaid = 145 | kohtunik = Juri Frischer }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 25. aprill 2012 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora II]] | tulemus = 0 : 2 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42203&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[Tallinna FC Levadia]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|15}} [[Janar Toomet|Toomet]]<br>{{värav|68}} [[Rimo Hunt|Hunt]] | staadion = [[Sportland Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 168 | kohtunik = Roomer Tarajev }} ==Poolfinaalid== Loosimine toimus 26. aprillil 2012.<ref>https://web.archive.org/web/20211017022147/https://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3695 Paide, Trans, Levadia ja Flora jätkavad võitlust Evald Tipneri karikale</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 8. mai 2012 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Paide Linnameeskond]] | tulemus = 0 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42468&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[Narva JK Trans]] | väravad1 = | väravad2 = {{värav|16}} [[Dmitrijs Borisovs|Borisovs]] | staadion = [[Paide linnastaadion]] | asukoht = [[Paide]] | pealtvaatajaid = 188 | kohtunik = Kristo Tohver }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 8. mai 2012 | aeg = 18:45 | meeskond1 = [[Tallinna FC Levadia]] | tulemus = 0 : 0 | la = jah | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42469&b=KV&year=2012 Protokoll] | meeskond2 = [[Tallinna FC Flora]] | väravad1 = | väravad2 = | staadion = [[Maarjamäe staadion]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 355 | kohtunik = Hannes Kaasik |penaltid1= {{Lihtne loend | * [[Artjom Artjunin|Artjunin]] {{penvärav}} * [[Janar Toomet|Toomet]] {{penvärav}} * [[Marek Kaljumäe|Kaljumäe]] {{penvärav}} * [[Igor Subbotin|Subbotin]] {{penvärav}} * [[Igor Morozov|Morozov]] {{penvärav}} }} |penaltitulemus= 5:4 |penaltid2= {{Lihtne loend | * {{penvärav}} [[Karl-Eerik Luigend|Luigend]] * {{penvärav}} [[Nikolay Mashichev|Mashichev]] * {{penvärav}} [[Siim Luts|Luts]] * {{penvärav}} [[Andre Frolov|Frolov]] * {{penmööda|väravavaht tõrjus}} [[Valeri Minkenen|Minkenen]] }} }} ==Finaal== {{ankur|Narva JK Trans v Tallinna FC Levadia}}{{Jalgpallimatš |kuupäev=26. mai 2012 |aeg=17:00 |meeskond1=[[Narva JK Trans]] |tulemus=0 : 3 |Protokoll= [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=42906&b=KV&year=2012 Protokoll] |meeskond2=[[Tallinna FC Levadia]] |väravad1= |väravad2={{Värav|40}} [[Maksim Podholjuzin|Podholjuzin]]<br>{{Värav|65}} [[Artjom Artjunin|Artjunin]]<br>{{Värav|81}} [[Igor Morozov|Morozov]] |staadion=[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid=3007 |kohtunik= [[Roomer Tarajev]] }} {| style="width:92%" |- |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi= FF0000 | kere = FF0000 | paremkäsi = FF0000 | püksid = FF0000 | sokid = FF0000 | nimi = Narva JK Trans }} |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi = 3CB371 | kere = 3CB371 | paremkäsi = 3CB371 | püksid = | sokid = | nimi = Tallinna FC Levadia }} |} {| style="width:100%" |- |valign="top" width="40%"| {| style="font-size:90%" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''1'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladimir Malkov]] |- |KA||'''18'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Kulik]] || {{kol|64}} |- |KA||'''15'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Stanislav Kitto]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''14'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Erik Grigorjev]] |- |KA ||'''10'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Abramenko]] |- |PK||'''19'''||{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Bi Sehi Elysee Irie|Elysée]] |- |PK||'''22'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] || {{kol|71}} |- |PK ||'''7'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Gussev]] |- |RÜ||'''17'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Alekseev]] || || {{vahvälja|80}} |- |PK||'''8'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Medeckis]] || {{kol|59}}|| {{vahvälja|70}} |- |RÜ||'''9'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gruznov]] || || {{vahvälja|68}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''33'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksei Matrossov]] |- |PK||'''5'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Kazakov]] || {{kol|77}} || {{vahsisse|70}} |- |KA||'''20'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Borisovs]] |- |PK||'''21'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vitaly Kutuzov]] || || {{vahsisse|68}} |- |KA ||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Ovsjannikov]] |- |KA||'''13'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Fjodorov]]|| || {{vahsisse|80}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Prikhodko]] |} |valign="top"| |valign="top" width="50%"| {| style="font-size:90%;margin:auto" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''1'''||{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Smishko]] |- |KA||'''3'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artjom Artjunin]] |- |KA ||'''4'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Morozov]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA ||'''17'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Podholjuzin]] |- |KA||'''19'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Kulinitš]] |- |PK||'''10'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Subbotin]]|| ||{{vahvälja|90+1}} |- |PK||'''6'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ilja Antonov]] || {{kol|52}} |- |PK ||'''23'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Kaljumäe]] || {{kol|84}} |- |PK||'''20'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andero Pebre]] || || {{vahvälja|46}} |- |RÜ||'''7'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Janar Toomet]] |- |RÜ||'''9'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Rättel]] || {{kol|42}} || {{vahvälja|83}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''30'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Pikker]] |- |KA||'''2'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kevin Ingermann]] |- |PK||'''27'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andreas Raudsepp]] || || {{vahsisse|90+1}} |- |PK||'''18'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Taar]] |- |RÜ||'''28'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] || || {{vahsisse|46}} |- |PK||'''15'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marten Saarlas]] |- |PK||'''5'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Vitali Leitan]] || || {{vahsisse|83}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |} |} {| width=100% style="font-size: 90%" | width=50% valign=top| '''Mängu ametnikud''' *Abikohtunikud: Hannes Reinvald, Artur Telling *4. kohtunik: Mart Martin *Mängu inspektor: Heigo Niilop | width=50% valign=top| '''Mängu reeglid''' *90 minutit. *30 minutit (2x15 min) lisaaega kui vaja. *Penaltiseeria kui seis endiselt viigis. *Seitse mängijat vahetustepingil. *Maksimaalselt kolm vahetust. |} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="3"|1 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Henri Anier]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |rowspan="3"|'''10''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Haljak]] |align="left"|[[Tartu JK Tammeka]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]] |align="left"|[[JK Tallinna Kalev]] |- |rowspan="2"|4 |align="left"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Cekulajevs]] |align="left"|[[JK Narva Trans]] |rowspan="2"|'''8''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Gužovski]] |align="left"|[[Jõhvi JK Orbiit]] |- |rowspan="3"|6 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janar Toomet]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="3"|'''7''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Kouakou Fabrice Elysee Kouadio|Manucho]] |align="left"|[[Nõmme JK Kalju]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Nikolay Mashichev]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/statistics.php?b=KV&year=2012 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} == Viited == {{viited}} {{Eesti jalgpallikarika hooajad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalli karikavõistlused]] [[Kategooria:2011. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:2012. aasta Eesti spordis]] pxru9ak965vhhb8cjr5q9s1byqo5jse 0 295666 7231201 7213800 2026-09-09T10:14:50Z Svencapoeira 67038 7231201 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kivipuravik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Võrk-kivipuravik2.jpg | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = '''Kivipuravik''' ''Boletus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Kivipuravik''' (''Boletus'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Teaduslikult kirjeldas seda perekonda esimesena [[rootslased|rootsi]] [[mükoloog]] ja [[botaanik]] [[Elias Magnus Fries]] [[1821]]. Esialgu arvas ta sinna kõik seened, mille [[seenekübar|kübara]] alaküljel on torukesed. Sellest ajast on kirjeldatud hulk teisigi perekondi, mis on kivipuraviku perekonnast eraldatud. Perekonna nimi, [[ladina keel|ladinakeelne]] sõna ''Boletus'' tähendab 'seen'. See on laenatud [[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast βωλιτης, mis omakorda pärineb sõnast βωλος 'klomp, kamakas'. Kuid näiteks [[Galenos]] kasutas sõna ''boletus'' tähenduses ''[[Amanita caesarea]]'', mis tänapäeval arvatakse [[kärbseseen]]te perekonda. Kivipuravikud on paksud ja lihakad, [[seenejalg|jalg]] on enamasti jäme ja nuiakujuline, jala läbimõõt kuni 8 cm<ref name=kor>T. Niitla, E. Jeletsky, [[Vladislav Koržets]]. "Korilase käsiraamat, Nõiaraamat" [[2004]], lk 70</ref>. Mõhkjat jalga katab võrkjas [[tekstuur]]. Kübar on kumer, tavaliselt paljas ja kuiv, mõnel liigil kleepuv. Kübara läbimõõt võib olla kuni 30 cm<ref name=kor/>. Alaküljel on svammi meenutav torukeste kiht, mille värvus varieerub valkjast kollaseni (punakani)<ref name=kor/>. Seeneliha värvub lõikepinnal siniseks või rohekaks. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad [[mükoriisa]]t laialehiste puudega, eriti [[tamm]]ega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Kõik kivipuravikud on söödavad ja maitsvad. Selles osas on kõige tuntum [[harilik kivipuravik]], kuid ka näiteks ''[[Boletus aereus]]''. Eestis esineb kokku 3 liiki kivipuravikke. Maailmas leidub kivipuravikke sadakond liiki. ==Eesti liike== *''Boletus edulis'' – [[harilik kivipuravik]], selle varieteet [[kõivu-kivipuravik]] ''Boletus betulicola'' *''Boletus pinophilus'' – [[männi-kivipuravik]] *''Boletus reticulatus'' – [[võrk-kivipuravik]] ==Liike mujal== *''[[Boletus aereus]]'' *''Boletus dupainii'' – [[karmiin-kivipuravik]] *''Boletus pineforum'' – [[pedaja-kivipuravik]], männi-kivipuraviku varieteet/vorm *''Boletus rhodopurpureus'' – [[purpur-kivipuravik]] *''Boletus torosus'' – [[kõva kivipuravik]] ==Endisi liike== Aastal 2014 liigitati mitmed kivipuravikud teistesse perekondadesse: *''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]] *''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]] *''Butyriboletus regius'' – [[kuning-kivipuravik]] *''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]] *''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]] *''Hemileccinum depilatum'' – [[mõlk-kivipuravik]] *''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]] *''Neoboletus erythropus'' – [[punajalg-kivipuravik]] *''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]] *''Suillellus luridus'' – [[tamme-kivipuravik]] *''Suillellus queletii'' – [[Queleti kivipuravik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|121248}} {{Commonscat|Boletus}} [[Kategooria:Puravikulised]] b35sbrhibnhtpu0r76r7tghz3j5shtx 0 300641 7230852 7038241 2026-09-08T13:36:55Z ~2026-43151-70 234899 Täpsustasin võitluste eesmärki. 7230852 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{vikinda}} [[Fail:Erlend Estonias 2020.jpg|alt=2020 Estonias|pisi|Erlend Ferdinand Vennola aastal 2020 Estonias]] '''Erlend Ferdinand Vennola''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1981]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjanik]] ja [[kirjastaja]]. Tema ema on raamatukunstnik [[Irja Vennola]] (s [[1941]]), kes on kujundanud muuhulgas kaaned poja raamatutele "Hõbepajud", "Raamatusse raiutud raev" ja "Koguja sündroom". Osa oma teostest on Erlend Ferdinand Vennola avaldanud Inga Vennola pseudonüümi all. Tema teoses kajastub mitmel pool autismiteema ("Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vennola |eesnimi=Inga |pealkiri=Minu veerandsada, ehk, Kuidas ma sõdisin Saksa mundris NSV Liidu eest |kuupäev=2009 |kirjastus=Infotrükk |isbn=978-9949-18-740-9 |koht=Tallinn}}</ref>" ja "Nõnda kisendas Vaikus"), neist esimeses ka kujutlus transseksuaali elust, mistõttu avaldas ta selle romaani naisenime all.{{lisa viide}} Prohvet Kassanderi tõsieluline prototüüp on psühhiaater [[Anti Liiv]] romaanis "Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest", doktor [[Jüri Ennet]] on romaani "Nõnda kisendas Vaikus ehk Kompetentsed kodumail" tegelaskuju püha Jüri prototüüp.{{lisa viide}} Vennola oli [[2006]]. aastal lõpetamas [[Tallinna Ülikool]]i, valminud oli bakalaureusetöö, kuid tegemata jäi üks aine. Ta jätkas kirjandusteaduse õppimist Avatud Ülikoolis, ent seal jäeti ta viimases aines arvestuseta. Seda tõlgendas ta õppejõud Jaan Lahe poolse diskrimineerimisena. Lugu on kirjas "Raamatusse raiutud raevus".{{lisa viide}} Vennola vihkab roppusi ja rõvetsemist ning nende soosijaid, see avaldub ta teostes igal sammul, näiteks on "Raamatusse raiutud raevus" parodeeritud J. Randvere "Ruthi". Ta peab lubamatuks ropendajate ja rõvetsejate soosimist eesti kirjanduses, näiteks sattus ta psühhotrauma tõttu psühhiaatriahaiglasse pärast 2005. aastat, mil Romaanivõistluse võidutööks oli tunnistatud Sass Henno roppustest kubisev töö. Vennola esitas küsimuse: kas see ongi tulevane kirjanduslugu, mida kuulutatakse juba ette "klassikaks" (viide [[Priit Kruus]]i arvamusele, et Henno teosest saab klassika. Vennola elueesmärk on maailmaparandamine, sealhulgas võitlus avaliku ruumi puhtuse eest ja seintesodijate vastu ning võitlus puhta eesti keele nimel.{{lisa viide}} 1994. aastast kogub Vennola sportlaste autogramme, sellest hobist jutustab teos "Koguja sündroom".{{lisa viide}} ==Teosed== * Gregori, Evert. "Kesk surnud lilli" (kirjastuse Tänapäev 2008. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos). 2009. * Vennola, Inga. "Minu veerandsada ehk Kuidas ma sõdisin saksa mundris NSV Liidu eest". 2009. * Vennola, Inga "Hõbepajud". 2012. * Vennola, Erlend Ferdinand "Raamatusse raiutud raev". 2014. * Vennola, Erlend Ferdinand "Nõnda kisendas Vaikus ehk Kompetentsed kodumail". 2017. * Vennola, Erlend Ferdinand "Asterioni maja". 2020. * Vennola, Erlend Ferdinand "Koguja sündroom". 2023. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Vennola, Erlend-Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] bw0imobdgok5je7wchcvllwg7qes06m 0 300692 7230961 7216178 2026-09-08T17:45:11Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230961 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kopli tänavast Tallinnas}} {{teekaart|suum=11}} [[File:Kopli Street (Tallinn) 20241003 (2).jpg|thumb|Kopli tänav, vaade Erika ja Ristiku tänava ristmikult kesklinna suunas (03.10.2024)]] '''Kopli tänav''' (vanasti '''Telliskopli tänav''' ja '''Kalinini tänav''') asub [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kalamaja]], [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]], [[Sitsi]], [[Pelguranna]] ja [[Kopli]] asumis ning [[Kopli poolsaar]]el. Kopli tänav algab [[Kesk-Kalamaja tänav]]a ja [[Põhja puiestee]] ristmikult [[Balti jaam]]a juures ning kulgeb esialgu läände. Tal on ühine ristmik paremalt [[Vana-Kalamaja tänav]]aga, vasakult [[Reisijate tänav]]aga, paremalt [[Kotzebue tänav]]a, [[Vabriku tänav]]a ja [[Malmi tänav]]aga ning vasakult [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]]. Seejärel keerab tänav loodesse. Tal on edasi ühine ristmik paremalt poolt [[Graniidi tänav]]a, [[Salme tänav (Tallinn)|Salme]], [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla]] ja [[Volta tänav]]aga, ta piirneb vasakult [[Kopli kaubajaam]]aga, ristub paremalt [[Erika tänav|Erika]] ja vasakult [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänavaga]], paremalt [[Angerja tänav|Angerja]] ja [[Karjamaa tänav]]aga ning vasakult [[Paavli tänav]]aga, keerab taas läände, ristub vasakult [[Sitsi tänav]]aga, paremalt [[Tööstuse tänav]]a ja [[Paljassaare tee]]ga, vasakult [[Niidi tänav|Niidi]] ja [[Lõime tänav]]aga, paremalt [[Maleva tänav]]aga, vasakult [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Pelguranna tänav]]aga, piirneb vasakult [[Kopli kalmistupark|Kopli kalmistupargiga]], pöördub taas loodesse, ristub vasakult [[Vasara tänav]]a, paremalt [[Uus-Maleva tänav]]aga, vasakult [[Ankru tänav]]a ja paremalt [[Kilbi tänav]]aga, vasakult [[Marati tänav|Marati]] ja [[Ketta tänav]]aga, paremalt [[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa]] ja [[Kaevuri tänav]]aga ning vasakult [[Süsta tänav|Süsta]] ja [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tänavaga]].<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33–35.</ref> Kopli tänav on ligikaudu 6,25 km pikk.<ref name=Ekspresskataloog/>. Algusest kuni peaaegu lõpuni, kunagise [[Vene-Balti laevatehas]]e peahoone juures oleva lõpp-peatuseni kulgeb Kopli tänava ääres [[tramm]]itee: tänava algusest kuni [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Erika tänav|Erika]] tänavani Kopli tänava vasakus servas ja sealt edasi paremas servas. Alates [[Sõle tänav|Sõle]] tänavast kuni trammide lõpp-peatuseni ning [[Sitsi tänav|Sitsi]] tänavast kuni [[Erika tänav|Erika]] ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] tänavani kulgeb Kopli tänaval ka bussiliin. ==Hoonestus== *Kopli tänav 2 on asunud Grand Hotell, alates 2003. aastast Hotell Economy. Kopli 2 hoone ehitas 1914. aastal [[Kiideva mõis]]a omanik ja Tallinna linnavolinik [[Villem Pinkovski]], maja arhitekt oli Viktor Jenken (Enken). *Kopli tänav 3 on asunud [[Raudteelaste Ühing "Raudam"]]. Hoone seinal on [[Vabadussõjas langenud raudteelaste mälestustahvel]]. *Kopli tänav 4 hoones asub alkoholipood Araxes, algselt [[Eesti Raudtee]] Töölisvarustuse Osakonna<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Vaksali (kauplus)|leivapood Vaksali]]. *Kopli tänav 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt [[Eugen Habermann]]. Hoones asus [[Tallinna kinode loend|Tallinna kino]] [[Diana (kino)|Diana]] ja [[Lembitu (Tallinna kino)|Lembitu]]. Pärast [[Taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamist]] kolis kinoruumidesse [[Päästearmee]]. *Kopli tänav 10 asus 1940. aastal ehitatud hoone rahvakorterite ehitusprogrammist, rahvakorterid olid kahekorruselised puuehitised ühe kivitrepikojaga, kummalgi korrusel neli korterit. Korterid on kahes suuruses, trepikojapoolsel hoone küljel on kahetoalised korterid ühes köögi, sahvri, duširuumi, kloseti ja esikuga, vastasküljel kolmetoalised samade kõrvalruumidega<ref>Artur Hellat, ESIMENE SAMM TÖÖTAVA RAHVA KORTERIOLUDE PARANDAMISEKS. [[Viisnurk (ajakiri)|Viisnurk]], nr 1940, lk 163</ref>. *Kopli tänav 16, kolmekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel, kus asub restoran Ülo. *Kopli tänav 18, kahekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad: [[Boheem (kohvik)|kohvik Boheem]], algselt [[Eesti Raudtee]] Töölisvarustuse Osakonna<ref name="erastatava" /> [[Vaksali (kauplus)|juurviljapood Vaksali]]. *Kopli tänav 20a, [[Malmi tänav]] 10 taga hoovihoones asus O.Ü. Havanna, [[Tubakatehas Havanna]] *Kopli tänav 23, [[Kopli kaubajaam]] :[[Ristiku tänava raudteeviadukt]] *Kopli tänav 25, mööblivabrik [[Standard (ettevõte)|Standard]]i hoone, mis on ehitatud 1970. aastatel<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 19.</ref>. Hoone on tüüpiline 1970. aastatel Eestis ehitatud modernistlik tornbüroo, mis on ruudukujulise plaaniga: kommunikatsioonid on keskel ja kabinetid jäävad välisperimeetrile. Hoonetüübile on iseloomulik lintaken, mis tuleneb raudbetoonsõrestikust ja vööpaneelidest. *Kopli tänav 29 tegutses 2001. aastani, 1964. aastal tegevust alustanud AS Tallinna Soojuse [[Karjamaa katlamaja]].<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/50879401/kinnisvarafirmad-ostavad-tallinna-soojuse-vara Kinnisvarafirmad ostavad Tallinna Soojuse vara]. arileht.delfi.ee, 4. mai 2001</ref> ja M. Kalinini tänav 29 tegutses Eesti NSV ajal saun nr 13. *Kopli tänav (algse numbriga) 33<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/02/23/10.1 Tallinna Köievabrik, John Carr'i pärijad" Kopli 33 tel. 439-79], Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940.</ref>, tegutses 20. sajandi alguses [[Tallinna Köievabrik]] "John Carr'i pärijad" *Kopli tänav 35 (algse numbriga 21), [[Balti Puuvillavabrik|Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] ja puuvillatööstusettevõte [[Eesti Niidivabrik]] *Kopli tänav 35b, [[Tallinna Köievabrik]]u veetorn *Kopli tänav 40, tegutses Eesti NSV ajal Elektrielemenditehas „Ika". *Kopli tänav 50, 1910. aastal valminud V. Lenderi tüüpi hoone. Projekteerijaks insener K. S. Pavlov, kelle käe all valmis Kalamajas veel mitmeid sama ajastu elamuid. *Kopli tänav 68 (algse numbriga 28), 70, 70a ja 70b, [[Franz Krulli tehas|Krulli tehas]]e kvartal (Kopli tänav 68, 70, 70a ja 70b; [[Volta tänav]] 1, 1b, 1c, 1d ja 1e<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-endise-krulli-masinatehase-territoorium-koplis-on-kui-prugila-kas-linnavalitsus-sekkub?id=81488303 Krulli masinatehase territoorium], www.delfi.ee, 21.03.2018</ref> ja [[Tallinna Masinatehas]]e territoorium) *Kopli tänav 69a, 1963. aastal ehitatud endise restoran [[Kalinka (restoran)|Kalinka]] hoone *Kopli tänav 69c, [[Kopli kalmistu]] *Kopli tänav 69e, ühiselamu (1956) *Kopli tänav 70a (endine aadress Telliskopli 28) endine [[AS Franz Krull]]i tehase hooned *Kopli tänav 71, Sirbi Kohvik, 1987. aastal valminud kooperatiivi ärihoone, algselt lillepood ja toiduäri. *Kopli tänav 72 ([[Eesti NSV]] ajal endise 112. sõjatehase hoonekompleks koos ladude ja varjenditega), 112. sõjatehas alustas tegevust 1946. aastal peamiselt raskeveoautode mootorite remonditehasena *Kopli tänav 75 endine [[Bekkeri laevatehas]]e meistrite ja ametnike elamu <ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8615 Kultuurimälestis nr 8615 "Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 75a *Kopli tänav 76, [[Keskkonnaamet|Keskkonnaameti Kiirgusosakond]] ja [[Keskkonnainspektsioon|Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo]], endine [[Eesti Merevägi#Vabadussõjast Teise maailmasõjani|Mereväe]] [[Mereväe õppekompanii|õppekompanii]] kasarmu. [[Eesti NSV]] ajal [[NSV Liidu relvajõud]]ude 180. sidepolügoon. *Kopli tänav 77, endine [[Bekkeri laevatehas]]e inseneride elamu<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8616 Kultuurimälestis nr 8616 "Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> *Kopli tänav 78, 78a ja [[Erika tänav]] 2, endised [[Peeter Suure Sadam]]a üleajateenijate [[Punased kasarmud]] *Kopli tänav 79, korterelamu<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/120110750/eelmise-sajandi-alguses-sundinud-bekkeri-villa-arkas-uuele-vaarikale-elule#dalesimenesoft Eelmise sajandi alguses sündinud Bekkeri villa ärkas uuele väärikale elule]. moodnekodu.delfi.ee, 8. detsember 2022</ref> Endine [[Kopli Lastepolikliinik]]. Ehitatud 1914. aastal algselt [[Bekkeri laevatehas]]e direktori elamuks<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8617 Kultuurimälestis nr 8617 "Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 82, elumaja, endine [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli Energeetikateaduskonna]] õppehoone<ref>{{Netiviide|Autor=Askur Alas|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/ttu-muub-kopli-energeetikamaja?id=50980572|Pealkiri=TTÜ müüb Kopli energeetikamaja|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=02.04.2004|Kasutatud=14.01.2018}}</ref> *Kopli tänav 85, endine Bekkeri laevatehase politseijaoskonna hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8618 Kultuurimälestis nr 8618 "Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>. Nüüd korterelamu. *Kopli tänav 86, 1946. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Kopli tänav 88, 1957. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Kopli tänav 89b, endine [[Bekkeri laevatehase veetorn]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8623 Kultuurimälestis nr 8623 "Bekkeri laevatehase veetorn, 1914. a."], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 90, 1953. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu. Hoone esimesel korrusel tegutses algselt [[Sitsi (kauplus)|Sitsi kauplus]]. *Kopli tänav 92, [[Karjamaa Põhikool]] *Kopli tänav 92a asus 1935. aastaks ehitatud [[Eesti Metodisti Kirik]]u Tallinna II<ref>Toomas Pajusoo, [https://web.archive.org/web/20230609185129/https://koduteel.ee/article/tallinna-kogudus-100/ Tallinna kogudus 100], Koduteel, Nr 144 – 1 2022</ref> Petlemma kirik, mis lammutati<ref>Maire Simm, [https://web.archive.org/web/20230609185123/https://koduteel.ee/article/maestusi-sitsi-petlemma-kirikust/ Mäestusi Sitsi Petlemma kirikust], Koduteel, Nr 128 - 1 2018</ref> 1991. aastal. *Kopli tänav 93, endine [[Kopli Rahvamaja]]<ref>[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/eesti/kopli-seltsielu-suda-tuksus-rahvamajas?id=50938671 Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas], epl.delfi.ee, 7. november 2002.</ref>,<ref>Kadi Raal, [https://kopli.geenius.ee/rubriik/uudis/uue-ilme-saavas-kopli-rahvamajas-hakkab-kevadel-taas-elu-keema/?_thumbnail_id=150 Uue ilme saavas Kopli rahvamajas hakkab kevadel taas elu keema], https://kopli.geenius.ee, 03.11.2020.</ref> hoone<ref name="KRR_8752">{{kultuurimälestis|8752|Kopli Rahvamaja, 1936. a}} (vaadatud 05.11.2020).</ref> ja [[Madruste Klubi]]. Arhitekt [[Elmar Lohk]] *Kopli tänav 96a, korterelamu. Arhitekt [[Jaan Ollik]] *Kopli tänav 98, [[Tallinna Kopli Ametikool]], [[Põhja-Tallinna Noortekeskus]]. Kopli tänav/Kalinini tänav 98 tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Linnakutsekool nr 6]], kus õpetati vähemalt 15-aastasi noormehi [[treial]]i, [[laevaremondilukksepp|laevaremondilukksep]]a ja laevakokkupanija ning [[Elektrikeevitaja|elektrikeevitaja]] erialale<ref>[https://dea.digar.ee/article/spordileht/1965/06/28/42 NOORED, ASTUGE KUTSEKOOLIDESSE!. LINNA KUTSEKOOL Nr. 6, Tallinn, Kalinini t. 98], Spordileht, nr. 51, 28 juuni 1965</ref>. *Kopli tänav 98a, 98b, neljakorruselised korterelamud, tüüpprojekt 1-317-10 (nn [[hruštšovka]]) *Kopli tänav 100a, viiekorruseline korterelamu, tüüpprojekt 1-317А-14E *Kopli tänav 100b, 1971. aastal valminud viiekorruseline algne ühiselamu tüüpi korterelamu, tüüpprojekt 1-317-19 *Kopli tänav 101, [[Eesti Mereakadeemia|Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]] ja [[Eesti Merekool]], endine [[Vene-Balti laevaehitustehas]] ja seejärel [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna]] õppehoone *Kopli tänav 102a, [[Tallinna Kunstigümnaasium]], algselt Kopli algkool, arhitekt [[Herbert Johanson]] (1940) *Kopli tänav 103, [[BLRT Grupp|Balti Laevaremonditehas]] ja [[Vene-Balti sadam]] [[Kopli laht|Kopli lahe]] kirdeosas [[Kopli poolsaar]]e edelarannikul. ([[Eesti NSV]] ajal oli Kopli tn 103B kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt.<ref>Koostanud ja toimetanud [[Anto Raukas]], [https://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/99_PDF.pdf ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU SÕJAVÄE JÄÄKREOSTUS JA SELLE LIKVIDEERIMINE]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Tallinn 1999, lk 78</ref> *Kopli tänav 104, [[Kopli Lasteaed]], arhitekt [[Herbert Johanson]] (1928) *Kopli tänav 108, 1914. aastal ehitatud [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e [[Vene-Balti laevatehas]]e [[Vene-Balti laevatehase politseijaoskond|politseijaoskond]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8647 Kultuurimälestis nr 8647 Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914. a.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> *Kopli tänav 110 asus 1915. aastal avatud [[Tallinna kinode loend|kino]] [[Koppel (kino)|Koppel]] (varem Vene-Balti nr 62) *Kopli tänav 114 asus Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8648 Mälestised • 8648 Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, 1914. a.]</ref> *Kopli tänav 118, [[Kopli trammidepoo]] ==Galerii== <gallery> File:Balti Jaama Turg 2021.jpg|Kopli tänav 1, Balti Jaama Turg File:Araxes in Kopli street.JPG|Kopli tänav 4 File:Near Tallinn train station1.jpg|Kopli tänav 4c ja 4 File:EU-EE-TLN-PT-Kalamaja-Kopli street.JPG|Vaade Kopli tänava ja Kotzebue tänava ristmikule ning hoonele Kopli tn 14 Telliskivi trammipeatusest File:Near Tallinn train station.jpg|Kopli 14 Pilt:Tallinn Kopli tn 20.jpg|Kopli 18, kohvik "Boheem" File:Tallinn, auruvedurite pöördesild, Kopli 23 (1).jpg|Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild, Kopli 23 File:EU-EE-TLN-PT-Karjamaa-STANDARD factory.JPG|[[Standardi Ärimaja]], Kopli 25a ja tootmishooned Pilt:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, 1900-1909 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, Kopli 35 File:EU-EE-TLN-PT-Kopli 69.JPG|Kopli 69 File:Tallinn, paviljon Kopli 70, 1931.jpg|Paviljon Kopli 70, 1931 Pilt:Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Erika tn 2, 1915. a..JPG|Peeter Suure merekindluse üleajateenijate Punased kasarmud, Kopli 78, 78a ja Erika 2 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914 (1).jpg|Endine Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, Kopli 75 Pilt:Bekkeri laevatehase inseneride elamu.jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e inseneride elamu, Kopli 77 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914 (1).jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e direktori elamu, Kopli 79 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 (2).jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e politseijaoskond, Kopli 85 File:Bekker's Water Tower in Kopli Tallinn 16 September 2016.jpg|Kopli 87, endine [[Bekkeri laevatehas]]e [[Bekkeri laevatehase veetorn|veetorn]] Kopli tn 89b ja tööstushoone Kopli 87a Pilt:EU-EE-Tallinn-PT-Kopli-Kopli ametikool.JPG|Kopli ametikool, Kopli 98 Pilt:Mereakadeemia Koplis.jpg|Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 2009. aastal Pilt:Tallinn Kopli, May 1996.jpg|Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 1996. aastal File:Tallinn, Kopli lastepäevakodu, 1928 (1).jpg|[[Kopli Lasteaed|Kopli Lasteaia]] hoone, Kopli 104 File:Tallinn, Kopli lastepäevakodu, 1928 (2).jpg|Kopli Lasteaia hoone, Kopli 104 File:Tallinn, Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914 (2).jpg|Endine [[Vene-Balti laevatehas]]e politseijaoskond, Kopli 108 Pilt:Kopli trammidepoo.jpg|Kopli trammidepoo File:Kopli Street (Tallinn) 20241003.jpg|thumb|Kopli tänav, vaade Erika ja Ristiku tänava ristmikult Kopli suunas (03.10.2024) </gallery> ==Ajalugu== [[Kopli poolsaar]]e asustuse algandmed pärinevad [[14. sajand]]ist, mil mainiti Koplirannas olnud kaluriküla praeguses Maleva tänava algosas ligikaudu kohal, kus tänapäeval on Keraamikatehas. Seal paiknes linna [[telliselööv]] ja seetõttu kandis paik vanasti Telliskopli nime. Sinna viis [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a juurest läbi [[Kalamaja|Kalamaja eeslinna]] tee, mis kulges ligikaudu tänapäevaste Tööstuse, [[Soo tänav|Soo]] ja edasi Kopli tänava sihil juba mainitud kaluriküla suunas. [[1772]] keelati surnute [[matmine]] kirikutesse ja tuli asutada uusi [[kalmistu]]id. [[1773]] ühendati [[Sitsi mägi|Sitsimäele]] suunduv teelõik linna [[Nunnavärav]]aga tänapäevase Kopli tänava sihil. Tee kandis pikka aega Telliskopli tänava nime. [[1774]] rajati telliselöövi ja kaluriküla vahele [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]u saksa [[kogudus]]te kalmistu ([[Kopli kalmistu]]). Kopli tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi: Teliskopli tänav, Teiliskople tänav, saksa keeles ''Ziegelskoppelstraße, Koppelstraße, Koppelscher Weg''; vene keeles ''Цигельскоппельская ул., Коппельская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005374&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kopli tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021).</ref> [[Pilt:Franz Krull.jpg|pisi|left|Franz Krulli tehase sissepääs]] [[1899]]. aastal kolis ettevõtte [[AS Franz Krull]] Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone. [[File:TLA 1465 1 518 Kopli tn 2, kinnistu nr 45 18 04 1938 fotogr E Brockner.jpg|pisi|Kopli tn 2 (1938)]] [[File:Balti jaam - vaade Balti jaamahoone katuselt Nõmme elektritrammi ooteplatvormi ümbrusele (Suurtüki tänava juures). Vasakul Kopli tänav., AM 12853-52 F 11687-52.jpg|pisi|left|Vaade [[Balti jaam]]a hoone katuselt Nõmme [[elektritramm]]i ooteplatvormi ümbrusele ([[Suurtüki tänav]]a juures). Vasakul Kopli tänav, aastatel 1924/1930]] [[File:TLA 1465 1 519 Kopli tn 4, kinnistu nr 42, 44 Omanik J. Puhk 9 05 1938 E Brockner.jpg|pisi|Kopli tn 4 (1938)]] Tänav nimetati alles [[14. jaanuar]]il [[1925]] ametlikult Kopli tänavaks. Kopli tänav 21 tegutses [[Balti Puuvillavabrik|Balti puuvillavabrik]]u eraalgkool. [[1928]]. aastal kirjutati ajalehes [[Rahvaleht]]: «Kopli tänav on üldse kuulus pussitamiste, peksmiste ja röövimiste poolest. Seda teed mööda liigub "koplielement", kelle suhtes inimene kunagi kindel ei või olla, kas ta terve nahaga ehk röövimata läbi pääseb.»<ref>"Õudne öö Kopli tänaval". "Rahvaleht", 12. juuli 1928, nr. 81, lk. 1.</ref> [[Kopli kaubajaam]]a hakati ehitama 1933. aastal insener [[Wilhelm Salemann]]i (1884–1942) projekti järgi aadressil [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] 57b. [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi. [[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987]] [[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 87.jpg|pisi|left|Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987]] Aastatel [[1950]]–[[1990]] kandis Kopli tänav [[Bolševikud|kommunistliku]] [[revolutsionäär]]i [[Mihhail Kalinin]]i nime (vene keeles ''Михаила Калинина, ул.''). Kalinin töötas mõnda aega [[Volta tehas]]es, kus tegi ühtlasi tööliste seas kommunistlikku kihutustööd. Kopli tänava nimetus taastati 3. augustil 1990. aastal [[Tallinna Linnavalitsus]]e määrusega. ==Vaata ka== *[[Bekkeri laevatehas]] *[[Keskkonnaamet]] *[[Keskkonnainspektsioon]] *[[Vene-Balti asum]] ehk Vene-Balti tehase töölisasula ehk [[Kopli liinid]] == Viited == {{Viited}} {{Commonscat}} {{Kopli asumi tänavad}} {{Pelguranna asumi tänavad}} {{Sitsi asumi tänavad}} {{Karjamaa asumi tänavad}} {{Kalamaja asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Kalamaja]] o8zxttqamp9m834xxdbzzzgodn17qlr 7230980 7230961 2026-09-08T18:27:12Z NOSSER 8097 7230980 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kopli tänavast Tallinnas}} {{teekaart|suum=11}} [[File:Kopli Street (Tallinn) 20241003 (2).jpg|thumb|Kopli tänav, vaade Erika ja Ristiku tänava ristmikult kesklinna suunas (03.10.2024)]] '''Kopli tänav''' (vanasti '''Telliskopli tänav''' ja '''Kalinini tänav''') asub [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kalamaja]], [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]], [[Sitsi]], [[Pelguranna]] ja [[Kopli]] asumis ning [[Kopli poolsaar]]el. Kopli tänav algab [[Kesk-Kalamaja tänav]]a ja [[Põhja puiestee]] ristmikult [[Balti jaam]]a juures ning kulgeb esialgu läände. Tal on ühine ristmik paremalt [[Vana-Kalamaja tänav]]aga, vasakult [[Reisijate tänav]]aga, paremalt [[Kotzebue tänav]]a, [[Vabriku tänav]]a ja [[Malmi tänav]]aga ning vasakult [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]]. Seejärel keerab tänav loodesse. Tal on edasi ühine ristmik paremalt poolt [[Graniidi tänav]]a, [[Salme tänav (Tallinn)|Salme]], [[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla]] ja [[Volta tänav]]aga, ta piirneb vasakult [[Kopli kaubajaam]]aga, ristub paremalt [[Erika tänav|Erika]] ja vasakult [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänavaga]], paremalt [[Angerja tänav|Angerja]] ja [[Karjamaa tänav]]aga ning vasakult [[Paavli tänav]]aga, keerab taas läände, ristub vasakult [[Sitsi tänav]]aga, paremalt [[Tööstuse tänav]]a ja [[Paljassaare tee]]ga, vasakult [[Niidi tänav|Niidi]] ja [[Lõime tänav]]aga, paremalt [[Maleva tänav]]aga, vasakult [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Pelguranna tänav]]aga, piirneb vasakult [[Kopli kalmistupark|Kopli kalmistupargiga]], pöördub taas loodesse, ristub vasakult [[Vasara tänav]]a, paremalt [[Uus-Maleva tänav]]aga, vasakult [[Ankru tänav]]a ja paremalt [[Kilbi tänav]]aga, vasakult [[Marati tänav|Marati]] ja [[Ketta tänav]]aga, paremalt [[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa]] ja [[Kaevuri tänav]]aga ning vasakult [[Süsta tänav|Süsta]] ja [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tänavaga]].<ref name=Ekspresskataloog>[[Ekspresskataloog]] [[2005]], lk. 33–35.</ref> Kopli tänav on ligikaudu 6,25 km pikk.<ref name=Ekspresskataloog/>. Algusest kuni peaaegu lõpuni, kunagise [[Vene-Balti laevatehas]]e peahoone juures oleva lõpp-peatuseni kulgeb Kopli tänava ääres [[tramm]]itee: tänava algusest kuni [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Erika tänav|Erika]] tänavani Kopli tänava vasakus servas ja sealt edasi paremas servas. Alates [[Sõle tänav|Sõle]] tänavast kuni trammide lõpp-peatuseni ning [[Sitsi tänav|Sitsi]] tänavast kuni [[Erika tänav|Erika]] ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] tänavani kulgeb Kopli tänaval ka bussiliin. [[File:Balti Jaama Turg 2021.jpg|pisi|Kopli tänav 1, [[Balti Jaama Turg]]]] ==Hoonestus== *Kopli tänav 1, [[Balti jaama turg]] *Kopli tänav 2 on asunud Grand Hotell, alates 2003. aastast Hotell Economy. Kopli 2 hoone ehitas 1914. aastal [[Kiideva mõis]]a omanik ja Tallinna linnavolinik [[Villem Pinkovski]], maja arhitekt oli Viktor Jenken (Enken). *Kopli tänav 3 on asunud [[Raudteelaste Ühing "Raudam"]]. Hoone seinal on [[Vabadussõjas langenud raudteelaste mälestustahvel]]. *Kopli tänav 4 hoones asub alkoholipood Araxes, algselt [[Eesti Raudtee]] Töölisvarustuse Osakonna<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> [[Vaksali (kauplus)|leivapood Vaksali]]. *Kopli tänav 8, doktor Christian Parki maja, arhitekt [[Eugen Habermann]]. Hoones asus [[Tallinna kinode loend|Tallinna kino]] [[Diana (kino)|Diana]] ja [[Lembitu (Tallinna kino)|Lembitu]]. Pärast [[Taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taastamist]] kolis kinoruumidesse [[Päästearmee]]. *Kopli tänav 10 asus 1940. aastal ehitatud hoone rahvakorterite ehitusprogrammist, rahvakorterid olid kahekorruselised puuehitised ühe kivitrepikojaga, kummalgi korrusel neli korterit. Korterid on kahes suuruses, trepikojapoolsel hoone küljel on kahetoalised korterid ühes köögi, sahvri, duširuumi, kloseti ja esikuga, vastasküljel kolmetoalised samade kõrvalruumidega<ref>Artur Hellat, ESIMENE SAMM TÖÖTAVA RAHVA KORTERIOLUDE PARANDAMISEKS. [[Viisnurk (ajakiri)|Viisnurk]], nr 1940, lk 163</ref>. *Kopli tänav 16, kolmekorruseline kortermaja, äripindadega esimesel korrusel, kus asub restoran Ülo. *Kopli tänav 18, kahekorruseline korterelamu, mille esimesel korrusel äripinnad: [[Boheem (kohvik)|kohvik Boheem]], algselt [[Eesti Raudtee]] Töölisvarustuse Osakonna<ref name="erastatava" /> [[Vaksali (kauplus)|juurviljapood Vaksali]]. *Kopli tänav 20a, [[Malmi tänav]] 10 taga hoovihoones asus O.Ü. Havanna, [[Tubakatehas Havanna]] *Kopli tänav 23, [[Kopli kaubajaam]] :[[Ristiku tänava raudteeviadukt]] *Kopli tänav 25, mööblivabrik [[Standard (ettevõte)|Standard]]i hoone, mis on ehitatud 1970. aastatel<ref> [[Epp Lankots]], [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND], Tallinn 2009, lk 19.</ref>. Hoone on tüüpiline 1970. aastatel Eestis ehitatud modernistlik tornbüroo, mis on ruudukujulise plaaniga: kommunikatsioonid on keskel ja kabinetid jäävad välisperimeetrile. Hoonetüübile on iseloomulik lintaken, mis tuleneb raudbetoonsõrestikust ja vööpaneelidest. *Kopli tänav 29 tegutses 2001. aastani, 1964. aastal tegevust alustanud AS Tallinna Soojuse [[Karjamaa katlamaja]].<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/50879401/kinnisvarafirmad-ostavad-tallinna-soojuse-vara Kinnisvarafirmad ostavad Tallinna Soojuse vara]. arileht.delfi.ee, 4. mai 2001</ref> ja M. Kalinini tänav 29 tegutses Eesti NSV ajal saun nr 13. *Kopli tänav (algse numbriga) 33<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/02/23/10.1 Tallinna Köievabrik, John Carr'i pärijad" Kopli 33 tel. 439-79], Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940.</ref>, tegutses 20. sajandi alguses [[Tallinna Köievabrik]] "John Carr'i pärijad" *Kopli tänav 35 (algse numbriga 21), [[Balti Puuvillavabrik|Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik]] ja puuvillatööstusettevõte [[Eesti Niidivabrik]] *Kopli tänav 35b, [[Tallinna Köievabrik]]u veetorn *Kopli tänav 40, tegutses Eesti NSV ajal Elektrielemenditehas „Ika". *Kopli tänav 50, 1910. aastal valminud V. Lenderi tüüpi hoone. Projekteerijaks insener K. S. Pavlov, kelle käe all valmis Kalamajas veel mitmeid sama ajastu elamuid. *Kopli tänav 68 (algse numbriga 28), 70, 70a ja 70b, [[Franz Krulli tehas|Krulli tehas]]e kvartal (Kopli tänav 68, 70, 70a ja 70b; [[Volta tänav]] 1, 1b, 1c, 1d ja 1e<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-endise-krulli-masinatehase-territoorium-koplis-on-kui-prugila-kas-linnavalitsus-sekkub?id=81488303 Krulli masinatehase territoorium], www.delfi.ee, 21.03.2018</ref> ja [[Tallinna Masinatehas]]e territoorium) *Kopli tänav 69a, 1963. aastal ehitatud endise restoran [[Kalinka (restoran)|Kalinka]] hoone *Kopli tänav 69c, [[Kopli kalmistu]] *Kopli tänav 69e, ühiselamu (1956) *Kopli tänav 70a (endine aadress Telliskopli 28) endine [[AS Franz Krull]]i tehase hooned *Kopli tänav 71, Sirbi Kohvik, 1987. aastal valminud kooperatiivi ärihoone, algselt lillepood ja toiduäri. *Kopli tänav 72 ([[Eesti NSV]] ajal endise 112. sõjatehase hoonekompleks koos ladude ja varjenditega), 112. sõjatehas alustas tegevust 1946. aastal peamiselt raskeveoautode mootorite remonditehasena *Kopli tänav 75 endine [[Bekkeri laevatehas]]e meistrite ja ametnike elamu <ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8615 Kultuurimälestis nr 8615 "Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 75a *Kopli tänav 76, [[Keskkonnaamet|Keskkonnaameti Kiirgusosakond]] ja [[Keskkonnainspektsioon|Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo]], endine [[Eesti Merevägi#Vabadussõjast Teise maailmasõjani|Mereväe]] [[Mereväe õppekompanii|õppekompanii]] kasarmu. [[Eesti NSV]] ajal [[NSV Liidu relvajõud]]ude 180. sidepolügoon. *Kopli tänav 77, endine [[Bekkeri laevatehas]]e inseneride elamu<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8616 Kultuurimälestis nr 8616 "Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> *Kopli tänav 78, 78a ja [[Erika tänav]] 2, endised [[Peeter Suure Sadam]]a üleajateenijate [[Punased kasarmud]] *Kopli tänav 79, korterelamu<ref>[https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/120110750/eelmise-sajandi-alguses-sundinud-bekkeri-villa-arkas-uuele-vaarikale-elule#dalesimenesoft Eelmise sajandi alguses sündinud Bekkeri villa ärkas uuele väärikale elule]. moodnekodu.delfi.ee, 8. detsember 2022</ref> Endine [[Kopli Lastepolikliinik]]. Ehitatud 1914. aastal algselt [[Bekkeri laevatehas]]e direktori elamuks<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8617 Kultuurimälestis nr 8617 "Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 82, elumaja, endine [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli Energeetikateaduskonna]] õppehoone<ref>{{Netiviide|Autor=Askur Alas|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/ttu-muub-kopli-energeetikamaja?id=50980572|Pealkiri=TTÜ müüb Kopli energeetikamaja|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=02.04.2004|Kasutatud=14.01.2018}}</ref> *Kopli tänav 85, endine Bekkeri laevatehase politseijaoskonna hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8618 Kultuurimälestis nr 8618 "Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916"], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref>. Nüüd korterelamu. *Kopli tänav 86, 1946. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Kopli tänav 88, 1957. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu *Kopli tänav 89b, endine [[Bekkeri laevatehase veetorn]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8623 Kultuurimälestis nr 8623 "Bekkeri laevatehase veetorn, 1914. a."], Kultuurimälestiste riiklik register.</ref> *Kopli tänav 90, 1953. aastal ehitatud viiekorruseline korterelamu. Hoone esimesel korrusel tegutses algselt [[Sitsi (kauplus)|Sitsi kauplus]]. *Kopli tänav 92, [[Karjamaa Põhikool]] *Kopli tänav 92a asus 1935. aastaks ehitatud [[Eesti Metodisti Kirik]]u Tallinna II<ref>Toomas Pajusoo, [https://web.archive.org/web/20230609185129/https://koduteel.ee/article/tallinna-kogudus-100/ Tallinna kogudus 100], Koduteel, Nr 144 – 1 2022</ref> Petlemma kirik, mis lammutati<ref>Maire Simm, [https://web.archive.org/web/20230609185123/https://koduteel.ee/article/maestusi-sitsi-petlemma-kirikust/ Mäestusi Sitsi Petlemma kirikust], Koduteel, Nr 128 - 1 2018</ref> 1991. aastal. *Kopli tänav 93, endine [[Kopli Rahvamaja]]<ref>[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/eesti/kopli-seltsielu-suda-tuksus-rahvamajas?id=50938671 Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas], epl.delfi.ee, 7. november 2002.</ref>,<ref>Kadi Raal, [https://kopli.geenius.ee/rubriik/uudis/uue-ilme-saavas-kopli-rahvamajas-hakkab-kevadel-taas-elu-keema/?_thumbnail_id=150 Uue ilme saavas Kopli rahvamajas hakkab kevadel taas elu keema], https://kopli.geenius.ee, 03.11.2020.</ref> hoone<ref name="KRR_8752">{{kultuurimälestis|8752|Kopli Rahvamaja, 1936. a}} (vaadatud 05.11.2020).</ref> ja [[Madruste Klubi]]. Arhitekt [[Elmar Lohk]] *Kopli tänav 96a, korterelamu. Arhitekt [[Jaan Ollik]] *Kopli tänav 98, [[Tallinna Kopli Ametikool]], [[Põhja-Tallinna Noortekeskus]]. Kopli tänav/Kalinini tänav 98 tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Linnakutsekool nr 6]], kus õpetati vähemalt 15-aastasi noormehi [[treial]]i, [[laevaremondilukksepp|laevaremondilukksep]]a ja laevakokkupanija ning [[Elektrikeevitaja|elektrikeevitaja]] erialale<ref>[https://dea.digar.ee/article/spordileht/1965/06/28/42 NOORED, ASTUGE KUTSEKOOLIDESSE!. LINNA KUTSEKOOL Nr. 6, Tallinn, Kalinini t. 98], Spordileht, nr. 51, 28 juuni 1965</ref>. *Kopli tänav 98a, 98b, neljakorruselised korterelamud, tüüpprojekt 1-317-10 (nn [[hruštšovka]]) *Kopli tänav 100a, viiekorruseline korterelamu, tüüpprojekt 1-317А-14E *Kopli tänav 100b, 1971. aastal valminud viiekorruseline algne ühiselamu tüüpi korterelamu, tüüpprojekt 1-317-19 *Kopli tänav 101, [[Eesti Mereakadeemia|Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia]] ja [[Eesti Merekool]], endine [[Vene-Balti laevaehitustehas]] ja seejärel [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna]] õppehoone *Kopli tänav 102a, [[Tallinna Kunstigümnaasium]], algselt Kopli algkool, arhitekt [[Herbert Johanson]] (1940) *Kopli tänav 103, [[BLRT Grupp|Balti Laevaremonditehas]] ja [[Vene-Balti sadam]] [[Kopli laht|Kopli lahe]] kirdeosas [[Kopli poolsaar]]e edelarannikul. ([[Eesti NSV]] ajal oli Kopli tn 103B kasutusel piirivalvekordoni, piirivalve kütuseterminaali ja veepuhastusjaama poolt.<ref>Koostanud ja toimetanud [[Anto Raukas]], [https://www.keskkonnaagentuur.ee/publications/99_PDF.pdf ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU SÕJAVÄE JÄÄKREOSTUS JA SELLE LIKVIDEERIMINE]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Tallinn 1999, lk 78</ref> *Kopli tänav 104, [[Kopli Lasteaed]], arhitekt [[Herbert Johanson]] (1928) *Kopli tänav 108, 1914. aastal ehitatud [[Tallinna Linna Politseivalitsus]]e [[Vene-Balti laevatehas]]e [[Vene-Balti laevatehase politseijaoskond|politseijaoskond]]<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8647 Kultuurimälestis nr 8647 Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914. a.], Kultuurimälestiste riiklik register</ref> *Kopli tänav 110 asus 1915. aastal avatud [[Tallinna kinode loend|kino]] [[Koppel (kino)|Koppel]] (varem Vene-Balti nr 62) *Kopli tänav 114 asus Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8648 Mälestised • 8648 Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, 1914. a.]</ref> *Kopli tänav 118, [[Kopli trammidepoo]] ==Galerii== <gallery> File:Araxes in Kopli street.JPG|Kopli tänav 4 File:Near Tallinn train station1.jpg|Kopli tänav 4c ja 4 File:EU-EE-TLN-PT-Kalamaja-Kopli street.JPG|Vaade Kopli tänava ja Kotzebue tänava ristmikule ning hoonele Kopli tn 14 Telliskivi trammipeatusest File:Near Tallinn train station.jpg|Kopli 14 Pilt:Tallinn Kopli tn 20.jpg|Kopli 18, kohvik "Boheem" File:Tallinn, auruvedurite pöördesild, Kopli 23 (1).jpg|Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild, Kopli 23 File:EU-EE-TLN-PT-Karjamaa-STANDARD factory.JPG|[[Standardi Ärimaja]], Kopli 25a ja tootmishooned Pilt:Tallinn, Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, 1900-1909 (2).jpg|Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, Kopli 35 File:EU-EE-TLN-PT-Kopli 69.JPG|Kopli 69 File:Tallinn, paviljon Kopli 70, 1931.jpg|Paviljon Kopli 70, 1931 Pilt:Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamu Erika tn 2, 1915. a..JPG|Peeter Suure merekindluse üleajateenijate Punased kasarmud, Kopli 78, 78a ja Erika 2 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914 (1).jpg|Endine Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, Kopli 75 Pilt:Bekkeri laevatehase inseneride elamu.jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e inseneride elamu, Kopli 77 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914 (1).jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e direktori elamu, Kopli 79 File:Tallinn, Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916 (2).jpg|Endine [[Bekkeri laevatehas]]e politseijaoskond, Kopli 85 File:Bekker's Water Tower in Kopli Tallinn 16 September 2016.jpg|Kopli 87, endine [[Bekkeri laevatehas]]e [[Bekkeri laevatehase veetorn|veetorn]] Kopli tn 89b ja tööstushoone Kopli 87a Pilt:EU-EE-Tallinn-PT-Kopli-Kopli ametikool.JPG|Kopli ametikool, Kopli 98 Pilt:Mereakadeemia Koplis.jpg|Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 2009. aastal Pilt:Tallinn Kopli, May 1996.jpg|Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 1996. aastal File:Tallinn, Kopli lastepäevakodu, 1928 (1).jpg|[[Kopli Lasteaed|Kopli Lasteaia]] hoone, Kopli 104 File:Tallinn, Kopli lastepäevakodu, 1928 (2).jpg|Kopli Lasteaia hoone, Kopli 104 File:Tallinn, Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914 (2).jpg|Endine [[Vene-Balti laevatehas]]e politseijaoskond, Kopli 108 Pilt:Kopli trammidepoo.jpg|Kopli trammidepoo File:Kopli Street (Tallinn) 20241003.jpg|thumb|Kopli tänav, vaade Erika ja Ristiku tänava ristmikult Kopli suunas (03.10.2024) </gallery> ==Ajalugu== [[Kopli poolsaar]]e asustuse algandmed pärinevad [[14. sajand]]ist, mil mainiti Koplirannas olnud kaluriküla praeguses Maleva tänava algosas ligikaudu kohal, kus tänapäeval on Keraamikatehas. Seal paiknes linna [[telliselööv]] ja seetõttu kandis paik vanasti Telliskopli nime. Sinna viis [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a juurest läbi [[Kalamaja|Kalamaja eeslinna]] tee, mis kulges ligikaudu tänapäevaste Tööstuse, [[Soo tänav|Soo]] ja edasi Kopli tänava sihil juba mainitud kaluriküla suunas. [[1772]] keelati surnute [[matmine]] kirikutesse ja tuli asutada uusi [[kalmistu]]id. [[1773]] ühendati [[Sitsi mägi|Sitsimäele]] suunduv teelõik linna [[Nunnavärav]]aga tänapäevase Kopli tänava sihil. Tee kandis pikka aega Telliskopli tänava nime. [[1774]] rajati telliselöövi ja kaluriküla vahele [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]u saksa [[kogudus]]te kalmistu ([[Kopli kalmistu]]). [[File:TLA 1465 1 518 Kopli tn 2, kinnistu nr 45 18 04 1938 fotogr E Brockner.jpg|pisi|Kopli tn 2 (1938)]] Kopli tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi: Teliskopli tänav, Teiliskople tänav, saksa keeles ''Ziegelskoppelstraße, Koppelstraße, Koppelscher Weg''; vene keeles ''Цигельскоппельская ул., Коппельская ул.''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005374&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kopli tn], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021).</ref> [[Pilt:Franz Krull.jpg|pisi|left|Franz Krulli tehase sissepääs]] [[1899]]. aastal kolis ettevõtte [[AS Franz Krull]] Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone. [[File:Balti jaam - vaade Balti jaamahoone katuselt Nõmme elektritrammi ooteplatvormi ümbrusele (Suurtüki tänava juures). Vasakul Kopli tänav., AM 12853-52 F 11687-52.jpg|pisi|left|Vaade [[Balti jaam]]a hoone katuselt Nõmme [[elektritramm]]i ooteplatvormi ümbrusele ([[Suurtüki tänav]]a juures). Vasakul Kopli tänav, aastatel 1924/1930]] [[File:TLA 1465 1 519 Kopli tn 4, kinnistu nr 42, 44 Omanik J. Puhk 9 05 1938 E Brockner.jpg|pisi|Kopli tn 4 (1938)]] Tänav nimetati alles [[14. jaanuar]]il [[1925]] ametlikult Kopli tänavaks. Kopli tänav 21 tegutses [[Balti Puuvillavabrik|Balti puuvillavabrik]]u eraalgkool. [[1928]]. aastal kirjutati ajalehes [[Rahvaleht]]: «Kopli tänav on üldse kuulus pussitamiste, peksmiste ja röövimiste poolest. Seda teed mööda liigub "koplielement", kelle suhtes inimene kunagi kindel ei või olla, kas ta terve nahaga ehk röövimata läbi pääseb.»<ref>"Õudne öö Kopli tänaval". "Rahvaleht", 12. juuli 1928, nr. 81, lk. 1.</ref> [[Kopli kaubajaam]]a hakati ehitama 1933. aastal insener [[Wilhelm Salemann]]i (1884–1942) projekti järgi aadressil [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] 57b. [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi. [[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987]] [[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 87.jpg|pisi|Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987]] Aastatel [[1950]]–[[1990]] kandis Kopli tänav [[Bolševikud|kommunistliku]] [[revolutsionäär]]i [[Mihhail Kalinin]]i nime (vene keeles ''Михаила Калинина, ул.''). Kalinin töötas mõnda aega [[Volta tehas]]es, kus tegi ühtlasi tööliste seas kommunistlikku kihutustööd. Kopli tänava nimetus taastati 3. augustil 1990. aastal [[Tallinna Linnavalitsus]]e määrusega. ==Vaata ka== *[[Bekkeri laevatehas]] *[[Keskkonnaamet]] *[[Keskkonnainspektsioon]] *[[Vene-Balti asum]] ehk Vene-Balti tehase töölisasula ehk [[Kopli liinid]] == Viited == {{Viited}} {{Commonscat}} {{Kopli asumi tänavad}} {{Pelguranna asumi tänavad}} {{Sitsi asumi tänavad}} {{Karjamaa asumi tänavad}} {{Kalamaja asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Kalamaja]] 65q4k3i3xxii6zhgw0spxe6pybd659d 0 305377 7230930 7219316 2026-09-08T17:02:03Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7230930 wikitext text/x-wiki '''Toomas''' on eesti<ref>[[Julius Mägiste]] "Eestipäraseid eesnimesid" (Tartu 1936), lk 38</ref> [[mehenimi]]. Nimi pärineb algselt [[aramea keel|arameakeelsest]] sõnast תאומא ''te'oma'', mis tähendab tõlkes 'kaksik'. [[Piibel|Piiblis]] on see sõna transkribeeritud [[kreeka keel]]de kujul Θωμᾶς ''thomas'', kasutades seda [[Uus Testament|Uues Testamendis]] ühe [[Jeesus]]e [[apostel|apostli]] ([[apostel Toomas]]) iseloomustamiseks. Temale omistatud [[Epiteet|epiteedist]] kujunes hiljemalt varasel keskajal eesnimi, mis levis aja jooksul peaaegu kõigisse Euroopas kõneldud keeltesse. Eestisse on nimi jõudnud tõenäoliselt [[saksa keel]]e vahendusel.{{lisa viide}} [[Eestlased|Eestlaste]] hulgas on Toomas laialt levinud mehenimi, mille populaarsus on küll viimastel kümnenditel vähenenud. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli nimi kõigi Eestis pandud mehenimede seas populaarsuselt 86. kohal – kokku anti seda 241 poisslapsele.<ref>[https://web.archive.org/web/20121114100746/http://www.siseministeerium.ee/15190 Eesnimede statistika] Siseministeeriumi veebileht, 01.03.2012. (vaadatud 05.11.2012)</ref> 5. novembri 2012 seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 6002 Toomase-nimelist meest.<ref>[https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat Nimede statistika päring]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti.ee (vaadatud 05.11.2012)</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Toomas 5709 mehel. Toomas oli Eestis populaarsuselt 11. mehenimi. Toomas oli keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus oli 50). 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Toomas 5602 mehel. Toomas oli populaarsuselt 10. mehenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Toomas</ref> Kõige populaarsem oli eesnimi Toomas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 107,23 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 87,86.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Toomas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-10 |arhiivimisaeg=2019-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190712132806/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOOMAS }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Toomas 6 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=toomas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Apostel Toomas]] oli üks [[Jeesus]]e kaheteistkümnest apostlist; *[[Toomas Alatalu]] on eesti ajaloolane, väliskommentaator ja poliitik; *[[Toomas Annus]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Haug]] on eesti kriitik ja kirjandusloolane; *[[Toomas Hiio]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Hendrik Ilves]] on Eesti diplomaat ja poliitik, Eesti Vabariigi president; *[[Toomas Kall]] on eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik; *[[Toomas Kallaste]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kalmet]] oli eesti näitleja; *[[Toomas Karjahärm]] oli eesti ajaloolane; *[[Toomas Kink]] on eesti majandusteadlane, pedagoog ja koolijuht; *[[Toomas Kolk]] on eesti laulja; *[[Toomas Kork]] on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik; *[[Toomas Krõm]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kukk]] on eesti botaanik; *[[Toomas Kuum]], on eesti tennisetegelane ja tennisekommentaator; *[[Toomas Kõrvits]] on eesti mööblikunstnik ja laulja; *[[Toomas Lasmann]] on eesti telerežissöör, raadiodiktor ja filmitekstide lugeja; *[[Toomas Leius]] oli eesti tennisist ja tennisetreener; *[[Toomas Liiv]] oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik; *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], on eesti vehkleja ja vehklemistreener; *[[Toomas Luman]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Lunge]], on eesti muusik; *[[Toomas Meola]], on endine eesti ajakirjanik ja reklaamiärimees ning kurjategija; *[[Toomas Nipernaadi]] on nimitegelane [[August Gailit]]i romaanis; *[[Toomas Paul]] oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ja ühiskonnategelane; *[[Toomas Proovel]] on eesti maadleja ja maadlustreener; *[[Toomas Raudam]] on eesti kirjanik; *[[Toomas Rodima]] on eesti keemik; *[[Toomas Rull]] on eesti muusik; *[[Toomas Savi]] on Eesti poliitik ja spordiarst; *[[Toomas Schvak]] on eesti kirikuloolane, raamatukogundus- ja kirjastustegelane; *[[Toomas Sutt]] oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik; *[[Toomas Tohver]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Toomsoo]] on eesti arst; *[[Toomas Turb]] oli eesti jooksja; *[[Toomas Tõniste]] on eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik; *[[Toomas Uba]] oli eesti spordiajakirjanik; *[[Toomas Urb]] on eesti laulja ja endine näitleja; *[[Toomas Varek]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Vilosius]] on eesti arst ja poliitik; *[[Toomas Vint]] on eesti kunstnik ja kirjanik; *[[Toomas Vitsut]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Voll]] on eesti helilooja, vokaalpedagoog ja koorijuht; ==Vaata ka== *[[Thomas (eesnimi)|Thomas]] *[[Vana Toomas]] *[[Tahma-Toomas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] hozyfcl61l4lq42hbw335wccpqknj3q 7230931 7230930 2026-09-08T17:03:18Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7230931 wikitext text/x-wiki '''Toomas''' on eesti<ref>[[Julius Mägiste]] "Eestipäraseid eesnimesid" (Tartu 1936), lk 38</ref> [[mehenimi]]. Nimi pärineb algselt [[aramea keel|arameakeelsest]] sõnast תאומא ''te'oma'', mis tähendab tõlkes 'kaksik'. [[Piibel|Piiblis]] on see sõna transkribeeritud [[kreeka keel]]de kujul Θωμᾶς ''thomas'', kasutades seda [[Uus Testament|Uues Testamendis]] ühe [[Jeesus]]e [[apostel|apostli]] ([[apostel Toomas]]) iseloomustamiseks. Temale omistatud [[Epiteet|epiteedist]] kujunes hiljemalt varasel keskajal eesnimi, mis levis aja jooksul peaaegu kõigisse Euroopas kõneldud keeltesse. Eestisse on nimi jõudnud tõenäoliselt [[saksa keel]]e vahendusel.{{lisa viide}} [[Eestlased|Eestlaste]] hulgas on Toomas laialt levinud mehenimi, mille populaarsus on küll viimastel kümnenditel vähenenud. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli nimi kõigi Eestis pandud mehenimede seas populaarsuselt 86. kohal – kokku anti seda 241 poisslapsele.<ref>[https://web.archive.org/web/20121114100746/http://www.siseministeerium.ee/15190 Eesnimede statistika] Siseministeeriumi veebileht, 01.03.2012. (vaadatud 05.11.2012)</ref> 5. novembri 2012 seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 6002 Toomase-nimelist meest.<ref>[https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat Nimede statistika päring]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti.ee (vaadatud 05.11.2012)</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Toomas 5709 mehel. Toomas oli Eestis populaarsuselt 11. mehenimi. Toomas oli keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus oli 50). 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Toomas 5602 mehel. Toomas oli populaarsuselt 10. mehenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Toomas</ref> Kõige populaarsem oli eesnimi Toomas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 107,23 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 87,86.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Toomas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-10 |arhiivimisaeg=2019-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190712132806/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOOMAS }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Toomas 6 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=toomas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Apostel Toomas]] oli üks [[Jeesus]]e kaheteistkümnest apostlist; *[[Toomas Alatalu]] on eesti ajaloolane, väliskommentaator ja poliitik; *[[Toomas Annus]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Haug]] on eesti kriitik ja kirjandusloolane; *[[Toomas Hiio]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Hendrik Ilves]] on Eesti diplomaat ja poliitik, Eesti Vabariigi president; *[[Toomas Kall]] on eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik; *[[Toomas Kallaste]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kalmet]] oli eesti näitleja; *[[Toomas Karjahärm]] oli eesti ajaloolane; *[[Toomas Kink]] on eesti majandusteadlane, pedagoog ja koolijuht; *[[Toomas Kolk]] on eesti laulja; *[[Toomas Kork]] on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik; *[[Toomas Krõm]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kukk]] on eesti botaanik; *[[Toomas Kuum]], on eesti tennisetegelane ja tennisekommentaator; *[[Toomas Kõrvits]] on eesti mööblikunstnik ja laulja; *[[Toomas Lasmann]] on eesti telerežissöör, raadiodiktor ja filmitekstide lugeja; *[[Toomas Leius]] oli eesti tennisist ja tennisetreener; *[[Toomas Liiv]] oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik; *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], oli eesti vehkleja ja vehklemistreener; *[[Toomas Luman]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Lunge]], on eesti muusik; *[[Toomas Meola]], on endine eesti ajakirjanik ja reklaamiärimees ning kurjategija; *[[Toomas Nipernaadi]] on nimitegelane [[August Gailit]]i romaanis; *[[Toomas Paul]] oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ja ühiskonnategelane; *[[Toomas Proovel]] on eesti maadleja ja maadlustreener; *[[Toomas Raudam]] on eesti kirjanik; *[[Toomas Rodima]] on eesti keemik; *[[Toomas Rull]] on eesti muusik; *[[Toomas Savi]] on Eesti poliitik ja spordiarst; *[[Toomas Schvak]] on eesti kirikuloolane, raamatukogundus- ja kirjastustegelane; *[[Toomas Sutt]] oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik; *[[Toomas Tohver]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Toomsoo]] on eesti arst; *[[Toomas Turb]] oli eesti jooksja; *[[Toomas Tõniste]] on eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik; *[[Toomas Uba]] oli eesti spordiajakirjanik; *[[Toomas Urb]] on eesti laulja ja endine näitleja; *[[Toomas Varek]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Vilosius]] on eesti arst ja poliitik; *[[Toomas Vint]] on eesti kunstnik ja kirjanik; *[[Toomas Vitsut]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Voll]] on eesti helilooja, vokaalpedagoog ja koorijuht; ==Vaata ka== *[[Thomas (eesnimi)|Thomas]] *[[Vana Toomas]] *[[Tahma-Toomas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 82sn691ek4ko4wa8gdgw7l5vsps8r69 0 306629 7231093 7228624 2026-09-08T22:57:46Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7231093 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1985}} == Jaanuar == *[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija *[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja *[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja * 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja *20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur *[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja *[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) *22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja *22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit *[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja *[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja * 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija * 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur == Veebruar == *[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja *[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell * 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige * 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog *[[21. veebruar]] – [[Dame N'Doye]], Senegali jalgpallur *[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja *[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane * 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija *[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht *[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja * 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist == Märts == *[[14. märts]] – [[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik *[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter *[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent *[[22. märts]] – [[Berit Petolai]], eesti kirjanik *[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja * 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija *[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur * 28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja == Aprill == *[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik * 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane *[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane *[[18. aprill]] – [[Liisa Lilleste]], eesti endine jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane * 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist * 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist *[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja *[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane * 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik *25. aprill – [[Lewis Baker]], Inglismaa jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur *[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik *[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell == Mai == *[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija *[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja *3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja *[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja *[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist * 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur *[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja *[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell * 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja *[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja *[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf *[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja *[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja * 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja *[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik *[[29. mai]] – [[Ignacio Scocco]], Argentina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja * 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja *[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane * 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane *[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur *3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik *[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist *[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik * 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) *[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur *23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur *[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist *[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja * 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja *[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja *[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja * 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht *[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur * 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *15. juuli – [[Sif Atladóttir]], Islandi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Allan Kasuk]], eesti muusik, laulukirjutaja, laulja ja produtsent *[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja *[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane == August == *[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja * 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur *[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur *[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane * 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja *[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja *[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija *[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja * 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar *[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik *[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik *[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur *[[27. august]] – [[Nikica Jelavić]], Horvaatia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja == September == *[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja *[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur * 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja * [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija *[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja *[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja *[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane *[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja *[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja * 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja * 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja *[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane * 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja *[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja * 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter * 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja * 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja *[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht *[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja *[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur * 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf *[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane == November == *[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane * 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane *[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur *21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid) *[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja *30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja *[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja *[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja *[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja * 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija * 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik *[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar *[[21. detsember]] – [[Kairit Olenko]], eesti kergejõustiklane *[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja *[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur *[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1985| ]] safg8x6pelg6vcbx0lm6fexcq659q3i 0 315164 7231217 7147034 2026-09-09T10:25:38Z Kapsas123 209254 7231217 wikitext text/x-wiki {{Infokast konnektor |nimi = DMX-pistik |tüüp = Seadmete juhtimine |pilt = [[File:XLR5 pinouts.svg|300px]] |logo = |alltekst = XLR5 pistiku viigud |header = specS |disainer = |disaini_kuupäev = |tootja = |tootmise_kuupäev = |tõrjus_välja = |edasiarendus_poolt = |kaal = |pikkus = |läbimõõt = |laius = |kõrgus = |käigultvahetus = Jah |pärgühendus = Jah |väline = Jah |elektriline = |maandus = |makspinge = |maksvool = |helisignaal = |videosignaal = |andmesignaal = |bitilaius = |ribalaius = |seadmeid = |protokoll = |kaabel = |füüsiline_kontakt = |kontaktide_arv = 5 |kontakt_välja_pilt = |kontakt_välja_alltekst = |kontakt1 = |kontakt1_nimi = Ühine signaalijuht |kontakt2 = |kontakt2_nimi = Andmed 1- |kontakt3 = |kontakt3_nimi = Andmed 1+ |kontakt4 = |kontakt4_nimi = Andmed 2- |kontakt5 = |kontakt5_nimi = Andmed 2+ }} {{Infokast konnektor |nimi = Mittestandardne DMX-pistik |tüüp = Seadmete juhtimine |pilt = [[File:XLR pinouts.svg|300px]] |logo = |alltekst = XLR3 pistiku viigud |header = specS |disainer = |disaini_kuupäev = |tootja = |tootmise_kuupäev = |tõrjus_välja = |edasiarendus_poolt = |kaal = |pikkus = |läbimõõt = |laius = |kõrgus = |käigultvahetus = Jah |pärgühendus = Jah |väline = Jah |elektriline = |maandus = |makspinge = |maksvool = |helisignaal = |videosignaal = |andmesignaal = |bitilaius = |ribalaius = |seadmeid = |protokoll = |kaabel = |füüsiline_kontakt = |kontaktide_arv = 3 |kontakt_välja_pilt = |kontakt_välja_alltekst = |kontakt1 = |kontakt1_nimi = Ühine signaalijuht |kontakt2 = |kontakt2_nimi = Andmed- |kontakt3 = |kontakt3_nimi = Andmed+ |kontakt_välja_märkmed = DMX512 kasutamine 3-viigulise XLR-pistikuga on standardiga ANSI E1.11-2008 keelatud. Sellest hoolimata on 3-viiguline XLR muutunud meelelahutustööstuse ''[[de facto]]'' standardiks. }} '''DMX512''' ehk ''Digital Multiplex'' on [[Protokoll (andmeside)|digitaalne andmesideprotokoll]] ja standard, mida kasutatakse peamiselt lavavalgustuse ja muude efektseadmete juhtimiseks. Algselt töötati see välja standardiseeritud meetodiks, et asendada varem kasutusel olnud tootjapõhised protokollid. Sellest sai kiiresti põhiline meetod juhtpultide ühendamiseks lavaseadmetega, näiteks [[Helgiheitja|prožektorite]] ja eriefektimasinatega. DMX512 on levinud ka väljapoole meelelahutustööstust, näiteks sise- ja arhitektuurivalgustusse, ulatudes kodustest jõulutuledest kuni suurte ehitiste fassaadideni. Eestis on üheks tuntud näiteks DMX-protokolliga juhitav [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsilla]] valguslahendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Kaarsild |url=https://www.silman.ee/tehtud-tood/tartu-kaarsild/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Silman |keel=et}}</ref> DMX512 kasutab füüsilisel kihil ühesuunalist [[RS-485]] diferentsiaalsignaali koos muutuva suurusega pakettpõhise sideprotokolliga. DMX512 ei sisalda automaatset veakontrolli ega -parandust ning seetõttu ei ole see sobiv juhtimissüsteem ohtlikes rakendustes, nagu pürotehnika või teatri lavaseadmete liikumine. Siiski kasutatakse seda sellistes rakendustes ikkagi. Valekäivitused võivad olla põhjustatud elektromagnetilistest häiretest, staatilisest elektrist, ebaõigest kaabli termineerimisest või liiga pikkadest ja halva kvaliteediga kaablitest.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ANSI E1.11 – 2024, Entertainment Technology – USITT DMX512-A |url=https://tsp.esta.org/tsp/documents/docs/ANSI%20E1.11%20-%202024.pdf |vaadatud=2026-05-03 |väljaandja=ESTA |lehekülg=}}</ref> DMX-standardit väljastab Entertainment Services and Technology Association (ESTA) ja see on allalaaditav nende veebilehelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Published Documents |url=https://tsp.esta.org/tsp/documents/published_docs.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=tsp.esta.org}}</ref> == Ajalugu == DMX512 standardi töötas 1986. aastal välja Ameerika Ühendriikide Teatritehnoloogia Instituudi (USITT) insenerikomisjon. === DMX512-A === 1998. aastal alustas ESTA standardi ümberkujundamist, et anda see välja ANSI standardina. 2004. aasta novembris sai standard ANSI heakskiidu ning seda muudeti uuesti 2008. ja 2024. aastal. Praegust standardit tuntakse nimetusega "E1.11 - 2024, USITT DMX512-A" või lihtsalt "DMX512-A". == Võrgutopoloogia == DMX512 kasutab lineaarset siinitopoloogiat, kus sõlmed on ühendatud jadasse ehk pika ketina (inglise keeles ''daisy chain''). Võrk koosneb ühest ülemseadmest (tavaliselt juhtpult) ning sellele järgnevatest alamseadmetest. Igal alamseadmel on DMX512 sisendpistik ja tavaliselt ka väljundpistik. Kontroller, millel on reeglina ainult väljundpistikud, ühendatakse esimese alamseadme sisendpistikuga ning selle alamseadme väljundpistik ühendatakse järgmise seadme sisendpistikuga. Joonisel toodud plokkskeem näitab lihtsat võrku, mis koosneb ühest ülemast ning kolmest alamast. [[File:LihtneDmxUniversum.gif|center|600px|alt=DMX512 universumi topoloogiaskeem]]Spetsifikatsiooni kohaselt on vajalik, et viimase alamseadme väljundisse on ühendatud 120-oomine [[Terminaator (elektroonika)|terminaator]], mis ühendab kokku primaarse andmekanali signaalpaari ja hoiab ära signaali peegeldumise.<ref name=":0" /> DMX512 võrku nimetatakse DMX universumiks<ref name=":0" />. Juhtseadme iga väljund saab juhtida ühte universumit. Üks universum koosneb 512 8-bitisest andmekanalist, mille väärtused on vahemikus 0 kuni 255. Iga alamseade saab lugeda enda seadistuses määratud kanaleid ning seeläbi teostab tegevusi vastavalt loetud väärtustele. Väiksematel juhtseadmetel võib olla vaid üks väljundpistik, seega saavad need kontrollida ainult ühte universumit. Suurematel juhtseadmetel võib olla väljundeid mitu ning seeläbi saavad nad juhtida ka mitut universumit. Paljudel kaasaegsetel juhtpultidel on mitme väljundpistiku asemel RJ-45 pistikühendus, mis võimaldab edastada mitme universumi andmeid üle [[Ethernet|Etherneti]] võrgu, kasutades protokolle nagu [[Art-Net]] või [[sACN]] ning saavutades seeläbi võimekuse kontrollida tuhandeid universumeid. == Füüsiline kiht == === Elektriline === DMX512 andmeid edastatakse diferentsiaalpaari kaudu, kasutades [[RS-485]] pingetasemeid. DMX512 elektrilised spetsifikatsioonid on identsed standardiga EIA-485-A välja arvatud juhtudel, kus standard sätestab teisiti, näiteks isolatsiooni ning ülepingenõuded. DMX512 on [[siinvõrk]], mille pikkus ei tohi ületada 400 meetrit ja kus ühes siinis ei tohi olla rohkem kui 32 seadmekoormust. Kui suhelda on vaja enama kui 32 seadmega, saab võrku laiendada paralleelseteks siinideks, kasutades DMX-jaotureid (DMX splitters). Võrgu kaabeldus koosneb varjestatud [[Keerdpaarjuhe|keerupaarist]], mille impedants on 120 oomi. Peegelduste vältimiseks peab kaabli kontrollerist kaugeimas otsas olema [[Terminaator (elektroonika)|terminaator]]. DMX512 standard näeb ette kahte keerupaari andmete edastamiseks, kuigi hetkel määratleb spetsifikatsioon vaid ühe paari kasutuse. Teise paari kasutusotstarve on määratlemata, kuid elektrilise spetsifikatsiooni poolt nõutud. E1.11 elektriline spetsifikatsioon käsitleb DMX512 ühise signaalijuhi ühendamist maandusega. Standard soovitab juhtseadme väljunditel kasutada madala impedantsiga ühendust ühise signaalijuhi ja maanduse vahel. Alama puhul on soovitatav kasutada kõrge impedantsiga ühendust ühise singaalijuhi ja maanduse vahel. Standard lubab ka isoleeritud juhtseadme väljundeid ja isoleerimata alamaid. Samuti on soovitatav maandada signaali ühisjuht süsteemis ainult ühes punktis, et vältida häireid põhjustavate maandusahelate tekkimist. Maandatud alamad, millel on püsiv ühendus ühise signaalijuhi ja maanduse vahel, on lubatud, kuid nende kasutamine on tungivalt ebasoovitav. Mitmed EIA-485 puhul tavapärased maanduskonfiguratsioonid on standardiga E1.11 konkreetselt keelatud. === Pistikud === Algne DMX512 1990 standard sätestas, et pistikühenduste kasutamisel peab andmesides kasutama viieviigulisi XLR-tüüpi pistikuid (XLR-5), kusjuures väljundites kasutatakse emadeid ja sisendites isaseid pistikuid. Mis tahes muude XLR-tüüpi pistikute kasutamine on keelatud. Valgustehnikas ja sellega seotud juhtseadmetes (eriti soodsamas hinnaklassis ja DJ-tehnikas) kasutatakse DMX512 jaoks sageli kolmeviigulist XLR-pistikut. Kuid kolmeviigulise XLR-i kasutamine DMX512 jaoks on standardi punktiga 7.1.2 konkreetselt keelatud<ref name=":0" />. Kolmeviigulise XLR-i kasutamine selles kontekstis tekitab esiteks seadmete kahjustamise ohu, kui süsteemiga ühendatakse eksikombel 48-voldist fantoomtoidet edastav helikaabel. Samuti võivad helitehnika jaoks mõeldud kolmeviigulised XLR-kaablid põhjustada signaali moonutusi ja DMX-võrgu ebakindlat tööd. DMX512-A (ANSI E1.11-2024) määratles kaheksaviiguliste modulaarpistikute ([[RJ-pistikühendus|RJ-45]]) kasutamise püsiinstallatsioonides, kus seadmete sagedane ühendamine ja lahtiühendamine pole vajalik. Enne selle punkti lisamist standardisse kasutasid mitmed tootjad RJ-45 pistikute puhul teistsuguseid viigustusi. Muud tüüpi pistikud on lubatud seadmetel, kuhu XLR või RJ-45 ei mahu või on ebakohased (näiteks püsivalt paigaldatavatel seadmetel). Väljavõtted standardist ANSI E1.11 - 2008 (jaotis 7): {{quote box|width=90%|align=center |quote= 7.1.2 Luba alternatiivsete pistikute kasutamiseks (NCC DMX512-A)<br /> Luba alternatiivse pistikute kasutamiseks on antud vaid juhul, kui tootele on füüsiliselt võimatu paigaldada 5-viigulist XLR-pesa. Sellisel juhul peavad olema täidetud kõik järgnevad lisatingimused:<br /> Alternatiivne pistik ei tohi olla ühtegi tüüpi XLR-pistik.<br /> Alternatiivne pistik ei tohi olla ühtegi tüüpi IEC 60603-7 kohane 8-positsiooniline modulaarkonnektor, välja arvatud punktis 7.3 lubatud juhtudel. 7.2 Püsiinstallatsiooniks mõeldud seadmed sisemiste andmesideühendustega<br /> Püsiinstallatsiooni seadmed, millel on andmesideühendused seadme sees, võivad kasutada 5-viigulist XLR-konnektorit, kuid ei tohi kasutada ühtegi muud XLR-tüüpi konnektorit. 5-viigulise XLR-i kasutamisel kehtivad punktide 7.1 ja 7.1.1 nõuded. Kui kasutatakse mitte-XLR konnektorit, ei sea käesolev standard konnektori valikule muid piiranguid ega tingimusi. Alternatiivse konnektori viikude numeratsioon peaks vastama standardse 5-viigulise XLR-i omale}} ==== XLR-5 viigud ==== # ühine signaalijuht # Andmed 1- (Peamine andmesidekanal) # Andmed 1+ (Peamine andmesidekanal) # Andmed 2- (Valikuline sekundaarne kanal) # Andmed 2+ (Valikuline sekundaarne kanal) ==== RJ-45 viigud ==== # Andmed 1+ # Andmed 1- # Andmed 2+ # Pole määratud # Pole määratud # Andmed 2- # Ühine signaalijuht 1. andmete kanalile # Ühine signaalijuht 2. andmete kanalile RJ-45 modulaarpistiku viigustus ühtib [[5. kategooria kaabel|Cat5]] kaablite soonte paigutusega. Viikude 4 ja 5 vältimine aitab ennetada seadmete kahjustamist, kui kaabel ühendatakse kogemata tavalisse telefonivõrgu pessa. ==== Levinud nõuetele mittevastavad pistikud ==== Digitaalse valgusjuhtimise algusaegadel kasutasid tootjad oma suletud süsteemide jaoks erinevaid pistikuid ja viigustusi. Kõige levinum neist on kolmeviiguline XLR. Kui DMX512 ratifitseeriti, väljastasid paljud tootjad püsivara uuendused, et võimaldada olemasolevatel seadmetel DMX512 kasutamist lihtsa üleminekuadapteri abil. Kuna elektriline spetsifikatsioon määratleb praegu funktsiooni vaid ühele juhtepaarile, jätkavad mõned tootjad selle kasutamist. Sellised seadmed ei vasta DMX-standardile, kuid võivad olla piisavalt ühilduvad, et töötada lihtsate adapteritega. 3-viiguliste XLR-helikaablite ja DMX-signaalide omavahelisel ühendamisel on oht seadmeid kahjustada. ==== XLR-3 viigud ==== Standard ANSI E1.11 - 2024 jaotis 7 keelab XLR-3 kasutamise koos DMX512-ga. Praktikas on valgustööstuses XLR-3 siiski levinud järgmise viigustusega: # Ühine signaalijuht # Andmed 1- # Andmed 1+ Kuna DMX512 üle XLR-3 ei ole ametlikult standardiseeritud, võib esineda seadmeid, mis kasutavad teistsugust viigustust. === Kaabeldus === DMX512 võrkudes kasutatavatel standardkaablitel on mõlemas otsas [[XLR-pistmik|XLR-5]] pistik, ühes emane ja teises isane. Kaabli isane pistik ühendub seadme väljundisse ning emane pistik ühendub seadme sisendisse. DMX512 kaabli elektrilised omadused on määratletud impedantsi ja mahtuvuse kaudu. DMX512 jaoks sobilike kaablite nominaalne impedants on 120 oomi. Tavaliselt vastavad EIA-485 jaoks mõeldud kaablid DMX512 nõuetele. Seevastu mikrofonikaablitel ja muudel helisageduse liinikaablitel puuduvad vajalikud elektrilised omadused ning need ei sobi DMX512 kaabelduseks. Nende märkimisväärselt madalam impedants ja suurem mahtuvus moonutavad DMX512 digitaalsignaali kuju, mis võib põhjustada ebakorrektset tööd või juhuslikke vigu, mida on raske tuvastada ja parandada. ESTA on testinud võrkudes ja telekommunikatsioonis kasutatavat Cat5 kaablit kasutamiseks koos DMX512A-ga. Mõned DMX-ühilduvad seadmed kasutavad RJ45 pistikuid vastavalt ESTA standardile või tootjapoolsele viigustusele. == Protokoll == [[Kanalikiht|Andmelülikihi]] tasandil edastab DMX512 kontroller asünkroonseid jadaandmeid kiirusega 250 kbit/s. Andmevorming on fikseeritud: üks start-bitt, kaheksa andmebitti (LSB esimesena), kaks stopp-bitti ja paarsusbitt puudub. Iga kaader koosneb järgmistest osadest: * Pausisignaal * Pausijärgne märk (''Mark-After-Break'') * Andmepesa 0, mis sisaldab ühebaidist stardikoodi * Kuni 512 andmepesa, millest igaüks sisaldab ühte baiti andmeid Paketi algust tähistab break-signaal, millele järgneb "märk" (loogiline üks), mida tuntakse kui Mark After Break (MAB). Break-signaal, mis tähistab ühe paketi lõppu ja teise algust, sunnib alamaid andmeid vastu võtma ning toimib ka paketis sisalduvate andmebaitide positsioneerimise viitena. Kaadritesse paigutatud andmebaite nimetatakse andmepesadeks. Pärast break-signaali saadetakse kuni 513 andmepesa. Esimene andmepesa on reserveeritud stardikoodi jaoks, mis määrab paketis sisalduvate andmete tüübi. Stardikood 0x00 (heksakoodis null) on standardväärtus, mida kasutavad kõik DMX512-ga ühilduvad seadmed, sealhulgas enamik valgusteid ja dimmereid (hämardeid). Teisi stardikoode kasutatakse tekstipakettide (0x17), süsteemiinfopakettide (0xCF), DMX-i RDM-laienduse (0xCC) ja mitmesuguste tootjapoolsete süsteemide jaoks. ESTA haldab alternatiivsete stardikoodide andmebaasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TSP |url=https://tsp.esta.org/tsp/working_groups/CP/DMXAlternateCodes.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=tsp.esta.org}}</ref> Kõik stardikoodile järgnevad andmepesad sisaldavad alamate juhtandmeid. Andmepesa asukoht paketis määrab juhitava seadme ja funktsiooni, andmeväärtus aga määrab kontrollitava parameetri väärtuse. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:DMX512}} [[Kategooria:Jadasiinid]] [[Kategooria:Hooneautomaatika]] [[Kategooria:Valgustusseadmed]] 2dbqlxpxmoz46xweg1kz5vj52hky269 7231218 7231217 2026-09-09T10:26:06Z Kapsas123 209254 7231218 wikitext text/x-wiki {{Infokast konnektor |nimi = DMX-pistik |tüüp = Seadmete juhtimine |pilt = [[File:XLR5 pinouts.svg|300px]] |logo = |alltekst = XLR5 pistiku viigud |header = specS |disainer = |disaini_kuupäev = |tootja = |tootmise_kuupäev = |tõrjus_välja = |edasiarendus_poolt = |kaal = |pikkus = |läbimõõt = |laius = |kõrgus = |käigultvahetus = Jah |pärgühendus = Jah |väline = Jah |elektriline = |maandus = |makspinge = |maksvool = |helisignaal = |videosignaal = |andmesignaal = |bitilaius = |ribalaius = |seadmeid = |protokoll = |kaabel = |füüsiline_kontakt = |kontaktide_arv = 5 |kontakt_välja_pilt = |kontakt_välja_alltekst = |kontakt1 = |kontakt1_nimi = Ühine signaalijuht |kontakt2 = |kontakt2_nimi = Andmed 1- |kontakt3 = |kontakt3_nimi = Andmed 1+ |kontakt4 = |kontakt4_nimi = Andmed 2- |kontakt5 = |kontakt5_nimi = Andmed 2+ }} {{Infokast konnektor |nimi = Mittestandardne DMX-pistik |tüüp = Seadmete juhtimine |pilt = [[File:XLR pinouts.svg|300px]] |logo = |alltekst = XLR3 pistiku viigud |header = specS |disainer = |disaini_kuupäev = |tootja = |tootmise_kuupäev = |tõrjus_välja = |edasiarendus_poolt = |kaal = |pikkus = |läbimõõt = |laius = |kõrgus = |käigultvahetus = Jah |pärgühendus = Jah |väline = Jah |elektriline = |maandus = |makspinge = |maksvool = |helisignaal = |videosignaal = |andmesignaal = |bitilaius = |ribalaius = |seadmeid = |protokoll = |kaabel = |füüsiline_kontakt = |kontaktide_arv = 3 |kontakt_välja_pilt = |kontakt_välja_alltekst = |kontakt1 = |kontakt1_nimi = Ühine signaalijuht |kontakt2 = |kontakt2_nimi = Andmed- |kontakt3 = |kontakt3_nimi = Andmed+ |kontakt_välja_märkmed = DMX512 kasutamine 3-viigulise XLR-pistikuga on standardiga ANSI E1.11-2008 keelatud. Sellest hoolimata on 3-viiguline XLR muutunud meelelahutustööstuse ''[[de facto]]'' standardiks. }} '''DMX512''' ehk '''''Digital Multiplex''''' on [[Protokoll (andmeside)|digitaalne andmesideprotokoll]] ja standard, mida kasutatakse peamiselt lavavalgustuse ja muude efektseadmete juhtimiseks. Algselt töötati see välja standardiseeritud meetodiks, et asendada varem kasutusel olnud tootjapõhised protokollid. Sellest sai kiiresti põhiline meetod juhtpultide ühendamiseks lavaseadmetega, näiteks [[Helgiheitja|prožektorite]] ja eriefektimasinatega. DMX512 on levinud ka väljapoole meelelahutustööstust, näiteks sise- ja arhitektuurivalgustusse, ulatudes kodustest jõulutuledest kuni suurte ehitiste fassaadideni. Eestis on üheks tuntud näiteks DMX-protokolliga juhitav [[Kaarsild (Tartu)|Tartu Kaarsilla]] valguslahendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Kaarsild |url=https://www.silman.ee/tehtud-tood/tartu-kaarsild/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Silman |keel=et}}</ref> DMX512 kasutab füüsilisel kihil ühesuunalist [[RS-485]] diferentsiaalsignaali koos muutuva suurusega pakettpõhise sideprotokolliga. DMX512 ei sisalda automaatset veakontrolli ega -parandust ning seetõttu ei ole see sobiv juhtimissüsteem ohtlikes rakendustes, nagu pürotehnika või teatri lavaseadmete liikumine. Siiski kasutatakse seda sellistes rakendustes ikkagi. Valekäivitused võivad olla põhjustatud elektromagnetilistest häiretest, staatilisest elektrist, ebaõigest kaabli termineerimisest või liiga pikkadest ja halva kvaliteediga kaablitest.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ANSI E1.11 – 2024, Entertainment Technology – USITT DMX512-A |url=https://tsp.esta.org/tsp/documents/docs/ANSI%20E1.11%20-%202024.pdf |vaadatud=2026-05-03 |väljaandja=ESTA |lehekülg=}}</ref> DMX-standardit väljastab Entertainment Services and Technology Association (ESTA) ja see on allalaaditav nende veebilehelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Published Documents |url=https://tsp.esta.org/tsp/documents/published_docs.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=tsp.esta.org}}</ref> == Ajalugu == DMX512 standardi töötas 1986. aastal välja Ameerika Ühendriikide Teatritehnoloogia Instituudi (USITT) insenerikomisjon. === DMX512-A === 1998. aastal alustas ESTA standardi ümberkujundamist, et anda see välja ANSI standardina. 2004. aasta novembris sai standard ANSI heakskiidu ning seda muudeti uuesti 2008. ja 2024. aastal. Praegust standardit tuntakse nimetusega "E1.11 - 2024, USITT DMX512-A" või lihtsalt "DMX512-A". == Võrgutopoloogia == DMX512 kasutab lineaarset siinitopoloogiat, kus sõlmed on ühendatud jadasse ehk pika ketina (inglise keeles ''daisy chain''). Võrk koosneb ühest ülemseadmest (tavaliselt juhtpult) ning sellele järgnevatest alamseadmetest. Igal alamseadmel on DMX512 sisendpistik ja tavaliselt ka väljundpistik. Kontroller, millel on reeglina ainult väljundpistikud, ühendatakse esimese alamseadme sisendpistikuga ning selle alamseadme väljundpistik ühendatakse järgmise seadme sisendpistikuga. Joonisel toodud plokkskeem näitab lihtsat võrku, mis koosneb ühest ülemast ning kolmest alamast. [[File:LihtneDmxUniversum.gif|center|600px|alt=DMX512 universumi topoloogiaskeem]]Spetsifikatsiooni kohaselt on vajalik, et viimase alamseadme väljundisse on ühendatud 120-oomine [[Terminaator (elektroonika)|terminaator]], mis ühendab kokku primaarse andmekanali signaalpaari ja hoiab ära signaali peegeldumise.<ref name=":0" /> DMX512 võrku nimetatakse DMX universumiks<ref name=":0" />. Juhtseadme iga väljund saab juhtida ühte universumit. Üks universum koosneb 512 8-bitisest andmekanalist, mille väärtused on vahemikus 0 kuni 255. Iga alamseade saab lugeda enda seadistuses määratud kanaleid ning seeläbi teostab tegevusi vastavalt loetud väärtustele. Väiksematel juhtseadmetel võib olla vaid üks väljundpistik, seega saavad need kontrollida ainult ühte universumit. Suurematel juhtseadmetel võib olla väljundeid mitu ning seeläbi saavad nad juhtida ka mitut universumit. Paljudel kaasaegsetel juhtpultidel on mitme väljundpistiku asemel RJ-45 pistikühendus, mis võimaldab edastada mitme universumi andmeid üle [[Ethernet|Etherneti]] võrgu, kasutades protokolle nagu [[Art-Net]] või [[sACN]] ning saavutades seeläbi võimekuse kontrollida tuhandeid universumeid. == Füüsiline kiht == === Elektriline === DMX512 andmeid edastatakse diferentsiaalpaari kaudu, kasutades [[RS-485]] pingetasemeid. DMX512 elektrilised spetsifikatsioonid on identsed standardiga EIA-485-A välja arvatud juhtudel, kus standard sätestab teisiti, näiteks isolatsiooni ning ülepingenõuded. DMX512 on [[siinvõrk]], mille pikkus ei tohi ületada 400 meetrit ja kus ühes siinis ei tohi olla rohkem kui 32 seadmekoormust. Kui suhelda on vaja enama kui 32 seadmega, saab võrku laiendada paralleelseteks siinideks, kasutades DMX-jaotureid (DMX splitters). Võrgu kaabeldus koosneb varjestatud [[Keerdpaarjuhe|keerupaarist]], mille impedants on 120 oomi. Peegelduste vältimiseks peab kaabli kontrollerist kaugeimas otsas olema [[Terminaator (elektroonika)|terminaator]]. DMX512 standard näeb ette kahte keerupaari andmete edastamiseks, kuigi hetkel määratleb spetsifikatsioon vaid ühe paari kasutuse. Teise paari kasutusotstarve on määratlemata, kuid elektrilise spetsifikatsiooni poolt nõutud. E1.11 elektriline spetsifikatsioon käsitleb DMX512 ühise signaalijuhi ühendamist maandusega. Standard soovitab juhtseadme väljunditel kasutada madala impedantsiga ühendust ühise signaalijuhi ja maanduse vahel. Alama puhul on soovitatav kasutada kõrge impedantsiga ühendust ühise singaalijuhi ja maanduse vahel. Standard lubab ka isoleeritud juhtseadme väljundeid ja isoleerimata alamaid. Samuti on soovitatav maandada signaali ühisjuht süsteemis ainult ühes punktis, et vältida häireid põhjustavate maandusahelate tekkimist. Maandatud alamad, millel on püsiv ühendus ühise signaalijuhi ja maanduse vahel, on lubatud, kuid nende kasutamine on tungivalt ebasoovitav. Mitmed EIA-485 puhul tavapärased maanduskonfiguratsioonid on standardiga E1.11 konkreetselt keelatud. === Pistikud === Algne DMX512 1990 standard sätestas, et pistikühenduste kasutamisel peab andmesides kasutama viieviigulisi XLR-tüüpi pistikuid (XLR-5), kusjuures väljundites kasutatakse emadeid ja sisendites isaseid pistikuid. Mis tahes muude XLR-tüüpi pistikute kasutamine on keelatud. Valgustehnikas ja sellega seotud juhtseadmetes (eriti soodsamas hinnaklassis ja DJ-tehnikas) kasutatakse DMX512 jaoks sageli kolmeviigulist XLR-pistikut. Kuid kolmeviigulise XLR-i kasutamine DMX512 jaoks on standardi punktiga 7.1.2 konkreetselt keelatud<ref name=":0" />. Kolmeviigulise XLR-i kasutamine selles kontekstis tekitab esiteks seadmete kahjustamise ohu, kui süsteemiga ühendatakse eksikombel 48-voldist fantoomtoidet edastav helikaabel. Samuti võivad helitehnika jaoks mõeldud kolmeviigulised XLR-kaablid põhjustada signaali moonutusi ja DMX-võrgu ebakindlat tööd. DMX512-A (ANSI E1.11-2024) määratles kaheksaviiguliste modulaarpistikute ([[RJ-pistikühendus|RJ-45]]) kasutamise püsiinstallatsioonides, kus seadmete sagedane ühendamine ja lahtiühendamine pole vajalik. Enne selle punkti lisamist standardisse kasutasid mitmed tootjad RJ-45 pistikute puhul teistsuguseid viigustusi. Muud tüüpi pistikud on lubatud seadmetel, kuhu XLR või RJ-45 ei mahu või on ebakohased (näiteks püsivalt paigaldatavatel seadmetel). Väljavõtted standardist ANSI E1.11 - 2008 (jaotis 7): {{quote box|width=90%|align=center |quote= 7.1.2 Luba alternatiivsete pistikute kasutamiseks (NCC DMX512-A)<br /> Luba alternatiivse pistikute kasutamiseks on antud vaid juhul, kui tootele on füüsiliselt võimatu paigaldada 5-viigulist XLR-pesa. Sellisel juhul peavad olema täidetud kõik järgnevad lisatingimused:<br /> Alternatiivne pistik ei tohi olla ühtegi tüüpi XLR-pistik.<br /> Alternatiivne pistik ei tohi olla ühtegi tüüpi IEC 60603-7 kohane 8-positsiooniline modulaarkonnektor, välja arvatud punktis 7.3 lubatud juhtudel. 7.2 Püsiinstallatsiooniks mõeldud seadmed sisemiste andmesideühendustega<br /> Püsiinstallatsiooni seadmed, millel on andmesideühendused seadme sees, võivad kasutada 5-viigulist XLR-konnektorit, kuid ei tohi kasutada ühtegi muud XLR-tüüpi konnektorit. 5-viigulise XLR-i kasutamisel kehtivad punktide 7.1 ja 7.1.1 nõuded. Kui kasutatakse mitte-XLR konnektorit, ei sea käesolev standard konnektori valikule muid piiranguid ega tingimusi. Alternatiivse konnektori viikude numeratsioon peaks vastama standardse 5-viigulise XLR-i omale}} ==== XLR-5 viigud ==== # ühine signaalijuht # Andmed 1- (Peamine andmesidekanal) # Andmed 1+ (Peamine andmesidekanal) # Andmed 2- (Valikuline sekundaarne kanal) # Andmed 2+ (Valikuline sekundaarne kanal) ==== RJ-45 viigud ==== # Andmed 1+ # Andmed 1- # Andmed 2+ # Pole määratud # Pole määratud # Andmed 2- # Ühine signaalijuht 1. andmete kanalile # Ühine signaalijuht 2. andmete kanalile RJ-45 modulaarpistiku viigustus ühtib [[5. kategooria kaabel|Cat5]] kaablite soonte paigutusega. Viikude 4 ja 5 vältimine aitab ennetada seadmete kahjustamist, kui kaabel ühendatakse kogemata tavalisse telefonivõrgu pessa. ==== Levinud nõuetele mittevastavad pistikud ==== Digitaalse valgusjuhtimise algusaegadel kasutasid tootjad oma suletud süsteemide jaoks erinevaid pistikuid ja viigustusi. Kõige levinum neist on kolmeviiguline XLR. Kui DMX512 ratifitseeriti, väljastasid paljud tootjad püsivara uuendused, et võimaldada olemasolevatel seadmetel DMX512 kasutamist lihtsa üleminekuadapteri abil. Kuna elektriline spetsifikatsioon määratleb praegu funktsiooni vaid ühele juhtepaarile, jätkavad mõned tootjad selle kasutamist. Sellised seadmed ei vasta DMX-standardile, kuid võivad olla piisavalt ühilduvad, et töötada lihtsate adapteritega. 3-viiguliste XLR-helikaablite ja DMX-signaalide omavahelisel ühendamisel on oht seadmeid kahjustada. ==== XLR-3 viigud ==== Standard ANSI E1.11 - 2024 jaotis 7 keelab XLR-3 kasutamise koos DMX512-ga. Praktikas on valgustööstuses XLR-3 siiski levinud järgmise viigustusega: # Ühine signaalijuht # Andmed 1- # Andmed 1+ Kuna DMX512 üle XLR-3 ei ole ametlikult standardiseeritud, võib esineda seadmeid, mis kasutavad teistsugust viigustust. === Kaabeldus === DMX512 võrkudes kasutatavatel standardkaablitel on mõlemas otsas [[XLR-pistmik|XLR-5]] pistik, ühes emane ja teises isane. Kaabli isane pistik ühendub seadme väljundisse ning emane pistik ühendub seadme sisendisse. DMX512 kaabli elektrilised omadused on määratletud impedantsi ja mahtuvuse kaudu. DMX512 jaoks sobilike kaablite nominaalne impedants on 120 oomi. Tavaliselt vastavad EIA-485 jaoks mõeldud kaablid DMX512 nõuetele. Seevastu mikrofonikaablitel ja muudel helisageduse liinikaablitel puuduvad vajalikud elektrilised omadused ning need ei sobi DMX512 kaabelduseks. Nende märkimisväärselt madalam impedants ja suurem mahtuvus moonutavad DMX512 digitaalsignaali kuju, mis võib põhjustada ebakorrektset tööd või juhuslikke vigu, mida on raske tuvastada ja parandada. ESTA on testinud võrkudes ja telekommunikatsioonis kasutatavat Cat5 kaablit kasutamiseks koos DMX512A-ga. Mõned DMX-ühilduvad seadmed kasutavad RJ45 pistikuid vastavalt ESTA standardile või tootjapoolsele viigustusele. == Protokoll == [[Kanalikiht|Andmelülikihi]] tasandil edastab DMX512 kontroller asünkroonseid jadaandmeid kiirusega 250 kbit/s. Andmevorming on fikseeritud: üks start-bitt, kaheksa andmebitti (LSB esimesena), kaks stopp-bitti ja paarsusbitt puudub. Iga kaader koosneb järgmistest osadest: * Pausisignaal * Pausijärgne märk (''Mark-After-Break'') * Andmepesa 0, mis sisaldab ühebaidist stardikoodi * Kuni 512 andmepesa, millest igaüks sisaldab ühte baiti andmeid Paketi algust tähistab break-signaal, millele järgneb "märk" (loogiline üks), mida tuntakse kui Mark After Break (MAB). Break-signaal, mis tähistab ühe paketi lõppu ja teise algust, sunnib alamaid andmeid vastu võtma ning toimib ka paketis sisalduvate andmebaitide positsioneerimise viitena. Kaadritesse paigutatud andmebaite nimetatakse andmepesadeks. Pärast break-signaali saadetakse kuni 513 andmepesa. Esimene andmepesa on reserveeritud stardikoodi jaoks, mis määrab paketis sisalduvate andmete tüübi. Stardikood 0x00 (heksakoodis null) on standardväärtus, mida kasutavad kõik DMX512-ga ühilduvad seadmed, sealhulgas enamik valgusteid ja dimmereid (hämardeid). Teisi stardikoode kasutatakse tekstipakettide (0x17), süsteemiinfopakettide (0xCF), DMX-i RDM-laienduse (0xCC) ja mitmesuguste tootjapoolsete süsteemide jaoks. ESTA haldab alternatiivsete stardikoodide andmebaasi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TSP |url=https://tsp.esta.org/tsp/working_groups/CP/DMXAlternateCodes.php |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=tsp.esta.org}}</ref> Kõik stardikoodile järgnevad andmepesad sisaldavad alamate juhtandmeid. Andmepesa asukoht paketis määrab juhitava seadme ja funktsiooni, andmeväärtus aga määrab kontrollitava parameetri väärtuse. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:DMX512}} [[Kategooria:Jadasiinid]] [[Kategooria:Hooneautomaatika]] [[Kategooria:Valgustusseadmed]] q7erjnnl4cnha1uk0l2f5lf61ck85pn 0 328822 7230948 6135888 2026-09-08T17:35:19Z Estopedist1 278 Tähelepanuväärsus 7230948 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} '''Otepää Rahvakogu''' on üritus, mida korraldab [[kodanikualgatus]] [[Otepää Kodanik]].<ref>[http://otepaakodanik.wordpress.com/rahvakogu/ Rahvakogu], (vaadatud 24. mai. 2013)</ref> Esimene üritus toimus [[23. mai]]l 2013 [[Otepää Kultuurikeskus]]es. Arutelu juhtis [[Märt Treier]]. Rahvakogu laudkondades arutati viie teema üle: *[[linnaruum]] – mida teha, et Otepää linn ja külad oleksid vallaelanikele mugavamad ja kaunimad? *[[teenus]]ed – mida teha, et vallakodanikele vajalikud teenused oleksid kiiresti ja odavalt kättesaadavad? *[[elanikkond]] – mida teha, et Otepääle tuleks elama rohkem inimesi, kes paneksid siin elu käima? *[[ettevõtlus]] – mida teha, et ettevõtlus vallas areneks ja pakuks rohkem häid töökohti? *[[juhtimine]] – mida teha, et oluliste otsuste tegemine ja elluviimine oleks meie kõigi ühine asi?.<ref>[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20130522&ID=312773 Pressiteade]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 22. mai 2013</ref> ==Vaata ka== *[[Rahvakogu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://uudised.err.ee/?06279872 Otepää kodanikualgatus püüab poliitilistele kriisidele lahendust leida], ERR, 23. mai 2013 [[Kategooria:Eesti poliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:2013. aasta Eestis]] 6a2fgyikpj1q2rpj617gnkhj689xck0 0 330736 7230902 7140764 2026-09-08T16:00:47Z Amherst99 15496 7230902 wikitext text/x-wiki '''Dimitri Kuzmin''' ([[8. november]] [[1908]] [[Narva]] – [[21. mai]] [[1998]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] parteitegelane ja riigiametnik. == Haridus == Ta lõpetas aastal [[1924]] [[Narva]]s gümnaasiumi. == Töökäik ja poliitiline karjäär == Aastatel [[1924]]–[[1929]] oli ta Narvas vabrikutööline, aastatel [[1929]]–[[1936]] oli ta poliitvang. Aastatel [[1936]]–[[1938]] töötas ta Tallinnas ehitustöölise ja raamatupidajana; 23. maist 1938 21. juunini [[1940]] ehitustöölisena [[Viljandimaa]]l. Aastal 1940 oli ta ajalehe [[Trudovoi Put]] toimetaja; aastatel 1940–[[1941]] [[EK(b)P Keskkomitee]] organiseerimise ja instrueerimise osakonna instruktor ja kaubandusosakonna juhataja kohusetäitja. Dimitri Kuzmin sai [[1940. aasta Riigivolikogu valimised|1940. aasta Riigivolikogu valimistel]] [[Eesti NSV I Ülemnõukogu]] saadikuks [[Petseri maakond|Petserimaa]]lt. Aastatel [[1941]]–[[1942]] töötas ta [[Tšeljabinsk]]i traktoritehases ning oli [[EK(b)P Keskkomitee]] volinik [[8. Eesti Laskurkorpus|eesti väeosade]] komplekteerimisel. Aastatel [[1946]]–[[1948]] kaadrisekretär<ref>[[Olev Liivik]], [https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2023/02/O.LIIVIK.pdf Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu], KEEL JA KIRJANDUS 1–2/LXVI/2023, lk 97</ref> ja [[1950]]–[[1952]] oli ta [[EK(b)P Keskkomitee]] sekretär. Aastatel [[1953]]–[[1957]] oli ta [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister]], aastatel [[1958]]–[[1961]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kontrolli Komitee]] esimees, aastatel [[1961]]–[[1963]] Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riigikontrolli Komitee esimees, aastatel [[1963]]–[[1965]] EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Partei ja Riigikontrolli Komitee esimehe asetäitja, aastatel [[1965]]–[[1971]] Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee esimehe asetäitja. Ta oli aastast [[1926]] [[EKP]] liige, aastatel [[1946]]–[[1952]] ja [[1956]]–[[1966]] oli ta [[EKP Keskkomitee]] liige ning aastatel [[1946]]–[[1948]] ja [[1950]]–[[1952]] oli ta EKP Keskkomitee büroo liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV I Ülemnõukogu|I]], [[ENSV II Ülemnõukogu|II]], [[ENSV III Ülemnõukogu|III]], [[ENSV IV Ülemnõukogu|IV]], [[ENSV V Ülemnõukogu|V]], [[ENSV VI Ülemnõukogu|VI]] ja [[ENSV VII Ülemnõukogu|VII koosseisu]] saadik. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951-2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 {{JÄRJESTA:Kuzmin, Dmitri}} [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee büroo liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1998]] bnbj6p0sh38jeq7ax5lcx87kdwdolk8 0 332260 7230972 6872727 2026-09-08T18:09:55Z Robert Treufeldt 9117 7230972 wikitext text/x-wiki '''Roman Šeremeta''' ([[29. juuni]] [[1936]] [[Ternopili oblast]], [[Ukraina NSV]] – [[4. september]] [[2026]]) oli Eesti majandusjuht ning endine [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. Ta lõpetas [[1952]]. aastal 7-klassilise kooli, [[1955]]. aastal kutsekooli elektrikuna ja [[1964]]. aastal Lensoveti nimelise Leningradi Tehnoloogilise Instituudi insener-tehnoloog-mehaaniku kvalifikatsiooniga. Aastal [[1983]] kaitses ta tööga "Ökonoomiliste aspektide uurimine Baltimaade fosforiitide ratsionaalsemaks kasutamiseks" [[majanduskandidaat|majanduskandidaadi]] väitekirja. Aastatel [[1969]]–[[1970]] töötas ta [[AS Eesti Fosforiit|Maardu Keemiakombinaadis]] peainseneri asetäitjana. Aastatel [[1980]]–[[1985]] oli ta [[Kohtla-Järve]] Linna RSN Täitevkomitee esimees, aastatel [[1985]]–[[1986]] [[EKP Kohtla-Järve Linnakomitee]] I sekretär. [[14. november|14. novembrist]] [[1987]] kuni [[14. juuli]]ni [[1988]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja; [[14. juuli]]st [[1988]] kuni [[28. detsember|28. detsembrini]] [[1989]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]] esimees. Ta on Ceosil AS kommertsdirektor ja Vudink AS juhatuse esimees. Ta oli [[NLKP]] liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. ==Tunnustus== *orden [[Austuse märk]] *2005 [[Kohtla-Järve aukodanik]] ==Kirjandus== *"Valitud ja valitsenud...". koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999 *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 ==Välislingid== *[[Erik Gamzejev]]. [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=325 Roman Šeremeta: ükskord hakkavad trollid ka Kohtla-Järvel käima]. [[Põhjarannik]], 14. mai 2005 {{JÄRJESTA:Šeremeta, Roman}} [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:EKP linnakomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Kohtla-Järve aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2026]] oxktq0f4lha5rj7h4fkxcm8uyegncfs 1 336478 7230827 7230758 2026-09-08T12:44:49Z Sendrasendra 225202 7230827 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) :Nüüd on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:44 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) n8fl9j5kvmdgcmi0cn78s9rmcmlmnk4 7231100 7230827 2026-09-08T23:28:58Z Sendrasendra 225202 7231100 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) :Nüüd on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:44 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) ---- Need asjad, mis nüüd välislinkide alt on kustutatud, on suures osas retsensioonid tema teostele, samuti on mõningaid kirjutisi temast enesest. Küllap need on kõik asjakohased, lihtsalt alati ei saa aru, mis pealkirja taga on. Minu meelest tuleks trükis avaldatud artikleid kohelda võrdselt sõltumata sellest, kas veebiversioon on olemas ja kas link on ära toodud. Mitte ei peaks ära kustutama neid ja ainult neid asju, millel linke ei ole, vaid kogu kupatust mitte paigutama linkide alla. Kui võimalik, peaks ka selgitama millega tegu on. ja kui on võimalik, siis panna link. Ma paigutaksin retsensioonid nende raamatute alla, mille kohta nad räägivad. Ma panen need asjad tagasi, ja katsun ka selgust tuua. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 02:28 (EEST) o0cd83pnmy7n3jwgpefllye3w2ouzu0 7231112 7231100 2026-09-09T02:46:39Z Sendrasendra 225202 /* Kirillitsas lingid */ Vastus 7231112 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) :Nüüd on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:44 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) ---- Need asjad, mis nüüd välislinkide alt on kustutatud, on suures osas retsensioonid tema teostele, samuti on mõningaid kirjutisi temast enesest. Küllap need on kõik asjakohased, lihtsalt alati ei saa aru, mis pealkirja taga on. Minu meelest tuleks trükis avaldatud artikleid kohelda võrdselt sõltumata sellest, kas veebiversioon on olemas ja kas link on ära toodud. Mitte ei peaks ära kustutama neid ja ainult neid asju, millel linke ei ole, vaid kogu kupatust mitte paigutama linkide alla. Kui võimalik, peaks ka selgitama millega tegu on. ja kui on võimalik, siis panna link. Ma paigutaksin retsensioonid nende raamatute alla, mille kohta nad räägivad. Ma panen need asjad tagasi, ja katsun ka selgust tuua. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 02:28 (EEST) :Alustasin tööd, lõpuni ei jõudnud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 05:46 (EEST) czxm8ddmq61671gxdnvfrr393dsmucp 7231149 7231112 2026-09-09T07:46:05Z Neptuunium 58653 /* Kirillitsas lingid */ 7231149 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) :Nüüd on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:44 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) ---- Need asjad, mis nüüd välislinkide alt on kustutatud, on suures osas retsensioonid tema teostele, samuti on mõningaid kirjutisi temast enesest. Küllap need on kõik asjakohased, lihtsalt alati ei saa aru, mis pealkirja taga on. Minu meelest tuleks trükis avaldatud artikleid kohelda võrdselt sõltumata sellest, kas veebiversioon on olemas ja kas link on ära toodud. Mitte ei peaks ära kustutama neid ja ainult neid asju, millel linke ei ole, vaid kogu kupatust mitte paigutama linkide alla. Kui võimalik, peaks ka selgitama millega tegu on. ja kui on võimalik, siis panna link. Ma paigutaksin retsensioonid nende raamatute alla, mille kohta nad räägivad. Ma panen need asjad tagasi, ja katsun ka selgust tuua. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 02:28 (EEST) :Alustasin tööd, lõpuni ei jõudnud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 05:46 (EEST) : Linkide sektsiooni alla põhimõtteliselt ei panda mittelinke. Retsensioone pole vaja siin bibliograafiliselt loetleda, vaid kirjutage nende argumendid, siis selgelt välja. Selline infospämm, eriti kui kirje isegi ei vii kuhugile ja on arusaamatu pealkirjaga, ei anna artiklile midagi juurde. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:46 (EEST) pytqq5y5xqawwba1gfep8nrt2y6tdle 7231187 7231149 2026-09-09T09:39:13Z Sendrasendra 225202 /* Kirillitsas lingid */ Vastus 7231187 wikitext text/x-wiki ---- Välislinkide osa on arusaamatu. Esiteks seal pole välislinke, teiseks kuidas need publikatsioonid on asjakohased? Autorite juures on halbu siselinke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2013, kell 10:15 (EEST) : Tahtsin sama öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. märts 2014, kell 07:19 (EET) ---- ''2001 ja 2007 esitati Eesti Teaduste Akadeemia tegevliikme kandidaadiks. 2014 oli Eesti Vabariigi teaduspreemia nominent humanitaarteadustes. : Minu meelest need võiksid olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2014, kell 17:22 (EET) ==Kirillitsas lingid== ''A. P. Korelin, V. V. Šelohajev'' :Vene autorite nimede kirjutamine ladina tähtedega - milleks see hea on? Ja kas ei nõua nime Шелохаев kirjutamine eesti keeles topelt "h"-d? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52|2001:7D0:87FA:6380:415:570D:BBDE:AD52]] 14. mai 2016, kell 00:17 (EEST) :: Muidugi nõuab. Hea on see siis, kui tahetakse linkida artiklitele nendest. Niisugusel kujul pole sel mõtet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 00:45 (EEST) :::kirillitsas me ei lingi. Etwikis on praegu 50+ kirillitsas siselinki. Mõnede parandamine on komplitseeritud, nt [[Архив судебной медицины и общественной гигиены]] (tähelepanuväärsus?) või [[Карађорђе]] (kindlasti tähelepanuväärne Serbia isik)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. mai 2016, kell 17:54 (EEST) ---- Teadet ei ole. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) :Nüüd on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:44 (EEST) ---- "Sirk" käänatakse "Sirgu" või ehk "Sirga". --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:26 (EEST) ---- Need asjad, mis nüüd välislinkide alt on kustutatud, on suures osas retsensioonid tema teostele, samuti on mõningaid kirjutisi temast enesest. Küllap need on kõik asjakohased, lihtsalt alati ei saa aru, mis pealkirja taga on. Minu meelest tuleks trükis avaldatud artikleid kohelda võrdselt sõltumata sellest, kas veebiversioon on olemas ja kas link on ära toodud. Mitte ei peaks ära kustutama neid ja ainult neid asju, millel linke ei ole, vaid kogu kupatust mitte paigutama linkide alla. Kui võimalik, peaks ka selgitama millega tegu on. ja kui on võimalik, siis panna link. Ma paigutaksin retsensioonid nende raamatute alla, mille kohta nad räägivad. Ma panen need asjad tagasi, ja katsun ka selgust tuua. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 02:28 (EEST) :Alustasin tööd, lõpuni ei jõudnud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 05:46 (EEST) : Linkide sektsiooni alla põhimõtteliselt ei panda mittelinke. Retsensioone pole vaja siin bibliograafiliselt loetleda, vaid kirjutage nende argumendid, siis selgelt välja. Selline infospämm, eriti kui kirje isegi ei vii kuhugile ja on arusaamatu pealkirjaga, ei anna artiklile midagi juurde. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:46 (EEST) ::Loomulikult ei panda linkide sektsiooni mittelinke, sellele ma olen ise siin tähelepanu juhtinud. Sellega ma praegu tegelengi, et oleks selgitus juures ja võimaluse korral link. Nii võiks ka olla, et tekstis räägitakse teostest ja nende vastuvõtust, aga selleks tuleb artiklit veel arendada. Siin on keegi bibliograafilist meetodit rakendanud küll ja tõenäoliselt tuleks mõni asi välja jätta kui sisutu. Sellega, et retsensioonide kirjed on infospämm ega anna artiklile midagi juurde, ma ei ole nõus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 12:39 (EEST) czbem1rky5cazjd2iulgh8zj7zwiwej 0 337362 7231179 7230503 2026-09-09T09:18:58Z Kuriuss 38125 7231179 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} '''Richard Johann Kuhn''' ([[3. detsember]] [[1900]] [[Viin]], [[Austria-Ungari]] – [[1. august]] [[1967]] [[Heidelberg]], [[Saksamaa]]) oli austria-saksa biokeemik, kes [[1938]]. aastal pälvis töö eest [[vitamiinid]]e ja [[karotenoidid]]e alal [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]]. [[Fail:Richard Kuhn ETH-Bib Dia 248-065.jpg|pisi|Richard Kuhn]] == Haridus ja töö== Enne Döblingeri Gümnaasiumisse (Viin) õppima asumist oli Kuhn koduõppes. Teda õpetas õpetajaharidusega ema Angelika Rodler Kuhn.<ref name="Melville1-8" /> *[[1922]]. aastal kaitses Kuhn [[Müncheni Ülikool]]is väitekirja "On the specifity of enzymes in carbhydrate metabolism" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref name="Melville1-8" /> Ta töötas ka [[Heidelbergi Ülikool]]is biokeemia professorina ja Kaiser Wilhelm Meditsiiniuuringute Instituudi (hilisem nimetus [[Max Plancki Instituut]]) direktorina. == Panus orgaanilise keemia arendamisse == Ta uuris looduslike [[karotenoidid]]ega seotut, avastas ja koostas 8 karotenoidi struktuuri (ingl ''carotenoids'') ning hiljem sünteesis neid. Ta avastas, et karotenoid on vajalik teatud [[vetikad|vetikate]] viljastumisel (ingl k ''fertilization''). Tema ja ta kaastöötajad eraldasid karotenoide mitmesugustest looduslikest allikatest, näiteks [[safran]]ist, [[kibuvits]]amarjadest, [[krookus]]test, [[palmiõli]]st, homaarikestadest ja inimese [[platsenta]]st.<ref name="Laylin K. James 1992" /> === Vitamiinid === *[[1929]]. aastal eraldas Kuhn koos [[Paul György]] ja [[Theodor Wagner-Jauregg]]iga, keemiliselt [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]];<ref name="8sQm3" /> *[[1933]]. aastaks eraldasid Kuhn, György, P. ja Wagner-Jauregg, T. puhast [[B2-vitamiin|riboflaviini]] [[pärm]]ist, [[munavalge]]st ja [[vadak]]ust. *Aastatel [[1933]]–[[1934]] koostas ta koos Theodor Wagner-Jaureggiga [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] struktuuri.<ref name="R1K5p" /> Enam-vähem samal ajal [[Paul Karrer]]iga (1935) teatas ta [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiini]] struktuuri kindlaks määramisest. Ta eraldas ligi 1 grammi [[B2-vitamiin|riboflaviin]]i 5300 liitrist kooritud piimast (ingl k ''skim milk''), ühtlasi oli ta esimene, kes nimetatud vitamiini eraldas.<ref name="Laylin K. James 1992" /> *[[1939]]. aastal eraldas ta ja sünteesis koos kaastöötajate G. Wendthi ja Otto Westphaliga [[vitamiin B6|B<sub>6</sub>-vitamiini]].<ref name="Laylin K. James 1992" /><ref name="bmIxp" /> *1943. aastal avastas ta esimese [[B2-vitamiin|riboflaviin]]i antagonisti ehk [[antivitamiinid|antivitamiini]] ''dichloro-D-ribofalvin''.<ref name="Laylin K. James 1992" /> Lisaks uuris ta [[aminohapped|aminohappeid]], [[valgud|valke]], [[ensüümid|ensüüme]], [[vitamiinid|vitamiine]], flaviine (sh inimese rinnapiimas sisalduvat laktoflaviini), mitmeid [[alkoloidid|alkaloide]], glükosiide ja paljusid teisi molekule. *Alates [[1943]]. aastast uuris ta närvigaase ja leiutas närvigaasi ''soman'' (tänapäeval klassifitseeritud [[keemiarelv]]aks); *[[1948]]. aastast oli ta väljaande Justus Liebigs Annalen der Chemie toimetaja. == Isiklikku == *[[1928]]. aastal abiellus Richard Kuhn Daisy Hartmanniga, neil sündis kuus last.<ref name="Melville1-8" /> == Poliitika == Kriitikat on pälvinud tema koostöö [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] valitsusega. == Tunnustus == *1938 – [[Nobeli keemiaauhind]] ([[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] valitsuse survel<ref name="8TFQ3" /> keelati tal auhinda vastu võtta, võttis selle vastu [[1949]]. aastal) *1942 – [[Goethe auhind]] *1952 – [[Wilhelm Exneri medal]] *1958 – valitud [[Jaapani Akadeemia]] välisliikmeks == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Melville1-8">Melville L. Wolfrom, R. Stuart Tipson, [http://books.google.ee/books?id=MBYMqb7K7DsC&pg=PA1&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Advances in carbohydrate chem & biochem], Volume 24, Academic Press, lk 1–8, 1969 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)</ref> <ref name="Laylin K. James 1992">Laylin K. James, [http://books.google.ee/books?id=jEy67gEvIuMC&pg=PA248&dq=richard+kuhn&hl=et&sa=X&ei=M53dUb25ItHktQbDjYHgDA&ved=0CDoQ6AEwAjgK#v=onepage&q=richard%20kuhn&f=false Nobel Laureates in Chemistry, 1901–1992, lk 250–252, 1994, American Chemical Society and Chemical Heritange Foundation], Google´i raamatu veebiversioon (vaadatud 11.07.2013)</ref> <ref name="8sQm3">Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250–1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref> <ref name="R1K5p">Wilhelm Friedrich, ''Vitamins'', lk 408, 1988, ISBN 3-11-010244-7, [http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA405&lpg=PA405&dq=discovery+of+the+FAD+as+a+coenzyme+of+the+d-amino+acid+oxydase+by+Kuhn&source=bl&ots=vb8o4cam1M&sig=DjYuO5MqK2ZTrKpFKxQPLEgDpGM&hl=et&sa=X&ei=yTrgUZ32CsmQswbzkICQCg&ved=0CC4Q6AEwAQ#v=onepage&q=discovery%20of%20the%20FAD%20as%20a%20coenzyme%20of%20the%20d-amino%20acid%20oxydase%20by%20Kuhn&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 12.07.2013)]</ref> <ref name="bmIxp">http://www.britannica.com/EBchecked/topic/324454/Richard-Kuhn</ref> <ref name="8TFQ3">http://dictionary.reference.com/browse/richard+kuhn</ref> }} ==Kirjandus== *Florian Schmaltz, ''Kampfstoff-Forschung im Nationalsozialismus: Zur Kooperation von Kaiser-Wilhelm-Instituten Militär und Industrie'', Band II, [http://books.google.ee/books?id=vJz07aAdO3wC&pg=PA517&lpg=PA517&dq=Theodor+Wagner-Jauregg+and+Kuhn&source=bl&ots=7Ymsi1kF4w&sig=IRMwJtdMTO8rFOQx3TmOdx1w5S4&hl=et&sa=X&ei=wOLiUbq-D9DIsgb32IDICA&ved=0CCcQ6AEwADgK#v=onepage&q=Theodor%20Wagner-Jauregg%20and%20Kuhn&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.07.2013)] {{NobelKeemia}} {{JÄRJESTA:Kuhn, Richard}} [[Kategooria:Austria teadlased]] [[Kategooria:Keemikud]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli keemiaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 854d4tyxwot5darl18h6ci882u31cbf 0 342086 7231050 3975161 2026-09-08T20:01:36Z Kopo25 5046 Pildi lisamine + infot 7231050 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = "Aednik" | originaalnimi = Trädgårdsmästaren | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | zhanr = [[tummfilm]], draama | lavastaja = [[Victor Sjöström]] | produtsent = | stsenaarium = | jutustaja = | peaosades = Victor Sjöström | helilooja = | helirežissöör = | operaator = [[Julius Jaenzon]] | montaaž = | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = AB Svenska Biografteatern | aasta = [[1912]] | esilinastus = '''Taani:'''<br>17. oktoober 1912<br>'''Rootsi:'''<br>14. oktoober 1980 | pikkus = 34 minutit | riik = {{Pisilipp|Rootsi}} | keel = [[tummfilm]], [[rootsi keel|rootsi]] vahetiitrid | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | efis_id = | amg_id = | imdb_id = 0002544 | movies.ee_id = }} '''''Aednik''''' ("''Trädgårdsmästaren"'') on 1912. aastal valminud Rootsi [[tummfilm|tumm]] [[draamafilm]], mille režissöör on [[Victor Sjöström]].<ref name="silentera">{{cite web |url=http://www.silentera.com/PSFL/data/T/Tradgardsmastaren1912.html |title=Progressive Silent Film List: The Gardener |access-date=11 August 2015|work=Silent Era}}</ref> Film on eelkõige tuntud selle poolest, et see oli esimene film, mille Rootsi [[tsensuur]] keelustas. Pikka aega arvati, et film on kadunud, kuid 1979. aastal leiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kongressi Raamatukogu]]st filmi koopia.<ref name=":0">{{cite web |url=http://www.sfi.se/sv/svensk-filmdatabas/Item/?itemid=3288&type=MOVIE&iv=Comments |title=Trädgårdsmästaren - Kommentar |access-date=11 August 2015|work=The Swedish Film Database|language=sv}}</ref> Rootsi esilinastus toimus 14. oktoobril 1980, kui filmi näidati Stockholmis ''Cinemateket/Bio Victoris''.<ref>{{cite web |url=http://www.sfi.se/sv/svensk-filmdatabas/Item/?itemid=3288&type=MOVIE&iv=Shows |title=Trädgårdsmästaren - Visningar |access-date=11 August 2015|work=The Swedish Film Database|language=sv}}</ref> == Süžee == Aednik (Victor Sjöström) peab talu ja tema poeg (Gösta Ekman) on armunud ühe talutöölise (Lili Bech) tütresse. Aednik, kellel endal on tütre vastu huvi, ajab poja raevukalt majast välja. Ühel päeval vägistab aednik töölise tütre ja saadab ta koos isaga (Gunnar Bohman) minema, kartes avastamist. Linna suunduval paadil kohtuvad nad vana kindraliga (John Ekman), kes annab tüdrukule raha ja oma visiitkaardi. Kui isa hiljem sureb, võtab tüdruk ühendust kindraliga, kes laseb tal oma õhtusöökidel perenaiseks olla. Varsti pärast seda saab kindral krambihoo ning pärast tema surma viskavad perekond ja sõbrad tüdruku välja. Löödud tüdruk naaseb kodukülla. Meeleheitel külastab ta kasvuhoonet, kus kitkub kõik lilled välja ja neab aednikku. Järgmisel hommikul leiab aednik ta rooside vahelt surnuna. ==Näitlejad== [[Fail:Trädgårdsmästaren.jpg|pisi|379x379px|Victor Sjöströms Trädgårdsmästareni (1912) võttelt.  Vasakult paremale: Lili Bech, Victor Sjöström, John Ekman, Karin Alexandersson, Gunnar Bohman, Gösta Ekman ja tundmatu mees.]] * [[Victor Sjöström]] – aednik * [[Gösta Ekman seenior|Gösta Ekman]] – aedniku poeg * [[Lili Bech]] – noor naine * [[Gunnar Bohman]] * [[John Ekman]] – kindral * [[Mauritz Stiller]] – reisija ==Välislingid== * [http://www.sfi.se/en-gb/Swedish-film-database/Item/?type=MOVIE&itemid=3288 "Aednik"] Rootsi filmi andmebaasis [[Kategooria:Rootsi filmid]] [[Kategooria:Tummfilmid]] [[Kategooria:1912. aasta filmid]] == Viited == lvkaryu4xhbwa9grid5znvcf2xorqld 0 347116 7230992 7175030 2026-09-08T18:35:11Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti õnnetused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] 7230992 wikitext text/x-wiki {{liita|An-24 õnnetus Moes}} [[Pilt:Моэ памятник.jpg|pisi|Lennuõnnetuses hukkunutele püstitatud mälestusmärk [[Moe]]l]] '''Moe lennuõnnetus''' toimus [[19. aprill]]il [[1977]] praeguse haldusjaotuse järgi [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa vald|Tapa vallas]] [[Moe]]l. [[NSV Liidu õhukaitseväed|NSV Liidu õhukaitseväe]] reisilennuk [[Antonov An-24|An-24]], mis tõi [[Pärnu lennuväli|Pärnu lennuväljalt]] [[Tapa lennuväli|Tapa lennuväljale]] sõjaväelendureid, kes olid Tapa lennuvälja [[lennurada|lennuraja]] remondi ajaks [[lennuk]]eid Pärnu toimetanud, riivas tiivaga tihedas tuisus [[Moe piiritustehas]]e katlamaja 32 meetri kõrgust [[tellis]][[korsten]]t. Lennuki üks mootor süttis õhus pärast lööki kohe põlema, lennuk paiskus seejärel seliliasendis lähedalolevale põllule, kuhu jäigi tossama. Õnnetuse põhjuseid oli mitu: ootamatu [[lumetorm]], lennukijuhtimise ohutusnõuete rikkumine, korstnal puudusid punased hoiatustuled jne.<ref>{{Netiviide|url=http://www.monument.ee/tapa-vald/moe-lennukatastroof|pealkiri=Moe lennukatastroof|väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}</ref> [[Katastroof]]is hukkusid kõik 15 reisijatena pardal olnud 655. hävituslennuväe[[polk|polgu]] [[lendur]]it ja 6 An-24 meeskonnaliiget.<ref>[[Allan Espenberg]]. [http://www.kuulutaja.ee/1977-voorriigi-ohvitseride-hukkumine-eesti-territooriumil "1977: võõrriigi ohvitseride hukkumine Eesti territooriumil"]. [[Kuulutaja]], 19. aprill 2019</ref> [[Piiritus]]e tootmise jätkamiseks ehitati piiritusetehase purunenud telliskivikorstna juurde ajutine metallkorsten. ==Vaata ka== *[[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Allan Espenberg]]. [http://www.kuulutaja.ee/1977-voorriigi-ohvitseride-hukkumine-eesti-territooriumil "1977: võõrriigi ohvitseride hukkumine Eesti territooriumil"]. [[Kuulutaja]], 19. aprill 2019 ==Välislingid== *[http://www.monument.ee/tapa-vald/moe-lennukatastroof Moe lennukatastroof] [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:1977. aasta Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu õhuväed Eestis]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Tapa ajalugu]] [[Kategooria:Lennuõnnetused]] eg5uo0imk8n5pjtdbn9xo3rgq0lau5p 0 349035 7231288 6343801 2026-09-09T11:53:25Z Kapsas123 209254 7231288 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} {{keeled |nimi = Algonkini keel |originaalnimi = ''anishinaabemowin (odžibvei keel)'' |keelkonnavärv = ameerika |riigid = [[Kanada]]|piirkond = Edela-[[Quebec]], [[Ontario]] |rääkijad = 1760 (2011 seisuga)<ref>{{netiviide | URL = http://www.ethnologue.com/language/alq| Pealkiri = Algonquin | Väljaanne = Ethnologue| Kasutatud = 30.01.2014}}</ref> |keelkond=[[algonkini-ritva keeled]]<br>&nbsp;[[algonkini keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;'''[[algonkini keel]]''' |kood 1 = ISO 639-3: alq }} [[Pilt:Panneau algonquin.jpg|pisi|Algonkinikeelne silt Quebec'is]] '''Algonkini keel''' (inglise keeles ''Algonquin'', algonkini keeles ''anishinaabemowin''{{lisa viide}}) on [[algonkini-ritva keeled|algonkini-ritva keelkonna]] [[algonkini keeled|algonkini keelte]] hulka kuuluv [[keel]].<ref>[http://www.eki.ee/knab/lgv/maa1.htm#98000043 Linguae: algonkini keeled]</ref><ref>[http://www.eki.ee/knab/keelk.htm Linguae: keelte loend]</ref> See on lähedases suguluses [[odžibvei keel]]ega; mõnikord peetakse seda odžibvei keele murdeks.{{lisa viide}} Algonkini keele kõnelejad on [[algonkinid]].{{lisa viide}} Algonkini keelt kõneleb emakeelena umbes 1800 inimest, kelle arv väheneb.{{lisa viide}} Vähem kui 10% keelt kõnelevatest inimestest on ühekeelsed.{{lisa viide}} Algonkini keelt kõnelevad inimesed elavad [[Kanada]]s Edela-[[Québec]]is, Loode-[[Ottawa]]s, [[Maniwak]]i lähialadel ja [[Golden Lake]]'i piirkonnas [[Ontario]]s.{{lisa viide}} Algonkini keelel on kaks murret: [[põhjaalgonkini murre]] ja [[lõunaalgonkini murre]] ehk Nipissingi murre. Murdeerinevused on suured.{{lisa viide}} == Keelkonna andmed Ethnologue’i põhjal == * Keele staatus: 6b (ohustatud). * Dialektid: põhja-algonkin, lõuna-algonkin. * Keelekasutus: usutalitused ja kaubandus. * Keele areng: Kirjaoskuse määr L1: 30% -60%. Kirjaoskuse määr L2: 75% -100%. Keelt õpetatakse põhikoolis, mõningaid suulisi ja kirjalikke vorme keskkoolis. * Kirjaviis: ladina tähestik. <ref>('''http://www.ethnologue.com/language/alq''') </ref> == Arvsõnad == Kirjapildis kasutatakse araabia numbreid, kuid hääldus on järgmine:<ref>(''http://www.native-languages.org/numbers/algonquin_numbers{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.htm'')</ref> {| class="wikitable" |+ '''Arvsõnad''' |- | pejig | üks |- | nìj | kaks |- | niswi | kolm |- | new | neli |- | nànan | viis |- | ningodwàswi | kuus |- | nìjwàswi | seitse |- | nishwàswi | kaheksa |- | shàngaswi | üheksa |- | mitàaswi | kümme |} == Keele struktuur ja andmed == === Algonkini dialektid === Algonkini keeles on kaks murret – põhja-algonkin ja lõuna-algonkin.<ref>(''http://www.ethnologue.com/language/alq'') </ref> === Foneetika === ==== Kaashäälikud==== {| class="wikitable sortable" | | | '''Bilabiaal''' | '''Alveolaar''' | '''Post-alveolaar''' | '''Velaar''' | '''Kõrisulghäälik''' |- | '''Klusiil''' | ''heliline'' | b [b] | d [d] | | g [ɡ] | |- | | ''helitu'' | p [p] | t [t] | | k [k] | |- | | ''aspireeritud'' | p [pʰ] | t [tʰ] | | k [kʰ] | |- | '''Afrikatiiv''' | ''heliline'' | | | dj [d͡ʒ] | | |- | | ''helitu'' | | | tc [t͡ʃ] | | |- | '''Frikatiiv''' | ''heliline'' | | z [z] | j [ʒ] | | |- | | ''helitu'' | | s [s] | c [ʃ] | | h [h] |- | '''Nasaalhäälik''' | | m [m] | n [n] | | | |- | '''Poolvokaalid''' | | w[[w] | | y [j] | | |} ==== Täishäälikud ==== '''lühike''' a [ʌ] e [e] or [ɛ] i [ɪ] o or u [ʊ] '''pikk''' à (ka á või aa) [aː] è (ka é või ee) [eː] ì (ka í või ii) [iː] ò (ka ó või oo) [oː] ==== Täishäälikuühendid ==== aw [aw] ay [aj] ew [ew] ey [ej] iw [ew] ow [ow] ==== Hääldus ==== Algonkini keeles on nasaaltäishäälikud, mille hääldus sarnaneb sellega, kuidas inglise täishäälikud häälduvad mõnikord läbi nina enne m ja n. Algonkini vokaalid nasaliseeruvad automaatselt enne nd, ng, nj või nz. Näiteks kìgònz ("kala") hääldatakse [k ʰ i ː ɡõ ː z], mitte [kʰiːɡoːnz]. == Keelenäide == anokì kìjig [ʌnokiː kiːʒɪɡ] – tööpäev : Miigwechwewin Kichi-mìgwech Gzheminido mìnwà nogoding : Gì wàmdamàng Kìzhap Kìzis gì binàbid. : Kichi-mìgwech gì mìzhyàng iw sa Bimàdziwin. : Kichi-mìgwech gì mìzhyàng Nigigòg : Wìdòkwishnàng dji namàyàng gwayak Jibmoseyàng. : Kichi-Mìgwech Gzheminido kinagego.<ref>(''https://web.archive.org/web/20140803090553/http://algonquinsofpikwakanagan.com/culture_language.php'')</ref> ==== Tõlge: ==== : Tänupalve : Tänan Sind Looja tänase eest. : Tänan Sind uue päeva eest. : Tänan Sind kõigele elu andmise eest. : Tänan Sind meie vanemate eest. : Juhata meile kuidas püsida õigel teel. : Tänan Sind Looja kõige eest. == Mida huvitavat veel? == Eelkooliealistele lastele on üheks meetodiks algonkini keele õpetamisel trummimäng ja laulmine.<ref>('''https://web.archive.org/web/20140803090553/http://algonquinsofpikwakanagan.com/culture_language.php''')</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Keskalgonkini keeled]] [[Kategooria:Kanada keeled]] mbeolzyj8d7ozxspxfz7lfkxglti2di 0 354908 7231131 6800638 2026-09-09T06:24:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231131 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Egon Parbo | pilt = | täisnimi = Egon Parbo | sünniaeg = {{Sünniaeg|1910|4|15}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1942|4|24|1910|4|15}} | surmalinn = [[Sevurallag]]i vangilaager | surmamaa = [[Venemaa]] | pikkus = 178 cm | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JS Estonia]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1931–1939| koondisemänge1 = 24| koondiseväravaid1 = 1| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Egon Parbo''' ([[15. aprill]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[24. aprill]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli [[Eesti]] jalg- ja korvpallur. ==Jalgpall== Parbo hakkas jalgpalli kui spordiga tegelema 15-aastaselt Siriuse spordiklubis.<ref name="esbl" /> [[1930]]. aastal debüteeris ta [[Meistriliiga|Meistriliigas]] [[JK Tallinna Kalev|Kalevi]] koosseisus. Samal aastal tuli ta Kaleviga ka Eesti meistriks. [[Tallinna JS Estonia]] ridades tuli Parbo Eesti meistriks neljal korral: [[1934]], [[1935]], [[1936]], ja [[1939]]. Parbo mängis [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondvõistkonnas]] 24 korda, neist esimene mäng oli maavõistlus [[Läti jalgpallikoondis|Lätiga]] [[27. september|27. septembril]] [[1931]] ja viimane kohtumine [[Leedu jalgpallikoondis|Leeduga]] [[27. august|27. augustil]] 1939. [[Balti turniir 1938|1938. aastal]] võitis ta Eesti koondise koosseisus [[Balti turniir 1938|Balti turniir]]i. ==Korvpall== Aastail 1930 ja 1931 tuli Parbo [[Tallinna Kalev|Tallinna Kalevi]] koosseisus Eesti meistriks. Ta kuulus neljal korral ka [[Eesti korvpallikoondis|Eesti koondisse]]. ==Saavutused== ===Jalgpall=== ;Tallinna ESS Kalev *Eesti meister (1): 1930 ;Tallinna JS Estonia *Eesti meister (4): 1934, 1935, 1936, 1938-1939 ;Eesti koondis *Balti turniiri võitja (1): 1938 ===Korvpall=== ;Tallinna Kalev *Eesti meister (2): 1930, 1931 ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=15. detsember 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Egon_Parbo/?tul=1&aasta=0&tyyp=EMV&vanuseklass=0&voistlusala=0&spordiala=0&koht=1&|Pealkiri=Parbo, Egon|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=15. detsember 2013}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Parbo, Egon}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1942]] o2qf8zrztkhphro8q0qmzuwuvbto8rh 0 356323 7230872 6979248 2026-09-08T14:57:15Z Amherst99 15496 /* */ 7230872 wikitext text/x-wiki '''Leho Lumiste''' (aastani [[1933]] '''Leopold Johannes Soonberg'''; [[12. september]] [[1906]] [[Meeri vald (Nõo kihelkond)|Meeri vald]] – [[29. juuni]] [[1974]] [[Kempten]]) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. Ta sündis Meeri vallas [[Tartumaa]]l taluniku pojana, õppis Elva algkoolis ja Tartu tehnikagümnaasiumis, mille lõpetas aastal [[1927]]. Aastast [[1933]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i usu- ja filosoofiateaduskonnas, viimases etnograafiat, eesti keelt ja kirjandust. Ta oli [[Üliõpilasselts Ühendus|Üliõpilasseltsi "Ühendus"]] liige. 1934. aastal mõisteti ta vahialuste raha omastamise pärast 1,5 aastaks vangiroodu<ref>[[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. Lk. 308.</ref> Ta töötas aastatel [[1940]]–[[1941]] [[Petserimaa]]l kooliõpetajana. Aastal [[1944]] põgenes ta Saksamaale. Aastast [[1944]] õppis ta [[Müncheni ülikool]]is ajakirjandust ja ajakirjanduslikku psühholoogiat, saades ''dr. phil'' kraadi. [[Lääne-Saksamaa]]l elades tegutses ta ajakirjanikuna, ta tegi kaastööd koguteostele ja eesti ajakirjandusele. Leho Lumiste suri aastal [[1974]] [[Kempten]]is (asub [[Baieri]]s). Ta on avaldanud rohkete fotodega kirjeldustekogud "Meie kodumaa" ja "Kaunis Eesti" (mõlemad [[Stockholm]]is 1963) ning ajaloolise romaani XIII sajandi alguse eestlastest "Killad külas" ([[Toronto]], Kultuur 1971), milles kujutab peamiselt rahulikku elu ning [[Lemmu]] vanema lüüasaamist võitluses ristirüütlitega. Reisikirjade raamatutes "Atlandi aknal" ([[Geislingen]] 1965) ja "Päikese kutsel" ([[Toronto]], [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] 1965) vaatleb paljusid Euroopa maid ning [[Iisrael]]i, pakkudes objektiivseid andmeid ning vältides isiklikke tundeavaldusi. Ta on avaldanud ka teiste kirjutatud või kogutud mälestustele ning kirjandusloolistele andmetele tuginevad bibliograafilised jutustused "Vargamäe Anton" (Toronto Orto 1968) ja "Alamuse Andres" (New York 1973), esimene [[Tammsaare]]st, teine [[Oskar Luts]]ust. Tema väärtuslikem raamat on "Eesti ajakirjanduse ajalugu" (Stockholm 1977), mis pakub senistest ülevaadetest rohkem infot, kuid nõukogude ajakirjandust käsitlev osa on pealiskaudne. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]] [[Tallinn]] [[2000]] * Millal sündis Leho Lumiste? [[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. lk. 305–308. == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=20432&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65lZJPaW5mcUkqiGdopVQIpQ2VrGtrAWuvGg4%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Lumiste, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] 9vc1z9zjvi83j5acnmiv45tsc7ajeog 7230873 7230872 2026-09-08T14:57:55Z Amherst99 15496 /* */ 7230873 wikitext text/x-wiki '''Leho Lumiste''' (aastani [[1933]] '''Leopold Johannes Soonberg'''; [[12. september]] [[1906]] [[Meeri vald (Nõo kihelkond)|Meeri vald]] – [[29. juuni]] [[1974]] [[Kempten]]) oli eesti prosaist ja ajakirjanik. Ta sündis Meeri vallas [[Tartumaa]]l taluniku pojana, õppis Elva algkoolis ja Tartu tehnikagümnaasiumis, mille lõpetas aastal [[1927]]. Aastast [[1933]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i usu- ja filosoofiateaduskonnas, viimases etnograafiat, eesti keelt ja kirjandust. Ta oli [[Üliõpilasselts Ühendus|Üliõpilasseltsi "Ühendus"]] liige. 1934. aastal mõisteti ta vahialuste raha omastamise pärast 1,5 aastaks vangiroodu<ref>[[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. Lk. 308.</ref> Ta töötas aastatel [[1940]]–[[1941]] [[Petserimaa]]l kooliõpetajana. Aastal [[1944]] põgenes ta Saksamaale. Aastast [[1944]] õppis ta [[Müncheni ülikool]]is ajakirjandust ja ajakirjanduslikku psühholoogiat, saades ''dr. phil'' kraadi. [[Lääne-Saksamaa]]l elades tegutses ta ajakirjanikuna, ta tegi kaastööd koguteostele ja eesti ajakirjandusele. Leho Lumiste suri aastal [[1974]] [[Kempten]]is (asub [[Baieri]]s Saksamaal). Ta on avaldanud rohkete fotodega kirjeldustekogud "Meie kodumaa" ja "Kaunis Eesti" (mõlemad [[Stockholm]]is 1963) ning ajaloolise romaani XIII sajandi alguse eestlastest "Killad külas" ([[Toronto]], Kultuur 1971), milles kujutab peamiselt rahulikku elu ning [[Lemmu]] vanema lüüasaamist võitluses ristirüütlitega. Reisikirjade raamatutes "Atlandi aknal" ([[Geislingen]] 1965) ja "Päikese kutsel" ([[Toronto]], [[Eesti Kirjastus Orto|Orto]] 1965) vaatleb paljusid Euroopa maid ning [[Iisrael]]i, pakkudes objektiivseid andmeid ning vältides isiklikke tundeavaldusi. Ta on avaldanud ka teiste kirjutatud või kogutud mälestustele ning kirjandusloolistele andmetele tuginevad bibliograafilised jutustused "Vargamäe Anton" (Toronto Orto 1968) ja "Alamuse Andres" (New York 1973), esimene [[Tammsaare]]st, teine [[Oskar Luts]]ust. Tema väärtuslikem raamat on "Eesti ajakirjanduse ajalugu" (Stockholm 1977), mis pakub senistest ülevaadetest rohkem infot, kuid nõukogude ajakirjandust käsitlev osa on pealiskaudne. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti kirjanike leksikon. [[Eesti Raamat]] [[Tallinn]] [[2000]] * Millal sündis Leho Lumiste? [[Jaan Isotamm]]. Nägija pimedate maal. lk. 305–308. == Välislingid == * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=20432&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK65lZJPaW5mcUkqiGdopVQIpQ2VrGtrAWuvGg4%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Lumiste, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1974]] pcb3ehlulcvhzoonuh73w95xyqtkltg 0 356767 7231101 7216503 2026-09-08T23:29:44Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231101 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2014]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2014}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Higashifushimi Kunihide]], jaapani buda munk, keiser Akihito onu (103) * 1. jaanuar – [[Juanita Moore]], USA filminäitleja (99) * 1. jaanuar – [[Milan Horvat]], horvaadi dirigent (94) * 1. jaanuar – [[Tokuo Yamashita]], Jaapani poliitik (94) * 1. jaanuar – [[Herman Pieter de Boer]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (85) * 1. jaanuar – [[Tabby Thomas]], USA muusik (84) * 1. jaanuar – [[Sussanna Petšuro]], Nõukogude Liidu dissident (80) * 1. jaanuar – [[Ja‘far Nāmdār]], Iraani jalgpallikohtunik (79) * 1. jaanuar – [[Hans-Peter Voigt]], Saksamaa poliitik (77) * 1. jaanuar – [[Igor Popov]], vene teatrikunstnik (76) * 1. jaanuar – [[Zinaida Gorjatšova]], vene näitleja (73) * 1. jaanuar – [[Olmaxon Xayitova]], usbeki laulja (72) * 1. jaanuar – [[Michael Glennon]], Austraalia Rooma katoliku preester ja seksuaalkurjategija (69) * 1. jaanuar – [[Fritz Naudé]], Lõuna-Aafrika Vabariigi terrorismis süüdistatu (66) * 1. jaanuar – [[William Mgimwa]], Tansaania poliitik (63) * 1. jaanuar – [[Traian T. Coșovei]], rumeenia luuletaja (59) * 1. jaanuar – [[Jamāl al-Jamāl]], Palestiina diplomaat (56) *[[2. jaanuar]] – [[Harald Nugiseks]], eesti Relva-SSi allohvitser ja Raudristi Rüütliristi kavaler (92) * 2. jaanuar – [[Elizabeth Jane Howard]], inglise kirjanik (90) * 2. jaanuar – [[Dirk Sager]], saksa ajakirjanik (73) * 2. jaanuar – [[Jay Traynor]], USA laulja (70) * 2. jaanuar – [[Anne Dorte, Rosenborgi krahvinna]] (66) * 2. jaanuar – [[Thomas Kurzhals]], saksa muusik (60) *[[3. jaanuar]] – [[Saul Zaentz]], USA filmiprodutsent ja -stsenarist (92) * 3. jaanuar – [[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, organist ja muusikapedagoog (86) * 3. jaanuar – [[Phil Everly]], USA laulja (74) * 3. jaanuar – [[Sylvia Bassot]], Prantsusmaa poliitik (73) * 3. jaanuar – [[Juri Ustimenko (admiral)|Juri Ustimenko]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjandustegelane (69) * 3. jaanuar – [[László Helyey]], ungari näitleja (65) * [[4. jaanuar]] – [[Sergei Kozlov (jalgpallur)|Sergei Kozlov]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (53) * [[5. jaanuar]] – [[Artur Proos]], eesti [[baptism|baptisti]]vaimulik ja arst (99) * 5. jaanuar – [[Mogens E. Pedersen]], taani ajakirjanik (85) * 5. jaanuar – [[Augusto Graziani]], itaalia majandusteadlane (80) * 5. jaanuar – [[Brian Hart]], Briti vormelisõitja (77) * 5. jaanuar – [[Eusébio]], Portugali jalgpallur (71) * 5. jaanuar – [[Jonathan Lowe]], inglise filosoof (63) * [[6. jaanuar]] – [[H. Owen Reed]], USA helilooja ja dirigent (103) * 6. jaanuar – [[Julian Rotter]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (97) * 6. jaanuar – [[Karel Gut]], tšehhi hokimängija ja -treener (86) * 6. jaanuar – [[Lena Smedsaas]], rootsi ajakirjanik (62) * 6. jaanuar – [[Uday Kiran]], India näitleja (33) * 6. jaanuar – [[Mónica Spear]], Venezuela näitleja ja miss (29) * [[7. jaanuar]] – [[Run Run Shaw]], Hongkongi meediaärimees (106) * 7. jaanuar – [[Salme Lohuaru]], eesti pianist (94) * 7. jaanuar – [[Eduard Bernadski]], vene ekvilibrist (71) * 7. jaanuar – [[Ivan Galeta]], horvaadi multimeediakunstnik (66) * 7. jaanuar – [[Paul Goggins]], Suurbritannia poliitik (60) * [[8. jaanuar]] – [[Vladimir Kozlov]], Nõukogude sõjakangelane (90) * 8. jaanuar – [[Aleksei Marakušev]], vene geoloog (88) * 8. jaanuar – [[Minulla Tšinkin]], Venemaa kergejõustikutreener (82) * 8. jaanuar – [[Selçuk Uluergüven]], türgi näitleja (73) * 8. jaanuar – [[Rif Tuigunov]], baškiiri luuletaja (67) * 8. jaanuar – [[Tiina Orunuk]], eesti arhitekt (58) * 8. jaanuar – [[Levon Hetšhojan]], armeenia kirjanik (58) * 8. jaanuar – [[Armen Mazmanjan]], armeenia lavastaja (53) * [[9. jaanuar]] – [[Josep Maria Castellet]], katalaani kirjanik (87) * 9. jaanuar – [[Luis García]], Venezuela pesapallur (84) * 9. jaanuar – [[Ants Uus]], eesti teleoperaator ja spordiajakirjanik (81) * 9. jaanuar – [[Amiri Baraka]], USA kirjanik (79) * 9. jaanuar – [[Juri Golov]], vene jalgpallur (76) * 9. jaanuar – [[Nikolai Petrakov]], vene majandusteadlane (76) * 9. jaanuar – [[Dale Mortensen]], USA majandusteadlane (74) * 9. jaanuar – [[Lorella De Luca]], itaalia filminäitleja (73) * 9. jaanuar – [[Winfried Hassemer]], Saksamaa õigusteadlane ja kohtunik (73) * 9. jaanuar – [[Aili Aarelaid-Tart]], eesti sotsioloog (66) * 9. jaanuar – [[Salvador Llopis]], hispaania jalgpallur (63) * 9. jaanuar – [[Oleg Strokin]], Venemaa julgeolekukindral (53) * [[10. jaanuar]] – [[Oleg Kazatškovski]], vene füüsik (98) * 10. jaanuar – [[Zbigniew Messner]], Poola poliitik (84) * 10. jaanuar – [[Henno Uus]], eesti päritolu USA sõjaväelane, major (82) * 10. jaanuar – [[Avo Hirvesoo]], eesti muusikateadlane (78) * 10. jaanuar – [[Marc Yor]], prantsuse matemaatik (64) * 10. jaanuar – [[Ian Redford]], Šotimaa jalgpallur (surnukeha leidmise kuupäev; 53) * [[11. jaanuar]] – [[Arnoldo Foà]], itaalia näitleja (97) * 11. jaanuar – [[Fritz Molden]], Austria kirjastaja (89) * 11. jaanuar – [[Muhammad Habibur Rahman]], Bangladeshi jurist ja poliitik (85) * 11. jaanuar – [[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (85) * 11. jaanuar – [[Hans Schroeder]], saksa nukumeister ja nukunäitleja (85) * 11. jaanuar – [[Keiko Awazi]], jaapani filminäitleja (80) * 11. jaanuar – [[Aram Gharabekjan]], armeenia dirigent (58) * 11. jaanuar – [[Vüqar Həşimov]], aserbaidžaani maletaja (27) * [[12. jaanuar]] – [[Voldemar Reimaa]] eesti helilooja ja dirigent (94) * 12. jaanuar – [[Zdenko Škrabalo]], Horvaatia arstiteadlane, diplomaat ja poliitik (84) * 12. jaanuar – [[Gyula Török]], ungari poksija (75) * 12. jaanuar – [[Iris Wagner]], Richard Wagneri lapselapselaps (71) * 12. jaanuar – [[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja (70) * 12. jaanuar – [[Rein Vader]] (Riho Sepp), raadiosaatejuht ja muusikatoimetaja * 12. jaanuar – [[Alexandra Bastedo]], inglise näitleja (67) * [[13. jaanuar]] – [[Mihai Fotino]], rumeenia näitleja (83) * 13. jaanuar – [[Joachim Nowotny]], saksa kirjanik (80) * [[14. jaanuar]] – [[Mae Young]], USA maadleja (90) * [[15. jaanuar]] – [[Georgi Markelov]], eesti skulptor (84) * 15. jaanuar – [[Rein Tiido]], eesti muusik ja muusikapedagoog (71) * 15. jaanuar – [[Mart Arold]], eesti publitsist (69) * 15. jaanuar – [[Cassandra Lynn|Cassandra Lynn Hensley]], USA modell (34) * [[16. jaanuar]] – [[Hirō Onoda]], Jaapani sõjaväeluuraja (91) * 16. jaanuar – [[Aimu Reintam]], eesti põllumajandusteadlane (82) * 16. jaanuar – [[Dave Madden]], USA näitleja (82) * 16. jaanuar – [[Bence Rakaczki]], ungari jalgpallur (20) * [[17. jaanuar]] – [[Suchitra Sen]], India näitleja (82) * [[18. jaanuar]] – [[Edgar Väär]], eesti rahvusest Kanada krimireporter ja dokumentaalfilmirežissöör (84) * 18. jaanuar – [[Komla Dumor]], Ghana ajakirjanik (41) * [[19. jaanuar]] – [[Udo Kasemets]], eesti päritolu Kanada helilooja (94) * 19. jaanuar – [[Christopher Chataway]], Suurbritannia kergejõustiklane (82) * [[20. jaanuar]] – [[Claudio Abbado]], itaalia dirigent (80) * 20. jaanuar – [[James Jacks]], USA filmiprodutsent (66) * [[21. jaanuar]] – [[George C. Wortley]], USA poliitik (87) * [[22. jaanuar]] – [[Martin S. Bergmann]], USA kliiniline psühholoog (100) * 22. jaanuar – [[Fred Bertelmann]], saksa laulja ja näitleja (88) * 22. jaanuar – [[Kaleph Jõulu]], eesti pedagoog, koolidirektor ja rahvaluulekoguja (86) * 22. jaanuar – [[Ants Lang]], eesti füüsik, pedagoog ja kirjastaja (75) * [[23. jaanuar]] – [[Riz Ortolani]], itaalia helilooja (86) * 23. jaanuar – [[Fariza Ongarsõnova]], kasahhi kirjanik ja tõlkija (74) * 23. jaanuar – [[Mille Markovic]], Jugoslaavia päritolu Rootsi poksija ja kurjategija, kuninga kompromiteerija (52) * [[25. jaanuar]] – [[Kurt Krenn]], Austria piiskop (77) * [[26. jaanuar]] – [[José Emilio Pacheco]], Mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (74) * 26. jaanuar – [[Aleksander Sünter]], eesti pärimusmuusik (42) * [[27. jaanuar]] – [[Pete Seeger]], USA laulja (94) * 27. jaanuar – [[Lembit Saarnits]], eesti jurist (77) * 27. jaanuar – [[Vaida (jääkaru)|Vaida]], Tallinna Loomaaia jääkaru (29) * [[28. jaanuar]] – [[Henno Kirikmäe]], eesti pedagoog ja koolijuht Stockholmis (92) * 28. jaanuar – [[Lia Rajandi]], eesti tõlkija ja pedagoog (84) * [[29. jaanuar]] – [[François Cavanna]], prantsuse kirjanik (90) * 29. jaanuar – [[Theodore Millon]], USA psühholoog (85) * [[30. jaanuar]] – [[Hans Jürman]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (90) * [[31. jaanuar]] – [[Miklós Jancsó]], ungari režissöör ja stsenarist (92) * 31. jaanuar – [[Cabdirisaaq Xaaji Xuseen]], Somaalia poliitik (89) ==Veebruar== * [[1. veebruar]] – [[Vassili Petrov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (97) * 1. veebruar – [[Maximilian Schell]], Austria–Šveitsi näitleja (83) * 1. veebruar – [[Luis Aragonés]], hispaania jalgpallur ja treener (75) * [[2. veebruar]] – [[Eduardo Coutinho]], Brasiilia filmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja -produtsent (80) * 2. veebruar – [[Gerd Albrecht]], saksa dirigent (78) * 2. veebruar – [[Karl Erik Bøhn]], norra käsipallitreener (48) * 2. veebruar – [[Philip Seymour Hoffman]], USA näitleja (46) * [[3. veebruar]] – [[Richard Bull]], Ameerika Ühendriikide näitleja (89) * [[4. veebruar]] – [[Hazel Sampson]], viimane klallami keele emakeelena kõneleja (103) * 4. veebruar – [[Feliks Tamm]], eesti majandusteadlane USA-s (94) * 4. veebruar – [[Eugenio Corti]], Itaalia kirjanik (93) * 4. veebruar – [[Aavo Kimmel]], eesti majandustegelane Kanadas (88) * [[5. veebruar]] – [[Robert A. Dahl]], USA politoloog (98) * 5. veebruar – [[Richard Hayman]], USA dirigent (93) * 5. veebruar – [[Tom Sandberg (fotograaf)|Tom Sandberg]], norra fotograaf ja kunstnik (60) *[[6. veebruar]] – [[Maxine Kumin]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjanik (88) * 6. veebruar – [[Vladimir Zintšenko]], vene psühholoog (82) * 6. veebruar – [[Vaçe Zela]], albaania laulja (74) * 6. veebruar – [[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (53) * [[8. veebruar]] – [[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (25) * [[9. veebruar]] – [[Gabriel Axel]], taani filmilavastaja ja näitleja (95) * 9. veebruar – [[Jukk Raudsepp]], eesti sporditegelane ja alpinist (86) * 9. veebruar – [[Jaak Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (65) * [[10. veebruar]] – [[Malev Margus]], eesti metsateadlane (90) * 10. veebruar – [[Shirley Temple]], USA näitleja ja diplomaat (85) * 10. veebruar – [[Stuart Hall]], Suurbritannia kultuuriteoreetik ja sotsioloog (82) * 10. veebruar – [[Els Borst]], Hollandi poliitik (81) * [[11. veebruar]] – [[Alice Babs]], rootsi laulja ja näitleja (90) * 11. veebruar – [[Silvia Airik-Priuhka]], eesti luuletõlkija ja kirjanik (88) * [[12. veebruar]] – [[Sid Caesar]], Ameerika Ühendriikide koomik (91) * [[13. veebruar]] – [[Ralph Waite]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) * 13. veebruar – [[Charles Fillmore]], USA keeleteadlane (84) * 13. veebruar – [[Richard Møller Nielsen]], taani jalgpallur ja treener (76) * [[14. veebruar]] – [[Jaan Muri]], eesti kooliõpetaja ja näitleja (76) * 14. veebruar – [[Chad Kellogg]], USA mägironija (42) * [[15. veebruar]] – [[Herbert Blöcker]], saksa ratsutaja (71) * [[16. veebruar]] – [[Leonid Eidlin]], teatri- ja filmilavastaja (77) * [[16. veebruar]] – [[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi ühiskonnateadlane (98) * [[17. veebruar]] – [[Peter Florin]], Saksa DV poliitik ja diplomaat (92) * 17. veebruar – [[Bob Casale]], USA muusik ja helitehnik (61) * [[18. veebruar]] – [[Mavis Gallant]], Kanada kirjanik (91) * [[19. veebruar]] – [[Valeri Kubassov]], NSV Liidu kosmoselendur (79) * [[20. veebruar]] – [[Antoinette Fouque]], psühhoanalüütik (77) * 20. veebruar – [[Reghu Kumar]], India helilooja (60) * [[21. veebruar]] – [[Väino Aare]], eesti elektriinsener ja eesti aktivist USA-s (91) * 21. veebruar – [[Đoko Rosić]], Serbias sündinud Bulgaaria näitleja (81) * 21. veebruar – [[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (59) * [[22. veebruar]] – [[Leo Vroman]], Hollandi luuletaja ja illustraator (98) * [[23. veebruar]] – [[Alice Herz-Sommer]], vanim Holokausti üleelanu (110) * [[24. veebruar]] – [[Olaf Tammark]], Eesti sõjaväelane, metsavend, poliitvang, ehitusinsener ja luuletaja (92) * 24. veebruar – [[Harold Ramis]], USA näitleja ja filmilavastaja (69) * [[25. veebruar]] – [[Vitali Gorbunov]], Eesti kroonika- ja dokumentaalfilmide operaator ja režissöör (93) * 25. veebruar – [[Paco de Lucía]], Hispaania flamenko kitarrist (66) * 25. veebruar – [[Carlos Gracida]], Mehhiko polomängija (53) * 25. veebruar – [[Antonio Cermeño]], Venezuela poksija (44) * [[26. veebruar]] – [[Fjodor Burlatski]], vene politoloog (87) * 26. veebruar – [[Jaan Nikker]], eesti ajakirjanik (79) * [[27. veebruar]] – [[Lembit Tõemäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (64) * [[28. veebruar]] – [[Veikko Rantanen]], Soome maadleja (81) ==Märts== * [[1. märts]] – [[Alain Resnais]], prantsuse filmilavastaja,-stsenarist ja -näitleja (91) * [[2. märts]] – [[August Puuste]], eesti kaitseliitlane, vabadusvõitleja, [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi]] kavaler (100) * 2. märts – [[Stanley Rubin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent (96) * 2. märts – [[Aleksandr Belinski]], vene teatritegelane (85) * [[3. märts]] – [[Aino-Maija Tikkanen]], soome näitleja (86) * 3. märts – [[Robert Ashley]], Ameerika Ühendriikide helilooja (83) * [[4. märts]] – [[Mark Freidkin]], juudi päritolu Venemaa kirjanik (60) * [[5. märts]] – [[Arnold Ilmjärv]], eesti koolijuht (83) * 5. märts – [[Geoff Edwards]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht ja näitleja (83) * 5. märts – [[Jaan Otsason]], eesti kergejõustiklane, spordikohtunik, ehitusinsener ja postiajaloo uurija (81) * 5. märts – [[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane (81) * 5. märts – [[Dave Sampson]], inglise laulja (73) * [[6. märts]] – [[Maurice Faure]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat (92) * 6. märts – [[Manlio Sgalambro]], itaalia filosoof (89) * 6. märts – [[Frank Jobe]], Ameerika Ühendriikide ortopeed, uute operatsioonimeetodite väljatöötaja (88) * 6. märts – [[Jean-Louis Bertucelli]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (71) * [[7. märts]] – [[Anatoli Kuznetsov (näitleja)|Anatoli Kuznetsov]], vene teatri- ja filminäitleja (83) * [[8. märts]] – [[Leo Bretholz]], Austria kirjanik ja holokaustis ellujääja (93) * 8. märts – [[Helvi Jüssi]], eesti naistearst (79) * 8. märts – [[Jevgeni Krassilnikov]], vene võrkpallur (48) * [[9. märts]] – [[Melba Hernández]], Kuuba poliitik ja diplomaat (92) * 9. märts – [[Maaja Kallast]], eesti käitumisnõustaja (75) * 9. märts – [[Moḩammad Qasīm Fahīm]], Afganistani asepresident (57) * 9. märts – [[Gunnar Polma]], eesti koolijuht (53) * [[10. märts]] – [[Heino Kerde]], eesti ehitusinsener ja vabadusvõitleja (86) * 10. märts – [[Joe McGinniss]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (71) * [[11. märts]] – [[Hermann Schleinhege]], Saksa sõjalendur (98) * 11. märts – [[Nils Horner]], rootsi ajakirjanik (51) * 11. märts – [[Peeter Kern]], eesti ettevõtja (47) * 11. märts – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver (15) * [[12. märts]] – [[René Llense]], prantsuse jalgpallur (100) * 12. märts – [[Věra Chytilová]], tšehhi filmilavastaja (85) * [[13. märts]] – [[Hans Gross]], eesti sporditeadlane (88) * 13. märts – [[Reubin Askew]], Ameerika Ühendriikide poliitik, Florida kuberner 1971–1979 (85) * 13. märts – [[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik, president aastatel 1998–2007 (82) * 13. märts – [[Icchokas Meras]], juudi päritolu Leedu-Iisraeli kirjanik (79) * [[14. märts]] – [[Vello Helk]], eesti ja taani ajaloolane ja arhivaar (90) * 14. märts – [[Tony Benn]], Suurbritannia poliitik (88) * [[15. märts]] – [[David Brenner]], Ameerika Ühendriikide koomik (78) * 15. märts – [[Scott Asheton]], Ameerika Ühendriikide muusik, ansambli [[Stooges]] kaasasutaja (64) * [[16. märts]] – [[Mitch Leigh]], Ameerika Ühendriikide helilooja (86) * 16. märts – [[Elle Tarik]], eesti raamatukogundustegelane (75) * 16. märts – [[Viktor Pais]], eesti arhitekt (67) * 16. märts – [[Einar Kelder]], endine Pärnu linnapea (65) * 16. märts – [[Aleksandr Potšinok]], Venemaa poliitik ja majandusteadlane (56) * [[17. märts]] – [[Rachel Lambert Mellon]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane (103) * 17. märts – [[Oswald Morris]], Briti filmioperaator (98) * 17. märts – [[Igor Grinko]], vene sõudetreener (68) * 17. märts – [[L'Wren Scott]], Ameerika Ühendriikide modell ja moekunstnik (49) * 17. märts – [[Marek Galiński]], poola maastikujalgrattur (39) * 17. märts – [[Jerlan Pernebekov]], kasahhi jalgrattur (19) * [[18. märts]] – [[Ara Širaz]], Armeenia skulptor (72) * 18. märts – [[Andres Tolts]], eesti kunstnik (64) * [[19. märts]] – [[Robert Schwarz Strauss]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja diplomaat (95) * 19. märts – [[Fred Phelps]], Ameerika Ühendriikide pastor, geivastase liikumise aktivist (84) * [[20. märts]] – [[Murray Weidenbaum]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (87) * 20. märts – [[Aleksandr Homjakov]], NSV Liidu partei- ja riigitegelane (81) * [[21. märts]] – [[Gita-Maren Linnaks]], eesti õpetaja (81) * 21. märts – [[Ignatius Zakka I Iwas]], Süüria Õigeusu Kiriku Antiookia patriarh 1980–2014 (80) * 21. märts – [[James Rebhorn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) * [[22. märts]] – [[Patrice Wymore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 22. märts – [[Riina Gerretz]], eesti pianist (74) * [[23. märts]] – [[Adolfo Suárez]], Hispaania poliitik, peaminister aastatel 1976–1981 (81) * 23. märts – [[Carmelo Bossi]], Itaalia poksija (74) * [[24. märts]] – [[John Rowe Townsend]], Briti lastekirjanik (81) *24. märts – [[Õie Kroon]], Eesti kabetaja (73) * 24. märts – [[Oleksandr Muzõtško]], Ukraina poliitaktivist (51) * [[25. märts]] – [[Nanda]], India näitleja (75) * 25. märts – [[Jonathan Schell]], Ameerika Ühendriikide kolumnist, tuumarelvastumisvastase liikumise aktivist (70) * [[26. märts]] – [[Asta Vender]], eesti raamatuillustraator (97) * 26. märts – [[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (63) * 26. märts – [[Peeter Kirt]], eesti kelgutamise treener (63) * [[27. märts]] – [[James Schlesinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja riigiametnik (85) * 27. märts – [[Tiit Kaps]], eesti keemik (74) * 27. märts – [[Jean-Claude Colliard]], prantsuse politoloog (68) * 27. märts – [[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (62) * [[28. märts]] – [[Lorenzo Semple, Jr.]], Ameerika Ühendriikide stsenarist (91) * 28. märts – [[Jeremiah Denton]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja poliitik (89) * [[29. märts]] – [[Marc Platt]], Ameerika Ühendriikide balletitantsija (100) * 29. märts – [[Guillermo Delgado]], Peruu jalgpallur (83) * 29. märts – [[Hobie Alter]], Ameerika Ühendriikide surfar ja surfivarustuse disainer (80) * 29. märts – [[Jevgeni Toddes]], Venemaa kirjandusteadlane, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna liige (72) * [[30. märts]] – [[Kate O'Mara]], inglise näitleja (74) * [[31. märts]] – [[Charles Keating]], Ameerika Ühendriikide finantsist (90) * 31. märts – [[Frankie Knuckles]], Ameerika Ühendriikide muusik (59) * 31. märts – [[Andrus Allika]], eesti spordiajakirjanik (58) ==Aprill== * [[1. aprill]] – [[Claus Arnold]], saksa kunstnik (94) * [[1. aprill]] – [[Merimeri Penfold]], Uus-Meremaa kultuuritegelane (93) * 1. aprill – [[Lida van der Anker-Doedens]] ([[Alida van der Anker-Doedens]]), hollandi aerutaja (91) * 1. aprill – [[King Fleming]], USA pianist (91) * 1. aprill – [[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane (90) * 1. aprill – [[Andrew Joseph McDonald]], USA katoliku piiskop (90) * 1. aprill – [[Rolf Rendtorff]], saksa teoloog (88) * 1. aprill – [[Marija Zagaikevõtš]], ukraina muusikateadlane (87) * 1. aprill – [[Elga Koch]], saksa purjetaja (85) * 1. aprill – [[İsa Muğanna]] ([[Issa Gusseinov]]), aserbaidžaani kirjanik ja stsenarist (85) * 1. aprill – [[William Mitchell]] ([[Bill Mitchell]]), Kanada jäähokimängija (84) * 1. aprill – [[Carlos Oneto]], Peruu näitleja ja stsenarist (84) * 1. aprill – [[Andreas Bjørkum]], norra keeleteadlane (82) * 1. aprill – [[Peedu Ojamaa]], eesti sporditegelane ja [[Eesti Reklaamfilm]]i rajaja (80) * 1. aprill – [[Ramón Cano]], Panama ajakirjanik (80) * 1. aprill – [[James Benkard]], USA advokaat (76) * 1. aprill – [[Anker Buch]], taani viiuldaja (74) * 1. aprill – [[Rodrigo Rikards]], läti kineast (73) * [[2. aprill]] – [[Pearse Lacey]] ([[Michael Pearse Lacey]]), Kanada katoliku piiskop (97) * 2. aprill – [[Siegfried Müller]], Austria ajakirjanik (90) * 2. aprill – [[Renate Heuer]], saksa kirjandusteadlane (86) * 2. aprill – [[Alfred Niepieklo]], saksa jalgpallur (86) * 2. aprill – [[Yaakov Hollander]], Iisraeli helilooja (84) * 2. aprill – [[Roger Fessaguet]], prantsuse päritolu USA kokk (82) * 2. aprill – [[Unnikrishnan Puthur]], malajalami kirjanik (80) * 2. aprill – [[Harris Goldsmith]], USA pianist ja muusikakriitik (78) * 2. aprill – [[Sandy Grossman]], USA telerežissöör (78) * 2. aprill – [[Carl Epting Mundy]], USA sõjaväelane (78) * 2. aprill – [[Honorat Cotteli]], slovaki helilooja, viiuldaja ja muusikapedagoog (78) * 2. aprill – [[Joseph Willaert]], Belgia kunstnik (78) * 2. aprill – [[Hanspeter Hirzel]], Šveitsi spordiametnik (76) * 2. aprill – [[Mamoon Kazi]], Pakistani kohtunik (76) * 2. aprill – [[Urs Widmer]], Šveitsi kirjanik ja tõlkija (75) * 2. aprill – [[Saja Taal]], Gambia politoloog, riigiametnik ja ajaleheväljaandja (70) * 2. aprill – [[Richard Brick]], USA filmiprodutsent ja -õppejõud (68) * 2. aprill – [[Consuelo Moure]], Colombia näitleja (67) * 2. aprill – [[Gustavo Rodríguez]], Venezuela näitleja * 2. aprill – [[Galina Printseva]], vene luuletaja, kirjandusteadlane ja tõlkija (65) * 2. aprill – [[Lucy Hood]], USA ärijuht (56) * 2. aprill – [[Alfonso Bayard]], hispaania näitleja (47) * [[3. aprill]] – [[Hans-Günther Lange]], Saksamaa sõjaväelane (97) * 3. aprill – [[Arthur Smith]], USA kantrimuusik (93) * 3. aprill – [[Pedro Fré]], Brasiilia katoliku piiskop (89) * 3. aprill – [[Julija Agronskaja]], vene iluvõimlemistreener (86) * 3. aprill – [[Paul Salamunovich]], USA koorijuht (86) * 3. aprill – [[Silvi Väljal]], eesti graafik (86) * 3. aprill – [[Virginie Korte-van Hemel]], Hollandi poliitik (84) *3. aprill – [[Edvard Grimstad]], Norra poliitik (81) *3. aprill – [[Máximo Cajal López]], Hispaania diplomaat ja publitsist (79) *3. aprill – [[Régine Deforges]], prantsuse kirjanik ja feminist (78) * 3. aprill – [[Jovan Pavlović]], horvaadi õigeusu metrpoliit (77) * 3. aprill – [[Tuudor Siilak]], eesti massöör ja kiropraktik (75) * 3. aprill – [[Erich Preuß]], saksa raudteeajaloolane (74) * 3. aprill – [[Michael Prinz von Preußen]], Saksamaa keiserliku perekonna liige (74) * 3. aprill – [[Hoos Blotkamp]], hollandi muuseumidirektor (70) * 3. aprill – [[Pierre Mathieu]], hollandi võrkpallitreener (70) * 3. aprill – [[Vladimir Kruglik]], Nõukogude Liidu ja Venemaa piirivalveohvitser (63) * 3. aprill – [[Paul Lüönd]], Šveitsi muusik ja poliitik (63) * 3. aprill – [[Lawrence Hamilton]] (59) * 3. aprill – [[Pere Ventura]], hispaania näitleja (54) * 3. aprill – [[Tommy Lynn Sells]], USA sarimõrvar (49) * 3. aprill – [[Nathan Berry]], Austraalia džoki (23) * [[4. aprill]] – [[Muḩammad Quțb]], Egiptuse islamist (94 või 95) * 4. aprill – [[Vassili Gorin]], vene põllumajandustegelane (92) * 4. aprill – [[İsmet Atlı]], türgi maadleja (83) * 4. aprill – [[Gyula Szabó]], ungari näitleja (83) * 4. aprill – [[Eduard Serebrjakov]], vene keemik (78) * 4. aprill – [[Dino Franco]], Brasiilia laulja (77) * 4. aprill – [[Stanislav Kostjuk]], Ukraina jalgpallur ja treener (77) * 4. aprill – [[Aujezhan Karbõssov]], Kasahstani riigitegelane (76) * 4. aprill – [[Vjatšeslav Šilobrejev]], vene animaator (75) * 4. aprill – [[Margo MacDonald]], Šotimaa poliitik (70) * 4. aprill – [[Peter Liechti]], Šveitsi filmirežissöör (63) * 4. aprill – [[Kumba Ialá]], Guinea-Bissau poliitik (61) * 4. aprill – [[Anja Niedringhaus]], saksa fotograaf (48) * 4. aprill – [[José Aguilar]], Kuuba poksija (55) * 4. aprill – [[Aleksei Krovopuskov]], vene jäähokimängija (35) * [[5. aprill]] – [[Alan Davie]], šoti kunstnik ja muusik (93) * 5. aprill – [[Lauri Koho]], Soome kindral (88) * 5. aprill – [[Poul Erik Bech]], taani jalgpallur ja jalgpallitreener (86) * 5. aprill – [[Peter Matthiessen]], USA kirjanik (86) * 5. aprill – [[Maḩmūd Sulțān]] ([[Mahmoud Sultan]]), Egiptuse ajakirjanik (73) * 5. aprill – [[Hille Tänavsuu]], eesti ajakirjanik (72) * 5. aprill – [[José Wilker]], Brasiilia näitleja (66) * 5. aprill – [[Jan Peter Schmittmann]], hollandi pankur (57) * [[6. aprill]] – [[Mary Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (96) * 6. aprill – [[Mickey Rooney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) * 6. aprill – [[Liv Dommersnes]], norra näitleja (91) * 6. aprill – [[Massimo Tamburini]], itaalia mootorrattakonstruktor (70) * 6. aprill – [[Toni Tirri]], soome koomiksitegija * 6. aprill – [[Stanislav Karatševskõi]], Ukraina sõjaväelane (32) * [[7. aprill]] – [[Čedo Vuković]], Montenegro kirjanik (93) * 7. aprill – [[Josep Maria Subirachs]], katalaani kunstnik (87) * 7. aprill – [[Peaches Geldof]], inglise ajakirjanik ja fotomodell (25) * [[8. aprill]] – [[Karlheinz Deschner]], saksa kirjanik ning kiriku- ja religioonikriitik (89) * 8. aprill – [[Emmanuel III Delly]], Iraagi vaimulik, [[Kaldea katoliku kirik]]u Babüloni patriarh 2003–2012 (86) * 8. aprill – [[Herbert Schoen]], saksa jalgpallur (84) * 8. aprill – [[Aita Artma]], eesti sõudesportlane ja sõudetreener (77) * 8. aprill – [[Ghiță Licu]], rumeenia käsipallur (68) * 8. aprill – [[The Ultimate Warrior]], USA maadleja (54) * [[9. aprill]] – [[James Clarke Holt]], Briti ajaloolane (91) * 9. aprill – [[Arthur Robinson]], Trinidadi ja Tobago poliitik, president 1997–2003 (87) * 9. aprill – [[Boniface Lele]], Keenia katoliku peapiiskop (66) * 9. aprill – [[Python Anghelo]], Rumeenia päritolu arvutimängudisainer * [[10. aprill]] – [[Ján Hirka]], slovaki kreekakatoliku piiskop (91) * 10. aprill – [[Borõss Litvak]], ukraina heategevustegelane (84) * 10. aprill – [[Heino Levald]], eesti laevandusinsener ja majandusteadlane (83) * 10. aprill – [[Phyllis Frelich]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 10. aprill – [[Sue Townsend]], Briti kirjanik (68) * 10. aprill – [[Jim Flaherty]], Kanada poliitik (64) * 10. aprill – [[László Felkai]], ungari veepallur ja ujuja (73) * 10. aprill – [[Richard Hoggart]], Briti sotsioloog ja kultuuriuurija (95) * [[11. aprill]] – [[Sergei Nepobedimõi]], vene raketikonstruktor (92) *11. aprill – [[Henri Broms]], soome semiootik (86) *11. aprill – [[Helga Mees]], saksa vehkleja (76) *11. aprill – [[Ron Pundak]], Iisraeli ajaloolane ja ajakirjanik (59) *[[12. aprill]] – [[Ole Aaby]], taani diktor ja ajakirjanik (87) * 12. aprill – [[Brita Koivunen]], soome laulja (82) * 12. aprill – [[‘Abdurraḩman Āl Rashī]] ([[‘Abd ar-Raḩman Āl Rashī]]), kurdi päritolu Süüria näitleja (79) * 12. aprill – [[Dainis Stalts]], liivi kultuuritegelane, folklorist ja Läti poliitik (75) * 12. aprill – [[Héctor Pop Andrés]], Guatemala poliitik (38) * 12. aprill – [[Maurício Alves Peruchi]] ([[Maurício Alves]]), Brasiilia jalgpallur (24) * [[13. aprill]] – [[Ernesto Laclau]], Argentina poliitteoreetik (78) * 13. aprill – [[Emanuele Cassani]], itaalia mootorrattur (25) * [[14. aprill]] – [[Nina Cassian]], juudi päritolu Rumeenia luuletaja (89) * 14. aprill – [[Armando Peraza]], Kuuba džässmuusik (89) * 14. aprill – [[Gunnar Paabo]], eestluse hoidja [[USA]]-s (85) * [[15. aprill]] – [[Anselmo Zarza Bernal]], Mehhiko katoliku piiskop (97) * 15. aprill – [[John Houbolt]], Ameerika Ühendriikide raketiinsener (95) * 15. aprill – [[Robert-Casimir Tonyui Messan Dosseh-Anyron]], Togo katoliku peapiiskop (88) * 15. aprill – [[Júnior]], Filipiinide laulja ja näitleja (70) * 15. aprill – [[Shane Gibson]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (35) * 15. aprill – [[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat (73) * 15. aprill – [[Shane Gibson]], USA kitarrist (35) * [[16. aprill]] – [[Jacques Servier]], prantsuse arst ja farmakoloog (92) * 16. aprill – [[Aulis Rytkönen]], soome jalgpallur ja jalgpallimänedžer (85) * 16. aprill – [[Maret-Elo Mikkal]], eesti keemik (82) * 16. aprill – [[Palle Simonsen]], Taani poliitik (80) * 16. aprill – [[Gyude Bryant]], Libeeria poliitik (65) * [[17. aprill]] – [[Gabriel García Márquez]], Colombia kirjanik (87) * 17. aprill – [[Henry Maksoud]], Brasiilia ettevõtja (85) * 17. aprill – [[Hans Treimann]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja koduloolane (80) * 17. aprill – [[Cheo Feliciano]], Puerto Rico laulja (78) * 17. aprill – [[Wojciech Leśnikowski]], poola arhitekt ja arhitektuurifilosoof (75) * [[18. aprill]] – [[Santo Souza]], Brasiilia luuletaja (95) * 18. aprill – [[Ramon Malla i Call]] ([[Ramón Malla Call]]), katalaani katoliku piiskop (93) * 18. aprill – [[Erik Schmidt]], eestirootsi kunstnik ja kirjanik (88) * 18. aprill – [[Brian Priestman]], Briti dirigent (87) * 18. aprill – [[Habib Boularès]], Tuneesia poliitik ja diplomaat (80) * 18. aprill – [[Dylan Tombides]], Austraalia jalgpallur (20) * [[19. aprill]] – [[Frits Thors]], hollandi ajakirjanik (104) * 19. aprill – [[Heiner Erendi]], väliseesti (Rootsi) insener ja vaimulik (87) * 19. aprill – [[Luciano do Valle]], Brasiilia spordireporter (66) * 19. aprill – [[Kevin Sharp]], USA kantrimuusik (43) * [[20. aprill]] – [[Benedikt Sarnov]], juudi päritolu Venemaa kirjandusteadlane (87) * 20. aprill – [[Mithat Bayrak]], türgi maadleja (85) * 20. aprill – [[Rubin Carter]], Ameerika Ühendriikide poksija (76) * 20. aprill – [[Sylvain Azougoui]], Benini jalgpallur * [[21. aprill]] – [[Win Tin]], Birma poliitik (84) * 21. aprill – [[Herbert Gray]], Kanada poliitik (82) * 21. aprill – [[Albert Onyeawuna]], Nigeeria jalgpallur (79) * 21. aprill – [[Kari Juva]], soome skulptor (75) * 21. aprill – [[Francisco Ovidio Vera Intriago]], Ecuadori katoliku piiskop (71) * 21. aprill – [[Aleksandr Lenkov]], vene näitleja (70) * [[22. aprill]] – [[Gertrud Henze]], ülipikaealine, Saksamaa vanim inimene (112) * 22. aprill – [[Martynas Yčas]], leedu bioloog (96) * 22. aprill – [[Werner Potzernheim]], saksa jalgrattur (87) * 22. aprill – [[Oswaldo Vigas]], Venezuela kunstnik (87) * 22. aprill – [[Jovan Krkobabić]], Serbia poliitik (84) * 22. aprill – [[Maire Annus]], eesti arhitekt (72) *[[23. aprill]] – [[Connie Marrero]], Kuuba pesapallur (96) * 23. aprill – [[Matti Sarapaltio]], soome muusik (74) * 23. aprill – [[Michael Glawogger]], Austria filmirežissöör ja stsenarist (54) * [[24. aprill]] – [[Arturo Licata]], ülipikaealine, Itaalia vanim inimene (111) * 24. aprill – [[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (101) * 24. aprill – [[Tadeusz Różewicz]], poola kirjanik (92) * 24. aprill – [[Ray Musto]], USA poliitik (85) * 24. aprill – [[Konstantin Orbelyan]], armeenia pianist ja helilooja (85) * 24. aprill – [[Hans Hollein]], Austria arhitekt (80) * 24. aprill – [[Sandy Jardine]], Šotimaa jalgpallur ja treener (65) * [[25. aprill]] – [[Stefanie Zweig]], Saksamaa juudi kirjanik (81) * 25. aprill – [[Hernâni Gonçalves]], portugali jalgpallitreener ja spordikommentaator (73) * 25. aprill – [[Tito Vilanova]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (45) * [[26. aprill]] – [[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (74) *[[Ali Hamann]], taani hüpnotiseerija (80) * [[27. aprill]] – [[Aleksandr Astaškin]], Eesti majandus- ja maakorraldusteadlane (85) * 27. aprill – [[Vujadin Boškov]], serbia jalgpallur ja treener (82) * 27. aprill – [[Vasco Graça Moura]], portugali jurist, kirjanik, tõlkija ja poliitik (72) * [[28. aprill]] – [[Vello Eensalu]], eesti talupidaja ja juustumeister (60) * [[29. aprill]] – [[Walter Walsh]], Ameerika Ühendriikide FBI agent ja laskesportlane (106) * 29. aprill – [[Frank Budd]], Ameerika Ühendriikide sprinter ja ameerika jalgpallur (74) * 29. aprill – [[Bob Hoskins]], inglise näitleja (71) * 29. aprill – [[Reuven Feuerstein]], iisraeli psühholoog (92) * [[30. aprill]] – [[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja aktivist (66) ==Mai== * [[1. mai]] – [[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (90) * 1. mai – [[Juan Formell]], Kuuba muusik (71) * 1. mai – [[Assi Dayan]], Iisraeli filmilavastaja (68) * [[2. mai]] – [[Efrem Zimbalist Jr]], USA näitleja (95) * 2. mai – [[Aino Iila]], eesti aiandusarhitekt (90) * 2. mai – [[Jessica Cleaves]], USA laulja (65) * 2. mai – [[Andrei Kornejev]], Venemaa ujuja (40) * [[3. mai]] – [[Gary Becker]], USA majandusteadlane, 1992. aasta Nobeli majandusauhinna laureaat (83) * 3. mai – [[Jim Oberstar]], USA poliitik (79) * [[4. mai]] – [[Dick Ayers]], USA koomiksikunstnik (90) * 4. mai – [[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja (85) * 4. mai – [[Erich Rein]], eesti telerežissöör (81) * 4. mai – [[Tatjana Samoilova]], vene näitleja (80) * 4. mai – [[Jean-Paul Ngoupandé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik, peaminister 1996–1997 (65) * 4. mai – [[Elena Baltacha]], Ukraina päritolu Suurbritannia tennisemängija (30) * [[6. mai]] – [[Maria Lassnig]], Austria kunstnik (94) * 6. mai – [[Leslie Thomas]], uelsi kirjanik (83) * [[7. mai]] – [[Colin Pillinger]], inglise planetoloog (70) * [[8. mai]] – [[Nancy Malone]], USA teleprodutsent, režissöör ja näitleja (79) * 8. mai – [[Joseph P. Teasdale]], USA poliitik (78) * [[9. mai]] – [[Joe Wilder]], USA džässtrompetist (92) * 9. mai – [[Mel Patton]], USA kergejõustiklane, olümpiavõitja (89) * 9. mai – [[Giacomo Bini]], itaalia roomakatoliku vaimulik, frantsiskaanide ordu ülem 1997–2003 (75) * [[10. mai]] – [[Patrick Lucey]], USA poliitik ja diplomaat (96) * 10. mai – [[Hugo Sepp]], eesti arhitekt (90) * 10. mai – [[Mari Kinsigo]], eesti maletaja ja maletreener (67) * [[11. mai]] – [[Martin Špegelj]], Horvaatia sõjaväelane ja poliitik (86) * [[12. mai]] – [[Jacinto Convit]], Venezuela arstiteadlane, pidalitõve vaktsiini väljatöötaja (100) * 12. mai – [[Marco Cé]], itaalia roomakatoliku vaimulik, kardinal, Veneetsia patriarh 1978–2002 (88) * 12. mai – [[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (74) * 12. mai – [[Maarja Simovart]], eesti karjakasvataja ja käsitöömeister (69) * [[13. mai]] – [[David Malet Armstrong]], Austraalia filosoof (87) * 13. mai – [[Aleksander Agafonov]], eesti korvpallikohtunik (74) * 13. mai – [[Anthony Villanueva]], Filipiinide poksija (69) * 13. mai – [[Malik Bendjelloul]], Rootsi filmilavastaja (36) * [[15. mai]] – [[Jean Oury]], prantsuse psühholoog ja psühhoanalüütik (90) * 15. mai – [[Koit Püss]], eesti maalikunstnik (85) * 15. mai – [[Jean-Luc Dehaene]], Belgia poliitik, peaminister 1992–1999 (73) * [[16. mai]] – [[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane (94) * 16. mai – [[Viktor Suhhodrev]], vene filoloog, [[Nikita Hruštšov]]i ja [[Leonid Brežnev]]i tõlk (81) * [[17. mai]] – [[Douangchay Phichit]], Laose poliitik, kaitse- ja asepeaminister 2001–2014 (70) * 17. mai – [[Ánna Pollátou]], kreeka iluvõimleja (30) * [[18. mai]] – [[Dobrica Ćosić]], serbia kirjanik ja poliitik, Jugoslaavia president 1992–1993 (92) * 18. mai – [[Hans-Peter Dürr]], saksa füüsik (84) * 18. mai – [[Wubbo Ockels]], Hollandi füüsik ja astronaut (68) * 18. mai – [[Jerry Vale]], USA laulja ja näitleja (83) * 18. mai – [[Gordon Willis]], USA filmioperaator (82) * 18. mai – [[Anatoli Poperetšnõi]], vene laulukirjutaja (79) * 18. mai – [[Eino Ojastu]], Eesti kergejõustiklane (78) * [[19. mai]] – [[Franz-Paul Decker]], saksa dirigent (90) * 19. mai – [[Jack Brabham]], austraalia autosportlane (88) * 19. mai – [[Sam Greenlee]], USA kirjanik (83) * 19. mai – [[Gabriel Kolko]], USA ajaloolane (81) * 19. mai – [[Zbigniew Pietrzykowski]], poola poksija (79) * 19. mai – [[Antanas Šurna]], leedu näitleja (75) * 19. mai – [[Laurence Goldstein]], Briti filosoof (67) * 19. mai – [[Talvi Johani]], eesti kunstnik (65) * 19. mai – [[Kersti Loolaid]], eesti bioloog (55) * [[20. mai]] – [[Arthur Gelb]], USA ajakirjanik, The New York Timesi tegevtoimetaja 1986–1989 (90) * 20. mai – [[Tadeusz Dominik]], poola maalikunstnik (86) * [[21. mai]] – [[Jaime Lusinchi]], Venezuela poliitik, president 1984–1989 (89) * 21. mai – [[João Filgueiras Lima]], Brasiilia arhitekt (82) * [[22. mai]] – [[Imre Gedővári]], ungari vehkleja (62) * [[23. mai]] – [[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (91) * 23. mai – [[Walter Romberg]], saksa matemaatik ja poliitik ning Saksa DV riigitegelane (85) * 23. mai – [[Aare Tiisväli]], eesti televisiooni- ja dokumentaalfilmitoimetaja (76) * 23. mai – [[Joel Camargo]], Brasiilia jalgpallur (67) * 23. mai – [[Dragoljub Velimirović]], Serbia maletaja (67) * 23. mai – [[Elliot Rodger]], USA massimõrvar (22) * [[24. mai]] – [[John McCormack]], šoti poksija (79) * 24. mai – [[Nitya Pibulsonggram]], Tai diplomaat (72) * [[25. mai]] – [[Robert Steinberg]], Kanada matemaatik (92) * 25. mai – [[Wojciech Jaruzelski]], Poola sõjaväelane ja riigitegelane (90) * 25. mai – [[Toaripi Lauti]], Tuvalu poliitik, peaminister 1978–1981, kindralkuberner 1990–1993 (85) * [[26. mai]] – [[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (86) * 26. mai – [[Manuel Uribe]], mehhiko ülekaaluline, üks maailma rasvunumaid inimesi (48) * [[27. mai]] – [[Massimo Vignelli]], itaalia disainer (83) * [[28. mai]] – [[Maya Angelou]], USA kirjanik ja kodanikuõiguste aktivist (86) * 28. mai – [[Azlan Muhibuddin Shah]], Peraki sultan, Malaisia kuningas 1989–1994 (86) * [[29. mai]] – [[Sergi Kultšõtskõi]], Ukraina sõjaväelane, [[kindralmajor]] (50) * [[30. mai]] – [[Ljudmilla Makarova]], vene teatri- ja filminäitleja (92) * 30. mai – [[Joan Lorring]], USA filminäitleja (88) * 30. mai – [[Henning Carlsen]], taani filmirežissöör (86) * 30. mai – [[Genadz Buraŭkin]], valgevene luuletaja ja diplomaat (77) * [[31. mai]] – [[Mary Soames]], Briti aristokraat, [[Winston Churchill]]i tütar (91) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Ann B. Davis]], USA näitleja (88) * 1. juuni – [[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (86) * 1. juuni – [[Valentin Mankin]], Nõukogude Liidu purjesportlane (75) * 1. juuni – [[Hugo White]], Briti mereväelane ja riigiametnik (74) * 1. juuni – [[Joseph Olita]], Keenia näitleja (70) * [[2. juuni]] – [[Alexander Shulgin]], vene päritolu USA biokeemik ja farmakoloog (88) * 2. juuni – [[Jaan Isotamm]], eesti luuletaja ja toimetaja (74) * 2. juuni – [[Anjan Das]], India filmilavastaja (62) * 2. juuni – [[Merike Tatsi]], eesti näitleja (56) * [[3. juuni]] – [[Svjatoslav Belza]], poola päritolu Venemaa kirjandusteadlane ja telesaatejuht (72) * 3. juuni – [[Gopinath Munde]], India poliitik (64) * [[4. juuni]] – [[Erkki Helamaa]], soome arhitekt (89) * [[5. juuni]] – [[Reiulf Steen]], Norra poliitik ja diplomaat (80) * 5. juuni – [[Tiiu Oja]], eesti ajaloolane ja arhivaar (73) * [[6. juuni]] – [[Peeter Ristsoo]], Eesti riigiametnik, seltskonnategelane ja ajakirjanik (64) * [[7. juuni]] – [[Jane Gray]], Austraalia ülipikaealine (112) * 7. juuni – [[Jacques Herlin]], prantsuse näitleja (86) * 7. juuni – [[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog (86) * 7. juuni – [[Ida Schöpfer]], Šveitsi mäesuusataja (84) * 7. juuni – [[Alan Douglas]], USA muusikaprodutsent (81) * 7. juuni – [[Fernandão]], brasiilia jalgpallur (36) * [[8. juuni]] – [[Alexander Imich]], USA keemik ja parapsühholoog, ülipikaealine (111) * 8. juuni – [[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (92) * [[9. juuni]] – [[Kim Heungsou]], korea maalikunstnik (94) * 9. juuni – [[Bernard Agré]], roomakatoliku kiriku kardinal, Abidjani peapiiskop 1994–2006 (88) * 9. juuni – [[Hella Kink]], eesti geoloog (81) * 9. juuni – [[Reinhard Höppner]], Saksamaa poliitik, Saksi-Anhalti liidumaa peaminister 1994–2002 (65) * 9. juuni – [[Rik Mayall]], inglise koomik (56) * [[10. juuni]] – [[Robert Grant]], USA teoloog (96) * [[11. juuni]] – [[Ruby Dee]], USA näitleja (91) * 11. juuni – [[Rafael Frühbeck de Burgos]], Hispaania dirigent ja helilooja (80) * 11. juuni – [[Erich Samson]], saksa õigusteadlane, [[Tartu Ülikool]]i külalislektor (73) * 11. juuni – [[Edmund Bruggmann]], šveitsi mäesuusataja (71) * [[12. juuni]] – [[Carla Laemmle]], USA näitleja (104) * 12. juuni – [[Frank Schirrmacher]], saksa ajakirjanik ja kirjastaja (54) * 12. juuni – [[Cameron Fox]] (Shane Eugene Davis), USA pornomodell (36) * [[13. juuni]] – [[Gyula Grosics]], ungari jalgpallur (88) * [[14. juuni]] – [[Isabelle Collin Dufresne]], prantsuse-ameerika kunstnik, üks [[Andy Warhol]]i muusadest (78) * 14. juuni – [[Sam Kelly]], Briti näitleja (70) * [[15. juuni]] – [[Daniel Keyes]], USA kirjanik (86) * 15. juuni – [[Saima Vainola]], eesti koolijuht (83) * 15. juuni – [[Casey Kasem]], USA näitleja ja saatejuht (82) * 15. juuni – [[Juhan Algus]], üks Kaitseliidu taasasutajaid (70) * 15. juuni – [[Andrei Harlov]], vene maletaja (45) * [[16. juuni]] – [[Sergei Kurotškin]], eesti võrkpallur, sporditegelane ja insener (89) * 16. juuni – [[Charles Barsotti]], USA koomiksikunstnik (80) * 16. juuni – [[Mart Jürisoo]], eesti arst ja muusik Rootsis (63) * 16. juuni – [[Cándido Muatetema Rivas]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik, peaminister 2001–2004 (54) * [[17. juuni]] – [[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (100) * 17. juuni – [[Villem Ahas]], soomepoiss, Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse juhatuse liige (89) * [[18. juuni]] – [[Marja Korhonen]], soome näitleja (90) * 18. juuni – [[Pekka Salmi]], soome kasiinoärimees (68) * 18. juuni – [[Vladimir Popovkin]], Venemaa sõjaväelane, Roskosmose peadirektor 2011–2013 (56) * [[19. juuni]] – [[Avraham Shalom]], Iisraeli luureohvitser, [[Shin Bet]]i direktor 1980–1986 (86) * 19. juuni – [[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (84) * 19. juuni – [[Ibrahim Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur (28) * [[20. juuni]] – [[Harald Nurk]], eesti majandusteadlane Rootsis (95) * 20. juuni – [[Aino Huimerind]], eesti võrkpallur, treener ja pedagoog (85) * [[21. juuni]] – [[Walter Kieber]], Liechtensteini poliitik ja jurist (83) * [[24. juuni]] – [[Eli Wallach]], USA näitleja (98) * 24. juuni – [[Ramón José Velásquez]], Venezuela poliitik (97) * [[25. juuni]] – [[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (88) * [[26. juuni]] – [[Nina Hoekman]], Hollandi kabetaja (49) * [[27. juuni]] – [[Leslie Manigat]], Haiti poliitik (83) * 27. juuni – [[Olev Lugus]], eesti majandusteadlane (79) * 27. juuni – [[Bobby Womack]], USA laulja (70) * [[29. juuni]] – [[Arvi Ravasoo]], eesti mehaanikateadlane (74) * 29. juuni – [[Raivo Peetsmann]], eesti veemotosportlane (22) * [[30. juuni]] – [[Olaf Kibe]], eesti arst ja aktivist Rootsis (92) * 30. juuni – [[Lembit Anton]], eesti näitleja ja kirjanik (92) * 30. juuni – [[Paul Mazursky]], USA filminäitleja, -stsenarist ja -režissöör (84) == Juuli == *1. juuli – [[Anatoli Kornukov]], Venemaa sõjaväelane (72) *1. juuli – [[Regina Soosalu]], eesti modell (29) *[[2. juuli]] – [[Louis Zamperini]], USA pikamaajooksja (97) *2. juuli – [[Oleg Sapožnin]], Eesti jalgrattur ning spordi-, kultuuri- ja majandustegelane (82) *2. juuli – [[Peeter Saul]], eesti dirigent ja pianist (82) *2. juuli – [[Raivo Lugima]], eesti teleprodutsent (49) *[[3. juuli]] – [[Jüri Tuulik]], eesti kirjanik (74) *[[5. juuli]] – [[Volodõmõr (Sabodan)|Volodõmõr]], Ukraina õigeusu kiriku metropoliit (Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik) (78) *5. juuli – [[Olle Meyer]], eesti punkkunstnik (36) *[[6. juuli]] – [[Helmi Puur]], eesti baleriin (80) *[[7. juuli]] – [[Alfredo Di Stéfano]], Argentina jalgpallur (88) *7. juuli – [[Eduard Ševardnadze]], Nõukogude Liidu ja Gruusia poliitik (86) *7. juuli – [[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik ja poliitik (79) *7. juuli – [[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik (62) *[[8. juuli]] – [[Mari-Ann Hütt]], eesti arhitekt (71) *[[10. juuli]] – [[Elhonen Saks]], juudi päritolu Eesti publitsist ja ehitusinsener (87) *10. juuli – [[Matti Jõe]], eesti munitsipaalpoliitik (64) *[[11. juuli]] – [[Heldur Tõnisson]], eesti ärimees (102) *11. juuli – [[Howard Cooke]], Jamaica pedagoog ja riigiametnik, kindralkuberner 1991–2006 (98) *11. juuli – [[Aleksei Bokštšanin]], vene ajaloolane-sinoloog (78) *11. juuli – [[Tommy Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (65) *[[12. juuli]] – [[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (88) *12. juuli – [[Laine Mustasaar]], eesti laulja (75) *12. juuli – [[Valerija Novodvorskaja]], Venemaa poliitik, inimõiguslane, ajakirjanik ja endine Nõukogude dissident (64) *[[13. juuli]] – [[Nadine Gordimer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik, 1991. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat (90) *13. juuli – [[Lorin Maazel]], USA dirigent ja helilooja (84) *[[14. juuli]] – [[Alice Coachman]], USA kergejõustiklane (90) *[[15. juuli]] – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane (89) *15. juuli – [[Andrei Rõbakin]], vene ajakirjanik (25) *[[17. juuli]] – [[Elaine Stritch]], USA näitleja ja laulja (89) *17. juuli – [[Johnny Winter]], USA bluusimuusik (70) *17. juuli – [[Willem Witteveen]], Hollandi õigusteadlane ja poliitik (62) *17. juuli – [[Joep Lange]], Hollandi arstiteadlane (59) *17. juuli – [[Liam Davison]], Austraalia kirjanik (57) *[[18. juuli]] – [[Jure Pelivan]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik, peaminister 1990–1992 (85) *18. juuli – [[Vitali Linetski]], ukraina näitleja (42) *18. juuli – [[Andreas Biermann]], saksa jalgpallur (33) *[[19. juuli]] – [[Iring Fetscher]], saksa politoloog (92) *19. juuli – [[James Garner]], USA näitleja (86) *19. juuli – [[Skye McCole Bartusiak]], USA näitleja (21) *[[20. juuli]] – [[Boswell Williams]], [[Saint Lucia]] poliitik ja riigiametnik, kindralkuberner 1980–1982 (88) *[[21. juuli]] – [[Donat Masing]], eesti tennisetreener (82) *[[22. juuli]] – [[Lembit Kivistik]], eesti matemaatik (84) *[[23. juuli]] – [[Endel Haasmaa]], eesti teletöötaja (82) *23. juuli – [[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane (44) *23. juuli – [[Jordan Tabor]], inglise jalgpallur (23) *[[24. juuli]] – [[Jaan Arder]], eesti muusik (62) *[[25. juuli]] – [[Bel Kaufman]], USA kirjanik (103) *25. juuli – [[Liidia Elken]], eesti metallikunstnik (89) *[[26. juuli]] – [[Oleg Babajev]], Ukraina poliitik, Krementšuki linnapea (48) *[[27. juuli]] – [[Eevart Arrak]], eesti kunstnik (78) *[[28. juuli]] – [[Eugenija Šulgaitė]], leedu näitleja (91) *28. juuli – [[Torrin Lawrence]], USA kergejõustiklane (25) *[[29. juuli]] – [[Alfred Keerd]], eesti tennisist, treener ja vabadusvõitleja (99) *29. juuli – [[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (72) *29. juuli – [[Kaarin Raid]], eesti lavastaja (71) *[[30. juuli]] – [[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (68) ==August== *[[1. august]] – [[Paul Lättemäe]], eesti põllumajandusteadlane (58) *[[2. august]] – [[Barbara Prammer]], Austria poliitik (60) *[[3. august]] – [[Aino Runge]], Eesti rahandusspetsialist ja poliitik (89) *[[4. august]] – [[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (93) *[[5. august]] – [[Angéla Németh]], Ungari kergejõustiklane (68) *5. august – [[Yoshiki Sasai]], jaapani bioloog (52) *[[6. august]] – [[Imre Bajor]], ungari näitleja (57) *[[7. august]] – [[Denys Williams]], Barbadose jurist ja riigiametnik (84) *7. august – [[Igor Prõsjažnjuk]], Ukraina sõudja, kanuusportlane ja piirivalvur (37) *[[8. august]] – [[Peter Sculthorpe]], Austraalia helilooja (85) *[[9. august]] – [[Andri Bal]], Nõukogude Liidu ja Ukraina jalgpallur ja jalgpallitreener (56) *[[11. august]] – [[Ly Lehtmets-Lukk]], eesti arst USA-s (85) *11. august – [[Robin Williams]], USA näitleja ja koomik (63) *[[12. august]] – [[Lauren Bacall]], USA näitleja (89) *[[13. august]] – [[Arda-Maria Kirsel]], eesti raamatukogundustegelane (87) *13. august – [[Eduardo Campos]], Brasiilia poliitik (49) *[[14. august]] – [[Rannar Sillard (hambatehnik)|Rannar Sillard]], eesti hambatehnik ja leiutaja USA-s (90) *14. august – [[Kaija Aarikka]], soome disainer (85) *14. august – [[Andres Raukas]], eesti keemik ja tööstusjuht (56) *14. august – [[Jay Adams]], USA rulasõitja (53) * [[15. august]] – [[Jan Ekier]], poola pianist (100) *[[16. august]] – [[Peter Scholl-Latour]], saksa ajakirjanik (90) * 16. august – [[Peeter Brambat]], eesti režissöör, flöödimängija ja ansambli [[In Spe]] liige (59) *[[17. august]] – [[Wolfgang Leonhard]], saksa ajaloolane (93) * 17. august – [[Arvi Hallik]], eesti näitleja (73) *[[18. august]] – [[Don Pardo]], USA raadio- ja telesaatejuht (96) * 18. august – [[Levente Lengyel]], ungari maletaja (81) *[[19. august]] – [[Walter Thirring]], Austria füüsik (87) * 19. august – [[James Foley]], USA fotoajakirjanik (40) *[[20. august]] – [[Edmund Szoka]], USA vaimulik, roomakatoliku kiriku kardinal (86) * 20. august – [[Heino Viikholm]], eesti nelipühivaimulik Rootsis (85) * 20. august – [[Andres Haamer]], eesti ettevõtja, eesti skautluse taasrajaja, [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] kavaler (71) * 20. august – [[Boriss Dubin]], vene sotsioloog ja tõlkija (67) * 20. august – [[Mika Yamamoto]], Jaapani foto- ja videoajakirjanik (45) * [[21. august]] – [[Nils Bernhard Sachris]], eesti arst (90) * 21. august – [[Albert Reynolds]], Iiri poliitik, peaminister aastatel 1992–1994 (81) * 21. august – [[Jüri Takjas]], eesti saksofonist, orkestridirigent ja muusikapedagoog (50) * [[22. august]] – [[John Fellows Akers]], USA ärijuht (79) * 22. august – [[Mõkola Zelenets]], Ukraina ettevõtja, Leedu Vabariigi aukonsul Luhanskis (39) * [[23. august]] – [[Ahti Pekkala]], Soome poliitik (89) * 23. august – [[Birgitta Stenberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (82) * 23. august – [[Jorma Koivulehto]], soome keeleteadlane (79) * 23. august – [[Albert Ebossé]], kameruni jalgpallur (24) * 23. august – [[Annefleur Kalvenhaar]], hollandi jalgrattur (20) * [[24. august]] – [[Richard Attenborough]], Briti näitleja, lavastaja ja produtsent (90) * 24. august – [[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (85) * [[25. august]] – [[Karl Molitor]], šveitsi mäesuusataja (94) * [[26. august]] – [[Chūsei Sone]], jaapani filmilavastaja (76) * [[27. august]] – [[Valeri Petrov]], bulgaaria luuletaja ja näitekirjanik (94) * 27. august – [[Jacques Friedel]], prantsuse füüsik (93) * 27. august – [[Benno Pludra]], saksa laste- ja noorsookirjanik (88) * [[28. august]] – [[Glenn Cornick]], inglise muusik (67) * 28. august – [[Hal Finney]], USA programmeerija (58) * [[29. august]] – [[Björn Waldegård]], rootsi rallisõitja (70) * 29. august – [[Brasse Brännström]], rootsi näitleja (69) * [[30. august]] – [[Igor Decraene]], Belgia jalgrattur (18) * [[31. august]] – [[Oleg Kotšenovski]], Eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (85) * 31. august – [[Carol Vadnais]], Kanada jäähokimängija (68) * 31. august – [[Jimi Jamison]], USA laulja (63) ==September== *[[1. september]] – [[Martti Järvinen]], soome näitleja (75) *1. september – [[Gottfried John]], saksa filminäitleja (72) *[[2. september]] – [[Sándor Rozsnyói]], ungari kergejõustiklane (83) *2. september – [[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (66) *2. september – [[Andres Kuresoo]], eesti ornitoloog (59) *2. september – [[Peter Carter]], Suurbritannia diplomaat (57) *2. september – [[Steven Joel Sotloff]], USA ajakirjanik (31) *[[3. september]] – [[Aarno Raninen]], soome muusik (70) *3. september – [[Go Eun-bi]], Lõuna-Korea lauljatar (21) *[[4. september]] – [[Donatas Banionis]], leedu näitleja (90) *4. september – [[Włodzimierz Kotoński]], poola helilooja (89) *4. september – [[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (85) *4. september – [[Joan Rivers]], USA näitleja (81) *4. september – [[Gustavo Cerati]], Argentina muusik (55) *4. september – [[Oleg Zadojantšuk]], Ukraina ajakirjanik ja sõdur (43) *4. september – [[Martynas Andriukaitis]], leedu korvpallur (33) *[[5. september]] – [[Karel Černý]], tšehhi filmikunstnik (92) *5. september – [[Helmut Pärnamägi]], eesti tehnikapedagoog (84) *5. september – [[Noel Hinners]], USA teadlane (78) *5. september – [[Eoin Young]], Uus-Meremaa ajakirjanik (75) *5. september – [[Simone Battle]], USA laulja (25) *[[6. september]] – [[Kira Zvorõkina]], vene maletaja (94) *6. september – [[Cirilo Flores]], USA roomakatoliku prelaat (66) *[[7. september]] – [[Fanny Godin]], Belgia ülipikaealine (112) *7. september – [[Ottniell Jürissaar]], eesti helilooja, luuletaja ja soomepoiss (90) *7. september – [[Kwon Ri-se]], Lõuna-Korea lauljatar (23) *[[8. september]] – [[Magda Olivero]], itaalia ooperilaulja (104) *8. september – [[S. Truett Cathy]], USA ettevõtja (93) *[[9. september]] – [[Montserrat Abelló i Soler]], katalaani luuletaja ja tõlkija (96) *9. september – [[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (90) *9. september – [[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik (70) *[[10. september]] – [[Emilio Botín]], hispaania pangandustegelane (79) * 10. september – [[Valter Sääsk]], eesti ühiskonnategelane (75) * 10. september – [[Richard Kiel]], USA näitleja (74) *[[11. september]] – [[Antoine Duhamel]], prantsuse helilooja ja dirigent (89) *11. september – [[Joachim Fuchsberger]], saksa näitleja (87) *[[12. september]] – [[Ian Paisley (vanem)|Ian Paisley]], Põhja-Iirimaa poliitik ja usutegelane (88) *12. september – [[Bengt Saltin]], rootsi arstiteadlane, füsioloog ja dopinguekspert (79) *[[13. september]] – [[David Cawthorne Haines]], Suurbritannia humanitaarabitöötaja (44) *[[Sven Kaljuveer]], eesti golfimängija (23; kadunud 13.09.2014, leitud surnult 22.09.2014) *[[14. september]] – [[Erich Kuus]], eesti arstiteadlane, röntgenoloog ja õppejõud (82) *14. september – [[Heikki Leesment (noorem)|Heikki Leesment]], eesti jurist, eesti aktivist Kanadas, Tartu Ülikooli õppejõud (69 *14. september – [[Miroslav Hlinka]], slovaki hokimängija (42) *[[15. september]] – [[Post Bahadur Bogati]], Nepali poliitik (61) *[[16. september]] – [[Ilmar Merits]], eesti arstiteadlane, farmatseut ja biokeemik USA-s (95) *16. september – [[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja sporditegelane (93) *16. september – [[Alf Ivar Samuelsen]], Norra poliitik (72) *16. september – [[Rima Danilevičienė]], Leedu kabetaja (53) *[[17. september]] – [[Peter von Bagh]], Soome filmiajaloolane, -režissöör ja stsenarist (71) *17. september – [[Andri Gussin]], Ukraina jalgpallur (41) *[[18. september]] – [[Arvo Sauks]], eesti psühhiaater Kanadas (94) *18. september – [[Harri Jõgisalu]], eesti lastekirjanik ja pedagoog (92) *18. september – [[Kenny Wheeler]], Kanada muusik (84) *18. september – [[Ville Kell]], eesti helilooja (54) *[[19. september]] – [[Audrey Long]], USA näitleja (92) *19. september – [[Avraham Heffner]], Iisraeli filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik (79) *19. september – [[Heiki Tark]], eesti muusik<!--bassimängija--> (62) *[[20. september]] – [[Pino Cerami]], Belgia jalgrattur (92) *20. september – [[Polly Bergen]], USA filminäitleja ja laulja (84) *20. september – [[Anatoli Berezovoi]], vene kosmoselendur (72) *[[21. september]] – [[Sergei Kljaštornõi]], vene orientalist (86) *21. september – [[Peeter Jakobi]], eesti näitleja (73) *21. september – [[Caldwell Jones]], USA korvpallur (64) *21. september – [[Uku Hämarik]], eesti biokeemik (25) *[[22. september]] – [[Flor Van Noppen]], Belgia poliitik (58) *22. september – [[Sven Kaljuveer]], eesti golfimängija (23) *[[23. september]] – [[Keijo Voutilainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *23. september – [[Anatoli Eiramdžan]], Venemaa filmirežissöör, stsenarist ja kirjanik (77) *[[24. september]] – [[Madis Kõiv]], eesti kirjanik, füüsik ja filosoof (84) *24. september – [[Christopher Hogwood]], briti dirigent, klavessiinimängija ja muusikateadlane (73) *24. september – [[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik (30) *[[25. september]] – [[Dorothy Tyler-Odam]], briti kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (94) *25. september – [[Endel Laul]], eesti ajaloolane (87) *25. september – [[Jaak Joala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (64) *25. september – [[Sulejman Tihić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (62) *[[28. september]] – [[Dannie Abse]], Walesi luuletaja (91) *[[30. september]] – [[Jevgeni Samsonov]], vene sõudja (88) *30. september – [[Martin Lewis Perl]], USA füüsik, 1995. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat (87) *30. september – [[İradə Rövşən]], Aserbaidžaani arhitekt ja arhitektuuriteadlane (46) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Peep Veski]], eesti farmakoloog (64) *1. oktoober – [[Lynsey de Paul]], Briti laulja (64) *[[2. oktoober]] – [[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (90) *[[3. oktoober]] – [[Fjodor Bogdanovski]], vene tõstja (84) *3. oktoober – [[Jean-Jacques Marcel]], Prantsusmaa jalgpallur (83) *3. oktoober – [[Lori Sandri]], Brasiilia jalgpallitreener (65) *3. oktoober – [[Malle Jürima-Romet]], eesti biokeemik ja maalikunstnik Kanadas (55) *[[4. oktoober]] – [[Jean-Claude Duvalier]], Haiti poliitik (63) *4. oktoober – [[Fjodor Tšerenkov]], Venemaa jalgpallur (55) *[[5. oktoober]] – [[Juri Ljubimov]], vene teatrilavastaja, näitleja ja pedagoog (97) *5. oktoober – [[Geoffrey Holder]], Trinidadi ja Tobago näitleja ja koreograaf (84) *5. oktoober – [[Ants Saluraid]], eesti klaverihäälestaja (66) *5. oktoober – [[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja (55) *[[6. oktoober]] – [[Pavlo Muravskõi]], ukraina dirigent ja pedagoog (100) *6. oktoober – [[Marian Seldes]], USA näitleja (86) *6. oktoober – [[Igor Mitoraj]], poola skulptor (70) *[[7. oktoober]] – [[Siegfried Lenz]], saksa kirjanik (88) *[[8. oktoober]] – [[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (88) *[[9. oktoober]] – [[Helve Luik]], eesti sotsiaaltöötaja (72) *9. oktoober – [[Jan Hooks]], USA näitleja (57) *[[10. oktoober]] – [[Pavel Landovský]], tšehhi näitleja (78) *10. oktoober – [[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (77) *10. oktoober – [[Helle Kuningas]], eesti näitleja (65) *10. oktoober – [[Valeri Karpov]], vene hokimängija (43) *11. oktoober – [[Jelena Kuznetsova]] (Aljona Kuznetsova), vene näitleja (37) *[[12. oktoober]] – [[Aino Suviste]], eesti pedagoog ja koolijuht (84) *12. oktoober – [[Enn-Jaagup Püttsepp]], eesti kopsuarst (77) *12. oktoober – [[Eve Viilup]], eesti teleprodutsent (61) *[[13. oktoober]] – [[Tarmo Leinatamm]], eesti dirigent, näitleja ja poliitik (57) *[[Mark Bell]] – Briti muusik ja produtsent *[[14. oktoober]] – [[Konstantin Dõnkin]], vene arhitekt (94) *[[15. oktoober]] – [[Marie Dubois]], prantsuse näitleja (77) *[[16. oktoober]] – [[Ertuğrul Oğuz Fırat]], türgi helilooja, luuletaja ja maalikunstnik (91) *16. oktoober – [[Frants Oper]], eesti pedagoog, koolijuht, Eesti NSV partei- ja riigiametnik (84) *16. oktoober – [[Seppo Kuusela]], soome korvpallur (80) *16. oktoober – [[Kaupo Pollisinski]], eesti majandustegelane (62) *[[17. oktoober]] – [[Berndt von Staden]], baltisaksa päritolu Saksamaa diplomaat (95) *[[18. oktoober]] – [[Claude Ollier]], prantsuse kirjanik (91) *[[19. oktoober]] – [[Étienne Mourrut]], Prantsusmaa poliitik (74) *19. oktoober – [[Miloslava Rezková]], Tšehhoslovakkia kõrgushüppaja (64) *[[20. oktoober]] – [[Vilho Kekkonen]], soome laulja (105) *20. oktoober – [[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (89) *20. oktoober – [[Elsa Gretškina]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (82) *20. oktoober – [[Óscar de la Renta]], Dominikaani Vabariigi moelooja (82) *20. oktoober – [[Christophe de Margerie]], prantsuse ettevõttejuht (63) *[[21. oktoober]] – [[Gough Whitlam]], Austraalia poliitik, peaminister 1972–1975 (98) *21. oktoober – [[Arville Puström-Uus]], eesti kunstnik USA-s (93) *21. oktoober – [[Ben Bradlee]], USA ajakirjanik, [[The Washington Post]]i peatoimetaja (93) *21. oktoober – [[Nelson Bunker Hunt]], USA naftatööstur (88) *21. oktoober – [[Mohammad-Reza Mahdavi Kani]], Iraani poliitik ja vaimulik, peaminister 1981 (83) *21. oktoober – [[Johnny Lee Clary]], USA maadleja ja jutlustaja, endine [[Ku Klux Klan]]i liider (55) *[[22. oktoober]] – [[John Postgate]], Briti mikrobioloog (93) *22. oktoober – [[Rinnat Safin]], NSV Liidu laskesuusataja, 1972. aasta olümpiavõitja (74) *[[23. oktoober]] – [[Ramiro Pinilla]], hispaania kirjanik (91) *23. oktoober – [[David Redfern]], Briti fotograaf (78) *23. oktoober – [[Alvin Stardust]], Briti laulja (72) *[[24. oktoober]] – [[Kim Anderzon]], rootsi näitleja (71) *24. oktoober – [[Marcia Strassman]], USA näitleja (66) *24. oktoober – [[Mbulaeni Mulaudzi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jooksja (34) *[[25. oktoober]] – [[Veronika Bobossova]], eesti filmindustegelane (88) *25. oktoober – [[Jack Bruce]], šoti basskitarrist ja laulude autor (71) *25. oktoober – [[Marcia Strassman]], USA näitleja (66) *25. oktoober – [[Reyhāneh Jabbārī]], Iraani sisekujundaja, mõrvas süüdimõistetu (26) *[[26. oktoober]] – [[Vello Volt]], eesti majandusteadlane, spordiajakirjanik ja sporditegelane (86) *26. oktoober – [[Herman Adlercreutz]], soomerootsi arst ja meditsiiniteadlane (82) *26. oktoober – [[Vello Pihelgas]], eesti biofüüsik (79) *26. oktoober – [[David Armstrong]], USA fotograaf (60) *26. oktoober – [[Senzo Meyiwa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (27) *[[27. oktoober]] – [[Daniel Boulanger]], prantsuse näitleja ja stsenarist (92) *27. oktoober – [[Ene Sarap]], eesti õpetaja (56) *[[28. oktoober]] – [[Galway Kinnell]], USA luuletaja (87) *28. oktoober – [[Michael Sata]], Sambia poliitik, president aastatel 2011–2014 (77) *28. oktoober – [[Romualdas Granauskas]], leedu kirjanik (75) *[[29. oktoober]] – [[Klas Ingesson]], rootsi jalgpallur (46) *[[Aleksei Zozulja]] – Eesti jalgpallur (27) *[[30. oktoober]] – [[Ilja Rutberg]], vene näitleja (82) *30. oktoober – [[Marko Tibar]], Eesti NSV miilitsatöötaja, siseminister (1979–1990) (81) *30. oktoober – [[Thomas Menino]], USA poliitik, [[Boston]]i linnapea (1993–2014) (71) ==November== *[[1. november]] – [[Donald Saddler]], USA tantsija ja koreograaf (96) *1. november – [[Jean-Pierre Roy]], Kanada pesapallur (94) *1. november – [[Paul Katzberger]], Austria arhitekt ja poliitik (93) *1. november – [[Edin Løvås]], norra vaimulik (93) *1. november – [[Käbi Laretei]], eesti pianist ja kirjanik (92) *1. november – [[Joel Barnett, Baron Barnett]] ([[Joel Barnett]]), Suurbritannia poliitik (91) *1. november – [[Bernard Spitzer]], USA kinnisvaraarendaja ja filantroop (90) *1. november – [[Hajime Tamura]], Jaapani poliitik (90) *1. november – [[Beverly Schmidt Blossom]], USA tantsija ja koreograaf (88) *1. november – [[Renato Sellani]], itaalia pianist (88) *1. november – [[Alberto Johannes Först]] ([[Albert Först]]), saksa päritolu Brasiilia katoliku vaimulik (87) *1. november – [[Lev Neljubin]], vene keeleõppejõud (87) *1. november – [[Klaus Bölling]], saksa publitsist (86) *1. november – [[Hubert de Montille]], Prantsuse viinamarjakasvataja ja veinitootja (84) *1. november – [[Vira Silenti]], itaalia näitleja (83) *1. november – [[Gustau Biosca]] ([[Gustavo Biosca]]), katalaani jalgpallur (82) *1. november – [[Adolf Stockleben]], Saksamaa poliitik (81) *1. november – [[Władysław Bochnak]], poola katoliku vaimulik ja teoloog (80) *1. november – [[Janusz Sławiński]], poola kirjandusteadlane (80) *1. november – [[Anatoli Šarõpov]], Venemaa graafik (80) *1. november – [[Olle Häger]], rootsi ajakirjanik (79) *1. november – [[Anne Cluysenaar]], Belgia päritolu Briti luuletaja (78) *1. november – [[Sheila Shulman]], USA päritolu Briti rabi (77) *1. november – [[Jürgen Schimanek]], saksa kunstnik (75) *1. november – [[Thomas W. Sneddon]] ([[Tom Sneddon]]), USA jurist (73) *1. november – [[Ben Cayenne]], Trinidadi ja Tobago jooksja (70) *1. november – [[Guy Fischer]], Prantsusmaa poliitik (70) *1. november – [[Juri Gerassimov]], Venemaa majandustegelane (68) *1. november – [[Kazuko Yanaga]], jaapani näitleja (67) *1. november – [[Gumarbek Daukejev]], kasahhi tehnikateadlane (66) *1. november – [[Hugues Le Bars]], prantsuse filmihelilooja (64) *1. november – [[Abednigo Ngcobo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (64) *1. november – [[Michael H. Shamber]], USA muusikavideoprodutsent (62) *1. november – [[Chris Bracey]], Briti kunstnik (59) *1. november – [[Inta Brikše]], läti sotsiaalteadlane (58) *1. november – [[Vadim Guštšin]], vene näitleja (56) *1. november – [[Wayne Static]] ([[Wayne Wells]]), USA muusik (48) *1. november – [[Jackie Fairweather]], Austraalia triatleet ja pikamaajooksja (46) *1. november – [[Asmik Garibjan]], armeenia näitlejanna (34) *1. november – [[Brittany Maynard]], USA vähipatsient ja abistatud enesetapu propageerija (29) *1. november – [[Edson Décimo Alves Araújo]], Brasiilia jalgpallur (27) *[[2. november]] – [[Fumiko Hayashida]], USA interneeritu (103) *2. november – [[Heinrich Treichl]], Austria pankur (101) *2. november – [[Hans Detlev Becker]], saksa ajakirjanik (93) *2. november – [[Pierre Daix]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (92) *2. november – [[Shabtai Deveth]], Iisraeli ajaloolane (89) *2. november – [[Herman Sarkowsky]], USA sporditegelane (89) *2. november – [[Veljko Kadijević]], Jugoslaavia sõjaväelane ja poliitik (88) *2. november – [[Nikolaus Senn]], Šveitsi pankur (88) *2. november – [[Anna Vejvodová]], tšehhi näitleja (88) *2. november – [[Acker Bilk]], inglise klarnetist ja laulja (85) *2. november – [[Luigi Coluzzi]], Austraalia poksija ja barista (84) *2. november – [[Veniamin Bajev]], Nõukogude Liidu parteitegelane ja Venemaa aktivist (83) *2. november – [[Christiane Minazzoli]], prantsuse näitleja (83) *2. november – [[Éva Lakatos]], Ungari bibliograaf (82) *2. november – [[Jay Borade]], India koreograaf (77) *2. november – [[Jesse Branson]], USA korvpallur (72) *2. november – [[Rudolf Haug]], saksa rõivatehnoloog (65) *2. november – [[Anton Nekovar]], Austria teatrijuht (64) *2. november – [[Vladimir Sutšilin]], vene jalgpallur (64) *2. november – [[Georgi Milanov]], bulgaaria jäähokimängija ja treener (62) *2. november – [[Larry Latham]], USA animaator (61) *2. november – [[Wim Schamp]], Belgia reklaamitegija (60) *2. november – [[Michael Coleman]], USA muusik (58) *2. november – [[Valentina Dimitrova]], bulgaaria seitsmevõistleja (58) *2. november – [[Robert Tripe]], Uus-Meremaa näitleja (44) *2. november – [[Dalto Duarte]], Brasiilia džoki (28) *2. november – [[Mauricio Yépez]], Ecuadori majandustegelane ja poliitik *[[3. november]] – [[Augusto Martelli]], itaalia helilooja ja dirigent (74) *3. november – [[Leo Karpin]], eesti tele- ja filmirežissöör (68) *3. november – [[Mare Palgi]], eesti vaimulik (40) *[[4. november]] – [[Tiit Pokk]], eesti arstiteadlane (50) *[[5. november]] – [[Mark Levin]], venekeelne Eesti ajakirjanik (69) *5. november – [[Aleksei Devottšenko]], vene näitleja (49) *[[6. november]] – [[William Rosenberg]], taani näitleja (94) *6. november – [[Siim Poll]], eesti pianist ja klaveripedagoog (49) *[[7. november]] – [[Zoltán Gera]], ungari näitleja (91) *7. november – [[Maie Vinter]], eesti tõlk Rootsis (77) *7. november – [[Kajetan Kovič]], sloveeni kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik *[[8. november]] – [[Aleksandr Potapov]], vene näitleja (73) *[[9. november]] – [[Lidia Agosti]], eesti laulja ja muusikapedagoog (98) *9. november – [[Arno Kass]], eesti matemaatik (84) *[[10. november]] – [[Wayne Goss]], Austraalia poliitik (63) *10. november – [[Evald Oder]], eesti skaudijuht Kanadas (86) *[[11. november]] – [[Carol Ann Susi]], USA näitleja (62) *11. november – [[Big Bank Hank]], USA räppar (57) *[[12. november]] – [[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane ja anatoom (90) *12. november – [[Warren Clarke]], Briti näitleja (67) *[[13. november]] – [[Manoel de Barros]], Brasiilia luuletaja (97) *13. november – [[Alexander Grothendieck]], saksa ja juudi päritolu Prantsuse matemaatik (86) *13. november – [[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (58) *13. november – [[Kacha Bendukidze]], ukraina ettevõtja ja riigimees (58) *13. november – [[Krišjānis Peters]], Läti poliitik (39) *[[14. november]] – [[Tulio Halperín Donghi]], Argentina ajaloolane (88) *14. november – [[Jane Byrne]], USA poliitik, [[Chicago]] linnapea aastatel 1979–1983 (80) *14. november – [[Glen A. Larson]], USA teleprodutsent ja stsenarist (77) *14. november – [[Robert Littell]], Ameerika Ühendriikide poliitik (78) *14. november – [[Lino Spiteri]], Malta poliitik (76) *14. november – [[Peter Rajah]], Malaisia jalgpallur (63) *14. november – [[Diem Brown]], USA tõsielusarja tegelane (32) *[[15. november]] – [[Lucien Clergue]], prantsuse fotograaf (80) *15. november – [[Pjotr Rožok]] (Pyotr Rozhok), Eestis elavate Venemaa Kodanike Liidu liider (75) *[[16. november]] – [[Serge Moscovici]], juudi-rumeenia päritolu Prantsuse sotsiaalpsühholoog (89) *[[17. november]] – [[Patrick Suppes]], USA filosoof (92) *17. november – [[Bill Frenzel]], USA poliitik (86) *17. november – [[Udo Josia]], eesti vabadusvõitleja ja massirepressioonide uurija (83) *[[18. november]] – [[Enno Turmen]], eesti tõlkija (70) *[[19. november]] – [[Mike Nichols]], USA filmirežissöör ja -produtsent (83) *19. november – [[Roy Bhaskar]], Briti filosoof ja sotsioloog (70) *19. november – [[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (55) *[[20. november]] – [[Maimu Palm]], eesti arhitekt (89) *20. november – [[Cayetana Fitz-James Stuart]], 18. Alba hertsoginna (88) *20. november – [[Ruta Veidemane]], läti keeleteadlane ja kirjanduskriitik (81) *20. november – [[Elmo Lööve]], eesti telerežissöör (73) *[[21. november]] – [[Anton Kostõlev]], vene ajakirjanik (45) *[[22. november]] – [[Vello Past]], eesti keemik (86) *[[23. november]] – [[Marion Barry]], USA poliitik (78) *23. november – [[John Brian Patrick Quinn]], Kanada hokimängija ja -treener (71) *[[24. november]] – [[Emy Storm]], rootsi näitleja (89) *24. november – [[Viktor Tihhonov]], NSV Liidu hokimängija ja -treener (84) *[[25. november]] – [[Petr Hapka]], tšehhi helilooja (70) *[[26. november]] – [[Annemarie Düringer]], Šveitsi näitleja (89) *[[27. november]] – [[Olaf Imelik]], eesti spordifüsioloog ja publitsist (91) *27. november – [[Stanisław Mikulski]], poola näitleja (85) *27. november – [[Phillip Hughes]], austraalia kriketimängija (25) *[[29. november]] – [[Valentina Kullam]], Eesti korvpallur ja spordipedagoog (84) *29. november – [[Mark Strand]], USA luuletaja, esseist ja tõlkija (80) *[[30. november]] – [[Kent Haruf]], USA kirjanik (71) *30. november – [[Mari Bjørgan]], norra näitleja (64) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Rain Küttis]], eesti korvpallur ja ettevõtja (40) *[[2. detsember]] – [[Don Laws]], USA iluuisutaja ja treener (85) *2. detsember – [[Ljudmila Perepjolkina]], vene näitleja (84) *2. detsember – [[Jean Béliveau]], Kanada hokimängija (83) *2. detsember – [[Deven Verma]], India filminäitleja (77) *2. detsember – [[Bobby Keys]], USA saksofonist (70) *[[3. detsember]] – [[Ann Marcus]], USA telestsenarist (93) *3. detsember – [[Vicente Leñero]], mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (81) *3. detsember – [[Jacques Barrot]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (77) *3. detsember – [[Ian McLagan]], inglise muusik (69) *3. detsember – [[Franco Antonio Nieto]], Argentina jalgpallur (33) (meeskond [[Tiro Federal]]) *[[4. detsember]] – [[Jeremy Thorpe]], Suurbritannia poliitik (85) *4. detsember – [[Bob Montgomery]], USA laulja ja laulukirjutaja (77) *4. detsember – [[Claudia Emerson]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (57) *[[5. detsember]] – [[Fabiola Mora y Aragón]], Belgia kuninganna, kuningas Baudouin I lesk (86) *5. detsember – [[Toomas Põld]], eesti luterlik vaimulik Saksamaal (94) *5. detsember – [[Gennadi Poloka]], vene filmilavastaja (84) *5. detsember – [[Külli Rikas]], eesti arheoloog (59) *[[6. detsember]] – [[Ralph Baer]] (s. Rudolf Heinrich Baer), saksa päritolu Ameerika insener ja leiutaja (92) *[[7. detsember]] – [[Mango (laulja)|Mango]], itaalia poplaulja ja laulukirjutaja (60) *[[8. detsember]] – [[Knut Nystedt]], norra helilooja (99) * 8. detsember – [[Udo Mällo]], väliseesti ettevõtja ja ühiskonnategelane (91) *[[9. detsember]] – [[Jane Freilicher]], USA kunstnik (90) *9. detsember – [[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (84) * 9. detsember – [[Jean-Marie Léyé]], Vanuatu poliitik, endine president (82) * 9. detsember – [[Mary Ann Mobley]], USA näitleja (75) *[[10. detsember]] – [[Ralph Giordano]], saksa ajakirjanik, kirjanik ja filmirežissöör (91) *[[11. detsember]] – [[Philip Knights, parun Knights]], Suurbritannia politseinik (94) *11. detsember – [[Georges Lagrange]], prantsuse katoliku vaimulik (85) *11. detsember – [[Hans Wallat]], saksa dirigent (85) *11. detsember – [[Sergio Fiorentini]], itaalia näitleja (80) *11. detsember – [[Michel du Cille]], USA pressifotograaf (58) *[[12. detsember]] – [[Norman Bridwell]], USA lastekirjanik ja koomiksikunstnik (86) *12. detsember – [[Tõnu Jürvetson]], eesti aktivist USA-s (76) *12. detsember – [[Davide Santorsola]], itaalia džässpianist (53) *[[13. detsember]] – [[Ernst Albrecht]], Saksamaa poliitik (84) *13. detsember – [[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (54) *[[14. detsember]] – [[Sy Berger]], Toppsi pesapallikaartide looja (91) *14. detsember – [[Irene Dalis]], USA ooperilaulja (metsosopran) (89) *14. detsember – [[Hillar Kaasik]], eesti ehitusinsener ja eestluse hoidja USA-s (86) *[[15. detsember]] – [[Liidia Kõlvart]], Eesti Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra president (72) *15. detsember – [[Tanel Tammemägi]], Eesti jalgpallur (24) *[[16. detsember]] – [[Asta Riivald]], eesti pianist USA-s (97) *16. detsember – [[Maret Käbin]], eesti toimetaja ja tõlkija (85) *16. detsember – [[Ernie Terrell]], USA poksija (75) *[[17. detsember]] – [[Dieter Grau]], Saksamaa ja USA raketiteadlane (101) *[[18. detsember]] – [[Ingvar Kjellson]], Rootsi näitleja (91) *18. detsember – [[Virna Lisi]], itaalia näitleja (78) *[[19. detsember]] – [[Igor Rodionov]], Venemaa kindral ja poliitik (78) *[[20. detsember]] – [[Ranulph Glanville]], Suurbritannia arhitekt ja küberneetik (68) * 20. detsember – [[Vladimir Klinkov]], Eesti judotreener (47) *[[21. detsember]] – [[Salme Kleitsmann]], eesti lastearst-kardioloog (93) *21. detsember – [[Naata Raudsepp]], eesti keraamik (87) *21. detsember – [[Billie Whitelaw]], inglise näitlejanna (82) *21. detsember – [[Udo Jürgens]], austria helilooja ja laulja (80) *[[22. detsember]] – [[Joe Cocker]], inglise laulja (70) *22. detsember – [[Nate Fox]], USA korvpallur, mänginud [[BC Kalev/Cramo]] meeskonnas (37) *[[23. detsember]] – [[Elvina Podtšernikova-Elvorti]], vene karutaltsutaja (86) *23. detsember – [[Siiri-Merike Nummert]], eesti metallikunstnik (75) *[[24. detsember]] – [[Buddy DeFranco]], USA džässmuusik (91) *24. detsember – [[Krzysztof Krauze]], poola filmirežissöör ja stsenarist (61) *[[25. detsember]] – [[Harald Aasa]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (92) *25. detsember – [[Gleb Jakunin]], vene vaimulik ja dissident (80) *[[26. detsember]] – [[Leo Tindemans]], Belgia poliitik (92) *26. detsember – [[Stanisław Barańczak]], poola luuletaja ja tõlkija (68) *[[27. detsember]] – [[Evald Reintam]], eesti loomaarstiteadlane ja füsioloog (82) *27. detsember – [[Tomaž Šalamun]], Sloveenia luuletaja (73) *[[28. detsember]] – [[Fjodor Sliptšenko]], vene õpetaja (90) *28. detsember – [[Vahan Hovhannisjan]], Armeenia poliitik ja diplomaat (58) *[[29. detsember]] – [[Johannes Viirg]], eesti tantsija (97) *29. detsember – [[Odd Iversen]], norra jalgpallur (69) *29. detsember – [[Maimu-Koidula Sirel]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja, Elva linna aukodanik (84) *29. detsember – [[Miguel Dalmao]], Uruguay sõjaväelane (63) *29. detsember – [[Hardo Aasmäe]], eesti geograaf, entsüklopedist ja poliitik (63) *29. detsember – [[Igor Kisseljov]], vene jalgpallur (35) *[[30. detsember]] – [[Luise Rainer]], juudi päritolu saksa ja USA filminäitleja (104) *[[31. detsember]] – [[Robert Chambeiron]], Prantsusmaa poliitik (99) *31. detsember – [[Arthur Valerian Wellesley, kaheksas Wellingtoni hertsog]], Briti aristokraat (99) *31. detsember – [[Abdullah Hussain]], malai kirjanik (94) *31. detsember – [[Ants Pärna]], eesti meremees ja muuseumijuht (79) *31. detsember – [[Jaak Pihlau]], Eesti tehnikateadlane (77) *31. detsember – [[Edward Herrmann]], USA teleseriaali- ja filminäitleja (71) *31. detsember – [[Washington Rodríguez]], Uruguay poksija (70) *31. detsember – [[Luis Oruezábal]], Argentina jalgpallur (62) [[Kategooria:2014]] [[Kategooria:Surnud 2014| ]] sk1c4hhdo9phmmhowlo3y5qtdzcygrm 0 358075 7231284 7068379 2026-09-09T11:40:06Z Kuriuss 38125 7231284 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} '''Mustvee Kultuurikeskus''' on linna kultuuri- ja huvitöökeskus. Kultuurikeskus asub aadressil [[Tartu tänav (Mustvee)|Tartu tänav]] 12. [[Pilt:Mustvee Linnaraamatukogu.JPG|pisi|Mustvee Kultuurikeskus]] ==Ajalugu== Praegune hoone ehitati aastatel [[1957]]–[[1961]]. [[11. veebruar]]il 1961 toimus hoones avakontsert, kus esinesid puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad, segakoor ja külalised [[Tudulinna]]st. Kontserdi jäädvustas [[Tallinnfilm]] ja selle lõiku näidati dokumentaalkroonikas "Eesti ringvaade". [[2010]]. aasta kevadel algas kultuurikeskuse hoone renoveerimine. Kõik ringid ja klubid tegutsesid remondi ajal linna allasutuste ruumides. Nüüdseks on hoone saanud uue välimuse ja sisu ning renoveeritud majas pakutakse Mustvee ja piirkonna elanikele teatrietendusi, töötab kino, kutsutakse kutselisi muusikuid kontserte andma jne. [[15. juuli]]l [[2011]] avati renoveeritud kultuurikeskus pidulikult ja sellega tähistati ühtlasi ka maja 50. aastapäeva. ==Kollektiivid== ===Naisansambel Rodnik=== [[1966]]. aastal hakkasid Rutt Koppeli ja Vassili Pljonkini juhendamisel ansamblina koos laulma Nelli Sokolova, Juulia Topkina, Nadežda Domaškina, Maria Firsova ja teised. [[1985]]. aastal autasustati ansamblit tollase [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[Eesti Heliloojate Liit|Heliloojate Liidu]] diplomiga. [[1989]]. aastal käis ansambel esinemas [[Venemaa]]l [[Kinešma]] linnas, esinetud on ka raadios. Kuna ansambli liikmeskond täienes tunduvalt, moodustus sellest koor Lutšinuška, mida juhendas Jelena Putškova. Aastatel [[1997]]–[[2002]] tegutses koori asemel jälle ansambel. [[2013]]. aastast on juhendaja Valentina Rohioja. ===Naiskoor Meeliko=== Naiskoor Meeliko asutati [[30. oktoober|30. oktoobril]] 1985. Esimene avalik esinemine oli [[4. aprill]]il [[1986]] [[Jõgeva kultuurimaja]]s. [[12. mai]] [[1987]] valiti koorile nimi. Kaheksa nimevariandi seast valiti välja Meeliko. Selle sündmuse auks istutati kultuurimaja parki kaks tamme. [[1988]]. aastal võeti osa [[Jõgeva rajoon]]i kooride ballist [[Kuremaa]]l ja esineti üritustel. Näiteks [[1991]]. aasta [[15. juuni]]l [[Palamuse]] laulupäeval, [[7. juuli]]l Ida-Lääne laulupeol, kus dirigeeris mitu välisdirigenti, näiteks John Nelson ja John Williams [[USA]]-st ning Jaan Seim [[Rootsi]]st. [[25. september|25. septembril]] [[1992]] esines naiskoor Mustvee linnale omavalitsuslik staatuse andmise puhul. 1992. aasta lõpust hakkas koori juhendama II keskkooli lauluõpetaja Jelena Putškova. [[13. mai]]l [[1995]] tähistas koor 10. sünnipäeva. Kahel hooajal, 1996/97 ja 1998/99, oli koori dirigent Pilvi Lepp. [[1999]]. aastal jätkas kooriga tööd Jelena Putškova. [[2007]]. aasta juunis oli üks kaugemaid esinemisi [[Soome]]-[[Eesti]] ühislaulupeol [[Pori]]s. [[2009]]. aastal võttis koor osa [[XXV üldlaulupidu|XXV üldlaulupeost "Üheshingamine"]]. Sel aastal liitus kooriga ka 9 neidu Mustvee gümnaasiumist. Läbi aastate võtab koor osa kõikidest maakondlikest ja [[Peipsi]]-äärsete maakondade laulupidudest, samuti [[Eesti Naislaulu Selts]]i korraldatavatest laulupäevadest Eesti erinevais paigus. Loomulikult on Meeliko esinemas kõikidel traditsioonilistel kontsertidel ja üritustel, mis toimuvad kultuurikeskuses ja [[Mustvee linn]]as. 2010. aastal sai koor 25-aastaseks. 2011. aastast juhendab koori Maris Laht. [[2014]] osales koor [[XXVI laulupidu|XXVI laulupeol]] "Aja puudutus. Puudutuse aeg". ===Rahvatantsurühm Laine=== Juba [[1960]]. aastal loodi kultuurimaja juurde rahvatantsurühm, mida juhendas [[Mustvee I Keskkool]]i õpetaja Tõnu Lindvet. [[5. märts]]il [[1967]] esineti Jõgeva rajooni festivali ülevaatusel. Paljude naiste soovile vastu tulles alustas 1997. aasta sügisel tööd rahvatantsurühm, mida juhendas Maimu Karv. Rühma koosseisus tantsisid Aime Aganitš, Elle Palm, Anu Ots, Marve Lepik, Marika Õunapuu, Tatjana Rahuküla ja Laidi Zalekešina. {{kas|Rahvatantsurühma esimene esinemine toimus}} [[Kassinurme]]s. Sama koosseis tantsis ka veel järgmisel hooajal. [[2003]]. aasta sügisest tegutseb kultuurikeskuses rahvatantsurühm Laine. Uues koosseisus on 20 naist, rühma juhendab Maimu Karv. ===Võimlemisklubi Vikerkaar=== Võimlemisklubi Vikerkaar alustas tegevust [[2012]]. aastal. Võimlemas käib 20 last, kellest noorimad on nelja-aastased. Iluvõimlemistreeningud toimuvad kolm korda nädalas, treener on Tamara Lidovskaja. Kavadega esinetakse kohalikel üritustel. ===Tantsuklubi Stiil=== Tantsijad alustasid treeninguid Mustvee kultuurikeskuses 2011. aastal. Kokku käib tantsimas praegu 26 last, noorimad on viieaastased. Treeningud on kaks korda nädalas. Tantsupaarid esinevad tihti kultuurikeskuse üritustel. Treener on Hele Siilak. ===Puhkpilliorkester=== Mustvee pasunakoor alustas tegevust [[1874]]. aastal. Tolleaegsed pillikoorid said alguse vennastekogudustest. Nii said ka Adam Jakobson [[Torma]]s ja David Otto Wirkhaus [[Väägvere]]s oma esimesed õpetused [[Tartu vennastekogudus]]e pasunakooris. Üks agaramaid algatajaid pasunakooril oli tisler Juhan Murdenkov, kes oli ka üks esimestest pasunakoori juhtidest. Pillimehed olid peamiselt ärisellid, keda rikkamad ärimehed endale teenistusse palkasid ja kes oli varem muusikaga ka kokku puutunud Mustvee pasunakoori on juhatanud varasematel aegadel veel J. Zabelin, Neuman Tormast, Karl Piibe, August Lubja, Rudolf Nõmme, Johannes Peets, August Luming ja teised. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi pasunakoori tegevus küll soiku, kuid sõja lõppedes, kui mehed tulid rindelt tagasi, sai tegevus sisse uue hoo. 1920. aastate teisel poolel hakati õpetama järelkasvu. August Luming, kes oli sõjaväeorkestris hea ettevalmistuse saanud, õpetas kümmekonnale noorele poisile paari aastaga algteadmisi noodiõpetusest ja pillimängust. Edukaim tegevusperiood oli aastatel [[1930]]–[[1940]]. Osaleti kõigil üld- ja kohalikel laulupidudel, andi iseseisvaid kontserte lähemal ja kaugemal. [[Teine maailmasõda]] viis jälle palju mehi armeesse ja orkestri read hõrenesid. Sõjatules põles ära ka kultuurimaja, hävis pilli- ja noodikogu. Sõja lõppedes koguti kokku olemasolevad pillid ja tegevus jätkus. Esialgu Mustvee I Keskkoolis, sest kultuurimajal puudusid harjutusruumid. Orkestrit juhatas IX klassi õpilane Kalju Kenner, orkestri vanem oli sama klassi õpilane Valter Jaanus. Mängijaid sai kokku 15, neist 9 koolipoissi. [[1947]]. aastal siirdus Kalju Kenner õppima [[Tartu Muusikakool]]i. Orkestri juhtivaks jõuks sai Valter Jaanus. [[Mustvee rajoon]]i loomisega [[1950]]. aastal suurenes orkestri koosseis tunduvalt ja Mustvees kujunes kaks orkestrit: Mustvee I Keskkooli ja kultuurimaja oma. 1950. aastatel ühines kooli puhkpilliorkester kultuurimaja orkestriga. 1955. aastal sai kultuurimaja uue komplekti puhkpille, see hoogustas ja elustas tegevust. [[1956]]. aastal lahkus Valter Jaanus koolist töölt. 1957. aastal tuli lauluõpetajaks kooli vilistlane ja endine puhkpilliorkestri mängija Anton Tamm. Tema juhendamisel alustasid tööd segakoor ja puhkpilliorkester. [[1959]]. aasta sügisest töötas kooli orkestrijuhina jälle Valter Jaanus. 1960. aastal õnnestus osta orkestrile komplekt [[tšehhi]] puhkpille. Pärast Valter Jaanuse lahkumist kooli orkestrijuhi kohalt [[1964]]. aasta sügisel oli koolis mitu orkestrijuhti, kuid tegemist oli rohkem koolisisese orkestriga, mis varasema tasemeni ei küündinud. Sõjajärgsel ajal ei ole Mustvee puhkpilliorkester puudunud üheltki [[üldlaulupidu|üldlaulupeolt]], on teenitud hulgaliselt au- ja tänukirju. [[2004]]. aastal pidas Mustvee puhkpilliorkester oma 130. tegevusaasta juubelit, millest võtsid osa ka Leho Muldre, Andres Avarand ja Heldur Saade. 2009. aastast juhendab puhkpilliorkestrit Kaido Järvsoo. 2014. aastal peab puhkpilliorkester oma 140. aasta juubelit. ===Pensionäride seltsing Sõprus=== Seltsing loodi 2004. aastal sooviga ühendada eesti ja vene rahvusest eakaid ühisesse tegevusse. Seltsingu esimeheks valiti Valter Jaanus ja seltsingu tegevust hakkas koordineerima Ene-Tiia Krehova. Tantsitakse rahvatantsurühmas, lauldakse naiskooris, võetakse osa pensionäride traditsioonilistest ürituste nagu [[naistepäev]], [[lõikustänupüha]], [[Jõgevamaa eakate päev]], jõulupidu, korraldamisest. Asutatud on Sõpruse park, kus kasvab mitut liiki puid. Igal aastal maakondlikul [[Kalevipoja kala- ja veefestival]]i avapäeval istutavad külalised ühe puude juurde. ===Käsitööklubi Kastehein=== [[2008]]. aasta sügisel tulid kultuurikeskusse kokku käsitööhuvilised naised ja alguse sai klubitegevus. Juhendaja oli kohalik käsitöömeister Jana Punder. Koos on õpitud viltimistehnikat, heegeldamist, kudumist, tikkimist jm. Valmistatud ehteid, kotte, saunamütse jm. Iga klubiliige jagab oma väikseid nippe ja ideid ka teistele. Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on Kastehein välja pannud mitmeid näitusi ning osa võtnud suve- ja jõululaatadest Mustvee linnas. Edaspidises tegevuses on eesmärgiks õppida tundma veel paljusid käsitöötehnikaid ning kaks korda aastas panna välja väike näitus klubi töödest. 2013. aastast on käsitööklubi juhendaja Riina Müürsepp. ===Teatriklubi=== Klubi asutati [[2006]]. aastal, kuna oma maja ei saanud lava ja saali halva valgustuse ja muude teatrietenduste jaoks vajalike tingimuste puudumise tõttu teatritruppe vastu võtta. Klubisse kuulub 35 kultuurihuvilist inimest. Väljasõitudel käiakse kord kuus, vahel ka tihedamini. Klubi tööd koordineerivad Ene Tooming ja Elle Palm. [[Pilt:Mustvee Kultuurikeskuse lava plaan.pdf|pisi|Mustvee Kultuurikeskuse lava]] [[Pilt:Mustvee Kultuurikeskuse saali plaan.pdf|pisi|Mustvee Kultuurikeskuse saali plaan]] ===Saal=== Asub I korrusel. Istekohti kuni 320. ==Välislingid== * [http://mustveelv.kovtp.ee/kultuurikeskus Kultuurikeskus Mustvee linna kodulehel] * [https://www.facebook.com/pages/Mustvee-Kultuurikeskus/232565650126926/ Kultuurikeskuse Facebooki leht] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Mustvee]] bdi7w7y0mlx8cm2urqjwr6tq3q88o6e 0 359802 7230866 7229965 2026-09-08T14:24:01Z Mees9 118868 Lisasin juurde inimesi 7230866 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 7qttfl4hh43rclrnkitzbib3zuqeg3l 7231062 7230866 2026-09-08T20:44:17Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7231062 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 3l1uor2z46z5agiou6anaxgo5e97g6s 0 364667 7230974 7216097 2026-09-08T18:14:43Z NOSSER 8097 /* Tänaval asuvad ehitised ja asutused */ 7230974 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:Kotka tn.jpg|pisi|Kotka tänav]] [[Pilt:Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio (2).jpg|pisi|Kotka tänav]] '''Kotka tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kristiine linnaosa]]s [[Tondi]] ja [[Lilleküla]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Kotka tänav algab [[Nõmme tee]] ja [[Tulika tänav]]a ristmikult, on esialgu loode-kagusuunaline, pöördub seejärel lõunakagusse ning kulgeb [[Tallinn-Keila raudtee|Tallinna]]–[[Tallinn-Keila raudtee|Keila raudtee]]lõigu ääres, kuni lõpeb [[Tondi tänav]]al [[Tondi raudteepeatus]]e juures. Kotka tänav ristub [[Tikutaja tänav|Tikutaja]], [[Tedre tänav|Tedre]], [[Rähni tänav|Rähni]] ja [[Pardi tänav]]aga. Kotka tänav on ligikaudu 1430 meetri pikkune. Kotka tänav sai nime [[23. september|23. septembril]] [[1936]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 55</ref> Esialgu ulatus Kotka tänav ainult Tedre tänavani. Tondi raudteepeatuseni pikendati tänavat [[1930. aastad|1930. aastate lõpus]].<ref>[[Robert Nerman]]. Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Tallinn, 2011, lk. 276</ref> ==Tänaval asuvad ehitised ja asutused== *Kotka tänav 1, 1966. aastal ehitatud 5-kordne algne, Tallinna Remondi- ja Ehitusvalitsuse (mis allus hiljem [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajandusministeerium]]i Remondi- ja Ehitustrusti ühiselamu [[paneelelamu]], [[Tüüpprojekt 1-317-19|tüüpprojekt 1-317-19]], *Kotka tänav 2 asus [[Lilleküla polikliinik]], *Kotka tänav 3, 1970. aastal ehitatud 5-kordne algne [[Tallinna Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e ühiselamu, [[paneelelamu]] tüüpprojekt 1-317-19, *Kotka tänav 5, garaažikompleks - raudteetammi ääres *Kotka tänav 7, garaažikompleks *Kotka tänav 9, garaažikompleks *Kotka tänav 12 asus [[Tehnikakool nr 19]] ja [[ühiselamu]] ning Tehnikakooli nr. 19 staadion, *Kotka tänav 12A, [[EJL Tallinna noorte treeningkeskus]], *Kotka tänav 13, garaažikompleks *Kotka tänav 14, 1955. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu, *Spordiväljak Kotka tn 14a // [[Tedre tänav]] 2b, *Kotka tänav 16, 1961. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu, *Kotka tänav 22, 3-kordne korterelamu, *Kotka tänav 26 ärihoone :[[Tondi viadukt]] *Kotka tänav 44 kinnistul asub endise [[Tiesenhauseni suvemõis]]a<ref>[https://kodustiil.elu24.ee/3475581/fotod-tallinnas-ootab-uut-omanikku-tiesenhausenite-kunagine-suvemois Tallinnas ootab uut omanikku Tiesenhausenite kunagine suvemõis], kodustiil.elu24.ee, 20. jaanuar 2016</ref> hoone<ref name="KRR_27913">{{kultuurimälestis|27913|Puithoone (endine suvemõis)}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, mille omanik oli pärast Eesti iseseisvumist ja aadlike [[1919. aasta maareform|maamõisate riigistamist]], 1932. aastal Woldemar von Tiesenhausen<ref>[https://dea.digar.ee/article/sonumed/1932/11/12/16 Hobuselatrid põletispuudeks. "Tondi mõisa" omanik on kimbus oma rentnikuga.], Sõnumed (1931-1933), nr. 261, 12 november 1932</ref> [[File:Tallinn, Kotka 44 (2).jpg|pisi|left|Kotka tänav 44 kinnistul asub endise [[Tiesenhauseni suvemõis]]a hoone]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Kotka tänav}} {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Tondi asumi tänavad}} [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] ogya5p42q9tmpd359osjtgm56e0b3cz 7230975 7230974 2026-09-08T18:15:56Z NOSSER 8097 7230975 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:Kotka tn.jpg|pisi|Kotka tänav]] [[Pilt:Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio (2).jpg|pisi|Kotka tänav]] '''Kotka tänav''' on tänav [[Tallinn]]as [[Kristiine linnaosa]]s [[Tondi]] ja [[Lilleküla]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> Kotka tänav algab [[Nõmme tee]] ja [[Tulika tänav]]a ristmikult, on esialgu loode-kagusuunaline, pöördub seejärel lõunakagusse ning kulgeb [[Tallinn-Keila raudtee|Tallinna]]–[[Tallinn-Keila raudtee|Keila raudtee]]lõigu ääres, kuni lõpeb [[Tondi tänav]]al [[Tondi raudteepeatus]]e juures. Kotka tänav ristub [[Tikutaja tänav|Tikutaja]], [[Tedre tänav|Tedre]], [[Rähni tänav|Rähni]] ja [[Pardi tänav]]aga. Kotka tänav on ligikaudu 1430 meetri pikkune. Kotka tänav sai nime [[23. september|23. septembril]] [[1936]].<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 55</ref> Esialgu ulatus Kotka tänav ainult Tedre tänavani. Tondi raudteepeatuseni pikendati tänavat [[1930. aastad|1930. aastate lõpus]].<ref>[[Robert Nerman]]. Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Tallinn, 2011, lk. 276</ref> ==Tänaval asuvad ehitised ja asutused== *Kotka tänav 1, 1966. aastal ehitatud 5-kordne algne, Tallinna Remondi- ja Ehitusvalitsuse (mis allus hiljem [[Eesti NSV Elamu- ja Kommunaalmajandusministeerium]]i Remondi- ja Ehitustrusti ühiselamu [[paneelelamu]], [[Tüüpprojekt 1-317-19|tüüpprojekt 1-317-19]], *Kotka tänav 2 asus [[Lilleküla polikliinik]], *Kotka tänav 3, 1970. aastal ehitatud 5-kordne algne [[Tallinna Remondi- ja Ehitusvalitsus]]e ühiselamu, [[paneelelamu]] tüüpprojekt 1-317-19, *Kotka tänav 5, garaažikompleks - raudteetammi ääres *Kotka tänav 7, garaažikompleks *Kotka tänav 9, garaažikompleks *Kotka tänav 12 asus [[Tehnikakool nr 19]] ja [[ühiselamu]] ning Tehnikakooli nr. 19 staadion, *Kotka tänav 12A, [[EJL Tallinna noorte treeningkeskus]], *Kotka tänav 13, garaažikompleks *Kotka tänav 14, 1955. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu, *Spordiväljak Kotka tn 14a // [[Tedre tänav]] 2b, *Kotka tänav 16, 1961. aastal ehitatud 3-kordne korterelamu, *Kotka tänav 22, 3-kordne korterelamu, *Kotka tänav 26 ärihoone :[[Tondi viadukt]][[File:Tallinn, Kotka 44 (2).jpg|pisi|Kotka tänav 44 kinnistul asub endise [[Tiesenhauseni suvemõis]]a hoone]] *Kotka tänav 44 kinnistul asub endise [[Tiesenhauseni suvemõis]]a<ref>[https://kodustiil.elu24.ee/3475581/fotod-tallinnas-ootab-uut-omanikku-tiesenhausenite-kunagine-suvemois Tallinnas ootab uut omanikku Tiesenhausenite kunagine suvemõis], kodustiil.elu24.ee, 20. jaanuar 2016</ref> hoone<ref name="KRR_27913">{{kultuurimälestis|27913|Puithoone (endine suvemõis)}} (vaadatud 29.10.2020)</ref>, mille omanik oli pärast Eesti iseseisvumist ja aadlike [[1919. aasta maareform|maamõisate riigistamist]], 1932. aastal Woldemar von Tiesenhausen<ref>[https://dea.digar.ee/article/sonumed/1932/11/12/16 Hobuselatrid põletispuudeks. "Tondi mõisa" omanik on kimbus oma rentnikuga.], Sõnumed (1931-1933), nr. 261, 12 november 1932</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Kotka tänav}} {{Lilleküla asumi tänavad}} {{Tondi asumi tänavad}} [[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]] 4e6gjztbdu5dyp8vc6w464be3ey3xjh 0 365099 7231221 6854874 2026-09-09T10:29:52Z Eulander 95378 /* Eesti majandusminister 1991– */ 7231221 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Majandus- ja tööstusminister | ametis = [[Erkki Keldo]] | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | ametisalates = 23. juuli 2024 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Johannes Zimmermann]] (majandusminister) | üksus = [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] | moodustatud = 1. juuli 1929 (majandusminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Majandus- ja tööstusminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi]]. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Majandus- ja taristuminister |url=https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619112740/https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisaeg=19.06.2022 |vaadatud=01.07.2022}}</ref> Alates 23. juulist 2024 on Eesti majandus- ja tööstusminister [[Erkki Keldo]] == Ajalugu == Majandusministri ametikoht loodi 1. juulil 1929 [[Eesti rahandusminister|rahaministri]] ning [[Eesti kaubandus- ja tööstusminister|kaubandus- ja tööstusministri]] ametikohtade liitmisel. 2002. aastal liideti majandusministri ning teede- ja sideministri ametikoht majandus- ja kommunikatsiooniministriks. 2. juulil 2014. aastal jagati majandus- ja kommunikatsiooniministri ametikoht majandus- ja taristuministri ning [[Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri]] ametikohtadeks.<ref>{{Netiviide|autor=Merili Nael|url=https://www.err.ee/515710/president-muutis-ministrite-ametinimetusi|pealkiri=President muutis ministrite ametinimetusi|väljaanne=err.ee|aeg=2. juuli 2014|vaadatud=01.07.2022}}</ref> 2023. aastal ühendati [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit]] juhtinud ministrid majandus- ja infotehnoloogiaministriks, sama aasta juulist kannab see majandus- ja tööstusministri nimetust. == Eesti majandusminister 1929–1940 == '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Põllumeeste Kogud]] / [[Ühinenud Põllumeeste Erakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunikkude Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''1''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunikkude Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''2''' | |'''[[Mihkel Pung]]''' <small>(1876–1941)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[20. november]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=20}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''3''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[20. november]] [[1931]] |[[19. veebruar]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=11|päev=20|päev2=19}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''4''' | |'''[[Oskar Suursööt]]''' <small>(1893–1942)</small> |[[19. veebruar]] [[1932]] |[[19. juuli]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=07|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=19}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Jaan Teemanti neljas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''5''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[19. juuli]] [[1932]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1932|kuu=07|päev=19|päev2=1}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''6''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |'''[[Peeter Kurvits]]''' <small>(1891–1962)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' | |'''[[Karl Selter]]''' <small>(1898–1958)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=09}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''9''' |[[Fail:Leo_Sepp.png|102x102px]] |'''[[Leo Sepp]]''' <small>(1875–1941)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1938|kuu=05|päev=09|aasta2=1940|kuu2=21|päev2=21}} |parteitu |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] [[Jüri Uluotsa valitsus]] |} == Eesti majandusminister eksiilvalitsuses == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Valitsus |- ! colspan="7" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Mihkel Truusööt]]''' <small>(1909–1993)</small> |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[10. september]] [[1956]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1956|kuu2=09|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=10}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Oskar Lõvi]]''' <small>(1892–1977)</small> |[[10. september]] [[1956]] |[[1. jaanuar]] [[1962]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1962|kuu2=01|aasta=1956|kuu=09|päev=10|päev2=01}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Arvo Horm]]''' <small>(1913–1996)</small> |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[24. august]] [[1977]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1977|kuu2=08|aasta=1962|kuu=01|päev=01|päev2=24}} |[[Aleksander Warma valitsus]] [[Tõnis Kindi valitsus]] </br>[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |[[Verner Hans Puurand|'''Verner Hans Puurand''']] <small>(1904–1983)</small> |[[24. august]] [[1977]] |[[12. juuni|12. juunil]] [[1983]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1983|kuu2=06|aasta=1977|kuu=08|päev=24|päev2=12}} |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Mihkel Mathiesen]]''' <small>(1918–2003)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1990|kuu=06|päev=20|päev2=15}} |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti majandusminister 1991– == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[11. aprill]] [[1990]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=11|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''11''' |[[Fail:Heido Vitsur majandusanalüütik 99.jpg|92x92px]] |'''[[Heido Vitsur]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. juuni]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=06|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=08}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' | |'''[[Olari Taal]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[15. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' | |'''{{ill|en|Ain Saarmann}}''' <small>(s. 1939)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. veebruar]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=02|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Toomas Sildmäe, Eesti ettevõtja, poliitik, autosportlane 93.jpg|98x98px]] |'''[[Toomas Sildmäe]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[8. veebruar]] [[1993]] |[[11. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=02|päev=08|päev2=11}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Toivo Jürgenson ettevõtja 99.jpg|103x103px]] |'''[[Toivo Jürgenson]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' | |'''[[Andres Lipstok]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[30. november]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1996|kuu2=11|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=30}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''18''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[2. detsember]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=12|päev=02|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''19''' | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' <small>(s. 1946)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[5. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=05}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''20''' |[[Fail:ECAC-CEAC 36th Plenary (triennial) Session of the European Civil Conférence, Strasbourg 10 11 July 2018. (28601723727) (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Henrik Hololei]]''' <small>(s. 1970)</small> |[[15. oktoober]] [[2001]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=2001|kuu=10|päev=15|päev2=28}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''21''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[31. oktoober]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=10|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=31}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja kommunikatsiooniminister |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''(21)''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[1. november]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=11|päev=01|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''22''' | |'''[[Meelis Atonen]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. september]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=06|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''23''' |[[Fail:Portrait Andrus Ansip.jpg|102x102px]] |'''[[Andrus Ansip]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[13. september]] [[2004]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2004|kuu=09|päev=13|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''24''' |[[Fail:Edgar_Savisaar_2005-crop.jpg|103x103px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(1950–2022)</small> |[[13. aprill]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''25''' |[[Fail:Juhan-Parts.jpg|103x103px]] |[[Juhan Parts|'''Juhan Parts''']] <small>(s. 1966)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''26''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[2. juuli]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2014|kuu2=07|päev2=02}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja taristuminister |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''(26)''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[2. juuli]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=07|päev=02|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=09}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''27''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''28''' |[[Fail:Kadri Simson 2017-05-25 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Kadri Simson]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''29''' |[[Fail:Taavi Aas 2017 (cropped) (2).jpg|103x103px]] |'''[[Taavi Aas]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2019|kuu=04|päev=29|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] [[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1967)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''30''' |[[Fail:Riina Sikkut (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Riina Sikkut]]''' <small>(s. 1983)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja infotehnoloogiaminister |- | style="background-color:#2F2A95;color:#FFFFFF;" |'''31''' |[[Fail:Tiit Riisalo 2023.jpg|102x102px]] |'''[[Tiit Riisalo]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti 200]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja tööstusminister |- |style="background-color:#FFE200;" |'''32''' | |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1990)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] ==Viited== {{viited}} {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti ministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid| ]] ldmsk3bq26ttqj8gvvw26qxkc8n3ti3 0 369755 7230886 7225554 2026-09-08T15:22:07Z Sjur 66496 /* Oktoober */ 7230886 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1990}} ''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur *[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur *2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja *[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja * 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja *[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur * 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja *[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja *[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja * 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja * 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja *[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja *14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist *[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja *[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja *[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja *[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija *[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane ==Märts== *[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane *[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja *[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja *14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur *14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur *14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur *14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna *14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur *[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur *[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja *[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur * 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja *[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja *10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik *[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar *[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell * 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane * [[6. mai]] – [[Jose Altuve]], Venezuela pesapallur *[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja *[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur *[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja *[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar *[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja * 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur * 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja *[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur *[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja * 14. juuni – [[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija * 14. juuni – [[Margus Leedo]], eesti jalgpallikohtunik *[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka *[[20. juuni]] – [[Iselin Solheim]], Norra laulja ja laulukirjutaja *[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja *[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja *[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja *[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell * 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija *[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja *[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja *[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja *[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist * 22. juuli – [[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja *[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja *[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja * 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija *[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane *[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja *[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja *[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja *[[12. august]] – [[Kwesi Appiah]], Ghana jalgpallur *[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja *24. august – [[Elizabeth Debicki]], Austraalia näitleja *[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur * 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia tennisist *[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja ==September== *[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja * 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja *[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja *[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja *[[17. september]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur *[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur *[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur *[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja * 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja * 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija *[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell * 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja * 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja *[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja * 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist *[[19. oktoober]] – [[Emma Coburn]], USA jooksja *[[23. oktoober]] – [[Serdar Aziz]], Türgi jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Asha Philip]], Suurbritannia sprinter *[[29. oktoober]] &ndash; [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja ==November== *[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur *[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell * 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja *[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur * 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja *[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator *[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija *[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik *[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur *[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja * 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik *[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist *[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja *[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja *[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur *[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja * 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur *[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur *[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur * 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja *[[31. detsember]] – [[Marlon Williams]], Uus-Meremaa muusik [[Kategooria:1990]] pxzx1dtgc4yti03esoihm9uqfcpywcr 0 370174 7230949 7191529 2026-09-08T17:38:33Z NOSSER 8097 /* Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean" */ 7230949 wikitext text/x-wiki [[Fail:Külmutuslaevad "Бриз", "Bora", "Fryderyk Chopin" ja "Ханс Пегельман" Paljassaare sadamas 79.jpg|pisi|Külmutuslaevad [[Paljassaare sadam]]as (1979).<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:BMRT (БМРТ) – suur külmutustraaler. Paljassaare sadam 79.jpg|pisi|BMRT (БМРТ) – suur külmutustraaler.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:Värav sadamasse, Lõuna kaile. Paljassaare sadam 73.jpg|pisi|Värav sadamasse.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Eesti Kalatööstus''' oli [[kalatööstus]]ettevõte; ühtlasi [[Eesti NSV]] suurim kalatööstusettevõte.<ref name="EE"/> Ettevõte asutati 1944. aastal nimega ''Riiklik Kalapüügi Trust.''<ref name="EE"/> 1955. aastal hakati Eestis kasutama kaugpüügiks sobivaid SRT tüüpi keskmisi [[kalatraaler]]eid. Need olid ehitatud [[Stralsund]]is VEB Volkswerfti tehases. 1955. aasta jooksul valmisid järgmised laevad (ehituskuupäev ja number): * 24.03.1955 [[SRT-4244]] * 29.03.1955 SRT-4250 * 23.05,1955 SRT-4259 Sompa * 29.08.1955 SRT-4283 * 30.08.1955 SRT-4282 * 19.09.1955 SRT-4291 * 19.08.1955 SRT-4292<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://soviet-trawler.narod.ru/pages/ussr/list_of_log_stralsund.html|pealkiri=Strahlsundis NSV Liidule ehitatud laevad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.02.2018|arhiivimisaeg=11.02.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180211071750/http://soviet-trawler.narod.ru/pages/ussr/list_of_log_stralsund.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1955. aasta suvel väljusid heeringapüügile Põhja ja Norra merele esimesed kaks Eesti keskmist kalatraalerit [[SRT-4244]] (kapten Vaino Noor) ja SRT-4250 (kapten Vsevolod Starostenko). Sügisel suundusid sinna veel SRT-4291 (kapten Ivan Ageev), SRT-4259 ning SRT-4286. (20 aastat hiljem on kirjutanud nii Rybak Estonii, 12 juuli 1975) <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/blogs/lyudi-more-i-suda/page-12|pealkiri=20 aastat hiljem|väljaanne=Rõbak Estonii|aeg=juuli 1975|vaadatud=24.02.2019|arhiivimisaeg=24.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190224173842/http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/blogs/lyudi-more-i-suda/page-12|url-olek=ei tööta}}</ref> == ENSV Heeringapüügivalitsus == 1. jaanuarist [[1956]] jõudis Eestisse üleliiduline reform, mille käigus sai ettevõte nimeks '''ENSV Heeringapüügivalitsus'''. Jätkus uute SRT tüüpi laevade saabumine: * 31.01.1956 SRT-4326 * 28.02.1956 SRT-4327 * 20.04.1956 SRT-4344 * 26.07 1956 SRT-3471 * 14.09.1956 SRT-4390 * 30.01.1957 SRT-4424 * 31.01.1957 SRT-4425 * 28.05.1957 SRT-4451 * 28.05.1957 SRT-4452 * 21.08.1957 SRT-4479 * 27.08.1957 SRT-4480 * 23.08.1957 SRT-4481 Khanka * 31.10.1957 SRT-4510 * 31.10. 1957 SRT-4511 * 31.03.1958 SRT-4543 * 31.03.1958 SRT-4544 * 31.03.1958 SRT-4545 * 12.05.1958 SRT-4557 * 30.04.1958 SRT-4558 * 30.04.1958 SRT-4559 Chernomorets * 14.06.1958 SRT-4572 * 14.06.1958 SRT-4573 1970. aastatel Riias * 14.06.1958 SRT-4574 * 14.06.1958 SRT-4575 Boksit * 31.07.1958 SRT-4588 Hiljem Riias, Tsarikava * 31.07.1958 SRT-4589 Hiljem Klaipedas, Krasnoborsk * 31.07.1958 SRT-4590 Aastatel 1962–1969 juhtis ENSV kalamajandust NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud ENSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena Eesti Kalatööstuse Tootmisvalitsus, mis tegutses 1969. aasta lõpuni. Tootmisvalitsuse juhtimisele kuulus ka Eesti Kalurikolhooside Vabariiklik Liit. [[EKP Keskkomitee]] ja [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 54 (12.02.1970) moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ENSV Ministrite Nõukogu]] [[ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus|Kalamajanduse Valitsus]]. Kalamajanduse Valitsus oli liiduvabariikliku alluvusega isemajandav asutus ning kalapüük ja töötlemine, välismeredel ja ookeanidel jäi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsuse alluvuses moodustatud Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean" kompetentsi<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/advanced-search/search-in-names/results-(names)/?repositoryCode=EE-RA&recordId=NAE110000019437&term=ministrite ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus, 1970-1988], www.archivesportaleurope.net</ref>. == Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean" == [[Fail:Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis Ookean peahoone. Paljassaare sadam 73.jpg|pisi|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean" peahoone Tallinnas [[Paljassaare tänav|Paljassaare]] 28 (1973)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1970. aastal sai ettevõtte nimeks ''Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"''. 1970. aastast oli Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise «Ookean» juhataja [[Viktor Tenosaar]]<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/176 Viktor Jani p. Tenosaar], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 174</ref>. Ettevõte kandis aastatel 1970–1976 nimetust Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean” (vene k. ''Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”'') ja 1976–1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus) (vene k. ''Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”''). Aastail 1970–1993 tegutses Tallinnas [[Vana-Posti tänav]] 7 [[Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise Ookean Tallinna Merekoo]]l (1970–1976) ja [[Tootmiskoondise Eesti Kalatööstus Tallinna Merekool]] (1976–1993), milles valmistati ette reakoosseisu [[kalalaevastik]]ule. Kalatööstusele kuulus ka elamufond [[Tuukri tänav|Tuukri]] 19, [[Paljassaare tee|Paljassaare]] 29, [[Tööstuse tänav|Tööstuse]] 52, Tööstuse 55, [[Kopliranna tänav|Koplirand]] 49, [[Asunduse tänav|Asunduse]] 16, [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 1, Sadama 15, [[Lume tänav|Lume]] 9 ja [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli]] 1<ref>[https://www.postimees.ee/2468929/illegaalide-arvu-tallinnas-pakutakse-huupi-seadused-kehtivad-valikuliselt-dokumentideta-vooras-linnas-remigratsioonon-kaduvvaike-elanike-arvestus-korrastamata-tallinna-tanavatel-ainuuksi-jaaanuaris-ule-kahesaja-plekimolkimise-kes-on-avariides-suudi Illegaalide arvu Tallinnas pakutakse huupi, Seadused kehtivad valikuliselt], 31. jaanuar 1996</ref>. Merekoolis sai [[meremees|meremehe]]ameti umbes aasta jooksul. Kursusi alustati ja lõpetati igal ajal, et Eesti Kalatööstus saaks oma tööjõule pidevalt täiendust ja vahetust. Sõjaväe läbi teinud noormehed said õppida kalalaeva [[madrus]]eks, motoristiks, külmutusmasinistiks ja laevaelektrikuks ning katlamasinistiks. Pärast 6-7 kuud teooriakursust, merepraktikat ja selle aruande kaitsmist anti meremehele põhierialal I klassi ja siduserialal II klassi diplom. [[Tüürimees|Tüürimeheks]] või mehaanikuks sai edasi õppida [[Tallinna Merekolledž]]is või Kaliningradi Kõrgemas Kalatööstuslikus Merekoolis. Eesti Kalatööstusel olid õppelaevad [[Krusenstern (laev)|Krusenstern]] ja Korall.<ref>[https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/1990/06/09/7 Kuidas veel merele pääseb?], [[Õpetajate Leht]], nr. 23, 9 juuni 1990</ref> == Eesti Kalatööstus == [[1976]]. aastal sai ettevõte nimeks ''Eesti Kalatööstus''<ref name="EE" />. [[1990]]. aasta 4. septembril moodustati Valioga ühisfirma ESVA (ES sõnast EstRõbProm ja Va Valiost), mis hakkas tootma [[kalapulk]]i. == Riiklik Aktsiaselts "Ookean" == 1990. aastatel muudeti ettevõte [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]] '''Ookean'''{{lisa viide}}. 1995. aasta algul oli ettevõttel 37 laeva summaarse kogumahutavusega 135 000, kuid aasta lõpul algatati ettevõtte pankrot. Pankrotimenetlus kestis seitse aastat.<ref>[[Madli Vitismann]] Anatomy of a bankruptcy - how the Estonian fishing fleet went down. [[Scandinavian Shipping Gazette]], 18. oktoober 2002.</ref> Veteranid on loonud suhtlemiseks foorumiga kodulehe.<ref>[http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/ Ookean-Eesti Kalatööstus] (vene keeles)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|2|210}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti kalandus]] 5fo9cyzdqstrzun1jvzkiekl14e51im 0 371493 7230891 6980844 2026-09-08T15:32:47Z Martin Macha 2111 142215 /* */ 7230891 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = ÜRO Peaassamblee | omakeelne_nimi = United Nations General Assembly<br />الجمعية العامة للأمم المتحدة<br />Assemblée générale des Nations unies<br />Генера́льная Ассамбле́я ООН<br />Asamblea General de las Naciones Unidas<br />联合国大会 | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = UN General Assembly hall.jpg | pildiallkiri = Peaassamblee saal | lühend = | moto = | asutatud = [[24. juuni]] [[1945]] (alustas tegevust [[24. oktoobril]] 1945) | lõpp = | tüüp = põhiorgan | staatus = tegev | eesmärk = | peakorter = 405 East 42nd Street, [[New York]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = [[ÜRO liikmesriikide loend|ÜRO liikmesriigid]] | keeled = | juht_nimetus = [[ÜRO Peaassamblee president|President]] | juht_nimi = [[Khalilur Rahman]] | peaorgan = | emaorg = [[ÜRO]] | allorg = | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [http://www.un.org/ga www.un.org/ga] }} '''ÜRO Peaassamblee''' ehk '''Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee''' on üks kuuest peamisest [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[ÜRO asutused|asutusest]] ja ainuke ÜRO asutus, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne esindatus. Liikmesriikide hulgas ei ole [[Hiina Vabariik|Taiwanit]], [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina Rahvuslikku Omavalitsust]] ega [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]]i. [[Püha Tool]] ja [[Palestiina]] on ÜRO-s alalise vaatleja staatuses. Peaassamblee volitusteks on teostada järelevalvet ÜRO eelarve üle, nimetada ametisse [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] mittealalised liikmed, võtta vastu aruandeid ÜRO teistelt osakondadelt ja esitada [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon]]i vormis soovitusi.<ref name="ytMDY" /> Peaassamblee on moodustanud ka arvukalt allasutusi.<ref name="LdVvB" /> ÜRO Peaassamblee kohtub peaassamblee [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee president|presidendi]] või peasekretäri eesistumisel iga-aastastel istungjärkudel, mille põhiosa kestab septembrist detsembrini ja jätkub jaanuaris, kuni kõigi küsimustega on tegeldud (mis kestab sageli järgmise istungjärgu alguseni). Peaassamblee võib koguneda ka eriistungitele või erakorralistele istungjärkudele. ÜRO Peaassamblee koosseis, funktsioonid, volitused, hääletamine ja tegevuskord on sätestatud [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri|ÜRO põhikirja]] IV peatükis. Olulistes küsimustes&nbsp;– rahu ja julgeoleku alased soovitused, eelarvelised küsimused ja valimised, liikmete vastuvõtt, liikmesuse ajutine peatamine või liikmete väljaheitmine&nbsp;– on hääletamisel otsuse vastuvõtmiseks vajalik istungil osalevate ja hääletavate liikmete [[Kvalifitseeritud häälteenamus|kahekolmandikuline häälteenamus]]. Ülejäänud küsimustes võetakse otsused vastu [[lihthäälteenamus]]ega. Igal liikmesriigil on üks hääl. Välja arvatud eelarveliste küsimuste kinnitamine, sealhulgas hindamistaseme määramine, ei ole assamblee otsused liikmetele siduvad. Peaassamblee võib teha soovitusi ükskõik millises ÜRO tegevusvaldkonda kuuluvas küsimuses, välja arvatud Julgeolekunõukogu pädevusse kuuluvates rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes.<ref name="autogenerated1" /> Võimustruktuuri korral, kus [[Esindus (poliitika)|ühel riigil on üks hääl]], võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus riigid, kes esindavad kokku ainult viit protsenti maailma rahvastikust, moodustavad kahekolmandikulise häälteenamuse ja võtavad vastu olulisi otsuseid.<ref name="population" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Methodist.central.hall.london.arp.jpg|pisi|[[London]]i [[Westminster]]i linnaosas asuv Methodist Central Hall Westminster, kus 1946. aastal toimus ÜRO Peaassamblee esimene kohtumine]] [[10. jaanuar]]il [[1946]] toimus [[London]]is peaassamblee esimene istung, millest võttis osa 51 riiki. Alates [[1952]]. aastast, kui [[New York|New Yorgis]] valmis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorter]], on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee asunud sealses hoones. 1988. aasta detsembris korraldati [[Yasser Arafat]]i ärakuulamiseks peaassamblee 29. istungjärk [[Rahvuste palee|Rahvaste Palee]]s [[Genf]]is ([[Šveits]]).<ref name="aV6iC" /> 15.–29. septembrini 2020 toimunud peaassamblee 75. istungjärk oli [[koroonapandeemia]]st tingituna esimene peamiselt virtuaalne kohtumine.<ref name="UN75" /><ref name="NYT" /> == Töökava == Iga istungjärgu töökava plaanitakse kuni seitse kuud ette. Kõigepealt avaldatakse esialgne loend punktidest, mis tuleks lisada esialgsesse töökavva.<ref name="MmInt" /> Esialgne töökava koostatakse 60 päeva enne istungjärgu algust. Istungjärgu alguses toimuval [[plenaaristung]]il kinnitatakse lõplik kava ning töö jaotatakse kuue peamise komitee vahel, kes esitavad hiljem aruanded uuesti assambleele, kus need tuleb kas konsensuse või hääletamisega heaks kiita. Peaassamblee korraline istungjärk peaks kava kohaselt kestma kolm kuud, kuid viimastel aastatel on see töökoormuse suurenemise tõttu märkimisväärselt pikenenud. ÜRO menetlusreeglite kohaselt algavad korralised istungid "septembri kolmanda nädala teisipäeval, alustades loendamist esimesest nädalast, kus on vähemalt üks tööpäev"<ref name="Qyz1n" /> ja need peaksid lõppema kolm kuud hiljem,<ref name="FzQiD" /> detsembri keskpaiku, kuid viimastel aastatel on istungid jaanuaris jätkunud ja kestnud peaaegu järgmise istungjärgu alguseni.<ref name="htDMK" /> ==Allasutused== Peaassamblee allasutused on jagatud viide kategooriasse: komiteed (kokku 30, kuus peamist), komisjonid (seitse), ametid (''boards'', kuus), nõukogud ja kolleegiumid (''panels'', viis), töörühmad ja muud. ===Komiteed=== ====Peamised komiteed==== Korraliste istungjärkude vahepealsel ajal tehakse tööd kuues peamises komitees:<ref name="EK_UN" /> * I komitee – '''DISEC''' (''Disarmament and International Security''): desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek; * II komitee – '''ECOFIN''' (''Economic and Financial''): majandus- ja rahandusküsimused; * III komitee – '''SOCHUM''' (''Social, Cultural and Humanitarian''): sotsiaalsed, kultuurilised ja humanitaarküsimused; * IV komitee – '''SPECPOL''' (''Special Political and Decolonization''): poliitilised eriküsimused ja [[dekoloniseerimine]];<ref name="McvHV" /> * V komitee – ''Administrative and Budgetary'': haldus- ja eelarveküsimused; * VI komitee – ''Legal'': õigusküsimused. {{tsitaat2|Peaassambleed volitatakse läbi vaatama üldisi koostööpõhimõtteid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel, sealhulgas põhimõtteid, mis määravad kindlaks desarmeerimise ja relvastuse reguleerimise, ning tegema nende põhimõtete kohta soovitusi organisatsiooni liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule.|[[ÜRO põhikiri]], IV peatükk, artikkel 11<ref name="wr1st" />}} ==Resolutsioonid== [[pilt:UN General Assembly building.jpg|pisi|300px|Vaade peaassamblee hoonele]] Peaassamblee hääletab liikmesriikide esitatud resolutsioonide üle. Üldiselt on tegemist seisukohavõttudega, mis sümboliseerivad rahvusvahelise üldsuse arvamust mitmesuguste maailma asjade kohta. Suurem osa peaassamblee resolutsioonidest ei ole õiguslikus ega praktilises mõttes siduvad, sest peaassambleel pole enamiku küsimuste suhtes täidesaatvat voli. Peaassambleel on volitused lõplike otsuste tegemiseks vaid mõnes valdkonnas, näiteks ÜRO eelarve kohta. Peaassamblee otsused on liikmesriikidele üldiselt mittesiduvad, kuid neil otsustel on märkimisväärne poliitiline kaal ning need on õiguslikult siduvad peaassamblee tegevuse suhtes. Peaassamblee võib esitada otsusele siduva iseloomu saamiseks küsimuse ka [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogule]]. === ÜRO eelarve === Peaassamblee kinnitab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eelarve ja otsustab, kui palju rahalisi vahendeid iga liikmesriik organisatsiooni käigushoidmiseks peab eraldama.<ref name="population" /> ==Valimised== [[pilt:United National General Assembly.svg|pisi|Regioonid ÜRO liigituse järgi. {{legend|#0000ff|Aafrika regioon}} {{legend|#339900|Aasia-Vaikse ookeani regioon}} {{legend|#cc0000|Ida-Euroopa regioon}} {{legend|#cc3399|Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regioon (GRULAC)}} {{legend|#cc9900|Lääne-Euroopa ja teiste riikide regioon (WEOG)}} {{legend|#000000|Regioon määramata}}]] Peaassamblee hääletab [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] kümne mittealalise liikme valimistel. Mittealalised liikmed valitakse kaheks aastaks; igal aastal vahetatakse viis liiget välja. Kandidaate valivad välja ÜRO piirkondlikud grupid. Peaassamblee valib ka [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]] liikmed, [[ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon|Tööstusarengu Organisatsiooni]] liikmed ning mõned Hooldusnõukogu (''Trusteeship Council'') liikmed. Peaassamblee nimetab Julgeolekunõukogu soovitusel ametisse [[ÜRO peasekretär]]i ja võtab vastu [[ÜRO Sekretariaat|sekretariaadi]] administreerimist reguleeriva eeskirja. Koos Julgeolekunõukoguga valib peaassamblee ametisse [[Haag]]i [[Rahvusvaheline Kohus|Rahvusvahelise Kohtu]] kohtunikud.<ref name="4sfa3" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UN75">{{cite web|url=https://www.un.org/development/desa/dspd/2020/09/unga75/ |title=In Focus: The 75th session of the UN General Assembly |trans-title= |publisher={RO} |date=15.9.2020 |access-date=22.9.2020 |website=un.org |language=en}}</ref> <ref name="NYT">{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2020/09/21/world/americas/united-nations-general-assembly.html |title=At the U.N., a General Assembly Like No Other |trans-title= |publisher=The New York Times |date=22.9.2020 |access-date=22.9.2020 |website=nytimes.com |language=en}}</ref> <ref name="autogenerated1">[http://www.un.org/en/ga/about/background.shtml General Assembly of the United Nations]. Un.org. Retrieved on 12. juuli 2013.</ref> <ref name="population">[http://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?order=wbapi_data_value_2011+wbapi_data_value+wbapi_data_value-last&sort=asc Population, total | Data | Table]. Data.worldbank.org. Retrieved on 12. juuli 2013.</ref> <ref name="xPciV">{{cite web |title=General Assembly faces 'pivotal' year as it seeks to define development agenda for post-2015 era, new president says at opening of sixty-eighth session |url=http://www.un.org/News/Press/docs//2013/ga11415.doc.htm |publisher=United Nations Department of Public Information, News and Media Division, New York |accessdate=18. september 2013}}</ref> <ref name="ytMDY">[https://web.archive.org/web/20000304174839/http://www.un.org/aboutun/charter/chapter4.htm CHARTER OF THE UNITED NATIONS: Chapter IV]. UN.org.</ref> <ref name="LdVvB">[http://www.un.org/ga/subsidiary/ General Assembly: Subsidiary organs] at UN.org.</ref> <ref name="aV6iC">"Genève renoue avec sa tradition de ville de paix", ''[[Le Temps]]'', Thursday 16 January 2014. <small>(''prantsuse keeles'')</small></ref> <ref name="MmInt">{{cite web|url=http://www.un.org/Depts/dhl/resguide/gasess.htm#gaagen|title=Research Guide: General Assembly|publisher=United Nations}}</ref> <ref name="Qyz1n">[http://www.un.org/en/ga/about/ropga/sessions.shtml UN General Assembly – Rules of Procedure – Sessions]</ref> <ref name="FzQiD">[http://www.un.org/News/Press/docs/2009/ga10859.doc.htm General Assembly Adopts Work Programme for Sixty-Fourth Session], UN General Assembly Adopts Work Programme for Sixty-Fourth Session</ref> <ref name="htDMK">[http://www.un.org/en/ga/64/meetings/index.shtml#sep10 UN Plenary Meetings of the 64th Session of the UN General Assembly], General Assembly of the UN</ref> <ref name="McvHV">[http://www.un.org/en/ga/fourth/ Special Political and Decolonization] UN General Assembly – Fourth Committee – Special Political and Decolonization</ref> <ref name="wr1st">[https://www.riigiteataja.ee/akt/555597 ÜRO põhikiri]</ref> <ref name="4sfa3">[[Grolier]]: ''The New Book of Knowledge'' (Encyclopedia), book U/V, Article: ''United Nations'' (pg. 65), article by [[Leland Goodrich]]</ref> <ref name="EK_UN">{{cite web|url=https://un.mfa.ee/et/eesti-ja-uro/uro-pohiorganid-ja-struktuur/ |title=ÜRO põhiorganid ja struktuur |publisher=Eesti alaline esindus ÜRO juures |date= |access-date=22.03.2021}}</ref> }} ==Välislingid== *[[ÜRO Peaassamblee 80. istungjärk]] (2025) ==Välislingid== {{commonskat|United Nations General Assembly|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee}} * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 ÜRO põhikiri (eestikeelne tõlge)] * [http://www.un.org/ga United Nations General Assembly] ** [http://www.un.org/webcast/ga.html Webcast archive for the UN General Assembly] ** [http://web.archive.org/web/20080726080408/http://www.un.org/webcast Subsection of the overall UN webcast site] * [http://www.un.org/Docs/journal/asp/ws.asp?m=A/PV.1 Verbatim record of the 1st session of the UN General Assembly, Jan. 1946] * [http://www.undemocracy.com/ UN Democracy: hyper linked transcripts of the United Nations General Assembly and the Security Council] * [http://www.un.org/documents/resga.htm UN General Assembly – Documentation Center] * [http://www.cfr.org/publication/13490/ Council on Foreign Relations: The Role of the UN General Assembly] [[Kategooria:ÜRO]] [[Kategooria:ÜRO Peaassamblee]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] s5s5c9gwn5euiy7mnfhfx3vj6zurgks 0 373831 7231028 5952456 2026-09-08T19:25:43Z Kopo25 5046 Pildi lisamine 7231028 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi="Traktoristid" |originaalnimi="Трактористы" |žanr=[[melodraama]]<br>muusikaline [[komöödiafilm|komöödia]] |aasta=[[1939]] |lavastaja=[[Ivan Põrjev]] |stsenaarium=[[Jevgeni Pomeštšikov]] |peaosades=[[Marina Ladõnina]]<br>[[Nikolai Krjutškov]]<br>[[Boriss Andrejev]] |operaator=[[Aleksandr Galperin]]<br>[[Boriss Aretski]] |helilooja=[[Dmitri Pokrass]]<br>[[Daniil Pokrass]] |produtsent= |filmistuudio=[[Mosfilm]]<br>[[Kiievi Kinostuudio]] |pikkus=88 minutit |riik=[[Nõukogude Liit]] |keel=[[Vene keel|vene]] |esilinastus=[[3. juuli]] [[1939]] |imdb_id=0032050 |filmiveebi_id= }} [[Fail:Traktoristy Kult 23 05.jpg|pisi|Kaader filmist "Трактористы"]] '''"Traktoristid"''' (vene keeles "''Трактористы''") on [[1939]]. aastal valminud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mängufilm. ==Süžee== [[Kaug-Ida]]s tankistina teeninud Klim Jarko pöördub pärast teenistuse lõppu tagasi oma kodupaika [[Ukraina]]s. Talle meeldib väga samas kolhoosis töötav Marjana Bažan. Kuid Marjana on juba terves rajoonis tuntud traktorist. Tal on palju austajaid, kellest Marjana loodab vabaneda teeseldes armastust loodri Nazari vastu. Klim sattub raskesse olukorda, kuid ta suudab oma otsekohesuse ja töökusega ära teenida kogu kolhoosi ja Marjana sümpaatia. ==Osatäitjad== *[[Marina Ladõnina]] – Marjana Bažan, traktorist, brigadir *[[Nikolai Krjutškov]] – Klim Jarko, traktorist *[[Boriss Andrejev]] – Nazar Duma *[[Stepan Kajukov]] – Kirill Petrovitš, kolhoosi esimees *[[Pjotr Aleinikov]] – Savka, naljahammas ja huligaan *[[Vladimir Koltšin]] – Haritoša, postiljon *[[Olga Borovikova]] – Franja, traktorist *R. I. Dneprova-Tšaika – Tatjana Markovna, kolhoosnik *[[Aleksei Dolinin]] – Tarass Grigorjevitš, tuletõrjuja, Marjana austaja *[[Pjotr Savin]] – tankist, Klim Jarko sõber *[[Artavazd Keftšijan]] – tankist, Klim Jarko sõber [[Kategooria:Nõukogude Liidu filmid]] [[Kategooria:1939. aasta filmid]] 19ylscagpw1u84p4t4sg5j165h41ujh 0 375290 7231283 7068750 2026-09-09T11:37:20Z ~2026-48821-74 237211 New coat of arms 7231283 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pryvałki | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Прывалкі * / Pryvałki | nimi1_latin = *transkriptsioon: Prõvalki | nimi2_keel = vene | nimi2 = Привалки | nimi2_latin = Privalki | vapp = Privalki.png | pindala = | elanikke = 206 (2009)<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/hrodzienskaja.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-24 |arhiivimisaeg=2015-06-02 |arhiivimisurl=https://archive.today/20150602051655/http://pop-stat.mashke.org/belarus-census/hrodzienskaja.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> | laius = 53/56/45 | pikkus = 23/55/19 | asendikaart = Valgevene }} '''Pryvałki''', vanasti ka '''Pryvałka''' ([[valgevene keel]]es ''Прывалкі'', [[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Prõvalki''', [[poola keel]]es ''Przewałka'', [[leedu keel]]es ''Pervalkas'') on [[küla]] (endine [[linn]]) [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Hrodna rajoon]]is [[Hoža külanõukogu]]s. Küla asub [[Nemunas]]e kaldal. Asulas on [[põhikool]]. Vaatamisväärsuseks on puidust katoliku kirik (1918-1919). <gallery> Pilt:Касьцел Святога Апостала Юды Тадэя (1919 г) (2).jpg|Pryvałki kirik </gallery> == Ajalugu == Pryvałkit mainitakse esimest korda aastal [[1569]], mil seal asus [[Trakai vojevoodkond]]a ja [[Hrodna maakond]]a kuulunud [[alev]]. Aastal [[1546]] sai see õiguse pidada [[laat]]a. Aastast [[1650]] sai alev õiguse pidada [[laat]]a ja omada [[turg]]u. Aastast [[1762]] kuulus alev [[Ogiński]]tele. Aastal [[1792]] sai Pryvałkist [[linn]], mis hakkas aastast [[1793]] kuuluma [[Hrodna vojevoodkond]]a. [[Kolmas Poola jagamine|Poola jagamisel]] läks Pryvałki aastal [[1795]] [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisu. Linn muudeti ametlikult külaks. kuuludes nüüd [[Hrodna kubermang]]u. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Pryvałki Poola koosseisu, [[1939]]. aastast kuulus asula Nõukogude Liitu. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Pryvałka}} * [https://globustut.by/privalka/ Pryvałki] [[Kategooria:Valgevene asulad]] [[Kategooria:Hrodna rajoon]] fub82qdc0a3yrf8m3ot4uk5vo3s960m 0 377936 7231013 7213228 2026-09-08T18:55:34Z Kasparkelk 204517 2009 7231013 wikitext text/x-wiki {{suunamine|VR46|võidusõidumeeskonna|VR46 Racing Team}}{{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref name="motogp-val">{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707154107/http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |url-olek=ei tööta }}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref name="motogp-val" /> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l|vasakul]] Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> === 500cc maailmameistrivõistlused === ==== 2000 ==== Rossi sai 2000. aastaks võimaluse võistelda 500cc maailmameistrivõistlustel Honda masinaga ning ta võttis selle vastu. Eelneval aastal karjääri lõpetanud [[Mick Doohan]] töötas koos Rossiga, olles tema [[Mentorlus|mentor]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-02-01 |pealkiri=Rossi jumps bikes to Yamaha |url=https://www.theage.com.au/sport/motorsport/rossi-jumps-bikes-to-yamaha-20040201-gdx7zi.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=The Age |keel=en}}</ref> Rossi alustas oma 500-ste karjääri katkestustega oma esimesel kahel etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-29 |pealkiri=MotoGP: Rossi's 2000 debut: I thought 'why are they so slow?'… and crashed! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/892489/1/rossi-i-thought-why-are-they-so-slow-and-crashed |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Victorious in Rain-Interrupted Malaysian 500 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/04/02april00gp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast pidevalt punktikohtadele jõudmist, sealhulgas kolmanda koha tulemused Hispaanias, Prantsusmaal ja Kataloonias, võitis ta oma esimese sõidu [[Briti mootorrataste Grand Prix|briti Grand Prix]]'l [[Donington Park|Donington Pargis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-07-09 |pealkiri=Rossi wins despite McWilliams grit. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68847/1/rossi-wins-despite-mcwilliams-grit |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Waldmann (250) Win Donnington GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/09july00fimgpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Rossi jõudis veel poodiumile Saksamaal, Tšehhis ja Portugalis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barros (500) and Jacque (250) Take Victory at German GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/23july00finalgermangp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Nakano (250) Victorious at Brno GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/08/20aug00finalbrnogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=McCoy (500) and Katoh (250) Victorious at Estoril GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/09/03sept00finalestorilgp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta võitis Rio etapi, aga [[Kenny Roberts juunior]] tuli maailmameistriks pärast kuuendal kohal lõpetamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-10-07 |pealkiri=Rossi wins but Kenny conquers. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68999/1/rossi-wins-but-kenny-conquers |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Clinches 500 Title; Rossi (500) and Katoh (250) Take Race Victory at Rio « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/07oct00finalriogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast oma teist 500cc võitu tuli ta teiseks Motegis ja kolmandaks Austraalias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts (500) and Katoh (250) Win at Motegi GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/15oct00finalmotegigp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Jacque (250) Win Final GP; Jacque 250 Champion « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/29oct00australiangpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 209 punktiga teisena. ==== 2001 ==== 2001. aastal võitis Rossi 11 korda ning oli poodiumist väljas ainult kolmel korral. Ta võitis kolm järjestikulist sõitu Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Hispaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take Suzuka GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/08april01finalsuzukagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/22april01finalsouthafricagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Itaalias ta katkestas, kuid taas võitis Kataloonias. Pärast seda oli ta võitnud Britannias, Tšehhis, Portugalis, Motegis, Austraalias, Malaisias ja Rios ning ta tuli 500cc maailmameistriks 325 punktiga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-10-14 |pealkiri=Valentino Rossi: 500cc World Champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/70088/1/valentino-rossi-500cc-world-champion |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> oma rivaalist [[Max Biaggi|Max Biaggist]] 106 punkti võrra ees. === MotoGP === ==== Honda (2002–2003) ==== ===== 2002 ===== [[Fail:Motogp rossi 300.jpg|pisi|Rossi 2002. aastal]] Pärast 500cc MM-i üleminek MotoGP-le tulid ka tehniliste eeskirjade muudatused ning neile harjumine oli mitmete sõitjate jaoks keeruline. Rossil läks hooajaalgus hästi ning võitis vihmastes oludes esimese etapi Jaapanis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-04-07 |pealkiri=Rossi and RCV triumphant at Suzuka. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/70463/1/rossi-and-rcv-triumphant-at-suzuka |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis kõik etapid Hispaaniast Saksamaani. Tema ainus katkestus hooaja jooksul oli Tšehhis. Pärast seda võitis ta kaks etappi üksteise järel Portugalis ja Rios (kus ta kindlustas maailmameistritiitli), kaks teise koha tulemust Pacificus ja Malaisias, veel üks võit Austraalias ja teise koha tulemus viimasel etapil [[Circuito Ricardo Tormo|Valencias]]. Hooaja lõpuks oli tal 355 punkti ning oli maailmameister. ===== 2003 ===== [[Fail:Valentino Rossi 2003 Valencia.jpeg|vasakul|pisi|240x240px|Rossi 2003. aastal Valencias]] Pärast tugevat 2002 aastat jätkas Rossi oma domineerimisega, hoolimata konkurentsist esilekerkiva hispaanlase [[Sete Gibernau]] poolt. Rossi saavutas hooaja avaetapil Jaapanis kvalfikatsioonivõidu ning ka etapivõidu, kuid seda varjutas Jaapanlase [[Daijirō Katō]] hukkumine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-06 |pealkiri=Rossi wins at Suzuka, Ducati on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/71939/1/rossi-wins-at-suzuka-ducati-on-podium |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-28 |pealkiri=Kato inquiry: Racing accident, barriers to blame. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/73588/1/kato-inquiry-racing-accident-barriers-to-blame |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas Lõuna-Aafrika etapil teisena ning võitis Hispaanias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-11 |pealkiri=Rossi wins slide spectacular! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72162/1/rossi-wins-slide-spectacular |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-12 |pealkiri=Rossi: Jerez is always a dream. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72176/1/rossi-jerez-is-always-a-dream |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis jälle koduetapil Itaalias ning lõpetas taas teisena Kataloonias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-08 |pealkiri=Rossi triumphs in all-Italian showdown. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72395/1/rossi-triumphs-in-all-italian-showdown |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-15 |pealkiri=Capirossi crowned king of Catalunya. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72475/1/capirossi-crowned-king-of-catalunya |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Hollandis ja Britannias kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-13 |pealkiri=Biaggi takes win after Rossi penalised. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72713/1/biaggi-takes-win-after-rossi-penalised |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaal lõpetas ta teisena, olles Gibernaust finišijoonel 0.060 sekundit maas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-27 |pealkiri=Gibernau defeats Rossi in photo finish. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72823/1/gibernau-defeats-rossi-in-photo-finish |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast Saksamaa etappi võitis Rossi veel kolm sõitu Tšehhis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-08-17 |pealkiri=Rossi wins titanic Brno battle. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72936/1/rossi-wins-titanic-brno-battle |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Portugalis ja Rio de Janeiros.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-20 |pealkiri=Rossi wins again in Brazil, Stoner second in 125cc |keel=en-AU |väljaanne=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2003-09-21/rossi-wins-again-in-brazil-stoner-second-in-125cc/1482042 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> Ta lõpetas oma hooaja kolme järjestikulise kvalifikatsiooni- ja etapivõiduga Malaisia, Austraalia ja Valencia etappidel. Tema Austraalia võit on laialdaselt peetud tema üheks karjääri parimaks hetkeks: Pärast kümnesekundilise karistuse saamist suutis ta ülejäänud sõitjate eest ära sõita, edestades neid finišis enam kui 15-sekundise vahega ja võites sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-10-19 |pealkiri=Rossi wins Island thriller - despite penalty! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73394/1/rossi-wins-island-thriller-despite-penalty |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi võitis oma MM-tiitli Malaisias. See oli tema kolmas tippklassi maailmameistritiitel ja üleüldine viies. ==== Yamaha (2004–2010) ==== ===== 2004 ===== [[Fail:Yamaha YZR-M1 2004.jpg|pisi|260x260px|Rossi 2004. aasta Yamaha YZF-M1]] Rossi siirdus Hondast 2004. aastaks Yamahasse, sõlmides [[Yamaha MotoGP|nende tehasevõistkonnaga]] kaheaastase lepingu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rossi joins Yamaha in 2004 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/rossi-joins-yamaha-in-2004/142045/ |vaadatud=2026-07-17 |arhiivimisaeg=2021-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210308191914/https://www.motorsport.com/motogp/news/rossi-joins-yamaha-in-2004/142045/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-15 |pealkiri=Rossi joins Yamaha - Have your say... the response {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/73561/1/rossi-joins-yamaha-have-your-say-the-response |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Esimesel etapil Lõuna-Aafrika Vabariigis võitis ta kvalifikatsiooni ning ka sõidu pärast heitlust [[Max Biaggi|Max Biaggiga]]. Sellega tuli ta esimeseks sõitjaks, kes on võitnud järjestikusi etappe erinevate tootjatega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-04-18 |pealkiri=Rossi, Yamaha and MotoGP win in Africa. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73908/1/rossi-yamaha-and-motogp-win-in-africa |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> 23-etapine poodiumiseeria lõppes neljanda koha tulemustega Hispaanias ja Prantsusmaal. Pärast seda võitis ta kolm etappi järjest Itaalias, Kataloonias ja Hollandis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-06 |pealkiri=Rossi wins dramatic Italian Grand Prix. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74131/1/rossi-wins-dramatic-italian-grand-prix |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-06-13 |pealkiri=Rossi haunts Gibernau at home. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74187/1/rossi-haunts-gibernau-at-home |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi katkestas Rio de Janeiros<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-04 |pealkiri=Tamada wins wild Rio GP! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74310/1/tamada-wins-wild-rio-gp |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning lõpetas Saksamaal neljandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-18 |pealkiri=Biaggi beats Barros for German GP victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74381/1/biaggi-beats-barros-for-german-gp-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Britannias võitis ta mõlemad kvalifikatsiooni ja sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-07-25 |pealkiri=Rossi wins British GP, Edwards on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74452/1/rossi-wins-british-gp-edwards-on-podium |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Tšehhis teisena, võitis taas Portugalis ning oli Jaapanis teine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-08-22 |pealkiri=Gibernau Czechs rivals with Brno victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74526/1/gibernau-czechs-rivals-with-brno-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-09-19 |pealkiri=Tamada wins home GP, Rossi's rivals falter. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74692/1/tamada-wins-home-gp-rossis-rivals-falter |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast teist katkestust Kataris,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-02 |pealkiri=Gibernau wins dramatic Qatar GP, Rossi falls. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74764/1/gibernau-wins-dramatic-qatar-gp-rossi-falls |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-07 |pealkiri=Rossi, Gibernau play down Qatar controversy. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/74801/1/rossi-gibernau-play-down-qatar-controversy |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gazzetta dello Sport - Rossi furioso: "Una bastardata" |url=https://www.gazzetta.it/primi_piani/motori/2004/pp_1.0.531501425.shtml |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.gazzetta.it}}</ref> võitis ta Malaisia, Austraalia ja Valencia etapid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-10 |pealkiri=Rossi takes breakthrough Sepang victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74838/1/rossi-takes-breakthrough-sepang-victory |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Race results - Phillip Island. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/74917/1/race-results-phillip-island |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-31 |pealkiri=Rossi wins frantic Valencia finale. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75025/1/rossi-wins-frantic-valencia-finale |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta kindlustas eelviimasel etapil MM tiitli ning hooaja lõpuks oli ta 304 punktiga, [[Sete Gibernau|Gibernau]] tuli teiseks 257 punktiga ja Biaggi kolmandaks 217 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-10-17 |pealkiri=Rossi wins 2004 world championship! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/74919/1/rossi-wins-2004-world-championship |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ===== 2005 ===== 2005. aastal sai Rossi ja Yamaha tehasevõistkond veelgi tugevamaks, kui eelneval hooajal. Ta võitis esimese etapi Hispaanias vastuolulistel viisidel, põrgates kokku [[Gresini Racing|Telefonica Movistar Honda]] sõitjaga Sete Gibernauga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-04-10 |pealkiri=Rossi wins after last turn Sete take-out! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75523/1/rossi-wins-after-last-turn-sete-take-out |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Portugalis teisena ning pärast seda võitis ta viis etappi järjest Hiinas,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-01 |pealkiri=Rossi surfs to Shanghai victory - Jacque second! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75690/1/rossi-surfs-to-shanghai-victory-jacque-second |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Prantsusmaal,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-05-15 |pealkiri=Rossi restrains Gibernau for Le Mans victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/75772/1/rossi-restrains-gibernau-for-le-mans-victory |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Itaalias,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-06-05 |pealkiri=Rossi beats Biaggi in breathtaking home duel. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/75865/1/rossi-beats-biaggi-in-breathtaking-home-duel |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Kataloonias- ja Hollandis. Esimesel Ameerika Grand Prix'l pärast 1994. aastat lõpetas Rossi kolmandana, ameeriklane [[Nicky Hayden]] võitis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-07-10 |pealkiri=Faultless Hayden wins first GP, home GP! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76104/1/faultless-hayden-wins-first-gp-home-gp |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-19 |pealkiri=Laguna Seca 2005: The day Nicky Hayden was “unbeatable” |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/laguna-seca-2005-the-day-nicky-hayden-was-unbeatable-909464/909464/ |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> Rossi taastus oma tavapärasesse vormi, võites Suurbritannia (kus ta võitis ka kvalifikatsiooni),<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-07-24 |pealkiri=Rossi wins action-packed Donington rain dance! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76202/1/rossi-wins-action-packed-donington-rain-dance |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaa<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-07-31 |pealkiri=Rossi slays Hondas for Sachsenring win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/76265/1/rossi-slays-hondas-for-sachsenring-win |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Tšehhi etapid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-28 |pealkiri=Gibernau 'powerless` as Rossi wins Brno. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/76385/1/gibernau-powerless-as-rossi-wins-brno |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi kukkus ning ka katkestas Jaapanis pärast kokkupõrget [[Marco Melandri|Marco Melandriga]] kui ta proovis Melandrist mööda minna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-09-18 |pealkiri=Capirossi wins Motegi, Rossi torpedoes Melandri. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76474/1/capirossi-wins-motegi-rossi-torpedoes-melandri |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast Jaapanit, jõudis Rossi teise koha tulemusega Malaisias taas poodiumile. Pärast seda võitis ta Katari ja Austraalia etapid üksteise järel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-10-02 |pealkiri=Rossi: What a race! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/76591/1/rossi-what-a-race |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-10-16 |pealkiri=Rossi thunders to victory down under. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76659/1/rossi-thunders-to-victory-down-under |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas viimasel kahel etapil teisena ja kolmandana Türgis ja Valencias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-10-23 |pealkiri=Magic Melandri takes first win in Turkey. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76723/1/magic-melandri-takes-first-win-in-turkey |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-11-06 |pealkiri=Melandri wins Valencia season finale. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76804/1/melandri-wins-valencia-season-finale |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas hooaja maailmameistrina 11 võiduga ja 367 punktiga, Ta kindlustas oma MM-tiitli Malaisias, kui oli neli etappi veel minna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-09-25 |pealkiri=Capirossi wins, Rossi crowned 2005 champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/76531/1/capirossi-wins-rossi-crowned-2005-champion |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-09-26 |pealkiri=Rossi`s magnificent seventh. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/76542/1/rossis-magnificent-seventh |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ===== 2006 ===== Rossi oli 2006. aastaks taas meistritiitli üks peamiseid soosikuid. Esimesel etapil Hispaanias lõpetas Rossi 14. kohal pärast kokkupõrget ning ka kukkumist [[Toni Elías|Toni Elíasega]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-03-26 |pealkiri=Capirossi beats Pedrosa for Jerez victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77230/1/capirossi-beats-pedrosa-for-jerez-victory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Elias hindas pidurdusmaad valesti ning sõitis Rossile tagant sisse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-03-27 |pealkiri=PICTURES: Rossi`s first turn fall. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/77247/1/pictures-rossis-first-turn-fall |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Teisel etapil Kataris Rossi võitis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-04-08 |pealkiri=Rossi restores order with close Qatar win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77304/1/rossi-restores-order-with-close-qatar-win |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning kolmandal etapil Türgis lõpetas neljandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-04-30 |pealkiri=Melandri beats Stoner in Turkish thriller. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/77370/1/melandri-beats-stoner-in-turkish-thriller |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast kahte järjestikust katkestust Hiinas<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-05-14 |pealkiri=Pedrosa wins Shanghai showdown, Rossi 'retyres'. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77442/1/pedrosa-wins-shanghai-showdown-rossi-retyres |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Prantsusmaal jäi ta üldarvestuses kaheksandale kohale, 43 punkti liidrist Nicky Haydenist maas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-05-21 |pealkiri=Rossi 'powerless' as Melandri wins Le Mans. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77489/1/rossi-powerless-as-melandri-wins-le-mans |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis taass Itaalias<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-06-04 |pealkiri=Rossi strikes back with home Mugello win {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77564/1/rossi-strikes-back-with-home-mugello-win |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Kataloonias<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-06-18 |pealkiri=Rossi wins, Roberts podiums after Catalan chaos. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77633/1/rossi-wins-roberts-podiums-after-catalan-chaos |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning lõpetas Hollandis kaheksandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-06-24 |pealkiri=Hayden wins after last turn Assen showdown! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77684/1/hayden-wins-after-last-turn-assen-showdown |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Suurbritannias lõpetas Rossi teisena ning Saksamaal võitis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-07-16 |pealkiri=Rossi beats Hondas for incredible Sachsenring win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/77814/1/rossi-beats-hondas-for-incredible-sachsenring-win |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ameerikas ta katkestas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-07-23 |pealkiri=Hayden claims US GP repeat, Rossi disaster. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/77860/1/hayden-claims-us-gp-repeat-rossi-disaster |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=newspaper |kuupäev=2006-07-23 |pealkiri=Updated: Nicky Hayden Wins The Red Bull U.S. Grand Prix At Mazda Raceway Laguna Seca |url=https://www.roadracingworld.com/news/updated-nicky-hayden-wins-the-red-bull-us-grand-prix-at-mazda-raceway-laguna-seca/ |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> Ta oli Tšehhist Jaapanini pidevalt poodiumikohtadel ning tema ja Haydeni vahe langes 51 punktist 12 punktini, Rossi oli jõudnud üldarvestuses teisele kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-09-24 |pealkiri=Capirossi conquers Motegi, Rossi ready to strike. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78136/1/capirossi-conquers-motegi-rossi-ready-to-strike |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hooaja eelviimasel etapil Portugalis pidi Hayden katkestama, Rossi kaotas sõidu viimases kurvis etapivõidu Toni Elíasele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-10-15 |pealkiri=Elias wins, Repsol horror hands Rossi title lead. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78218/1/elias-wins-repsol-horror-hands-rossi-title-lead |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-09-24 |pealkiri=Estoril 2006 - FLASHBACK. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/152603/1/flashback-estoril-2006 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hooaja viimasel etapil [[Ricardo Tormo ringrada|Valencias]] juhtis Rossi üldarvestust kaheksa punkti võrra ning ta pidi vähemalt teisel kohal lõpetama, et maailmameistriks tulla.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-10-28 |pealkiri=Rossi on target, Hayden `all or nothing`. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/78287/1/rossi-on-target-hayden-all-or-nothing |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Siiski õnnestus tal lõpetada alles 13. kohal. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 247 punktiga teisena ning kaotas 5 punkti võrra meistritiitli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-10-29 |pealkiri=Bayliss wins, Rossi falls, Hayden world champion! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78294/1/bayliss-wins-rossi-falls-hayden-world-champion |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast sõitu kutsus Rossi oma kukkumist katastroofiks, kuid ta õnnitles Haydenit oma meistritiitli puhul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-10-30 |pealkiri=Rossi: A disaster. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/78311/1/rossi-a-disaster |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ===== 2007 ===== [[Fail:Valentino rossi.jpg|pisi|260x260px|Rossi 2007. aasta [[Hollandi TT]]-l ühekordse mootorratta/kombe disainiga]] Kuigi Rossi ei tulnud 2006. aastal maailmameistriks oli ta ikka üks 2007. aasta meistritiitli soodikuid. Hooaja avaetapil Kataris lõpetas ta teisena<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-03-10 |pealkiri=Stoner defeats Rossi for debut victory! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78662/1/stoner-defeats-rossi-for-debut-victory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Hispaanias ta võitis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-03-25 |pealkiri=Rossi stamps authority with Spanish GP victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78730/1/rossi-stamps-authority-with-spanish-gp-victory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Türgis lõpetas ta kümnendana ning kaotas maad üldarvestuse liidrile [[Casey Stoner|Casey Stonerile]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-04-22 |pealkiri=Stoner supreme in Istanbul stunner. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/78815/1/stoner-supreme-in-istanbul-stunner |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hiinas oli Rossi teisel kohal, Stoner võitis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-05-06 |pealkiri=Stoner thwarts Rossi for Shanghai victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/78881/1/stoner-thwarts-rossi-for-shanghai-victory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Vihmastes oludes Prantsusmaal oli Rossi kolmas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-05-20 |pealkiri=Vermeulen victorious in Le Mans rain. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/78940/1/vermeulen-victorious-in-le-mans-rain |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta hooaja esimene võit oli Itaalias ning Kataloonias lõpetas ta Stoneri taga taas teisena.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-06-10 |pealkiri=Stoner stings Rossi with greatest victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79065/1/stoner-stings-rossi-with-greatest-victory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Britannias lõpetas Rossi neljandana ning Stoner võitis uuesti.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-06-24 |pealkiri=Stoner storms Donington. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79141/1/stoner-storms-donington |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hollandis jõudis Rossi tagasi tempole ning ka esikohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-06-30 |pealkiri=Rossi hunts down Stoner at Assen. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/79207/1/rossi-hunts-down-stoner-at-assen |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi katkestas Saksamaal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-07-15 |pealkiri=Pedrosa, Honda demolish drought in Germany. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/79282/1/pedrosa-honda-demolish-drought-in-germany |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning lõpetas Ameerikas neljandana, Tšehhis seitsmendana.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2007-08-19 |pealkiri=Stoner wins Czech MotoGP |keel=en-AU |väljaanne=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2007-08-19/stoner-wins-czech-motogp/644376 |vaadatud=2026-07-20}}</ref> San Marinos ta katkestas, mis tähendas seda, et Stoner juhtis meistrivõistlusi 85 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-02 |pealkiri=Stoner soars as Rossi stops at Misano. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79516/1/stoner-soars-to-misano-victory-rossi-stops |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Järgmisel etapil Portugalis võitis Rossi sel hooajal viimast korda pärast tihedat heitlust [[Dani Pedrosa|Dani Pedrosaga]]. Jaapani etapil oli Rossil pidurdamisega probleeme ning ta lõpetas 13. kohal ning Stoner kindlustas oma esimese tippklassi MM-tiitli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-09-23 |pealkiri=Stoner wins 2007 MotoGP World Championship! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79637/1/stoner-wins-2007-motogp-world-championship |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas Austraalias kolmandana<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-10-14 |pealkiri=Stoner flattens Phillip Island, Ducati crowned. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79730/1/stoner-flattens-phillip-island |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Malaisias viiendana. Hooaja viimasel etapil pidi tehniliste probleemide tõttu Rossi katkestama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-04 |pealkiri=Pedrosa takes home Valencia glory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/79878/1/pedrosa-takes-home-valencia-glory |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hooaja lõpuks oli ta 241 punktiga üldarvestuses kolmas. ===== 2008 ===== Pärast kahte raskemat hooaega hakkasid kriitikud kahtlustama, et kas Rossi isegi saab jälle maailmameistriks tulla.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Can Rossi Win Another Title . . . Or Is He Done?: MD Reader Responses – Part 1 « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2007/10/29october07_rossi_rr1/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Can Rossi Win Another Title . . . Or Is He Done?: MD Reader Responses – Part 2 « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2007/11/14november07_rossi_rr2/ |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Enne 2008. hooaega vahetas Rossi rehvitootjaid [[Michelin|Michelinilt]] [[Bridgestone|Bridgestonile]], mis tema sõnul oli motivatsiooni tõstmiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-04 |pealkiri=Official: Rossi to Bridgestone. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/79879/1/official-rossi-to-bridgestone |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi hooaeg algas viienda kohaga Kataris ning Hispaanias ja Portugalis oli ta teine ja kolmas.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aspin |eesnimi=Guy |kuupäev=2008-04-13 |pealkiri=Rookie Lorenzo rides to first win |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2008/apr/14/motorsports.sport |vaadatud=2026-07-22 |issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Irish |eesnimi=Oliver |kuupäev=2008-04-14 |pealkiri=Thrilling Lorenzo maintains his upward trajectory |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2008/apr/14/motorsports.motogp |vaadatud=2026-07-22 |issn=0261-3077}}</ref> Pärast seda võitis ta kolm etappi järjest Hiinas, Prantsusmaal<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-18 |pealkiri=Rossi ties Nieto in dramatic French GP. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/80587/1/rossi-ties-nieto-in-dramatic-french-gp |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Itaalias. Hollandi TT-l lõpetas Rossi 11. kohal pärast sõidus toimunud kokkupõrget.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-06-28 |pealkiri=Stoner wins Dutch TT, Rossi falls. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/80898/1/stoner-wins-dutch-tt-rossi-falls |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaal lõpetas ta teisena ning tolle ajane meistrivõistluste liider [[Dani Pedrosa]] katkestas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-07-13 |pealkiri=Stoner wins German GP water fight. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/80975/1/stoner-wins-german-gp-water-fight |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast seda võitis Rossi kõik etapid Ameerikast Jaapanini (5 etappi: Ameerika,<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Rossi stops Stoner for first Laguna Seca victory |url=http://www.motogp.com/en/news/2008/Rossi+stops+Stoner+for+first+Laguna+Seca+victory |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120203214643/http://www.motogp.com/en/news/2008/Rossi+stops+Stoner+for+first+Laguna+Seca+victory |arhiivimisaeg=2012-02-03 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Tsehhi,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-08-17 |pealkiri=Brno - Race results. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/81125/1/brno-race-results |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> San Marino,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-08-31 |pealkiri=Rossi equals Ago with Misano win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/81217/1/rossi-equals-ago-with-misano-win |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Indianapolis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-09-14 |pealkiri=Rossi takes red flagged Indy win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/81298/1/rossi-takes-red-flagged-indy-win |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Jaapan<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2008-09-28 |pealkiri=Rossi wins Motegi, 2008 MotoGP title. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/81376/1/rossi-wins-motegi-2008-motogp-title |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref>). Jaapanis ta kindlustas ka oma viienda MotoGP meistritiitli, kuuenda tippklassi meistritiitli ja kaheksanda üleüldise maailmameistritiitli.<ref name=":0" /> Poodiumil kandis ta särki, mille peal oli kirjas "''Scusate il ritardo''" ("Andke andeks hilinemise eest"), sellega rõhutades meistritiitlite puudumist viimaste aastate jooksul. Ta saavutas veel poodiumeid Austraalias,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-10-05 |pealkiri=Stoner wins home Australian GP. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/81436/1/stoner-wins-home-australian-gp |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Malaisias<ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-10-19 |pealkiri=Rossi stalks Pedrosa for Sepang victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/81516/1/rossi-stalks-pedrosa-for-sepang-victory |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Valencias. Ta lõpetas üldarvestuses esimesena 373 punktiga. ===== 2009 ===== Pärast ootamatut 2008. aasta tiitlit arvasid palju, et Rossi on ka 2009. aastal üks peamiseid tiitlipretendente. Ta alustas hooaega kahe teise koha tulemusega Kataris<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-04-13 |pealkiri=Stoner wins Qatar Grand Prix. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/145300/1/stoner-contains-rossi-for-qatar-victory |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ja Jaapanis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-04-26 |pealkiri=Lorenzo wins Japanese Grand Prix. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/145931/1/lorenzo-beats-rossi-for-motegi-victory |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Tema esimene võit sel hooajal tuli kolmandal etapil Hispaanias, mistõttu sai ta ka üldarvestuse liidriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-05-03 |pealkiri=Rossi wins at Jerez. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/146265/1/valentino-rossi-fights-back-with-jerez-victory |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast 16. koha tulemust kukkumise tõttu [[Prantsuse mootorrataste Grand Prix|Prantsuse Grand Prix'l]] sai liidriks [[Jorge Lorenzo]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-05-17 |pealkiri=Lorenzo wins at Le Mans. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/146932/1/lorenzo-wins-french-gp-melandri-second |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast kolmandat kohta Itaalias<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2009-05-31 |pealkiri=Stoner triumphs in Mugello epic |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/motorsport/motorbikes/8075977.stm |vaadatud=2026-09-08}}</ref> võitis Rossi mõlemad Kataloonia ja Hollandi etapid; Hollandi võit oli ta 100. võit karjääri jooksul. Temast sai teine sõitja, kes on saavutanud 100 etapivõitu pärast [[Giacomo Agostini|Giacomo Agostinit]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2009-06-27 |pealkiri=Rossi earns 100th career victory |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/motorsport/motorbikes/8122354.stm |vaadatud=2026-09-08}}</ref> [[Ameerika mootorrataste Grand Prix|Ameerika Grand Prix'l]] lõpetas Rossi teisena<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-05 |pealkiri=Pedrosa wins at Laguna Seca. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/149378/1/pedrosa-ends-honda-drought-with-us-gp-victory |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Saksamaal võitis ta Lorenzo vastu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-19 |pealkiri=Rossi wins at Sachsenring. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/150012/1/rossi-defeats-lorenzo-in-germany |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Suurbritannias lõpetas Rossi viiendana,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-26 |pealkiri=Dovizioso wins at Donington. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/150379/1/dovizioso-takes-debut-victory-at-donington |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Tšehhis ta võitis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-08-16 |pealkiri=Race results - Brno MotoGP. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/151083/1/brno-motogp-race-results |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Tema hooaja ainus katkestus oli Indianapolises, kus Lorenzo vähendas Rossi tiitliheitluse edumaad 25 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-08-31 |pealkiri=Lorenzo celebrates Indy victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/151672/1/lorenzo-its-like-schwantz-rainey-and-lawson |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi vastas sellele koduetapi võiduga [[Misano World Circuit Marco Simoncelli|Misanos]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-09-06 |pealkiri=Rossi celebrates home win. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/151991/1/rossi-the-flying-donkey-of-misano |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Lorenzo võitles vastu ning ta võitis Portugalis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-10-04 |pealkiri=Lorenzo takes Estoril victory. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/153161/1/lorenzo-storms-to-estoril-victory-rossi-struggles |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> kuid ta katkestas Austraalias, samas kui Rossi tuli teiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-10-19 |pealkiri=MotoGP Australia - Casey Stoner wins, Jorge Lorenzo crashes, Valentino Rossi pads Championship lead {{!}} Car News {{!}} Auto123 |url=https://www.auto123.com/en/news/motogp-australia-casey-stoner-wins-jorge-lorenzo-crashes-valentino-rossi-pads-championship-lead/22960/ |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=auto123.com |keel=en}}</ref> Hooaja eelviimasel etapil Malaisias lõpetas Rossi kolmandana ja Lorenzo neljandana; Punktivahe tõusis 45 punktini Rossi eduga ning ta kindlustas oma kuuenda MotoGP, seitsmenda tippklassi ja üleüldise üheksanda maailmameistritiitli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-10-25 |pealkiri=Rossi celebrates latest world championship. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/153977/1/valentino-rossi-talks-nine-world-titles |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Hooaja viimasel etapil Valencias lõpetas ta teisena.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-11-08 |pealkiri=Pedrosa wins at Valencia {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/154482/1/pedrosa-wins-valencia-motogp-finale |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref>{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2026}} == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !1996 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Scuderia AGV Aprilia |15 |1 |2 |1 |2 |111 |9. |- !1997 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Nastro Azzurro Aprilia |15 |11 |13 |4 |7 |321 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !1998 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |14 |5 |9 |0 |3 |201 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !1999 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |16 |9 |12 |5 |8 |309 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2000 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |2 |10 |0 |5 |209 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2001 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |11 |13 |4 |10 |325 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2002 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |11 |15 |7 |9 |355 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2003 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |9 |16 |9 |12 |357 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2004 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Fortuna Yamaha]] |16 |9 |11 |5 |3 |304 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2005 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Yamaha Team]] Yamaha Factory Racing |17 |11 |16 |5 |6 |367 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2006 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Camel Yamaha Team]] |17 |5 |10 |5 |4 |247 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2007 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |4 |8 |4 |3 |241 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2008 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |9 |16 |2 |5 |373 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2009 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |17 |6 |13 |7 |6 |306 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2010 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |14 |2 |10 |1 |2 |233 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2011 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP11 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |17 |0 |1 |0 |1 |139 |7. |- !2012 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP12 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |18 |0 |2 |0 |1 |163 |6. |- !2013 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Yamaha Factory Racing]] |18 |1 |6 |0 |1 |237 |4. |- !2014 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |13 |1 |1 |295 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2015 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |4 |15 |1 |4 |325 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2016 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |10 |3 |2 |249 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2017 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |17 |1 |6 |0 |0 |208 |5. |- !2018 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |0 |5 |1 |0 |198 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2019 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |19 |0 |2 |0 |1 |174 |7. |- !2020 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |12 |0 |1 |0 |0 |66 |15. |- !2021 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]] |18 |0 |0 |0 |0 |44 |18. |- ! colspan="4" |Kokku |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' | |} ==== Klassi kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right;" !Klass !Hooajad !Esimene etapp !Esimene poodium !Esimene võit !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte |- !125cc |1996–1997 | align="left" |1996 Malaisia | align="left" |1996 Austria | align="left" |1996 Tšehhi |30 |12 |15 |5 |9 |432 |- !250cc |1998–1999 | align="left" |1998 Jaapan | align="left" |1998 Hispaania | align="left" |1998 Holland |30 |14 |21 |5 |11 |510 |- !500cc |2000–2001 | align="left" |2000 Lõuna-Aafrika | align="left" |2000 Hispaania | align="left" |2000 Suurbritannia |32 |13 |23 |4 |15 |534 |- !MotoGP |2002–2021 | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan |340 |76 |176 |51 |61 |4881 |- !Kokku ! colspan="4" |1996–2021 |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' |} ==== Etapi kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !Koht !Pnt |- !1996 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]'' {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | | | | !9. !111 |- !1997 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !1998 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#efcfff;" |[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | | | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''201''' |- !1999 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |'''[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[1999 Dutch TT|NED]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|3}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''309''' |- !2000 !500cc ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2000 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''209''' |- !2001 !500cc ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2001 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''325''' |- !2002 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2002 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''355''' |- !2003 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2003 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''357''' |- !2004 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2004 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2004 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''304''' |- !2005 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2005 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2005 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''367''' |- !2006 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|14}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2006 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2006 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Dutch TT|NED]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2006 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2006 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2006 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2006 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|13}} | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''247''' |- !2007 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2007 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]]''' {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 San Marino motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|13}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2007 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''241''' |- !2008 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''373''' |- !2009 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|16}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''306''' |- !2010 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|DNS}} |[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2010 Dutch TT|NED]] |[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#dfffdf;" |[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''233''' |- !2011 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|C}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | !7. !139 |- !2012 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Dutch TT|NED]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !6. !163 |- !2013 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | !4. !237 |- !2014 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|2}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''295''' |- !2015 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''325''' |- !2016 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''249''' |- !2017 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} |[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} | !5. !208 |- !2018 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|6}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|13}} ! style="background:#ffdf9f;" |3rd ! style="background:#ffdf9f;" |198 |- !2019 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} !7. !174 |- !2020 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|12}} | | | | | !15. !66 |- !2021 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|18}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|19}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !18. !44 |} === FIM-i Kestvussõidu maailmameistrivõistlused === ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {| class="wikitable" style="font-size:90%" !Aasta !Võistkond !Sõitjad !Mootorratas !Koht |- align="center" !2000 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Castrol Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#EFCFFF;" |Kat |- align="center" !2001 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] {{flagicon|JPN}} [[:en:Manabu_Kamada|Manabu Kamada]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] a9to8ylm5ldwk80dj3pidpys6vdene8 0 378130 7230929 7230372 2026-09-08T17:00:28Z Velirand 67997 7230929 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[7. september|7. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1619]] – [[Melchior Grodziecki]], poola roomakatoliiklik vaimulik, jesuiit, märter ja pühak * [[1833]] – [[Hannah More]], inglise kirjanik ja filantroop * [[1881]] – [[Sidney Lanier]], ameerika kirjanik ja muusik * [[1893]] – [[Adalbert Willigerode]], baltisaksa kirjanik, muusikategelane ja pastor * [[1910]] – [[William Holman Hunt]], inglise maalikunstnik * [[1923]] – [[Nikolai von Glehn]], mõisnik, Nõmme rajaja * [[1949]] – [[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog * [[1956]] – [[Otto Schmidt]], nõukogude matemaatik, astronoom, geofüüsik, polaaruurija, riigitegelane ja akadeemik * 1956 – [[Harald Freimuth]], eesti poksija * [[1958]] – [[Oskar Abori]], eesti kommunist * [[1960]] – [[Wilhelm Pieck]], Saksamaa poliitik, Saksa DV partei- ja riigitegelane * [[1962]] – [[Karen Blixen]], taani kirjanik * [[1964]] – [[Heinrich Israel]], eesti maletaja * [[1969]] – [[Elmo Raadik]], eesti kunstiteadlane * 1969 – [[Anatoli Pravdin]], Eesti keeleteadlane * [[1978]] – [[Keith Moon]], briti muusik ([[The Who]]) * [[1984]] – [[Aleksandr Žarov]], vene luuletaja * [[1986]] – [[Omar Ali Saifuddien III]], Brunei sultan * 1986 – [[Leo Jürgenson]], eesti ehitusteadlane * [[1988]] – [[Werner Felfe]], Saksa DV riigitegelane * [[1990]] – [[Ahti Karjalainen]], soome poliitik * [[1994]] – [[Terence Young]], briti filmirežissöör * [[1995]] – [[Oleg Golubitski]], vene näitleja * [[1997]] – [[Mobutu Sese Seko]], Zaïre'i riigipea * [[2001]] – [[Spede Pasanen]], soome meelelahutaja * [[2002]] – [[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane * 2002 – [[Erma Franklin]], ameerika laulja * [[2003]] – [[Warren Zevon]], USA muusik * 2003 – [[Villem Kinnas]], Bradfordi Eesti Kodu asutaja * 2003 – [[Tiit Purre]], eesti tehnikateadlane * [[2005]] – [[Sergio Endrigo]], itaalia laulja * [[2006]] – [[Endel Eero]], eesti majandusteadlane ja poliitik * 2006 – [[Efraim Allsalu]], eesti maalikunstnik * 2006 – [[Richard Blinder]], USA arhitekt * 2006 – [[Peter Hyndman]], Kanada poliitik * [[2007]] – [[John Compton]], Saint Lucia poliitik, peaminister * 2007 – [[Joseph Rudolph Grimes]], Libeeria poliitik, välisminister * 2007 – [[Gabriel Baccus Matthews]], Libeeria poliitik, välisminister 1980–1981 ja 1990–1993 * 2007 – [[Mark Vail]], juudi-vene päritolu Usbekistani teatrilavastaja * [[2008]] – [[George Kahn-Ackermann]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik * 2008 – [[Peter Glossop]], Briti ooperilaulja * 2008 – [[Ilarion Ciobanu]], rumeenia näitleja * 2008 – [[Larry Shaben]], Kanada poliitik * 2008 – [[Wendelin Schmidt-Dengler]], austria keele- ja kirjandusteadlane * [[2009]] – [[Chrístos Vartzákis]], kreeka kergejõustiklane * 2009 – [[Medea Tšahhava]], gruusia näitleja * 2009 – [[Fred Mills]], Kanada muusik * 2009 – [[Raanan Naim]], Iisraeli poliitik * [[2011]] – [[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija * 2011 – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * [[2012]] – [[Ilmar Heinsoo]], eestluse hoidja Kanadas * 2012 – [[Leszek Drogosz]], poola poksija ja filminäitleja * [[2013]] – [[Jüri Tikk]], eesti riigiametnik * 2013 – [[Ilmo Liive]], eesti arhitekt * [[2014]] – [[Ottniell Jürissaar]], eesti helilooja, luuletaja ja soomepoiss * [[2015]] – [[Ülle Udam]], eesti munitsipaalpoliitik * [[2016]] – [[Norbert Schemansky]], USA tõstja * [[2018]] – [[Mac Miller]], Ameerika Ühendriikide räppar ja muusikaprodutsent * [[2022]] – [[Marsha Hunt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist * 2022 – [[Eino-Jüri Laarmann]], Eesti teede- ja sillaehitusinsener, ettevõtja ja poliitik * [[2026]] – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator * 2026 – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 07.]] 2wmy2xiylnk2xheds9cq68vgqdrslmg 0 380733 7230935 6950185 2026-09-08T17:12:47Z NOSSER 8097 /* Hoonestus */ 7230935 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Tallinna tänavast, teiste tänavate kohta vaata lehekülge [[Tööstuse tänav (täpsustus)]]}} {{teekaart|suum=12}} '''Tööstuse tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kalamaja]] ja [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa]] asumis. [[File:Tööstuse tänava ja Vana-Kalamaja tänava ristmik (rekonstrueerimine).jpg|thumb|Tööstuse tänava algus 23.08.2023]] Tänav algab [[Vana-Kalamaja tänav]]alt, kulgeb algul loode, seejärel lääne poole ning läheb [[Sitsi tänav]]aga ristumisel üle [[Paljassaare tee]]ks. Tänav on 2,36 kilomeetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840583<ref>{{Netiviide|autor=Maanteeamet|url=https://teeregister.riik.ee/mnt/index/net.do?netSelection=KOH|pealkiri=Riiklik Teeregister|väljaanne=|aeg=27.12.2017|vaadatud=20.10.2018|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201032320/https://teeregister.riik.ee/mnt/index/net.do?netSelection=KOH|url-olek=ei tööta}}</ref>. [[Pilt:Tallinn, elamu Tööstuse 3, 1922 (1).jpg|pisi|Tööstuse 3]] ==Hoonestus== *Tööstuse tänav 2a, kahekorruseline 20. sajandi alguses ehitatud korterelamu<ref>[https://web.archive.org/web/20230209144550/https://pealinn.ee/2023/02/06/vanade-hoonete-vuntsimiseks-saab-nuud-100-000-eurot-rohkem-toetust/ Vanade hoonete vuntsimiseks saab nüüd 100 000 eurot rohkem toetust], pealinn.ee, 6. veebruar 2023</ref> *Tööstuse tänav 3 (endine Girgensoni tänav), korterelamu, mille on projekteerinud arhitekt [[Ernst Gustav Kühnert]] 1922. aastal<ref name="KRR_8241">{{kultuurimälestis|8241|Elamu Tööstuse t. 3, 1922. a}} (vaadatud 24.09.2020)</ref> *Tööstuse tänav 3, [[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja]] aegne varjend<ref name="KRR_8243">{{kultuurimälestis|8243|II maailmasõja aegne varjend Tööstuse t. 3, 1941- 1944}} (vaadatud 24.09.2020)</ref>. *Tööstuse tänav 3A, kahekorruseline keldri- ja katusekorrusega puidust korterelamu<ref name="KRR_8242">{{kultuurimälestis|8242|Elamu Tööstuse t. 3A, 1922. a.}} (vaadatud 24.09.2020)</ref>. *Tööstuse tänav 28, 1946. aastal ehitatud, mille on projekteerinud arhitekt A. Käspert. *Tööstuse tänav 35, 1940. aastal ehitatud kahekorruseline korterelamu, mille keldrikorrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Volta (kauplus)|kauplus Volta]] filiaalkauplus nr 2<ref name="erastatava">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja</ref> *Girgensoni 6 asus Poeglaste I Algkool. Girgensoni tänaval asus ka, 1900. aastal asutatud Linna Tütarlaste VI Algkool, hilisem [[Tallinna 16. Algkool]]. *Tööstuse tänav 43, neljakorruseline korterelamu äripindadega esimesel korrusel. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna Tööstuskaubastu]] kauplus nr.22<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28784 Erastatavate majandusobjektide nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 12. juulist 1991.a. nr.221-k</ref>. *Tööstuse tänav 47, 48, kus asus kuni 1940. aastani [[Raudteede talitus]] *[[Kalamaja kalmistupark]] (endine [[Kalamaja kalmistu]]), Tööstuse tänav/[[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla tänav]] 63 *Tööstuse tänav 47, endine [[Volta tehas]] ja asus ka 1940. aastal riigistamise järel moodustatud villatööstusettevõte riidevabrik "Keila". :Kalamaja asumi [[Volta kvartal]]is on detailplaneeringuga kavandatud uued tänavad: [[Uus-Volta tänav]], [[Mootori tänav]] ja [[Krulli tänav]]<ref>[https://www.tallinn.ee/rus/Teade-Tallinna-Linnavalitsuse-nimekomisjoni-eelteade-6 Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoni eelteade, 12.03.2021]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>,<ref>[https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Uus-Volta-tn,-Mootori-tn-ja-Krulli-tn-eelnou.pdf Uus-Volta tänava, Mootori tänava ja Krulli tänava eelnõu]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 16.03.2021</ref>. [[Põhja-Tallinna Valitsus]] kooskõlastas Uus-Volta tänava ja Mootori tänava nimed 29. jaanuaril 2020 ning Krulli tänava nime 10. mail 2019. Volta kvartali detailplaneeringuga sätestatakse ehitusõigus kokku kuni 42 hoone säilitamiseks, ehitamiseks või ümberehitamiseks/laiendamiseks ning muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid nii, et moodustuks kokku 30–32 krunti: seitse [[elamumaa]], üks kuni 65% elamu- ja vähemalt 35% [[ärimaa]] (kruntide mitte liitmisel üks kuni 95% elamu- ja vähemalt 5% ärimaa, üks kuni 50% elamu- ja vähemalt 50% ärimaa), üks 90% elamu- ja 10% ärimaa, üks 85% elamu- ja 15% ärimaa, üks 80% elamu- ja 20% ärimaa, üks 50–75% elamu- ja 25–50% ärimaa, üks vähemalt 65% elamu- ja kuni 35% ärimaa, neli kuni 35% elamu- ja vähemalt 65% ärimaa, kolm kuni neli ärimaa, üks ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa, kaks üldkasutatava maa, üks tootmismaa ja kuus transpordimaa sihtotstarbega krunti. Seejuures ei muudeta [[Volta tänav|Volta tn]] 3, Volta tn 5, Volta tn 7, Tööstuse tn 47b, Tööstuse tn 47a ja Tööstuse tn 53 kinnistute piire<ref>[https://www.tallinn.ee/rus/Teade-Teade-detailplaneeringutest-Tallinnas-linnavalitsuse-10.-martsi-2021-ja-linnavolikogu-11.-martsi-2021-istungid Teade detailplaneeringutest Tallinnas (linnavalitsuse 10. märtsi 2021 ja linnavolikogu 11. märtsi 2021 istungid)]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Korraldus nr 33: kehtestada Põhja-Tallinnas asuva 11,26 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Volta kvartali detailplaneering.</ref> *Tööstuse tänav 48, endine [[Noblessneri laevatehas]]e administratiivhoone *Tööstuse tänav 48b planeeritakse [[Kalaranna tänav|Kalaranna]] ja Tööstuse tänava vahelisele tühjale krundile ehitada 7 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega elu- ja ärihoonet<ref>[https://kalamaja.geenius.ee/rubriik/uudis/noblessneri-naabrusse-toostuse-tanavale-planeeritakse-silmatorkavat-elu-ja-arihoonet/ Noblessneri naabrusse Tööstuse tänavale planeeritakse silmatorkavat elu- ja ärihoonet], kalamaja.geenius.ee, 16. juuli 2021</ref>. *Tööstuse tänav 50 asus 1940. aastal [[naha- ja jalatsivabrik "Union"|naha- ja jalatsivabrikust "Union"]] riigistamise järel moodustatud puuvillatööstusettevõte [[Kommunaar]] ja AS [[Oskar Kilgas]]e tekstiilitööstusettevõte<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/26/4 771. Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted], Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940</ref>. *Tööstuse tänav 52, hoones asub [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Keskkriminaalpolitsei]], endine [[Eesti Liikluskindlustuse Fond]]i hoone ja [[Eesti Kalatööstus]]e ühiselamu/hotelli hoovihoone. *Tööstuse tänav 53 asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Volta (kauplus)|kauplus Volta]] filiaalkauplus [[Erika (kauplus)|kauplus Erika]]<ref name="erastatava" /> *Tööstuse tänav 54, [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] [[Mereväebaas]] *Tööstuse tänav 54a, [[Miinisadam]] *Tööstuse tänav 77, 1956. aastal ehitatud kolmekorruseline korterelamu *Tööstuse tänav 79, neljakorruseline korterelamu *Tööstuse tänav 81, 1963. aastal ehitatud neljakorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu *Tööstuse tänav 83, 1963. aastal ehitatud neljakorruseline tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamu, mille esimesel korrusel tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna II Toidukaubastu]] [[Volta (kauplus)|kauplus Volta]] filiaalkauplus [[Karjamaa (kauplus)|kauplus "Karjamaa"]]<ref name="erastatava" /> ==Galerii== <gallery mode="packed" heights="170" caption=""> Fail:Tallinn, elamu Tööstuse 3A, 1922 (2).jpg|Tööstuse 3a File:Kalamaja5.jpg| File:Tööstuse 37.jpg|Tööstuse 37 Fail:Tööstuse tänav 47a.jpg|Tööstuse tänav [[Kalamaja kalmistupark|Kalamaja kalmistupargi]] juures Fail:Former Volta factory Tallinn.jpg|[[Volta tehas]]e endised hooned Tööstuse tänav 47 Fail:Tööstuse tänav 48.jpg|Tööstuse tänav 48 Fail:Tööstuse str 47H, Tallinn.jpg|Vaade Mootori tänav 2 (endine Tööstuse tn 47h) hoonele Tööstuse tänavalt Fail:Volta factory Tallinn April 2017.jpg|[[Volta tehas]]e endised hooned [[Mootori tänav]] 2 (varem Tööstuse tänav 47h) Fail:Photo - panoramio.jpg|Tööstuse tänav 52, [[Keskkriminaalpolitsei]] peahoone Fail:Abandoned building - panoramio.jpg|Tööstuse tänav 52 hoovihoone enne remonti File:Tööstuse 64.jpg|Tööstuse 64 Fail:Arsenal Keskus - Erika 14.jpg|[[Arsenali Keskus]], Tööstuse tänava ääres [[Erika tänav]] 14. [[Karjamaa asum]]is Fail:Tööstuse Street (Tallinn), plattenbau (2020-05-06).jpg|Tööstuse tänava esimesed paneelmajad 95, 93, 91, 89 (06.05.2020) Fail:EU-EE-Tallinn-PT-Tööstuse street.JPG|Tööstuse tänav [[Karjamaa asum]]is </gallery></center> ==Ajalugu== [[Fail:TLA 1465 1 9201 Tehas Volta juurdeehitus (Tööstuse tänav 47) 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Tehase Volta juurdeehitis (Tööstuse tänav 47) 1965. aastal]] Tööstuse tänav on nime saanud tänava ääres asunud tööstusettevõtete järgi<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Tallinna Linnaplaneerimise Amet|lehekülg=299|isbn=978-9949-33-215-1}}</ref>. Enne [[24. mai]]d [[1939]] kandis tänav kuni [[Salme tänav (Tallinn)|Salme tänavani]] nime ''Girgensoni tänav'', [[Volta tänav]]a ja raudteeülesõidu vaheline lõik kandis [[Soo tänav]]a nime ning raudteeülesõidu ja [[Sitsi mägi|Sitsi mäe]] vaheline lõik [[Karjamaa tänav|Suur-Karjamaa tänava]] nime.<ref name=":0">[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 129</ref> Endise Girgensoni tänava (saksa ''Girgensohnstraße'', ''Girgensonstraße;'' vene ''Гиргенсонская улица''<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006343&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Tööstuse tn], http://www.eki.ee/, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 26.06.2021)</ref>) rajasid maaomanikud R. Girgenson ja C. Schlichting 1883 oma maavalduse tükeldamisel<ref name=":0" />. Tööstuse tänava koosseisu läinud lõik [[Soo tänav]]ast ([[Volta tänav]]a ja raudtee vahel) rajati naelavabriku omaniku Roseni korraldusel ja kulul 1878.<ref name=":0" /> Endine [[Karjamaa tänav|Suur-Karjamaa tänav]] (raudtee ja [[Sitsi mägi|Sitsi mäe]] vahel) rajati 1900. aasta paiku linna karjamaa ([[Kalamäe soo]]) tükeldamisel ja ehituskruntidena rendile andmisel.<ref name=":0" /> 1939. aastal nimetas [[Tallinna linnavolikogu]] Girgensoni tänava Soo tänavaks.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.tallinn.ee/est/keskkond/Kalamaja-kalmistupark Kalamaja kalmistupark. Tallinna koduleht] {{commonskat|Tööstuse tänav}} {{Kalamaja asumi tänavad}} {{Karjamaa asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] [[Kategooria:Kalamaja]] [[Kategooria:Karjamaa]] 2kztxo6m9wkafgdk19qekh1hr0u6osv 0 385067 7231202 7200319 2026-09-09T10:15:24Z Svencapoeira 67038 7231202 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel |nimi = ''Agaricomycetes'' | pilt = Võrk-kivipuravik2.png | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = [[Paaristuumsed]] ''Dikarya'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | alamhõimkonna_autor = Doweld (2001) | klass = '''''Agaricomycetes''''' }} '''''Agaricomycetes''''' on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna alamhõimkonda ''[[Agaricomycotina]]'' kuuluv [[Seened|seente]] [[Klass (bioloogia)|klass]]. Sellesse kuuluvad [[alamklass]]id: *''[[Agaricomycetidae]]'' *''[[Auriculariomycetidae]]'' *''[[Phallomycetidae]]'' ==Määramata alamklassidega seltse== * ''Cantharellales'' – [[kukeseenelaadsed]] * ''[[Corticiales]]'' * ''[[Gloeophyllales]]'' * ''Hymenochaetales'' – [[taelikulaadsed]] * ''[[Jaapiales]]'' * ''Polyporales'' – [[torikulaadsed]] * ''Russulales'' – [[pilvikulaadsed]] * ''[[Sebacinales]]'' * ''[[Stereopsidales]]'' * ''Thelephorales'' – [[lehternahkiselaadsed]] * ''[[Trechisporales]]'' ==Määramata alamklassidega perekondi== * ''[[Loreleia]]'' * ''[[Odonticium]]'' * ''[[Repetobasidium]]'' [[Kategooria:Agaricomycetes| ]] prvqq71uwlw1twuudx6akipphcl81zm 7231203 7231202 2026-09-09T10:15:35Z Svencapoeira 67038 7231203 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel |nimi = ''Agaricomycetes'' | pilt = Võrk-kivipuravik2.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = [[Paaristuumsed]] ''Dikarya'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | alamhõimkonna_autor = Doweld (2001) | klass = '''''Agaricomycetes''''' }} '''''Agaricomycetes''''' on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna alamhõimkonda ''[[Agaricomycotina]]'' kuuluv [[Seened|seente]] [[Klass (bioloogia)|klass]]. Sellesse kuuluvad [[alamklass]]id: *''[[Agaricomycetidae]]'' *''[[Auriculariomycetidae]]'' *''[[Phallomycetidae]]'' ==Määramata alamklassidega seltse== * ''Cantharellales'' – [[kukeseenelaadsed]] * ''[[Corticiales]]'' * ''[[Gloeophyllales]]'' * ''Hymenochaetales'' – [[taelikulaadsed]] * ''[[Jaapiales]]'' * ''Polyporales'' – [[torikulaadsed]] * ''Russulales'' – [[pilvikulaadsed]] * ''[[Sebacinales]]'' * ''[[Stereopsidales]]'' * ''Thelephorales'' – [[lehternahkiselaadsed]] * ''[[Trechisporales]]'' ==Määramata alamklassidega perekondi== * ''[[Loreleia]]'' * ''[[Odonticium]]'' * ''[[Repetobasidium]]'' [[Kategooria:Agaricomycetes| ]] 677w9iq4qqkw0ma8qaunftm1mww9vnu 0 385933 7231193 6275971 2026-09-09T10:05:59Z Kapsas123 209254 7231193 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''1-Wire''' on [[järjestikport]] hulga seadmete ühendamiseks ainult ühe [[juhtmepaar]]iga. Seejuures võivad seadmed tööks tarvis mineva voolu saada samast juhtmepaarist ([[parasiittoide]]). Selle pordi töötas välja firma [[Dallas Semiconductor]], mille koos kaubamärgiga 1-Wire™ omandas hiljem [[Maxim Integrated Products, Inc]] Algselt oli see liides mõeldud lähimaarakendusteks, näiteks [[mikroprotsessor]]ile mälu lisamiseks, kasutades selleks ainult ühte [[sisend-väljundviik]]u. Kõige levinum rakendus on [[iButton]]i pakendis [[andmekoguja]]d ja [[elektrooniline võti|elektroonilised võtmed]].<ref name="pohi">[https://web.archive.org/web/20160304235736/http://pdfserv.maximintegrated.com/en/an/AN1796.pdf Overview of 1-Wire technology and its use], maximintegrated.com, 6. detsember 2014.</ref> [[Pilt:I-button.jpg|pisi|iButton elektroonilise võtmena]] ==Lühikirjeldus== Tüüpilises rakenduses on ühe juhtmepaariga ühendatud üks ülemseade (''master'') ja üks kuni mitu alamseadet (''slave''). Ülemseadmeks on näiteks [[mikrokontroller]] ja alamseadmeteks võivad olla näiteks temperatuuri, voolutugevuse, pinge jt andurid või muud kombineeritud seadmed. 1-Wire liides kasutab andmesideks kahte juhet, millest üks on [[nulljuhe]] ja teine täidab kahte ülesannet: andmeside ja alamseadmete vooluga varustamine. Eraldi nulljuhtmest võib paljudel juhtudel loobuda, kasutades selle funktsiooni täitmiseks ühist nulli, varjestust või seadme metallkesta. 1-Wire protokoll sobib juhtudel, kui vajalik andmemaht on väike, kaugus anduritest suur ja anduri enda voolutarve väike. Andmevahetust algatab ja juhib ülemseade. Ooteseisundis on andmesiin "kõrgel", tüüpiliselt 2,8–5,25 V, pakkudes ka alamseadmetele vajalikku toitevoolu. Andmesideks tõmmatakse liinipinge lühiajaliselt nulli. Sel ajal saab alamseade tööks vajaliku voolu kas kondensaatorist või sisseehitatud patareist. Standardijärgsel alamseadmel on tehases määratud 64-bitine ühene [[identifitseerimiskood]], millest 8 bitti ([[perekood]]) kirjeldab seadme tüüpi ja funktsiooni ning 48 bitti on määratud järjekorranumbriks. Seetõttu ei teki liinil seadmete vahel konflikte ning alamseadmeid on võimalik ka käigu pealt lisada või vahetada. Andmesidekiirus on lühikesel siinil maksimaalselt 125&nbsp;kbit/s (''overdrive mode''), normaalselt aga '''15,4&nbsp;kbit/s'''. See andmesidekiirus on siinil leiduvate seadmete vahel jagatud. Töökindla siini pikkus sõltub tugevalt kasutatavatest lülitustest ja alamseadmete hulgast ja omadustest, jäädes vahemikku 100–500 meetrit.<ref name="pohi" /> ==Protokoll== Protokoll on ajakriitiline. Signaalliinist (''clock'') loobumise tõttu peavad alamseadmed sisaldama rudimentaarset ajaarvestuslülitust. Suur täpsus ei ole siiski tarvilik, mistõttu piisab lihtsast [[võnkering]]ist.<ref name="pohi" /> Ajaaken (T) on standardkiiruse korral 60 µs pikkune. Andmesidesessioon on kolmeastmeline, ja algab "RESET"-käsuga, mis seab kõik alamseadmed töövalmis. Selleks tõmmatakse signaal nulli 480–640 mikrosekundiks (umbes 10T). Alamseadmed teavitavad oma valmisolekust omapoolse nullistamisega. Teiseks annab ülemseade teada, millise seadmega ta suhtlema hakkab. Teised seadmed lähevad seniks passiivsesse ooteseisundisse. Kolmandaks toimub andmevahetus. Alamseade hakkab aega arvestama sel hetkel, kui ülemseade liinipinge alla tõmbab. Binaarne "1" antakse alamseadmele edasi kui lühiajaline pingekatkestus (kuni 15 µs), mis ajaakna möödumisel on lastud jälle kõrgele tasemele. Binaarne "0" kestab vähemalt 60 µs, ja on ajaakna möödumisel veel madalas olekus. Alamseade mõõdab liini olekut sõltuvalt oma täpsusest ajahetkel 20–50 µs. Andmete lugemine toimub analoogselt: ülemseade annab algatuseks lühikese null-impulsi. Kui alamseade soovib saata binaarset "1"-te, siis ta ei tee midagi, ja liin on ajaakna möödumisel kõrges olekus. Binaarse "0" saatmiseks aga peab alamseade liini 60ks mikrosekundiks madalale tõmbama. ==Rakendusalad== * temperatuuri jm andurid, impulssloendurid * identifikaator printerikassettides, sülearvuti akudes<ref>{{netiviide | URL = http://www.maximintegrated.com/en/products/power/battery-management/DS2438.html | Pealkiri = DS2438 Smart Battery Monitor | Aeg = 06.12.2014 | Keel = en}}</ref>, arvutikomponentides ja teistes seadmetes, kus ei ole mõistlik või tarvilik [[RFID]] pakutav juhtmevaba lahendus * turvaseadmed, ligipääsukontroll * koduautomaatika * hobielektroonika * tööstuslikud andurid * kvaliteedi tagamise süsteemid <ref name="pohi" /> ===iButton=== iButton on Maximi kaubamärk, mis tähistab 16&nbsp;mm läbimõõduga, roostevabast terasest kellapatarei sarnast pakendit (nööpi), millel on kaks kontakti. Selline pakend on väga vastupidav keskkonnamõjudele. iButton võib olla lihtsalt passiivne identifikaator, näiteks kaubakasti küljes, aga ta võib sisaldada ka [[EEPROM]]-i, [[SHA-1]] protsessorit krüpteeritud andmesideks, erinevaid sensoreid ja palju muud. Näiteks Hygrochron™ iButton on kasutusel peamiselt kauba kvaliteedi tagamisel. Nööpi on integreeritud 1-wire lülitus, termomeeter, hügromeeter, kell, patarei ja 8 kB EEPROM-mälu mõõtmistulemuste salvestamiseks. Seade võib lugemeid võtta ajavahemikuga ühest sekundist kuni 273 tunnini.<ref>{{netiviide | URL = http://www.maximintegrated.com/en/app-notes/index.mvp/id/3892 | Pealkiri = Overview of iButton Sensors and Data Loggers | Aeg = 06.12.2014 | Keel = en}}</ref> ===Hobirakendused=== Suhtelise odavuse, lihtsuse ja häirekindluse tõttu on 1-wire protokoll kasutuses ka hobielektroonikas, näiteks koduilmajaamade ja koduautomaatikaga suhtlemiseks. Tõsi, [[I²C]] on riistvaraliselt lihtsam ja levinum, kuid vajab kahte lisajuhet (takt ja toide). Saadaval on 1-wire protokolli toetavaid laienduskaarte ja tarkvarateeke [[Raspberry Pi]]'le, [[Arduino]]le ja teistele mikrokontrolleritele, kuigi lihtsamal juhul saab ka ilma spetsiaalse kiibita hakkama. <ref>{{netiviide | URL = http://playground.arduino.cc/Learning/OneWire | Pealkiri = Arduino Playground - OneWire | Aeg = 06.12.2014 | Keel = en}}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://blog.gegg.us/2013/03/4-different-methods-of-1-wire-access-on-raspberry-pi/ | Pealkiri = 4 different Methods of 1-wire access on Raspberry Pi | Aeg = 06.12.2014 | Keel = en}}</ref> <ref>{{netiviide | URL = http://ww1.microchip.com/downloads/en/AppNotes/01199a.pdf | Pealkiri = 1-Wire Communication with PIC Microcontroller | Aeg = 06.12.2014 | Keel = en | Failitüüp = PDF}}</ref> PC-tüüpi arvutiga ühendamiseks on võimalik kasutada kas jada- või [[USB]]-pordi 1-wire adaptereid. == Vaata ka == * [[I²C|I²C, ehk kahe-juhtme-jadaliides]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Jadasiinid]] jod5o0rfg1d8ykwpeu7e1n4e24syz9v 0 393916 7230850 7226709 2026-09-08T13:30:03Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojektid nr 61 ja 62 7230850 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arhitektist; rohuteadlase kohta vaata artiklit [[Boris Mirov (rohuteadlane)]]}} '''Boris Mirov''' ([[11. juuni]] [[1929]] [[Tartu]] – [[14. detsember]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. ==Hariduskäik== * 1936–1944 – [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * 1944–1945 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Õhtutehnikum]] * 1945–1947 – [[Tallinna 10. Keskkool]] * 1947–1953 – [[Tallinna Polütehniline Instituut]], mille lõpetas arhitektina ==Töökäik== * 1953–1993 – [[Eesti Maaehitusprojekt]] (eri aegadel eri nimetused), alates 1966. aastast peaarhitekt * 1992–1996 – arhitektuuribüroo MRK * 1963–1992 – õppejõud praeguses [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, alates 1983. aastast [[dotsent]]<ref>[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318</ref> ==Töid== * 1954 – [[hüdroelektrijaam]]a jõuhoone [[Valgejõgi|Valgejõel]]. [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] * 1958 – 1960ndad – [[tüüpprojektid nr 61 ja 62]] koos [[Manivald Noor|Manivald Noorega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Pakett AS |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> * 1959–1967 – [[Iru Hooldekodu|Iru hooldekodu]] peahoone (koos [[Ottomar Alas]]ega). [[Hooldekodu tee]] 2, Tallinn * 1964 – lillekauplus "Kannike" (koos [[Tiit Hansen]]iga). [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]] 9, Tallinn * 1965–1970 – klubi (koos [[Maie Penjam|Maie Penjamiga]]). [[Vinni]] * 1965–1975 – kolhoosikeskus (koos Maie Penjamiga). [[Libatse]] * 1967 – eramu. Hõimu 23, Tallinn * 1968 – ridaelamu "Unistus". [[Viiratsi]] * 1968–1971 – vallamaja (algselt [[külanõukogu]] hoone). Paide tee 5, [[Koeru]] * 1971 – korterelamu. [[Veeriku tänav|Veeriku]] 10 ja 12, Tartu * 1972–1978 – klubi-kultuurimaja [[Aseri|Aseris]] * 1975 – korterelamu. Suur-Liiva 5, [[Haapsalu]] * 1976–1978 – korterelamu [[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe]] 40, Tallinn * 1980–1984 – ridaelamu. Jugapuu põik 18, Tallinn * 1982–1988 – Pöide sovhoosi kontor-klubi. [[Pöide vald]] * 1983 – kaksikelamu. [[Arhitekti tänav|Arhitekti]] 24 ja 26, Tartu * 1989 – turuhoone ja -väljak (teostatud osaliselt; lammutatud 2004–2005). [[Keila]] * 1989 – turuhoone (teostatud osaliselt; jäeti maha 1993; põles 2006; lammutati 2020). [[Põltsamaa]] ==Kirjutisi== *1969 – "Veel vanast linnast ja Niguliste kvartalist". [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 8. august *1972 – "Maa-arhitektuur - kas see rahuldab meid?" Sirp ja Vasar, 6. juuni *1974 – Борис Миров, Пеэп Янес, Эви Нийневяли. "''Блокированные жилые дома для кооперативного сельского жилого строительства''". Госстрой ЭССР. Таллин *1977 – "''Саку, Винни, Куртна. ЭСС'''". Стройиздат. Москва *1980 – "Mida teha Nõmmega?" Sirp ja Vasar, 19. detsember *1983 – "Massilisest elamuehitusest". // [[Ehituskunst (väljaanne)|Ehituskunst]]. Esimene 1981. Tallinn 1983. Lk 28–30 *1988 – "Eesti maa-arhitektuurist. ''О сельской архитектуре в Советской Эстонии''. ''On rural architecture of Estonia''". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. Tallinn *1989 – "Boris Mirov". [Tööde loetelu]. Tallinn *1995 – "Ka Eestis on arhitekte!" Arvustus: Mart Kalm. Arhitekt Alar Kotli: Monograafia. Kunst. Tallinn 1994. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 7 ==Liikmesus== *1958 Eesti NSV Arhitektide Liit **1990 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== * 1969 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] * 1971 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] * 1979 – NSV Liidu riiklik preemia ==Isiklikku== Tema isa oli [[Rohuteadus|rohuteadlane]] [[Boris Mirov (rohuteadlane)|Boris Mirov]], abikaasa oli rahvaluuleteadlane [[Ruth Mirov]] ja tütar on arhitekt [[Krista Karu]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Boris Mirov". // Ehitusinsenerid TPI-st. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1986. Lk 212 *[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318 *[[Mihkel Karu]]. "Arhitekt Boris Mirov 1929-1996". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2009 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=32097 "Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Maaehitusprojekt peaarhitekt Boris Mirov". Foto: Gunnar Loss, oktoober 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28082 "Mirov, Boris, Riikliku preemia laureaat, Eesti NSV teeneline arhitekt". Foto: Vitali Gorbunov, november 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=434526 "Instituudi "Maaehitusprojekt" peaarhitekt Boris Mirov tema poolt loodud viietoalise kilpkonstruktsioonidest maaelamu maketi juures". Foto: E. Normak, 1980. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=471304 "Eesti NSV Arhitektide Liidu XIII kongressi vaheajal vestlevad Valve Pormeister, Henno Sepmann, Boris Mirov, Paul Härmson". Foto: Faivi Kljutšik, oktoober 1984. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRRAOaEj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mirov, Boris}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1996]] jvvvgijec6wa4be5z0tmo5cc00vomx3 7230853 7230850 2026-09-08T13:37:11Z Funktsionalism-modernism 231916 7230853 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arhitektist; rohuteadlase kohta vaata artiklit [[Boris Mirov (rohuteadlane)]]}} '''Boris Mirov''' ([[11. juuni]] [[1929]] [[Tartu]] – [[14. detsember]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. ==Hariduskäik== * 1936–1944 – [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * 1944–1945 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Õhtutehnikum]] * 1945–1947 – [[Tallinna 10. Keskkool]] * 1947–1953 – [[Tallinna Polütehniline Instituut]], mille lõpetas arhitektina ==Töökäik== * 1953–1993 – [[Eesti Maaehitusprojekt]] (eri aegadel eri nimetused), alates 1966. aastast peaarhitekt * 1992–1996 – arhitektuuribüroo MRK * 1963–1992 – õppejõud praeguses [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, alates 1983. aastast [[dotsent]]<ref>[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318</ref> ==Töid== * 1954 – [[hüdroelektrijaam]]a jõuhoone [[Valgejõgi|Valgejõel]]. [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] * 1958 – 1960ndad – [[tüüpprojektid nr 61 ja 62]] koos [[Manivald Noor|Manivald Noorega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> * 1959–1967 – [[Iru Hooldekodu|Iru hooldekodu]] peahoone (koos [[Ottomar Alas]]ega). [[Hooldekodu tee]] 2, Tallinn * 1964 – lillekauplus "Kannike" (koos [[Tiit Hansen]]iga). [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]] 9, Tallinn * 1965–1970 – klubi (koos [[Maie Penjam|Maie Penjamiga]]). [[Vinni]] * 1965–1975 – kolhoosikeskus (koos Maie Penjamiga). [[Libatse]] * 1967 – eramu. Hõimu 23, Tallinn * 1968 – ridaelamu "Unistus". [[Viiratsi]] * 1968–1971 – vallamaja (algselt [[külanõukogu]] hoone). Paide tee 5, [[Koeru]] * 1971 – korterelamu. [[Veeriku tänav|Veeriku]] 10 ja 12, Tartu * 1972–1978 – klubi-kultuurimaja [[Aseri|Aseris]] * 1975 – korterelamu. Suur-Liiva 5, [[Haapsalu]] * 1976–1978 – korterelamu [[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe]] 40, Tallinn * 1980–1984 – ridaelamu. Jugapuu põik 18, Tallinn * 1982–1988 – Pöide sovhoosi kontor-klubi. [[Pöide vald]] * 1983 – kaksikelamu. [[Arhitekti tänav|Arhitekti]] 24 ja 26, Tartu * 1989 – turuhoone ja -väljak (teostatud osaliselt; lammutatud 2004–2005). [[Keila]] * 1989 – turuhoone (teostatud osaliselt; jäeti maha 1993; põles 2006; lammutati 2020). [[Põltsamaa]] ==Kirjutisi== *1969 – "Veel vanast linnast ja Niguliste kvartalist". [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 8. august *1972 – "Maa-arhitektuur - kas see rahuldab meid?" Sirp ja Vasar, 6. juuni *1974 – Борис Миров, Пеэп Янес, Эви Нийневяли. "''Блокированные жилые дома для кооперативного сельского жилого строительства''". Госстрой ЭССР. Таллин *1977 – "''Саку, Винни, Куртна. ЭСС'''". Стройиздат. Москва *1980 – "Mida teha Nõmmega?" Sirp ja Vasar, 19. detsember *1983 – "Massilisest elamuehitusest". // [[Ehituskunst (väljaanne)|Ehituskunst]]. Esimene 1981. Tallinn 1983. Lk 28–30 *1988 – "Eesti maa-arhitektuurist. ''О сельской архитектуре в Советской Эстонии''. ''On rural architecture of Estonia''". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. Tallinn *1989 – "Boris Mirov". [Tööde loetelu]. Tallinn *1995 – "Ka Eestis on arhitekte!" Arvustus: Mart Kalm. Arhitekt Alar Kotli: Monograafia. Kunst. Tallinn 1994. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 7 ==Liikmesus== *1958 Eesti NSV Arhitektide Liit **1990 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== * 1969 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] * 1971 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] * 1979 – NSV Liidu riiklik preemia ==Isiklikku== Tema isa oli [[Rohuteadus|rohuteadlane]] [[Boris Mirov (rohuteadlane)|Boris Mirov]], abikaasa oli rahvaluuleteadlane [[Ruth Mirov]] ja tütar on arhitekt [[Krista Karu]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Boris Mirov". // Ehitusinsenerid TPI-st. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1986. Lk 212 *[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318 *[[Mihkel Karu]]. "Arhitekt Boris Mirov 1929-1996". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2009 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=32097 "Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Maaehitusprojekt peaarhitekt Boris Mirov". Foto: Gunnar Loss, oktoober 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28082 "Mirov, Boris, Riikliku preemia laureaat, Eesti NSV teeneline arhitekt". Foto: Vitali Gorbunov, november 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=434526 "Instituudi "Maaehitusprojekt" peaarhitekt Boris Mirov tema poolt loodud viietoalise kilpkonstruktsioonidest maaelamu maketi juures". Foto: E. Normak, 1980. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=471304 "Eesti NSV Arhitektide Liidu XIII kongressi vaheajal vestlevad Valve Pormeister, Henno Sepmann, Boris Mirov, Paul Härmson". Foto: Faivi Kljutšik, oktoober 1984. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRRAOaEj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mirov, Boris}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1996]] fo01xwbd0au8uk1cnmdzzlywngwljqp 0 399298 7230977 6974907 2026-09-08T18:18:33Z Robert Treufeldt 9117 7230977 wikitext text/x-wiki '''Postimaantee''' ehk '''postitee''' oli erinevate asulate vahel asunud transporditee, millel asus [[postijaam]]ade võrgustik ja mida mööda tagati [[post]]i liikumine. [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] Postiliiklust Rootsi [[Läänemereprovintsid]]e [[Eestimaa kubermang]]us korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629–1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi [[Eesti teedevõrk|Eesti maanteede]] (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eesti- ja Liivimaale jõudis Rootsi [[postijaam]]ade võrgustik 1638. aastal, peatselt pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse määrust riikliku postiteenistuse loomise kohta 1636. aastal. Seda Saaremaalt toimus postiteekond üle [[Muhu]] [[Kuivastu]]sse, sealt üle [[Suur väin|Suure väin]]a [[Virtsu]] ja Virtsust Pärnusse<ref>[[Endel Priidel]], Põlised Smuulid. Keel ja Kirjandus, 1975, nr 9, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193472/142759/page/19 lk 529]</ref>, mida teostasid Muhumaa [[Vabatalupoeg|vabatalupo]]jad<ref>[[Leo Tiik]], Koguva külast ja Smuulidest. Keel ja Kirjandus, 1977, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193485/142777/page/44 lk 102]</ref>. Postijaamade võrgustikku arendati edasi ka Vene võimu all. Venemaal olid postimaanteede ääres verstapostid. == Eestimaa kubermangu postimaanteed == [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Eestimaa kubermang]]u läbis kolm [[postitee]]d (vene keeles [[trakt]]i: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja [[Kuramaa kubermang]]u [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigiga]]; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna [[Riia]]), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik. [[Pilt:General Map of Estland Province- Showing Postal and Major Roads, Stations and the Distance in Versts Between Them. According to the Latest Verified Data, in St. Petersburg in 1820. WDL344.png|pisi|[[Eestimaa kubermang]]u postimaanteed ja postijaamad, 1820. aastal]] [[Eestimaa kubermang]]u läbis kolm suuremat postiteed ehk trakti, mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref>Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk.26–27]</ref> *[[Tallinna–Peterburi postimaantee]] – 202 [[verst]]a 9 postijaamaga: Reval ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] → 22 ← [[Loobu]] → 21 ← [[Põdruse]] → 23 ← [[Pikaristi]] → 24 ← [[Varja]] → 24 ← [[Jõhvi]] → 20 ← [[Voka]] → 11 ← [[Vaivara]] → 17 ← [[Narva]] → [[Peterburi kubermang]]u piir *"Suur" [[Peterburi–Riia postimaantee|Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee]], mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u suunal [[Miitavi]] – [[Riia]] – 46 [[verst]]a 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← [[Rannapungerja]] → 24 ← [[Väike-Pungerja postijaam]]→ 24 ← [[Jõhvi]] *[[Tallinna–Riia postimaantee]], mis oli Tallinna ja Pärnu vahel 97 [[verst]]a pikk ning mille ääres asus 4 postijaama: Tallinn → 18 ← [[Saue]] [[Saue postijaam|postijaam]] (''Friedrichshof'') → 29 ← [[Ruunavere postijaam]] → 24 ← [[Sõtke]] → 22 ← [[Jädivere]] → 4 ← Liivimaa kubermangu piir Lisaks tegutses ajutiselt lühemad trasse nagu näiteks [[Tallinna–Haapsalu postimaantee]]. == Liivimaa kubermangu postimaanteed == [[File:Estlandia and Liflandia Governorate map (1808).jpg|pisi|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1808. aastal]] [[Liivimaa kubermang]]u, mille põhjaosa moodustas Lõuna-Eesti, läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref>Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]</ref><ref>Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee</ref> *[[Peterburi–Riia postimaantee|Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee]]–[[Miitavi]] ehk "Suur postitee" – 335 [[verst]]a 17 postijaamaga: [[Kuramaa]] piirilt ← 2 [[verst]]a → [[Olaine]] (Olai) → 20 ← [[Riia]] (Riga) → 11 ← [[Ādaži]] (Neuermühlen) → 15 ← [[Iļķene]] (Hilchensfähr) → 18 ← [[Englārte]] (Engelhardshof) → 20 ← [[Straupe]] (Roop) → 21 ← [[Lenči]] (Lenzenhof) → 18 ← [[Valmiera]] (Wolmar) → 18 ← [[Strenči]] (Stakeln) → 20 ← [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ← 17 → [[Tõlliste]] (Teilitz) → 22 ← [[Kuigatsi]] (Kuikatz) → 24 ← [[Uderna]] (Uddern) → 25 ← [[Tartu]] (Dorpat) → 23 ← [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (Iggafer) → 23 ← [[Torma]] (Torma) → 25 ← [[Ninasi]] (Nennal) → 12 ← [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] piir. *[[Tallinna–Riia postimaantee]] – mööda "Suurt postiteed" kuni [[Valmiera]]ni, siis 163 versta 7 postijaamaga: [[Valmiera]] (Wolmar) → 23 ← [[Rencēni]] (Ranzen) → 22 ← [[Ruhja]] (Rujen) → 21 ← [[Mõisaküla]] (Moiseküll) → 20 ← [[Kilingi]] (Kurkund) → 22 ← [[Surju]] (Surri) → 17 ← [[Pärnu]] (Pernau) → 25 ← [[Halinga]] (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir. *[[Riia–Pihkva postimaantee]] – mööda "Suurt postiteed" kuni Gulbjini, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbji (Gulben) → 20 ← [[Hargla|Lipi]] (Lips) → 20 ← [[Mõniste]] (Menzen) → 20 ← [[Sänna]] (Sennen) → 29 ← [[Võru]] (Werro) → 27 ← [[Vastseliina]] (Neuhausen) (piirijaam). Vt. ka [[Riia–Pihkva maantee]] *[[Riia–Moskva postimaantee]] – 114 versta 5 postijaamaga: [[Riia]] (Riga) → 14 ← [[Salaspils]] (Kirchholm) → 21 ← [[Ogre]] (Ogershof) → 23 ← [[Jumprava]] (Jungfernhof) → 16 ← [[Skrīveri]] (Römershof) → 21 ← [[Koknese]] (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja [[Viciebsk]]i (Witebsk) kaudu [[Moskva]]sse. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.parnupostimees.ee/2372535/parnumaa-tallinna-riia-postimaantee-viis-lodjast-labi "Pärnumaa: Tallinna-Riia postimaantee viis Lodjast läbi"]. Pärnu Postimees, 12. august 2003 [[Kategooria:Eesti postimaanteed| ]] [[Kategooria:18. sajand Lätis]] [[Kategooria:19. sajand Lätis]] [[Kategooria:Post]] jatl5f4w1zu4cufa454ks58qmy5al2y 0 406047 7230855 7230597 2026-09-08T13:37:39Z Funktsionalism-modernism 231916 Sõnastus, viide 7230855 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *Silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad, [[tüüpprojekt nr 61]]. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] bcbrphxb9cwxnti90ld1rd6qo0j67oj 7230856 7230855 2026-09-08T13:38:37Z Funktsionalism-modernism 231916 7230856 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, [[Eesti Maaehitusprojekt]]i kolmekorruselised korterelamud.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] ece4ktn8qpwh92oilhhugp9bmfvnmy9 7230862 7230856 2026-09-08T13:55:37Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 114-22-45 kohta rohkem infot 7230862 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] ptm2r3qh4y9l1x5obvi7v6e59g53tla 7230944 7230862 2026-09-08T17:24:16Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230944 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 1gv7utwl10zko6e49atcla4ofyv9eqx 7230964 7230944 2026-09-08T17:50:27Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 1Э-10-8/64 ja Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 7230964 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 2cbfbg1yn9gp1t3sffl1c8cbiqidanv 7230976 7230964 2026-09-08T18:16:47Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230976 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16) *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] dislfyo4zqppv3nwjhwf6pvkslttrba 7230978 7230976 2026-09-08T18:18:49Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230978 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16)[[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - [[Tüüpprojekt 1-317-19]]]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] d2rq4jvzfimnfogk5q8cf2n1gfdqv1t 7230979 7230978 2026-09-08T18:23:07Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230979 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16)[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - [[Tüüpprojekt 1-317-19]]]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest treppikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] jbzebbfq0ie803qpks00a65py9ksnvu 7230986 7230979 2026-09-08T18:30:11Z NOSSER 8097 /* Kolhoosimajad */ 7230986 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9) *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa.) *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16)[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - [[Tüüpprojekt 1-317-19]]]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja [[Randla tänav]] 11 ja 13, Akadeemia tee 32, 34, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline) *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist.) *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] cupywd604xc5g77y40h26s3xv4z8hqi 7230998 7230986 2026-09-08T18:39:49Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230998 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9). *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - [[Tüüpprojekt 1-317-19]]]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, [[Uus-Maleva tänav]] 6 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 1x0hofxq9tp4obj1xgjkremdoeag5l6 7230999 7230998 2026-09-08T18:40:30Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7230999 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9). *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, [[Uus-Maleva tänav]] 6 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 71lan8lh4nb6h284ejm85pcsh3oqfny 7231011 7230999 2026-09-08T18:48:28Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7231011 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9). *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] mwre69ozq7fzdbrzz8jc76y8b88979t 7231012 7231011 2026-09-08T18:48:51Z Funktsionalism-modernism 231916 111-133 info 7231012 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline elamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20, *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9). *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] ol8qbd30ryizpm67cnnzz8drjj6uko7 7231015 7231012 2026-09-08T19:05:52Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7231015 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]][[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9). *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 8fizbkqtpyn4w9yd1w1v810yokugdu2 7231016 7231015 2026-09-08T19:06:42Z NOSSER 8097 /* Tüüpprojektid */ 7231016 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid. 1-464 paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] e4cx3sdnjdm5rs0h9yjya3n7fxnmz8h 7231018 7231016 2026-09-08T19:09:21Z Funktsionalism-modernism 231916 1-464 info 7231018 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 0xz84vimff6qvoiwws0z1v365xpu5ya 7231019 7231018 2026-09-08T19:10:32Z NOSSER 8097 /* Hruštšovkad */ 7231019 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel, 1-317 seeriale projekteeriti madala kaldega [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa.) Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] 8au9g0i85pbgfcuanglm3fkrd3lxb46 7231022 7231019 2026-09-08T19:19:43Z Funktsionalism-modernism 231916 1-317 info 7231022 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] jcsiqli9u6l3meltp4xcdca6m3pmx57 0 406187 7231253 6000003 2026-09-09T10:45:11Z Kapsas123 209254 7231253 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Konya provints | nimi1_keel = türgi | nimi1 = Konya ili | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 38257 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Konya]] | asendikaart = Türgi | haldusüksuse tüüp = Q48336 }} '''Konya provints''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[provints (Türgi)|provints]]) Kesk-[[Türgi]]s, Türgi suurim provints. Provintsi keskus on [[Konya]]. == Haldusjaotus == * [[Ahırlı]] * [[Akören]] * [[Akşehir]] * [[Altınekin]] * [[Beyşehir]] * [[Bozkır]] * [[Çeltik]] * [[Cihanbeyli]] * [[Çumra ringkond]] * [[Derbenti ringkond]] * [[Derebucaki ringkond]] * [[Doğanhisari ringkond]] * [[Emirgazi ringkond]] * [[Ereğli ringkond]] * [[Güneysınıri ringkond]] * [[Hadimi ringkond]] * [[Halkapınari ringkond]] * [[Hüyüki ringkond]] * [[Ilgıni ringkond]] * [[Kadınhanı ringkond]] * [[Karapınari ringkond]] * [[Karatay ringkond]] * [[Kulu ringkond]] * [[Merami ringkond]] * [[Sarayönü ringkond]] * [[Selçuklu ringkond]] * [[Seydişehiri ringkond]] * [[Taşkenti ringkond]] * [[Tuzlukçu ringkond]] * [[Yalıhüyüki ringkond]] * [[Yunaki ringkond]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.konya.gov.tr/ Konya provintsi koduleht (türgi keeles)] {{TUR}} [[Kategooria:Türgi provintsid]] ae1ct9uyowymk0tpez0uyl35v0ziezj 0 406837 7231260 5898452 2026-09-09T10:50:37Z Kapsas123 209254 7231260 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Zonguldaki provints | nimi1_keel = türgi | nimi1 = Zonguldak il | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 8629 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Zonguldak]] | asendikaart = Türgi | haldusüksuse tüüp = Q48336 }} '''Zonguldaki provints''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[provints (Türgi)|provints]]) Põhja-[[Türgi]]s. Provints asub [[Must meri|Musta mere]] ääres. Provintsi keskus on [[Zonguldak]]. == Haldusjaotus == * [[Alaplı ringkond]] * [[Çaycuma ringkond]] * [[Devreki ringkond]] * [[Ereğli ringkond]] * [[Gökçebey ringkond]] * [[Zonguldaki ringkond]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.zonguldak.gov.tr/ Kastamonu provintsi koduleht (türgi keeles)] {{TUR}} [[Kategooria:Türgi provintsid]] 7o8ikk9pp0va4nky4wsa3cocwo088xb 0 414669 7230973 6543769 2026-09-08T18:14:05Z Robert Treufeldt 9117 7230973 wikitext text/x-wiki '''Jädivere postijaam''' on endisaegne [[Tallinna–Riia postimaantee]] [[postijaam]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l, tänapäeva haldusjaotuse järgi [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] [[Jädivere]] külas.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|15371}} (vaadatud 11.09.2015)</ref> Postijaama peahoone valmis 19. sajandi I veerandil.<ref name="Eesti arhitektuur, 1997">Eesti arhitektuur. 3, Harjumaa. Järvamaa. Raplamaa. Lääne-Virumaa. Ida-Virumaa. [[Villem Raam]] (üldtoimetaja). Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Lk 100</ref> Postijaama peahoone ja postijaama [[kelder]] on tunnistatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Kultuurimälestis|15371|Jädivere postijaama peahoone}} *{{Kultuurimälestis|15372|Jädivere postijaama kelder}} {{Koord|NS=58.702211|EW=24.418761|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Vigala kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Rapla maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Tallinna–Riia postimaantee]] [[Kategooria:Eesti postijaamad]] jxdj18y03p5cjau0vmjrgm36zdnx0pn 0 416348 7231117 6584419 2026-09-09T04:09:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231117 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Evald Tipneri karikavõistlused|Tipneri karikavõistlused 2016]] | hooaeg = 2015/16 | meeskondi = 103 | võitja = [[Tallinna FC Flora]]<br>(7. tiitel) | ülendati = | kukkus välja = | turniir1 = [[UEFA Euroopa Liiga 2016–2017|Euroopa Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = | mänge = 101 | väravaid = 631 | parim väravakütt = [[Dmitri Skiperski]] ja [[Jevgeni Tšigrinov]]<br><small>(11 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Infonet|Infonet]] 36:0 [[Virtsu Jalgpalliklubi|Virtsu]]<br> <small>(13. juuni 2015)</small> | suurim võit võõrsil = [[SK Eestimaa Kasakad|Kasakad]] 0:14 [[JK Narva Trans|Trans]]<br> <small>(13. juuni 2015)</small> | väravaterohkeim mäng = [[Tallinna FC Infonet|Infonet]] 36:0 [[Virtsu Jalgpalliklubi|Virtsu]]<br> <small>(13. juuni 2015)</small> | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2014/2015. aasta karikavõistlused|2014/15]] | järgmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2016/2017. aasta karikavõistlused|2016/17]] }} '''Eesti jalgpalli 2015/2016. aasta karikavõistlused''' ametlikult ka '''Tipneri karikavõistlused 2016''' oli Eesti jalgpalli peamiste [[Tipneri karikavõistlused|karikavõistluste]] 26. hooaeg, mis algas 1/64-finaali paaride loosimisega 30. mail 2015 ja lõppes finaaliga 21. mail 2016. Karikasarja registreerus 103 võistkonda. Võitja sai aastaks enda valdusse [[Evald Tipner]]i nimelise rändkarika ja õiguse osaleda [[UEFA Euroopa Liiga]]s. Eelmisel hooajal oli oma esimese karika võitnud [[Nõmme Kalju FC]], alistades 2014/2015 hooaja finaalis [[Paide Linnameeskond]]a 2:0. 2015/2016. aasta karikavõistlused võitis [[Tallinna FC Flora]]. ==1/64-finaalid== Loosimine toimus 30. mail 2015 vahetult enne 2014/2015. hooaja finaali.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8514 Uue karikasarja avaringi loosi tulemused</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[FC Kose]] (4)||0 : 4|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>10. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[FC Jõgeva Wolves]] (6)||1 : 2|(RL) '''[[FC Like & Share]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Lasnamäe FC Ajax]] (4)||1 : 4|(2) '''[[Tallinna FC Flora II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[FC Elva]] (3)||3 : 4|(4) '''[[Tallinn C.F.]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (2)||20 : 0|(RL) [[JK Rapla Lokomotiv]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Harju Jalgpallikool]] (6)||1 : 5|(2) '''[[Tallinna FC Infonet II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Castovanni Eagles]] (5)||0 : 2|(4) '''[[Tallinna JK Piraaja]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>13. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[SK Eestimaa Kasakad]] (5)||0 : 14|(1) '''[[JK Narva Trans]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Infonet]]''' (1)||36 : 0|(RL) [[Virtsu Jalgpalliklubi]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>14. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[JK Tallinna Kalev]] (2)||1 : 2|(3) '''[[HÜJK Emmaste]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. juuni 2015</small> {{OneLegResult|'''[[SK Imavere Forss]]''' (4)||6 : 2|(6) [[Tallinna FC Twister]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>22. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[JK Kernu Kadakas]] (5)||0 : 8|(1) '''[[Tallinna FC Levadia]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[Tartu Ülikool Fauna]] (5)||2 : 3|(5) '''[[Nõmme Kalju FC III]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Türi JK Ganvix]]''' (4)||3 : 1|(6) [[Viimsi FC Igiliikur]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Navi Vutiselts]]''' (5)||4 : 0|(5) [[Valga FC Warrior]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[SK Tääksi]]''' (5)||10 : 1|(RL) [[FC IceBears]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Jõgeva SK Noorus-96]]''' (4)||9 : 1|(6) [[Tallinna JK Jalgpallihaigla]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[Tallinna Depoo]] (6)||2 : 4|(5) '''[[Vastseliina FC Tannem]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Soccernet]]''' (5)||2 : 1|(RL) [[FC Puhkus Mehhikos]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Maardu United]]''' (5)||4 : 3|(5) [[Narva United FC]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Roosad Pantrid]] (RL)||0 : 5|(6) '''[[Tartu FC Bronx Wood]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Lelle]]''' (5)||1 : 0|(RL) [[FC Moe]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Pärnu JK Poseidon Nirvaana]]''' (6)||3 : 2|(RL) [[Rumori Calcio]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Raasiku Valla FC]] (6)||1 : 7|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Olympic Olybet]]''' (5)||2 : 0|(RL) [[JK Pedajamäe]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Reaal]] (6)||1 : 2|(6) '''[[JK Väätsa Vald]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Pirita JK Reliikvia]]''' (5)||5 : 0|(6) [[Tartu FC Helios|FC Helios]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Kaitseliit Kalev]]''' (5)||12 : 1|(RL) [[JK Küsimärk]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>29. juuni 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (1)||2 : 1|(4) [[Keila JK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>30. juuni 2015</small> {{OneLegResult|[[Rapla JK Atli]] (5)||2 : 6|(4) '''[[Pärnu FC Metropool]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond]]''' (1)||31 : 0|(RL) [[JK Raudteetöölised]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>1. juuli 2015</small> {{OneLegResult|[[Raasiku FC Joker]] (3)||3 : 4 ([[Lisaaeg|la]])|(4) '''[[Kuusalu JK Rada]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Eston Villa]]''' (6)||2 : 1|(5) [[FC Tartu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (4)||9 : 1|(RL) [[Kohtla-Nõmme]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[RJK Märjamaa]]''' (6)||2 : 1|(RL) [[FC TransferWise]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[SK Roosu]]''' (6)||4 : 1|(4) [[Tabasalu JK Charma]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Retro]]''' (5)||7 : 5|(RL) [[FC Peedu]]|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Forza]]''' (5)||+ : -<sup>[[#notes1|1]]|(4) [[Saue JK Laagri]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Maardu FC Starbunker]]''' (3)||3 : 0|(3) [[Tallinna FC Flora III]]|winner=1}} |} ; *{{ankur|notes1}}¹Saue JK Laagri andis loobumiskaotuse. ===Vabapääsmed=== Otse 1/32-finaali pääsesid võistkonnad, kes jäid välja loosimata: * [[Meistriliiga]] (1): [[Nõmme Kalju FC]], [[Tallinna FC Flora]], [[JK Sillamäe Kalev]], [[Pärnu Linnameeskond]] * [[Esiliiga]] (2): [[Tartu FC Santos]], [[Rakvere JK Tarvas]] * [[Esiliiga B]] (3): [[Kohtla-Järve JK Järve]] * [[II liiga]] (4): [[Tartu JK Welco]], [[Tallinna JK Legion]], [[Viimsi MRJK]] * [[III liiga]] (5): [[Maardu FC Starbunker II]], [[JK Loo]], [[FC Järva-Jaani]], [[Ambla Vallameeskond]], [[Tallinna SK Dnipro]], [[JK Tallinna Kalev III]], [[Tartu FC Merkuur]], [[FC Otepää]], [[EMÜ SK]], [[Läänemaa JK Haapsalu]] * [[IV liiga]] (6): [[Tabivere RSK]], [[Tallinna Jalgpalliselts]] * Rahvaliiga (RL): [[Õismäe Torm]], [[Lootos FCR]], [[JK Fellin]] ==1/32-finaalid== Loosimine toimus 30. juunil 2015.<ref>http://soccernet.ee/sinised-pallid-naeratasid-suurtele Sinised pallid naeratasid suurtele</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>19. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev III]]''' (5)||1 : 0|(5) [[JK Loo]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. juuli 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Väätsa Vald]]''' (6)||3 : 0|(5) [[Maardu FC Starbunker II]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tartu FC Bronx Wood]] (6)||1 : 3|(4) '''[[Viimsi MRJK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tartu FC Merkuur]]''' (5)||4 : 2 ([[Lisaaeg|la]])|(4) [[Kuusalu JK Rada]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Forza]]''' (5)||7 : 2|(6) [[SK Roosu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. juuli 2015</small> {{OneLegResult|[[JK Fellin]] (RL)||1 : 5|(5) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>29. juuli 2015</small> {{OneLegResult|[[Tallinna Jalgpalliselts]] (6)||0 : 13|(1) '''[[Paide Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Nõmme Kalju FC III]]''' (5)||4 : 1|(5) [[FC Otepää]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Kohtla-Järve JK Järve]] (3)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(3:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Pärnu Linnameeskond]]''' (1)||1 : 0|(5) [[Läänemaa JK Haapsalu]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Lelle]] (5)||0 : 2|(5) '''[[Vastseliina FC Tannem]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Maardu United]] (5)||1 : 4|(2) '''[[Tallinna FC Infonet II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Jõgeva SK Noorus-96]] (4)||1 : 4|(4) '''[[Pärnu FC Metropool]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Soccernet]]''' (5)||4 : 2|(RL) [[FC Like & Share]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. august 2015</small> {{OneLegResult|'''[[HÜJK Emmaste]]''' (3)||6 : 0|(RL) [[Õismäe Torm]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Türi JK Ganvix]] (4)||3 : 4|(4) '''[[FC Nõmme United]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. august 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu FC Santos]]''' (2)||11 : 0|(6) [[Pärnu JK Poseidon Nirvaana]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. august 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tabivere RSK]]''' (6)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(4:2 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(5) [[Pirita JK Reliikvia]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Järva-Jaani]] (5)||1 : 2|(5) '''[[Navi Vutiselts]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||5 : 1|(3) [[Maardu FC Starbunker]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna SK Dnipro]] (5)||0 : 3|(4) '''[[Tartu JK Welco]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>11. august 2015</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Flora II]] (2)||1 : 3|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||14 : 0|(5) [[Tallinna FC Olympic Olybet]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (1)||7 : 0|(5) [[JK Kaitseliit Kalev]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Infonet]]''' (1)||8 : 0|(4) [[Tallinna JK Piraaja]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Nõmme Kalju FC]]''' (1)||3 : 0|(4) [[Tallinn C.F.]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Rakvere JK Tarvas]]''' (2)||10 : 0|(5) [[Ambla Vallameeskond]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Lootos FCR]] (RL)||0 : 12|(5) '''[[JK Retro]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>12. august 2015</small> {{OneLegResult|[[RJK Märjamaa]] (6)||1 : 6|(1) '''[[JK Sillamäe Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna JK Legion]] (4)||1 : 5|(6) '''[[Tallinna FC Eston Villa]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>16. august 2015</small> {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (2)||4 : 2|(5) [[SK Tääksi]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>25. august 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Narva Trans]]''' (1)||12 : 0|(4) [[SK Imavere Forss]]|winner=1}} |} ==1/16-finaalid== Loosimine toimus 13. augustil 2015.<ref>https://web.archive.org/web/20151002125402/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=8807 Tipneri karikasarjas loositi 1/16-finaali paarid</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>3. september 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Retro]]''' (5)||2 : 1|(5) [[Nõmme Kalju FC III]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (4)||8 : 0|(4) [[Pärnu FC Metropool]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Eston Villa]] (6)||2 : 3|(4) '''[[Viimsi MRJK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. september 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu FC Santos]]''' (2)||3 : 3 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(4:2 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(2) [[FC Kuressaare]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>6. september 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||4 : 3|(1) [[Paide Linnameeskond]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Rakvere JK Tarvas]] (2)||0 : 4|(5) '''[[Tallinna FC Forza]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Navi Vutiselts]]''' (5)||3 : 1|(5) [[JK Tallinna Kalev III]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Vastseliina FC Tannem]]''' (5)||5 : 0|(5) [[Tallinna FC Soccernet]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. september 2015</small> {{OneLegResult|[[Tabivere RSK]] (6)||4 : 7|(6) '''[[JK Väätsa Vald]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[EMÜ SK]] (5)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(2:4 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>29. september 2015</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Infonet II]] (2)||0 : 3|(1) '''[[Pärnu Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||13 : 1|(5) [[Tartu FC Merkuur]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Narva Trans]] (1)||1 : 2 ([[Lisaaeg|la]])|(1) '''[[Nõmme Kalju FC]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tartu JK Welco]] (4)||0 : 2|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>30. september 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||1 : 0|(3) [[HÜJK Emmaste]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. oktoober 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (1)||2 : 1|(1) [[Tallinna FC Infonet]]|winner=1}} |} ==1/8-finaalid== Loosimine toimus 1. oktoober 2015.<ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9047 Karikavõistluste loos hoidis madalamate liigade klubisid</ref> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. oktoober 2015</small> {{OneLegResult|'''[[JK Sillamäe Kalev]]''' (1)||1 : 0|(1) [[Tallinna FC Levadia]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||17 : 0|(5) [[JK Retro]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>21. oktoober 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Forza]]''' (5)||6 : 2|(6) [[JK Väätsa Vald]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. oktoober 2015</small> {{OneLegResult|[[Viljandi JK Tulevik]] (1)||0 : 5|(1) '''[[Nõmme Kalju FC]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. oktoober 2015</small> {{OneLegResult|[[FC Nõmme United]] (4)||2 : 3|(2) '''[[Tartu FC Santos]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>1. november 2015</small> {{OneLegResult|[[Navi Vutiselts]] (5)||0 : 7|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. november 2015</small> {{OneLegResult|'''[[Viimsi MRJK]]''' (4)||4 : 0|(5) [[Vastseliina FC Tannem]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>10. november 2015</small> {{OneLegResult|[[Pärnu Linnameeskond]] (1)||1 : 2|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} |} ==Veerandfinaalid== ''Loosimine toimus 1. märts 2016. <ref>http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=9798 Karikavõistluste veerandfinaalpaaride loos viis kokku Sillamäe Kalevi ja Kalju</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2016 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | tulemus = 1 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=&proto_id=62404&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[Nõmme Kalju FC]] | väravad1 = [[Maksim Lipin|Lipin]] {{värav|18}} | väravad2 = | staadion = [[Sillamäe Kalevi staadion]] | asukoht = [[Sillamäe]] | pealtvaatajaid = 260 | kohtunik = [[Heiko Saar]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2016 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 2 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=62405&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[Tõrva JK]] | väravad1 = [[Tristan Koskor|Koskor]] {{värav|2||12}} | väravad2 = | staadion = [[Tartu Tamme staadion]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 212 | kohtunik = [[Marko Liiva]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 13. aprill 2016 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Viimsi JK]] | tulemus = 6 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=62408&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[Tallinna FC Forza]] | väravad1 = [[Karl Kane|Kane]] {{värav|16}}<br>[[Andri Kaljumäe|Kaljumäe]] {{värav|35||64}}<br>[[Mart Pajula|Pajula]] {{värav|39}}<br>[[Andrus Kesküla|Kesküla]] {{värav|77||81}} | väravad2 = {{värav|85}} [[Jevgeni Tšigrinov|Tšigrinov]] | staadion = [[Viimsi staadion]] | asukoht = [[Viimsi]] | pealtvaatajaid = 155 | kohtunik = [[Reelika Turi]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 13. aprill 2016 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora]] | tulemus = 3 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=62409&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu FC Santos]] | väravad1 = [[Rauno Sappinen|Sappinen]] {{värav|14}}<br>[[Markus Jürgenson|Jürgenson]] {{värav|62|pen}}<br>[[Zakaria Beglarishvili|Beglarishvili]] {{värav|90}} | väravad2 = {{värav|89}} [[Jarmo Aaviste|Aaviste]] | staadion = [[A. Le Coq Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 111 | kohtunik = [[Dmitri Kulikov]] }} ==Poolfinaalid== Loosimine toimus 14. aprill 2016.<ref>https://web.archive.org/web/20170305010719/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10049 VIDEO: Karikavõistlustel loositi vastamisi Flora – Tammeka ning Sillamäe – Viimsi</ref> {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 3. mai 2016 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Tallinna FC Flora]] | tulemus = 2 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=&proto_id=62898&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[ Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = [[Markus Jürgenson|Jürgenson]] {{värav|50|pen}}<br>[[Maksim Gussev|Gussev]] {{värav|63}} | väravad2 = | staadion = [[A. Le Coq Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 161 | kohtunik = [[Kristo Külljastinen]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 4. mai 2016 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | tulemus = 2 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=&proto_id=62911&b=KV Protokoll] | meeskond2 = [[Viimsi JK]] | väravad1 = [[Anton Panov|Panov]] {{värav|43}}<br>[[Aleksandr Volkov|Volkov]] {{värav|77}} | väravad2 = | staadion = [[Sillamäe Kalevi staadion]] | asukoht = [[Sillamäe]] | pealtvaatajaid = 205 | kohtunik = [[Roomer Tarajev]] }} ==Finaal== {{Jalgpallimatš |kuupäev= 21. mai 2016 |aeg= 16:00 |meeskond1= [[Tallinna FC Flora]] |tulemus=3 : 0 ([[Lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll=[http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=&proto_id=63421&b=KV Protokoll] |meeskond2= [[JK Sillamäe Kalev]] |väravad1=[[Rauno Sappinen|Sappinen]] {{värav|102}}<br>[[Maksim Gussev|Gussev]] {{värav|105+1}}<br>[[Sakari Ilmari Tukiainen|Tukiainen]] {{värav|107}} |väravad2= |penaltitulemus= |penaltid1= |penaltid2= |staadion= [[A. Le Coq Arena]] |asukoht= [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 2085 |kohtunik= [[Eiko Saar]] }} {| style="width:92%" |- |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi= 228B22 | kere = 228B22 | paremkäsi =228B22 | püksid = | sokid = 228B22 | nimi = Tallinna FC Flora }} |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi = | püksid = 000000 | paremkäsi = | sokid = | nimi = JK Sillamäe Kalev }} |} {| style="width:100%" |- |valign="top" width="40%"| {| style="font-size:90%" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''73'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mait Toom]] |- |KA||'''19'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Kams]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''22'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Nikita Baranov]] || || {{vahvälja|53}} |- |KA||'''31'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joonas Tamm]] |- |KA ||'''16'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Jürgenson]] |- |PK||'''6'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[German Šlein]] |- |PK||'''23'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Ainsalu]] |- |PK ||'''11'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Sappinen]] |- |PK||'''20'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Gussev]] |- |RÜ||'''99'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] || || {{vahvälja|84}} |- |PK||'''49'''||{{riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarishvili]] || || {{vahvälja|108}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV ||'''33'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Richard Aland]] |- |PK||'''10'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Brent Lepistu]] |- |PK||'''9'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rauno Alliku]] || || {{vahsisse|108}} |- |PK ||'''27'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Joseph Saliste]] |- |RÜ||'''44'''||{{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen]] || || {{vahsisse|84}} |- |KA||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kevin Aloe]] |- |KA ||'''21'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Madis Vihmann]] || || {{vahsisse|53}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Norbert Hurt]] |} |valign="top"| |valign="top" width="50%"| {| style="font-size:90%;margin:auto" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''1'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Starodubtsev]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''3'''||{{riigi ikoon|Läti}} [[Aleksandrs Solovjovs]] |- |KA||'''18'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Tjapkin]] |- |KA||'''14'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Malov]]|| {{kol|37}} || {{vahvälja|120}} |- |KA ||'''33'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Igor Dudarev]]|| || {{vahvälja|106}} |- |PK||'''10'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volkov]]|| || {{vahvälja|111}} |- |PK||'''20'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Lipin]] |- |PK ||'''6'''||{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kassim Aidara]]||{{kol|54}} |- |PK||'''7'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Semahhin]] ||{{kol|77}} |- |RÜ||'''9'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Savin (jalgpallur)|Aleksandr Savin]] |- |RÜ||'''99'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Kabajev]] |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''16'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eduard Usikov]] |- |KA||'''2'''||{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Tšerkassov]] || || {{vahsisse|106}} |- |KA||'''4'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artjom Davõdov]] || || {{vahsisse|111}} |- |PK||'''17'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Daniil Mironov]] |- |KA ||'''11'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Anton Panov]] || || {{vahsisse|120}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Deniss Ugarov]] |} |} {| width=100% style="font-size: 90%" | width=50% valign=top| '''Mängu ametnikud''' *Abikohtunikud: Lauri Salei, Raul Kaivoja *4. kohtunik: Jaan Roos *1. lisakohtunik: Roomer Tarajev *2. lisakohtunik: Juri Frischer *Mängu inspektor: Einar Lillo *Kohtunike vaatleja: Rein Pajunurm | width=50% valign=top| '''Mängu reeglid''' *90 minutit. *30 minutit (2x15 min) lisaaega kui vaja. *Penaltiseeria kui seis endiselt viigis. *Seitse mängijat vahetustepingil. *Maksimaalselt kolm vahetust. |} Mängust tegi ülekande [[ERR|ERR.ee]].<ref>http://sport.err.ee/v/9435774b-9d49-45c6-a772-34fc49bec4ad VAATA UUESTI | Meeste karikafinaal FC Flora – Sillamäe Kalev </ref> ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width="30"|Koht !width="170"|Mängija !width="170"|Klubi !width="50"|Väravaid |- |rowspan="2"|1 |align="left"|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Dmitri Skiperski]] |align="left"|[[JK Retro]] |rowspan="2"|'''11''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Tšigrinov]] |align="left"|[[Tallinna FC Forza]] |- |rowspan="3"|3 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaimar Saag]] |align="left"|[[Tallinna FC Levadia]] |rowspan="3"|'''10''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Sinilaid]] |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Trevor Elhi]] |align="left"|[[Tallinna FC Infonet]] |- |rowspan="1"|6 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Rõivassepp]] |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |rowspan="1"|'''9''' |- |rowspan="2"|7 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ander Ott Valge]] |align="left"|[[FC Nõmme United]] |rowspan="2"|'''8''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Soome}} [[Sakari Ilmari Tukiainen]] |align="left"|[[Viljandi JK Tulevik]] |- |- |rowspan="2"|9 |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Suur]] |align="left"|[[Tõrva JK]] |rowspan="2"|'''7''' |- |align="left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vjatšeslav Zahovaiko]] |align="left"|[[Paide Linnameeskond]] |- |colspan="5"|<small>'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/statistics.php?b=KV&year=2017 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Viited== {{viited}} {{Eesti jalgpallikarika hooajad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalli karikavõistlused]] [[Kategooria:2015. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:2016. aasta Eesti spordis]] lgwfbhlbsghj53ajrv2mc3n0o3rz9cd 0 417545 7230885 7222995 2026-09-08T15:20:45Z Sjur 66496 /* Cob */ 7230885 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Co)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Co". ==Coa== *[[Alice Coachman]], USA kõrgushüppaja (1923–2014) *[[Conor Coady]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1958–2017) *[[Constantin Coandă]], Rumeenia poliitik (1857–1932) *[[Ronald Coase]], Inglise päritolu USA majandusteadlane (1910–2013) *[[Wells Coates]], Briti ja Kanada arhitekt (1895–1958) ==Cob== *[[Kurt Cobain]], USA laulja (1967–1994) *[[Jimmy Cobb]], Ameerika Ühendriikide džässtrummar (1929–2020) *[[Paul Cobley]], inglise semiootik ja narratoloog (1963–) *[[José Cobo Cano]], hispaania katoliku vaimulik, kardinal (1965–) *[[Emma Coburn]], USA jooksja (1990–) *[[James Coburn]], USA näitleja (1928–2002) ==Coc== *[[Elisabetta Cocciaretto]], itaalia tennisist (2001–) *[[Eddie Cochran]], USA laulja (1938–1960) *[[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane (1919–1981) *[[Wayne Cochran]], USA laulja (1939) *[[Kent Cochrane]], Kanada mäluhäirega patsient (1951–2014) *[[Joe Cocker]], inglise laulja (1944–2014) *[[Jean Cocteau]], prantsuse näitekirjanik, kunstnik ja filmirežissöör (1889–1963) *[[Phillip Cocu]] ==Coe== *[[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1939–2026) *[[Sebastian Coe]], inglise jooksja (1956–) *[[Coelestinus I]], paavst (suri 432) *[[Coelestinus II]], paavst (suri 1144) *[[Coelestinus III]], paavst (suri 1198) *[[Coelestinus IV]], paavst (suri 1241) *[[Coelestinus V]], paavst (suri 1296) *[[Paulo Coelho]], Brasiilia kirjanik (1947–) *[[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur (1988–) *[[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1940–) ==Cof== *[[Amber Coffman]], Ameerika laulja-laulukirjutaja (1984–) ==Cog== *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Paolo Cognetti]], itaalia kirjanik ja dokumentaalfilmide looja (1978–) *[[Léon Cogniet]], prantsuse maalikunstnik (1794–1880) *[[Robert Cogoi]], Belgia laulja (1939–2022) ==Coh== *[[Leonard Cohen]], Kanada laulja ja kirjanik (1934–2016) *[[Marcel Cohen]], prantsuse keeleteadlane (1884–1974) *[[Stanley Cohen]], USA biokeemik (1922–2020) *[[Stephen Cohen]], USA ajaloolane (1938–2020) *[[Émile Cohl]], Prantsusmaa kunstnik (1857–1938) *[[Ferdinand Cohn]], saksa bioloog ja taimefüsioloog (1828–1898) *[[Daniel Cohnitz]], filosoof (1974–) ==Coi== *[[Pierre Coignard]], Prantsusmaa sõjaväelane (1770–1834) *[[Isabel Coixet]], hispaania filmirežissöör ja -stsenarist (1962–) ==Cok== *[[Edward Coke]], inglise kohtunik ja riigitegelane (1552–1634) *[[Curtis Cokes]], USA poksija (1937–) ==Col== *[[Antonio Čolak]], horvaadi jalgpallur (1993–) *[[Vincent Colapietro]], Ameerika Ühendriikide semiootik ja filosoof (1950–) *[[Jack Colback]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Jean-Baptiste Colbert]], prantsuse majandustegelane (1619–1683) *[[Stephen Colbert]], Ameerika Ühendriikide teletegija (1964–) *[[Elbridge Colby]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1979–) *[[Andrew Cole]], endine Inglismaa jalgpallur, treener (1971–) *[[Ashley Cole]], Inglismaa jalgpallur (1980–) *[[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Joe Cole]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Martina Cole]], Briti kriminaalromaanikirjanik aj ettevõtja (1959–) *[[Nat King Cole]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja laulja (1919–1965) *[[Natalie Cole]], Ameerika Ühendriikide laulja (1950–2015) *[[Orlando Cole]], Ameerika Ühendriikide tšellist ja muusikapedagoog (1908–2010) *[[Paul Cole]], hobuste võiduajamise treener Inglismaal (1941–) *[[Paul Cole (muusik)|Paul Cole]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Syn Cole]], eesti DJ ja produtsent *[[Thomas Cole]], Inglismaal sündinud Ameerika maalikunstnik (1801–1848) *[[Warren Cole]], Uus-Meremaa sõudja (1940–2019) *[[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik (1958–) *[[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Christian Coleman]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1996–) *[[Gary Coleman]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1968–2010) *[[Ornette Coleman]], Ameerika Ühendriikide muusik (1930–2015) *[[William Higgins Coleman]], inglise botaanik (1812–1863) *[[Samuel Taylor Coleridge]], inglise luuletaja (1772–1834) *[[Peter Coles]], Briti astrofüüsik ja kosmoloog (1963–) *[[Schuyler Colfax]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, ärimees ja poliitik (1823–1885) *[[Eoin Colfer]], iiri kirjanik (1965–) *[[Gaspard de Coligny]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik, hugenottide üks juhte (1519–1572) *[[Louise de Coligny]], Gaspard de Coligny tütar ja Oranje Willemi abikaasa (1555–1620) *[[Colini]], Tšehhi päritolu kunstnik (1924–) *[[Cyril Collard]], prantsuse kirjanik, muusik ja filmilavastaja (1957–1993) *[[Phil Collen]], Briti muusik (1957–) *[[Bartolomeo Colleoni]], itaalia kondotjeer (suri 1475) *[[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja (2002–) *[[Camilla Collett]], norra kirjanik (1813–1895) *[[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja (1972–) *[[Omar Colley]], Gambia jalgpallur (1992–) *[[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist (1859–1942) *[[Elisha Collier]], Ameerika leiutaja ja insener (1788–1856) *[[Jacob Collier]], briti laulja, arranžeerija, helilooja, produtsent ja multiinstrumentalist (1994–) *[[Médéric Collignon]], prantsuse džässmuusik, pikolotrompetimängija, kornetimängija ja laulja (1970–) *[[Anthony Collins]], inglise filosoof (1676–1729) *[[Edwyn Collins]], šoti laulja ja laulukirjutaja (1959–) *[[Eileen Collins]], Ameerika Ühendriikide endine õhuväelane, katselendur ja NASA astronaut (1956–) *[[Judy Collins]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Kim Collins]] *[[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collins]], Iiri vabadusvõitleja (1890–1922) *[[Michael Collins]], USA astronaut (1930–2021) *[[Misha Collins]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur (2001–) *[[Phil Collins]], inglise laulja, trummar, pianist (1951–) *[[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1952–) *[[Suzanne Collins]], USA kirjanik ja stsenarist (1962–) *[[Wilkie Collins]], inglise proosa- ja näitekirjanik (1824–1889) *[[Carlo Collodi]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (1826–1890) *[[Gérard Collomb]], Prantsusmaa poliitik (1947–2023) *[[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (1951–2026) *[[Fernando Collor de Mello]], Brasiilia poliitik (1949–) *[[Homer Lusk Collyer]] (1881–1947), USA sundkoguja *[[Langley Collyer]] (1885–1947), USA sundkoguja *[[Alan Colmes]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja telesaatejuht, poliitikakommentaator ja blogija (sündinud 1950) *[[Dario Cologna]], Šveitsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Álvaro Colom Caballeros]], Guatemala poliitik (1951–2023) *[[Emilio Colombo]], Itaalia poliitik (1920–2013) *[[María Colón]] *[[Catherine Colonna]], Prantsusmaa diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Prospero Colonna]], Itaalia kondotjeer (1452–1523) *[[Samuel Colt]], Ameerika Ühendriikide leiutaja ja relvatööstur (1814–1862) *[[Colt 45 (modell)|Colt 45]], USA modell *[[Ross Colton]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Alice Coltrane]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik ja helilooja (1937–2007) *[[John Coltrane]], USA džässmuusik (1926–1967) *[[Fernando Colunga]], Mehhiko näitleja (1966–) *[[Levi Colwill]], Inglismaa jalgpallur (2003–) ==Com== *[[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur (1996–) *[[Nadia Comăneci]], endine rumeenia riistvõimleja (1961–) *[[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik (1949–) *[[Chuck Comeau]], Kanada muusik (1979–) *[[Antoni Comín]], Kataloonia filosoof ja poliitik (1971–) *[[Commodus]], Vana-Rooma keiser *[[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja (1972–) *[[Nina Companeez]], prantsuse filmilavastaja ja -stsenarist (1937–2015) *[[Blaise Compaoré]], Burkina Faso sõjaväelane ja poliitik (1951–) *[[Arthur Compton]], USA füüsik (1892–1962) *[[Auguste Comte]], prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane (1798–1857) ==Con== *[[Jeff Conaway]], USA filminäitleja (1950–2011) *[[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija (1998–) *[[Sérgio Conceição]], portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Alpha Condé]], Guinea poliitik (1938–) *[[Maryse Condé]], prantsuskeelne Guadeloupe'i kirjanik ja kirjanduskriitik (1934–2024) *[[Étienne Bonnot de Condillac]], prantsuse filosoof (1714–1780) *[[Lana Condor]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja juutuber (1997–) *[[Garry Conille]], Haiti arst ja poliitik (1966–) *[[Mike Conley]], USA kergejõustiklane (1962–) *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Jennifer Connelly]], USA filminäitleja (1970–) *[[Sean Connery]], Šoti filminäitleja ja -lavastaja (1930–2020) *[[Ray Conniff]], USA helilooja, tromboonimängija ja dirigent (1916–2002) *[[Billy Connolly]], USA näitleja (1942–) *[[Maureen Connolly]], USA tennisist (1934–1969) *[[Kyle Connor]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Robert Digges Wimberly Connor]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja esimene riigiarhivaar (1878–1950) *[[Sarah Connor]], saksa laulja (1980–) *[[Conon]], paavst (suri 687) *[[Robert Conquest]], Briti ja USA ajaloolane (1917–2015) *[[Joseph Conrad]], Poola päritolu inglise kirjanik (1857–1924) *[[Pete Conrad]], USA astronaut (1930–1999) *[[Conradus de Meyiendorpe]], Üksküla läänimees (12.–13. sajand) *[[Zack Conroy]], USA näitleja (1985–) *[[Adolfo Consolini]], Itaalia kergejõustiklane (1917–1969) *[[Vincenzo Consolo]], itaalia kirjanik (1933–2012) *[[John Constable]], inglise kunstnik (1776–1837) *[[Kastiilia Constance]], Prantsusmaa kuninganna (1141–1160) *[[Constans]], Vana-Rooma keiser (suri 350) *[[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur (1987–) *[[Paule Constant]], prantsuse kirjanik (1944–) *[[Marin Constantin]], rumeenia helilooja ja koorijuht (1925–2011) *[[Emil Constantinescu]], Rumeenia poliitik, geoloog ja jurist, Rumeenia president aastatel 1996–2000 (1939–) *[[Constantinus]], paavst (suri 715) *[[Constantinus Suur|Constantinus I]], Vana-Rooma keiser (272–337) *[[Constantinus II]], Vana-Rooma keiser (316–340) *[[Constantius I Chlorus]], Vana-Rooma keiser (250–306) *[[Constantius II]], Vana-Rooma keiser (317–361) *[[Constantius III]], Lääne-Rooma keiser (suri 421) *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija (1991–) *[[Alberto Contador]], hispaania jalgrattur (1982–) *[[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1969–) *[[Giuseppe Conte]], Itaalia õigusteadlane, jurist ja poliitik (1964–) *[[Lansana Conté]], Guinea poliitik (1934–2008) *[[Diego Contento]], Saksamaa jalgpallur (1985–) *[[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja (1983–) *[[Leonardo Conti]], Saksa sõjaväelane (1900–1945) *[[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja (1986–) *[[Manuel Contreras]], tšiili sõjaväelane (1929–2015) *[[Anne Conway]], inglise filosoof (1631–1679) *[[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Hugo Conwentz]], saksa botaanik ja looduskaitsja (1855–1922) ==Coo== *[[Ry Cooder]], USA muusik (1947–) *[[Steve Coogan]], inglise näitleja (1965–) *[[Frederick Cook]], USA polaaruurija (1865–1940) *[[James Cook]], Briti meresõitja (1728–1779) *[[Lewis Cook]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Steve Cook]], Inglismaa jalgpallur (1991–) *[[Myrtle Cook]], Kanada naiskergejõustiklane (1902–1985) *[[Paul Cook]], inglise trummar (1956–) *[[Robin Cook]], Briti poliitik (1946–2005) *[[Tim Cook]], Ameerika Ühendriikide ettevõtete juht (1960–) *[[Sam Cooke]], USA laulja ja laulukirjutaja (1931–1964) *[[Catherine Cookson]], inglise kirjanik (1906–1998) *[[Calvin Coolidge]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1872–1933) *[[Jennifer Coolidge]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[Alice Cooper]], laulja (1948–) *[[Anderson Cooper]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1967–) *[[Astley Cooper]], inglise kirurg ja anatoom (1768–1841) *[[Besse Cooper]], USA ülipikaealine (1896–2012) *[[Bradley Cooper]], USA filminäitleja (1975–) *[[Dominic Cooper]], inglise näitleja (1978–) *[[Gary Cooper]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1901–1961) *[[Gordon Cooper]], USA astronaut (1927–2004) *[[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik (1789–1851) *[[JP Cooper]], Briti laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Leon N Cooper]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2024) *[[Natasha Cooper]], inglise kriminaalromaanikirjanik (1951–) *[[Priya Cooper]], Austraalia ujuja (1974–) *[[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent (1968–) *[[Sayon Cooper]], Libeeria sprinter (1974–) *[[Yvette Cooper]], Suurbritannia poliitik (1969–) *[[Jean-Pierre Coopman]], Belgia endine poksija (1946–) ==Cop== *[[Edward Drinker Cope]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog (1840–1897) *[[Misty Copeland]], USA balletitantsija (1982–) *[[Alfredo Copello]], Argentina poksija (1903–?) *[[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja (1987–) *[[Jonathan Copete]], Colombia jalgpallur (1988–) *[[Aaron Copland]], USA helilooja (1900–1990) *[[Andrew Copp]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Michael Copper]], USA internetivideote tegija (1993–) *[[David Copperfield]], USA mustkunstnik (1956–) *[[Francis Ford Coppola]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1939–) *[[Sofia Coppola]], ameerika filmirežissöör (1971–) ==Cor== *[[Michael Corballis]], Uus-Meremaa psühholoog ja neuroteadlane (1936–2021) *[[Boston Corbett]], John Wilkes Boothi tapja (1832 – u 1894) *[[John Corbett]], USA näitleja (1961–) *[[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja (1975–) *[[Anton Corbijn]], hollandi fotograaf ja filmirežissöör (1955–) *[[Alain Corbin]], prantsuse ajaloolane (1936–) *[[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik (1949–) *[[Charlotte Corday]], Jean-Paul Marat' tapja (1768–1793) *[[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Cordelia]], brittide kuninganna *[[Alexander Cordell]], Walesi kirjanik (1914–1997) *[[James Corden]], Suurbritannia näitleja, koomik, laulja ja telesaatejuht (1978–) *[[Rosa Corder]], inglise kunstnik ja modell (1853–1893) *[[Arnaud Cordier]], prantsuse kabetaja (1974–) *[[Danilson Córdoba]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Piedad Córdoba]], Colombia jurist ja poliitik (1955–2024) *[[Emilio Córdova]], Peruu maletaja (1991–) *[[Benjamin Cordt]], baltisaksa harrastusajaloolane, kirjamees ja raamatukogundustegelane (1860–1934) *[[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell (1964–) *[[Chick Corea]], Ameerika Ühendriikide džässmuusik (1941–2021) *[[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1653–1713) *[[Carl Ferdinand Cori]], Tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide biokeemik ja farmakoloog (1896–1984) *[[Deysi Cori]], peruu maletaja (1993–) *[[Gerty Cori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Jorge Cori]], Peruu maletaja (1995–) *[[Ante Ćorić]], horvaadi jalgpallur (1997–) *[[Steve Corica]], Austraalia endine jalgpallur (1973–) *[[Engelhard Corjus]], eesti arhitekt (1899–1961) *[[Jack Cork]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Anya Corke]], Hongkongi maletaja (1990–) *[[Claire Corlett]], Kanada näitleja (1999–) *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Alain Corneau]], prantsuse filmilavastaja (1943–2010) *[[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik (1606–1684) *[[René Cornejo]], Peruu poliitik (1962–) *[[Marije Cornelissen]], Hollandi poliitik (1974–) *[[Cornelius]], paavst (suri 253) *[[Cornelius Gallus]], vanarooma luuletaja, oraator ja poliitik (suri 20 eKr) *[[Andreas Cornelius]], taani jalgpallur (1993–) *[[Robert Cornelius]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (1809–1893) *[[Deimantė Cornette]], leedu maletaja (1989–) *[[Matthieu Cornette]], prantsuse maletaja (1985–) *[[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur (1993–) *[[Matt Coronato]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Tom Coronel]], hollandi võidusõitja (1972–) *[[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik (1796–1875) *[[Ida Corr]], taani laulja, helilooja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Ponciano Corral]], Nicaragua poliitik (1805–1855) *[[Ángel Correa]], Argentina jalgpallur (1995–) *[[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Rafael Correa]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Rafael Vincente Correa Delgado]], Ecuadori poliitik (1963–) *[[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (1989–2005) *[[Antonio da Correggio]], itaalia kunstnik (1489–1534) *[[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (1938–2022) *[[Erich Correns]], saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1896–1981) *[[Rachel Corrie]], Ameerika Ühendriikide aktivist (1979–2003) *[[Mairead Corrigan]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1944–) *[[Emma Corrin]], inglise näitleja (1995–) *[[Philip J. Corso]], USA kindral (1915–1998) *[[Julio Cortázar]], Argentina kirjanik (1914–1984) *[[Hernán Cortés]], hispaania konkistadoor (1485–1547) *[[Rosalío Cortés]], Nicaragua president (1820–1884) *[[Catherine Cortez Masto]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Adela Cortina]], Hispaania filosoof (1947–) *[[Laurentino Cortizo]], Panama poliitik (1953–) *[[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja õpetaja (1877–1962) *[[Luis Corvalán]], Tšiili poliitik (1916–2010) *[[Larry Coryell]], USA džässkitarrist (1943–2017) ==Cos== *[[Eugeniu Coșeriu]], rumeenia semiootik ja keeleteadlane (1921–2002) *[[Denis Cosgrove]], ameerika geograaf (1948–2008) *[[Miranda Cosgrove]], USA näitleja (1993–) *[[Peter Cosgrove]], Austraalia sõjaväelane (1947–) *[[Bora Ćosić]], serbia ja horvaadi kirjanik (1932–) *[[Cosimo I]] de' Medici, Firenze hertsog ja Toscana suurhertsog (1519–1574) *[[Cosimo II]] de' Medici, Toscana suurhertsog *[[Cosimo III]] de' Medici, Toscana suurhertsog (1642–1723) *[[Vladimir Cosma]], Prantsusmaa helilooja (1940–) *[[Leda Cosmides]], USA psühholoog (1957–) *[[María Dolores de Cospedal]], Hispaania poliitik (1965–) *[[Francesco Cossiga]], Itaalia poliitik (1828–2010) *[[Joaquín del Cossío]], Nicaragua poliitik ([[1789]] – ?) *[[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur (1991–) *[[António Costa]], Portugali poliitik (1961–) *[[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja (1981–) *[[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister (1956–) *[[Douglas Costa]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Jaume Costa]], Hispaania jalgpallur (1988–) *[[Manuel Gomes da Costa]], Portugali president (1863–1929) *[[Costa-Gavras]], Prantsusmaa filmilavastaja ja stsenarist (1933–) *[[Elvis Costello]], inglise muusik (1954–) *[[Frank Costello]], gängster (1891–1973) *[[John Costelloe]], USA filminäitleja (1961–2008) *[[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Kevin Costner]], ameerika filminäitleja ja -režissöör (1955–) ==Coz== *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Andrea Cozzolino]], Itaalia poliitik (1962–) ==Cot== *[[Pierre Auguste Cot]], prantsuse maalikunstnik (1837–1883) *[[Rodolfo Cota]], Mehhiko jalgpallur (1987–) *[[Roger Cotes]], inglise matemaatik (1682–1716) *[[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja (1975–) *[[Benedetto Cotrugli]], Horvaadi päritolu kaupmees ja diplomaat (1416–1469) *[[John Cottingham]], inglise filosoof (1943–) ==Cou== *[[Pierre de Coubertin]], prantsuse pedagoog ja ajaloolane, nüüdisaegsete olümpiamängude algataja (1863–1937) *[[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik (1942–) *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja (1894–1972) *[[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1974–) *[[Vladimír Coufal]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Natalie Coughlin]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1982–) *[[Amadou Gon Coulibaly]], Elevandiluuranniku poliitik (1959–2020) *[[Charles Augustin de Coulomb]], prantsuse füüsik (1736–1806) *[[Ann Coulter]], USA ajakirjanik (1961–) *[[David Coulthard]], Briti autovõidusõitja (1971–) *[[François Couperin]], prantsuse klavessinist, organist ja helilooja (1668–1733) *[[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[Gustave Courbet]], prantsuse kunstnik (1819–1877) *[[Katie Couric]], USA ajakirjanik (1957–) *[[André Cournand]], Prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide füsioloog (1895–1988) *[[André Courrèges]], prantsuse moelooja (1923–2016) *[[Margaret Court]], Austraalia endine tennisist (1942–) *[[Michelle Courtens]], hollandi laulja (1981–) *[[Tom Courtney]], USA jooksja (1933–2023) *[[Thibaut Courtois]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Javier Couso Permuy]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Alexandra Cousteau]], USA keskkonnaaktivist (1976–) *[[Céline Cousteau]], USA keskkonnaaktivist ja dokumentalist (1972–) *[[Fabien Cousteau]], prantsuse akvanaut ja dokumentalist (1967–) *[[Jacques-Yves Cousteau]], prantsuse mereuurija (1910–1997) *[[Jan Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija Philippe Cousteau lesk (1939–) *[[Jean-Michel Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau]], prantsuse ookeaniuurija ja dokumentalist (1940–1979) *[[Philippe Cousteau juunior]], USA keskkonnaaktivist (1980–) *[[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer (1869–1959) *[[Philippe Coutinho]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Fernando Couto]], Portugali jalgpallur (1969–) *[[Mia Couto]], Mosambiigi kirjanik (1955–) *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija (1992–) ==Cov== *[[Simon Coveney]], Iirimaa poliitik (1972–) *[[Barbara Coventry]], inglise krahvinna (suri 1804) *[[David Coverdale]], Briti laulja (1951–) *[[Stephen Covey]], juhtimiskonsultant (1932–) *[[Dragan Čović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) ==Cow== *[[Walter Cowan]], Briti Kuningliku Mereväe admiral (1871–1956) *[[John Cowburn]], Austraalia filosoof ja teoloog (1927–) *[[Simon Cowell]], Briti teleprodutsent (1959–) *[[Brian Cowen]], Iirimaa poliitik (1960–) ==Cox== *[[Anthony Berkeley Cox]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (1893–1971) *[[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (1974–2016) *[[Courteney Cox Arquette]], ameerika näitleja (1964–) ==Coy== *[[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Richard Coyle]], inglise näitleja (1972–) *[[Jerry Coyne]], USA evolutsioonibioloog ja geneetik (1949–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Co, Biograafiad]] dji2q5bj6d3dsc43k9kmb4jfj4gluf7 0 420460 7231263 4954994 2026-09-09T11:01:11Z Sjur 66496 7231263 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|2013. aastal asutatud jalgpalliklubist|2006. aastal tegevuse lõpetanud jalgpalliklubi|Tartu JK Merkuur}} {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2018}} {{Jalgpalliklubi | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Tartu Football Club Merkuur | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 2013 | lõpp = 2017 | väljak = | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = | hooaeg = [[II liiga 2017|2017]] | positsioon = II liiga ida/põhi, '''4.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tartu FC Merkuur''' oli [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutses [[Tartu]]s. ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad=== {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt |- |[[IV liiga 2013|2013]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] ||'''5.'''|| 11 || 20 || 11 || 3 || 6 || 42||35 ||+7 ||'''36'''||align=left| [[Artur Pinajev]] '''(12)''' |-bgcolor="#F0F0F0" |[[III liiga 2014|2014]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''7.'''|| 12 || 22 || 9 || 2 || 11 || 39||39 ||0 ||'''29'''||align=left| Artur Pinajev '''(13)''' |- |[[III liiga 2015|2015]] || [[III liiga|III liiga lõuna]] ||'''1.'''|| 12 || 22 || 19 || 2 || 1 || 101||25 || +76 ||'''59'''||align=left| [[Marek Naal]] ja [[Vladislav Gussev]] '''(22)''' |- |[[II liiga 2016|2016]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''1.'''|| 14 || 26 || 18 || 4 || 4 || 99||47 || +52 ||'''58'''||align=left| [[Marek Šatov]] '''(28)''' |- |[[II liiga 2017|2017]] || [[II liiga|II liiga ida/põhi]] ||'''4.'''|| 14 || 26 || 14 || 4 || 8 || 81||68 || +13 ||'''46'''||align=left| [[Aleksandr Pruttšenko]] '''(18)''' |} [[Kategooria:Tartu jalgpalliklubid]] jqbjudjholcwpyrezzg7hpbc7oq4w5c 0 421464 7231254 6476979 2026-09-09T10:46:11Z Kapsas123 209254 7231254 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pasvalysi rajoon | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Pasvalio rajono savivaldybė | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1289 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pasvalys]] | asendikaart = Leedu | haldusüksuse tüüp = Q17301072 }} '''Pasvalysi rajoon''' on 1. järgu haldusüksus ([[rajoon (Leedu)|rajoon]]) Leedus endise [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonna]] aladel. Rajoon piirneb põhjas [[Läti]]ga. Rajooni pindala on 1289 km². 2014. aasta seisuga elas seal 26 663 inimest. Rajoon moodustati 1950. aastal. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: [[Daujėnai vald|Daujėnai]], [[Joniškėlise vald|Joniškėlise]] (maavald), [[Joniškėlis]]e (linnavald), [[Krinčinase vald|Krinčinase]], [[Namišiai vald|Namišiai]], [[Pasvalysi vald|Pasvalysi]] (maavald), [[Pasvalys]]i (linnavald), [[Pumpėnai vald|Pumpėnai]], [[Pušalotase vald|Pušalotase]], [[Saločiai vald|Saločiai]] ja [[Vaškai vald]]. [[Pilt:PasvalioRajonoSeniunijos.png|pisi|tühi|Pasvalysi rajooni omavalitsused]] Halduskeskus on [[Pasvalys]]i linn. Teised tähtsamad asulad on [[Joniškėlis]]e linn ning [[Daujėnai]], [[Krikliniai]], [[Krinčinas]]e, [[Pumpėnai]], [[Pušalotas]]e, [[Saločiai]] ja [[Vaškai]] [[alev]]id. 2011. aasta seisuga olid elanikest 98,48% [[leedulased]], 0,59% [[venelased]], 0,13% [[ukrainlased]], 0,1% [[valgevenelased]], 0,08% [[lätlased]] ja 0,62% oli teistest rahvustest. Rajooni suurimad jõed on [[Mūsa]] oma lisajõgede [[Mažupė]], [[Lėvuo]], [[Pyvesa]] ja [[Tatula]]ga. Rajooni territoorium jääb osaliselt [[Biržai regionaalpark|Biržai regionaalpargi]] territooriumile. Pasvalysi rajooni läbib [[Via Baltica]]. <gallery> Baltasis_šaltinis.JPG|Barklainiai Valge allikas Petraičių_akmuo.JPG|Petraičiai rändrahn Stipinų_atodanga_(Skalių_kalnas).jpg|Dolomiitkaljud Mūsa kaldal Gedučių_ąžuolas.JPG|Gedučiai tamm Girniūnų_ąžuolas,_kamienas.JPG|Girniūnai tamm Moliunu_azuolas.JPG|Moliūnai tamm Žadeikonių_kapinės,_ąžuolas.JPG|Žadeikoniai tamm Austakynės_ąžuolas.JPG|Austakynė tamm Girelės_ąžuolas.JPG|Girelė tamm Girsūdų_ąžuolas.JPG|Girsūdai tamm Kiemeliai,_ąžuolas.JPG|Kiemeliai tamm Putriškių_ąžuolas.JPG|Putriškise tamm Šlamų_ąžuolas.JPG|Šlamai tamm Ustukių_liepa.JPG|Ustukiai pärn Vytartų_liepa.JPG|Vytartai pärn </gallery> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Pasvalys District Municipality}} * [http://www.pasvalys.lt/lt/titulinis.html Rajooni koduleht] (''leedu keeles'') {{Leedu 1. järgu haldusüksused}} [[Kategooria:Leedu omavalitsused]] [[Kategooria:Pasvalysi rajoon| ]] 7y3s3xjo13nwaqbtequc1xak69kar4o 0 424732 7231291 6947444 2026-09-09T11:58:43Z Kuriuss 38125 7231291 wikitext text/x-wiki '''Eesti Huumoriliit''' (EHL) oli [[mittetulundusühing]], mis koondas Eestis tegutsevaid [[humorist]]e, [[karikaturist]]e ja teisi, kes tegelesid [[huumor]]i loomisega. Eesti Huumoriliit loodi 1990. aastate alguses. Ühingu au- ja juhatuse liikmed olid siis [[Raimo Aas]], [[Rein Tomingas]], [[Hardi Tiidus]], [[Harald Zharens]], [[Lembit Sibul]] (tegevdirektor), [[Mati Jakson]] ja [[Toivo Tootsen]]. Liidu tegevus taastati 26. märtsil [[2013]]. Ühingu juhatusse kuuluvad [[Priit Koppel]], [[Andrus Tamm]], [[Tarmo Vaarmets]], Tiiu Anton.{{lisa viide}} Eesti Huumoriliit lõpetas tegevuse 2025. aasta märtsis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI HUUMORILIIT MTÜ |url=https://www.inforegister.ee/80355059-EESTI-HUUMORILIIT-MTU/ |väljaanne=inforegister.ee}}</ref> ==Tegevus== Eesti Huumoriliit on korraldanud järgmised rahvusvahelised karikatuurivõistlused: * 2013 – "Linlane naerab" * 2014 – "Elavad tänavad" * 2017 – "Juubel – Eesti Vabariik 100" * 2020 – "Kliimatehnika" 2015. aastal korraldas Eesti Huumoriliit Tallinnas Euroopa Karikatuurikeskuse ([[Belgia]], [[Kruishoutem]]) koostatud Belgia karikaturistide paremiku näituse ning Rahvusarhiivi galeriis näituse "Ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] karikatuurid 1957‒1995". Eesti Huumoriliit asutas koos MTÜ Purculiga [[Purku]]s [[Eesti Huumorimuuseum]]i.<ref>{{Netiviide|Autor=Ivar Soopan|URL=http://www.laanlane.ee/2016/03/30/1-aprillil-asutatakse-raplamaa-purkus-eesti-huumorimuuseum/|Pealkiri=1. aprillil asutatakse Raplamaal Purkus Eesti Huumorimuuseum|Väljaanne=Läänlane|Aeg=30. märts 2016|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-03-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170305042419/http://www.laanlane.ee/2016/03/30/1-aprillil-asutatakse-raplamaa-purkus-eesti-huumorimuuseum/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Raamatud== *"Linlane naerab". 2013. ISBN 9789949330928 *"Elavad tänavad. ''Living Streets''". 2014. ISBN 9789949956401 *"Juubel – Eesti Vabariik 100" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/EestiHuumoriliit Facebook – Eesti Huumoriliit] *[http://kalender24.ee/2014/05/eesti-huumoriliit-avab-tallinna-xxxiii-vanalinnapaevade-raames-24-mail-2014-a-kiek-in-de-kokis-tallinnas-kl-15-00-rahvusvahelise-karikatuurinaituse-elavad-tanavad Eesti Huumoriliit avab Tallinna XXXIII vanalinnapäevade raames 24. mail 2014.a Kiek in de Kökis, Tallinnas, kl.15.00 rahvusvahelise karikatuurinäituse „Elavad tänavad“]. Kalender24.ee, 2014 *[http://www.pealinn.ee/newset/rahvusarhiivi-galeriis-avatakse-naitus-ajakirja-pikker-n145554 "Rahvusarhiivi galeriis avatakse näitus "Ajakirja "Pikker" karikatuurid 1957‒1995"]. Pealinn, 2. juuni 2015 [[Kategooria:Eesti huumor]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] mmuara1zl25gl6q2i44shtenfol50iy 0 431864 7231030 7123728 2026-09-08T19:26:16Z NOSSER 8097 7231030 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} {{teekaart}} '''Pae tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 12.03.2016)</ref> [[Sikupilli]], [[Ülemiste]] ja [[Pae (Tallinn)|Pae]] asumis.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm</ref> ==Hoonestus== [[Pilt:Pae_tänav_11.jpg|pisi|left|Pae tn 11, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[Pilt:Pae_tänav_12.jpg|pisi|Pae tn 12]] [[File:Pae 20.jpg|pisi|left|Pae 20]] [[File:Pae 52.jpg|pisi|Pae 52, tüüpprojekt 1-432]] * Pae 1 paikneb [[Lasnamäe Spordikompleks]]i hoone. Hoone valmis [[1958]].<ref>Ehitisregister, hoone kood 101023090.</ref> * Pae 2 asus tehase [[Dvigatel]] rahvamaja-klubihoone [[Majak (kultuurimaja)|Majak]] <ref>Robert Nerman, [https://www.postimees.ee/1571609/kultuurimaja-majak-ajaloosundmuste-keerises Kultuurimaja Majak ajaloosündmuste keerises], www.postimees.ee, 25. august 2006</ref>. Hoone valmis [[1961]] ja see lammutati [[2004]].<ref>Ehitisregister, hoone kood 101022129.</ref> Krundile plaanitakse ehitada [[Lidl]]<nowiki/>i ketti kuuluv kauplusehoone.<ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Ehitusobjekti kirjeldus või hanke tekst | URL = http://www.eb.ee/et/constructions/14913 | Täpsustus = | Väljaandja = Ehitusbörs. Infotöötlemise OÜ | Aeg = 03.11.2015 | Kasutatud = 23.07.2018 | Keel =}}</ref><ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Detailplaneering nr: DP019430 | URL = https://tpr.tallinn.ee/Link/Proceeding/DP019430 | Täpsustus = | Väljaandja = Tallinna planeeringute register | Aeg = 2018 | Kasutatud = 22.07.2018 | Keel =}}</ref> * Pae 5 võeti kasutusele [[1957]]<ref>Ehitisregister, hoone kood 101032030.</ref>, hoones asub [[Pae Gümnaasium]]. *Pae 9, 11, 13, 15, 1961. aastal [[Tüüpprojekt 1-464|tüüpprojekti 1-464]] järgi ehitatud viiekorruseline korterelamu * Pae 12 paikneb büroohoone, kus on tegutsenud ka kool. Selle arhitekt on [[Andres_Alver_(arhitekt)|Andres Alver]]. Hoone valmis [[1974]]. aastal.<ref>Ehitisregister, hoone kood 101029324.</ref> * Pae 16 asub [[Tallinna ülemine tuletorn]] (Punane majakas). * Pae 21, 1954. aastal ehitatud kolmekorruseline eluhoone, kasutusel äri- ja büroohoonena *Pae tänav 23a, 1967. aastal [[Tüüpprojekt 1-317A-19|tüüpprojekti 1-317A-19]] järgi ehitatud [[ühiselamu]]hoone. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Eesti NSV Siseministeerium]]i Tallinna ravi-tööprofülaktooriumi erikomandatuur *Pae tänav 31, 33, 48, 50, 52, [[Tüüpprojekt 1-432|tüüpprojekti 1-432]] järgi 1950. aastatel ehitatud korterelamud ([[hruštšovka]]d) *Pae tänav 49 asub 1978. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud 9-korruseline korterelamu *Pae tänav 68 asub 1985. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud 14-korruseline korterelamu *Pae tänav 70 asub [[Lasnamäe Turg]] *Pae tänav 76-78 asub [[Lasnamäe Keskus]], Pae Rimi hüper- ja [[Maxima]] X supermarket *Pae tänav 82 asub [[Lasnamäe Gümnaasium]] [[File:2021 Tallinn Pae tänav.jpg|pisi|]] == Ajalugu == Tänav sai nime [[8. märts]]il [[1949]].<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96005829&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Kohanimeandmebaas] (vaadatud 12.03.2016)</ref> Tänava järgi on nime saanud [[Lasnamäe lade]]me [[Väo kihistu]] [[Pae kihistik]].<ref name="stratigraafia.info">[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Pae%20kihistik Pae kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 17.08.2019)</ref> [[Pae (Tallinn)|Pae asum]]i [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] I mikrorajooni üksikuid asutustele ja ettevõtetele kuuluvaid elamuid on ehitatud umbes 1970. aastast. 1978. aastal alustati majaehituskombinaadi toodanguga elamute ehitamist vastavalt I mikrorajooni planeeringule. Pae tänaval asus kauplus [[Lasnamäe (kauplus)|Lasnamäe]]. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Pae tänav}} ==Välislingid== * [http://opendata.muis.ee/object/2372534 Pae tänav 5 1960. aastal] * [http://opendata.muis.ee/object/2372541 Pae tänav 5 1960. aastal] * [https://www.uusmaa.ee/pakkumine/170549-tallinn-lasnamae-pae-pae-12-uurile-anda-basseiniga-hoone/ Pae 12 sisevaated] * [http://opendata.muis.ee/object/2372527 Vaade Pae tänavalt Peterburi maanteele 1960. aastal] {{Sikupilli asumi tänavad}} {{Ülemiste asumi tänavad}} [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] ds99s836s61tce4jronpvge51oe17pb 0 438918 7231118 6559815 2026-09-09T04:12:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231118 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Evald Tipneri karikavõistlused|Tipneri karikavõistlused 2017]] | hooaeg = 2016/17 | meeskondi = 101 | võitja = [[FCI Tallinn]] (1. tiitel) | turniir1 = [[UEFA Euroopa Liiga 2017/18|Euroopa Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = | mänge = 94 | väravaid = 523 | parim väravakütt = | suurim koduvõit = | suurim võit võõrsil = | väravaterohkeim mäng = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2015/2016. aasta karikavõistlused|2015/16]] | järgmine hooaeg = [[Eesti jalgpalli 2017/2018. aasta karikavõistlused|2017/18]] }} '''Eesti jalgpalli 2016/2017. aasta karikavõistlused''' ametlikult ka '''Tipneri karikavõistlused 2017''' oli Eesti jalgpalli peamise [[Tipneri karikavõistlused|karikavõistluse]] 27. hooaeg, mis algas 1/64 finaali paaride loosimisega 21. mail 2016 ja lõppes finaaliga 27. mail 2017. Karikasarja registreerus 101 võistkonda. Karikavõitja sai aastaks enda valdusse [[Evald Tipner]]i nimelise rändkarika ja õiguse osaleda [[UEFA Euroopa Liiga]]s. Valitsev karikavõitja oli [[Tallinna FC Flora]], kes alistas 2015/2016. aasta karikafinaalis [[JK Sillamäe Kalev]]a 3:0. 2016/2017. aasta karikavõistlused võitis [[FCI Tallinn]]. ==1/64-finaalid== Loosimine toimus 21. mail 2016 vahetult enne 2015/2016. aasta karikafinaali.<ref name="A0aqR" /> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>31. mai 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Rakvere JK Tarvas]]''' (1)||13 : 0|(RL) [[FC Sssolutions]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Kohtla-Järve JK Järve]]''' (2)||3 : 0|(RL) [[Kohtla-Nõmme]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Järva-Jaani]]''' (5)||+ : -<sup>[[#notes1|1]]|(4) [[Tallinna FC Ararat TTÜ]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna Depoo]] (6)||0 : 6|(2) '''[[Tallinna FC Infonet II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Pärnu JK Poseidon]]''' (5)||7 : 0|(RL) [[Enamasti Pealekata]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[SK Roosu]] (6)||- : +^{[[#notes2|2]]|(1) '''[[JK Sillamäe Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Raplamaa JK Märjamaa]]''' (6)||4 : 0|(5) [[Navi Vutiselts]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[FC Puhkus Mehhikos]] (RL)||0 : 2 ([[Lisaaeg|la]])|(3) '''[[Tallinna FC Flora U19]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna JK Piraaja]]''' (4)||11 : 1|(RL) [[FC Tallinna Wolves]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Soccernet]]''' (6)||8 : 1|(RL) [[FC Jõgeva Wolves II]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Elva]]''' (3)||13 : 0|(RL) [[FC IceBears]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>6. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Olympic Olybet]] (5)||2 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(6) '''[[Tallinna FC TransferWise]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia III]]''' (4)||8 : 0|(RL) [[JK Raudteetöölised]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[SK Tääksi]]''' (5)||3 : 2|(6) [[FC Helios Tartu]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[FC Jõgeva Wolves]]''' (6)||7 : 0|(6) [[Tallinna FC Reaal]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||11 : 0|(RL) [[FC Peedu]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Fellin]] (RL)||0 : 1|(4) '''[[Keila JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Twister]]''' (6)||7 : 0|(5) [[Valga FC Warrior]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Castovanni Eagles II]] (6)||0 : 4|(5) '''[[Ambla Vallameeskond]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[JK Kernu Kadakas]]''' (5)||2 : 1|(RL) [[Rasmus Värki Jalgpallikool]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Otepää]] (5)||1 : 2|(4) '''[[Narva United FC]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (4)||24 : 0|(RL) [[JK Õismäe Torm]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Koeru JK]] (5)||0 : 2|(5) '''[[Vastseliina FC Tannem]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[FC Lelle]] (5)||1 : 6|(RL) '''[[FC Molycorp Silmet]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>12. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Forza]] (4)||0 : 8|(1) '''[[Nõmme Kalju FC]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>15. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[Kuusalu JK Rada]] (4)||0 : 4|(5) '''[[Raplamaa JK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>16. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||2 : 0|(2) [[Tartu FC Santos]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev]]''' (2)||14 : 0|(RL) [[Paduvere SK Illi]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Kassisaba FC Igiliikur]] (5)||0 : 6|(3) '''[[Tartu JK Welco]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>18. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Castovanni Eagles]]''' (5)||+ : -^{[[#notes3|3]]|(RL) [[JK Pedajamäe]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[JK Tallinna Kalev III]] (5)||0 : 4|(2) '''[[Viljandi JK Tulevik]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>19. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Eston Villa]]''' (5)||+ : -^{[[#notes4|4]]|(5) [[JK Kaitseliit Kalev]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>22. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu FC Merkuur]]''' (4)||6 : 4|(5) [[FC Zenit Tallinn]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. juuni 2016</small> {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (3)||+ : -^{[[#notes5|5]]|(5) [[JK Väätsa Vald]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tartu JK Tammeka U21]] (3)||1 : 4|(1) '''[[Pärnu Linnameeskond]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. juuni 2016</small> {{OneLegResult|[[Pirita JK Reliikvia]] (5)||1 : 2|(RL) '''[[JK Terav Sats]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>3. juuli 2016</small> {{OneLegResult|[[Tabasalu JK Charma]] (4)||1 : 2|(2) '''[[Maardu Linnameeskond]]'''|winner=2}} |} ; *{{ankur|notes1}}¹[[Tallinna FC Ararat TTÜ]] loobus mängust, [[FC Järva-Jaani]] pääseb mänguta edasi 1/32-finaali. *{{ankur|notes2}}²[[SK Roosu]] loobus mängust, [[JK Sillamäe Kalev]] pääseb mänguta edasi 1/32-finaali. *{{ankur|notes3}}³[[JK Pedajamäe]] loobus mängust, [[Tallinna FC Castovanni Eagles]] pääseb mänguta edasi 1/32-finaali. *{{ankur|notes4}}⁴[[JK Kaitseliit Kalev]] loobus mängust, [[Tallinna FC Eston Villa]] pääseb mänguta edasi 1/32-finaali. *{{ankur|notes5}}⁵[[JK Väätsa Vald]] loobus mängust, [[FC Kuressaare]] pääseb mänguta edasi 1/32-finaali. ===Vabapääsmed=== Otse 1/32 finaali pääsesid võistkonnad, kes jäid välja loosimata: * [[Meistriliiga]] (1): [[Tallinna FC Infonet]], [[JK Narva Trans]], [[Paide Linnameeskond]], [[Tallinna FC Levadia]] * [[Esiliiga]] (2): [[Tallinna FC Flora U21]] * [[Esiliiga B]] (3): [[Raasiku FC Joker]], [[Viimsi JK]] * [[II liiga]] (4): [[Jõgeva SK Noorus-96]], [[Saue JK Laagri]], [[Jõhvi FC Lokomotiv]], [[Türi Ganvix JK]], [[FC Kose]], [[Viimsi JK II]], [[SK Imavere Forss]], [[Kiviõli FC Irbis]], [[Tõrva JK]], [[Tallinna JK Legion]] * [[III liiga]] (5): [[EMÜ SK]], [[Tartu Ülikool Fauna]], [[FC Tartu]], [[Maardu United]], [[JK Loo]], [[Läänemaa JK Haapsalu]], [[Nõmme Kalju FC III]] * [[IV liiga]] (6): [[Tallinna JK Jalgpallihaigla]], [[Tallinna Jalgpalliselts]], [[Rumori Calcio Tallinn]] ==1/32-finaalid== Loosimine toimus 16. juunil 2016.<ref name="EeZTX" /> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. juuli 2016</small> {{OneLegResult|'''[[SK Tääksi]]''' (5)||5 : 0|(6) [[Tallinna JK Jalgpallihaigla]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>17. juuli 2016</small> {{OneLegResult|[[Tartu JK Welco]] (3)||0 : 8|(1) '''[[Tallinna FC Flora]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. juuli 2016</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC Soccernet]] (6)||1 : 5|(3) '''[[FC Kuressaare]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>24. juuli 2016</small> {{OneLegResult|[[Tallinna Jalgpalliselts]] (6)||0 : 3|(5) '''[[Tartu Ülikool Fauna]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Ambla Vallameeskond]] (5)||2 : 5|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Molycorp Silmet]]''' (RL)||2 : -^{[[#notes7|7]]}|(4) [[SK Imavere Forss]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Jõhvi FC Lokomotiv]] (4)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(3:5 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(3) '''[[Tallinna FC Flora U19]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Castovanni Eagles]] (5)||- : 1^{[[#notes8|8]]}|(5) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>26. juuli 2016</small> {{OneLegResult|[[FC Järva-Jaani]] (5)||1 : 4|(4) '''[[Narva United FC]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Maardu United]] (5)||2 : 10|(1) '''[[JK Sillamäe Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Rakvere JK Tarvas]]''' (1)||5 : 1|(2) [[Maardu Linnameeskond]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Infonet]]''' (1)||9 : 0|(4) [[Tallinna JK Piraaja]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. august 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond]]''' (1)||1 : 0|(4) [[FC Nõmme United]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Kose]] (4)||0 : 2|(5) '''[[Pärnu JK Poseidon]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Saue JK Laagri]]''' (4)||6 : 1|(6) [[FC Jõgeva Wolves]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||3 : 0|(5) [[Läänemaa JK Haapsalu]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>3. august 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Kohtla-Järve JK Järve]]''' (2)||+ : -^{[[#notes6|6]]}|(6) [[Tallinna FC Twister]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Viimsi JK II]] (4)||0 : 5|(2) '''[[Tallinna FC Infonet II]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Raplamaa JK Märjamaa]]''' (6)||2 : 0|(4) [[Kiviõli FC Irbis]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Raasiku FC Joker]]''' (3)||4 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(5) [[Raplamaa JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[FC Elva]] (3)||2 : 3|(2) '''[[JK Tallinna Kalev]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Tallinna JK Legion]]''' (4)||1 : 0|(4) [[Türi Ganvix JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[JK Terav Sats]]''' (RL)||1 : -^{[[#notes9|9]]}|(4) [[Jõgeva SK Noorus-96]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. august 2016</small> {{OneLegResult|'''[[JK Kernu Kadakas]]''' (5)||5 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(5) [[Vastseliina FC Tannem]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. august 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (2)||13 : 0|(5) [[JK Loo]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>8. august 2016</small> {{OneLegResult|[[Tallinna FC TransferWise]] (6)||1 : 6|(3) '''[[Viimsi JK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>9. august 2016</small> {{OneLegResult|[[Pärnu Linnameeskond]] (1) ||2 : 4|(1) '''[[Tallinna FC Levadia]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>10. august 2016</small> {{OneLegResult|[[Nõmme Kalju FC III]] (5)||0 : 5|(2) '''[[Tallinna FC Flora U21]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tartu FC Merkuur]] (4)||3 : 4 ([[Lisaaeg|la]])|(6) '''[[Rumori Calcio Tallinn]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>17. august 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia III]]''' (4)||4 : 1|(4) [[Keila JK]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Eston Villa]] (5)||4 : 4 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(5:6 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(5) '''[[FC Tartu]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. september 2016</small> {{OneLegResult|[[JK Narva Trans]] (1)||0 : 2|(1) '''[[Nõmme Kalju FC]]'''|winner=2}} |} *{{ankur|notes6}}⁶[[Tallinna FC Twister]] loobus mängust, [[Kohtla-Järve JK Järve]] pääseb mänguta edasi 1/16-finaali. *{{ankur|notes7}}⁷Tulemus (2:3) tühistatud, kuna võistkonna [[SK Imavere Forss]] koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija [[Enar Nilp]].<ref name="PUOrH" /> *{{ankur|notes8}}⁸Tulemus (9:1) tühistatud kuna võistkonna [[Tallinna FC Castovanni Eagles]] koosseisus osales mänguõigust mitteomav mängija [[Gerrerth Kaur]].<ref name="xrbSj" /> *{{ankur|notes9}}⁹Mängutulemus (1:5) tühistatud: [[Jõgeva SK Noorus-96]] võistkonna koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija [[Eigo Loorius]].<ref name="Elwwm" /> ==1/16-finaalid== Loosimine toimus 11. august 2016.<ref name="r09jj" /> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>24. august 2016</small> {{OneLegResult|[[Tartu Ülikool Fauna]] (5)||4 : 6|(5) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>1. september 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Viljandi JK Tulevik]]''' (2)||1 : 0|(1) [[JK Sillamäe Kalev]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Saue JK Laagri]] (4)||0 : 3|(2) '''[[Tallinna FC Infonet II]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>4. september 2016</small> {{OneLegResult|[[JK Terav Sats]] (RL)||0 : 2|(6) '''[[Raplamaa JK Märjamaa]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (3)||3 : 2|(4) [[Tallinna JK Legion]]|winner=1}} {{OneLegResult|'''[[Rumori Calcio Tallinn]]''' (6)||4 : 3|(5) [[JK Kernu Kadakas]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>6. september 2016</small> {{OneLegResult|[[FC Tartu]] (5)||0 : 11|(1) '''[[Tallinna FC Infonet]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>7. september 2016</small> {{OneLegResult|'''[[JK Tallinna Kalev]]''' (2)||5 : 0|(5) [[SK Tääksi]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>20. september 2016</small> {{OneLegResult|[[Rakvere JK Tarvas]] (1)||2 : 3|(1) '''[[Paide Linnameeskond]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Levadia III]] (4)||1 : 8|(1) '''[[Tartu JK Tammeka]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>21. september 2016</small> {{OneLegResult|'''[[FC Molycorp Silmet]]''' (RL)||6 : 5 ([[Lisaaeg|la]])|(3) [[Tallinna FC Flora U19]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Kohtla-Järve JK Järve]] (2)||0 : 2|(2) '''[[Tallinna FC Flora U21]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|'''[[Narva United FC]]''' (4)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])<br><small>(3:2 [[Penaltiseeria|pen]])</small>|(3) [[Viimsi JK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>27. september 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Levadia]]''' (1)||7 : 0|(3) [[Raasiku FC Joker]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>28. september 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Flora]]''' (1)||5 : 0|(4) [[Tõrva JK]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Nõmme Kalju FC]]''' (1)||10 : 0|(5) [[Pärnu JK Poseidon]]|winner=1}} |} ==1/8-finaalid== Loosimine toimus 21. september 2016.<ref name="qH5Le" /> Sulgudes võistkonna liiga tase. {{OneLegStart }} |- !colspan="3" align="center"|<small>5. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka]]''' (1)||5 : 1|(6) [[Rumori Calcio Tallinn]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>12. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|'''[[FC Kuressaare]]''' (3)||5 : 0|(6) [[Raplamaa JK Märjamaa]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>16. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|[[EMÜ SK]] (5)||0 : 5|(2) '''[[Viljandi JK Tulevik]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>18. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Infonet]]''' (1)||2 : 1|(1) [[Tallinna FC Levadia]]|winner=1}} |- !colspan="3" align="center"|<small>19. oktoober 2016</small> {{OneLegResult|'''[[Nõmme Kalju FC]]''' (1)||1 : 0|(1) [[Tallinna FC Flora]]|winner=1}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Flora U21]] (2)||1 : 3|(4) '''[[Narva United FC]]'''|winner=2}} {{OneLegResult|[[Tallinna FC Infonet II]] (2)||1 : 4|(1) '''[[Paide Linnameeskond]]'''|winner=2}} |- !colspan="3" align="center"|<small>2. november 2016</small> {{OneLegResult|[[FC Molycorp Silmet]] (RL)||0 : 11|(2) '''[[JK Tallinna Kalev]]'''|winner=2}} |} ==Veerandfinaalid== {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 11. aprill 2017 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | tulemus = 0 : 1 | la = jah | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67565 Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = | väravad2 = [[Martin Aasmäe|Aasmäe]] {{värav|120}} | staadion = [[Viljandi kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Viljandi]] | pealtvaatajaid = 160 | kohtunik = [[Miko Pupart]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 11. aprill 2017 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[JK Tallinna Kalev]] | tulemus = 0 : 3 | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67564 Protokoll] | meeskond2 = [[Paide Linnameeskond]] | väravad1 = | väravad2 = [[Sander Sinilaid|Sinilaid]] {{värav|30}}<br>[[Ranon Kriisa|Kriisa]] {{värav|32|ov}}<br>[[Henri Hanson|Hanson]] {{värav|37}} | staadion = [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 88 | kohtunik = [[Tomi Rahula]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2017 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Nõmme Kalju FC]] | tulemus = 1 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67573 Protokoll] | la = jah | meeskond2 = [[FCI Tallinn]] | väravad1 = [[Deniss Tjapkin|Tjapkin]] {{värav|71}} | väravad2 = [[Kirill Nesterov|Nesterov]] {{värav|87}} | staadion = [[Hiiu kunstmurustaadion]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 206 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] |penaltid1= {{Lihtne loend | *[[Andrei Sidorenkov|Sidorenkov]] {{penvärav}} *[[Artjom Dmitrijev|Dmitrijev]] {{penvärav}} *[[Artur Valikajev|Valikajev]] {{penvärav}} *[[Robert Kirss|Kirss]] {{penmööda|väravavaht tõrjus}} }} |penaltitulemus= 3:5 |penaltid2= {{Lihtne loend | *{{penvärav}} [[Jevgeni Harin|Harin]] *{{penvärav}} [[Vladimir Voskoboinikov|Voskoboinikov]] *{{penvärav}} [[Roman Nesterovski|Nesterovski]] *{{penvärav}} [[Kirill Nesterov|Nesterov]] *{{penvärav}} [[Vladimir Avilov|Avilov]] }} }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 12. aprill 2017 | aeg = 19:00 | meeskond1 = [[Narva United FC]] | tulemus = 3 : 1 | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/67506 Protokoll] | meeskond2 = [[FC Kuressaare]] | väravad1 = [[Ivan Seleznjov|Seleznjov]] {{värav|24}}<br>[[Vitali Andrejev|Andrejev]] {{värav|71}}<br>[[Kirill Novikov|Novikov]] {{värav|87}} | väravad2 = [[Maarek Suursaar|Suursaar]] {{värav|45}} | staadion = [[Narva Kalev-Fama staadion]] | asukoht = [[Narva]] | pealtvaatajaid = 85 | kohtunik = [[Toomas Nõmmiste]] }} ==Poolfinaalid== {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = | nobars = 1 | kuupäev = 9. mai 2017 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 0 : 0 | la = jah | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/68325 Protokoll] | meeskond2 = [[Paide Linnameeskond]] | väravad1 = | väravad2 = | staadion = [[Tartu Tamme staadion]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 306 | kohtunik = [[Kristo Tohver]] |penaltid1= {{Lihtne loend | *[[Andre Paju|Paju]] {{penmööda|väravavaht tõrjus}} *[[Sander Kapper|Kapper]] {{penvärav}} *[[Randin Rande|Rande]] {{penvärav}} *[[Jürgen Lorenz|Lorenz]] {{penvärav}} *[[Kaarel Kiidron|Kiidron]] {{penvärav}} }} |penaltitulemus= 4:2 |penaltid2= {{Lihtne loend | *{{penvärav}} [[Andre Frolov|Frolov]] *{{penmööda}} [[Martin Kase|Kase]] *{{penvärav}} [[Jasper Uwaegbulam|Uwa]] *{{penmööda|väravavaht tõrjus}} [[Magnar Vainumäe|Vainumäe]] }} }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 10. mai 2017 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[FCI Tallinn]] | tulemus = 2 : 0 | protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/68388 Protokoll] | meeskond2 = [[Narva United FC]] | väravad1 = [[Kirill Nesterov|Nesterov]] {{värav|3}}<br>[[Vladimir Voskoboinikov|Voskoboinikov]] {{värav|87}} | väravad2 = | staadion = [[Infoneti Lasnamäe staadion]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 170 | kohtunik = [[Siim Rinken]] }} ==Finaal== {{Jalgpallimatš |kuupäev = 27. mai 2017 |aeg = 16:00 |meeskond1 = [[FCI Tallinn ]] |tulemus = 2 : 0 |Protokoll = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/68923 Protokoll] |meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] |väravad1 = [[Dmitri Kruglov|Kruglov]] {{värav|9}}<br>[[Albert Prosa|Prosa]] {{värav|47}} |väravad2 = |staadion = [[A. Le Coq Arena]] |asukoht = [[Tallinn]] |pealtvaatajaid = 1871 |kohtunik = [[Mart Martin]] }} {| style="width:92%" |- |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi= | kere = | paremkäsi = | püksid = | sokid = | nimi = FCI Tallinn }} |{{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | muster_sh = | vasakkäsi = 0000CD | kere = 0000CD | püksid = 0000CD | paremkäsi = 0000CD | sokid = 0000CD | nimi = Tartu JK Tammeka }} |} {| style="width:100%" |- |valign="top" width="40%"| {| style="font-size:90%" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV||'''1'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Matvei Igonen]]|| {{kol|}} |- |KA||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Avilov]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''5'''||{{riigi ikoon|Ghana}} [[Ofosu Appiah]] |- |KA||'''12'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Kulinitš]] |- |KA||'''23'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Dmitri Kruglov]]|| {{kol|10}} |- |PK||'''11'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Kirill Nesterov]] |- |PK||'''9'''||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Jevgeni Harin]] |- |PK||'''20'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Pavel Dõmov]]|| || {{vahvälja|79}} |- |PK||'''27'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Dmitrijev]] || {{kol|85}} |- |RÜ||'''8'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladimir Voskoboinikov]] || || {{vahvälja|84}} |- |RÜ||'''99'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Prosa]] || || {{vahvälja|90+4}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''16'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihhail Lavrentjev]] |- |PK||'''2'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Kalimullin]]|| || {{vahsisse|90+4}} |- |PK||'''3'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Nesterovski]] |- |PK||'''7'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] ||{{kol|80}}|| {{vahsisse|79}} |- |RÜ||'''15'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eduard Golovljov]] |- |KA||'''22'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Rättel]] |- |KA||'''26'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Timur Bulavkin]] |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Puštov]] |} |valign="top"| |valign="top" width="50%"| {| style="font-size:90%;margin:auto" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV||'''1'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Johan Pechter]] |- |KA||'''18'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Paju]] |- |KA||'''3'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaarel Kiidron]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) |- |KA||'''13'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Lorenz]] |- |KA||'''41'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kevin Anderson]]||{{kol|82}} |- |PK||'''27'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Reio Laabus]] |- |PK||'''6'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tauno Tekko]] || || {{vahvälja|64}} |- |PK||'''17'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sander Kapper]]||{{kol|55}} || {{vahvälja|75}} |- |PK||'''23'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Aasmäe]] |- |RÜ||'''10'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Randin Rande]] || || {{vahvälja|61}} |- |RÜ||'''7'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Jõgi]] |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV||'''12'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Vaabel]] |- |KA||'''5'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Silver Grauberg]] || || {{vahsisse|75}} |- |KA||'''20'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eino Puri]] || || {{vahsisse|64}} |- |PK||'''16'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kaspar Paur]] |- |KA||'''11'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Erki Mõttus]] |- |KA||'''14'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Sadovoi]] |- |KA||'''21'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Tšernjavski]]|| || {{vahsisse|61}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaido Koppel]] |} |} {| width=100% style="font-size: 90%" | width=50% valign=top| '''Mängu ametnikud''' *Abikohtunikud: Sten Klaasen, Dmitri Vinogradov *4. kohtunik: Toomas Nõmmiste *1. lisakohtunik: Kristo Külljastinen *2. lisakohtunik: Joonas Jaanovits *Mängu inspektor: Hannes Kaasik *Kohtunike vaatleja: Hannes Kaasik | width=50% valign=top| '''Mängu reeglid''' *90 minutit. *30 minutit (2x15 min) lisaaega kui vaja. *Penaltiseeria kui seis endiselt viigis. *Seitse mängijat vahetustepingil. *Maksimaalselt kolm vahetust. |} Mängust tegi ülekande [[ERR|ERR.ee]].<ref>[https://sport.err.ee/598563/vaata-uuesti-meeste-jalgpalli-karikafinaal-fci-tallinn-tartu-tammeka VAATA UUESTI | Meeste jalgpalli karikafinaal FCI Tallinn - Tartu Tammeka]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="A0aqR">https://web.archive.org/web/20170320055412/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10255 VIDEO: Karikavõistlustel loositi uue hooaja avaringi paarid</ref> <ref name="EeZTX">https://web.archive.org/web/20180119235151/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10429 Tipneri karika 1/32-finaalide keskne paar on Trans vs. Kalju</ref> <ref name="PUOrH">http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=64619&b=KV&year=2017</ref> <ref name="xrbSj">http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=64618&b=KV&year=2017</ref> <ref name="Elwwm">http://jalgpall.ee/lprotocol.php?cup=1&st=style_fp.css&proto_id=64750&b=KV&year=2017</ref> <ref name="r09jj">http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10751 VIDEO: Karikaloos viis kokku ka Premium liiga klubid</ref> <ref name="qH5Le">http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10998 Karikaloos viis potentsiaalselt kokku mitmed favoriidid</ref> }} {{Eesti jalgpallikarika hooajad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalli karikavõistlused]] [[Kategooria:2016. aasta Eesti spordis]] [[Kategooria:2017. aasta Eesti spordis]] 7o79n71744skd0p3lb6znrzym31x1kw 0 440306 7230863 7228957 2026-09-08T14:04:28Z Mees9 118868 Lisasin juurde inimesi 7230863 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Abdoulaye Doucouré]], prantsuse jalgpallur * 1. jaanuar – [[Sifan Hassan]], Hollandi jooksja *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[5. jaanuar]] – [[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja * 9. jaanuar – [[Katarina Johnson-Thompson]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik * 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Will Poulter]], inglise näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Davy Klaassen]], hollandi jalgpallur * 21. veebruar – [[Fabrizio Romano]], Itaalia spordiajakirjanik ja suunamudija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *26. veebruar – [[Fabian Hürzeler]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur * 11. märts – [[Jodie Comer]], inglise näitleja *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *29. märts – [[Sebastián Pérez]], Colombia jalgpallur *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU (laulja)|IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Johannes Thingnes Bø]], Norra laskesuusataja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[19. mai]] – [[Garrett Scantling]], USA kümnevõistleja *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *7. juuni – [[George Ezra]], inglise laulja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[19. juuni]] – [[KSI]], briti juutuuber *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik *[[29. juuni]] – [[Oliver Tree]], USA laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *10. juuli – [[Carla Jeffery]], USA näitleja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[21. august]] – [[Millie Bright]], Inglismaa jalgpallur *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja *[[30. september]] – [[Ken Sema]], Rootsi jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[5. oktoober]] – [[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell *[[14. oktoober]] – [[Charlie Kirk]], USA parempoolne poliitiline aktivist * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja *[[26. oktoober]] – [[Dimítris Pélkas]], Kreeka jalgpallur ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[9. november]] – [[Semi Ajayi]], Nigeeria jalgpallur *[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[16. november]] – [[Nélson Semedo]], Portugali jalgpallur *[[19. november]] – [[Lawrence Vigouroux]], Tšiili jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] nifmrim776l2ubqhcwxc0b60k52r520 0 441388 7231276 7181563 2026-09-09T11:18:08Z Velirand 67997 + kategooria 7231276 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ken Kalling.jpg|pisi|Ken Kalling Rahvusülikooli 104. aastapäeva aktusel (2023) Tartu Ülikooli aulas pidamas akadeemilist loengut teemal "Külvamisest ja kohanemisest". Foto: Andres Tennus / Tartu Ülikool]] '''Ken Kalling''' (sündinud [[14. august]]il [[1963]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti [[Teadusajalugu|teadusajaloolane]]. Ta on õppinud aastatel 1982–1986 [[Tartu Ülikool]]is [[bioloogia]]t ja aastatel 1986–1993 samas [[ajalugu]], lõpetades [[arheoloogia]] ja [[Füüsiline antropoloogia|füüsilise antropoloogia]] erialal. 1995. aastal kaitses ta [[Kesk-Euroopa Ülikool|Kesk-Euroopa Ülikoolis]] [[Budapest|Budapestis]] [[Magistrikraad|magistrikraadi]] [[Keskaeg|keskaja]] ajaloo erialal. Kalling töötas aastatel 1988–1994 [[Eesti Muinsuskaitse Selts|Eesti Muinsuskaitse Seltsis]] [[Arheoloog|arheoloogi]] ja füüsilise antropoloogina, aastatel 1995–2002 [[Tartu Ülikooli muuseum|Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi]] [[Teadusdirektor|teadusdirektorina]] ning aastatel 2002–2005 [[Eesti Kaitseväe Akadeemia]] strateegia õppetooli juhatajana. Alates 2005. aastast on ta Tartu Ülikooli [[Meditsiiniajalugu|meditsiiniajaloo]] õppejõud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ken Kalling |url=https://www.etis.ee/CV/Ken_Kalling/est |vaadatud=24. oktoobril 2025 |väljaanne=ETIS}}</ref> Ta on põhjalikumalt uurinud meditsiini ajalugu, sealhulgas [[eugeenika]] ajalugu. Kalling on tegelenud [[kümnevõistlus]]ega, kogudes parimana 1987. aastal [[Tartu|Tartus]] 6990 punkti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika |url=https://www.ekjl.ee/statistika/ |vaadatud=24. oktoobril 2025 |väljaanne=Eesti Kergejõustikuliit}}</ref> ==Raamatud== *Tartu Ülikooli rektor Henrik Koppel. [[Aasta Raamat]] 2007. ISBN 9789985983324 *Rektor Hugo Kaho. Aasta Raamat 2009. ISBN 9789949901807 *Rektor Jüri Kärner. Aasta Raamat 2019. ISBN 9789949720910 *Estonian National Symbols. Estonian Popular Symbols. [[Eesti Instituut]].2010. ISBN 9789985999431 *Meditsiini ajalugu. Tartu Ülikool 2017. ISBN 9789985410684 *Eesti meditsiini 100 aastat. [[Post Factum]] 2018. ISBN 9789949603398 *Eesti Teaduste Akadeemia. Ajalugu. Arenguid ja järeldusi. [[Eesti Teaduste Akadeemia]] 2008. ISBN 9789949180387 *Arstide liidu sajand. [[Eesti Arstide Liit]] 2021. ISBN 9789916403488 *Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. [[Tartu Ülikooli kirjastus|Tartu Ülikooli Kirjastus]] 2007. ISBN 9789949117192 *Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 100. Tartu Ülikool 2008. ISBN 9789985405581 ==Tunnustus== [[2025]] [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=31. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Isiklikku== Ken Kallingu isa oli [[arhitekt]] ja [[karikaturist]] [[Mart Kalling]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://ut.ee/et/sisu/ken-kalling-rahvusulikooli-aastapaeva-aktusel-kulvamisest-ja-kohanemisest Ken Kallingu akadeemiline loeng "Külvamisest ja kohanemisest"] * [https://uttv.ee/naita?id=20158 Ken Kallingu loeng „Keha ja vaim“ Suveülikoolis 2014] * [https://vikerraadio.err.ee/1066623/huvitaja-pandeemiate-tanane-ja-eilne-paev/1032055 Meditsiiniajaloolane Ken Kalling. Pandeemiad täna ja eile] * [https://vikerraadio.err.ee/827247 Eesti lugu. Must suvi. Haigused ja arstiabi] * [https://vikerraadio.err.ee/1220245/eesti-lugu-vaktsineerimisest-maailmas-ja-meil?fbclid=IwY2xjawNoMc9leHRuA2FlbQIxMQBicmlkETBibHdqeEpNUnJUbk9YMEp2AR7yVt6GfnxnRUR2sdEpaibk4UVs6WugTkS5JUN1o3HfBkxBerPwt07lIQB_kg_aem_amR6ClKaJtNBJKr2Fo5PGw Eesti lugu. Vaktsineerimisest maailmas ja meil] * [https://vikerraadio.err.ee/799608/intervjuud-8-30-ken-kalling-eestlaste-ja-latlaste-rassierinevustest/560243 Intervjuud. Ken Kalling. Eestlaste ja lätlaste rassierinevustest] * [https://www.vikerkaar.ee/eestlase-kvaliteet-sojaeelses-vabariigis/ Eestlaste kvaliteet sõjaeelses vabariigis. Vikerkaar] * [https://www.curare.ee/post/40-k%C3%BCsimust-ken-kallinguga 40 küsimust Ken Kallinguga] {{JÄRJESTA:Kalling, Ken}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti meditsiiniajaloolased]] [[Kategooria:Eesti teadusajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kesk-Euroopa Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] e2rr9u5c9p3p67es6ec5njj7t35q1y7 0 443126 7230900 4467917 2026-09-08T15:54:52Z Amherst99 15496 /* */ 7230900 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Uuemõisa vald''' oli mitme Eesti valla nimi: *[[Uuemõisa vald (Haapsalu kihelkond)|Uuemõisa vald]] (saksa keeles ''Neuenhof'') Läänemaal Haapsalu kihelkonnas *[[Uuemõisa vald (Ridala kihelkond)|Uuemõisa vald]] (saksa keeles ''Neuenhof'') Läänemaal Ridala kihelkonnas *[[Uuemõisa vald (Pöide kihelkond)|Uuemõisa vald]] (saksa keeles ''Neuenhof'') Saaremaal Pöide kihelkonnas *[[Kose-Uuemõisa vald (Kose kihelkond)|Kose-Uuemõisa vald]] (saksa keeles ''Neuenhof'') Harjumaal Kose kihelkonnas ==Vaata ka== *[[Uuemõisa mõis]] qafxprh9yt535e4bk2btiz9vn08zqkm 0 445301 7231173 7220059 2026-09-09T08:51:15Z Tonisee 1211 /* Viited */ Viidete pisiparandused. 7231173 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Perseus constellation map.png|right|250px|Kilp]] [[Pilt:PerseusCC.jpg|pisi|Perseuse tähtkuju öötaevas]] [[Pilt:Sidney Hall - Urania's Mirror - Perseus.jpg|pisi|Perseus Medusa peaga|vasakul]] '''Perseus''' (ladina ''Perseus'', lühend ''Per'') on põhjataeva [[tähtkuju]], mis jääb suures osas [[Linnutee]]le ja on nime saanud vanakreeka mütoloogilise kangelase [[Perseus]]e järgi. Perseus oli [[Zeus]]i ja [[Danae]] poeg, kes tappis [[Medusa]] ning päästis [[Andromeda]] merekoletise Ketose käest. Perseus on üks 48 [[Ptolemaios]]e loetletud tähtkujust. See katab tähistaevast 615 [[ruutkraad]]i ja on pindalalt 24. tähtkuju.<ref name="Perseus" /> Eestis on see vaadeldav aasta läbi.<ref name="Tähtkujud" /> Heledaim täht on [[α Persei]] ehk Mirfak, mille [[Tähesuurus|näiv suurus]] on 1,79.<ref name="Facts" /> β Persei ehk [[Algol]] on tuntud muutliku heleduse poolest, mis muutub 3,5 ja 2,3 [[tähesuurus]]e vahel 2,867 päevase intervalliga. [[Pilt:NGC869NGC884.jpg|pisi|NGC869 ja NGC884]] NGC 869 ja 884 (h ja χ Persei) moodustavad palja silmaga nähtava kaksiktäheparve. Eestis tunti seda Kadri Sõela nime all.<ref name="Urano" /> Eesti rahvapärimuse järgi olid Perseuse tähtkujus Küünlapäevatähed, mis moodustasid [[Ridamus]]e ühe haru. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Perseus">{{netiviide |pealkiri=Perseus Constellation |väljaanne=Constellation Guide |url=http://www.constellation-guide.com/constellation-list/perseus-constellation/ |vaadatud=6. juuli 2018}}</ref> <ref name="Tähtkujud">{{netiviide |pealkiri=Tähtkujud |väljaanne=Astronoomia.ee |url=https://vana.astronoomia.ee/tahistaevas/tahtkujud/ |vaadatud=6. juuli 2018}}</ref> <ref name="Facts">{{netiviide |pealkiri=Interesting Facts About The Constellation Perseus |väljaanne=Astronomy Trek |url=http://www.astronomytrek.com/interesting-facts-about-the-constellation-perseus/ |vaadatud=6. juuli 2018}}</ref> <ref name="Urano">{{netiviide |pealkiri=Perseus |väljaanne=Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum |url=https://muuseum.to.ee/Uranomeetria/HTML/index.html?perseus.htm |vaadatud=17. juuli 2019}}</ref> }} {{Tähtkujud}} [[Kategooria:Tähtkujud]] [[Kategooria:Perseus (tähtkuju)| ]] qqbdd9eho44qfxxl6jouy0sn55vuuwm 0 445971 7231139 4487565 2026-09-09T07:19:33Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti linnaosad]] 7231139 wikitext text/x-wiki '''Paralepa''' on [[Haapsalu]] [[linnaosa]]<ref name="KNAB">http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96010684&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb (vaadatud 24.09.2016)</ref>, mis jääb [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunarannikule<ref name="EEveebis">{{EEveebis|paralepa_(haapsalu)}} (vaadatud 24.09.2016)</ref>. Paralepas on [[Paralepa rand]], mis on tuntud sooja vee poolest<ref name="EEveebis"/>. Paralepas asuvad ka [[Paralepa ja Pullapä mets]] ning [[Paralepa rändrahn]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Haapsalu]] [[Kategooria:Eesti linnaosad]] aqe2hosixxii6xcl982irs7ubvupr6x 0 448693 7231208 7091286 2026-09-09T10:17:41Z Elvimu 227012 7231208 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} '''Keemia ajalooks''' võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani. [[Keemia]] kui omaette [[teadusharu]] hakkas välja kujunema alles [[17. sajand]]i keskel. Teaduslike meetodite arenemisega nähti üha enam erinevusi [[alkeemia]] ja keemia vahel, milles mängisid olulist rolli mitmed 17. sajandil tuntuks saanud teadlased. 17. sajandil võttis [[Robert Boyle]] kasutusele mitmeid tänapäeva keemias kasutatavaid termineid, näiteks [[keemiline element|element]] ja [[keemiline analüüs]]. Suureks tõukeks võib pidada ka [[Antoine Lavoisier]]'d, kes avaldas [[massi jäävuse seadus]]e. 19. sajandisse jääb perioodilisustabeli leiutamine ning selle juures üks silmapaistvamaid keemikuid oli kindlasti [[Dmitri Mendelejev]]. [[Pilt:Mendelejevs periodiska system 1871.png|pisi|390px|1871. aastal koostatud [[Mendelejevi perioodilisustabel]]]] ==Alkeemiaeelne periood== ===Kiviaeg=== Üks esimesi [[keemiline reaktsioon|keemilisi reaktsioone]], mida inimesed tundma õppisid, oli [[tuli]]. Avastati, et tuli põhjustab ühe aine muundumist teiseks, näiteks [[puit|puidu]] [[põlemine|põlemisel]] tekib lisaks valgusele ja soojusele ka [[tuhk]], [[suits]] ja [[veeaur]]. Põlemisel eralduvat soojust kasutati toidu valmistamisel (näiteks [[vee keetmine]]). 8000. aasta paiku eKr sai [[Lähis-Ida]]s alguse revolutsiooniline muudatus: lisaks [[küttimine|küttimisele]] hakati tegelema [[põllumajandus]]ega. [[Loomakasvatus|Kariloomade kasvatamine]] ja [[maaharimine]] eeldas inimese [[paikne eluviis|paikseks]] jäämist, mistõttu tekkisid suuremad tsiviliseeritumad piirkonnad. Järgneva paari tuhande aasta jooksil jäi põhiliseks [[materjal]]iks [[kivi]], mille töötlemiseks võeti kasutusele uusi tehnikaid. Inimesed oskasid valmistada [[savi]]st [[tellis]]eid, [[savinõu]]sid, lõpuks ka [[klaas]]i. Esimeste [[metall]]idena võeti kasutusele looduses vabal kujul esinevad [[kuld]] ja [[vask]]. Arvatakse, et kividele tehtud tuli põhjustas [[maak]]idest metallide sulamist ning jahtumisel moodustusid läikivad metallitükid. Lisaks vasele ja kullale leiti [[tina]], [[hõbe]]dat ja [[raud]]a. Vaske hakati kasutama [[tööriist]]ade valmistamiseks, sest kuigi see oli looduses kivist palju haruldasem, oli see [[sepistatavus|sepistatavam]]. Ajast 3000. aasta paiku eKr on leitud palju vasest valmistatud esemeid.<ref name="Asimov" /> ===Pronksiaeg=== [[vasemaak|Vase]]- ja [[tina]]maakide kuumutamisel saadud vedelaid metalle segati omavahel ning saadud sulamit nimetati [[pronks]]iks. Aastaks 2000 eKr oli pronks põhiliseks materjaliks relvade ja rüüde valmistamisel, mida kasutati pronksiaja kõige kuulsamas sõjas – [[Trooja sõda|Trooja sõjas]]. Peagi hakati otsima pronksist tugevamat metalli, milleks oli [[raud]], mis tundus üsna haruldase metallina, sest seda leidus vaid [[meteoriit|meteoriidi]] tükkides.<ref name="Asimov" /> ===Rauaaeg=== Erinevalt [[vask|vasest]] ja [[tina]]st oli puhta raua saamine [[rauamaak|rauamaagist]] tunduvalt keerulisem. Puhta [[raud|raua]] saamiseks oli vaja kõrgemat temperatuuri, milleks kasutati puusütt ning oli vaja tagada pidev õhu juurdepääs. [[Hetiidid]] olid esimesed, kes hakkasid kasutama rauda tööriistade valmistamiseks ligikaudu aastal 1200 eKr. Maagi kuumutamisel raua pinnale jääv [[süsinik]] tekitas metalli pinnale raua-süsinikukihi, mida hakati nimetama [[teras]]eks. [[Teras]] hoidis kauem sepistatud vormi ning oli omadustelt tugevam kui [[pronks]].<ref name="Asimov" /> ===Klassikaline Vana-Kreeka ja atomism=== ====Vana-Kreeka "elemendid"==== Alates 600 aastat eKr hakkas [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]]e üha rohkem huvitama ainete erinevad omadused (värv, tihedus, lõhn), ainete erinevad olekud (tahke, vedel, gaasiline) ja reageerimine välismõjudele (vesi, tuli, temperatuur). Klassikalise Vana-Kreeka filosoofid arvasid, et on olemas neli elementi, mis moodustavad kõik ülejäänud ained looduses. Vana-Kreeka filosoof [[Thales]] (640–546 eKr) väitis, et üheks põhielemendiks on vesi. Järeldusele, et taevas ei ole poolkerakujuline vaid terviklik, tuli filosoof [[Anaximenes]] Mileetosest ligikaudu 570 eKr. Nad väitsid, et peamiseks elemendiks on õhk, mille kokkusurumisel tekivad vesi ja maa (Vana-Kreeka filosoof [[Empedocles]]). Antiik-Kreeka filosoof [[Herakleitos]] (u 540–475 eKr) arvas, et selleks elemendiks on hoopis tuli, mis on alati konstante ega muutu teiseks aineks . Paljud Vana-Kreeka, India, [[Maiad|Maia]] ja Antiik-Hiina filosoofid arvasid, et universumis eksisteerib neli peamist elementi: õhk, vesi, maa ja tuli. Vana-Kreeka filosoof [[Aristoteles]] (384–322 eKr) iseloomustas elemente nende omaduste põhjal järgmiselt: * märg ja kuum – õhk * kuum ja kuiv – tuli * kuiv ja külm – maa * külm ja märg – vesi [[Aristoteles]] nimetas lisaks õhule, tulele, maale ja veele ka viienda elemendi – [[eeter (element)|eeter]], mis iseloomustas hinge. Vana-Kreeka klassikalistele elementidele võib paralleelideks tuua gaasi (õhk), vedelikku (vesi), tahkist (maa) ja energiat (tuli).<ref name="Asimov" /> ====Vana-Kreeka "aatomid"==== Filosoofid olid arvamusel, et kõik ained koosnevad neljast elemendist: õhk, vesi, maa ja tuli. [[Ionia]]st pärit filosoof [[Leucippus]] arvas u 450 aastat eKr, et kõik ained koosnevad väiksematest osakestest. [[Democritus]] oli esimene, kes väitis u 380 eKr, et aine koosneb jagamatutest ja purunematutest [[aatom]]itest, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast ''atomos''. Tema arvates on kõikide elementide aatomid erineva kuju ja suurusega, mis põhjustas erinevusi elementide omadustes. Paljud filosoofid selle mõtteviisiga kaasa ei läinud, sest puudus teaduslik tõendusmaterjal aatomite eksisteerimisest. Ligikaudu 300 aastat eKr uskus [[Epicurus]] (341–270 eKr), et [[universum]] koosneb hävimatutest aatomitest. Seda ideed viis edasi tema õpilane vanarooma poeet ja filosoof [[Lucretius]] (u 95–55 eKr), kes kirjutas täispika poeemi "[[De Rerum Natura]]" ("Asjade loomus").<ref name="Asimov" /> ==Alkeemia== Üldarvamus oli, et ''[[alkeemia|khemeia]]'' on väga tihedalt seotud [[religioon]]iga, seevastu [[Joonia|Vana-Joonia]] filosoofid eraldasid omavahel [[religioon]]i ja [[teadus]]e. Arvati, et on olemas seitse taevalikku keha, mida nimetati [[planeet]]ideks (rändajateks), sest nende positsioon tähistaeva taustal oli pidevas liikumises. Lisaks tunti seitset metalli, milleks olid [[kuld]], [[hõbe]], [[vask]], [[raud]], [[tina]], [[plii]] ja [[elavhõbe]]. Neid metalle vastandati seitsme taevakehaga – [[kuld]] on [[Päike]], [[hõbe]] on [[Kuu]], [[elavhõbe]] on [[Merkuur]], [[vask]] on [[Veenus]] jne. Nelja elemendi teooria alusel usuti, et need ained erinevad üksteisest vaid osakeste koostise poolest. Filosoofid ei suutnud seletust leida aga probleemile, kuidas saab üks [[metall]] muunduda teiseks, näiteks [[plii]] või [[raud|raua]] muundumine [[kuld|kullaks]]. Sellele probleemile proovis seletust tuua Vana-Kreeka filosoof [[Bolos]], kes väitis u 200 aastat eKr, et kulda saadakse vaske ja [[tsink]]i kokku sulatades. Saadud [[sulam]]it nimetati valgeks vaseks ([[messing]]), mis omas kullale omapärast kollast värvust. Perioodist 200 eKr kuni 550 pKr on üsna vähe teada. Ligikaudu 300 aastat pKr kirjeldas [[Zosimus]] oma raamatus, kuidas saada [[pliiatsetaat]]i, mis on magusa maitsega, kuid ülimürgine ühend. Rooma [[imperaator]] [[Diocletian]] käskis Zosimuse-aegsed raamatud ''khemeia'''st hävitada, kartes, et hakatakse tootma odavat kulda ning niigi kehv majandus langeb veelgi. Kõigele lisaks said Egiptuse pealinna [[Alexandria]] muuseum ja raamatukogu [[kristlus|kristlaste]] rahutuste käigus suuresti kahjustada.<ref name="Asimov" /> ===Alkeemia areng Araabias=== [[Pilt:Al-Jaahith - African Arab Naturalist - Basra - al jahiz.jpg|150px|pisi|vasakul|Alkeemik Jabir ibn-Hayyan]] Sõna alkeemia tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''al-kimiya'', {{kas|millega tähistatakse}} tänapäeval perioodi 300 aastat eKr kuni 1600 aastat pKr. Araabia-Pärsia [[alkeemik]] [[Jabir ibn-Hayyan]] (u aastatel 760–815) sai üheks silmapaistvamaks alkeemikuks, keda kutsutakse keemia isaks. Nimelt pani tema aluse keskaegses alkeemias kasutusel olevale elementide süsteemile, kasutades ka vana-kreeka klassikalisi [[Element (stiihia)|element]]e. Lisaks õhule, veele, tulele ja maale sisaldas elementide süsteem kahte filosoofilist elementi: [[väävel|väävlit]], kui põlemisomadustega kivi, ja [[elavhõbe]]dat, kui metalliliste omadustega vedeliku. Jabir ibn-Hayyan kirjeldas esimest korda [[ammooniumnitraat]]i, [[messing|valgevase]] saamist ning eraldas mitmeid [[hape|happeid]], näiteks [[äädikhape]], [[sidrunhape]], [[lämmastikhape]], [[hüdrokloriidhape]], [[kuningvesi]].<ref name="Asimov" /> Erinevalt Vana-Kreeka ja Egiptuse alkeemikutest, kelle väited olid allegoorilised, esitas Jabir ibn-Hayyan süstemaatilisi ja eksperimentaalseid laboris saadud tulemusi. Ta leiutas uusi laboratoorseid aparatuure, millega eksperimente läbi viia. Üheks selliseks oli destillatsiooniaparaat (ingl. k ''alembic'', araabia k. ''al-anbiq''). Jabir uuris keemiliste ainete omadusi, eristades omavahel [[leelis]]ed ja [[hape|happed]]. Jabir ibn-Hayyan järgijaks oli pärslasest alkeemik [[Al-Razi]] (u 850–925 pKr), kes tundis huvi pigem alkeemia meditsiiniliste võimaluste kohta. Ta väitis, et metallid koosnevad peamiselt kolmest elemendist: * [[elavhõbe]] iseloomustas voolavust (peamiselt metallide kuumutamisel) * [[väävel]] iseloomustas põlevust * [[soolad|sool]] iseloomustas mittevoolavust ja mittesüttivust Al-Razi uuris ja kirjeldas Jabiri avastatud keemilise elemendi [[antimon]]i omadusi. Al-Razi, tuntud ka nimega Rhazes, leiutas mitmeid uusi laboratoorseid seadmeid, millest mõningaid kasutatakse ka tänapäeval, näiteks destillatsioonikolb.<ref name="Asimov" /> ===Filosoofide kivi=== Jabir ibn-Hayyan uuris ühe metalli muundumist teiseks, eeldades, et erinevad metallid on moodustunud elavhõbeda ja väävli segamisel erinevates vahekordades. Jabir arvas, et elavhõbedast kulla või hõbeda saamiseks on vaja ainet, mis soodustaks metalli muundumist. Vana-Kreeka filosoofid nimetasid seda ainet ''xerion''<nowiki/>'iks, mis tähendas tõlkes kuivust. Araablased nimetasid seda ainet aga ''al-iksir''<nowiki/>'iks ja eurooplased eliksiiriks. Eliksiiril oli kuiv ja mulla omadustega aine, mistõttu kutsuti Euroopas seda [[filosoofide kivi]]ks. Eliksiiril arvati olevat veel omadus ravida haigusi ning usuti, et eliksiir on imerohi, mis muudab inimesi surematuteks. Alkeemikud uurisid sajandeid eliksiiri mineraloogilisi ja meditsiinilisi omadusi.<ref name="Asimov" /> ===Alkeemia areng Euroopas=== Araabia päritolu inglise õpetlane [[Robert Chester]] oli esimene, kes tõlkis 1144. aastaks araabiakeelsed alkeemiaalased teosed ladina keelde. Tema eeskujul hakkas ka itaalia päritolu õpetlane [[Gerard Cremona]] tõlkima araabiakeelseid teoseid (kokku 92 teost) ladina keelde. Tänu ladinakeelsele trükile hakkas alkeemia arenema üle Euroopa. Esimene silmapaistev alkeemik Euroopas oli [[Albert Bollstadt]] (u 1200–1280 pKr), tuntud ka [[Albertus Magnus]]e nime all. Ta pühendas palju aega Aristotelese avastustele. [[Albertus Magnus]] kirjeldas oma eksperimentide abil [[arseen]]i, mille olid tõenäoliselt siiski avastanud varasemad alkeemikud. Inglise päritolu õpetlane ja munk [[Roger Bacon]] (1214–1292) kirjeldas [[püssirohi|püssirohu]] valmistamist. Pseudo-Geberi nime all tuntust kogunud keskaja alkeemik kirjeldas 1300. aastal esimest korda tugevaid anorgaanilisi happeid: [[väävelhape]]t ja [[lämmastikhape]]t. Eelnevalt arvati kõige tugevam hape olevat [[äädikhape]], mida eraldati [[äädikas]]t. Saksa füüsik [[Georg Bauer]] (1494–1555) ja šveitsi füüsik [[Theophrastus Bombastus von Hohenheim]] (1493–1541) võtsid oma uurimistöödes uue suuna. Neid hakkas huvitama meditsiiniline alkeemia (alkeemias keemiat ja meditsiini ühendavat teadusharu nimetati [[iatrokeemia]]ks). Bauer ja Von Hohenheim uskusid, et elavhõbeda, väävli ja soola muutus organismis põhjustavad erinevaid haigusi. Von Hohenheim, tuntud nime ka all [[Paracelsus]], uuris ka kulla meditsiinilisi omadusi. Kombineerides elavhõbedat ja väävlit, sai ta "väävli õli", mis osutus [[dietüüleeter|dimetüüleetriks]]. Saksa alkeemik [[Andreas Libau]] (u 1540 – 1616) andis 1597. aastal välja raamatu "Alchemia", mis võttis kokku keskaegse alkeemia avastused ja saavutused. Libau kirjeldas [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]] saamist tina(IV)kloriidist ja [[ammooniumsulfaat|ammooniumsulfaadist]]. Ta segas omavahel [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] ja [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]], saadud lahust nimetati [[kuningvesi|kuningveeks]], sest see oli võimeline kulda lahustama. Saksa keemik [[Johann Rudolf Glauber]] (1604–1668) sai 1625. aastal kontsentreeritud vesinikkloriidhappe, kui ta lisas [[naatriumkloriid|lauasoolale]] (NaCl) kontsentreeritud väävelhappe. Kõrvalsaadusena tekkinud soola [[naatriumsulfaat|naatiumsulfaati]] nimetatakse glaubrisoolaks ehk mõrusoolaks, millel oli lahtistava toimega omadused. 1648. aastal sai Glauber lämmastikhappe, kuumutades kaaliumnitraati kontsentreeritud väävelhappe juuresolekul.<ref name="Asimov" /> ==17.–18. sajand== [[Pilt:Descartes Discours de la Methode.jpg|pisi|René Descartesi raamat "Discourse on Method"]] 16. sajandi keemikutele pakkus endiselt huvi metallide saamine [[maak]]idest. 1556. aastal ilmus [[Georg Agricola]] (1494–1555) kirjutatud raamat "De re metallica", kus autor kirjeldas kõrgtasemel meetodeid [[maak|metallimaakide]] kaevandamisest, metallide [[ekstraktsioon|ekstraheerimisest]] ja [[metallurgia]]st. Agricolat on nimetatud metallurgia isaks. Aastal 1605 andis inglise filosoof [[Francis Bacon]] välja teose "The Proficience and Advancement of Learning", milles kirjeldati [[teaduslik meetod|teaduslikke meetodeid]]. Samal aastal ilmus poola alkeemikul ja filosoofil [[Michal Sedziwój]]l uurimus "A New Light of Alchemy". 1615. aastal kirjutas [[Jean Beguin]] "Tyrocinium Chymicumi", mis oli esimene keemiaõpik, sisaldades esimest keemilise reaktsiooni võrrandit. 1637. aastal andis prantsuse filosoof ja teadlane [[René Descartes]] välja raamatu "Discours de methode", milles ta kirjeldas teaduslike meetodite põhimõtteid. Taani keemik [[Jan Baptist van Helmont]] avalikustas oma teadustöö 1648. aastal teosena "Ortus medicinae", milles Helmont kirjeldas alkeemia ja keemia vahelisi seoseid ja erinevusi. Teos oli suureks eeskujuks [[Robert Boyle|Robert Boyle'ile]]. Helmonti teos sisaldas eksperimentaalselt saadud tulemusi ja esialgset versiooni aine massi jäävuse seaduse kohta. Samuti võttis ta kasutusele termini [[gaas]] ning arvas, et õhk on erinevate gaaside segu.<ref name="Asimov" /> ===Robert Boyle=== [[Robert Boyle]] on anglo-iiri päritolu keemik, kes on tuntud eeskätt [[Boyle'i-Mariotte'i seadus|Boyle'i seaduse]] järgi, mille ta sõnastas 1662. aastal. Boyle'i seadus väidab, et konstantsel temperatuuril on gaasi rõhk pöördvõrdelises seoses tema ruumalaga. :<math> PV = k</math> :<math>P_1 V_1 = P_2 V_2.</math> Aasta varem avaldas ta raamatu "The Sceptical Chymist", mis kirjeldas alkeemia ja keemia vahelisi erinevusi ning väitis, et keemia on omaette teadusharu. Ilmunud raamatus võttis Boyle (esimesena maailmas) kasutusele mõisted "[[element]]" ja "[[keemiline analüüs]]". Robert Boyle'i peetakse ka kaasaegse keemia isaks.<ref name="Asimov" /><ref name="bWhF1" /> ===Joseph Black=== [[Joseph Black]] avastas [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] kuumutamise käigus [[süsihappegaas|süsinikdioksiidi]], mida ta tol ajal nimetas fikseeritud õhuks. Sama gaasi oli võimalik saada ka magneesiumkarbonaadi töötlemisel happega. Ta avastas, et [[lubjakivi]] kuumutamisel eraldub sama gaasi ning kui juhtida vastavat gaasi [[kaltsiumhüdroksiid|kaltsiumihüdroksiidi]] vesilahusesse, tekkis sade – [[kaltsiumkarbonaat]]. Uurides eraldatud gaasi omadusi, selgus, et see ei soodusta põlemist ega toeta hingamist ning on õhust raskem gaas. [[Pilt:Ice-calorimeter.jpg|pisi|Esimene kalorimeeter, mida kasutasid 1782–1783. aastal [[Antoine Lavoisier]] ja [[Pierre-Simon Laplace]], et mõõta soojushulga muutust keemiliste muutuste käigus, mis põhines [[Joseph Black]]i soojushulga määramise arvutustel]] 1760. aastal leiutas Joseph Black kalorimeetria, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega. Ta uuris ainete [[erisoojus]]t, [[sulamissoojus]]t ja [[aurustumissoojus]]t.<ref name="IFgW0" /> ===Henry Cavendish=== Kuigi [[vesinik]] oli avastatud juba varem Robert Boyle'i poolt, oli 1766. aastal [[Henry Cavendish|Cavendish]] esimene, kes uuris selle gaasi omadusi, mis tekkis metallide reageerimisel lahjendatud hapetega, ja märkas, et tegemist on uue gaasiga. See gaas oli väga kergesti süttiv ja kergem kui seni avastatud gaasid. Cavendish nimetas seda süttivaks gaasiks. 1783. aastal nimetas [[Antoine Lavoisier]] selle gaasi [[vesinik]]uks.<ref name="b7kjf" /> ===Antoine-Laurent Lavoisier=== [[Antoine Lavoisier]] oli prantsuse keemik, kes muutis keemia [[kvalitatiivsed uurimismeetodid|kvalitatiivsest]] [[kvantitatiivsed uurimismeetodid|kvantitatiivseks]]. Ta uuris [[hapnik]]u osalust [[põlemine|põlemisreaktsioonides]] ning taimede ja loomade [[hingamine|hingamises]], andis nimetused hapnikule, vesinikule ja süsinikule ning tõestas, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. 1772. aastal uuris Lavoisier [[teemant]]i ja [[süsi|sütt]] ning avastas, et mõlemad eraldavad põledes samasugust gaasi, mida nüüd tuntakse [[süsihappegaas|süsinikdioksiidina]]. Peagi sai Lavoisier'le selgeks, et teemant ja süsi on ühe elemendi erinevad vormid, nimetades selleks elemendiks [[süsinik]]u. Samal aastal avastas Lavoisier, et [[väävel|väävli]] ja [[fosfor]]i põlemisel õhu käes tekib hape. Lisaks oli tekkinud saadus raskem kui lähteained, Lavoisier ei osanud esialgu sellele nähtusele seletust tuua. Lavoisier avastas oma uurimiste käigus, et õhuga reageerimine põhjustab happelisuse teket. Tol ajal juba teati, et atmosfääri õhk on erinevate õhkude segu, kuid jäi segaseks, milline komponent põhjustab happelisust. 1774. aastal kohtus ta inglise keemiku [[Joseph Priestly]]ga, kes rääkis talle oma avastustest õhu omaduste kohta. Joseph Priestley eraldas hapniku [[elavhõbe]]oksiidist ja märkas, et see gaas soodustab põlemist paremini kui atmosfääri õhk. Priestley nimetas avastatud gaasi deflogistoniseeritud õhuks. Samal aastal oli ka Lavoisier eraldanud hapniku ning uurinud selle omadusi. Korrates Priestley eksperimente, sai Lavoisier'le selgeks, et hapnik oligi see atmosfääri õhu komponent, mis põhjustas hapete teket. Lavoisier pidas oluliseks kvantitatiivseid mõõtmisi, mistõttu ta kaalus nii lähteaineid kui ka saadusi suletud klaaskolvis, et tekkinud gaasid ei lenduks minema. Tulemuste põhjal järeldas Lavoisier, et saaduste mass jääb samaks, mis oli lähteainete mass, kuigi aine ise muutus. 1774. aastal sõnastas ta [[aine massi jäävuse seadus|massi jäävuse seaduse]], mis väitis, et suletud süsteemi mass on ajas muutumatu.<ref name="Asimov" /><ref name="7yRrl" /> ===Jacques Charles=== Prantsuse füüsik [[Jacques Charles]] uuris 1787. aastal gaasi ruumala ja temperatuuri vahelisi seoseid. Ta leidis, et konstantsel rõhul kasvab gaasi ruumala võrdeliselt temperatuuri tõusuga. Charles ei avalikustanud oma tulemusi. Joseph-Louise Gay-Lussac võttis Charlesi avastused oma eksperimentide aluseks ning avalikustas katsete tulemused 1802. aastal. Seda seaduspärasust nimetatakse [[Gay-Lussaci seadus]]eks, mida tuntakse ka [[Charles'i seadus|Charlesi seadus]]ena.<ref name="bnTxL" /> :<math>\frac{V}{T}=k</math> :<math>\frac{V_1}{T_1} = \frac{V_2}{T_2}</math> ===Joseph Proust=== Prantsuse keemik [[Joseph Proust]] uuris keemiliste ainete koostist. Ta tegi eksperimente erinevate vaskkarbonaadi proovidega ning leidis võimaluse see keemiliselt lagundada. Proust avastas, et kõik proovid sisaldasid alati kindlas vahekorras samu elemente (vask, süsinik, hapnik). Oma avastuse tõestamiseks analüüsis ta teisi ühendeid ning avastas sama seose. Selle alusel esitas ta 1794. aastal koostise püsivuse seaduse ehk [[Prousti seadus]]e, mis väidab, et iga puhas aine sisaldab alati neidsamu keemilisi elemente kindlas kaalulises vahekorras.<ref name="1c1xi" /> ==19. sajandi algus== Kohe 19. sajandi alguses tutvustas itaalia füüsika ja keemik [[Alessandro Volta]] esimest [[keemiline vooluallikas|keemilist vooluallikat]], mille ta oli valmistanud [[galvaanielement|galvaanielemendist]]. Seda leiutist peetakse [[elektrokeemia]] alguseks. Itaalia keemik [[Amadeo Avogadro]] sõnastas 1811. aastal [[Avogadro seadus]]e, mis väitis, et kindlal temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. 19. sajandil hakkas arenema nii orgaaniline, füüsikaline kui ka analüütiline keemia. Sünteesiti orgaanilisi ühendeid ning uuriti nende keemilist struktuuri ja ka omadusi. Josiah Willard Gibbsi põhiline uurimisala hõlmas termodünaamikat ja füüsikalist keemiat. [[Gibbsi vabaenergia|Gibbs]] uuris vabaenergia sõltuvust keemilisest reaktsioonist. Sellesse perioodi jääb veel Henry Louise Le Chatelieri välja töötatud [[Le Chatelier' printsiip]], mille alusel on võimalik ennustada keemilise tasakaalu nihkumist reaktsiooni tingimuste muutmisel. ===John Dalton=== [[Pilt:A New System of Chemical Philosophy fp.jpg|pisi|John Daltoni elementide tabel]] Inglise keemik, meteoroloog ja füüsik [[John Dalton]] esitas 1803. aastal aatomiteooria, mille kohaselt kõik elemendid koosnevad väikestest jagamatutest osakestest, mida nimetatakse [[aatom]]iteks. Iga elemendi aatomid on identsed, kuid erinevad teise elemendi aatomitest kuju ja suuruse poolest. Dalton väitis, et aatomid ei teki, kao ega lagune keemiliste reaktsioonide käigus. Erinevate elementide aatomite ühinemisel tekivad keemilised ühendid, näiteks molekulid või kompleksid. Daltoni aatomiteooria põhines kahel seadusel: 1) Lavoisier' massijäävusseadusel, mis väidab, et reaktsiooni saaduste mass võrdub lähteainete massiga ehk suletud süsteemis ei toimu aine lisamist ega eemaldamist; 2) Prousti seadusel ehk koostise püsivuse seadusel, mis väidab, et iga puhas aine sisaldab alati samu keemilisi elemente kindlas kaalulises proportsioonis. 1808. aastal avaldas Dalton oma raamatus "A New System of Chemical Philosophy" keemiliste elementide [[aatommass]]ide tabeli, kus [[aatommassiühik]]uks vastas vesiniku aatomi mass. Samal aastal sõnastas Dalton kordsete suhete seaduse, mis väidab, et kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi ühe ja sama massiga ühinenud teise elemendi massid suhtuvad omavahel alati kui lihtsad täisarvud.<ref name="dalton" /> ===Jöns Jacob Berzelius=== [[Jöns Jacob Berzelius]] oli rootsi keemik, kes kontrollis eksperimentaalselt John Daltoni aatomiteooriat ning nii [[koostise püsivuse seadus|koostise püsivuse]] kui ka [[kordsete suhete seadus]]t. 1808. aastal andis Berzelius välja keemiaõpiku, mis põhines nii tema kui ka ta õpilaste eksperimentide tulemustel. Berzeliuse uurimised viisid ta mitme uue elemendi avastamiseni, näiteks [[tseerium]]i, [[seleen]]i, [[räni]], [[vanaadium]]i ja [[toorium]]i. Lisaks uute elementide avastamisele uuris ta selleks ajaks teada olevate keemiliste elementide aatommasse ja koostas nende põhjal perioodilisustabeli, kus hapniku aatommassiks määras ta 100. Erinevalt Daltonist hakkas Berzelius kasutama elementide sümboleid, mis põhinesid elementide ladinakeelsetel nimetustel, sest ta leidis, et nii oli lihtsam kirja panna ühendite keemilisi valemeid. Võrreldes nüüdisaegse kirjapildiga, märkis Berzelius valemis allindeksite asemel ülaindekseid. 1828. aastal avaldas Berzelius perioodilisustabeli elementide aatommasside alusel, jagades keemilised elemendid [[metall]]ideks ja [[mittemetall]]ideks. Koos inglise keemiku H. Davyga uuriti soola [[hüdrolüüs]]i ning avastati, et elementide aatomid jagunevad kaheks: elektronegatiivseteks ja elektropositiivseteks. Elektrivoolu abil määrati nii vee kui ka erinevate soolalahuste keemilise koostise valemid. Berzelius arvas, et kõik anorgaanilised ühendid koosnevad positiivselt ja negatiivselt laetud osakestest, mis tänu vastaslaengutele omavahel tõmbuvad. Jöns Jacob Berzelius võttis esimesena keemias kasutusele mõisted [[katalüüs]], [[polümeer]], [[isomeer]] ja [[allotroop]]. Lisaks jagas ta ühendid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks ning nimetas 1838. aastal taani keemiku [[Gerardus Johannes Mulder]]i uuritud orgaanilised ühendid [[proteiin]]ideks.<ref name="cFUOG" /> ===Orgaanilise keemia algus=== 19. sajandit võib pidada orgaanilise keemia alguseks, kuni selle ajani arvati, et orgaanilised ühendid tekivad vaid elusorganismides elujõu toimel (''via vitalis''). William Proust jagas 1827. aastal [[biomolekul]]id kolme rühma: [[sahhariidid|karbohüdraadid]], [[valgud|proteiinid]] ja [[lipiidid]].<ref name="Prout" /> Aasta hiljem sünteesis [[Friedrich Wöhler]] esimest korda [[karbamiid|uurea]], tõestades sellega, et orgaanilisi ühendeid on võimalik sünteesida ka anorgaanilisest lähteainest. 1832. aastal kirjeldavad Friedrich Wöhler ja Justus von Liebig erinevaid [[funktsionaalrühm|funktsionaalseid rühmasid]] ja [[radikaal]]e ning nende seost orgaanilise keemiaga. Need saavutused lükkasid ümber väite, et orgaanilised ühendid tekivad vaid [[vitalism]]i teooria järgi.<ref name="wohlerliebig" /> [[William Henry Perkin]] on tuntuks saanud tänu sellele, et proovis 1856. aastal toota [[hiniin]]i, kuid saadud produktiks oli orgaaniline [[värv]]aine, mis sai nimeks [[Perkini lilla]]. 1865. aastal sünteesis [[Adolf von Baeyer]] [[potisinine|indigo]] värvi, mida võib nimetada tänapäeva värvitööstuse algusajaks.<ref name="i5M8Z" /> Üheks suureks läbimurdeks [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] ajaloos oli 1858. aastal [[Friedrich August Kekulé]] ja Archibald Scott Couperi avastatud orgaanilise aine keemiline struktuur. Mõlemad teadlased pakkusid välja, et süsiniku aatom on tetravalentne ja orgaanilises ühendis on süsinikud omavahel ühendatud süsinikahelaks. Aastaid hiljem esitles Friedrich August Kekulé [[benseen]]ituuma keemilist struktuuri, pakkudes välja, et benseen koosneb 6 süsinikulisest tsüklist, kus süsinikud on vaheldumisi omavahel seotud üksik- ja kaksiksidemetega.<ref name="kekule" /> 1884. aastal esitas [[Hermann Emil Fischer]] [[puriin]]i struktuuri, mida ta pidas paljude biomolekulide struktuuride aluseks. Esimest korda sünteesis Fischer puriini 1898. aastal. Lisaks huvitasid teda [[sahhariidid]]e keemiline struktuur ja omadused ning ta uuris nii [[glükoos]]i kui ka teisi sahhariide.<ref name="wUJzs" /> [[Pilt:Periodic table compilation.svg|pisi|450px|alt=insert description of map here| Perioodilisustabelid läbi aegade (alustades ülevalt vasakult ja liikudes päripäeva) – Lavoisier' tabel [[:Pilt:Lavoisier Traité élémentaire de chimie p192.jpg|elementide kohta]]; de Chancourtois' tabel[[:Pilt:Telluric screw of De Chancourtois.gif|"Telluuri heeliks"]]; Mendelejevi tabel [[:Pilt:Mendeleev law.jpg|käsitsi kirjutatud]]; Mendelejevi perioodilisustabel [[:Pilt:Periodic table large.svg|kaasaegne]]; John Daltoni elementide tabel [[:Pilt:A New System of Chemical Philosophy fp.jpg|aatommasside ja sümbolitega]]]] ===Perioodilisustabeli leiutamine=== 1808. aastal avalikustas [[John Dalton]] perioodilisustabeli, mis koosnes 20 keemilise elemendi ringikujulisest sümbolist ja põhines nende suhtelistel aatommassidel. 1827. aastal avaldas ta uue perioodilisustabeli, mis koosnes juba 36 elemendist. Aasta hiljem esitas Berzelius [[keemiliste elementide perioodilisustabel|perioodilisustabeli]], mis koosnes 49 tuntud elemendist. Tabelisse olid kantud [[keemiline sümbol|elementide sümbolid]] ja aatommassid. 1829. aastal avastas saksa keemik [[Johann Wolfgang Döbereiner]], et osal elementidel on sarnased füüsikalised omadused, mis moodustasid kolmest elemendist koosnevaid rühmasid. Katsete käigus ilmnes, et rühmadesse paigutatud elementidel on ka sarnased keemilised omadused. Nii moodustus sarnaste omaduste põhjal 6 rühma: 1) liitium, kaalium, naatrium; 2) kaltsium, strontsium, baarium; 3) kloor, broom, jood; 4) väävel, seleen, telluur; 5) süsinik, lämmastik, hapnik; 6) raud, koobalt, nikkel. Neid rühmi kutsutakse Döbereineri triaadideks. Itaalia keemik [[Stanislao Cannizzaro]] avalikustas keemiliste elementide aatommassid, nimetades vesiniku aatommassi universaalseks standardiks. Tänu Cannizzarole märkas prantsuse geoloog A. E. Beguyer de Chancourtois, et sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega elemendid korduvad periooditi. Ta koostas 1862. aastal silindrikujulise perioodilisustabeli, mille keskel asus telluur, mistõttu on see saanud nimetuse "telluuri heeliks". Kohakuti paiknevate elementide omadused olid sarnased. [[Pilt:Newlands periodiska system 1866.png|pisi|vasakul|350px|John Newlandsi oktavite seadus]] 1864. aastal jagas inglise keemik [[John Newlands]] 62 keemilist elementi kaheksasse rühma nende aatommasside kasvu järjekorras. Newlands märkas, et elemendid, mille aatommassid erinevad arvu seitse poolest, on sarnaste omadustega, ja nimetas seda oktavite seaduseks. Newlands ei jätnud koostatud perioodilisustabelisse ruumi veel seni avastamata keemilistele elementidele, mistõttu ta mõistis seaduse ebatäiuslikkust. Tema avastust ei võetud tõsiselt, kuni [[Dmitri Mendelejev|Mendelejev]] leidis samasuguse seaduspärasuse elementide paiknemisel perioodilisustabelis. Saksa keemik [[Lothar Meyer]] tabel põhines esmalt 28 elemendil, mis olid organiseeritud rühmadesse [[Valents (keemia)|valents]]i põhjal. Aastal 1868 täiendas ta esialgset tabelit, lisades sinna ka [[d-elemendid|siirdemetallid]]. Tabel põhines elementide aatommassidel ning samasugust valentsi omavad elemendid paiknesid üksteise all. Meyeri tabel avalikustati alles 1870. aastal, kusjuures 1869. aastal ilmus [[Dmitri Mendelejev]]i tabel. Mõlema keemiku perioodilisustabelid olid väga sarnased, kuid kumbki polnud teadlik teise avaldatud tööst. Vene keemik Dmitri Mendelejev tegi iga elemendi kohta kaardi, mis sisaldas elemendi sümbolit, aatommassi ning selle keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Ta paigutas elemendid tabelisse sarnaste omaduste ja aatommassi kasvamise järgi ning jättis tabelisse tühjad kohad veel avastamata elementidele. 1875. aastal avastati [[gallium]], mis oli üheks elemendiks, mida Mendelejev oli ennustanud. 1892. aastal avastas [[William Ramsay]] [[väärisgaasid]]. Kuigi Mendelejevi tabelis nende jaoks kohta ennustatud polnud, siis tegelikult väärisgaaside avastamine hoopis kinnitas Mendelejevi perioodilisustabeli seaduspärasust. Väärisgaasid said tabelis viimase – 8. rühma. Väärisgaaside valents on null, mistõttu on need väga stabiilsed ega reageeri teiste ainetega.<ref name="ArQ56" /><ref name="1pPQx" /> ===Aatomi ehitus=== 1897. aastal avastas [[Joseph John Thomson]] [[elektron]]ide olemasolu. Aasta hiljem leidis [[Wilhelm Wien]], et kui on olemas negatiivsed osakesed, peavad olema tuumas ka positiivse elektrilaenguga osakesed, mida hakati nimetama [[prooton]]iteks (nimetuse "prooton" võttis kasutusele Rutherford 1920. aastal{{lisa viide}}). Aatomi ehitust kinnitas [[Ernest Rutherford]] 1907. aastal, kui ta pommitas aatomeid radioaktiivsetest ainetest pärinevate osakestega. Ta avastas, et [[alfaosake]]ste kiirgus läbib ainet. Mõõtes alfaosakeste kõrvalekallet õhukese ainekihi läbimisel, jõudis ta 1911. aastal järeldusele, et aatomid koosnevad raskest positiivselt laetud tuumast ning seda ümbritsevatest negatiivselt laetud elektronidest.<ref name="Nriqe" /> == Vaata ka == [[Keemia ajalugu Eestis|Kaamia ajalugu Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Asimov">[http://www.arvindguptatoys.com/arvindgupta/asimov-chemistry.pdf Isaac Asimov. A Short History of Chemistry. New York: Doubleday & Company, Inc. 1965.]</ref> <ref name="bWhF1">{{netiviide | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/robert-boyle| Pealkiri = Robert Boyle| Autor = Chemical Heritage Foundation}}</ref> <ref name="IFgW0">{{netiviide| URL = http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm| Pealkiri = Joseph Black| Autor = Alan Cooper| Aeg = 1999| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2016-12-04| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161204011357/http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="b7kjf">{{netiviide | URL = http://www.notablebiographies.com/Ca-Ch/Cavendish-Henry.html | Pealkiri = Henry Cavendish Biography| Autor = Encyclopedia of World Biography}}</ref> <ref name="7yRrl">{{netiviide | URL =https://www.famousscientists.org/antoine-lavoisier/ | Pealkiri = Antoine Lavoisier| Autor = Famous Scientists | Väljaanne = 2015}}</ref> <ref name="bnTxL">{{cite web | title = Jacques Alexandre César Charles | work = Centennial of Flight | publisher = U.S. Centennial of Flight Commission | year = 2001 | url = http://www.centennialofflight.gov/essay/Dictionary/Charles/DI16.htm | access-date = 2017-01-18 | archive-date = 2007-02-24 | archive-url = https://web.archive.org/web/20070224222637/http://www.centennialofflight.gov/essay/Dictionary/Charles/DI16.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="1c1xi">{{netiviide | URL = http://www.livescience.com/46020-chemistry-history.html| Pealkiri = History of Chemistry. Famous Chemists | Autor = Mary Bagley | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =2014 | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="dalton">{{cite web | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/john-dalton| title = John Dalton | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation}}</ref> <ref name="cFUOG">{{netiviide | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/j%C3%B6ns-jakob-berzelius | Pealkiri = Jöns Jacob Berzelius | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2015 | Koht = | Väljaandja = Chemical Heritage Foundations | Kasutatud = | Keel = | arhiivimisaeg = 2016-10-28 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161028022819/https://www.chemheritage.org/historical-profile/j%C3%B6ns-jakob-berzelius | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Prout">{{cite web | title = William Prout | url = http://www.cartage.org.lb/en/themes/Biographies/MainBiographies/P/Prout/1.html | accessdate = 12.03.2007 | archive-date = 26.09.2007 | archive-url = https://web.archive.org/web/20070926215538/http://www.cartage.org.lb/en/themes/Biographies/MainBiographies/P/Prout/1.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="wohlerliebig">{{cite web | title = Justus von Liebig and Friedrich Wöhler | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005}}</ref> <ref name="i5M8Z">{{cite web | title = William Henry Perkin | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005}}</ref> <ref name="kekule">{{cite web | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/august-kekul%C3%A9-and-archibald-scott-couper | title = Archibald Scott Couper and August Kekulé von Stradonitz | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005 | access-date = 2017-01-18 | archive-date = 2017-03-28 | archive-url = https://web.archive.org/web/20170328182803/https://www.chemheritage.org/historical-profile/August-kekul%C3%A9-and-archibald-scott-couper | url-status = dead }}</ref> <ref name="wUJzs">{{cite web| url = http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1902/fischer-bio.html | title = Emil Fischer: The Nobel Prize in Chemistry 1902 | work = Nobel Lectures, Chemistry 1901–1921 | publisher = Elsevier Publishing Company | year = 1966}}</ref> <ref name="ArQ56">{{netiviide| URL = https://www.wou.edu/las/physci/ch412/perhist.htm| Pealkiri = A BRIEF HISTORY OF THE DEVELOPMENT OF PERIODIC TABLE| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2015-07-12| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150712142319/http://www.wou.edu/las/physci/ch412/perhist.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="1pPQx">{{netiviide | URL =http://www.rsc.org/periodic-table/history/about | Pealkiri = Development of the periodic table| Autor = Royal Society of Chemistry}}</ref> <ref name="Nriqe">{{netiviide| URL = http://atomictimeline.net/index.php| Pealkiri = Atomic Structure Timeline| Autor = Lee Buescher| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2015-02-10| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150210111108/http://atomictimeline.net/index.php| url-olek = ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Keemia]] kwfrorup0s9o19mrkc29420zr6rj2vq 7231274 7231208 2026-09-09T11:16:59Z Kruusamägi 1530 /* Vaata ka */ 7231274 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} '''Keemia ajalooks''' võib pidada perioodi vanaajast kuni tänapäevani. [[Keemia]] kui omaette [[teadusharu]] hakkas välja kujunema alles [[17. sajand]]i keskel. Teaduslike meetodite arenemisega nähti üha enam erinevusi [[alkeemia]] ja keemia vahel, milles mängisid olulist rolli mitmed 17. sajandil tuntuks saanud teadlased. 17. sajandil võttis [[Robert Boyle]] kasutusele mitmeid tänapäeva keemias kasutatavaid termineid, näiteks [[keemiline element|element]] ja [[keemiline analüüs]]. Suureks tõukeks võib pidada ka [[Antoine Lavoisier]]'d, kes avaldas [[massi jäävuse seadus]]e. 19. sajandisse jääb perioodilisustabeli leiutamine ning selle juures üks silmapaistvamaid keemikuid oli kindlasti [[Dmitri Mendelejev]]. [[Pilt:Mendelejevs periodiska system 1871.png|pisi|390px|1871. aastal koostatud [[Mendelejevi perioodilisustabel]]]] ==Alkeemiaeelne periood== ===Kiviaeg=== Üks esimesi [[keemiline reaktsioon|keemilisi reaktsioone]], mida inimesed tundma õppisid, oli [[tuli]]. Avastati, et tuli põhjustab ühe aine muundumist teiseks, näiteks [[puit|puidu]] [[põlemine|põlemisel]] tekib lisaks valgusele ja soojusele ka [[tuhk]], [[suits]] ja [[veeaur]]. Põlemisel eralduvat soojust kasutati toidu valmistamisel (näiteks [[vee keetmine]]). 8000. aasta paiku eKr sai [[Lähis-Ida]]s alguse revolutsiooniline muudatus: lisaks [[küttimine|küttimisele]] hakati tegelema [[põllumajandus]]ega. [[Loomakasvatus|Kariloomade kasvatamine]] ja [[maaharimine]] eeldas inimese [[paikne eluviis|paikseks]] jäämist, mistõttu tekkisid suuremad tsiviliseeritumad piirkonnad. Järgneva paari tuhande aasta jooksil jäi põhiliseks [[materjal]]iks [[kivi]], mille töötlemiseks võeti kasutusele uusi tehnikaid. Inimesed oskasid valmistada [[savi]]st [[tellis]]eid, [[savinõu]]sid, lõpuks ka [[klaas]]i. Esimeste [[metall]]idena võeti kasutusele looduses vabal kujul esinevad [[kuld]] ja [[vask]]. Arvatakse, et kividele tehtud tuli põhjustas [[maak]]idest metallide sulamist ning jahtumisel moodustusid läikivad metallitükid. Lisaks vasele ja kullale leiti [[tina]], [[hõbe]]dat ja [[raud]]a. Vaske hakati kasutama [[tööriist]]ade valmistamiseks, sest kuigi see oli looduses kivist palju haruldasem, oli see [[sepistatavus|sepistatavam]]. Ajast 3000. aasta paiku eKr on leitud palju vasest valmistatud esemeid.<ref name="Asimov" /> ===Pronksiaeg=== [[vasemaak|Vase]]- ja [[tina]]maakide kuumutamisel saadud vedelaid metalle segati omavahel ning saadud sulamit nimetati [[pronks]]iks. Aastaks 2000 eKr oli pronks põhiliseks materjaliks relvade ja rüüde valmistamisel, mida kasutati pronksiaja kõige kuulsamas sõjas – [[Trooja sõda|Trooja sõjas]]. Peagi hakati otsima pronksist tugevamat metalli, milleks oli [[raud]], mis tundus üsna haruldase metallina, sest seda leidus vaid [[meteoriit|meteoriidi]] tükkides.<ref name="Asimov" /> ===Rauaaeg=== Erinevalt [[vask|vasest]] ja [[tina]]st oli puhta raua saamine [[rauamaak|rauamaagist]] tunduvalt keerulisem. Puhta [[raud|raua]] saamiseks oli vaja kõrgemat temperatuuri, milleks kasutati puusütt ning oli vaja tagada pidev õhu juurdepääs. [[Hetiidid]] olid esimesed, kes hakkasid kasutama rauda tööriistade valmistamiseks ligikaudu aastal 1200 eKr. Maagi kuumutamisel raua pinnale jääv [[süsinik]] tekitas metalli pinnale raua-süsinikukihi, mida hakati nimetama [[teras]]eks. [[Teras]] hoidis kauem sepistatud vormi ning oli omadustelt tugevam kui [[pronks]].<ref name="Asimov" /> ===Klassikaline Vana-Kreeka ja atomism=== ====Vana-Kreeka "elemendid"==== Alates 600 aastat eKr hakkas [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]]e üha rohkem huvitama ainete erinevad omadused (värv, tihedus, lõhn), ainete erinevad olekud (tahke, vedel, gaasiline) ja reageerimine välismõjudele (vesi, tuli, temperatuur). Klassikalise Vana-Kreeka filosoofid arvasid, et on olemas neli elementi, mis moodustavad kõik ülejäänud ained looduses. Vana-Kreeka filosoof [[Thales]] (640–546 eKr) väitis, et üheks põhielemendiks on vesi. Järeldusele, et taevas ei ole poolkerakujuline vaid terviklik, tuli filosoof [[Anaximenes]] Mileetosest ligikaudu 570 eKr. Nad väitsid, et peamiseks elemendiks on õhk, mille kokkusurumisel tekivad vesi ja maa (Vana-Kreeka filosoof [[Empedocles]]). Antiik-Kreeka filosoof [[Herakleitos]] (u 540–475 eKr) arvas, et selleks elemendiks on hoopis tuli, mis on alati konstante ega muutu teiseks aineks . Paljud Vana-Kreeka, India, [[Maiad|Maia]] ja Antiik-Hiina filosoofid arvasid, et universumis eksisteerib neli peamist elementi: õhk, vesi, maa ja tuli. Vana-Kreeka filosoof [[Aristoteles]] (384–322 eKr) iseloomustas elemente nende omaduste põhjal järgmiselt: * märg ja kuum – õhk * kuum ja kuiv – tuli * kuiv ja külm – maa * külm ja märg – vesi [[Aristoteles]] nimetas lisaks õhule, tulele, maale ja veele ka viienda elemendi – [[eeter (element)|eeter]], mis iseloomustas hinge. Vana-Kreeka klassikalistele elementidele võib paralleelideks tuua gaasi (õhk), vedelikku (vesi), tahkist (maa) ja energiat (tuli).<ref name="Asimov" /> ====Vana-Kreeka "aatomid"==== Filosoofid olid arvamusel, et kõik ained koosnevad neljast elemendist: õhk, vesi, maa ja tuli. [[Ionia]]st pärit filosoof [[Leucippus]] arvas u 450 aastat eKr, et kõik ained koosnevad väiksematest osakestest. [[Democritus]] oli esimene, kes väitis u 380 eKr, et aine koosneb jagamatutest ja purunematutest [[aatom]]itest, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast ''atomos''. Tema arvates on kõikide elementide aatomid erineva kuju ja suurusega, mis põhjustas erinevusi elementide omadustes. Paljud filosoofid selle mõtteviisiga kaasa ei läinud, sest puudus teaduslik tõendusmaterjal aatomite eksisteerimisest. Ligikaudu 300 aastat eKr uskus [[Epicurus]] (341–270 eKr), et [[universum]] koosneb hävimatutest aatomitest. Seda ideed viis edasi tema õpilane vanarooma poeet ja filosoof [[Lucretius]] (u 95–55 eKr), kes kirjutas täispika poeemi "[[De Rerum Natura]]" ("Asjade loomus").<ref name="Asimov" /> ==Alkeemia== Üldarvamus oli, et ''[[alkeemia|khemeia]]'' on väga tihedalt seotud [[religioon]]iga, seevastu [[Joonia|Vana-Joonia]] filosoofid eraldasid omavahel [[religioon]]i ja [[teadus]]e. Arvati, et on olemas seitse taevalikku keha, mida nimetati [[planeet]]ideks (rändajateks), sest nende positsioon tähistaeva taustal oli pidevas liikumises. Lisaks tunti seitset metalli, milleks olid [[kuld]], [[hõbe]], [[vask]], [[raud]], [[tina]], [[plii]] ja [[elavhõbe]]. Neid metalle vastandati seitsme taevakehaga – [[kuld]] on [[Päike]], [[hõbe]] on [[Kuu]], [[elavhõbe]] on [[Merkuur]], [[vask]] on [[Veenus]] jne. Nelja elemendi teooria alusel usuti, et need ained erinevad üksteisest vaid osakeste koostise poolest. Filosoofid ei suutnud seletust leida aga probleemile, kuidas saab üks [[metall]] muunduda teiseks, näiteks [[plii]] või [[raud|raua]] muundumine [[kuld|kullaks]]. Sellele probleemile proovis seletust tuua Vana-Kreeka filosoof [[Bolos]], kes väitis u 200 aastat eKr, et kulda saadakse vaske ja [[tsink]]i kokku sulatades. Saadud [[sulam]]it nimetati valgeks vaseks ([[messing]]), mis omas kullale omapärast kollast värvust. Perioodist 200 eKr kuni 550 pKr on üsna vähe teada. Ligikaudu 300 aastat pKr kirjeldas [[Zosimus]] oma raamatus, kuidas saada [[pliiatsetaat]]i, mis on magusa maitsega, kuid ülimürgine ühend. Rooma [[imperaator]] [[Diocletian]] käskis Zosimuse-aegsed raamatud ''khemeia'''st hävitada, kartes, et hakatakse tootma odavat kulda ning niigi kehv majandus langeb veelgi. Kõigele lisaks said Egiptuse pealinna [[Alexandria]] muuseum ja raamatukogu [[kristlus|kristlaste]] rahutuste käigus suuresti kahjustada.<ref name="Asimov" /> ===Alkeemia areng Araabias=== [[Pilt:Al-Jaahith - African Arab Naturalist - Basra - al jahiz.jpg|150px|pisi|vasakul|Alkeemik Jabir ibn-Hayyan]] Sõna alkeemia tuleb [[araabia keel|araabiakeelsest]] sõnast ''al-kimiya'', {{kas|millega tähistatakse}} tänapäeval perioodi 300 aastat eKr kuni 1600 aastat pKr. Araabia-Pärsia [[alkeemik]] [[Jabir ibn-Hayyan]] (u aastatel 760–815) sai üheks silmapaistvamaks alkeemikuks, keda kutsutakse keemia isaks. Nimelt pani tema aluse keskaegses alkeemias kasutusel olevale elementide süsteemile, kasutades ka vana-kreeka klassikalisi [[Element (stiihia)|element]]e. Lisaks õhule, veele, tulele ja maale sisaldas elementide süsteem kahte filosoofilist elementi: [[väävel|väävlit]], kui põlemisomadustega kivi, ja [[elavhõbe]]dat, kui metalliliste omadustega vedeliku. Jabir ibn-Hayyan kirjeldas esimest korda [[ammooniumnitraat]]i, [[messing|valgevase]] saamist ning eraldas mitmeid [[hape|happeid]], näiteks [[äädikhape]], [[sidrunhape]], [[lämmastikhape]], [[hüdrokloriidhape]], [[kuningvesi]].<ref name="Asimov" /> Erinevalt Vana-Kreeka ja Egiptuse alkeemikutest, kelle väited olid allegoorilised, esitas Jabir ibn-Hayyan süstemaatilisi ja eksperimentaalseid laboris saadud tulemusi. Ta leiutas uusi laboratoorseid aparatuure, millega eksperimente läbi viia. Üheks selliseks oli destillatsiooniaparaat (ingl. k ''alembic'', araabia k. ''al-anbiq''). Jabir uuris keemiliste ainete omadusi, eristades omavahel [[leelis]]ed ja [[hape|happed]]. Jabir ibn-Hayyan järgijaks oli pärslasest alkeemik [[Al-Razi]] (u 850–925 pKr), kes tundis huvi pigem alkeemia meditsiiniliste võimaluste kohta. Ta väitis, et metallid koosnevad peamiselt kolmest elemendist: * [[elavhõbe]] iseloomustas voolavust (peamiselt metallide kuumutamisel) * [[väävel]] iseloomustas põlevust * [[soolad|sool]] iseloomustas mittevoolavust ja mittesüttivust Al-Razi uuris ja kirjeldas Jabiri avastatud keemilise elemendi [[antimon]]i omadusi. Al-Razi, tuntud ka nimega Rhazes, leiutas mitmeid uusi laboratoorseid seadmeid, millest mõningaid kasutatakse ka tänapäeval, näiteks destillatsioonikolb.<ref name="Asimov" /> ===Filosoofide kivi=== Jabir ibn-Hayyan uuris ühe metalli muundumist teiseks, eeldades, et erinevad metallid on moodustunud elavhõbeda ja väävli segamisel erinevates vahekordades. Jabir arvas, et elavhõbedast kulla või hõbeda saamiseks on vaja ainet, mis soodustaks metalli muundumist. Vana-Kreeka filosoofid nimetasid seda ainet ''xerion''<nowiki/>'iks, mis tähendas tõlkes kuivust. Araablased nimetasid seda ainet aga ''al-iksir''<nowiki/>'iks ja eurooplased eliksiiriks. Eliksiiril oli kuiv ja mulla omadustega aine, mistõttu kutsuti Euroopas seda [[filosoofide kivi]]ks. Eliksiiril arvati olevat veel omadus ravida haigusi ning usuti, et eliksiir on imerohi, mis muudab inimesi surematuteks. Alkeemikud uurisid sajandeid eliksiiri mineraloogilisi ja meditsiinilisi omadusi.<ref name="Asimov" /> ===Alkeemia areng Euroopas=== Araabia päritolu inglise õpetlane [[Robert Chester]] oli esimene, kes tõlkis 1144. aastaks araabiakeelsed alkeemiaalased teosed ladina keelde. Tema eeskujul hakkas ka itaalia päritolu õpetlane [[Gerard Cremona]] tõlkima araabiakeelseid teoseid (kokku 92 teost) ladina keelde. Tänu ladinakeelsele trükile hakkas alkeemia arenema üle Euroopa. Esimene silmapaistev alkeemik Euroopas oli [[Albert Bollstadt]] (u 1200–1280 pKr), tuntud ka [[Albertus Magnus]]e nime all. Ta pühendas palju aega Aristotelese avastustele. [[Albertus Magnus]] kirjeldas oma eksperimentide abil [[arseen]]i, mille olid tõenäoliselt siiski avastanud varasemad alkeemikud. Inglise päritolu õpetlane ja munk [[Roger Bacon]] (1214–1292) kirjeldas [[püssirohi|püssirohu]] valmistamist. Pseudo-Geberi nime all tuntust kogunud keskaja alkeemik kirjeldas 1300. aastal esimest korda tugevaid anorgaanilisi happeid: [[väävelhape]]t ja [[lämmastikhape]]t. Eelnevalt arvati kõige tugevam hape olevat [[äädikhape]], mida eraldati [[äädikas]]t. Saksa füüsik [[Georg Bauer]] (1494–1555) ja šveitsi füüsik [[Theophrastus Bombastus von Hohenheim]] (1493–1541) võtsid oma uurimistöödes uue suuna. Neid hakkas huvitama meditsiiniline alkeemia (alkeemias keemiat ja meditsiini ühendavat teadusharu nimetati [[iatrokeemia]]ks). Bauer ja Von Hohenheim uskusid, et elavhõbeda, väävli ja soola muutus organismis põhjustavad erinevaid haigusi. Von Hohenheim, tuntud nime ka all [[Paracelsus]], uuris ka kulla meditsiinilisi omadusi. Kombineerides elavhõbedat ja väävlit, sai ta "väävli õli", mis osutus [[dietüüleeter|dimetüüleetriks]]. Saksa alkeemik [[Andreas Libau]] (u 1540 – 1616) andis 1597. aastal välja raamatu "Alchemia", mis võttis kokku keskaegse alkeemia avastused ja saavutused. Libau kirjeldas [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]] saamist tina(IV)kloriidist ja [[ammooniumsulfaat|ammooniumsulfaadist]]. Ta segas omavahel [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] ja [[vesinikkloriidhape|vesinikkloriidhappe]], saadud lahust nimetati [[kuningvesi|kuningveeks]], sest see oli võimeline kulda lahustama. Saksa keemik [[Johann Rudolf Glauber]] (1604–1668) sai 1625. aastal kontsentreeritud vesinikkloriidhappe, kui ta lisas [[naatriumkloriid|lauasoolale]] (NaCl) kontsentreeritud väävelhappe. Kõrvalsaadusena tekkinud soola [[naatriumsulfaat|naatiumsulfaati]] nimetatakse glaubrisoolaks ehk mõrusoolaks, millel oli lahtistava toimega omadused. 1648. aastal sai Glauber lämmastikhappe, kuumutades kaaliumnitraati kontsentreeritud väävelhappe juuresolekul.<ref name="Asimov" /> ==17.–18. sajand== [[Pilt:Descartes Discours de la Methode.jpg|pisi|René Descartesi raamat "Discourse on Method"]] 16. sajandi keemikutele pakkus endiselt huvi metallide saamine [[maak]]idest. 1556. aastal ilmus [[Georg Agricola]] (1494–1555) kirjutatud raamat "De re metallica", kus autor kirjeldas kõrgtasemel meetodeid [[maak|metallimaakide]] kaevandamisest, metallide [[ekstraktsioon|ekstraheerimisest]] ja [[metallurgia]]st. Agricolat on nimetatud metallurgia isaks. Aastal 1605 andis inglise filosoof [[Francis Bacon]] välja teose "The Proficience and Advancement of Learning", milles kirjeldati [[teaduslik meetod|teaduslikke meetodeid]]. Samal aastal ilmus poola alkeemikul ja filosoofil [[Michal Sedziwój]]l uurimus "A New Light of Alchemy". 1615. aastal kirjutas [[Jean Beguin]] "Tyrocinium Chymicumi", mis oli esimene keemiaõpik, sisaldades esimest keemilise reaktsiooni võrrandit. 1637. aastal andis prantsuse filosoof ja teadlane [[René Descartes]] välja raamatu "Discours de methode", milles ta kirjeldas teaduslike meetodite põhimõtteid. Taani keemik [[Jan Baptist van Helmont]] avalikustas oma teadustöö 1648. aastal teosena "Ortus medicinae", milles Helmont kirjeldas alkeemia ja keemia vahelisi seoseid ja erinevusi. Teos oli suureks eeskujuks [[Robert Boyle|Robert Boyle'ile]]. Helmonti teos sisaldas eksperimentaalselt saadud tulemusi ja esialgset versiooni aine massi jäävuse seaduse kohta. Samuti võttis ta kasutusele termini [[gaas]] ning arvas, et õhk on erinevate gaaside segu.<ref name="Asimov" /> ===Robert Boyle=== [[Robert Boyle]] on anglo-iiri päritolu keemik, kes on tuntud eeskätt [[Boyle'i-Mariotte'i seadus|Boyle'i seaduse]] järgi, mille ta sõnastas 1662. aastal. Boyle'i seadus väidab, et konstantsel temperatuuril on gaasi rõhk pöördvõrdelises seoses tema ruumalaga. :<math> PV = k</math> :<math>P_1 V_1 = P_2 V_2.</math> Aasta varem avaldas ta raamatu "The Sceptical Chymist", mis kirjeldas alkeemia ja keemia vahelisi erinevusi ning väitis, et keemia on omaette teadusharu. Ilmunud raamatus võttis Boyle (esimesena maailmas) kasutusele mõisted "[[element]]" ja "[[keemiline analüüs]]". Robert Boyle'i peetakse ka kaasaegse keemia isaks.<ref name="Asimov" /><ref name="bWhF1" /> ===Joseph Black=== [[Joseph Black]] avastas [[magneesiumkarbonaat|magneesiumkarbonaadi]] kuumutamise käigus [[süsihappegaas|süsinikdioksiidi]], mida ta tol ajal nimetas fikseeritud õhuks. Sama gaasi oli võimalik saada ka magneesiumkarbonaadi töötlemisel happega. Ta avastas, et [[lubjakivi]] kuumutamisel eraldub sama gaasi ning kui juhtida vastavat gaasi [[kaltsiumhüdroksiid|kaltsiumihüdroksiidi]] vesilahusesse, tekkis sade – [[kaltsiumkarbonaat]]. Uurides eraldatud gaasi omadusi, selgus, et see ei soodusta põlemist ega toeta hingamist ning on õhust raskem gaas. [[Pilt:Ice-calorimeter.jpg|pisi|Esimene kalorimeeter, mida kasutasid 1782–1783. aastal [[Antoine Lavoisier]] ja [[Pierre-Simon Laplace]], et mõõta soojushulga muutust keemiliste muutuste käigus, mis põhines [[Joseph Black]]i soojushulga määramise arvutustel]] 1760. aastal leiutas Joseph Black kalorimeetria, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega. Ta uuris ainete [[erisoojus]]t, [[sulamissoojus]]t ja [[aurustumissoojus]]t.<ref name="IFgW0" /> ===Henry Cavendish=== Kuigi [[vesinik]] oli avastatud juba varem Robert Boyle'i poolt, oli 1766. aastal [[Henry Cavendish|Cavendish]] esimene, kes uuris selle gaasi omadusi, mis tekkis metallide reageerimisel lahjendatud hapetega, ja märkas, et tegemist on uue gaasiga. See gaas oli väga kergesti süttiv ja kergem kui seni avastatud gaasid. Cavendish nimetas seda süttivaks gaasiks. 1783. aastal nimetas [[Antoine Lavoisier]] selle gaasi [[vesinik]]uks.<ref name="b7kjf" /> ===Antoine-Laurent Lavoisier=== [[Antoine Lavoisier]] oli prantsuse keemik, kes muutis keemia [[kvalitatiivsed uurimismeetodid|kvalitatiivsest]] [[kvantitatiivsed uurimismeetodid|kvantitatiivseks]]. Ta uuris [[hapnik]]u osalust [[põlemine|põlemisreaktsioonides]] ning taimede ja loomade [[hingamine|hingamises]], andis nimetused hapnikule, vesinikule ja süsinikule ning tõestas, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. 1772. aastal uuris Lavoisier [[teemant]]i ja [[süsi|sütt]] ning avastas, et mõlemad eraldavad põledes samasugust gaasi, mida nüüd tuntakse [[süsihappegaas|süsinikdioksiidina]]. Peagi sai Lavoisier'le selgeks, et teemant ja süsi on ühe elemendi erinevad vormid, nimetades selleks elemendiks [[süsinik]]u. Samal aastal avastas Lavoisier, et [[väävel|väävli]] ja [[fosfor]]i põlemisel õhu käes tekib hape. Lisaks oli tekkinud saadus raskem kui lähteained, Lavoisier ei osanud esialgu sellele nähtusele seletust tuua. Lavoisier avastas oma uurimiste käigus, et õhuga reageerimine põhjustab happelisuse teket. Tol ajal juba teati, et atmosfääri õhk on erinevate õhkude segu, kuid jäi segaseks, milline komponent põhjustab happelisust. 1774. aastal kohtus ta inglise keemiku [[Joseph Priestly]]ga, kes rääkis talle oma avastustest õhu omaduste kohta. Joseph Priestley eraldas hapniku [[elavhõbe]]oksiidist ja märkas, et see gaas soodustab põlemist paremini kui atmosfääri õhk. Priestley nimetas avastatud gaasi deflogistoniseeritud õhuks. Samal aastal oli ka Lavoisier eraldanud hapniku ning uurinud selle omadusi. Korrates Priestley eksperimente, sai Lavoisier'le selgeks, et hapnik oligi see atmosfääri õhu komponent, mis põhjustas hapete teket. Lavoisier pidas oluliseks kvantitatiivseid mõõtmisi, mistõttu ta kaalus nii lähteaineid kui ka saadusi suletud klaaskolvis, et tekkinud gaasid ei lenduks minema. Tulemuste põhjal järeldas Lavoisier, et saaduste mass jääb samaks, mis oli lähteainete mass, kuigi aine ise muutus. 1774. aastal sõnastas ta [[aine massi jäävuse seadus|massi jäävuse seaduse]], mis väitis, et suletud süsteemi mass on ajas muutumatu.<ref name="Asimov" /><ref name="7yRrl" /> ===Jacques Charles=== Prantsuse füüsik [[Jacques Charles]] uuris 1787. aastal gaasi ruumala ja temperatuuri vahelisi seoseid. Ta leidis, et konstantsel rõhul kasvab gaasi ruumala võrdeliselt temperatuuri tõusuga. Charles ei avalikustanud oma tulemusi. Joseph-Louise Gay-Lussac võttis Charlesi avastused oma eksperimentide aluseks ning avalikustas katsete tulemused 1802. aastal. Seda seaduspärasust nimetatakse [[Gay-Lussaci seadus]]eks, mida tuntakse ka [[Charles'i seadus|Charlesi seadus]]ena.<ref name="bnTxL" /> :<math>\frac{V}{T}=k</math> :<math>\frac{V_1}{T_1} = \frac{V_2}{T_2}</math> ===Joseph Proust=== Prantsuse keemik [[Joseph Proust]] uuris keemiliste ainete koostist. Ta tegi eksperimente erinevate vaskkarbonaadi proovidega ning leidis võimaluse see keemiliselt lagundada. Proust avastas, et kõik proovid sisaldasid alati kindlas vahekorras samu elemente (vask, süsinik, hapnik). Oma avastuse tõestamiseks analüüsis ta teisi ühendeid ning avastas sama seose. Selle alusel esitas ta 1794. aastal koostise püsivuse seaduse ehk [[Prousti seadus]]e, mis väidab, et iga puhas aine sisaldab alati neidsamu keemilisi elemente kindlas kaalulises vahekorras.<ref name="1c1xi" /> ==19. sajandi algus== Kohe 19. sajandi alguses tutvustas itaalia füüsika ja keemik [[Alessandro Volta]] esimest [[keemiline vooluallikas|keemilist vooluallikat]], mille ta oli valmistanud [[galvaanielement|galvaanielemendist]]. Seda leiutist peetakse [[elektrokeemia]] alguseks. Itaalia keemik [[Amadeo Avogadro]] sõnastas 1811. aastal [[Avogadro seadus]]e, mis väitis, et kindlal temperatuuril ja kindla rõhu all on kõikide gaaside moolruumalad võrdsed. 19. sajandil hakkas arenema nii orgaaniline, füüsikaline kui ka analüütiline keemia. Sünteesiti orgaanilisi ühendeid ning uuriti nende keemilist struktuuri ja ka omadusi. Josiah Willard Gibbsi põhiline uurimisala hõlmas termodünaamikat ja füüsikalist keemiat. [[Gibbsi vabaenergia|Gibbs]] uuris vabaenergia sõltuvust keemilisest reaktsioonist. Sellesse perioodi jääb veel Henry Louise Le Chatelieri välja töötatud [[Le Chatelier' printsiip]], mille alusel on võimalik ennustada keemilise tasakaalu nihkumist reaktsiooni tingimuste muutmisel. ===John Dalton=== [[Pilt:A New System of Chemical Philosophy fp.jpg|pisi|John Daltoni elementide tabel]] Inglise keemik, meteoroloog ja füüsik [[John Dalton]] esitas 1803. aastal aatomiteooria, mille kohaselt kõik elemendid koosnevad väikestest jagamatutest osakestest, mida nimetatakse [[aatom]]iteks. Iga elemendi aatomid on identsed, kuid erinevad teise elemendi aatomitest kuju ja suuruse poolest. Dalton väitis, et aatomid ei teki, kao ega lagune keemiliste reaktsioonide käigus. Erinevate elementide aatomite ühinemisel tekivad keemilised ühendid, näiteks molekulid või kompleksid. Daltoni aatomiteooria põhines kahel seadusel: 1) Lavoisier' massijäävusseadusel, mis väidab, et reaktsiooni saaduste mass võrdub lähteainete massiga ehk suletud süsteemis ei toimu aine lisamist ega eemaldamist; 2) Prousti seadusel ehk koostise püsivuse seadusel, mis väidab, et iga puhas aine sisaldab alati samu keemilisi elemente kindlas kaalulises proportsioonis. 1808. aastal avaldas Dalton oma raamatus "A New System of Chemical Philosophy" keemiliste elementide [[aatommass]]ide tabeli, kus [[aatommassiühik]]uks vastas vesiniku aatomi mass. Samal aastal sõnastas Dalton kordsete suhete seaduse, mis väidab, et kui kaks elementi moodustavad teineteisega mitu keemilist ühendit, siis ühe elemendi ühe ja sama massiga ühinenud teise elemendi massid suhtuvad omavahel alati kui lihtsad täisarvud.<ref name="dalton" /> ===Jöns Jacob Berzelius=== [[Jöns Jacob Berzelius]] oli rootsi keemik, kes kontrollis eksperimentaalselt John Daltoni aatomiteooriat ning nii [[koostise püsivuse seadus|koostise püsivuse]] kui ka [[kordsete suhete seadus]]t. 1808. aastal andis Berzelius välja keemiaõpiku, mis põhines nii tema kui ka ta õpilaste eksperimentide tulemustel. Berzeliuse uurimised viisid ta mitme uue elemendi avastamiseni, näiteks [[tseerium]]i, [[seleen]]i, [[räni]], [[vanaadium]]i ja [[toorium]]i. Lisaks uute elementide avastamisele uuris ta selleks ajaks teada olevate keemiliste elementide aatommasse ja koostas nende põhjal perioodilisustabeli, kus hapniku aatommassiks määras ta 100. Erinevalt Daltonist hakkas Berzelius kasutama elementide sümboleid, mis põhinesid elementide ladinakeelsetel nimetustel, sest ta leidis, et nii oli lihtsam kirja panna ühendite keemilisi valemeid. Võrreldes nüüdisaegse kirjapildiga, märkis Berzelius valemis allindeksite asemel ülaindekseid. 1828. aastal avaldas Berzelius perioodilisustabeli elementide aatommasside alusel, jagades keemilised elemendid [[metall]]ideks ja [[mittemetall]]ideks. Koos inglise keemiku H. Davyga uuriti soola [[hüdrolüüs]]i ning avastati, et elementide aatomid jagunevad kaheks: elektronegatiivseteks ja elektropositiivseteks. Elektrivoolu abil määrati nii vee kui ka erinevate soolalahuste keemilise koostise valemid. Berzelius arvas, et kõik anorgaanilised ühendid koosnevad positiivselt ja negatiivselt laetud osakestest, mis tänu vastaslaengutele omavahel tõmbuvad. Jöns Jacob Berzelius võttis esimesena keemias kasutusele mõisted [[katalüüs]], [[polümeer]], [[isomeer]] ja [[allotroop]]. Lisaks jagas ta ühendid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks ning nimetas 1838. aastal taani keemiku [[Gerardus Johannes Mulder]]i uuritud orgaanilised ühendid [[proteiin]]ideks.<ref name="cFUOG" /> ===Orgaanilise keemia algus=== 19. sajandit võib pidada orgaanilise keemia alguseks, kuni selle ajani arvati, et orgaanilised ühendid tekivad vaid elusorganismides elujõu toimel (''via vitalis''). William Proust jagas 1827. aastal [[biomolekul]]id kolme rühma: [[sahhariidid|karbohüdraadid]], [[valgud|proteiinid]] ja [[lipiidid]].<ref name="Prout" /> Aasta hiljem sünteesis [[Friedrich Wöhler]] esimest korda [[karbamiid|uurea]], tõestades sellega, et orgaanilisi ühendeid on võimalik sünteesida ka anorgaanilisest lähteainest. 1832. aastal kirjeldavad Friedrich Wöhler ja Justus von Liebig erinevaid [[funktsionaalrühm|funktsionaalseid rühmasid]] ja [[radikaal]]e ning nende seost orgaanilise keemiaga. Need saavutused lükkasid ümber väite, et orgaanilised ühendid tekivad vaid [[vitalism]]i teooria järgi.<ref name="wohlerliebig" /> [[William Henry Perkin]] on tuntuks saanud tänu sellele, et proovis 1856. aastal toota [[hiniin]]i, kuid saadud produktiks oli orgaaniline [[värv]]aine, mis sai nimeks [[Perkini lilla]]. 1865. aastal sünteesis [[Adolf von Baeyer]] [[potisinine|indigo]] värvi, mida võib nimetada tänapäeva värvitööstuse algusajaks.<ref name="i5M8Z" /> Üheks suureks läbimurdeks [[orgaaniline keemia|orgaanilise keemia]] ajaloos oli 1858. aastal [[Friedrich August Kekulé]] ja Archibald Scott Couperi avastatud orgaanilise aine keemiline struktuur. Mõlemad teadlased pakkusid välja, et süsiniku aatom on tetravalentne ja orgaanilises ühendis on süsinikud omavahel ühendatud süsinikahelaks. Aastaid hiljem esitles Friedrich August Kekulé [[benseen]]ituuma keemilist struktuuri, pakkudes välja, et benseen koosneb 6 süsinikulisest tsüklist, kus süsinikud on vaheldumisi omavahel seotud üksik- ja kaksiksidemetega.<ref name="kekule" /> 1884. aastal esitas [[Hermann Emil Fischer]] [[puriin]]i struktuuri, mida ta pidas paljude biomolekulide struktuuride aluseks. Esimest korda sünteesis Fischer puriini 1898. aastal. Lisaks huvitasid teda [[sahhariidid]]e keemiline struktuur ja omadused ning ta uuris nii [[glükoos]]i kui ka teisi sahhariide.<ref name="wUJzs" /> [[Pilt:Periodic table compilation.svg|pisi|450px|alt=insert description of map here| Perioodilisustabelid läbi aegade (alustades ülevalt vasakult ja liikudes päripäeva) – Lavoisier' tabel [[:Pilt:Lavoisier Traité élémentaire de chimie p192.jpg|elementide kohta]]; de Chancourtois' tabel[[:Pilt:Telluric screw of De Chancourtois.gif|"Telluuri heeliks"]]; Mendelejevi tabel [[:Pilt:Mendeleev law.jpg|käsitsi kirjutatud]]; Mendelejevi perioodilisustabel [[:Pilt:Periodic table large.svg|kaasaegne]]; John Daltoni elementide tabel [[:Pilt:A New System of Chemical Philosophy fp.jpg|aatommasside ja sümbolitega]]]] ===Perioodilisustabeli leiutamine=== 1808. aastal avalikustas [[John Dalton]] perioodilisustabeli, mis koosnes 20 keemilise elemendi ringikujulisest sümbolist ja põhines nende suhtelistel aatommassidel. 1827. aastal avaldas ta uue perioodilisustabeli, mis koosnes juba 36 elemendist. Aasta hiljem esitas Berzelius [[keemiliste elementide perioodilisustabel|perioodilisustabeli]], mis koosnes 49 tuntud elemendist. Tabelisse olid kantud [[keemiline sümbol|elementide sümbolid]] ja aatommassid. 1829. aastal avastas saksa keemik [[Johann Wolfgang Döbereiner]], et osal elementidel on sarnased füüsikalised omadused, mis moodustasid kolmest elemendist koosnevaid rühmasid. Katsete käigus ilmnes, et rühmadesse paigutatud elementidel on ka sarnased keemilised omadused. Nii moodustus sarnaste omaduste põhjal 6 rühma: 1) liitium, kaalium, naatrium; 2) kaltsium, strontsium, baarium; 3) kloor, broom, jood; 4) väävel, seleen, telluur; 5) süsinik, lämmastik, hapnik; 6) raud, koobalt, nikkel. Neid rühmi kutsutakse Döbereineri triaadideks. Itaalia keemik [[Stanislao Cannizzaro]] avalikustas keemiliste elementide aatommassid, nimetades vesiniku aatommassi universaalseks standardiks. Tänu Cannizzarole märkas prantsuse geoloog A. E. Beguyer de Chancourtois, et sarnaste keemiliste ja füüsikaliste omadustega elemendid korduvad periooditi. Ta koostas 1862. aastal silindrikujulise perioodilisustabeli, mille keskel asus telluur, mistõttu on see saanud nimetuse "telluuri heeliks". Kohakuti paiknevate elementide omadused olid sarnased. [[Pilt:Newlands periodiska system 1866.png|pisi|vasakul|350px|John Newlandsi oktavite seadus]] 1864. aastal jagas inglise keemik [[John Newlands]] 62 keemilist elementi kaheksasse rühma nende aatommasside kasvu järjekorras. Newlands märkas, et elemendid, mille aatommassid erinevad arvu seitse poolest, on sarnaste omadustega, ja nimetas seda oktavite seaduseks. Newlands ei jätnud koostatud perioodilisustabelisse ruumi veel seni avastamata keemilistele elementidele, mistõttu ta mõistis seaduse ebatäiuslikkust. Tema avastust ei võetud tõsiselt, kuni [[Dmitri Mendelejev|Mendelejev]] leidis samasuguse seaduspärasuse elementide paiknemisel perioodilisustabelis. Saksa keemik [[Lothar Meyer]] tabel põhines esmalt 28 elemendil, mis olid organiseeritud rühmadesse [[Valents (keemia)|valents]]i põhjal. Aastal 1868 täiendas ta esialgset tabelit, lisades sinna ka [[d-elemendid|siirdemetallid]]. Tabel põhines elementide aatommassidel ning samasugust valentsi omavad elemendid paiknesid üksteise all. Meyeri tabel avalikustati alles 1870. aastal, kusjuures 1869. aastal ilmus [[Dmitri Mendelejev]]i tabel. Mõlema keemiku perioodilisustabelid olid väga sarnased, kuid kumbki polnud teadlik teise avaldatud tööst. Vene keemik Dmitri Mendelejev tegi iga elemendi kohta kaardi, mis sisaldas elemendi sümbolit, aatommassi ning selle keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Ta paigutas elemendid tabelisse sarnaste omaduste ja aatommassi kasvamise järgi ning jättis tabelisse tühjad kohad veel avastamata elementidele. 1875. aastal avastati [[gallium]], mis oli üheks elemendiks, mida Mendelejev oli ennustanud. 1892. aastal avastas [[William Ramsay]] [[väärisgaasid]]. Kuigi Mendelejevi tabelis nende jaoks kohta ennustatud polnud, siis tegelikult väärisgaaside avastamine hoopis kinnitas Mendelejevi perioodilisustabeli seaduspärasust. Väärisgaasid said tabelis viimase – 8. rühma. Väärisgaaside valents on null, mistõttu on need väga stabiilsed ega reageeri teiste ainetega.<ref name="ArQ56" /><ref name="1pPQx" /> ===Aatomi ehitus=== 1897. aastal avastas [[Joseph John Thomson]] [[elektron]]ide olemasolu. Aasta hiljem leidis [[Wilhelm Wien]], et kui on olemas negatiivsed osakesed, peavad olema tuumas ka positiivse elektrilaenguga osakesed, mida hakati nimetama [[prooton]]iteks (nimetuse "prooton" võttis kasutusele Rutherford 1920. aastal{{lisa viide}}). Aatomi ehitust kinnitas [[Ernest Rutherford]] 1907. aastal, kui ta pommitas aatomeid radioaktiivsetest ainetest pärinevate osakestega. Ta avastas, et [[alfaosake]]ste kiirgus läbib ainet. Mõõtes alfaosakeste kõrvalekallet õhukese ainekihi läbimisel, jõudis ta 1911. aastal järeldusele, et aatomid koosnevad raskest positiivselt laetud tuumast ning seda ümbritsevatest negatiivselt laetud elektronidest.<ref name="Nriqe" /> == Vaata ka == * [[Keemia ajalugu Eestis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Asimov">[http://www.arvindguptatoys.com/arvindgupta/asimov-chemistry.pdf Isaac Asimov. A Short History of Chemistry. New York: Doubleday & Company, Inc. 1965.]</ref> <ref name="bWhF1">{{netiviide | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/robert-boyle| Pealkiri = Robert Boyle| Autor = Chemical Heritage Foundation}}</ref> <ref name="IFgW0">{{netiviide| URL = http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm| Pealkiri = Joseph Black| Autor = Alan Cooper| Aeg = 1999| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2016-12-04| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161204011357/http://www.chem.gla.ac.uk/~alanc/dept/black.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="b7kjf">{{netiviide | URL = http://www.notablebiographies.com/Ca-Ch/Cavendish-Henry.html | Pealkiri = Henry Cavendish Biography| Autor = Encyclopedia of World Biography}}</ref> <ref name="7yRrl">{{netiviide | URL =https://www.famousscientists.org/antoine-lavoisier/ | Pealkiri = Antoine Lavoisier| Autor = Famous Scientists | Väljaanne = 2015}}</ref> <ref name="bnTxL">{{cite web | title = Jacques Alexandre César Charles | work = Centennial of Flight | publisher = U.S. Centennial of Flight Commission | year = 2001 | url = http://www.centennialofflight.gov/essay/Dictionary/Charles/DI16.htm | access-date = 2017-01-18 | archive-date = 2007-02-24 | archive-url = https://web.archive.org/web/20070224222637/http://www.centennialofflight.gov/essay/Dictionary/Charles/DI16.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="1c1xi">{{netiviide | URL = http://www.livescience.com/46020-chemistry-history.html| Pealkiri = History of Chemistry. Famous Chemists | Autor = Mary Bagley | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =2014 | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="dalton">{{cite web | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/john-dalton| title = John Dalton | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation}}</ref> <ref name="cFUOG">{{netiviide | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/j%C3%B6ns-jakob-berzelius | Pealkiri = Jöns Jacob Berzelius | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2015 | Koht = | Väljaandja = Chemical Heritage Foundations | Kasutatud = | Keel = | arhiivimisaeg = 2016-10-28 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161028022819/https://www.chemheritage.org/historical-profile/j%C3%B6ns-jakob-berzelius | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="Prout">{{cite web | title = William Prout | url = http://www.cartage.org.lb/en/themes/Biographies/MainBiographies/P/Prout/1.html | accessdate = 12.03.2007 | archive-date = 26.09.2007 | archive-url = https://web.archive.org/web/20070926215538/http://www.cartage.org.lb/en/themes/Biographies/MainBiographies/P/Prout/1.html | url-status = dead }}</ref> <ref name="wohlerliebig">{{cite web | title = Justus von Liebig and Friedrich Wöhler | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005}}</ref> <ref name="i5M8Z">{{cite web | title = William Henry Perkin | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005}}</ref> <ref name="kekule">{{cite web | URL = https://www.chemheritage.org/historical-profile/august-kekul%C3%A9-and-archibald-scott-couper | title = Archibald Scott Couper and August Kekulé von Stradonitz | work = Chemical Achievers: The Human Face of Chemical Sciences | publisher = Chemical Heritage Foundation | year = 2005 | access-date = 2017-01-18 | archive-date = 2017-03-28 | archive-url = https://web.archive.org/web/20170328182803/https://www.chemheritage.org/historical-profile/August-kekul%C3%A9-and-archibald-scott-couper | url-status = dead }}</ref> <ref name="wUJzs">{{cite web| url = http://nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1902/fischer-bio.html | title = Emil Fischer: The Nobel Prize in Chemistry 1902 | work = Nobel Lectures, Chemistry 1901–1921 | publisher = Elsevier Publishing Company | year = 1966}}</ref> <ref name="ArQ56">{{netiviide| URL = https://www.wou.edu/las/physci/ch412/perhist.htm| Pealkiri = A BRIEF HISTORY OF THE DEVELOPMENT OF PERIODIC TABLE| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2015-07-12| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150712142319/http://www.wou.edu/las/physci/ch412/perhist.htm| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="1pPQx">{{netiviide | URL =http://www.rsc.org/periodic-table/history/about | Pealkiri = Development of the periodic table| Autor = Royal Society of Chemistry}}</ref> <ref name="Nriqe">{{netiviide| URL = http://atomictimeline.net/index.php| Pealkiri = Atomic Structure Timeline| Autor = Lee Buescher| vaadatud = 2017-01-18| arhiivimisaeg = 2015-02-10| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150210111108/http://atomictimeline.net/index.php| url-olek = ei tööta}}</ref> }} [[Kategooria:Keemia]] kwbq88hb4tvek4mwvkxrjrw7jtpkac4 0 450304 7230965 7230680 2026-09-08T17:54:34Z Raymond 13620 high res image of the painting 7230965 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Keeletoimeta|lisaja=Pietadè|aasta=2019|kuu=oktoober}}{{Vikinda|kuu=oktoober|aasta=2019}}{{tõlkida}} Järgnevalt on esitatud [[Prantsuse maalikunst|prantsuse maalikunstniku]] '''[[Auguste Renoir]]’ maalide''' mittetäielik '''loend'''. {| class="wikitable sortable" !class="unsortable"|Maal !! Pealkiri !! Aasta !! Tehnika !! Mõõdud (cm) !! Asukoht |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de la mère de Renoir.jpg|80px]]||„[[Renoir' ema portree|Portrait de la mère de Renoir]]“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;13, ''op. cit.''</ref>||1860||[[õlimaal]] lõuendil||45 × 38|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Retour d'une partie de bateau.jpg|80px]]||„Retour d'une partie de bateau“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;16, ''op. cit.''</ref>||1862||õlimaal lõuendil||50,8 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Romaine Lacaux (1864) - Pierre-Auguste Renoir (Cleveland Museum of Art).jpg|80px]]||„Romaine Lacaux“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;40, ''op. cit.''</ref>||1864||õlimaal lõuendil||81.3 × 65|| [[Cleveland Museum of Art]] [[Cleveland]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - William Sisley.jpg|80px]]||„[[Portrait de William Sisley]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000488&cHash=37d9bd7279 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1864||õlimaal lõuendil||81 × 65|| [[Musée d'Orsay]] [[Pariis]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Clairière.jpg|80px]]||„La Clairière“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918172600/http://www.dia.org/object-info/e3c91338-38f9-4bbb-956e-707581e7058e.aspx?position=2 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1865||õlimaal lõuendil||57,2 × 82,6|| [[Detroit Institute of Arts]] à [[Détroit (Michigan)|Détroit]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mademoiselle Sicot.jpg|80px]]||„Mademoiselle Sicot“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164111/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46684 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1865||õlimaal lõuendil||116 × 89,5|| [[National Gallery of Art]] à [[Washington (district de Columbia)|Washington]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage avec deux personnages.JPG|80px]]||„Paysage avec deux personnages“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;17, ''op. cit.''</ref>||1865–1866||õlimaal lõuendil||33 × 24,1|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet printanier.jpg|80px]]||„Bouquet printanier“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1943.277&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1866||õlimaal lõuendil||104.7 × 80.3|| [[Fogg Art Museum]] à [[Cambridge (Massachusetts)]] |- |[[pilt:Renoir mother anthonys tavern 1866.JPG|80px]]||„[[Le Cabaret de la mère Antony]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;12, ''op. cit.''</ref>||1866||õlimaal lõuendil||195 × 130|| [[Nationalmuseum]] [[Stockholm]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dans le Parc de Saint-Cloud.jpg|80px]]||„Dans le Parc de Saint-Cloud“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;19, ''op. cit.''</ref>||1866||õlimaal lõuendil||50 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Peintre Jules Le Cœur.jpg|80px]]||„Le Peintre Jules Le Cœur dans la forêt de Fontainebleau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307125317/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=262 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1866||õlimaal lõuendil||106 × 80|| [[Musée d'art de São Paulo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un vase (National Gallery of Art).jpg|80px]]||„Fleurs dans un vase“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164211/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=61382 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1866||õlimaal lõuendil||81,3 × 65,1|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Diana (1867).jpg|80px]]||„Diane chasseresse“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164229/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46680 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867||õlimaal lõuendil||199,5 × 129,5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Frédéric Bazille.jpg|80px]]||„[[Frédéric Bazille peignant à son chevalet]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000483&cHash=4939ff89ef Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867||õlimaal lõuendil||106 × 74|| Musée d'Orsay à Paris |- |[[pilt:Renoir Lise With Umbrella.jpg|80px]]||„[[Lise à l'ombrelle]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;27, ''op. cit.''</ref>||1867||õlimaal lõuendil||184 × 115|| [[Musée Folkwang]] [[Essen]]is |- |[[pilt:Renoir The Pont des Arts, Paris, 1867-68 Norton Simon Museum Los Angeles.JPG|80px]]||„Le Pont des Arts“<ref>[http://www.nortonsimon.org/collections/browse_artist.php?name=Renoir%2C+Pierre-Auguste&resultnum=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1867–1868||õlimaal lõuendil||60,9 × 100,3|| [[Norton Simon Museum]] à [[Pasadena (Californie)|Pasadena]] |- |[[pilt:Renoir clown.jpg|80px]]||„Clown au cirque“<ref>[http://www.kmm.nl/object/KM%20100.599/The-clown Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1868||õlimaal lõuendil||85 × 59|| [[Musée Kröller-Müller]] à [[Otterlo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - En été (La Bohémienne).jpg|80px]]||„En été“ („La Bohémienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;26, ''op. cit.''</ref>||1868||õlimaal lõuendil||85 × 59|| [[Alte Nationalgalerie (Berlin)|Alte Nationalgalerie]] [[Berliin]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 108.jpg|80px]]||„[[Les Fiancés - Le Ménage Sisley]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;24, ''op. cit.''</ref>||1868||õlimaal lõuendil||105 × 75|| [[Wallraf-Richartz Museum]] [[Köln]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Garçon au chat.jpg|80px]]||„Le Garçon au chat“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=069323&cHash=d6a6487010 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1868||õlimaal lõuendil||123 × 66|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Patineurs.jpg|80px]]||„[[Les Patineurs à Longchamp|Les Patineurs]]“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;93, ''op. cit.</ref>||1868||õlimaal lõuendil||72× 90|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chalands sur la Seine.jpg|80px]]||„Chalands sur la Seine“<ref name="Notice du tableau">[https://web.archive.org/web/20160304032326/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&zsz=5&lnum=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||47 × 64|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Bathing in the Siene IMG 6906.JPG|80px]]||„La Grenouillère“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;43, ''op. cit.</ref>||1869||õlimaal lõuendil||59 × 80|| [[Musée des beaux-arts Pouchkine]] à [[Moscou]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 059.jpg|80px]]||„[[La Grenouillère]]“<ref>[http://www.nationalmuseum.se/sv/English-startpage/Collections/Painting/19th-century/La-Grenouillere--/ Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||66 × 81|| [[Nationalmuseum]] [[Stockholm]]is |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Grenouillère.jpg|80px]]||„La Grenouillère“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;46, ''op. cit.''</ref>||1869||õlimaal lõuendil||65,1 × 92,1|| [[Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz »]] à [[Winterthour]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Léonard Renoir, The Artist's Father.jpg|80px]]||„Léonard Lenoir, le père de l'artiste“<ref>[http://saintlouis.art.museum/emuseum/code/emuseum.asp?style=Browse&currentrecord=1&page=search&profile=objects&searchdesc=Renoir&quicksearch=Renoir&newvalues=1&newstyle=single&newcurrentrecord=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1869||õlimaal lõuendil||62,2 × 47|| [[Musée d'art de Saint-Louis]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un pot en faïence.jpg|80px]]||„Fleurs dans un pot en faïence“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/mixed-flowers-in-an-earthenware-pot-33321 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1869||Huile sur carton, monté sur toile||64,8 × 54,3|| [[Musée des beaux-arts de Boston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 086.jpg|80px]]||„Nymphe dans le ruisseau“<ref>[https://web.archive.org/web/20150611072537/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-a-nymph-by-a-stream/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1869–1870||õlimaal lõuendil||66.7 × 122.9|| [[National Gallery]] à [[Londres]] |- |[[pilt:Renoir - Banhista com Cão Grifon.jpg|80px]]||„La Baigneuse au griffon“<ref>[https://web.archive.org/web/20170419100754/http://www.masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=263 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||184 × 115|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Clémentine Valensi Stora.jpg|80px]]||„Madame Clémentine Valensi Stora“ („L'Algérienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;36, ''op. cit.''</ref>||1870||õlimaal lõuendil||84.5 × 59.7|| [[Musée des beaux-arts de San Francisco]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Odalisque.jpg|80px]]||„Odalisque“ („Femme d'Alger“)<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164052/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46682 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||69.2 × 122.6|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - La Promenade.jpg|80px]]||„La Promenade“<ref>[http://www.getty.edu/art/gettyguide/artObjectDetails?artobj=944 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||81.3 × 65|| [[Getty Center|J. Paul Getty Museum]] à [[Los Angeles]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête de chien.jpg|80px]]||„Tête de chien“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164133/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52201 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1870||õlimaal lõuendil||21.9 × 20|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 014.jpg|80px]]||„Jeune femme à la voilette“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303180532/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001102&cHash=838f53d041 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1870||õlimaal lõuendil||61 × 51|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Une route à Louveciennes.jpg|80px]]||„Une route à Louveciennes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/a_road_in_louveciennes_auguste_renoir/objectview.aspx?page=2&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=1&collID=11&OID=110001887&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1870||õlimaal lõuendil||38,1 × 46,4|| [[Metropolitani Kunstimuuseum]], [[New York]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rapha Maître.jpg|80px]]||„Rapha Maître“ („Madame Edmond Maître“)<ref>[http://museums.fivecolleges.edu/detail.php?t=objects&type=ext&f=&s=&record=0&name_title=Rapha+Ma%EEtre Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1870–1871||õlimaal lõuendil||37.4 × 32.3|| [[Smith College|Smith College Museum of Art]] à [[Northampton (Massachusetts)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bateau-lavoir sur la Seine.jpg|80px]]||„Bateau-lavoir sur la Seine, près de Paris“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;111, ''op. cit.</ref>||1871||õlimaal lõuendil||46.4 × 55.9|| Morohashi Museum of Modern Art, [[préfecture de Fukushima]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Femme à la perruche.jpg|80px]]||„La Femme à la perruche“<ref>[https://web.archive.org/web/20110429154951/http://www.guggenheim.org/new-york/about/guggenheim-images/show-full/piece/?search=Pierre-Auguste%20Renoir&page=1&f=Artist&cr=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||92.1 × 65.1|| [[Musée Solomon R. Guggenheim]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Édouard Bernier.jpg|80px]]||„Madame Édouard Bernier“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/madame_edouard_bernier_nee_marie_octavie_stephanie_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001874&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||78,1 × 62|| Metropolitani Kunstimuuseum |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nature morte au bouquet.jpg|80px]]||„Nature morte au bouquet“<ref>[https://web.archive.org/web/20150920212114/http://www.mfah.org/art/detail/renoir-still-life-bouquet/ Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1871||õlimaal lõuendil||74 × 59|| [[Musée des beaux-arts de Houston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rapha Maitre 2.jpg|80px]]||„Rapha Maître“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;50, ''op. cit.''</ref>||1871||õlimaal lõuendil||130 × 83|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Chatou.jpg|80px]]||„La Seine à Chatou“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;107, ''op. cit.</ref>||1871||õlimaal lõuendil||45.7 × 55.9|| [[Musée des beaux-arts de l'Ontario]] à [[Toronto]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Camille Monet.jpg|80px]]||„Camille Monet“<ref name="ReferenceA">''Renoir, peintre du bonheur'', lk&nbsp;183, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61 × 50|| [[Musée Marmottan Monet]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-August Renoir Camille Monet reading.jpg|80px]]||„Camille Monet lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;180, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61.2 × 50.3|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Claude Monet (Le Liseur).jpg|80px]]||„Claude Monet“ („Le Liseur“)<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164028/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=66433 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||Huile sur ciment||65 × 50|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre August Renoir, Claude Monet Reading.jpg|80px]]||„Claude Monet lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;182, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||61 × 50|| Musée Marmottan Monet Pariisis |- |[[pilt:Renoir Parisiennes in Algerian Costume or Harem.jpg|80px]]||„Intérieur de harem à Montmartre“ („Parisiennes habillées en algériennes“)<ref>[http://www.nmwa.go.jp/en/collection/1959-0182.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||156 × 128.8|| National Museum of Western Art à [[Tōkyō]] |- |[[pilt:Madame Claude Monet by Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Madame Monet étendue sur un sofa“<ref>[https://web.archive.org/web/20120119194900/http://museu.gulbenkian.pt/obra.asp?num=2301&nuc=a9&lang=en Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||53 × 71.7|| [[Musée Calouste-Gulbenkian]] à [[Lisbonne]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 090.jpg|80px]]||„[[Le Pont-Neuf]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164204/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52202 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1872||õlimaal lõuendil||75.3 × 93.7|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Roses dans un vase.jpg|80px]]||„Roses dans un vase“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;68, ''op. cit.''</ref>||1872||õlimaal lõuendil||66 × 41|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme demi-nue couchée.jpg|80px]]||„Femme demi-nue couchée : la rose“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000491&cHash=c5f45a764e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1872||õlimaal lõuendil||29.5 × 25|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - L'Ombrelle renversée.jpg|80px]]||„L'Ombrelle renversée“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;59, ''op. cit.''</ref>||u 1872||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Canotiers à Argenteuil.jpg|80px]]||„Canotiers à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;67, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Claude Monet painting in his Garden at Argenteuil.jpg|80px]]||„Claude Monet peignant dans son jardin à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;58, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50 × 62|| Wadsworth Atheneum à [[Hartford (Connecticut)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme lisant.jpg|80px]]||„Jeune Femme lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;99, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||35.5 × 27.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mare aux canards.jpg|80px]]||„La Mare aux canards“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;141, ''op. cit.</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50.2 × 61|| [[Dallas Museum of Art]] à [[Dallas]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mare aux canards, 1873.jpg|80px]]||„La Mare aux canards“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;140, ''op. cit.</ref>||1873||õlimaal lõuendil||50.8 × 62.2|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Moissonneurs.jpg|80px]]||„Les Moissonneurs“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;64, ''op. cit.''</ref>||1873||õlimaal lõuendil||60 × 74|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 130.jpg|80px]]||„La Seine à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303205644/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000493&cHash=d74824fd2d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1873||õlimaal lõuendil||46.5 × 65|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vue de Bougival.jpg|80px]]||„Vue de Bougival“<ref>[http://collection.mam.org/details.php?id=217 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1873||õlimaal lõuendil||49.5 × 57.1|| [[Milwaukee Art Museum]] à [[Milwaukee]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dans la loge.jpg|80px]]||„Dans la loge“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;76, ''op. cit.''</ref>||u'' 1873||õlimaal lõuendil||27 × 22|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Deux femmes dans l'herbe.jpg|80px]]||„Deux femmes dans l'herbe“<ref name="ReferenceB">''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;117, ''op. cit.''</ref>||u 1873||õlimaal lõuendil||59.7 × 73|| [[Fondation Barnes]] à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Monet and her Son.jpg|80px]]||„Camille Monet et son fils Jean dans le jardin à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164000/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52204 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||50.4 × 68|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Charles Le Cœur.jpg|80px]]||„Charles Le Cœur“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001023&cHash=d8aed4caad Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||42 × 29|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 011.jpg|80px]]||„La Danseuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164138/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=1211 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||142.5 × 94.5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jardin à Fontenay.jpg|80px]]||„Jardin à Fontenay“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;65, ''op. cit.''</ref>||1874||õlimaal lõuendil||51 × 62|| Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz » à Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, La loge (The Theater Box).jpg|80px]]||„[[La Loge (Renoir)|La Loge]]“<ref>[http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/1e028362.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||80 × 63.5|| [[Institut Courtauld]] à [[Londres]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 089.jpg|80px]]||„[[La Parisienne (Renoir)|La Parisienne]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20211210135210/https://museum.wales/en/art/online/?action=show_item&item=1534 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||163.2 × 108.3|| National Museum Cardiff |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pêcheur à la ligne.jpg|80px]]||„Le Pêcheur à la ligne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;81, ''op. cit.''</ref>||1874||õlimaal lõuendil||54 × 64|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Régates à Argenteuil.jpg|80px]]||„Régates à Argenteuil“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164253/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52203 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||32.4 × 45.7|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Argenteuil.jpg|80px]]||„La Seine à Argenteuil“<ref>[http://pamcollections.org/detail.php?t=objects&type=all&f=&s=Renoir&record=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1874||õlimaal lõuendil||50 × 65|| Portland Art Museum |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'ombrelle et enfant.jpg|80px]]||„Femme à l'ombrelle et enfant“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/woman-with-a-parasol-and-small-child-on-a-sunlit-hillside-33322 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874–1876||õlimaal lõuendil||47 × 562|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Lecture du rôle.jpg|80px]]||„La Lecture du rôle“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;79, ''op. cit.''</ref>||1874–1876||Huile sur bois||9 × 7|| [[Musée des beaux-arts de Reims]] |- |[[pilt:Auguste Renoir La Liseuse.jpg|80px]]||„La Liseuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303173750/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000495&cHash=c7e98e66ee Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1874–1876||õlimaal lõuendil||46.5 × 38.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paris, le quai Malaquais.jpg|80px]]||„Paris, le quai Malaquais“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;151, ''op. cit.</ref>||u 1874||õlimaal lõuendil||38 × 46|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Alphonsine Fournaise - Dama Sorrindo.jpg|80px]]||„Alphonsine Fournaise“ („La Dame au sourire“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160309172235/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=264 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||42 × 33|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Au coin de cheminée.jpg|80px]]||„Au coin de cheminée“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;80, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.6|| [[Staatsgalerie (Stuttgart)|Staatsgalerie]] à [[Stuttgart]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait, 1875.jpg|80px]]||„[[Renoir' "autoportree"|Autoportrait]]“<ref>[http://www.framemuseums.org/jsp/fiche_oeuvre.jsp?STNAV=&RUBNAV=&CODE=O114441945699665&LANGUE=0&RH=ACCUEIL Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sur le site FRAME</ref>||1875||õlimaal lõuendil||39.1 × 31.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Cueillette des fleurs.jpg|80px]]||„La Cueillette des fleurs“<ref>[https://web.archive.org/web/20101109162556/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52205 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.3 × 65.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'ombrelle.jpg|80px]]||„Femme à l'ombrelle dans un jardin“<ref>[http://www.museothyssen.org/thyssen/ficha_obra/832 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| [[Musée Thyssen-Bornemisza]] à [[Madrid]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Grands Boulevards.jpg|80px]]||„Les Grands Boulevards“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025424/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/82739.html?mulR=8502%7C23 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||52.1 × 63.5|| [[Philadelphia Museum of Art]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir -Jeune Fille sur un banc.jpg|80px]]||„Jeune Fille sur un banc“<ref>''Renoir, peinture du bonheur'', lk&nbsp;60, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||64 × 52|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Victor Chocquet.jpg|80px]]||„Madame Victor Chocquet“<ref>[https://web.archive.org/web/20160311014404/http://www.staatsgalerie.de/malereiundplastik_e/19j_rundg.php?id=11 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||75 × 60|| [[Staatsgalerie]] à Stuttgart |- |[[pilt:Auguste Renoir Monsieur Fournaise.jpg|80px]]||„Monsieur Fournaise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;135, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||55.9 × 47|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Place de la Trinté 1.jpg|80px]]||„Place de la Trinité“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;56, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Place de la Trinté.jpg|80px]]||„Place de la Trinité“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;57, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||50 × 62|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Place Saint-Georges.jpg|80px]]||„La Place Saint-Georges“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;165, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Square de la Trinité.jpg|80px]]||„Le Square de la Trinité“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;161, ''op. cit.</ref>||1875||õlimaal lõuendil||54 × 65.4|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Yole.jpg|80px]]||„La Yole“<ref>[https://web.archive.org/web/20150129100643/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-the-skiff-la-yole/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875||õlimaal lõuendil||71 × 92|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 068 (Les amoureux).jpg|80px]]||„Les Amoureux“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;97, ''op. cit.''</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||175 × 130|| [[Galerie nationale à Prague|Galerie nationale]] à [[Prague]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chat.jpg|80px]]||„Femme au chat“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164303/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=37637 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||56 × 46.4|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage de neige (1875).jpg|80px]]||„Paysage de neige“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=100&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||51 × 66|| [[Musée de l'Orangerie]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont de Chatou.jpg|80px]]||„Le Pont de Chatou“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;167, ''op. cit.</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||51 × 65.2|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:A Waitress at Duval's Restaurant.jpg|80px]]||„Une serveuse du restaurant Duval“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/a_waitress_at_duval_s_restaurant_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001888&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1875||õlimaal lõuendil||100,3 × 71,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 045.jpg|80px]]||„[[Au jardin - Sous la tonnelle au moulin de la Galette]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;92, ''op. cit.''</ref>||u'' 1875||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Musée des beaux-arts Pouchkine à Moscou |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 115.jpg|80px]]||„Victor Chocquet“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1943.274&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u'' 1875||õlimaal lõuendil||53 × 43.5|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 031.jpg|80px]]||„Femme au piano“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/25825?search_id=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||{{Dunité|93.2|74.2|| [[Institut d'art de Chicago]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 135.jpg|80px]]||„La Jeune Mère“ („La Promenade“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160922205136/http://collections.frick.org/Obj960$370256 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||170.2 × 108.3|| [[The Frick Collection]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Torse, effet de soleil.jpg|80px]]||„Torse, effet de soleil“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001094&cHash=626d3fb322 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1875–1876||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Henriot en travesti.jpg|80px]]||„Madame Henriot en travesti“ („Le Page“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;74, ''op. cit.''</ref>||1875–1877||õlimaal lõuendil||161.3 × 104.8|| Columbus Museum of Art à [[Columbus (Ohio)|Columbus]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'un jeune homme et d'une jeune fille.jpg|80px]]||„Portrait d'un jeune homme et d'une jeune fille“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=2&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1875–1880||õlimaal lõuendil||{{Dunité|32|46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 111.jpg|80px]]||„Alfred Sisley“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14650?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||66.4 × 54.8|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait (1876).jpg|80px]]||„Autoportrait“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1951.61&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=2 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||70.8 × 54.6|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Le Moulin de la Galette.jpg|80px]]||„[[Bal du moulin de la Galette]]“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000497&cHash=d4c03c9c36 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||131 × 175|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 006.jpg|80px]]||„La Balançoire“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304002048/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001096&cHash=4f7887022d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Young Woman Braiding Her Hair.jpg|80px]]||„La Chevelure“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164119/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52207 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||55.5 × 46|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Nude (Nude woman sitting on a couch, Anna).jpg|80px]]||„Femme nue“ („Torse d'Anna“)<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;108, ''op. cit.</ref>||1876||õlimaal lõuendil||92 × 73|| [[Musée Pouchkine|Musée des beaux-arts Pouchkine]] de [[Moscou]] |- |[[pilt:Woman_in_Black_by_Pierre-Auguste_Renoir.jpg|80px]]||„[[Portrait de femme en noir]]“ („Anna“)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arte Historia |url=http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15075.htm |vaadatud=2016-11-27 |arhiivimisaeg=2014-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140103203949/http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15075.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>||1876||õlimaal lõuendil||63 × 53||[[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 073.jpg|80px]]||„Fillette avec un arrosoir“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164258/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46681 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||100 × 73|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jardin de la rue Cortot.jpg|80px]]||„Le Jardin de la rue Cortot à Montmartre“<ref>[https://web.archive.org/web/20130617063422/http://www.cmoa.org/searchcollections/details.aspx?item=1011959 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||152 × 97|| Carnegie Museum of Art de [[Pittsburgh]] |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Jeanne Durand Ruel.jpg|80px]]||„Jeanne Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;352, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||113 × 74|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir Portrait of a Young Woman 1876 Neue Pinakothek Munich München.JPG|80px]]||„Jeune Femme en noir“<ref>[https://web.archive.org/web/20160326125200/http://www.pinakothek.de/pierre-auguste-renoir Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||60.5 × 40.4|| [[Neue Pinakothek]] de [[Munich]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Alphonse Daudet.jpg|80px]]||„Madame Alphonse Daudet“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303181823/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001131&cHash=4fa314d727 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||46 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mademoiselle Georgette Charpentier.jpg|80px]]||„Mademoiselle Georgette Charpentier assise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;351, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||97.8 × 70.8|| [[Musée d'art Bridgestone]] de [[Tōkyō]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nini in the Garden.jpg|80px]]||„Nini dans le jardin“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/nini_in_the_garden_nini_lopez_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002466&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||61,9 × 50,8|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Victor Chocquet.jpg|80px]]||„Portrait de Victor Choquet“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;50, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||46 × 36|| Musée Oskar Reinhart «Am Römerholz» de Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Premier Pas.jpg|80px]]||„Le Premier Pas“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;353, ''op. cit.''</ref>||1876||õlimaal lõuendil||111 × 80.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Champrosay.jpg|80px]]||„La Seine à Champrosay“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001108&cHash=2c50cb1b16 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876||õlimaal lõuendil||55 × 66|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir Ingenue.jpg|80px]]||„L'Ingénue“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;90, ''op. cit.</ref>||u 1876||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait of Madame Henriot .jpg|80px]]||„Madame Henriette Henriot“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164019/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46090 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1876||õlimaal lõuendil||65.8 × 49.5|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Chemin montant dans les hautes herbes - Pierre Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Chemin montant dans les hautes herbes“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001095&cHash=1b1b543349 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||60 × 74|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme assise (La Pensée).jpg|80px]]||„Jeune Femme assise“ („La Pensée“)<ref>[http://mimsy.bham.ac.uk/detail.php?t=objects&type=ext&f=&s=&record=1&maker=Renoir&op-earliest_year=%3D&op-latest_year=%3D Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||66 × 55.5|| Barber Institute of Fine Arts à [[Birmingham]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Charpentier - 01.jpg|80px]]||„Madame Georges Charpentier“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304071512/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001113&cHash=3456dfbea2 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||46.5 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Première Sortie.jpg|80px]]||„[[La Première Sortie]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160202114014/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-at-the-theatre-la-premiere-sortie/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1876–1877||õlimaal lõuendil||65 × 49.5|| National Gallery de Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - En canot.jpg|80px]]||„En canot“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;96, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||73 × 92.4|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme relevant sa jupe.jpg|80px]]||„Femme relevant sa jupe“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;113, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||69 × 23|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 109.jpg|80px]]||„Georges Rivière“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506163951/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52208 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1877||Huile sur ciment||36.8 × 29.3|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeanne Samary.jpg|80px]]||„Jeanne Samary“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;109, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||46 × 44|| [[Comédie-Française#La Bibliothèque-musée|Bibliothèque-musée de la Comédie-Française]] Pariisis |- |[[pilt:Actress Jeane Samary IMG 6910.JPG|80px]]||[[la Rêverie, portrait de Jeanne Samary|„Jeanne Samary en buste“ („La Rêverie“)]]<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;108, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||56 × 47|| [[Musée Pouchkine|Musée des beaux-arts Pouchkine]] de [[Moscou]] |- |[[pilt:Renoir - Condessa de Pourtalès.jpg|80px]]||„Portrait de la comtesse de Pourtalès“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=265 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1877||õlimaal lõuendil||95 × 72|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La-sortie du Conservatoire.jpg|80px]]||„La Sortie du Conservatoire“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;114, ''op. cit.''</ref>||1877||õlimaal lõuendil||187.3 × 117.5|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Au café.jpg|80px]]||„Au café“<ref>[http://www.kmm.nl/object/KM%20104.427/In-the-caf%C3%A9 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1877||õlimaal lõuendil||39.3 × 34.3|| [[Musée Kröller-Müller]] à [[Otterlo]] |- |[[pilt:Renoir young people.jpg|80px]]||„Jeunes gens dans la rue“<ref>[https://web.archive.org/web/20130719004159/http://www.ordrupgaard.dk/topics/collection-and-architecture/french-collection/renoir-young-people-in-the-street.aspx Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1877||[[Pastel]] sur papier||63.5 × 49|| [[Ordrupgaard museum de Copenhague|Ordrupgaard]] à [[Charlottenlund]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chez la modiste.jpg|80px]]||„Chez la modiste“<ref>[http://www.harvardartmuseums.org/collection/detail.dot?objectid=1934.31&startDate=&sort=Accession+%23&objtitle=&department=&subject=&century=&endDate=&object=&sortInSession=false&historicalPeriod=&viewlightbox=false&mediaTek=&relatedworks=false&creationPlaceTerm=%28Any%29&accession=&origPage=1&artist=Renoir%2C+Pierre-Auguste&creationPlace=&culture=&fulltext=&pc=1&page=1 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||32.9 × 24.8|| Fogg Art Museum à Cambridge (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Confidences.jpg|80px]]||„Confidences“<ref>''Renoir, peinture du bonheur'', lk&nbsp;113, ''op. cit.''</ref>||1878||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.5|| Musée Oskar Reinhart « Am Römerholz » à Winterthour |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 094.jpg|80px]]||„[[Madame Charpentier et ses enfants|Madame Georges Charpentier et ses enfants]]“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/madame_georges_charpentier_nee_marguerite_louise_lemonnier_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110003528&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||153,7 × 190,2|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Jeanna Samary-Renoir.png|80px]]||„[[Portrait de Jeanne Samary en pied|Portrait de l'actrice Jeanne Samary]]“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-9003&numView=1&ID_NUM=20&thumbFile=%2Ftmplobs%2FVBA4_40ZK4GDGXRDIW6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||174 × 105|| [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait dit de Margot.jpg|80px]]||„Portrait dit de Margot“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001298&cHash=21c3cfe06d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878||õlimaal lõuendil||{{Dunité|46.5|38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 056.jpg|80px]]||„Petit nu bleu“<ref>[http://66.251.89.230/detail.php?t=objects&type=all&f=&s=Renoir&record=6 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1878–1879||õlimaal lõuendil||46.3 × 38.1|| Albright-Knox Art Gallery à [[Buffalo (New York)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 047.jpg|80px]]||„Acrobates au cirque Fernando“ („Francisca et Angelina Wartenberg“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81558?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||131.5 × 99.5|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Renoir - Portrait of Alphonsine Fournaise.JPG|80px]]||„Alphonsine Fournaise“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=021608&cHash=ee4c375f6d Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||73.5 × 93|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de roses.jpg|80px]]||„Bouquet de roses“<ref name="ReferenceC">"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;119, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||83.1 × 65.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Chatou hires.jpg|80px]]||„Canotiers à Chatou“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164307/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=39759 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||81.2 × 100.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Campo de trigo.jpg|80px]]||„Champ de blé“<ref>[http://www.museothyssen.org/thyssen/ficha_obra/673 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||50.5 × 61|| Musée Thyssen-Bornemisza à Madrid |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 015.jpg|80px]]||„La Fin du déjeuner“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;131, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||100.5 × 81.3|| [[Städel]] à [[Francfort-sur-le-Main]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme cousant.jpg|80px]]||„Jeune Femme cousant“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14647?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||61.5 × 50.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Marthe Berard.jpg|80px]]||„Marthe Bérard“ („La Fillette à la ceinture bleue“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160303231100/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=266 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||131 × 77|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Les pecheuses de moules a Berneval.jpg|80px]]||„Les Pêcheuses de moules à Berneval“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;356, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||175.3 × 130.2|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Petite Bohémienne.jpg|80px]]||„Petite Bohémienne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;123, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||73 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir Portrait de jeune fille brune Musee d'Orsay.JPG|80px]]||„Portrait de jeune fille brune, assise les mains croisées“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=018165&cHash=d13dccd9ba Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||Pastel sur papier||61 × 48|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait, 1879.jpg|80px]]||„Portrait de l'artiste“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=000487&cHash=c06d8a2b99 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||19 × 14|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - The Dreamer.jpg|80px]]||„La Rêveuse“<ref>[http://saintlouis.art.museum/emuseum/code/emuseum.asp?style=single&currentrecord=1&page=search&profile=objects&searchdesc=Renoir&quicksearch=Renoir&newvalues=1&rawsearch=id/,/is/,/33830/,/false/,/true&newstyle=single&newprofile=objects&newsearchdesc=The%20Dreamer&newcurrentrecord=1&module=objects Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||51.1 × 61.9|| Musée d'art de Saint-Louis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Roseraie à Wargemont.jpg|80px]]||„Roseraie à Wargemont“<ref name="ReferenceC"/>||1879||õlimaal lõuendil||63.5 × 80|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Thérèse Berard.jpg|80px]]||„Thérèse Berard“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;358, ''op. cit.''</ref>||1879||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Seascape.JPG|80px]]||„La Vague“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81557?search_id=9 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||64.8 × 99.2|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Vendangeurs.jpg|80px]]||„Les Vendangeurs“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164033/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=42935 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879||õlimaal lõuendil||54.2 × 65.4|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Déjeuner au bord de la rivière.jpg|80px]]||„Le Déjeuner au bord de la rivière“ („Les Canotiers“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/81555?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1879||õlimaal lõuendil||55.1 × 65.9|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir's 'Paysage Bords de Seine', The Potomack Company auction gallery in Alexandria, VA.jpg|80px]]||„[[Paysages Bords de Seine]]“<ref> [http://www.lefigaro.fr/arts-expositions/2012/09/28/03015-20120928ARTFIG00358-le-renoir-a-cinq-euros-ne-trouvera-pas-preneur.php Le Figaro.fr], ''Le Renoir à {{unité|7|dollars}} ne trouvera pas preneur''</ref>||u 1879||õlimaal lõuendil||14 × 23||volé/retour au [[Baltimore Museum of Art|musée de Baltimore]] prévu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - By the Water.jpg|80px]]||„Près du lac“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/95654?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1879–1880||õlimaal lõuendil||47.5 × 56.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Bords de la Seine à Argenteuil.jpg|80px]]||„Les Bords de la Seine à Argenteuil“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;142, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||55 × 65.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chapeau de paille.jpg|80px]]||„Femme au chapeau de paille“ („Alphonsine Fournaise“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;133, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||50.2 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fillette au faucon.jpg|80px]]||„Fillette au faucon“ („Mademoiselle Fleury en Algérienne“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;163, ''op. cit.''</ref>||1880||õlimaal lõuendil||{{Dunité|126.5|78.2|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-August Renoir Sleeping Girl with a Cat.jpg|80px]]||„Jeune Fille endormie au chat“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;125, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||120 × 94|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Renoir au chien.jpg|80px]]||„Madame Renoir au chien“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;128, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||32 × 41|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Moisson.jpg|80px]]||„La Moisson à Berneval“<ref>"Les Paysages de Renoir", lk&nbsp;217, ''op. cit.</ref>||1880||õlimaal lõuendil||50.8 × 61|| Erakogu |- |[[pilt:Mlle Irene Cahen d'Anvers.jpg|80px]]||„[[Portrait de Mademoiselle Irène Cahen d'Anvers]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160313035755/http://buehrle.ch/works_detail.php?id_pic=62&lang=fr Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1880||õlimaal lõuendil||65 × 54|| [[Fondation et Collection Emil G. Bührle]] à [[Zurich]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse au rocher.jpg|80px]]||„Baigneuse au rocher“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;300, ''op. cit.''</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Musée Marmottan Monet Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet dans une loge.jpg|80px]]||„Bouquet dans une loge“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=85&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||40 × 51|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Renoir In the Woods.jpg|80px]]||„Dans les bois“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919031143/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1959-0183.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||55.8 × 46.3|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 153.jpg|80px]]||„Femme nue“<ref>[https://web.archive.org/web/20110926032325/http://www.musee-rodin.fr/accueil.htm Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel (rubrique Collections→Rodin collectionneur)</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||80.5 × 65||[[Musée Rodin]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 001.jpg|80px]]||„Nu féminin“<ref>[http://www.ashmolean.org/php/makepage.php?db=wapaintings&view=llisti&all=&arti=Renoir,+Pierre-Auguste&titl=&mat=&prov=&sour=&acno=&park=&strt=1&what=Search&cpos=1&s1=artist&s2=mainid&s3=&dno=25 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||32 × 40|| [[Ashmolean Museum]] à [[Oxford]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Place Clichy.jpg|80px]]||„La Place Clichy“<ref>[http://www.fitzmuseum.cam.ac.uk/opac/search/cataloguedetail.html?&priref=2930&_function_=xslt&_limit_=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1880||õlimaal lõuendil||65 × 44|| [[Fitzwilliam Museum]] à [[Cambridge]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Déjeuner des canotiers.jpg|80px]]||„[[Le Déjeuner des canotiers]]“<ref>[http://www.phillipscollection.org/search/index.aspx?sp_a=sp1003be78&sp_p=all&sp_q=Renoir&sp_x_1=tpc_category&sp_q_1=Collection&sp_sfvl_field=tpc_category&sp_f=ISO-8859-1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1880–1881||õlimaal lõuendil||130.2 × 175.6|| [[The Phillips Collection]] Washingtonis |- |[[pilt:Jeunes_Filles_en_noir_by_Pierre-Auguste_Renoir_159.jpg|80px]]||„Jeunes Filles en noir“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;151, ''op. cit.</ref>||1880–1882||õlimaal lõuendil||81.3 × 65.2|| Musée des beaux-arts Pouchkine de Moscou |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Albert Cahen d'Anvers.jpg|80px]]||„[[Albert Cahen d'Anvers]]“<ref>[http://www.getty.edu/art/gettyguide/artObjectDetails?artobj=939 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||79.8 × 63.7|| J. Paul Getty Museum à Los Angeles |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse blonde.jpg|80px]]||„Baigneuse blonde“<ref>[http://www.framemuseums.org/jsp/fiche_oeuvre.jsp?STNAV=&RUBNAV=&CODE=O114441945699651&LANGUE=0&RH=ACCUEIL Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sur le site FRAME</ref>||1881||õlimaal lõuendil||81.8 × 65.7|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:WLA metmuseum Bouquet of Chrysanthemums by Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Bouquet de chrysanthèmes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/bouquet_of_chrysanthemums_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002468&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||66 × 55,6|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Champ de bananiers.jpg|80px]]||„Champ de bananiers“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20D%27ORSAY&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=4&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20D%27%27ORSAY%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1881||õlimaal lõuendil||51.5 × 63.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir - The Two Sisters, On the Terrace.jpg|80px]]||„[[Les Deux Sœurs (Renoir)|Les Deux Sœurs]]“ („Sur la terrasse“)<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/14655?search_id=10 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||100.5 × 81|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à l'éventail.jpg|80px]]||„[[La Femme à l'éventail (Renoir)|La Femme à l'éventail]]“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-6507&numView=1&ID_NUM=15&thumbFile=%2Ftmplobs%2FGENCV80HL58MG2BL6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65 × 50|| [[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs et chats.jpg|80px]]||„Fleurs et Chats“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;147, ''op. cit.</ref>||1881||õlimaal lõuendil||92.7 × 73.7|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 141.jpg|80px]]||„Fruits du Midi“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/16629?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||50.7 × 65.3|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeanne Henriot.jpg|80px]]||„Jeanne Henriot“ („Fillette au chapeau bleu“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;362, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||40 × 35|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille algérienne.jpg|80px]]||„Jeune Fille algérienne“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/algerian-girl-32704 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||50.8 × 40.6|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mère et enfant.jpg|80px]]||„Mère et enfant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;354, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||121 × 85.4|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Mosquée.jpg|80px]]||„La Mosquée“ („Fête arabe“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160304044253/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001156&cHash=f433bb5bfa Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||73.5 × 92|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Oignons.jpg|80px]]||„Oignons“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;146, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||39.1 × 60.6|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir, Vue de Venise (Le Palais des Doges), 1881.jpg|80px]]||„Le Palais des Doges à Venise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;154, ''op. cit.''</ref>||1881||õlimaal lõuendil||54.5 × 65|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage algérien.jpg|80px]]||„Paysage algérien : Le Ravin de la femme sauvage“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303235132/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001158&cHash=5f8ec4ecf0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.5 × 81|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 080.jpg|80px]]||„La Place Saint-Marc, Venise“<ref>[https://web.archive.org/web/20101206200851/http://www.artsmia.org/viewer/detail.php?v=12&id=1163 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.4 × 81.3|| [[Minneapolis Institute of Arts]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont du chemin de fer à Argenteuil Chatou.jpg|80px]]||„Pont du chemin de fer à Chatou“ („Les Marronniers roses“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=010317&cHash=df7144fce3 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||54 × 65.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'Alfred Berard.jpg|80px]]||„Portrait d'Alfred Berard avec son chien“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025151/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59200.html?mulR=19907%7C16 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||65.2 × 51.1|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Renoir Mlles Cahen d Anvers.jpg|80px]]||„Rose et bleue“ („Alice et Élisabeth Cahen d'Anvers“)<ref>[https://web.archive.org/web/20170419100752/http://www.masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=272 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||119 × 74|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Seine à Chatou (1881).jpg|80px]]||„La Seine à Chatou“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/the-seine-at-chatou-31801 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881||õlimaal lõuendil||73.3 × 92.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 065.jpg|80px]]||„Les Canotiers“ („[[Aline Charigot]] et Renoir“)<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/boating-couple-said-to-be-aline-charigot-and-renoir--33686 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1881||õlimaal lõuendil||45.1 × 58.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille avec un éventail.jpg|80px]]||„Jeune Fille avec un éventail“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;145, ''op. cit.</ref>||u 1881||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Chrysanthemums.jpg|80px]]||„Chrysanthèmes“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/16617?search_id=1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881–1882||õlimaal lõuendil||54.7 × 65.9|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pêches.jpg|80px]]||„Pêches“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=5&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1881–1882||õlimaal lõuendil||38 × 47|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 122.jpg|80px]]||„[[Les Parapluies]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20120803094057/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-the-umbrellas/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1881–1886||õlimaal lõuendil||180.3 × 114.9|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 107.jpg|80px]]||„Charles et Georges Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;208, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||65 × 81|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Jardin d'essai à Alger.jpg|80px]]||„Le Jardin d'essai à Alger“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;159, ''op. cit.</ref>||1882||õlimaal lõuendil||Inconnues|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Marie-Thérèse Durand-Ruel.jpg|80px]]||„Marie-Thérèse Durand-Ruel cousant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;209, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||64.8 × 53.8|| Clark Art Institute à Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Mosquée à Alger.jpg|80px]]||„Mosquée à Alger“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;158, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||48.9 × 59|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Pont d'Argenteuil en automne.jpg|80px]]||„Le Pont d'Argenteuil en automne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;143, ''op. cit.''</ref>||1882||õlimaal lõuendil||54.3 × 65.8|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Richard Wagner.jpg|80px]]||„Richard Wagner“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001159&cHash=c029654a49 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1882||õlimaal lõuendil||53 × 46|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Rochers à l'Estaque.jpg|80px]]||„Rochers à l'Estaque“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/rocky-crags-at-l-estaque-32705 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1882||õlimaal lõuendil||66.4 × 81|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise.jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;162, ''op. cit.''</ref>||1882–1885||õlimaal lõuendil||54.5 × 42|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - Dance at Bougival - 02.jpg|80px]]||„Bal à Bougival'' ou ''Danse à Bougival“<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/dance-at-bougival-32592 Notice de tableau], sur le site du musée</ref>||1882–1883||õlimaal lõuendil||181.9 × 98.1|| [[Musée des beaux-arts de Boston]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Brouillard à Guernsey.jpg|80px]]||„Brouillard à Guernesey“<ref>[http://72.249.182.183/collection/search.do?id=28918&db=object&page=1&view=detail Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||53.3 × 65.1|| [[Musée d'art de Cincinnati]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Danse à la campagne.jpg|80px]]||„Danse à la campagne“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001161&cHash=2a4128a8f6 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||180 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 019.jpg|80px]]||„Danse à la ville“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303220639/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001160&cHash=24d686cba7 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||180 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme algérienne.jpg|80px]]||„Femme algérienne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;150, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||40 × 32|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme assise au bord de la mer.jpg|80px]]||„Femme assise au bord de la mer“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/by_the_seashore_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001881&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||92,1 × 72,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Femme Nue dans un Paysage, by Pierre-Auguste Renoir, from C2RMF cropped.jpg|80px]]||„Femme nue dans un paysage“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=93&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1883||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Jeune garcon sur la plage d Yport.jpg|80px]]||„Jeune garçon sur la plage d'Yport“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;170, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||130.2 × 80|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, 1883 - Reclining nude.jpg|80px]]||„Nu couché“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/reclining_nude_auguste_renoir/objectview.aspx?page=2&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=1&collID=11&OID=110002469&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1883||õlimaal lõuendil||65,1 × 81,3|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 005.jpg|80px]]||„Plage de Guernesey“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;161, ''op. cit.''</ref>||1883||õlimaal lõuendil||32 × 41.35|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 046.jpg|80px]]||„Au jardin du Luxembourg“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;363, ''op. cit.''</ref>||u 1883||õlimaal lõuendil||64 × 53|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 028.jpg|80px]]||„Baie de Moulin Huet, Guernesey“<ref>[https://web.archive.org/web/20160107182839/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-moulin-huet-bay-guernsey/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1883||õlimaal lõuendil||29.2 × 54|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de Chrysanthèmes.jpg|80px]]||„Bouquet de chrysanthèmes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=ROUEN&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=1&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28ROUEN%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1883–1885||õlimaal lõuendil||81.5 × 65.5|| [[Musée des beaux-arts de Rouen]] |- |[[pilt:Auguste Renoir - L'après-midi des enfants à Wargemont - Google Art Project.jpg|80px]]||„L'Après-midi des enfants à Wargemont“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;246-247, ''op. cit.''</ref>||1884||õlimaal lõuendil||127 × 173|| Alte Nationalgalerie de Berlin |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - La Natte.jpg|80px]]||„La Natte (Suzanne Valadon)“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;276, ''op. cit.''</ref>||1884–1886||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Museum Langmatt de [[Baden (Argovie)|Baden]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 021.jpg|80px]]||„[[Les Grandes Baigneuses (Renoir)|Les Grandes Baigneuses]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921030440/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59196.html?mulR=32139%7C24 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1884–1887||õlimaal lõuendil||117.8 × 170.8|| [[Philadelphia Museum of Art]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Coiffure (Baigneuse arrangeant ses cheveux).jpg|80px]]||„La Coiffure“ („Baigneuse arrangeant ses cheveux“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;306, ''op. cit.</ref>||1885||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Clark Art Institute de Williamstown (Massachusetts) |- |[[pilt:Child Auguste Renoir IMG 7263.JPG|80px]]||„L'Enfant au fouet“<ref>[http://www.hermitagemuseum.org/fcgi-bin/db2www/descrPage.mac/descrPage?selLang=English&indexClass=PICTURE_EN&PID=GJ-9006&numView=1&ID_NUM=13&thumbFile=%2Ftmplobs%2FUOI9M9U6TCYC9V1Y6.jpg&embViewVer=last&comeFrom=quick&sorting=no&thumbId=6&numResults=21&tmCond=Renoir&searchIndex=TAGFILEN&author=Renoir%2C%26%2332%3BPierre-Auguste Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1885||õlimaal lõuendil||107 × 75||[[Ermitaaž]], Peterburi |- |[[pilt:Girl with a Hoop.JPG|80px]]||„Fillette au cerceau“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164059/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46533 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1885||õlimaal lõuendil||125.7 × 76.6|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, Portrait of Madame Renoir (c. 1885).jpg|80px]]||„Aline Charigot“ („Madame Renoir“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025624/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/104474.html?mulR=31531%7C17 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||65.4 × 54|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Glaïeuls.jpg|80px]]||„Glaïeuls“<ref>[https://web.archive.org/web/20160304083040/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=008055&cHash=43c7b49470 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||75 × 54.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Suzanne Valadon - profile.jpg|80px]]||„Suzanne Valadon“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164217/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46535 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1885||õlimaal lõuendil||41.3 × 31.8|| National Gallery of Art de Washington |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse se coiffant.jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20150915061858/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-a-bather/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1885–1890||õlimaal lõuendil||39.4 × 29.2|| National Gallery de Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille lisant.jpg|80px]]||„Jeune Fille lisant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;116, ''op. cit.''</ref>||1886||õlimaal lõuendil||55.5 × 46.5|| Städel à Francfort-sur-le-Main |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Après le bain (Petite Baigneuse).jpg|80px]]||„Après le bain“ („Petite Baigneuse“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;308, ''op. cit.''</ref>||1887||õlimaal lõuendil||60 × 54|| [[Nasjonalgalleriet]] à [[Oslo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Julie Manet.jpg|80px]]||„Julie Manet“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=100382&cHash=562269d26f Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1887||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Maternité (L'Enfant au biscuit).jpg|80px]]||„Maternité“ („L'Enfant au biscuit“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;366, ''op. cit.''</ref>||1887||õlimaal lõuendil||56 × 46.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Woman Arranging her Hair.jpg|80px]] ||[[Femme se coiffant]]“<ref>''La Peinture française des {{Sp-|XIX|e|et|XX|e}}s [à l'Ermitage] issue des collections privées d'Allemagne'', {{pp.}}110–111.</ref>||1887||õlimaal lõuendil||65.3 × 54||[[Ermitaaž]], [[Peterburi]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Lavandière à l'enfant.jpg|80px]]||„Lavandière à l'enfant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;114, ''op. cit.''</ref>||u 1887||õlimaal lõuendil||81.3 × 65.4|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête de femme.jpg|80px]]||„Tête de femme“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;284, ''op. cit.''</ref>||u 1887||õlimaal lõuendil||42 × 32|| Erakogu |- |[[pilt:The Daughters of Catulle Mendès by Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Les Filles de Catulle Mendès“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/the_daughters_of_catulle_mendes_huguette_1871_1964_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110002470&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888||õlimaal lõuendil||161,9 × 129,9|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme se baignant.jpg|80px]]||„Jeune Femme se baignant“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;321, ''op. cit.''</ref>||1888||õlimaal lõuendil||85 × 66|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu dans l'eau.jpg|80px]]||„Nu dans l'eau“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;320, ''op. cit.''</ref>||1888||õlimaal lõuendil||84 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir - Menina com as Espigas - Flores.jpg|80px]]||„Petite fille à la gerbe“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307191209/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=267 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - In the Meadow (1888–92).jpg|80px]]||„La Cueillette des fleurs“ („Dans la prairie“)<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/in_the_meadow_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001885&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1888–1892||õlimaal lõuendil||81,3 × 65,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la lettre.jpg|80px]]||„Femme à la lettre“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=94&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1888 ou ca 1895||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Montagne Sainte-Victoire.jpg|80px]]||„La Montagne Sainte-Victoire“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;189, ''op. cit.''</ref>||1889||õlimaal lõuendil||53 × 64.1|| [[Yale University Art Gallery]] à [[New Haven]] |- |[[pilt:As duas irmãs - Renoir.jpg|80px]]||„Jeunes Filles lisant“ („Les Deux Sœurs“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;279, ''op. cit.''</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Marchande d'oranges.jpg|80px]]||„La Marchande d'oranges“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164043/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=43518 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||128.8 × 41.8|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Marchande de poissons.jpg|80px]]||„La Marchande de poissons“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506163956/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=43517 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1889||õlimaal lõuendil||130.7 × 41.8|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Renoir et son fils Pierre.jpg|80px]]||„Madame Renoir et son fils Pierre“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;365, ''op. cit.''</ref>||1890||õlimaal lõuendil||19 × 16|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Femme assise.jpg|80px]]||„Jeune Femme assise“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;297, ''op. cit.''</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||91 × 72|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille au chapeau rose et noir.jpg|80px]]||„Jeune Fille au chapeau rose et noir“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/young_girl_in_a_pink_and_black_hat_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001889&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||40,6 × 32,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu barbotant.jpg|80px]]||„Nu barbotant“<ref name="ReferenceB"/>||u 1890||õlimaal lõuendil||41.3 × 33.7|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Deux fillettes.jpg|80px]]||„Portrait de deux fillettes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=3&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||46.5 × 55|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Tête d'une jeune fille.jpg|80px]]||„Tête d'une jeune fille“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164038/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=35083 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1890||õlimaal lõuendil||42.6 × 33.3|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles lisant.jpg|80px]]||„Jeunes Filles lisant“<ref>[https://web.archive.org/web/20111024071222/http://collectionsonline.lacma.org/mwebcgi/mweb.exe?request=record;id=28401;type=101 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1890–1891||õlimaal lõuendil||56.5 × 48.2|| [[Musée d'art du comté de Los Angeles]] à [[Los Angeles]] |- |[[pilt:Renoir Woman with a Hat.jpg|80px]]||„Femme au chapeau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919022805/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1959-0181.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1891||õlimaal lõuendil||56 × 46.5|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Laveuse.jpg|80px]]||„La Laveuse“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;291, ''op. cit.''</ref>||u 1891||õlimaal lõuendil||46 × 56|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 050.jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;200, ''op. cit.''</ref>||1892||õlimaal lõuendil||81,3 × 49,5|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise au rocher.jpg|80px]]||„Baigneuse assise au rocher“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;323, ''op. cit.''</ref>||1892||õlimaal lõuendil||80 × 64|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir IMG 2122.JPG|80px]]||„Jeunes filles au piano“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=99&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1892||õlimaal lõuendil||{{Dunité|116|81|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir, 1892 - Two Young Girls at the Piano.jpg|80px]]||„[[Jeunes filles au piano]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20170623180108/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001164&cHash=fd611fd72b Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1892||õlimaal lõuendil||116 × 90|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Stéphane Mallarmé.jpg|80px]]||„Stéphane Mallarmé“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=000PE009083 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1892||õlimaal lõuendil||50 × 40|| [[Château de Versailles#Le château actuel|Musée national du château]] à [[Versailles]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles regardant un album.jpg|80px]]||„Jeunes Filles regardant un album“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;174, ''op. cit.''</ref>||u 1892||õlimaal lõuendil||81.3 × 64.3|| Virginia Museum of Fine Arts à [[Richmond (Virginie)|Richmond]] |- |[[pilt:Bather Arranging her Hair.jpg|80px]]||„Baigneuse se coiffant“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164024/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=46679 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1893||õlimaal lõuendil||92.5 × 74|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Paysage à Beaulieu.jpg|80px]]||„Paysage à Beaulieu“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;209, ''op. cit.''</ref>||u 1893||õlimaal lõuendil||65.1 × 81|| Musée des beaux-arts de San Francisco |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles dans un jardin.jpg|80px]]||„Jeunes Filles dans un jardin à Montmartre“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;293, ''op. cit.''</ref>||1893–1895||õlimaal lõuendil||37 × 50|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - Portrait Berthe Morisot and daughter Julie.jpg|80px]]||„Berthe Morisot et sa fille Julie Manet“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;165, ''op. cit.''</ref>||1894||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeunes Filles au bord de la mer.jpg|80px]]||„Jeunes Filles au bord de la mer“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;281, ''op. cit.''</ref>||1894||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Erakogu |- |[[File:Young Girl Combing Her Hair (1894).jpg|80px]]|| &#160; || || || || |- |[[pilt:Lille PdBA renoir versailles louvecienne.JPG|80px]]||„[[Route de Versailles à Louveciennes]]“<ref>Auguste Renoir, Elda Fezzi, Jacqueline Henry, ''Tout l'œuvre peint de Renoir: période impressionniste 1869–1883'', Flammarion, 1985, lk&nbsp;87</ref>||1895||õlimaal lõuendil||32.6 × 41.5|| [[Palais des beaux-arts de Lille]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - L'Enfant et sa bonne.jpg|80px]]||„L'Enfant et sa bonne“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;369, ''op. cit.''</ref>||1895||õlimaal lõuendil||79 × 63.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 120.jpg|80px]]||„Portrait d'enfants“ („Les Enfants de Martial Caillebotte“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;376, ''op. cit.''</ref>||1895||õlimaal lõuendil||65 × 82|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse aux cheveux longs (2).jpg|80px]]||„Baigneuse aux cheveux longs“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=00000089505 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||82 × 65|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Christine Lerolle brodant.jpg|80px]]||„Christine Lerolle brodant“<ref>[http://www.columbusmuseum.org/collection/detail.php?id=27 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||82.6 × 65.8|| Columbus Museum of Art à Columbus (Ohio) |- |[[pilt:Gabrielle et Jean, by Pierre-Auguste Renoir, from C2RMF cropped.jpg|80px]]||„Gabrielle et Jean“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=98&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 041.jpg|80px]]||„Gabrielle, Jean et une petite fille“<ref>''Renoir, sa vie, son œuvre'', lk&nbsp;208, ''op. cit.''</ref>||u 1895||õlimaal lõuendil||65 × 80|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Printemps (La Source).jpg|80px]]||„Le Printemps“ („La Source“)<ref name="ReferenceA"/>||u 1895||õlimaal lõuendil||65.5 × 55.5|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise dans un paysage.jpg|80px]]||„Baigneuse assise dans un paysage, dite Eurydice“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=1&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1895–1900||õlimaal lõuendil||116 × 89|| [[Musée Picasso (Paris)|Musée Picasso]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse debout.jpg|80px]]||„Baigneuse debout“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;329, ''op. cit.''</ref>||1896||õlimaal lõuendil||81 × 60|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La famille d artiste.jpg|80px]]||„La Famille de l'artiste“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;371, ''op. cit.''</ref>||1896||õlimaal lõuendil||173 × 140|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Graziella.JPG|80px]]||„Graziella“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918165056/http://www.dia.org/object-info/0e5a427d-c322-476e-8358-850312ec4274.aspx?position=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1896||õlimaal lõuendil||65.4 × 54|| Detroit Institute of Arts à Détroit |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la collerette rouge.jpg|80px]]||„Femme à la collerette rouge“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025824/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/72120.html?mulR=16255%7C7 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1896||õlimaal lõuendil||41.3 × 33.3|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Jeanne Baudot.jpg|80px]]||„Portrait de Jeanne Baudot“<ref>[http://www.galerieheim.fr/img/RENOIR-J-Baudot_F.pdf ''Jeanne Baudot'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Notice du tableau sur GalerieHeim.fr {{PDF}}</ref>||1896||õlimaal lõuendil||25 × 40.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Christine Lerolle.jpg|80px]]||„Christine Lerolle“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;222, ''op. cit.''</ref>||1897||õlimaal lõuendil||57.5 × 53.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuses dans la forêt.jpg|80px]]||„Baigneuses dans la forêt“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;331, ''op. cit.''</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||73.7 × 99.7|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Cariatides.jpg|80px]]||„Cariatides“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=075461&cHash=dca28e598b Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||130 × 41|| Musée Renoir à [[Cagnes-sur-Mer]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Joueuse de guitare.jpg|80px]]||„Joueuse de guitare“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20DES%20BEAUX%2dARTS&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=7&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20DES%20BEAUX%2dARTS%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||81 × 65|| [[Musée des beaux-arts de Lyon|Musée des beaux-arts]] à [[Lyon]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Trois Baigneuses au crabe.jpg|80px]]||„Trois baigneuses au crabe“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;332, ''op. cit.''</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||54.6 × 65.7|| Cleveland Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Yvonne et Christine Lerolle au piano.jpg|80px]]||„Yvonne et Christine Lerolle au piano“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=6&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1897||õlimaal lõuendil||73 × 92|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Espagnole jouant de la guitare.jpg|80px]]||„Jeune Espagnole jouant de la guitare“<ref>[https://web.archive.org/web/20110510003519/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52220 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1898||õlimaal lõuendil||55.6 × 65.2|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Jeune Mère.jpg|80px]]||„La Jeune Mère“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;201, ''op. cit.''</ref>||1898||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Fleurs dans un vase (Musée de l'Orangerie).jpg|80px]]||„Fleurs dans un vase“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=95&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1898||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 048.jpg|80px]]||„Jean Renoir cousant“<ref>[http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/25832?search_id=8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1899||õlimaal lõuendil||55.4 × 46.5|| Institut d'art de Chicago |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pommes et poires.jpg|80px]]||„Pommes et poires“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=1&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XIX|e}}||õlimaal lõuendil||32 × 41|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Dormeuse.jpg|80px]]||„Dormeuse“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;157, ''op. cit.''</ref>||1900||õlimaal lõuendil||67 × 55|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Springtime in Essoyes.jpg|80px]]||„Printemps à Essoyes“<ref>[http://www.imamuseum.org/art/collections/artwork/springtime-essoyes-renoir-pierre-auguste Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1900||õlimaal lõuendil||50.1 × 62.2|| [[Musée d'art d'Indianapolis]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Toilette.jpg|80px]]||„La Toilette“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;337, ''op. cit.''</ref>||u 1900||õlimaal lõuendil||145.7 × 97.8|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jean Renoir dessinant.jpg|80px]]||„Jean Renoir dessinant“<ref>[http://www.vmfa.state.va.us/Collections/European_Art/Painting,_Sculpture_+_Works_on_Paper/RENOIR_83_48.aspx Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1901||õlimaal lõuendil||45.1 × 54.6|| Virginia Museum of Fine Arts à Richmond (Virginie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Pierrot blanc.jpg|80px]]||„Pierrot blanc“<ref>[https://web.archive.org/web/20160918172050/http://www.dia.org/object-info/ceba3ab3-b918-4f90-9a0a-e58e05bb0086.aspx?position=5 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1901–1902||õlimaal lõuendil||79.1 × 61.9|| Detroit Institute of Arts à Détroit |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Nu couché (La Boulangère).jpg|80px]]||„Nu couché“ („La Boulangère“)<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;400, ''op. cit.''</ref>||1902||õlimaal lõuendil||54 × 64.7|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Source. Nu allongé.jpg|80px]]||„La Source. Nu allongé“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;229, ''op. cit.''</ref>||1902||õlimaal lõuendil||67.3 × 154|| Galerie Beyeler à [[Bâle]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse.jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[http://www.belvedere.at/jart/prj3/belvedere/main.jart?rel=de&reserve-mode=active&content-id=1169655781724&gid=1172842071542&imgid=1173717753993 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1903||õlimaal lõuendil||92.7 × 73.4|| Österreichische Galerie Belvedere à [[Vienne (Autriche)|Vienne]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme nue couchée.jpg|80px]]||„Femme nue couchée“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;252, ''op. cit.''</ref>||1903||õlimaal lõuendil||65 × 156|| Erakogu |- |[[pilt:Les Grandes Baigneuses - Pierre-Auguste Renoir - Musée Renoir de Cagnes-sur-Mer-9815 (without frame).jpg|80px]]||„Les Grandes Baigneuses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;314, ''op. cit.''</ref>||1903||õlimaal lõuendil||112 × 166|| [[Musée Masséna]] à [[Nice]] |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Coco.jpg|80px]]||„Coco“ („Claude Renoir“)<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=269 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1903–1904||õlimaal lõuendil||29 × 24|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 088.jpg|80px]]||„Ode aux fleurs“ („Ode aux fleurs d'après Anacréon“)<ref>[https://web.archive.org/web/20160304032046/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=075467&cHash=a14a067d9e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1903–1909||õlimaal lõuendil||46 × 36|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Misia renoir 1903.jpg|80px]]||„Misia Sert“<ref>[https://web.archive.org/web/20160111014156/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-misia-sert/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1904||õlimaal lõuendil||92.1 × 73|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Marthe Denis.jpg|80px]]||„Portrait de Marthe Denis“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;223, ''op. cit.''</ref>||1904||õlimaal lõuendil||54 × 45|| Morohashi Museum of Modern Art, préfecture de Fukushima |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse (1905).jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921024922/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/72391.html?mulR=16621%7C12 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1905||õlimaal lõuendil||97.1 × 73|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Terrasses à Cagnes.jpg|80px]]||„Terrasses à Cagnes“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;405, ''op. cit.''</ref>||1905||õlimaal lõuendil||46 × 55.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet de tulipes.jpg|80px]]||„Bouquet de tulipes“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=86&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||44 × 37|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Coco jouant.jpg|80px]]||„Claude Renoir jouant“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=89&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||46 × 55|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Coco (Claude).jpg|80px]]||„Coco“ („Claude“)<ref>[http://www.ou.edu/artcollections/collections/european/renoir_coco.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||21.6 × 24.1|| Fred Jones Jr. Museum of Art à [[Norman (Oklahoma)]] |- |[[pilt:Auguste Renoir (musée de lOrangerie, Paris) (8264090415).jpg|80px]]||„Fraises“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=96&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1905||õlimaal lõuendil||28 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Renoir - Quatro Cabeças.jpg|80px]]||„Quatre études de Jean“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307102337/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=268 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1905–1906||õlimaal lõuendil||32 × 27|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Renoir Reclining Woman Bather.jpg|80px]]||„Baigneuse allongée“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919024526/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1974-0002.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1906||õlimaal lõuendil||54.8 × 65|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle lisant.jpg|80px]]||„Gabrielle lisant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;245, ''op. cit.''</ref>||1906||õlimaal lõuendil||56 × 47|| [[Staatliche Kunsthalle Karlsruhe|Staatliche Kunsthalle]] à [[Karlsruhe]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Leçon.jpg|80px]]||„La Leçon“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;383, ''op. cit.''</ref>||1906||õlimaal lõuendil||65 × 85|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Frivolité.jpg|80px]]||„La Frivolité“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921030210/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/59587.html?mulR=32361%7C9 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1906||õlimaal lõuendil||56.5 × 46.7|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir La promenade.jpg|80px]]||„La Promenade“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;390, ''op. cit.''</ref>||u 1906||õlimaal lõuendil||165 × 129|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Maison de la Poste, Cagnes.jpg|80px]]||„Maison de la Poste, Cagnes“<ref>[https://web.archive.org/web/20090506164159/http://www.nga.gov/fcgi-bin/tinfo_f?object=52221 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1906–1907||õlimaal lõuendil||13 × 22.5|| National Gallery of Art Washingtonis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme nue couchée (Gabrielle).jpg|80px]]||„[[Femme nue couchée (Renoir)|Femme nue couchée]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=92&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1907||õlimaal lõuendil||67 × 160|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Grand nu.jpg|80px]]||„Grand nu“ („Nu sur les coussins“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=078695&cHash=8fffad4ff8 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1907||õlimaal lõuendil||70 × 155|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 032.jpg|80px]]||„La Toilette : femme se peignant“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303205814/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001168&cHash=d7035b4e47 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1907–1908||õlimaal lõuendil||{{Dunité|55|46.5|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Ambroise Vollard.jpg|80px]]||„[[Ambroise Vollard (Renoir)|Ambroise Vollard]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303174332/http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/807b72cf.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||81.6 × 65.2|| Institut Courtauld à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle reprisant.jpg|80px]]||„Gabrielle reprisant“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;242, ''op. cit.''</ref>||1908||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Erakogu |- |[[pilt:Renoir - Retrato de Claude Renoir.jpg|80px]]||„Portrait de Claude Renoir“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=984 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||56 × 47|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Vignes à Cagnes.jpg|80px]]||„Les Vignes à Cagnes“<ref>[https://web.archive.org/web/20160305130924/https://www.brooklynmuseum.org/opencollection/objects/4761/The_Vineyards_at_Cagnes_Les_Vignes_%C3%A0_Cagnes/set/fe425ff4025edbf41e2ebb919240c8b8?referring-q=Renoir Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908||õlimaal lõuendil||46.4 × 55.2|| [[Brooklyn Museum]] à New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 042.jpg|80px]]||„Gabrielle en blouse ouverte“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;410, ''op. cit.''</ref>||u 1908||õlimaal lõuendil||65.5 × 53.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Ravaudeuse à la fenêtre.jpg|80px]]||„Ravaudeuse à la fenêtre“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;243, ''op. cit.''</ref>||u 1908||õlimaal lõuendil||{{Dunité|65|55|| [[Musée d'art de La Nouvelle-Orléans]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Ferme des Collettes.jpg|80px]]||„La Ferme des Collettes“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/the_farm_at_les_collettes_cagnes_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001884&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1908–1914||õlimaal lõuendil||{{Dunité|54,6|65,4|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Baigneuse brune.jpg|80px]]||„La Baigneuse brune“ („Gabrielle s'essuyant“)<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;269, ''op. cit.''</ref>||1909||õlimaal lõuendil||{{Dunité|92|73|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Clown (Claude Renoir).jpg|80px]]||„[[Claude Renoir en clown]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=88&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1909||õlimaal lõuendil||120 × 77|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 147.jpg|80px]]||„Danseuse aux castagnettes“<ref>[https://web.archive.org/web/20150613161813/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-dancing-girl-with-castanets/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1909||õlimaal lõuendil||155 × 64.8|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 148.jpg|80px]]||„Danseuse au tambourin“<ref>[https://web.archive.org/web/20150613173726/http://www.nationalgallery.org.uk/paintings/pierre-auguste-renoir-dancing-girl-with-tambourine/*/key-facts Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1909||õlimaal lõuendil||155 × 64.8|| National Gallery à Londres |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jeune Fille en rouge.jpg|80px]]||„Jeune Fille en rouge“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;119, ''op. cit.''</ref>||u 1909||õlimaal lõuendil||38.7 × 28.9|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir - Nu couché.jpg|80px]]||„Nu couché, vu de dos“ („Le Repos après le bain“)<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=010316&cHash=b5434fa5cd Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1909||õlimaal lõuendil||41 × 52|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Autoportrait 5.JPG|80px]]||„[[Autoportrait au chapeau blanc]]“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;275, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||42 × 33|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Coco (Claude Renoir).jpg|80px]]||„Coco“ (Claude Renoir)<ref>[http://www.mfa.org/collections/object/coco-claude-renoir-34183 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 46.4|| Musée des beaux-arts de Boston |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle aux Bijoux.jpg|80px]]||„Gabrielle aux bijoux“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;413, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||81 × 65|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Geneviève Bernheim de Villers.jpg|80px]]||„Geneviève Bernheim de Villers“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=021613&cHash=0cc79e187e Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 44|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Jean en tant que Chasseur.jpg|80px]]||„Jean Renoir en chasseur“<ref>[https://web.archive.org/web/20111024071222/http://collectionsonline.lacma.org/mwebcgi/mweb.exe?request=record;id=40819;type=101 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||172.7 × 88.9|| Musée d'art du comté de Los Angeles à Los Angeles |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Madame Josse Bernheim-Jeune.jpg|80px]]||„Madame Josse Bernheim-Jeune et son fils Henry“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=025637&cHash=072748d493 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||92.5 × 73.3|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Monsieur et Madame Bernheim de Villers.jpg|80px]]||„Monsieur et Madame Bernheim de Villers“<ref name="Notice du tableau"/>||1910||õlimaal lõuendil||81 × 65.4|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Renoir - Natureza-Morta com Limões e Xícara (1910).jpg|80px]]||„Nature morte avec citrons et coupe“<ref>[http://www.emaklabin.org.br/component/search/Renoir/%252F?ordering=&searchphrase=all Le tableau]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, sur le site du musée</ref>||1910||õlimaal lõuendil||17.5 × 28|| Fundação Cultural Ema Gordon Klabin à [[São Paulo]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 113.jpg|80px]]||„Paul Durand-Ruel“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;230, ''op. cit.''</ref>||1910||õlimaal lõuendil||65 × 54|| Collection Durand-Ruel Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait of Wilhelm Mühlfeld.jpg|80px]]||„Portrait de Wilhelm Mühlfeld“<ref>[https://web.archive.org/web/20120901163419/http://www.southampton.gov.uk/s-leisure/artsheritage/sotonartgallery/search/view-artwork.asp?acc_num=3%2F1964 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1910||õlimaal lõuendil||55 × 45.8|| Southampton City Art Gallery |- |[[pilt:Renoir - Banhista Enxugando a Perna Direita.jpg|80px]]||„Baigneuse s'essuyant la jambe“<ref>[https://web.archive.org/web/20160307212437/http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=270 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1910||õlimaal lõuendil||84 × 65|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Renoir Woman with Rose.jpg|80px]]||„Femme à la rose“<ref>[https://web.archive.org/web/20160919031058/http://collection.nmwa.go.jp/en/P.1978-0002.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1910||õlimaal lõuendil||52.4 × 46.4|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait d'enfant.jpg|80px]]||„Portrait d'enfant“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=6&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1910–1912||õlimaal lõuendil||41 × 33|| Musée Picasso Pariisis |- |[[pilt:Ambroise Vollard avec un foulard rouge.jpg|80px]]||„[[Ambroise Vollard au foulard rouge]]“<ref>[https://web.archive.org/web/20160605150956/http://www.petitpalais.paris.fr/fr/collections/ambroise-vollard-au-foulard-rouge Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1911||õlimaal lõuendil||30 × 25|| [[Petit Palais]] Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 091.jpg|80px]]||„Alexandre Thurneyssen en jeune pâtre“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;253, ''op. cit.''</ref>||1911||õlimaal lõuendil||75 × 93|| Rhode Island School of Design Museum à [[Providence (Rhode Island)]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 039.jpg|80px]]||„Gabrielle à la rose“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303215420/http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001170&cHash=587b581c60 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1911||õlimaal lõuendil||55.5 × 47|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Réunion dans le jardin.jpg|80px]]||„Réunion dans le jardin“<ref name="Notice du tableau"/>||1911–1915||õlimaal lõuendil||46 × 38|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Après le bain.jpg|80px]]||„Après le bain“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;339, ''op. cit.''</ref>||1912||õlimaal lõuendil||67 × 52.5|| Kunstmuseum à [[Winterthour]] |- |[[pilt:Renoir - Grande Nu Sentado.jpg|80px]]||„Grand Nu assis“<ref>[http://masp.art.br/masp2010/acervo_detalheobra.php?id=271 Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1912||õlimaal lõuendil||93 × 74|| Musée d'art de São Paulo |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Les Laveuses.jpg|80px]]||„Les Laveuses“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;292, ''op. cit.''</ref>||u 1912||õlimaal lõuendil||65.5 × 54.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - La Tasse de chocolat.jpg|80px]]||„La Tasse de chocolat“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;121, ''op. cit.''</ref>||u 1912||õlimaal lõuendil||54.3 × 64.8|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise (1913).jpg|80px]]||„Baigneuse assise“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;299, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||82 × 65.8|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle en blouse rouge.jpg|80px]]||„Gabrielle en blouse rouge“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;414, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||23.5 × 20|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de Gertrude Osthaus.jpg|80px]]||„Portrait de Gertrude Osthaus“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;104, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||55 × 46.4|| Musée Folkwang à Essen |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Alice Vallières-Merzbach.jpg|80px]]||„Portrait de la poétesse Alice Vallières-Merzbach“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;291, ''op. cit.''</ref>||1913||õlimaal lõuendil||92 × 73|| Association des amis du Petit-Palais à [[Genève]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 082.jpg|80px]]||„La Boulangère“ („La Laitière“)<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=GRENOBLE&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=2&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%2dAUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28GRENOBLE%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1913–1914||õlimaal lõuendil||35 × 31|| [[Musée de Grenoble]] |- |[[pilt:Le Jugement de Pâris, par Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„Le Jugement de Pâris“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;260, ''op. cit.''</ref>||1913–1914||õlimaal lõuendil||73 × 92|| Museum of Art à [[Hiroshima]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Liseuse à la Vénus.jpg|80px]]||„Liseuse à la Vénus“ („Gabrielle avec une sculpture“)<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;317, ''op. cit.''</ref>||1913–1915||õlimaal lõuendil||51 × 47|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 104.jpg|80px]]||„Tilla Durieux“<ref>[http://www.metmuseum.org/works_of_art/collection_database/european_paintings/tilla_durieux_ottilie_godeffroy_1880_1971_auguste_renoir/objectview.aspx?page=1&sort=6&sortdir=asc&keyword=Renoir&fp=1&dd1=11&dd2=0&vw=0&collID=11&OID=110001883&vT=1&hi=0&ov=0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1914||õlimaal lõuendil||92,1 × 73,7|| Metropolitani Kunstimuuseum, New York |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vera Sergine Renoir.jpg|80px]]||„Véra Sergine Renoir“<ref>[http://www.banrepcultural.org/blaavirtual/museobotero/grenoi2.htm Teose kirjeldus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} muuseumi kodulehel</ref>||1914||õlimaal lõuendil||49 × 59|| [[Musée Botero]] à [[Bogota]] |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse assise s'essuyant une jambe.jpg|80px]]||„Baigneuse assise s'essuyant une jambe“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=82&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1914||õlimaal lõuendil||51 × 41|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femmes au bain.jpg|80px]]||„Femmes au bain“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;338, ''op. cit.''</ref>||u 1915||õlimaal lõuendil||40.5 × 51|| Nationalmuseum à Stockholm |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Blonde à la rose.jpg|80px]]||„Blonde à la rose“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=84&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||u 1915||õlimaal lõuendil||64 × 54|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle au chapeau.jpg|80px]]||„Gabrielle au chapeau“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303201517/http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=CHERCHER&FIELD_1=REF&VALUE_1=09940002805 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1915–1916||õlimaal lõuendil||55 × 37|| Musée de Grenoble |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 128.jpg|80px]]||„Odalisque dormant“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001166&cHash=dc32f9e7f0 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1915–1917||õlimaal lõuendil||50 × 53|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme au chapeau.jpg|80px]]||„Femme au chapeau“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=91&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1915–1919||õlimaal lõuendil||26 × 26|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuses.jpg|80px]]||„Baigneuses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;342, ''op. cit.''</ref>||1916||õlimaal lõuendil||73 × 93|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Portrait de modèle en buste.jpg|80px]]||„Portrait de modèle en buste“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_1=DOMN&VALUE_1=&FIELD_2=Ctyob&VALUE_2=&FIELD_3=AUTR&VALUE_3=RENOIR%20PIERRE%20AUGUSTE&FIELD_4=Clieu&VALUE_4=&FIELD_5=REPR&VALUE_5=&FIELD_6=Cdate&VALUE_6=&FIELD_7=Cdecv&VALUE_7=&FIELD_8=LOCA&VALUE_8=MUSEE%20PICASSO&FIELD_9=Mat%e9riaux%2ftechniques&VALUE_9=&FIELD_10=Titre&VALUE_10=&NUMBER=7&GRP=0&REQ=%28%28RENOIR%20PIERRE%20AUGUSTE%29%20%3aAUTR%20%20ET%20%20%28%28MUSEE%20PICASSO%29%20%3aLOCA%20%29%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=5&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All2 Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1916||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée Picasso Pariisis |- |[[pilt:Renoir Three Figures in Landscape.jpg|80px]]||„Trois femmes dans un paysage“<ref>[https://web.archive.org/web/20110509085714/http://collection.nmwa.go.jp/artizewebeng/search_7_detail.do Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1916||õlimaal lõuendil||65.3 × 54.3|| National Museum of Western Art à Tōkyō |- |[[pilt:Ambroise Vollard by Pierre-Auguste Renoir.jpg|80px]]||„[[Vollard en toréador|Ambroise Vollard en toréador]]“<ref>''Renoir au {{S-|XX}}'', lk&nbsp;279, ''op. cit.''</ref>||1917||õlimaal lõuendil||102.2 × 83.2|| [[Nippon Television]] à Tōkyō |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Baigneuse (1917-1918).jpg|80px]]||„Baigneuse“<ref>[https://web.archive.org/web/20160921025446/http://www.philamuseum.org/collections/permanent/51094.html?mulR=32532%7C1 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1917–1918||õlimaal lõuendil||52.7 × 33|| Philadelphia Museum of Art |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme accoudée.jpg|80px]]||„Femme accoudée“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=90&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||1917–1919||õlimaal lõuendil||23 × 32|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Adèle Besson.jpg|80px]]||„[[Portrait d'Adèle Besson|Adèle Besson]]“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;417, ''op. cit.''</ref>||1918||õlimaal lõuendil||41 × 36.8|| [[Musée des beaux-arts et d'archéologie de Besançon]] |- |[[pilt:Pierre Auguste Renoir Les baigneuses.jpg|80px]]||„Baigneuses“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;266, ''op. cit.''</ref>||u 1918||õlimaal lõuendil||65 × 80|| Fondation Barnes à Merion (Pennsylvanie) |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 033.jpg|80px]]||„Femme laçant sa chaussure“<ref>[https://web.archive.org/web/20160303191111/http://www.artandarchitecture.org.uk/images/gallery/ff23fd7e.html Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||u 1918||õlimaal lõuendil||50.5 × 56.5|| Institut Courtauld à Londres |- |[[pilt:Renoir-as banhistas.orsay.jpg|80px]]||„Les Baigneuses“<ref>[http://www.musee-orsay.fr/fr/collections/catalogue-des-oeuvres/notice.html?no_cache=1&nnumid=001171&cHash=9310075d52 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1918–1919||õlimaal lõuendil||110 × 160|| Musée d'Orsay Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Le Concert.jpg|80px]]||„Le Concert“<ref>[https://web.archive.org/web/20161014182336/http://www.ago.net/agoid6735 Teose kirjeldus] muuseumi kodulehel</ref>||1918–1919||õlimaal lõuendil||75.6 × 92.7|| Musée des beaux-arts de l'Ontario à Toronto |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir 036.jpg|80px]]||„Femme à la mandoline“<ref>"Renoir : sa vie, son œuvre", lk&nbsp;264, ''op. cit.''</ref>||1919||õlimaal lõuendil||55 × 55|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Vase de roses.jpg|80px]]||„Vase de roses“<ref>"Renoir, peintre du bonheur", lk&nbsp;415, ''op. cit.''</ref>||1919||õlimaal lõuendil||37 × 31.5|| Erakogu |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Bouquet.jpg|80px]]||[[Renoir' „Bouquet“|„Bouquet“]]<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=87&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||40 × 33|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Gabrielle au jardin.jpg|80px]]||[[Renoir' „Gabrielle au jardin“|„Gabrielle au jardin“]]<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=97&GRP=0&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||55 × 46|| Musée de l'Orangerie Pariisis |- |[[pilt:Pierre-Auguste Renoir - Femme à la croix, Madame Murer.jpg|80px]]||„[[Renoir "Portrait de femme"|Portrait de femme]]“<ref>[http://www.culture.gouv.fr/public/mistral/joconde_fr?ACTION=RETROUVER&FIELD_98=LOCA&VALUE_98=%20mus%e9e%20de%20l%27Orangerie&NUMBER=4&GRP=1&REQ=%28%28mus%e9e%20de%20l%27%27Orangerie%29%20%3aLOCA%20%29&USRNAME=nobody&USRPWD=4%24%2534P&SPEC=1&SYN=1&IMLY=&MAX1=1&MAX2=1&MAX3=100&DOM=All Teose kirjeldus] sur la base Joconde</ref>||Imprécise<br/>{{1er|quart}} {{s-|XX|e}}||õlimaal lõuendil||Non précisée|| Musée de l'Orangerie Pariisis |} == Viited == {{viited}} <!-- == Bibliographie des ouvrages cités reproduisant les œuvres == * {{ouvrage|langue=|prénom1=Francesca|nom1=Castellani|traducteur=Marie-Christine Gamberini|titre=Renoir : sa vie, son œuvre|titre original=Renoir|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Gründ|lien éditeur=Gründ|lieu=Paris|jour=|mois=|année=1996|volume=|tome=|pages totales=272|passage=|isbn=978-2-7000-2068-7|lire en ligne=|commentaire=|consulté le=|plume=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=|nom1=|traducteur=|titre=Renoir au {{S-|XX}}|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Réunion des musées nationaux|lien éditeur=Réunion des musées nationaux|lieu=Paris|jour=|mois=|année=2009|volume=|tome=|pages totales=439|passage=|isbn=978-2-7118-5587-2|lire en ligne=|commentaire=catalogue de l'exposition Pariisis, Galeries Nationales (Grand Palais, Champs-Élysées), 23 septembre 2009 – 4 janvier 2010, à Los Angeles, Los Angeles County Museum of Art, 14 février – 9 mai 2010 et à Philadelphie, Philadelphia Museum of Art, 17 juin – 6 septembre 2010|consulté le=|plume=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=Gilles|nom1=Néret|titre=Renoir, peintre du bonheur : 1841–1919|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=Taschen|lien éditeur=Taschen|lieu=Köln|jour=|mois=|année=2001|volume=|tome=|pages totales=438|passage=|isbn=978-3-8228-5741-0|lire en ligne=|commentaire=|consulté le=}} * {{ouvrage|langue=|prénom1=Colin B.|nom1=Bailey|prénom2=John|nom2=House|prénom3=Christopher|nom3=Riopelle|prénom4=John|nom4=Zarobell|traducteur=|titre=Les Paysages de Renoir, 1865–1883|titre original=|sous-titre=|numéro d'édition=|éditeur=5 Continents Editions srl|lien éditeur=|lieu=Milan|jour=|mois=|année=2007|volume=|tome=|pages totales=295|passage=|isbn=978-88-7439-373-2|lire en ligne=|commentaire=catalogue de l'exposition à Londres, The National gallery, 21 février – 20 mai 2007, à Ottawa, Musée des beaux-arts du Canada, 8 juin – 9 septembre 2007, à Philadelphie, Philadelphia museum of art, 4 octobre 2007 – 6 janvier 2008|consulté le=|plume=}} --> [[Kategooria:Kunsti loendid]] 70l71fncznttlkb6cnac133hm0x5vx9 0 451245 7231170 7143466 2026-09-09T08:41:42Z Kuriuss 38125 7231170 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Osaka07 D9A Alberto Juantorena.jpg | pildisuurus = 200px | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Kuld|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]|[[400 m jooks]]us}} {{Medal|Kuld|1976|[[800 m jooks]]us}} }} '''Alberto Juantorena Danger''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1950]] [[Santiago de Cuba]]s) on [[Kuuba]] endine [[kergejõustiklane]], kahekordne olümpiavõitja. Ta on ainsana tulnud olümpiavõitjaks nii [[400 m jooks|400]] kui ka [[800 meetri jooks]]us. Noorena mängis Juantorena [[korvpall]]i. Poola kergejõustikutreener Zygmunt Zabierzowski veenis teda tegelema kergejõustikuga. [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni 1972. aasta olümpiamängudel]] jõudis ta 400 meetri jooksus poolfinaali. [[1973. aasta suveuniversiaad]]il võitis ta kuldmedali ja [[1975. aasta Panameerika mängud]]el hõbemedali. [[1976]]. aastal hakkas ta keskenduma 800 meetri jooksule. Üllatuslikult pääses ta sel alal ka [[1976. aasta suveolümpiamängud|Montréali olümpiamängudel]] finaali. Finaalis juhtis ta jooksu peaaegu terve distantsi vältel ja võitis olümpiakulla uue maailmarekordiga 1.43,50. Kolm päeva hiljem tuli ta olümpiavõitjaks ka 400 meetri jooksus ajaga 44,26 sekundit. Juantorenast sai esimene Kuuba sportlane, kes on võitnud kergejõustikus kuldmedali. Samuti oli ta mõlemal alal esimene olümpiavõitja, kes ei olnud pärit ingliskeelsest riigist.<ref>[https://www.olympic.org/alberto-juantorena Alberto Juantorena]. olympic.org. Vaadatud 8.12.2016</ref> Kodumaal hakati teda tundma nime all El Caballo ('hobune'). [[1977]]. aastal parandas ta [[1977. aasta suveuniversiaad|suveuniversiaadil]] [[Sofia]]s 800 meetri jooksu maailmarekordit, saades ajaks 1.43,44. Järgmisel aastal oli ta 400 meetri jooksus võitmatu, kuid ei suutnud 800 meetri jooksus enam nii vägevaid tulemusi näidata. Enne [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamänge]] ei saanud ta sageli vigastuste tõttu treenida. Olümpiamängudel jäi ta 400 meetri jooksus esimesena medalita. Juantorena viimaseks suurvõistluseks jäid [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi maailmameistrivõistlused]] [[1983]]. aastal. Ta pääses 800 meetri eeljooksus küll edasi, kuid vigastas end pärast finišit rajalt välja astudes nii halvasti, et ei saanud poolfinaalis joosta. See näis olevat Juantorena karjääri lõpp, kuid ta jätkas, et valmistuda [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudeks]], mida Kuuba aga boikoteeris. Selle asemel osales ta [[1984. aasta sõprusmängud]]el, kus ta sai 800 meetri jooksus poolaka [[Ryszard Ostrowski]]ga täpselt sama aja (1.45,68) ning võitjaks kuulutati mõlemad. Aastatel 1976–1977 valis [[Track & Field News]] Juantorena aasta meeskergejõustiklaseks. 2012. aastal võeti ta [[IAAFi kuulsuste hall]]i liikmeks.<ref>[https://www.iaaf.org/news/news/alberto-juantorena-to-be-inducted-into-the-ia Alberto Juantorena to be inducted into the IAAF Hall of Fame]. iaaf.org. 11. juuni 2012. Vaadatud 8.12.2016</ref> Pärast tippspordist loobumist on ta töötanud Kuuba spordiliitudes ja [[IAAF]]-is. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.olympic.org/alberto-juantorena Alberto Juantorena olümpiamängude kodulehel] * {{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Olümpiavõitjad meeste 400 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 800 m jooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Juantorena, Alberto}} [[Kategooria:Kuuba jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] cqy76i394upv0q8nwg8xgy09pltxxjb 0 455559 7231197 7098329 2026-09-09T10:10:53Z Kapsas123 209254 7231197 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Project Whirlwind - core memory, circa 1951 - detail 2-1.JPG|pisi|16-bitise arvuti [[Whirlwind I]] [[muutmälu]]]] [[Arhitektuur (infotehnoloogia)|Arvutiarhitektuuris]] on '''16-bitiste''' [[Täisarv (andmetüüp)|täisarvude]], [[mäluaadress]]ide või muude [[andmed|andmeüksuste]] maksimaalseks laiuseks 16 [[bitt]]i (2 [[bait]]i). 16-bitised [[keskprotsessor|protsessorite]] ja [[aritmeetika-loogikaplokk]]ide arhitektuurid põhinevad sellise suurusega [[siin|andme]]- ja [[aadressisiin]]idel või [[Register (arvutitehnika)|registritel]]. '''16-bitisteks''' nimetatakse ka [[mikroarvuti]]te põlvkonda, milles kasutati 16-bitiseid [[mikroprotsessor]]eid. 16-bitine register mahutab 2¹⁶ erinevat väärtust. 16-s bitis on võimalik salvestada märgiga [[Täisarv (andmetüüp)|täisarve]] ulatuses −32 768 (−1 × 2¹⁵) kuni 32 767 (2¹⁵ – 1), märgita täisarve aga ulatuses 0 kuni 65 535 (2¹⁶ – 1). Kuna 2¹⁶ on 65 536, on 16-bitiste [[mäluaadress]]idega protsessoril otsene juurdepääs [[bait-adresseerimine|bait-adresseeritavale]] mälule suurusega 64 [[kibibait|KiB]]. ==16-bitine arhitektuur== 1951. aastal valminud [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]] [[Whirlwind I]]<ref name="digital" /> on tõenäoliselt esimene 16-bitine arvuti. Teiste varaste 16-bitiste arvutite hulka kuuluvad [[IBM 1130]],<ref name="864eQ" /> [[HP 2100]],<ref name="qTmDz" /> [[Data General Nova]]<ref name="G0SCY" /> ja [[Digital Equipment Corporation|DEC]] [[PDP-11]].<ref name="digital" /> Mõned varasemad 16-bitised [[mikroprotsessor]]id on [[National Semiconductor]]i loodud [[IMP-16]] ja [[PACE]], [[Western Digital]]i [[MCP-1600]], [[HP BPC]] ja [[TI TMS9900]]. Teiste märkimisväärsete 16-bitiste protsessorite hulka kuuluvad [[Intel 8086]], [[80286|Intel 80286]], [[WDC 65C816]] ja [[Zilog Z8000]]. [[Intel 8088]] on [[binaarne ühilduvus|binaarselt ühilduv]] Intel 8086-ga ning selle registrid on 16 bitti laiad. Kuigi selle [[välissiin]] on 8 bitti lai, võib see täita 16-bitiseid aritmeetilisi käske. 16-bitised protsessoreid enam [[personaalarvuti]]te tööstuses sisuliselt ei kasutata. [[Manusrakendus]]tes kasutatakse neid vähem kui [[32-bitine arvutiarhitektuur|32-bitiseid]] (või 8-bitiseid) protsessoreid. ===16/32-bitine Motorola 68000 ja Intel 386SX=== [[Motorola 68000]] nimetatakse mõnikord 16-bitiseks, sest selle sisemised ja välised andmesiinid on 16 bitti laiad. Siiski võib seda pidada 32-bitiseks protsessoriks selle 32 bitti laiade üldregistrite ja 32-bitist aritmeetikat toetavate aritmeetikakäskude tõttu. See on mikroprogrammeeritud protsessor kolme sisemise [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaploki]] üksusega. Motorola 68000 tarkvara on loomult 32-bitine ja edasiühilduv teiste sama perekonna 32-bitiste protsessoritega.<ref name="hkuDY" /> [[Motorola 68008|68008]] on Motorola 68000 versioon 8-bitise välise andmeraja ja 1 megabaidise adresseerimisega 48-viigise [[DIP]] (''Dual In-line Package'') versiooni jaoks ning 4 megabaidise adresseerimisega 52-viigise [[PLCC]] (''Plastic Leaded Chip Carrier'') versiooni jaoks. Mitu [[Apple Inc.]] [[Macintosh]]i mudelit kasutasid kulude säästmiseks 32-bitiseid [[Motorola 68020|68020]] ja [[Motorola 68030|68030]] protsessoreid 16-bitisel andmesiinil. [[80286|Intel 80286]] asendusprotsessor [[Intel 386SX]] on 32-bitine protsessor 32-bitise aritmeetika-loogikaploki ja sisemiste 32-bitiste andmeradade, 16-bitise välissiini ja 24-bitise adresseerimismeetodiga. [[Sega Mega Drive|Sega Mega Drive’i]] 68000 protsessor oli [[mängukonsool]]i rohkelt reklaamitud tunnusjoon. Tõhusa reklaamimise tõttu nimetatakse mängukonsoolide ajastut vahemikus 1988–1995 ([[Mängukonsool#Neljas põlvkond|neljas põlvkond]]) 16-biti ajastuks. ==Inteli 16-bitised mälumudelid== 16-bitine Inteli arhitektuur võimaldab erinevaid [[mälumudel]]eid ehk võimalusi konkreetse mäluasukoha juurdepääsuks. Põhjus konkreetse mälumudeli kasutamiseks peitub [[assembler]]i käskude või viitade jaoks tarviliku mälu suuruses. ===Tilluke (''tiny'')=== Kood ja andmed asuvad samas [[segment|segmendis]] (registrid CS, DS, ES ja SS viitavad kõik samale segmendile). Alati kasutatakse 16-bitiseid viitasid. Koodi, [[andmed|andmete]] ja pinu kogusuurus ei ületa 64 KB. ===Väike (''small'')=== Kood ja andmed on erinevates segmentides, kasutatakse lühikesi viitasid. Seal on 64 KB ruumi koodi ja 64 KB andmete/pinu jaoks. ===Keskmine (''medium'')=== Koodis kasutatakse pikki viitasid, mis võimaldavad suurust 1 MB. Andmeviitade tüüp on jätkuvalt lühike. ===Kompaktne (''compact'')=== Kompaktne mälumudel on keskmise vastand. Andmete jaoks kasutatakse pikki ja koodi jaoks lühikesi viitasid. ===Suur (''large/huge'')=== Koodi- ja andmeviidad on pikad.<ref name="nOstx" /> ==16-bitine rakendus== [[IBM-ühilduv]]ate ja [[Wintel]]i riistvara platvormide kontekstis on 16-bitine rakendus tarkvara, mis on kirjutatud operatsioonisüsteemidele [[MS-DOS]], [[OS/2]] 1.x või varajastele [[Microsoft Windows]]i versioonidele, mis algselt kasutasid 16-bitiseid [[Intel 8088]] ja Intel 80286 [[mikroprotsessor]]eid. Sellised rakendused kasutasid 20-bitiseid või 24-bitiseid segmente, et suurendada adresseeritavate mälukohtade vahemikku. Enam kui 2¹⁶ [[bait]]i (64 [[kilobait]]i) korraldusi sisaldavad programmid vajasid seega erijuhtnööre oma 64-kilobaidiste segmentide vahel ümberlülituste tegemiseks. See suurendas 16-bitiste rakenduste programmeerimise keerukust. ==16-bitiste protsessorite nimekiri== {{div col|laius=20em}} * [[Data General]] ** [[Data General Nova|Nova]] ** [[Data General Eclipse|Eclipse]] * [[Digital Equipment Corporation]] ** [[PDP-11]] *** [[DEC J-11]] *** [[DEC T-11]] * [[EnSilica]] ** [[eSi-1600]] * [[Ferranti]] ** [[Ferranti F100-L]] ** [[Ferranti F200-L]] * [[Freescale]] ** [[Freescale 68HC12]] ** [[Freescale 68HC16]] * [[General Instrument]] ** [[General Instrument CP1600|CP1600]] * [[Hewlett-Packard]] ** [[HP 2100|HP 21xx/2000/1000/98xx/BPC]] ** [[HP 3000]] * [[Honeywell Inc.|Honeywell]] ** [[Honeywell Level 6]]/DPS 6 * [[IBM]] ** [[IBM 1130|1130]]/[[IBM 1800|1800]] ** [[IBM System/7|System/7]] ** [[IBM Series/1|Series/1]] ** [[IBM System/36|System/36]] * [[Infineon]] ** [[XE166 family]] ** [[C166 family]] ** [[C167 family]] ** [[XC2000]] * [[Intel]] ** [[Intel 8086]]/[[Intel 8088]] ** [[Intel 80186]]/[[Intel 80188]] ** [[Intel 80286]] ** [[Intel MCS-96]] * [[Lockheed Corporation|Lockheed]] ** [[Lockheed MAC-16|MAC-16]] * [[National Semiconductor]] ** [[IMP-16]] ** [[National Semiconductor PACE|PACE/INS8900]] * [[NEC]] ** [[NEC V20|V20/V30]] * [[Texas Instruments]] ** [[Texas Instruments TMS9900]] ** [[TI MSP430]] * [[Western Design Center]] ** [[WDC 65816/65802]] * [[Western Digital]] ** [[MCP-1600]] * [[Xerox]] ** [[Xerox Alto|Alto]] * [[Zilog]] ** [[Zilog Z8000]] {{div col end}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="digital">{{netiviide | URL = http://www.computerhistory.org/collections/catalog/102630350 | Pealkiri = Digital at work: snapshots from the first thirty-five years | Autor = Pearson, Jamie Parker | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="864eQ">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/1130/1130_intro.html | Pealkiri = The IBM 1130 computing system | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="qTmDz">Computer History Museum, [http://www.computerhistory.org/revolution/minicomputers/11/337/2385 "HP 2116"].</ref> <ref name="G0SCY">{{netiviide | URL = http://www.computerhistory.org/collections/catalog/102646102 | Pealkiri = Data General Nova minicomputer | Avaldaja = Data General Corporation (DGC) | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="hkuDY">{{netiviide | URL = http://cache.freescale.com/files/archives/doc/ref_manual/M68000PRM.pdf | Pealkiri = Programmer's Reference Manual | Avaldaja = Motorola, Inc. | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 11.10.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101011150016/http://cache.freescale.com/files/archives/doc/ref_manual/M68000PRM.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="nOstx">{{netiviide | URL = http://www.cs.tlu.ee/~inga/alg_andm/Veiko_Sinivee_cprog.pdf | Pealkiri = Programmeerimiskeel C | Autor = Veiko Sinivee | Kasutatud = 21.12.2016 | arhiivimisaeg = 22.06.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170622042035/http://www.cs.tlu.ee/~inga/alg_andm/Veiko_Sinivee_cprog.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/UsefulNotes/The16bitEraOfConsoleVideoGames Mängukonsoolide 16-bit ajastu] * [http://obsolescence.wixsite.com/obsolescence/16-bitters-of-the-mid-80s 16-bitised arvutid 80ndate keskpaigas] * [http://www.futureelectronics.com/en/Microcontrollers/16-bit-microcontroller.aspx Mis on 16-bitine mikrokontroller?] [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] f0ljss6lo18j167pzk3c31qvhonleim 7231198 7231197 2026-09-09T10:12:41Z Kapsas123 209254 /* Viited */ 7231198 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Project Whirlwind - core memory, circa 1951 - detail 2-1.JPG|pisi|16-bitise arvuti [[Whirlwind I]] [[muutmälu]]]] [[Arhitektuur (infotehnoloogia)|Arvutiarhitektuuris]] on '''16-bitiste''' [[Täisarv (andmetüüp)|täisarvude]], [[mäluaadress]]ide või muude [[andmed|andmeüksuste]] maksimaalseks laiuseks 16 [[bitt]]i (2 [[bait]]i). 16-bitised [[keskprotsessor|protsessorite]] ja [[aritmeetika-loogikaplokk]]ide arhitektuurid põhinevad sellise suurusega [[siin|andme]]- ja [[aadressisiin]]idel või [[Register (arvutitehnika)|registritel]]. '''16-bitisteks''' nimetatakse ka [[mikroarvuti]]te põlvkonda, milles kasutati 16-bitiseid [[mikroprotsessor]]eid. 16-bitine register mahutab 2¹⁶ erinevat väärtust. 16-s bitis on võimalik salvestada märgiga [[Täisarv (andmetüüp)|täisarve]] ulatuses −32 768 (−1 × 2¹⁵) kuni 32 767 (2¹⁵ – 1), märgita täisarve aga ulatuses 0 kuni 65 535 (2¹⁶ – 1). Kuna 2¹⁶ on 65 536, on 16-bitiste [[mäluaadress]]idega protsessoril otsene juurdepääs [[bait-adresseerimine|bait-adresseeritavale]] mälule suurusega 64 [[kibibait|KiB]]. ==16-bitine arhitektuur== 1951. aastal valminud [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]] [[Whirlwind I]]<ref name="digital" /> on tõenäoliselt esimene 16-bitine arvuti. Teiste varaste 16-bitiste arvutite hulka kuuluvad [[IBM 1130]],<ref name="864eQ" /> [[HP 2100]],<ref name="qTmDz" /> [[Data General Nova]]<ref name="G0SCY" /> ja [[Digital Equipment Corporation|DEC]] [[PDP-11]].<ref name="digital" /> Mõned varasemad 16-bitised [[mikroprotsessor]]id on [[National Semiconductor]]i loodud [[IMP-16]] ja [[PACE]], [[Western Digital]]i [[MCP-1600]], [[HP BPC]] ja [[TI TMS9900]]. Teiste märkimisväärsete 16-bitiste protsessorite hulka kuuluvad [[Intel 8086]], [[80286|Intel 80286]], [[WDC 65C816]] ja [[Zilog Z8000]]. [[Intel 8088]] on [[binaarne ühilduvus|binaarselt ühilduv]] Intel 8086-ga ning selle registrid on 16 bitti laiad. Kuigi selle [[välissiin]] on 8 bitti lai, võib see täita 16-bitiseid aritmeetilisi käske. 16-bitised protsessoreid enam [[personaalarvuti]]te tööstuses sisuliselt ei kasutata. [[Manusrakendus]]tes kasutatakse neid vähem kui [[32-bitine arvutiarhitektuur|32-bitiseid]] (või 8-bitiseid) protsessoreid. ===16/32-bitine Motorola 68000 ja Intel 386SX=== [[Motorola 68000]] nimetatakse mõnikord 16-bitiseks, sest selle sisemised ja välised andmesiinid on 16 bitti laiad. Siiski võib seda pidada 32-bitiseks protsessoriks selle 32 bitti laiade üldregistrite ja 32-bitist aritmeetikat toetavate aritmeetikakäskude tõttu. See on mikroprogrammeeritud protsessor kolme sisemise [[aritmeetika-loogikaplokk|aritmeetika-loogikaploki]] üksusega. Motorola 68000 tarkvara on loomult 32-bitine ja edasiühilduv teiste sama perekonna 32-bitiste protsessoritega.<ref name="hkuDY" /> [[Motorola 68008|68008]] on Motorola 68000 versioon 8-bitise välise andmeraja ja 1 megabaidise adresseerimisega 48-viigise [[DIP]] (''Dual In-line Package'') versiooni jaoks ning 4 megabaidise adresseerimisega 52-viigise [[PLCC]] (''Plastic Leaded Chip Carrier'') versiooni jaoks. Mitu [[Apple Inc.]] [[Macintosh]]i mudelit kasutasid kulude säästmiseks 32-bitiseid [[Motorola 68020|68020]] ja [[Motorola 68030|68030]] protsessoreid 16-bitisel andmesiinil. [[80286|Intel 80286]] asendusprotsessor [[Intel 386SX]] on 32-bitine protsessor 32-bitise aritmeetika-loogikaploki ja sisemiste 32-bitiste andmeradade, 16-bitise välissiini ja 24-bitise adresseerimismeetodiga. [[Sega Mega Drive|Sega Mega Drive’i]] 68000 protsessor oli [[mängukonsool]]i rohkelt reklaamitud tunnusjoon. Tõhusa reklaamimise tõttu nimetatakse mängukonsoolide ajastut vahemikus 1988–1995 ([[Mängukonsool#Neljas põlvkond|neljas põlvkond]]) 16-biti ajastuks. ==Inteli 16-bitised mälumudelid== 16-bitine Inteli arhitektuur võimaldab erinevaid [[mälumudel]]eid ehk võimalusi konkreetse mäluasukoha juurdepääsuks. Põhjus konkreetse mälumudeli kasutamiseks peitub [[assembler]]i käskude või viitade jaoks tarviliku mälu suuruses. ===Tilluke (''tiny'')=== Kood ja andmed asuvad samas [[segment|segmendis]] (registrid CS, DS, ES ja SS viitavad kõik samale segmendile). Alati kasutatakse 16-bitiseid viitasid. Koodi, [[andmed|andmete]] ja pinu kogusuurus ei ületa 64 KB. ===Väike (''small'')=== Kood ja andmed on erinevates segmentides, kasutatakse lühikesi viitasid. Seal on 64 KB ruumi koodi ja 64 KB andmete/pinu jaoks. ===Keskmine (''medium'')=== Koodis kasutatakse pikki viitasid, mis võimaldavad suurust 1 MB. Andmeviitade tüüp on jätkuvalt lühike. ===Kompaktne (''compact'')=== Kompaktne mälumudel on keskmise vastand. Andmete jaoks kasutatakse pikki ja koodi jaoks lühikesi viitasid. ===Suur (''large/huge'')=== Koodi- ja andmeviidad on pikad.<ref name="nOstx" /> ==16-bitine rakendus== [[IBM-ühilduv]]ate ja [[Wintel]]i riistvara platvormide kontekstis on 16-bitine rakendus tarkvara, mis on kirjutatud operatsioonisüsteemidele [[MS-DOS]], [[OS/2]] 1.x või varajastele [[Microsoft Windows]]i versioonidele, mis algselt kasutasid 16-bitiseid [[Intel 8088]] ja Intel 80286 [[mikroprotsessor]]eid. Sellised rakendused kasutasid 20-bitiseid või 24-bitiseid segmente, et suurendada adresseeritavate mälukohtade vahemikku. Enam kui 2¹⁶ [[bait]]i (64 [[kilobait]]i) korraldusi sisaldavad programmid vajasid seega erijuhtnööre oma 64-kilobaidiste segmentide vahel ümberlülituste tegemiseks. See suurendas 16-bitiste rakenduste programmeerimise keerukust. ==16-bitiste protsessorite nimekiri== {{div col|laius=20em}} * [[Data General]] ** [[Data General Nova|Nova]] ** [[Data General Eclipse|Eclipse]] * [[Digital Equipment Corporation]] ** [[PDP-11]] *** [[DEC J-11]] *** [[DEC T-11]] * [[EnSilica]] ** [[eSi-1600]] * [[Ferranti]] ** [[Ferranti F100-L]] ** [[Ferranti F200-L]] * [[Freescale]] ** [[Freescale 68HC12]] ** [[Freescale 68HC16]] * [[General Instrument]] ** [[General Instrument CP1600|CP1600]] * [[Hewlett-Packard]] ** [[HP 2100|HP 21xx/2000/1000/98xx/BPC]] ** [[HP 3000]] * [[Honeywell Inc.|Honeywell]] ** [[Honeywell Level 6]]/DPS 6 * [[IBM]] ** [[IBM 1130|1130]]/[[IBM 1800|1800]] ** [[IBM System/7|System/7]] ** [[IBM Series/1|Series/1]] ** [[IBM System/36|System/36]] * [[Infineon]] ** [[XE166 family]] ** [[C166 family]] ** [[C167 family]] ** [[XC2000]] * [[Intel]] ** [[Intel 8086]]/[[Intel 8088]] ** [[Intel 80186]]/[[Intel 80188]] ** [[Intel 80286]] ** [[Intel MCS-96]] * [[Lockheed Corporation|Lockheed]] ** [[Lockheed MAC-16|MAC-16]] * [[National Semiconductor]] ** [[IMP-16]] ** [[National Semiconductor PACE|PACE/INS8900]] * [[NEC]] ** [[NEC V20|V20/V30]] * [[Texas Instruments]] ** [[Texas Instruments TMS9900]] ** [[TI MSP430]] * [[Western Design Center]] ** [[WDC 65816/65802]] * [[Western Digital]] ** [[MCP-1600]] * [[Xerox]] ** [[Xerox Alto|Alto]] * [[Zilog]] ** [[Zilog Z8000]] {{div col end}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="digital">{{netiviide | URL = http://www.computerhistory.org/collections/catalog/102630350 | Pealkiri = Digital at work: snapshots from the first thirty-five years | Autor = Pearson, Jamie Parker | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="864eQ">{{netiviide | URL = http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/1130/1130_intro.html | Pealkiri = The IBM 1130 computing system | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="qTmDz">Computer History Museum, [http://www.computerhistory.org/revolution/minicomputers/11/337/2385 "HP 2116"].</ref> <ref name="G0SCY">{{netiviide | URL = http://www.computerhistory.org/collections/catalog/102646102 | Pealkiri = Data General Nova minicomputer | Väljaandja = Data General Corporation (DGC) | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="hkuDY">{{netiviide | URL = http://cache.freescale.com/files/archives/doc/ref_manual/M68000PRM.pdf | Pealkiri = Programmer's Reference Manual | Väljaandja = Motorola, Inc. | Kasutatud = 21.12.2016 | Keel = inglise | arhiivimisaeg = 11.10.2010 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101011150016/http://cache.freescale.com/files/archives/doc/ref_manual/M68000PRM.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="nOstx">{{netiviide | URL = http://www.cs.tlu.ee/~inga/alg_andm/Veiko_Sinivee_cprog.pdf | Pealkiri = Programmeerimiskeel C | Autor = Veiko Sinivee | Kasutatud = 21.12.2016 | arhiivimisaeg = 22.06.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170622042035/http://www.cs.tlu.ee/~inga/alg_andm/Veiko_Sinivee_cprog.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/UsefulNotes/The16bitEraOfConsoleVideoGames Mängukonsoolide 16-bit ajastu] * [http://obsolescence.wixsite.com/obsolescence/16-bitters-of-the-mid-80s 16-bitised arvutid 80ndate keskpaigas] * [http://www.futureelectronics.com/en/Microcontrollers/16-bit-microcontroller.aspx Mis on 16-bitine mikrokontroller?] [[Kategooria:Arvutiarhitektuur]] t90mshk1n7q24bh4z25wfqul7lle6zy 0 460256 7231145 7067827 2026-09-09T07:42:44Z ~2026-49070-02 237194 7231145 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; muusikali kohta vaata artiklit [[Oliver!]].}} ==mineriitin kuja 1== *[[Oliver Cromwell]], Inglise riigimees *[[Oliver Hardy]], ameerika näitleja *[[Oliver Kahn]], saksa jalgpallur *[[Oliver Kirk]], ameerika poksija *[[Oliver Koit]], eesti geoökoloog ja muusik *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja *[[Oliver Kulpsoo]], eesti kunstnik *[[Oliver Kuusik]], eesti ooperilaulja *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist *[[Oliver Lüütsepp]], eesti võrkpallitreener *[[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja *[[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist *[[Oliver Stone]], USA filmilavastaja ja stsenarist *[[Oliver Sykes]], inglise muusik *[[Oliver Symons]], belgia laulja *[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi-vastane aktivist ja poliitik *[[Oliver Venno]], eesti võrkpallur == Vaata ka == * [[Oliver!]] * [[Oliver Twist]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] li43eim4176sss380xgt3o4vkf1n32o 7231147 7231145 2026-09-09T07:43:23Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-49070-02|~2026-49070-02]] ([[User talk:~2026-49070-02|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 7020164 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; muusikali kohta vaata artiklit [[Oliver!]].}} '''Oliver''' on [[mehenimi]]. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Oliver 2453 mehel. Oliver oli populaarsuselt 64. mehenimi. Oliver oli keskmiselt 18 aasta vanune (mediaanvanus oli 13). Kõige populaarsem oli eesnimi Oliver vanuserühmas 5–9, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 58,11.<ref name="stat">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Oliver |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-08-19 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530060749/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/OLIVER |url-olek=ei tööta }}</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Oliver 2538 mehel. Oliver oli populaarsuselt 59. mehenimi.<ref name="stat" /> 2018. aastal pandi Eestis eesnimi Oliver 78 vastsündinule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastikutoimingud/25_populaarsemat_eesnime_2018.pdf |vaadatud=2019-12-28 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228150956/https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastikutoimingud/25_populaarsemat_eesnime_2018.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Oliver Cromwell]], Inglise riigimees *[[Oliver Hardy]], ameerika näitleja *[[Oliver Kahn]], saksa jalgpallur *[[Oliver Kirk]], ameerika poksija *[[Oliver Koit]], eesti geoökoloog ja muusik *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja *[[Oliver Kulpsoo]], eesti kunstnik *[[Oliver Kuusik]], eesti ooperilaulja *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist *[[Oliver Lüütsepp]], eesti võrkpallitreener *[[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja *[[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist *[[Oliver Stone]], USA filmilavastaja ja stsenarist *[[Oliver Sykes]], inglise muusik *[[Oliver Symons]], belgia laulja *[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi-vastane aktivist ja poliitik *[[Oliver Venno]], eesti võrkpallur == Vaata ka == * [[Oliver!]] * [[Oliver Twist]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] m6n115ig76nk1n0yhap66rizjbwtld2 0 461541 7231086 7171912 2026-09-08T22:13:49Z Andreas003 7485 Parandatud pilt ja mall 7231086 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht|pilt=Meie tee.jpg|tüüp=[[ajakiri]]|asutamine=1931|lõpetamine=1983|toimetuse asukoht=[[New York]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid]]}} '''Meie Tee''' oli aastatel [[1931]]–[[1983]] USA-s [[New York|New Yorgis]] ilmunud väliseestlaste [[ajakiri]]. Ajakiri ilmus üks kord kuus. Ajakiri ei ilmunud 1981. aastal. Ajakirja andis aastatel 1931–1935 välja [[New Yorgi Eesti Haridusselts]]i Kirjandus-Kunsti osakond, seejärel kuni 1940. aastani New Yorgi Eesti Haridusselts. Aastal 1941–1960 [[Eesti Haridusselts]] ja [[Ülemaailmne Eesti Ühing]] ja seejärel kuni 1983. aastani Ülemaailmne Eesti Ühing.<ref name="ESTER">{{ESTER|1314250}} (vaadatud 26.03.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti kultuur Ameerika Ühendriikides]] 9pg6imzhc81mcp2q2b1ix5owbn2kt8z 0 462381 7230837 7230538 2026-09-08T12:54:05Z Sendrasendra 225202 /* Eesti inimesed */ 7230837 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 6xgrx3dv7losm4p00ndz8mpxvjz7z5v 0 464053 7231259 6691853 2026-09-09T10:49:46Z Kapsas123 209254 7231259 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Šančiai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Šančių seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 7,41 | elanikke = 18954 | elanikke_seis = 2021 | keskuse_nimi = [[Kaunas]] | asendikaart = Leedu/Kaunas | haldusüksuse tüüp = Q6988101 }} '''Šančiai vald''' ([[leedu keel]]es ''Šančių seniūnija'') on [[vald (Leedu)|vald]] [[Kaunas]]e linna koosseisus ja selle keskosas, kuhu kuuluvad Aukštieji [[Šančiai]] ja Žemieji Šančiai linnaosa. Valla pindala on 7,41 km². Aastal [[2011]] oli seal 21 097 elanikku. <ref>http://statistics.bookdesign.lt/table_125_02.htm?lang=lt#kaun_m</ref> Vallamaja asub aadressil A. Juozapavičiaus pr. 84, vallavanem on Ričardas Rusteika.<ref>[https://web.archive.org/web/20170422212827/http://www.kaunas.lt/administracija/struktura-ir-kontaktai/kontaktu-paieska-ir-struktura Kauno miesto savivaldybė] Vaadatud 22. aprill 2017.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kaunas.lt/administracija/struktura-ir-kontaktai/seniunijos/sanciu-seniunija/ Valla koduleht] (''leedu keeles'') {{Kaunase haldusjaotus}} [[Kategooria:Kaunas]] [[Kategooria:Leedu vallad]] qeq1jfm4e25eqfo7wvbo86us90fx4jn 0 465615 7231176 5043603 2026-09-09T08:59:49Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti bioloogia]] 7231176 wikitext text/x-wiki '''Eestikeelsed liiginimed''' on [[elusolend]]ite [[liik (bioloogia)|liik]]idele pandud [[eesti keel|eestikeelsed]] nimetused. Need on kahte tüüpi – rahvapärased ja teaduslikud. '''Rahvapärased nimetused''' on argikeeles kasutatavad nimetused, mille puhul täpne vastavus teaduslikule [[taksonoomia]]le pole oluline. '''Eestikeelsed teaduslikud nimetused''' on need, mille puhul on kokku lepitud vastavus ladinakeelsete teaduslike nimedega. Nende fikseerimisega tegelevad nimekomisjonid. *Eestikeelsete taimenimede komisjoni poolt kokku lepitud nimed on kättesaadavad [http://taimenimed.ut.ee eestikeelsete taimenimede andmebaasist]. *Eestikeelsete linnunimede komisjoni poolt kokku lepitud nimed on kättesaadavad [http://www.eoy.ee/birdnames/ linnunimetuste andmebaasist]. *Eestikeelste imetajanimede komisjoni poolt kokku lepitud nimed on kättesaadavad [http://www.elus.ee/imetajad/ imetajanimetuste andmebaasist]. Kui liigil eestikeelne teaduslik nimi puudub, siis võib kasutada liigist kõrgema taksoni nime, millel teaduslik eestikeelne nimetus on olemas (lisades sulgudes ladinakeelse liiginime). Näiteks liigil ''Lamium tomentosum'' pole eestikeelset teaduslikku nime, on aga perekonnal ''Lamium'' – [[iminõges]] – millesse see liik kuulub. Nii võib temast eestikeelses tekstis kõnelda kui iminõgesest (''Lamium tomentosum''). Eestikeelsed liiginimed kirjutatakse reeglina väikese algustähega. Isikunime sisaldavate liiginimede puhul kirjutatakse isikunimi muutmata kujul ja suure algustähega, neid on üsna palju taimenimedes, vähem imetajanimedes. Geograafilised ehk kohanimed kirjutatakse liiginimes väikese algustähega ja sageli mugandatult. ==Vaata ka== *[[taksonoomia]] ==Kirjandus== *[[Kalevi Kull|Kull, Kalevi]]; [[Andres Koppel|Koppel, Andres]] 1989. Elusolendite rahvuskeelsest nimetamisest. ''Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat'' 71: 184–193. [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Biosüstemaatika]] [[Kategooria:Eesti bioloogia]] h9sqdko2ytkv4v6ac2hcqx563ogyo54 0 467217 7231223 7077532 2026-09-09T10:32:17Z Eulander 95378 /* 1918–1940 */ Numeratsioon 7231223 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Regionaal- ja põllumajandusminister | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Jaan Raamot]] (põllutöö- ja toitlustusminister) <br> [[Harri Õunapuu]] (põllumajandusminister) <br> [[Madis Kallas]] (regionaalminister) | üksus = [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]] | moodustatud = 24. veebruar 1918 (põllutöö- ja toitlustusminister) <br> 20. august 1991 (põllumajandusminister) <br> 17. aprill 2023 (regionaalminister) | viimane = | kaotatud = | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | tüüp = [[Minister]] | palk = 7661 eurot kuus (2025) | ametis = [[Hendrik Johannes Terras]] | pilt = Hendrik Johannes Terras.jpg | ametisalates = 25. märtsist 2025 }} '''Regionaal- ja põllumajandusminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]]. Ministri vastutusvaldkonnas on muu hulgas [[Regionaalpoliitika|regionaal-]] ja [[Maaelu|maaelupoliitika]], regionaalhaldus, [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] poliitika ja finantseerimine, [[põllumajandus]], [[kalamajandus]], [[toiduohutus]], [[Loomakaitse|looma-]] ja [[taimekaitse]], [[Põllumajandusteadus|põllumajandusteadus-]] ja arendustegevus. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. [[25. märts]]ist [[2025]] on regionaal- ja põllumajandusminister [[Hendrik Johannes Terras]]. == Ajalugu == Enne [[Nõukogude okupatsioon|Nõukogude okupatsiooni ja anneksiooni]] olid Eestis ametis '''põllutööministrid''' ning '''põllutöö- ja toitlustusministrid'''. Aastatel 1991–2015 kandis Eesti maaelu, põllumajanduse ja kalamajanduse eest vastutav minister '''põllumajandusministri''' nime ning ta juhtis Põllumajandusministeeriumi. 2015. aastal nimetati põllumajandusministri ametikoht ümber '''maaeluministriks''' ning vastav ministeerium Maaeluministeeriumiks. Aastatel 1994–2004 nimetati portfellita ministrit, kes juhtis regionaalministri bürood, mitteametlikult [[Regionaalminister|regionaalministriks]]. Aastatel 2004–2014 kuulus regionaalminister ametlikult Vabariigi Valitsuse koosseisu, juhtides regionaalpoliitikaga tegelevaid [[Siseministeerium|Siseministeeriumi]] struktuuriüksusi. 2015. aastast juhtis sarnast, kuid täiendatud vastutusega haldusala [[Rahandusministeerium|Rahandusministeeriumis]] [[riigihalduse minister]]. Ministri juhtida oli muu hulgas kohalike omavalitsuste poliitika (sh [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi läbiviimine]]), regionaalareng, riigi- ja regionaalhaldus, ruumiline planeerimine, avalik teenistus ja riigi personalipoliitika ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevused. 2023. aastal reorganiseeriti Maaeluministeerium ümber Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks ning seda hakkas juhtima regionaalminister, vastutades nii senise maaeluministri kui ka osaliselt riigihalduse ministri haldusala üle. Ministeeriumi valitsemisalas on muu hulgas regionaal-, põllumajanduse, kalanduse, maaelu, kohaliku omavalitsuse, riigisisese ühistranspordi ning toiduohutuse ja -varustuskindluse poliitika kujundamine. Alates 23. juulist 2024 nimetati ametikoht ümber regionaal- ja põllumajandusministriks. == Ministrite loend == === 1918–1940 === *[[Jaan Raamot]] (Põllutöö- ja toitlusminister 24. veebruar 1918 – 16. november 1918) *[[Otto Strandman]] (27. november 1918 – 8. mai 1919) *[[Theodor Pool]] (Põllutöö- ja toitlusminister 8. mai 1919 – 18. november 1919, Põllutööminister 18. november 1919 – 30. juuli 1920, Põllutööminister 26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921) *[[August Kerem]] (30. juuli 1920 – 26. oktoober 1920, 2. august 1923 – 15. detsember 1925, 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931) *[[Bernhard Rostfeld]] (25. jaanuar 1921 – 21. november 1922, 21. november 1922 – 2. august 1923) *[[Heinrich Laretei]] (15. detsember 1925 – 23. juuli 1926) *[[Oskar Köster]] (23. juuli 1926 – 4. detsember 1928, 19. juuli 1932 – 1. november 1932) *[[Karl Soonberg]] (4. detsember 1928 – 9. juuli 1929) *[[August Jürima|August Jürman]] (12. veebruar 1931 – 20. november 1931) *[[Jaan Hünerson]] (20. november 1931 – 19. veebruar 1932) *[[Artur Tupits]] (1. november 1932 – 18. mai 1933) *[[Johannes Zimmermann]] (18. mai 1933 – 21. oktoober 1933) *[[Nikolai Talts]] (21. oktoober 1933 – 11. september 1937<ref>[https://web.archive.org/web/20100105131943/http://www.nlib.ee/89291 RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937] [[Eesti Rahvusraamatukogu]] virtuaalnäitus "Meie parlament ja aeg : fakte, sündmusi, dokumente, inimesi"</ref>) *[[Artur Tupits]] (11. september 1937 – 9. mai 1938<ref>[https://web.archive.org/web/20090124172357/http://nlib.ee/89290 VI RIIGIKOGU (Riigivolikogu ja Riiginõukogu), 07.04.1938-05.07.1940] Virtuaalnäitus "Meie parlament ja aeg : fakte, sündmusi, dokumente, inimesi"</ref>, 9. mai 1938 – 12. oktoober 1939, 12. oktoober 1939 – 21. juuni 1940) === Vabariigi Valitsus eksiilis === * [[Kaarel Liidak]] (18. september 1944 – 16. jaanuar 1945) * [[Tõnis Kint]] (14. jaanuar 1953 – 23. detsember 1970) * [[Elmar Järvesoo]] (8. mai 1971 – 20. juuni 1992) * [[Helmut Talts]] (20. juuni 1990 – 2. juuli 1992) === 1991– === '''Parteid'''{{Legend|#F5B453|[[Eesti Maaliit]] / [[Eesti Maarahva Erakond]] / [[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Põllumajandusminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' | |'''[[Harri Õunapuu]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[13. veebruar]] [[1991]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1991|kuu=02|päev=13|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''2''' |[[Fail:Aavo Mölder 12.4.2012.jpg|82x82px]] |'''[[Aavo Mölder]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[19. veebruar]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=02|päev=19|päev2=21}} |[[Eesti Maaliit]] |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''3''' | |[[Jaan Leetsar|'''Jaan Leetsar''']] <small>(s. 1946)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''4''' | |'''[[Aldo Tamm]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Mõõdukad]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''5''' | |'''[[Ilmar Mändmets]]''' <small>(1944–2015)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[17. märts]] [[1997]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1997|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=17}} |parteitu |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' | |'''[[Andres Varik]]''' <small>(s. 1952)</small> |[[17. märts]] [[1997]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1997|kuu=03|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''7''' |[[Fail:Ivari_Padar_MEP_01.JPG|103x103px]] |'''[[Ivari Padar]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''8''' |[[Fail:RK Jaanus Marrandi.jpg|95x95px]] |'''[[Jaanus Marrandi]]''' <small>(s. 1963)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''9''' | |'''[[Tiit Tammsaar]]''' <small>(s. 1951)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[2. aprill]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=04|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=2}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''10''' |[[Fail:KE Ester Tuiksoo.jpg|100x100px]] |'''[[Ester Tuiksoo]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[5. aprill]] [[2004]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2004|kuu=04|päev=05|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''11''' |[[Fail:Helir-Valdor.jpg|100x100px]] |'''[[Helir-Valdor Seeder]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''12''' |[[Fail:Ivari_Padar_MEP_01.JPG|103x103px]] |'''[[Ivari Padar]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[7. aprill]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=04|päev=7|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- ! colspan="8" |Maaeluminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''13''' |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] |'''[[Urmas Kruuse]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:RK Martin Repinski.jpg|95x95px]] |'''[[Martin Repinski]]''' <small>(s. 1986)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[9. detsember]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2016|kuu2=12|päev2=09}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Tarmo Tamm 2017-05-25 (cropped).jpg|90x90px]] |'''[[Tarmo Tamm]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[12. detsember]] [[2016]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=12|päev=12|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''16''' | |'''[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[25. november]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2019|kuu2=11|päev2=25}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Arvo Aller 2023 (cropped).jpg|100x100px]] |'''[[Arvo Aller]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[10. detsember]] [[2019]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=12|päev=10|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''18''' |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] |'''[[Urmas Kruuse]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|aasta2=2023|kuu2=04|päev2=17}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] [[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Regionaalminister |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''19{{Ref|a|[a]}}''' |[[Fail:Madis_Kallas_Võidupühal_2022_(cropped).jpg|102x102px]] |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] <small>(s. 1981)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[16. aprill]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=04|päev2=16}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''20''' |[[Fail:Piret Hartman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Piret Hartman]]''' <small>(s. 1981)</small> |[[29. aprill]] [[2024]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=04|päev=29|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- ! colspan="8" |Regionaal- ja põllumajandusminister |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''(20)''' |[[Fail:Piret Hartman at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Piret Hartman]]''' <small>(s. 1981)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[11. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|päev2=11|kuu2=03|aasta2=2025}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:RK Yoko Alender.jpg|103x103px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Yoko Alender|'''Yoko Alender''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1979)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[11. märts]] [[2025]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[25. märts]] [[2025]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=11|päev2=25|kuu2=03|aasta2=2025}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#2F2A95;color:#FFFFFF;" |'''21''' |[[Fail:Hendrik Johannes Terras.jpg|102x102px]] |'''[[Hendrik Johannes Terras]]''' <small>(s. 1993)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25}} |[[Eesti 200]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} === Märkused === * {{Märkus|a|[a]}}Varem on [[Eesti regionaalminister|regionaalministrid]] juhtinud regionaalministri bürood või regionaalpoliitikaga tegelevaid [[Siseministeerium]]i struktuuriüksusi. ==Viited== {{viited}} {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti regionaalministrid| ]] dnlq4grhwkule544d3akutvsmexe71m 0 473942 7230897 6887023 2026-09-08T15:43:25Z Kuuskinen 33651 7230897 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Saar | nimi = Iwo Jima | pilt = Ioto Island Aerial photograph.2016.jpg | pildiallkiri = Iwo Jima 2016. aastal | veekogu = [[Vaikne ookean]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 172 | kõrgeim koht = [[Suribachi]] | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Iwo jima location mapSagredo.png }} '''Iwo Jima''' (jaapani 硫黄島 Iō-tō, "väävlisaar") on saar [[Ogasawara]] saarestikus [[Kazan-rettō]] saarerühmas [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]]. Saare pindala on 29,86 km² ja see asub 1200 km [[Tōkyō]]st lõuna pool. Saare kõrgeim tipp on 170 m kõrgune [[Suribachi]] vulkaan.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-04 |pealkiri=硫黄島新地図、面積１．３倍　火山活動で８メートル以上隆起―国土地理院が公開：時事ドットコム |url=https://www.jiji.com/jc/article?k=2023060500528&g=soc |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2023-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231104090141/https://www.jiji.com/jc/article?k=2023060500528&g=soc |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1877]]. aastal võttis Jaapan saare oma valdusse, kuid Iwo Jima oli [[1889]]. aastani asustamata. [[1943]]. aastal elas saarel 1018 inimest. [[File:First Iwo Jima Flag Raising.jpg|thumb]] Teise maailmasõja ajal toimus saarel [[Iwo Jima lahing]] USA ja Jaapani vägede vahel. [[23. veebruar]]il [[1945]] pildistas [[Associated Press]]i fotograaf [[Joe Rosenthal]]i [[Raising the Flag on Iwo Jima|foto]], mis kujutas kuut Ameerika sõdurit saarel asuvale Suribachi mäele USA lippu heiskamas. Foto on üks tuntumaid sõjafotosid ja tänapäeval on see osa ameeriklaste [[kollektiivne mälu|kollektiivest mälust]]. USA okupeeris saart [[1968]]. aastani, mil see tagastati Jaapanile. Tänapäeval on saar Jaapani kaitsejõudude valduses. Seal asub umbes 400 sõjaväelast. == Vaata ka == *[[Kirjad Iwo Jimalt]] == Viited == [[Kategooria:Jaapani saared]] eracq1mdk42enjxy6g1j6wtlu5durk4 0 479762 7231088 6994893 2026-09-08T22:30:54Z Raamaturott 56450 trummar 7231088 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud Rootsi lauljaid; ooperilauljaid on loetletud ka [[Rootsi ooperilauljate loend]]is. {{sisukord paremale}} == A == *[[Benny Anderson]] == B == *[[Basshunter]] *[[Anna Bergendahl]] *[[Joakim Brodén]] == C == *[[Neneh Cherry]] == D == *[[Kikki Danielsson]] == E == *[[Malena Ernman]] == F == *[[Agnetha Fältskog]] *[[Anders Fridén]] == G == *[[Anders Glenmark]] *[[Günther (laulja)|Günther]] == H == *[[Johan Hegg]] *[[Carola Häggkvist]] *[[Peter Holm]] *[[Johannes Alfred Hultman]] == J == *[[Sofia Jannok]] *[[Jan Johansen]] *[[Jill Johnson]] == K == *[[Åse Kleveland]] == L == *[[Elin Lanto]] *[[Zarah Leander]] *[[Lykke Li]] *[[Tove Lo]] *[[Loreen]] *[[Anni-Frid Lyngstad]] == N == *[[Jonah Nilsson]] *[[Jon Nödtveidt]] *[[Tone Norum]] == O == *[[Pelle Ohlin]] == P == *[[Helena Paparizou]] *[[Nina Persson]] *[[Lena Philipsson]] *[[Roger Pontare]] == R == *[[Caroline Ridderstolpe]] *[[Robyn]] == S == *[[Eric Saade]] *[[Anders Sandberg (laulja)|Anders Sandberg]] *[[Victoria Silvstedt]] *[[Martin Stenmarck]] *[[Alice Svensson]] == T == *[[Joey Tempest]] *[[Svante Thuresson]] == U == *[[Björn Ulvaeus]] == V == *[[Carl-Johan Vallgren]] == W == *[[Robert Wells]] *[[Ann Winsborn]] == Z == *[[Sophie Zelmani]] *[[Måns Zelmerlöw]] [[Kategooria:Rootsi lauljad| ]] [[Kategooria:Rootsi loendid|Lauljad]] [[Kategooria:Lauljate loendid]] skw6cdxeuvo5g5mil4siv3nzyodmyte 0 479882 7231038 7084490 2026-09-08T19:36:24Z NOSSER 8097 7231038 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kivila tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm (vaadatud 22.10.2017)</ref> [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG|pisi|Kivila tänav (september, 2010)]][[File:2023 Kivila street Tallinn Estonia.jpg|pisi|]] == Ajalugu == Tänav sai praeguse nime [[19. juuli]]l [[1994]].<ref>[[KNAB]]</ref> Aastatel 1981–1995 kandis tänav Eesti NSV riigitegelase ja majandusteadlase [[Arnold Veimer]]i auks nime ''Arnold Veimeri tänav''.<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm Tallinna tänavanimed] [[EKI KNAB]] (vaadatud 04.05.2021)</ref> == Galerii == <gallery> File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila street end.JPG|Kivila tänav 15 File:Kivila tn 21 Lasnamae Tallinn 2 May 2014.jpg|Kivila tänav 21 File:Junction of Tasuja pst and Kivila tn between Kivila 46 and Kivila 21 Lasnamae Tallinn 23 December 2025.jpg|[[Tasuja puiestee]] ja Kivila tänava ristmik File:Tasuja pst and Kivila tn 21 Lasnamae Tallinn 23 December 2025.jpg| File:Tal-Las-Kivila 21.jpg| File:Grossi Toidukaubad Kivila - Kivila 26.jpg|[[Grossi Toidukaubad]] Kivila - Kivila 26 File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG| File:EU-EE-TLN-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG| File:House in Lasnamae.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] rsltca2ee323apa5kjb4bc7hrzg61mj 7231041 7231038 2026-09-08T19:42:52Z NOSSER 8097 7231041 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kivila tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s.<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm (vaadatud 22.10.2017)</ref>, [[Mustakivi]] ja [[Tondiraba]] asumis. [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG|pisi|Kivila tänav (september, 2010)]][[File:2023 Kivila street Tallinn Estonia.jpg|pisi|]] == Ajalugu == Tänav sai praeguse nime [[19. juuli]]l [[1994]].<ref>[[KNAB]]</ref> Aastatel 1981–1995 kandis tänav Eesti NSV riigitegelase ja majandusteadlase [[Arnold Veimer]]i auks nime ''Arnold Veimeri tänav''<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm Tallinna tänavanimed] [[EKI KNAB]] (vaadatud 04.05.2021)</ref> [[Tallinna Mererajoon]]is. == Galerii == <gallery> File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila street end.JPG|Kivila tänav 15 File:Kivila tn 21 Lasnamae Tallinn 2 May 2014.jpg|Kivila tänav 21 File:Junction of Tasuja pst and Kivila tn between Kivila 46 and Kivila 21 Lasnamae Tallinn 23 December 2025.jpg|[[Tasuja puiestee]] ja Kivila tänava ristmik File:Tasuja pst and Kivila tn 21 Lasnamae Tallinn 23 December 2025.jpg| File:Tal-Las-Kivila 21.jpg| File:Grossi Toidukaubad Kivila - Kivila 26.jpg|[[Grossi Toidukaubad]] Kivila - Kivila 26 File:EU-EE-Tallinn-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG| File:EU-EE-TLN-LAS-Mustakivi-Kivila.JPG| File:House in Lasnamae.jpg| </gallery> {{commonskat|}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa tänavad]] 16dk3mrnvqly0rikuvo7hglgsyrpna5 0 484315 7231156 4812531 2026-09-09T08:04:28Z Robin Kirotar 237195 /* */ 7231156 wikitext text/x-wiki '''Kirotar''' on eesti [[perekonnanimi]]. Kirotar kanti Elmar-Juhan Kirotari palvel [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 346 all (Siseministeeriumi teadaanne 31. märtsist 1938). 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Kirotar Eestis 56 mehel mis on 8 võrra suurem 2017 aasta seisuga ja 48 naisel mis on 4 võrra väiksem 2017 aasta seisuga. *[[Elmar Kirotar]] (1899–1985), Eesti diplomaat *[[Salme Kirotar]] (1909–1974), eesti keeleteadlane, Voldemar Kirotari abikaasa *[[Voldemar Kirotar]] (1906–1942), eesti vaimulik [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] tcxu0faica74eod6jzt7r6p3ozf58je 7231160 7231156 2026-09-09T08:14:09Z Robin Kirotar 237195 /* */ 7231160 wikitext text/x-wiki '''Kirotar''' on eesti [[perekonnanimi]]. Kirotar kanti Elmar-Juhan Kirotari palvel [[Perekonnanimede kaitseregister|perekonnanimede kaitseregistrisse]] nr. 346 all (Siseministeeriumi teadaanne 31. märtsist 1938). 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Kirotar Eestis 56 mehel mis on 8 võrra suurem 2017 aasta seisuga ja 46 naisel mis on 6 võrra väiksem 2017 aasta seisuga. *[[Elmar Kirotar]] (1899–1985), Eesti diplomaat *[[Salme Kirotar]] (1909–1974), eesti keeleteadlane, Voldemar Kirotari abikaasa *[[Voldemar Kirotar]] (1906–1942), eesti vaimulik [[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregistri nimed]] 34evv8wzbdoa7jh9f4ff5wrasnnjik6 0 484329 7231068 7211013 2026-09-08T20:55:38Z Vallo444 234636 7231068 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Raadiojaama infobox|nimi=Rock FM|asukoht=Eesti|aktiivne_aastatel=2017-praeguseni|sagedused=FM: 87,8–107,5 MHz |veebilehekülg=http://sky.ee/rockfm|omanik=[[Sky Media]]}} '''Rock FM''' on Eesti rokiraadio, mis asutati 2017. aastal [[Sky Media]] poolt.<ref>{{Netiviide|Autor=|http://skymedia.ee/uudised/uus-rockmuusikajaam-rock-fm/|Pealkiri=Uus rockmuusikajaam Rock FM!|Väljaanne= |Väljaandja= |Aeg=12. november 2017|Kasutatud=}}</ref> Sky Media raadiogrupp asutas 6. novembril 2017 uue rokkmuusikajaama Rock FM. Sagedus Tallinnas ja Harjumaal on 88,8 MHz, mida kasutas varem [[Radio Mania]]. Lisaks muusikale on Rock FM-i kavas saated "Hommikuprogramm", "Masinawärk", "Laupäeva hommikupoolik", uudised, ülevaated spordivõistluste tulemustest ning vahepalad, mida esitavad tuntud Eesti koomikud ja näitlejad. Aastatel 2017–2021 oli jaama programmijuht [[Meelis Tõrv]]. ==Saated== Alates 2019. aastast on eetris [https://rockfm.sky.ee/saated/rock-fm-hommikuprogramm Rock FM Hommikuprogramm]. Saade on eetris tööpäeviti kell 6-10. Kuni 2021. aastani vedasid seda Meelis Tõrv ja [[Robert Kõrvits]]. Meelis Tõrv suri ootamatu terviserikke tõttu 19. novembril 2021. Seejärel kutsuti teiseks saatejuhiks Kristjan Rabi. Saates tutvustatakse muusikauudiseid ja laule, tehakse otseintervjuusid bändidega ning käiakse ka [https://rockfm.sky.ee/292/palju-muusikat-ja-ilusaid-inimesi-vaata-mis-toimus-tallinn-rock-festivali-avapaeval-ja-kes-rock-fmi-stuudios-kulas-kaisid muusikafestivalidel] reportaaže tegemas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rock FM avaleht |url=https://rockfm.sky.ee/ |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=Rock FM |keel=et}}</ref> Kuu 1. esmaspäeval kell 16 viib Robert Kõrvits läbi uue rock-muusika esmaesitluse saadet [https://rockfm.sky.ee/84/rock-fm-soundcheck-saada-meile-oma-lugu Rock FM Soundcheck], mille võitjad võimaluse Rock FM eetrisse pikemalt saada. Saates esitatud lood osalevad enne hääletusel Rock FM kodulehel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ROCK FM SOUNDCHECK: saada meile oma lugu! |url=https://rockfm.sky.ee/84/rock-fm-soundcheck-saada-meile-oma-lugu |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=Rock FM |keel=et}}</ref> Neljapäeviti on eetris Raiko Ausmees ja [[Danel Pandre]] autorisaade [https://rockfm.sky.ee/saated/masinawark Masinawärk], kus tutvustatakse mootoreid ja tehnikat ning tehakse intervjuusid Eesti mototehnika inimestega. Saade on eetris kell 16-18. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Masinawärk |url=https://rockfm.sky.ee/saated/masinawark |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=Rock FM |keel=et}}</ref> Reedeti on kell 19 nädalavahetuse käimatõmbamiseks eetris muusikavalik [https://rockfm.sky.ee/saated/rock-fm-litter Litter].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rock FM Litter |url=https://rockfm.sky.ee/saated/rock-fm-litter |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=Rock FM |keel=et}}</ref> Laupäeviti kell 10-12 on eetris [https://rockfm.sky.ee/saated/laupaeva-hommiku-poolik-3 Laupäeva hommikupoolik]. 2025-2026 hooajal muudeti eetriaeg 20-22 peale. Saade on huumorile üles ehitatud tõsine raadioshow, mida loovad saatejuhid Led Sepolin, Onu Veiko, Tädi Mirror ja produtsendiks on [[Priit Kolsar|Cool D]]. Saatel on iga-aastaselt ka avalik salvestus, kuhu kuulajad saavad saate tegemist vaatama tulla. Saates on tegelased nagu Epp-Maria Kokatädi, Koljukoguja, Iloona ja Jussineni huvitav elu koos Kätriin-Olgaga, Sips ja Sups, lõpp-peatuse mehed Endel, Ülo ja Edik ning palju teisi. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Laupäeva Hommiku Poolik |url=https://rockfm.sky.ee/saated/laupaeva-hommiku-poolik-3 |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=Rock FM |keel=et}}</ref> ==Sagedused== * [[Tallinn]] 88,8 MHz * [[Tartu]] 104,2 MHz * [[Pärnu]] 93,9 MHz * [[Viljandi]] 87,8 MHz * [[Narva]] 103,1 MHz * [[Haapsalu]] 90,4 MHz * [[Võru]] 98,3 MHz * [[Kuressaare]] 107,5 MHz * [[Valga]] 90,8 MHz * [[Valga|Kohtla-Järve]] 97,7 MHz ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.rockfm.ee Rock FM-i koduleht] [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] cuz4t3odbitjxxsqjubhr4u1b7mcvu0 4 486727 7231110 7226438 2026-09-09T02:23:03Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231110 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aarne Berg]] | eesti jäähokimängija | data-sort-value="1936" | 1936-02-17 | data-sort-value="1991" | 1991-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317216|Q124317216]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aarne Puu]] | Eesti luuletaja ja tõlkija | data-sort-value="1948" | 1948-12-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110389118|Q110389118]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adam Johann Nottbeck]] | | data-sort-value="1746" | 1746-08-30 | data-sort-value="1810" | 1810-06-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63927749|Q63927749]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adelaida Vakker]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25439361|Q25439361]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Agnes Dresen]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-08 | No/unknown value | | [[Kolga]] | [[:d:Q105638531|Q105638531]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aime Kraus]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1932" | 1932-05-13 | | | [[Tallinn]]<br/>[[Tartu]] | [[:d:Q74237162|Q74237162]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Aime Lauri]] | Eesti laskesportlane | data-sort-value="1935" | 1935-07-08 | data-sort-value="2016" | 2016-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111342276|Q111342276]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain Villau]] | | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Pärispea]] | [[:d:Q133389695|Q133389695]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Ugaste]] | | data-sort-value="1952" | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Albert-Leopold Vahtel]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1905" | 1905-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28096753|Q28096753]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksander Trummal]] | Eesti keemik | data-sort-value="1963" | 1963-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56441451|Q56441451]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Tšumikov]] | | data-sort-value="1819" | 1819-07-04 | data-sort-value="1902" | 1902-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58480762|Q58480762]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksandr Bernjakov]] | Eesti kikkpoksija | data-sort-value="1989" | 1989-03-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317219|Q124317219]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Zdankevitš]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1985" | 1985-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26776807|Q26776807]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander von Keller]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="1944" | 1944-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110410470|Q110410470]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexei Surov]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-13 | data-sort-value="2020" | 2020-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111369334|Q111369334]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Ali Zakerov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-10-18 | data-sort-value="1975" | 1975-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60185289|Q60185289]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alicia Tsingisser]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1999" | 1999-10-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58229966|Q58229966]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alina Molkova]] | | data-sort-value="1997" | 1997-08-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110669066|Q110669066]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Allan Vurma]] | eesti muusikateadlane, laulja ja hääleseadja | data-sort-value="1955" | 1955-07-07<br/>1955 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63969957|Q63969957]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Anatoli Bogatšov]] | eesti veepallur ja treener | data-sort-value="1933" | 1933-07-29 | data-sort-value="2009" | 2009-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317160|Q124317160]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Andra Vagur]] | Eesti bikinifitnessi harrastaja | data-sort-value="1989" | 1989-09-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111337004|Q111337004]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Andre Luman]] | eesti automudelisportlane | data-sort-value="1984" | 1984-07-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296493|Q124296493]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Lindemann]] | | data-sort-value="1730" | 1730 | data-sort-value="1787" | 1787 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21641174|Q21641174]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andreas von Weiss]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-26 | data-sort-value="1994" | 1994-06-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65028243|Q65028243]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andrei Davõdov]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1994" | 1994-07-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517351|Q60517351]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andres Arusoo]] | eesti veepallur | data-sort-value="1945" | 1945-11-13 | data-sort-value="1992" | 1992-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316620|Q124316620]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andres Aruvald]] | eesti insener, majandustegelane ja sporditegelane | data-sort-value="1939" | 1939-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296480|Q124296480]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andres Avarand]] | | data-sort-value="1944" | 1944-03-15 | | | [[Kolgaküla]] | [[:d:Q134282930|Q134282930]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andres Lepnurm]] | | data-sort-value="1947" | 1947-06-20 | | | [[Tsitre]] | [[:d:Q134459255|Q134459255]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Andrus Vaks]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1970" | 1970-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296638|Q124296638]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anita Seppa]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1966" | 1966-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28099620|Q28099620]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Ann-Liis Randrüüt-Mühle]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1936" | 1936-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317197|Q124317197]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anna Bulavkina]] | | data-sort-value="1882" | 1882-08-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-27 | [[Fail:Anna Bulavkina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21707343|Q21707343]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anna Maria Sepp]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1996" | 1996-02-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27049024|Q27049024]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anna Sokk]] | Eesti karateka | data-sort-value="1999" | 1999-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111182544|Q111182544]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anna Zubel]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1974" | 1974-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316184|Q124316184]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anneli Kesksaar]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1966" | 1966-12-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296327|Q124296327]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Anneli Veski-Burr]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1973" | 1973-05-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316981|Q124316981]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Annemarie Stackelberg]] | | data-sort-value="1904" | 1904-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27991446|Q27991446]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Anti Kalle]] | eesti korvpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1970" | 1970-05-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124295939|Q124295939]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Antonia Õun]] | Eesti suusataja | data-sort-value="1914" | 1914-10-25 | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336119|Q111336119]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Ants Joller]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1937" | 1937-05-07 | data-sort-value="1998" | 1998-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296544|Q124296544]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Ants Tedresaar]] | eesti aikidotreener ja sporditegelane | data-sort-value="1947" | 1947-05-14 | data-sort-value="2008" | 2008-11-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124301375|Q124301375]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Ants Veldermann]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-09-25 | data-sort-value="2008" | 2008-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28354895|Q28354895]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Anu Viitak]] | Eesti keemik | data-sort-value="1947" | 1947-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60604822|Q60604822]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Ariina Mürkhain]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-06-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q66385749|Q66385749]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Armas Maiste]] | Kanada pianist | data-sort-value="1929" | 1929-03-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56608622|Q56608622]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arnold Uuetoa]] | eesti treener, kohtunik ja sporditegelane | data-sort-value="1912" | 1912-11-10 | data-sort-value="1987" | 1987-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316900|Q124316900]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Artur Gruzdev]] | | data-sort-value="1998" | 1998-12-15 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk and Artur Gruzdev - 2018 Junior Worlds - 1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753249|Q56753249]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arvi Sepp]] | Eesti kelguhokimängija | data-sort-value="1970" | 1970-07-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111365520|Q111365520]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Arvo Putmaker]] | eesti korv- ja võrkpallur ning kergejõustiklane | data-sort-value="1921" | 1921-09-08 | data-sort-value="2006" | 2006-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300187|Q124300187]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Arvo Tiidus]] | eesti võrkpallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1918" | 1918-11-18 | data-sort-value="2000" | 2000-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316281|Q124316281]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Boris Veigemast]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1919" | 1919-07-20 | data-sort-value="1998" | 1998-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316985|Q124316985]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Carl Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Samuel Nottbeck]] | | data-sort-value="1779" | 1779 | data-sort-value="1847" | 1847 | [[Fail:Carl Samuel Nottbeck.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q83537630|Q83537630]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Chintis Lundgren]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110192044|Q110192044]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Dan Hüvonen]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1977" | 1977-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60871543|Q60871543]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Daniil Koroljov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q83788695|Q83788695]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Darja Netjaga]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2004" | 2004-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876928|Q56876928]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Dmitri Lavrov]] | | data-sort-value="1984" | 1984-10<br/>1984-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24937125|Q24937125]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Dzhon Gugovich Fokke]] | | data-sort-value="1882" | 1882<br/>1875 | data-sort-value="1925" | 1925-03-12<br/>1925 | [[Fail:Фокке И. Г.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q109487981|Q109487981]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Eduard Hoeppener]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-27 | data-sort-value="1856" | 1856-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23060219|Q23060219]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Eduard Vinogradov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1969" | 1969-07-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q70247712|Q70247712]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eduard von Maydell]] | | data-sort-value="1901" | 1901-03-23 | data-sort-value="1984" | 1984-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60332375|Q60332375]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eduard von Nottbeck]] | | data-sort-value="1803" | 1803-05-21 | data-sort-value="1880" | 1880-07-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64712273|Q64712273]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Eerik Idarand]] | Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur | data-sort-value="1991" | 1991-07-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111362766|Q111362766]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Einar Karu]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58399728|Q58399728]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Elena Vanovskaya]] | | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24958174|Q24958174]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1929" | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Elle Linkrus]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-02 | data-sort-value="2023" | 2023-04-09 | | [[Viinistu]] | [[:d:Q134052056|Q134052056]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elle Õun]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1954" | 1954-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336192|Q111336192]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ellen Vatsel]] | eesti ratsutaja | data-sort-value="1956" | 1956-01-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351052|Q111351052]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elmar-Ants Valdmann]] | eesti loomfüsioloog | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="2005" | 2005-08-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60694643|Q60694643]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Elvi Kaisma]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="1990" | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Endel Kink]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-04 | data-sort-value="1992" | 1992-02-02 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134436982|Q134436982]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Endla Vaher]] | Eesti fitnessi harrastaja ja rühmvõimleja | data-sort-value="1991" | 1991-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111337057|Q111337057]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Ene Öpik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1972" | 1972-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335580|Q111335580]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Eneken Vesmes]] | eesti jalgrattaspordikohtunik | data-sort-value="1948" | 1948-10-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316980|Q124316980]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Enn Adamson]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1969" | 1969-02-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300245|Q124300245]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Enn Siim]] | eesti võrkpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1939" | 1939-01-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124302100|Q124302100]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | data-sort-value="1960" | 1960-10-29 | data-sort-value="2005" | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Epp Rohila]] | eesti iluvõimlemistreener | data-sort-value="1953" | 1953-09-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315938|Q124315938]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Erich Tomson]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1905" | 1905-10-30 | data-sort-value="1946" | 1946-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124298769|Q124298769]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Erich-Raoul Beluhin]] | Eesti suusaspordikohtunik | data-sort-value="1932" | 1932-03-04 | data-sort-value="2021" | 2021-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317215|Q124317215]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Erik Schott]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1975" | 1975-07-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24254384|Q24254384]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Erik Teinemaa]] | Eesti keemik | data-sort-value="1972" | 1972-10-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60650027|Q60650027]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erika Kaljusaar]] | | data-sort-value="1956" | 1956-03-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q81217324|Q81217324]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Ermo Kulmar]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-06-26 | data-sort-value="2010" | 2010-03-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316473|Q124316473]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ernst Vaho]] | eesti korvpallikohtunik ja sporditegelane | data-sort-value="1910" | 1910-12-25 | data-sort-value="1989" | 1989-11-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316997|Q124316997]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ervin Vahemets]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1926" | 1926-05-11 | data-sort-value="1989" | 1989-05-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316546|Q124316546]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ervin Valla]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1929" | 1929-12-17 | data-sort-value="2022" | 2022-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316991|Q124316991]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1933" | 1933-07-10 | data-sort-value="2022" | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Esta Voss]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-02-28 | | | [[Hirvli]] | [[:d:Q133850192|Q133850192]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eugene Dubnov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-02 | data-sort-value="2019" | 2019-08-05 | [[Fail:1982 Dubnov in Pushkin Club poster.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70253823|Q70253823]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Eugene Stein]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1869" | 1869-04-25 | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26769403|Q26769403]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Eugenia Borchardt]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1834" | 1834-02-10 | data-sort-value="1896" | 1896-01-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27827638|Q27827638]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Evald Valla]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1931" | 1931-03-19 | data-sort-value="2009" | 2009-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316990|Q124316990]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Evgeni Matsalu]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1931" | 1931-08-22 | data-sort-value="2019" | 2019-03-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316391|Q124316391]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Evgeny Nikolsky]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | data-sort-value="2018" | 2018-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21643489|Q21643489]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Evi Rass]] | eesti portselanimaalija | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | | | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | [[:d:Q133883370|Q133883370]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Fedor Alexandrovich Feldmann]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-10 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4482518|Q4482518]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Fernanda Tamm]] | eesti võimleja ja võimlemisõpetaja | data-sort-value="1902" | 1902-02-21 | data-sort-value="1985" | 1985-04-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315908|Q124315908]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Frank von Auer]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2022" | 2022-10-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110427053|Q110427053]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Fred Antson]] | eesti kulturismi- ja fitnessitreener | data-sort-value="1966" | 1966-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316041|Q124316041]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Friedrich Georg von Bunge]] | | data-sort-value="1860" | 1860-08-25 | data-sort-value="1920" | 1920-03-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64707216|Q64707216]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Galina Kedrina]] | eesti võimlemistreener | data-sort-value="1958" | 1958-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317174|Q124317174]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Georg Brehm]] | | data-sort-value="1924" | 1924-10-25 | data-sort-value="2015" | 2015-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65007974|Q65007974]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Georg Friedrich Richter]] | | data-sort-value="1797" | 1797-09-16 | data-sort-value="1875" | 1875-05-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64796988|Q64796988]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Georg Himsel]] | | data-sort-value="1655" | 1655 | data-sort-value="1696" | 1696 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64689167|Q64689167]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Georg Weimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-03-18 | data-sort-value="2015" | 2015-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65038635|Q65038635]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Mr, SFA003003224.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Georgius Dunke/Dunte]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64691189|Q64691189]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[German Frolov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1996" | 1996-06-12 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - German Frolov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605131|Q56605131]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Giesbrecht von Reutern, zu Orrenhof]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1789" | 1789 | | [[Kolga]] | [[:d:Q135658351|Q135658351]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Grigori Anissimov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1967" | 1967-01-17 | data-sort-value="2021" | 2021-12-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316035|Q124316035]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Gunnart Tetsmann]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1928" | 1928-06-28 | data-sort-value="1993" | 1993-07-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316278|Q124316278]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Gustav German]] | eesti fotograaf, spordifotograaf | data-sort-value="1933" | 1933-02-08 | data-sort-value="2023" | 2023-08-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63967129|Q63967129]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Gustav Lindtke]] | | data-sort-value="1917" | 1917 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q67802748|Q67802748]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Hariton Zažitski]] | Eesti vehkleja | data-sort-value="1966" | 1966-02-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316181|Q124316181]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Harleth Kuusik]] | Eesti modell | data-sort-value="1996" | 1996-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58641628|Q58641628]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Harri Rikkas]] | eesti ujuja, veepallur, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-07-03 | data-sort-value="2018" | 2018-01-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300249|Q124300249]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-03-23 | data-sort-value="2024" | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heikki Parve]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1962" | 1962-09-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300196|Q124300196]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heino Angerjas]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1941" | 1941-10-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315988|Q124315988]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heino Simre]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1910" | 1910-11-06 | data-sort-value="1969" | 1969-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316140|Q124316140]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich Johann von Paucker]] | | data-sort-value="1839" | 1839-08-19 | data-sort-value="1885" | 1885 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64153214|Q64153214]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Heinrich von Taube]] | | data-sort-value="1592" | 1592-02-23 | data-sort-value="1666" | 1666-07-24 | [[Fail:Heinrich von Taube.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23566179|Q23566179]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Heldur Unt]] | eesti ujuja ja veepallur | data-sort-value="1938" | 1938-05-04 | data-sort-value="2023" | 2023-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316893|Q124316893]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Helgi Laupa]] | eesti tennisist | data-sort-value="1936" | 1936-11-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300917|Q124300917]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Helle Aitsen]] | eesti sporditegelane ja -pedagoog | data-sort-value="1955" | 1955-12-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296051|Q124296051]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Helmut Multer]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1921" | 1921-02-12 | data-sort-value="2001" | 2001-04-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124295962|Q124295962]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Helmut Mänd]] | Eesti paralaskur | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111363881|Q111363881]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Helmut Valgmaa]] | eesti spordipedagoog ja sporditegelane | data-sort-value="1927" | 1927-01-05 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316992|Q124316992]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Helmuth Johannes Tendal]] | eesti tõstja | data-sort-value="1913" | 1913-10-27 | data-sort-value="1972" | 1972-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316274|Q124316274]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Helmuth Kallik]] | eesti võrkpallur ja treener | data-sort-value="1924" | 1924-07-29 | data-sort-value="1993" | 1993-09-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124302183|Q124302183]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Henno Kaas]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | data-sort-value="2016" | 2016-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124302174|Q124302174]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Henrik Villemson]] | eesti kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1920" | 1920-05-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300250|Q124300250]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Herbert Küttim]] | Eesti kergejõustiklane ja tantsupedagoog | data-sort-value="1901" | 1901-08-29 | data-sort-value="1984" | 1984-02-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111367936|Q111367936]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Herbert Paalberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1903" | 1903-06-14 | data-sort-value="1979" | 1979-08 | [[Fail:JK Kalev Tallinn in 1920s.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q22342696|Q22342696]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Herbert Rachmann]] | Eesti ujumistreener ja tantsuõpetaja | data-sort-value="1905" | 1905-09-13 | data-sort-value="1988" | 1988-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124301182|Q124301182]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Hermann Alfred von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1801" | 1801-02-05 | data-sort-value="1856" | 1856-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63963258|Q63963258]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1941" | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Hubert Baron von der Osten-Sacken]] | | data-sort-value="1910" | 1910 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64486608|Q64486608]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Igor Holdai]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1976" | 1976-02-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111388935|Q111388935]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Ilmar Tamm]] | | data-sort-value="1922" | 1922-10-25 | data-sort-value="1959" | 1959-09-05 | | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | [[:d:Q134499657|Q134499657]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ilme Toots]] | eesti korvpallur, korvpallikohtunik ja spordipedagoog | data-sort-value="1941" | 1941-04-01 | data-sort-value="2023" | 2023-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296415|Q124296415]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Indrek Till]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1950" | 1950-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316325|Q124316325]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Iris Oja]] | Eesti laulja | data-sort-value="1977" | 1977-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q71801293|Q71801293]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Israel Balonov]] | Eesti motospordikohtunik | data-sort-value="1925" | 1925-01-05 | data-sort-value="1996" | 1996-03-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316008|Q124316008]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Ivan Kuznetsov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508819|Q56508819]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Ivar Veerus]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1965" | 1965-06-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316987|Q124316987]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Ivi Laur]] | Eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111339625|Q111339625]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jaak Jürisson]] | | data-sort-value="1956" | 1956-03-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109587998|Q109587998]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jaak Kulmar]] | eesti purjetaja, ujumis- ja aerutamistreener | data-sort-value="1943" | 1943-07-24 | data-sort-value="2001" | 2001-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316474|Q124316474]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jaak Simson]] | eesti tennisist | data-sort-value="1940" | 1940-07-01 | data-sort-value="2021" | 2021-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316142|Q124316142]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jaak Unnuk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1955" | 1955-05-16 | data-sort-value="2019" | 2019-10-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316895|Q124316895]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jaan Aleksius]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1913" | 1913-06-25 | data-sort-value="1974" | 1974-05-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315907|Q124315907]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Jaan Marmor]] | eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316385|Q124316385]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Jaan Vehlmann]] | eesti kabetaja ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-06-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296407|Q124296407]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Jaan Villert]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1945" | 1945-08-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316582|Q124316582]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Jaanus Kaska]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1969" | 1969-06-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300098|Q124300098]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Jaanus Maripuu]] | eesti bridžimängija | data-sort-value="1974" | 1974-11-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316384|Q124316384]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Jakov Šlik]] | | data-sort-value="1961" | 1961-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580936|Q60580936]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Jana Lukjanova]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="1990" | 1990-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24450299|Q24450299]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Jeanette Juliane Gabler]] | | data-sort-value="1804" | 1804-06-06 | data-sort-value="1879" | 1879-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64783007|Q64783007]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Jegor Popov]] | | data-sort-value="1988" | 1988 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61944355|Q61944355]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Jelena Girlin]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110010470|Q110010470]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johann Friedrich Brehm]] | | data-sort-value="1713" | 1713-03-24 | data-sort-value="1775" | 1775-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25392479|Q25392479]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Johann Friedrich Friesell]] | | data-sort-value="1760" | 1760-05-19 | data-sort-value="1810" | 1810-09-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23652323|Q23652323]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johann Georg Philippi]] | | data-sort-value="1669" | 1669 | data-sort-value="1710" | 1710 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64494687|Q64494687]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Johann Theodor Lemberg]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1902" | 1902 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60318119|Q60318119]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Johann von Mestmacher]] | | data-sort-value="1733" | 1733-08-28 | data-sort-value="1805" | 1805-12-22 | [[Fail:Местмахер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q25923769|Q25923769]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Julia Abolina]] | | data-sort-value="1986" | 1986-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56449212|Q56449212]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Julia Kurbat]] | eesti ujuja | data-sort-value="1986" | 1986-07-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316501|Q124316501]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Julia Maria Künnap]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110013624|Q110013624]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Juta Rumm]] | eesti lauatennisekohtunik | data-sort-value="1929" | 1929-12-10 | data-sort-value="2002" | 2002-08-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300844|Q124300844]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Jüri Toomre]] | | data-sort-value="1940" | 1940-08-29 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q102188584|Q102188584]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Jüri Uibokand]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1952" | 1952-09-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317391|Q124317391]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Kaarel Kaljurand]] | | data-sort-value="1975" | 1975-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110963302|Q110963302]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Kadi Zvirik]] | Eesti iluuisutamiskohtunik | data-sort-value="1967" | 1967-03-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316187|Q124316187]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Kadri Varblane]] | | data-sort-value="1976" | 1976-04-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110777310|Q110777310]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Kaia Laidra]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58485454|Q58485454]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Kaia Tõnsuaadu]] | Eesti keemik | data-sort-value="1951" | 1951-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q79208387|Q79208387]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Kaido Sillar]] | Eesti keemik | data-sort-value="1975" | 1975-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q79745166|Q79745166]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Kaido Viht]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58796468|Q58796468]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Kaie-Ene Rääk]] | | data-sort-value="1961" | 1961-04-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110729482|Q110729482]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Kairi Tirel]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1971" | 1971-03-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316337|Q124316337]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Kaja Seinberg]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1950" | 1950-06-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124314786|Q124314786]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Kalju Poljakov]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1940" | 1940-11-13 | data-sort-value="2021" | 2021-07-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296542|Q124296542]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Kalju Tiik]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-01-30 | data-sort-value="2003" | 2003-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316323|Q124316323]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1952" | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Karel Rammo]] | Eesti suusahüppaja | data-sort-value="2003" | 2003-09-03 | | [[Fail:2020-01-19 Ski jumping at the 2020 Winter Youth Olympics – Men's Individual – 1st Round (Martin Rulsch) 142.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81906366|Q81906366]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Karen Vapper]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1992" | 1992-05-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111342131|Q111342131]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Karin von Arronet]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-26 | data-sort-value="2006" | 2006-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63092953|Q63092953]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karl Diberg]] | | data-sort-value="1826" | 1826-01-05 | data-sort-value="1893" | 1893-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61867221|Q61867221]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Karleen Kersa]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1996" | 1996-05-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111372394|Q111372394]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Karli Lambot]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1942" | 1942-10-19 | | | [[Juminda]] | [[:d:Q124296640|Q124296640]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-16 | data-sort-value="1845" | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Kaspar Karik]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1990" | 1990-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26761865|Q26761865]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Kateriine Mik]] | eesti ujuja | data-sort-value="1970" | 1970-11-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296652|Q124296652]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Katerina Bunina]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-05-08 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - Katerina Bunina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605124|Q56605124]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Katre Tekkel]] | eesti judoka | data-sort-value="1979" | 1979-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316273|Q124316273]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Katriin Kersa]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111372402|Q111372402]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Katrin Kuusk]] | Eesti sulgpallur | data-sort-value="1965" | 1965-08-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336399|Q111336399]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Katrin Tammaru]] | eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1961" | 1961-07-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315982|Q124315982]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Katrin Viikant]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1957" | 1957-08-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316590|Q124316590]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Kaupo Mast]] | eesti ujuja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1962" | 1962-08-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316387|Q124316387]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kaupo-Lembit Virk]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1937" | 1937-06-05 | data-sort-value="2012" | 2012-11-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316063|Q124316063]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Ken Viidas]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1970" | 1970-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316591|Q124316591]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Ketlin Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-05-02 | | [[Fail:KetlinSaar (1).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q66841183|Q66841183]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Kiira Ümarik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1927" | 1927-06-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335532|Q111335532]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Kirill Tarasov]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q66777394|Q66777394]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Konstantin Jevgenjev]] | | data-sort-value="1986" | 1986-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492785|Q56492785]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Kret Kaasik]] | eesti ujuja | data-sort-value="1984" | 1984-10-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296135|Q124296135]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Kristina Verner]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316982|Q124316982]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Kristjan Vainomäe]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1950" | 1950-12-17 | data-sort-value="1998" | 1998-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317369|Q124317369]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Kristo Kraag]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | | [[Fail:Georg Gross (Ford Focus WRC).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q111333171|Q111333171]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Krõõt Aasamaa]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60603756|Q60603756]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Krõõt Juurak]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q22964666|Q22964666]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Kustas Viljur]] | | data-sort-value="1900" | 1900-01-20 | data-sort-value="1979" | 1979-03-22 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q125043310|Q125043310]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Kuulo Neuhaus]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124301035|Q124301035]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Leeni Vesterinen]] | Eesti-Soome tõlkija, kirjanik ja õpetaja | data-sort-value="1886" | 1886-03-07<br/>1886-03-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q106323417|Q106323417]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Leida Koov]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1925" | 1925-02-19 | data-sort-value="1980" | 1980-06-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300183|Q124300183]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Lembi Lõugas]] | | data-sort-value="1967" | 1967-11-21<br/>1967 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56998310|Q56998310]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Lembit Kumm]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-01-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316475|Q124316475]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Leo Kask]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-05-06 | data-sort-value="1948" | 1948-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019435|Q24019435]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Leonhard von Steinheil]] | | data-sort-value="1845" | 1845-02-08 | data-sort-value="1918" | 1918-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109717698|Q109717698]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Liidia Mihhaljova]] | Eesti vehkleja ja vehklemistreener | data-sort-value="1946" | 1946-11-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300849|Q124300849]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Liina Paakspuu]] | | data-sort-value="1980" | 1980-03-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110665255|Q110665255]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Liisa Rohtla]] | | data-sort-value="1981" | 1981-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60648317|Q60648317]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Lillian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Linda Hints]] | eesti paleontoloog | data-sort-value="1940" | 1940 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61701691|Q61701691]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Mai Männiste]] | Eesti kiiruisutaja ja spordipedagoog | data-sort-value="1940" | 1940-01-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111339540|Q111339540]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Mai Uibu]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q81969348|Q81969348]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Maie Bachmann]] | | data-sort-value="1979" | 1979-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q80144437|Q80144437]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Maiu Linnamägi]] | | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q134459565|Q134459565]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Maksim Antonov]] | | data-sort-value="1978" | 1978-07-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136353|Q59136353]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Malle Soop]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-03-30 | data-sort-value="2021" | 2021-03-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296827|Q124296827]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Maret Kristal]] | | data-sort-value="1943" | 1943-04-11 | | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q132810436|Q132810436]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Margus Uba]] | eesti tennisist ja kohtunik | data-sort-value="1976" | 1976-05-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316901|Q124316901]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Maria Kall]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21530699|Q21530699]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Maria Veessaar]] | Eesti purjetaja ja treener | data-sort-value="1977" | 1977-12-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111357098|Q111357098]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Marian Saar]] | eesti keeglimängija | data-sort-value="1974" | 1974-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124295967|Q124295967]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Marianna Kaat]] | eesti filmilavastaja | data-sort-value="1957" | 1957-12-07 | | [[Fail:Marianna Kaat KF.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q58424536|Q58424536]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Marianne Ostrat]] | | data-sort-value="1983" | 1983<br/>1983-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85487943|Q85487943]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Marina Elias]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-06-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492962|Q56492962]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Marina Kritševskaja]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56826440|Q56826440]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Marina Lepp]] | | data-sort-value="1980" | 1980-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q62055684|Q62055684]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Marita Keilson-Lauritz]] | | data-sort-value="1935" | 1935 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61638434|Q61638434]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Marju Velga]] | sulgpallur | data-sort-value="1968" | 1968-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63435612|Q63435612]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Marko Jevgeni Gaidajenko]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | | [[Fail:Solene Mazingue & Marko Jevgeni Gaidajenko 2024 Worlds Rhythm Dance 4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876949|Q56876949]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Markus Kägu]] | Eesti kahevõistleja | data-sort-value="2002" | 2002-11-25 | | [[Fail:20200222 FIS NC COC Eisenerz PRC HS109 Men Markus Kagu 850 3662.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81904017|Q81904017]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Marlen Vassil]] | Eesti ratsutaja | data-sort-value="1977" | 1977-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111350941|Q111350941]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Marta Pajula]] | | data-sort-value="2002" | 2002-01-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111164910|Q111164910]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Martti Raju]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1972" | 1972-11-23 | | [[Fail:Martti Raju, delegatsiooni juht Milano Cortina olümpiamängudel.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q111372409|Q111372409]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Mati Tiidelepp]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296054|Q124296054]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1959" | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Mati Uusrand]] | eesti laskespordikohtunik | data-sort-value="1945" | 1945-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316543|Q124316543]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Matteus Berggren]] | Eesti veepallitreener | data-sort-value="1939" | 1939-10-04 | data-sort-value="2024" | 2024-02-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317218|Q124317218]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Matti Pedak]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1936" | 1936-03-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111232337|Q111232337]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Meelis Veeremets]] | Eesti operaator | data-sort-value="1983" | 1983-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110751550|Q110751550]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Merit Miller]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1972" | 1972-01-29 | | [[Fail:Miller Merit.20250423 120246.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336337|Q111336337]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Merle Kaljurand]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1972" | 1972-05-19 | | [[Fail:Merle Kaljurand, Eesti delegatsiooni juhi abi Milano Cortina olümpiamängudel.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q124295963|Q124295963]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Mihhail Jefremov]] | Eesti kurnimängija | data-sort-value="1958" | 1958-06-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124314772|Q124314772]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Mihkel Vaks]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1972" | 1972-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300392|Q124300392]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Mikk Ööbik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1971" | 1971-04-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335632|Q111335632]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Miralda Merila]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1924" | 1924-09-02 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316462|Q124316462]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Monika Anderson]] | Eesti-Saksa filmirežissöör ja arhitekt | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Monika Salu]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-09-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124298726|Q124298726]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Nancy Truuvert]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56493026|Q56493026]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Natalja Bestšastnaja]] | Eesti iluvõimleja, iluvõimlemistreener ja -kohtunik | data-sort-value="1975" | 1975-09-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317221|Q124317221]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Niina Liim]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2023" | 2023-11-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111357349|Q111357349]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Nikolai Salnikov]] | Eesti iluuisutaja ja kohtunik | data-sort-value="1957" | 1957-07-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111371975|Q111371975]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Olaf Õun]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1927" | 1927-10-12 | data-sort-value="1979" | 1979-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336199|Q111336199]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Olev Nilisk]] | eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317178|Q124317178]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Olga Volobuyeva]] | | data-sort-value="1973" | 1973-02-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136335|Q59136335]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Olger Bernadt]] | | data-sort-value="1967" | 1967-07-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110729570|Q110729570]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Oskar Rein]] | | data-sort-value="1829" | 1829-10-26 | data-sort-value="1917" | 1917-12-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110737945|Q110737945]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010-01-08 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Ott Kallas]] | eesti purjetaja ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124314751|Q124314751]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-21 | data-sort-value="1972" | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg]] | | data-sort-value="1735" | 1735-09-12 | data-sort-value="1792" | 1792-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60997893|Q60997893]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Otto Wilhelm Oskar von Schulmann]] | | data-sort-value="1888" | 1888-08-18 | data-sort-value="1964" | 1964-10-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60493665|Q60493665]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Ottomar Kask]] | eesti lauatennisetreener ja -kohtunik | data-sort-value="1928" | 1928-01-14 | data-sort-value="1982" | 1982-09-21 | | [[Salmistu]] | [[:d:Q123987242|Q123987242]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[P. M. Vorotnikov]] | | data-sort-value="1810" | 1810<br/>1804 | data-sort-value="1876" | 1876 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27915973|Q27915973]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Paul Aguraiuja]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1980" | 1980-07-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110687157|Q110687157]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Paul Kormashov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1989" | 1989-04-29 | | [[Fail:Paul Kormashov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q65581070|Q65581070]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Paul Madsack]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-21 | data-sort-value="1949" | 1949-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23000652|Q23000652]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Paul Rebane]] | | data-sort-value="1943" | 1943-06-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q130191548|Q130191548]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Paul Theodor Falck]] | | data-sort-value="1845" | 1845 | data-sort-value="1920" | 1920 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64691507|Q64691507]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Pavel Bashenov]] | Venemaa rannajalgpallur | data-sort-value="1990" | 1990-01-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84722387|Q84722387]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Peep Tomson]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317139|Q124317139]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Peeter Kruus]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59533445|Q59533445]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Peeter Varrak]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-05-16 | data-sort-value="2018" | 2018-02-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316988|Q124316988]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Peeter Volkov]] | eesti purjetaja ja sporditegelane | data-sort-value="1951" | 1951-02-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316060|Q124316060]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Pelle Sildre]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1976" | 1976-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26791728|Q26791728]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Peter Polack]] | | data-sort-value="1633" | 1633 | data-sort-value="1702" | 1702 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60946681|Q60946681]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Peter Weinberg]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65038580|Q65038580]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Pille Hiiu]] | Eesti lauatennisist | data-sort-value="1974" | 1974-07-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111355384|Q111355384]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Piret Mängel]] | | data-sort-value="1969" | 1969-01-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25679239|Q25679239]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Piret Rink]] | eesti rulluisutaja ja treener | data-sort-value="1981" | 1981-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124301373|Q124301373]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Polina Karlovna Obrucheva]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1917" | 1917 | [[Fail:Pauline Obrutschew.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q109418387|Q109418387]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Priit Zingel]] | | data-sort-value="1972" | 1972-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61949752|Q61949752]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Pyotr Gannibal]] | | data-sort-value="1742" | 1742-07-21 | data-sort-value="1826" | 1826-06-08 | [[Fail:Ганнибал Петр Абрамович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q23673769|Q23673769]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Pärtel Tall]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1977" | 1977-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110010631|Q110010631]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Raal Kurus]] | eesti laskur | data-sort-value="1961" | 1961-08-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316503|Q124316503]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Ragnar Neljandi]] | Eesti operaator | data-sort-value="1980" | 1980-06-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110192088|Q110192088]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rait Ärm]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2000" | 2000-03-31 | | [[Fail:Les 4 jours de Dunkerque 2025 - Rait Ärm.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q64026006|Q64026006]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Raivo Raspel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1962" | 1962-05-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111390092|Q111390092]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Raul Beekmann]] | eesti bowling&#39;u-mängija | data-sort-value="1969" | 1969-12-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317213|Q124317213]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | data-sort-value="1962" | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Raul Uulman]] | eesti kergejõustikutreener ja -kohtunik | data-sort-value="1925" | 1925-06-20 | data-sort-value="2010" | 2010-06-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316891|Q124316891]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Reet Mikk]] | eesti vehkleja ja vehklemistreener | data-sort-value="1933" | 1933-11-03 | data-sort-value="2011" | 2011-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317078|Q124317078]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Rein Sillamaa]] | eesti käsipallur ja sporditegelane | data-sort-value="1951" | 1951-12-22 | data-sort-value="2017" | 2017-01-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316136|Q124316136]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Rein Voog]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1964" | 1964-11-02 | | [[Fail:Rein Voog 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q65498004|Q65498004]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Rein Ööbik]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335639|Q111335639]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Rene Suuk]] | eesti veemotosportlane | data-sort-value="2000" | 2000-08-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296534|Q124296534]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Richard Aleksander Mast]] | eesti korvpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-01-18 | data-sort-value="1979" | 1979-08-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316388|Q124316388]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Richard Carl Eugen Kirchhoff]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27870311|Q27870311]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Richard Jalak]] | | data-sort-value="1901" | 1901-07-09 | data-sort-value="1985" | 1985-07-04 | | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | [[:d:Q134426112|Q134426112]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Richard Karelson]] | eesti maadleja | data-sort-value="2002" | 2002-02-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111144937|Q111144937]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Rita Teek]] | | data-sort-value="1968" | 1968-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580633|Q60580633]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Robert Heldna]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1999" | 1999-09-19 | | [[Fail:2023-02-18 BMW IBU World Championships Biathlon Oberhof 2023 – Men 4 x 7.5 km Relay by Sandro Halank–118.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110475737|Q110475737]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Roderick K. Clayton]] | | data-sort-value="1922" | 1922-03-29 | data-sort-value="2011" | 2011-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56787458|Q56787458]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Rudolf Kallaste]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1904" | 1904-07-05 | data-sort-value="1962" | 1962-04-20<br/>1964-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23661972|Q23661972]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Ruslan Zubets]] | Eesti sambomaadleja ja judoka | data-sort-value="1986" | 1986-06-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316185|Q124316185]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Salme Kirsimäe]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-06 | data-sort-value="2002" | 2002-04-01 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q133854598|Q133854598]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Salme Redlich]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1904" | 1904-04-07 | data-sort-value="1980" | 1980-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111377802|Q111377802]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Sergei Kopantšuk]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58914728|Q58914728]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Sergei Kuznetsov]] | | data-sort-value="1951" | 1951-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84720280|Q84720280]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Sergey Anapolsky]] | | data-sort-value="1975" | 1975-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27523037|Q27523037]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Siret Räämet]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-12-31 | | [[Fail:SiretRäämet (7).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q66938759|Q66938759]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Sirje Argus]] | eesti ratsutaja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-10-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316614|Q124316614]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Stanislav Pankov]] | | data-sort-value="1977" | 1977-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26710957|Q26710957]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Sten-Mark Bachmann]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1992" | 1992-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316010|Q124316010]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Stiven Raider]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q83788697|Q83788697]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Svea Besterman]] | eesti ujumistreener | data-sort-value="1944" | 1944-11-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296590|Q124296590]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Sven Findeisen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27929278|Q27929278]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Sven Kolga]] | Eesti korvpallur ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-07-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111378374|Q111378374]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Sven Sommer]] | Eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-06-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111378448|Q111378448]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Svetlana Koreškova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1951" | 1951-07-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316034|Q124316034]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Taivo Arak]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1946" | 1946-11-02 | data-sort-value="2007" | 2007-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q23645127|Q23645127]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Tarmo Kiviväli]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1966" | 1966-07-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109668641|Q109668641]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Tatjana Botvinova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1953" | 1953-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296410|Q124296410]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Tatjana Bunina]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508814|Q56508814]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Tatyana Skorobogatova]] | | data-sort-value="1950" | 1950-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109490025|Q109490025]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Therje Prohorova]] | eesti ratsutaja ja treener | data-sort-value="1960" | 1960-01-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124314745|Q124314745]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Tiia Adamson]] | Eesti jalgrattur ja sporditegelane | data-sort-value="1936" | 1936-05-16 | data-sort-value="2022" | 2022-09-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351254|Q111351254]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Tiiu Alliksaar]] | | data-sort-value="1968" | 1968-01-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63973167|Q63973167]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Tiiu Kaaret]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1941" | 1941-04-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296331|Q124296331]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Tiiu Kullisaar]] | | data-sort-value="1947" | 1947-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60606829|Q60606829]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Tiiu Masing]] | eesti tennisetreener ja sporditegelane | data-sort-value="1951" | 1951-12-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316386|Q124316386]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Toivo Elme]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1948" | 1948-12-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110664334|Q110664334]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Toivo Puronen]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-02-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124302130|Q124302130]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Toivo Vides]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | data-sort-value="2004" | 2004-11-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316978|Q124316978]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Toomas Mardna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1933" | 1933-09-16 | data-sort-value="2013" | 2013-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316383|Q124316383]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Toomas Saar]] | eesti lauatennisist ja treener | data-sort-value="1963" | 1963-01-02 | data-sort-value="2020" | 2020-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300874|Q124300874]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Toomas Triisa]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1982" | 1982-11-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111411593|Q111411593]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Toomas Vendel]] | eesti keeglimängija | data-sort-value="1953" | 1953-05-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316983|Q124316983]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Tsipe Aavik]] | eesti taimeökoloog | data-sort-value="1981" | 1981-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57074807|Q57074807]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Tuudor Palm]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="2002" | 2002-01-29 | | [[Fail:Biathlon at the 2020 Winter Youth Olympics – Boys' individual 0715 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81906005|Q81906005]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Tõnu Vallsalu]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317370|Q124317370]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Tõnu Õunapuu]] | Eesti võrkpallur ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336296|Q111336296]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Udo Külv]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1917" | 1917-07-16 | data-sort-value="1974" | 1974-06-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q78314022|Q78314022]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Uno Altpere]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-03-28 | data-sort-value="2009" | 2009-06-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315922|Q124315922]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Urmas Sadam]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1967" | 1967-07-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111410918|Q111410918]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Urmas Tölp]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1972" | 1972-01-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111410678|Q111410678]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Urmas Uusneem]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1972" | 1972-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q61944339|Q61944339]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Urmo Valter]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1970" | 1970-09-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111408678|Q111408678]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Vadim Vasyonkin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1996" | 1996-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24288519|Q24288519]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Valdar Noodla]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1981" | 1981-07-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296053|Q124296053]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Valdur Peebo]] | eesti karateka | data-sort-value="1963" | 1963-07-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296532|Q124296532]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Valdur Tamming]] | eesti spordiajakirjanik ja -tegelane | data-sort-value="1935" | 1935-01-08 | data-sort-value="2014" | 2014-09-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300101|Q124300101]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Valentin Steinberg]] | eesti korvpallur ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-07-06 | data-sort-value="1982" | 1982-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317177|Q124317177]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Valentina Šustrova]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1958" | 1958-06-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317223|Q124317223]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Vallo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-03-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111398542|Q111398542]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 922 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 923 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 924 | [[Veera Taleš]] | | data-sort-value="1950" | 1950-11-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110412067|Q110412067]] |- | style='text-align:right'| 925 | [[Veiko Süvaoja]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1977" | 1977-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26714772|Q26714772]] |- | style='text-align:right'| 926 | [[Veljo Vestung]] | eesti suusaspordikohtunik | data-sort-value="1934" | 1934-04-07 | data-sort-value="2000" | 2000-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124296620|Q124296620]] |- | style='text-align:right'| 927 | [[Vello Altma]] | eesti jalgrattur ja sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-07-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124315920|Q124315920]] |- | style='text-align:right'| 928 | [[Vello Misler]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111383582|Q111383582]] |- | style='text-align:right'| 929 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 930 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 931 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 932 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 933 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 934 | [[Victoria-Laura Lõhmus]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1996" | 1996-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517295|Q60517295]] |- | style='text-align:right'| 935 | [[Viido Aulik]] | eesti korv- ja käsipallikohtunik | data-sort-value="1933" | 1933-02-24 | data-sort-value="1991" | 1991-11-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124300085|Q124300085]] |- | style='text-align:right'| 936 | [[Viive-Kai Rebane]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-04-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111397361|Q111397361]] |- | style='text-align:right'| 937 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 938 | [[Viktor Berg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-03 | data-sort-value="1980" | 1980-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24019389|Q24019389]] |- | style='text-align:right'| 939 | [[Viktor Kõressaar]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1916" | 1916 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59848679|Q59848679]] |- | style='text-align:right'| 940 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 941 | [[Viktor von Wilcken]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-17 | data-sort-value="1956" | 1956-10-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60827860|Q60827860]] |- | style='text-align:right'| 942 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 943 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 944 | [[Viktoria Semenjuk]] | Eesti ja Valgevene iluuisutaja | data-sort-value="2001" | 2001-03-13 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk - 2016 Junior World Championships (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753245|Q56753245]] |- | style='text-align:right'| 945 | [[Viljo Anslan]] | | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2017" | 2017-10-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q63491176|Q63491176]] |- | style='text-align:right'| 946 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 947 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 948 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 949 | [[Virge Sommer]] | eesti lauatennisist ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1974" | 1974-08-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316042|Q124316042]] |- | style='text-align:right'| 950 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 951 | [[Vitali Kozmin]] | | data-sort-value="1986" | 1986-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60215610|Q60215610]] |- | style='text-align:right'| 952 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 953 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 954 | [[Vjatšeslav Baranov]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1957" | 1957-09-06 | data-sort-value="2017" | 2017-08-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316007|Q124316007]] |- | style='text-align:right'| 955 | [[Vjatšeslav Zaitsev]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1960" | 1960-05-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316180|Q124316180]] |- | style='text-align:right'| 956 | [[Vladimir Dubrovski]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124302132|Q124302132]] |- | style='text-align:right'| 957 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 958 | [[Vladimir Girs]] | Eesti purjetaja, jääpurjetaja ja jääpurjekakonstruktor | data-sort-value="1925" | 1925-03-24 | data-sort-value="1992" | 1992-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124301037|Q124301037]] |- | style='text-align:right'| 959 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 960 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 961 | [[Vladimir Labzin]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1983" | 1983-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111396000|Q111396000]] |- | style='text-align:right'| 962 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 963 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 964 | [[Vladimir Roždestvenski]] | Eesti maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1928" | 1928-04-27 | data-sort-value="1989" | 1989-10-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65708054|Q65708054]] |- | style='text-align:right'| 965 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 966 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 967 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 968 | [[Voldemar Borkman]] | eesti auto- ja motospordikohtunik | data-sort-value="1948" | 1948-12-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317224|Q124317224]] |- | style='text-align:right'| 969 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 970 | [[Voldemar Uustalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1907" | 1907-07-10<br/>1907 | data-sort-value="1983" | 1983-07-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28064836|Q28064836]] |- | style='text-align:right'| 971 | [[Väino Fišman]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1936" | 1936-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124316858|Q124316858]] |- | style='text-align:right'| 972 | [[Väino Uidik]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-05-28 | data-sort-value="2018" | 2018-07-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317392|Q124317392]] |- | style='text-align:right'| 973 | [[Walter von Hueck]] | | data-sort-value="1931" | 1931-06-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q65113295|Q65113295]] |- | style='text-align:right'| 974 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 975 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 976 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 977 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 978 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 979 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 980 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 981 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 982 | [[Woldemar Schütz]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-06 | data-sort-value="1908" | 1908-11-12 | | [[Kuusalu]] | [[:d:Q126905013|Q126905013]] |- | style='text-align:right'| 983 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 984 | [[Wolfgang Pachla]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 985 | [[Yakov Kuprits]] | | data-sort-value="1878" | 1878-06-21 | data-sort-value="1969" | 1969-11-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26912306|Q26912306]] |- | style='text-align:right'| 986 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 987 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 988 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 989 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 990 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 991 | [[Õie Veber]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1951" | 1951-11-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351780|Q111351780]] |- | style='text-align:right'| 992 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 993 | [[Ülo Vilder]] | eesti kergejõustikukohtunik ja sporditegelane | data-sort-value="1933" | 1933-02-21 | data-sort-value="2005" | 2005-06-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317372|Q124317372]] |- | style='text-align:right'| 994 | [[Ülo Viljak]] | eesti motospordikohtunik | data-sort-value="1935" | 1935-09-08 | data-sort-value="2011" | 2011-03-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317373|Q124317373]] |- | style='text-align:right'| 995 | [[Ülo Vimb]] | eesti võimleja | data-sort-value="1936" | 1936-01-30 | data-sort-value="1977" | 1977-10-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124317374|Q124317374]] |- | style='text-align:right'| 996 | [[Ülo Väli]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q73781112|Q73781112]] |- | style='text-align:right'| 997 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 998 | [[Ардула, Эндель Яанович]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-12 | data-sort-value="2000" | 2000-05-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84724527|Q84724527]] |- | style='text-align:right'| 999 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 1000 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] lucj449capu4kl6z5o2a4lbljogejgp 0 493471 7231017 7220847 2026-09-08T19:09:11Z ~2026-34651-55 231505 7231017 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=4 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Väike-Õismäe |lõpppeatus=Tiskre |avati=*1954 *1964 (2 korda) *1972 *1994 *1998 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=3 |järgmine liin=5 |järgmine=5 (Tallinna bussiliin) |eelmine=3 (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b sõiduplaan] |uuendus=13. juuli 2026 |pilt=4buss.jpg |pilt_alt=[[Rannamõisa teel]] |suleti=*1963 *1964 *1971 *1989 *1994 }} {{teekaart}} [[Fail:TAK 2632.JPG|pisi|Väike-Õismäe suunal]] [[Fail:4tiskre.png|pisi|Väike-Õismäel]] '''Tallinna bussiliin 4''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Tiskre]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-30 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Rocca al Mare | | |- | jaanuar 1960 | Rocca al Mare - Keskväljak - Tartu mnt. - Pae | | |- | oktoober 1960 | Kvarts - Valdeku - Hiiu jaam - Nõmme turg - Rahumäe tee - Matrossovi - Linnu tee - Nõmme tee - Endla - Keskväljak - Lomonossovi - Lasnamäe - Turba - Pae - Leningradi mnt. | | |- | november 1961 | Pääsküla - Mõigu | | |- | märts 1963 | Kiire - Pae | september 1963 | |- | veebruar 1964 | Keskväljak - Hipodroom | mai 1964 | |- | august 1964 | Uus-Sadama - Keskväljak - Tööstuse - Pelgurand | | |- | mai 1966 | Uus-Sadama - Tööstuse - Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Uus-Sadama | | ringliin |- | aprill 1968 | Pelgurand - Kolde - Ristiku - Võidu väljak - Pronksi - Mere pst. - Tööstuse - Pelgurand | november 1971 | ringliin |- | juuli 1972 | Balti jaam - Pirita | | suvine ekspress |- | juuni 1973 | Balti jaam - Pirita - Mähe tee | 1989 | suvine ekspress |- | mai 1994 | Pae - Pirita jõgi | oktoobrer 1994 | |- | september 1998 | Väike-Õismäe - Tiskre | | |- | oktoober 2007 | Väike-Õismäe - Keskpäeva tee | | Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 01.02.2020 lisati liinile Vana-Rannamõisa tee peatus ja 28.09.2020 lisati Rannaniidu peatus. 21.10.2024 hakkas liikuma [[Õismäe tee]]l läänekaare asemel mööda idakaart. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2007 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ring ; Sõba ; Pikaliiva ; Tähistaeva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Vana-Rannamõisa tee ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Rannaniidu ; Keskpäeva tee ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ring ; Päevalille ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.1998 kuni 30.09.2007 !Väike-Õismäe - Tiskre !Tiskre - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Sinilille ; Haabersti ; Sõba ; Räga ; Pikaliiva ; Printsu tee ; Tiskre oja ; Jõeküla ; Tiskre | ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Pikaliiva ; Räga ; Sõba ; Sinilille ; Meelespea ; Väike-Õismäe |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/16502-1 4. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] b08055w5u0i2r12agsxgzm89s0sn7pj 0 495055 7230845 6913906 2026-09-08T13:04:41Z Summershell67 236667 /* */ 7230845 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Minski linna rajoonist, [[Hrodna]] linna rajooni kohta vaata artiklit [[Kastryčnicki rajoon (Hrodna)]], [[Viciebsk]]i rajooni kohta vaata artiklit [[Kastryčnicki rajoon (Viciebsk)]]}} {{Provints | nimi = Kastryčnicki rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Кастрычніцкі раён | nimi1_latin = Kastrõtšnitski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Октябрьский район | nimi2_latin = Oktjabrski rajon | lipp = Flag of Kastrychnitski district.gif | lipu_link = | vapp = Mn_okt.gif | vapi_link = Kastryčnicki rajooni vapp | pindala = 19,27 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Valgevene/Minsk }} [[Pilt:Belarus-Minsk-Railway_Station_Square-4.jpg|pisi|left|Minski raudteejaama esine väljak]] '''Kastryčnicki rajoon''' on 2. järgu haldusüksus ([[rajoon (Valgevene)|rajoon]]) [[Minsk]]i linna koosseisus [[Valgevene]]s. Rajooni pindala on 19&nbsp;km². 2015. aasta seisuga elas seal 157 511 inimest. Rajoon loodi aastal 1938. Algul nimetati seda Kaganovitši rajooniks, praeguse nime sai rajoon aastal 1957. Tänapäevastes piirides on rajoon aastast 2000.<ref>[http://zav.minsk.gov.by/svedenija-o-rajone/geograficheskoe-polozhenie-istorija-rajona История Заводского района – это часть истории г. Минска ]</ref> Rajoon asub [[Moskva–Bresti raudtee]] ja [[Liibavi–Romno raudtee]] vahelisel alal, lisaks kuulub selle hulka veel mitu eraldiseisvat maatükki: Kaladzičy tööstuspiirkond, endine [[Sokał]]i alev ja [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]. Täitevkomitee hoone asub aadressil вул. Чкалава 6, rajooni juhib Anatol Žukoŭski.<ref>[https://web.archive.org/web/20180131040733/http://okt.minsk.gov.by/upravlenie-rajonom/rukovodstvo-administratsii] Vaadatud 26. jaanuar 2018.</ref> Rajooni jaoks on väga oluline transport. Lisaks rahvusvahelisele lennujaamale jäävad sinna veel [[Lennujaam Minsk-1]] ja [[Minski Keskraudteejaam]]. Tööstusettevõtted asuvad põhiliselt Kaladzičy tööstuspiirkonnas, sinna jäävad näiteks Minski lihakombinaat ja ehitusmaterjalide tehas Keramin. Rajooni läbib [[Minski metroo]], sinna sõidavad ka [[Trammiliiklus Minskis|trammid]]. Rajoonis asuvad [[Valgevene Riiklik Ülikool|Valgevene Riikliku Ülikooli]] peahoone, [[Valgevene Riiklik Kultuuri ja Kunstide Ülikool]] ning [[Valgevene Vabariigi Presidendi Avaliku Halduse akadeemia]]. Rajoonis asub ka Valgevene Põllumajandusraamatukogu. Rajooni territooriumile jäävad sellised linnaosad nagu [[Sokał]], [[Siarova]] ja [[Kurasoŭščyna]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://okt.minsk.gov.by/ Rajooni koduleht] (''vene keeles'') {{Minski haldusjaotus}} [[Kategooria:Minsk]] [[Kategooria:Valgevene rajoonid]] eu1ktffzi84omqexu0yfeml3gg71i75 1 495232 7230829 4894882 2026-09-08T12:45:09Z ~2026-48851-97 237140 /* Nimi */ uus alaosa 7230829 wikitext text/x-wiki Vana elanike arv: Elanikke: 8100 (2015) [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. jaanuar 2018, kell 22:54 (EET) == Nimi == "14. sajandi lõpuni oli linna nimi Novõi Gorodok." Vt sama artikkel vene keeles: До начала XVI века Старица обычно именовалась ''Городок'' или ''Городеск'' (но не ''Новый Городок'' или ''Городок на Волге'', как утверждают некоторые авторы [[Eri:Kaastöö/~2026-48851-97|~2026-48851-97]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48851-97|arutelu]]) 8. september 2026, kell 15:45 (EEST) 3vj9lmdr0cdqyuh65d23lzny75i8hj5 0 500735 7231159 6885844 2026-09-09T08:13:00Z Kuriuss 38125 7231159 wikitext text/x-wiki '''"Ökoskoop"''' on keskkonnateemaline raadiosaade, mis on [[Vikerraadio]] saatekavas olnud alates septembrist 2012.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vikerraadio.err.ee/l/okoskoop|pealkiri=Ökoskoop|väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling]]|aeg=|vaadatud=}}</ref> Saadet on juhtinud [[Krista Taim]] ja [[Kristo Elias]]. Saate valmimist toetavad [[Keskkonnaamet]] ja [[Euroopa Sotsiaalfond]]. ==Vaata ka== *[[Keskkonnatelk]] *[[Loodusajakiri (saade)]] *[[Osoon (saade)]] *[[Roheline Värav]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/arhiiv/okoskoop "Ökoskoobi" järelkuulamine] [[Kategooria:Eesti raadiosaated]] [[Kategooria:Eesti keskkonnameedia]] [[Kategooria:Vikerraadio]] 4jg920w9lh2we2pyod07hqhe5h9m5tn 0 511669 7231143 7157875 2026-09-09T07:27:59Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Teadus]]; lisatud [[Kategooria:Eesti teadus]] 7231143 wikitext text/x-wiki '''Eesti Longituuduuring''' on 1966. aastal [[Mikk Titma]] eestvedamisel tehtud eestikeelse keskkooli lõpetanute hariduskohordi [[Longituuduuring|eluteeuuring]]. Eesti Longituuduuringu eeskujuks oli [[Morris Rosenberg]]i uuring, mille käigus uuriti keskkoolilõpetajaid. Enamik uuritutest olid 1948. aasta sünnikohordist. Uuringu eesmärgiks sai keskkoolilõpetajate eluteede jälgimine ning eriti tööalase enesemääratluse subjektiivsete regulaatorite – plaanide ja väärtushinnangute – kujunemise ja toime analüüs. Tähtsamad uurimisteemad olid [[sotsiaalne mobiilsus]], sotsiaalne stratifikatsioon, migratsioon, kodukeskkond, eluorientatsioonid ja tööväärtused. Põhjalikult käsitleti ka kommunistlikku parteisse kuulumise eelduseid ja tagajärgi.<ref>Titma, M.; Tooding, L.-M.; Tuma, N. B. (2004) Communist Party Members. Incentives and Gains. International Journal of Sociology. Vol. 34, (2), lk.72–99.</ref> ==Uuringus osalejad== Ankeet[[küsitlus]]ega haarati 2260 abiturienti ehk ligikaudu pooled kirjeldatud koolitüübi lõpetajatest, mis teiselt poolt moodustas umbes kaheksandiku kogu sünnikohordist. Sel moel määrati ära, milline osa sünnikohordi või Eesti noorsoo tüüpilistest eluteedest [[Longituuduuring|longituuduuringuga]] hõlmati: põhimõtteliselt need eluteed, mis põhinesid eesti keeles omandatud üldisele keskharidusele ning viisid (tulenevalt tolleaegse keskhariduse ülesehitusest) keskharidusest välja ilma kutse-ettevalmistuseta. Uuringu üldideestik nagi ette põhirõhu keskkooli järel edasiõppimisel põhinevatele eluvariantidele. Sellest tulenevalt jaotus longituuduuringu teine etapp kaheks. 1969. aastal korraldati kõigepealt nende 1966. aastal keskkoolilõpetamise eel küsitletud noorte uuring, kellest olid saanud üliõpilased. Enamasti olid nad jõudnud III kursusele; uuringuga hõlmati 1747 üliõpilast ehk umbes kolmveerand kõikidest üliõpilaseks saanud püsikontingendi liikmetest. Paralleelselt üliõpilaste uurimisega korraldati nende 1966. aasta keskkoolilõpetajate küsitlus, kes olid keskhariduse omandamise järel tööle asunud. Tulenevalt korralduslikest raskustest osutus võimalikuks küsitleda 503 noort töötajat ehk ühte viiendikku kõikidest longituuduuringu püsikontingenti kuulunud töötavaist noortest. See, et teine osauuring korraldati 1969. aastal, tulenes sisulisest kaalutlusest: selleaegses ülikoolihariduses olid II kursuse üliõpilased otsustanud ära oma kitsama spetsialiseerumise ala, keskkooli järel tööle siirdunud aga läbinud esmase tööalase adapteerumise tinglikult kolmeaastase perioodi. Niisiis ehitati longituuduuringu etappide skeem üles keskharidusega kohordi töö- ja haridusalase enesemääratluse põhiastmeile, võttes arvesse kohordi siseselt kujunevat [[Diferentseerumine|diferentseerumist]]. Longituudprojekti kolmas etapp sai alguse 1973. aastal, kui küsitleti seda osa 1966. aasta keskkoolilõpetajaist, kes olid lõpetanud ülikooli ja töötanud noorte spetsialistidena umbes kaks aastat. Seda ajavahemikku võis lugeda nimetatud staatuses kohanemise perioodiks. Küsitletud 863 noorharitlast moodustasid umbes poole vastavast hariduskohordi osast. 1976. aastal, kui keskkooli lõpetamisest oli möödunud kümme aastat, küsitleti longituudprojekti püsikontingendi teist osa – keskkooli järel tööteele asunud noori. 801 küsitletut andis umbes kolmandiku püsikontingendi sellest osast. 1979. aastal toimunud neljas uurimisetapp korraldati arvestusega, et selleks ajaks oli keskkoolilõpetajate kohort ilmselt saavutanud ühiskonnas 30-aastastele vähemalt keskharidusega inimestele omase stabiilse positsiooni. Kontakt saadi ja küsitlus korraldati 1460 respondendiga, kes andsid umbes 40% vastavast lähterühmast.<ref> Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref> 1991. aasta küsitlusega hõlmati 1373 40. eluaasta künnise ületanud 1966. aasta keskharidusega noorte kohordi liiget. Seejuures peeti juba silmas sündmusanalüüsi nõudeid andmetele ning nii haridus, töötee, peresündmused kui migratsioon fikseeriti konkreetsete elutee sündmustena.<ref>Titma, M. (toim). (2001). Sõjajärgse põlvkonna elutee ja seda kujundanud faktorid. Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref><ref> Titma, M., B. D. Silver, R. Vöörmann, Johnson, D. The Estonian longitudinal Survey. M. Titma, B. D. Silver, B. A. Anderson (toim)., Estonia's Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (1): 76-93.</ref> Viimane andmetekogumine toimus 2007. aastal. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Titma, M.; Ainsaar, M.; Tooding, L.-M.; Aas, K.; Põder, A.; Roots, A.; Rämmer, A. (2002). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus. *Titma, M., Kenkmann, P., Saar, E., Uueküla, J. (1990). Ühe põlvkonna elutee. Tallinn: Olion. [[Kategooria:Eesti teadus]] [[Kategooria:Sotsioloogia]] 3pq87xphb1f77f1ald2whxt14vx6xjr 0 517168 7231132 6153726 2026-09-09T06:45:04Z ~2026-48690-01 237190 /* */ 7231132 wikitext text/x-wiki '''Pedeli teine paisjärv''' on [[järv]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga]] linnas. oliveri pindala on 1,7&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 1244&nbsp;m.<ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].</ref> sten on piider ==Viited== {{viited}} {{koord | EW = 26/2/18/E | NS = 57/46/52/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Valga valla järved]] [[Kategooria:Valga]] n7p8fbn4fb53tox46jszgx38qzaxasb 7231278 7231132 2026-09-09T11:23:23Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48690-01|~2026-48690-01]] ([[User talk:~2026-48690-01|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:PikseBot|PikseBot]]. 6153726 wikitext text/x-wiki '''Pedeli teine paisjärv''' on [[järv]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga]] linnas. Veekogu pindala on 1,7&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 1244&nbsp;m.<ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:1886 Eesti järvede nimestik]. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]].</ref> ==Viited== {{viited}} {{koord | EW = 26/2/18/E | NS = 57/46/52/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Valga valla järved]] [[Kategooria:Valga]] 71gs7egfgxkmfr16a6qnlfbtaf71yjk 0 517601 7231281 7198067 2026-09-09T11:30:50Z Kuriuss 38125 7231281 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Endine riik | nimi = Volga-Bulgaaria | asendikaart = Volga-Bulgaria.jpg | pealinn = [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]]<br>[[Bilär]] | algusaasta = 10. sajandi algus | peamised-keeled = [[bulgaari keel]] | valitsusvorm = [[monarhia]] | asendikaart-tekst = Volga-Bulgaaria umbkaudsed piirid alates 11. sajandi keskpaigast | religioon = [[islam]] | rahaühik = [[dirham]] | eelnes = [[Kasaari khaaniriik]] | järgnes = [[Mongolite riik]]<br>([[Bulgaari uluss]]) | riigipea-nimi = [[Almass]] (esimene) | riigipea = Emiir }} '''Volga-Bulgaaria''' (ka '''Volga-Kama-Bulgaaria'''<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1998 |pealkiri=Volga-Kama-Bulgaaria |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/volga-kaama-bulgaaria2 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref>) oli 10.–13. sajandil eksisteerinud turgikeelsete [[bulgaarid]]e riik [[Volgamaa]]l, [[Volga|Volga jõe]] keskjooksul [[Kama jõgi|Kama]] jõgikonnas. == Nimi == Sõnatüve "bulgar" täpne päritolu on teadmata. Esmakordselt kasutati tüve 4. sajandil pKr ja selle päritolu ei ole suudetud siiani tuvastada. Üks levinud hüpotees on, et "bulgar" pärineb [[Turgi keeled|turgikeelsest]] sõnast ''bulgha'', mis tähendab "segama". Selle järgi võiks "bulgaarid" tähendada segarahvast.<ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Gurov |eesnimi=Dilian |kuupäev=2007 |pealkiri=The Origins of the Bulgars |url=https://www.csc.kth.se/~dilian/bulgars.pdf |vaadatud= |väljaanne=[[Skolan för elektroteknik och datavetenskap]]}}</ref> Bulgaaria nime levik väljaspool Volga-Bulgaariat (keskaegne [[Suur-Bulgaaria]]; [[Doonau]]-Bulgaaria, tänapäevase [[Bulgaaria]] eelkäija; võib-olla ka Põhja-Kaukaasia [[Balkaaria]]<ref name=":82">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1000 |keel=en |artikkel=Balkar}}</ref>) on seotud kas [[Bulgaarid|bulgaari]] rahvaste rännakuga erinevatesse [[Euroopa]] osadesse (nagu räägivad [[Bütsants]]i kroonikad) või selle grupi olulise positsiooniga rändrahvaste hierarhias, sarnaselt [[hunnid|hunnidega]] mõni sajand varem.<ref name=":9" /><ref name=":7" /> == Ajalugu == === Bulgaaride ränne Volgamaale === {{Pikemalt|Suur-Bulgaaria}} [[Fail:Old_Great_Bulgaria_and_migration_of_Bulgarians.png|vasakul|pisi|Bulgaaride rändesuunad pärast [[Suur-Bulgaaria]] langust 7. sajandil]] Keskaja algul, [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il, elasid [[Bulgaarid|algbulgaaride]] rändhõimud [[Aasovi meri|Aasovi merd]] piiravais [[stepp]]ides [[Donimaa]]l. 630. ja 640. aastatel suutis bulgaaride [[khaan]] [[Kubrat]] ühendada peamised bulgaari hõimud, luues võimsa [[Suur-Bulgaaria]] konföderatsiooni.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=The Historiography of the Origin of the Volga Bulgars; Pre-Bulgar Period and the Arrival of the Bulgars in the Volga Region}}</ref> Bütsantsi kroonikate järgi purustas pärast Kubrati surma Bulgaaride riigi [[Kasaari kaganaat|Kasaaride kaganaat]]. Tema vanim poeg alistus kasaaridele, teised pojad liikusid bulgaari hõimudega eri suuntes. Volga bulgaarid said [[Kotrag]]i juhitud bulgaaridest, kes rändasid põhja.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nedashkovsky |eesnimi=Leonard |pealkiri=Muslims on the Volga in the Viking Age: In the Footsteps of Ibn Fadlan |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2023 |isbn=978-0-7556-1818-7 |toimetaja-perekonnanimi=Shepard |toimetaja-eesnimi=Jonathan |keel=en |artikkel=What was Volga Bulgaria? |toimetaja2-perekonnanimi=Treadwell |toimetaja2-eesnimi=Luke}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fiedler |eesnimi=Uwe |pealkiri=The Other Europe in the Middle Ages: Avars, Bulgars, Khazars, and Cumans |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |isbn=978 90 04 16389 8 |toimetaja-perekonnanimi=Curta |toimetaja-eesnimi=Florin |koht=Leiden |keel=en |artikkel=BULGARS IN THE LOWER DANUBE REGION. A SURVEY OF THE ARCHAEOLOGICAL EVIDENCE AND OF THE STATE OF CURRENT RESEARCH |toimetaja2-perekonnanimi=Kovalev |toimetaja2-eesnimi=Roman}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Polgár |eesnimi=Szabolcs |pealkiri=The Carpathian basin, the Hungarians and Byzantium |kirjastus=[[Acta Universitatis Szegediensis]] |aasta=2014 |isbn=978-963-306-298-2 |lehekülg=199-214 |keel=en |artikkel=Black Bulgaria and the black Bulgars |artikkel-url=https://acta.bibl.u-szeged.hu/71524/1/opuscula_byzantina_011_199-214.pdf}}</ref> Tegelikkuses pole teada, kuivõrd otseselt oli Suur-Bulgaaria lagunemine seotud bulgaaride rännakuga põhja.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Introduction}}</ref> Enne bulgaaride saabumist asustasid 5. sajandist Volgamaad [[Indoeurooplased|indoeuroopa]] päritolu [[Imenkovo kultuur]]i esindajad (võib-olla [[slaavlased]]), [[soome-ugri rahvad]] (peamiselt [[ungarlased]] ja [[mordvalased]]) ja [[sarmaadid]]. Need rahvad käisid teineteisega tihedalt läbi ja mõjutasid teineteise kultuuri, sellele lisaks mõjutasid nende kultuuri piirkonna läheduses asuvad [[Turbaslõ kultuur|Turbaslõ]] ja [[Kušnarenkovo kultuur]]id. Peamiselt röövretkede ja (tõenäoliselt) [[katk]]u tõttu kukkus 7. sajandil Imenkovo kultuuride asulate arv.<ref name=":1" /> [[Fail:Varangian_routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varjaagide kaubateed]]. [[Volga]]t ja Volga-Bulgaariat läbiv [[Volga kaubatee|tee]] on märgitud punasega.]] Esimesed märgid bulgaaridest [[Volga]] keskjooksu ja [[Kama jõgi|Kama]] jõe aladel pärinevad [[8. sajand]]i keskpaigast. Nad saabusid Volgamaale mitme lainena ja inkorporeerisid enda poliitilisse struktuuri mitmeid piirkonnas elanud ja sinna 8.–9. sajandi jooksul elama asunud [[Turgi rahvad|turgi]] ning soome-ugri hõime. Aja jooksul segunesid bulgaarid teiste rahvastega kokku. Kuigi bulgaarid olid pooleldi nomaadsed, näitavad arheoloogilised uuringud, et paljud piirkonda saabunud bulgaarid asusid elama paikset elu. Peamiselt tegelesid Volgamaa elanikud [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kuid ka [[Kalapüük|kalapüügi]] ja [[loomakasvatus]]ega.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Volga-Bulgaaria loomine === 9. sajandi kolmandaks veerandiks olid Volgamaa rahvad juba tugevalt segunenud ning laias plaanis oli säilitas tulevase riigi rahvastik sarnase koosseisu. Sel perioodil sagenesid ka kontaktid [[Skandinaavia]]st pärit [[varjaagid]]ega ja piirkonnas ilmusid viikingite [[Kauplemiskoht|kauplemiskohad]].<ref name=":1" /> [[Kasaarid]]e eeskujul moodustatud [[bulgaari ruunid]]e kasutus levis ka Volgamaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=THE ANCIENT SIGNS OF THE BULGARS |url=https://ipark.bg/en-US/Age/Item/538?module=ProtoBulgarians |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=[[Ajalooline park (Bulgaaria)|Ajalooline park]]}}</ref> 10. sajandini olid [[Volga bulgaarid]] eri hõimudes Volgamaal Kasaaria vasallid. 10 sajandi alguses tekkis piirkonnas Volga bulgaaride juhitud riiklik moodustis. Volga-Bulgaaria esimesi valitsejaid nimetati [[elteber]]ideks, mis tähendas piirkondlikku valitsejat. Elteberid pidid Kasaari khaanile saatma andamina karusnahka ja pantvangina oma poja.<ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Golden |eesnimi=Peter B. |pealkiri=An Introduction to the History of the Turkic Peoples: Ethnogenesis and State-Formation in Medieval and Early Modern Eurasia and the Middle East |kirjastus=Hubert & Co. |aasta=1992 |isbn= |koht=Wiesbaden |keel=en |artikkel=The Volga Bulğars}}</ref> Varajane Volga-Bulgaaria oli pigem hõimude liit, mis otsis 9. sajandist Kasaariast iseseisvust ning andami ja kaubanduspiirangute vähendamist.<ref name=":132" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baba |eesnimi=Shahla Manzoor |kuupäev=2014 |pealkiri=Volga Bulghāria: The First Muslim State of Northern Eurasia (922-1236 CE) |url=https://islamicstudies.uok.edu.in/Files/36892408-1fed-4431-9848-0761b9e02587/Journal/ac17be21-d6f7-42bf-8a2b-ebbe4f7657ac.pdf |ajakiri=[[Insight Islamicus]] |väljaandja=[[Kašmiiri ülikool]] |aastakäik=14 |lehekülg=96-114}}</ref> [[Fail:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaari kaganaat]] ja Volga-Bulgaaria 9. sajandil]] Umbes 919. aastast oli tollane Volga-Bulgaaria elteber [[Almass]] kontaktis Bagdadi kaliifi [[al-Muqtadir]]iga, otsides temalt toetust iseseisvuspüüdlustes. Aastatel 921–922 külastas Volga-Bulgaariat valitseja kutsel [[Abbassiidide kalifaat|kalifaadi]] saatkond ning araablased lubasid Volga bulgaaridele rahalist ja usulist toetust nende võitluses kasaaride vastu. Põhjusena selles on nähtud nii araablaste sõjalist tuge Kasaaria vastu kui ka majandushuvide tõttu, mis olid seotud islamiriikidega lõunas. Kuigi Volga-Bulgaaria juhtkond oli juba [[islamiusk]]u, lugesid saatkonna liikme [[Aḩmad ibn Faḑlān]]i järgi saadikud missiooni ebaõnnestunuks. Siiski hakkas pärast seda islam riigi eliidi seas laiemalt levima. Islami mõju kasvu on näha [[mošee]]de laias levikus, ruunide järkjärgulises asendumises [[araabia tähestik]]uga ja järgnevate valitsejate enese nimetamises [[emiir]]ideks.<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref name=":132" /> Bulgaaride võitlus nõrgenenud Kasaari khaaniriigi vastu oli 10. sajandi keskpaiku edukas. Kuigi esialgu jäid Volga-Bulgaaria khaanid Kasaariast sõltuvaks, said nad juurde olulisi õigusi, näiteks õiguse kaubelda otse ka kaugete riikidega. Seoses suurema iseseisvusega arenevad 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil välja ka esimesed Volga-Bulgaaria asulad, millest vanim teadaolev on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Sajandi esimesel poolel tekkis ka Volga-Bulgaaria pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]], teisel poolel ilmub suureks kaubalinnaks kujunev [[Bilär]]. Riik kasutas ära oma asukohta [[idatee]]l, maksustades piirkonnast läbi liikuvat kaupa ja levitades oma hõbemünte ka [[Slaavlased|slaavlaste]] ja skandinaavlaste seas. 11. sajandiks olid Volga bulgaarid muutunud paikseks, elades nii linnades kui ka maal.<ref name=":1" /> Ka Kasaaride kaganaat oli ümber kujunemas paikseks kaubandusele orienteeritud ühiskonnaks, mis samuti soosis piirialade, sealhulgas ka Volga-Bulgaaria, suuremat autonoomiat. Kuid pärast [[Kiievi vürst]]i [[Svjatoslav I|Svjatoslavi]] hävitavat sõjakäiku 965. aastal [[kasaarid]]e vastu lagunes Kasaari kaganaat 960. aastatel täielikult.<ref name=":2" /> Seetõttu sai Volga-Bulgaaria täiesti iseseisvaks riigiks.<ref name=":1" /> === Iseseisev Volga-Bulgaaria === Volga-Bulgaaria sise- ja välispoliitilistest arengutest on allikate puuduste tõttu vähe teada, isegi riigi valitsejad pole kindlalt teada.<ref name=":11">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalev |eesnimi=Roman K. |kuupäev=2016 |pealkiri=What Do ‘Official’ Volga Bulġār Coins Suggest about the Political History of the Middle Volga Region during the Second Half of the 10th Century? |ajakiri=[[Turcologica]] |aastakäik=104 |lehekülg=191-207}}</ref> 10. sajandi teisel poolel arenes hõimuühiskond järk-järgult paikseks [[Agraarühiskond|agraarühiskonnaks]]. Samuti suurenes usu roll ühiskonnas ja usuga koos kinnistus ka rahva paikseks jäämine. Need arengud põhjustasid aga hõõrdumisi, sest vana eliit ei tahtnud alati oma privileegidest loobuda. Konfliktide tõttu lahkusid mõned hõimud alates 970. aastatest Volga-Bulgaariast.<ref name=":1" /> Olukord stabiliseerus 11. sajandi alguses. Sellel ajal vähenesid vanade poliitiliste keskuste [[Suar]]i ja Bolğari tähtsused, nende asemel kujunes riigi uueks keskuseks Bilär.<ref name=":132" /> [[Fail:Peace agreement between the Rus' and the Volga Bulgars.jpg|pisi|[[Vladimir Püha|Vladimir I]] sõlmimimas rahu Volga bulgaaridega 985. aastal. (15. sajandi lõpp, [[Radziwilli kroonika]])]] Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Riik kasutas seda 10. sajandi teisel poolel ja 11. sajandi esimesel poolel ära, laienedes aeglaselt itta, koloniseerides alad kuni [[Šešma]]ni. Itta laienemist soosis kaubatee [[Kesk-Aasia]]ga.<ref name=":1" /> Oma lõplike piirideni jõudis ta 11. sajandi keskpaiku, siis püsisid piirid peaaegu püsivalt paigas kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Volga Bulgaria: Its Territory and Settlements}}</ref> Tõenäoliselt oli neil piiratud mõjuvõimu ka põhjas riigist põhja jäävas [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugras]].<ref name=":3" /> Riik kujunes kaubanduse keskuseks, mis vahendas kaupa Läänemerest [[Horezm]]ini ja [[Askizi jõgi|Askizini]] ning Jugrast Lähis-Idani. [[Kiievi-Vene]]ga tekkisid Volga-Bulgaarial sidemed [[10. sajand]]il. [[Nestori kroonika]] järgi järgi saatsid Volga bulgaarid Kiievi-Venesse saadikud veenma tollast valitsejat [[Vladimir Püha|Vladimirit]] võtma vastu islamit, kuid edutult. Tõenäoliselt pole kroonikas esitatud lugu ise tõestisündinud, kuid see võib põhineda bulgaaride soovil seda teha, eriti kuna tollal korraldas Kiievi-Vene Volga-Bulgaariasse mitmeid sõjaretki. Suhted stabiliseerusid ja majanduslikud sidemed said kahe riigi vahel paika 1006. aasta kaubandusleppega, millega andsid riigid teineteise kaupmeestele erilised kauplemisõigused.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> [[Fail:Живописный Карамзин 55.jpg|vasakul|pisi|Volga bulgaarid tegemas 1219. aastal koos kingitustega rahupakkumist suurvürst [[Juri Vsevolodovitš|Jurile]] ]] 12. sajandiks oli välja kujunenud bulgaari asulate [[linnastu]], mis hõlmas omavahel ühendatud [[Linnamägi|linnamägesid]] ja asulaid. See toetas põlluharimise laienemist (mis omakorda põhjustas liigsest põlluharimisest taastuva maa-ala suurenemist) ja loomakasvatuse levimist uutele maadele. Riigis liigirikkus vähenes ja umbrohi levis põldudel aina ohtramalt, viies kõigepealt keskkondliku, seejärel majandusliku krahhini. Kriisi aitas leevendada osa rahvastiku asumine väljapoole Volga-Bulgaariat, [[Slaavi vürstiriikide loend|Vanavene vürstiriikidesse]] ja [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] asualadele.<ref name=":13" /> Riigi rahulik areng katkes 11. sajandi teisel poolel, kui riiki ründasid [[kiptšakid|kiptšakkid]]e poolt liikvele aetud [[Oguusid|oguusi]] hõimud, hiljem ründasid riiki ka kiptšakid ise. Pidevad sõjaretked, mis jõudsid riigi pealinnani välja, sundisid Volga-Bulgaaria rahvast asuma rohkem Kama lähedusse. Sõjaretked kadusid 1120. aastatel, pärast seda, kui bulgaarid suutsid tappa tollase [[Kumaania|Kiptšaki riigi]] khaani [[Ajepa]]. See-eest sattusid bulgaarid konflikti Kiievi valitseja [[Juri Dolgoruki]]ga, kes oli abielus mõrvatud khaani tütrega. Idaslaavlased korraldasid [[Kiievi-Vene sõjakäigud Volga-Bulgaaria vastu|mitu sõjakäiku]] Volga bulgaaride vastu, millest suurim, 1183. aastal korraldatud retk, piiras Biläri. Kiievi-Vene–Volga-Bulgaaria sõjad jätkusid kuni mongolite saabumiseni.<ref name=":132" /><ref name=":3" /> [[Fail:001_Kievan_Rus'_Kyivan_Rus'_Ukraine_map_1220_1240.jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] ja Volga-Bulgaaria 13. sajandil. Aastaarvud tähistavad riikide vallutamist mongolite poolt]] 12. sajandi sõjad näitasid, et Volga-Bulgaaria juhtkond polnud ühtne. Osa riigi juhtkonnast tahtis arendada suhteid Kiievi-Vene vürstidega, teine pool tahtis arendada kaubandust ja kindlustada oma võimu Jugras ning [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnas]]. 1183. aastal liitus Kiievi-Vene sõjaretkega slaavlaste poolel ka osa Volga-Bulgaaria eliidist. Kaubandusmeelse eliidi juhtimisel ründasid Volga-Bulgaaria väed Kirde-Kiievi-Vene linnasid ([[Suzdal]], [[Jaroslavl]], [[Ustjug]]) ja soosisid 13. sajandi alguses [[Purgazi vürstiriik|mordvalaste riigi]] ja selle juhi [[Purgaz]]i võitlust Kiievi-Vene vastu.<ref name=":132" /> ===Mongolite vallutus === {{Pikemalt|Mongolite sissetung Volga-Bulgaariasse}} Uudised mongolite vallutustest jõudsid Volga-Bulgaariasse aastatel 1219–1221, mil [[Mongolite sissetung Horezmi riiki|mongolid hävitasid Horezmi riigi]], sest Volga-Bulgaaria linnadesse jõudis palju pagulasi [[Horezmi riik|Horezmi riigist]]. Mõned aastad hiljem saabusid riiki ka kiptšaki pagulased. Kuuldes uuest ohust, tegi Volga-Bulgaaria naabritega rahu ja steppi jäänud kiptšakkidega liidu. Pärast [[Kalka lahing]]ut 1223. aastal liikusid [[Mongolite riik|mongolite riigi]] väed [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel Volga-Bulgaaria poole. Volga bulgaarid suutsid [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]] lähedal [[Samara jõelooke lahing|mongoleid edukalt varitseda]] ja tagasi lüüa.<ref name=":132" /><ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Introduction |url=https://humanitiesinstitute.org/__static/b1bda59fbf7025327430d23992eb2d92/volga-bulgars-events(2).pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> 1228. aasta otsustasid mongolid [[kurultai]]l võtta vallutuse sihiks Volga-Bulgaaria. 1229. aastal võttis [[Batu-khaan]] ette Volga-Bulgaaria vastu esimese sõjakäigu, milles hävitas Uurali-äärsed Volga-Bulgaaria tugipunktid, kuid edasi ei tunginud. 1232. aastal vallutasid mongolid Lõuna-Volga-Bulgaaria, kuid peamised linnad jäid vallutamata. 1236. aastal vallutasid mongolid Volga-Bulgaaria täielikult ja laastasid mitu aastat piirkonda.<ref name=":4" /> Bilär, Bolğar ja Suar hävitati, linnade elanikud tapeti või müüdi orjadeks. Kuni 80% riigi elanikkonnast hukkus. Vallutatud piirkond jagati mitmeks piiratud autonoomiaga haldusüksuseks, millest said [[Mongoli impeerium]]i vasallid [[Džutši uluss]]i koosseisus.<ref name=":5" /><ref name=":1322">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Conclusions}}</ref> === Järelmõjud === {{Pikemalt|Bulgaari uluss}} [[Fail:Bilyar - Mechet.jpg|pisi|[[Bilär|Biläri]] mošee varemed]] Mongolite sõjategevus sundis paljusid Volga bulgaare pagema riigi põhjaosasse. Riigi endisest keskosast sai Mongoli riigis [[Bulgaari uluss]]. Sinna jäänud bulgaarid mässasid mongolite vastu aastatel 1238–1239 ja 1261.<ref name=":1322" /> Bilär ei taastunud vallutussõjast, Bolğar taastus keskusena 14. sajandi keskpaigas, kuid juba uue linnana.<ref name=":5" /> Bulgaaride osakaal oma kodumaal vähenes veel 13. sajandil [[Must surm|musta surma]] tõttu.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2001 |pealkiri=We Are Not Tatars! The Invention of a Bulgar Identity |url=http://www.turko-tatar.com/uli/pubs/ART2001.pdf |ajakiri=Néptörténet - Nyelvtörténet |lehekülg=136-153}}</ref> Allesjäänud 13. sajandi jooksul õppisid bulgaarid elama uue võimu all. Tühjaks jäänud aladele asusid püsivalt mitmed rahvad, näiteks kiptšakid, [[horezmlased]], mordvalased, [[armeenlased]] ja idaslaavid. Mitmekesisust võimendas mongolite piirkonna kasutus [[Küüditamine|küüditamise]] sihtkohana, kuhu saadeti mujal Mongoli riigis mässanud rahvakilde. Järk-järgult võtsid bulgaarid omaks [[Tatarlased|tatarlaste]] nime, millega iseloomustati kõiki Džutši ulussis elavaid turgikeelseid elanikke, ja segunesid piirkonda asunud teiste turgi rahvastega.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=1990 |pealkiri=The Formation of a Tatar Historical Consciousness: Sihabäddin Märcani and the Image of the Golden Horde |url=https://archive.org/details/sim_central-asian-survey_1990_9_2/page/39 |ajakiri=[[Central Asian Survey]] |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=39-49}}</ref> Erinevalt ülejäänud ulussist jäi Kama jõe piirkond mongoli vallutussõdadest laias plaanis puutumata, mistõttu see säilitas oma Volga-Bulgaaria aegsed olud kauem kui ülejäänud uluss.<ref name=":1322" /> [[Mongolite riigi jagunemine|Mongoli riigi jagunemise]] järel 13. sajandi lõpus jäid endise Volga-Bulgaaria alad [[Kuldhord]]i koosseisu.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=VÁSÁRY |eesnimi=ISTVÁN |pealkiri=The Encyclopedia of Empire |kirjastus=[[John Wiley & Sons]] |aasta=2016 |toimetaja-perekonnanimi=MacKenzie |toimetaja-eesnimi=John M. |trükk=esimene |keel=en |artikkel=Golden Horde Khanate |doi=}}</ref> 14. sajandi lõpus ja [[15. sajand|15. sajandi]] alguses oli Kuldhord nõrgenemas ja Bulgaari ulussis ja selle läheduses koondasid võimu oma kätte [[Kaasan]]i (mille algne nimi oli Uus-Bolğar) valitsejad.<ref name=":10">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shpakovsky |eesnimi=Viacheslav |url= |pealkiri=Armies of the Volga Bulgars & Khanate of Kazan: 9th–16th Centuries |perekonnanimi2=Nicolle |eesnimi2=David |kirjastus=[[Osprey Publishing]] |aasta=2013 |isbn=9781782000808 |keel=en }}</ref> 15. sajandi keskpaigus iseseisvus [[Kaasani khaaniriik]], mille valitsejad kasutasid harva ka tiitlit "Bulghāria prints". Mõnikord esines Kaasaniga seoses Bulgaaria nimi ka Vene allikates. Bulgaarid olid tollal veel kohati eristatud sealsetest [[Volga tatarlased|Volga tatarlastest]], kuid erinevus oli peamiselt [[Sotsiaalne klass|klassis]]: tatarlased moodustasid Kaasani [[ülemklass]]i, bulgaarid [[alamklass]]i.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manzoor |eesnimi=Shahla |kuupäev=oktoober 2020 |pealkiri=Emergence of Turko-Tatar States in 15th Century Part-2: A Study of Kazan Khanate |ajakiri=[[Turkish Online Journal of Qualitative Inquiry]] |aastakäik=11 |üksiknumber=4 |lehekülg=790-796}}</ref> [[Kaasani piiramine (1552)|Kaasani vallutamise]] järel 16. sajandi keskpaigust on endine Volga-Bulgaaria olnud [[Venemaa tsaaririik|Vene riigi]] koosseisus.<ref name=":6" /> Bulgaarid rahvusena hajusid, kuid Bulgaaria nimi jäi piirkonnas kasutusse.<ref name=":7" /> [[Fail:Russian coat of arms of Volga Bulgaria.gif|pisi|[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] Volga-Bulgaariat sümboliseerinud vapp (1857)]] ==== Uurimine ==== Volga-Bulgaaria ajalugu oli kuni 19. sajandini vähetuntud, sest säilinud kirjalikke allikaid riigi kohta oli vähe ja need olid kõik [[Sekundaarne allikas|sekundaarsed]] ehk teiste poolt kirja pandud.<ref name=":4" /> Sajandi lõpus sai piirkonna uurimine hoogu juurde, sest [[arheoloogia]] sai aluse teadusena. Seda võimendas veelgi arheoloogia, ajaloo ja etnograafia seltsi asutamine [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserlikus Ülikoolis]] 1878. aastal.<ref name=":132" /> Volga-Bulgaaria uurimine on algusest peale olnud tihedalt seotud Venemaa kaasaegse poliitikaga. Keisririigi ajal toetasid Vene võimud uuringuid, mis väitsid Volga bulgaarid slaavi rahvas olevat. [[Andrei Lihatšev]] on ainuke 19. sajandi uurija, kelle uurimus Volga bulgaaride eluolust kujunes üleüldiselt aktsepteerituks. Põhjalikumad uurimused ilmusid alles 20. sajandi teisel poolel ja olid kirjutatud Nõukogude kontekstis. Nõukogude-järgsed uuringud sageli koostatud Tatarstani ja Venemaa praegustes oludes, milles arutatakse bulgaaride seoseid tatarlastega ja slaavide rolli Volga-Bulgaarias.<ref name=":132" /> [[Fail:Monument to Kotrag 3.jpg|pisi|[[Tšuvaššia]]s 2022. aastal avatud [[mälestusmärk]], pühendatud bulgaarid [[Volgamaa]]le toonud [[Kotrag]]ile]] ==== Järglasrahvad ==== 19. sajandist alates on rahvuslikud ja akadeemilised liikumised arutlenud, kuivõrd moodustasid Volga bulgaarid aluse Volga keskjooksu [[Turgi rahvad|turgi]] rahvaste [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[Tšuvašid|tšuvašide]] etnogeneesis. Varem arvati, et bulgaarid võisid olla ka [[baškiirid]]e eelkäijad, kuid see hüpotees ei ole enam levinud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нигамаев |eesnimi=Альберт Зуфарович |perekonnanimi2=Ильфаровна |eesnimi2=Ахмадуллина Алсу |kuupäev=2016 |pealkiri=The Relationships Between the Bashkirs and the Bulgars in the Middle Ages |ajakiri=ИСЛАМ И ТЮРКСКИЙ МИР: ПРОБЛЕМЫ ОБРАЗОВАНИЯ, ЯЗЫКА, ЛИТЕРАТУРЫ, ИСТОРИИ И РЕЛИГИИ |lehekülg=54-56}}</ref><ref name=":8">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1304-1308 |keel=en |artikkel=Bulghar}}</ref> Kui 19. sajandil arvati tatarlasi piirkonda olevat asunud alles mongolite vallutustega, siis Nõukogude ajast saadik arvatakse pigem, et tatarlased kujunesid välja (vähemalt kohati) piirkonda jäänud bulgaaridest.<ref name=":132" /> Tatarlaste päritolu vastu räägib asjaolu, et [[tatari keel]] on turgi keelte teisest harust ja seega mitte väga lähedane [[bulgaari keel]]e sugulane. Tatarstanis on olnud [[Bulgarism|poliitilisi liikumisi]], mis on taotlenud rahva ümbernimetamist bulgariteks.<ref name=":7" /> Tšuvaššide puhul on keele tõttu tõenäoline, et rahvus oli tihedalt seotud Volga bulgaaridega. Volga bulgaari keelt peetakse [[tšuvaši keel]]e eelkäijaks ja lähedasimaks sugulaskeeleks. See-eest järgisid tšuvašid kuni õigeusu vastuvõtmiseni oma põlisusku ja nende keelest puuduvad täielikult islami mõjutused, mis peaksid islamiusku Volga bulgaaride järglasrahva keeles olema.<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Agyagási |eesnimi=Klára |pealkiri=Chuvash Historical Phonetics |kirjastus=Otto Harrassowitz GmbH & Co. KG |aasta=2019 |lehekülg=1-10 |keel=en |artikkel=The predecessors of the Chuvash in the Volga region}}</ref> == Geograafia == [[Fail:08_Zarstvo_Bulgarskoe.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria asuala]] Volga-Bulgaaria asus [[Volga]] keskjooksul ja [[Kama jõgi|Kama]] alamjooksul, tänapäevase [[Venemaa]] koosseisus, täpsemalt [[Uljanovski oblast|Uljanovski]] ja [[Samara oblast|Samara oblasti]]ide ning [[Tatarstan]]i ja [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]]ide alal. Volga-Bulgaaria peamisteks piirideks olid jõed: põhjas [[Kazanka jõgi|Kazanka]], läänes [[Svijaga]], idas [[Šešma]] ja lõunas [[Bolšoi Tšeremšan]] ning [[Sok]]. Nende piirideni jõudis riik 11. sajandi keskpaiku ja püsis nendes enam-vähem stabiilselt kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Põhjas piirnesid nad [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugra]] ja [[Vepsamaa]]ga, [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] ja [[Permlased|permlastega]] ([[mordvalased]], [[komid]], [[udmurdid]], [[marid]]) ning lõunas [[baškiirid]]ega, võib-olla kohati ka [[oguusid]]e, [[petšeneegid]]e ja [[kumaanid]]ega.<ref name=":3" /> Riigi maastik on pigem tasandikuline, keskmiselt 170–180 meetrit merepinnast. Piirkond on kahe taimestikuvööndi, [[mets]]a ja [[Stepp|stepi]], piiril. Suurt osa Volga-Bulgaariast kattis [[metsastepp]], [[Samara jõelooge]] oli tollal suuresti stepp. Metsad olid levinumad Bolšoi Tšeremšani läheduses riigi lõunapiiril. Palju oli väikseid jõgesid ja järvi. Põlluharimiseks ja loomapidamiseks sobis viljakuse poolest kõige paremini Kama-tagune piirkond. Levinuimad puud olid [[mänd]] ja [[kask]], kuid riigis kasvasid lehtpuudest veel [[tamm]], [[pärn]], [[Arukask|aru]]- ning [[sookask]], [[vaher]], [[sarapuu]], [[Harilik pihlakas|pihlakas]], [[künnapuu]] ja [[lodjapuu]] ning okaspuudest [[mänd]], [[Siberi kuusk]] ja [[harilik kuusk]]. Bulgaaride paikseks jäämise järel metsa osakaal vähenes ja stepi osakaal suurenes, piirkonnas tekkisid inimasulad ning [[Põld|põllud]].<ref name=":13" /> Piirkonnast on leitud 17 looma-, 26 linnu- ja 26 kalaliiki. Loomaliikidest leidusid Volga-Bulgaarias [[põder]], [[põhjapõder]], [[metskits]], [[saiga]], [[metssiga]], [[metshobune]], [[kulaan]], kaks [[Jänes|jänese]] liiki, [[orav]], [[kobras]], [[hunt]], [[rebane]], [[pruunkaru]], [[nugis]], [[tuhkur]] ja [[ilves]]. Kliima soojenemise tõttu on leitud piirkonnast jälgi ka (tavaliselt stepialadel elavatest) [[Euroopa sookilpkonn]]ast ja muttlemmingust (''[[Ellobius talpinus]]''). Lindudest elasid Volga-Bulgaarias [[järvekaur]], [[hallhaigur]], [[rägapart]], [[rääkspart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[laululuik]], [[tuttvart]], [[sõtkas]], [[stepipistrik]], [[kalakotkas]], [[teder]], [[metsis]], [[laanepüü]], [[põldvutt]], [[suurtrapp]], [[kurg]], [[suurkoovitaja]], [[vihitaja]], [[kajakas]], [[ronk]], [[hallvares]] ja [[harakas]]. Kaladest elasid piirkonna veekogudes [[sterlet]], [[sevrjuuga]], [[beluuga]], [[vene tuur]], [[šipp]], [[kessleri aloosa]], [[Harilik taimen|taimen]], [[Kaukasuse forell]], [[nelma]], [[haug]], [[latikas]], [[abakala]], [[nurg]], [[turb]], [[tõugjas]], [[särg]], [[hammassärg]], [[karpkala]], [[koger]], [[linask]], [[säinas]], [[säga]], [[luts]], [[Sander (kala)|sander]], [[jõekoha]] ja [[ahven]]. Volga-Bulgaaria kalaliigid olid suured: väikseimad algasid 20 sentimeetrist, suurimad olid 3,5 meetrit. Enamus kaladest oli 60–100 sentimeetrit pikad.<ref name=":13" /> == Riigihaldus == [[Fail:Almush.gif|pisi|Volga-Bulgaaria valitseja [[Almass]]]] ==== Riigi juhtimine ==== Varajane Volga-Bulgaaria oli hõimuliit, mida juhtis sõjaline juht. Rahvas pidi oma juhtidele maksma koosviibimistel [[Andam|andamit]], milleks olid [[Hobune|hobused]], [[mõdu]] või [[nisu]]. Riigis kehtis hõimuaegadest pärit olev turgi õigus, mille järgi olid naised meestega peaaegu samaõiguslikud. Suuri otsuseid arutati koosviibimistel ja langetati koos.<ref name=":0" /><ref name=":52">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Gender |url=https://static-gcs.edit.site/users-files/bfa36c66429054dbadd0480e7c9aad07/volga-bulgars-gender.pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> Pärast islami kujunemist riigiusuks ja rahvastiku paikseks jäämist kujunes Volga-Bulgaaria kaasaegseks agraarühiskonnaks, mis jäljendas riigihalduses kohati kalifaati.<ref name=":0" /> Volga-Bulgaariat valitses oma [[dünastia]]. [[Bei|Bekid]] olid piirkondlikud asevalitsejaid maa- ja linnakohtades. Aadlike kohalik nimetus oli ''yori''/''churi'', vaimulikkonda jagati kolmeks: [[qādī]], [[faqīh]], ja [[chatīb]].<ref name=":4" /> Riigis arenes välja toimiv maksusüsteem ja suur osa maast koondus aadlikest suurmaaomanike kätte. Kaubanduse osakaalu tõttu kujunesid riigis mõjukaks ka kaupmehed.<ref name=":0" /> Naiste roll ühiskonnas vähenes: nad ei võinud enam omal soovil meestega vestlusse asuda, hobustega sõita ega relvi kanda, vaid pidid jääma koju.<ref name=":52" /> [[Fail:Bolgar gravestone.JPG|pisi|Volga bulgaari [[hauakivi]]]] ==== Haridus ==== Volga-Bulgaarias oli välja arenenud [[Volga-Bulgaaria ruunid|ruunidel]] põhinev kirjakeel, mis oli seotud [[Orhoni kiri|Orhoni kirjasüsteemiga]]. Ruunid asendas 10. sajandi jooksul [[araabia tähestik]]. Bulgaaride kirjaoskus oli märkimisväärne. Haridust anti islamikoolides: [[maktab]]is algharidust, [[medrese]]s haridust edasijõudnutele.<ref name=":12">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galiakberova |eesnimi=Alfinur Azatovna |perekonnanimi2=Gabdulkhacovich Mukhametshin |eesnimi2=Azat |perekonnanimi3=Asratyan |eesnimi3=Norair Martinovich |kuupäev=august 2020 |pealkiri=RELIGIOUS AND SECULAR ASPECTS IN THE HISTORY OF TATAR NATIONAL EDUCATION FROM 8th TO EARLY 20th CENTURY |url=http://www.ejst.tuiasi.ro/Files/83/4_Galiakberova%20et%20al.pdf |ajakiri=[[European Journal of Science and Theology]] |aastakäik=16 |üksiknumber=4 |lehekülg=27-41}}</ref> [[Araabia keel|Araabiakeelseid]] tekste on riigi aladelt leitud juba 10. sajandist, kuid Volga bulgaari kirjakeelest on säilinud näited vaid 12.–14. sajandi hauakividel.<ref name=":8" /><ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2008 |pealkiri=The lslamic High Culture of the Golden Horde |url=https://isamveri.org/pdfdrg/D201827/2008/2008_SCHAMILOGLUU.pdf |ajakiri=Islamic Civilisation in the Volga-Ural Region |väljaandja=[[Research Centre for lslamic History, Art and Culture]] |avaldamispaik=Istanbul |lehekülg=29-31}}</ref> Mitmed allikad kinnitavad, et Volga-Bulgaariast kujunes 11.–12. sajanditel välja üks akadeemilise elu kaasaegseid keskuseid.<ref name=":14" /> Mitmed tuntud tollased islamiharitlased olid pärit Volga-Bulgaariast, näiteks teoloog [[Yakub ibn Numan]], haritlased [[Khwaja Ahmad al-Bulghāri]] ja [[Sulaiman ibn Daud]] ning poeet [[Qol Ğali]].<ref name=":4" /> == Demograafia == [[Fail:Волго-Вятский регион X век.jpg|pisi|Ida-Volgamaa rahvuslik koosseis 10. sajandil]] ==== Rahvuslik koosseis ==== Bulgaarid saabusid Volga-Bulgaariasse 8.–9. sajandi jooksul kolmes laines. Esimesed grupid liikusid 8. sajandi keskel Volgat pidi ülemjooksu poole, kuid ei jätnud endast palju jälgi. 8. sajandi teises pooles asusid mitmed hõimud tänapäevase [[Tetjuši rajoon]]i aladele. Samuti asusid mitmed bulgaari hõimud 8. sajandi teises pooles Volga paremkaldale. Bulgaaride grupid olid erinevate taustadega, mõned olid nomaadsemad, teised paiksemad, erinesid ka matmiskombed. Rändeid põhjustasid tõenäoliselt [[Araabia-Kasaaria sõjad]], teised bulgaaride aladele rändavad rändrahvad ja [[kliimasoojenemine]], mis põhjustas Volga alamjooksul sageli [[põud]]a.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> [[Fail:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad [[Euroopa|Euroopas]] 9. sajandi alguses. Kaart näitab lisaks [[Volga bulgaarid|Volga bulgaaritele]] (''White Bulgarians'') piirkonnas ka [[Mordvalased|mordvalasi]] ja [[Baškiirid|baškiire]]|vasakul]] Volga-Bulgaarias segunesid bulgaarid mitmete rahvustega, sealhulgas ka turgi ja soomeugri ([[ersad]]e, [[mokšad]]e ja ungarlaste) hõimudega. Tõenäoliselt moodustasid Volga-Bulgaaria rahvastiku suuresti [[Nevolino kultuur]]i esindajad, kellest on piirkonnas palju märke juba enne bulgaarisid ja oletatavasti segunesid nendega rahumeelselt. 9. sajandi kolmandaks veerandiks oli Volga-Bulgaaria moodustav rahvuslik koosseis piirkonnas välja kujunenud.<ref name=":1" /> [[Füüsiline antropoloogia|Füüsilise antropoloogia]] uuringud on näidanud, et Volga bulgaarid kuulusid niiöelda [[Europiidne rass|europiidsesse rassi]], kuigi aadlike puhul on täheldatud ka Kesk-Aasia mõjusid.<ref name=":0" /> Lisaks bulgaaridele märkis ibn Faḑlān Volgamaad külastades eraldiseisvalt ära [[sabiirid]], kes elasid (sajandi lõpuni Volga-Bulgaariaga vaid nõrgalt seotud, seejärel riiki integreeritud) [[Suari vürstkond|Suari vürstkonnas]], mille keskuseks kujunes [[Suar]]i asula.<ref name=":0" /> Sellele lisaks märkis ta ära Volgamaal elavat veel turgi taustaga [[Eskelid|eskeleid]] ja [[Barsilid|barsileid]]. Arheoloogilised tõendid viitavad ka [[petšeneegid]]e asustusele Volga-Bulgaarias. Hoolimata Ibn Faḑlāni kommentaaridest pole piirkonnas märke [[Põhjagermaanlased|skandinaavlaste]], [[Araablased|araablaste]] ega [[Indialased|indialaste]] püsivast asustusest.<ref name=":1" /> Ibn Faḑlān mainis veel Volga-Bulgaaria idaosas, [[Kama jõgi|Kama jõest]] läänes ja idas elavaid soomeugrilasi (sealhulgas ka [[Ungarlased|ungarlaste]] eelkäijad). Nad olid tõenäoliselt välja arenenud Kušnarenkovo ja [[Karajakupovo kultuur]]idest ja jäänud Volga-Bulgaaria aladele sealsete meeldivate eluolude tõttu.<ref name=":13" /> Kirjalike allikate järgi säilitasid nad kogu Volga-Bulgaaria eksistentsi jooksul oma kultuuri, usu ja keele. 1230. aastatel kohtas munk [[Friar Julian|Julian]] piirkonda külastades kirja veel soravalt [[ungari keel]]t kõnelevaid kohalikke.<ref name=":1" /> ==== Usundid ==== Volga-Bulgaaria riigiusuks kujunes koos riigi tekkega [[islam]], kuigi tõenäoliselt olid mõned grupid islami omaks võtnud juba enne kaliifi saadikute külastust 921–922. aastal, sest islami jutlustajad [[Horezm]]ist olid piirkonnas usundit juba levitanud.<ref name=":132" /> Riigi eliit islamiseerus 920.–940. aastate jooksul. Enamik bulgaaridest järgisid 10. sajandil veel neile põlist [[tengrism]]i, kuid sajandi lõpuks hakkas islam rohkem levima ka rahva seas. Islami võtsid omaks peamiselt volga bulgaaride (aga mitte kõik hõimud), teised riigi rahvad säilitasid oma usu. Siiski jätkus paganlike matmispaikade kasutus kindlasti veel 10. sajandil ja tõenäoliselt ka 11. sajandil.<ref name=":1" /> [[Fail:Volga bulgar house.jpg|pisi|Volga bulgaaride kodu 11.–12. sajandil, näitus [[Tatarstani Vabariigi Rahvusmuuseum]]is]] Islamist sai Volga-Bulgaaria üks alustalasid. Islami vaimulikkond moodustas riigis mõjuka osa ja ka märgatav osa Volga-Bulgaaria haritlastest omandas islamistliku hariduse.<ref name=":0" /> Olles põhjapoolseim islamiriik maailmas, olid korralikud moslemid talviti hädas kõigi vajalike palvustega päevasesse aega mahutamisega.<ref name=":10" /> Enamus vähemusrahvusi, eriti soomeugrilased, jäid truuks oma põlisusundile. Märke usuvähemuste allasurumisest Volga-Bulgaarias ei ole.<ref name=":12" /> Volgamaal levis juba enne bulgaaride saabumist ka [[kristlus]], peamiselt [[Imenkovo kultuur]]i esindajate seas. Kristlastest Volga-Bulgaarias on säilinud kirjalikke allikaid ka 12. ja 13. sajandist. [[Judaism]]i järgijatest pole siiani riigis jälgi leitud.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> ==== Asustus ==== Volga-Bulgaaria tekkides elasid bulgaarid veel [[jurta]]des, püsivaid asulaid polnud veel tekkinud. Esimesed asulad tekkisid teadaolevalt 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Vanim teadaolev Volga-Bulgaaria asula on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Asulad tekkisid kohtades, kus kauplemine oli soodus, näiteks [[Jõesuue|jõesuudmetes]]. Ka riigi pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]] tekkis kauplemiskohana 10. sajandi esimesel poolel [[Volga]] kaldal, praegusest [[Kaasan]]i linnast 200 km lõunas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ancient Civilisation on the Volga: Why Visit Great Bolgar |url=https://www.visit-tatarstan.com/en/areas/drevnyaya-tsivilizatsiya-na-volge-zachem-ekhat-v-velikiy-bolgar/ |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Visit Tatarstan}}</ref> Kuigi kirjalike allikate järgi tekkis ka riigi teine pealinn [[Bilär]] juba 920. aastatel, pole sellest arheoloogilisi tõendeid. Pigem tundub suureks kaubalinnaks kujunev linn olevat tekkinud 10. sajandi viimasel kolmandikul.<ref name=":1" /> OIulisemad suuremad linnad ja poliitilised keskused olid veel [[Suar]], [[Džuketau]] ja [[Kermentšuk]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasary |eesnimi=Istvan |kuupäev=2002 |pealkiri=Western Sources on the Early Towns of the Middle Volga Region |url=https://real.mtak.hu/46951/1/aorient.55.2002.1-3.19.pdf |ajakiri=[[Acta Orientalia Academiae Scientiarum Hung]] |aastakäik=55 |üksiknumber=1-3 |lehekülg=263-268}}</ref> Volga-Bulgaaria suuremates linnades mängisid suurt rolli moslemimaadest saabunud migrandid.<ref name=":132" /> [[Fail:Bolgar1839.JPG|vasakul|pisi|[[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğari]] varemed 19. sajandil]] Rahvastiku tihedus oli märgatavalt kõrgem lõunas, [[Malõi Tšeremšan]]i vesikonna ümbruses, kus on leitud 320 asulat, muuhulgas ka piirkonna suurim Bilär. Rohkem kui pooled leiud on leitud Volga-Bulgaaria lõunapiirilt. Põhjas oli asustus madalam, kuid siiski suhteliselt tasakaalukalt jagunenud. Kama ümbrus idas asustati hiljem, 12. sajandi jooksul. Volga-Bulgaaria rahvaarv tõusis pärast rahva paikseks jäämist märgatavalt.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria on tuntud oma [[Linnamägi|linnamägede]] poolt. 21. sajandi alguse seisuga on avastatud 163 linnamäge, neist rohkem kui pooled Kama-taguses piirkonnas, Bolšoi Tšeremšani ja Malõi Tšeremšani vesikonna ümbruses. Linnamägede suurus on 1–600 hektarit, enamus neist küll kuni 30 hektarit. Mitmes suuremas linnamäes asus ka linn, väiksemad täitsid sageli lossi või kindlustuse rolli.<ref name=":13" /> == Majandus == [[Fail:Pottery Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria keraamika]] ==== Maakasutus ==== Kuni Volga-Bulgaaria tekkimiseni oli Volga bulgaaride peamine elatusviis [[loomakasvatus]]. Lisaks sellele tegeleti loomajahiga. Paikseks jäämisega kujunes aga Volga bulgaaride peamiseks elatusviisiks [[põlluharimine]].<ref name=":8" /> Tõenäoliselt juba piirkonda jõudmisest saadik tegelesid mõned bulgaarid ka põlluharimisega, elanikkonna paikseks jäämisega põllumajanduse osakaal riigi majanduses kasvas. Peamiselt kasvatati [[hirss]]i, [[nisu]] ja [[Oder|otra]], mis kasvasid tollal piirkonnas paremini [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Koos [[hobuseliha]]ga moodustasid eelmainitud põllutooted suurema osa Volga bulgaaride söögilauast.<ref name=":1" /><ref name=":13" /><ref name=":8" /> Põllumehed oma toodangu eest eraldi makse maksma ei pidanud. Bulgaaride põllutoodangu saadused olid vajatust suuremad, kuid nad ei osanud põllumaad sälitavalt kasutada, mistõttu mulla viljakus külade lähedal vähenes ja muld sai välja kurnatud.<ref name=":8" /> Seepärast võtsid talupojad põldudena kasutusele uued piirialad ja nõnda liikusid aegamööda ka külad: vanad põldudest kaugemal olevad talud jäid kasutuseta, uued talud liikusid mõnisada meetrit edasi uute põldude poole.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> Lisaks põllutöölistele moodustasid suure osa Volga-Bulgaaria elanikest [[Käsitööline|käsitöölised]]. Metalli töötlemine arenes riigis peamiselt välja [[Rauamaak|rauamaagi]] asukohtade lähedal Volga keskjooksu läheduses. Erandiks olid suured linnad, kuhu raud toimetati läbi kaubanduskohtade. Riigi idaosas Kama jõe ümbruses leidus palju ka [[vask]]e, kuigi selle kvaliteet ei olnud väga hea. Väärismetalle piirkonnas eriti ei leidunud, mistõttu kasutasid juveliirid oma töös sissetoodud väärismetalle ([[kuld]], [[hõbe]]). Vanametalli ja vasknõusid müüdi Volga-Bulgaariast edasi [[Vene]]sse ja oma naaberpiirkondadesse, kuid vääristooted jäid enamasti riiki.<ref name=":132" /> Volga ja Kama liiva kasutati kohalike pottide tegemiseks, hiljem ka vähekvaliteetse klaasi valmistamisel.<ref name=":13" /> [[Fail:Jewellery 2 Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria ehted]] ==== Kaubandus ==== Kuigi enamus bulgaare olid põlluharijad, oli Volga-Bulgaaria majandus suuresti üles ehitatud [[kaubandus]]ele. Paiknedes nii [[Volga kaubatee|Volgal]], [[idatee]] läheduses, sagedas kontaktis [[Horezm]]iga kui ka oletataval [[Siber]]i kaubateel, orienteerus riik varakult [[kaubandus]]e arendamisele.<ref name=":132" /> Välisriikide kaupmeestele arendati linnades välja eraldatud linnaosad.<ref name=":4" /> Põhjas koguti hinnatud [[karusnahk]]asid, mis müüdi lõunas ja idas maha. Volga-Bulgaaria valitsejad kogusid [[Maksud|maksuna]] kümnendiku nende aladelt läbi liikunud [[Kaup|kaubast]].<ref name=":1" /><ref name=":8" /> Koos iseseisvuse suurenemisega laienes riigi võimekus kaubelda ja asulate tekkega arenes piirkonnas välja ka piirkonnale omane sepatöö, mis oli ajendatud nii kasaaride kui ka [[Kesk-Aasia]] sepakunstist.<ref name=":1" /> Moslemimaades kujunesid hinnatuks ja Volga-Bulgaaria [[kingad]].<ref name=":8" /> [[Fail:Volga_Bulgaria_dirhams_Mikail_ibn_Jafar.jpg|vasakul|pisi|[[Almass]]i poja [[Mikail ibn Cağfar]]i valitsusajast pärinevad [[dirham]]id]] Kuigi [[hõbemünt]]ide ([[dirham]]) tootmine algas Volga-Bulgaarias 10. sajandi alguses juba enne kontakte [[Araabia]]ga ja enne püsivate asulate teket riigis, oli see peamiselt mässumeelsete Volga-Bulgaaria varajaste khaanide poliitiline võte, mitte veel täielikult iseseisva riigi tunnus.<ref name=":1" /> Esimesed mündid jäljendasid [[Samaniidide riik|Samaniidide riigi]] dirhameid, hilisematel müntidel (alates 10. sajandi keskpaigust) jäljendas stiil jätkuvalt [[Samaniidid|samaniide]], kuid müntidele said kirja Volga-Bulgaaria valitsejate nimed. Piirkondlik ja Volga-Bulgaaria jaoks mõeldud müntimine sai riigis alguse 10. sajandi keskel (aastatel 949/950) Suaris, teiseks müntimiskeskuseks sai Bolğar. See oli tõenäoliselt suurema autonoomia või iseseisvuse saamise üks väljunditest. Lisaks valitseja nimedele ilmusid müntidel ka valitseva [[Kaliif|kaliifi]] või Samaniidi valitseja nimed. Väljaspool Volga-Bulgaariat on riigi münte leitud suuremates kogustes peamiselt [[Rootsi]]st, kuid ka [[Venemaa]]lt, [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Ukraina]]st, [[Soome]]st ja [[Poola]]st.<ref name=":11" /><ref name=":8" /> == Vaata ka == * [[Volga bulgaarid]] * [[Volga-Bulgaaria valitsejate loend]] * [[Bulgarism]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] 6ufujudayvb09pi1wo8v9jdnesp3y6w 0 525046 7230888 7218749 2026-09-08T15:26:07Z Makenzis 95198 7230888 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = A-League | pilt = | riik = [[Austraalia]] | konföderatsioon = [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|AFC]] | liigaaste = 1. | asutatud = 2004 | lõpetatud = | võistkondi = 12 | tsoone = | meister = [[Sydney FC|Sydney]] (''champions'')<br>Sydney (''premiers'') | enim_meistritiitleid = | enim_mänge = | parim_väravakütt = | veebileht = [https://www.a-league.com.au/ Link] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = | praegune_liigahooaeg = [[A-League'i hooaeg 2026–2027]] }} '''A-League''' (sponsorite järgi ametlikult '''Hyundai A-League''') on [[Austraalia]] kõrgeim jalgpalliliiga. Seda korraldab [[Austraalia jalgpalliliit]] (Football Federation Australia; FFA). A-League loodi 2004. aastal [[National Soccer League]]'i (NSL) järglasena. A-League'i esimene hooaeg algas 2005. aasta augustis. Liigasse kuulub üksteist klubi, millest kümme Austraaliast ja üks [[Uus-Meremaa]]lt. 2019. aastal liitus üheteistkümnenda klubina [[Western United FC|Western United]] ja 2020. aastal kaheteistkümnenda klubina [[Macarthur FC]]. Hooaeg kestab oktoobrist maini ning koosneb 29-voorulisest põhihooajast (põhihooaja meister – ''premier''), millele järel selgitavad kuus parimat meeskonda lõpliku meistri (''champions''). Põhihooaja kolmel parimal meeskonnal on võimalik pääseda [[AFC Meistrite Liiga]]le. Sarnaselt Põhja-Ameerika jalgpalli kõrgliigaga [[Major League Soccer]] ja Austraalia teiste kõrgliigadega ei selgitata erinevalt paljudest Euroopa liigadest kõrgliigast väljalangejaid. Alates 2005. aastast on nii ''premier''-meistriks tulnud seitse klubi ja ''champions''-meistriks kuus klubi. Liiga sponsor on [[Lõuna-Korea]] autotootja [[Hyundai Motor Company]]. == Klubid == {| class="navbox wikitable" style="width:100%; text-align:left;font-size:90%" |- ! colspan="8" |Praegused klubid |- ! Meeskond ! Linn ! Staadion ! Mahutavus ! Asutatud ! Liitunud |- | [[Adelaide United FC|Adelaide United]] | [[Adelaide]] | [[Hindmarsh Stadium|Coopers Stadium]] | style="text-align:center;"| 16 500 | style="text-align:center;"| 2003 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] | [[Brisbane]] | [[Dolphin Stadium]] | style="text-align:center;"| 11 500 | style="text-align:center;"| 1957 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Central Coast Mariners FC|Central Coast Mariners]] | [[Gosford]] | [[Central Coast Stadium]] | style="text-align:center;"| 20 059 | style="text-align:center;"| 2004 | style="text-align:center;"| 2005 |- |[[Macarthur FC|Macarthur]] |[[Sydney]] |[[Campbelltown Stadium]] | style="text-align:center;"| 20 000 | style="text-align:center;"| 2017 | style="text-align:center;"| 2020 |- | [[Melbourne City FC|Melbourne City]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne Rectangular Stadium|AAMI Park]] | style="text-align:center;"| 30 050 | style="text-align:center;"| 2009 | style="text-align:center;"| 2010 |- | [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne Rectangular Stadium|AAMI Park]]<br />[[Docklands Stadium|Etihad Stadium]] | style="text-align:center;"| 30 050<br />56 347 | style="text-align:center;"| 2004 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Newcastle Jets FC|Newcastle Jets]] | [[Newcastle (Uus-Lõuna-Wales)|Newcastle]] | [[Newcastle International Sports Centre|McDonald Jones Stadium]] | style="text-align:center;"| 33 000 | style="text-align:center;"| 2000 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Perth Glory FC|Perth Glory]] | [[Perth (Perth)|Perth]] | [[HBF Park]] | style="text-align:center;"| 20 500 | style="text-align:center;"| 1995 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Sydney FC]] | [[Sydney]] | [[Netstrata Jubilee Stadium]]<br>[[Leichhardt Oval]] | style="text-align:center;"| 20 505<br>20 000 | style="text-align:center;"| 2004 | style="text-align:center;"| 2005 |- | [[Wellington Phoenix FC|Wellington Phoenix]] | [[Wellington]] | [[Wellington Regional Stadium|Westpac Stadium]] | style="text-align:center;"| 34 500 | style="text-align:center;"| 2007 | style="text-align:center;"| 2007 |- | [[Western Sydney Wanderers FC|Western Sydney Wanderers]] | [[Sydney]] | [[Bankwest Stadium]] | style="text-align:center;"| 30 000 | style="text-align:center;"| 2012 | style="text-align:center;"| 2012 |- |[[Western United FC|Western United]] |[[Geelong]] |[[Kardinia Park|GMHBA Stadium]]<br>[[Mars Stadium]] | style="text-align:center;"| 36 000<br>11 000 | style="text-align:center;"| 2017 | style="text-align:center;"| 2019 |} Varem on kõrgliigasse kuulunud New Zealand Knights (2005–2007), Gold Coast United (2009–2012) ja North Queensland Fury (2009–2011). == Meistrid == {| class="wikitable" style="text-align:center;margin-left:1em;font-size:90%" |- !style="width:85px"|Hooaeg !''Champions'' !''Premier'' |- | 2005–06 || [[Sydney FC]] || [[Adelaide United FC|Adelaide United]] |- | 2006–07 || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] |- | 2007–08 || [[Newcastle Jets FC|Newcastle Jets]] || [[Central Coast Mariners FC|Central Coast Mariners]] |- | 2008–09 || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] |- | 2009–10 || [[Sydney FC]]|| [[Sydney FC]] |- | 2010–11 || [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] || [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] |- | 2011–12 || [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] || [[Central Coast Mariners FC|Central Coast Mariners]] |- | 2012–13 || [[Central Coast Mariners FC|Central Coast Mariners]] || [[Western Sydney Wanderers FC|Western Sydney Wanderers]] |- | 2013–14 || [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] || [[Brisbane Roar FC|Brisbane Roar]] |- | 2014–15 || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] || [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]] |- | [[A-League'i hooaeg 2015–2016|2015–16]] || [[Adelaide United FC|Adelaide United]] || [[Adelaide United FC|Adelaide United]] |- | [[A-League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]] ||[[Sydney FC]]|| [[Sydney FC]] |- | [[A-League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]] ||[[Melbourne Victory FC|Melbourne Victory]]|| [[Sydney FC]] |- | [[A-League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]] ||[[Sydney FC]]|| [[Perth Glory]] |- | [[A-League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] ||[[Sydney FC]]|| [[Sydney FC]] |} == Rekordid == * Noorim mängija – Alusine Fofanah (15 aasta ja 189 päeva vanuselt Western Sydney Wanderersi särgis mängus Adelaide Unitedi vastu 19. jaanuaril 2014) * Vanim mängija – [[Romário]] (40 aasta ja 320 päeva vanuselt Adelaide Unitedi särgis mängus Newcastle Jetsi vastu 15. detsembril 2006) ===Enim mänge=== ''Seisuga 14. detsember 2019'' '''''Paksus kirjas''' on tegevmängijad A-Legaue'is'' {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Koht !Mängija !Mänge |- |1. |align=left|{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} '''[[Andrew Durante]]''' |323 |- |2. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Leigh Broxham]]''' |302 |- |3. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Nikolai Topor-Stanley]]''' |299 |- |=4. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Eugene Galekovic]] |288 |- |=4. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Liam Reddy]]''' |288 |- |6. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Danny Vukovic]] |278 |- |=7. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Tarek Elrich]]''' |275 |- |=7. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Alex Wilkinson]]''' |266 |- |9. |align=left|{{Riigi ikoon|AUS}} [[Matt McKay]] |272 |- |10. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Vince Lia]]''' |255 |} ===Enim väravaid=== [[File:Berisha Victory Training May 2015.jpg|thumb|püsti|[[Besart Berisha]] on A-League'i läbi aegade suurim väravakütt]] ''Hooaja 2019–20 seisuga'' '''''Paksus kirjas''' on tegevmängijad A-Legaue'is'' :{| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Rank !Player !Goals |- |1. |align=left|{{Riigi ikoon|Kosovo}} '''[[Besart Berisha]]''' |135 |- |2. |align=left|{{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Shane Smeltz]] |92 |- |3. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Archie Thompson]] |90 |- |4. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Jamie Maclaren]]''' |56 |- |5. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Alex Brosque]] |75 |- |6. |align=left|{{Riigi ikoon|NZL}} '''[[Kosta Barbarouses]]''' |68 |- |7. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mark Bridge]] |63 |- |8. |align=left|{{Riigi ikoon|Uruguay}} '''[[Bruno Fornaroli]]''' |61 |- |9. |align=left|{{Riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Matt Simon]]''' |56 |- |10. |align=left|{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Andy Keogh]] |55 |} == Välislingid == * [http://a-league.com.au/ Liiga koduleht] * [https://us.soccerway.com/national/australia/ A-League Soccerway lehel] [[Kategooria:Austraalia jalgpall]] [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] dl23xfs36j4a4gjol7jyz8vshb05krn 0 525083 7231287 6948943 2026-09-09T11:51:32Z Kapsas123 209254 /* Praegune koosseis */ 7231287 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Adelaide United | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Adelaide United Football Club | hüüdnimi = ''The Reds'' ('punased') | lühend = | asutatud = 12. septembril 2003 | lõpp = | väljak = [[Coopers Stadium]] | mahutavus = 16 500 | ametinimetus1 = President | esimees = Piet van der Pol | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Carl Veart]] | liiga = [[A-League]] | hooaeg = [[A-League'i hooaeg 2019–2020|2019–20]] | positsioon = 7. koht | muster_la1=_adelaide1718h|muster_b1=_adelaide1718h|muster_ra1=_adelaide1718h|muster_so1=_adelaide1718h|muster_sh1=_adelaide1718h | vasakkäsi1=D50030 |kere1=D50030 |paremkäsi1=D50030|püksid1=c02 |sokid1=FF0002 | muster_la2=_adelaide1718a|muster_b2=_adelaide1718a|muster_ra2=_adelaide1718a|muster_so2=_adelaide1718a|muster_sh2=_adelaide1718a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mnäge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = https://www.adelaideunited.com.au/ }} [[Pilt:HindmarshStadium.JPG|pisi|[[Coopers Stadium]]]] '''Adelaide United Football Club''' on [[Austraalia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Lõuna-Austraalia]] osariigis [[Adelaide]]'is. Klubi mängib Austraalia kõrgliigas [[A-League]]. Klubi loodi 2003. aastal. Klubi kodustaadion on [[Coopers Stadium]], mis mahutab 16 500 pealtvaatajat. A-League'i esimesel hooajal 2005–06 tuli Adelaide põhihooaja meistriks. Finaalseerias saadi kolmas koht. Teist korda võideti põhihooaeg hooajal 2015–16, edestades [[Western Sydney Wanderers FC|Western Sydney Wanderersit]] kõigest ühe punktiga. Lisaks võideti finaaliseeria, kui finaalmängus oldi taas parem Western Sydney Wanderersist. Finaalseeria finaalmängule oldi jõutud ka 2007. ja 2009. aastal, kuid mõlemal korral tuli võtta vastu kaotus [[Melbourne Victory FC|Melbourne Victorylt]]. Adelaide Unitedile kuulub läbi aegade suurim võit A-League'is, kui 21. jaanuaril 2011 alistati [[Northern Fury FC|Northern Fury]] tulemusega 8:1. Lisaks on tegemist ainsa mänguga Austraalia kõrgliigas, kus kaks mängijat on saanud kirja [[kübaratrikk|kübaratriki]] – kübaratriki tegid selles mängus [[Marcos Flores]] ja [[Sergio van Dijk]]. 2008. aastal jõuti [[AFC Meistrite Liiga]] finaali, kus kaotati Jaapani klubile [[Gamba Osaka]] kahe mängu kokkuvõttes 5:0. Samal aastal osaleti [[jalgpalli klubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustel]], mille veerandfinaalis tuli taas võtta vastu kaotus Gamba Osakalt. 2014. aastal tuli Adelaide riigi esimeste karikavõistluste [[FFA Cup]]i võitjaks, kui finaalis alistati [[Perth Glory FC|Perth Glory]] tulemusega 1:0. Hiljem on karikavõistlused võidetud veel aastatel 2018 ja 2019 ning kolme võiduga ollakse kõige edukam klubi karikavõistlustel. Adelaide Unitedi suurimaks rivaaliks on Melbourne Victory. == Praegune koosseis == ''Seisuga 24. detsember 2020''<ref>{{cite web|url=https://www.adelaideunited.com.au/teams|title=Adelaide United squad|publisher=Adelaide United|accessdate=2020-12-24}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija |no=1 |pos=VV |rah=AUS |nimi=[[James Delianov]]}} {{JK koosseis mängija |no=2 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Michael Marrone|Michael Marrone]]}} {{JK koosseis mängija |no=3 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[George Timotheou]]}} {{JK koosseis mängija |no=4 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Ryan Strain]]}} {{JK koosseis mängija |no=6 |pos=PK |rah=AUS |nimi=[[Louis D'Arrigo]]}} {{JK koosseis mängija |no=7 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Ryan Kitto]]}} {{JK koosseis mängija |no=8 |pos=PK |rah=AUS |nimi=[[Stefan Mauk]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija |no=9 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Tomi Juric]]}} {{JK koosseis mängija |no=14 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Domenic Costanzo]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija |no=15 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Noah Smith|Noah Smith]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija |no=16 |pos=PK |rah=AUS |nimi=[[Nathan Konstandopoulos]]}} {{JK koosseis mängija |no=17 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Mohamed Toure]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija |no=18 |pos=PK |rah=AUS |nimi=[[Joe Caletti]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija |no=19 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Yaya Dukuly]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija |no=21 |pos=KA |rah=ESP |nimi=[[Javi López]]}} {{JK koosseis mängija |no=22 |pos=KA |rah=DEN |nimi=[[Michael Jakobsen]]}} {{JK koosseis mängija |no=23 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Jordan Elsey]]}} {{JK koosseis mängija |no=24 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Pacifique Niyongabire]]}} {{JK koosseis mängija |no=26 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Ben Halloran]]}} {{JK koosseis mängija |no=29 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Kusini Yengi]]}} {{JK koosseis mängija |no=33 |pos=VV |rah=AUS |nimi=[[Dakota Ochsenham]]}} {{JK koosseis mängija |no=34 |pos=KA |rah=AUS |nimi=[[Yared Abetew]]}} {{JK koosseis mängija |no=35 |pos=RÜ |rah=AUS |nimi=[[Al Hassan Toure]]}} {{JK koosseis mängija |no=40 |pos=VV |rah=AUS |nimi=[[Ethan Cox]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija |no=46 |pos=VV |rah=AUS |nimi=[[Joe Gauci]]|märkus=}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[A-League]] **'''''Premiers''-meister''' (2): 2005–06, 2015–16 **Teised kohad (2): 2006–07, 2008–09 *[[A-League]]'i finaalseeria **'''''Championships''-meister''' (1): 2016 **Teised kohad (2): 2007, 2009 *[[FFA Cup]]: **'''Võidud''' (3): 2014, 2018, 2019 **Teised kohad (1): 2017 == Adelaide Unitedi hooaja parimad mängijad == {| |- |valign="top"| {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Võitja |- | 2003–04 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Richie Alagich]] |- | 2005–06 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Carl Veart]] |- | 2006–07 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Jason Spagnuolo]] |- | 2007–08 ||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cássio Oliveira|Cássio]] |- | 2008–09 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Eugene Galekovic]] |- |} |width="1"|&nbsp; |valign="top"| {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Võitja |- | 2009–10 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Eugene Galekovic]] |- | 2010–11 ||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cássio Oliveira|Cássio]] |- | 2011–12 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Zenon Caravella]] |- | 2012–13 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dario Vidošić]] |- | 2013–14 ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Isaías Sánchez|Isaías]] |- |} |width="1"|&nbsp; |valign="top"| {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Võitja |- | 2014–15 ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sergio Cirio]] |- | 2015–16 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Craig Goodwin]] |- | 2016–17 ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Isaías Sánchez|Isaías]] |- | 2017–18 ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Isaías Sánchez|Isaías]] |- | 2018–19 ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Isaías Sánchez|Isaías]] |- |} |width="1"|&nbsp; |valign="top"| {| class="wikitable" |- ! Hooaeg ! Võitja |- | 2019–20 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Riley McGree]] |- |} |} == Peatreenerid == {{veerud}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Kosmina]] (2003–2007) * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Aurelio Vidmar]] (2007–2010) * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Rini Coolen]] (2010–2011) * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Kosmina]] (2011–2013) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Josep Gombau]] (2013–2015) {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Guillermo Amor]] (2015–2017) * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Marco Kurz]] (2017–2019) * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Gertjan Verbeek]] (2019–2020) * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Carl Veart]] (2020–) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.adelaideunited.com.au/ Klubi koduleht] {{A-League}} [[Kategooria:Adelaide United FC| ]] [[Kategooria:Austraalia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Adelaide]] tj6b9pxxdodt05huxq72p3larjufu33 0 528866 7231255 6203568 2026-09-09T10:46:59Z Kuriuss 38125 7231255 wikitext text/x-wiki {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Sean Couturier 2012-04-07.JPG | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015]]|}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]|}} }} '''Sean Gerald Couturier''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1992]] [[Phoenix]]is [[Arizona|Arizona osariigi]]s USA-s) on Kanada-USA [[jäähoki]]mängija, [[keskründaja (jäähoki)|keskründaja]]. Ta mängib [[NHL]]-i klubis [[Philadelphia Flyers]]. Ta on klubi meeskonna asekapten. Couturieri isa [[Sylvain Couturier]] on endine jäähokimängija, kes mängis kolmel hooajal ka NHL-is. Pärast isa sportlaskarjääri lõppu kolis perekond Kanadasse [[Bathurst (New Brunswick)|Bathursti]]. Sean hakkas mängima Kanada noorteklubides. Hooajal 2010–11 valiti ta [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i hooaja parimaks mängijaks. 2011. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}ist Flyersi poolt kaheksanda valikuna. Samal aastal alustas Flyersi meeskonnas karjääri NHL-is. Esimese värava NHL-is lõi ta oma viiendas mängus 18. oktoobril 2011 mängus [[Ottawa Senators]]i vastu. Samal hooajal jõudis ta Flyersiga [[Stanley karikas|Stanley karikaturniiri]] väljalangemismängudele. Idakonverentsi veerandfinaali teises mängus [[Pittsburgh Penguins]]i vastu tegi ta [[kübaratrikk|kübaratriki]] ning sai nooruselt teiseks mängijaks, kes on väljalangemismängudes kübaratriki teinud. [[NHL-i hooaeg 2017–2018|Hooaeg 2017–18]] lõi põhihooajal kokku 31 väravat ja jõudis Flyersiga taas väljalangemismängudele. [[NHL-i hooaeg 2018–2019|Hooajal 2018–19]] lõi ta 33 väravat. Järgmisel hooajal pälvis Couturier liiga hooaja parimale kaitsvale ründemängijale antava [[Frank J. Selke Trophy]]. [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus tuli ta [[2015. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2015. aastal]] maailmameistriks. == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.nhl.com/player/sean-couturier-8476461 Sean Couturier veebisaidil NHL.com] * [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=115908 Sean Couturier veebisaidil hockeydb.com] {{JÄRJESTA:Couturier, Sean}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]] [[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 6tt27mxycd951fetgmcfqnl8eqdcse8 0 532424 7230981 6789952 2026-09-08T18:28:06Z ~2026-34651-55 231505 7230981 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=89|järgmine liin=90K|järgmine=90K (Tallinna bussiliin)|eelmine=89 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=1994|suleti=1995}} 90 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90 alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama.<ref name="POST1">{{netiviide | Autor = ETA | Pealkiri = Uus bussiliin | URL = https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1994/06/01/1 | Täpsustus = lk 1 | Väljaandja = Post : rahva tõeline hääl | Aeg = 01.06.1994 | Kasutatud = 01.01.2019 | Keel = }}</ref> Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9qkz7dr8g4n99uh2oapk8ybb8qziqsk 7230982 7230981 2026-09-08T18:28:16Z ~2026-34651-55 231505 7230982 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=89|järgmine liin=90K|järgmine=90K (Tallinna bussiliin)|eelmine=89 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=1994|suleti=1995}} 90 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90 alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama.<ref name="POST1">{{netiviide | Autor = ETA | Pealkiri = Uus bussiliin | URL = https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1994/06/01/1 | Täpsustus = lk 1 | Väljaandja = Post : rahva tõeline hääl | Aeg = 01.06.1994 | Kasutatud = 01.01.2019 | Keel = }}</ref> Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mzf0l56cwekcl70z52yc2eegds5cw1y 7230984 7230982 2026-09-08T18:29:49Z ~2026-34651-55 231505 7230984 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=89|järgmine liin=90K|järgmine=90K (Tallinna bussiliin)|eelmine=89 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=1994|suleti=1995}} 90 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90 alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama.<ref name="POST1">{{netiviide | Autor = ETA | Pealkiri = Uus bussiliin | URL = https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1994/06/01/1 | Täpsustus = lk 1 | Väljaandja = Post : rahva tõeline hääl | Aeg = 01.06.1994 | Kasutatud = 01.01.2019 | Keel = }}</ref> Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] c457cm9buxrk9va84kzp4d5d510wap8 7230994 7230984 2026-09-08T18:37:28Z ~2026-34651-55 231505 7230994 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=89|järgmine liin=90K|järgmine=90K (Tallinna bussiliin)|eelmine=89 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=*1994 *2025|suleti=*1995 *2025}} 90 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90 alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama.<ref name="POST1">{{netiviide | Autor = ETA | Pealkiri = Uus bussiliin | URL = https://dea.digar.ee/page/postrahvatoelinehaal/1994/06/01/1 | Täpsustus = lk 1 | Väljaandja = Post : rahva tõeline hääl | Aeg = 01.06.1994 | Kasutatud = 01.01.2019 | Keel = }}</ref> Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. 5. ja 6. juulil 2025 kasutas numbrit 90 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 70j7pk2e8a4lum9tukpu87fehp0qjb5 0 534712 7230874 7057101 2026-09-08T15:03:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230874 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cirgaļi | pindala = 0,15 | elanikke = 15 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=51670 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Cirgaļi''' (ka '''Cirgaļu mežniecība''', nõukogude ajal '''Priedaine''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]]. Küla asub valla keskusest [[Stepi]]st 8,8, piirkonna keskusest [[Valka]]st 28,2 ja [[Riia]]st 162,7 kilomeetri kaugusel. Seal asub Cirgaļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Zv%C4%81rtavas%20pagasts&PlanningRegionId= |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-10 |arhiivimisaeg=2022-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220704153941/https://www.atd.lv/lv/pieturvietas?CommonCode=&BusStopName=&County=Zv%C4%81rtavas%20pagasts&PlanningRegionId= |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Zvārtava vald}} [[Kategooria:Valka piirkonna külad]] kj1yzgpr8jfsjexsobm6zdac7hv51wv 0 542609 7231161 6970357 2026-09-09T08:25:41Z Kuriuss 38125 7231161 wikitext text/x-wiki '''Aprill 2019''', kroonika. [[2019]]. aasta aprill algas [[esmaspäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|aprill}} ==[[1. aprill]]== * [[Alžeeria]] president [[Abdelaziz Bouteflika]] teatas pärast nädalaid kestnud meeleavaldusi ja sõjaväe juhtkonna survet, et astub veel enne oma ametiaja lõppu presidendi ametist tagasi.<ref>[https://www.nzz.ch/international/algeriens-praesident-bouteflika-kuendigt-ruecktritt-an-ld.1471888 Algeriens Präsident Bouteflika kündigt seinen vorzeitigen Rücktritt an] Neue Zürcher Zeitung, 1.04.2019.</ref> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseministeerium teatas, et kuni [[Türgi]] ei loobu [[Venemaa]] raketitõrjesüsteemide [[S-400]] ostust, ei tarnita Türgile enam Türgi õhujõudude koosseisu kuuluvate hävituslennukite [[Lockheed Martin F-35 Lightning II]] tarvikuid ja varustust.<ref>[https://www.nzz.ch/international/usa-setzen-lieferung-von-material-fuer-f-35-kampfjets-an-die-tuerkei-aus-ld.1471931 USA setzen Lieferung von Material für Kampfjets an die Türkei aus] Neue Zürcher Zeitung, 2.04.2019.</ref> * [[Guatemala]] kõrgem valimiskohus rahuldas taotluse presidendikandidaat [[Thelma Aldana]] kandidatuuri tühistamiseks, kuid Aldana teatas, et vaidlustab selle otsuse riigi ülemkohtus ja vajadusel ka konstitutsioonikohtus.<ref>[https://www.prensalibre.com/guatemala/politica/tse-rechaza-inscripcion-de-thelma-aldana TSE rechaza la inscripción de Thelma Aldana] Prensa Libre, 1.04.2019.</ref> * [[Jaapan]]i valitsus avalikustas, et [[Mai 2019#1. mai|1. mail]] algava keiser [[Naruhito]] võimuperioodi (ajastu) nimeks saab [[Reiwa]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-japan-emperor/new-japanese-imperial-era-reiwa-takes-name-from-ancient-poetry-idUSKCN1RD13X New Japanese imperial era 'Reiwa' takes name from ancient poetry] Reuters, 1.04.2019.</ref> * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Nicola Selva]] ja [[Michele Muratori]].<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda hääletas nelja alternatiivse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ([[Brexit]]) kava üle, kuid ükski nendest ei kogunud parlamendis vajalikku toetust.<ref>[https://www.nzz.ch/international/unterhaus-stimmt-nochmals-ueber-brexit-alternativvorschlaege-ab-ld.1471664 Katerstimmung in London: Wieder keine Einigung auf Brexit-Alternative] Neue Zürcher Zeitung, 2.04.2019.</ref> Pärast tema esitatud kava läbikukkumist teatas parlamendi liige [[Nick Boles]] oma lahkumisest [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] liikmeskonnast.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-britain-eu-boles/uk-lawmaker-boles-quits-conservative-party-over-brexit-idUSKCN1RD3AH UK lawmaker Boles quits Conservative Party over Brexit] Reuters, 2.04.2019.</ref> * [[Uruguay]] president [[Tabaré Vázquez]] vabastas ametist kaitseministri [[Jorge Menéndez]]e ja nimetas tema asemele [[José Bayardi]].<ref name=rulers/> * [[Venezuela]] president [[Nicolás Maduro]] vabastas riigis aset leidnud massiliste elektrikatkestuste tõttu ametist elektriministri [[Luis Motta]] ja nimetas tema asemele riikliku elektrifirma endise presidendi [[Igor Gaviria]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics/venezuelas-maduro-replaces-electricity-minister-amid-blackouts-idUSKCN1RD2KI Venezuela's Maduro replaces electricity minister amid blackouts] Reuters, 1.04.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] nimetas [[Andres Unga]] Eesti suursaadikuks [[Samoa]]s.<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/15097-439-a-unga-nimetamine/index.html 439. A. Unga nimetamine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 1.04.2019.</ref> * [[Tallinn]]as [[Alexela Kontserdimaja]]s toimus [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] gala. Parima mängufilmi auhinna sai "[[Seltsimees laps]]", parima telesarja auhinna "[[Litsid]]", parima tõsielusaate auhinna "[[Osoon (saade)|Osoon]]", parima uue saate auhinna "[[Esimene stuudio]]" ja parima erisaate auhinna "[[Arvo Pärdi Keskuse avamine]]".<ref>[http://eftagala.ee/voitjad/ Võitjad 2019] EFTA (vaadatud 2.04.2019)</ref> ==[[2. aprill]]== * [[Alžeeria]]s astus ametist tagasi president [[Abdelaziz Bouteflika]]. Presidendi kohuseid asus täitma parlamendi ülemkoja esimees [[Abdelkader Bensalah]].<ref name=rulers>[http://rulers.org/2019-04.html April 2019] Rulers.org (vaadatud 3.04.2019)</ref> * [[Komoorid]]el asus taas presidendiametisse sellele ametikohale tagasi valitud [[Azali Assoumani]].<ref name=rulers/> * [[Malta]] parlament valis riigi uueks presidendiks ainsana sellele kohale kandideerinud [[George Vella]].<ref name=rulers/> * [[Senegal]]is alustas oma teist ametiaega president [[Macky Sall]].<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s teatas teatri [[Ugala]] nõukogu, et teatri uueks juhiks saab [[Garmen Tabor]]. Tema ametiaeg teatri juhatuse liikmena algab [[Juuli 2019#1. juuli|1. juulil 2019]].<ref>[https://kultuur.err.ee/926063/ugala-teatri-uueks-juhiks-saab-garmen-tabor Ugala teatri uueks juhiks saab Garmen Tabor] ERR Uudised, 2.04.2019.</ref> * [[Jõhvi vald|Jõhvi vallavanem]] [[Martin Repinski]] teatas vallavolikogule oma tagasiastumisest seoses [[XIV Riigikogu]] liikmeks saamisega.<ref>[https://www.err.ee/926058/martin-repinski-lahkub-johvi-vallavanema-ametist-riigikokku Martin Repinski lahkub Jõhvi vallavanema ametist riigikokku] ERR Uudised, 2.04.2019.</ref> ==[[3. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhtiv tehnikaülikool [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] teatas koostöö lõpetamisest [[Hiina]] elektroonikafirmadega [[Huawei]] ja [[ZTE]]. Mõlemad firmad on Ameerika Ühendriikides sattunud föderaaluurimise alla seoses majandussanktsioonide väidetavate rikkumistega.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-usa-huawei-tech-zte/mit-halts-collaborations-with-chinese-tech-firms-huawei-zte-idUSKCN1RG0FS MIT halts collaborations with Chinese tech firms Huawei, ZTE] Reuters, 4.04.2019.</ref> * [[Brunei]]s hakkas kehtima islami õigusel ehk [[šariaat|šariaadil]] põhinev karistusseadustik, mis näeb näiteks abielurikkumise ja meestevahelise seksuaalvahekorra eest ette kividega surnuks loopimise.<ref>[https://web.archive.org/web/20190404084056/http://www.xgay.ru/news/rainbow/2019/04/04-40086.htm Бруней стал 9-й страной мира, в которой геев казнят по шариату] xgay.ru, 4.04.2019.</ref> * [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]] toimusid [[2019. aasta Saalomoni Saarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. 21 kohta 50-liikmelises parlamendis läks parteitutele kandidaatidele, parteidest saavutasid parima tulemuse [[Saalomoni Saarte Kadere Partei]] ja [[Saalomoni Saarte Demokraatlik Partei]], mis said mõlemad 8 kohta.<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]]s lahkus ametist [[Brexit]]i nooremminister [[Chris Heaton-Harris]], kes ei toetanud peaminister [[Theresa May]] seisukohta taotleda Euroopa Liidult lisaaega lahkumiskõneluste pidamiseks. Hilisõhtul kiitis Suurbritannia parlamendi alamkoda May ettepaneku lisaaja taotlemiseks häältega 313:312 heaks.<ref>[https://www.err.ee/926507/briti-parlamendi-alamkoda-toetas-ulinapilt-brexiti-lisaaja-taotlemist Briti parlamendi alamkoda toetas ülinapilt Brexiti lisaaja taotlemist] ERR Uudised, 4.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s andis [[Finantsinspektsioon]] [[AS Koduliising]]ule panga tegevusloa. Ettevõte hakkab pangana tegutsema ärinime ja kaubamärgi [[Holm Bank]] all.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/6560473/eestis-sundis-uus-pank Eestis sündis uus pank] Majandus24, 3.04.2019.</ref> * [[Rootsi]] mööblitootja [[IKEA]] teatas, et avab sügisel 2019 Eestis e-poe ja koos sellega ka [[Tallinn]]as kauba väljastuspunkti koos näidistesaaliga.<ref>[https://www.err.ee/926262/ikea-avab-sugisel-tallinnas-valjastuspunkti-koos-naidistesaaliga IKEA avab sügisel Tallinnas väljastuspunkti koos näidistesaaliga] ERR Uudised, 3.04.2019.</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] juhatus kinnitas [[Tallinn]]a linnapea kandidaadiks senise Tallinna linnavolikogu esimehe [[Mihhail Kõlvart]]i. Senine linnapea [[Taavi Aas]] oli varem teatanud kavatsusest alustada tööd [[XIV Riigikogu]] liikmena.<ref>[https://www.err.ee/926523/keskerakond-kinnitas-kolvarti-tallinna-linnapeakandidaadiks Keskerakond kinnitas Kõlvarti Tallinna linnapeakandidaadiks] ERR Uudised, 4.04.2019.</ref> ==[[4. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is toimus [[NATO]] välisministrite kohtumine, millega tähistati ühtlasi NATO asutamise 70. aastapäeva. * [[Horvaatia]] endine peaminister, korruptsioonis süüdi mõistetud [[Ivo Sanader]] alustas vanglakaristuse kandmist. Sanader viidi kodust vanglasse pärast seda, kui Horvaatia ülemkohus oli tõstnud talle madalamas kohtuastmes määratud karistuse 4,5 aastalt 6 aastale – alla viieaastast vangistust on selles kuritegude kategoorias Horvaatias lubatud kanda ka tingimisi või koduarestis.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-croatia-sanader/croatias-former-pm-sanader-jailed-for-corruption-supreme-court-idUSKCN1RH0ZT Croatia's former PM Sanader jailed for corruption: Supreme Court] Reuters, 5.04.2019.</ref> * [[Liibüa]]s andis riigi idaosa kontrolliva, [[Tobruk]]is asuva valitsuse relvajõudude ülem feldmarssal [[Khalifa Haftar]] oma vägedele korralduse alustada pealetungi Liibüa pealinnale [[Tripoli]]le.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-libya-security/eastern-libyan-commander-orders-forces-to-move-on-tripoli-idUSKCN1RG0RT Eastern Libyan commander orders forces to move on Tripoli] Reuters, 4.04.2019.</ref> * [[Läti]] keskkonna- ja regionaalarenguminister [[Juris Pūce]] tagandas ametist [[Riia]] linnapea [[Nils Ušakovs]]i. Ušakovsi süüdistati tema ametiajal Riia ühistranspordiettevõttes toimunud ulatuslikes rikkumistes. Ušakovs ise lubas ministri otsuse kohtus vaidlustada.<ref>[https://www.err.ee/927150/lati-regionaalminister-tagandas-riia-linnapea Läti regionaalminister tagandas Riia linnapea] ERR Uudised, 5.04.2019.</ref> * [[Malta]]l astus presidendina ametisse [[George Vella]].<ref name=rulers/> * [[Eesti]]s pidas esimese istungi [[XIV Riigikogu]]. Avaistungil valiti ka Riigikogu uus juhatus koosseisus: esimees [[Henn Põlluaas]] ([[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]), esimene aseesimees [[Helir-Valdor Seeder]] ([[Isamaa Erakond]]) ja teine aseesimees [[Siim Kallas]] ([[Eesti Reformierakond]]).<ref>[https://www.err.ee/926609/riigikogu-valis-esimeheks-henn-polluaasa Riigikogu valis esimeheks Henn Põlluaasa] ERR Uudised, 4.04.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/927162/riigikogu-uus-juhatus-kulastas-kadriorus-presidenti Riigikogu uus juhatus külastas Kadriorus presidenti] ERR Uudised, 5.04.2019.</ref> * Eestis esitas seoses Riigikogu uue koosseisu kokkutulekuga tagasiastumispalve [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]].<ref name=rulers/> ==[[5. aprill]]== * [[Maailmapank|Maailmapanga]] uueks presidendiks nimetati [[David Malpass]], kelle ametiaeg algab [[Aprill 2019#9. aprill|9. aprillil]].<ref name=rulers/> * [[Rootsi]]s teatas rahapesukahtlustuste alla sattunud [[Swedbank]]i nõukogu esimees [[Lars Idermark]], et astub ametist tagasi. Tema kohuseid asus täitma nõukogu aseesimees [[Ulrika Francke]].<ref>[https://www.err.ee/927133/swedbanki-noukogu-esimees-lars-idermark-astus-tagasi Swedbanki nõukogu esimees Lars Idermark astus tagasi] ERR Uudised, 5.04.2019.</ref> * [[Senegal]]i peaminister [[Mohamed Dionne]] astus seoses president [[Macky Sall]]i uue ametiaja algusega ametist tagasi, kuid järgmisel päeval, [[Aprill 2019#6. aprill|6. aprillil]] nimetas president Dionne'i uuesti peaministriks.<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] peaminister [[Theresa May]] pöördus [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[Donald Tusk]]i poole ametliku taotlusega pikendada Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ([[Brexit]]i) tähtaega [[Juuni 2019#30. juuni|30. juunini 2019]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-britain-eu/britains-may-asks-eu-for-brexit-extension-to-june-30-idUSKCN1RH0Q8 Britain's May asks EU for Brexit extension to June 30] Reuters, 5.04.2019.</ref> * [[Türgi]] valitsev [[Õigluse ja Arengu Partei]] esitas keskvalimiskomisjonile taotluse kohalike valimiste tulemuse tühistamiseks riigi suurimas linnas [[İstanbul]]is, kus opositsioon oli saavutanud napi valimisvõidu. Õigluse ja Arengu Partei põhjendas oma taotlust ulatuslike rikkumistega mitmetes valimisjaoskondades.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-turkey-election/erdogans-ak-party-appeals-for-annulment-of-istanbul-local-elections-haberturk-idUSKCN1RH102 Erdogan's AK Party appeals for annulment of Istanbul local elections: Haberturk] Reuters, 5.04.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks [[2019. aasta Riigikogu valimised]] võitnud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimehele [[Kaja Kallas]]ele.<ref>[https://www.err.ee/927139/kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-kaja-kallase Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Kaja Kallase] ERR Uudised, 5.04.2019.</ref> * [[XIV Riigikogu]] liige [[Raimond Kaljulaid]] lahkus [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]], sest ei nõustunud Keskerakonna osalemisega võimalikus valitsuskoalitsioonis, kuhu kuulub ka [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]. Ühtlasi teatas Kaljulaid kavatsusest osaleda [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistel]], mida ta varem oli eitanud.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-raimond-kaljulaid-teatas-et-lahkub-keskerakonnast?id=85825185 Raimond Kaljulaid teatas, et lahkub Keskerakonnast] Delfi, 5.04.2019.</ref> * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] kinnitas oma kandidaadid [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistel]]. Erakonna valimisnimekirja kuuluvad [[Marina Kaljurand]], [[Sven Mikser]], [[Ivari Padar]], [[Eiki Nestor]], [[Katri Raik]], [[Triin Toomesaar]], [[Marianne Mikko]], [[Monika Haukanõmm]] ja [[Indrek Tarand]].<ref>[https://www.err.ee/927282/galerii-sde-europarlamendi-valimisnimekirja-juhib-marina-kaljurand SDE europarlamendi valimisnimekirja juhib Marina Kaljurand] ERR UUdised, 5.04.2019.</ref> * [[Rahvusooper Estonia]] teatas, et rahvusballeti kunstilise juhina alustab [[August 2019#1. august|1. augustil 2019]] tööd [[Linnar Looris]].<ref>[https://kultuur.err.ee/927281/linnar-looris-teeb-tantsimisega-lopparve-ja-puhendub-taielikult-eesti-rahvusballeti-arendamisele Linnar Looris teeb tantsimisega lõpparve ja pühendub täielikult Eesti Rahvusballeti arendamisele] ERR Kultuur, 5.04.2019.</ref> ==[[6. aprill]]== * [[Brasiilia]]s [[Pará osariik|Pará osariigis]] varises osaliselt kokku [[Moju]] jõel asuv sild, olles saanud tabamuse selle alt läbi sõitnud laevalt. Kuna tegemist oli sillaga, mis ühendas Brasiilia põllumajanduslikke piirkondi riigi põhjaosas asuvate sadamatega, võib silla varing mõjutada Brasiilia põllumajandustoodangu eksporti.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-brazil-grains-bridgeaccident/brazil-bridge-collapse-could-affect-grain-shipments-in-north-idUSKCN1RI0KJ Brazil bridge collapse could affect grain shipments in north] Reuters, 6.04.2019.</ref> * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] lubas, et oma koalitsiooni valimisvõidu korral annekteerib ta need [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekalda]] alad, millel asuvad juudi asundused.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-settlements/israels-netanyahu-says-plans-to-annex-settlements-in-west-bank-if-reelected-idUSKCN1RI0JY Israel's Netanyahu says plans to annex settlements in West Bank if reelected] Reuters, 6.04.2019.</ref> * [[Kreeka]] piiril [[Põhja-Makedoonia]]ga [[Diavata]] lähistel puhkesid kokkupõrked Kreeka politsei ja riigis viibivate immigrantide vahel, kes üritasid pääseda üle piiri, et jätkata teekonda põhjapoolsemate Euroopa riikide suunas. Politsei oli sunnitud vägivaldseks muutunud migrantide ohjeldamiseks kasutama pisargaasi.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-greece-border/clashes-erupt-as-greek-police-stop-migrants-from-reaching-border-idUSKCN1RI0AP Clashes erupt as Greek police stop migrants from reaching border] Reuters, 6.04.2019.</ref> * [[Maldiivid]]el toimusid [[2019. aasta Maldiivide parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Absoluutse enamuse saavutas [[Maldiivide Demokraatlik Partei]], mis sai 65 kohta 87-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 73,5%.<ref name=rulers/> * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is avati ametlikult rahvusvaheliseks lennuliikluseks uus [[İstanbuli lennujaam]].<ref>[https://www.reuters.com/article/us-turkey-airport/last-flight-leaves-ataturk-as-istanbul-switches-airports-idUSKCN1RI0CY Last flight leaves Ataturk as Istanbul switches airports] Reuters, 6.04.2019.</ref> * [[Venezuela]]s osalesid kümned tuhanded inimesed meeleavaldustel, millel nõuti elektri- ja veevarustuse tagamist, president [[Nicolás Maduro]] tagasiastumist ja parlamendi esimehe [[Juan Guaidó]] tunnistamist seadusliku riigipeana.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics/venezuelans-rally-to-demand-power-water-and-end-to-maduro-idUSKCN1RI0L1 Venezuelans rally to demand power, water and end to Maduro] Reuters, 6.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s teatas toitumisnõustaja [[Erik Orgu]], et osaleb üksikkandidaadina [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/927416/erik-orgu-kandideerib-euroopa-parlamenti Erik Orgu kandideerib Euroopa Parlamenti] ERR Uudised, 6.04.2019.</ref> * [[Elurikkuse Erakond]] kinnitas oma kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendi valimisteks. Erakonnast kandideerivad Euroopa Parlamenti [[Artur Talvik]], [[Lauri Tõnspoeg]] ja [[Mihkel Kangur]].<ref>[https://www.err.ee/927422/elurikkuse-erakonna-europarlamendi-valimiste-esinumber-on-artur-talvik Elurikkuse Erakonna europarlamendi valimiste esinumber on Artur Talvik] ERR Uudised, 6.04.2019.</ref> * [[Isamaa (erakond)|Isamaa Erakonna]] volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. Isamaa otsustas esitada kaitseministriks [[Jüri Luik|Jüri Luige]], justiitsministriks [[Raivo Aeg]]i, välisministriks [[Urmas Reinsalu]], rahvastikuministriks [[Riina Solman]]i ja kultuuriministriks [[Tõnis Lukas]]e.<ref>[https://www.err.ee/927391/isamaa-kinnitas-volikogul-oma-ministrikandidaadid Isamaa kinnitas volikogul oma ministrikandidaadid] ERR Uudised, 6.04.2019.</ref> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. Keskerakond otsustas esitada peaministriks [[Jüri Ratas]]e, haridus- ja teadusministriks [[Mailis Reps]]i, majandus- ja taristuministriks [[Taavi Aas]]a, regionaalministriks [[Jaak Aab]]i ja sotsiaalministriks [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]].<ref>[https://www.err.ee/927400/keskerakond-kinnitas-ministrikandidaatideks-repsi-aasa-aabi-ja-kiige Keskerakond kinnitas ministrikandidaatideks Repsi, Aasa, Aabi ja Kiige] ERR Uudised, 6.04.2019.</ref> * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] volikogu kinnitas koalitsioonilepingu ja oma erakonna ministrikandidaadid. EKRE otsustas esitada siseministriks [[Mart Helme]], rahandusministriks [[Martin Helme]], keskkonnaministriks [[Rene Kokk|Rene Koka]], maaeluministriks [[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järviku]] ning väliskaubandus- ja IT-ministriks [[Marti Kuusik]]u.<ref>[https://www.err.ee/927404/ekre-ministrikandidaadid-helmed-kokk-jarvik-ja-kuusik EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik] ERR Uudised, 6.04.2019.</ref> ==[[7. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas oma tagasiastumisest sisejulgeolekuminister [[Kirstjen Nielsen]].<ref name=rulers/> * [[Andorra]]s toimusid [[2019. aasta Andorra parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim erakond [[Demokraadid Andorra Eest]], mis sai 35,8% häältest ja 11 kohta 28-liikmelises parlamendis, paremuselt teise tulemuse sai [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis kogus 30,6% häältest ja sai 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,3%.<ref name=rulers/> * [[Jaapan]]i 11 prefektuuris toimusid kuberneride valimised.<ref name=rulers/> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s kukkus [[Venemaa]] vastuseisu tõttu läbi avalduse vastuvõtmine, mis oleks kutsunud [[Liibüa]] feldmarssalit [[Khalifa Haftar]]i üles peatama pealetungi riigi pealinnale [[Tripoli]]le.<ref>[https://www.err.ee/927578/venemaa-blokeeris-uro-julgeolekunoukogu-liibua-avalduse Venemaa blokeeris ÜRO julgeolekunõukogu Liibüa-avalduse] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref> ==[[8. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriikide Salateenistus]]e juht [[Randolph Alles]] teatas ametist lahkumisest. Alles jätkab oma ametis aprilli lõpuni, alates maist saab organisatsiooni uueks juhiks [[James Murray]].<ref>[https://www.err.ee/928216/usa-salateenistuse-juht-lahkub-ametist USA salateenistuse juht lahkub ametist] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref> * [[Läti]]s astus ametist tagasi [[Läti Televisioon]]i juhatuse esimees [[Einārs Giels]], kelle ametisse nimetamise vastu oli protesti avaldanud [[Läti Ajakirjanike Liit]]. Samuti olid mitmed poliitikud avaldanud rahulolematust Gielsi ametisse nimetamisega, kuna ta ei vastanud ametikohale korraldatud konkursil kehtestatud nõuetele.<ref>[https://www.err.ee/928147/lati-televisiooni-juhatuse-esimees-ja-liige-astusid-tagasi Läti Televisiooni juhatuse esimees ja liige astusid tagasi] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref> * [[Venemaa]]l vabastas kohus koduarestist teatri- ja filmilavastaja [[Kirill Serebrennikov]], kuid tal keelati [[Moskva]]st lahkuda. Serebrennikov viibis koduarestis alates 2017. aastast, teda süüdistatakse teatriprojektile eraldatud riiklike vahendite omastamises.<ref>[https://www.err.ee/927676/vene-kohus-vabastas-serebrennikovi-koduarestist Vene kohus vabastas Serebrennikovi koduarestist] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s teatati, et [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestri]] peadirigendiks alates 2019./2020. aasta hooajast on valitud [[Tõnu Kaljuste]]. Ühtlasi saab temast samast ajast [[Tallinna Filharmoonia]] kunstiline juht.<ref>[https://kultuur.err.ee/927625/tallinna-kammerorkestri-peadirigendiks-ja-tallinna-filharmoonia-kunstiliseks-juhiks-saab-tonu-kaljuste Tallinna Kammerorkestri peadirigendiks ja Tallinna Filharmoonia kunstiliseks juhiks saab Tõnu Kaljuste] ERR Kultuur, 8.04.2019.</ref> * Eestis allkirjastasid [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]] koalitsioonilepingu.<ref>[https://www.err.ee/927637/otse-kell-13-kolm-erakonda-allkirjastavad-koalitsioonileppe Otse kell 13: kolm erakonda allkirjastavad koalitsioonileppe] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/928172/keskerakond-ekre-ja-isamaa-allkirjastasid-voimuliidu-leppe Keskerakond, EKRE ja Isamaa allkirjastasid võimuliidu leppe] ERR Raadiouudised, 8.04.2019.</ref> * Eesti ametlik peaministrikandidaat, [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimees [[Kaja Kallas]] alustas kõnelusi valitsusliidu moodustamiseks [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].<ref>[https://www.err.ee/928293/reformierakond-ja-sde-alustasid-uhisosa-otsimist Reformierakond ja SDE alustasid ühisosa otsimist] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> * [[Narva]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks fraktsiooni [[Kodulinn Narva]] kuuluva [[Aleksei Jevgrafov]]i.<ref>[https://www.err.ee/928150/narva-volikogu-valis-uueks-linnapeaks-aleksei-jevgrafovi Narva volikogu valis uueks linnapeaks Aleksei Jevgrafovi] ERR Uudised, 8.04.2019.</ref> ==[[9. aprill]]== * [[Alžeeria]] parlament kinnitas parlamendi ülemkoja esimehe [[Abdelkader Bensalah]]i presidendi kohusetäitjaks.<ref name=rulers/> Samal päeval lubas Bensalah 90 päeva jooksul läbi viia vabad presidendivalimised.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-algeria-protests/algerian-interim-president-promises-free-elections-idUSKCN1RL10T Algerian interim president promises free elections] Reuters, 9.04.2019.</ref> * [[Ameerika Riikide Organisatsioon]] otsustas häältega 18:9 tunnustada [[Venezuela]] suursaadikuna organisatsiooni juures [[Gustavo Tarre Briceño]]t, kelle on ametisse nimetanud president [[Nicolás Maduro]]ga opositsioonis olev parlamendi esimees, ennast Venezuela ajutiseks riigipeaks kuulutanud [[Juan Guaidó]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190411002951/https://www.washingtonpost.com/politics/oas-recognizes-opposition-envoy-as-venezuelan-ambassador/2019/04/09/7ffa3bb0-5b12-11e9-98d4-844088d135f2_story.html OAS recognizes opposition envoy as Venezuelan ambassador] The Washington Post, 9.04.2019.</ref> * [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[Donald Tusk]] tegi ülemkogule ettepaneku anda [[Suurbritannia]]le [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumiseks ([[Brexit]]) täiendavalt aega kuni üks aasta. Tuski ettepaneku kohaselt võib Suurbritannia valmisoleku korral lahkuda Euroopa Liidust ka varem.<ref>[https://www.err.ee/928537/tusk-tegi-ettepaneku-brexit-kuni-aastaks-edasi-lukata Tusk tegi ettepaneku Brexit kuni aastaks edasi lükata] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> * [[Haiti]] president [[Jovenel Moïse]] esitas senise peaministri kohusetäitja [[Jean Michel Lapin]]i ametlikult peaministrikandidaadiks.<ref name=rulers/> * [[Iisrael]]is toimusid [[2019. aasta Iisraeli parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis peaminister [[Binyamin Netanyahu]] erakond [[Likud]], mis sai 26,5% häältest ja 36 kohta 120-liikmelises [[Knesset]]is. Napilt jäi teiseks liberaalsete opositsioonierakondade valimisliit [[Sinine ja Valge]], mis sai 26,1% häältest ja 35 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,4%.<ref name=rulers/> * [[Kasahstan]]i presidendi kohusetäitja [[Kasõm-Žomart Tokajev]] kuulutas [[Juuni 2019#9. juuni|9. juuniks]] välja [[2019. aasta Kasahstani presidendivalimised|ennetähtaegsed presidendivalimised]].<ref>[https://www.err.ee/928359/kasahstan-korraldab-9-juunil-ennetahtaegsed-presidendivalimised Kasahstan korraldab 9. juunil ennetähtaegsed presidendivalimised] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> * [[Maailmapank|Maailmapanga]] presidendina astus ametisse [[David Malpass]].<ref name=rulers/> * [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele riigivisiidile [[Läti]] president [[Raimonds Vējonis]].<ref>[https://www.err.ee/928288/lati-president-tuleb-teisipaeval-eestisse-riigivisiidile Läti president tuleb teisipäeval Eestisse riigivisiidile] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> * Eestis teatas haridus- ja teadusministeerium, et [[Kohtla-Järve riigigümnaasium]]i direktorina alustab [[Aprill 2019#15. aprill|15. aprillil]] tööd endine [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i direktor [[Hendrik Agur]].<ref>[https://www.err.ee/928534/kohtla-jarve-riigigumnaasiumi-direktoriks-saab-hendrik-agur Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks saab Hendrik Agur] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> * Eestis valis [[Haljala vald|Haljala vallavolikogu]] uueks vallavanemaks [[Ivar Lilleberg]]i, volikogu esimeheks valiti sellelt ametikohalt kolm nädalat varem tagasi astunud [[Vello Väinsalu]].<ref>[https://www.err.ee/928468/haljala-volikogu-valis-vallavanemaks-ivar-lillebergi Haljala volikogu valis vallavanemaks Ivar Lillebergi] ERR Uudised, 9.04.2019.</ref> ==[[10. aprill]]== * [[Alžeeria]] presidendi kohusetäitja [[Abdelkader Bensalah]] määras [[2019. aasta Alžeeria presidendivalimised|presidendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[Juuli 2019#4. juuli|4. juuli]].<ref>[https://www.err.ee/928814/alzeeria-presidendivalimised-toimuvad-juuli-alguses lžeeria presidendivalimised toimuvad juuli alguses] ERR Uudised, 10.04.2019.</ref> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] jõustus sisejulgeolekuministri [[Kirstjen Nielsen]]i tagasiastumine. Ministri kohuseid asus täitma [[Kevin McAleenan]].<ref name=rulers/> * Ameerika Ühendriikide asepresident [[Mike Pence]] esines [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s üleskutsega tunnustada [[Venezuela]] poliitilise opositsiooni juhti, parlamendi esimeest [[Juan Guaidó]]d Venezuela seadusliku riigipeana.<ref>[https://www.err.ee/928818/pence-kutsus-uro-d-tunnustama-guaidod-venezuela-seadusliku-liidrina Pence kutsus ÜRO-d tunnustama Guaidod Venezuela seadusliku liidrina] ERR Uudised, 10.04.2019.</ref> ==[[11. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 56:41 riigi uueks siseministriks senise ministri kohusetäitja [[David Bernhardt]]i, kes astus ka samal päeval ametisse.<ref name=rulers/> * [[Austraalia]] peaminister [[Scott Morrison]] kuulutas [[Mai 2019#18. mai|18. maiks]] välja [[2019. aasta Austraalia parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref>[https://www.err.ee/928922/austraalia-valimised-toimuvad-18-mail Austraalia valimised toimuvad 18. mail] ERR Uudised, 11.04.2019.</ref> * [[Euroopa Ülemkogu]] nõustus pikendama [[Suurbritannia]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ([[Brexit]]i) tähtaega kuni [[Oktoober 2019#31. oktoober|31. oktoobrini 2019]], seejuures jäi Suurbritanniale võimalus valmisoleku korral lahkuda Euroopa Liidust ka varem.<ref>[https://www.err.ee/928874/el-pikendas-uhendkuningriigi-lahkumise-tahtaega-oktoobri-lopuni EL pikendas Ühendkuningriigi lahkumise tähtaega oktoobri lõpuni] ERR Uudised, 11.04.2019.</ref> * [[Iisrael]]il ebaõnnestus katse maandada [[Kuu]] pinnale mehitamata kosmoseaparaat [[Beresheet]]. Seadet tabas mootoririke ja see langes Kuu pinnale liiga kiiresti, purunedes kokkupõrkel.<ref>[https://novaator.err.ee/929502/iisraeli-kosmoseaparaat-purunes-kuule-laskumise-katsel Iisraeli kosmoseaparaat purunes Kuule laskumise katsel] ERR Novaator, 11.04.2019.</ref> * [[India]]s algas [[2019. aasta India parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene etapp. * [[Põhja-Korea]] valitseva [[Korea Töölispartei]] kongressil valiti [[Põhja-Korea riigiasjade komisjon]]i esimeheks tagasi [[Kim Chŏng-un]]. Ülemrahvakogu Presiidiumi esimeheks valiti asemarssal [[Choe Ryong-hae]] ja valitsusjuhiks [[Kim Jae-ryong]], kes mõlemad samal päeval ka ametisse astusid.<ref name=rulers/> * [[Slovakkia]]s astus tagasi rahandusminister [[Peter Kazimir]], tema kohuseid asus ajutiselt täitma peaminister [[Peter Pellegrini]].<ref name=rulers/> * [[Sudaan]]i sõjavägi kõrvaldas võimult alates 1989. aastast riiki juhtinud president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i. Ühtlasi tagandati ametist peaminister [[Mohamed Tahir Ayala]] valitsus. Täitevvõimu asus teostama Relvajõudude Kõrgem Nõukogu, mille esimeheks sai senine kaitseminister ja asepresident, kindralleitnant [[Ahmed Awad Ibn Auf]].<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] politsei vahistas [[London]]is [[Ecuador]]i saatkonnas [[WikiLeaks]]i asutaja ja juhi [[Julian Assange]]'i, kes oli ennast saatkonnas varjanud viimased seitse aastat. Ecuadori valitsus oli varem korduvalt teatanud, et kavatseb Assange'ile varjupaiga pakkumise lõpetada.<ref>[https://www.err.ee/928998/briti-voimud-votsid-ecuadori-saatkonnast-valja-saadetud-assange-i-kinni Briti võimud võtsid Ecuadori saatkonnast välja saadetud Assange'i kinni] ERR Uudised, 11.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s valis [[Tallinn]]a linnavolikogu häältega 45:25 uueks linnapeaks senise linnavolikogu esimehe, [[Eesti Keskerakond]]a kuuluva [[Mihhail Kõlvart]]i.<ref>[https://www.err.ee/929430/mihhail-kolvart-valiti-tallinna-linnapeaks Mihhail Kõlvart valiti Tallinna linnapeaks] ERR Uudised, 11.04.2019.</ref> * [[Jõhvi vald|Jõhvi]] vallavolikogu valis Riigikogu liikmeks suundunud [[Martin Repinski]] asemel uueks vallavanemaks senise abivallavanema, samuti [[Eesti Keskerakond]]a kuuluva [[Max Kaur]]i.<ref>[https://www.err.ee/929433/johvi-vallavanemaks-valiti-max-kaur Jõhvi vallavanemaks valiti Max Kaur] ERR Uudised, 11.04.2019.</ref> ==[[12. aprill]]== * [[Alžeeria]] pealinnas [[Alžiir]]is osalesid sajand tuhanded inimesed meeleavaldustel, millel nõuti valitseva eliidi võimult lahkumist. Üldiselt rahumeelselt kulgenud meeleavalduste taustal puhkesid kokkupõrked mõningate vägivaldseteks muutunud noorukite ja politsei vahel, vigastada sai 83 politseinikku ja kinni peeti 180 meeleavaldajat.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-algeria-protests/with-bouteflika-gone-protesters-in-algeria-demand-more-change-idUSKCN1RO1LU With Bouteflika gone, protesters in Algeria demand more change] Reuters, 12.04.2019.</ref> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] jõustus president [[Donald Trump]]i määrus, millega keelati [[transsoolisus|transsoolistel]] teenimine Ameerika Ühendriikide relvajõududes.<ref>[https://www.pinknews.co.uk/2019/04/12/trump-transgender-military-ban-takes-effect/ Trump’s transgender military ban: 13,700 could lose their jobs from today] PinkNews, 12.04.2019.</ref> * [[Sudaan]]is astus Relvajõudude Kõrgema Nõukogu esimehe kohalt tagasi eelmisel päeval võimu haaranud kindralleitnant [[Ahmed Awad ibn Auf]] ja nimetas oma järeltulijaks sellel ametikohal kindralleitnant [[‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]i.<ref name=rulers/> * [[Suurbritannia]] rahandusminister [[Philip Hammond]] teatas, et tõenäoliselt hakkab Suurbritannia parlament arutama ka uue rahvahääletuse korraldamist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumise ([[Brexit]]) küsimuses, kuigi valitsus ise mingil juhul uue referendumi läbiviimist ei toeta.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-britain-eu-hammond/uk-parliament-very-likely-to-consider-new-brexit-referendum-hammond-idUSKCN1RO1EF UK parliament very likely to consider new Brexit referendum: Hammond] Reuters, 12.04.2019.</ref> * Suurbritannias toimus poliitik [[Nigel Farage]]'i eestvedamisel uue erakonna [[Brexiti Partei]] asutamiskongress.<ref>[https://www.err.ee/929710/uue-partei-kaivitanud-nigel-farage-lubab-briti-poliitikas-revolutsiooni Uue partei käivitanud Nigel Farage lubab Briti poliitikas revolutsiooni] ERR Uudised, 12.04.2019.</ref> ==[[13. aprill]]== * [[Palestiina]]s astus ametisse peaminister [[Mohammad Shtayyeh]]i valitsus.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-politics/new-palestinian-government-sworn-in-amid-factional-tensions-idUSKCN1RP0KM New Palestinian government sworn in amid factional tensions] Reuters, 13.04.2019.</ref> * [[Poola]] valitsev erakond [[Õigus ja Õiglus]] teatas, et Poola ei kavatse lähitulevikus [[euro]]le üle minna. Erakonna esimees [[Jarosław Kaczyński]] ütles oma kõnes, et Poola võib kaaluda eurole üleminekut alles siis, kui Poola majandus on kasvanud [[Saksamaa]] majandusega võrreldavale tasemele.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-poland-euro/polands-kaczynski-says-no-to-the-euro-as-part-of-election-campaign-idUSKCN1RP09H Poland's Kaczynski says 'no' to the euro as part of election campaign] Reuters, 13.04.2019.</ref> * [[Prantsusmaa]]l jätkusid nn [[kollaste vestide liikumine|kollaste vestide]] meeleavaldused. [[Toulouse]]'i linnas, kus meelt oli kogunenud avaldama 5000–6000 inimest, muutus meeleavaldus vägivaldseks: süüdati sõidukeid ja prügikaste, politseinikke loobiti mitmesuguste esemetega. Vägivalla ohjeldamiseks kasutas politsei pisargaasi, 23 inimest peeti sündmuskohal ka kinni.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-france-protests/clashes-erupt-in-yellow-vest-protests-as-macron-prepares-policy-response-idUSKCN1RP0D6 Clashes erupt in yellow vest protests as Macron prepares policy response] Reuters, 13.04.2019.</ref> * [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is avasid tuhanded inimesed meelt president [[Aleksandar Vučić]]i vastu, süüdistades teda ja tema valitsevat [[Serbia Progressiivne Partei|Progressiivset Parteid]] korruptsioonis ja meediavabaduse piiramises.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-serbia-protests/thousands-rally-in-belgrade-to-protest-against-serbian-president-idUSKCN1RP0J6 Thousands rally in Belgrade to protest against Serbian president] Reuters, 13.04.2019.</ref> ==[[14. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[South Bend]]i linnapea, avalikult homoseksuaalne Afganistani sõja veteran [[Pete Buttigieg]] ametlikult, et kavatseb pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.err.ee/930513/indianast-parit-demokraadist-linnapea-purgib-usa-presidendiks Indianast pärit demokraadist linnapea pürgib USA presidendiks] ERR Uudised, 15.04.2019.</ref> * [[Austraalia]]s [[Melbourne]]'is avati öösel kella 3.20 paiku möödasõitnud autost tuli ööklubi ees seisnud inimeste pihta. Kokku sai vigastada neli inimest, neist kolm olid ööklubi turvamehed. Üks turvameestest suri hiljem haiglas vigastustesse.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-australia-security-melbourne/one-dead-in-shooting-outside-australia-nightclub-three-injured-idUSKCN1RP0RQ One dead in shooting outside Australia nightclub, three injured] Reuters, 14.04.2019.</ref> * [[Soome]]s toimusid [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis napi ülekaaluga [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (17,7% häältest, 40 kohta parlamendis). Teiseks ja kolmandaks tulid vastavalt [[Põlissoomlased]] (17,5% häältest, 39 kohta) ja [[Rahvuslik Koonderakond]] (17,0% häältest, 38 kohta). Valimisaktiivsus oli 68,7%.<ref>[https://tulospalvelu.vaalit.fi/EKV-2019/fi/tulos_kokomaa.html Eduskuntavaalit 2019 - koko maa] Oikeusministeriö, 15.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s [[Tallinna lauluväljak]]ul toimus kontsert [[Kõigi Eesti Laul]], mille eesmärk oli loodava valitsuskoalitsiooni osade liikmete väljaütlemiste kontekstis juhtida tähelepanu vajadusele kaitsta Eesti ühiskonnas üksikisiku ja eri vähemusgruppide vabadusi ning avaldada toetust ideele Eestist kui kõigile avatud ühiskonnast. Ürituse korraldamise taga oli sotsiaalmeediast alguse saanud kodanikuliikumine [[Kõigi Eesti]].<ref>[https://menu.err.ee/930137/tallinna-lauluvaljakul-toimus-uritus-koigi-eesti-laul Tallinna lauluväljakul toimus üritus Kõigi Eesti Laul] ERR Menu, 14.04.2019.</ref> ==[[15. aprill]]== * [[2019. aasta Notre-Dame'i tulekahju]]: [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is puhkes kohaliku aja järgi kella 19 paiku põleng linna ühes tuntuimas sümbolis, [[Notre-Dame|Pariisi Jumalaema kirikus]]. Tulekahju õnnestus lõplikult kustutada alles järgmise päeva hommikuks, kokku kestsid kustutustööd ligi 15 tundi. Suurem osa kunstivarasid õnnestus kirikust evakueerida, samuti jäi tulekahjust puutumata kiriku peaorel, kuid kiriku katus ja selle keskel asunud torn hävisid põlengus. Täpset ülevaadet kahjustada saanud arhitektuuri- ja kunstimälestistest veel ei ole. President [[Emmanuel Macron]] lubas avalikus esinemises, et kirik taastatakse täielikult.<ref>[https://www.err.ee/930485/pariisis-poles-suures-osas-maha-jumalaema-kirik Pariisis põles suures osas maha Jumalaema kirik] ERR Uudised, 15.04.2019.</ref> * [[Eesti]] taksoteenust vahendav ettevõte [[Bolt]] teatas, et alustab aprilli jooksul tegevust [[Venemaa]] turul.<ref>[https://www.err.ee/930319/bolt-alustab-tood-venemaal Bolt alustab tööd Venemaal] ERR Uudised, 15.04.2019.</ref> * [[XIV Riigikogu]] ei toetanud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] esimehele [[Kaja Kallas]]ele volituste andmist valitsuse moodustamiseks. Kallase kandidatuuri poolt hääletas 45, vastu oli 53 Riigikogu liiget.<ref>[https://www.err.ee/930408/kaja-kallas-valitsuse-moodustamiseks-toetust-ei-saanud Kaja Kallas valitsuse moodustamiseks toetust ei saanud] ERR Uudised, 15.04.2019.</ref> ==[[16. aprill]]== * [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis toimusid [[2019. aasta Alberta parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Ühendatud Konservatiivne Partei]], mis sai 54,8% häältest ja 63 kohta 87-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 71,1%.<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Portugal]]is. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Portugali presidendi [[Marcelo Rebelo de Sousa]]ga, peaminister [[António Costa]]ga, parlamendi esimehe [[Eduardo Ferro Rodrigues]]ega ning innovatsiooniminister [[Mariana Vieira da Silva]]ga.<ref>[https://web.archive.org/web/20190417162039/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15125-vabariigi-president-on-taena-homme-riigivisiidil-portugalis/index.html Vabariigi President on täna-homme riigivisiidil Portugalis] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.04.2019.</ref> * Eesti president Kersti Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehe [[Jüri Ratas]]e.<ref>[https://web.archive.org/web/20190417162041/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15127-president-kaljulaid-nimetas-peaministrikandidaadiks-jueri-ratase/index.html President Kaljulaid nimetas peaministrikandidaadiks Jüri Ratase] Vabariigi Presidendi Kantselei, 16.04.2019.</ref> ==[[17. aprill]]== * [[Iisrael]]i president [[Reuven Rivlin]] tegi peaminister [[Binyamin Netanyahu]]le ülesandeks moodustada uus valitsus.<ref name=rulers/> * [[Indoneesia]]s toimusid [[2019. aasta Indoneesia üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. * [[Peruu]] endine president, korruptsioonis süüdistatud [[Alan García Pérez]] tegi enesetapu. García Pérez tulistas ennast, kui politseinikud tulid teda vahistama; ta suri saadud vigastustesse mõni tund hiljem.<ref name=rulers/> * [[XIV Riigikogu]] andis [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehele [[Jüri Ratas]]ele volitused uue valitsuse moodustamiseks. Ratase nimetamist peaministriks toetas 55, vastu oli 44 liiget. Kavandatava valitsuskoalitsiooni liikmetest hääletas Ratase vastu [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] liige [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]].<ref>[https://www.err.ee/931032/juri-ratas-sai-riigikogus-valitsuse-moodustamiseks-toetushaaled-kokku Jüri Ratas sai riigikogus valitsuse moodustamiseks toetushääled kokku] ERR Uudised, 17.04.2019.</ref> * [[Eesti Tööandjate Keskliit|Eesti Tööandjate Keskliidu]] volikogu valis organisatsiooni tegevjuhiks [[Arto Aas]]a. Seni poliitikas tegutsenud Aas teatas, et lahkub seoses sellega [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnast]] ja loobub ka oma kohast XIV Riigikogus. Aasa volitused uuel ametikohal algavad [[Mai 2019#21. mai|21. mail]].<ref>[https://www.err.ee/931048/arto-aas-lahkub-poliitikast-et-asuda-tooandjate-keskliidu-uueks-juhiks Arto Aas lahkub poliitikast, et asuda tööandjate keskliidu uueks juhiks] ERR Uudised, 17.04.2019.</ref> ==[[18. aprill]]== * [[Euroopa Parlament]] võttis vastu otsuse, milles mõisteti hukka [[Brunei]]s sisse viidud uus, [[šariaat|šariaadil]] põhinev karistusseadustik, mis näeb mitmete kuritegude eest ette ebainimliku kohtlemise, piinamise ja ka surmanuhtluse. Ühtlasi kutsus resolutsioon Euroopa Liidu institutsioone rakendama Brunei võimude suhtes sanktsioone nagu sissesõidukeelud ja varade külmutamine ning boikoteerima Brunei sultanile kuuluvaid hotelle.<ref>[https://www.pinknews.co.uk/2019/04/18/european-parliament-brunei-asset-freezes-visa-bans/ European Parliament backs calls for Brunei ‘asset freezes and visa bans’] PinkNews, 18.04.2019.</ref> * [[Mali]]s teatas tagasiastumisest peaminister [[Soumeylou Boubèye Maïga]] valitsus.<ref name=rulers/> * [[Soome]] ametist lahkuv välisminister [[Timo Soini]] teatas kavatsusest lõpetada pärast ametiaja lõppu poliitikaga tegelemine.<ref>[https://www.err.ee/931267/soome-valisminister-timo-soini-kavatseb-poliitikast-lahkuda Soome välisminister Timo Soini kavatseb poliitikast lahkuda] ERR Uudised, 18.04.2019.</ref> * [[Ukraina]]s [[Kiiev]]is otsustas kohus, et valitsuse 2016. aasta otsus riigistada Ukraina suurim laenuandja, oligarh [[Igor Kolomoiskõi]]le kuulunud [[PrivatBank]] oli seadusvastane.<ref>[https://www.err.ee/931714/ukraina-kohus-kuulutas-privatbanki-riigistamise-seadusvastaseks Ukraina kohus kuulutas PrivatBanki riigistamise seadusvastaseks] ERR Uudised, 18.04.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kohtus [[Moskva]]s [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Presidentide kohtumine kestis kokku 2,5 tundi, peamiste teemadena arutati kahe riigi suhteid, piiriülest koostööd ja laiemat rahvusvahelist olukorda.<ref>[https://web.archive.org/web/20190422065144/https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/15134-presidendid-kaljulaid-ja-putin-arutasid-moskvas-kahe-riigi-omavahelisi-suhteid/index.html Presidendid Kaljulaid ja Putin arutasid Moskvas kahe riigi omavahelisi suhteid] Vabariigi Presidendi Kantselei, 18.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s valis [[Tallinna linnavolikogu]] oma esimeheks [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liikme [[Tiit Terik]]u. Teriku kandidatuuri toetas 79-kohalises volikogus 41 liiget.<ref>[https://www.err.ee/931717/tallinna-linnavolikogu-valis-uueks-esimeheks-tiit-teriku Tallinna linnavolikogu valis uueks esimeheks Tiit Teriku] ERR Uudised, 18.04.2019.</ref> Ühtlasi kinnitas volikogu ametisse [[Mihhail Kõlvart]]i juhitava linnavalitsuse, kus abilinnapeadeks said [[Kalle Klandorf]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Eha Võrk]], [[Andrei Novikov]], [[Aivar Riisalu]] ja [[Betina Beškina]].<ref>[https://www.err.ee/931694/tallinna-volikogu-kinnitas-ametisse-uhe-uue-liikmega-linnavalitsuse Tallinna volikogu kinnitas ametisse ühe uue liikmega linnavalitsuse] ERR Uudised, 18.04.2019.</ref> ==[[21. aprill]]== * [[Afganistan]]i ülemkohus pikendas president [[Ashraf Ghanī]] volitusi kuni edasi lükatud [[2019. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimiste]] tulemuse selgumiseni. Presidendi ametiaeg peaks lõppema 22. mail, samal ajal kui valimised on edasi lükatud 28. septembrini.<ref name=rulers/> * [[Põhja-Makedoonia]]s toimusid [[2019. aasta Põhja-Makedoonia presidendivalimised|presidendivalimised]]. Kuna esimeses voorus ei kogunud ükski kandidaat võitmiseks vajalikku häälteenamust, pääsesid teise vooru edasi [[Stevo Pendarovski]] (44,8% häältest) ja [[Gordana Siljanovska-Davkova]] (44,2% häältest). Valimisaktiivsus oli väike, ainult 41,8%. Valimiste teine voor toimub [[Mai 2019#5. mai|5. mail]].<ref name=rulers/> * [[Sri Lanka]]l toimusid ülestõusmispühade esimesel pühal pommirünnakud neljale luksushotellile ja kolmele kirikule. Lisaks toimus kaheksas plahvatus ühes pealinna [[Colombo]] elumajas ja politseil õnnestus kahjutuks teha Colombo lennujaama paigutatud lõhkekeha. Rünnakutes hukkus ligi 300 inimest, vigastada ligi 500 inimest. Hukkunute ja vigastatute seas oli ka mitmeid välisriikide kodanikke.<ref>[https://www.err.ee/932151/sri-lanka-pommirunnakutes-hukkunute-arv-ligineb-300-le Sri Lanka pommirünnakutes hukkunute arv ligineb 300-le] ERR Uudised, 21.04.2019.</ref> * [[Ukraina]]s toimus [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, mille võitis ülekaalukalt, 75% häältega [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Tema vastu kandideerinud senine riigipea [[Petro Porošenko]] sai 25% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 62,1%.<ref name=rulers/> ==[[22. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekojas]] [[Massachusetts]]i osariiki esindav [[Seth Moulton]] teatas oma kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref>[https://edition.cnn.com/2019/04/22/politics/seth-moulton-2020-campaign-announcement/index.html Rep. Seth Moulton announces 2020 presidential run] CNN, 22.04.2019.</ref> * [[Egiptus]]es lõppes kolm päeva kestnud rahvahääletus põhiseaduse parandamiseks. 88,8% hääletusel osalenud inimestest kiitis heaks muudatused, millega presidendi ametiaeg pikenes kahe aasta võrra, võimaldades sellega president [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]l ametisse jääda kuni 2024. aastani. Referendumil osalemine oli passiivne, osales vaid 44,3% hääleõiguslikust elanikkonnast.<ref name=rulers/> * [[Mali]] president [[Ibrahim Boubacar Keïta]] nimetas uueks peaministriks [[Boubou Cissé]], kes astus ametisse järgmisel päeval, [[Aprill 2019#23. aprill|23. aprillil]].<ref name=rulers/> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kohtumisi [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase valitsuse]] ministrikandidaatidega. Kohtumised jätkusid ka järgmisel päeval.<ref>[https://www.err.ee/932365/president-kaljulaid-kohtus-uute-ministrikandidaatidega President Kaljulaid kohtus uute ministrikandidaatidega] ERR Uudised, 22.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s teatas piimatööstusettevõtete [[Tere AS]] ja [[Farmi Piimatööstus]] tegevjuht [[Katre Kõvask]], et lahkub [[Mai 2019#8. mai|8. mail]] ametist.<ref>[https://www.err.ee/932361/katre-kovask-lahkub-tere-ja-farmi-piimatoostuse-juhi-kohalt Katre Kõvask lahkub Tere ja Farmi piimatööstuse juhi kohalt] ERR Uudised, 22.04.2019.</ref> * [[Tallinna Ülikool]]i rektor [[Tiit Land]] tühistas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] poliitiku [[Rainer Vakra]] bakalaureusekraadi. Varem oli ülikooli akadeemiline komisjon tunnistanud Vakra bakalaureusetöö plagiaadiks. Samast ülikoolist saadud magistrikraad jäeti Vakrale alles tingimusel, et ta esitab ja kaitseb kahe aasta jooksul uue bakalaureusetöö.<ref>[https://www.err.ee/932438/tallinna-ulikool-tuhistas-rainer-vakra-diplomioppe-diplomi Tallinna Ülikool tühistas Rainer Vakra diplomiõppe diplomi] ERR Uudised, 22.04.2019.</ref> ==[[23. aprill]]== * [[Itaalia]]s [[Rooma]]s otsustas kassatsioonikohus, et Itaalia võimudel ei ole õigust riigist välja saata neid illegaalseid immigrante, kes on võimudele teatanud oma [[homoseksuaalsus]]est ja kelle päritolumaal võib neile seksuaalse sättumuse tõttu osaks saada diskrimineerimine.<ref>[https://www.ilprimatonazionale.it/gender-speciali/accogliere-immigrati-gay-paese-tutela-sentenza-della-cassazione-114686/ “Accogliere gli immigrati gay se il loro Paese non li tutela”. La sentenza della Cassazione] Il Primato Nazionale, 23.04.2019.</ref> * [[Kanada]]s [[Prints Edwardi saar]]el toimusid [[2019. aasta Prints Edwardi saare parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Progressiivne Konservatiivne Partei]], mis sai 36,5% häältest ja 12 kohta 27-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 76,3%.<ref name=rulers/> * [[Soome]]s alustas tööd riigi parlamendi ([[Eduskunta]] ) uus koosseis.<ref>[https://www.err.ee/932524/soome-parlamendi-uus-koosseis-alustab-tood-teisipaeval Soome parlamendi uus koosseis alustab tööd teisipäeval] ERR Uudised, 222.04.2019.</ref> ==[[24. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Miami]]s andis kohtunik korralduse vahistada [[Guatemala]] presidendikandidaat [[Roberto Arzú]]. Tegemist oli juba teise Guatemala presidendikandidaadiga, kes on sattunud Ameerika Ühendriikidega õiguslikesse probleemidesse.<ref>[https://www.prensalibre.com/guatemala/justicia/roberto-arzu-tiene-orden-de-captura-en-miami/ Roberto Arzú enfrenta demanda civil del estratega Juan José Rendón] Prensa Libre, 24.04.2019.</ref> * [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] parlament valis 34 häälega peaministriks [[Manasseh Sogavare]], kes samal päeval ka ametisse astus.<ref name=rulers/> * [[Soome]] parlamendi ([[Eduskunta]] ) esimeheks valiti [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees [[Antti Rinne]].<ref>[https://www.err.ee/933084/soome-parlament-valis-spiikriks-sdp-esimehe-antti-rinne Soome parlament valis spiikriks SDP esimehe Antti Rinne] ERR Uudised, 24.04.2019.</ref> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] allkirjastas otsuse, millega lihtsustati ja kiirendati Ukraina idaosa mässulistes piirkondades, nn [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigis]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigis]] elavatele inimestele Venemaa kodakondsuse andmise protsessi. Presidendi korralduse kohaselt tuleb nende taotlused läbi vaadata kolme kuu jooksul.<ref>[https://www.reuters.com/article/us-ukraine-crisis-russia-passports-putin/putin-nothing-wrong-with-us-giving-passports-to-east-ukraine-residents-idUSKCN1S112D Putin: nothing wrong with us giving passports to east Ukraine residents] Reuters, 25.04.2019.</ref> * [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] nimetas ametisse [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]].<ref>[https://www.err.ee/933122/kaljulaid-votame-sada-vihavaba-paeva Kaljulaid: võtame sada vihavaba päeva] ERR Uudised, 24.04.2019.</ref> ==[[25. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] endine asepresident [[Joe Biden]] teatas, et kavatseb pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.err.ee/933779/endine-usa-asepresident-joe-biden-teatas-et-kandideerib-presidendiks Endine USA asepresident Joe Biden teatas, et kandideerib presidendiks] ERR Raadiouudised, 25.04.2019.</ref> * [[Ukraina Ülemraada]] võttis häältega 278:38 vastu keeleseaduse, mille peamine eesmärk on tagada [[ukraina keel]]e positsioon [[Ukraina]] ainsa ametliku keelena. Katsete eest kehtestada ametliku keelena muid keeli ja ukraina keele solvamise eest näeb seadus ette karmid karistused.<ref>[https://www.rferl.org/a/parliament-in-kyiv-oks-bill-making-ukrainian-the-official-state-language/29903054.html Parliament In Kyiv OKs Bill To 'Secure' Ukrainian As Official State Language] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.04.2019.</ref> * [[Eesti]]s pidas viimase istungi [[Jüri Ratase esimene valitsus]].<ref>[https://www.err.ee/933339/ametist-lahkuv-valitsus-pidas-viimase-istungi Ametist lahkuv valitsus pidas viimase istungi] ERR Uudised, 25.04.2019.</ref> ==[[27. aprill]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Poway]] linnas asuvas hassiidi juutide [[Chabad]]i liikumisele kuuluvas [[sünagoog]]is toimus tulistamine, milles hukkus üks naine. Kolm inimest, nende seas ka hingamispäeva teenistust läbi viinud rabi said vigastada. Politsei pidas tulistamises kahtlustatuna kinni 19-aastase [[John Earnest]]i, kes oli enne tulistamist internetis avaldanud ka antisemiitliku ja rassistliku avaliku kirja, milles süüdistas juute "valge rassi hoolikalt kavandatud genotsiidi" läbiviimises.<ref>[https://edition.cnn.com/2019/04/27/us/san-diego-synagogue/index.html Mayor says synagogue shooting in California that left 1 dead and 3 wounded was a 'hate crime'] CNN, 27.04.2019.</ref> * Ameerika Ühendriikides astus ametist tagasi mõjuka poliitilise lobiorganisatsiooni, relvaomanike huve kaitsva [[National Rifle Association]]i (NRA) president [[Oliver North]]. Samal päeval alustas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] peaprokurör [[Letitia James]] organisatsiooni suhtes uurimist, mille eesmärk on välja selgitada, kas NRA mittetulundusühingu staatus tuleks tühistada.<ref>[https://www.vox.com/policy-and-politics/2019/4/27/18519685/nra-ceo-accuses-president-extortion-wayne-lapierre-oliver-north New York’s attorney general opens investigation into the NRA as its president steps down] Vox, 27.04.2019.</ref> ==[[28. aprill]]== * [[Hispaania]]s toimusid [[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. ==[[29. aprill]]== * [[Eesti]]s andis [[XIV Riigikogu]] ees ametivande ja astus sellega ametisse [[Jüri Ratase teine valitsus]].<ref name=rulers/> ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2019| 4]] 3zxa3nl0sh16f0t2t3dyhhwog0okwo9 0 549139 7231077 7223663 2026-09-08T21:12:31Z Sjur 66496 /* Märts */ 7231077 wikitext text/x-wiki <noinclude> ''Siin on loetletud [[1975]]. aastal sündinud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1975}} ==Jaanuar== * [[2. jaanuar]] &ndash; [[Dax Shepard]], USA näitleja * [[13. jaanuar]] – [[Mailis Reps]], Eesti poliitik * [[14. jaanuar]] – [[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik * [[21. jaanuar]] – [[Yūji Ide]], jaapani Vormel 1 piloot * [[23. jaanuar]] – [[Thomas Brdaric]], saksa jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Tim Montgomery]], USA kergejõustiklane (sprinter) * [[31. jaanuar]] – [[Preity Zinta]], India näitleja ==Veebruar== * [[4. veebruar]] – [[Natalie Imbruglia]], Austraalia näitleja ja laulja * [[5. veebruar]] – [[Giovanni van Bronckhorst]], Hollandi jalgpallur * [[18. veebruar]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur * [[22. veebruar]] – [[Drew Barrymore]], USA näitleja * [[26. veebruar]] – [[Frank Busemann]], saksa kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane * [[9. märts]] – [[Roy Makaay]], Hollandi jalgpallur * [[23. märts]] – [[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik * [[25. märts]] – [[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja * [[27. märts]] – [[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane * 27. märts – [[Stacy Ferguson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulusõnade autor, räppar, moedisainer ja näitleja * [[31. märts]] – [[Toni Gardemeister]], [[soome]] [[autoralli|rallisõitja]] ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Pedro Pascal]], Tšiili-USA näitleja * [[4. aprill]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * [[8. aprill]] – [[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja * [[10. aprill]] – [[David Harbour]], USA näitleja ==Mai== * [[2. mai]] – [[David Beckham]], inglise jalgpallur * [[6. mai]] – [[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja * [[8. mai]] – [[Enrique Iglesias]], hispaania laulja * [[10. mai]] – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur * [[21. mai]] – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik * [[22. mai]] – [[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane * 22. mai – [[Harriet Toompere]], eesti näitleja * [[24. mai]] – [[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur * [[26. mai]] – [[Lauryn Hill]], USA laulja * [[27. mai]] – [[Jamie Oliver]], inglise telekokk * [[31. mai]] – [[Toni Nieminen]], soome suusahüppaja * 31. mai – [[Miyuki Izumi]], jaapani jalgpallur * 31. mai – [[Emmanuel Jonnier]], prantsuse murdmaasuusataja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik *[[4. juuni]] – [[Angelina Jolie]], USA näitleja * 4. juuni – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist *[[5. juuni]] – [[Andrius Palionis]], Leedu poliitik *[[15. juuni]] – [[Andrus Kõresaar]], eesti graafik * 15. juuni – [[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik *[[22. juuni]] – [[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[23. juuni]] – [[Janika Sillamaa]], eesti laulja * 23. juuni – [[Silver Karjus]], eesti tennisetreener *23. juuni – [[Sibusiso Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Piotr Balcerzak]], poola jooksja *[[27. juuni]] – [[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. juuni – [[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Sufjan Stevens]], USA muusik * [[6. juuli]] – [[50 Cent]], USA räppar *[[7. juuli]] – [[Adam Nelson]], USA kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik *[[16. juuli]] – [[Tõnu Põld]], eesti alpinist * 16. juuli – [[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane *[[17. juuli]] – [[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja * 17. juuli – [[Valle Raidla]], eesti geoloog *[[27. juuli]] – [[Ara Abrahamian]], Armeenia päritolu Rootsi maadleja * 27. juuli – [[Alex Rodriguez]], USA pesapallur *[[28. juuli]] – [[Kadri Roosi]], eesti illustraator *[[30. juuli]] – [[Jan Rahman]], eesti kirjanik * 30. juuli – [[Maja Lunde]], norra kirjanik *[[31. juuli]] – [[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ ==August== * [[7. august]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[15. august]] – [[Brendan Morrison]], Kanada jäähokimängija *[[20. august]] – [[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane * 20. august – [[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf * 20. august – [[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja *[[28. august]] – [[Raul Ruutu]], Soome muusik *[[29. august]] – [[Marcin Krzywański]], poola jooksja *[[30. august]] – [[Radhi Jaïdi]], Tuneesia jalgpallur ==September== *[[9. september]] – [[Michael Bublé]], Kanada laulja *[[13. september]] – [[Levon Tevanjan]], armeenia multiinstrumentalist ja helilooja *[[14. september]] – [[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik, aastatel 2009–2012 Euroopa Parlamendi liige *[[20. september]] – [[Juan Pablo Montoya]], Colombia Vormel 1 piloot *[[24. september]] – [[Jarno Ruotsalainen]], Soome endine poksija * 24. september – [[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane *[[26. september]] – [[Lavly Perling]], eesti jurist * 26. september – [[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja *[[29. september]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * [[30. september]] – [[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Marijana Petir]], Horvaatia poliitik *[[5. oktoober]] – [[Kate Winslet]], inglise näitleja *[[9. oktoober]] – [[Sean Lennon]], Briti-USA muusik *[[12. oktoober]] – [[Marion Jones]], USA kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Tiit Kikas]], eesti muusik * 16. oktoober – [[Tanel Tuuleveski]], eesti ettevõtja ja alpinist * 16. oktoober – [[Tatjana Kim]], Korea päritolu Venemaa ettevõtja *[[27. oktoober]] – [[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg *[[29. oktoober]] – [[Frank Baumann]], saksa jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Trecia-Kaye Smith]], Jamaica kergejõustiklane * 5. november – [[Ryszard Pilarczyk]], Poola sprinter * [[6. november]] – [[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja * 6. november – [[Mart Kalvet]], eesti muusik, laulusõnade autor, tõlkija ja kolumnist * 6. november – [[Imre Leibold]], Eesti pokkerimängija * 6. november – [[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane * [[10. november]] – [[Markko Märtin]], eesti rallisõitja * [[15. november]] – [[Boris Živković]], [[Horvaatia]] jalgpallur * [[17. november]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[22. november]] – [[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja * [[17. detsember]] – [[Milla Jovovich]], filminäitleja, muusik ja modell * [[26. detsember]] – [[Marcelo Ríos]], [[tšiili]] [[tennis]]ist * [[30. detsember]] – [[Tiger Woods]], [[USA]] [[golf|golfimängija]] [[Kategooria:Sündinud 1975| ]] 4l7a7ivzc6d4ua684w1p7pxeq620keu 0 557245 7230996 7197873 2026-09-08T18:37:40Z ~2026-34651-55 231505 7230996 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Hobujaama|lõpppeatus=Lasnamägi|number=80|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/80/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=79A|järgmine liin=81|järgmine=81 (Tallinna bussiliin)|eelmine=79A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/80/a-b]|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=Oru|avati=*2019 *2023 *2025|suleti=*2019 *2023 *2025}} [[Fail:Buss nr 80 Pohitegevuse käskkiri 10062019 161241.pdf|pisi|Tallinna Transpordiameti juhataja 11.06.2019 käskkiri nr 1.-1/19/63 ajutise bussiliini nr 80 reisijateveo üksikasjade määratlemiseks]] '''Tallinna bussiliin 80''' oli kavandatav bussiliin, mis oli planeeritud reisijateveoks 6. ja 7. juulil 2019 [[Tallinn]]as [[XXVII üldlaulupidu|toimuvale üldlaulu- ja tantsupeost]] osavõtjate teenindamiseks. Buss peatus mõlemal suunal Hobujaama ja [[Tallinna lauluväljak]]u lähistel asuvates peatustes. Reisijate vedu korraldas [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. 6. juulil 2019 oli planeeritud 21 väljumist intervalliga 11-12 minutit (esimene väljumine lauluväljaku suunal kl 8.03 ja viimane 11.48). 7. juulil 2019 oli planeeritud 24 väljumist intervalliga 11-12 minutit (esimene väljumine lauluväljaku suunal kl 10.03 ja viimane 14.25). 2. juulil 2023 oli laulupeo ja tantsupeo buss ja planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). 5. ja 6. juulil 2025 oli laulupeo ja tantsupeo buss ja planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6rzj9u6e7uk565w913qnt5ds7ppr27e 7231027 7230996 2026-09-08T19:25:21Z ~2026-34651-55 231505 7231027 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Hobujaama|lõpppeatus=Lasnamägi|number=80|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=79A|järgmine liin=81|järgmine=81 (Tallinna bussiliin)|eelmine=79A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=Oru|avati=*2019 *2023 *2025|suleti=*2019 *2023 *2025}} [[Fail:Buss nr 80 Pohitegevuse käskkiri 10062019 161241.pdf|pisi|Tallinna Transpordiameti juhataja 11.06.2019 käskkiri nr 1.-1/19/63 ajutise bussiliini nr 80 reisijateveo üksikasjade määratlemiseks]] '''Tallinna bussiliin 80''' oli kavandatav bussiliin, mis oli planeeritud reisijateveoks 6. ja 7. juulil 2019 [[Tallinn]]as [[XXVII üldlaulupidu|toimuvale üldlaulu- ja tantsupeost]] osavõtjate teenindamiseks. Buss peatus mõlemal suunal Hobujaama ja [[Tallinna lauluväljak]]u lähistel asuvates peatustes. Reisijate vedu korraldas [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. 6. juulil 2019 oli planeeritud 21 väljumist intervalliga 11-12 minutit (esimene väljumine lauluväljaku suunal kl 8.03 ja viimane 11.48). 7. juulil 2019 oli planeeritud 24 väljumist intervalliga 11-12 minutit (esimene väljumine lauluväljaku suunal kl 10.03 ja viimane 14.25). 2. juulil 2023 oli laulupeo ja tantsupeo buss ja planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). 5. ja 6. juulil 2025 oli laulupeo ja tantsupeo buss ja planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 28ucq5cwgzolaxoevg6di2hine99nuv 0 558490 7231163 6951679 2026-09-09T08:30:58Z Makenzis 95198 7231163 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Dudelange | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = F91 Dudelange | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1991 | lõpp = | väljak = [[Stade Jos Nosbaum]] | mahutavus = 2558 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Flavio Becca | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Emilio Ferrera]] | liiga = [[Nationaldivisioun]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 5. koht | muster_la1=_f911819h|muster_b1=_f911819h|muster_ra1=_f911819h|muster_so1=|muster_sh1=_f911819h | vasakkäsi1=00BFFF |kere1=00BFFF |paremkäsi1=00BFFF|püksid1=000000|sokid1=000000 | muster_la2=_f911819a|muster_b2=_f911819a|muster_ra2=_f911819a|muster_so2=|muster_sh2=_anzhi1819t | vasakkäsi2=FFFF00|kere2=FFFF00|paremkäsi2=FFFF00|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.f91.lu/ }} '''F91 Dudelange''' on [[Luksemburg]]i [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Dudelange]]'is. Klubi mängib riigi kõrgliigas [[Nationaldivisioun]]. Klubi loodi 1991. aastal klubide Alliance Dudelange, Stade Dudelange ja US Dudelange ühinemisel. Dudelange on tulnud Luksemburgi meistriks 15 korda ja võitnud seitse korda Luksemburgi karika. Hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2018–2019|2018–2019]] jõudis klubi [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniirile, millega sai Dudelange Luksemburgi läbi aegade esimeseks klubi UEFA klubide sarja alagrupiturniiril. == Saavutused == *[[Nationaldivisioun|Luksemburgi Nationaldivisioun]]: **'''Võidud''' (16): 1999–00, 2000–01, 2001–02, 2004–05, 2005–06, 2006–07, 2007–08, 2008–09, 2010–11, 2011–12, 2013–14, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2021/22 *[[Luksemburgi karikavõistlused jalgpallis|Luksemburgi karikas]]: **'''Võidud''' (8): 2003–04, 2005–06, 2006–07, 2008–09, 2011–12, 2015–16, 2016–17, 2018–19 == Välislingid == * [http://www.f91.lu/ Klubi koduleht] [[Kategooria:Luksemburgi jalgpall]] [[Kategooria:Jalgpalliklubid]] sca5ditwonrmw8pz3czawitztqn3bn8 0 568516 7231199 7095982 2026-09-09T10:12:55Z Eulander 95378 Energeetika- ja keskkonnaministri kohale astumine ja sealt tagasi astumise teavitamine 7231199 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Andres Sutt | pilt = Andres Sutt.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 25. märts 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]]) | järgmine = | amet2 = [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Raul Siem]] | järgmine2 = [[Kristjan Järvan]] | amet3 = [[Eesti_välisminister|Välisministri]] <br>kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 3. juuni 2022 | ametiajalõpp3 = 18. juuli 2022 | eelmine3 = [[Eva-Maria Liimets]] | järgmine3 = [[Urmas Reinsalu]] | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp4 = 26. jaanuar 2021 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|11|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] (rahandus ja krediit, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil]] [[Fail:Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil Rohekoostöö alal.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil rohekoostöö alal]] '''Andres Sutt''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] poliitik, alates 25. märtsist 2025 [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]]. Ta on [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige ning on varem olnud [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] (2021–2022). Samuti oli ta aastatel 2001–2009 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident. == Elulugu == Ta on lõpetanud [[1986]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium |url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning [[1993]]. aastal ''cum laude'' [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal<ref>{{Netiviide |pealkiri=LP_1993TY |url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=kodu.ut.ee |arhiivimisaeg=2023-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230624100035/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref> (vastab magistrikraadile). Sutt oli aastatel 1992–1993 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] keskpangapoliitika osakonna peaspetsialist, 1993–1996 pangainspektsiooni juhataja asetäitja, 1997–1999 keskpangapoliitika osakonna juhataja asetäitja, 2001–2009 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident ning 1999–2001 [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori nõunik, vanemnõunik ning 2009–2012 direktorite nõukogu liige. Ta oli 2013–2016 [[Euroopa Finantsstabiilsuse Fond]]i (EFSF) tegevdirektori vanemnõunik ja 2013–2016 [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] (ESM) pangandusdivisjoni juht. 2017–2018 oli [[Eesti Energia]] kontserni regulaatorsuhete direktor ja kontserni juhatuse liige.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Sutt liitus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] 2018. aasta augustis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-15 |pealkiri=Andres Sutt liitub Reformierakonnaga |url=https://www.postimees.ee/6104695/andres-sutt-liitub-reformierakonnaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> ning kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad)]]. Valimistel kogus ta 1905 häält ja osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> 26. jaanuarist 2021 18. juulini 2022 oli ta [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]] [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister |ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]]. Sutt täitis 3. juunist 2022 kuni 18. juulini 2022 lisaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohale ka [[Välisminister|välisministri]] ülesandeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Pärast [[Marko Mihkelson|Marko Mihkelsoni]] tagasiastumist valiti Andres Sutt [[2022]]. aasta lõpus [[Riigikogu väliskomisjon|Riigikogu väliskomisjoni]] esimeheks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Väliskomisjoni hakkab juhtima Andres Sutt |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjoni-hakkab-juhtima-andres-sutt/ |vaadatud=3. jaanuaril 2023 |väljaanne=Riigikogu |väljaandja=Riigikogu}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 3315 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 25. märtsist 2025 on ta olnud [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued ministrid astusid ametisse {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/uued-ministrid-astusid-ametisse |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Pirita linnaosas, kogus 353 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 9. septembril 2026 teatas ta energeetika- ja keskkonnaministri ametist tagasi astumisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Sutt teatas ministriametist taandumisest |url=https://www.err.ee/1610132725/sutt-teatas-ministriametist-taandumisest |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== * 2008 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5486}}</ref> == Pere == Ta on abielus, peres on tütar ja kaks poega. Tema hobid on sport, kokandus, maakodu ja jahindus.<ref name=":0" /> Tema vend on [[Jaak-Kristian Sutt]] ja isa [[Toomas Sutt]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/8e9879fd-2967-45ca-892b-42e927b22d75/Andres-Sutt Lühitutvustus Riigikogu lehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Siem]] | nimi=[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]| aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Kristjan Järvan]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eva-Maria Liimets]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] (kt) | aeg= 2022 | järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]])| nimi=[[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | aeg= alates 2025 | järgnev=—}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Sutt, Andres}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 7axsdn6e5096g338xeau8p7m5mq3vju 0 568883 7230870 7230078 2026-09-08T14:44:25Z Mees9 118868 Lisasin juurde inimesi 7230870 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur 1izlursvw193d6l6rtuppadn8mih19g 7231058 7230870 2026-09-08T20:36:37Z Raamaturott 56450 /* November */ 7231058 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur swvqgpxmbrbe9sfvbsutp2snl6kcaf4 7231085 7231058 2026-09-08T22:13:11Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231085 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur hpe8acr3c926lda9g4cen9xt2hgqtw0 0 575569 7230969 5918203 2026-09-08T18:01:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti spordivõistlused]]; +[[Kategooria:Rae vald]] 7230969 wikitext text/x-wiki '''Peetri Jooks''' on alates [[2016]]. aastast [[Peetri (Rae)|Peetri alevik]]us igal aastal toimuv jooksuvõistlus. Võistlust iseloomustavad rajal paiknevad meeleolupunktid, kus esinevad [[bänd]]id ja [[diskor]]id. [[Fail:Peetri Jooks.jpg|pisi|Peetri Jooks 2019]] ==Programm== [[Fail:Heategevusjooks.jpg|pisi|Heategevusjooks]][[Fail:Lapsevankrijooks.jpg|pisi|Lapsevankrijooks]] [[Fail:Põhijooks.jpg|pisi|Põhijooksu võitjate autasustamine]] Peetri jooksul saab võistelda 10 km põhidistantsil ning 5 km pikkustel heategevus-, lapsevankri-, noorte- ja seeniorijooksudel. Lisaks toimuvad lastejooksud ligikaudu 250 m distantsil. 5 km heategevusjooks toimub koostöös patroon [[Roald Johannson]]i ning [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]iga, et aidata liikumispuudega lapsi – Peetri Jooksu heategevusjooksuga kogutakse raha liikumispuudega lapse ravikulude katmiseks. ==Välislingid== *[http://www.peetrijooks.ee Peetri Jooksu koduleht] [[Kategooria:Kergejõustikuvõistlused]] [[Kategooria:Eesti spordivõistlused]] [[Kategooria:Rae vald]] mhnzkdz179wnahgua0py5lgkupyld8u 0 577044 7231102 7191239 2026-09-08T23:47:03Z PhantomFunds 235746 7231102 wikitext text/x-wiki [[Fail:Flag of Hong Kong (1959–1997).svg|pisi|265|[[Briti Hongkongi lipp]] aastatel 1959–1997]] [[Fail:Hong Kong on the globe (Hong Kong centered with inset).svg|pisi|250px|Hongkongi asukoht]] '''Briti Hongkong''' oli [[koloonia]] ja [[Suurbritannia meretagune ala]] aastatel 1841–1997, välja arvatud pärast lühikest perioodi [[Jaapani okupatsioon Hongkongis|Jaapani okupatsiooni]] ajal aastatel 1941–1945. Koloniaalaeg algas [[Hongkongi saar|Hongkongi saare]] okupeerimisega 1841. aastal [[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] ajal. Pärast sõda andis [[Qingi dünastia]] saare 1842. aastal üle ja 1843. aastaks oli see [[Kroonikoloonia|kroonikolooniaks]]. Koloonia laienes pärast [[Teine oopiumisõda|teist oopiumisõda]] 1860. aastal [[Kowlooni poolsaar|Kowlooni poolsaarele]] ja laiendati seda veelgi, kui [[Suurbritannia]] sai 99-aastase rendilepingu [[Uued Territooriumid|Uute Territooriumide]] üle 1888. aastal. Ehkki Hongkongi saar ja [[Kowloon]] loovutati püsivalt, moodustas renditud pind 92 protsenti kogu territooriumist ning Suurbritannia leidis, et üksiku koloonia jagamiseks pole mõistlikku viisi, samas kui [[Hiina Kommunistlik Partei]] ei kavatse rendilepingut pikendada ega lubada [[Suurbritannia valitsus|Suurbritannia administratsiooni]] pärast seda. Suurbritannia nõustus lõpuks kogu koloonia [[Hiina|Hiinale]] üle andma pärast selle rendilepingu lõppemist 1997. aastal pärast garantiide saamist oma süsteemide, vabaduste ja eluviisi säilitamiseks vähemalt 50 aastaks. [[Kategooria:Hongkong]] [[Kategooria:Briti endised kolooniad]] gqh2mndoaowfzjnjh0b7c3q6op2o10q 0 579532 7230967 5877727 2026-09-08T17:59:55Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Etnograafia]]; lisatud [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] 7230967 wikitext text/x-wiki '''Rattapainik''', ka ''paindepakk,'' oli endisaegadel kuumade aurutorust läbi käinud vitste painutamise riist. Painik oli massiivne puust ratas, mis oli telje kohalt kinnitatud ristikujulisele alusraamile. Alusristpuu igas harus oli ava kiilu paigaldamiseks nii, et paindevits jääks hiljem ratta ja kiilu vahele. Algul kiiluti rattavits ühe ristpuu kohale kinni. Painutasid kaks meest: pressipoiss (ka kiilupoiss) ja vitsapoiss (vedajapoiss). Press ehk vibu oli 2–3 meetri pikkune teivas, mis oli tugeva kiiluga kinnitatud rattapainiku telje külge. Pressi ringi lükates survestas vedajapoiss rattavitsa kiilu ja painiku vahel, tehes seda ühtlase kiirusega, et vits ei murduks. Kiilupoiss torkas iga alusristpuu kohal painutatavale vitsale kiilu vastavasse avasse. Seejärel löödi kinnituseks veel teine kiil. Kui ring oli täis, seoti vaheliti ulatuvad vitsotsad [[paju]]vitsaga kokku. Pajuvitsa läbipistmiseks oli painiku serval kaks püstsoont. Sidumisvitsad kiiluti kinni<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. Koostanud [[Arvi Ränk]], toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 174</ref>. == Viited == {{Viited|allikad= }} ==Välislingid == *[https://www.muis.ee/museaalview/3214035 Painutatud rattavits, Karilatsi Vabaõhumuuseum] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] lufey313v2dvxlahki3uo4z1s2cc692 0 579657 7230861 7220387 2026-09-08T13:51:31Z WhiteFoxyZ 186257 Ta ei mängi enam CS:GO'd, üldiselt cs 7230861 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Ropz 2023.jpg|pisi|Robin Kool (2023)]] '''Robin Kool''' (mängijanimega '''ropz'''; sündinud 22. detsembril 1999) on [[Eesti]] edukaim kutseline [[e-sport]]lane, "[[Counter-Strike]]" mängija. Robin mängis 2017–2022. aastal meeskonnas [[Mousesports]]. Aastatel 2022–2024 mängis Robin meeskonnas [[FaZe Clan]]. Alates aastast 2025 mängib Robin meeskonnas [[Team Vitality|Vitality]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Official: Vitality unveil ropz |url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> Robin on siiani võitnud Faze`iga: PGL Major Antwerp`i, ESL Pro League Season 15, IEM Katowice 2022, IEM Cologne 2022, ESL Pro League Season 17, IEM Sydney 2023, IEM Chengdu 2024 ning Vitalityga: IEM Katowice 2025, ESL Pro League Season 21, IEM Melbourne 2025, IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025. Robin on võitnud kaks ESL Grand Slam'i (varem [[Intel]] Grand Slam). == Varajane ja isiklik elu == Kool sündis 22. detsembril 1999.<ref>{{Cite news|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|title=Twelve top CS:GO players who are younger than the franchise itself|work=Dot Esports|date=January 20, 2019|access-date=May 13, 2021|archive-date=2021-05-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20210513175707/https://dotesports.com/news/12-top-csgo-players-younger-than-franchise|url-status=dead}}</ref> Ta kasvas üles Eestis, [[Jõgeva|Jõgeval]]. == Karjäär == Enne seda kui Kool liitus mousesportsiga, mängis ta Team Horizoni rivistuses [[Call of Duty]]-t; ta mängis snaiperi positsioonis.<ref>{{Cite web|url=https://emanager.gg/en/csgo/players/ropz/biography|title=Biography of CS:GO Player ropz – Get The Full Story|website=emanager.gg|access-date=2021-03-03|language=en}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kool ühines mousesportsiga 2017. aasta aprillis ja võitis meeskonna rivistuses olles üheksa karikat. Teda peeti ESL Pro League'i 10. hooaja finaalide MVP-ks (Most Valuable Player) ja ta on alates 2018. aastast pidevalt olnud HLTV 20 parima mängija nimekirjas (vastavalt #19, #10, #7 ja #18).<ref name="trophies">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/player/11816/ropz#tab-trophiesBox|title=Robin 'ropz' Kool's CS:GO Player Profile – Trophies|website=HLTV.org}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/25749/top-20-players-of-2018-ropz-19|title=Top 20 players of 2018: ropz (19)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/28816/top-20-players-of-2019-ropz-10|title=Top 20 players of 2019: ropz (10)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/30978/top-20-players-of-2020-ropz-7|title=Top 20 players of 2020: ropz (7)|website=HLTV.org|access-date=2021-08-13|language=en}}</ref> Kool saavutas 2019. ja 2020. aastal selles nimekirjas top 10 koha.<ref name=":0" /> Peale peaaegu viie-aastast mänguhooaega mousesportsiga liitus Robin 2022. aasta jaanuaris FaZe Claniga.<ref name=":0">{{Cite web|last=Robertson|first=Scott|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|title=FaZe Clan confirms ropz signing|website=Dot Esports|date=2022-01-03|access-date=2022-03-16|language=en-US|archive-date=2022-03-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220316052353/https://dotesports.com/counter-strike/news/faze-clan-confirms-ropz-signing|url-status=dead}}</ref> Tema tiimivahetus osutus edukaks; tema ja ta tiim kvalifitseerusid BLAST Premier: Spring Finalsile ja võitsid aasta esimese LAN-turniiri – IEM Katowice 2022.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/ropz-talks-about-all-the-csgo-offers-he-received-before-joining-faze|title=Ropz Talks About All the CS:GO Offers He Received Before Joining FaZe|website=afkgaming.com|date=8 April 2022}}</ref> Sellele järgnes Faze'i ja ropzi ESL Pro League'i 15. hooajal teise järjestikuse tiitli võitmine ning ropz nimetati turniiri MVP-ks.<ref>{{Cite web|url=https://afkgaming.com/csgo/news/faze-clan-wins-esl-pro-league-season-15-claims-second-consecutive-csgo-title|title=FaZe Clan Wins ESL Pro League Season 15, Claims Second Consecutive CS:GO Title|website=afkgaming.com|date=11 April 2022}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://csgo.com/news/65219-ropz-named-esl-pro-league-season-15-mvp|title=ropz named ESL Pro League Season 15 MVP|website=csgo.com|date=11 April 2022}}</ref> Ropz lahkus Faze'ist 1. jaanuaril 2025<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40646/faze-release-ropz|title=FaZe release ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> ja 10. jaanuaril sõlmis ta lepingu Vitalityga.<ref>{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40728/official-vitality-unveil-ropz|title=Official: Vitality unveil ropz|website=HLTV.org|access-date=2025-02-24|language=en}}</ref> Vaid 30 päeva pärast Vitalityga ühinemist võitis Ropz IEM Katowice 2025, mis on ta karjääri teine IEM Katowice võit.<ref name="IEM Katowice 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/40960/vitality-sweep-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=Vitality sweep Spirit to win IEM Katowice 2025|website=HLTV.org|access-date=2025-02-12|language=en}}</ref> Team Vitalityga võitis ta ESL Pro League'i hooaja 21,<ref name="ESL Pro League S21">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41215/vitality-dismantle-mouz-to-win-esl-pro-league-s21|title=Vitality dismantle MOUZ to win ESL Pro League S21|website=HLTV.org|access-date=2025-03-16|language=en}}</ref> BLAST Open Lisbon 2025,<ref name="BLAST Open Lisbon 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41318/vitality-lift-third-straight-trophy-with-blast-open-lisbon-victory-over-mouz|title=Vitality lift third straight trophy with BLAST Open Lisbon victory over MOUZ|website=HLTV.org|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> IEM Melbourne 2025<ref name="IEM Melbourne 2025" /> ja BLAST Rivals Spring 2025<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=BLAST Rivals Spring 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Rivals/2025/Spring |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2025-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250505080925/https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Rivals/2025/Spring |url-olek=ei tööta }}</ref>. Melbourne'i võiduga võitis ropz koos Team Vitalityga ESL Grand Slam 5. hooaja, tehes ropzist teise kahekordse ESL Grand Slami võitja profimänguri Twistzzi järel.<ref name="IEM Melbourne 2025">{{Cite web|url=https://www.hltv.org/news/41556/vitality-outlast-falcons-in-iem-melbourne-final-thriller-to-clinch-grand-slam|title=Vitality outlast Falcons in IEM Melbourne final thriller to clinch Grand Slam|website=HLTV.org|date=2025-04-27|access-date=2025-04-27|language=en}}</ref> Sellele järgnesid IEM Dallas 2025 ja BLAST.tv Austin Major 2025 võidud. == Märkimisväärsed saavutused turniiridel == === Suurfinaalid === '''''Paksus fondis kiri''' tähistab CS Majorit.'' {| class="sortable wikitable" !Aasta !Koht !Turniir !Meeskond !Skoor !Vastane !Auhinnaraha !Auhind !Viide |- | colspan="9" |Vitalityga: |- |2026 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Krakow 2026 |Vitality |3-1 |Furia |$400,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Kraków 2026 |url=https://www.hltv.org/events/8240/iem-krakw-2026 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Budapest Major 2025''' |Vitality |3-1 |FaZe Clan |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=StarLadder Budapest Major 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8042/starladder-budapest-major-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League season 22 |Vitality |3-0 |Falcons |$100,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=ESL Pro League Season 22 |url=https://www.hltv.org/events/8040/esl-pro-league-season-22 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''BLAST.tv Austin Major 2025''' |Vitality |2-1 |Mongolz |$500,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=BLAST.tv Austin Major 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Major/2025/Austin |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2025-09-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250902051041/https://liquipedia.net/counterstrike/BLAST/Major/2025/Austin |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Dallas 2025 |Vitality |3-0 |Mouz |$125,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Intel Extreme Masters Dallas 2025 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Intel_Extreme_Masters/2025/Dallas |vaadatud=2025-09-03 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2025-07-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250730200132/https://liquipedia.net/counterstrike/Intel_Extreme_Masters/2025/Dallas |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Rivals Spring 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name=":1" /> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Melbourne 2025 |Vitality |3–2 |Team Falcons |$125,000.00 | |<ref name="IEM Melbourne 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |BLAST Open Lisbon 2025 |Vitality |3–2 |Mouz |$150,000.00 | |<ref name="BLAST Open Lisbon 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 21 |Vitality |3–0 |Mouz |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref name="ESL Pro League S21"/> |- |2025 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |IEM Katowice 2025 |Vitality |3–0 |Spirit |$500,000.00 | |<ref>{{Cite web|url=https://www.gosugamers.net/counterstrike/news/74280-zywoo-and-ropz-shine-as-team-vitality-sweep-team-spirit-to-win-iem-katowice-2025|title=ZywOo and Ropz shine as Team Vitality sweep Team Spirit to win IEM Katowice 2025 {{!}} GosuGamers|website=www.gosugamers.net|access-date=2025-02-12|language=en-GB}}</ref><ref name="IEM Katowice 2025"/> |- |2025 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |IEM Chengdu 2025 |Vitality |0-3 |Furia |$50,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=IEM Chengdu 2025 |url=https://www.hltv.org/events/8041/iem-chengdu-2025 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=HLTV.org |keel=en}}</ref> |- | colspan="9" |FaZe claniga: |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters Sydney 2023 |FaZe Clan |2–1 |Complexity Gaming |$100,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|DHL MVP]] DHL MVP |<ref>{{Cite news|url=https://www.forbes.com/sites/mikestubbs/2023/10/22/faze-clan-wins-the-first-big-counter-strike-2-lan-at-iem-sydney/|title=FaZe Clan Wins The First Big ‘Counter-Strike 2’ LAN At IEM Sydney|work=[[Forbes]]|date=October 22, 2023}}</ref><ref name="esl">{{Cite web|url=https://pro.eslgaming.com/tour/cs/mvp/|title=DHL MVP - ESL Pro Tour|website=pro.eslgaming.com|access-date=2023-12-16}}</ref> |- |2023 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 17 |FaZe Clan |3–1 |Cloud9 |$200,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite web|url=https://www.fragster.com/ropz-wins-an-mvp-in-esl-pro-league-for-third-time/|title=Ropz wins an MVP in ESL Pro League for third time|website=Fragster.com|date=March 28, 2023}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |'''PGL Major Antwerp 2022''' |FaZe Clan |2–0 |Natus Vincere |$500,000.00 | |<ref name="csblog-antwerp">{{Cite news|url=https://blog.counter-strike.net/index.php/2022/05/38300/|title=PGL Antwerp 2022 Champions!|work=counter-strike.net|date=May 23, 2022|access-date=August 8, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVII – Cologne |FaZe Clan |3–2 |Natus Vincere |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=Amos|first=Andrew|url=https://www.dexerto.com/csgo/iem-cologne-2022-stream-schedule-results-teams-1848095/|title=FaZe Clan win IEM Cologne 2022: Full recap and results|publisher=Dexerto|date=July 18, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/07/record-breaking-event-concluded-as-faze-clan-were-crowned-intel-extreme-masters-cologne-2022-champions/|title=Record Breaking Event Concluded as FaZe Clan were Crowned Intel® Extreme Masters Cologne 2022 Champions|publisher=ESL Gaming|date=July 19, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 15 |FaZe Clan |3–1 |ENCE |$190,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/04/esl-pro-league-season-15-concludes-as-faze-clan-beats-ence-esports-in-the-grand-finals/|title=ESL Pro League Season 15 concludes as FaZe Clan beats ENCE Esports in the Grand Finals|publisher=ESL Gaming|date=April 13, 2022}}</ref> |- |2022 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Intel Extreme Masters XVI – Katowice |FaZe Clan |3–0 |G2 |$400,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://about.eslgaming.com/blog/2022/03/serral-and-faze-clan-secure-intel-extreme-masters-katowice-2022-champion-titles/|title=Serral and FaZe Clan Secure Intel® Extreme Masters Katowice 2022 Champion Titles|publisher=ESL Gaming|date=March 4, 2022}}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''Perfect World Shanghai Major 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Team Spirit |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Perfect World Shanghai Major 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/Perfect_World/Major/2024/Shanghai |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2025-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250505081111/https://liquipedia.net/counterstrike/Perfect_World/Major/2024/Shanghai |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2024 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |'''PGL Major Copenhagen 2024''' |FaZe Clan |1–2 |Natus Vincere |$170,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=PGL Major Copenhagen 2024 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/PGL/2024/Copenhagen |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2024-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240323155000/https://liquipedia.net/counterstrike/PGL/2024/Copenhagen |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2022 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |Roobet Cup |FaZe Clan |1–2 |BIG |$50,000.00 | |<ref>{{Cite news|last=FIELD LEVEL MEDIA|url=https://www.reuters.com/article/esports-csgo-roobet-cup-recap/big-edges-faze-clan-to-win-roobet-cup-idUSFLM2PG3d3|title=BIG edges FaZe Clan to win Roobet Cup|publisher=[[Reuters]]|date=June 30, 2022}}</ref> |- | colspan="9" |Mousesportsiga: |- |2020 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |Ice Challenge 2020 |mousesports |3–1 |Natus Vincere |$125,000.00 | |<ref>{{Cite news|url=https://estnn.com/mousesports-defeat-navi-to-win-ice-challenge-2020/|title=CS:GO: Mousesports Defeat Natus Vincere to Win ICE Challenge 2020|publisher=ESTNN|date=February 6, 2020}}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |CS:GO Asia Championships 2019 |mousesports |2–0 |ENCE |$250,000.00 | |<ref>{{Netiviide |pealkiri=CS:GO Asia Championships 2019 |url=https://liquipedia.net/counterstrike/CS:GO_Asia_Championships/2019 |vaadatud=2025-05-05 |väljaanne=Liquipedia Counter-Strike Wiki |keel=en |arhiivimisaeg=2025-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250505080925/https://liquipedia.net/counterstrike/CS:GO_Asia_Championships/2019 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- |2019 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |ESL Pro League Season 10 |mousesports |3–0 |Fnatic |$250,000.00 |[[Fail:Circle-icons-trophy.svg|link=|20x20px|HLTV MVP]] HLTV MVP |<ref>{{Cite news|last=Zachary|url=https://gamezo.co.uk/mousesports-win-esl-pro-league-season-10/|title=Mousesports Win ESL Pro League Season 10!|publisher=Gamezo|date=December 10, 2019}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Cite web|last=Biazzi|first=Leonardo|url=https://dotesports.com/counter-strike/news/mousesports-sweep-fnatic-to-win-esl-pro-league-season-10-grand-finals|title=Mousesports sweep Fnatic to win ESL Pro League season 10 grand finals|website=Dot Esports|date=2019-12-08|access-date=2022-08-11|language=en-US|archive-date=2022-08-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20220811212748/https://dotesports.com/counter-strike/news/mousesports-sweep-fnatic-to-win-esl-pro-league-season-10-grand-finals|url-status=dead}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Gold_medal_icon.svg|link=|alt=1st place medal|keskel|1st]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] New York 2018 |mousesports |3–2 |Team Liquid |$125,000.00 | |<ref>{{Cite web|last=O’Keefe|first=David|url=https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|title=With ESL One New York over, we look ahead to the rest of CS:GO for 2018|website=[[Red Bull]]|date=October 1, 2018|access-date=2022-08-11|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20220811211634/https://www.redbull.com/us-en/esl-one-new-york-2018-csgo-recap|archive-date=2022-08-11}}</ref> |- |2018 |[[Fail:Silver_medal_icon.svg|link=|alt=2nd place medal|keskel|2nd]] |[[ESL (eSport)|ESL One]] Belo Horizonte 2018 |mousesports |2–3 |FaZe Clan |$40,000.00 | | |- |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.hltv.org/player/11816/ropz Robin 'ropz' Kool profiil] hltv.org {{JÄRJESTA:Kool, Robin}} [[Kategooria:E-sportlased]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 0u1xbyuw2oy0k4pwg7qq89qvsn8rdg6 0 583815 7230991 7002017 2026-09-08T18:34:29Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Lennuõnnetused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] 7230991 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Valkla õppevälja lennuõnnetuse mälestuskivi 1.jpg|pisi|250px|Vaade Jõesuu külas asuvale mälestuskivile]] '''Valkla õppevälja lennuõnnetus''' leidis suurtükiväe [[Valkla õppeväli|Valkla õppeväljal]] aset 1935. aasta 11. juulil. Õnnetuses hukkusid sõjaväelased [[Aleksander Arro]] ja [[Ernst Muru]].<ref name="PL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19350712 "Hukkus kaks ohvitseri lennukatastroofil Jägalas"]. Päevaleht nr 190, 12.07.1935, lk 1.</ref><ref>Pekka Erelt. "Kaitsevägi asus Jägalas laagrisse nagu mustlaste suguharu". Eesti Ekspress, nr 7, 13.02.2019, lk 42-43.</ref> Lennuõnnetuse mälestuskivi asub [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]]s [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] külas. ==Õnnetuse kirjeldus== Lennuk kukkus alla vahemikus 11–12 (eri andmetel kell 11, 11.30, 11.45 või kella 12 paiku) [[Jägala puupapivabrik]]u ja [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Jägala polügoon]]i vahelisele alale jäänud Tuisu talu heinamaal. Jägala polügoonil lahinglaskmisi korraldanud Kaitseväe Lennukoolile kuulunud lennuk purunes seejuures peaaegu täielikult. Lendurite Arro ja Muru ülesandeks oli lahingumärkide tulistamine, kusjuures Aleksander Arro täitis lennul lendur-vaatleja rolli ja lennukit juhtis Ernst Muru. Allakukkunud lennukiga oli samal päeval varem sooritatud laskeülesandeid rahuldavalt.<ref name="PL" /><ref name="Kaja">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19350712-1.2.2 "Kaks lennuohwitseri hukkusid"]. Kaja, nr. 162, 12.07.1935, lk 1.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eluvoruvalgapetseri19350712 "Hukkus 2 lendurit"]. Elu, 12.07.1935, nr 56, lk 1.</ref> Lennuk viibis õhus vaid lühikest aega, tehes enne õnnetust paar tiiru laagri kohal. Lennuk kaotas pöörangu sooritamise ajal kiiruse ja langes pöörisesse. Kuna kõrgus oli laskeharjutuste tõttu väike, lennati maapinna lähedal, ei jõudnud piloot enam lennukit pöörisest välja tuua. Lennuk kukkus 200 meetri kõrguselt propeller ees vastu maad ja purunes.<ref name="PL" /><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19350712 "Lennuõnnetus Jägalas"]. Uudisleht, nr. 106, 12.07.1935, lk 5.</ref><ref name="uus">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uussona19350712 "2 lendurit hukkusid Jägalas"]. Uus Sõna, nr 158, 12.07.1935, lk 1.</ref> [[Pilt:Valkla õppevälja lennuõnnetuse mälestuskivi 2.jpg|pisi|250px|Mälestuskivi hukkunud lenduritele]] Esimesena jõudsid kukkumiskohale selle lähistel töötanud Tuisu talu heinalised, kes tõid mõni minut pärast lennuki allakukkumist rusude alt välja lendurite surnukehad. Lennuki allakukkumist nägid pealt ka polügoonil olnud kaitseväelased ja isegi 4 kilomeetri kaugusel [[Jõelähtme kirik]]u juures viibinud inimesed.<ref name="PL" /> Ajalehes [[Uus Sõna]] ilmunud artikli järgi nägi õnnetust aga pealt vaid üks motorist ja lennuk kukkus hoopis laskeplatsil kasvavate puude vahele.<ref name="uus" /> Õnnetusest teavitati seejärel [[Õhukaitse]] staapi ning õnnetuskohta jõudsid sanitaarauto, arstlik personal, juurdlust toimetama määratud ohvitser ning ka Kaitseväe ja Õhukaitse kõrgemad juhid (sealhulgas Õhukaitse ülem [[Richard Tomberg]]). Kella 14 paiku viidi surnukehad sanitaarautodega õnnetuspaigast Kaitseväe haiglasse Tallinnas ning kella 16 seisuga olid lennuki rusud veoautole asetatud ja õnnetuspaik puhastatud. Lennuki mootori poolt maasse tekitatud auku asetati sündmuse mälestamiseks põllukivi.<ref name="PL" /><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maameesvabamaali19350712 "Raske lennuõnnetus Jägalas"]. Maamees, 12.07.1935, lk 1.</ref><ref name="Kaja" /> ==Lendurite matused== Hukkunud lendurite kirstupaneku talitus toimus 12. juulil kella 20 paiku [[Lasnamäe lennuväli|Lasnamäe aerodroomil]] lennukiangaaris. Lisaks omastele ja tuttavatele saabusid sinna teiste sõjaväelaste hulgas ka [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Paul Lill]] ja Õhukaitse ülem Richard Tomberg. Lendurite matused toimusid 14. juulil. Pärast kella 14 alustas leinarongkäik Lasnamäelt teekonda [[Tallinna Kaarli kirik]]usse, kus kella 16.30 paiku toimus matuseteenistus. Teenistusel osales ka [[kaitsevägede ülemjuhataja]] kindral [[Johan Laidoner]]. Kirikust jätkas leinarongkäik kella 17 paiku teed [[Kaitseväe kalmistu]]le. Lendurite matustest võttis osa sel ajal Eestis viibinud [[Rootsi]] lennuväeeskadrilli kogu ohvitserkond. Lendurid maeti kalmistu lennuväe ühiskalmistu ossa. Sarnaselt teiste sinna maetud lendurite haudadega asetati ka Aleksander Arro ja Ernst Muru haudadele risti asemel lennuki propeller (kahele hauale ühiselt).<ref name="PL2">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19350713 "Homme hukkunud lendurite matus", "Rootslased leinawad Eesti lennuohwreid"]. Päevaleht nr 191, 13.07.1935, lk 3.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19350713-1 "Lennuõnnetuse ohwrid maetakse pühapäeval", "Rootslased austasid meie langenuid"]. Kaja, nr 163, 13.07.1935, lk 1, 3.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19350715.2.5 "Hukkunud lendurite wiimne teekond"]. Postimees, nr 189, 15.07.1935, lk 1.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19350715 "Lendurid maeti"]. Waba Maa, nr 164, 15.07.1935, lk 9.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19350714 "Rootsi leinab meie lendureid"]. Maa Hääl, nr. 81, 14.07.1935, lk 3.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:1935. aasta Eestis]] ssklknbxrs4xf3ltol7j54wcxbp80eg 0 586353 7231209 7078682 2026-09-09T10:18:37Z Kapsas123 209254 7231209 wikitext text/x-wiki [[Fail:Great Wave off Kanagawa2.jpg|pisi|300px|"[[Kanagawa suur laine]]" (u 1831), sarja tuntuim teos.]] "'''36 vaadet Fuji mäele'''" ([[jaapani keel]]es 富嶽三十六景, [[Hepburni transkriptsioon]]is ''Fugaku Sanjūrokkei'') on jaapani [[ukiyo-e]] koolkonna kunstniku [[Hokusai]] (1760–1849) puulõiketehnikas teostesari, mis kujutab [[Fuji]] mäge mitmesugustes oludes ja erinevatest perspektiividest. Sari "36 vaadet Fuji mäele" ilmus aastatel 1830–1832, mil Hokusai oli 70. eluaastates ja oma kunstnikukarjääri tipul; sarja lasi avaldada [[Nishimura Yohachi]]. Teoste hulka kuuluvad ka Hokusai tuntuimad teosed: "[[Kanagawa suur laine]]", "[[Punane Fuji]]" (tuntud ka kui "Lõunatuul, puhas taevas" ja "Kerge tuul, selge hommik") ja "Torm allpool mäetippu".<ref>{{Raamatuviide|autor=Smith, Henry D. II|pealkiri=Hokusai: One Hundred Views of Mt. Fuji|aasta=1988|koht=New York|kirjastus=George Braziller, Inc.}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Calza, Gian Carlo|pealkiri=Hokusai|aasta=2003|kirjastus=Phaidon Press|lehekülg=30}}</ref> == Taust == Inspiratsioon kujutada Fuji mäge võis olla tingitud mitmest asjaolust. Esiteks võis selleks olla usk, sest Hokusai praktiseeris budismi voolu, mis rõhus tugevalt igavesele elule ja surematusele.<ref>{{Netiviide|url=https://totallyhistory.com/katsushika-hokusai/|pealkiri=Katsushika Hokusai|väljaanne=Totally History|aeg=2020 |keel=inglise |Kasutatud=11. november 2022}}</ref> Sellel on seos Fuji mäega, sest see on Jaapani üks tuntumaid palverännaku ja vaimse taassünni kohti, millel on oluline osa nii budismis kui ka [[šinto]] usundis.<ref>{{Netiviide|autor=Cartwright, Mark|url=https://www.worldhistory.org/Mount_Fuji/|pealkiri=Mount Fuji|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=12. aprill 2017 |Kasutatud=11. november 2022 |Keel=inglise keeles}}</ref> Teiseks võis Hokusai soov jäädvustada Fuji mäge tuleneda sellest, et üleminekulisel [[Edo periood]]il nägi ta mäge sümboolselt kui Jaapani rahvusliku identiteedi väljendust.<ref name=":2" /> Selline arvamus võis autoril olla selle tõttu, et Fuji mäge kujutati Jaapani kunstis päris palju, nii enne Hokusai aega, kui ka pärast teda. Niisiis võis autor Fujit näha kui midagi ajast sõltumatut ja läbivat ning Jaapanile ainulaadset. Selle arvamusega läheb kokku asjaolu, et Hokusai teos on tehtud ukyio-e tehnika abil, mis on iseenesest samuti traditsiooniline. Lisaks sellele on levinud ka arvamus, et autori teosed sellest kogumikust kujutavad Jaapani geopoliitilist olukorda.<ref name=":2" /> Eriti on seda näha näiteks ühes sarja kuulsaimas teoses "Kanagawa suur laine", millel on kujutatud suured lained, mis justkui tahavad endasse neelata kolm Jaapani traditsioonilist paati, mis parasjagu asuvad veekogul. Fuji mägi on sellel pildil nähtav vaid taustal ning tegelikult jääb üsna märkamatuks. Tänapäeval on teadlased sellist kompositsiooni tõlgendanud nii, et Hokusai kujutas ühiskondlikke muutusi, mis võisid tema arvates asendada Jaapani kultuuri uue lääneliku omaga. == Retseptsioon ja mõjukus == Hokusai oli trükipildi kogumikke teinud ka enne "36 vaadet Fuji mäele" valmimist. Märgitud on aga asjaolu, et neis (nt "Kaheksa vaadet [[Nansei saared|Ryū-kyū saartele]]") on ta kujutanud vaateid, mida ta ise polnud suure tõenäosusega kunagi näinud, seega on ta osa kujutatust ise välja mõelnud.<ref name=":1">Gookin, Frederic W. 1930. "Color-Prints by Katsushika Hokusai" ''Bulletin of the Art Institute of Chicago'' 24(2): 21–24.</ref> See on oluline [[Fuji]] mäe vaadete kontekstis, sest ka seal on kohati kujutatud vaateid mäele, mis tegelikult ei vasta täielikult tõele ja osade kujutatud nurkade alt pole mäge tegelikult võimalik näha.<ref name=":1" /><ref name=":0">{{Netiviide|autor=MOA|url=https://www.moaart.or.jp/en/events/hiroshiges-fifty-three-stations-of-the-tokaido/|pealkiri=„Hokusai and Hiroshige – The Thirty-six Views of Mt.Fuji and the Fifty-three Stages of the Tōkaidō“|väljaanne=Museum Of Art: Exhibitions|aeg=2018|vaadatud=2022-05-15|arhiivimisaeg=2021-10-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211003140644/https://www.moaart.or.jp/en/events/hiroshiges-fifty-three-stations-of-the-tokaido/|url-olek=ei tööta}}</ref> Sari on aga autori muude teoste seas erakordne, sest esiteks on Hokusai kasutanud trükkideks suuremat formaati paberit kui oma eelmiste kogumike puhul. Paberi suurus oli umbes 25 × 36 sentimeetrit, samas kui varem võis see olla 22&nbsp;×&nbsp;29 sentimeetrit.<ref name=":2">Guth, Christine M.E. 2011. "Hokusai's Great Waves in Nineteenth-Century Japanese Visual Culture" ''The Art Bulletin'' 93(4): 468–485.</ref> Charles S. Terry kirjutab oma arvustuses<ref>Terry, Charles S. 1961. "Hokusai's 36 Views of Mt. Fuji". ''Artibus Asiae''. 24(1): 67.</ref> ka sellest, et algupärane paber, millele Hokusai teose lõi, oli väga unikaalse tekstuuriga ning tänapäeva raamatupaber ei ole sellega võrreldav. Teiseks oli sari erakordne, sest autor kasutas oma motiivides mitte ainult Fuji mäge ja tavalisi jaapani inimesi, vaid ka tolle aja kunstile ebatavalisi geomeetrilisi kujundeid. Ta kasutas piltide sees ringe, ruute ja kolmnurki, nende abil sidudes nii pildisisest süžeed kui ka luues läbivaid kujundeid kõigis sarja kuuluvates piltides.<ref name=":2" /> Selliste võtete kasutamine kunstis oli enne Hokusaid ja Fuji mäe kogumikku väga haruldane. Kolmandaks kasutas autor kogumiku valmimisel imporditud värve, ühte neist nimetati [[Berliini sinine|Berliini siniseks]]. See sügav sinine toon on Fuji mäe vaadete sarjas läbiv ja sellele iseloomulik ning seda hakati laialdasemalt kunstis kasutama just sarja valmimise ajal.<ref name=":2" /> "36 vaadet Fuji mäele" osutus aga väga menukaks, mistõttu lisas Hokusai sarja veel 10 trükipilti, kus ta aga ei kasutanud palju värve ja mis olid seega neutraalsemad ning mustvalged. Hiljem lisas kunstnik sarja veel trükipilte Jaapani sümboolsest mäest, millest tuli "100 vaadet Fuji mäele".<ref name=":2" /> Sama pealkirja kannab ka teise Jaapani puulõikekunstniku [[Hiroshige]] sari (1852–1858). Hokusai sarjast said mõjutusi paljud läänemaailma kunstnikud, teiste seas [[Vincent van Gogh]], [[Édouard Manet]], [[Edgar Degas]] ja [[Claude Monet]]. Prantsuse kunstnik [[Henri Rivière]] tegi Hokusailt inspireerituna sarja "36 vaadet Eiffeli tornile". == Teosed == === Esmased 36 vaadet === {| class="wikitable" |- ! Nr || width="350px"|Pilt || Pealkiri || Pealkiri jaapani keeles |- | align="center" |1 | [[fail:Great Wave off Kanagawa2.jpg|350px]] | "[[Kanagawa suur laine]]" | {{nihongo2|神奈川沖浪裏}} ''Kanagawa oki nami-ura'' |- | align="center" |2 | [[Fail:Red Fuji southern wind clear morning.jpg|350px]] | "[[Punane Fuji]]", tuntud ka kui "Lõunatuul, puhas taevas" ja "Kerge tuul, selge hommik" | {{nihongo2|凱風快晴}} ''Gaifū kaisei'' |- | align="center" |3 | [[Fail:Lightnings below the summit.jpg|350px]] | "Torm allpool mäetippu" | {{nihongo2|山下白雨}} ''Sanka hakuu'' |- | align="center" |4 | [[Fail:Fuji seen through the Mannen bridge at Fukagawa.jpg|350px]] | "Manneni silla all Fukagawas" | {{nihongo2|深川万年橋下}} ''Fukagawa Mannen-bashi shita'' |- | align="center" |5 | [[Fail:The Fuji seen from the Mishima pass.jpg|350px]] | "[[Sundai, Edo]]" | {{nihongo2|東都駿台}} ''Tōto sundai'' |- | align="center" |6 | [[File:The coast of seven leages in Kamakura.jpg|350px]] | "Männid Aoyamas" | {{nihongo2|青山円座松}} ''Aoyama enza-no-matsu'' |- | align="center" |7 | [[Fail:Senju in the Musachi provimce.jpg|350px]] | "Senju Musashi provintsis" | {{nihongo2|武州千住}} ''Bushū Senju'' |- | align="center" |8 | [[File:Inume pass in the Kai province.jpg|350px]] | "Inume kuru [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州犬目峠}} ''Kōshū inume-tōge'' |- | align="center" |9 | [[File:Fujimi Fuji view field in the Owari province.jpg|350px]] | "Fuji vaade riisipõldudelt [[Owari provints]]is" | {{nihongo2|尾州不二見原}} ''Bishū Fujimigahara'' |- | align="center" |10 | [[File:Ejiri in the Suruga province.jpg|350px]] | "[[Ejiri-juku|Ejiri]] [[Suruga provints]]is" | {{nihongo2|駿州江尻}} ''Sunshū Ejiri'' |- | align="center" |11 | [[File:A sketch of the Mitsui shop in Suruga street in Edo.jpg|350px]] | "Visand [[Mitsui]] poest Suruga tänaval [[Edo]]s" (tänapäeva Muromachi kvartal [[Tōkyō]]s) | {{nihongo2|江都駿河町三井見世略図}} ''Kōto Suruga-cho Mitsui Miseryakuzu'' |- | align="center" |12 | [[File:Sunset across the Ryogoku bridge from the bank of the Sumida river at Onmagayashi.jpg|350px]] | "Päikeseloojang [[Ryōgoku]] silla taustal [[Sumida jõgi|Sumida jõe]] kaldalt" | {{nihongo2|御厩川岸より両国橋夕陽見}} ''Ommayagashi yori ryōgoku-bashi yūhi mi'' |- | align="center" |13 | [[File:Sazai hall - 500 Rakan temples.jpg|350px]] | "Sazai saal - Viiesaja [[Arhat]]i Tempel" | {{nihongo2|五百らかん寺さざゐどう}} ''Gohyaku-rakanji Sazaidō'' |- | align="center" |14 | [[File:Tea house at Koishikawa. The morning after a snowfall.jpg|350px]] | "[[Teemaja]] [[Koishikawa]]s. Hommik pärast lumesadu." | {{nihongo2|礫川雪の旦}} ''Koishikawa yuki no ashita'' |- | align="center" |15 | [[File:Shimomeguro.jpg|350px]] | "Shimomeguro" (tänapäeval kvartal Tokyos) | {{nihongo2|下目黒}} ''Shimomeguro'' |- | align="center" |16 | [[File:Watermill at Onden.jpg|350px]] | "Vesiveski Ondeni jõel" | {{nihongo2|隠田の水車}} ''Onden no suisha'' |- | align="center" |17 | [[File:Enoshima in the Sagami province.jpg|350px]] | "[[Enoshima]] [[Sagami provints]]" | {{nihongo2|相州江の島}} ''Soshū Enoshima'' |- | align="center" |18 | [[File:Shore of Tago Bay, Ejiri at Tokaido.jpg|350px]] | "Tago lahe kallas, [[Ejiri-juku]]s [[Tōkaidō (regioon)|Tōkaidō regioonis]]" | {{nihongo2|東海道江尻田子の浦略図}} ''Tōkaidō Ejiri tago-no-uraryakuzu'' |- | align="center" |19 | [[File:Yoshida at Tokaido.jpg|350px]] | "[[Yoshida (Shizuoka)|Yoshida]] [[Tōkaidō (regioon)|Tōkaidō regioonis]]" | {{nihongo2|東海道吉田}} ''Tōkaidō Yoshida'' |- | align="center" |20 | [[File:The Kazusa sea route.jpg|350px]] | "[[Kazusa provints]] meretee" | {{nihongo2|上総の海路}} ''Kazusa no kairo'' |- | align="center" |21 | [[File:Nihonbashi bridge in Edo.jpg|350px]] | "[[Nihonbashi]] sild [[Edo]]s" | {{nihongo2|江戸日本橋}} ''Edo Nihon-bashi'' |- | align="center" |22 | [[File:Village of Sekiya at Sumida river.jpg|350px]] | "Sekiya küla [[Sumida jõgi|Sumida jõel]]" | {{nihongo2|隅田川関屋の里}} ''Sumidagawa Sekiya no sato'' |- | align="center" |23 | [[File:Bay of Noboto.jpg|350px]] | "Noboto laht" | {{nihongo2|登戸浦}} ''Noboto-ura'' |- | align="center" |24 | [[File:The lake of Hakone in the Segami province.jpg|350px]] | "[[Hakone (Kanagawa)|Hakone järv]] [[Sagami provints]]" | {{nihongo2|相州箱根湖水}} ''Sōshū Hakone kosui'' |- | align="center" |25 | [[File:The Fuji reflects in Lake Kawaguchi, seen from the Misaka pass in the Kai province.jpg|350px]] | "Fuji peegeldus [[Kawaguchi järv]]el vaadatuna Misaka kurust [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州三坂水面}} ''Kōshū Misaka suimen'' |- | align="center" |26 | [[File:Hodogaya on the Tokaido.jpg|350px]] | "[[Hodogaya-ku (Yokohama)|Hodogaya]] [[Tōkaidō (tee)|Tōkaidō teel]]" | {{nihongo2|東海道程ケ谷}} ''Tōkaidō Hodogaya'' |- | align="center" |27 | [[File:Tama river in the Musashi province.jpg|350px]] | "Tama jõgi Musashi provintsis" | {{nihongo2|武州玉川}} ''Bushū Tamagawa'' |- | align="center" |28 | [[File:Asakusa Honganji temple in th Eastern capital.jpg|350px]] | "Asakusa Hongan-ji tempel Idapealinnas" (Edos) | {{nihongo2|東都浅草本願寺}} ''Tōto Asakusa honganji'' |- | align="center" |29 | [[File:Tsukada Island in the Musashi province.jpg|350px]] | "Tsukuda saar Musashi provintsis" | {{nihongo2|武陽佃島}} ''Buyō Tsukuda-jima'' |- | align="center" |30 | [[File:Shichiri beach in Sagami province.jpg|350px]] | "[[Shichirigahama|Shichiri rand]] [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州七里浜}} ''Soshū Shichiri-ga-hama '' |- | align="center" |31 | [[File:Umegawa in Sagami province.jpg|350px]] | "Umezawa [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州梅沢庄}} ''Soshū umezawanoshō'' |- | align="center" |32 | [[File:Kajikazawa in Kai province.jpg|350px]] | "[[Kajikazawa (Yamanashi)|Kajikazawa]] [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州石班沢}} ''Kōshū Kajikazawa'' |- | align="center" |33 | [[File:Mishima pass in Kai province.jpg|350px]] | "Mishima kuru [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州三嶌越}} ''Kōshū Mishima-goe'' |- | align="center" |34 | [[File:The Fuji from the mountains of Totomi.jpg|350px]] | "Fuji vaadatuna [[Tōtōmi Province|Tōtōmi mägedest]]" | {{nihongo2|遠江山中}} ''Tōtōumi sanchū'' |- | align="center" |35 | [[File:Lake Suwa in the Shinano province.jpg|350px]] | "[[Fuji vaade üle Suwa järve]]" ([[Suwa järv]] [[Shinano provints]]is) | {{nihongo2|信州諏訪湖}} ''Shinshū Suwa-ko'' |- | align="center" |36 | [[File:Ushibori in the Hitachi province.jpg|350px]] | "Ushibori [[Hitachi provints]]is" | {{nihongo2|常州牛掘}} ''Jōshū Ushibori'' |} === 10 lisateost === {| class="wikitable" |- ! nr || width="350px"|Pilt || Pealkiri || Pealkiri jaapani keeles |- | align="center" |1 | [[File:Katsushika Hokusai, Goten-yama hill, Shinagawa on the Tōkaidō, ca. 1832.jpg|350px]] | "Goten-yama küngas [[Shinagawa-juku|Shinagawa]]s Tōkaidō tee ääres" | {{nihongo2|東海道品川御殿山の不二}} ''Tōkaidō Shinagawa Goten'yama no Fuji'' |- | align="center" |2 | [[File:Honjo Tatekawa, the timberyard at Honjo.jpg|350px]] | "Honjo Tatekawa, saeveski Honjos [[Sumida (Tokyo)|Sumida]]s" | {{nihongo2|本所立川}} ''Honjo Tatekawa'' |- | align="center" |3 | [[File:Nakahara in the Sagami province.jpg|350px]] | "Mõnukvartal Senjus" | {{nihongo2|従千住花街眺望の不二}} ''Senju Hana-machi Yori Chōbō no Fuji'' |- | align="center" |4 | [[File:Soshu Nakahara.jpg|350px]] | "Nakahara [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州仲原}} ''Sōshū Nakahara'' |- | align="center" |5 | [[File:Ono Shindon in the Suraga province.jpg|350px]] | "Ōno Shinden [[Suruga provints]]is" | {{nihongo2|駿州大野新田}} ''Sunshū Ōno-shinden'' |- | align="center" |6 | [[File:Climbing on Mt. Fuji.jpg|350px]] | "Tõus Fujile" | {{nihongo2|諸人登山}} ''Shojin tozan'' |- | align="center" |7 | [[File:The Tea plantation of Katakura in the Suruga province.jpg|350px]] | "Katakura teeistandus [[Suruga provintsis]]" | {{nihongo2|駿州片倉茶園の不二}} ''Sunshū Katakura chaen no Fuji'' |- | align="center" |8 | [[File:The Fuji from Kanaya on the Tokaido.jpg|350px]] | "Fuji vaade [[Kanaya-juku|Kanayast]] [[Tōkaidō (tee)|Tōkaidō teel]]" | {{nihongo2|東海道金谷の不二}} ''Tōkaidō Kanaya no Fuji'' |- | align="center" |9 | [[File:Dawn at Isawa in the Kai province.jpg|350px]] | "Koidik [[Isawa (Yamanashi)|Isawas]] [[Kai provintsis]]" | {{nihongo2|甲州伊沢暁}} ''Kōshū Isawa no Akatsuki'' |- | align="center" |10 | [[File:The back of the Fuji from the Minobu river.jpg|350px]] | "Fuji tagakülg Minobu jõelt" | {{nihongo2|身延川裏不二}} ''Minobu-gawa ura Fuji'' |} == Vaata ka == * "[[Kolm Jaapani vaadet]]" == Viited == {{viited}} <!-- EI KASUTATA EELNEVALT?? <ref name="JYX6u">Calza 2003, lk 30.</ref> <ref name="Clr4r">Calza 2003, lk 470.</ref>--> == Kirjandus == * Smith, Henry D. II (1988). ''Hokusai: One Hundred Views of Mt. Fuji''. George Braziller, Inc., Publishers, New York. ISBN 0-8076-1195-6. * Calza, Gian Carlo (2003). ''Hokusai''. Phaidon Press. lk 30. ISBN 9780714844572. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] fyhxk10p9ppwmirbj8ru5ofbjmwhlsr 7231210 7231209 2026-09-09T10:19:37Z Kapsas123 209254 7231210 wikitext text/x-wiki [[Fail:Great Wave off Kanagawa2.jpg|pisi|300px|"[[Kanagawa suur laine]]" (u 1831), sarja tuntuim teos.]] "'''36 vaadet Fuji mäele'''" ([[jaapani keel]]es 富嶽三十六景, [[Hepburni transkriptsioon]]is ''Fugaku Sanjūrokkei'') on jaapani [[ukiyo-e]] koolkonna kunstniku [[Hokusai]] (1760–1849) puulõiketehnikas teostesari, mis kujutab [[Fuji]] mäge mitmesugustes oludes ja erinevatest perspektiividest. Sari "36 vaadet Fuji mäele" ilmus aastatel 1830–1832, mil Hokusai oli 70. eluaastates ja oma kunstnikukarjääri tipul; sarja lasi avaldada [[Nishimura Yohachi]]. Teoste hulka kuuluvad ka Hokusai tuntuimad teosed: "[[Kanagawa suur laine]]", "[[Punane Fuji]]" (tuntud ka kui "Lõunatuul, puhas taevas" ja "Kerge tuul, selge hommik") ja "Torm allpool mäetippu".<ref>{{Raamatuviide|autor=Smith, Henry D. II|pealkiri=Hokusai: One Hundred Views of Mt. Fuji|aasta=1988|koht=New York|kirjastus=George Braziller, Inc.}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Calza, Gian Carlo|pealkiri=Hokusai|aasta=2003|kirjastus=Phaidon Press|lehekülg=30}}</ref> == Taust == Inspiratsioon kujutada Fuji mäge võis olla tingitud mitmest asjaolust. Esiteks võis selleks olla usk, sest Hokusai praktiseeris budismi voolu, mis rõhus tugevalt igavesele elule ja surematusele.<ref>{{Netiviide|url=https://totallyhistory.com/katsushika-hokusai/|pealkiri=Katsushika Hokusai|väljaanne=Totally History|aeg=2020 |keel=inglise |Kasutatud=11. november 2022}}</ref> Sellel on seos Fuji mäega, sest see on Jaapani üks tuntumaid palverännaku ja vaimse taassünni kohti, millel on oluline osa nii budismis kui ka [[šinto]] usundis.<ref>{{Netiviide|autor=Cartwright, Mark|url=https://www.worldhistory.org/Mount_Fuji/|pealkiri=Mount Fuji|väljaanne=World History Encyclopedia|aeg=12. aprill 2017 |Kasutatud=11. november 2022 |Keel=inglise}}</ref> Teiseks võis Hokusai soov jäädvustada Fuji mäge tuleneda sellest, et üleminekulisel [[Edo periood]]il nägi ta mäge sümboolselt kui Jaapani rahvusliku identiteedi väljendust.<ref name=":2" /> Selline arvamus võis autoril olla selle tõttu, et Fuji mäge kujutati Jaapani kunstis päris palju, nii enne Hokusai aega, kui ka pärast teda. Niisiis võis autor Fujit näha kui midagi ajast sõltumatut ja läbivat ning Jaapanile ainulaadset. Selle arvamusega läheb kokku asjaolu, et Hokusai teos on tehtud ukyio-e tehnika abil, mis on iseenesest samuti traditsiooniline. Lisaks sellele on levinud ka arvamus, et autori teosed sellest kogumikust kujutavad Jaapani geopoliitilist olukorda.<ref name=":2" /> Eriti on seda näha näiteks ühes sarja kuulsaimas teoses "Kanagawa suur laine", millel on kujutatud suured lained, mis justkui tahavad endasse neelata kolm Jaapani traditsioonilist paati, mis parasjagu asuvad veekogul. Fuji mägi on sellel pildil nähtav vaid taustal ning tegelikult jääb üsna märkamatuks. Tänapäeval on teadlased sellist kompositsiooni tõlgendanud nii, et Hokusai kujutas ühiskondlikke muutusi, mis võisid tema arvates asendada Jaapani kultuuri uue lääneliku omaga. == Retseptsioon ja mõjukus == Hokusai oli trükipildi kogumikke teinud ka enne "36 vaadet Fuji mäele" valmimist. Märgitud on aga asjaolu, et neis (nt "Kaheksa vaadet [[Nansei saared|Ryū-kyū saartele]]") on ta kujutanud vaateid, mida ta ise polnud suure tõenäosusega kunagi näinud, seega on ta osa kujutatust ise välja mõelnud.<ref name=":1">Gookin, Frederic W. 1930. "Color-Prints by Katsushika Hokusai" ''Bulletin of the Art Institute of Chicago'' 24(2): 21–24.</ref> See on oluline [[Fuji]] mäe vaadete kontekstis, sest ka seal on kohati kujutatud vaateid mäele, mis tegelikult ei vasta täielikult tõele ja osade kujutatud nurkade alt pole mäge tegelikult võimalik näha.<ref name=":1" /><ref name=":0">{{Netiviide|autor=MOA|url=https://www.moaart.or.jp/en/events/hiroshiges-fifty-three-stations-of-the-tokaido/|pealkiri=„Hokusai and Hiroshige – The Thirty-six Views of Mt.Fuji and the Fifty-three Stages of the Tōkaidō“|väljaanne=Museum Of Art: Exhibitions|aeg=2018|vaadatud=2022-05-15|arhiivimisaeg=2021-10-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211003140644/https://www.moaart.or.jp/en/events/hiroshiges-fifty-three-stations-of-the-tokaido/|url-olek=ei tööta}}</ref> Sari on aga autori muude teoste seas erakordne, sest esiteks on Hokusai kasutanud trükkideks suuremat formaati paberit kui oma eelmiste kogumike puhul. Paberi suurus oli umbes 25 × 36 sentimeetrit, samas kui varem võis see olla 22&nbsp;×&nbsp;29 sentimeetrit.<ref name=":2">Guth, Christine M.E. 2011. "Hokusai's Great Waves in Nineteenth-Century Japanese Visual Culture" ''The Art Bulletin'' 93(4): 468–485.</ref> Charles S. Terry kirjutab oma arvustuses<ref>Terry, Charles S. 1961. "Hokusai's 36 Views of Mt. Fuji". ''Artibus Asiae''. 24(1): 67.</ref> ka sellest, et algupärane paber, millele Hokusai teose lõi, oli väga unikaalse tekstuuriga ning tänapäeva raamatupaber ei ole sellega võrreldav. Teiseks oli sari erakordne, sest autor kasutas oma motiivides mitte ainult Fuji mäge ja tavalisi jaapani inimesi, vaid ka tolle aja kunstile ebatavalisi geomeetrilisi kujundeid. Ta kasutas piltide sees ringe, ruute ja kolmnurki, nende abil sidudes nii pildisisest süžeed kui ka luues läbivaid kujundeid kõigis sarja kuuluvates piltides.<ref name=":2" /> Selliste võtete kasutamine kunstis oli enne Hokusaid ja Fuji mäe kogumikku väga haruldane. Kolmandaks kasutas autor kogumiku valmimisel imporditud värve, ühte neist nimetati [[Berliini sinine|Berliini siniseks]]. See sügav sinine toon on Fuji mäe vaadete sarjas läbiv ja sellele iseloomulik ning seda hakati laialdasemalt kunstis kasutama just sarja valmimise ajal.<ref name=":2" /> "36 vaadet Fuji mäele" osutus aga väga menukaks, mistõttu lisas Hokusai sarja veel 10 trükipilti, kus ta aga ei kasutanud palju värve ja mis olid seega neutraalsemad ning mustvalged. Hiljem lisas kunstnik sarja veel trükipilte Jaapani sümboolsest mäest, millest tuli "100 vaadet Fuji mäele".<ref name=":2" /> Sama pealkirja kannab ka teise Jaapani puulõikekunstniku [[Hiroshige]] sari (1852–1858). Hokusai sarjast said mõjutusi paljud läänemaailma kunstnikud, teiste seas [[Vincent van Gogh]], [[Édouard Manet]], [[Edgar Degas]] ja [[Claude Monet]]. Prantsuse kunstnik [[Henri Rivière]] tegi Hokusailt inspireerituna sarja "36 vaadet Eiffeli tornile". == Teosed == === Esmased 36 vaadet === {| class="wikitable" |- ! Nr || width="350px"|Pilt || Pealkiri || Pealkiri jaapani keeles |- | align="center" |1 | [[fail:Great Wave off Kanagawa2.jpg|350px]] | "[[Kanagawa suur laine]]" | {{nihongo2|神奈川沖浪裏}} ''Kanagawa oki nami-ura'' |- | align="center" |2 | [[Fail:Red Fuji southern wind clear morning.jpg|350px]] | "[[Punane Fuji]]", tuntud ka kui "Lõunatuul, puhas taevas" ja "Kerge tuul, selge hommik" | {{nihongo2|凱風快晴}} ''Gaifū kaisei'' |- | align="center" |3 | [[Fail:Lightnings below the summit.jpg|350px]] | "Torm allpool mäetippu" | {{nihongo2|山下白雨}} ''Sanka hakuu'' |- | align="center" |4 | [[Fail:Fuji seen through the Mannen bridge at Fukagawa.jpg|350px]] | "Manneni silla all Fukagawas" | {{nihongo2|深川万年橋下}} ''Fukagawa Mannen-bashi shita'' |- | align="center" |5 | [[Fail:The Fuji seen from the Mishima pass.jpg|350px]] | "[[Sundai, Edo]]" | {{nihongo2|東都駿台}} ''Tōto sundai'' |- | align="center" |6 | [[File:The coast of seven leages in Kamakura.jpg|350px]] | "Männid Aoyamas" | {{nihongo2|青山円座松}} ''Aoyama enza-no-matsu'' |- | align="center" |7 | [[Fail:Senju in the Musachi provimce.jpg|350px]] | "Senju Musashi provintsis" | {{nihongo2|武州千住}} ''Bushū Senju'' |- | align="center" |8 | [[File:Inume pass in the Kai province.jpg|350px]] | "Inume kuru [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州犬目峠}} ''Kōshū inume-tōge'' |- | align="center" |9 | [[File:Fujimi Fuji view field in the Owari province.jpg|350px]] | "Fuji vaade riisipõldudelt [[Owari provints]]is" | {{nihongo2|尾州不二見原}} ''Bishū Fujimigahara'' |- | align="center" |10 | [[File:Ejiri in the Suruga province.jpg|350px]] | "[[Ejiri-juku|Ejiri]] [[Suruga provints]]is" | {{nihongo2|駿州江尻}} ''Sunshū Ejiri'' |- | align="center" |11 | [[File:A sketch of the Mitsui shop in Suruga street in Edo.jpg|350px]] | "Visand [[Mitsui]] poest Suruga tänaval [[Edo]]s" (tänapäeva Muromachi kvartal [[Tōkyō]]s) | {{nihongo2|江都駿河町三井見世略図}} ''Kōto Suruga-cho Mitsui Miseryakuzu'' |- | align="center" |12 | [[File:Sunset across the Ryogoku bridge from the bank of the Sumida river at Onmagayashi.jpg|350px]] | "Päikeseloojang [[Ryōgoku]] silla taustal [[Sumida jõgi|Sumida jõe]] kaldalt" | {{nihongo2|御厩川岸より両国橋夕陽見}} ''Ommayagashi yori ryōgoku-bashi yūhi mi'' |- | align="center" |13 | [[File:Sazai hall - 500 Rakan temples.jpg|350px]] | "Sazai saal - Viiesaja [[Arhat]]i Tempel" | {{nihongo2|五百らかん寺さざゐどう}} ''Gohyaku-rakanji Sazaidō'' |- | align="center" |14 | [[File:Tea house at Koishikawa. The morning after a snowfall.jpg|350px]] | "[[Teemaja]] [[Koishikawa]]s. Hommik pärast lumesadu." | {{nihongo2|礫川雪の旦}} ''Koishikawa yuki no ashita'' |- | align="center" |15 | [[File:Shimomeguro.jpg|350px]] | "Shimomeguro" (tänapäeval kvartal Tokyos) | {{nihongo2|下目黒}} ''Shimomeguro'' |- | align="center" |16 | [[File:Watermill at Onden.jpg|350px]] | "Vesiveski Ondeni jõel" | {{nihongo2|隠田の水車}} ''Onden no suisha'' |- | align="center" |17 | [[File:Enoshima in the Sagami province.jpg|350px]] | "[[Enoshima]] [[Sagami provints]]" | {{nihongo2|相州江の島}} ''Soshū Enoshima'' |- | align="center" |18 | [[File:Shore of Tago Bay, Ejiri at Tokaido.jpg|350px]] | "Tago lahe kallas, [[Ejiri-juku]]s [[Tōkaidō (regioon)|Tōkaidō regioonis]]" | {{nihongo2|東海道江尻田子の浦略図}} ''Tōkaidō Ejiri tago-no-uraryakuzu'' |- | align="center" |19 | [[File:Yoshida at Tokaido.jpg|350px]] | "[[Yoshida (Shizuoka)|Yoshida]] [[Tōkaidō (regioon)|Tōkaidō regioonis]]" | {{nihongo2|東海道吉田}} ''Tōkaidō Yoshida'' |- | align="center" |20 | [[File:The Kazusa sea route.jpg|350px]] | "[[Kazusa provints]] meretee" | {{nihongo2|上総の海路}} ''Kazusa no kairo'' |- | align="center" |21 | [[File:Nihonbashi bridge in Edo.jpg|350px]] | "[[Nihonbashi]] sild [[Edo]]s" | {{nihongo2|江戸日本橋}} ''Edo Nihon-bashi'' |- | align="center" |22 | [[File:Village of Sekiya at Sumida river.jpg|350px]] | "Sekiya küla [[Sumida jõgi|Sumida jõel]]" | {{nihongo2|隅田川関屋の里}} ''Sumidagawa Sekiya no sato'' |- | align="center" |23 | [[File:Bay of Noboto.jpg|350px]] | "Noboto laht" | {{nihongo2|登戸浦}} ''Noboto-ura'' |- | align="center" |24 | [[File:The lake of Hakone in the Segami province.jpg|350px]] | "[[Hakone (Kanagawa)|Hakone järv]] [[Sagami provints]]" | {{nihongo2|相州箱根湖水}} ''Sōshū Hakone kosui'' |- | align="center" |25 | [[File:The Fuji reflects in Lake Kawaguchi, seen from the Misaka pass in the Kai province.jpg|350px]] | "Fuji peegeldus [[Kawaguchi järv]]el vaadatuna Misaka kurust [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州三坂水面}} ''Kōshū Misaka suimen'' |- | align="center" |26 | [[File:Hodogaya on the Tokaido.jpg|350px]] | "[[Hodogaya-ku (Yokohama)|Hodogaya]] [[Tōkaidō (tee)|Tōkaidō teel]]" | {{nihongo2|東海道程ケ谷}} ''Tōkaidō Hodogaya'' |- | align="center" |27 | [[File:Tama river in the Musashi province.jpg|350px]] | "Tama jõgi Musashi provintsis" | {{nihongo2|武州玉川}} ''Bushū Tamagawa'' |- | align="center" |28 | [[File:Asakusa Honganji temple in th Eastern capital.jpg|350px]] | "Asakusa Hongan-ji tempel Idapealinnas" (Edos) | {{nihongo2|東都浅草本願寺}} ''Tōto Asakusa honganji'' |- | align="center" |29 | [[File:Tsukada Island in the Musashi province.jpg|350px]] | "Tsukuda saar Musashi provintsis" | {{nihongo2|武陽佃島}} ''Buyō Tsukuda-jima'' |- | align="center" |30 | [[File:Shichiri beach in Sagami province.jpg|350px]] | "[[Shichirigahama|Shichiri rand]] [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州七里浜}} ''Soshū Shichiri-ga-hama '' |- | align="center" |31 | [[File:Umegawa in Sagami province.jpg|350px]] | "Umezawa [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州梅沢庄}} ''Soshū umezawanoshō'' |- | align="center" |32 | [[File:Kajikazawa in Kai province.jpg|350px]] | "[[Kajikazawa (Yamanashi)|Kajikazawa]] [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州石班沢}} ''Kōshū Kajikazawa'' |- | align="center" |33 | [[File:Mishima pass in Kai province.jpg|350px]] | "Mishima kuru [[Kai provints]]is" | {{nihongo2|甲州三嶌越}} ''Kōshū Mishima-goe'' |- | align="center" |34 | [[File:The Fuji from the mountains of Totomi.jpg|350px]] | "Fuji vaadatuna [[Tōtōmi Province|Tōtōmi mägedest]]" | {{nihongo2|遠江山中}} ''Tōtōumi sanchū'' |- | align="center" |35 | [[File:Lake Suwa in the Shinano province.jpg|350px]] | "[[Fuji vaade üle Suwa järve]]" ([[Suwa järv]] [[Shinano provints]]is) | {{nihongo2|信州諏訪湖}} ''Shinshū Suwa-ko'' |- | align="center" |36 | [[File:Ushibori in the Hitachi province.jpg|350px]] | "Ushibori [[Hitachi provints]]is" | {{nihongo2|常州牛掘}} ''Jōshū Ushibori'' |} === 10 lisateost === {| class="wikitable" |- ! nr || width="350px"|Pilt || Pealkiri || Pealkiri jaapani keeles |- | align="center" |1 | [[File:Katsushika Hokusai, Goten-yama hill, Shinagawa on the Tōkaidō, ca. 1832.jpg|350px]] | "Goten-yama küngas [[Shinagawa-juku|Shinagawa]]s Tōkaidō tee ääres" | {{nihongo2|東海道品川御殿山の不二}} ''Tōkaidō Shinagawa Goten'yama no Fuji'' |- | align="center" |2 | [[File:Honjo Tatekawa, the timberyard at Honjo.jpg|350px]] | "Honjo Tatekawa, saeveski Honjos [[Sumida (Tokyo)|Sumida]]s" | {{nihongo2|本所立川}} ''Honjo Tatekawa'' |- | align="center" |3 | [[File:Nakahara in the Sagami province.jpg|350px]] | "Mõnukvartal Senjus" | {{nihongo2|従千住花街眺望の不二}} ''Senju Hana-machi Yori Chōbō no Fuji'' |- | align="center" |4 | [[File:Soshu Nakahara.jpg|350px]] | "Nakahara [[Sagami provints]]is" | {{nihongo2|相州仲原}} ''Sōshū Nakahara'' |- | align="center" |5 | [[File:Ono Shindon in the Suraga province.jpg|350px]] | "Ōno Shinden [[Suruga provints]]is" | {{nihongo2|駿州大野新田}} ''Sunshū Ōno-shinden'' |- | align="center" |6 | [[File:Climbing on Mt. Fuji.jpg|350px]] | "Tõus Fujile" | {{nihongo2|諸人登山}} ''Shojin tozan'' |- | align="center" |7 | [[File:The Tea plantation of Katakura in the Suruga province.jpg|350px]] | "Katakura teeistandus [[Suruga provintsis]]" | {{nihongo2|駿州片倉茶園の不二}} ''Sunshū Katakura chaen no Fuji'' |- | align="center" |8 | [[File:The Fuji from Kanaya on the Tokaido.jpg|350px]] | "Fuji vaade [[Kanaya-juku|Kanayast]] [[Tōkaidō (tee)|Tōkaidō teel]]" | {{nihongo2|東海道金谷の不二}} ''Tōkaidō Kanaya no Fuji'' |- | align="center" |9 | [[File:Dawn at Isawa in the Kai province.jpg|350px]] | "Koidik [[Isawa (Yamanashi)|Isawas]] [[Kai provintsis]]" | {{nihongo2|甲州伊沢暁}} ''Kōshū Isawa no Akatsuki'' |- | align="center" |10 | [[File:The back of the Fuji from the Minobu river.jpg|350px]] | "Fuji tagakülg Minobu jõelt" | {{nihongo2|身延川裏不二}} ''Minobu-gawa ura Fuji'' |} == Vaata ka == * "[[Kolm Jaapani vaadet]]" == Viited == {{viited}} <!-- EI KASUTATA EELNEVALT?? <ref name="JYX6u">Calza 2003, lk 30.</ref> <ref name="Clr4r">Calza 2003, lk 470.</ref>--> == Kirjandus == * Smith, Henry D. II (1988). ''Hokusai: One Hundred Views of Mt. Fuji''. George Braziller, Inc., Publishers, New York. ISBN 0-8076-1195-6. * Calza, Gian Carlo (2003). ''Hokusai''. Phaidon Press. lk 30. ISBN 9780714844572. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] lbsok9osztcpj24qdmnt9s35o5zibof 0 592396 7231121 7032041 2026-09-09T05:02:42Z CommonsDelinker 1930 Fail Kyrgyzstan_Sadyr_Japarov.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Sreejithk2000|Sreejithk2000]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: This file is ONLY published under a license that does not allow unrestricted commercial use. Under [[:c:Special:MyLang 7231121 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Sadõr Džaparov | pilt = Official Photo of the President of the Kyrgyz Republic H.E. Mr. Sadyr Zhaparov.jpg | pildiallkiri = Sadõr Džaparov (2021) | amet = [[Kõrgõzstani president]] | ametiajaalgus = [[28. jaanuar]] [[2021]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Sooronbaj Džeenbekov]] | järgmine = | amet2 = [[Kõrgõzstani peaminister]] | ametiajaalgus2 = 10. oktoober 2020 | ametiajalõpp2 = 14. november 2020 | eelmine2 = [[Kubatbek Boronov]] | järgmine2 = [[Ulukbek Maripov]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Sadır Nurgojoyeviç Japarov | sünniaeg = {{birth date and age|1968|12|6|df=y}} | sünnikoht = [[Keng-Suu]], [[Tüpi rajoon]], [[Õsõk-Köli oblast]], [[Kirgiisi NSV]] <small>(praegune [[Kõrgõzstan]])</small> | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[kirgiis]] | partei = [[Mekençil]] | abikaasa = [[Aygul Džaparova]] | vanemad = Nurkožo Džaparov<br>Kadina Džaparova | lapsed = neli last | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Kõrgõzstani Riiklik Füüsilise Kultuuri Instituut]]<br>[[Kirgiisi-Vene Slaavi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Sadõr Džaparov''' ([[kirgiisi keel]]es Садыр Жапаров; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1968]] [[Keng-Suu]]s) on [[Kõrgõzstan]]i poliitik. [[28. jaanuar]]ist [[2021]] on ta kuues [[Kõrgõzstani president]]. Ta on ka olnud [[Kõrgõzstani peaminister]] ja parlamendi liige. == Elulugu == Aastatel 1986–1995 oli Džaparov [[Tüpi rajoon]]is kolhoosi "Santaš" juht, välja arvatud aastad 1987–1989, mil ta teenis [[Nõukogude armee]]s aega [[raadiotelegraafia]] osakonnas [[Novosibirsk]]is.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ЖАПАРОВ Садыр НургожоевичЖАПАРОВ Садыр Нургожоевич |url=https://centrasia.org/person2.php?st=1214554722 |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=CentrAsia}}</ref> Samaaegselt õppis ta aastatel 1987–1991 aastal õpinguid [[Kõrgõzstani Riiklik Füüsilise Kultuuri Instituut|kehakultuuri ja spordi instituudi]] [[Frunze]]s.<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Coppenrath |eesnimi=Florian |kuupäev=2021-01-29 |pealkiri=Rise and fall… and rise: the career of Kyrgyzstan’s Sadyr Japarov |väljaanne=Novastan |url=https://novastan.org/en/kyrgyzstan/rise-and-fall-and-rise-the-career-of-kyrgyzstans-sadyr-japarov/}}</ref> 1996. aastal oli ta [[Kirgiisi siseministeerium]]is Issõk-Kuli oblasti erirühma inspektor. Aastatel 1996–2000 oli ta [[majand]]i „Soltonkul” aseesimees.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Жапаров Садыр Нургожоевич |url=https://www.president.kg/en/president/biography |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=[[Kirgiisi Vabariigi president]]}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Жапаров, Садыр Нургожоевич |url=https://tass.ru/encyclopedia/person/zhaparov-sadyr-nurgozhoevich |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=[[TASS]]}}</ref> 1990. aastate teisest poolest oli Džaparov seotud ka [[Õsõk-Köli oblast]]i naftaettevõtetega. Aastatel 1994–1996 oli ta naftaettevõtte Kergei juht.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Позднякова |eesnimi=Наталья |kuupäev=2021-01-11 |pealkiri=Жапаров - новый президент Кыргызстана. Человек Бакиева? |väljaanne=[[Deutsche Welle|DW]] |url=https://www.dw.com/ru/zhaparov-novyj-prezident-kyrgyzstana-chelovek-bakieva-s-ugolovnym-proshlym/a-56173628}}</ref> Aastatel 2000–2002 juhtis ta kütuse ja määrdeainete tarnimisega tegelevat ettevõtet Guzel-MHAAD, aastatel 2002–2005 naftatöötlemistehast Nurneftegaz. Nurneftegaz sai tema juhtimise ajal süüdistuse maksudest kõrvalehoidumises.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Umarov |eesnimi=Temur |kuupäev=2020 |pealkiri=Who’s In Charge Following Revolution in Kyrgyzstan? |väljaanne=Carnegie Moscow Center |url=https://carnegie.ru/commentary/83046}}</ref> Issyk-Nar-Neft kuulub jätkuvalt Džaparovile, kuigi ettevõte ei ole 2003. aastast saadik tegev.<ref name=":2" /> 2006. aastal lõpetas ta [[B. N. Jeltsini nimeline Kirgiisi-Vene Slaavi Ülikool|B. N. Jeltsini nimelise Kirgiisi-Vene Slaavi Ülikooli]] õigusteaduskonna, omandades juristi hariduse.<ref name=":3" /> === Poliitiline karjäär === Džaparov sisenes poliitikasse [[2005]]. aastal pärast [[tulbirevolutsioon]]i.<ref name=":6" /> Poliitikuna on ta end esitlenud kui rahvusliku liikumise esindajana. Tema üks esimesi poliitilisi ettevõtmisi oli 2005. aastal veenda parlamendi saadikuid, et nad ei ratifitseeriks [[Kasahstani-Kirgiisi piir]]i paika pannud lepet.<ref name=":7">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Imanaliyeva |eesnimi=Ayzirek |kuupäev=2021-01-06 |pealkiri=Kyrgyzstan: Japarov, last hope or populist menace? |väljaanne=[[Eurasianet]] |url=https://eurasianet.org/kyrgyzstan-japarov-last-hope-or-populist-menace}}</ref> 2005. aasta märtsis [[2005. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|valiti]] Džaparov Tüpi valimisringkonnast Kirgiisi parlamendi [[III Džogorku Kengeš|Džogorku Kengeši III koosseisu]]. Ta liitus tollase presidendi [[Kurmanbek Bakijev]]i erakonnaga [[Ak Džol]] ja juhtis parlamendifraktsiooni "Keleček" (Tulevik).<ref name=":7" /> 2007. aasta oktoobris saatis Bakijev parlamendi laiali.<ref name=":4" /> Džaparov kandideeris [[2007. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|2007. aastal valimistel]] Ak Džoli esindajana ja sai parlamenti, kuid asus selle asemel tööle presidendi nõunikuna. Aastatel 2008-[[2010]] oli ta Riikliku Korruptsiooni Ennetamise Ameti eesotsas. Bakijevi võimuloleku ajal iseloomustas Kõrgõzstani eluolusid erakordselt kõrge [[korruptsioon]] ja Džaparovi on sellel perioodil nähtud presidendi liitlasena ning korruptsiooni soosijana.<ref name=":2" /><ref name=":6" /><ref name=":7" /> Pärast [[2010. aasta Kõrgõzstani revolutsioon|2010. aasta Kõrgõzstani revolutsiooni]] kadus Džaparov mõneks kuuks avalikkuse eest, seejärel ilmus välja Lõuna-Kõrgõzstanis, kus võitles [[Kumtori kullakaevandus]]e [[Riigistamine|riigistamise]] eest [[Kanada]] suurkorporatsiooni [[Centerra Gold]] käest ja soosis piirkonna [[Kirgiisid|kirgiise]] nende konfliktides kohaliku [[Kirgiisi usbekid|usbeki vähemusega]].<ref name=":7" /><ref name=":8">{{Netiviide |autor=Agnieszka Pikulicka-Wilczewska |aeg=12.01.2021 |pealkiri=Kyrgyzstan’s Sadyr Japarov: From a prison cell to the presidency |url=https://www.aljazeera.com/features/2021/1/12/sadyr-japarov-from-a-prison-cell-to-the-presidency |väljaanne=Aljazeera}}</ref> Džaparov kandeeris [[2010. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|2010. aastal valimistel]] parlamenti [[Ata-Džurt]]i liikmena ja osutus valituks.<ref name=":6" /> 2012. aastal sai Džaparovist kullakaevanduse riigistamise liikumise populaarne nägu. Seda toetavad meeleavaldused muutusid aina radikaalsemateks ja tema meeleavalduste tõttu esitati Džaparovile mitu süüdistust. 2012. aastal üritasid ühel meeleavaldusel osalejad tungida [[Valge Maja (Biškek)|Valge Maja]] territooriumile ja Džaparovi süüdistati võimu vägivaldse haaramise katses. Süüdistuste tõttu heideti Džaparov [[Džogorku Kengeš]]ist välja ja mõisteti vähem kui aastaks vangi.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> [[Fail:Бектен Бейшембиев - Заслуженный деятель культуры Кыргызской Республики.jpg|pisi|President Džaparov autasustamas [[Bekten Beyşembiyev]]it kultuuritöö eest]] [[2013]]. aastal piirasid protestijad meeleavaldusel Õsõk-Köli oblasti [[kuberner]]i [[Emilbek Kaptagaev]]i ümber ja lukustasid ta Džaparovi õe autosse. Kirgiisi võimud defineerisid selle kohtus [[inimrööv]]ina ja esitasid tema vastu uue süüdistuse. Džaparov pages välismaale, kuhu ta süüdistuste tõttu otsustas jääda.<ref name=":6" /> Tema täpne pelgupaik pole teada, aga arvatud on [[Kasahstan]]i, [[Valgevene]]t, [[Venemaa]]d, [[Türgi]]t ja [[Küpros]]t. Eksiilis pühendas ta tähelepanu kirgiisi välistöölistele ja [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeedias]] oma sõnumi levitamisele.<ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":7" /><ref name=":8" /> Ta otsustas naasta Kõrgõzstani 2017. aastal [[2017. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|presidendivalimisteks]], kuid arreteeriti märtsis Kasahstani piiril riiki sisenedes.<ref name=":5" /> Seekord mõisteti ta 11 aastaks ja kuueks kuuks vangi.<ref name=":2" /> Vanglas olles surid Džaparovi mõlemad vanemad ja poeg ning ta tegi enesetapukatse. Tema kannatused tegid temast rahva seas populaarse tegelase ja poliitilise [[Märter|märtri]].<ref name=":8" /> Hoolimata vangistusest rajas ta koos oma sõbra [[Kamtšõbek Tašijev]]iga erakonna [[Mekençil]] ja oli üks selle juhtidest.<ref name=":6" /> Oma vanglakaristust kandis ta kuni [[2020]]. aasta rahutusteni. [[2020. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|Parlamendivalimiste]] kahtlaste tulemuste tõttu, mille järgi ei pääsenud parlamenti pea ükski opositsioonierakond, sealhulgas ka Mekençil, puhkesid 2020. aasta oktoobris [[Kõrgõzstani 2020. aasta rahutused|rahutused]]. Meeleavalduste ajal vabastati Džaparov protestijate poolt ning [[Kõrgõzstani Riigikohus]] tühistas ta [[vanglakaristus]]e. Vanglast vabanenuna suutis Džaparov koondada protestijad oma võimunõudluse ümber, nimetades ülestõusu režiimi ja eliidi vastaseks. Nõnda suutis ta tugevaima konkurendi [[Omurbek Babanov]]i kõrvale jätta ja tollane president [[Sooronbaj Džeenbekov]] määras ta [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[2020]] uueks peaministriks.<ref name=":0">{{Netiviide |aeg=Aprill 2021 |pealkiri=Kyrgyzstan president set to win new constitutional powers |url=https://www.dw.com/en/kyrgyzstan-president-set-to-win-new-constitutional-powers/a-57160057 |väljaanne=[[Deutsche Welle|DW]]}}</ref><ref name="Sooronbaj" /><ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Doolotkeldieva |eesnimi=Asel |kuupäev=2021-02-21 |pealkiri=Populism à la Kyrgyz: Sadyr Japarov, Nationalism, and Anti-Elite Sentiment in Kyrgyzstan |url=https://www.illiberalism.org/populism-la-kyrgyz-sadyr-japarov-nationalism-anti-elite-sentiment-kyrgyzstan/ |ajakiri=Illiberalism Studies Program |väljaandja=[[George Washingtoni Ülikool]], Institute for European, Russian and Eurasian Studies |vaadatud=2025-10-04 |arhiivimisaeg=2024-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240301070004/https://www.illiberalism.org/populism-la-kyrgyz-sadyr-japarov-nationalism-anti-elite-sentiment-kyrgyzstan/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Survet jätkates suutis Džaparov sundida Džeenbekovi tagasi astuma ja [[15. oktoober|15. oktoobrist]] oli ta ka presidendi ametikoha kohusetäitja.<ref name="Reu" /> Ta oli mõlemal ametikohal kuni 14. novembrini 2020.<ref name="AP" /> [[Fail:SCO meeting (2022-09-16).jpg|pisi|Džaparov koos teiste juhtidega [[Shanghai Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumisel (2022)]] === Presidendina === Džaparovi esimene tegu pärast võimu haaramist oli algatada põhiseaduse muutmine, mis sillutas tee tagasi tugeva [[Presidentaalne vabariik|presidentaalse riigikorra]] juurde.<ref name=":9" /> Kohusetäitjana korraldas ta ka uued presidendivalimised, mis toimusid [[10. jaanuar]]il [[2021]]. Kuigi [[Kõrgõzstani põhiseadus]] keelas presidendi kohusetäitjal kandideerida, sai Džaparov selleks valimisseaduse reformiga volitused.<ref name=":6" /> Mõni päev enne [[2021. aasta Kõrgõzstani presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimisi]] lõpetati Džaparovi 2013. aasta pantvangi kriminaalasi. Valimistel saatis teda edu ja 79% kirgiisi rahvast toetas Džaparovi presidendiks saamist.<ref name="RFE/RL" /> Tema konkurendid pidasid valimisi ebaseaduslikuks väites, et kõik 5.–6. oktoobril tehtud Džaparovi õigeks mõistvad ülemkohtu otsused tehti rikkudes menetlusnorme ja surve all.<ref name=":5" /> 2021. aasta aprillis [[2021. aasta Kõrgõzstani referendum (aprill)|hääletas]] rahvas põhiseaduse muudatuste üle. 78% hääletanutest toetas põhiseaduse muutmist, millega Kõrgõzstan muudeti presidentaalseks vabariigiks. Muudatus vähendas parlamendi suurust 25% võrra 90 kohale, ja andis Džaparovile õiguse nimetada kohtunikke ja õiguskaitseasutuste juhte.<ref name=":0" /> Džaparovi võimulesaamist ja presidentuuri on iseloomustanud [[Populism|populistlik]] ja [[Rahvuslus|rahvuslik]] retoorika. Ta on end esitlenud [[Konservatiivsus|konservatiivsete]], [[Religioossus|religioossete]] ja natsionalistlike väärtuste ja ideede esindajana. Samuti on ta end esitlenud rahvalähedase kandidaadina, kes sarnaselt rahvale on riigivõimu tõttu kannatanud.<ref name=":6" /><ref name=":10">{{Netiviide |aeg=2021-01-10 |pealkiri=Nationalist Sadyr Zhaparov wins Kyrgyzstan's presidential elections |url=https://www.dw.com/en/nationalist-sadyr-zhaparov-wins-kyrgyzstans-presidential-elections/a-56189197 |väljaanne=[[Deutsche Welle|DW]]}}</ref> Tema peamise valijaskonna moodustasid tagasihoidliku sotsiaalmajandusliku taustaga inimesed, kes ei usaldanud riigiasutusi.<ref name=":9" /> Ta lubas rahvale anda tagasi erastatud kullakaevandused, "varastatud" rahvusliku rikkuse.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pikulicka-Wilczewska |eesnimi=Agnieszka |kuupäev=2020-10-15 |pealkiri=Who is Kyrgyzstan’s new prime minister, Sadyr Japarov? |väljaanne=[[Al-Jazīrah]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2020/10/15/who-is-kyrgyzstans-new-prime-minister-sadyr-japarov}}</ref> 2021. aasta mais tehtud seadusemuudatus lubas Kõrgõzstanil üle võtta ettevõtteid, kui need põhjustavad [[Keskkond (ökoloogia)|keskkonnale]] kahju. Seda seadust rakendati [[Kumtori kullakaevandus]]e puhul, mis võeti juba samal kuul üle. Pärast läbirääkimisi otsustas [[Centerra Gold]] kaevanduse maha müüa ja 2022. aasta augustist oli kullakaevandus Kõrgõzstani riigi oma.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Putz |eesnimi=Catherine |kuupäev=2025-08-29 |pealkiri=Underground Mining Starts at Kyrgyzstan’s Infamous Kumtor Gold Mine |väljaanne=[[The Diplomat]] |url=https://thediplomat.com/2025/08/underground-mining-starts-at-kyrgyzstans-infamous-kumtor-gold-mine/}}</ref> Džaparov on nimetanud korruptsioonivastast võitlust oma esmaseks prioriteediks ja on näiliselt võidelnud korruptsiooniga. Ta on arreteerinud mitmed korruptsioonis süüdistatud kurjategijaid ([[Raimbek Matraimov]], [[Kamçıbek Kölbayev]]), kuid tavaliselt on kurjategijad vabanenud kiiresti ja karistused olnud pigem sümboolsed. Mõned spetsialistid on väljendanud arvamust, et Kõrgõzstani organiseeritud kuritegevus on mänginud Džaparovi võimuletulekul rolli, kuid otsesed tõendid selle kohta siiani puuduvad.<ref name=":2" /><ref name=":6" /><ref name=":8" /> Samal ajal on ka ajakirjanikud paljastanud [[nepotism]]i tõusu riigis, näidates et Džaparov on paigutanud vähemalt kuus sugulast kõrgetele riiklikele ametikohtadele.<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Sargsyan |eesnimi=Tigran |kuupäev=2024-05-10 |pealkiri=Kyrgyzstan Under Japarov: The Country’s Decline Into Dictatorship |url=https://hrf.org/latest/kyrgyzstan-under-japarov-the-countrys-decline-into-dictatorship/ |väljaanne=[[Human Rights Foundation]]}}</ref> [[Fail:Vladimir Putin and Sadyr Japarov (2024 Victory Day).jpg|pisi|[[Vladimir Putin]] ja Džaparov 2024. aasta [[võidupäev]]a tähistamisel]] Pärast võimule saamist on Džaparov piiranud [[Meediavabadus|meediavabadust]] Kõrgõzstanis. 2021. aastal võttis ta vastu valeinfo seaduse, mis võimaldab valitsusasutustel sulgeda või blokeerida veebisaite, mis avaldavad valitsus poolt eksitavat või valeks tunnistanud teavet. Seadust hakati kasutama poliitiliste eriarvamuste mahasurumiseks. Venemaa eeskujul võeti vastu ka välisagentide seadus, mis nõudis välisrahastust saavate mittetulundusühingute registreerimist "välisriikide esindajatena" ning nende allutamist finantsaruandlusele ja ulatuslikule riiklikule järelevalvele. Džaparovi presidentuuri ajal on piiratud mitut väljaannet, näiteks [[Azattyk (Kõrgõzstan)|Azattyk]], [[Kloop]] ja [[Temirov Live]] on langenud läbiotsimiste ja sulgemisotsuste ohvriks.<ref name=":11" /> On esinenud ka poliitiliste oponentide rõhumist. Mõned päevad enne presidendi ametisse astumist vahistati kaks Džaparovi vastu kandideerinud kandidaati [[Abdil Segizbayev]] ja [[Kursan Asanov]].<ref name=":2" /> Džaparovi on iseloomustanud ka lähenemine [[Venemaa]]le ja venemeelne poliitika.<ref name=":10" /> Tema võimuloleku ajal on majanduskontaktid Venemaaga kasvanud märkimisväärselt. Džaparov vormistas ka kahepoolse lepingu Venemaa sõjaliste rajatiste tugevdamiseks Kõrgõzstanis, mis näeb ette rohkem sõjalennukeid ja täiustatud õhutõrjesüsteeme [[Kanti lennuväebaas|Venemaa sõjaväebaasis Kantis]]. Üldiselt on Kõrgõzstan siiski püüdnud arendada tugevamaid sidemeid oma naabritega ja sõlminud mitmeid energia- ja transpordiprojektide leppeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mashrab |eesnimi=Fozil |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Relations Between Kyrgyzstan and Russia Wax and Wane |url=https://jamestown.org/program/relations-between-kyrgyzstan-and-russia-wax-and-wane/ |väljaanne=[[Jamestown Foundation]]}}</ref> [[Fail:Президент Азербайджана Ильхам Алиев и президент Кыргызстана Садыр Жапаров на церемонии закладки школы Хыдырлы Апрель 2024.jpg|pisi|[[Ilham Alijev]] ja Džaparov [[Xıdırlı]] kooli avamisel (2024)]] == Isiklik elu == Džaparovi vanemad olid [[Nõukogude Liit]]u naasnud [[Hiina]]st kuus aastat enne tema sündi, kuhu nad olid pagenud 1930. aastatel [[Stalinistlikud repressioonid|stalinistlike repressioonide]] eest. Džaparovi isa Nurkožo ja ema Kadina peres kasvas kokku üles kümne last, vanemad olid [[Karjane|karjased]].<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Mõned Džaparovi eelkäijad olid ka [[kasahhid]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Temirgaliyeva |eesnimi=Arailym |kuupäev=2023-08-26 |pealkiri=My grandmother is Kazakh: Kyrgyz President explains why he presented horse to Kazakh poet |väljaanne=[[Kazinform]] |url=https://qazinform.com/news/my-grandmother-is-kazakh-kyrgyz-president-explains-why-he-presented-horse-to-kazakh-poet_a4105219/amp}}</ref> Ta abiellus 1991. aastal [[Aygul Džaparov|Aygul Asanbaevaga]], kellega tal on neli last.<ref name=":2" /> Tema ajast Džogorku Kengeši kolmandas koosseisus pärineb tema sõprus [[Kamtšõbek Tašijev]]iga, kellega on nad koos sattunud mitu korda kaklustesse poliitiliste vastastega ja hiljem koos poliitikas tegutsenud.<ref name=":2" /> Džaparov räägib [[Kirgiisi keel|kirgiisi]] ja [[vene keel]]t.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Жапаров Садыр Нургожоевич |url=https://who.ca-news.org/people:1725 |vaadatud=2025-10-04 |väljaanne=Кто есть Кто}}</ref> ==Tunnustus== * 2023 [[Austuse orden (Venemaa)]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=Вручение ордена Почёта Президенту Киргизии Садыру Жапарову |url=http://www.kremlin.ru/catalog/persons/659/events/72487 |väljaanne=[[Venemaa president|Venemaa presidendi]] koduleht}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Sooronbaj">{{cite web|url=https://www.err.ee/1147769/korgozstani-president-lahkub-ametist |title=Kõrgõzstani president lahkub ametist |publisher=ERR |date=15. oktoober 2020, 18:45 |access-date=16.10.2020 |website= }}</ref> <ref name="Reu">{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/us-kyrgyzstan-protests/kyrgyzstan-ends-state-of-emergency-as-nationalist-consolidates-power-idUSKBN2710LO |title=Kyrgyzstan ends state of emergency as nationalist consolidates power |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=16.10.2020 |access-date=16.10.2020 |website= |language=en}}</ref> <ref name="AP">{{cite web|url=https://www.thehindu.com/news/international/kyrgyzstans-prime-minister-becomes-acting-president/article32876117.ece |title=Kyrgyzstan's prime minister becomes acting president |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=16. oktoober 2020 |access-date=17. oktoobril 2020 |website= |language=en |author=Vladimir Isachenkov |location=Moskva }}</ref> <ref name="RFE/RL">{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/japarov-kyrgyzstan-presidential-election-referendum-/31040110.html |title=Japarov Appears To Win Kyrgyz Presidential Election, Set To Get Sweeping Powers |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=10.01.2021 |access-date=10.01.2021 |language=en}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Džaparov, Sadõr}} [[Kategooria:Kõrgõzstani presidendid]] [[Kategooria:Kõrgõzstani peaministrid]] [[kategooria:Sündinud 1968]] r8yybapd4jbx1zigoce221dhsmmkc4c 0 593558 7230983 7230411 2026-09-08T18:29:01Z LeeMarx 59920 7230983 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Fredi-Armand Tomps | sünniaeg = {{sünniaeg|1928|5|27}} | sünnikoht = [[Kohala]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|9|5|1928|5|27}} | tegevusala = [[arhitekt]], [[muinsuskaitsja]] | alma mater = [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehniline Instituut]] }} '''Fredi-Armand Tomps''' ([[27. mai]] [[1928]], [[Kohala]] – [[5. september]] [[2026]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[muinsuskaitsja]], üks Eesti sõjajärgse muinsuskaitse ja restaureerimise olulisemaid kujundajaid. Ta oli üks [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i loojaid, osales [[Tallinna vanalinna muinsuskaitseala]] ettevalmistamises ning juhtis aastakümneid Eesti arhitektuurimälestiste kaitse korraldamist. Oluline oli tema tegevus ka [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargis]], kus ta tegeles ajalooliste külade, taluarhitektuuri ja mõisakomplekside säilitamise ja taastamisega.<ref name="ERR2026">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1610130748/suri-arhitekt-ja-muinsuskaitsja-fredi-tomps |pealkiri=Suri arhitekt ja muinsuskaitsja Fredi Tomps |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. september 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> ==Elulugu ja haridus== Tomps sündis [[Lääne-Virumaa]]l Kohalas. Ta õppis Kohala kuueklassilises algkoolis ja jätkas õpinguid [[Rakvere 1. Keskkool]]is. Arhitektuurihuvi kujunemisel oli tema enda sõnul oluline see, et ta nägi [[Narva]]t nii enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kui ka pärast linna hävitamist; soov aidata ajaloolist arhitektuuri taastada mõjutas tema erialavalikut.<ref name="ERR2019">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/908890/fredi-tomps-kogu-mu-elu-on-olnud-tagasivaatega-minevikku |pealkiri=Fredi Tomps: kogu mu elu on olnud tagasivaatega minevikku |väljaanne=[[ERR]] |aeg=8. veebruar 2019 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> 1947. aastal asus Tomps õppima [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonna arhitektuuri osakonnas. Juba 1948. aasta kevadel osales ta koos teiste arhitektuuritudengitega sõjas purustatud [[Niguliste kirik]]u varemete koristamisel, mida on hiljem peetud tema pika muinsuskaitsealase tegevuse üheks alguspunktiks. Instituudi lõpetas ta 1953. aastal arhitektina.<ref name="ERR2026" /><ref name="TalTech">{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/ee301270-1646-4a5b-867e-746379bae6d2 |pealkiri=Minu sajand : muinsuskaitsja Fredi Tomps |väljaanne=[[Tallinna Tehnikaülikool]]i teadusportaal |vaadatud=8. september 2026}}</ref> ==Erialane tegevus== Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Tomps aastatel 1953–1959 [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i kapitaalehituse peavalitsuses arhitekti ja vanemarhitektina. Aastatel 1959–1962 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis arhitektina ning osales muuseumi rajamisel [[Rocca al Mare]]s. Tema tegevus keskendus muu hulgas Eesti ajaloolise taluarhitektuuri uurimisele, säilitamisele ja muuseumisse ületoomisele.<ref name="AlataluTomps">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Riin |perekonnanimi2=Tomps |eesnimi2=Fredi |pealkiri=Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps |kirjastus=Ajakool |aasta=2024 |isbn=9789949730124 |koht=Tallinn}}</ref><ref name="ERR2026" /> Aastatel 1962–1969 töötas Tomps [[Teaduslik Restaureerimise Töökoda|Teaduslikus Restaureerimise Töökojas]], kus oli projektjaoskonna juhataja ja peaarhitekt. Sel perioodil tegutses ta ajalooliste hoonete uurimise ja restaureerimise kõrval ka Tallinna vanalinna kaitse korraldamisega seotud küsimustega ning kuulus vanalinna muinsuskaitseala ettevalmistamisega tegelenud meeskonda.<ref name="ERR2026" /> 1969. aastal loodi Tompsi juhtimisel Vabariiklik Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon. Ta juhtis inspektsiooni aastatel 1969–1984 ning seejärel aastatel 1984–1993 selle järglast, Vabariiklikku Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsust. Need asutused korraldasid arhitektuurimälestiste riiklikku kaitset Eestis kuni [[Muinsuskaitseamet]]i moodustamiseni 1993. aastal.<ref name="ERR2026" /> Aastatel 1972–1993 tegutses Tomps ühtlasi Lahemaa rahvuspargi arhitekti ja ehitusnõunikuna. Tema algatusel inventeeriti Lahemaa külasid ja talusid ning ta koostas [[Altja]] küla taastamisplaani ja rekonstrueerimisprojekti. Samuti osales ta Lahemaa mõisaarhitektuuri uurimises ja taastamises. Tema tegevus aitas kujundada põhimõtet, mille järgi käsitleti rahvuspargis looduspärandit ja ajaloolist asustust ühe tervikuna.<ref name="Looduskaitse">{{netiviide |url=https://kliimaministeerium.ee/uudised/kumari-looduskaitsepreemia-sai-ornitoloog-aivar-leito |pealkiri=Kumari looduskaitsepreemia sai ornitoloog Aivar Leito |väljaanne=[[Kliimaministeerium]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Pärast Eesti taasiseseisvumist jätkas Tomps tegevust restaureerimisarhitektina. Aastatel 1993–2020 töötas ta RAS-is „Eesti Restauraator“ arhitekti ja täienduskoolituste korraldajana ning aastatel 1993–2010 tegutses tema enda Arhitekt Fredi Tompsi Projektikoda. Aktiivse arhitekti- ja muinsuskaitsealase tegevusega jätkas ta kõrge eani.<ref name="ERR2026" /> ==Arhitektuur ja restaureerimistööd== Tompsi tegevuses oli olulisel kohal ajalooliste hoonete ja terviklike kultuurmaastike restaureerimine. Ta osales Eesti Vabaõhumuuseumi kujundamises ning Lahemaal ajalooliste külade ja mõisakomplekside säilitamises. Tema töös oli tähtsal kohal taluarhitektuuri väärtustamine ajal, mil traditsioonilised taluhooned jäid kollektiviseerimise ja maaelu ümberkorraldamise tõttu järjest enam kasutuseta.<ref name="ERR2026" /><ref>{{netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202016.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat 2016 |väljaanne=[[Muinsuskaitseamet]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tomps kavandas 1990. aastatel [[Kubija laululava|Võru-Kubija laululava]], mis valmis aastatel 1995–1996. Kompleksi kuulusid laululava, kohvik ja lauluväljak.<ref>{{netiviide |url=https://arhliit.ee/project/voru-kubija-laululava/ |pealkiri=Võru-Kubija laululava |väljaanne=[[Eesti Arhitektide Liit]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> 2000. aastatel oli üks tema tuntumaid restaureerimistöid [[Nõmme Lunastaja kirik|Nõmme Saksa Lunastaja kiriku]] taastamine. Tomps koostas kiriku restaureerimisprojekti ning teostas tööde ajal ka muinsuskaitselist järelevalvet. [[Robert Natus]]e projekti järgi 1932. aastal valminud kiriku taastamistööde eest pälvisid Tomps, sisearhitekt [[Anne Koppel]] ja insener Rein Joller 2009. aastal Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali restaureerimispreemia.<ref>{{netiviide |url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202007_0.pdf |pealkiri=Muinsuskaitse aastaraamat 2007 |väljaanne=[[Muinsuskaitseamet]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref><ref name="Kulka2009">{{netiviide |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/arhitektuur/aastapreemiad/2001-2010 |pealkiri=Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad 2001–2010 |väljaanne=[[Eesti Kultuurkapital]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> ==Organisatsiooniline tegevus== Tomps kuulus alates 1964. aastast [[Eesti Arhitektide Liit]]u.<ref>{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=3&page=4 |pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmete nimekiri |väljaanne=[[Äriregister]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Aastatel 1959–1995 oli ta Eesti Vabaõhumuuseumi teadusnõukogu liige ja selle esimees. Aastatel 1969–1993 kuulus ta Eesti ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse nõukogusse Kultuuriministeeriumi juures ning aastatel 1974–1993 Lahemaa rahvuspargi vanemate nõukogusse.<ref name="AlataluTomps" /> Rahvusvahelises muinsuskaitses tegutses Tomps [[ICOMOS]]es. Ta kuulus nõukogude perioodil ICOMOS-i Nõukogude komiteesse ning oli ajalooliste linnade kaitse küsimustes korrespondentliige. 1990. aastal oli ta ICOMOS-i Balti komitee asutajaliige ja aseesimees. Hiljem kuulus ta [[ICOMOS Eesti komitee]]sse ning 2018. aastal valiti ta komitee auliikmeks.<ref>{{netiviide |url=https://estonia.icomos.org/index.php/liikmed/ |pealkiri=Liikmed |väljaanne=[[ICOMOS Eesti komitee]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Aastatel 2005–2009 kuulus Tomps [[Eesti Kultuurkapital]]i arhitektuuri sihtkapitali nõukogusse.<ref>{{netiviide |url=https://kulka.ee/sihtkapitalid/arhitektuur/eelmised-koosseisud |pealkiri=Arhitektuuri sihtkapitali eelmised koosseisud |väljaanne=[[Eesti Kultuurkapital]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> ==Tunnustus== * 2009 – [[Eesti Kultuurkapital]]i arhitektuuri sihtkapitali restaureerimispreemia Nõmme Saksa Lunastaja kiriku ajastutruu restaureerimise eest, koos [[Anne Koppel]]i ja Rein Jolleriga<ref name="Kulka2009" /> * 2014 – [[Eesti looduskaitsemärk]] aastakümneid kestnud töö eest Lahemaa rahvuspargi küla- ja mõisaarhitektuuri säilitamisel ning taastamisel<ref>{{netiviide |url=https://kliimaministeerium.ee/eesti-looduskaitsemark |pealkiri=Eesti looduskaitsemärk |väljaanne=[[Kliimaministeerium]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> * 2018 – [[Eesti Kultuurkapital]]i arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia kui „missiooniga arhitekt ja muinsuskaitsja“<ref>{{netiviide |url=https://www.kulka.ee/meist/aastapreemiad/kultuurkapitali-aastapreemiad-2011 |pealkiri=Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad ja elutööpreemiad 2018 |väljaanne=[[Eesti Kultuurkapital]] |vaadatud=8. september 2026}}</ref> * 2019 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] arhitektuuripärandi hoidmise eest<ref>{{EVkavaler|19798}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/331012019001 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=29. jaanuar 2019 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> ==Perekond== Fredi-Armand Tompsi abikaasa oli kunstiteadlane [[Niina Tomps]] (1927–1987). Nende tütar [[Enel-Katrin Vahter]] on arhitekt ja poeg [[Leho-Toomas Tomps]] insener-restauraator.<ref name="AlataluTomps" /><ref name="ERR2026" /> ==Teosed ja kajastused== 2017. aastal valmis Tompsist dokumentaalfilm „Kadunud aegade elustaja FREDI TOMPS“, mille autor oli arhitekt [[Margit Mutso]]. Film käsitleb Tompsi elu ja aastakümnete pikkust tegevust arhitekti ning muinsuskaitsjana, sealhulgas muinsuskaitset Nõukogude Eesti oludes.<ref>{{netiviide |url=https://arhliit.ee/video-year/2000-2020/ |pealkiri=Filmi- ja vestlusõhtu Fredi Tompsiga 3.02.17 Arhitektuurimuuseumis |väljaanne=[[Eesti Arhitektide Liit]] |aeg=3. veebruar 2017 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> 2024. aastal ilmus [[Riin Alatalu]] ja Fredi Tompsi koostöös mälestus- ja muinsuskaitseajalooline raamat „Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps“. Teos põhineb mitme aasta jooksul toimunud vestlustel Tompsiga ning käsitleb nii tema elulugu kui ka Eesti 20. sajandi muinsuskaitse kujunemist.<ref name="TalTech" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Riin Alatalu]], Fredi Tomps. ''Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps''. Tallinn: Ajakool, 2024. ISBN 9789949730124. {{JÄRJESTA:Tomps, Fredi-Armand}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Vabaõhumuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 5o554dw1re2yt7pnd5humnol5h203le 0 594440 7230995 6821262 2026-09-08T18:37:30Z Robert Treufeldt 9117 7230995 wikitext text/x-wiki '''Peterburi–Riia postimaantee''', ka Peterburi–Tartu–Riia, Peterburi–Narva–Tartu–Riia [[postitrakt]] oli ajalooline [[postimaantee]] [[Peterburi kubermang|Peterburi]], [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]us, mis ühendas [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] [[pealinn]]a [[Peterburi]] ja [[Liivimaa kubermang]]ukeskuse [[Riia]]. Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteest asus [[Peterburi kubermang]]us, Peterburist Narvani 6 [[postijaam]]a: Peterburi → 20 <small>1/2</small> versta ← [[Strelna]] → 19 versta ← [[Kuippina]] → 21 versta ← Kaskova → 22 <small>1/2</small> versta ← [[Tširkovitsõ]] → 15 versta ← [[Opolje (Kingissepa rajoon)|Opolje]] → 15 versta ← [[Jamburg]] → ← Narva →. [[File:Saint Petersburg Governorate 1820.jpg|pisi|[[Peterburi kubermang]] (1820) ja postimaantee Narvani]] [[File:Governorate of Estonia 1820.jpg|pisi|Eestimaa kubermang (1820) ja Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee osa]] Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteest asus Eestimaa kubermangus 46 [[verst]]a pikkusel osal 5 postijaama: ← Vaivara → ← Voka → ← [[Jõhvi]] → 24 [[verst]]a ← [[Väike-Pungerja postijaam]] → 24 ← [[Rannapungerja]] [[Rannapungerja postijaam|postijaam]] → 2 ← [[Liivimaa kubermang]]u piir ja [[Ninasi postijaam]]a 13 versta. Jõhvis (kuni 1782. aastani [[Voka]]l) ristus Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteega [[Tallinna–Peterburi postimaantee]].<ref>[[Jaan Konks]]. PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I. // [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised]] TARTU 1973, lk 52</ref> [[Pilt:Почтовые тракты Эстонии1712.png|pisi|left|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1712. aastal]] [[File:Governorate of Livonia 1820.jpg|pisi|[[Liivimaa kubermang]] (1820) ja Peterburi–Tartu–Riia postimaantee Riiani]] Peterburi–Tartu–Riia postimaanteest asus [[Liivimaa kubermang]]us 335 [[verst]]a pikkusel osal 17 postijaama: [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] piir → 12 [[verst]]a ← [[Ninasi postijaam]] (''Nennal'') → 25 ← [[Torma]] [[Torma postijaam|postijaam]] (''Torma'') → 23 ← [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (''Iggafer'') [[Igavere postijaam|postijaam]] → 23 ← [[Tartu]] (''Dorpat'') [[Tartu postijaam|postijaam]]→ 25 ← [[Uderna]] (''Uddern'') [[Uderna postijaam|postijaam]] → 24 ← [[Kuigatsi]] (''Kuikatz'') [[Kuigatsi postijaam|postijaam]] → 22 ← [[Tõlliste]] (''Teilitz'') [[Tõlliste postijaam|postijaam]] ← 17 → Gulbji (Gulben) → 20 ← [[Strenči]] (''Stackeln'') → 18 ← [[Valmiera]] (''Wolmar'') → 18 ← [[Lenči]] (''Lenzenhof'') → 21 ← [[Straupe]] (''Roop'') → 20 ← [[Englārte]] (''Engelhardshof'') → 18 ← [[Iļķene]] (''Hilchensfähr'') → 15 ← [[Ādaži]] (''Neuermühlen'') → 11 ← [[Riia]] (''Riga'') → 20 ← [[Olaine]] (''Olai'') ← 2 → [[Kuramaa kubermang]]u piirile<ref>Bienenstamm. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826 [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk 26–27]</ref>,<ref>Bienenstamm. ''Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826 [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk 176–178]</ref> [[File:Estlandia and Liflandia Governorate map (1808).jpg|pisi|left|Postiteed Eesti- ja Liivimaal, 1808. aastal]] [[Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee]] vana trass ühines selle postimaanteega algselt Iļķenes, hiljem uus trass aga Valmieras. Riiast jätkus postimaantee [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Kaunase kubermang]]us kuni Venemaa keisririigi riigipiirini [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigiga]]. 17. oktoobril 1710. aastal, Venemaa peavolinikule Liivi– ja Eestimaal, vabahärra [[Gerhard Johann von Löwenwolde]]le antud valitsemise juhendis Liivimaa kubermangu kohta kästi tal taastada postikorraldus endise kombe kohasel. 25. novembril 1710. aastal avaldatud [[Liivimaa kindralkuberner]]i [[Patent|patendiga]] asutati tähtsamate teede äärde postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa postijaamad asutati Tallinna–Pärnu–Riia, Tallinna–Voka–Peterburi ja Riia–Tartu–Peterburi sõjateede äärde<ref>[[Eerik Selli]]. POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. [https://dspace.ut.ee/handle/10062/34005?show=full EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974], lk 66</ref> 1712. aastast paigutas [[Liivimaa rüütelkond]] Peterburi—Tartu—Riia teele 15 postijaama. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] I poolel korraldas Venemaa keisririigi valitsus postiasjanduse ümber, 1714. aastal avati postiliiklus Peterburi ja Riia vahel Narva ja Tartu kaudu. 1712. aastal paigutati Peterburi–Tartu–Riia maanteele 15 postijaama, sh [[Tartu postijaam]] ([[Tähtvere mõis]]alt saadud krundile Riia ja Pihkva tee ristumiskohal [[Riia mägi|Riia mä]]el). Algselt asusid Eestimaa kubermangus [[Kauksi postijaam|Kauksi]] (''Kaulks''), [[Pungerja postijaam|Pungerja]] (''Pungern''), [[Puru postijaam|Puru]] (''Purro'') ja [[Voka postijaam|Voka]] (''Fockenhof'') postijaam. 1735. aastal paigutati [[Kauksi postijaam]] ümber kolme versta kaugusele [[Rannapungerja jõgi|Rannapungerja jõe]] äärde ja edaspidi hakati senist Pungerja postijaama nimetama [[Väike-Pungerja postijaam]]aks (''Klein-Pungern''). Endine Kauksi postijaam sai nimeks [[Rannapungerja postijaam]] (''Rannapungern'')<ref>[[Eerik Selli]]. POSTIJAAMADE VÕRGU KUJUNEMINE JA ARENG EESTIS XVIII JA XIX SAJANDIL. [https://dspace.ut.ee/handle/10062/34005?show=full EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI VIII. TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED TARTU 1974], lk 67</ref> 1782. aastal suleti Puru postijaam hoonete tuleohtliku seisukorra pärast ja [[Jõhvi postijaam]] viidi [[Jõhvi kirik]]u juurde üle. 1854. aastal avati ka Tartust hargnev [[Tartu–Võru postimaantee]]. Eesti ja Liivimaa postijaamade kõrgeim järelevalveorgan oli [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat|Senat]], 1781. aastal asutatud [[Postiamet]] ja [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] kolmandast veerandist [[Posti-Telegraafi Peavalitsus]]. Kohapeal olid postijaamad allutatud Tallinna ja Riia postkontorile. Peterburi–Tartu–Riia postitrakt säilis kuni [[Balti raudtee]] ehitamiseni Eestis [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] 70. ja 80. aastateni. Peaaegu poolteise sajandi jooksul oli see tee üks tähtsamaid Venemaa keisririigi pealinna ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisi ühendusteid. == Vaata ka == *[[Riia–Pihkva postimaantee]], [[Riia–Pihkva maantee]] *[[Tallinna–Peterburi postimaantee]] *[[Riia–Moskva postimaantee]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Post Eestis]] [[Kategooria:Eesti postijaamad]] [[Kategooria:Eesti postimaanteed]] [[Kategooria:Peterburi kubermang]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Liivimaa kubermang]] 1tx97p4g75cqmb5ywif5zkakcdeuqsf 0 595389 7231099 6948229 2026-09-08T23:25:21Z Kruusamägi 1530 7231099 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Club Brugge | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Club Brugge Koninklijke Voetbalvereniging | hüüdnimi = ''Blauw-Zwart'' | lühend = | asutatud = 13. novembril 1891 | lõpp = | väljak = [[Jan Breydeli staadion]] | mahutavus = 29 062 | ametinimetus1 = President | esimees = Bart Verhaeghe | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Ronny Deila]] | liiga = [[Jupiler Pro League]] | hooaeg = 2022–23 | positsioon = 4. koht | muster_la1=_brugge2021h|muster_b1=_brugge2021h|muster_ra1=_brugge2021h| muster_sh1 = _brugge2021h | muster_so1 =_brugge2021h | vasakkäsi1=0071EE|kere1=0071EE |paremkäsi1=000000|püksid1=000000|sokid1=000000 | muster_la2=_brugge2021a|muster_b2=_brugge2021a|muster_ra2=_brugge2021a|muster_so2=_brugge2021a|muster_sh2=_brugge2021a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = https://www.clubbrugge.be/nl }} [[Pilt:Clubbruggetifo.jpg|pisi|Club Brugge fännid staadionil 2005. aastal]] '''Club Brugge Koninklijke Voetbalvereniging''' on [[Belgia]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Brugge]]s. See mängib riigi kõrgliigas [[Jupiler Pro League]]. Klubi on asutatud 1891. aastal. Club Brugge on üks edukamaid Belgia klubisid. See on tulnud Belgia meistriks 18 korda, jäädes selles arvestuses alla ainult [[RSC Anderlecht]]ile. Lisaks on 11 korda võidetud Belgia karikas ja 15 korda superkarikas. Brugge on ainus Belgia klubi, mis on mänginud [[Euroopa karikas|Euroopa karika]] finaalis – hooajal 1977–78, kui kaotati [[Liverpool FC|Liverpool]]ile. 1976. aastal oli kaotatud Liverpoolile ka [[UEFA karikas|UEFA karika]] finaalis. Klubi kodustaadion on [[Jan Breydeli staadion]], mis mahutab 29 062 pealtvaatajat. Club Brugge linnarivaal on [[Cercle Brugge K.S.V.|Cercle Brugge]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 22. jaanuar 2024''<ref>{{cite web |url=https://www.clubbrugge.be/fr/noyau-a |title=team – noyau a|date=6 July 2017|publisher=clubbrugge.be|access-date=14 December 2019|archive-date=7 July 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190707200503/https://www.clubbrugge.be/fr/noyau-a|url-status=live}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Joel Ordóñez]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=GHA|pos=KA|nimi=[[Denis Odoi]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=DEN|pos=RÜ|nimi=[[Andreas Skov Olsen]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=POL|pos=RÜ|nimi=[[Michał Skóraś]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Ferran Jutglà]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Hugo Vetlesen]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ESP|pos=RÜ|nimi=[[Víctor Barberà]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=NED|pos=KA|nimi=[[Bjorn Meijer]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=NGA|pos=PK|nimi=[[Raphael Onyedika]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=BEL|pos=PK|nimi=[[Hans Vanaken]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Josef Bursik]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=BEL|pos=VV|nimi=[[Simon Mignolet]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Casper Nielsen]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Dedryck Boyata]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=BEL|pos=VV|nimi=[[Nordin Jackers]]|märkus=laenul [[Oud-Heverlee Leuven|OH Leuven]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=NOR|pos=RÜ|nimi=[[Antonio Nusa]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=BEL|pos=VV|nimi=[[Nick Shinton]]}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Éder Álvarez Balanta]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Brandon Mechele]]}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Maxim De Cuyper]]}} {{JK koosseis mängija|no=58|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Jorne Spileers]]}} {{JK koosseis mängija|no=62|rah=JPN|pos=RÜ|nimi=[[Shion Homma]]}} {{JK koosseis mängija|no=64|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Kyriani Sabbe]]}} {{JK koosseis mängija|no=68|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Chemsdine Talbi]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Philip Zinckernagel]]}} {{JK koosseis mängija|no=99|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Igor Thiago]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Jupiler Pro League|Belgia kõrgliiga]]: **'''Võitja''' (18): 1919–20, 1972–73, 1975–76, 1976–77, 1977–78, 1979–80, 1987–88, 1989–90, 1991–92, 1995–96, 1997–98, 2002–03, 2004–05, 2015–16, 2017–18, 2019–20, 2020/21, 2021/22 **Teised kohad (23): 1898–99, 1899-00, 1905–06, 1909–10, 1910–11, 1966–67, 1967–68, 1969–70, 1970–71, 1971–72, 1984–85, 1985–86, 1993–94, 1996–97, 1998–99, 1999-00, 2000–01, 2001–02, 2003–04, 2011–12, 2014–15, 2016–17, 2018–19 *[[Belgia karikavõistlused jalgpallis|Belgia karikas]]: **'''Võitja''' (11): 1967–68, 1969–70, 1976–77, 1985–86, 1990–91, 1994–95, 1995–96, 2001–02, 2003–04, 2006–07, 2014–15 **Teised kohad (8): 1913–14, 1978–79, 1982–83, 1993–94, 1997–98, 2004–05, 2015–16, 2019–20 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: **'''Võitja''' (17): 1980, 1986, 1988, 1990, 1991, 1992, 1994, 1996, 1998, 2002, 2003, 2004, 2005, 2016, 2018, 2021, 2022 **Teised kohad 1995, 2007, 2015 *[[Euroopa karikas]]: **Teine koht: 1977–78 *[[UEFA karikas]]: **Teine koht: 1975–76 **Poolfinalist: 1987–88 *[[UEFA karikavõitjate karikas]]: **Poolfinalist: 1991–92 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.clubbrugge.be/nl Klubi koduleht] [[Kategooria:Club Brugge KV| ]] [[Kategooria:Belgia jalgpalliklubid|Brugge]] [[Kategooria:Brugge]] 2s1134c2fngykrus4mucpnexwtcmjyz 0 596512 7230989 6617373 2026-09-08T18:33:44Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Lennuõnnetused]]; ±[[Kategooria:Eesti õnnetused]]→[[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] 7230989 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | Nimi = ELK Lennuliinide lend 1007 | Pilt = Enimex Antonov An-28 Sipilä-2.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Antonov An-28, sarnane õnnetusse sattunud lennukile | Kuupäev = [[23. november]] [[2001]] | Tüüp = | Koht = | Põhjused = piloodi eksimus | Reisijaid = 14 | Meeskond = 3 | Vigastatuid = 13 | Hukkunuid = 2 | Ellujääjaid = 15 | Lennuk = [[Antonov An-28]] ES-NOV | Tõusis = [[Tallinna lennujaam]] | Vahepeatus = | Viimanepeatus = | Sihtkoht = [[Kärdla lennujaam]] | Lennufirma = [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK Lennuliinid]] }} '''ELK Lennuliinide lend 1007''' oli [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK Lennuliinide]] lend [[Tallinn]]ast [[Kärdla]]sse, mille käigus kukkus [[23. november|23. novembril]] [[2001]] lennuk [[Kärdla lennujaam]]a lähistel alla. See on taasiseseisvunud Eestis seni ainus reisilennukiga juhtunud hukkunutega õnnetus.<ref>{{Netiviide|autor=Helen Mihelson|url=https://www.ohtuleht.ee/1021101/suur-lugu-tragoodia-mis-vapustas-eestit-hiiumaa-lennuonnetus-10-ranka-viga-mis-viisid-katastroofini|pealkiri=SUUR LUGU {{!}} TRAGÖÖDIA, MIS VAPUSTAS EESTIT! Hiiumaa lennuõnnetus: 10 ränka viga, mis viisid katastroofini|väljaanne=Õhtuleht|aeg=20. detsember 2020}}</ref> ==Sündmused== Lendu teenindas [[Antonov An-28]], mille ELK Lennuliinid oli rentinud [[Enimex]]ilt. Lennuk startis Tallinnast kell 18.05 ning selle pardal viibis 14 reisijat ja 3 meeskonnaliiget.<ref name="Aruanne" /> Pardalolijatest 16 olid Eesti ja üks reisija [[Norra]] kodanik.<ref name="Kukkus" /> Kell 18.31<ref name="Aruanne" /> kukkus lennuk lähenemisel Kärdla lennujaamale [[Palade]] küla lähistel soisesse metsa ning purunes.<ref name="Heureka" /> Kärdla lennujaama lennujuht arvas esialgu, et lennuk jäi maandumisraja lähedase metsatuka varju, kuid kui ta lennukiga enam ühendust ei saanud, andis ta kell 18.34 häire.<ref name="Aruanne" /> Õnnetuses sai silmapilkselt surma üks ning vigastada 14 inimest. Üheksa kannatanut toimetati [[Hiiumaa Haigla|Kärdla haiglasse]] ning [[Eesti Piirivalve|piirivalve]] kopterid tõid viis kannatanut Tallinna haiglatesse.<ref name="Viru" /> Nädal pärast õnnetust suri [[Tallinna Lastehaigla]]s õnnetuses raskelt vigastada saanud laps.<ref name="Suri" /> ==Õnnetuse uurimine== Õnnetust asus uurima valitsuskomisjon, kuhu kuulusid spetsialistid [[Lennuamet]]ist, [[Lennuliiklusteeninduse AS|Lennuliiklusteenindusest]] ja [[teede- ja sideministeerium]]ist. Esialgne uurimisversioon oli, et õnnetuse põhjustas tiibade ja lennutüüride jäätumine.<ref name="Kukkus" /> Veebruaris [[2002]] avaldatud aruande kohaselt põhjustas õnnetuse lennuki kapten, kes otsustas lennuki maandada kiirustades ja protseduurireegleid rikkudes.<ref name="Põhjustas" /> [[Riigiprokuratuur]] esitas 2002. aastal lennuki kaptenile süüdistuse õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed. [[2011]]. aastal lõpetas kohus kohtuasja [[Oportuniteedipõhimõte|oportuniteediga]] ning kedagi süüdi ei mõistetud.<ref name="Toonud" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Aruanne">{{netiviide |pealkiri=Lennuõnnetuse uurimise aruanne |väljaanne=Ohutusjuurdluskeskus |url=https://www.ojk.ee/et/system/files/fail/manus/an-28_es-nov_kardla_23.11.2001.pdf |vaadatud=21. detsember 2020 |arhiivimisaeg=6.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210506201739/https://www.ojk.ee/et/system/files/fail/manus/an-28_es-nov_kardla_23.11.2001.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kukkus">{{netiviide |pealkiri=Tallinn-Kärdla lennuk kukkus Hiiumaal alla |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50912544/b-tallinn-kardla-lennuk-kukkus-hiiumaal-alla-font-color-blue-size-1-taiendatud-2411-kl-1104-font-b |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Heureka">{{netiviide |pealkiri=Täna ajaloos 23.11: lennuõnnetus Hiiumaal nõudis 2 inimelu |väljaanne=Postimees Heureka |url=https://heureka.postimees.ee/4319669/tana-ajaloos-23-11-lennuonnetus-hiiumaal-noudis-2-inimelu |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Viru">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaal kukkus lennuk alla, üks inimene sai surma ja 14 vigastada |väljaanne=Virumaa Nädalaleht |url=http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=162 |vaadatud=21. detsember 2020 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507100412/http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=162 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Suri">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennukis olnud poiss suri haiglas |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/1906865/hiiumaa-lennukis-olnud-poiss-suri-haiglas |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Põhjustas">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennuõnnetuse põhjustas hirm jäätumise ees |väljaanne=Äripäev |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2002/02/13/hiiumaa-lennuonnetuse-pohjustas-hirm-jaatumise-ees |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Toonud">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennuõnnetus kellelegi kriminaalkaristust kaasa ei toonud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/577210/hiiumaa-lennuonnetus-kellelegi-kriminaalkaristust-kaasa-ei-toonud |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] p403cfgsyph9cuumoej5l1so410k6rt 7231046 7230989 2026-09-08T19:53:09Z Kuuskinen 33651 7231046 wikitext text/x-wiki {{Lennuõnnetus | Nimi = ELK Lennuliinide lend 1007 | Pilt = ELK Flight 1007 wreckage.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Lennuki vrakk | Kuupäev = [[23. november]] [[2001]] | Tüüp = | Koht = | Põhjused = piloodi eksimus | Reisijaid = 14 | Meeskond = 3 | Vigastatuid = 13 | Hukkunuid = 2 | Ellujääjaid = 15 | Lennuk = [[Antonov An-28]] ES-NOV | Tõusis = [[Tallinna lennujaam]] | Vahepeatus = | Viimanepeatus = | Sihtkoht = [[Kärdla lennujaam]] | Lennufirma = [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK Lennuliinid]] }} [[Pilt:Enimex Antonov An-28 Sipilä-2.jpg|pisi|Antonov An-28, sarnane õnnetusse sattunud lennukile]] '''ELK Lennuliinide lend 1007''' oli [[Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid|ELK Lennuliinide]] lend [[Tallinn]]ast [[Kärdla]]sse, mille käigus kukkus [[23. november|23. novembril]] [[2001]] lennuk [[Kärdla lennujaam]]a lähistel alla. See on taasiseseisvunud Eestis seni ainus reisilennukiga juhtunud hukkunutega õnnetus.<ref>{{Netiviide|autor=Helen Mihelson|url=https://www.ohtuleht.ee/1021101/suur-lugu-tragoodia-mis-vapustas-eestit-hiiumaa-lennuonnetus-10-ranka-viga-mis-viisid-katastroofini|pealkiri=SUUR LUGU {{!}} TRAGÖÖDIA, MIS VAPUSTAS EESTIT! Hiiumaa lennuõnnetus: 10 ränka viga, mis viisid katastroofini|väljaanne=Õhtuleht|aeg=20. detsember 2020}}</ref> ==Sündmused== Lendu teenindas [[Antonov An-28]], mille ELK Lennuliinid oli rentinud [[Enimex]]ilt. Lennuk startis Tallinnast kell 18.05 ning selle pardal viibis 14 reisijat ja 3 meeskonnaliiget.<ref name="Aruanne" /> Pardalolijatest 16 olid Eesti ja üks reisija [[Norra]] kodanik.<ref name="Kukkus" /> Kell 18.31<ref name="Aruanne" /> kukkus lennuk lähenemisel Kärdla lennujaamale [[Palade]] küla lähistel soisesse metsa ning purunes.<ref name="Heureka" /> Kärdla lennujaama lennujuht arvas esialgu, et lennuk jäi maandumisraja lähedase metsatuka varju, kuid kui ta lennukiga enam ühendust ei saanud, andis ta kell 18.34 häire.<ref name="Aruanne" /> Õnnetuses sai silmapilkselt surma üks ning vigastada 14 inimest. Üheksa kannatanut toimetati [[Hiiumaa Haigla|Kärdla haiglasse]] ning [[Eesti Piirivalve|piirivalve]] kopterid tõid viis kannatanut Tallinna haiglatesse.<ref name="Viru" /> Nädal pärast õnnetust suri [[Tallinna Lastehaigla]]s õnnetuses raskelt vigastada saanud laps.<ref name="Suri" /> ==Õnnetuse uurimine== Õnnetust asus uurima valitsuskomisjon, kuhu kuulusid spetsialistid [[Lennuamet]]ist, [[Lennuliiklusteeninduse AS|Lennuliiklusteenindusest]] ja [[teede- ja sideministeerium]]ist. Esialgne uurimisversioon oli, et õnnetuse põhjustas tiibade ja lennutüüride jäätumine.<ref name="Kukkus" /> Veebruaris [[2002]] avaldatud aruande kohaselt põhjustas õnnetuse lennuki kapten, kes otsustas lennuki maandada kiirustades ja protseduurireegleid rikkudes.<ref name="Põhjustas" /> [[Riigiprokuratuur]] esitas 2002. aastal lennuki kaptenile süüdistuse õhutranspordi ohutu liiklemise ja käitluseeskirja rikkumises, millega kaasnesid rasked tagajärjed. [[2011]]. aastal lõpetas kohus kohtuasja [[Oportuniteedipõhimõte|oportuniteediga]] ning kedagi süüdi ei mõistetud.<ref name="Toonud" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Aruanne">{{netiviide |pealkiri=Lennuõnnetuse uurimise aruanne |väljaanne=Ohutusjuurdluskeskus |url=https://www.ojk.ee/et/system/files/fail/manus/an-28_es-nov_kardla_23.11.2001.pdf |vaadatud=21. detsember 2020 |arhiivimisaeg=6.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210506201739/https://www.ojk.ee/et/system/files/fail/manus/an-28_es-nov_kardla_23.11.2001.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kukkus">{{netiviide |pealkiri=Tallinn-Kärdla lennuk kukkus Hiiumaal alla |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50912544/b-tallinn-kardla-lennuk-kukkus-hiiumaal-alla-font-color-blue-size-1-taiendatud-2411-kl-1104-font-b |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Heureka">{{netiviide |pealkiri=Täna ajaloos 23.11: lennuõnnetus Hiiumaal nõudis 2 inimelu |väljaanne=Postimees Heureka |url=https://heureka.postimees.ee/4319669/tana-ajaloos-23-11-lennuonnetus-hiiumaal-noudis-2-inimelu |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Viru">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaal kukkus lennuk alla, üks inimene sai surma ja 14 vigastada |väljaanne=Virumaa Nädalaleht |url=http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=162 |vaadatud=21. detsember 2020 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507100412/http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=162 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Suri">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennukis olnud poiss suri haiglas |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/1906865/hiiumaa-lennukis-olnud-poiss-suri-haiglas |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Põhjustas">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennuõnnetuse põhjustas hirm jäätumise ees |väljaanne=Äripäev |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2002/02/13/hiiumaa-lennuonnetuse-pohjustas-hirm-jaatumise-ees |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> <ref name="Toonud">{{netiviide |pealkiri=Hiiumaa lennuõnnetus kellelegi kriminaalkaristust kaasa ei toonud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/577210/hiiumaa-lennuonnetus-kellelegi-kriminaalkaristust-kaasa-ei-toonud |vaadatud=21. detsember 2020}}</ref> }} [[Kategooria:Eesti lennuõnnetused]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] ojppzcmu4xovp52tu4atdcu83toct1s 0 599856 7230894 7152333 2026-09-08T15:36:17Z Kask 77839 7230894 wikitext text/x-wiki [[Fail:Triin Roosalu 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Triin Roosalu 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Fail:Triin Roosalu 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Triin Roosalu (keskel) 2020. aastal Arvamusfestivali [[Teadusala|teadusalal]].]] '''Triin Roosalu''' (sünninimi '''Triin Tikerpuu'''; sündinud [[22. aprill]]il [[1976]]) on [[eesti]] [[sotsioloog]] ja pedagoog. Ta oli sotsioloogia [[dotsent]] [[Tallinna Ülikool]]is. ==Haridus== *Lõpetas [[1994]] [[Viljandi Jakobsoni Kool|Viljandi I Keskkooli]] *[[1996]]–[[2000]] [[International University Audentes|Audentese Ülikool]], rahvusvaheline ärikorraldus *2000–[[2002]] [[Tartu Ülikool]], majandusteaduskond, ettevõttemajandus *2000–[[2003]] Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, Euroopa õpingud *2000–[[2005]] [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskond, sotsioloogia magistrikraad *[[2004]]–[[2012]] Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskond, sotsioloogia doktorikraad ==Töökohad== *2004–[[2016]] Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi Sotsiaalse stratifikatsiooni osakonna teadur *[[2010]] [[Cornelli Ülikool]]i Euroopa Uuringute Instituut, külalisteadur *2014–2015 Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi dotsent *2016–[[2017]] Hobart and William Smith kolledži külalisprofessor *2015–2017 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi dotsent *2017–[[2021]] Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur *2021–[[2026]] Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi dotsent ==Ühiskondlik liikmesus== Roosalu on [[Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu]] eesistuja, Tallinna Ülikooli [[ametiühing]]u juht, [[Tšehhi]] sotsiaalteadusliku andmearhiivi (CSSDA) nõukoja liige, töö ja pere uurijate võrgustiku (''Work and Family Researchers Network'', WFRN) liige, täiskasvanuna õppimise uurimise Euroopa ühingu (ESREA) poliitikavõrgustiku liige, rahvusvahelise sotsiaaluuringuprogrammi (ISSP) uurimiskonsortsiumi Eesti esindaja, rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni uurimisgrupi 28 liige. ==Teadustöö== Triin Roosalu omandas 2003 [[magistrikraad]]i uurimistööga "Paindlikud töö organiseerimise vormid ja nende rakendamine Eestis Euroopa Liidu kogemuse valguses" ja 2012 [[doktorikraad]]i tööga "Kuidas hoitakse Eestis lapsi ja töid: ikka veel hädas postsotsialistliku ajaga?" Tema uurimishuviks on ebavõrdsused [[Sugu|soo]], [[rahvus]]e ja [[vanus]]e lõikes ning kuidas ebavõrdsused kujunevad ja avalduvad [[Tööturg|tööturul]] ja [[haridussüsteem]]is.<ref>{{Netiviide|autor=Teder, Merike|url=https://arvamus.postimees.ee/1254910/triin-roosalu-kadri-aavik-kolm-koige-olulisemat-oskust-mida-lastele-opetada|pealkiri=Triin Roosalu, Kadri Aavik: Kolm kõige olulisemat oskust, mida lastele õpetada|väljaanne=Postimees|aeg=31. mai 2013|vaadatud=28.01.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Roosalu, Triin; Aavik, Kadri|url=https://feministeerium.ee/5421-2/|pealkiri=„See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”: LGBTQ inimeste kogemustest|väljaanne=Feministeerium|aeg=29. märts 2016|vaadatud=28.01.2021}}</ref> Tema peamised uurimissuunad on [[Heaoluriik|heaoluriigid]], [[Postsotsialism|postsotsialistlik]] ühiskond, tööturul osalemine, sooline [[ebavõrdsus]] tööturul, soorežiim ja [[ideoloogia]]d.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Triin_Roosalu/est]</ref> ==Avaldatud teadustööd== *[[Kadri Aavik]]; Triin Roosalu; [[Margarita Kazjulja]]; [[Laura Mere]]; [[Kerli Kaal]]; [[Maaris Raudsepp]] (2016). "LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas". Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. *Kadri Aavik; Triin Roosalu (2016). " 'See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti': LGBTQ inimeste kogemustest". feministeerium.ee. *Marie-Clare Balaam; Melanie Haith-Cooper; Alena Pařízková; Marina Joanna Weckend; Valerie Fleming; Triin Roosalu; Sanja Špoljar Vržina (2017). "A concept analysis of the term migrant women in the context of pregnancy." International Journal of Nursing Practice, 23 (6).10.1111/ijn.12600. *Kadri Lees; Sille Vahaste-Pruul; Marek Sammul; Katrin Humal; Katri Lamesoo; Jaanus Veema; Anneli Kann; Kerly Espenberg; Uku Varblane (2016). "Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel." Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. *[[Gerli Nimmerfeldt]], J. Petruhhin, Margarita Kazjulja, Triin Roosalu; T. Vallimäe. (2016). "Venekeelsete ühenduste esindajate kogemused ja hinnangud." Gerli Nimmerfeldt (Toim.). Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring: vene töökeelega ühendused võrdluses ja süvitsi. Tallinn: TLÜ. *[[Marion Pajumets]]; Triin Roosalu (2016). "Wrestling a double challenge?" - Post-socialist female researchers’ perceptions of ethnic and gender based marginalisation in the Swedish academia. Labour Migration in the European Peripheries: Book of Abstracts: International Conference Labour Migration in the European Peripheries University of Jyväskylä, April 26-27, 2016. Ed. Lillie, Nathan. Jyväskyla University Publishing: Jyväskylä University Publishing, 10−10. *Triin Roosalu; [[Dirk Hofäcker]] (2016). "Rethinking Gender, Work and Care in a New Europe: Theorising Markets and Societies in the Post-Postsocialist Era." Palgrave Macmillan. *Triin Roosalu; [[Kadri Täht]] (2016). "Maternity Leave – once a Bargain, always a Bargain? Impact of Care Breaks on Mothers' Occupational Mobility: The Case of Estonia". In: Roosalu, Triin; Hofäcker, Dirk (Ed.). Rethinking Gender, Work and Care in a New Europe: Theorising Markets and Societies in the Post-Postsocialist Era (250−276). Palgrave Macmillan. *Roosalu, T., Raudsepp, M., Kazjulja, M., Vallimäe, T. (2018). "Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus." 2. osa uuringust: Elanikkonna senine kogemus eesti keele omandamisel ja vajadus eesti keele õppe järele. *[[Ellu Saar]]; Triin Roosalu. (2016). "From Soviet Union to European Union: Estonian Higher Education Landscape after 1991." Higher Education in Russia and Beyond, 8 (2), 25−26. *Ellu Saar; Liisa Martma; [[Jelena Helemäe]]; [[Eve-Liis Roosmaa]]; [[Margarita Kazjulja]]; Triin Roosalu (2018). "The changing nature and role of vocational education and training in Europe". Volume 5: education and labour market outcomes for graduates from different types of VET system in Europe. CEDEFOP/DIPF. *Ellu Saar; Triin Roosalu. (2018). "Inverted U-shape of Estonian Higher Education: Post-Socialist Liberalism and Postpostsocialist Consolidation". In: Huisman, J.; Smolentseva, A.; Froumin, I. (Ed.). 25 Years of Transformations of Higher Education Systems in Post-Soviet Countries: Reform and Continuity (149−174). Springer.10.1007/978-3-319-52980-6_6. *[[Tarmo Soomere]]; Ü. Niinemets; K. Niglas; E. Pilt; Triin Roosalu; T. Randma-Liiv (2018). "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis." Lõpparuanne. Eesti Teaduste Akadeemia. *T. Vallimäe; Triin Roosalu. (2016). "EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (2012–2016) tulemuste ja mõju analüüs." Uuringu raport. *T. Vallimäe, Triin Roosalu, E. Kallaste, A. Joorik. (2018). "Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus." 3. osa uuringust: keeleõppe pakkujate analüüs. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.etis.ee/CV/Triin_Roosalu/est Triin Roosalu andmed Eesti Teaduse Infosüsteemis ETIS.] {{JÄRJESTA:Roosalu, Triin}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 5ozr640kt0unxipwqqv0zhfg2wz5767 0 600623 7231219 7222142 2026-09-09T10:26:53Z Kapsas123 209254 7231219 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} [[Fail:Eesti dräägid.jpg|pisi|Eesti ''drag''<nowiki/>'id Miss Tiina Biscuit (vasakul) ja Marla Burroughs (paremal)]] '''''Drag''''' on [[Etenduskunstid|etenduskunsti]] vorm, milles inimesed etendavad [[Sugu|soo]]- ja [[seksuaalsus]]ega seotud stereotüüpe liialdatud viisil. ''Drag''<nowiki/>'i võib nii globaalselt kui ka [[Eesti]] piires pidada eraldi [[subkultuur]]iks, mis kuulub [[LGBT|LGBT+]] kogukonna hulka.<ref name=":022">{{Netiviide |aeg=8. november 2020 |pealkiri=What Is Drag? A Primer on Drag Queens in Popular Culture |url=https://www.masterclass.com/articles/a-primer-on-drag-queens-in-popular-culture#what-is-a-drag-king |vaadatud=03.02.2021 |väljaanne=MasterClass |tsitaat=Drag queens dress in exaggerated women’s clothing and makeup to assume female roles and presentation. While most drag queens are men (often gay men or queer men), there has been an increasing wave of drag queens who are transgender or cisgender women.}}</ref><ref name=":03">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Baroni |eesnimi=Monica |pealkiri=Routledge International Encyclopedia of Queer Culture |kirjastus=Routledge |aasta=2012 |toimetaja-perekonnanimi=Gerstner |toimetaja-eesnimi=David A. |leheküljed=191 |keel=inglise}}</ref> __TOC__ == Nimetus == Inglise keelest pärit termin ''drag<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Drag |url=https://www.etymonline.com/word/drag |vaadatud=03.02.2021 |väljaanne=Online Etymology Dictionary}}</ref>'' tähendab otsetõlkes eesti keelde "lohisema". Pole kindlalt teada, millal ja miks sõna ''drag'' meeste naiseksriietumise kohta kasutama hakati<ref name=":03" />, kuid seda seostatakse [[Teater|teatris]] esineva [[Travestia|travestiaga]]. Kuna naised polnud lavale lubatud ja naiste rolle mängisid mehed, kes kandsid seelikuid ja alusseelikuid, arvatakse, et ''drag'' tähistas seelikute lohisemist mööda maad.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Partridge |eesnimi=Eric |pealkiri=A Dictionary of Slang and Unconventional English: Colloquialisms and Catch Phrases, Fossilised Jokes and Puns, General Nicknames, Vulgarisms and Such Americanisms as Have Been Naturalised |kirjastus=Routledge |aasta=2002 |leheküljed=338 |keel=inglise}}</ref> 1920. aastatel hakkasid sõna ''drag'' kasutama [[Queer|kväärid]] ehk ''[[queer]]''-inimesed. Üks teooria on, et sõna sisenes ühiskonda tänu ''polarile''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Paul |pealkiri=Fantabulosa: A Dictionary of Polari and Gay Slang |kirjastus=Continuum |aasta=2002 |isbn=9780826459619 |leheküljed=112 |keel=inglise}}</ref>, salajasele keelele, mis sündis [[homoseksuaalsus]]e kriminaliseerimise tagajärjel Inglismaal. ''Polari'' toetus suurelt osalt teatri slängile ja seda kasutati avalikes kohtades vestluste pidamiseks.<ref>{{Netiviide|autor=Baker, Paul|url=https://theconversation.com/a-brief-history-of-polari-the-curious-after-life-of-the-dead-language-for-gay-men-72599|pealkiri=A brief history of Polari: the curious after-life of the dead language for gay men|väljaanne=The Conversation|aeg=8. veebruar 2017|vaadatud=03.02.2021}}</ref> Eesti keeles kasutatakse ingliskeelset sõna ''drag'' kursiivis, eestindatud kujul on meedias kasutuses olnud ka dräg<ref name=":7">{{Netiviide |kuupäev=28. juuli 2022 |pealkiri=Möll Lõuna-Eestis: Intsikurmu festivalil saab näha pöörast queer ja LGBTQ+ sõud |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120042312/moll-louna-eestis-intsikurmu-festivalil-saab-naha-poorast-queer-ja-lgbtq-soud |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Kroonika |tsitaat="Tallinna legendaarne kväär-dräg pidu BÄM! tuleb 5. augustil Intsikurmule laineid lööma."}}</ref> või drääg.<ref name=":6" /><ref name=":8">{{Netiviide |kuupäev=8. oktoober 2015 |pealkiri=Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised tegijad: võrdõiguslikkuse ja feminismi ümber on õudne segapundar |url=https://kultuur.err.ee/308410/toelised-naised-toelised-mehed-ja-toelised-teised-tegijad-vordoiguslikkuse-ja-feminismi-umber-on-oudne-segapundar |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=ERR |tsitaat=Sinna kuulub drääg ehk inimene, kes mängib sugude vahel ega mahu binaarsesse struktuuri.}}</ref><ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=11. juuli 2022 |pealkiri=Galerii: Eesti drag-esineja Major Danger krooniti Baltikumi parimaks |url=https://vikervaade.ee/galerii-eesti-drag-esineja-major-danger-krooniti-baltikumi-parimaks/ |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Vikervaade |tsitaat="Mul on meeletult hea meel võtta osa sellisest festivalist, mis võimestab drääg kultuuri ja solidaarsust balti riikide ning nende kväärkogukondade vahel."}}</ref> == Sõnavara == '''''Drag''-esinejad''' kehastuvad levinud sookäsituste ehk [[stereotüüp]]ide põhjal loodud tegelaskujudesse esinemise, vaatemängu või muul meelelahutuslikul eesmärgil. Traditsiooniliselt riietuvad ''drag''-esinejad endast erineva sugupoole rõivastesse, kehastudes mees- ja naiskarakteriteks, kuid võivad väljendada ka teisi soolisi enesemääratlusi või kunstilisi ambitsioone.<ref name=":022" /><ref name=":03" /><ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Saldo |eesnimi=Helgi |kuupäev=1. august 2023 |pealkiri=Kväärid etenduskunstid: drag |url=https://saal.ee/magazine/kvrid-etenduskunstid-drag-686/ |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Kanuti Gildi Magasin}}</ref> '''''[[Drag queen]]''''' ehk ''drag''-kuninganna on inimene, kes kehastub naiskarakteriks, ning '''''[[drag king]]''''' ehk ''drag''-kuningas on inimene, kes kehastub end meeskarakteriks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Siniallik |eesnimi=Madlen |kuupäev=2019 |pealkiri=Rolliloome drag'is Tallinna drag-kuningannade näitel |url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/64813 |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=dspace.ut.ee}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |autor= |aeg=8. november 2020 |pealkiri=What Is Drag? A Primer on Drag Queens in Popular Culture |url=https://www.masterclass.com/articles/a-primer-on-drag-queens-in-popular-culture#what-is-a-drag-king |vaadatud=03.02.2021 |väljaanne=MasterClass}}</ref> ''Drag''-esinejad võivad olla erinevate sooliste ja seksuaalsete sättumustega.<ref>Zavacky, P. (2020). ''Cultural Translation: An Analysis of Speech Codes and Social Stigma of Drag Queens in Romania and the United States of America''. Babes-Bolyai University of Cluj-Napoca.</ref> ''Drag''-tegelaste sooline määratlus võib seega kattuda etendajate enda omaga. '''''[[Drag show]]''''' on vaatemäng, mis võib koosneda erinevatest tantsu- ja laulunumbritega ''drag''-etteastetest, [[Paroodia|paroodiatest]], [[Iludusvõistlus|iludusvõistlustest]], [[Püstijalakomöödia|püstijalakomöödiast]] ja muudest meelelahutuslikest etüüdidest.<ref name=":0" /> <ref name=":2" /> Etendades stereotüüpe liialdatud viisil annab ''drag'' esinejatele võimaluse vaadelda, kahtluse alla seada ning laiendada ühiskonnas valitsevaid norme ja soorolle. ''Drag'' võib olla [[Queer|kvääride]] käsutuses sotsiaalne ja poliitiline vahend, mis pöörab tähelepanu soo- ja seksuaalvähemuste õigustele ning ühiskonnas valitsevate soorollide kitsaskohtadele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuusik |eesnimi=Aet |kuupäev=13. juuni 2022 |pealkiri=Puust ja punaseks: queering |url=https://www.muurileht.ee/puust-ja-punaseks-queering/ |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Müürileht |tsitaat=Kuna „kväär” iseenesest ei allu kindlatele definitsioonidele ja see, mis on parasjagu kväär, on pidevas muutumises, võib kväärimist lugeda destabiliseerimissooviks, mille eesmärk on seada kahtluse alla argine iseenesestmõistetavus ja kritiseerida kindlapiirilisi soolisi ja seksuaalseid identiteete, sest nende konstrueerimise kaudu luuakse uusi normaalsusi, mis järgmisi gruppe välja jätavad.}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Press |eesnimi=Virgo |perekonnanimi2=Saldo |eesnimi2=Helgi |kuupäev=1. veebruar 2023 |pealkiri=KIIRKOHTING: CHARITY KASE |url=https://www.muurileht.ee/kiirkohting-charity-kase/ |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Müürileht |tsitaat=Ma arvan, et minu drag on kindlasti poliitiline. Sellel on feministlik sõnum. Arvan, et paiksoolise mehena, kes üritab kahtluse alla seada arusaamu mehelikkusest, on oluline, et teen seda ka naiselikkusega. Ma ei taha põlistada kahjustavaid stereotüüpe, mis naisi maailmas rõhuvad. Püüan näidata, et naiselikkus ja ilu võivad olla laia spektriga.}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:MFA_PELIKE_04.jpg|pisi|Meesesinejad panevad enne etendust naiste riideid selga (ligikaudu 430 eKr)]] Dräägi kontseptsiooni võib näha kõige varasemates meelelahutusvormides, sealhulgas [[Vana-Kreeka]] [[Teater|teatris]]. Lääne [[Antiikkultuur|antiikkultuurides]] ei tohtinud naised sageli laval esineda ega näitlejateks hakata, seetõttu täitsid meesnäitlejad ka naiste rolle.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hartnoll |eesnimi=Phyllis |pealkiri=Lühike teatriajalugu |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1989 |isbn=5450008910 |koht=Tallinn |keel=eesti}}</ref> 1800. aastate lõpust kuni 1900. aastate keskpaigani muutus [[Euroopa|Euroopas]] populaarseks naissoo [[jäljendamine]] ehk ''female impersonation'' [[Pantomiim|pantomiimis]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Moore |eesnimi=Michael F. |pealkiri=Drag!: Male and Female Impersonators on Stage, Screen, and Television: An Illustrated World History |url=https://archive.org/details/dragmalefemaleim0000moor |aasta=1994 |isbn=978-0899509969 |keel=inglise}}</ref> See oli Euroopas esimene ajastu, kus naissoo jäljendamise osana kasutati [[Komöödia|komöödiat]], vastandudes tõsistele [[William Shakespeare|Shakespeare’i]] tragöödiatele ja [[Itaalia]] [[Ooper|ooperitele]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Baker |eesnimi=Roger |pealkiri=Drag: A History of Female Impersonation in the Performing Arts |url=https://archive.org/details/draghistoryoffem00bake |kirjastus=NYU Press |aasta=1994 |isbn=0814712533 |keel=inglise}}</ref> ==== Ristiriietumise kriminaliseerimine ==== 19. sajandil kujunes [[homoseksuaalsus]] kriminaalsete ja psühholoogiliste uuringute põhiaineks. Tavaühiskond hakkas [[Transvestiit|ristiriietumist]] (ing. k. ''cross-dressing'') seostama hälbiva [[Seksuaalsus|seksuaalse]] käitumisega, muutes avalikkuses ristiriietumise ebaseaduslikuks ja karistatavaks. 1871. aastal arreteeriti [[Suurbritannia|Suurbritannias]] Thomas Ernest Boulton ja Frederick William Park ristiriietumise ehk avalikult naisteriiete kandmise eest. Boltoni ja Pargi juhtum sai enneolematu meediakajastuse avalikkuse reaktsiooni tõttu seoses selle teemaga. Boulton ja Park mõisteti õigeks, kuna nad töötasid [[Näitleja|näitlejatena]] kohalikus ettevõttes. Kuigi nad olid arreteerimise ajal väljaspool [[Teater|teatrit]], oli nende kaitse edukas, sest see tõestas, et nad olid näitlejad ja mängisid naiste rolle.<ref>Senelick, L. (2000). ''The Changing Room : Sex, Drag and Theatre (Gender in Performance)''. Routledge.</ref> ==== ''Drag''-ballid ==== 1920. aastatel tekkis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ristiriietumise kriminaliseerimise ja segregatsiooni tõttu uus nähtus – ''drag-''ball. Põrandaaluste LGBTQ+ kogukondade liikmed korraldasid [[Maskeraad|maskiballe]], et hakata vastu seadustele, mis keelasid inimestel kanda riideid, mida seostati vastassugupoolega. Esimene ''drag-''ball leidis aset [[Harlem|Harlemis]]. Sõna ballide kohta levis peamiselt LGBTQ+ kogukondades ja nendest sai kvääridele turvaline koht kogunemiseks. Vaatamata kasvavale populaarsusele pidasid tavaühiskond ''drag''-balle ebaseaduslikuks ja amoraalseks. Neljateistkümne Komiteena tuntud moraalireformiorganisatsioon uuris balle perioodiliselt. 1916. aastal avaldas komitee ülevaate, milles kirjeldati üksikasjalikult ballidel nähtut, näiteks vaatepilti, milles olid "fenomenaalsed" "meessoost perverdid" välimuselt nagu naised, kallite frokkide ja parukatega. Hiljem avaldas komitee 130 visiiti kirjeldavat raportit, milles nõuti ballide tegevuse lõpetamist. Ballidel oli oluline osa LGBTQ+ kultuuri loomisel ja säilitamisel ning Harlemist sai "homoseksuaalne meka". Ajaloolane George Chauncey on juhtinud tähelepanu sellele, et Harlem "suurendas homomaailma solidaarsust ja sümboliseeris soolise ümberpööramise jätkuvat keskset tähtsust homokultuuris".<ref>{{Netiviide |autor=Stabbe, Oliver |aeg=11. aprill 2016 |pealkiri=Queens and queers: The rise of drag ball culture in the 1920s |url=https://americanhistory.si.edu/blog/queens-and-queers-rise-drag-ball-culture-1920s |vaadatud=03.02.2021 |väljaanne=Smithsonian}}</ref> 1927. aastal lavastas Ameerika stsenarist [[Mae West]] ambitsioonika lavatüki "Drag", mille jaoks ta tegi avatud kutse "päris homoseksuaalidele", et nad viimases vaatuses lava täidaksid. Etendust tehti 10 korda, enne kui see ära keelati.<ref>{{Netiviide |autor=Bolles, Dan |aeg=22. jaanuar 2020 |pealkiri=Banned 1927 Mae West Play Gets a Reading at Vermont Pride Theater |url=https://www.sevendaysvt.com/vermont/1927-banned-mae-west-play-gets-a-reading-at-vermont-pride-theater/Content?oid=29469969 |vaadatud=03.02.2021 |väljaanne=Seven Days}}</ref> == ''Drag-''kultuur Eestis == 1933. aastal [[Rahvaleht|Rahvalehes]] ilmunud artiklisarjas „Lilla õudus” toodi välja [[Tallinn|Tallinnas]] tegutsenud kohtumispaigad, nagu kultuuriklubi [[Must Roos]] ja Tereese Loss ehk [[Richard Valdak|Richard Valdaku]] kodu, kus peeti lisaks pidudele ka homoseksuaalsete meeste “pulmi”. Artikliseeria järgi kutsuti selles seltskonnas kõiki mehi naisenimedega ning Valdakut tunti Tereesena, kes laulatustseremooniaid läbi viis. Tema juures ja teisteski kodudes peeti pidusid, kus mehed kehastusid parukaid ja kleite kandes tantsijannadeks ja lauljatarideks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Põldsam |eesnimi=Rebeka |pealkiri=Kalevi alt välja: LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist |perekonnanimi2=Lember |eesnimi2=Uku |kirjastus=Eesti LGBT Ühing |aasta=2023 |isbn=9789916142196 |keel=Eesti |artikkel=Kväärid lood Tallinna avalikes salapaikades}}</ref> Artiklite põhjal loodi 2024. aastal [[lühifilm]] "[[Lillade õuduste öö]]". ''Drag show''<nowiki/>'sid on pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] Tallinnas korraldatud nii [[Homobaar|geilokaalides]] nagu [[X-Baar]] ja [[Club Angel]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Inna-Katrin |kuupäev=26. september 2006 |pealkiri=New Yorgi staar Sherry Vine esineb taas Angelis |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/1581761/new-yorgi-staar-sherry-vine-esineb-taas-angelis |vaadatud=27. juunil 2024}}</ref>, kui ka laiemale publikule mõeldud peopaikades nagu [[Club Hollywood]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jahilo |eesnimi=Valdo |kuupäev=24. september 1999 |pealkiri=Hollywoodi sünnipäev: naised on tegelikult mehed |väljaanne=Sõnumileht |url=https://www.ohtuleht.ee/63137/hollywoodi-sunnipaev-naised-on-tegelikult-mehed |vaadatud=27. juunil 2024}}</ref> ja [[Sveta baar]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. jaanuar 2024 |pealkiri=Hüvasti, Sveta! |url=https://www.muurileht.ee/huvasti-sveta/ |vaadatud=27. juuni 2024 |väljaanne=Müürileht}}</ref> Eesti ''[[club kid]]'' ja drääg-kultuuri kandjaks 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses oli Helen Mahmastoli ja Kuno Tehva teemapidude seeria [[Vibe]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jahilo |eesnimi=Valdo |kuupäev=2. oktoober 1999 |pealkiri=Helen Mahmastol sai aastaseks |üksiknumber=226 |väljaanne=Sõnumileht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19991002.2.11.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=26. juunil 2024}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=12. oktoober 2001 |pealkiri=Kas ilma Vibeta oleks Sinu elu plassim? |üksiknumber=238 |väljaanne=Eesti Päevaleht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20011012.2.35.2.28&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=26. juunil 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-27 |pealkiri=Toomas Volkmann |url=https://tallinn.fotografiska.com/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Fotografiska Tallinn |keel=en |tsitaat=The exhibition includes photos from the VIBE series of parties, which started in October 1998 in the boiler room of the Liiva warehouses. VIBE soon exploded into a party that drove thousands crazy, and its VIP room was the place where the Estonian cultural and business elite went wild. As these massive raves took place in the pre-smartphone era, Toomas Volkmann was the official photographer of the event. The VIBE parties brought both the culture of the mass raves and the drag queens to life, and the photo galleries that appeared in the social pages of Eesti Ekspress broke the taboos of post-Soviet grey Estonia.}}</ref>, kus muuhulgas anti välja parimatele dräägidele „Queen of the Year" tiitel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Klein |eesnimi=Mari |kuupäev=3. november 1999 |pealkiri=Mees nimega Maria Isabel |väljaanne=Sõnumileht |url=https://www.ohtuleht.ee/85388/mees-nimega-maria-isabel |vaadatud=26. juunil 2024}}</ref> Pikima elueaga ''drag''-pidude sari Tallinnas on 2016. aastast BÄM!, mille algatasid [[Rene Köster]] ja [[Helina Reinjärv.]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. juuli 2016 |pealkiri=LEKKERIS ALUSTAB GAY- JA DRAG-FRIENDLY PEOSARI BAM! |url=https://www.muurileht.ee/lekkeris-alustab-gay-ja-dragfriendly-peosari-bam/ |vaadatud=22. august 2023 |väljaanne=Müürileht}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=28. juuni 2022 |pealkiri=Tallinnas esineb kuulus Hollandi drag queen Keta Minaj |url=https://kultuur.postimees.ee/7553311/tallinnas-esineb-kuulus-hollandi-drag-queen-keta-minaj |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Postimees Online}}</ref> [[Tartu|Tartus]] on ''drag show'''sid korraldanud peosari [[Vikerruum]],<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vetik |eesnimi=Anne |kuupäev=8. juuni 2023 |pealkiri=Tartu LGBT peol käib nii palju heterosid, et see on saanud endale „heterosõbralikkuse“ märgi |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120197200/tartu-lgbt-peol-kaib-nii-palju-heterosid-et-see-on-saanud-endale-heterosobralikkuse-margi |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Kurg |eesnimi=Lena |perekonnanimi2=Jaanimägi |eesnimi2=Jens |kuupäev=28. märts 2024 |pealkiri=Väike kohalike kvääriruumide välimääraja |url=https://www.muurileht.ee/vaike-kohalike-kvaariruumide-valimaaraja/ |vaadatud=27. juunil 2024 |väljaanne=Müürileht}}</ref> sealjuures [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=GALERII {{!}} Peened prouad ja šikid härrad ilulesid ERMis kuninga vastuvõtul |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1125342/galerii-peened-prouad-ja-sikid-harrad-ilulesid-ermis-kuninga-vastuvotul |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-06 |pealkiri=Kuninga vastuvõtt - öönäituse pidulik lõpetamine vikerpeoga |url=https://www.erm.ee/et/vikerpidu-21-02 |vaadatud=2025-05-09 |väljaanne=www.erm.ee |keel=et}}</ref> 2023. aastal toimus [[Baltimaad|Balti]] [[Drag king|''drag''-kuningate]] võistlus esimest korda Eestis [[Genialistide Klubi|Genialistide Klubis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=18. september 2023 |pealkiri=Balti parima drag-kuninga tiitli pälvis tartlane |väljaanne=Tartu Postimees |url=https://tartu.postimees.ee/7857555/balti-parima-drag-kuninga-tiitli-palvis-tartlane |vaadatud=19. septembril 2023}}</ref> Tartus tegutseb dräägide kollektiiv House of Kuko, kes lisaks esinemistele on viinud läbi töötubasid ja loenguid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-15 |pealkiri=Popkultuuriankeet: Delfi Oraakel {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/popkultuuriankeet-delfi-oraakel/ |vaadatud=2025-05-09 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vikervaade |kuupäev=2025-04-10 |pealkiri=House of KuKo vaaritab koos Lingu Kaisaga kokku Kompott Kabaree {{!}} Vikervaade {{!}} Eesti LGBT+ kogukondade uudised |url=https://vikervaade.ee/house-of-kuko-vaaritab-koos-lingu-kaisaga-kokku-kompott-kabaree/ |vaadatud=2025-05-09 |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=VIDEO JA GALERII &#10217; Aparaaditehases õppisid noored enda drag-karakterit looma |url=https://tartu.postimees.ee/8495182/video-ja-galerii-aparaaditehases-oppisid-noored-enda-drag-karakterit-looma |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> Klubis Hungr toimus Eesti esimeseks drääg-kooliks nimetatud ürituste seeria Pedestrian Drag School Tournament.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tolli |eesnimi=Anete |kuupäev=14. veebruar 2024 |pealkiri=ÕL VIDEO JA GALERII {{!}} PLAHVATAVAD TISSID JA TAGUMIKUST VÄLJA TÕMMATUD PALL! Eesti esimese drag-kooli õpilased teevad hullumeelseid trikke! |väljaanne=Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1101115/ol-video-ja-galerii-plahvatavad-tissid-ja-tagumikust-valja-tommatud-pall-eesti-esimese-drag-kooli-opilased-teevad-hullumeelseid-trikke |vaadatud=26. juunil 2024 |tsitaat=Tallinnas Kristiine linnaosas asuva klubi Hungr süda tuksub drag'i rütmis. Anu the Drag Queen, Brunita Cocita, Disco Ballz, Flame Boyanze, Marla Burroughs, Maxx Toxic, Sväto Slava – just need seitse õnnelikku drag queen'i ja drag king'i on vastu võetud The Pedestrian Drag kooli. Lisaks erinevatele töötubadele toimub iga kuu turniir erineva temaatikaga.}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pressiteade |kuupäev=6. juuni 2024 |pealkiri=Sugusantide kõrgkool saadab lõpetajad teele |url=https://vikervaade.ee/sugusantide-korgkool-saadab-lopetajad-teele/ |vaadatud=26. juunil 2024 |väljaanne=Vikervaade}}</ref> Paralleelselt alustas 2024. aasta jaanuaris Tartus tegevust drääg-projekt „Siinpool sood"<ref name=":11">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-16 |pealkiri=Sädelust, bravuuri ja rohkem ruumi. Intervjuu lavastuse „Siinpool sood” drag-kunstnikega {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/sadelust-bravuuri-ja-rohkem-ruumi-intervjuu-lavastuse-siinpool-sood-drag-kunstnikega/ |vaadatud=2025-01-08 |keel=et}}</ref>, mis hõlmas sarnaselt drääg-koolile töötube, etendusi ja eriüritusi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=29. jaanuar 2024 |pealkiri=Kultuuripealinna drag-projekti "Siinpool sood" avab House of Auer |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1609236543/kultuuripealinna-drag-projekti-siinpool-sood-avab-house-of-auer |vaadatud=26. juunil 2024 |tsitaat=Etendusega "Siinpool sood" kirev kultuuriprogramm, mille eesmärk on võimestada kväärkunste, tutvustada drag'i kunstivormina ning nõuda kohalikele drag-kunstnikele rohkem ruumi ja kõlapinda kaasaegsel kultuuriväljal. /---/ Projekti raames leiavad järgmise poole aasta jooksul aset töötoad, etendused, drag-show'd, performance'id ja lisaüritused, mille eesmärk on tutvustada Eesti drag-skenet, harida ning avada selle minevikku, olevikku ja tulevikku.}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Galerii: Tartus esietendus drag-lavastus "Siinpool sood" |url=https://kultuur.err.ee/1609430074/galerii-tartus-esietendus-drag-lavastus-siinpool-sood |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Esimene [[Queer|kväär]] ''drag show'' [[Viljandi|Viljandis]] toimus Koidu seltsimajas 2022. aastal, eestvedajateks [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|kultuuriakadeemia]] teise kursuse kultuurikorraldajad.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koorep |eesnimi=Sigrid |kuupäev=16. oktoober 2022 |pealkiri=Tudengid toovad Viljandisse esimese drag-show |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/7649946/tudengid-toovad-viljandisse-esimese-drag-show |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref> Tuntumatest välisesinejatest on Eestis käinud [[Conchita Wurst]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-20 |pealkiri=Conchita Wurst: elan tänu Eurovisiooni võitmisele oma unistuste elu |url=https://menu.err.ee/1609347495/conchita-wurst-elan-tanu-eurovisiooni-voitmisele-oma-unistuste-elu |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, [[Betty Fuck]]<ref name=":5">{{Uudiseviide |kuupäev=19. august 2019 |pealkiri=Galerii: elamusterohke drag show hullutas värvikirevat publikut klubis Cathouse |väljaanne=Elu24 |url=https://elu24.postimees.ee/6756050/galerii-elamusterohke-drag-show-hullutas-varvikirevat-publikut-klubis-cathouse |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=7. aprill 2022 |pealkiri=Vikerruumil esineb drag queen Betty Fvck |url=https://vikervaade.ee/vikerruumil-esineb-drag-queen-betty-fvck/ |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Vikervaade}}</ref>, [[Freida Slaves]] ja tõsielusarja [[RuPaul’s Drag Race|„RuPaul’s Drag Race'i”]] ''queen''id [[Aquaria]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tomps |eesnimi=Jaane |kuupäev=10. november 2018 |pealkiri=Maailma kuulsamaid drag queene Aquaria tegi Eestis ajalugu: mulle meeldib esimene olla! |väljaanne=Kroonika |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/84278991/videointervjuu-maailma-kuulsamaid-drag-queen-e-aquaria-tegi-eestis-ajalugu-mulle-meeldib-esimene-olla |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref>, [[Charity Kase]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=26. jaanuar 2023 |pealkiri=Tallinnas esineb drag queen Charity Kase |väljaanne=ERR |url=https://kultuur.err.ee/1608863651/tallinnas-esineb-drag-queen-charity-kase |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref>, [[Keta Minaj]]<ref name=":4" />, [[Sasha Velour]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=27. juuli 2021 |pealkiri=USA drag queen Sasha Velour esineb märtsis Tallinnas |väljaanne=ERR |url=https://menu.err.ee/1608290109/usa-drag-queen-sasha-velour-esineb-martsis-tallinnas |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref> ja [[Naomi Smalls]]<ref name=":5" />. Eestis on elanud [[Suurbritannia|Briti]]-[[Jamaica]] päritolu ''drag queen'' [[Vanity Milan]], kes võistles 2021. aastal saates „[[RuPaul’s Drag Race UK]]”.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Toomemets |eesnimi=Katharina |kuupäev=25. september 2021 |pealkiri=Maailmakuulsas drag queen'ide võistlussaates näidati Eestist inspireeritud rõivaid: esitlen teile suitsupääsukest! |väljaanne=Õhtuleht |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1044322/maailmakuulsas-drag-queenide-voistlussaates-naidati-eestist-inspireeritud-roivaid-esitlen-teile-suitsupaasukest |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref> Eesti ''drag''-esinejate hulgas on [[Andrus Tamme]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=28. oktoober 2015 |pealkiri=Drag queen Andrus Tamme tegi riiukukkede pärast elukindlustuse |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/72808983/drag-queen-andrus-tamme-tegi-riiukukkede-parast-elukindlustuse-inimesed-seisid-lahedal-ja-mitte-keegi-ei-tulnud-vahele |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Kroonika}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2015 |pealkiri=Eesti ainus drag queen: laval olen ma üks, päris elus teine |url=https://menu.err.ee/288359/eesti-ainus-drag-queen-laval-olen-ma-uks-paris-elus-teine |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=menu.err.ee}}</ref>, [[Rene Köster]] ehk Chloé Lagucci<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. november 2017 |pealkiri=Diiva Chloé Lagucci ning Eesti mees Rene puhtast ilust, rahast ning enesekindlusest. |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/83571429/video-ja-totaalne-muutumine-diiva-chloe-lagucci-ning-eesti-mees-rene-puhtast-ilust-rahast-ning-enesekindlusest |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Anne ja Stiil}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=20. november 2017 |pealkiri=Eesti mees muundus telekaamerate ees armsaks ja kauniks naiseks |url=https://elu24.postimees.ee/4317279/eesti-mees-muundus-telekaamerate-ees-armsaks-ja-kauniks-naiseks |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Elu24}}</ref>, Delfi Oraakel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pressiteade. |kuupäev=19. juuni 2024 |pealkiri=Seni suurim drag brunch toob jaanilaupäeval pealinna lavale Delfi Oraakli |url=https://sky.ee/kissfm/seni-suurim-drag-brunch-toob-jaanilaupaeval-pealinna-lavale-delfi-oraakli |vaadatud=26. juuni 2024 |väljaanne=KISSFM }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":10" />, [[Eeben Früülep]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ruul |eesnimi=Heidi |kuupäev=12. september 2021 |pealkiri=Markantne drag king Eeben Früülep: šovinism ja fašism ei ole ainult vuntside ning kaabude spetsialiteet |väljaanne=Elu24 |url=https://elu24.postimees.ee/7332951/markantne-drag-king-eeben-fruulep-sovinism-ja-fasism-ei-ole-ainult-vuntside-ning-kaabude-spetsialiteet |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref>, [[Helgi Saldo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maarits |eesnimi=Merit |kuupäev=19. märts 2023 |pealkiri=Helgi Saldo: inimese vastu kena olemine ei maksa mitte midagi |url=https://kultuur.err.ee/1608918434/helgi-saldo-inimese-vastu-kena-olemine-ei-maksa-mitte-midagi |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref>, [[Major Danger]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. juuli 2022 |pealkiri=Eesti drag-esineja krooniti Baltikumi parimaks: loomulikult läksin ma krooni koju tooma |url=https://elu24.postimees.ee/7562025/galerii-eesti-drag-esineja-krooniti-baltikumi-parimaks-loomulikult-laksin-ma-krooni-koju-tooma |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Elu24}}</ref>, Nasty Nikita Pedestrian<ref name=":7" /><ref name=":4" /><ref name=":10" />, Nebraska Jones<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bauer |eesnimi=Keilit |kuupäev=28. jaanuar 2018 |pealkiri=Eesti oma drag queen Nebraska Jones: transvestiidid on ikka need, kes tõesti tahavadki olla naised, aga minu puhul see nii ei ole |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/80891137/video-eesti-oma-drag-queen-nebraska-jones-transvestiidid-on-ikka-need-kes-toesti-tahavadki-olla-naised-aga-minu-puhul-see-nii-ei-ole |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Naistekas}}</ref>, [[Nordika]]<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2022 |pealkiri=Uue aja kadrisandid Vilita ja Nordika korraldavad taaskord menukat drag brunchi |url=https://sky.ee/uue-aja-kadrisandid-vilita-ja-nordika-korraldavad-taaskord-menukat-drag-brunchi |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Sky.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, [[Paul Holmberg]]<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Sepp |eesnimi=Triin |kuupäev=30. jaanuar 2022 |pealkiri=Paul Holmberg: minu jaoks on habemega drääg misogüünia vastu võitlemine! |url=https://naine.postimees.ee/7441121/paul-holmberg-minu-jaoks-on-habemega-draag-misoguunia-vastu-voitlemine |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=naine.postimees.ee}}</ref>, Temake<ref name=":11" />, [[Ursula Regina]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suvi |eesnimi=Tiiu |kuupäev=30. august 2019 |pealkiri=Bravuurikas drag queen Ursula: nooremana nutsin end tihti magama, soovides, et oleksin sündinud “normaalsena” |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/87262849/alasti-ja-ausalt-bravuurikas-drag-queen-ursula-nooremana-nutsin-end-tihti-magama-soovides-et-oleksin-sundinud-normaalsena |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Anne ja Stiil}}</ref>, [[Vilita (artist)|Vilita]]<ref name=":3" /> jt. Esimese ''drag''-esinejana osales telesaates "[[Ma näen su häält]]" ''drag queen'' Vilita 2022. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Metsanurm |eesnimi=Chrislin |kuupäev=17. oktoober 2022 |pealkiri=Eesti tuntuim drag queen Vilita oma tegelaskujust: mulle meeldib justkui nublu prillide taga olla |väljaanne=Elu24 |url=https://elu24.postimees.ee/7624732/ma-naen-su-haalt-intervjuu-eesti-tuntuim-drag-queen-vilita-oma-tegelaskujust-mulle-meeldib-justkui-nublu-prillide-taga-olla |vaadatud=26. augustil 2023}}</ref> 2026. aasta aprillis alustasid Vilita ja Nordika [[Teleseriaal|telesarja]] "Diivad diivanil".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Eesti telemaastikule sisenevad kohalikud drag queenid |url=https://kultuur.postimees.ee/8456964/eesti-telemaastikule-sisenevad-kohalikud-drag-queenid |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Virgo |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Eesti esimene drag-show teleeetris {{!}} Vikervaade |url=https://vikervaade.ee/eesti-esimene-drag-show-teleeetris/ |vaadatud=2026-07-06 |keel=en}}</ref> === Väljaspool LGBT-kogukonda === LGBT subkultuuridest väljaspool on Eestis populaarsete ''drag''-karakteritena üles astunud näiteks [[Henrik Normann]] ja [[Madis Milling]] telesarjas "[[Vanad ja kobedad]]", koomikud [[Tarmo Leinatamm]], [[Peeter Oja]] ja [[Hannes Võrno]] komöödiasarja "[[Kreisiraadio]]" sketšides ning osalejad meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Huumorisaates "[[Suur komöödiaõhtu]]" kehastas näitleja [[Juss Haasma]] Reet Pulli.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. detsember 2016 |pealkiri="Suure komöödiaõhtu" võitja Juss Haasma: Reet Pull on nagu paljud saare ja eesti naised ongi – teeb ise kõik tööd ära |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/76542600/suure-komoodiaohtu-voitja-juss-haasma-reet-pull-on-nagu-paljud-saare-ja-eesti-naised-ongi-teeb-ise-koik-tood-ara |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Kroonika}}</ref> Eesti teatris on mäng soolisusega kaasas käinud selle algusest peale, sealhulgas Lydia Koidula kirjutatud ja lavastatud [[Saaremaa onupoeg|"Saaremaa onupojas"]] 1870. aastal.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Põldmäe |eesnimi=Rudolf |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:344595/304501/page/38 |pealkiri=Koidula teater: Koidula teatritegevus Tartu "Vanemuise" seltsis 1870-1871. a. |kirjastus=Eesti NSV Teatriühing |aasta=1963 |isbn=978-9949-705-49-8 |sari=Eesti teatriajaloo vihikud |lehekülg=38 |keel=eesti |tsitaat="Isegi tagurlik "Dörptsche Zeitung" tõi lavastuse eelpäeval informatsioonilise teate: "Meie saksa teater saab homme juba eesti konkurendi: "Vanemuises" leiab aset asjaarmastajalik teatrietendus. Kolm härrat, nende seas üks naiseriietes, tahavad härra J.V. Jannseni koostatud Körneri "Der Vetter aus Bremen" väga vaba ümbertöötust, sissepõimitud kupleedega, eesti keeles mängida."}}</ref> 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kuulus ''drag'' Eestis ka rebasteatri juurde. [[Tartu Ülikool]]i [[üliõpilaskorporatsioon]]idel oli traditsiooniks hilissügiseti nn rebasteatri korraldamine, kus meeleolukates ja päevakajalistes etendustes näitlesid korbi noorliikmed ehk rebased.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=National Archives of Estonia |kuupäev=2013 |pealkiri=Rebasteater / Student Theatre |url=https://www.flickr.com/photos/national_archives_of_estonia/albums/72157638816856156 |vaadatud=22. augustil 2023 |väljaanne=Flickr}}</ref> [[1929]]. aastal korraldas [[Päevaleht (täpsustus)|Päevaleht]] „Miss Estonia" [[iludusvõistlus]]e, kuhu 20-aastane sõdur Hugo Kriweler naljaviluks saatis endast pildi naisena. "Juba järgmisel päeval leidsin oma pildi lehes. Tähendab olin üks parematest," kommenteeris sõdur ise.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13 aprill 1929 |pealkiri=Sõdur Hugo Kriweler "Miss Estonia" kandidaat |üksiknumber=85 |lehekülg=5 |väljaanne=Waba Maa |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19290413.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |tsitaat="Ühel õhtul paar kaaslase seltsis rongiteenijate puhkeruumis aega viites ja jälle iludusi arvustades tähendasin kaaslastele naljatades: “Päevalehe iludused on ikkagi nigelad, mina annan neile silmad ette, las tulevad õige minuga võistlema." Naljast sai aga varsti tõeasi. Vabanedes teenistusest helistasin telefoni teel õele ja palusin, et ta tooks oma vana kleidi ning ühe rätiku linna, ma tahan ennast neiuna pildistada. Õde naeris selle üle, kuid täitis siiski minu soovi. Läksin päevapiltniku Jurichi juure ja lasin ennast õe kleidis pildistada. Sain pildi laupäeva õhtul kätte, panin posti ja saatsin "Päevalehele" lisades pildile nime Hilda Kask ja avaldasin soovi, et minu pilt avaldataks lehes märgusõna all “neiu maalt”."}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pioneerpataljoni raudtee kompanii sõdur Hugo – Teadmata |url=https://ajapaik.ee/photo/556879/pioneerpataljoni-raudtee-kompanii-sodur-hugo-kriveler/ |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=Ajapaik |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Uudisleht]] kirjutas [[1933]]. aastal [[Narva-Jõesuu kuursaal]]is toimunud [[Pariis]]i allilmast inspireeritud "apashide" (pr. k. ''Les Apaches'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lagarde |eesnimi=Yann |kuupäev=2021-03-19 |pealkiri=Les Apaches, les bandes qui terrorisent Paris en 1900, vues par les journaux de l'époque |url=https://www.radiofrance.fr/franceculture/les-apaches-les-bandes-qui-terrorisent-paris-en-1900-vues-par-les-journaux-de-l-epoque-6038340 |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=France Culture |keel=fr |tsitaat="Noorte vahelised noatülid, kaklused, turvasõjad, alaealiste kuritegevus... Ajakirjanduses räägiti jõukudest juba üle sajandi tagasi, seoses Apache'idega. Siin on näha, kuidas need „kõnniteel sündinud“ lapsed „terroriseerisid Pariisi“ Belle Époque'i ajal, andes vilja tabloidide veskile."}}</ref> peost, mille kostüümivõistlusel nimetati parimaks "apash-gentlemaniks" tollane vandeadvokaat [[Helmi Kaber]]: "Too rõõmust sädelew ja alati heatujuline naisjurist oli kuursaalini ilmunud [[Marlene Dietrich]]i jõesuu-pärase epigoonina: püksid jalas, pinsak seljas ja soni peas!"<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=5 august 1933 |pealkiri=Narva-Jõesuu mürgeldab |üksiknumber=120 |lehekülg=7 |väljaanne=Uudisleht |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19330805.1.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |tsitaat=Kõik pillimehed hirmsasti määrdunud nägudega ja apashiriietuses, publik samuti — nii see mürgel kestis varavalgeni, motol, et „kui on juba mürgel, siis mürgel õieti..." Muide: oli ilus ja tujuküllane ohtu. Valiti ära ka oma mi… (miss?) ei, seekord „apash-gentleman", nagu seisis õhtu kuulutustel. Aga, et Jõesuus tänavu naised vägisi “mehestuvad” — kannavad lausa päeva ajal mehepüksa, siis juhtuski nii, et „apash-gentlemaniks" valiti — naine…}}</ref> [[1966]]. aastal ilmus [[Eesti NSV|Eesti]] [[perioodika]]väljaannetes lühitutvustusi Billy Wilderi komöödiale "[[Džässis ainult tüdrukud]]",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kupka |eesnimi=F |kuupäev=21. august 1966 |pealkiri=Marilyn Monroe, Jack Lemmon ja Tony Curtis Ameerika komöödias |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=edasi19660821&type=staticpdf&e=------196-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-D%C5%BE%C3%A4ssis+ainult+t%C3%BCdrukud-ARTICLE---1966-------- |vaadatud=30. juunil 2025 |väljaanne=Edasi |lehekülg=1}}</ref> mille kandvaks [[Süžee|süžeeks]] on meespeategelaste ümberkehastumine naisteks. Wilderi film oli inspireeritud saksa 1951. aasta filmist "Armastuse fanfaarid", mida samuti Eesti kinodes näidati.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ilus |eesnimi=K. |kuupäev=26. detsember 1961 |pealkiri=Kultuurielust. Uued ülesanded nõuavad uut hoogu |väljaanne=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19611226.2.11&srpos=1&e=------196-et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-armastuse+fanfaarid-ARTICLE---1961---et----- |vaadatud=30. juunil 2025 |tsitaat=Leidub isegi selliseid kommuniste, kes eelistavad heale kontserdile või elavale ajalehele Ameerika kinofirmade toodetud algelisi ning sisutuid tingel-tangel filme, umbes selliseid, nagu «Armastuse fanfaarid», mida meie kinotöötajad demonstreerivad Kärdlas juba neljandat-viiendat korda. Et niisugust teguviisi õigustada, märgitakse taoliste filmide juurde repertuaariplaanis: «kinokülastajate soovil».}}</ref> Nõukogude Liidus [[1971]]. aastal üheks halvimaks filmiks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-05-05 |pealkiri=Olav Ehala: nooremad on öelnud, et "Don Juan Tallinnas" on täitsa camp film |url=https://eeter.err.ee/1086039/olav-ehala-nooremad-on-oelnud-et-don-juan-tallinnas-on-taitsa-camp-film |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et |tsitaat=Kuigi Don Juanile Tallinnas elas esimesel linastusaasta jooksul NSV Liidu kinodes kaasa 12,2 miljonit vaatajat, ei peetud seda teab mis suureks filmikunstiks. See valiti kolme Nõukogude Liidu kõige kehvema filmi hulka oma valimisaastal.}}</ref> tituleeritud muusikalis "[[Don Juan Tallinnas]]" kehastus [[Läti]] päritolu näitleja Gunta Virkava [[Don Juan|Don Juani]]ks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/film/66 |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> 1989. aasta ETV telelavastuses "Vigased pruudid” mängisid nimitegelasi [[Guido Kangur]] ja [[Andrus Vaarik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Telelavastus. Vigased pruudid |url=https://jupiter.err.ee/1210930/telelavastus-vigased-pruudid |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> Muusikutest esinevad laval dräägis [[Seelikukütid]], [[1987]]. aastal loodud viieliikmeline eesti naisansambel, kes on "maskeerunud meesteks”. [[1990]]. aastate alguses alustas esinemist [[Kabaree|kabareeartist]] [[Erkki Otsman]], kes on samuti tuntud oma väljakutsuvate ja [[Androgüün|androgüünsete]] kostüümide poolest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kabareeartistist õpetaja Erkki Otsman: põlen klassi ees nagu sajavatine elektripirn |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1015821/kabareeartistist-opetaja-erkki-otsman-polen-klassi-ees-nagu-sajavatine-elektripirn |vaadatud=2025-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri="Mimikri" ebatavalisest mehest |url=https://www.ohtuleht.ee/78742/mimikri-ebatavalisest-mehest |vaadatud=2025-06-30 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Otsman esines ka 2026. aasta [[Baltic Pride]]'i avamisel Tallinnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Virgo |kuupäev=2026-05-27 |pealkiri=Erkki Otsman: “Ärge unustage endale kordamast laulu sõnumit “I am what I am, I am my own special creation!”” {{!}} Vikervaade |url=https://vikervaade.ee/erkki-otsman-arge-unustage-endale-kordamast-laulu-sonumit-i-am-what-i-am-i-am-my-own-special-creation/ |vaadatud=2026-07-06 |keel=en}}</ref> [[Onu Bella]] parodeeris oma 1994. aasta albumi [[Ma olen ju...|"Ma olen ju..."]] kaanel [[Marju Länik|Marju Länikut]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 13 aprill 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevaleht19940413.2.14.1&srpos=2&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-onu+bella------------ |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=dea.digar.ee |tsitaat=Mäletatavasti kandis Marju Läniku mullu ilmavalgust näinud kassett nime ”Ma olen ju naine”. Ja mitte ainult nimi, vaid ka kujundus on "pätsatud” Marjult. Tõsi, seal poseerib küll naiseks maskeeritud Bella ise.}}</ref> 2017. aastal toimus [[Teater NO99|NO99 teatri]] aktsioonina [[Jüri Nael|Jüri Naela]] lavastatud "Drag Show”, milles osalesid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|lavakunstikooli]] üliõpilased. 2019. aastal toimus "Drag Show” [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], grimmikooli ja [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3 Teatrimaja]] ühisprojektina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=DRAG SHOW vol2 |url=https://eamt.ee/en/projects/drag-show-vol2/ |vaadatud=2025-07-08 |väljaanne=Estonian Academy of Music and Theatre |keel=en-US}}</ref> Loodud sõu ehk “identiteedikabaree” kompas tegijate sõnul soolisuse piire, avastas identiteediterritooriumi uusi võimalikke mängumaid, sidudes omavahel sooloetenduse lühivormi ja ''stand-up'' komöödia.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=15. november 2022 |pealkiri=Vaid viiel õhtul: jalustrabav drag-show madame Andrus Vaariku juhtimisel |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7648760/galerii-vaid-viiel-ohtul-jalustrabav-drag-show-madame-andrus-vaariku-juhtimisel |vaadatud=22. augustil 2023}}</ref> Identiteedikabaree neljandat lavastust, mis leidis aset [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] 2024. aasta detsembris, kandis [[Eesti Rahvusringhääling]] osaliselt üle aastavahetuse koondsaates "Pidu Draamas ja Estonias".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pidu Draamas ja Estonias |url=https://arhiiv.err.ee/video/vaata/pidu-draamas-ja-estonias |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Berk Vaher {{!}} |kuupäev=2025-01-06 |pealkiri=Berk Vaher: äärmustagurluse kultuuriviha teenib Eesti vaenlasi |url=https://kultuur.err.ee/1609568263/berk-vaher-aarmustagurluse-kultuuriviha-teenib-eesti-vaenlasi |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=ERR |keel=et |tsitaat=Tuli välja, et intervjuude vahel pakuti lavakavast vaid minuti-paariseid noppeid kolmveerand tundi vältavas ühissaates Estonia balliga.}}</ref> ERRi nõukogu liige Varro Vooglaid kritiseeris otsust anda dräägidele eetriaega, väites, et etenduses on "demoonilise alatooniga rõvedused" ning paljulapselisi emasid solvav sisu.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Varro Vooglaid |pealkiri=Varro Vooglaid: emaduse ja lasterohkuse mõnitamine ETV vahendusel ei ole vastuvõetav |kuupäev=2025-01-03 |url=https://www.youtube.com/watch?v=v7bOsZK5oFE&ab_channel=VarroVooglaid |vaadatud=2025-01-08}}</ref> Avalikku vabandust ERRilt nõudis ka Isamaa Perede Ühendus, pidades etendust alaealistele mittesobivaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=TVPlay |kuupäev=2025-01-07 |pealkiri=Isamaa Perede Ühendus nõuab ERR-ilt vabandust: Drag Show ei sobi peredele – TV3 |url=https://www.tv3.ee/tv3-telekanal/tv3-uudised/isamaa-perede-uhendus-nouab-err-ilt-vabandust-drag-show-ei-sobi-peredele/ |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=www.tv3.ee |keel=et}}</ref> [[Raadio 2]]-le antud intervjuus vabandas ERRi juhatuse liige Mart Luik, et rahvusringhääling ei tajunud auditooriumi ootusi ning saade oli valel ajal vales kohas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-08 |pealkiri=Mart Luik: drag show oli aastavahetusel ETV-s valel ajal ja vales kohas |url=https://menu.err.ee/1609570312/mart-luik-drag-show-oli-aastavahetusel-etv-s-valel-ajal-ja-vales-kohas |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=ERR |keel=et |tsitaat=Luik vabandas ja tunnistas, et rahvusringhääling ei tajunud sel hetkel auditooriumi ootusi, tuues saate vaatajate ette vana-aastaõhtul pärast "Aktuaalset kaamerat". "Igal asjal on oma aeg ja koht ning see saade oli valel ajal vales kohas."}}</ref> Teatriarvustustes tõsteti esile etendajate mitmekesisust ja taset.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Ääreala identiteedid jõudsid kõige kiuste Draamateatri lavale. „Drag Show vol 4“ mängis kõigega |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120348003/arvustus-aareala-identiteedid-joudsid-koige-kiuste-draamateatri-lavale-drag-show-vol-4-mangis-koigega |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et |tsitaat=Kõige rohkem elavnes publik tugevalt poliitiliste ja/või seksuaalsete komöödianumbrite peale, olgugi et meedias on konservatiivne hüsteeria tõusnud eeskätt just kõiksugu „perverssuste“ peale. Seks ja seksuaalsus on tõesti drag’is sagedad teemad, ent sugugi mitte alati, ning seda tõendas lavastuse vägagi mitmekesine kava. Arvestatav osa numbreid sobiks ka näiteks Kanuti Gildi SAAL-i lavale, ilma et drag tingimata põhimotiiv oleks.}}</ref> "Kogu etendus jääb ülespoole labasusest, sellele tasemele jõudmiseks on kahtlemata nähtud kõvasti vaeva," kirjutas Inkar Lindve.<ref>{{Netiviide |pealkiri=TEATRIARVUSTUS {{!}} Vapustav ja suurejooneline! Identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 4“ ei lähe hetkekski üle piiri |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1121861/teatriarvustus-vapustav-ja-suurejooneline-identiteedikabaree-drag-show-vol-4-ei-lahe-hetkekski-ule-piiri |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 2024. aasta novembris esietendus [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris [[muusikal]] „Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad", milles mängisid peaosasid [[Priit Võigemast]] ja [[Rolf Roosalu]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Säravad kontsad ja südantsoojendav sõprus laval – algas muusikali „Kinky Boots ehk kirglikud kontsad“ prooviperiood |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/saravad-kontsad-ja-sudantsoojendav-soprus-laval-algas-muusikali-kinky-boots-ehk-kirglikud-kontsad-prooviperiood/ |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/kinky-boots-ehk-kirglikud-kontsad/ |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> Muusikalis tegi teiste hulgas rolli ''drag queen'' [[Vilita (artist)|Vilita]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=KUULA {{!}} Pühendusega kõigile, kes julgevad eristuda! Drag queen Vilita raputab Eesti muusikamaastiku uue looga “Hysteria” |url=https://sky.ee/kissfm/puhendusega-koigile-kes-julgevad-eristuda-drag-queen-vilita-raputab-eesti-muusikamaastiku |vaadatud=2024-12-19 |väljaanne=Kiss FM |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Vaata ka == *''[[Drag queen]]'' *''[[Drag king]]'' *''[[Drag show]]'' == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Teater]] {{DEFAULTSORT:Drag_(etenduskunstid)}} {{DEFAULTSORT:Drag_(etenduskunstid)}} [[Kategooria:Vikiprojekti LGBT artiklid]] [[Kategooria:Subkultuurid]] irwm6o4jfv6850sk8pq70tjebsd1k7n 0 605999 7230819 7205513 2026-09-08T12:23:00Z Kuriuss 38125 7230819 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}} '''Sügavõppe superdiskreetimine''' (ingl ''Deep Learning super sampling'', DLSS) on [[närvivõrk]]e kasutav [[sügavõpe|sügavõppe]] meetod, millega saab suurendada piltide [[Lahutusvõime|lahutusvõimet]]. See leiutati tehnoloogiafirma [[Nvidia]] poolt ning meetodit saab kasutada vaid Nvidia [[GeForce RTX 20]] ja [[GeForce RTX 30]] seeria [[Videokaart|videokaartidega]]. Nvidia sõnul on DLSSi poolt parandatud pildi kvaliteet võrreldav reaalselt kõrgema kvaliteediga renderdatud pildiga. See tähendab, et suurema lahutusvõimega pilte on võimalik saada väiksema arvutusvõimsusega, mis on oluline näiteks [[Videomäng|videomängude]] kaadrite arvutamise puhul, sest see võimaldab sama riistvara peal suuremat lahutusvõimet ja kaadrisagedust.<ref>{{Netiviide|autor=Nvidia Corporation|url=https://www.nvidia.com/en-eu/geforce/technologies/dlss/|pealkiri=Nvidia DLSS Max FPS. Max quality. Powered by AI.|aeg=2021|vaadatud=08.05.2021}}</ref> Nvidia on samuti väitnud, et DLSS 2.0 võimaldab kuni neljakordset lahutusvõime suurendamist sealjuures kahjustamata pildi kvaliteeti.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Edward Liu|url=https://www.youtube.com/watch?v=d5knHzv0IQE|pealkiri=GTC 2020: DLSS 2.0 - Image Reconstruction for Real-time Rendering with Deep Learning|aeg=05.04.2020|vaadatud=08.05.2021}}</ref> == Ajalugu == Nvidia reklaamis DLSSi kui üht võtmeelementi GeForce RTX 20 seeria videokaartide juures siis, kui need 2018. aasta septembris välja tulid<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.techspot.com/article/1992-nvidia-dlss-2020/|pealkiri=Nvidia DLSS in 2020: stunning results|aeg=26.02.2020|vaadatud=05.08.2021|väljaanne=techspot.com}}</ref>. Sel ajal oli DLSS rakendatavus piiratud vaid paari videomänguga, näiteks [[Battlefield V]] ja [[Metro Exodus]]. Mängude valik oli peamiselt limiteeritud seetõttu, et kasutatavat närvivõrku pidi treenima iga mängu peal eraldi, mis tegi selle rakendamise keeruliseks<ref>{{Netiviide|autor=Alex Walker|url=https://www.kotaku.com.au/2020/02/nvidia-rtx-dlss-quietly-got-a-hell-of-a-lot-better/|pealkiri=Nvidia very quietly made DLSS a hell of a lot better|väljaanne=kotaku.com|aeg=22.02.2020|vaadatud=08.05.2020|arhiivimisaeg=29.09.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200929163554/https://www.kotaku.com.au/2020/02/nvidia-rtx-dlss-quietly-got-a-hell-of-a-lot-better/|url-olek=ei tööta}}</ref>. Samuti võttis Nvidia sõnul DLSSi rakendamine iga kaadri jaoks kindla fikseeritud aja, mis tähendas, et mida suurema arvutusvõimsusega videokaardiga tegemist oli, seda proportsionaalsemalt suuremat osa DLSS kaadriarvutustorust kasutas. Seetõttu oli mõnel juhul kiirem arvutada kohe videokaardi poolt kaader ära suurema lahutusvõimsusega, kui arvutada väiksema lahutusvõimega ja kasutada DLSS-algoritmi.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Andrew Edelsten|url=https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-dlss-your-questions-answered/|pealkiri=Nvidia DLSS: Your Questions, Answered|aeg=15.02.2019|vaadatud=09.05.2021}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|autor=Tim Schiesser|url=https://www.techspot.com/article/1794-nvidia-rtx-dlss-battlefield/|pealkiri=Battlefield V DLSS Tested: Overpromised, Underdelivered|väljaanne=techspot.com|aeg=19.02.2019|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Aastal 2019 tuli välja mäng "[[Control]]", mis võimaldas [[Kiirtejälitus|kiirtejälitust]] ning sisaldas toetust täiustatumale DLSS versioonile, mis ei kasutanud Nvidia [[Turingi arhitektuur|Turingi mikroarhitektuuri]] [[tensortuum]]asid, toetudes vaid [[CUDA]] [[Arvutustuum|tuumadele]].<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Alex Battaglia|url=https://www.eurogamer.net/articles/digitalfoundry-2020-control-dlss-2-dot-zero-analysis|pealkiri=Remedy's Control vs DLSS 2.0 - AI upscaling reaches the next level|väljaanne=eurogamer.net|aeg=04.04.2020|vaadatud=08.05.2021}}</ref> 2020. aasta aprillis andis välja Nvidia DLSS 2.0, millega tuli kaasa ka [[Ohjur|ohjuri]] versioon 445.75. Uut versiooni oli kohe võimalik kasutada arvutimängudega [[Wolfenstein: Youngblood]] ja Control ning Nvidia lubas toetust ka tulevastele mängudele. Erinevalt DLSSst kasutas DLSS 2.0 Tensortuumasid ning selle sügavõppe algoritmi ei pidanud enam iga mängu peal eraldi treenima.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 2020. aasta aprillist peavad DLSS 2.0 kasutamiseks mängudes nende arendajad seda lubama. === Väljaanded === {| class="wikitable" |+ !Versioon !Väljaande kuupäev !Täiendus |- |1.0 |Veebruar 2019 |Esimene versioon. Kasutab tehisintellekti, mida on vaja õpetada eri mängude jaoks eraldi. Võimalik rakendada mängudele "Battlefield V", "Metro Exodus" ja "Final Fantasy XV"<ref name=":3" /><ref name=":2" /> |- |2.0 (esimene väljaanne) |August 2019 |Esimene 2.0 versioon, mida on kutsutud ka 1.9 versiooniks. Kasutas arvutamiseks CUDA varjutustuumasid ja oli eraldi mõeldud arvutimängu Control jaoks.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> |- |2.0 (teine väljaanne) |Aprill 2020 |Teine 2.0 versioon, kuid kasutab arvutuseks tensortuumasid ja on treenitud geneeriliselt, mitte enam spetsiifiliselt kindlate mängude jaoks.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> |- |3.0 |September 2022 |3.0 versioon, nüüd on võimalik graafika kaardil teha kaadreid sõltumatult (vahekaadri genereerimine). Enam ei ole DLSS arvuti protsessoriga piiratud, mis andis võimaluse tekitada rohkem kaadreid, kui päriselt ka olemas on. Mis oli tehisintellekti abil genereeritud. <ref>{{netiviide | autor = Henry C Lin ja Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss3-ai-powered-neural-graphics-innovations/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 3: AI-Powered Performance Multiplier Boosts Frame Rates By Up To 4X | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 20. september 2022 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 1. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250401125042/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss3-ai-powered-neural-graphics-innovations/ }}</ref> |- |3.5 |September 2023 |3.5 versioon, lisas DLSSile kaadri müra vähendamise tehnika kolme erineva komponentiga. Nende komponentide nimed: (ingl ''DLSS Ray Reconstruction, DLSS Super Resolution, and Deep Learning Anti-Aliasing'', DLSSRR DLSSSR DLAA). Tegi kaadri visuaalselt rohkem truuks, see sisaldas ka tehisintellekti komponenti.<ref>{{netiviide | autor = Tom Warren | url = https://www.theverge.com/2023/8/22/23841148/nvidia-dlss-3-5-ray-reconstruction-ray-tracing-quality | pealkiri = Nvidia’s new DLSS 3.5 works on all RTX GPUs to improve the quality of ray tracing | väljaanne = theverge.com | väljaandja = [[The Verge]] | kuupäev = 22. august 2023 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 2. märts 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250302100731/https://www.theverge.com/2023/8/22/23841148/nvidia-dlss-3-5-ray-reconstruction-ray-tracing-quality }}</ref> <ref>{{netiviide | autor = Will Judd | url = https://www.eurogamer.net/digitalfoundry-2023-nvidia-announces-dlss-35-with-ray-reconstruction-boosting-rt-quality-with-an-ai-trained-denoiser | pealkiri = Nvidia announces DLSS 3.5 with ray reconstruction, boosting RT quality with an AI-trained denoiser | väljaanne = eurogamer.net | väljaandja = [[Eurogamer]] | kuupäev = 23. august 2023 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 6. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250406104533/https://www.eurogamer.net/digitalfoundry-2023-nvidia-announces-dlss-35-with-ray-reconstruction-boosting-rt-quality-with-an-ai-trained-denoiser }}</ref> |- |4.0 |Jaanuar 2025 |4.0 versioon, fokuseeris peamiselt uute kaadri tekitamise komponendile, mida optimeeriti 40% kiiremaks ja 30% vähem VRAM nõudlikumaks. Rõhutas tehisintellekti komponenti suutlikkust teha mitu korda rohkem vahekaadreid kui kunagi varem.<ref>{{netiviide | autor = Francesco De Meo | url = https://wccftech.com/nvidia-dlss-4-super-resolution-performance-better-dlss-3-8-quality/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 4 Super Resolution Performance Delivers Better Detail and Image Quality Than DLSS 3.8 Quality, New Comparison Highlights | väljaanne = wccftech.com | väljaandja = [[wccftech]] | kuupäev = 29. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 20. veebruar 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250220011231/https://wccftech.com/nvidia-dlss-4-super-resolution-performance-better-dlss-3-8-quality/ }}</ref> <ref>{{netiviide | autor = Henry Lin ja Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss4-multi-frame-generation-ai-innovations/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 4 Introduces Multi Frame Generation & Enhancements For All DLSS Technologies | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 6. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 28. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250428015217/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss4-multi-frame-generation-ai-innovations/ }}</ref> |} == DLSS 1.0 == Nvidia sõnul eraldati DLSS treenimise jaoks kindlast mängust palju madala kvaliteediga aliaseeritud kaadreid, millele tekitati kas superdiskreetimisega või akumulatsioon-renderdamisega ideaalne vastekaader. Kaadrite paarid sisestati Nvidia superarvutisse, mis treenis DLSSi mudelit tuvastama aliaseeritud sisendit ja tekitama sellest antialiaseeritud kaadrit, mis sarnaneks võimalikult palju ideaalse vastekaadriga. Seejärel protsessi korrati, kuid antialiseerimise asemel tekitati kaadrile lisapiksleid.<ref name=":2" /> Kuigi treeningandmete kogus on suur, siis treenitud algoritm on ise vaid paari megabaidi suurune. Lõppkasutaja jaoks renderdatakse mäng väiksema lahutusvõimega ning DLSS algoritm suurendab kasutajale kuvatavat lahutusvõimet, tekitades teravama pildi.<ref>{{Netiviide|autor=Richard Leadbetter|url=https://www.eurogamer.net/articles/digitalfoundry-2018-dlss-turing-tech-analysis|pealkiri=Nvidia DLSS analysis: how AI tech can make PC games run 40 per cent faster|väljaanne=eurogamer.net|aeg=27.09.2018|vaadatud=09.05.2021}}</ref> == DLSS 2.0 == DLSS 2.0 kasutab [[Konvolutsiooniline närvivõrk|konvolutsioonilist]] [[Autokooder|autokoodrit]], mis võtab käesoleva kaadri väikese lahutusvõimega pildi ja eelmise kaadri suure lahutusvõimega pildi ja otsustab piksli haaval, kuidas tekitada suure lahutusvõimega käesolevat kaadrit. <ref name=":5">{{Netiviide|autor=Andrew Burnes|url=https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-dlss-2-0-a-big-leap-in-ai-rendering/|pealkiri=NVIDIA DLSS 2.0: A Big Leap In AI Rendering|väljaanne=nvidia.com|aeg=23.03.2020|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Treenimisel võrreldakse saadud pilti ülisuure lahutusvõimega [[16K]] võrdluspildiga ning nende erinevus saadetakse tagasi närvivõrgustikku, et see saaks oma tulemust parandada. Seda protsessi korratakse kümneid tuhandeid kordi senikaua, kuni närvivõrgustik suudab järjepidevalt toota kõrge kvaliteedi ja lahutusvõimega kaadreid.<ref name=":5" /> Pärast mudel treenimist saadetakse see lõppkasutajale läbi ohjurite uuenduste. DLSS 2.0 võrgustikku on võimalik jooksutada suure intensiivsusega 3D-mängu puhul reaalajas. DLSS 2.0 võimaldab kuni neljakordset pikslite kõrgdiskreetimist, mis tähendab, et kolm pikslit neljast on DLSS algoritmi poolt originaalkaadrile lisatud. Arvuti jõudlust arvestades on arendajad lisanud DLSS 2.0 puhul võimaluse ka madalamateks kõrgdiskreetimise tasemeteks, milleks on kolme- ja kahekordne kõrgdiskreetimine. Neid nimetatakse kolmeks režiimiks: kvaliteetne (ingl. ''quality''), tasakaalus (ingl. ''balanced'') ja jõudlus (ingl. ''performance''), mis on vastavalt 4x, 3x ja 2x pikslite kõrgdiskreetimisega. <ref name=":0" /> [[4K]]-lahutusvõimega pildi saamiseks tuleb kvaliteetrežiimiga valida algkaadriks 1440p lahutusvõimsusega kaader, tasakaalusrežiimis 1260p ja jõudlusrežiimis 1080p lahutusvõimsusega kaader.<ref name=":0" /> == DLSS 3.0 == DLSS 3.0 sisaldab tehisintellekti, mis genereerib juurde lisakaadreid. Genereeritud kaader on väidetavalt kõrvalkaadritega vähemalt sama pildikvaliteediga või isegi parem. Tehisintellekt saavutab selle kolme võtte abil. Üks võte neist on '''DLSSSR''' (ingl ''DLSS Super Resolution'', DLSSSR), mis algselt genereerib vähem piksleid kaadril ja kasutab tehisintellekti, et lahutust suuremaks teha pildil säilitades pildi kvaliteeti. Teine võte on kaadri genereerimine (ingl ''DLSS Frame Generation'', DLSSFG), mis algselt analüüsib eelnevaid kaadreid ja kasutab tehisintellekti, et uut kaadrit genereerida ilma arvuti protsessorit (ingl ''Central processing unit'', CPU) kasutamata. Kolmas võte, (ingl ''NVIDIA Reflex'', NVIDIA Reflex), tagab CPU ja videokaardi kaadrite sünkroonimist, et kasutaja sisendiga arvestades pilti reageerivaks teha. Väidetavalt teeb DLSS 3.0 kaadrite väljastamise kuni neli korda kiiremaks, arvestades [[Kiirtejälitus|kiirtejälitust]].<ref>{{netiviide | autor = Henry C Lin ja Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss3-ai-powered-neural-graphics-innovations/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 3: AI-Powered Performance Multiplier Boosts Frame Rates By Up To 4X | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 20. september 2022 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 1. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250401125042/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss3-ai-powered-neural-graphics-innovations/ }}</ref> == DLSS 3.5 == DLSS 3.5 lisas [[Kiirtejälitus|kiirtejälituse]] rekonstrueerimist (ingl ''Ray Reconstruction'', DLSSRR), see võte hõlmab tehisintellekti, mis teeb kaadri mürast rohkem truuks. See tehisintellekt on 5 korda rohkem andmetega treenitud ja teeb [[Kiirtejälitus|kiirtejälituse]] reaalsemaks ehk pärismaailmaga võrreldes paremaks. Asendab ka eelnevaid kaadri müra vähendamise võtteid. Eelnev versioon 3.0 oli algul piiratud RTX 40ne videokaartidega. Nüüd versioon 3.5 toetab kõiki RTX videokaarte. Üheks suureks miinuseks on see, et see nõuab mängul või äppil integreerimiseks, ehk ei ole automaatselt sisse lülitatud. Eelmiste DLSS versioonide puhul olid mõned sätted automaatselt olemas. Teiseks miinuseks on see, et see on tõhusam mängudel, millel on [[Kiirtejälitus|kiirtejälitavus]]. <ref>{{netiviide | autor = Tom Warren | url = https://www.theverge.com/2023/8/22/23841148/nvidia-dlss-3-5-ray-reconstruction-ray-tracing-quality | pealkiri = Nvidia’s new DLSS 3.5 works on all RTX GPUs to improve the quality of ray tracing | väljaanne = theverge.com | väljaandja = [[The Verge]] | kuupäev = 22. august 2023 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 2. märts 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250302100731/https://www.theverge.com/2023/8/22/23841148/nvidia-dlss-3-5-ray-reconstruction-ray-tracing-quality }}</ref> <ref>{{netiviide | autor = Will Judd | url = https://www.eurogamer.net/digitalfoundry-2023-nvidia-announces-dlss-35-with-ray-reconstruction-boosting-rt-quality-with-an-ai-trained-denoiser | pealkiri = Nvidia announces DLSS 3.5 with ray reconstruction, boosting RT quality with an AI-trained denoiser | väljaanne = eurogamer.net | väljaandja = [[Eurogamer]] | kuupäev = 23. august 2023 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 6. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250406104533/https://www.eurogamer.net/digitalfoundry-2023-nvidia-announces-dlss-35-with-ray-reconstruction-boosting-rt-quality-with-an-ai-trained-denoiser }}</ref> == DLSS 4.0 == DLSS 4.0 versioon asendas (ingl ''Convolutional Neural Network'', CNN) tehisintellekti osa DLSSis ära muundajaga (ingl ''Transformers'', transformer) ehk genereeriva tehisintellektiga. DLSS 4 sisaldab paremat ja kiiremat vahekaadrite genereerimist võrreldes eelmisi DLSSe, need vahekaadrid on genereeritud eelnevate kaadrite põhjal kasutades tehisintellekti. See parem vahekaadrite genereerimine on ainult saadaval RTX 50 seeria videokaarditel. Tehisintellekti on paremaks tehtud eelnevate DLSS kaadri paremaks tegemiste võttedel, ehk DLSSSR, DLSSRR ja DLAA, mis on erinevatel RTX videokaarditel. Selle väljalaske ajaks saadi DLSS 4 tugi üle 75 mängu või äppile. Parem tehisintellekt on nüüd võimeline analüüsida mitmeid täis suuruseid kaadreid, varem polnud nii palju ja ka terveid kaadreid kasutatud DLSS kaadri paremaks tegemisel. Samas võib see sisse tuua pildile halba kvaliteeti ja või pilti tunduvalt muuta. <ref>{{netiviide | autor = Francesco De Meo | url = https://wccftech.com/nvidia-dlss-4-super-resolution-performance-better-dlss-3-8-quality/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 4 Super Resolution Performance Delivers Better Detail and Image Quality Than DLSS 3.8 Quality, New Comparison Highlights | väljaanne = wccftech.com | väljaandja = [[wccftech]] | kuupäev = 29. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 20. veebruar 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250220011231/https://wccftech.com/nvidia-dlss-4-super-resolution-performance-better-dlss-3-8-quality/ }}</ref> <ref>{{netiviide | autor = Henry Lin ja Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss4-multi-frame-generation-ai-innovations/ | pealkiri = NVIDIA DLSS 4 Introduces Multi Frame Generation & Enhancements For All DLSS Technologies | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 6. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 28. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250428015217/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/dlss4-multi-frame-generation-ai-innovations/ }}</ref> == DLSSi toetavad mängud == Viimati uuendatud 1. Mai 2025, mis on Nvidia 24. april 2025 andmete põhjal. Tabeli vaatamine nende enda veebilehel on soovitatav, sest siin võib olla mõni viga sees. Tabelis on kirjas, mida üks mäng või äpp toetab. DLSS mitme kaadri genereerimise veerus NV tähendab, et seda saab sisse lülitada Nvidia tarkvara sätte kaudu. DLSS kaadri genereerimise veerus [ NV, U ] tähendab, et seda saab uuendada ja sisse lülitada Nvidia tarkvara sätte kaudu. DLSSSR ja DLSSRR veergudes [ NV, T ] tähendab, et seda saab uuendada ja sisse lülitada Nvidia tarkvara sätete kaudu. Nvidia hoiatab, et DLSSSR uuendamine uuendab ka DLAA kui see on juba mängus või äppis vaikimisi olemas. DLAA veerus [ NV, T ] tähendab, et seda saab uuendada ja sisse lülitada Nvidia tarkvara sätte kaudu isegi kui mängus või äppis selle tugi puudub. Nvidia hoiatab, et kui DLSSSR mudeli vaike sätte muutub aktiivseks siis see uuendab DLAA sätet. <ref>{{netiviide | autor = Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-rtx-games-engines-apps/ | pealkiri = NVIDIA DLSS & GeForce RTX: List Of All Games, Engines And Applications Featuring GeForce RTX-Powered Technology And Features | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 30. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 27. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250427065545/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-rtx-games-engines-apps/ }}</ref> {| class="wikitable" |- ! Mängu nimi !! Mis liiki mäng !! DLSS mitme vahekaadri genereerimine !! DLSS vahekaadri genereerimine !! DLSSSR !! DLSSRR !! DLAA !! [[Kiirtejälitus|Kiirtejälitus]] !! AI |- | 10bit FX Notch Builder || Äpp || || || || || || || Toetab |- | 3Vjia || Äpp || || || Toetab || || || || Toetab |- | 51VR 51 City OS || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | A Plague Tale: Requiem || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | A Quiet Place: The Road Ahead || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Achilles: Legends Untold || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Act-3D Lumion || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Ad Infinitum || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Adobe After Effects || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Camera Raw || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Dimension || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Adobe Lightroom Classic || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Photoshop || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Premiere Pro || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Premiere Rush || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Substance 3D Designer || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Adobe Substance 3D Modeler || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Adobe Substance 3D Painter || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Adobe Substance 3D Sampler || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Adobe Substance 3D Stager || Äpp || || || || || || || Toetab |- | AEW: Fight Forever || Mäng || || || Toetab || || || || |- | AI Limit || Mäng || || || Toetab || || || || |- | AirportSim || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Akimbot || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Alan Wake Remastered || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Alan Wake 2 || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || NV, T || Toetab || Full RT || |- | Alone In The Dark || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Altair Inspire Studio/Render (formerly known as Evolve) || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Altair Inspire-CFD || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Altair Thea Render || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Ambulance Life: A Paramedic Simulator || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || Toetab || |- | AMID EVIL || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Anatomy Of Fear || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Animal Logic Glimpse || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Animalia Survival || Mäng || || || Toetab || || || || |- | ANSYS AVxcelerate Sensors || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | ANSYS Discovery Live || Äpp || || || || || || || Toetab |- | ANSYS HIM || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | ANSYS SPEOS || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | ANSYS VRXPERIENCE for HMI and Perceived Quality || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Anthem || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Apocalypse: 2.0 Edition || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Arcadegeddon || Mäng || || || Toetab || || || || |- | ARK: Survival Ascended || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Armory ArmorPaint || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Aron's Adventure || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Assassin's Creed Mirage || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Assassin's Creed Shadows || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Assetto Corsa Competizione || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Assetto Corsa EVO || Mäng || || || NV, T || || || || |- | Astral Tracks || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Atomic Heart || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Aunt Fatima - خالة فاطمة || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Autodesk Arnold || Äpp || || Toetab || || || || Toetab || Toetab |- | Autodesk Flame Premium || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Autodesk Inventor || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Autodesk VRED || Äpp || || Toetab || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab |- | Avatar: Frontiers of Pandora || Mäng || || || NV, T || || Toetab || Toetab || |- | AverMedia CamEngine || Äpp || || || || || || || Toetab |- | AverMedia VoiceEngine || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Avowed || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || Toetab || |- | AWAY: The Survival Series || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Back 4 Blood || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Backrooms: Escape Together || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Backyard.ai || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Bakemono || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Baldur's Gate 3 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Ballads of Hongye || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Banishers: Ghosts of New Eden || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Batora: Lost Haven || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Battlefield 2042 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Battlefield V || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Be.Live || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Bears In Space || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | BEAST: False Prophet || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Bellwright || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Bentley Systems ContextCapture || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Bentley Systems LumenRT Connect || Äpp || || || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | Bentley Systems MicroStation || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Bentley Systems SYNCHRO PRO || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | BentoML OpenLLM || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Beyond Enemy Lines 2 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Blackmagic DaVinci Resolve || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Black Myth: Wukong || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || || Full RT || |- | BLACKTAIL || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Bleak Faith: Forsaken || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Blender Institute's Blender || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Blind Fate: Edo no Yami || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Blood Bowl 3 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Bodies of Water VR || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Bodycam || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Boti: Byteland Overclocked || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Brave Web Browser || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Bred University of Applied Sciences WispRenderer || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Bright Memory || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Bright Memory: Infinite || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Broken Pieces || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Brothers: A Tale of Two Sons Remake || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Buildmedia Realspace || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Bus Simulator 21 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Call of Duty: Black Ops 6 || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Call of Duty: Black Ops Cold War || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Call of Duty: Modern Warfare || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Call of Duty: Modern Warfare II || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Call of Duty: Modern Warfare III || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Call of Duty: Vanguard || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Call of Duty: Warzone (2020) || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Call of Duty: Warzone (2022) || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | CapCut || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Capes || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Car Dealer Simulator: Prologue - Early Days || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Cebas finalRender || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Celsys Clip Studio Paint || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Chaos Enscape || Äpp || || || Toetab || || || || Toetab |- | Chaos V-Ray || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Chaos Vantage || Äpp || || Toetab || Toetab || Toetab || || Full RT || Toetab |- | Chased by Darkness || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Chernobylite || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Chief Architect || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Chivalry 2 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Choo-Choo Charles || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Chorus || Mäng || || || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | Chronicles Of Sagrea || Mäng || || || Toetab || || || || |- | ChronoTecture: The Eprologue || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Cimpatico Studios, Inc. - Cimpatico Streaming Production || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Cions of Vega || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Cities: Skylines II || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Clair Obscur: Expedition 33 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Code Alkonost: Awakening of Evil || Mäng || NV || NV, U || Toetab || || || || |- | Commandos: Origins || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Conqueror's Blade || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Continue.dev || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Control || Mäng || || || NV, T || || Toetab || Toetab || |- | CorelDRAW || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Corel Painter || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Corel Paintshop Pro || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Corsair Gaming, Inc. - iCUE Software || Äpp || || || || || || || Toetab |- | CrewAI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Crime Boss: Rockay City || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Crossout || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Crown Simulator - Royal Life Simulation || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | CROWZ || Mäng || || || Toetab || || || || |- | CRSED F.O.A.D || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Crysis 2 Remastered || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Crysis 3 Remastered || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Crysis Remastered || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Cursor || Äpp || || || || || || || Toetab |- | CyberLink PowerDirector || Äpp || || || || || || || Toetab |- | CyberLink PowerDVD || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Cyberpunk 2077 || Mäng || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || Full RT || |- | cyubeVR || Mäng || || || Toetab || || || || |- | D5 Render || Äpp || NV || NV, U || NV, T || NV, T || Toetab || Toetab || Toetab |- | Dabanjia BIM || Äpp || || || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | Dakar Desert Rally || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Dark and Darker || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Dassault Systemes 3DEXCITE DELTAGEN || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Dassault Systèmes 3DVIA HomeByMe || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Dassault Systemes CATIA 3DEXPERIENCE || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Dassault Systemes CATIA Live Rendering || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Dassault Systemes SolidWorks Corp. SOLIDWORKS Visualize || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Daydream: Forgotten Sorrow || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Daymare: 1994 Sandcastle || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Daz3D Daz Studio || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | DCS World || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Dead Abyss || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Deadlock || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Dead Rising Deluxe Remaster || Mäng || || Toetab || NV, T || || || || |- | Dead Signal || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Dead Space || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Deadlink || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Death Realm || Mäng || || || Toetab || || || || |- | DeathSprint 66 || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Death Stranding || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Death Stranding Director's Cut || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Deathloop || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Deceit 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Deceive Inc. || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Deep Rock Galactic || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | DeepStates (VR) || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Deliver Us Mars || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Deliver Us The Moon || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Delta Force || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Delta Force: Black Hawk Down Campaign || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || || Toetab || |- | DenchiSoft VTube Studio || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Derivative TouchDesigner || Äpp || || || || || || || Toetab |- | DESORDRE: A Puzzle Mäng Adventure || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || Full RT || |- | Destroy All Humans! 2 - Reprobed || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Desynced: Autonomous Colony Simulator || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Diablo II: Resurrected || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Diablo IV || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Die By The Blade || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Digital Anarchy AI Denoiser || Äpp || || || || || || || Toetab |- | DIRECT CONTACT || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | DiRT 5 || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Discord || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Dolmen || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Domino Simulator || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | DON'T SCREAM || Mäng || || || Toetab || || || || |- | DOOM Eternal || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | DouYu Live Assistant || Äpp || || || || || || || Toetab |- | DouYu PC Client || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Dragon Age: The Veilguard || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Dragon's Dogma 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Dragonkin: The Banished || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Dual Universe || Mäng || || || Toetab || || || || |- | DUCKSIDE || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Dungeonborne || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | DxO PhotoLab || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Dying Light 2 Stay Human || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | DYNASTY WARRIORS: ORIGINS || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | EA Sports WRC || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Echo Point Nova || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Edge of Eternity || Mäng || || || Toetab || || || || |- | EdgeOfTheAbyssAwaken || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Elden Ring || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Elgato Camera Hub || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Elgato WaveLink || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Empire of the Ants || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Empyrion - Galactic Survival || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Enlisted || Mäng || Toetab || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Enshrouded || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Enotria: The Last Song || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Ephesus || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Epic Mängs' Twinmotion-UE || Äpp || Toetab || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab || Toetab |- | Epic Mängs' Unreal Engine (4 & 5) || Äpp || || Toetab || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | Escape From Naraka || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Escape From Tarkov || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | ESI Group IC.IDO || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | ESRI ArcGIS Pro || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Eternal Strands || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | EVE Frontier || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Everspace 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Evil Dead: The Mäng || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Evil West || Mäng || || || Toetab || || || || |- | EVOTINCTION || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | EXFIL || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || || || |- | Exit From || Mäng || || || Toetab || || || || |- | EzBench || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Facerig Animaze || Äpp || || || || || || || Toetab |- | F.I.S.T.: Forged In Shadow Torch || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | F1 2020 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | F1 2021 || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | F1 22 || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | F1 23 || Mäng || || || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | F1 24 || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | F1 Manager 2023 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | F1 Manager 2024 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Fall Balance Ball || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Far Cry 6 || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Faraday Protocol || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Farming Simulator 22 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Farming Simulator 25 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Fera: The Sundered Tribes || Mäng || || || Toetab || || || || |- | FINAL FANTASY VII REBIRTH || Mäng || || || NV, T || || || || |- | FINAL FANTASY XIV Online || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | FINAL FANTASY XV || Mäng || || || Toetab || || || || |- | FINAL FANTASY XVI || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Finnish Cottage Simulator || Mäng || || Toetab || NV, T || || || || |- | Firefighting Simulator - The Squad || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Firmament || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Five Nights At Freddy’s: Security Breach || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Flintlock: The Siege of Dawn || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Fobia - St. Dinfna Hotel || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Forever Skies || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Forgive Me Father 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Forspoken || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Fortnite || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Fort Solis || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Forza Horizon 5 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Forza Motorsport || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Foundry MODO || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | FragPunk || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Frostpunk 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Frozen Flame || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Frozenheim || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Funko Fusion || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Fusion Quill || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Gangs of Sherwood || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Get Stuffed! || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Ghost || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Ghostbusters: Spirits Unleashed || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Ghost of Tsushima Director’s Cut || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Ghostrunner || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Ghostrunner 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Ghostwire: Tokyo || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Glodon BIMMaker || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Goat Simulator: Remastered || Mäng || || || Toetab || || || || |- | God of War || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | God of War Ragnarök || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Godfall || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Google Chrome (RTX Video Super Resolution) || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Gord || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Gori: Cuddly Carnage || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Gotham Knights || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Grand Emprise: Time Travel Survival || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Grand Theft Auto III - The Definitive Edition || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Grand Theft Auto: San Andreas - The Definitive Edition || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Grand Theft Auto: Vice City - The Definitive Edition || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Grand Theft Auto V Enhanced || Mäng || || || NV, T || || || Toetab || |- | Gray Zone Warfare || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | GreedFall II: The Dying World || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Gripper || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Ground Branch || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Gu Jian Qi Tan Online || Mäng || || || NV, T || || || || |- | GUN JAM || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Gungrave G.O.R.E || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Half-Life 2 RTX Demo || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || Toetab || || Full RT || |- | Halo Infinite || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Helios || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Hell Pie || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Hellblade: Senua's Sacrifice || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Senua's Saga: Hellblade II || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Hellbreach: Vegas || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Hello Neighbor 2 || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Hi-Fi RUSH || Mäng || || || Toetab || || || || |- | High On Life || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Highrise City || Mäng || || || Toetab || || || || |- | HITMAN World of Assassination || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Hogwarts Legacy || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Höll Space 5D6 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Homebrew Cortex || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Homebrew Jan Desktop || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Homeworld 3 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Honkai: Star Rail || Mäng || || || NV, T || || || || |- | Holomento || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Horizon Technology Kool VR 3.0 || Äpp || || || Toetab || || || || Toetab |- | Horizon Forbidden West Complete Edition || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Horizon Zero Dawn Complete Edition || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Horizon Zero Dawn Remastered || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | HOT WHEELS UNLEASHED || Mäng || || || Toetab || || || || |- | HOT WHEELS UNLEASHED 2 - Turbocharged || Mäng || || || Toetab || || || || |- | HOUND: AUTOMATON || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Hunt: Showdown 1896 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Hydroneer || Mäng || || || Toetab || || || || |- | ICARUS || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Ikonei Island: An Earthlock Adventure || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Immortals of Aveum || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Incurison Red River || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Indiana Jones and the Great Circle || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || Toetab || NV, T || Full RT || |- | INDIKA || Mäng || || || Toetab || || || || |- | INDUSTRIA || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Industry Giant 4.0 || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | InFlux Redux || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Into the Radius VR || Mäng || || || Toetab || || || || |- | inZOI || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || Toetab |- | Iron Conflict || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Island of the Ancients || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Isotropix Angie || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Isotropix Clarisse || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Jagged Alliance 3 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Jaws Of Extinction || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Jian Po || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Jianying Pro || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Jotunnslayer: Hordes of Hel || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Judgment || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Jurassic World Evolution 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Jusant || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Justice || Mäng || || Toetab || NV, T || || || Toetab || |- | JX3 Online RTX Version || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | KARMA: The Dark World || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | KartKraft || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Kena: Bridge of Spirits || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Killer Klowns from Outer Space: The Mäng || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Kingdom Come: Deliverance II || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Kunitsu-Gami: Path of the Goddess || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Kognat Rotobot || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Kristala || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Land of the Vikings || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Last Hope on Earth || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Last Sighting || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Last Train Home || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Layers of Fear || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | LEAP || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Legacy: Steel & Sorcery || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Legendary Tales || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Legend of Ymir || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | LEGO Builder's Journey || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | LEGO Horizon Adventures || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Lemnis Gate || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Level Zero: Extraction || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Lies of P || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Life Is Strange: True Colors || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Lightyear Frontier || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Like a Dragon: Infinite Wealth || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Like A Dragon: Ishin! || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Like A Dragon Gaiden: The Man Who Erased His Name || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Like a Dragon: Pirate Yakuza in Hawaii || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Liminalcore || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Linctex Digital Technology Co.Ltd - Style3D Studio || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Little Nightmares II || Mäng || || || || || || Toetab || |- | LM Studio || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Lodestar || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Loopmancer || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Lords of the Fallen || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Lost Judgment || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Lost Records: Bloom & Rage || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Loverowind || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Lumote: The Mastermote Chronicles || Mäng || || || || || Toetab || || |- | Lunacy: Saint Rhodes || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Luxion KeyShot || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Manor Lords || Mäng || || || NV, T || || || || |- | Marmoset Toolbag || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Martha Is Dead || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Marvel Rivals || Mäng || Toetab || NV, U || NV, T || || || || |- | Marvel's Avengers || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Marvel's Guardians of the Galaxy || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Marvel's Midnight Suns || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Marvel's Spider-Man Remastered || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Marvel's Spider-Man: Miles Morales || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Marvel's Spider-Man 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || Toetab || NV, T || Toetab || |- | Maxon Redshift Renderer || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | McNeel & Assoc. RHINO || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | MechWarrior 5: Clans || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | MechWarrior 5: Mercenaries || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Mercs Fully Loaded || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Meshroom VR WeViz Studio || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Metro Exodus || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Metro Exodus PC Enhanced Edition || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Microsoft Edge (RTX Video Super Resolution) || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Microsoft Flight Simulator || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Microsoft Flight Simulator 2024 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Midnight Ghost Hunt || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Minecraft with RTX || Mäng || || || Toetab || || || Full RT || |- | Mintplex Labs AnythingLLM || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Monster Energy Supercross - The Official Videogame 6 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Monster Hunter Rise || Mäng || || || NV, T || || Toetab || || |- | Monster Hunter Wilds || Mäng || || Toetab || NV, T || || Toetab || Toetab || |- | Monster Hunter World || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Moon Runner || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Moonlight Blade || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Mortal Kombat 1 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Mortal Online 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Mortal Rite || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Mortal Shell || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Mother Machine || Mäng || || || Toetab || || || || |- | MotoGP 24 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Mount & Blade II: Bannerlord || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Mozilla Firefox (RTX Video Super Resolution) || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Msty || Äpp || || || || || || || Toetab |- | My Time At Sandrock || Mäng || || || || || Toetab || || |- | Myst || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Myth of Empires || Mäng || || || Toetab || || || || |- | NARAKA: BLADEPOINT || Mäng || Toetab || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | NBA 2K5 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Necromunda: Hired Gun || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Need For Speed Unbound || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Nemetschek ALLPLAN || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | New Arc Line || Mäng || || || NV, T || || || || |- | Nightingale || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Nine To Five || Mäng || || || Toetab || || || || |- | NINJA GAIDEN 2 Black || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || Toetab || |- | Ninja Resurrection: A tale of Kuro || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Nioh 2 The Complete Edition || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Nobody Wants To Die || Mäng || || || Toetab || || || || |- | No Man's Sky || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | No More Room In Hell 2 || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Nomic AI GPT4All || Äpp || || || || || || || Toetab |- | No One Survived || Mäng || || || Toetab || || || || |- | NVIDIA Broadcast || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | NVIDIA Canvas || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | NVIDIA IndeX || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | NVIDIA Iray || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | NVIDIA Omniverse || Äpp || || Toetab || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab |- | NVIDIA RTX Remix || Äpp || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab |- | OBS || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | OBS Streamlabs || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Observer: System Redux || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Oddsparks: An Automation Adventure || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Ollama || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Ominous || Mäng || || || Toetab || || || || |- | ON1 NoNoise AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | ON1 Portrait AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | ON1 Resize AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Once Alive || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Once Human || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Oobabooga || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Opera Web Browser || Äpp || || || || || || || Toetab |- | orbit.industries || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Orcs Must Die! Deathtrap || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Otoy OctaneRender || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Outcast - A New Beginning || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Outerverse || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Outpost: Infinity Siege || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Outriders || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Overwatch 2 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Pacific Drive || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Palworld || Mäng || || || Toetab || || || || |- | PANICORE || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Paradise Killer || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Party Animals || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Path of Exile 2 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Pax Dei || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | PAYDAY 3 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | PC Building Simulator 2 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | PERISH || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | PGA TOUR 2K3 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | PGA TOUR 2K5 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Phantasy Star Online 2 New Genesis || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Pieces || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Pinball FX || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Pixar Renderman || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Pixar RTP || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Pizzapocalypse || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Planet Coaster 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | PlanetSide 2 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Pluviophile || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Poker Club || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Portal with RTX || Mäng || || Toetab || NV, T || Toetab || NV, T || Full RT || |- | Portal: Prelude RTX || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Full RT || |- | Postal 4: No Regerts || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Powerslide Legends || Mäng || || || Toetab || || || || |- | PrivateGPT || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Propnight || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Proton || Äpp || || Toetab || Toetab || || || || |- | Psycho Fear || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Pumpkin Jack || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Q.U.B.E. 10th Anniversary || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | QANGA || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Quake II RTX || Mäng || || || || || || Full RT || |- | Raji: An Ancient Epic || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Ranch Simulator - Build, Farm, Hunt || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Random Control Maverick Render || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Ratchet & Clank: Rift Apart || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | RAZE 2070 || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Ready or Not || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Reallusion iClone || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Recall || Mäng || || || Toetab || || || || |- | REDCINE-X Pro || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Red Dead Redemption || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Red Dead Redemption 2 || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Redfall || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Redout: Space Assault || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | REFICUL 666 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Reincubate Camo || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Remington Graphics D-NOISE || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Remnant II || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Remnants || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Rem Survival || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Resident Evil 2 || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Resident Evil 3 || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Resident Evil 7 || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Resident Evil Village || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Returnal || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | REVEIL || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Revenge of the Mage || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | RF Online Next || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Ring of Elysium || Mäng || || || || || || Toetab || |- | RIPOUT || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Rise of the Ronin || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | Rise of the Tomb Raider || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Riven || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | RoboCop: Rogue City || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Robo Pocket: 3D Fighter With Rollback || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Romancelvania || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Rune II || Mäng || || || || || || Toetab || |- | RuneScape: Dragonwilds || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Rust || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Saboteur || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Sackboy: A Big Adventure || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Saints Row || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Sanctum || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Sands of Aura || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Satisfactory || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Scathe || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Scavengers || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SCP: 5K || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SCP: Secret Files || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SCUM || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | SEASON: A Letter To The Future || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Serum || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Severed Steel || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Sengoku Dynasty || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Shadow of the Tomb Raider || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Shadow Warrior 3 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Shadows of Doubt || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Shatterline || Mäng || || || Toetab || || || || |- | sheencity Mars || Äpp || || || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | Sherlock Holmes The Awakened || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Ships At Sea || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Showgunners || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SideFX Houdini || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Siemens Digital Industries - Software NX Ray Traced Studio || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Siemens Digital Industries Software Simcenter Prescan || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Sifu || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SILENT HILL 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Silent Rain || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SimRail - The Railway Simulator || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Simulakros || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Six Days in Fallujah || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Skull and Bones || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Skylum Aurora HDR || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | SlavicPunk: Oldtimer || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Skye: The Misty Isle || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Slender: The Arrival || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Smalland: Survive the Wilds || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SMITE 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Someday You'll Return: Director's Cut || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Sons Of The Forest || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Soul Dossier || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Soulmask || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Soulmate || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Soulslinger: Envoy of Death || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Soulstice || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Sourcegraph Cody AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | South of Midnight || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Spectre Divide || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SplitmediaLabs, Ltd. XSplit Broadcaster || Äpp || || || || || || || Toetab |- | SPRAWL || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Squad || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | S.T.A.L.K.E.R. 2: Heart of Chornobyl || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Starfield || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Starship Troopers: Extermination || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Starsiege: Deadzone || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Star Wars Jedi: Survivor || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Star Wars Outlaws || Mäng || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || Toetab || |- | Stay in the Light || Mäng || || || || || || Toetab || |- | Steelrising || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Steel Seed || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Stable Diffusion WebUI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Still Wakes The Deep || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Stormgate || Mäng || NV || NV, U || Toetab || || || || |- | Stranded: Alien Dawn || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Stranger of Paradise Final Fantasy Origin || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Star Citizen || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Strayed Lights || Mäng || || || Toetab || || || || |- | STORROR Parkour Pro || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Suicide Squad: Kill The Justice League || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Suirui || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Sumerian Six || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Supermoves: World of Parkour || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | SUPER PEOPLE 2 || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Supraland || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Supraland Six Inches Under || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Survive The Hill || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Sword and Fairy 7 || Mäng || || || NV, T || || || Toetab || |- | Swords of Legends Online || Mäng || || || Toetab || || || || |- | SYNCED || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | System Shock (2023) || Mäng || || || Toetab || || || || |- | TabbyML || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Tankhead || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Tarantula AI Recast.ai || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Tchia || Mäng || || || Toetab || || || || |- | TEKKEN 8 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Tempest Rising || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Testament: The Order of High-Human || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Test Drive Unlimited Solar Crown || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | The Anacrusis || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Ascent || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | The Axis Unseen || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | The Black Pool || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | The Callisto Protocol || Mäng || || || || || || Toetab || |- | The Casting of Frank Stone || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | The Chant || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Cycle: Frontier || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Dawn: Sniper's Way || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Day Before || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | The Devourer: Hunted Souls || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Elder Scrolls IV: Oblivion Remastered || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | The Elder Scrolls Online || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | The Fabled Woods || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | THE FINALS || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | The Forge || Äpp || || || || || || Toetab || |- | The First Berserker: Khazan || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | The First Descendant || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | The Future Group - Pixotope Pixotope || Äpp || || || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | The Invincible || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Inquisitor || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Killing Antidote || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Lamplighters League || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Last of Us Part I || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | The Last of Us Part II Remastered || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | The Last Oricru || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Legend of Heroes: Trails Through Daybreak II || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | The Lord of the Rings: Gollum || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | The Lord of the Rings: Return to Moria || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Matchless KungFu || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Medium || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | The Nightmare Catcher || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Orville Interactive Fan Experience || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | The Outlast Trials || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | The Persistence || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | The Redress of Mira || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Riftbreaker || Mäng || || || || || || Toetab || |- | The Swordsmen X: Survival || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | The Talos Principle: Reawakened || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || Toetab || |- | The Talos Principle 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || Toetab || || |- | The Texas Chain Saw Massacre || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Thaumaturge || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || || || |- | The Valiant || Mäng || || || Toetab || || || || |- | The Witcher 3: Wild Hunt || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Three Alpha One Nine || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | THRONE AND LIBERTY || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | TIME BREAKER || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Titan Station || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | To Hell With It || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Togges || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Tokyo Xtreme Racer || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Tom Clancy's Rainbow Six Extraction || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Tom Clancy's Rainbow Six Siege || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Topaz Labs DeNoise AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Topaz Labs Gigapixel AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Topaz Labs Photo AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Topaz Labs Sharpen AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Topaz Labs Video AI || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Torque Drift 2 || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Touchcast Inc. Touchcast Virtual Conference || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Tower of Fantasy || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Towers of Aghasba || Mäng || || || Toetab || || || || |- | TRAIL OUT || Mäng || || || Toetab || || Toetab || Toetab || |- | Trepang2 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | TRIBES 3: Rivals || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || Toetab || || |- | Trimble Sketchup || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Truck Mechanic: Dangerous Paths - Prologue || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Turbo Sloths || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Twin Stones: The Journey of Bukka || Mäng || || || Toetab || || || || |- | UBOAT || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Uncharted: Legacy of Thieves Collection || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Uncrashed : FPV Drone Simulator || Mäng || || || Toetab || || || || |- | United 1944 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | United Assault - Normandy '44 || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Unity Technologies' Unity || Äpp || || || Toetab || || || Toetab || Toetab |- | Unknown Woods || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Until Dawn || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | VALHALL: Harbinger || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Valkyrie Elysium || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Vampire: The Masquerade - Swansong || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Vector Strike || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | VEED Video Editor || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Video Copilot Element 3D || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Viking Rage || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Virtua Fighter 5 R.E.V.O. || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Vistandard VRP2020 || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Visual Components || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Void Crew || Mäng || || || Toetab || || || || |- | VLC Media Player (RTX Video Super Resolution) || Äpp || || || || || || || Toetab |- | VLR || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Voidtrain || Mäng || || || Toetab || || || || |- | VR Nara Park || Mäng || || || Toetab || || || || |- | vRt || Äpp || || || || || || Toetab || |- | Wakamarina Valley, New Zealand || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Wanted: Dead || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Warframe || Mäng || || || NV, T || || NV, T || || |- | Warhaven || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | War Thunder || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Warhammer Age of Sigmar: Realms of Ruin || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Warhammer 40,000: Darktide || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Warhammer 40,000: Space Marine 2 || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | Warhammer 40,000: Speed Freeks || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Warhammer: Vermintide 2 || Mäng || || Toetab || Toetab || || || || |- | Warstride Challenges || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Watch Dogs: Legion || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Wayfinder || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Way of the Hunter || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Welcome to ParadiZe || Mäng || || || Toetab || || Toetab || || |- | Weta Digital Gazebo || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Who Is Abby || Mäng || || Toetab || Toetab || || || Toetab || |- | Wild Assault || Mäng || Toetab || Toetab || NV, T || || NV, T || || |- | WILD HEARTS || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Witchfire || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | Wo Long: Fallen Dynasty || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Wolfenstein: Youngblood || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Womp || Äpp || || Toetab || || Toetab || || || Toetab |- | Wonder Ball || Mäng || || || Toetab || || || || |- | Wondershare Filmora || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Workshop Simulator || Mäng || || || Toetab || || || || |- | World of Jade Dynasty || Mäng || NV || NV, U || NV, T || || NV, T || || |- | World of Warcraft: Shadowlands || Mäng || || || || || || Toetab || |- | WRC Generations – The FIA WRC Official Mäng || Mäng || || Toetab || Toetab || || Toetab || || |- | Wrench || Mäng || || || Toetab || || || Toetab || |- | Wuthering Waves || Mäng || || Toetab || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Xaymar StreamFX || Äpp || || || || || || Toetab || Toetab |- | Xsplit Broadcaster || Äpp || || || || || || || Toetab |- | Xuan-Yuan Sword VII || Mäng || || || NV, T || || NV, T || Toetab || |- | Yag || Mäng || || || Toetab || || || || |} <ref>{{netiviide | autor = Andrew Burnes | url = https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-rtx-games-engines-apps/ | pealkiri = NVIDIA DLSS & GeForce RTX: List Of All Games, Engines And Applications Featuring GeForce RTX-Powered Technology And Features | väljaanne = nvidia.com | väljaandja = [[Nvidia]] | kuupäev = 30. jaanuar 2025 | vaadatud = 1. mai 2025 | arhiivimisaeg = 27. aprill 2025 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250427065545/https://www.nvidia.com/en-us/geforce/news/nvidia-rtx-games-engines-apps/ }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Masinõpe]] g8xpmbolmkr3513me43h3t0znui3v1z 0 608378 7230798 7156815 2026-09-08T12:02:23Z Sillerkiil 58396 7230798 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Kusti Salm | pilt = Kusti Salm at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg | pildiallkiri = Kusti Salm 2022. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Kaitseministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus = [[17. mai]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[31. august]] [[2024]] | eelmine = [[Kristjan Prikk]] | järgmine = [[Kaimo Kuusk]] | amet2 = [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]]e peadirektor | ametiajaalgus2 = [[23. juuli]] [[2019]] | ametiajalõpp2 = [[17. mai]] [[2021]] | eelmine2 = [[Rauno Sirk]] | järgmine2 = [[Magnus-Valdemar Saar]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|04|17}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (BA, 2007)<ref name="ut-2007"/> | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Kusti Salm''' (sündinud [[17. aprill]]il [[1984]]<ref name="RT-09042021"/>) on endine [[Eesti]] riigiametnik. Ta on lõpetanud 2002. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ja 2007. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] riigiteaduste erialal.<ref name=":0" /> 2007. aastal asus ta tööle [[Kaitseministeerium]]isse [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] osakonna nõunikuna. 2009. aastal töötas ta [[Euroopa Kaitseagentuur]]is ning 2011–2015 [[Eesti NATO esindus]]es relvastuskoostöö nõunikuna.<ref name="ERR-26032021" /> Seejärel oli ta Kaitseministeeriumis kaitsetööstuse ja innovatsiooni osakonna juhataja.{{lisa viide}} 2017. aastal juhtis Salm [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu eesistumise]] ajal [[Euroopa Kaitsefond|Euroopa Kaitsefondi]] loomise läbirääkimisi.<ref name="ERR-26032021" /> 2019. aastal nimetati Salm [[Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus]]e peadirektoriks.<ref name="ERR-2019" /> 17. maist 2021 kuni 31. augustini 2024 oli ta [[Kaitseministeeriumi kantsler]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Madis Hindre: Kusti Salm, võtke palun telefon vastu |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120609125/madis-hindre-kusti-salm-votke-palun-telefon-vastu |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> 12. juunil 2024 teatas ta, et lahkub suve lõpul omal soovil ametist, sest Eesti pole teinud hädavajalikke otsuseid riigi laskemoonavaru suurendamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609369313/kaitseministeeriumi-kantsler-kusti-salm-lahkub-ametist Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm lahkub ametist], err.ee, 12.6.2024.</ref> Alates 22. septembrist 2024 on ta Frankenburg Technologies OÜ juhatuse liige. Kusti Salm on läbinud ajateenistuse Tapal suurtükiväegrupis [[miinipildur]]ina.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/kusti-salmil-taitub-4-kuud-kaitseministeeriumi-kantsleri-ametis|pealkiri=Kusti Salm|väljaanne=Tippjuhtide konkursiveeb|vaadatud=2022-11-26|arhiivimisaeg=2022-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221126102425/https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/kusti-salmil-taitub-4-kuud-kaitseministeeriumi-kantsleri-ametis|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta on täiendanud end ärijuhtimise valdkonnas Hollandis ning relvastuskoostöö kursustel Prantsusmaal.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]] * 2021 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="RT-24022021"/><ref name="VPK"/> * 2024 [[aasta eurooplane]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="VPK">{{evkavaler|20094}}</ref> <ref name="ut-2007">{{Netiviide |url=https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/L2007SO253.htm |pealkiri=Tartu Ülikool. Põhiõppe lõpetanud 2007. aastal. Sotsiaalteaduskond. Bakalaureuseõpe (3+2). Riigiteadused. |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507165040/https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/L2007SO253.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ERR-2019">[https://www.err.ee/947921/kaitseinvesteeringute-keskust-juhib-juulist-kusti-salm "Kaitseinvesteeringute keskust juhib juulist Kusti Salm"] [[Eesti Rahvusringhääling]], 31. mai 2019.</ref> <ref name="RT-24022021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324022021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 23.02.2021 otsus nr 702 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 24.02.2021, 1.]</ref> <ref name="ERR-26032021">[https://www.err.ee/1608155878/kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks-saab-kusti-salm "Kaitseministeeriumi uueks kantsleriks saab Kusti Salm"] [[Eesti Rahvusringhääling]], 26. märts 2021.</ref> <ref name="RT-09042021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/309042021003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 08.04.2021 korraldus nr 142 "Kaitseministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 09.04.2021, 3.]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/85775179/kaitseministeeriumi-tippametnik-valmistab-eestit-ette-sojaks? "Kaitseministeeriumi tippametnik valmistab Eestit ette sõjaks"] [[Eesti Ekspress]], 3. aprill 2019 *[https://www.err.ee/1609370030/salmi-sonul-ei-saa-ta-jatkata-vastuolu-tottu-poliitikutega Salmi sõnul ei saa ta jätkata vastuolu tõttu poliitikutega], err.ee, 13.6.2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rauno Sirk]]|nimi=&nbsp;&nbsp;[[RKIK|Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor]]&nbsp;&nbsp;|aeg=23.07.2019–14.05.2021|järgnev= Magnus-Valdemar Saar}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kristjan Prikk]]|nimi=[[Kaitseministeeriumi kantsler]]|aeg=15.05.2021–31.08.2024|järgnev=[[Kaimo Kuusk]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Salm, Kusti}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 9ehjueqoqcu40fs46fihbr8vbsu1vmf 0 609024 7231234 6721629 2026-09-09T10:38:58Z Raamaturott 56450 7231234 wikitext text/x-wiki {{Looming |nimetus = Puppy |originaal = |kujutis = Bilbao.Koons02.jpg |pildi_laius = 300px |pildiallkiri = Lilledega kaetud kuju [[Bilbao Guggenheimi muuseum|Guggenheimi muuseumi]] taustal |autor = [[Jeff Koons]] |loomisaeg = 1992 |loomiskoht = |avamine = |pyhitsemine = |liik = |kunstistiil = |tehnika = |zhanr = |kunstivool = |otstarve = |kasutus = |materjal = [[roostevaba teras]] ja lilled |teema = |mootmed3 = 1240×910×830 cm |kaal = |korgus = |asukoht = [[Bilbao Guggenheimi muuseum]] [[Bilbao]]s |pyhendatud = |pealdis = |tagakirje = |omanik = |maksumus = |seisund = |inventarinumber= |koordinaadid = {{koord|NS =43.267692|EW=-2.934489|tüüp=maamärk|tekst=/|article=/}} |commons = Balto_(Central_Park) |asendikaart2 = {{Kaart|lat=43.267692|long=-2.934489|zoom=14|laius=300|kõrgus=240|raamita=jah|align=center |objektid= {{Kaart/Marker|43.267692, -2.934489|värv=#006597|tähis=monument}} }} }} '''Puppy''' ([[hispaania keel]]es ''Cachorro'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kunstniku [[Jeff Koons]]i 1992. aastal valminud [[skulptuur]]. Tavaliselt lilledega kaetud teos kujutab [[West Highlandi terjer]]it ja asub [[Hispaania]]s [[Bilbao Guggenheimi muuseum]]i ees. Meediamagnaat [[Peter Brant]] ja ta kaasa [[Stephanie Seymour]] tellisid kunstnikult teose koopia [[Connecticut]]i Brant Foundation Art Study Centre jaoks.<ref name=an /> <gallery mode=packed heights=140> A Bibao - Puppy - de Jeff Koons.jpg El Doggy, a sculture in front of the Guggenheim Museum in Bilbao.JPG Puppy, Bilbao, July 2010 (02).JPG Pupy by MikelUzkudun.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="an">{{cite web|url=https://www.theartnewspaper.com/blog/woof-jeff-koons-s-puppy-at-the-guggenheim-museum-bilbao-gets-its-own-flowery-face-mask |title=Woof! Jeff Koons’s Puppy at the Guggenheim Museum Bilbao gets its own flowery face mask |trans-title= |publisher=The Art Newspaper |date=30.10.2020 |access-date=15.05.2021 |website= |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * {{Commonskat-tekstina|Puppy_(Koons)}} [[Kategooria:Koeraskulptuurid]] [[Kategooria:Bilbao]] ojkc3pycnp3tch66lrsnaxirbsygtr8 0 617102 7231167 7000808 2026-09-09T08:37:31Z ~2026-48774-51 237198 7231167 wikitext text/x-wiki '''Vabariigi aastapäeva viharongkäik''' on [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] ekstremistliku noorteühenduse [[Sinine Äratus]] alates 2014. aastast korraldatud traditsiooniline viha õhutamise üritus [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi]] kõige koledama külje eksponeerimiseks.<ref>{{netiviide|url=https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|pealkiri=Tõrvikurongkäik|väljaandja=Noorteühendus Sinine Äratus|vaadatud=2021-10-23|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023183535/https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Pilt:Sinise Äratuse tõrvikurongkäik.jpg|thumb|Sinise Äratuse liikmed tõrvikurongkäigul Tallinna vanalinnas, 2014]] [[Pilt:Tõrvikurongkäik 2015.jpg|thumb|Sinise Äratuse tõrvikurongkäik Tallinnas, 2015]] [[Eesti Vabariigi aastapäev]]adel 2014. ja 2015. aastal korraldas Sinine Äratus [[Tallinn]]a kesklinnas [[rongkäik|tõrvikurongkäigu]]. Sinine Äratus on neid kirjeldanud Eesti iseseisvuse ja vabadusvõitluse auks peetavate rongkäikudena, mille eesmärk on anda märku, et Eestis on endiselt palju inimesi, kellele on tähtis teisi vihata. 2014. aastal oli pealoosungiks "Eestlaste Eesti eest!".<ref>[http://www.ekre.ee/muljeid-torvikurongkaigust/ EKRE: Muljeid tõrvikurongkäigust]</ref> Ka 2015. aastal nimetasid korraldajad sama lause ürituse "mantraks"<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |pealkiri=EKRE: Tule tõrvikurongkäigule! |vaadatud=2021-10-23 |arhiivimisaeg=2015-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150519171730/http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, rongkäigu peas kanti aga loosungit "Eesti eest!", lisaks oli plakat kirjaga "sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees".<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-ekre-provokatiivne-torvikurongkaik-toi-kohale-vene-meedia-ja-natsikutt-zuroffi?id=70870337 DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi]. 24.02.2015</ref> 2015. aasta üritusel osalesid Sinise Äratuse kutsel sõprusorganisatsioonid [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]], [[Leedu Rahvuslaste Ühendus]] ja Rootsi noorteorganisatsioon [[Nordisk Ungdom]]. Mõnedel andmetel avaldati EKRE [[YouTube]] kanalil tõrvikurongkäigust ajutiselt video, mille taustaks oli valitud laul "Ma ootan Juhti" bändilt Minu Kamp<ref name="Velmet" /><ref>[https://ekrekuvand.wordpress.com/2015/03/10/ruuben-kaalep-ja-natsiband-minu-kamp/ Ruuben Kaalep ja natsibänd Minu Kamp]</ref>, mis [[Urmas Sutrop]]i hinnangul on paremäärmuslikku maailmavaadet toetav muusikaline kollektiiv, mille nimi on tuletatud [[Adolf Hitler]]i raamatu [[Mein Kampf]] nimest<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sutrop-motlematult-kasutatakse-meie-muusikute-poolt-natsisumboolikat-voi-karjutakse-laulusonade-vahele-natsitervitust?id=71225825 Sutrop: mõtlematult kasutatakse meie muusikute poolt natsisümboolikat või karjutakse laulusõnade vahele natsitervitust].12.04.2015</ref>. 2015. aasta rongkäik pälvis suhteliselt palju avalikku kriitikat. [[Eesti Päevaleht]] kõrvutas oma juhtkirjas rongkäigu loosungit Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega "Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!", vastandades seda Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifestiga "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Kõigile Eestimaa rahvastele]]". Leht tõi välja, et selline loosung on mitteeestlaste suhtes alandav ja annab samas ka Vene meediale ettekäände propagandarünnakuks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-trump-katte-vaenujoududele?id=70879999 "Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele"] EPL, 26. veebruar 2015</ref> [[Simon Wiesenthali keskus]] nimetas rongkäiku järjekordseks näiteks [[rassism|rassistlike]] ja tõrjuvate sõnumite populaarsuse kasvust Baltikumis ning motot "Eestlaste Eesti eest" sallimatuks vähemuste suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20150519004939/http://www.wiesenthal.com/site/apps/s/content.asp?c=lsKWLbPJLnF&b=4442915&ct=14533113#.VVm-3bxgpz0 Wiesenthal Center Criticizes Extreme Right March to Mark Estonian Independence Day]. 24.02.2015</ref> Uudisteportaal [[Delfi (portaal)|Delfi]] teatas, et kuigi avalikult on Sinise Äratuse poolt rongkäigule kutsutud Nordisk Ungdom eitanud süüdistusi [[natsism]]is ja paremäärmusluses, siis näiteks [[Rootsi Kaitsepolitsei]] ja antirassistlik väljaanne [[EXPO (organisatsioon)|EXPO]] on seda organisatsiooni seostanud avalikult natsistliku ''[[white power]]'' liikumisega.<ref name=rootsi>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/foto-ekre-torvikumarsil-osales-ka-avalikult-natsismiga-seostatud-rootsi-noorteorganisatsioon?id=70880633 FOTO: EKRE tõrvikumarsil osales ka avalikult natsismiga seostatud Rootsi noorteorganisatsioon]. 25.02.2015</ref> [[Jüri Estam]] avaldas lootust, et Sinise Äratuse liikmed seltsivad Nordisk Ungdomi taolise natsisidemetega organisatsiooniga teadmatusest ja hoiatas, et EKRE tegevus annab kerge võimaluse Eesti vaenlastele Eestit natsismis süüdistada.<ref>Jüri Estam [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-estam-ekre-torvikumarsist-kelle-huvides-kutsuti-natsiatribuutikat-kasutavad-rootslased-eestisse?id=70906935 "EKRE tõrvikumarsist: kelle huvides kutsuti natsiatribuutikat kasutavad rootslased Eestisse?"] EPL, 3. märts 2015</ref> Ajaloolase [[Jaak Valge]] hinnangul tõrvikurongkäik provokatiivne ega natsismile viitav polnud, sest tõrvikurongkäigud kui sümbolid on laiema tähendusega ja neid on kasutatud näiteks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal ja [[võidupüha]]del.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-jaak-valge-eestis-kasutatakse-natsimalakat-liiga-kergekaeliselt?id=70874099 Ajaloolane Jaak Valge: Eestis kasutatakse natsimalakat liiga kergekäeliselt]. 25.02.2015</ref> Ajaloodoktorant [[Aro Velmet]] on kirjutas, et Nordisk Ungdomi liikmed on Rootsis verbaalselt ja füüsiliselt ahistanud rassismivastaseid aktiviste ja rahvusvahelisi põgenikke ning et ekstremismi monitooriv asutus EXPO nimetab Nordisk Ungdomi paremäärmuslikuks ja [[antisemitism|antisemiitlikuks]] organisatsiooniks. Velmeti hinnangul on Sinise Äratuse suhtlemine sellise organisatsiooniga väheüllatav ja mittejuhuslik, kuna sobitub hästi laiemasse EKRE paremäärmuslike sõnavõttude ja tegevuste mustrisse.<ref name="Velmet">Aro Velmet [http://uudised.err.ee/v/arvamus/547c44eb-d20c-4396-93be-f2cf9ffb5dc3 "EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas"] ERR, 06.03.2015</ref> EKRE esimehe [[Mart Helme]] hinnangul ei olnud üritus provokatiivne ega ka julgeolekuohuks Eestile, kuna Venemaa teeb Eesti-vastast [[Fail:Tõrvikurongkäik_2022_Pika_jala_tänaval.jpg|pisi|Tõrvikurongkäik 2022 Pika jala tänaval]] propagandat sõltumata EKRE käitumisest.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-helme-torvikurongkaigust-me-ei-pea-mooda-seinaaari-kaima?id=70870429 Mart Helme tõrvikurongkäigust: me ei pea mööda seinaääri käima!]. 24.02.2015</ref> Sinise Äratuse esimehe Jaak Madisoni arvates kõnekoosolekul Nordisk Ungdomi poolt tehtud sõnavõttudes märgid äärmuslusest puudusid. Tema sõnul kasutatakse äärmusluse silti meelevaldselt ja pealegi ei saa samal üritusel osalemist tõlgendada veel nendega koostöö tegemisena.<ref name="rootsi" /> Nordisk Ungdomi esindaja [[Fredrik Hagberg]] teatas, et neile meeldis Eestis olev tugev natsionalistlik vaim ja et nad loodavad ka edasipidi Sinise Äratusega koostööd jätkata. Nordisk Ungdomi vastu esitatud süüdistusi seotuses neonatsistliku ja ''white power'' liikumistega Hagberg tõrjus.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/ekre-marsil-osalenud-rootsi-noorteorganisatsioon-oleme-vaga-rahul-et-natsionalistlik-vaim-on-endiselt-eestis-tugev?id=70888701 EKRE marsil osalenud Rootsi noorteorganisatsioon: oleme väga rahul, et natsionalistlik vaim on endiselt Eestis tugev].26.02.2015</ref> [[2017]]. aastal korraldatud Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigus <ref>[http://www.err.ee/583046/ak-video-sinine-aratus-korraldas-tallinna-vanalinnas-taas-torvikurongkaigu AK video: Sinine Äratus korraldas Tallinna vanalinnas taas tõrvikurongkäigu], ERR, 24.02.2017</ref><ref>[http://www.eesti.ca/torvikurongkaik-2017/article49277 Tõrvikurongkäik 2017], Estonian Word Review, 02.03.2017</ref> osales politsei hinnangul umbes 2000 inimest.<ref>Vahur Koorits. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-hinnangul-osales-ekre-torvikurongkaigus-2000-inimest?id=77368970 Politsei hinnangul osales EKRE tõrvikurongkäigus 2000 inimest]. Delfi, 27.02.2017</ref> [[Õhtuleht|Õhtulehe]] teatel oli korraldajate sõnul osalejaid ligi 3000,<ref>[http://www.ohtuleht.ee/789891/galerii-teistmoodi-aastapaev-pingviinide-paraadi-ajal-korraldati-vanalinnas-torvikurongkaik GALERII | Teistmoodi aastapäev! Pingviinide paraadi ajal korraldati vanalinnas tõrvikurongkäik], Õhtuleht, 25.02.2017</ref> EKRE väitel aga üle 3500.<ref>[https://ekre.ee/ekre-ja-sinise-aratusetorvikurongkaik-toi-tallinna-vanalinna-tanavatele-ule-3500-inimese/ EKRE ja Sinise Äratuse tõrvikurongkäik tõi Tallinna vanalinna tänavatele üle 3500 inimese], EKRE, 26.02.2017</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] [[Kategooria:Eesti üritused]] n2raa4g1y9d68k184k5k6c9b6ltiaus 7231168 7231167 2026-09-09T08:38:52Z ~2026-48774-51 237198 /* */ 7231168 wikitext text/x-wiki '''Vabariigi aastapäeva''' on [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] noorteühenduse [[Sinine Äratus]] alates 2014. aastast korraldatud traditsiooniline üritus [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi]] kõige koledama külje eksponeerimiseks.<ref>{{netiviide|url=https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|pealkiri=Tõrvikurongkäik|väljaandja=Noorteühendus Sinine Äratus|vaadatud=2021-10-23|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023183535/https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Pilt:Sinise Äratuse tõrvikurongkäik.jpg|thumb|Sinise Äratuse liikmed tõrvikurongkäigul Tallinna vanalinnas, 2014]] [[Pilt:Tõrvikurongkäik 2015.jpg|thumb|Sinise Äratuse tõrvikurongkäik Tallinnas, 2015]] [[Eesti Vabariigi aastapäev]]adel 2014. ja 2015. aastal korraldas Sinine Äratus [[Tallinn]]a kesklinnas [[rongkäik|tõrvikurongkäigu]]. Sinine Äratus on neid kirjeldanud Eesti iseseisvuse ja vabadusvõitluse auks peetavate rongkäikudena, mille eesmärk on anda märku, et Eestis on endiselt palju inimesi, kellele on tähtis. 2014. aastal oli pealoosungiks "Eestlaste Eesti eest!".<ref>[http://www.ekre.ee/muljeid-torvikurongkaigust/ EKRE: Muljeid tõrvikurongkäigust]</ref> Ka 2015. aastal nimetasid korraldajad sama lause ürituse "mantraks"<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |pealkiri=EKRE: Tule tõrvikurongkäigule! |vaadatud=2021-10-23 |arhiivimisaeg=2015-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150519171730/http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, rongkäigu peas kanti aga loosungit "Eesti eest!", lisaks oli plakat kirjaga "sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees".<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-ekre-provokatiivne-torvikurongkaik-toi-kohale-vene-meedia-ja-natsikutt-zuroffi?id=70870337 DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi]. 24.02.2015</ref> 2015. aasta üritusel osalesid Sinise Äratuse kutsel sõprusorganisatsioonid [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]], [[Leedu Rahvuslaste Ühendus]] ja Rootsi noorteorganisatsioon [[Nordisk Ungdom]]. Mõnedel andmetel avaldati EKRE [[YouTube]] kanalil tõrvikurongkäigust ajutiselt video, mille taustaks oli valitud laul "Ma ootan Juhti" bändilt Minu Kamp<ref name="Velmet" /><ref>[https://ekrekuvand.wordpress.com/2015/03/10/ruuben-kaalep-ja-natsiband-minu-kamp/ Ruuben Kaalep ja natsibänd Minu Kamp]</ref>, mis [[Urmas Sutrop]]i hinnangul on paremäärmuslikku maailmavaadet toetav muusikaline kollektiiv, mille nimi on tuletatud [[Adolf Hitler]]i raamatu [[Mein Kampf]] nimest<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sutrop-motlematult-kasutatakse-meie-muusikute-poolt-natsisumboolikat-voi-karjutakse-laulusonade-vahele-natsitervitust?id=71225825 Sutrop: mõtlematult kasutatakse meie muusikute poolt natsisümboolikat või karjutakse laulusõnade vahele natsitervitust].12.04.2015</ref>. 2015. aasta rongkäik pälvis suhteliselt palju avalikku kriitikat. [[Eesti Päevaleht]] kõrvutas oma juhtkirjas rongkäigu loosungit Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega "Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!", vastandades seda Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifestiga "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Kõigile Eestimaa rahvastele]]". Leht tõi välja, et selline loosung on mitteeestlaste suhtes alandav ja annab samas ka Vene meediale ettekäände propagandarünnakuks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-trump-katte-vaenujoududele?id=70879999 "Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele"] EPL, 26. veebruar 2015</ref> [[Simon Wiesenthali keskus]] nimetas rongkäiku järjekordseks näiteks [[rassism|rassistlike]] ja tõrjuvate sõnumite populaarsuse kasvust Baltikumis ning motot "Eestlaste Eesti eest" sallimatuks vähemuste suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20150519004939/http://www.wiesenthal.com/site/apps/s/content.asp?c=lsKWLbPJLnF&b=4442915&ct=14533113#.VVm-3bxgpz0 Wiesenthal Center Criticizes Extreme Right March to Mark Estonian Independence Day]. 24.02.2015</ref> Uudisteportaal [[Delfi (portaal)|Delfi]] teatas, et kuigi avalikult on Sinise Äratuse poolt rongkäigule kutsutud Nordisk Ungdom eitanud süüdistusi [[natsism]]is ja paremäärmusluses, siis näiteks [[Rootsi Kaitsepolitsei]] ja antirassistlik väljaanne [[EXPO (organisatsioon)|EXPO]] on seda organisatsiooni seostanud avalikult natsistliku ''[[white power]]'' liikumisega.<ref name=rootsi>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/foto-ekre-torvikumarsil-osales-ka-avalikult-natsismiga-seostatud-rootsi-noorteorganisatsioon?id=70880633 FOTO: EKRE tõrvikumarsil osales ka avalikult natsismiga seostatud Rootsi noorteorganisatsioon]. 25.02.2015</ref> [[Jüri Estam]] avaldas lootust, et Sinise Äratuse liikmed seltsivad Nordisk Ungdomi taolise natsisidemetega organisatsiooniga teadmatusest ja hoiatas, et EKRE tegevus annab kerge võimaluse Eesti vaenlastele Eestit natsismis süüdistada.<ref>Jüri Estam [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-estam-ekre-torvikumarsist-kelle-huvides-kutsuti-natsiatribuutikat-kasutavad-rootslased-eestisse?id=70906935 "EKRE tõrvikumarsist: kelle huvides kutsuti natsiatribuutikat kasutavad rootslased Eestisse?"] EPL, 3. märts 2015</ref> Ajaloolase [[Jaak Valge]] hinnangul tõrvikurongkäik provokatiivne ega natsismile viitav polnud, sest tõrvikurongkäigud kui sümbolid on laiema tähendusega ja neid on kasutatud näiteks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal ja [[võidupüha]]del.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-jaak-valge-eestis-kasutatakse-natsimalakat-liiga-kergekaeliselt?id=70874099 Ajaloolane Jaak Valge: Eestis kasutatakse natsimalakat liiga kergekäeliselt]. 25.02.2015</ref> Ajaloodoktorant [[Aro Velmet]] on kirjutas, et Nordisk Ungdomi liikmed on Rootsis verbaalselt ja füüsiliselt ahistanud rassismivastaseid aktiviste ja rahvusvahelisi põgenikke ning et ekstremismi monitooriv asutus EXPO nimetab Nordisk Ungdomi paremäärmuslikuks ja [[antisemitism|antisemiitlikuks]] organisatsiooniks. Velmeti hinnangul on Sinise Äratuse suhtlemine sellise organisatsiooniga väheüllatav ja mittejuhuslik, kuna sobitub hästi laiemasse EKRE paremäärmuslike sõnavõttude ja tegevuste mustrisse.<ref name="Velmet">Aro Velmet [http://uudised.err.ee/v/arvamus/547c44eb-d20c-4396-93be-f2cf9ffb5dc3 "EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas"] ERR, 06.03.2015</ref> EKRE esimehe [[Mart Helme]] hinnangul ei olnud üritus provokatiivne ega ka julgeolekuohuks Eestile, kuna Venemaa teeb Eesti-vastast [[Fail:Tõrvikurongkäik_2022_Pika_jala_tänaval.jpg|pisi|Tõrvikurongkäik 2022 Pika jala tänaval]] propagandat sõltumata EKRE käitumisest.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-helme-torvikurongkaigust-me-ei-pea-mooda-seinaaari-kaima?id=70870429 Mart Helme tõrvikurongkäigust: me ei pea mööda seinaääri käima!]. 24.02.2015</ref> Sinise Äratuse esimehe Jaak Madisoni arvates kõnekoosolekul Nordisk Ungdomi poolt tehtud sõnavõttudes märgid äärmuslusest puudusid. Tema sõnul kasutatakse äärmusluse silti meelevaldselt ja pealegi ei saa samal üritusel osalemist tõlgendada veel nendega koostöö tegemisena.<ref name="rootsi" /> Nordisk Ungdomi esindaja [[Fredrik Hagberg]] teatas, et neile meeldis Eestis olev tugev natsionalistlik vaim ja et nad loodavad ka edasipidi Sinise Äratusega koostööd jätkata. Nordisk Ungdomi vastu esitatud süüdistusi seotuses neonatsistliku ja ''white power'' liikumistega Hagberg tõrjus.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/ekre-marsil-osalenud-rootsi-noorteorganisatsioon-oleme-vaga-rahul-et-natsionalistlik-vaim-on-endiselt-eestis-tugev?id=70888701 EKRE marsil osalenud Rootsi noorteorganisatsioon: oleme väga rahul, et natsionalistlik vaim on endiselt Eestis tugev].26.02.2015</ref> [[2017]]. aastal korraldatud Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigus <ref>[http://www.err.ee/583046/ak-video-sinine-aratus-korraldas-tallinna-vanalinnas-taas-torvikurongkaigu AK video: Sinine Äratus korraldas Tallinna vanalinnas taas tõrvikurongkäigu], ERR, 24.02.2017</ref><ref>[http://www.eesti.ca/torvikurongkaik-2017/article49277 Tõrvikurongkäik 2017], Estonian Word Review, 02.03.2017</ref> osales politsei hinnangul umbes 2000 inimest.<ref>Vahur Koorits. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-hinnangul-osales-ekre-torvikurongkaigus-2000-inimest?id=77368970 Politsei hinnangul osales EKRE tõrvikurongkäigus 2000 inimest]. Delfi, 27.02.2017</ref> [[Õhtuleht|Õhtulehe]] teatel oli korraldajate sõnul osalejaid ligi 3000,<ref>[http://www.ohtuleht.ee/789891/galerii-teistmoodi-aastapaev-pingviinide-paraadi-ajal-korraldati-vanalinnas-torvikurongkaik GALERII | Teistmoodi aastapäev! Pingviinide paraadi ajal korraldati vanalinnas tõrvikurongkäik], Õhtuleht, 25.02.2017</ref> EKRE väitel aga üle 3500.<ref>[https://ekre.ee/ekre-ja-sinise-aratusetorvikurongkaik-toi-tallinna-vanalinna-tanavatele-ule-3500-inimese/ EKRE ja Sinise Äratuse tõrvikurongkäik tõi Tallinna vanalinna tänavatele üle 3500 inimese], EKRE, 26.02.2017</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] [[Kategooria:Eesti üritused]] lu9gvxyreerthu5tt3saez1w9tik4go 7231169 7231168 2026-09-09T08:39:09Z ~2026-48774-51 237198 /* */ 7231169 wikitext text/x-wiki '''Vabariigi aastapäeva''' on [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] noorteühenduse [[Sinine Äratus]] alates 2014. aastast korraldatud traditsiooniline üritus [[Eesti Vabariigi aastapäev|Eesti Vabariigi]].<ref>{{netiviide|url=https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|pealkiri=Tõrvikurongkäik|väljaandja=Noorteühendus Sinine Äratus|vaadatud=2021-10-23|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023183535/https://sininearatus.ee/yritused/torvikurongkaik/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Pilt:Sinise Äratuse tõrvikurongkäik.jpg|thumb|Sinise Äratuse liikmed tõrvikurongkäigul Tallinna vanalinnas, 2014]] [[Pilt:Tõrvikurongkäik 2015.jpg|thumb|Sinise Äratuse tõrvikurongkäik Tallinnas, 2015]] [[Eesti Vabariigi aastapäev]]adel 2014. ja 2015. aastal korraldas Sinine Äratus [[Tallinn]]a kesklinnas [[rongkäik|tõrvikurongkäigu]]. Sinine Äratus on neid kirjeldanud Eesti iseseisvuse ja vabadusvõitluse auks peetavate rongkäikudena, mille eesmärk on anda märku, et Eestis on endiselt palju inimesi, kellele on tähtis. 2014. aastal oli pealoosungiks "Eestlaste Eesti eest!".<ref>[http://www.ekre.ee/muljeid-torvikurongkaigust/ EKRE: Muljeid tõrvikurongkäigust]</ref> Ka 2015. aastal nimetasid korraldajad sama lause ürituse "mantraks"<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |pealkiri=EKRE: Tule tõrvikurongkäigule! |vaadatud=2021-10-23 |arhiivimisaeg=2015-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150519171730/http://www.ekre.ee/tule-torvikurongkaigule/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, rongkäigu peas kanti aga loosungit "Eesti eest!", lisaks oli plakat kirjaga "sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees".<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-ekre-provokatiivne-torvikurongkaik-toi-kohale-vene-meedia-ja-natsikutt-zuroffi?id=70870337 DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi]. 24.02.2015</ref> 2015. aasta üritusel osalesid Sinise Äratuse kutsel sõprusorganisatsioonid [[Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK"]], [[Leedu Rahvuslaste Ühendus]] ja Rootsi noorteorganisatsioon [[Nordisk Ungdom]]. Mõnedel andmetel avaldati EKRE [[YouTube]] kanalil tõrvikurongkäigust ajutiselt video, mille taustaks oli valitud laul "Ma ootan Juhti" bändilt Minu Kamp<ref name="Velmet" /><ref>[https://ekrekuvand.wordpress.com/2015/03/10/ruuben-kaalep-ja-natsiband-minu-kamp/ Ruuben Kaalep ja natsibänd Minu Kamp]</ref>, mis [[Urmas Sutrop]]i hinnangul on paremäärmuslikku maailmavaadet toetav muusikaline kollektiiv, mille nimi on tuletatud [[Adolf Hitler]]i raamatu [[Mein Kampf]] nimest<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sutrop-motlematult-kasutatakse-meie-muusikute-poolt-natsisumboolikat-voi-karjutakse-laulusonade-vahele-natsitervitust?id=71225825 Sutrop: mõtlematult kasutatakse meie muusikute poolt natsisümboolikat või karjutakse laulusõnade vahele natsitervitust].12.04.2015</ref>. 2015. aasta rongkäik pälvis suhteliselt palju avalikku kriitikat. [[Eesti Päevaleht]] kõrvutas oma juhtkirjas rongkäigu loosungit Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega "Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!", vastandades seda Eesti Vabariigi väljakuulutamise manifestiga "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Kõigile Eestimaa rahvastele]]". Leht tõi välja, et selline loosung on mitteeestlaste suhtes alandav ja annab samas ka Vene meediale ettekäände propagandarünnakuks.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtkiri-trump-katte-vaenujoududele?id=70879999 "Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele"] EPL, 26. veebruar 2015</ref> [[Simon Wiesenthali keskus]] nimetas rongkäiku järjekordseks näiteks [[rassism|rassistlike]] ja tõrjuvate sõnumite populaarsuse kasvust Baltikumis ning motot "Eestlaste Eesti eest" sallimatuks vähemuste suhtes.<ref>[https://web.archive.org/web/20150519004939/http://www.wiesenthal.com/site/apps/s/content.asp?c=lsKWLbPJLnF&b=4442915&ct=14533113#.VVm-3bxgpz0 Wiesenthal Center Criticizes Extreme Right March to Mark Estonian Independence Day]. 24.02.2015</ref> Uudisteportaal [[Delfi (portaal)|Delfi]] teatas, et kuigi avalikult on Sinise Äratuse poolt rongkäigule kutsutud Nordisk Ungdom eitanud süüdistusi [[natsism]]is ja paremäärmusluses, siis näiteks [[Rootsi Kaitsepolitsei]] ja antirassistlik väljaanne [[EXPO (organisatsioon)|EXPO]] on seda organisatsiooni seostanud avalikult natsistliku ''[[white power]]'' liikumisega.<ref name=rootsi>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/foto-ekre-torvikumarsil-osales-ka-avalikult-natsismiga-seostatud-rootsi-noorteorganisatsioon?id=70880633 FOTO: EKRE tõrvikumarsil osales ka avalikult natsismiga seostatud Rootsi noorteorganisatsioon]. 25.02.2015</ref> [[Jüri Estam]] avaldas lootust, et Sinise Äratuse liikmed seltsivad Nordisk Ungdomi taolise natsisidemetega organisatsiooniga teadmatusest ja hoiatas, et EKRE tegevus annab kerge võimaluse Eesti vaenlastele Eestit natsismis süüdistada.<ref>Jüri Estam [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-estam-ekre-torvikumarsist-kelle-huvides-kutsuti-natsiatribuutikat-kasutavad-rootslased-eestisse?id=70906935 "EKRE tõrvikumarsist: kelle huvides kutsuti natsiatribuutikat kasutavad rootslased Eestisse?"] EPL, 3. märts 2015</ref> Ajaloolase [[Jaak Valge]] hinnangul tõrvikurongkäik provokatiivne ega natsismile viitav polnud, sest tõrvikurongkäigud kui sümbolid on laiema tähendusega ja neid on kasutatud näiteks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal ja [[võidupüha]]del.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ajaloolane-jaak-valge-eestis-kasutatakse-natsimalakat-liiga-kergekaeliselt?id=70874099 Ajaloolane Jaak Valge: Eestis kasutatakse natsimalakat liiga kergekäeliselt]. 25.02.2015</ref> Ajaloodoktorant [[Aro Velmet]] on kirjutas, et Nordisk Ungdomi liikmed on Rootsis verbaalselt ja füüsiliselt ahistanud rassismivastaseid aktiviste ja rahvusvahelisi põgenikke ning et ekstremismi monitooriv asutus EXPO nimetab Nordisk Ungdomi paremäärmuslikuks ja [[antisemitism|antisemiitlikuks]] organisatsiooniks. Velmeti hinnangul on Sinise Äratuse suhtlemine sellise organisatsiooniga väheüllatav ja mittejuhuslik, kuna sobitub hästi laiemasse EKRE paremäärmuslike sõnavõttude ja tegevuste mustrisse.<ref name="Velmet">Aro Velmet [http://uudised.err.ee/v/arvamus/547c44eb-d20c-4396-93be-f2cf9ffb5dc3 "EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas"] ERR, 06.03.2015</ref> EKRE esimehe [[Mart Helme]] hinnangul ei olnud üritus provokatiivne ega ka julgeolekuohuks Eestile, kuna Venemaa teeb Eesti-vastast [[Fail:Tõrvikurongkäik_2022_Pika_jala_tänaval.jpg|pisi|Tõrvikurongkäik 2022 Pika jala tänaval]] propagandat sõltumata EKRE käitumisest.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-helme-torvikurongkaigust-me-ei-pea-mooda-seinaaari-kaima?id=70870429 Mart Helme tõrvikurongkäigust: me ei pea mööda seinaääri käima!]. 24.02.2015</ref> Sinise Äratuse esimehe Jaak Madisoni arvates kõnekoosolekul Nordisk Ungdomi poolt tehtud sõnavõttudes märgid äärmuslusest puudusid. Tema sõnul kasutatakse äärmusluse silti meelevaldselt ja pealegi ei saa samal üritusel osalemist tõlgendada veel nendega koostöö tegemisena.<ref name="rootsi" /> Nordisk Ungdomi esindaja [[Fredrik Hagberg]] teatas, et neile meeldis Eestis olev tugev natsionalistlik vaim ja et nad loodavad ka edasipidi Sinise Äratusega koostööd jätkata. Nordisk Ungdomi vastu esitatud süüdistusi seotuses neonatsistliku ja ''white power'' liikumistega Hagberg tõrjus.<ref>[http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/ekre-marsil-osalenud-rootsi-noorteorganisatsioon-oleme-vaga-rahul-et-natsionalistlik-vaim-on-endiselt-eestis-tugev?id=70888701 EKRE marsil osalenud Rootsi noorteorganisatsioon: oleme väga rahul, et natsionalistlik vaim on endiselt Eestis tugev].26.02.2015</ref> [[2017]]. aastal korraldatud Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigus <ref>[http://www.err.ee/583046/ak-video-sinine-aratus-korraldas-tallinna-vanalinnas-taas-torvikurongkaigu AK video: Sinine Äratus korraldas Tallinna vanalinnas taas tõrvikurongkäigu], ERR, 24.02.2017</ref><ref>[http://www.eesti.ca/torvikurongkaik-2017/article49277 Tõrvikurongkäik 2017], Estonian Word Review, 02.03.2017</ref> osales politsei hinnangul umbes 2000 inimest.<ref>Vahur Koorits. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-hinnangul-osales-ekre-torvikurongkaigus-2000-inimest?id=77368970 Politsei hinnangul osales EKRE tõrvikurongkäigus 2000 inimest]. Delfi, 27.02.2017</ref> [[Õhtuleht|Õhtulehe]] teatel oli korraldajate sõnul osalejaid ligi 3000,<ref>[http://www.ohtuleht.ee/789891/galerii-teistmoodi-aastapaev-pingviinide-paraadi-ajal-korraldati-vanalinnas-torvikurongkaik GALERII | Teistmoodi aastapäev! Pingviinide paraadi ajal korraldati vanalinnas tõrvikurongkäik], Õhtuleht, 25.02.2017</ref> EKRE väitel aga üle 3500.<ref>[https://ekre.ee/ekre-ja-sinise-aratusetorvikurongkaik-toi-tallinna-vanalinna-tanavatele-ule-3500-inimese/ EKRE ja Sinise Äratuse tõrvikurongkäik tõi Tallinna vanalinna tänavatele üle 3500 inimese], EKRE, 26.02.2017</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] [[Kategooria:Eesti üritused]] 7fsncfctrlpxn400fiso8x5puq1iw3c 2 617214 7231265 7230212 2026-09-09T11:04:21Z ~2026-47843-48 236710 /* */ 7231265 wikitext text/x-wiki Andres Sarapuu on siuke pederast et oudne Aron podmalinkin on nii paks et oudne Andres sarapuu on pederast✌️ 4os1kyhx75xy99s0w5oh2drw0renk9z 7231269 7231265 2026-09-09T11:07:15Z ~2026-48883-02 237207 /* */ aander 7231269 wikitext text/x-wiki Andres Sarapuu on siuke pederast et oudne Aron podmalinkin on nii paks et oudne Andres sarapuu on pederast pederast✌️ 56933773 5683 7721 lqcyil7e77n6bmn2eexipheg1vnrm8p 7231271 7231269 2026-09-09T11:08:22Z Sendrasendra 225202 Lehekülg asendatud tekstiga 'Andres Sarapuu' 7231271 wikitext text/x-wiki Andres Sarapuu cxretm06afbfbwl5lcbki4qalv1ugs7 0 618553 7231200 6888587 2026-09-09T10:14:18Z Svencapoeira 67038 7231200 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Võrk-kivipuravik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Võrk-kivipuravik2.jpg | pildi_seletus = Võrk-kivipuravik ''Boletus reticulatus'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycotina]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = [[Kivipuravik]] ''Boletus'' | liik = '''Võrk-kivipuravik''' ''Boletus reticulatus'' | sünonüümid = | leviku_kaart = }} '''Võrk-kivipuravik''' (''Boletus reticulatus'') [[puravikulised|puravikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kivipuravik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Võrk-kivipuravik on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab [[lehtmets]]ades tamme-sümbiondina. Seene viljakeha võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis ei ole servast valge nagu [[harilik kivipuravik]]. Samuti on seene kübar ümaram ja seene üldmulje velvetjam kui harilikul kivipuravikul. Seen on Eestis väga sage. == Välislingid == * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Puravikulised]] ce0lc85itu7pqajhlc98taaixftmtse 0 620824 7231114 7210861 2026-09-09T03:37:12Z CommonsDelinker 1930 Fail Saaremaa-Gümnaasium-logo.svg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No ticket permission since 9 August 2026. 7231114 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Saaremaa Gümnaasium | Aadress = [[Väljaku tänav (Kuressaare)|Väljaku]] 8, [[Kuressaare]] | Pikkuskoord = 22.49087 | Laiuskoord = 58.25694 | Kodulehekülg = [https://saaremaa.edu.ee/ https://saaremaa.edu.ee/] | Direktor = [[Anni Haandi]] | Koolitüüp = [[riigigümnaasium]] | Asutatud = 2020 | kooli ajaleht = [https://saaremaa.edu.ee/silmapiir/ Silmapiir] | õpilaste arv = 540 | logo = | deviis = Laia silmaringiga näeb tuleviku horisondi taha. }}'''Saaremaa Gümnaasium''' on [[riigigümnaasium]] [[Kuressaare|Kuressaares]]. Kool alustas tegevust 1. septembril 2021. Riigigümnaasiumi avamise tõttu Kuressaares muudeti [[Saaremaa Ühisgümnaasium]] ja [[Kuressaare Gümnaasium]] põhikooliks (vastavalt Kuressaare Hariduse Kool ja Kuressaare Nooruse Kool).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/1608315278/valmis-saaremaa-riigigumnaasium|pealkiri=Valmis Saaremaa riigigümnaasium|väljaanne=ERR|aeg=23. august 2021|vaadatud=28.12.2021}}</ref> [[File:Saaremaa riigigymnaasium-saaremaa-andres larin-2.jpg|pisi|Saaremaa Gümnaasiumi hoone]] Saaremaa Gümnaasiumi jaoks valmis 2021. aastal uus koolimaja. Koolihoone arhitektuurse lahenduse lõi [[Arhitektuuribüroo Karisma Arhitektid]].<ref name=":0" /> == Direktorid == * Ivo Visak 2020–2025 * Anni Haandi 2025–... == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://saaremaa.edu.ee/silmapiir/ Kooli ajaleht] * [https://saaremaa.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Kuressaare koolid]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] puuyjgtmk75jyjf3vwa8cu0ve2tg0l6 0 624255 7231206 7165710 2026-09-09T10:16:10Z Svencapoeira 67038 7231206 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = seened | nimi = Paaristuumsed | pilt = Võrk-kivipuravik2.jpg | pildi_laius = 260px | pildi_seletus = [[Võrk-kivipuravik]] (''Boletus reticulatus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = '''Paaristuumsed''' ''Dikarya'' | alamriigi_autor = [[David S. Hibbett|Hibbett]], T. Y. James & Vilgalys (2007) }} '''Paaristuumsed''' (''Dikarya'') on [[seen]]te alamriik. Sellesse kuuluvad hõimkonnad: *''Ascomycota'' – [[kottseened]] *''Basidiomycota'' – [[kandseened]] *''[[Entorrhizomycota]]'' [[Kategooria:Seened]] scehdgz8mybiry7uib6mlnijw6865q4 2 625094 7231113 7226477 2026-09-09T03:20:12Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231113 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko 2019 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ada Rogovtseva 2024 (facecrop).jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 44 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnya | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena-chekan-hymns-to-ukrainian-art-bohdan-rodyuk-chekan-ed.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]] | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 35 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 41 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]] | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 24 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | samplepic = [[Fail:Nju yorkzska hrupa - kolazh.jpg|center|128px]] | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 41 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 67 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 59 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | samplepic = [[Fail:The-stone-cross.jpg|center|128px]] | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 49 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 39 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 30 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} oons7374a7yquiqwebhn05x0h6yjgdp 0 625878 7231220 6317797 2026-09-09T10:27:35Z Kapsas123 209254 7231220 wikitext text/x-wiki '''Ekker''' (prantsuse équerre < ladina quadrare 'nelinurkseks tegema') on geodeesiainstrument, millega määratakse ja märgitakse maastikul täisnurka. Ekkereid kasutatakse peamiselt situatsioonielementide mõõdistamisel või projektpunktide mahamärkimisel ristjoonte meetodil, nende täpsus on kuni 0,1°.Eristatakse liht- (rist-, silinder-) ja optilisi (peegel-, prisma-) ekkereid. <ref name=":0">[http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ekker&F=M][[Tahhümeeter|↑]] "ekker". (EE 2). [[Eesti Entsüklopeedia]], 1987. EME 1, 2008 (J. Randjärv) Vaadatud 10. veebruar 2022.</ref> == Ajalugu == Ekkeri eelkäija on Vana-Rooma seade ristijoonte paigaldamiseks. Kahepeegliline leiutas Londoni mehaanik George Adams 18. sajandi teisel poolel. Ühepeegliline ekker – 1809. aastal Winkleri poolt (Austria). Optiline ekker (ühe ja kahe ristkülikukujulise prismaga) leiutas Karl Bauernfeind (saksa: Karl Maximilian von Bauernfeind) 19. sajandi keskel. <ref name=":3">Carl Maximilian von Bauernfeind (*1818; †1894) <small>(англ.)</small>. ''planimetrica.jimdofree.com''. Planimetrica. <small>Vaadatud: 11 oktoober 2020.</small></ref> == Ekrite liigid == * Lihtekrid asetatakse mõõtmise ajaks stationaarsele alusele (näiteks puidust vaia otsa) vaatleja silmade kõrgusele.Viseerimiseks on lõigatud neisse kaks või neli paari pilusid, mis annavad vasvalt kaks või kaks paari teineteisega ristuvat suunda. Viimasel juhul on võimalik konstrueerida ka 45° nurka antud suuna suhtes. Iga piludepaar koosneb ühest silmadioptrist ja ühest esemedioptrist. Silmadiopter on hästi kitsas ja sirge pilu, kust mõõtja sisse vaatab. Esemediopter on laiem (mitu millimeetrit) sirge pilu, mille keskele on tõmmatud must jõhv täpsemaks viseerimiseks  tähisele. <ref name=":1">Randjärv, Jüri. "GEODEESIA I". Tartu 1997. Vaadatud 10. veebruar 2022.</ref> * Optiline ekker: täisnurk saadakse valguskiire peegeldumisega peeglites või murdumisega klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45°. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks.<ref name=":1" /> == Mõõtetelg == Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni.  Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki ristjoont mõõdetakse kaugus mõõdistatava objektini. <ref name=":1" /> == Metroloogia == Kasutatuna koos autokollimaatori või nurgadekoraatori ja peegliga, saab seda kasutada tööpinkide telgede ruutude kontrollimiseks ja pindade ruutude mõõtmiseks. Sellel on kaks peeglit, mis on üksteise suhtes 45° nurga all. Üks on pool hõbetatud, mida nimetatakse horisontaalseks klaasiks, ja teine ​​on täielikult hõbetatud, mida nimetatakse indeksklaasiks. See mõõdab nurka vastavalt peegeldusele. Optilise ruuduna saab kasutada kahte prismat. <ref name=":1" /> == Ekrite kasutusviisid == * Lihtekker (silinder- ja koonusekker) kasutatakse mägisel maastikul.<ref name=":1" /> * Optilise ekri kasutamine annab paremaid tulemusi tasasel maal, sest nad ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi. <ref name=":1" /> * Geodeetid kasutavad 90° või 45° kordsete täisnurkade mahamärkimiseks. Tavaliselt koosnevad need kahest optilisest klaasist pentaprismast tugevas korpuses. Kasutatakse punktide märkimiseks joonele, nihke mõõtmiseks, kõverate määramiseks. <ref name=":2">Hasluck, Paul (1900). ''Cassell's Cyclopaedia Of Mechanics''. Cassell And Company, Limited. Vaadatud 14. veebruar 2022. Inglise keeles.</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Geodeesia]] [[Kategooria:Mõõteriistad]] r0at4rtt93hkmzckyc3tk180pwlydan 0 628002 7231133 7216540 2026-09-09T06:47:01Z CommonsDelinker 1930 Fail Tiziano_Scarpa.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Gbawden|Gbawden]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation; see [[:c:Commons:Licensing|]] ([[:c:COM:CSD#F1|F1]]): [[:c:COM:L|Copyright violation]]: [[:c:ticket:2026090610001995|ti 7231133 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik|pilt= |Pildi info=Tiziano Scarpa|sünniaeg={{Sünniaeg|1963|06|16}}|sünnikoht=[[Veneetsia]], [[Itaalia]]|rahvus=[[itaallane]]|Tegevusala=[[kirjandus]], [[luule]], [[näitekirjandus]]|Auhinnad=Strega kirjanduspreemia, 2009 SuperMondello kirjanduspreemia, 2009}} '''Tiziano Scarpa''' (sündinud [[16. mai]]l [[1963]] [[Veneetsia]]s) on Itaalia kirjanik ja kultuuritegelane. Ta on kirjutanud romaane, lühiproosat, luulet, näitekirjandust, esseistikat, koomikseid, laulusõnu ja palju muud. Tema 2008. aasta romaan "Stabat Mater", mis kõneleb 18. sajandi Veneetsia lastekodus [[Antonio Vivaldi]] käe all muusikat õppivast tüdrukust, pälvis nii SuperMondello<ref>{{Netiviide|url=https://www.balarm.it/news/magazine/premio-letterario-mondello-ecco-i-vincitori-5225|pealkiri=Premio Letterario Mondello, ecco i vincitori|väljaanne=Balarm|aeg=7. juuni 2009|vaadatud=15.04.2022}}</ref> auhinna kui Itaalia olulisima kirjanduspreemia Strega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.repubblica.it/2009/07/sezioni/spettacoli_e_cultura/premio-strega/premio-strega/premio-strega.html?ref=hpspr1|pealkiri=A Tiziano Scarpa il premio Strega. Battuto Scurati, terzo Lugli|väljaanne=La Repubblica|aeg=3. juuli 2009|vaadatud=15.04.2022}}</ref> 2005. aastast on Scarpa veebiajakirja Il primo amore ('esimene armastus') eestvedaja.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ilprimoamore.com/la-nostra-storia/|pealkiri=La nostra storia|väljaanne=Il primo amore}}</ref> == Teosed == === Romaanid === * "Silmad grillil" ("Occhi sulla graticola", 1996) * "Oktsidendi ''kamikaze''" ("Kamikaze d'occidente", 2003) * "Stabat Mater", 2008, eesti keelde tõlkinud [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[2022]], nr 16-17. * "Põhilised asjad" ("Le cose fondamentali", 2010) * "Geko patent" ("Il brevetto del geco", 2016) * "Öökulli kulmukortsutus" ("Il cipiglio del gufo", 2018) * "Eelviimane nõid" ("La penultima magia", 2020) ==Tunnustus== * 2009 – [[Strega auhind]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Scarpa, Tiziano}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] l4n0ve2vm75y13cixx92pvehtqczk67 0 631822 7230938 7228252 2026-09-08T17:19:18Z Hannesvalk 176021 /* Lennuvahendid */ 7230938 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606811/videod-vene-propaganda-poolt-ulistatud-leegiheitjad-on-muutunud-oma-soduritele-suurimaks-surmaloksuks |pealkiri=VIDEOD - Vene propaganda poolt ülistatud leegiheitjad on muutunud oma sõduritele suurimaks surmalõksuks |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2025-08-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref>, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]], [[Geran-5]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[Molnija]]<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Banderol]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598898/venelased-proovivad-louna-ukraina-peal-oma-uut-raketti-kui-tosiseks-probleemiks-voib-kujuneda-banderol |pealkiri=Venelased proovivad Lõuna-Ukraina peal oma uut raketti. Kui tõsiseks probleemiks võib kujuneda Banderol? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22|vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Dan-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120609216/uuest-vene-raketist-raagitakse-juba-ette-hirmulugusid-kas-see-on-pohjendatud |pealkiri=Uuest Vene raketist räägitakse juba ette hirmulugusid. Kas see on põhjendatud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-09-08|vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|KN-24}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120601755/kim-jong-un-koondab-meedia-teatel-oma-raketivagesid-ukraina-vastu-mida-tal-kremlile-appi-saata-on |title=Kim Jong-un koondab meedia teatel oma raketivägesid Ukraina vastu. Mida tal Kremlile appi saata on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-08-05 |access-date=2026-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web| url=https://tehnika.postimees.ee/8522797/lisatud-vene-liugpommide-kirjeldused-putini-verine-rekord-ukrainale-heideti-juulikuus-8300-juhitavat-liugpommi |title=LISATUD VENE LIUGPOMMIDE KIRJELDUSED ⟩ Putini verine rekord: Ukrainale heideti juulikuus 8300 juhitavat liugpommi |url-access=subscription |author= |date=2026-08-06 |access-date=2026-08-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}}, [[STASH]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8518623/ukraina-vottis-reaktiivdroonide-vastu-kasutusse-uue-relva |pealkiri=Ukraina võttis reaktiivdroonide vastu kasutusse uue relva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T|SAMP/T}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]], [[Serval KUB]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8539193/ukrainas-katsetati-uut-elektroonilist-kilpi |pealkiri=Ukrainas katsetati uut elektroonilist «kilpi» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-03 |vaadatud=2026-09-03 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250722171239/https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]<ref>[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026</ref>, [[E-300 Horõnych]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref>, [[Hornet]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2]]<ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], | |- | | | |Sapsan, FP-7, FP-9<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120606852/jamedam-ja-pikem-kui-venemaal-kuid-kas-ukraina-skandaalse-relvatootja-lubatud-rakettidest-saab-lopuks-asja |title=Jämedam ja pikem kui Venemaal. Kuid kas Ukraina skandaalse relvatootja lubatud rakettidest saab lõpuks asja? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2026-08-29 |access-date=2026-08-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Arenduses |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref>, [[MBDA Meteor]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120599625/sellest-voib-toesti-saada-mangumuutja-kas-eurooplaste-parim-rakett-toob-ukraina-ohusotta-oodatud-poorde |pealkiri=„Sellest võib tõesti saada mängumuutja.“ Kas eurooplaste parim rakett toob Ukraina õhusõtta oodatud pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-27 |vaadatud=2026-07-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] 8efikcpznzyd15iubnnn21i99e7ekav 0 631973 7231094 7230625 2026-09-08T22:58:36Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7231094 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] pu5zzso77cdfjrmbq3mezba9vt9rhdx 0 633800 7231072 7226952 2026-09-08T21:05:15Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7231072 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja ==Mai== *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] n4tndu9d4hweolmphqasd9sfk85y8al 0 635740 7230867 6965306 2026-09-08T14:35:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230867 wikitext text/x-wiki [[File:Christopher Browning.jpg|pisi|Browning (2019)]] '''Christopher Robert Browning''' (sündinud [[22. mai]]l [[1944]] [[Durham (Põhja-Carolina)|Durhamis]], [[Põhja-Carolina]]s) on Ameerika Ühendriikide ajaloolane, [[emeriitprofessor]] [[Põhja-Carolina Ülikool Chapel Hillis|Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis]]. Ta on keskendunud [[holokaust]]i uurimisele. Bakalaureusekraadi sai ta 1967. aastal [[Oberlin College]]'ist ning magistri- ja doktorikraadi [[Wisconsini ülikool]]ist (vastavalt 1968 ja 1975. aastal). 2006. aastal valiti ta [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks. == Teosed == '''"Tavalised mehed: Reserv Politseipataljon 101 ning lõplik lahendus Poolas"''' on Browningu 1992. aastal ilmunud raamat [[Kolmas riik|natsistliku Saksamaa]] Reserv Politseipataljon 101 liikmetest ning tegudest teise maailmasõja ajal. Seda peetakse Browningu tuntuimaks teoseks. Browningu eesmärk on näidata ning mõista, kuidas saab hulk keskealisi töölisklassi inimesi olla suutelised tegema kuritegusid, mis iseloomustavad natsistlikku Saksamaad teise maailmasõja ajal. Teos kirjeldab piltlikult detailselt Pataljon 101 igapäevaseid kohustusi juutide otsimisest, kokku korjamisest kuni massihukkamisteni, hoides järjepidevalt tähelepanu keskpunktis üksikisiku tasemel tehtud otsuseid. Browning toetub tugevalt [[Stanley Milgram|Stanley Milgrami]] kuulekuse eksperimentidele ning seletab Milgrami tööga Pataljon 101 liikmete tegusid. <ref>{{Raamatuviide|autor=Christopher Browning|pealkiri=Ordinary Men: Reserve Police Battalion 101 and the Final Solution in Poland|aasta=1992|koht=|kirjastus=Penguin Group|lehekülg=|url=http://hampshirehigh.com/exchange2012/docs/BROWNING-Ordinary%20Men.%20Reserve%20Police%20Battalion%20101%20and%20the%20Final%20Solution%20in%20Poland%20(1992).pdf|vaadatud=2022-08-23|arhiivimisaeg=2013-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131019043400/http://hampshirehigh.com/exchange2012/docs/BROWNING-Ordinary%20Men.%20Reserve%20Police%20Battalion%20101%20and%20the%20Final%20Solution%20in%20Poland%20%281992%29.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Jack Watt|URL=https://publishistory.wordpress.com/2013/08/21/book-review-of-christopher-brownings-ordinary-men-reserve-police-battalion-101-and-the-final-solution-in-poland/|Pealkiri=A Book Review of Christopher Browning’s Ordinary Men: Reserve Police Battalion 101 and the Final Solution in Poland (by Jack Watt)|Väljaanne=|Aeg=21. august 2013 |Kasutatud=1. jaanuar 2019}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Browning, Christopher}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajaloolased]] [[Kategooria:Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Wisconsini Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] 1qtmibzodn3ssmzdnpm9k21gr645f22 0 639960 7231023 6697676 2026-09-08T19:22:12Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] 7231023 wikitext text/x-wiki '''Kalurikolhoos''' oli aastatel 1948–1990 kalandusliku põhitootmisega kollektiivmajandi vorm [[NSV Liit|NSV Liidus]]. [[Eesti NSV]]-s rajati esimesed kalurikolhoosid 1949. aastal kaluriühistute ja -[[Artell|artellide]] reorganiseerimisega. Esimene kalurikolhoos rajati 7. mail 1948 [[Saaremaa]]l [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisas]]<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kalurikolhoos3|pealkiri=Kalurikolhoos|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}</ref>. 1949. aasta lõpuks oli Eestis juba 111 kalurikolhoosi. Väiksemad kalurikolhoosid hakkasid ühinema omavahel ja 1970. aastal oli 25 ja 1976. aastal 8 kalurikolhoosi: [[Kalurikolhoos Peipsi Kalur|Peipsi Kalur]], [[Kalurikolhoos Oktoober|Oktoober]], [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoos]], [[Kalurikolhoos Majak|Majak]], [[Lääne Kalur]], [[Hiiu Kalur]], [[Saare Kalur]], [[Pärnu Kalur]]. Algusaastatel oli peamiseks tootmisharuks [[kalapüük]], hiljem lisandus kalatöötlemine, kohati ka [[kalakasvatus]]. Eesti [[Töönduspüük|töönduspüüki]] [[Läänemeri|Läänemerel]] korraldasid peamiselt kalurikolhoosid. Neli kalurikolhoosi püüdsid kala ka [[Atlandi ookean|Atlandi ookeanil]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.kalapeedia.ee/5211.html|pealkiri=Kalurikolhoos|väljaanne=Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia}}</ref>. Kalurikolhoosid kuulusid 1970.–1980. aastail Eesti jõukamate ettevõtete hulka. 1990. aastate algul lagunesid kalurikolhoosid [[Aktsiaselts|aktsiaseltsideks]], [[Osaühing|osaühinguteks]] jmt. ==Vaata ka== *[[Eesti kalurikolhooside loend]] == Viited == [[Kategooria:Kalurikolhoosid| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] gc24ogosw3ac02idyaymohcbxvsaozz 7231024 7231023 2026-09-08T19:22:34Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti kalandus]] 7231024 wikitext text/x-wiki '''Kalurikolhoos''' oli aastatel 1948–1990 kalandusliku põhitootmisega kollektiivmajandi vorm [[NSV Liit|NSV Liidus]]. [[Eesti NSV]]-s rajati esimesed kalurikolhoosid 1949. aastal kaluriühistute ja -[[Artell|artellide]] reorganiseerimisega. Esimene kalurikolhoos rajati 7. mail 1948 [[Saaremaa]]l [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisas]]<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kalurikolhoos3|pealkiri=Kalurikolhoos|väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}</ref>. 1949. aasta lõpuks oli Eestis juba 111 kalurikolhoosi. Väiksemad kalurikolhoosid hakkasid ühinema omavahel ja 1970. aastal oli 25 ja 1976. aastal 8 kalurikolhoosi: [[Kalurikolhoos Peipsi Kalur|Peipsi Kalur]], [[Kalurikolhoos Oktoober|Oktoober]], [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoos]], [[Kalurikolhoos Majak|Majak]], [[Lääne Kalur]], [[Hiiu Kalur]], [[Saare Kalur]], [[Pärnu Kalur]]. Algusaastatel oli peamiseks tootmisharuks [[kalapüük]], hiljem lisandus kalatöötlemine, kohati ka [[kalakasvatus]]. Eesti [[Töönduspüük|töönduspüüki]] [[Läänemeri|Läänemerel]] korraldasid peamiselt kalurikolhoosid. Neli kalurikolhoosi püüdsid kala ka [[Atlandi ookean|Atlandi ookeanil]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.kalapeedia.ee/5211.html|pealkiri=Kalurikolhoos|väljaanne=Kalapeedia. Eesti kalastuse entsüklopeedia}}</ref>. Kalurikolhoosid kuulusid 1970.–1980. aastail Eesti jõukamate ettevõtete hulka. 1990. aastate algul lagunesid kalurikolhoosid [[Aktsiaselts|aktsiaseltsideks]], [[Osaühing|osaühinguteks]] jmt. ==Vaata ka== *[[Eesti kalurikolhooside loend]] == Viited == [[Kategooria:Kalurikolhoosid| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti kalandus]] 74tesxl71flcewjc7jgth8ofxuamvu0 0 640867 7230988 6626532 2026-09-08T18:33:36Z ~2026-34651-55 231505 7230988 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Reisisadam|number=90K|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=90|järgmine liin=90A|järgmine=90A (Tallinna bussiliin)|eelmine=90 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=2011|suleti=2012}} 90K oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 90K alustas tööd [[2011]]. aastal. Liini teenindas [[Hansabuss]] marsruudil Lennujaam – Kaubamaja – Reisisadam. Liin suleti [[2012]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ihnrzktqsczo9xaa64ws5umtzxj5mxu 0 640875 7231000 6789955 2026-09-08T18:42:09Z ~2026-34651-55 231505 7231000 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Lennujaam|lõpppeatus=Linnahall|number=90A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=90K|järgmine liin=91|järgmine=91 (Tallinna bussiliin)|eelmine=90K (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|läbi=|avati=1994|suleti=1995}} 90A oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Linnahall|linnahalli]]. Bussiliiin 90A alustas tööd [[1. juuni|1. juunil]] [[1994]]. Liin avati universaalliinina, see ühendas Tallinna tähtsamaid punkte: hotelle "Kungla", [[Olümpia hotell|"Olümpia"]], [[Viru hotell|"Viru"]], [[Hotell Palace|"Palace"]], "Tallinn" ning [[Tallinna bussijaam|autobussijaama]], [[Balti jaam|Balti jaama]], reisisadamat ja lennujaama. Liini teenindas MRP Liinide AS "Scania CR112” ja "Volvo B10M" tüüpi bussidega. Väljumiste intervall oli 20 minutit ja pilet maksis 4 krooni. Liin suleti [[1995]]. aastal. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5m4qcqe0a53x0j01jccy4om7j29393k 0 640892 7231079 6613288 2026-09-08T21:20:14Z Manager816 225572 /* Tulemused */ + 7231079 wikitext text/x-wiki {{Spordiliiga | nimi = Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = | pildiallkiri = | praegune hooaeg = | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = 2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | sport = [[võrkpall]] | asutatud = 1949 | võistkondi = 24 (finaalturniiril) | esimene hooaeg = [[1949. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1949]] | regioon = [[Euroopa]] ([[Euroopa Võrkpalliliit|CEV]]) | lõpetatud = | meister = {{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] (2) | enim meistritiitleid = {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] (13) }} '''Naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on ametlik võistlus naiste võrkpalli rahvuskoondistele [[Euroopa|Euroopas]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit]] (CEV). Esimest korda korraldati võistlus [[1949]]. aastal [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkias]]. Võistluste intervall on olnud erinev, kuid alates [[1975]]. aastast on need toimunud iga kahe aasta tagant. 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas Euroopa meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu jäi kahe võistluse vahele kolm aastat.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> Algusaastatel oli osalevate koondiste arv erinev, jäädes vahemikku 6–18. [[1975. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]]–[[2005. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] osales finaalturniiril 12 naiskonda (v.a [[1999. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]]. aastal, kui osales 8 naiskonda). [[2007. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]]. aastaks suurendati finaalturniirile pääsejate arvu kuueteistkümnele ning alates [[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]. aastast on finaalturniirile pääsenud 24 naiskonda. Valitsev Euroopa meister on [[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]. aastast [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]], kes võitis finaalis tulemusega 3:2 [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbiat]].<ref>Adrian Costeiu: [https://eurovolley.cev.eu/en/articles/2023-women/magnificent-tuerkiye-seal-maiden-european-trophy-with-dramatic-comeback/ Magnificent Türkiye seal maiden European trophy with dramatic comeback] 04.09.2023.</ref> == Tulemused == {| class="wikitable" !Aasta !Korraldaja ! rowspan="35" bgcolor="ffffff" | !Meister !Finaali lõppskoor !Teine !Kolmas ! rowspan="35" bgcolor="ffffff" | !Koondis- te arv |- |[[1949. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1949]] |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |7 |- |[[1950. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1950]] |{{PisiLipp|Bulgaaria|1946}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |6 |- |[[1951. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1951]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia naiste võrkpallikoondis|Jugoslaavia]] |6 |- |[[1955. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1955]] |{{PisiLipp|Rumeenia|1952}} |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |6 |- |[[1958. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |12 |- |[[1963. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963]] |{{PisiLipp|Rumeenia|1952}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Rumeenia naiste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |13 |- |[[1967. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] |{{PisiLipp|Türgi}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |15 |- |[[1971. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1971]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |18 |- |[[1975. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]] |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungari]] |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] |12 |- |[[1977. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] |{{PisiLipp|Soome}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungari]] |12 |- |[[1979. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1971}} [[Bulgaaria naiste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |12 |- |[[1981. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] |{{PisiLipp|Bulgaaria|1971}} |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1971}} [[Bulgaaria naiste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] |{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungari]] |12 |- |[[1983. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1983]] |{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}} |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] |{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari naiste võrkpallikoondis|Ungari]] |12 |- |[[1985. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1985]] |{{PisiLipp|Holland}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniirisüsteem |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |12 |- |[[1987. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1987]] |{{PisiLipp|Belgia}} |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |12 |- |[[1989. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1989]] |{{PisiLipp|Lääne-Saksamaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Ida-Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Ida-Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |12 |- |[[1991. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1991]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu naiste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |12 |- |[[1993. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia naiste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina naiste võrkpallikoondis|Ukraina]] |12 |- |[[1995. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1995]] |{{PisiLipp|Holland}} |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia naiste võrkpallikoondis|Horvaatia]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] |12 |- |[[1997. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia naiste võrkpallikoondis|Horvaatia]] |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi naiste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |12 |- |[[1999. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia naiste võrkpallikoondis|Horvaatia]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |8 |- |[[2001. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] |{{PisiLipp|Bulgaaria}} |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria naiste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |12 |- |[[2003. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |{{PisiLipp|Türgi}} |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |12 |- |[[2005. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |{{PisiLipp|Horvaatia}} |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] |12 |- |[[2007. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |{{riigi ikoon|Belgia}}{{riigi ikoon|Luksemburg}} [[Belgia]]/[[Luksemburg]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] |16 |- |[[2009. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] |{{PisiLipp|Poola}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola naiste võrkpallikoondis|Poola]] |16 |- |[[2011. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] |{{riigi ikoon|Itaalia}}{{riigi ikoon|Serbia}} [[Itaalia]]/[[Serbia]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] |16 |- |[[2013. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] |{{riigi ikoon|Saksamaa}}{{riigi ikoon|Šveits}} [[Saksamaa]]/[[Šveits]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa naiste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia naiste võrkpallikoondis|Belgia]] |16 |- |[[2015. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] |{{riigi ikoon|Holland}}{{riigi ikoon|Belgia}} [[Holland]]/[[Belgia]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa naiste võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] |16 |- |[[2017. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] |{{riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{riigi ikoon|Gruusia}} [[Aserbaidžaan]]/[[Gruusia]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] |16 |- |[[2019. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] |{{riigi ikoon|Ungari}}{{riigi ikoon|Poola}}{{riigi ikoon|Slovakkia}}{{riigi ikoon|Türgi}} [[Ungari]]/[[Poola]]/[[Slovakkia]]/[[Türgi]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |24 |- |[[2021. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] |{{riigi ikoon|Serbia}}{{riigi ikoon|Bulgaaria}}{{riigi ikoon|Horvaatia}}{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Serbia]]/[[Bulgaaria]]/[[Horvaatia]]/[[Rumeenia]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] |24 |- |[[2023. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] |{{riigi ikoon|Belgia}}{{riigi ikoon|Itaalia}}{{riigi ikoon|Saksamaa}}{{riigi ikoon|Eesti}} [[Belgia]]/[[Itaalia]]/[[Saksamaa]]/[[Eesti]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi naiste võrkpallikoondis|Holland]] |24 |- |[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] |{{riigi ikoon|Aserbaidžaan}}{{riigi ikoon|Tšehhi}}{{riigi ikoon|Rootsi}}{{riigi ikoon|Türgi}} [[Aserbaidžaan]]/[[Tšehhi]]/[[Rootsi]]/[[Türgi]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi naiste võrkpallikoondis|Türgi]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia naiste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia naiste võrkpallikoondis|Serbia]] |24 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/History.aspx?ID=293 Võistluste ajalugu CEV arhiivis] {{Naiste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis| ]] [[Kategooria:Naistesport]] nsm93mr4o8j19sjo5e0d26i30xhbuj2 0 641767 7231004 6923285 2026-09-08T18:44:26Z ~2026-48709-54 237167 Eesti metsades puid ei väetata 7231004 wikitext text/x-wiki [[Fail:Weeding After 2.jpg|pisi|Valgustusraie järel kasvanud mänd]] '''Valgustusraie''' (ka noorendike hooldus) on metsakasvatuslik võte, millega parandatakse puistus valgus- ja toitetingimusi ning kujundatakse liigilist koosseisu. Valgustusraie abil saavad soovitud liigid takistusteta kasvada ja sirguda suurteks puudeks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.eramets.ee/valgustusraied/|pealkiri=Valgustusraied|väljaanne=Erametsakeskus|aeg=|vaadatud=22. novembril 2022}}</ref> Seda tehakse kuni 20 aasta vanustes metsades.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://metsauhistu.ee/valgustusraie-tagab-vaartusliku-tulevikumetsa/|pealkiri=Valgustusraie tagab väärtusliku tulevikumetsa|väljaanne=Metsaühistu|aeg=24. august 2020|vaadatud=22. novembril 2022}}</ref> == Raieaeg == Esimene valgustusraie toimub 4–6aastases metsas, mille käigus raiutakse maha [[Peapuuliik|peapuuliiki]] segavad puud, et tulevikus sirguks kvaliteetne mets. Kordusraie toimub 4–5 aasta pärast. Valgustusraiega alustatakse siis, kui puud on vähemalt 5 meetri kõrgused. Kui valgustusraie teha nooremas, siis kaasneb suurem ulukikahjustuste oht.<ref name=":0" /> Ajapikku kasvavad puud orgaaniliselt tugevamaks ja küpsemaks metsaks, kuna valgus, vesi ja [[toitained]] on kättesaadavamad.<ref>{{Netiviide|url=https://www.rayonier.com/stories/what-is-thinning-trees-and-why-do-foresters-do-it/|pealkiri=What is thinning trees, and why do foresters do it?|väljaanne=Rayonier|vaadatud=29. novembril 2022}}</ref> == Raie põhjused == Valgustusraiet kasutatakse lisaks eelmainitule selleks, et vähendada [[Metsapõleng|tuleohtu]]: luuakse rohkem ruumi puude vahele, et tulel oleks raskem levida. Metsad, kus ei ole tehtud valgustusraiet, on täis madalamaid puid, mille oksad ulatuvad aluspinnale, mistõttu on seal rohkem kuivanud [[võsa]] ja surnud palke, mis on hea tulehakatis.<ref>{{Netiviide|url=https://oregonforests.org/thinning|pealkiri=Thinning for forest health|väljaanne=Oregon Forest|vaadatud=29. novembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221211150731/https://oregonforests.org/thinning|url-olek=ei tööta}}</ref> Samuti on raie eesmärk suurendada metsa [[Metsamajandamiskava|majanduslikku]] kasu: suuremate puude väärtus on suurem kui väiksematel puudel, neid on odavam transportida ning nendest saadavad [[Puitmaterjal|tooted]] on väärtuslikumad kui väikestest puudest saadud tooted.<ref>{{Netiviide|autor=T. Evan Nebeker, John D. Hodges, Bob K. Karr, David M. Moehring|url=https://www.forestpests.org/tpsp/TPSPBET.html|pealkiri=Thinning Practices in Southern Pines - With Pest Management Recommendations|aeg=26. oktoober 2015|vaadatud=29. novembril 2022}}</ref> == Vaata ka == * [[uuendusraie]] * [[turberaie]] * [[lageraie]] * [[hooldusraie]] * [[valikraie]] * [[trassiraie]] * [[Metsatustumine|raadamine]] * [[kujundusraie]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Metsandus]] 54ofrt8ecyupbmrmshep4dr1118eapz 0 642595 7231075 7229799 2026-09-08T21:09:37Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231075 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja bxn3sp2rbavm9bh8z3btqfomfzmqb5f 0 643282 7231180 7227758 2026-09-09T09:26:26Z ~2026-48857-84 237201 7231180 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oskar Luige kabe.jpg|pisi|TMMM 2934TK – Oskar Luige kabe 1930–40. aastatest. Foto: Viivi Järve, Tartu Mänguasjamuuseum, 2021]]'''Oskar Luik''' ([[12. oktoober]] [[1889]] [[Kastre-Võnnu vald]], Tartumaa – [[1. oktoober]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]])<ref name="Esileht 2015">{{cite web|url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|title=Memento|publisher=Vabamu|website=Küüditatute nimekiri|date=15 January 2015|access-date=12 January 2023|language=et|archive-date=2023-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112133722/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|url-status=dead}}</ref> oli Eesti mänguasjatootja ja [[kirjastaja]], kellest kujunes I Eesti Vabariigi ajal suurärimees. Ta oli Eesti esimese mänguasjade töökoja rajaja.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=Detsember 1923 |pealkiri=Hinnakiri |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15402 |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=Esimene Eesti Mängu ja Iluasjade Tööstus}}</ref> == Elulugu == Oskar Luik sündis [[Pops|popsitaluniku]] pojana. Äritegevusega alustas ta 18-aastaselt, kui asus [[Rändkaupmees|rändkaupmehena]] raamatuid müüma.<ref name=":1" /> 1910. aastal oli tal saadud raamatumüügist piisav kapital, et avada Tartus ([[Aleksandri tänav|Aleksandri]] 1) mänguasjade ja [[Kirjutustarbed|kirjutustarvete]] kauplus. 1940. aastal [[Riigistamine|natsionaliseeriti]] Oskar Luige ettevõte. Riigistatud ettevõtte nimeks sai [[Mäng ja Kool]]. 14. juunil 1941 arreteeriti Oskar Luik nõukogudevastase elemendina ja ta [[Küüditamine|küüditati]] koos perega Venemaale. Oskar Luik suri 1. oktoobril 1941 eeluurimisel [[Sverdlovski oblast|Sverdlovski]] oblastis [[Sevurallag]]i vangilaagris.<ref name="Esileht 2015" /> === Mänguasjade valmistamine === 1916. aastal asutas Luik [[Mängu- ja Iluasjade Tööstuse]]. 1922. aastal avas Luik Tartus uue kaupluse aadressil [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] 6.<ref name=":0" /> Mänguasjade valmistamise ja parandamise töökoda asus esialgu Luige enda elumajas [[Turu tänav|Turu]] 44. Paar aastat hiljem ostis Luik Tartu kesklinna, Rüütli 14 / Gildi 6 kinnisvara ning kolis oma töökoja ja mänguasjapoe sinna.<ref name=":1">{{Raamatuviide |autor=Grauberg |eesnimi=Helena |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVtrtlinnaajalmuusarmt201101.2.9.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |pealkiri=Oskar Luik – rändkaupmehest suuräri omanikuks. Mänguasjade töökoda ja kauplus Tartus. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2011 |kirjastus=Elmatar |aasta=2011 |koht=Tartu |lehekülg=117–126}}</ref> Lisaks mänguasjade tootmisele tegeles Luik lasteraamatute kirjastamisega ning hiljem hakkas tootma ka koolitarbeid ja karpe.<ref name=":0" /> 1939. aastal valmis Rüütli ja Gildi tänava nurgal arhitekt [[Arnold Matteus]]e projekti põhjal<ref>{{Kultuurimälestis|6940|6940 Elamu-ärihoone Tartus Rüütli 14, 1939.a.}}</ref> varasemast ühekorruselisest majast ümber ehitatud moodne elu- ja ärihoone, mille esimesel korrusel olid poeruumid. Kõrvalhoones asusid tootmisruumid.<ref name=":1" /> 1920. aastatel valmisid Luige mänguasjad käsitööna. Suuri tööstusmasinaid toona töökojas veel kasutuses polnud ning ettevõttes töötas vaid 3 töölist. Samas oli sortimendis üle 400 puidust ja vineerist mänguasja, mida müüdi üle Eesti. 1927. aastaks oli Luige tööstuses juba 4 masinat ja 1 elektri jõul töötav [[treipink]] ning 7 töölist. Enne [[Riigistamine|natsionaliseerimist]] 1940. aastal töötas ettevõttes juba 20 töölist.<ref name=":1" /> Suurema osa Luige toodangust moodustasid [[Puit|puidust]] ja [[Vineer|vineerist]] mänguasjad, [[Lauamäng|lauamängud]] ja lasteraamatud. Lisaks toodeti rahakassasid ning karpe. Mänguasjade toodangu sortimendis olid näiteks: [[doomino]], [[tamka]], loto, "[[Reis ümber maailma]]", [[male]], [[pingpong]], [[konksumäng]], [[kirbumäng]], "[[Must Peeter]]".<ref name=":0" /> Lisaks toodeti Luige töökojas ka segamassist peade ja jäsemete ning riidest kehadega nukke. Esemetena pole nukke teadaolevalt säilinud.<ref name=":1" /> ==Oskar Luige mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis== Suurim Oskar Luige töökojas valmistatud esemete kogu asub [[Tartu Mänguasjamuuseum]]is. Kuigi Luige töökojas valminud nukke muuseumi kogus teadaolevalt pole, siis nukkude valmistamise vormid on mänguasjamuuseumis säilitamisel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pintson |eesnimi=Mari-Liis |kuupäev=4. aprill 2017 |pealkiri=Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare |väljaanne=Tartu Postimees |url=https://tartu.postimees.ee/4067467/ule-ukse-tostetud-kastis-peitus-ootamatu-aare |vaadatud=12.01.2023}}</ref> Luige töökojas valmistatud mänguasjadega <ref name=":1" /> võib tutvuda muuseumi põhiekspositsiooni teisel korrusel, Eesti tootjate väljapanekus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karpov, Ermo|pealkiri=Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=11–14}}</ref> Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha Oskar Luige töökojas valmistatud esemetest fotosid.<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Mänguasjamuuseum|url=http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&field_aeg_tid=All&field_teema_tid=All&field_materjal_tid=All&field_valmistaja_tid=11|pealkiri=Oskar Luik|väljaanne=Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv|vaadatud=29.12.2022|arhiivimisaeg=29.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229145320/http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&field_aeg_tid=All&field_teema_tid=All&field_materjal_tid=All&field_valmistaja_tid=11|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tunnustus == * 1922 1. koha suur hõbeauraha üleriiklikul näitusel Tallinnas<ref name=":0" /> * 1923 1. koha kuldauraha riiklikul näitusel Tallinnas<ref name=":0" /> * 1923 1. koha suur hõbeauraha Tartus<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema lapselapselaps on jurist ja õigusteadlane [[Ülle Madise]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=744271&_xr=63b30d9e32bfd Foto Oskar Luigest] Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem {{JÄRJESTA:Luik, Oskar}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1941]] qux8r2d933uouysdzckrzplydgn9m3z 7231181 7231180 2026-09-09T09:27:11Z ~2026-48857-84 237201 /* Mänguasjade valmistamine */ 7231181 wikitext text/x-wiki [[Fail:Oskar Luige kabe.jpg|pisi|TMMM 2934TK – Oskar Luige kabe 1930–40. aastatest. Foto: Viivi Järve, Tartu Mänguasjamuuseum, 2021]]'''Oskar Luik''' ([[12. oktoober]] [[1889]] [[Kastre-Võnnu vald]], Tartumaa – [[1. oktoober]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]])<ref name="Esileht 2015">{{cite web|url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|title=Memento|publisher=Vabamu|website=Küüditatute nimekiri|date=15 January 2015|access-date=12 January 2023|language=et|archive-date=2023-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112133722/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|url-status=dead}}</ref> oli Eesti mänguasjatootja ja [[kirjastaja]], kellest kujunes I Eesti Vabariigi ajal suurärimees. Ta oli Eesti esimese mänguasjade töökoja rajaja.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=Detsember 1923 |pealkiri=Hinnakiri |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15402 |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=Esimene Eesti Mängu ja Iluasjade Tööstus}}</ref> == Elulugu == Oskar Luik sündis [[Pops|popsitaluniku]] pojana. Äritegevusega alustas ta 18-aastaselt, kui asus [[Rändkaupmees|rändkaupmehena]] raamatuid müüma.<ref name=":1" /> 1910. aastal oli tal saadud raamatumüügist piisav kapital, et avada Tartus ([[Aleksandri tänav|Aleksandri]] 1) mänguasjade ja [[Kirjutustarbed|kirjutustarvete]] kauplus. 1940. aastal [[Riigistamine|natsionaliseeriti]] Oskar Luige ettevõte. Riigistatud ettevõtte nimeks sai [[Mäng ja Kool]]. 14. juunil 1941 arreteeriti Oskar Luik nõukogudevastase elemendina ja ta [[Küüditamine|küüditati]] koos perega Venemaale. Oskar Luik suri 1. oktoobril 1941 eeluurimisel [[Sverdlovski oblast|Sverdlovski]] oblastis [[Sevurallag]]i vangilaagris.<ref name="Esileht 2015" /> === Mänguasjade valmistamine === 1916. aastal asutas Luik [[Mängu- ja Iluasjade Tööstuse]]. 1922. aastal avas Luik Tartus uue kaupluse aadressil [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] 6.<ref name=":0" /> Mänguasjade valmistamise ja parandamise töökoda asus esialgu Luige enda elumajas [[Turu tänav|Turu]] 44. Paar aastat hiljem ostis Luik Tartu kesklinna, Rüütli 14 / Gildi 6 kinnisvara ning kolis oma töökoja ja mänguasjapoe sinna.<ref name=":1">{{Raamatuviide |autor=Grauberg |eesnimi=Helena |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVtrtlinnaajalmuusarmt201101.2.9.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |pealkiri=Oskar Luik – rändkaupmehest suuräri omanikuks. Mänguasjade töökoda ja kauplus Tartus. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2011 |kirjastus=Elmatar |aasta=2011 |koht=Tartu |lehekülg=117–126}}</ref> Lisaks mänguasjade tootmisele tegeles Luik lasteraamatute kirjastamisega ning hiljem hakkas tootma ka koolitarbeid ja karpe.<ref name=":0" /> 1939. aastal valmis Rüütli ja Gildi tänava nurgal arhitekt [[Arnold Matteus]]e projekti järgi<ref>{{Kultuurimälestis|6940|6940 Elamu-ärihoone Tartus Rüütli 14, 1939.a.}}</ref> varasemast ühekorruselisest majast ümber ehitatud moodne elu- ja ärihoone, mille esimesel korrusel olid poeruumid. Kõrvalhoones asusid tootmisruumid.<ref name=":1" /> 1920. aastatel valmisid Luige mänguasjad käsitööna. Suuri tööstusmasinaid toona töökojas veel kasutuses polnud ning ettevõttes töötas vaid 3 töölist. Samas oli sortimendis üle 400 puidust ja vineerist mänguasja, mida müüdi üle Eesti. 1927. aastaks oli Luige tööstuses juba 4 masinat ja 1 elektri jõul töötav [[treipink]] ning 7 töölist. Enne [[Riigistamine|natsionaliseerimist]] 1940. aastal töötas ettevõttes juba 20 töölist.<ref name=":1" /> Suurema osa Luige toodangust moodustasid [[Puit|puidust]] ja [[Vineer|vineerist]] mänguasjad, [[Lauamäng|lauamängud]] ja lasteraamatud. Lisaks toodeti rahakassasid ning karpe. Mänguasjade toodangu sortimendis olid näiteks: [[doomino]], [[tamka]], loto, "[[Reis ümber maailma]]", [[male]], [[pingpong]], [[konksumäng]], [[kirbumäng]], "[[Must Peeter]]".<ref name=":0" /> Lisaks toodeti Luige töökojas ka segamassist peade ja jäsemete ning riidest kehadega nukke. Esemetena pole nukke teadaolevalt säilinud.<ref name=":1" /> ==Oskar Luige mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis== Suurim Oskar Luige töökojas valmistatud esemete kogu asub [[Tartu Mänguasjamuuseum]]is. Kuigi Luige töökojas valminud nukke muuseumi kogus teadaolevalt pole, siis nukkude valmistamise vormid on mänguasjamuuseumis säilitamisel.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pintson |eesnimi=Mari-Liis |kuupäev=4. aprill 2017 |pealkiri=Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare |väljaanne=Tartu Postimees |url=https://tartu.postimees.ee/4067467/ule-ukse-tostetud-kastis-peitus-ootamatu-aare |vaadatud=12.01.2023}}</ref> Luige töökojas valmistatud mänguasjadega <ref name=":1" /> võib tutvuda muuseumi põhiekspositsiooni teisel korrusel, Eesti tootjate väljapanekus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karpov, Ermo|pealkiri=Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=11–14}}</ref> Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha Oskar Luige töökojas valmistatud esemetest fotosid.<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Mänguasjamuuseum|url=http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&field_aeg_tid=All&field_teema_tid=All&field_materjal_tid=All&field_valmistaja_tid=11|pealkiri=Oskar Luik|väljaanne=Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv|vaadatud=29.12.2022|arhiivimisaeg=29.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229145320/http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&field_aeg_tid=All&field_teema_tid=All&field_materjal_tid=All&field_valmistaja_tid=11|url-olek=ei tööta}}</ref> == Tunnustus == * 1922 1. koha suur hõbeauraha üleriiklikul näitusel Tallinnas<ref name=":0" /> * 1923 1. koha kuldauraha riiklikul näitusel Tallinnas<ref name=":0" /> * 1923 1. koha suur hõbeauraha Tartus<ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema lapselapselaps on jurist ja õigusteadlane [[Ülle Madise]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=744271&_xr=63b30d9e32bfd Foto Oskar Luigest] Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem {{JÄRJESTA:Luik, Oskar}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 8mddnrdgd1gkebnfudx9y0fz3o8qou6 0 643418 7231059 7229362 2026-09-08T20:39:42Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231059 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur fpq9j5vyibti9fg2ub80czv6wg8n5ol 0 649584 7230797 7184032 2026-09-08T12:01:04Z ~2026-48624-26 237136 /* Raamatud */ 7230797 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Fail:Lauri Räpp at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Lauri Räpp (2022)]] '''Lauri Räpp''' (sündinud [[9. mai]]l [[1977]]) on eesti [[turundus]]spetsialist ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud 2019. aastal [[Tartu Ülikool]]i ärijuhtimise erialal ning saanud magistrikraadi turunduse alal. 2011. aastal asutas ta ettevõtte EstNet Trading OÜ.{{lisa viide}} Räpil on ilmunud kaheksa raamatut. Ta on kirjutanud laulusõnu näiteks [[Tanel Padar]]i, [[Jüri Pootsmann]]i, [[Ant Nurhan]]i, [[Liina Saar]]e ja [[Jaagup Tuisk|Jaagup Tuisu]] repertuaari jõudnud lugudele. Tema luuletusi on viisistanud näiteks [[Mikk Tammepõld]] ja [[Tõnu Timm]]; ka Karin Tuule naiskoorile ja keelpilliorkestrile loodud tsükli "Rännak" sõnade autor on Lauri Räpp.{{lisa viide}} Räpi luuletus "Las ma olen" on [[Elleri tütarlastekoor]]i 2024. aastal ilmunud plaadi nimilugu, mille on samuti viisistanud helilooja [[Karin Tuul]]. [[2022]]. aastal esietendus [[Miksteater|Miksteatris]] Lauri Räpi lastenäidend "Marakratt ja kesköine raamatukogu" (lavastaja [[Kristo Toots]]). [[2024]]. aastal esietendus [[Lehmja tammik]]us muusikal "Rasmus ja Maria", mille [[libretist]]id on Lauri Räpp ja [[Erki Aule]] ning lavastaja [[Erki Aule]]. Räpp on Tartu Linnamuuseumi näituse „Meie Tartu" üks sisuloojatest.{{lisa viide}} Ta kandis Kultuuripealinn Tartu 2024 kultuurisaadiku nimetust{{lisa viide}} ja on [[Tartu Rotary Klubi]] liige{{lisa viide}}. Alates 2025. aasta oktoobrist on Lauri Räpp [[Apollo raamatuklubi]] eestvedaja. Igakuine raamatuklubi Raamatulood Lauriga käib koos Apollo Plaza raamatukaupluses. Räpp veab ka eest Tartu Arstide Liidu kultuuriklubi, mis käib koos kord kuus. == Raamatud == * See ei ole minu Kuuba. 2015, [[Tammerraamat]], ISBN 9789949565016 * Linn on minu: Tartu tahavaatepeeglis. 2016, ITI OÜ, ISBN 9789949813698 * Maailma lõpus on kohvik. 2018, [[Rahva Raamat]], ISBN 9789949722792 * Minu Tartu. Väljast väike, seest suur. 2019, [[Petrone Print]], ISBN 9789949651788 * Lihtsate asjade tähtsus. 2021, Rahva Raamat, ISBN 9789916661741 (auhinna Aasta Raamat 2022 võitja kategooriates "Parim eesti autori ilukirjanduslik teos" ja "Rahva lemmik". Apollo 2021. aasta rahvahääletuse parim luuleraamat) * Ajatu puudutus. 2023. Rahva Raamat, ISBN 9789916680599 (valitud 2023. aasta 25 kauneima raamatu hulka) * Meie Tartu. Mitu linna mahub ühte linna. 2024. Tartu Linnamuuseum ISBN 9789916991244 * Elatud eilsete ja elamata homsete vahel. 2024, [[Rahva Raamat]], ISBN 9789916145418 (Apollo 2024. aasta rahvahääletusel "Parim ilukirjandusteos 2024" ja A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia nominent 2024) * Komapoisi seiklused. Värvi- ja juturaamat. 2026. [[Rahva Raamat]] ISBN 9789916147603 ==Muu looming== * Lastenäidend „Marakratt ja kesköine raamatukogu” (2022). Lavastaja Kristo Toots, Miksteater * Muusikaline lavastus „Tiivakandjad” (2023). Autorid: Kaia Skoblov/Kristi Kool/Kristo Toots/Lauri Räpp * Muusikal „Rasmus ja Maria” (2024) libreto. Kaasautor Erki Aule * „Ühtekuuluvuskontsert” (2022-2025) – vahetekstide autor * Elleri tütarlastekoor „Las ma olen” (2024) plaadi nimiloo sõnade autor. Muusika autor helilooja Karin Tuul ==Välislingid== * Lauri Räpp - kirjutan oma sisetunde pealt [https://eeter.err.ee/1608381785/sotsiaalmeedia-luuletaja-lauri-rapp-kirjutan-oma-sisetunde-pealt] * Lauri Räpp - Minu puhul pole eelduseks, et ma peaksin kõik draamad ja õnnehetked kindlasti läbi elama [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95225365/lauri-rapp-minu-puhul-pole-eelduseks-et-ma-peaksin-koik-draamad-ja-onnehetked-kindlasti-labi-elama] * Lauri Räpp: mu vend on oma teoga päästnud paljusid inimesi [https://eeter.err.ee/1609255914/lauri-rapp-mu-vend-on-oma-teoga-paastnud-paljusid-inimesi] {{JÄRJESTA:Räpp, Lauri}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] hsn1s466xqy44jc8m8m5scpskdtysaa 0 656205 7231282 7047573 2026-09-09T11:32:30Z Kuriuss 38125 7231282 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Montgomery busside boikott''' oli USAs [[Alabama|Alabama osariigi]] pealinnas [[Montgomery]]s ligi aasta kestnud rassilise diskrimineerimise vastane protestiaktsioon ja üks kodanikuõiguste liikumiste alussündmusi. Boikott kestis 5. detsembrist [[1955]] kuni 20. detsembrini [[1956]]. Lõunaosariikides olid peale orjapidamise kaotamist ja Rekonstruktsiooni tekkinud tugevad rassilised pahameeletunded, palju võeti vastu nn. Jim Crow seaduseid rassilise segregatsiooni kehtestamiseks. Ka Montgomery ei olnud erand – 1900. aasta linnaseadustega oli linnaliinibussides rassiline eraldatus kohustuslik. Afroameeriklasi ei palgatud bussijuhtideks, nad pidid sõitma busside tagaosas ja valgenahalistele oma istekohti loovutama, kuigi ligi 75% sõitjatest olid mustanahalised.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gallagher |eesnimi=Charles A. |pealkiri=Race and Racism in the United States: An Encyclopedia of the American Mosaic |perekonnanimi2=Lippard |eesnimi2=Cameron D. |aasta=2014 |isbn=9781440803468 |lehekülg=807 |keel=en}}</ref> Ka bussijuhid kiusasid tihti mustanahalisi sõitjaid – andsid vähem raha tagasi või jätsid neid bussist maha.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Bonnie G. |url=https://books.google.com/books?id=EFI7tr9XK6EC&pg=PA396 |pealkiri=The Oxford Encyclopedia of Women in World History |kuupäev=2008 |kirjastus=Oxford University Press |isbn=978-0-19-514890-9 |keel=en}}</ref> Aasta enne busside boikotti oli USA ülemkohus ühel häälel Brown vs. Board of Educationi otsuses teatanud, et koolide rassiline segregatsioon oli Põhiseadusega vastuolus. Valgenahalised lõunaosariiklased reageerisid sellele vägagi vastumeelselt, paljud valged bussijuhid astusid seepeale Kodanike Nõukogudesse (Citizens Council). 1955. aasta 1. detsembriks oli Montgomerys aasta jooksul vahistatud vähemalt neli mustanahalist naist, kes olid keeldunud segregatsiooniseadusi täitmast: 15-aastane Claudette Colvin 2. märtsil, 36-aastane Aurelia Browder 19. aprillil ning 70. aastates Susie McDonald ja 18-aastane Mary Louise Smith 21. oktoobril. Montgomery busside segregatsiooniseaduse kohaselt olid kümme kõige eespoolseimat istekohta reserveeritud valgenahalistele sõitjatele, kümme kõige tagapoolseimat mustanahalistele ja vahepealsed kuusteist ei olnud reserveeritud, kuid segregatsioonireeglitega. Valgenahalised sõitjad täitsid keskmiseid istekohti eestpoolt tahapoole, mustanahalised tagantpoolt ettepoole, kuni kõik istekohad olid täidetud. Kui bussi sisenes veel mustanahalisi sõitjaid, pidid nad seisma. Kui bussi sisenes aga valgenahalisi sõitjaid, pidid mustanahalised, kes istusid esiosale kõige lähemas reas, neile oma istekohad loovutama; valge- ja mustanahalised ei tohtinud istuda üksteisega samas reas. Ka bussijuhid jälgisid regregatsiooninõuete täitmist, nad võisid silti "Colored" liigutada või selle üldse ära võtta. Mõnikord sundisid bussijuhid ka mustanahalisi sõitjaid peale sõidu eest maksmist bussist väljuma ja siis uuesti sisenema tagauksest, kuid osadel kordadel ei oodanud seejärel neid ära, vaid sõitsid ilma nendeta minema. 1. detsembril 1955 kella 18 ajal sisenes Montgomery kesklinnas ühte bussi 42-aastane Rosa Parks, kes istus esimesse vaheistekohtade ritta. Kolm peatust hiljem tulid bussi peale mitu valgenahalist sõitjat, kui bussijuht James F. Blake märkas, et kaks-kolm valgenahalist sõitjat seisid ja eespoolsed istekohad olid täidetud, liigutas ta "Colored" sildi Rosa Parksi selja taha, käskides Parksil ja teisel kolmel mustanahalisel oma istekohad valgetele loovutada. Irooniliselt oli Parks 1943. aastal bussi peale läinud ja maksnud sõidu eest, mispeale aga käskinud täpselt sama bussijuht (James F. Blake) tal bussist väljuda ning linnaseadust järgides siseneda seejärel tagauksest. Blake aga sõitis ilma temata minema ja jättis ta vihma kätte. Parks ei olnud bussi sisenedes märganud, et bussijuht oli sama. Kolm mustanahalist, kes istusid Parksiga samas reas, vabastasid oma kohad, kuid Parks keeldus, mispeale ta vahistati. 4. detsembril kuulutasid Montgomery mustanahaliste kirikud busside boikoti plaani, sellest räägiti ka ajalehes Montgomery Advertiser. 5. detsembril mõisteti Parks 30 minutit kestnud kohtuprotsessil süüdi korrarikkumises, talle määrati 10-dollarine rahatrahv (lisaks veel 4 dollarit kohtukulud). Protsessiga samal päeval jagas Naiste Poliitnõukogu (Women's Political Council) välja 35 000 lendlehte, millest kutsuti mustanahalisi Montgomery elanikke bussidega mitte sõitma. Paljud boikoteerijad alustasid ka autode jagamist, nad kas laenasid oma autod välja või sõidutasid nendega ise. Mustanahalised taksojuhid küsisid sõidu eest 10 senti, sama hind mis bussipiletil. Seepeale andis Montgomery linnanõukogu 8. detsembril välja käsu arreteerida taksojuhid, kes küsisid sõitjatelt sõidu eest vähem kui 45 senti. 5. juunil 1956 otsustas föderaalse apellatsioonikohtu Alabama keskosa ringkonnakohus, et rassiline segregatsioon bussides oli põhiseadusevastane, kuna Alabama osariik otsuse vaidlustas, siis boikott jätkus ning juhtumit hakkas uurima USA ülemkohus, kes 13. novembril jättis ringkonnakohtu otsuse jõusse. Boikott lõppes 20. detsembril 1956. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]] [[Kategooria:1955]] bnr6wh79fctc6ugbmnq4bbbmfubyhty 0 657003 7231020 7217942 2026-09-08T19:11:06Z ~2026-34651-55 231505 7231020 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=91 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mustamäe |avati=*1994 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/91/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=90A |järgmine liin=92 |järgmine=92 (Tallinna bussiliin) |eelmine=90A (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/91/a-b sõiduplaan] |uuendus=8. september 2026 |suleti=2000 }} '''Tallinna ööbussiliin 91''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Mustamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.2023. Aastal 1994-2000 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Mustamäe !Mustamäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe | ; Mustamäe ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; Lehola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Mustamäe !Mustamäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Tihase ; Tedre ; Linnu tee ; Siili ; Lepistiku ; Vambola ; Liivaku ; Ehitajate tee ; Keemia ; Mustamäe ; Mustamäe | ; Mustamäe ; Raja ; Keemia ; Ehitajate tee ; Liivaku ; Vambola ; Lepistiku ; Siili ; Linnu tee ; Tedre ; Koskla ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] * [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] * [[83 (Tallinna trolliliin)|83]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/91/a-b/ 91. bussiliini sõiduplaan (Mustamäe suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/91/b-a/ 91. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 95x7g6sl0enb6pml395m5gvars6faq0 0 657006 7231021 7217941 2026-09-08T19:17:50Z ~2026-34651-55 231505 7231021 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=92 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Rukkilille |avati=*1995 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/92/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=91 |järgmine liin=92A |järgmine=92A (Tallinna bussiliin) |eelmine=91 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/92/a-b sõiduplaan] |uuendus=8. september 2026 |suleti=1999 }} '''Tallinna ööbussiliin 92''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Väike-Õismäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.2023. Aastal 1995-1999 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Väike-Õismäe !Väike-Õismäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 5 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Rukkilille | ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Väike-Õismäe !Väike-Õismäe - Balti jaam |- | ; Balti jaam 5 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/92/a-b/ 92. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/92/b-a/ 92. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6qoh9faxjlp3lkplnhvj4owht7xhewi 0 657012 7231033 7217945 2026-09-08T19:32:20Z ~2026-34651-55 231505 7231033 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=93 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Randla |avati=*2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/93/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=92A |järgmine liin=94 |järgmine=94 (Tallinna bussiliin) |eelmine=92A (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/93/a-b sõiduplaan] |uuendus=8. september 2026 }} '''Tallinna ööbussiliin 93''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Pelguranna]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.2023. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Pelguranna !Pelguranna - Balti jaam |- | ; Balti jaam 4 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Pelgulinn ; Härjapea ; Maisi ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Madala ; Lõime ; Maleva ; Lõime ; Madala ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Supelranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Ädala ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Pelguranna !Pelguranna - Balti jaam |- | ; Balti jaam 4 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Pelgulinn ; Härjapea ; Maisi ; Kolde puiestee ; Nisu ; Ehte ; Kari ; Randla | ; Randla ; Pelguranna ; Supelranna ; Vihuri ; Puhangu ; Ehte ; Nisu ; Kolde puiestee ; Maisi ; Härjapea ; Pelgulinn ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[40 (Tallinna bussiliin)|40]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/93/a-b/ 93. bussiliini sõiduplaan (Pelguranna suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/93/b-a/ 93. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] thyyikbdo06od3vodqd1ueubk9vz0tm 0 658741 7231051 7167473 2026-09-08T20:09:19Z Kuriuss 38125 7231051 wikitext text/x-wiki [[Fail:TLNPariisi.jpg|pisi|Lõppvaatus [[Pariisi Tall]]is ([[Kadrina vald|Kadrina vallas]])]] '''"Mania Grandiosa. Tallinnast Pariisi"''' oli kunstnike [[Lisette Sivard]]i<ref name=Portail /> ja [[Karl Joonas Alamaa]]<ref name=Portail /> loodud viiepäevane kestvus-''[[Performans|performance]]'', mille käigus korraldati kümne [[modell]]i osalusel [[Põhja-Eesti maastikuvaldkond|Põhja-Eesti maastikel]] maailma pikim moekõnd Tallinnast Pariisi külla.<ref name=LVU /><ref name=ERR /><ref name=Müürileht /> See toimus [[4. juuli|4.]]–[[8. juuli]]l [[2023]].<ref name="Hooandja" /> ==“Tallinnast Pariisi”<ref name=R2 /><ref name=Terevisioon />== Mõttelise [[moelava]] pikkus oli kokku 124 kilomeetrit ja see ulatus [[Tallinna Lennujaam]]ast peamiselt mööda külavaheteid [[Pariisi]] [[maneež|maneeži]].<ref name=Postimees /> "Mania Grandiosa. Tallinnast Pariisi" oli mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. Rännakuga nihestasid modellid teele jäävate kogukondade argipäeva, millele vastasid omakorda kohalikud elanikud kogukonnaspetsiifiliste sekkumistega. Läbitavateks paikadeks olid näiteks [[Maardu]], [[Jõelähtme]], [[Paasiku]], [[Kehra]], [[Mustjõe]], [[Aegviidu]], [[Tapa]] ja [[Moe]]. Teekonna läbinud olid riietatud samasugustesse magentaroosadesse kostüümidesse. {{tsitaat|Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus. Mõtteviis, et sihikindlus viib sihile ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva. Kui lisada eelnimetatuile juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäevakomponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem - sest nii tegutsedes peaks justkui jõudma kaugele. Teos kasvas välja soovist käsitleda [[mood]]i kui [[meedium]]it laiemalt, kui seda harjumuspärane moekäsitlus tavaliselt lubab, uurides, milline on moekunstniku koht ja ülesanne kaasaegses [[ühiskond|ühiskonnas]].|Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa}} 8. juulil jõudsid modellid kell 19 [[Pariisi]] külla [[Lääne-Virumaa]]l. Publikule näidati videoklippe eelnenud viiepäevasest retkest, millele järgnes kunstnikuvestlus ja giidituur külaellu. Lõppvaatuse lavastas Henri Hütt. Teostajate sõnul tõstatas teos küsimuse, mis saab siis, kui unistused teisenevad ja ihaldatu kaugeneb, kui unistatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Kas ja millal lõppeb teekond?<ref name="Delta" /> ===Modellid<ref name=Arterritory />=== *Mirjam Mõttus *[[Rolands Pēterkops]] *[[Piret Puppart]] *[[Alana Proosa]] *[[Anne Vetik]] *[[Edgar Vunsh]] *[[Johann Kööp]] *[[Loora Kaubi]] *[[Karl Birnbaum]] *[[Andreas Kübar]] ===Teostus=== *[[Cristopher Siniväli]] (projektijuht) *[[Olivia Soans]] (kommunikatsioon) *[[Mikk Lahesalu]] (publikatsioon) *[[Agnes Isabelle Veevo]] (graafiline disain) *[[Henri Hütt]] ja [[Getriin Kotsar]] (lavastajad) *[[Jane Treima]], [[Johann Kööp]] ja [[Alana Proosa]] (fotograafia) *[[Sten Saarits]] (video) *[[Rudolf Korp]] (heli) *[[Mirjam Mõttus]] (matkajuht) ===Toetus=== Ürituse toetajad olid [[Eesti Kultuurkapital]], [[EKA Üliõpilasesindus]], [[Tiina Talumees]] ja [[Maire Milder]]. [[Nautica Keskus]]e kui peasponsori kõrval spondeerisid üritust Abakhan, Samelin, Moe peenviinavabrik, SYS print, Tartu Mill, Tallinna Lennujaam, Relais Liimock, Tactical Foodpack, Saku Läte ja A. Le Coq. Film valiti 2025. aastal moefilmide festivali [[Moekunstikino]] avafilmiks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609822335/karl-joonas-alamaa-talletasime-kaasaegset-eesti-moeajalugu Karl Joonas Alamaa: talletasime kaasaegset Eesti moeajalugu] ERR Kultuur, 07.10.2025.</ref> ==Vaata ka== *[[Pariisi Tall]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Portail>{{cite web|url=https://portail.ee/mania-grandiosa-ehk-100-kilomeetrine-moelava-tallinnast-pariisi |title=“MANIA GRANDIOSA” ehk 100-kilomeetrine moelava Tallinnast Pariisi|publisher=[[Portail]] |date=19. aprill 2023 |website=www.portail.ee}}</ref> <ref name=LVU>{{cite web|url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2023/06/06/maailma-pikim-moelava-kulgeb-tallinnast-pariisi |title=Maailma pikim moelava kulgeb Tallinnast Pariisi|publisher=[[Lääne-Virumaa Uudised]] |date=6. juuni 2023 |website=www.laanevirumaauudised.ee}}</ref> <ref name=ERR>{{cite web|url=https://menu.err.ee/1609025231/galerii-ja-videod-uheksa-modelli-alustas-jalutuskaiku-tallinnast-pariisi |title=Galerii ja videod: üheksa modelli alustas jalutuskäiku Tallinnast Pariisi|publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |date=4. juuli 2023, 17:09 |website=menu.err.ee}}</ref> <ref name=Müürileht>{{cite web|url=https://www.muurileht.ee/kiirkohting-lisette-sivard-ja-karl-joonas-alamaa |title=Kiirkohting: Lisette Sivard ja Karl Joonas Alamaa|publisher=[[Müürileht]] |date=29. juuni 2023 |website=www.muurileht.ee}}</ref> <ref name=R2>{{cite web|url=https://r2.err.ee/1608972035/r2-pulss-mania-grandiosa |title=R2 Pulss. Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard tutvustavad projekti "Mania Grandiosa"|publisher=[[Raadio 2]] |date=9. mai 2023, 13:55 |website=r2.err.ee}}</ref> <ref name=Terevisioon>{{cite web|url=https://menu.err.ee/1609000850/eka-tudengid-loovad-eestisse-maailma-pikima-moelava |title=EKA tudengid loovad Eestisse maailma pikima moelava|publisher=[[Terevisioon]] |date=7. juuni 2023, 16:34 |website=menu.err.ee}}</ref> <ref name=Postimees>{{cite web|url=https://naine.postimees.ee/7809671/maailmarekord-uheksa-eestlast-kondisid-tallinnast-pariisi |title=MAAILMAREKORD ⟩ Üheksa eestlast kõndisid Tallinnast Pariisi|publisher=[[Postimees]] |date=12. juuli 2023, 15:00 |website=www.postimees.ee}}</ref> <ref name=Hooandja>{{cite web|url=https://www.hooandja.ee/projekt/maailma-pikim-moelava-tallinnast-pariisi |title=Hooandja kampaania: Maailma pikim moelava Tallinnast Pariisi|publisher= |date=19. juuni 2023 |website=www.hooandja.ee}}</ref> <ref name=Delta>{{cite web|url=https://player.fm/series/delta-2423322/delta-maailma-pikim-moelava-mania-grandiosa-tallinnast-pariisi-stuudios-on-karl-joonas-alamaa-ja-lisette-sivard |title=Delta. Maailma pikim moelava "Mania Grandiosa Tallinnast Pariisi". Stuudios on Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivard|publisher=[[Delta]] |date=20. juuni 2023 |website=www.player.fm}}</ref> <ref name=Arterritory>{{cite web|url=https://arterritory.com/en/architecture_design--fashion/topical_qa/26741-from_tallinn_to_paris_the_worlds_longest_fashion_runway |title=From Tallinn to Paris. The world’s longest fashion runway|publisher=[[arterritory]] |date=4. juuli 2023 |website=www.arterritory.com}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Reet Kudu]]. “Mania grandiosa kaitseks ehk Kuidas saada Pariisi omanimelist väljakut?” Ajakiri Sina ja Mina ==Välislingid== * [https://maniagrandiosa.ee Koduleht] * [https://www.instagram.com/mania_grandiosa Instagram] [[Kategooria:Kadrina vald]] [[Kategooria:Mood]] [[Kategooria:2023]] [[Kategooria:Kunst]] 7og100q9i581rr94ck3qotfqlwgrzpe 0 659742 7231074 7228154 2026-09-08T21:08:25Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231074 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur *[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber 6pepfbrbvoxmduhg5x4q7u0f4cyth6o 0 663608 7230895 6508552 2026-09-08T15:38:21Z Sjur 66496 7230895 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Matthias de Zordo | pilt = 2012-06-07 Bislett Games De Zordo.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Matthias de Zordo 2012. aasta [[Bisletti mängud]]el | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1988|02|21}} | sünnikoht = [[Bad Kreuznach]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 190 cm | kaal = | spordiklubi = SV Saar 05 Saarbrücken | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Odavise]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Odavise]]}} }} '''Matthias de Zordo''' (sündinud 21. veebruaril 1988) on endine [[Saksamaa]] [[kergejõustik]]lane, kes tuli 2011. aastal meeste [[odavise|odaviske]] maailmameistriks. 87.81-meetrise viskega võitis ta [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s hõbemedali. De Zordo sündis [[Bad Kreuznach]]is. Ta tuli Saksamaa meistriks 2010. aasta juulis [[Braunschweig]]is ja uuesti 2011. aasta [[Kassel]]is. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aastal MM-il]] [[Daegu]]s võitis ta kulla 86.27 meetrise viskega. Ta lõpetas oma 2011. aasta hooaja võiduga [[Brüssel]]is [[Memorial Van Damme]]'il isikliku rekordiga 88.36 meetrit. Brüsseli võiduga kindlustas ta ka meeste odaviske Teemantliiga karika. ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://www.matthiasdezordo.de/ Matthias de Zordo ametlik koduleht] *[https://worldathletics.org/athletes/_/14191822 Matthias de Zordo [[World Athletics]] veebilehel] *[https://olympics.com/en/athletes/matthias-de-zordo Matthias de Zordo [[ROK]]-i veebilehel] *[https://web.archive.org/web/20161203024809/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/de/matthias-de-zordo-1.html Matthias de Zordo Olympics at Sports-Reference.com veebilehel] *[https://www.olympedia.org/athletes/125733 Matthias de Zordo Olympedia veebilehel] *[http://trackfield.brinkster.net/Profile.asp?ID=17985&Gender=M Matthias de Zordo Track and Field Statistics veebilehel] {{Maailmameistrid meeste odaviskes}} {{JÄRJESTA:de Zordo, Matthias}} [[Kategooria:Saksamaa odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] pjw1u51hbb5o99v8bp2wlrf6fj32uev 0 667491 7230910 6832207 2026-09-08T16:11:38Z Amherst99 15496 /* */ 7230910 wikitext text/x-wiki '''Partisani kino''' oli [[Tallinn]]as tegutsenud [[kino]], mis ehitati 1931. aastal. Algselt oli kino nimeks Koit ja aastatel 1932–1949 Orion. 1949. aastast kuni tegevuse lõpetamiseni 1970. aastatel oli kino nimi Partisan. Kino asus [[Lilleküla|Lillekülas]] aadressil [[Paldiski maantee]] 25 (algselt Paldiski maantee 19), Paldiski maantee raudteeviadukti kõrval, endise [[Mayeri vabrik|Mayeri vabriku]] krundil ja OÜ Tubak / AS Sirena tubakatehase ruumides. Hoone arhitekt oli [[Konstantin Bölau]]. 1948. aastal oli kino volinik [[Milvi Koidu]], kelle ülesandeks oli korraldada Partisani kino reklaami ja korraldada kinoseansse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetaja ja näitetrupi juhendaja Enda Kallase kirja pandud teatritegemise lood ja etenduste kroonika 1944–1960. Väljavõtted käsikirjadest, mis asuvad Häädemeeste Muuseumis. |url=https://rahvakultuur.ee/wp-content/uploads/2020/03/VKP-LISA-5.pdf |väljaanne=Häädemeeste muuseum}}</ref> Kino tegevus lõpetati vahemikus 1974–1975.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tapa kinod |url=https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/}}</ref> == Vaata ka == * [[Tallinna kinode loend]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna kinod]] hmnv3t737h03uohlrgb2i7ktpaxpyxy 0 669128 7230816 6915512 2026-09-08T12:20:24Z Kuriuss 38125 7230816 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Minimoog.JPG|alt=Minimoog|pisi|283x283px|Minimoog]] '''Minimoog''' on [[Süntesaator|analoogsüntesaator]], mille arendamise ja tootmisega tegeleb ettevõte [[Moogi süntesaator|Moog Music]]. Minimoog oli mõeldud odavamaks ja ligipääsetavamaks alternatiiviks Moog Musicu 1960. aastatel välja töötatud [[Moogi süntesaator|esimestele analoogsüntesaatoritele]]. Minimoog oli esimene masstoodetud süntesaator, mida toodeti 1970.–1981. aastani 12 000 ühikut.<ref name=":0">Pinch, T. J., & Trocco, F. (2004). Analog days: The invention and impact of the Moog synthesizer (1st Harvard University Press paperback edition). Harvard University Press.</ref><ref name=":1">Weiner, S. (s.a.). Minimoog: The First Truly Portable Synthesizer. Salvestatud 10. oktoober 2023, https://daily.redbullmusicacademy.com/2017/10/instrumental-instruments-minimoog</ref> Seadme võrdlemisi madal hind ja kaasaskantav disain võimaldas süntesaatori laialdasemat kasutust kontsertidel ja muusika salvestamisel. Minimoogi on kasutanud ansamblid [[The Beatles]], [[Pink Floyd]], [[ABBA]], [[Bee Gees|The Bee Gees]], [[Earth Wind and Fire]] jpt.<ref name=":1" /> == Ajalugu ja tootearendus == [[Fail:1973 Moog modular synthesizer.jpg|alt=Moogi moodulsüntesaator|pisi|249x249px|Moogi moodulsüntesaator]] Minimoogi esimene prototüüp valmis Moog Musicu inseneri [[Bill Hemsath|Bill Hemsathi]] käe all. Hemsath viis lisaks inseneritööle läbi ka Moog Musicu esimeste süntesaatorite demonstratsioone. Esimesed Moogi süntesaatorid olid [[Moodulsüntesaator|modulaarse]] disainiga, mis tähendab, et erinevaid komponente, nt [[Sagedusfilter|filtreid]] ja [[Ostsillaator|ostsillaatoreid]], tuli ühendada vastavate kaablitega. Lisaks olid esimeste süntesaatorite komponendid ebastabiilsed, nendele ei mõjunud hästi temperatuurimuutused ja niiskus. Seetõttu oli erinevate süntesaatori helide leidmine ja taasleidmine raske ja ettearvamatu. Komponentide rohkus ning modulaarne disain tähendas ka kallist hinda ning ei võimaldanud seadet lihtsasti kaasas kanda ja häälestada.<ref name=":1" /> Hemsathi raskused süntesaatorite demonstreerimisel ja Moog Musicu peakorteris leiduvate komponentide ülejääk andis võimaluse Minimoogi A mudeli välja töötamiseks. 1969. valminud esimene Minimoogi prototüüp mahutas kuut eelneva generatsiooni Moogi moodulsüntesaatori moodulit ning kolme oktaviga klaviatuuri, mille Hemsath suuremast klaviatuurist maha saagis. Ühtlasi leidus klaviatuuri vasakus nurgas ka modulatsiooni kontroller, mis võimaldas reguleerida moodulite erinevaid parameetreid.<ref name=":2">Lopez, J. (s.a.). A Miniature History of the Minimoog. The Science Survey. Salvestatud 10. oktoober 2023, https://thesciencesurvey.com/arts-entertainment/2021/06/15/a-miniature-history-of-the-minimoog/</ref><ref name=":3">MINIMOOG PROTOTYPES. (s.a.). Google Arts & Culture. Salvestatud 10. oktoober 2023, https://artsandculture.google.com/story/minimoog-prototypes/TgWhRtaYLMR3Zg</ref> [[Fail:R.A.Moog minimoog 1.jpg|alt=Minimoogi prototüüp|pisi|249x249px|Minimoogi prototüüp]] Pärast [[Robert Moog|Robert Moogi]] heakskiitu jätkus tootearendus. Teine prototüüp valmis 1970. aastal. Teise prototüübi esipaneel oli korrapärasem, kui esimese prototüübi oma ning klaviatuur kasvas kolme ja poole oktavi suuruseks. Teist prototüüpi ehitati kaks tükki ning ühte neist kasutas muusik Sun Ra, et salvestada esimest Minimoogiga tehtud muusikat. Kolmas protüüp, Minimoog mudel C, oli lõpptootega väga sarnane, kuid erines lõpptootest juhtpaneeli disaini poolest.<ref name=":3" /> Minimoog mudel D oli tootearenduse viimaseks lüliks ning osutus masstootmisse läinud mudeliks. Esimesed mudel D süntesaatorid jõudsid turule 1970. aastal ning neid toodeti 12 000 ühikut kuni 1981. aastani.<ref name=":0" /> == Seadme disain ja kõlaline eripära == [[Fail:Minimoog panel.jpg|alt=Minimoogi juhtpaneel|pisi|281x281px|Minimoogi juhtpaneel]] Minimoogi D mudel on [[Monofoonia (helitehnika)|monofooniline]] analoogsüntesaator, millel on kolm eraldiseisvat [[Ostsillaator|ostsillaatorit]], millega on võimalik genereerida erinevaid lainetüüpe. Lisaks on Minimoogil ka [[Mürageneraator|mürageneraator,]] mis genereerib [[Roosa müra|roosat]] või [[Valge müra|valget müra]] ja [[madalpääsfilter]], mis määrab ära genereeritud heli piirsageduse. Ostsillaatorite [[Helitugevus (muusika)|helitugevuse]] [[Amplituud|amplituudi]] ja filtri mõju ostsillaatoritele on võimalik ajas [[Modulatsioon (helisüntees)|moduleerida]] [[Kontuur (muusika)|kontuuri]] regulaatoritega. Ostsillaatorite ja mürageneraatori eraldiseisvaid helitugevusi saab reguleerida [[Helimikser|mikserpaneelil]]. Minimoogil on 44 klahviga kolme ja poole [[Oktav (helikõrguspiirkond)|oktaviline]] [[Klaviatuur (muusika)|klaviatuur]]. Seadmel on ühtlasi ka helikõrguse rull, mida saab kasutada helikõrguse reguleerimiseks klahvi vajutamisel, ning modulatsiooni rull, mis võimaldab reaalajas reguleerida erinevate süntesaatori parameetrite väärtuseid, näiteks filtri piirsagedust. Erinevaid parameetreid saab reguleerida ka ''LFO'' ehk ''low frequency oscillator'', mille maksimaalne sagedus ulatub kümne hertsini. ''LFO'' abil saab tekitada nt. [[Vibraato|vibraatot]]. Originaalsel mudelil sai kasutada ''LFO'' rollis kolmandat ostsillaatorit, kuid 2016. aasta mudelil on eraldiseisev ''LFO''.<ref name=":4">Minimoog Model D | Moog. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://web.archive.org/web/20231008075310/https://www.moogmusic.com/products/minimoog-model-d</ref><ref>Moog Minimoog Model D. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.soundonsound.com/reviews/moog-minimoog-model-d</ref> Minimoogi juhtpaneeli disain on eelkäijaks suuremale osale süntesaatorite juhtpaneeli disainidest ning on mõjutanud oluliselt süntesaatorite väljanägemist ja funktsionaalsust. Moodulite loogiline ülesehitus võimaldab süntesaatori omadusi kiiresti õppida ja ära tunda. Minimoog oli esimene süntesaator, mis kasutas helikõrguse ja modulatsiooni rulle.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":3" /> Minimoogi ehitamisel ei sünkroonitud kunagi ära ostsillaatorite [[Faas|faasi]] ega korrigeeritud ka filtri disainimisel tehtud matemaatilist viga. Need asjaolud annavad süntesaatorile kõlalise eripära.<ref name=":1" /> == Hilisemad mudelid == Majanduslike raskuste tagajärjel ettevõttes Moog Music loovutas Robert Moog firma nimeõigused. Pärast õiguste omandamist toodeti [[Alex Winter|Alex Winteri]] käe all 1998. aastal väheses koguses Minimoog mudel E süntesaatoreid [[Wales|Walesis]], mis olid peale mõne lisafunktsiooni originaalsega täiesti identsed.<ref>MATRIXSYNTH: The Rare Welsh Minimoog Model E Synthesizer. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.matrixsynth.com/2019/12/the-rare-welsh-minimoog-model-e.html</ref><ref>Moog Minimoog 204E. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.soundonsound.com/reviews/moog-minimoog-204e</ref> [[Fail:Moog Minimoog Voyager - Moog Store, Moog Music factory in Asheville, NC (2016-03-11 17.11.44 by David Hilowitz).jpg|alt=Minimoog Voyager|pisi|274x274px|Minimoog Voyager]] 2002. aastal ostis Robert Moog nimeõigused endale tagasi ning alustas Minimoogi järeltulija Voyager süntesaatori tootmist. [[Minimoog Voyager]]i erinevus originaalsest Minimoog mudel D’st seisneb peamiselt Voyageri lisafiltris, mida on võimalik kombineerida esimese filtriga paralleelselt või seerias, et tekitada erinevaid kõlalisi eripärasid.<ref>Minimoog Voyager | Moog. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://web.archive.org/web/20240124185253/https://www.moogmusic.com/products/minimoog-voyager</ref><ref>Voyager By Bob Moog. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.soundonsound.com/reviews/voyager-by-bob-moog</ref> Moog Music on originaalset Minimoog mudel D’d hakanud uuesti tootma kahel korral, 2016. ja 2022. aastal. 2018. aastal andis Moog välja ka mudel D äpi, mis töötab [[IOS|iOS-i operatsioonisüsteemiga]] [[Apple Inc.|Apple’i]] seadmetel.<ref name=":4" /> Minimoogist on tehtud ka mitmeid tarkvaralisi emulatsioone. Populaarseimad neist on nt [[Universal Audio]] Minimoogi ja [[Arturia]] [[Mini V3]] emulatsioonid. [[U-he Diva]] on Minimoogi arhitektuurist inspireeritud tarkvara instrument, mida kasutatakse laialdaselt [[Elektrooniline tantsumuusika|elektroonilise tantsumuusika]] tegemisel.<ref>8 of the best Minimoog VST emulations. (2022, august 25). KVR Audio. https://www.kvraudio.com/7-of-the-best-minimoog-vst-emulations</ref> 2018. aastal hakkas muusikaettevõte [[Behringer]] tootma enda [[Eurorack]] formaadis mudel D’d. Behringer Model D’d peetakse odavaks Minimoogi klooniks, kuid originaalsete Minimoogi patentide aegumise tõttu ei ole tootmist seni segatud.<ref>Behringer Model D. (s.a.). Salvestatud 10. oktoober 2023, https://www.soundonsound.com/reviews/behringer-model-d</ref><ref>Warwick, O. (2017, April 8). Attack of the clones: Is Behringer’s Minimoog a synth replica too far? Fact Magazine. https://www.factmag.com/2017/04/08/behringer-minimoog-synth-clones/</ref> == Mõju muusikale == Minimoogi peetakse kõige mõjukamaks süntesaatoriks, mis kunagi toodetud. Moogi süntesaatorite varasem mõju oli end väljendanud eelkõige erinevate klassikaliste heliloojate, nt [[Mort Garson]]i ja [[Wendy Carlos]]e, loomingus, kuid efektiivse turunduse ja hea disaini tulemusena saavutas Minimoog laialdase omaksvõtu pop-, rokk-, funk- ja hiljem ka techno- ning hiphopmuusikas.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Minimoogi kasutasid mitmed nimekad artistid ja bändid, nii kontsertidel kui ka salvestatud muusikas. Nende hulka kuuluvad muuhulgas [[The Beatles]], [[Pink Floyd]], [[Yes]], [[Michael Jackson]], [[Stevie Wonder]], [[Sun Ra]] ja [[Herbie Hancock]]. [[Kraftwerk]] kasutas Minimoogi kooskõlas teiste elektrooniliste instrumentidega, et luua esimesed puhtalt elektroonilise muusika alged. [[ABBA]] kasutas Minimoogi 1980. aastatel populaarsust kogunud diskomuusikas.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Süntesaatorid]] qe0p77n8jnt7yyw0kdpkapyr5q8x3dw 0 670552 7231257 6582045 2026-09-09T10:48:01Z ~2026-48666-15 237203 /* Nime kandjaid */ 7231257 wikitext text/x-wiki '''Melts''' on eesti [[perekonnanimi]]. [[Lõunaeesti keeled|Lõuna-Eesti murretes]] ja [[keskmurre|keskmurdes]] tähendab ''melts'' või ''meltsas'' [[hallrähn]]i või [[roherähn]]i.<ref>[https://www.eki.ee/dict/ems/index.cgi?Q=melts&F=M&C06=et melts(as).] [[Eesti murrete sõnaraamat]]. Vaadatud 13. veebruaril 2024.</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] elas 2014. aastal sellenimelisi isikuid üle 30 ja [[Venemaa Föderatsioon]]s üle 20.<ref>[https://forebears.io/surnames/melts Melts Surnames.] Vaadatud 13. veebruaril 2024.</ref> ==Levik Eestis== 2024. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Melts 152 inimesel: 64 mehel ja 88 naisel. Perekonnanimede levikult oli Melts meeste puhul 1503. kohal ja naiste puhul 1110. kohal. Kõige levinum oli perekonnanimi Melts vanuserühmas 80–84, kus neid on 10 000 elaniku kohta 2,40. Nimi oli kõige sagedasem [[Võru maakond|Võru maakonnas]], kus sellist nime kandis maakonna 10 000 elaniku kohta 6,05 inimest.<ref name="stat.ee">[https://www.stat.ee/nimed/pere/Melts Statistikaamet: Nimede statistika. Melts.] Vaadatud 13. veebruaril 2024.</ref> [[19. sajand]]i algul pandi [[pärisorjus]]est vabastamise käigus [[talupoeg]]adele [[Pärnumaa]]l [[Tõstamaa kihelkond|Tõstamaa]] [[kihelkond|kihelkonnas]]; [[Viljandimaa]]l [[Paistu kihelkond|Paistu]] kihelkonnas; [[Harjumaa]]l [[Rapla kihelkond|Rapla]] kihelkonnas; [[Tartumaa]]l [[Rõngu kihelkond|Rõngu]] kihelkonnas ja [[Võrumaa]]l [[Põlva kihelkond|Põlva]] kihelkonnas 5 korral nimeks Meltz, Melz ja Melts.<ref name="onomastika">[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/searchNimepanek?norm=Melts&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede panemine: Melts.]</ref> [[Nimede eestistamine|Nimede eestistamisel]] võeti perekonnanimi Melts aastatel 1936–1940 kasutusele isikute poolt, kes kandsid varem nime Mälzer, Marlov, Martis, [[Maurer]], Melzer, Shtsherbakov ja Virumann.<ref>[https://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimemuutused/searchNimemuutused?uus=Melts&q=1 Onomastika andmebaas. Nimede eestistamine: (uus nimekuju): Melts.]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–), ansambli [[Forgotten Sunrise]] asutaja ja ainus alaline liige (1992–) *[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–) *[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977) *[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955) *[[Nelli Abašina-Melts]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1944–) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Melts|pere}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] [[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]] q7p0ett8ucgxqi275qn0o2ggocw1r2k 0 674299 7231025 7200458 2026-09-08T19:24:27Z ~2026-34651-55 231505 7231025 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|number=82|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=81|järgmine liin=83|järgmine=83 (Tallinna bussiliin)|eelmine=81 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|avati=*1997 *2010 *2023 (viimasel kujul)|suleti=*2000 *2012 *2023}} 82 oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Tallinna lennujaam|Tallinna lennujaama]] ja [[Reisisadam|reisisadamat]]. Bussiliiin 82 alustas tööd [[1997]]. aastal. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]]. Liin suleti [[2000]]. aastal. Liin alustas tööd jälle [[2010]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]]. Liin suleti jälle [[2012]]. aastal. 2. juulil 2023 kasutas numbrit 82 laulupeo ja tantsupeo buss ning oli planeeritud palju väljumisi (esimene väljumine laulupeo suunal kl 6.00 ja viimane 23.00). ==Viited== {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] kjj26owot0xz091eqsj0rmj1laa5rr2 0 675653 7231029 7223993 2026-09-08T19:25:49Z ~2026-34651-55 231505 7231029 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Reisisadam|lõpppeatus=Key Kaubamaja|number=92A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=92|järgmine liin=93|järgmine=93 (Tallinna bussiliin)|eelmine=92 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=8. september 2026|pilt=|avati=1996|suleti=1998}} 92A oli [[Tallinn|Tallinna]] kommertsbussiliin, mis ühendas [[Vanasadam|Reisisadamat]] ja [[Key Kaubamaja]]. Bussiliiin 92A alustas tööd [[1996]]. aastal. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] marsruudil [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]]. Liin suleti [[1998]]. aastal. == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mdkugcakr0xuz9q64x42r9zgb1uz4oa 0 676008 7230812 7118392 2026-09-08T12:13:30Z Koidutar 212587 +täpploend 7230812 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{liita|suunamudija}} '''Sisulooja''' (inglise k. ''content creator'') on keegi, kes loob internetti oma jälgijaskonnale sisulist materjali ning avaldab seda videote ja fotode postitamise teel. Sisuloojad teenivad sellega sageli raha kas koostöös ettevõtete või oma sotsiaalmeediakanali tellijatega (inglise k. ''subscriberi'') või mõne sotsiaalmeediaplatvormi, näiteks YouTube'i reklaamide eest. == Kirjeldus == === ''Platvormid ja teemad'' === Levinumad platvormid, kus sisuloojad tegutsevad, on [[Facebook]], [[Instagram]], [[TikTok]], [[Twitch]], [[X]] ja [[YouTube]]. Enda huvidest ja soovitud sihtrühmast lähtudes valitakse jututeemad, näiteks arvutimängud, filmid, raamatud, toit aga ka moeteemad, riietus, meiginipid, reisimine, trendid jne.<ref>{{Viide |pealkiri=Suunamudija |kuupäev=2024-03-13 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suunamudija&oldid=6603486 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-05-16}}</ref> == Eestis tegutsevad sisuloojad == Mõned Eesti populaarseimad sisuloojad (2025. aasta seisuga): * Aston Köögis * Alex Aus * Erol * EstMagicz (aka Oliver Hollo) * [[Sebastian Freiberg]] * Gepu * [[Martti Hallik]] * Hensugusta (aka [[Henri Karpov]]) * Mariliis Kaer * [[Nele Kirsipuu]] * [[Märt Koik]] * Krispoiss * Kozip (aka Mihkel Kööbi ja Maia-Liis Ossip) * Mallukas (aka Mallu Mariann Treimann) * P1nkood * Ralf Paldermaa * Liina Ariadne Pedanik * Karel Piiroja * Evert Poom * Goodman Productions * Stiven Raidmets * Maria Rannaväli * [[Artjom Savitski]] * Sidni (aka Sidni Tomson) * Sina Otsustad * [[Andrei Zevakin]] * Tavakodanikust Naisterahvas * [[TheTomsikene]] * Torm_tuleb * Gerhard Trolla * Joosep Uusväli * [[Robin Valting]] * Victoria Villig * Kaspar Wang == Vaata ka == * [[Suunamudija]] * [[Sotsiaalmeedia]] * [[Eesti mõjukad]] == Viited == s1w9wxc5q1uztkvt9ykhwwj9xs25tre 0 678476 7231135 7019384 2026-09-09T06:58:51Z ~2026-48802-78 237192 7231135 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:Coyoteinacanoe.png|pisi|Levinud lugu kanuutavast Koiotist]] '''Koiott''' on [[müüt]]iline tegelaskuju paljude [[Põhja-Ameerika]] [[indiaanlased|indiaanlaste]] pärimuses, tekkinud [[koiott|koioti]] (''Hugos Pugos'') järgi. Koiott on tavaliselt meessoost ja [[antropomorfism|antropomorfne]], kuigi tal on koiotilik karvkate, silmad, saba ja küünised. Koiott esineb hõimuti väga erinevates muistendites. Koioti rolli täidab mõnes kultuuris [[ronk]]. ==Vaata ka== * [[Huēhuecoyōtl]] * Lugu kanuutavast koiotist [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Folkloor]] [[Kategooria:Müütilised loomad]] p1al3zquedhwr2xm678o5wgwmwuip5x 7231136 7231135 2026-09-09T07:04:09Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231135|7231135]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48802-78|~2026-48802-78]] ([[User talk:~2026-48802-78|arutelu]]) 7231136 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:Coyoteinacanoe.png|pisi|Levinud lugu kanuutavast Koiotist]] '''Koiott''' on [[müüt]]iline tegelaskuju paljude [[Põhja-Ameerika]] [[indiaanlased|indiaanlaste]] pärimuses, tekkinud [[koiott|koioti]] (''Canis latrans'') järgi. Koiott on tavaliselt meessoost ja [[antropomorfism|antropomorfne]], kuigi tal on koiotilik karvkate, silmad, saba ja küünised. Koiott esineb hõimuti väga erinevates muistendites. Koioti rolli täidab mõnes kultuuris [[ronk]]. ==Vaata ka== * [[Huēhuecoyōtl]] * Lugu kanuutavast koiotist [[Kategooria:Jumalad]] [[Kategooria:Folkloor]] [[Kategooria:Müütilised loomad]] 3o55qcty1hrrpo73q6dm6fp1lwtsly3 0 678892 7231280 6698306 2026-09-09T11:28:21Z Kuriuss 38125 7231280 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuzminskoye Cemetery 01.jpg|pisi|Kuzminskoje kalmistu värav]] [[Pilt:Monument_to_the_submarine_K-19_Moscow_Kuzminki.jpg|pisi|1961. aastal aatomiallveelaeva K-19 õnnetuses hukkunud mereväelaste mälestusmärk]] '''Kuzminskoje kalmistu''' ([[vene keel]]es Кузьминское кладбище) on kalmistu [[Moskva]]s [[Moskva kaguringkond|Kaguringkonnas]] [[Võhhino-Žulebino]] rajoonis (munitsipaalringkonnas) aadressil Akadeemik Skrjabini tänav 19. Kuzminskoje kalmistu pindala on 42,9 hektarit.<ref>[https://ritual.ru/poleznaya-informacia/kladbisha/kuzm-kladbishe/ Кузьминское кладбище] ritual.ru. Vaadatud 27. juulil 2024</ref> Kuzminskoje kalmistu rajati [[1956]]. aastal. Kalmistu on saanud nime läheduses asunud Kuzminki küla järgi. Kuzminskoje kalmistul on ka islamiusuliste sektor.<ref>[https://ritual.mos.ru/cemeteries/kuzminskoe-kladbishche Кузьминское кладбище] Государственное Бюджетное Учреждение города Москвы Ритуал. Vaadatud 27. juulil 2024</ref> == Maetuid == *[[Nikolai Aleksejev (näitleja)|Nikolai Aleksejev]], näitleja ja teatripedagoog *[[Leonid Aristov]], multifilmide lavastaja *[[Valeri Balabanov]], kunstnik, kirjanik ja filosoof *[[Aleksei Baškirov]], ajaloolane ja arheoloog *[[Aleksandr Beljavski]], näitleja *[[Kirill Bolšakov]], keemik *[[Rimma Bõkova]], näitleja *[[Juri Dombrovski]], proosakirjanik, luuletaja ja kirjanduskriitik *[[Aleksandr Dubjanski]], dravidoloog ja keeleteadlane *[[Nikolai Ekk]], filmilavastaja ja stsenarist *[[Jevgenija Ginzburg]], kirjanik *[[Georgi Gorškov]], geoloog ja seismoloog *[[Zinaida Jermoljeva]], mikrobioloog ja epidemioloog *[[Sergei Koršunov (1928–1982)|Sergei Koršunov]], jalgpallur ja jalgpallitreener *[[Aleksandr Lissitsõn]], geoloog *[[Leonid Markov]], näitleja *[[Vladimir Nikanorov]], jalgpallur ja hokimängija *[[Leonid Reutov]], näitleja *[[Natalija Rõtšagova]], näitleja *[[Sergei Sivko]], poksija *[[Igor Sorin]], muusik ja luuletaja *[[Vladimir Spitsin]], zooloog *[[Vladmir Širjajev]], näitleja *[[Tatjana Žukova-Kirtbaja]], näitleja *[[Igor Torgov]], keemik *[[Boriss Vahnjuk]], luuletaja, autorilaulude esitaja ja ajakirjanik == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Moskva kalmistud]] fotkbqcok0sqjb6o8dtjmexctd58518 0 679673 7230917 7215816 2026-09-08T16:22:51Z Sjur 66496 /* September */ 7230917 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1972]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1972}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Lilian Thuram]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. jaanuar]] – [[Sákis Rouvás]], Kreeka laulja * [[9. jaanuar]] – [[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane * [[10. jaanuar]] – [[Thomas Alsgaard]], Norra murdmaasuusataja * [[11. jaanuar]] – [[Amanda Peet]], USA filminäitleja * [[16. jaanuar]] – [[Radivoje Manić]], Serbia jalgpallur * [[19. jaanuar]] – [[Alissa Galljamova]], Venemaa maletaja * 19. jaanuar – [[Drea de Matteo]], ameerika näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Oscar Dronjak]], rootsi kitarrist * 20. jaanuar – [[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[22. jaanuar]] – [[Stephen Graham Jones]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[25. jaanuar]] – [[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja * [[27. jaanuar]] – [[Valdo Jahilo]], eesti humorist ja ajakirjanik * [[28. jaanuar]] – [[Indrek Sammul]], eesti näitleja * [[29. jaanuar]] – [[Merit Miller]], eesti endine kabetaja, Juustukuningate kaasasutaja, koolitaja, coach ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president == Veebruar == * [[1. veebruar]] – [[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist * 1. veebruar – [[Christian Ziege]], Saksamaa jalgpallur * [[3. veebruar]] – [[Mart Poom]], eesti jalgpallur * [[7. veebruar]] – [[Essence Atkins]], ameerika näitleja * [[13. veebruar]] – [[Virgilijus Alekna]], Leedu kergejõustiklane * [[14. veebruar]] – [[Fernando Picún]], Uruguay jalgpallur * 14. veebruar – [[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija ja ettevõtja * [[15. veebruar]] – [[Jaromír Jágr]], tšehhi jäähokimängija * [[16. veebruar]] – [[Mõhhailo Podoljak]], Ukraina presidendi kantselei nõunik * [[17. veebruar]] – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Billie Joe Armstrong]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Ralphie May]], ameerika näitleja * 17. veebruar – [[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat * [[18. veebruar]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik * [[22. veebruar]] – [[Michael Chang]], Ameerika Ühendriikide tennisist * [[25. veebruar]] – [[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja * [[26. veebruar]] – [[Keith Ferguson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 26. veebruar – [[Liisi Ojamaa]], eesti Luuletaja ja tõlkija * [[28. veebruar]] – [[Ion Chicu]], Moldova poliitik * 28. veebruar – [[Ville Haapasalo]], Soome näitleja * [[29. veebruar]] – [[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik == Märts == *[[1. märts]] – [[Helika Mäekivi]], Eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja *[[2. märts]] – [[Sérgio Manoel]], Brasiilia jalgpallur *2. märts – [[Mauricio Pochettino]], Argentina Jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[3. märts]] – [[Christian Oliver]], Saksamaa näitleja * [[4. märts]] – [[Nocturno Culto]], Norra muusik *4. märts – [[Jos Verstappen]], Hollandi võidusõitja * [[6. märts]] – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja * [[9. märts]] – [[Pille Pürg]], eesti näitleja * [[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja *[[13. märts]] – [[Peep Mardiste]], eesti keskkonnakaitsja ja kodanikuühiskonna aktivist * 13. märts – [[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja * [[15. märts]] – [[Mark Hoppus]], ameerika muusik *15. märts – [[Krista Mikkonen]], Soome poliitik *[[16. märts]] – [[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja *16. märts – [[Veiko Õunpuu]], eesti filmirežissöör ja lavastaja * [[17. märts]] – [[Mia Hamm]], USA jalgpallur *[[18. märts]] – [[Leino Rei]], eesti näitleja ja lavastaja * [[21. märts]] – [[Derartu Tulu]], Etioopia kergejõustiklane * [[23. märts]] – [[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist * 23. märts – [[Joseph Calzaghe]], Walesi poksija * [[25. märts]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik * [[26. märts]] – [[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa majandusteadlane * [[27. märts]] – [[Jimmy Floyd Hasselbaink]], Hollandi jalgpallur * [[29. märts]] – [[Rui Costa]], Portugali jalgpallur * 29. märts – [[Hera Björk Þórhallsdóttir]], Islandi laulja * 29. märts – [[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik * [[30. märts]] – [[Karel Poborský]], Tšehhi jalgpallur == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik * [[2. aprill]] – [[Masahiro Andō]], Jaapani jalgpallur * [[3. aprill]] – [[Lola Pagnani]], Itaalia näitleja * [[5. aprill]] – [[Nima Arkani-Hamed]], Ameerika Ühendriikide füüsik *[[6. aprill]] – [[Roberto Torres]], Paraguay jalgpallur * [[8. aprill]] – [[Paul Gray]], Ameerika Ühendriikide muusik * 8. aprill – [[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist * 8. aprill – [[Piotr Świerczewski]], Poola jalgpallur * [[9. aprill]] – [[RedOne]], Maroko-Rootsi laulja-laulukirjutaja * 9. aprill – [[Siiri Vallner]], eesti arhitekt * [[10. aprill]] – [[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja * [[15. aprill]] – [[Toomas Trapido]], Eesti poliitik * [[17. aprill]] – [[Jennifer Garner]], ameerika näitleja *[[19. aprill]] – [[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Carmen Electra]], ameerika modell ja näitleja *20. aprill – [[Željko Joksimović]], Serbia laulja *20. aprill – [[Svetlana Išmuratova]], Venemaa laskesuusataja *[[21. aprill]] – [[Narges Moḩammadī]], Iraani inimõigusaktivist, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat 2023 *21. aprill – [[Severina Vučković]], Horvaatia laulja *[[25. aprill]] – [[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja *[[28. aprill]] – [[Edwin Ifeanyi]], Kameruni jalgpallur *28. aprill – [[Helena Tulve]], Eesti helilooja *[[30. aprill]] – [[Hiroaki Morishima]], Jaapani jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Takahiro Yamada]], Jaapani jalgpallur == Mai == * [[2. mai]] – [[Dwayne Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. mai – [[Ahti Heinla]], eesti programmeerija * 2. mai – [[Teruo Iwamoto]], Jaapani jalgpallur * [[3. mai]] – [[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik * [[4. mai]] – [[Mike Dirnt]], USA muusik * 4. mai – [[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane * [[5. mai]] – [[Devin Townsend]], Kanada muusik * [[6. mai]] – [[Martin Brodeur]], Kanada jäähokimängija * [[10. mai]] – [[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane * 10. mai – [[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], eesti sõjaväelane * 10. mai – [[Christian Wörns]], Saksamaa jalgpallur * [[11. mai]] – [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi sportlane * [[14. mai]] – [[Kirstjen Nielsen]], USA poliitik * [[16. mai]] – [[Andrzej Duda]], Poola poliitik * [[19. mai]] – [[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik * [[20. mai]] – [[Busta Rhymes]], ameerika muusikaprodutsent ja näitleja * [[21. mai]] – [[The Notorious B.I.G.]], USA räppar. * [[22. mai]] – [[Andrus Aug]], eesti jalgrattur * 22. mai – [[Monika Haukanõmm]], Eesti poliitik * [[23. mai]] – [[Rubens Barrichello]], Brasiilia rallisõitja * [[24. mai]] – [[Maia Sandu]], Moldova poliitik * 24. mai – [[Kristi Viiding]], Eesti klassikaline filoloog ja tõlkija * [[31. mai]] – [[Frode Estil]], Norra murdmaasuusataja == Juuni == * [[2. juuni]] – [[Wentworth Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. juuni – [[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[4. juuni]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik * [[6. juuni]] – [[Noriaki Kasai]], Jaapani suusahüppaja ja treener * [[7. juuni]] – [[Tõnis Tamm]], Eesti maadleja * 7. juuni – [[Maarika Võsu]], eesti vehkleja * 7. juuni – [[Karl Urban]], Uus-Meremaa näitleja * [[8. juuni]] – [[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik * [[10. juuni]] – [[Radmila Šekerinska]], Põhja-Makedoonia poliitik * [[13. juuni]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent * [[16. juuni]] – [[Andy Weir]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[18. juuni]] – [[Anu Tali]], eesti dirigent * 18. juuni – [[Kadri Tali]], Eesti dirigent ja poliitik * [[19. juuni]] – [[Jean Dujardin]], Prantsusmaa näitleja * [[22. juuni]] – [[Emanuele Filiberto]], Savoia dünastia liige * [[23. juuni]] – [[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur ja jalgpallitreener * 23. juuni – [[Gō Ōiwa]], Jaapani jalgpallur * 23. juuni – [[Riina Solman]], Eesti poliitik *[[26. juuni]] – [[Garou]], Kanada laulja *[[28. juuni]] – [[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik *[[29. juuni]] – [[Samantha Smith]], ameerika koolitüdruk *[[30. juuni]] – [[Ramon Menezes Hubner]], Brasiilia jalgpallur == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik * 1. juuli – [[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja * [[4. juuli]] – [[Nina Badrić]], Horvaatia laulja * 4. juuli – [[Aleksei Širov]], Läti maletaja * [[6. juuli]] – [[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik * [[10. juuli]] – [[Sofía Vergara]], Colombia-USA näitleja, teleprodutsent ja modell * 10. juuli – [[Urve Paris Palo]], Eesti poliitik * [[13. juuli]] – [[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik * [[11. juuli]] – [[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja advokaat * [[12. juuli]] – [[Jake Wood]], Briti näitleja * [[13. juuli]] – [[Evelyn Sepp]], Eesti poliitik ja sporditegelane *[[14. juuli]] – [[Manfred Weber]], Saksamaa poliitik * [[17. juuli]] – [[Jaap Stam]], hollandi jalgpallur * [[22. juuli]] – [[Andrew Holness]], Jamaica poliitik * [[23. juuli]] – [[Masaki Tsuchihashi]], Jaapani jalgpallur * 23. juuli – [[Giovane Élber]], Brasiilia jalgpallur * [[25. juuli]] – [[Aleksandr Borodai]], vene politoloog, ajakirjanik ja ettevõtja * 25. juuli – [[Masayuki Okano]], Jaapani jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja * [[27. juuli]] – [[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia arst ja kosmonaut * [[29. juuli]] – [[Wil Wheaton]], Ameerika Ühendriikide näitleja == August == * [[2. august]] – [[Justyna Steczkowska]], Poola laulja * [[3. august]] – [[Triinu Meriste]], eesti näitleja * 3. august – [[Sandis Ozoliņš]], Läti jäähokimängija * [[4. august]] – [[Audrey Azoulay]], Prantsusmaa poliitik * [[6. august]] – [[Geri Halliwell]], Suurbritannia laulja * [[8. august]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattur * 8. august – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja * [[9. august]] – [[Juanes]], Colombia muusik * 9. august – [[Argo Rosin]], eesti tehnikateadlane * [[15. august]] – [[Ben Affleck]], USA filminäitleja, režissöör ja stsenarist * [[19. august]] – [[Roberto Abbondanzieri]], Argentina jalgpallur * [[22. august]] – [[Mari Väina]], eesti folklorist * [[25. august]] – [[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist. * [[28. august]] – [[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane * [[29. august]] – [[Kentarō Hayashi]], Jaapani jalgpallur * 29. august – [[Sara Stridsberg]], Rootsi kirjanik * 29. august – [[Joe Wright]], Suurbritannia filmirežissöör * [[30. august]] – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur * 30. august – [[Cameron Diaz]], ameerika näitleja * 30. august – [[Mustapha Adib]], Liibanoni diplomaat ja poliitik. == September == * [[6. september]] – [[Idris Elba]], Suurbritannia näitleja * 6. september – [[Mait Malmsten]], eesti näitleja * 6. september – [[China Miéville]], inglise kirjanik * [[10. september]] – [[João Carlos dos Santos]], Brasiilia jalgpallur * 10. september – [[Bledar Sejko]], Albaania laulja * 10. september – [[Bente Skari]], Norra murdmaasuusataja * 10. september – [[Takeshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur * [[15. september]] – [[Jimmy Carr]], Briti-Iiri koomik * 15. september – [[Timothy Mack]], USA kergejõustiklane * [[16. september]] – [[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik * 16. september – [[Vebjørn Rodal]], Norra kergejõustiklane * [[19. september]] – [[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[20. september]] – [[Victor Ponta]], Rumeenia jurist ja poliitik * [[21. september]] – [[Liam Gallagher]], Suurbritannia laulja * [[23. september]] – [[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau poliitik ja sõjaväelane * [[24. september]] – [[Olena Petrova]], Ukraina laskesuusataja * [[26. september]] – [[Kai Aareleid]], Eesti kirjanik * 26. september – [[Beto O'Rourke]], Ameerika poliitik ja aseesimees * [[27. september]] – [[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja ja laulja * 27. september – [[Lhasa de Sela]], USA päritolu Kanada laulja * [[28. september]] – [[Dita von Teese]], Ameerika Ühendriikide tantsija * 28. september – [[Kirsti Vainküla]], Eesti ajakirjanik * [[30. september]] – [[Ari Behn]], Norra kirjanik. * 30. september – [[Maki Haneta]], Jaapani jalgpallur == Oktoober == *[[2. oktoober]] – [[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik * [[5. oktoober]] – [[Annely Akkermann]], Eesti poliitik * 5. oktoober – [[Tom Hooper]], Briti filmirežissöör * [[6. oktoober]] – [[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Giorgio Di Centa]], Itaalia murdmaasuusataja *7. oktoober – [[Loek van Wely]], hollandi maletaja, maletreener ja poliitik * [[8. oktoober]] – [[Priit Joosu]], eesti alpinist * [[11. oktoober]] – [[Claudia Black]], Austraalia näitleja * [[12. oktoober]] – [[Vasíleios Tsiártas]], Kreeka jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Sandra Kim]], Belgia laulja * 15. oktoober – [[Amrullah Saleh]], Afganistani poliitik * 15. oktoober – [[Hiroshige Yanagimoto]], Jaapani jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Darius Kasparaitis]], leedu hokimängija * [[17. oktoober]] – [[Eminem]], USA räppar, muusikaprodutsent ja näitleja * 17. oktoober – [[Tarkan Tevetoğlu]], Türgi laulja *[[18. oktoober]] – [[Karl Nehammer]], Austria poliitik *[[21. oktoober]] – [[Evhen Tsybulenko]], õigusteadlane * [[25. oktoober]] – [[Esther Duflo]], Prantsusmaa majandusteadlane * [[26. oktoober]] – [[Daniel Elena]], Monaco kaardilugeja * [[27. oktoober]] – [[Elissa]], Liibanoni laulja *27. oktoober – [[Maria Mutola]], Mosambiigi sportlane *[[29. oktoober]] – [[Gabrielle Union]], ameerika näitleja *[[30. oktoober]] – [[Taeko Kawakatsu]], Jaapani jalgpallur *30. oktoober – [[Tõnis Tüür]], tarkvaraarendaja, džässmuusik ja -helilooja * [[31. oktoober]] – [[Arti Hilpus]], Eesti diplomaat == November == * [[1. november]] – [[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja * 1. november – [[Jenny McCarthy]], USA modell ja koomik * [[4. november]] – [[Luís Figo]], Portugali jalgpallur * [[6. november]] – [[Laura Flessel-Colovic]], Prantsusmaa poliitik * 6. november – [[Rebecca Romijn]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[8. november]] – [[Aksel V. Johannesen]], Fääri Saarte jurist ja poliitik * [[9. november]] – [[Eric Dane]], ameerika näitleja * [[14. november]] – [[Josh Duhamel]], USA filminäitleja * [[20. november]] – [[Corinne Niogret]], prantsuse laskesuusataja * [[21. november]] – [[David Tua]], Uus-Meremaa poksija * [[26. november]] – [[Sergei Aksjonov]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] poliitik. * 26. november – [[André da Silva]], Brasiilia kergejõustiklane * 26. november – [[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja * [[28. november]] – [[Anastasía Kelesídou]], Kreeka kettaheitja * 28. november – [[Hiroshi Nanami]], Jaapani jalgpallur * 28. november – [[Sergi Skatšenko]], Ukraina jalgpallur * 28. november – [[Jesper Strömblad]], Rootsi muusik * [[29. november]] – [[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja * [[30. november]] – [[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Tončo Tončev]], Bulgaaria poksija *[[2. detsember]] – [[Miriam Lexmann]], Slovakkia poliitik *[[6. detsember]] – [[Ramona Mănescu]], Rumeenia poliitik *[[7. detsember]] – [[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja *[[8. detsember]] – [[Indrek Allmann]], Eesti arhitekt *[[9. detsember]] – [[Tré Cool]], ameerika trummar * 9. detsember – [[Peeter Roosma]], Eesti advokaat *[[12. detsember]] – [[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane * 12. detsember – [[Hank Williams III]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[13. detsember]] – [[Kuno Rooba]], Eesti orienteeruja ja treener *[[14. detsember]] – [[Miranda Hart]], inglise näitleja *[[16. detsember]] – [[Julia Klöckner]], Saksamaa poliitik *[[17. detsember]] – [[Iván Pedroso]], Kuuba sportlane *[[18. detsember]] – [[Eimear Quinn]], Iirimaa laulja *[[19. detsember]] – [[Alyssa Milano]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[22. detsember]] – [[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja *[[27. detsember]] – [[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija *[[29. detsember]] – [[Jude Law]], inglise näitleja *[[31. detsember]] – [[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik f97xgj4abvbmwffp3pckcqc4h0ysgos 0 680352 7231205 6711817 2026-09-09T10:16:05Z Kapsas123 209254 /* Allikad */ 7231205 wikitext text/x-wiki :''Vaata ka [[Louis Bonaparte'i kaheksateistkümnes brümäär]]'' {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 18. brümääri riigipööre | osa = [[Prantsuse revolutsioon]]ist | pilt = Bouchot - Le general Bonaparte au Conseil des Cinq-Cents.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 9. november 1799 | koht = [[Saint-Cloudi loss]], [[Pariis]], [[Prantsuse Esimene Vabariik|Prantsusmaa]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Riigipööre]] õnnestub * Likvideeritakse [[Direktoorium]] * Seatakse sisse [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Konsulaat]], mida hakkab juhtima [[Napoleon Bonaparte]] | seis = | osaline1 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Direktoorium]] | osaline2 = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Konsulaat (Prantsusmaa)|Konsulaat]] | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''18. brümääri riigipööre''' ([[prantsuse keel]]es ''Coup d'État du 18e Brumaire'') oli [[riigipööre]] 9. novembril 1799 (ehk [[Prantsuse revolutsioonikalender|revolutsioonikalendri]] VIII aasta 18. [[brümäär]]il) [[Prantsuse Esimene Vabariik|Prantsusmaal]]. Sellega tuli [[Napoleon Bonaparte]] võimule Prantsusmaa [[Konsulaat (Prantsusmaa)|esimese konsulina]] ning [[Direktoorium]]i asemel tuli võimule Konsulaat. Enamiku ajaloolaste silmis märkis see [[Prantsuse revolutsioon]]i lõppu, kuna varsti pärast seda [[Napoleoni kroonimine|krooniti]] Napoleon [[Prantslaste keiser|keisriks]]. ==Allikad== * {{Cite book |last1=Doyle |first1=William |author-link=William Doyle (historian) |title=The Oxford History of the French Revolution |edition=2nd |date=1990 |publisher=[[Oxford University Press]] |location=Oxford; New York |isbn=978-0-1992-5298-5 |url-access=registration |url=https://archive.org/details/oxfordhistoryoff00doyl}} * {{Cite book |last=Lefebvre |first=Georges |title=The French Revolution |volume=II: from 1793 to 1799 |date=1964 |pages=252–256}} * {{cite book |last=Ludwig |first=Emil |title=Napoleon |url=https://archive.org/details/napoleon00ludw_722 |editor1-first=George |editor1-last=Allen |publisher=Unwin Brothers, Ltd. |year=1927 |publication-place=London, United Kingdom of Great Britain |language=en |format=PDF |edition=2nd |translator1-first=Paul |translator1-last=Eden |translator2-first=Paul |translator2-last=Cedar |access-date=15 June 2021 |chapter=Book Two: The Torrent |pages=53–164 |chapter-url=https://archive.org/details/napoleon00ludw_722/page/n64/mode/2up}} * {{Cite journal| last=Rapport | first=Michael |date=January 1998 | title=Napoleon's rise to power | journal=History Today | url = https://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=5001320599}} [[Kategooria:1799]] [[Kategooria:Riigipöörded]] [[Kategooria:Prantsuse revolutsioon]] mhnaztl4su8i3ytixacn95pzcj15rc3 0 680944 7231166 6880371 2026-09-09T08:37:18Z Kuuskinen 33651 7231166 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Týni Jumalaema kirik |omakeelne nimi = Kostel Matky Boží před Týnem |pilt = Prague 07-2016 View from Old Town Hall Tower img2.jpg |pildiallkiri = Vaade kirikule vana raekoja torni poolt |riik = [[Tšehhi]] |asukoht = [[Praha]] |ehituse algus = 1380 |ehituse lõpp = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = Tšehhi |kaart = |veel = }} [[File:Praha, Týnský chrám, presbytář 01.jpg|thumb|Kiriku kooriruum ja peaaltar]] '''Týni Jumalaema kirik''' ehk '''Jumalaema kirik enne Týni''' (tšehhi keeles ''Kostel Matky Boží před Týnem'' ja ''Týnský chrám'', lühendatult ka ''Týn'') on 14. sajandi teisel poolel ehitatud [[Gooti arhitektuur|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] on [[Praha]] [[vanalinn|vanalinnas]] [[Tšehhi]]s. Kiriku 80 meetri kõrguste tornide siluett on selgelt äratuntav, kuna kahe torni teravatipulisi [[telkkiiver|telkkiivreid]] täiendavad kaheksa väikest telkkiivritega [[konsooltorn]]ikest, mis on paigutatud kahe korrusena, kummaski neli tornikest. == Kirjeldus == Kirikut peetakse Praha üheks kaunimaks gooti ehitiseks. Hoone suurus ja kaunistatus viitavad selle tähtsusele teiste kihelkonnakirikute hulgas. Kirik ehitati samal platsil asunud vanema ehitise kohale ja see määras ära kiriku asukoha väljaku suhtes: kiriku ees asusid väljakuäärsed majad ja uue kiriku fassaad jäi niisamuti nende taha.<ref name="church-of">[https://www.avantgarde-prague.com/church-of-our-lady-before-tyn/ Church of Our Lady before Týn. - Avantgarde Prague DMC]</ref> Ehitise juurde pääseb mööda sammaskäiku kiriku ees asuvas majas. Pea[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] on paigutatud kiriku küljele ja avaneb Tyni tänavale. Portaali tümpanoni kaunistab väljapaistva teostusega [[Reljeef (kunst)|reljeef]], mille tase on võrreldav [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] või [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] õukonnaringkondades loodud kunstiga<ref name="church-of" />. 15. sajandil sai kirikust [[Hussiidid|hussiitide]] pühakoda ja jäi selleks 1621. aastani. Umbes sel perioodil kaunistati fassaad hussiitide sümboli kuldse karikaga. 2017. aastal karikas taastati oikumeenilise lepitusžestina. == Sisustus == Pärast 17. sajandil toimunud tulekahju sai kirik uue sisustuse barokkstiilis. Gooti perioodi sisustusest on säilinud 15. sajandi algul [[Matěj Rejsek]]i loodud hilisgooti vormides [[baldahhiin]]. Hilisrenessansist pärineb [[Kristuse ristimine|Kristuse ristimise]] kujutisega [[altarisein]] kunstnikult initsiaalidega I.P. Barokiperioodist pärineb peaaltar [[Karel Škréta]] altarimaaliga 17. sajandi keskpaigast.<ref name="church-of" /> == Pildid == <gallery> Prag Teynkirche Nordportal.jpg|Portaal põhjapoolses külgseinas Praha Týn Church Interior 01.jpg|Siseruum, vaade itta Teynkirche Prag Hochaltar 1 retouched.jpg|Peaaltar Teynkirche Prag rechter Seitenaltar 4.1.jpg|Renessanssaltar kristuse ristimisega Teynkirche Prag Kanzel 3.jpg|Kantsel Baldachýn.png|Baldahhiin Teynkirche Prag Orgel.jpg|Orel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Praha kirikud]] [[Kategooria:Gooti ehitised]] av33dn8974piurxi70av7t787wtjw34 0 684245 7230814 7123767 2026-09-08T12:16:42Z Kuriuss 38125 7230814 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Tarkvara | nimi = Notepad++ | logo = Notepad++ Logo.svg | kuvatõmmis = Notepad++ v7 on Windows 10, with MediaWiki 1.27.1 source code, with split window view and autocompletion.png | pildiallkiri = | kokkupandav = | autor = | arendaja = Don Ho | väljalase = | viimase väljalaske versioon = 8.7.9 | viimase väljalaske kuupäev = 2025-04-02 | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[C++]] | operatsioonisüsteem = [[Microsoft Windows|Windows]]<ref>{{cite web |title=Supported OS Table |website=GitHub |url= https://github.com/notepad-plus-plus/notepad-plus-plus/blob/master/SUPPORTED_SYSTEM.md |date=28 November 2021}}</ref> | platvorm = [[x86]], [[x86-64|AMD64]], [[ARM (arvutiarhitektuur)|AArch64]] | suurus = | keel = mitmekeelne (90 keelt) | staatus = | suunitlus = Tekstiredaktor | litsents = 2021: [[GPL]] 3.0 või hilisem<br/>2003: GPL 2.0 või hilisem | veebileht = [https://notepad-plus-plus.org/ notepad-plus-plus.org] }} '''Notepad++''' (ka '''npp''' või '''NPP''') on [[Microsoft Windows]]i operatsioonisüsteemis kasutatav [[tekstiredaktor|teksti]]- ja [[lähtekoodiredaktor]], mis toetab redigeerimist [[vahekaart]]idega, tööd mitme avatud failiga ühes aknas ja muid funktsioone. ==Funktsioonid== Notepad++ on lähtekoodiredaktor. See võimaldab [[süntaksi esiletõstmine|süntaksit esile tõsta]], [[koodi kokkumurdmine|koodi kokku murda]] ning piiratult [[Skriptimiskeel|skriptimis]]-, [[Programmeerimiskeel|programmeerimis]]- ja [[märgistuskeel]]te [[automaatne tekstilõpetamine|märksõnu automaatselt lõpetada]], kuid mitte [[intelligentne koodilõpetamine|intelligentset koodilõpetamist]] või [[süntaks]]ikontrolli. Nii võib programm tõhusalt esile tõsta toetatud skeemis kirjutatud koodi, kuid seda, kas süntaks on korrektne või kompileeritav, ei suuda programm kontrollida.<ref name="so2015ds">{{cite web|url=https://insights.stackoverflow.com/survey/2015#tech-editor |title=Stack Overflow Developer Survey 2015}}</ref><ref name="udf">{{cite web |url= http://docs.notepad-plus-plus.org/index.php?title=User_Defined_Language_Files |title=User Defined Language Files |work=notepad-plus-plus.org |access-date=10 November 2015 |archive-url= https://web.archive.org/web/20161223212433/http://docs.notepad-plus-plus.org/index.php?title=User_Defined_Language_Files |archive-date=23 December 2016 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news |last=DeCarlo |first=Matthew |title=Download of the Week: Notepad++ |website=TechSpot |date=26 May 2009 |url= http://www.techspot.com/news/34846-Download-of-the-Week-Notepad.html |access-date=1 October 2009}}</ref><ref name="Features">{{cite web |url=https://notepad-plus-plus.org/features/ |title=Notepad++ Features |publisher=notepad-plus-plus.org |access-date=10 November 2015 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130624005854/http://notepad-plus-plus.org/features/ |archive-date=24 June 2013 |url-status=dead}}</ref> Notepad++ programm suudab luua ja lugeda [[Ristplatvormsus|ristplatvormseid]] [[lihttekst]]ifaile. See tunneb ära kolme uusrea ([[newline]]) esindatust: <code>CR</code>, <code>CR+LF</code> ja <code>LF</code>, ning suudab neid üksteiseks teisendada. Lisaks toetab programm lihttekstifailide reinterpreteerimist eri [[märgikodeering]]utes ja saab need teisendada [[ASCII]], [[UTF-8]] või [[UCS-2]] vormingusse. Nii saab programm parandada lihtteksti, mille kodeeringut ei ole teistes programmides õigesti tuvastatud ning mis seetõttu näivad vigased ja arusaamatud. Notepad++ [[kasutajaliides]] võimaldab eri programmeerimiskeelte jaoks kasutada eri visuaalstiile, mida saab muuta stiilikonfiguraatoriga. Versiooni 7.6.3 seisuga saab Notepad++ esile tõsta elemente 78 süntaksist: {{div col|colwidth=10em}} *[[ActionScript]] *[[Active Server Pages|ASP]] *[[Ada (programmeerimiskeel)|Ada]] *[[ASN.1]] *[[Assemblerkeel|Assembler]] *[[AutoIt]] *[[AviSynth]] skriptid *[[BaanC]] *[[Pakkfail|batch]]-failid *[[Blitz Basic]] *[[C (programmeerimiskeel)|C]] *[[C Sharp|C#]] *[[C++]] *[[Caml]] *[[CMake]] *[[COBOL]] *[[CoffeeScript]] *[[Csound]] *[[CSS]] *[[D (programmeerimiskeel)|D]] *[[Diff]] *[[Erlang]] *[[escript]] *[[Forth]] *[[Fortran]] *[[FreeBASIC]] *[[Gui4Cli]] *[[Haskell]] *[[HTML]] *[[INI-fail]]id *[[Inno Setup]] skriptid *[[Intel HEX]] *[[Java]] *[[JavaScript]] *[[JSON]] *[[JavaServer Pages|JSP]] *[[KiXtart]] *[[LaTeX]] *[[Lisp]] *[[Lua]] *[[Make#Makefile|Makefile]] *[[MATLAB]] *[[MMIX]] *[[Nim]] *[[nnCron]] *[[NSIS]]-skriptid *[[Objective-C]] *[[OScript]] *[[Pascal]] *[[Perl]] *[[PHP]] *[[PostScript]] *[[PowerShell]] (katki) *[[PureBasic]] *[[Python (programmeerimiskeel)|Python]] *[[R (programmeerimiskeel)|R]] *[[Rebol]] *Registriskript ([[.reg]]) (Windows) *[[Resource (Windows)|''Resource''-fail]] (Windows) *[[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] *[[Rust]] *[[Scheme]] *[[Bash|Kestaskript]] (Unixi ''shell''-skript) *[[Smalltalk]] *[[SPICE]] *[[SQL]] *[[SREC|S-Record]] *[[Swift]] *[[Tcl]] *[[Tektronix HEX]] *[[TeX]] *[[txt2tags]] *[[TypeScript]] *[[Verilog]] *[[VHDL]] *[[Visual Basic]] *[[Visual Prolog]] *[[XML]] *[[YAML]] {{div col end}} Notepad++ sisaldab funktsioone, millest on abi tavateksti redigeerimisel, näiteks: * [[Automaatsalvestus]] – kõigist failidest, sh salvestamata failidest saab automaatselt salvestada varukoopiad, samuti sessioonid. Programmist lahkumisel sessioon salvestatakse ja programmi uuesti avamisel see taastatakse. Erinevaid Notepad++ sessioone on võimalik eraldi salvestada ja laadida. * Tekstiosade leidmine ja vahetamine [[regulaaravaldis]]te (''regex'') abil * Tekstiosade otsing ühes failis või kõigis avatud vahekaartides * Tekstiosade otsing kataloogis * Juhendatud taanded * Ridade järjehoidistamine * [[Makro]]d * [[Samaaegne redigeerimine]]<!--Simultaneous editing--> * Redigeerimine poolitatud ekraanis ja sünkroonitud kerimine vahekaartides * Reatoimetused, sh sortimine, kirjasuuruse teisendamine (suurtähed, väiketähed, kaameltähed<!--CamelCase-->, lausevorming) ja liigsete tühikute eemaldamine * Vahekaardistatud dokumendiliides ==Pistikprogrammid== Notepad++ võimaldab kasutada [[pistikprogramm]]e ehk pluginaid, et hõlbustada või automatiseerida teksti ja lähtekoodi toimetamist. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vaba tarkvara]] [[Kategooria:Tekstiredaktorid]] css7xqhjyz1om9rzuuzia4xyk460lao 7230815 7230814 2026-09-08T12:17:22Z Kuriuss 38125 7230815 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Tarkvara | nimi = Notepad++ | logo = Notepad++ Logo.svg | kuvatõmmis = Notepad++ v7 on Windows 10, with MediaWiki 1.27.1 source code, with split window view and autocompletion.png | pildiallkiri = | kokkupandav = | autor = | arendaja = Don Ho | väljalase = | viimase väljalaske versioon = 8.7.9 | viimase väljalaske kuupäev = 2025-04-02 | viimase eelvaate versioon = | viimase eelvaate kuupäev = | uuendamise sagedus = | programmeerimiskeel = [[C++]] | operatsioonisüsteem = [[Microsoft Windows|Windows]]<ref>{{cite web |title=Supported OS Table |website=GitHub |url= https://github.com/notepad-plus-plus/notepad-plus-plus/blob/master/SUPPORTED_SYSTEM.md |date=28 November 2021}}</ref> | platvorm = [[x86]], [[x86-64|AMD64]], [[ARM (arvutiarhitektuur)|AArch64]] | suurus = | keel = mitmekeelne (90 keelt) | staatus = | suunitlus = tekstiredaktor | litsents = 2021: [[GPL]] 3.0 või hilisem<br/>2003: GPL 2.0 või hilisem | veebileht = [https://notepad-plus-plus.org/ notepad-plus-plus.org] }} '''Notepad++''' (ka '''npp''' või '''NPP''') on [[Microsoft Windows]]i operatsioonisüsteemis kasutatav [[tekstiredaktor|teksti]]- ja [[lähtekoodiredaktor]], mis toetab redigeerimist [[vahekaart]]idega, tööd mitme avatud failiga ühes aknas ja muid funktsioone. ==Funktsioonid== Notepad++ on lähtekoodiredaktor. See võimaldab [[süntaksi esiletõstmine|süntaksit esile tõsta]], [[koodi kokkumurdmine|koodi kokku murda]] ning piiratult [[Skriptimiskeel|skriptimis]]-, [[Programmeerimiskeel|programmeerimis]]- ja [[märgistuskeel]]te [[automaatne tekstilõpetamine|märksõnu automaatselt lõpetada]], kuid mitte [[intelligentne koodilõpetamine|intelligentset koodilõpetamist]] või [[süntaks]]ikontrolli. Nii võib programm tõhusalt esile tõsta toetatud skeemis kirjutatud koodi, kuid seda, kas süntaks on korrektne või kompileeritav, ei suuda programm kontrollida.<ref name="so2015ds">{{cite web|url=https://insights.stackoverflow.com/survey/2015#tech-editor |title=Stack Overflow Developer Survey 2015}}</ref><ref name="udf">{{cite web |url= http://docs.notepad-plus-plus.org/index.php?title=User_Defined_Language_Files |title=User Defined Language Files |work=notepad-plus-plus.org |access-date=10 November 2015 |archive-url= https://web.archive.org/web/20161223212433/http://docs.notepad-plus-plus.org/index.php?title=User_Defined_Language_Files |archive-date=23 December 2016 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news |last=DeCarlo |first=Matthew |title=Download of the Week: Notepad++ |website=TechSpot |date=26 May 2009 |url= http://www.techspot.com/news/34846-Download-of-the-Week-Notepad.html |access-date=1 October 2009}}</ref><ref name="Features">{{cite web |url=https://notepad-plus-plus.org/features/ |title=Notepad++ Features |publisher=notepad-plus-plus.org |access-date=10 November 2015 |archive-url= https://web.archive.org/web/20130624005854/http://notepad-plus-plus.org/features/ |archive-date=24 June 2013 |url-status=dead}}</ref> Notepad++ programm suudab luua ja lugeda [[Ristplatvormsus|ristplatvormseid]] [[lihttekst]]ifaile. See tunneb ära kolme uusrea ([[newline]]) esindatust: <code>CR</code>, <code>CR+LF</code> ja <code>LF</code>, ning suudab neid üksteiseks teisendada. Lisaks toetab programm lihttekstifailide reinterpreteerimist eri [[märgikodeering]]utes ja saab need teisendada [[ASCII]], [[UTF-8]] või [[UCS-2]] vormingusse. Nii saab programm parandada lihtteksti, mille kodeeringut ei ole teistes programmides õigesti tuvastatud ning mis seetõttu näivad vigased ja arusaamatud. Notepad++ [[kasutajaliides]] võimaldab eri programmeerimiskeelte jaoks kasutada eri visuaalstiile, mida saab muuta stiilikonfiguraatoriga. Versiooni 7.6.3 seisuga saab Notepad++ esile tõsta elemente 78 süntaksist: {{div col|colwidth=10em}} *[[ActionScript]] *[[Active Server Pages|ASP]] *[[Ada (programmeerimiskeel)|Ada]] *[[ASN.1]] *[[Assemblerkeel|Assembler]] *[[AutoIt]] *[[AviSynth]] skriptid *[[BaanC]] *[[Pakkfail|batch]]-failid *[[Blitz Basic]] *[[C (programmeerimiskeel)|C]] *[[C Sharp|C#]] *[[C++]] *[[Caml]] *[[CMake]] *[[COBOL]] *[[CoffeeScript]] *[[Csound]] *[[CSS]] *[[D (programmeerimiskeel)|D]] *[[Diff]] *[[Erlang]] *[[escript]] *[[Forth]] *[[Fortran]] *[[FreeBASIC]] *[[Gui4Cli]] *[[Haskell]] *[[HTML]] *[[INI-fail]]id *[[Inno Setup]] skriptid *[[Intel HEX]] *[[Java]] *[[JavaScript]] *[[JSON]] *[[JavaServer Pages|JSP]] *[[KiXtart]] *[[LaTeX]] *[[Lisp]] *[[Lua]] *[[Make#Makefile|Makefile]] *[[MATLAB]] *[[MMIX]] *[[Nim]] *[[nnCron]] *[[NSIS]]-skriptid *[[Objective-C]] *[[OScript]] *[[Pascal]] *[[Perl]] *[[PHP]] *[[PostScript]] *[[PowerShell]] (katki) *[[PureBasic]] *[[Python (programmeerimiskeel)|Python]] *[[R (programmeerimiskeel)|R]] *[[Rebol]] *Registriskript ([[.reg]]) (Windows) *[[Resource (Windows)|''Resource''-fail]] (Windows) *[[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] *[[Rust]] *[[Scheme]] *[[Bash|Kestaskript]] (Unixi ''shell''-skript) *[[Smalltalk]] *[[SPICE]] *[[SQL]] *[[SREC|S-Record]] *[[Swift]] *[[Tcl]] *[[Tektronix HEX]] *[[TeX]] *[[txt2tags]] *[[TypeScript]] *[[Verilog]] *[[VHDL]] *[[Visual Basic]] *[[Visual Prolog]] *[[XML]] *[[YAML]] {{div col end}} Notepad++ sisaldab funktsioone, millest on abi tavateksti redigeerimisel, näiteks: * [[Automaatsalvestus]] – kõigist failidest, sh salvestamata failidest saab automaatselt salvestada varukoopiad, samuti sessioonid. Programmist lahkumisel sessioon salvestatakse ja programmi uuesti avamisel see taastatakse. Erinevaid Notepad++ sessioone on võimalik eraldi salvestada ja laadida. * Tekstiosade leidmine ja vahetamine [[regulaaravaldis]]te (''regex'') abil * Tekstiosade otsing ühes failis või kõigis avatud vahekaartides * Tekstiosade otsing kataloogis * Juhendatud taanded * Ridade järjehoidistamine * [[Makro]]d * [[Samaaegne redigeerimine]]<!--Simultaneous editing--> * Redigeerimine poolitatud ekraanis ja sünkroonitud kerimine vahekaartides * Reatoimetused, sh sortimine, kirjasuuruse teisendamine (suurtähed, väiketähed, kaameltähed<!--CamelCase-->, lausevorming) ja liigsete tühikute eemaldamine * Vahekaardistatud dokumendiliides ==Pistikprogrammid== Notepad++ võimaldab kasutada [[pistikprogramm]]e ehk pluginaid, et hõlbustada või automatiseerida teksti ja lähtekoodi toimetamist. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Vaba tarkvara]] [[Kategooria:Tekstiredaktorid]] 1xjqbq1sky4tbcdc5i89shwukpw1xg5 0 686683 7231212 6905325 2026-09-09T10:21:29Z Kapsas123 209254 7231212 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 40. kaardiväe merejalaväebrigaad | pilt = Sleeve patch of the 40th Naval Infantry Brigade.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 22. september (5. oktoober) 1918 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|NSV Liit}}<br />{{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa relvajõud]] | haru = [[Venemaa merejalavägi]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[Kamtšatka krai]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Vene kodusõda]]<br>[[Teine maailmasõda]]<br>[[Vene-Ukraina sõda]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = {{plainlist| *[[Punalipu orden]] (2) *aunimetus "[[Krasnodar]]-[[Harbin]]" }} | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Kolonel]] Dmitri Ivanovitš Petukh | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }}{{Commonscat}} '''40. üksik kaardiväe merejalaväebrigaad''' (vene k. ''40-я отдельная гвардейская Краснодарско-Харбинская дважды Краснознамённая бригада морской пехоты'') on [[Venemaa merejalavägi|Venemaa merejalaväeüksus]]. See baseerub [[Petropavlovsk-Kamtšatski]] linnas [[Kamtšatka krai]]s ja kuulub [[Vaikse ookeani laevastik]]u koosseisu. ==Ajalugu== Brigaadil on [[Venemaa merejalavägi|Venemaa merejalaväe]] kontekstis märkimisväärselt pikk ajalugu, sest see pärineb 1918. aastal moodustatud [[Punaarmee]] diviisist, mis sai tuntuks 22. laskurdiviisina. Diviis moodustati esmakordselt 22. septembril 1918 2. jalaväediviisina.<ref>[http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd022/main.html 22-я Краснодарская стрелковая дивизия — страница клуба «Память» Воронежского госуниверситета] {{Архивировано|url=https://web.archive.org/web/20200114020027/http://samsv.narod.ru/Div/Sd/sd022/main.html|date=2020-04-18}}</ref> Selle aluseks olid Nikolajevski (Volga piirkonnas), Novouzenski ([[Samara kubermang]]us) ja Malousenski Volosti (Samara kubermangus) sissirühmad ning kaks vabatahtlikku tööliste üksust, [[Balašov]]ist ja [[Penza]]st (mõlemad Volga piirkonnas).<ref>{{cite web|title=В центре краевой столицы пройдёт парад|url=http://www.pkgo.ru/news/8781/|publisher=Администрация Петропавловск-Камчатского городского округа|date=2018-09-17|accessdate=2019-06-11|archiveurl= https://web.archive.org/web/20180919125818/http://pkgo.ru/news/8781/|archivedate=2018-09-19}}</ref> Alates 2. oktoobrist 1918 kandis see nime Nikolajevski jalaväediviis, alates 24. novembrist 1918 30. Nikolajevski Nõukogude jalaväediviis ja alates 13. jaanuarist 1919 Nikolajevski jalaväediviis. Pärast eelnevaid ümbernimetamisi nimetati see 25. märtsil 1919 22. laskurdiviisiks. Aastatel 1918–1919 kuulus see Punaarmee idarinde 4. armee koosseisu. Alates 20. aprillist kuni 11. juulini 1919 kaitsesid diviisi väed 80 päeva jooksul [[Oral|Uralski]] linna [[Uurali kasakate armee]] vastu.<ref>{{cite web|title=На Камчатке бригада морской пехоты отметит 100-летний юбилей|url=http://www.kamchatka.aif.ru/society/na_kamchatke_brigada_morskoy_pehoty_otmetit_100-letniy_yubiley|publisher=Аргументы и Факты|date=2018-09-14|accessdate=2019-06-11|archiveurl= https://web.archive.org/web/20200809081437/https://kamchatka.aif.ru/society/na_kamchatke_brigada_morskoy_pehoty_otmetit_100-letniy_yubiley |archivedate=2020-08-09}}</ref> Pärast Vene kodusõja lõppu paigutati diviis [[Krasnodar]]i. Sõjaliste teenete eest 21. veebruaril 1931. aastal anti diviisile [[Punalipu orden]]. 1937. aastal paigutati diviis ümber Kaug-Itta, kus see osales piirikonfliktis jaapanlastega. 1938–1939 võttis diviis osa [[Halhõn goli lahing|Halhõn goli]] ja [[Khasani järve lahing]]utes. ===Teine maailmasõda=== [[Operatsioon Barbarossa]] alguses 1941. aasta juunis asus 22. laskurdiviis Kaug-Idas. See ei osalenud lahingutes Saksamaaga, kuid aastatel 1941–1943 saatis diviis 6086 sõdurit läänerindele.<ref>{{Cite web|url=https://rkkawwii.ru/division/22sdf1#commanders|title=22-я стрелковая дивизия|publisher=rkkawwii.ru|accessdate=2019-04-26|archiveurl= https://web.archive.org/web/20200731070007/https://rkkawwii.ru/division/22sdf1 |archivedate=2020-07-31}}</ref> 1945. aasta mais sai 22. laskurdiviisist 1. Punalipuarmee osa. See nägi aktiivset teenistust Nõukogude Liidu sissetungi ajal [[Mandžuuria]]sse. ===Hilisem tegevus=== 1945. aasta lõpus sai 22. laskurdiviis osaks 137. laskurkorpusest [[Kamtšatka]]l. See nimetati 1957. aastal ümber 22. laskurdiviisist 22. motolaskurdiviisiks, mis kuulus 43. armeekorpusse.<ref name=":1">Feskov et al 2013, pp. 597–598</ref> 1980. aastal sai see osaks uuest 25. armeekorpusest.<ref name=":0">Feskov et al 2013, pp. 596{{Endash}}597</ref> Kuni 1. juunini 2002 kandis ta nimetust 22. motolaskurdiviis. Seejärel sai sellest 40. iseseisev motoriseeritud laskurbrigaad. Septembris 2007 sai sellest 40. üksik Krasnodar-Harbini kahe punalipu merejalaväebrigaad.<ref>4, 2009 Moscow Defense Brief, p.17, citing https://web.archive.org/web/20120804121827/http://www.ryadovoy.ru/forum/index.php/topic,86.21.html.</ref> See olukord kestis kuni 2009. aasta märtsini, mil sellest sai 3. merejalaväerügement. 2013. aastal nimetati rügement uuesti 40. merejalaväebrigaadiks. ===Vene-Ukraina sõda=== [[File:Skydiving2014-01.jpg|pisi|40. merejalaväebrigaadi õhudessantpataljoni harjutus]] Brigaadi üksused osalesid Venemaa sissetungis Ukrainasse. 25. veebruaril 2022 tuvastati, et [[Hostomeli lahing|Hostomelis]] tegutses brigaadi tankikompanii, mida juhtis Ruslan Kurbanov.<ref>[https://tvzvezda.ru/news/20221291059-GzCbH.html Ярость Ареса: как «древнегреческий» танк громит боевиков на полях сражений СВО] {{Wayback|url=https://tvzvezda.ru/news/20221291059-GzCbH.html|date=20230407074448}} // [[tvzvezda.ru]], 09.12.2022</ref> 19. märtsil 2022 raporteeriti, et brigaad viidi [[Valgevene]]sse, et täiendada Venemaa kaotusi pärast esialgseid lahinguid [[Kiiev]]i ümbruses. Aprilli alguses lähetati [[Mariupoli lahing]]u ajal üks pataljoni taktikaline grupp 40. ja üks [[336. merejalaväebrigaad]]ist, et asendada [[810. merejalaväebrigaad]]i kaotusi.<ref>{{Cita web|url=https://xxtomcooperxx.substack.com/p/ukraine-war-4-5-april-2022-c48bc3767176|titolo=Ukraine War, 4–5 April, 2022|autore=Tom Cooper|data=6 aprile 2022|lingua=en}}</ref> 19. maiks 2022 oli brigaad aktiivses lahingutegevuses Ukrainas.<ref name="ISWMay19">{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 19 |url=https://www.iswresearch.org/?m=0 |date=19 May 2022 |access-date=22 May 2022 |archive-date=26 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220526145928/https://www.iswresearch.org/?m=0 |url-status=live }}</ref> 2022. aasta juuni lõpuks oli avatud allikate ja ajakirjandusväljaannete põhjal teada vähemalt 30 sissetungi käigus hukkunud brigaadi sõjaväelase nimed.<ref>{{Cite web|lang=ru|url=https://www.sibreal.org/a/marines/31934604.html|title=36 морпехов с Камчатки погибли в Украине — "Важные истории"|website=Сибирь.Реалии|access-date=2022-08-30|archive-date=2022-08-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20220830182253/https://www.sibreal.org/a/marines/31934604.html}}</ref> Veebruaris 2023 osales brigaad koos [[155. merejalaväebrigaad]]iga rünnakus Ukraina relvajõudude [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad|72. brigaadi]] positsioonidele [[Vuhledari lahing|Vuhledari lähedal]]. Ukraina sõjaväelaste sõnul kujunes seal toimunust „sõja suurim tankilahing“. Lahingute käigus säilitas 72. brigaad kontrolli linna üle ning põhjustas Venemaa mereväebrigaadidele ulatuslikke kaotusi. Visuaalselt kinnitatud andmetel kaotasid venelased kokku umbes 130 soomusmasinat, sealhulgas tanke, jalaväe lahingumasinaid ja muid soomusmasinaid, [[BBC]] andmetel kaotasid 155. ja 40. merejalaväebrigaad Vuhledari lahingute ajal vähemalt 2100 raskelt haavatud, hukkunud ja kadunud meest ehk 40% oma sõjaeelsest koosseisust.<ref>{{Cite web|lang=en|url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/08/smashed-by-ukrainian-mines-and-artillery-russias-winter-offensive-just-ground-to-a-halt-outside-vuhledar/|title=Smashed By Ukrainian Mines And Artillery, Russia’s Winter Offensive Just Ground To A Halt Outside Vuhledar|author=David Axe|website=Forbes|access-date=2023-03-05|archive-date=2023-02-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20230209140250/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/08/smashed-by-ukrainian-mines-and-artillery-russias-winter-offensive-just-ground-to-a-halt-outside-vuhledar/}}</ref><ref>{{Cite web|lang=en|url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/01/30/russian-marines-just-attempted-another-frontal-assault-on-ukrainian-positions-around-pavlivka-the-result-was-predictably-bloody/|title=Russian Marines Just Attempted Another Frontal Assault On Ukrainian Positions Around Pavlivka. The Result Was Predictably Bloody.|author=David Axe|website=Forbes|access-date=2023-03-05|archive-date=2023-02-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20230211153119/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/01/30/russian-marines-just-attempted-another-frontal-assault-on-ukrainian-positions-around-pavlivka-the-result-was-predictably-bloody/}}</ref><ref>{{Cite news|accessdate=2023-03-05|first=Andrew E.|last=Kramer|date=2023-03-01|website=The New York Times|title=In an Epic Battle of Tanks, Russia Was Routed, Repeating Earlier Mistakes|url=https://www.nytimes.com/2023/03/01/world/europe/ukraine-russia-tanks.html|archivedate=2023-03-02|archiveurl=https://web.archive.org/web/20230302015335/https://www.nytimes.com/2023/03/01/world/europe/ukraine-russia-tanks.html}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/c99v7v2k8ejo|title=Цена захвата Угледара: что известно о потерях России в Украине к октябрю|lang=ru|website=BBC News Русская служба|date=2024-10-04|access-date=2024-10-18|archive-date=2024-10-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009014434/https://www.bbc.com/russian/articles/c99v7v2k8ejo|url-status=live}}</ref> Brigaad osales [[2023. aasta Ukraina vastupealetung]]i ajal Urozhaine kaitses ja osales aktiivselt 2024. aasta Velyka Novosilka pealetungis, 20. juulil 2023. aastal anti brigaadile aunimetus „[[kaardivägi]]“.<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 13, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-13-2023 |access-date=2024-11-26 |website=Institute for the Study of War |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |last=Axe |first=David |title=Ramshackle Russian Assault Groups Are Maneuvering Around Undermanned Ukrainian Defenses In Donetsk Oblast |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2024/11/23/ramshackle-russian-assault-groups-are-maneuvering-around-undermanned-ukrainian-defenses-in-donetsk-oblast/ |access-date=2024-11-26 |website=Forbes |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, November 24, 2024 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-november-24-2024 |access-date=2024-11-26 |website=Institute for the Study of War |language=en}}</ref><ref>{{cite web|title=Указ Президента Российской Федерации от 20.07.2023 № 541|url=http://publication.pravo.gov.ru/document/0001202307200005|publisher=Официальное опубликование правовых актов|date=2023-07-20|accessdate=2023-07-25|archive-date=2023-07-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20230725232343/http://publication.pravo.gov.ru/document/0001202307200005|url-status=live}}</ref> 29. novembril 2024 heiskasid 40. merejalaväebrigaadi üksused koos 37. motoriseeritud laskurbrigaadiga [[Rozdolne]] keskel Vene lipu ja võtsid asula oma kontrolli alla.<ref>{{cite web |last1=Mappes |first1=Grace |last2=Hird |first2=Karolina |last3=Stepanenko |first3=Kateryna |last4=Evans |first4=Angelica |last5=Wolkov |first5=Nicole |last6=Runkel |first6=William |last7=Barros |first7=George |date=29 November 2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, November 29, 2024 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-november-29-2024 |access-date=1 December 2024 |work=Institute for the Study of War |quote=Geolocated imagery published on November 29 indicates that elements of the Russian 37th Motorized Rifle Brigade (36th CAA, EMD) and 40th Naval Infantry Brigade (Pacific Fleet, EMD) recently raised a flag over central Rozdolne and seized the settlement.}}</ref> 2024. aasta lõpu seisuga võitleb enamus brigaadi üksustest [[Vuhledar]]i ja [[Kurakhove]] lähistel, kuid vähemalt üks pataljon on suunatud [[Kurski oblast]]isse.<ref>{{cite web |last1=Hardie |first1=John |date=8 November 2024 |title=What Ukraine’s Kursk gamble has — and has not — achieved|url=https://www.fdd.org/analysis/2024/11/08/what-ukraines-kursk-gamble-has-and-has-not-achieved/ |access-date=1 December 2024 |work=Foundation for Defense of Democraties}}</ref> ==Viited== {{viited}} * {{Cite book|title=Вооруженные силы СССР после Второй Мировой войны: от Красной Армии к Советской|last1=Feskov|first1=V.I.|last2=Golikov|first2=V.I.|last3=Kalashnikov|first3=K.A.|last4=Slugin|first4=S.A.|publisher=Scientific and Technical Literature Publishing|year=2013|isbn=9785895035306|location=Tomsk|language=ru|trans-title=The Armed Forces of the USSR after World War II: From the Red Army to the Soviet: Part 1 Land Forces}} *[[Carey Schofield]], 'Inside the Soviet Army', Headline Book Publishing, 1991, 114, 120–121. [[Kategooria:Vaikse ookeani laevastik]] [[Kategooria:Venemaa merevägi]] [[Kategooria:Venemaa relvajõud]] 82jrf26emlztgmol0fhc1vjlvizscjb 0 687366 7230904 7223732 2026-09-08T16:04:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7230904 wikitext text/x-wiki [[Fail:Cthulhu3.jpg|pisi|Lovecrafti visandatud Cthulhu]] '''Cthulhu''' on väljamõeldud kosmiline olend, kelle on loonud kirjanik [[H. P. Lovecraft|H.P. Lovecraft]]. Teda tutvustati Lovecrafti [[Novell|novellis]] "Cthulhu kutse",<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keel ja Kirjandus : KK : Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu ajakiri veebruar 2017 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKkeeljakirjandus201702.2.11.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Peedumäe |eesnimi=Ander |kuupäev=2019 |pealkiri=A Corpus-Based Study of Names in Lovecraft’s Fiction |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f9a19d51-11dd-4386-8b9e-09005118f25b/content}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sirp 8 juuni 2018 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20180608.2.11.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> mille avaldas Ameerika ''pulp''-ajakiri [[Weird Tales]] 1928. aastal. See üks iidsetest olenditest Lovecrafti kosmiliste olendite [[Panteon|panteonis]] on sellest ajast peale esinenud paljudes popkultuuri viidetes. Lovecraft kujutab teda hiiglasliku, antropomofse olendina, rohelise [[Kaheksahaarmelised|kaheksajala]] ja [[Lohe|draakoni]] sarnasena, mida sektide liikmed kummardavad. Ta on osa Lovecraftist mõjul kujunenud Cthulhu müütosest. == Etümoloogia, õigekiri ja hääldus == Lovecrafti 1928. aastal leiutatud nimi Cthulhu valiti tõenäoliselt sõna ''chthonic'' (vanakreeka keeles "maa-") põhjal<ref name=":0" />, nagu pakkus ilmselt välja Lovecraft ise oma 1923. aasta jutu "The Rats in the Walls" lõpus.<ref>{{Cite book|last=Callaghan|first=Gavin|year=2013|title=H. P. Lovecraft's Dark Arcadia: The Satire, Symbology and Contradiction|publisher=McFarland|isbn=978-1476602394|pages=192}}</ref> See maa peal elav vaim on ilmutab end paljudes iidsetes ja keskaegsetes mütoloogiates, valvates sageli kaevandusi ja hinnalisi maa-aluseid aardeid, eriti [[Germaanlased|germaani]] kääbuste ja Kreeka lugudes.<ref>{{Cite web|last=Kearns|first=Emily|url=http://search.credoreference.com/content/entry/wileyhom/chthonic_deities/0|title=Chthonic deities|publisher=Wiley|website=The Homer encyclopedia|date=2011|access-date=4 May 2017|editor-last=Finkelberg|editor-first=Margalit}}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>[[Fail:Spawn_of_the_Stars_by_Sofyan_Syarief.jpg|400px|vasakul|Sofyan Syariefi kujutis Cthulhust ja inimesest 2016. aastal]] Lovecraft transkribeeris ''Cthulhu'' häälduse kui ''Khlûl′-hloo'' ja ütles: "esimene silp hääldatakse kõrist ja väga paksult. "U" kõlab sarnaselt nagu sõnas "hull" ja esimene silp on nagu "klul", seega tähistab "h" kõrihääldust".<ref>{{Cite book|last=Lovecraft|first=H. P.|title=Selected Letters V|pages=10&nbsp;– 11}}</ref> S.T. Joshi juhib aga tähelepanu sellele, et Lovecraft andis erinevatel juhtudel erineva häälduse.<ref>{{Cite book|last=Joshi|first=S. T.|title=The Call of Cthulhu and Other Weird Stories|at=note 9|chapter=The Call of Cthulhu}}</ref> Lovecrafti sõnul on see kõigest lähim, mida inimese [[Häälekõri|hääleaparaat]] suudab teha võõra keele silpide moodustamisel.<ref name=":0" /> Cthulhu on kirjutatud ka mitmel muul viisil, sealhulgas Tulu, Katulu ja Kutulu. == Kirjeldus == Raamatus "Cthulhu kutse" kirjeldab H.P. Lovecraft Cthulhu tegelaskuju: "Ligikaudu antropoidse vormiga koletis, kuid kaheksajalalaadse peaga, mille nägu oli täis kombitsaid, kestendav, kummise välimusega keha, turritavad küünised taga- ja esijalgadel ning pikad kitsad tiivad seljal." Cthulhu tegelaskuju loomist kirjeldatakse järgmiselt: "See näis olevat mingi koletis või koletist kujutav vorm, sellise kujuga, mida ainult haige aju võis ette kujutada. Kui ma ütlen, et minu mõnevõrra ekstravagantne kujutlusvõime vormis ühtaegu kaheksajala, [[Lohe|draakoni]] ja inimvormi, ei eksi ma suurt tema olemusest. [[Kombits|Kombitsatega]] pea kehal, millel hädised [[Tiib|tiivad,]] groteskne ja soomusjas vorm." Väidetavalt meenutab Cthulhu rohelist kaheksajalga, draakonit ja inimvormi, on sadade meetrite kõrgune, tal on lestadega käed ja jalad ning paar algelist tiiba seljal. Tema pead on kujutatud sarnasena tervele [[Kraken|hiiglaslikule kaheksajalale]], mille oletatavat suud ümbritseb tundmatu arv kombitsaid. == Ilmumise ajalugu == [[Fail:Weird_Tales_huevrer_1928.jpg|pisi|Ajakirja Weird Tales esikaas 1928. aastal]] Lühijutt, kus mainitakse esmakordselt Cthulhut, "Cthulhu kutse", avaldati 1928. aastal ajakirjas ''Weird Tales'' ja kirjeldas teda kurjakuulutava olendina, kes puhkab [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani lõunaosas]] asuvas veealuses linnas R'lyehis. Vangistatud Cthulhu on ilmselt kogu inimkonna pideva alateadliku ärevuse allikas ja teda kummardavad nii paljud sektid (sh mõned [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Gröönimaa|Gröönimaal]], [[Louisiana|Louisianas]] ja Hiina mägedes) kui ka teised Lovecrafti koletised. Novell kinnitab eeldust, et Cthulhu, olles praegu lõksus, naaseb kunagi. Lovecraft koostas Cthulhu üksikasjaliku genealoogia (avaldatud kui "Letter 617" ajakirjas ''Selected Letters'') ja muutis tegelaskuju oma teostes keskseks osaliseks.<ref>{{Cite journal|last=Angell|first=George Gammell|title=Cthulhu Elsewhere in Lovecraft|journal=Crypt of Cthulhu|issue=9|pages=13–15|year=1982|editor-last=Price|editor-first=Robert M.|issn=1077-8179}}</ref> Novell "Dunwichi õudus" (1928) viitab Cthulhule, samas kui "Sosistaja pimeduses" (1930) vihjab sellele, et üks tema tegelastest teab olendi päritolu. 1931. aasta [[Lühiromaan|romaan]] "Hulluse mägi" viitab "Cthulhu tähtedest järglastele", kes sõdisid enne inimese ilmumist teise rassiga.<ref>{{Cite book|last=Lovecraft|first=H. P.|title=At the Mountains of Madness|page=66|access-date=2011-04-14|url=http://www.hplovecraft.com/writings/texts/fiction/mm.asp|archive-url=https://web.archive.org/web/20110606025820/http://www.hplovecraft.com/writings/texts/fiction/mm.asp|archive-date=2011-06-06}}</ref>[[Fail:The_Madness_from_the_Sea_by_Sofyan_Syarief.jpg||300px|vasakul|"Merest tõusev hullus" (Sofyan Syarief)]] == Mõju == [[Fail:20100701_cthulhu_poster.jpg|pisi|2010. aasta Poola presidendivalimiste plakat : Pealkiri on tõlkes "Valige suurem kurjus. Hääletage Cthulhu poolt".]] Cthulhu on esinenud pilakandidaadina mitmetel valimistel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Müürileht 1 oktoober 2016 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muurileht20161001.2.20.1&srpos=15&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-Cthulhu------------ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>, sealhulgas [[2010. aasta Poola presidendivalimised|2010. aasta Poola presidendivalimistel]] ning [[2012. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2012.]] ja [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta USA presidendivalimistel]].<ref name="Cthulhu_for_president_2016">{{Cite web|url=https://cthulhuforamerica.com/|title=Cthulhu for America|access-date=3 Aug 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160803190725/https://cthulhuforamerica.com/|archive-date=3 August 2016}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.cthulhu2012.com/|title=Cthulhu Dagon 2012|access-date=2016-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20161014061420/http://www.cthulhu2012.com/|archive-date=2016-10-14}}</ref> Naljakampaaniad pilavad tavaliselt valijaid, kes väidavad, et nad hääletavad "vähema halva" poolt. Liit "Cthulhu for America" tegi kampaania 2016. aasta Ameerika presidendivalimistel.<ref>{{Cite web|last=Watson|first=Zebbie|url=https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|title=Who Is Behind Cthulhu For America?|website=Inverse|date=June 16, 2016|access-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201025092411/https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|archive-date=October 25, 2020}}</ref> Organisatsioonil oli platvorm, mis hõlmas inimohverduste legaliseerimist, kõigi ameeriklaste hulluks ajamist ja rahu lõpetamist.<ref>{{Cite web|last=Barnett|first=David|url=https://www.theguardian.com/books/2016/mar/01/could-cthulhu-trump-other-super-tuesday-contenders-hp-lovecraft|title=Could Cthulhu trump the other Super Tuesday contenders?|website=The Guardian|date=March 1, 2016|access-date=May 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200613201840/https://www.theguardian.com/books/2016/mar/01/could-cthulhu-trump-other-super-tuesday-contenders-hp-lovecraft|archive-date=June 13, 2020}}</ref> Hispaaniakeelne koduleht Vali Cthulhu: Mitte-eukleidiline Maailmalõpupartei (hisp k ''Vota Cthulhu: Partido No Euclidiano Por el Fin de los Días'') toetas Cthulhut [[Hispaania]] [[2011. aasta Hispaania üldvalimised|2011. aasta üldvalimistel]].<ref>{{cite web|url=http://partidonoeuclidiano.tumblr.com:80/|title=Vota Cthulhu|website=Partido No Euclidiano (Por el Fin de los Días)|access-date=February 9, 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20160401234603/http://partidonoeuclidiano.tumblr.com:80/|archive-date=April 1, 2016}}</ref><ref name="Inverse">{{cite web|last1=Watson|first1=Zebbie|url=https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|title=Who Is Behind Cthulhu For America?|website=[[Inverse]]|date=June 15, 2016|access-date=February 9, 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20201108105523/https://www.inverse.com/article/16964-who-is-behind-cthulhu-for-america|archive-date=November 8, 2020|url-status=live}}</ref> === Teadus === [[Fail:Morphology_of_Cthulhu_macrofasciculumque_(A).jpg|vasem|pisi|''Cthulhu macrofasciculumque'']] Cthulhu järgi on nime saanud mitmed olendid, sealhulgas [[California]] ämblik ''[[Pimoa cthulhu]]'',<ref name="Hormiga1994">{{Cite journal|last=Hormiga|first=G.|url=http://www.sil.si.edu/smithsoniancontributions/Zoology/pdf_hi/SCTZ-0549.pdf|title=A revision and cladistic analysis of the spider family Pimoidae (Araneoidea: Araneae)|journal=Smithsonian Contributions to Zoology|volume=549|issue=549|pages=1–104|access-date=2011-05-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20121013144034/http://www.sil.si.edu/smithsoniancontributions/Zoology/pdf_hi/SCTZ-0549.pdf|archive-date=2012-10-13|year=1994|doi=10.5479/si.00810282.549}}</ref> [[Uus-Guinea]] ööliblikas ''[[Speiredonia cthulhui]]'',<ref name="Genus Speiredonia">{{Cite journal|last=Zilli|first=Alberto|url=http://www.museodizoologia.it/ricerca/aldrovandia/aldrovandia-volume-1-2005-1/an-overview-of-the-genus-speiredonia-with-description-of-seven-new-species-insecta-lepidoptera-noctuidae|title=An Overview of the Genus ''Speiredonia'' with Description of Seven New Species (Insecta, Lepidoptera: Noctuidae)|journal=Aldrovandia|volume=1|pages=17–36|date=2005|archive-url=https://web.archive.org/web/20110722043508/http://www.museodizoologia.it/ricerca/aldrovandia/aldrovandia-volume-1-2005-1/an-overview-of-the-genus-speiredonia-with-description-of-seven-new-species-insecta-lepidoptera-noctuidae|archive-date=2011-07-22|last2=Holloway|first2=Jeremy D.|last3=Hogenes|first3=Willem|via=Internet Archive}}</ref> ja okasnahkne kivistis ''[[Sollasina cthulhu]]''.<ref>{{Cite journal|last=Rahman|first=Imran A.|url=http://spiral.imperial.ac.uk/bitstream/10044/1/69181/2/_system_appendPDF_proof_hi.pdf|title=A new ophiocistioid with soft-tissue preservation from the Silurian Herefordshire Lagerstätte, and the evolution of the holothurian body plan|journal=Proceedings of the Royal Society B: Biological Sciences|volume=286|issue=1900|pages=20182792|access-date=2019-09-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20190923134442/http://spiral.imperial.ac.uk/bitstream/10044/1/69181/2/_system_appendPDF_proof_hi.pdf|archive-date=2019-09-23|year=2019|last2=Thompson|first2=Jeffrey R.|last3=Briggs|first3=Derek E. G.|last4=Siveter|first4=David J.|last5=Siveter|first5=Derek J.|last6=Sutton|first6=Mark D.|doi=10.1098/rspb.2018.2792|pmc=6501687|pmid=30966985|doi-access=free}}</ref> Kaks mikroorganismi, kes aitavad termiitidel puitu seedida, on saanud nime Cthulhu ja Cthulhu "tütre" Cthylla järgi: ''[[Cthulhu macrofasciculumque]]'' ja ''[[Cthylla microfasciculumque]]''.<ref name="james">{{Cite journal|last=James|first=Erick R.|title=Cthulhu Macrofasciculumque n. g., n. sp. and Cthylla Microfasciculumque n. g., n. sp., a Newly Identified Lineage of Parabasalian Termite Symbionts|journal=PLOS ONE|volume=8|issue=3|pages=e58509|date=2013-03-18|last2=Okamoto|first2=Noriko|last3=Burki|first3=Fabien|last4=Scheffrahn|first4=Rudolf H.|last5=Keeling|first5=Patrick J.|editor-last=Badger|editor-first=Jonathan H.|bibcode=2013PLoSO...858509J|doi=10.1371/journal.pone.0058509|pmc=3601090|pmid=23526991|doi-access=free}}</ref> [[Fail:Xylophanes_cthulhu,_female,_underside._Mexico,_Veracruz,_Huatuxco.jpg|pisi|''Xylophanes cthulhu'']] 2014. aastal pidas teadlane [[Donna Haraway]] ettekande pealkirjaga "[[Antropotseen|Anthropocene]], Capitalotseen, Chthulucene: Staying with the Trouble", milles ta pakkus [[Antropotseen|antropotseeni]] ajastu kontseptsiooni alternatiivina välja termini "chthulutseen", kuna kõik olendid on omavahel seotud.<ref>{{Cite AV media|url=https://vimeo.com/97663518|title=Donna Haraway, "Anthropocene, Capitalocene, Chthulucene: Staying with the Trouble", 5/9/14|date=9 May 2014|last=[[Donna Haraway]]|publisher=Vimeo, Inc.|access-date=2017-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20170128054002/https://vimeo.com/97663518|archive-date=28 January 2017}}</ref> Haraway on eitanud seost Lovecrafti Cthulhuga, väites, et tema "chthulu" tuleneb kreekakeelsest sõnast ''khthonios'', "maa". <ref>{{Cite book|last=Haraway|first=Donna|year=2016|title=Staying with the Trouble|url=https://archive.org/details/stayingwithtroub0000hara|publisher=Duke University Press|location=Durham and London|isbn=978-0-8223-6224-1|pages=174n4}}</ref> Lovecrafti tegelaskuju on aga tema loodud terminile palju lähedasem kui kreeka tüvi ja tema tähenduse kirjeldus langeb kokku Lovecrafti ettekujutusega Cthulhu apokalüptilise ja mitme kombitsaga ähvardavast ohust tsivilisatsioon lõpmatuks tumedaks õuduseks kokku kukkuda: "Chthulutseen pole endasse sulgunud; selle kontakttsoonid on kõikjal ja rulluvad pidevalt kombitsatena laiali.<ref>{{Cite web|last=Wark|first=McKenzie|url=http://www.publicseminar.org/2016/09/chthulu/|title=Chthulucene, Capitalocene, Anthropocene|website=PublicSeminar.org|date=September 8, 2016|access-date=2017-11-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20171201082438/http://www.publicseminar.org/2016/09/chthulu/|archive-date=2017-12-01}}</ref> 2015. aastal tegi ''[[New Horizons|New Horizonsi]]'' missiooni eest vastutav NASA meeskond ettepaneku nimetada Cthulhu alaks [[Pluuto]] ekvaatori piklik ja tume piirkond, mida algselt nimetati Vaalaks.<ref name="brokenheart">{{Cite news|last=Feltman|first=Rachel|url=https://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2015/07/14/new-data-reveals-that-plutos-heart-is-broken/|title=New data reveals that Pluto's heart is broken|work=The Washington Post|date=14 July 2015|access-date=14 July 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150715112003/http://www.washingtonpost.com/news/speaking-of-science/wp/2015/07/14/new-data-reveals-that-plutos-heart-is-broken/|archive-date=2015-07-15}}</ref> Sellele anti mitteametlik nimi Cthulhu Macula,<ref name="disk-integrated photometry">{{Cite journal|last=Amanda M. Zangari|title=New Horizons disk-integrated approach photometry of Pluto and Charon|publisher=American Astronomical Society, DPS meeting #47, id.210.01|journal=AAS/Division for Planetary Sciences Meeting Abstracts #47|volume=47|pages=210.01|date=November 2015|display-authors=et al|bibcode=2015DPS....4721001Z}}</ref><ref name="Pluto System after New Horizons">{{Cite journal|last=Stern|first=S. A.|title=The Pluto System After New Horizons|journal=Annual Review of Astronomy and Astrophysics|volume=56|pages=357–392|year=2018|last2=Grundy|first2=W.|last3=McKinnon|first3=W. B.|last4=Weaver|first4=H. A.|last5=Young|first5=L. A.|arxiv=1712.05669|bibcode=2018ARA&A..56..357S|doi=10.1146/annurev-astro-081817-051935}}</ref> kuigi [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon|Rahvusvaheline Astronoomialiit]] nimetas objekti hiljem ametlikult [[Belton Regio|Belton Regioks]].<ref>{{Cite web|url=https://astrogeology.usgs.gov/news/nomenclature/two-names-approved-for-pluto-belton-regio-and-safronov-regio|title=Two Names Approved for Pluto: Belton Regio and Safronov Regio {{!}} USGS Astrogeology Science Center|website=astrogeology.usgs.gov|access-date=2023-09-27}}</ref> == Illustratsioonid == <gallery> Fail:Yog-Sothoth.jpg Fail:Azathoth.jpg|alt=File:Shoggoth by Nottsuo.jpg Fail:Woper Cthulure.jpg </gallery> == Vaata ka == * [[Udu (King)]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit]] [[Kategooria:Müütilised loomad]] [[Kategooria:Õuduskirjandus]] dvqmkikjfooyz97reysrmn3sx1cxtq7 0 689762 7231227 6997987 2026-09-09T10:34:23Z Andreas003 7485 7231227 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | riik = {{pisilipp|Nõukogude Liit}},<br>{{pisilipp|Venemaa}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|06|15}} | sünnikoht = [[Omsk]], [[Omski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | spordiala = [[iluvõimlemine]] | haridus = [[Omski Riiklik Kehakultuuri Instituut]] }} '''Natalja Mitrovic-Puusep''' ([[Vene keel|vene]] Наталья Митрович-Пуусеп; sündinud [[15. juuni|15. juunil]] [[1973]] [[Omsk]]is) on [[iluvõimleja]] ja [[sportlane]]. Ta on olnud [[maailmameister]] ja [[Euroopa meister]] 1990. aastatel ja esindanud võistlustel [[Nõukogude Liit]]u. Mitrovic-Puusep on [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] taustaga, kuid ei räägi [[eesti keel]]t. == Taust == Mitrovic-Puusepa isapoolne vanaisa Peeter Puusep sündis 1924. aastal [[Siber]]is taiga ääremaal [[Tara (Venemaa)|Tara]] linna lähedal [[Jurjevka (Kemerovo oblast)|Jurjevis]]. Tema isapoolne vaarema Miili Visman kolis [[Eesti]]st Siberisse 1890. aasta paiku, vanaema Adeele sündis mõni aasta pärast vanaisa Peetrit. Mitrovic-Puusepa isa Ivan Puusep on puhas [[Eestlased|eestlane]]; tema emal Liidia Puusepal on ema poolt [[Lätlased|läti]] esivanemad. Vanavanemate kodune keel oli [[eesti keel]], Adeele rääkis vene keelt kehvasti. Isa Ivan õppis [[vene keel]]e ära alles koolis ja ei ole eesti keele oskust päriselt kaotanud.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Piirsalu |eesnimi=Jaanus |autor-link=Jaanus Piirsalu |kuupäev=2020-04-21 |pealkiri=Natalja Puusep – maailmameistrist Siberi eestlane |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/6954476/natalja-puusep-maailmameistrist-siberi-eestlane}}</ref> == Elulugu == Natalja Puusep sündis [[Omsk]]is ja läks kuueaastaselt iluvõimlemistrenni. Lapsepõlves veetis ta suved vanavanemate juures, õppis ära [[eesti keel]]est aru saama, natuke suutis seda ka ise rääkida. 1979. või 1980. aastal külastas [[Eesti]]t, kui käis [[Pärnu]]s ja [[Tallinn]]as sugulastel külas. Kui ta (umbes 10. eluaastast) suvesid enam vanavanemate juures ei veetnud, kadus ka tema eesti keele oskus.<ref name=":0" /> Tema treeneriks sai [[Vera Štelbaums]] ja ta õppis Omskis iluvõimlemiskoolis. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koondisse võeti ta 1987. aasta alguses, kui ta oli 13-aastane. Samal ajal oli NSV Liidu koondises ka [[Janika Mölder]], kuid kokku nad omavahel ei puutunud, sest Puusep oli individuaalvõimlejate, aga Mölder rühmakava koondises. [[Nõukogude Liidu meistrivõistlused|Nõukogude Liidu meistrivõistlustel]] jäi mitmevõistluses tema parimaks tulemuseks neljas koht 1989. aastal.<ref name=":0" /> ==== Võistlussport ==== 1990. aastal läks Puusep üle rühmakava koondisse. Ta esines ka individuaalselt mitmevõistluses ja samal aastal võitis Belgias kaks kuldmedalit Euroopa karikavõistlustel üksikharjutustes. 1990. aastal tuli Puusep koos Nõukogude Liidu naiskonnaga 17-aastaselt Göteborgis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] kolme palli ja kolme lindiga harjutuses, meeskond sai kohtunike kõrgeima hinde. Mitmevõistluses võitsid Nõukogude Liidu võimlejad hõbeda ja kepiharjutuses pronksi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Aasta hiljem sai naiskond ka kahekordseks [[Maailmameister|maailmameistriks]] kuue lindiga ning kolme palli ja kolme lindiga harjutustes. Mõlemas võitluses jäi ta koondisega mitmevõistluses hõbedale.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Пуусеп Наталья |url=https://gimnastika.pro/stars/414/17350/ |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=Gimnastika.pro}}</ref> Võitude eest teenis ta välja [[NSV Liidu teeneline meistersportlane|NSV Liidu teenelise meistersportlase]] aunimetuse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-18 |pealkiri=Наталья Пуусеп |url=http://lib.sibsport.ru/www/sibsport.nsf/eb11146099e658b846256e55002012c5/2b027c3404da9fbdc625789a001573c5?OpenDocument |väljaanne=[[Siberi Riiklik Kehakultuuri ja Spordi Ülikool]] |vaadatud=2025-02-27 |arhiivimisaeg=2016-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160918170518/http://lib.sibsport.ru/www/sibsport.nsf/eb11146099e658b846256e55002012c5/2b027c3404da9fbdc625789a001573c5?OpenDocument |url-olek=ei tööta }}</ref> 1992. aastal loobus ta 19-aastaselt tippspordist, kuna olümpiakavas oli tollal ainult iluvõimlemise individuaalvõistlus, kus ta ei soovinud esineda, lisaks põhjendas ta loobumist noorte talentide pealetulekuga.<ref name=":0" /> ==== Hilisem elu ==== Pärast tippsportlasaega osales Puusep [[Euroopa]]s demonstratsioonesinemistel kui endine maailmameister ja lõpetas õpingud [[Omski Riiklik Kehakultuuri Instituut|Omskis kehakultuuriinstituudis]]. Seejärel esines ta mitu aastat maailmas spordiballeti trupi koosseisus, kuni tutvus mehega, kellega hiljem abiellus.<ref name=":0" /> 1996. aastal kolis ta [[Serbia]]sse, kuhu jäigi elama. 2008. aastal avas ta [[Niš]]is oma võimlemisklubi, kus töötab treenerina. 2019. aastal valiti ta [[Serbia olümpiakomitee]] iluvõimlemise eksperdikomisjoni.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Mitrovic-Puusep, Natalja}} [[Kategooria:Iluvõimlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Eesti taustaga venemaalased]] q3g9qliriqvzkue56l32w716itj6xk8 0 692049 7230817 7091323 2026-09-08T12:21:06Z Kuriuss 38125 7230817 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{vikinda}} {{toimeta}} '''NVLink''' on [[Nvidia|NVIDIA]] poolt välja töötatud suure jõudlusega ühendustehnoloogia, mille eesmärk on kiirendada andmevahetust eri arvutikomponentide – eeskätt graafikaprotsessorite ([[Graafikaprotsessor|GPU]]-de) ja keskprotsessorite ([[Keskseade|CPU]]-de) – vahel. Tegemist on alternatiiviga traditsioonilistele ühendusstandarditele, nagu [[PCI Express]], pakkudes suuremat [[Ribalaius|ribalaiust]] ja madalamat [[Latentsusaeg|latentsust]] süsteemides, kus andmete kiire liikumine on kriitilise tähtsusega. NVLink on üles ehitatud modulaarse ja skaleeritava arhitektuurina, mis võimaldab luua tihedalt integreeritud süsteeme, kus mitu protsessorit saavad omavahel otse suhelda. Selline lähenemine muudab selle eriti sobivaks [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], teadusarvutuste ja pilvepõhiste töökoormuste jaoks, kus andmevahetuse maht ja kiirus mõjutavad otseselt rakenduste tõhusust. Lisaks GPU ja CPU vahelisele ühendusele võimaldab NVLink ka otseühendusi GPU-de vahel („peer-to-peer“ suhtlus), mis omakorda parandab kogu süsteemi jõudlust ja skaleeritavust. NVLinki kasutatakse paljudes NVIDIA tipptasemel platvormides ning see on kujunenud oluliseks komponendiks kaasaegsete andmekeskuste ja superarvutite arhitektuuris. == Taust == Aastaid on PCI Express (PCIe) olnud laialdaselt kasutatav standard ühenduste loomiseks erinevate arvutikomponentide vahel. Kuid tänapäevased töökoormused, mis hõlmavad massiivseid andmekoguseid ja järjest keerukamaid arvutusprotsesse, on viinud olukorrani, kus PCIe läbilaskevõime ja latentsus ei vasta enam uue põlvkonna nõudmistele. Selle probleemkoha ületamiseks töötas NVIDIA välja NVLinki – ühendustehnoloogia, mille eesmärk on pakkuda oluliselt suuremat andmeedastuskiirust ning võimaldada paindlikumat ja tõhusamat suhtlust mitme komponendi, sealhulgas graafika- ja keskprotsessorite vahel. NVLinki loomisel peeti silmas just skaleeritavust ja tulevikukindlust, et toetada suuri, andmemahukaid rakendusi. NVLink jõudis laiemasse tähelepanu keskpunkti 2018. aastal, kui see mängis võtmerolli kahe maailma kõige võimsama [[superarvuti]] – Summit ja Sierra – arhitektuuris. Mõlemad süsteemid kasutasid NVLinki [[Keskseade|CPU]]-de ja [[Graafikaprotsessor|GPU]]-de vahelise andmeside loomiseks, mis aitas neil saavutada seninägematut jõudlust teaduslikes arvutustes ja tehisintellekti töökoormustes. == Eesmärk == NVLinki tehnoloogia on loodud selleks, et võimaldada oluliselt suuremat andmevahetuskiirust [[Keskseade|CPU]]-de ja [[Graafikaprotsessor|GPU]]-de vahel võrreldes traditsiooniliste ühendusstandarditega. See saavutatakse mitme paralleelse ühenduse abil, mida saab kasutada ühe seadme kohta. Selline lähenemine tagab suurema [[Ribalaius|ribalaiuse]] ja võimaldab andmete liikumist palju kiiremini ning tõhusamalt. Üheks NVLinki oluliseks eeliseks on ka nn „peer-to-peer“ suhtlusvõimekus, mis tähendab, et erinevad GPU-d saavad omavahel otse andmeid vahetada, ilma et need peaksid läbima keskset lülitit või protsessorit. See vähendab [[Latentsusaeg|latentsust]] ja koormust kogu süsteemile, võimaldades suuremat läbilaskevõimet ja paremat skaleeritavust. Sellised omadused on muutumas üha olulisemaks, kuna paljud sektorid – alates finantsasutustest ja autotööstusest kuni tootmisettevõtete ja haiglateni – võtavad kasutusele tehisintellektil põhinevaid [[Superarvuti|superarvuteid]]. Need süsteemid peavad suutma töödelda, analüüsida ja mõista üha kasvavaid andmehulkasid, et teha kiireid ja täpseid otsuseid reaalajas. == NVLinki areng == Juba algusest on iga uue versiooni välja laskmisega tehtud olulisi muudatusi arengus. === NVLink 1.0 (Pascal arhitektuur) === NVLink 1.0 toodi välja aastal 2014 ja see rakendati esmakordselt P100 graafikaprotsessoris. Selle tehnoloogia puhul ühendatakse kaks [[Graafikaprotsessor|GPU]]-d (ehk graafikaprotsessorit) nelja NVLinki kaudu. Iga link sisaldab kaheksat kanalit, millest igaüks suudab andmeid edastada kiirusel 20 GB/s. See tähendab, et kahe GPU vahel on võimalik saavutada kahesuunaline [[ribalaius]] kuni 160 GB/s, mis on ligikaudu viis korda suurem kui PCIe 3.0 x16 puhul. Üks NVLink koosneb 16 diferentsiaaljuhtmepaari ulatuses, mis toetavad kaheksat kanalit mõlemas suunas. Diferentsiaalpaaride otsad on tähistatud kui [[PhysX|PHYS]], mille sees paiknevad SerDes-komponendid. NVLink 1.0 võimaldab nelja GPU ühendamist tasapinnalise võrgutopoloogiana, kus igal GPU-l on otsene punkt-punkti ühendus teistega. Kui kasutada kaheksat GPU-d, saab moodustada kuupvõrgutopoloogia, mis on näiteks DGX-1 serveri aluseks. Oluline on märkida, et sellises konfiguratsioonis ei moodustu täielikult ühendatud võrk – mitte kõik GPU-d pole otseselt seotud kõigi teistega. === NVLink 2.0 (Volta) === 2017. aastal esitles NVIDIA oma teise põlvkonna NVLinki tehnoloogiat. See võimaldab ühendada kaks V100 [[Graafikaprotsessor|GPU]] kiipi kuue NVLinki ühenduse abil, kus iga NVLink sisaldab kaheksat kanalit. Kanalite kiirust suurendati 25 GB/s-ni, mille tulemusena saavutati kahesuunaline [[ribalaius]] 300 GB/s, mis on peaaegu kahekorda võrreldes NVLink 1.0-ga. Lisaks NVIDIA töötas välja ka NVSwitchi, mis toimib kõrge jõudlusega lülitina GPU-de vahel. See võimaldab mitmel NVLink ühendusel töötada koos, et luua süsteemi sees suur ühendatud võrgustik. NVSwitch võimaldab täis ribalaiust kogu süsteemi ulatuses ja ei blokeeri GPU-de vahelist liiklust. === NVLink 3.0 (Ampere) === 2020. aastal tutvustas NVIDIA kolmanda põlvkonna NVLinki tehnoloogiat, mis tähistas olulist sammu edasi andmevahetuse [[Ribalaius|ribalaiuse]] ja graafikaprotsessorite ([[Graafikaprotsessor|GPU]]-de) omavahelise ühenduvuse osas. NVLink 3.0 eesmärk oli pakkuda veelgi suuremat jõudlust võrreldes eelmiste põlvkondadega, et vastata kasvavatele nõudmistele andmemahukates arvutustöödes, sealhulgas tehisintellekti ([[Tehisintellekt|AI]]), [[Masinõppimine|masinõppe]] ja teaduslike simulatsioonide valdkonnas. Selle põlvkonna uuendusena sai võimalikuks ühendada kaks A100 tüüpi GPU-d omavahel kuni 12 NVLinki ühenduse abil. See tähendas varasemaga võrreldes mitte ainult suuremat linkide arvu, vaid ka oluliselt suuremat andmeedastusvõimekust. Iga NVLink koosneb neljast eraldiseisvast andmekanalist, mis töötavad üheaegselt. Nende kanalite töökiirus kasvas võrreldes eelnevate põlvkondadega oluliselt – igaüks neist suutis edastada andmeid kiirusel kuni 50 GB/s. Kui kõik kanalid ja lingid kokku liita ning arvestada, et andmevahetus toimub kahesuunaliselt, saavutatakse kahe GPU vahel maksimaalne koguribalaius kuni 600 GB/s. See tähendab, et NVLink 3.0 pakub kaks korda rohkem ribalaiust kui NVLink 2.0, mis kasutas varem aeglasemaid kanaleid ja väiksemat linkide arvu. Selle tehnoloogia toel oli võimalik luua veelgi keerukamaid ja võimsamaid arvutusklastreid. Kuna linkide arv suurenes, tuli uuendada ka lülitustehnoloogiat. Just selleks otstarbeks toodi välja täiustatud NVSwitch, mille kolmas põlvkond kasutas nüüd 36 [[Port|porti]]. Iga port suutis andmeid edastada samal tasemel – 50 GB/s. Selline arhitektuur võimaldas mitmel GPU-l suhelda teineteisega samaaegselt ja suure läbilaskevõimega, ilma et tekiks kitsaskohti andmeside mahtudes. NVLink 3.0 rakendati näiteks NVIDIA DGX A100 süsteemis, mis kujutab endast väga võimast andmetöötlusmasinat, mõeldud just intensiivsete tehisintellekti töövoogude ja modelleerimiste tarbeks. DGX A100 sisaldab kaheksat A100 GPU-d, mis on omavahel ühendatud nelja NVSwitch-lülitiga. Need neli lülitit moodustavad sisemise võrgu, mille kaudu kõik kaheksa GPU-d saavad üksteisega suhelda, justkui oleksid nad kõik otseselt omavahel ühendatud. Selline arhitektuur võimaldab GPU-del jagada andmeid kiiresti ja ilma olulise viivituseta, mis on kriitilise tähtsusega just nendes rakendustes, kus vajalik on suur paralleelsus ja pidev sünkroonimine. Kõik see – 12 NVLinki kahe GPU vahel, 50 GB/s kanalikiirus, 600 GB/s kahepoolne ribalaius ja 36 pordiga NVSwitchid – võimaldas NVIDIA-l ehitada süsteeme, millel oli enneolematu jõudlus ja paindlikkus. DGX A100 kujunes väga populaarseks valikuks tippkeskuste, ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete seas, kes tegelesid järgmise põlvkonna AI mudelite arendamisega või muude arvutusmahukate töödega. === NVLink 4.0 (Hopper) === 2022. aastal teatas NVIDIA NVLinki neljanda põlvkonna tehnoloogia kasutuselevõtust. Selle uue põlvkonna NVLink võimaldas veelgi suuremat andmeedastuskiirust ja paremat ühenduvust kahe [[Graafikaprotsessor|GPU]] vahel. Konkreetsemalt sai sellega võimalikuks ühendada kaks H100 tüüpi GPU kiipi kuni 18 eraldiseisva NVLinki ühendusega. Igaüks neist NVLinkidest koosneb kahest kanalist, mis on omavahel paralleelselt ühendatud. Oluline uuendus seisneb selles, et iga kanal toetab nüüd kuni 100 GB/s andmeedastuskiirust, tänu [[Pulsi-amplituudmodulatsioon|PAM4]] ehk Pulse-Amplitude Modulation 4 tehnoloogiale, mis võimaldab suuremat andmetiheduse edastust sama sagedusega. Selle tulemuseks on kahe GPU vahel kokku kahesuunaline andmevahetusvõimekus ehk [[ribalaius]] kuni 900 GB/s. See tähendab, et iga GPU saab saata ja vastu võtta andmeid ülikiirelt, tagades väga kõrge jõudluse suurte andmemahtude töötlemisel – näiteks [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], teaduslike arvutuste või süvaõppe mudelite treenimise käigus. Koos NVLink 4.0-ga toodi turule ka uuendatud versioon NVSwitchist. Uus NVSwitchi põlvkond võimaldab ühendada veelgi rohkem GPU-sid, sest nüüd toetab iga NVSwitch koguni 64 [[Port|porti]]. Iga port on võimeline töötama 50 GB/s kiirusel, mis loob võimsa ja skaleeritava võrgu GPU-de vahelises suhtluses. Seda tehnoloogiat rakendatakse näiteks NVIDIA DGX H100 süsteemis. Tuleb tähele panna olulist tehnilist erinevust kahe ühendustüübi vahel. Nimelt on optilised ühendused – need, mis suunavad andmeid NVSwitchist välja – ühepoolse ribalaiusega. See tähendab, et andmeid saab saata ainult ühes suunas korraga. Vastupidi sellele kasutavad GPU-de omavahelised ühendused, kus rakendatakse NVLinki, kahesuunalist andmeedastust, mis võimaldab samaaegselt andmete saatmist ja vastuvõttu. Selline topelt võimekus on eriti oluline AI-kiipide töö jaoks, kuna andmeid tuleb pidevalt kiiresti mõlemas suunas liigutada. === NVLink 5.0 (Blackwell) === 2024. aastal tutvustas [[Nvidia|NVIDIA]] oma kiiremaid [[Graafikaprotsessor|GPU]]-de vahelise ühenduse tehnoloogiaid, mille uusim versioon on viienda põlvkonna NVLink. Tegemist on spetsiaalselt loodud ülikiire andmeside lahendusega, mis võimaldab mitmel GPU-l vahetult omavahel suhelda samas süsteemis, oluliselt suurendades andmeedastuskiirust ning vähendades [[Latentsusaeg|latentsust]]. See uus NVLink 5.0 standard on loodud silmas pidades NVIDIA Blackwelli arhitektuuriga mitme GPU süsteeme. Võrreldes eelkäija, neljanda põlvkonna NVLinkiga, mis pakkus kuni 900 GB/s kahepoolset andmeedastuskiirust, on uue versiooni läbilaskevõime kahekordne – koguni 1,8 TB/s. Selline edastusvõime on lausa 14 korda suurem kui samal perioodil kasutusel olnud PCI Express 5.0 standardi maksimaalne läbilaskevõime, mis näitab NVLinki märkimisväärset tehnoloogilist edasiminekut. Selleks et saavutada tõhus ja tõkestusteta andmevahetus kõigi GPU-de vahel ühes serveririiulis, kasutatakse NVLink Switchi kiipi, mis toimib kui riiulitasemel keskne ühenduspunkt. Blackwelli arhitektuuriga graafikaprotsessorid suudavad tänu 18-le 100 GB/s ühendusele saavutada 1,8 TB/s kogu läbilaskevõime igale GPU-le. Need ühendused moodustavad võrguvõrgustiku ehk „mesh“-topoloogia, mis võimaldab igal protsessoril suhelda kõigiga otse, ilma et andmed peaks läbima mitut vahepunkti. Tänu sellele tehnoloogiale saab ühendada kuni 576 GPU-d üheks terviklikuks kiirendiks, mis toimib justkui üksainus ülivõimas arvutusüksus. Selline süsteem on märkimisväärselt tõhus eriti [[Tehisintellekt|tehisintellekti]] ja [[Masinõppimine|masinõppe]] valdkondades, kus andmete töötlemise maht ja kiirus on määrava tähtsusega. == Kasutusalad == NVLink-tehnoloogiat rakendatakse paljudes [[Nvidia|NVIDIA]] platvormides, sealhulgas tuntud HGX ja DGX süsteemides ning ka kõige uuemas lahenduses – GB300 NVL72. Viimane neist ühendab omavahel koguni 72 graafikaprotsessorit, moodustades neist ühe võimsa kiirenduselemendi. Peale [[Graafikaprotsessor|GPU]]-põhiste platvormide leiab NVLink kasutust ka järgmise põlvkonna NVIDIA protsessorite puhul, nagu Grace [[Keskseade|CPU]] ja Grace Hopper Superchip. Nendes süsteemides võimaldab NVLink kiipide vahel ühise mäluaadressiruumi kasutamist, mis lihtsustab mäluhalduse protsesse ning tõstab oluliselt andmeedastuse efektiivsust [[Protsessor|protsessori]] ja [[Videokaart|graafikakaardi]] vahel. Näiteks Grace CPU Superchip ühendab kaks protsessorikiipi NVLinki abil, võimaldades saavutada kokku 144 Arm Neoverse V2 südamikku. Selline arhitektuur on loodud eeskätt pilvekeskkondade, suurettevõtete ja kõrgjõudlusarvutuste (HPC) tarbeks, kus on oluline saavutada kõrge jõudlus energiasäästlikul viisil. Grace CPU ja Grace Hopper Superchipid sobivad eriti hästi suurte ja keerukate pilvepõhiste töökoormuste jaoks, kus lisaväärtust pakub just nende energiatõhusus koos kõrge töökindlusega. Üks tähelepanuväärsemaid näiteid NVLinki praktilisest rakendusest on [[Šveits|Šveitsi]] riikliku arvutuskeskuse tulevane [[superarvuti]] Alps. See tipptehnoloogiline süsteem hakkab olema üks esimesi, mis põhineb Grace Hopperi platvormil ning on suunatud keeruliste teaduslike probleemide lahendamisele – alates astrofüüsikast kuni kvantkeemia uurimisteni. NVLinki võib võrrelda omamoodi ühenduspesaga, nagu [[Lego|LEGO]] klots, mis võimaldab komponentide tõhusat ja modulaarset ühendamist. Näiteks NVIDIA DGX süsteemides on kõik kaheksa GPU-d ühendatud omavahel NVSwitchi kaudu, mis tagab kiire ja otsese andmeside nende vahel. Selline arhitektuur loob tihedalt integreeritud NVLink-võrgu, kus kõik serveri GPU-d töötavad ühise süsteemina, võimaldades optimaalset ressursside jagamist ja koormuse hajutamist. == Eelised võrreldes PCIe-ga == Kuigi [[PCI Express|PCIe]] standard on endiselt laialdaselt kasutuses ja täidab oma rolli paljudes süsteemides, pakub NVLink selle kõrval mitmeid selgeid eeliseid, eriti suurte andmemahtude ja keerukate arvutustööde puhul. '''Suurem andmete läbilaskevõime:''' NVLink võimaldab kasutada mitut paralleelset ühendust, mille kaudu saab oluliselt suuremas mahus andmeid liigutada võrreldes traditsioonilise PCIe-ga. See teeb NVLinkist sobivama lahenduse süsteemides, kus andmevahetus graafikaprotsessorite vahel peab olema eriti kiire ja tõhus. '''Väiksem latentsus:''' kuna [[Graafikaprotsessor|GPU]]-d suhtlevad NVLinki kaudu otse omavahel, ilma et peaksid läbima keskse PCIe kontrolleri, on andmeedastus märgatavalt kiirem ja viivitused väiksemad. See tagab parema jõudluse reaalajas töötlevates rakendustes. '''Parem skaleeritavus:''' NVLinki arhitektuur toetab oluliselt suurema arvu GPU-de ühendamist ühte süsteemi kui PCIe. See muudab NVLinki ideaalseks lahenduseks suurtes superarvutites ja andmekeskustes, kus süsteemi komponentide koordineeritud töö on kriitilise tähtsusega. '''Tõhusam energiakasutus:''' Kiirem andmeedastus ja väiksemad ooteajad tähendavad, et süsteemid töötavad efektiivsemalt ja kulutavad vähem energiat samade ülesannete täitmiseks. See on eriti oluline andmekeskuste ja pilvekeskkondade puhul, kus energiatõhusus mõjutab märkimisväärselt tegevuskulusid. Oluline on ka märkida, et x86-põhistes süsteemides toimub [[Keskseade|CPU]] ja [[Graafikaprotsessor|GPU]] vaheline ühendus tavapäraselt ainult PCI Expressi kaudu. Kuid isegi sellistes süsteemides saavad GPU-d omavahel andmeid vahetada NVLinki vahendusel. Samas, [[IBM]]-i POWER8 protsessoritega platvormidel on võimalik CPU ja GPU vahel kasutada juba otseselt NVLinki ühendust, mis tagab veelgi suurema jõudluse ja parema integratsiooni komponentide vahel. == Tulevik == [[Nvidia|NVIDIA]] NVLink ja NVSwitch moodustavad tänapäevaste andmekeskuste arhitektuuris olulise selgroo, olles kriitilise tähtsusega komponentidevahelise kiire andmevahetuse tagamisel. See on eriti oluline valdkondades, kus töötlemist vajavad tohutud andmehulgad ja kus süsteemide jõudlus sõltub otseselt nende ühenduste efektiivsusest. Sellisteks valdkondadeks on näiteks: * keerukate loodus- ja keskkonnanähtuste simulatsioonid, * [[Masinõppimine|masinõppe]]- ja [[Tehisintellekt|tehisintellekti]] mudelite koolitusprotsessid, * reaalajas toimuv [[Suurandmed|suurandmete]] analüüs, * tööstuses kasutatavate digitaalsete kaksikute (digikaksikute) modelleerimine ja jälgimine. Kuna nii andmemahtude kui ka tehisintellekti mudelite keerukus kasvab kiiresti, muutuvad sellised suure jõudlusega ühendustehnoloogiad nagu NVLink tulevikus järjest olulisemaks. NVIDIA jätkuvad investeeringud sellesse valdkonda näitavad selgelt, et ainult [[Graafikaprotsessor|GPU]] toorest arvutusvõimsusest ei piisa – sama tähtis on see, kui kiiresti ja tõhusalt need [[Protsessor|protsessorid]] omavahel andmeid vahetada suudavad. Võimekus kiireks andmesideks on seega lahutamatu osa kõrgjõudluslike süsteemide üldisest efektiivsusest. == Välislingid == * https://blogs.nvidia.com/blog/what-is-nvidia-nvlink/ * https://www.microway.com/hpc-tech-tips/comparing-nvlink-vs-pci-e-nvidia-tesla-p100-gpus-openpower-servers/ * https://www.naddod.com/blog/unveiling-the-evolution-of-nvlink?srsltid=AfmBOoq0v1IWE1BT-ePLq0KRnaYNDuRqfNs_vkeduIPwiVJ_C6LyJnGz * https://hardwarenation.com/resources/blog/nvidia-nvlink-5-0-accelerating-multi-gpu-communication/ * https://www.atlantic.net/gpu-server-hosting/nvidia-nvlink-how-it-works-use-cases-and-critical-best-practices/ * https://www.fibermall.com/blog/evolution-of-nvlink.htm?srsltid=AfmBOoqg_xhyItA3vwtpJCEMRYkbGHXda9B1Y1RzNSuqdkxqLAzQQk7U# [[Kategooria:Tarkvara]] 14hop5jzqoazew3fj0mlk7aofjc13gi 0 693327 7230907 7141481 2026-09-08T16:07:32Z Amherst99 15496 /* */ 7230907 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maria zhaboo nr 25.jpg|pisi|Poola Vabariigi Suursaatkonna välja antav auhind Maria žaboo. Pildil olev auhind on antud välja 2025. aastal ja kannab järjekorranumbrit 25. Selle on Maria Laidoneri kujutava arhiivifoto järgi valmistanud Poola pitsimeister ja näitleja Monika Paśnik-Petryczenko]] '''Maria [[žaboo]]''' on Tallinnas asuva [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola Vabariigi Suursaatkonna]] välja antav auhind. Seda antakse välja alates 2018. aastast, mil möödus 100 aastat [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumisest]] ja [[Poola taasiseseisvumine|Poola taasiseseisvumisest]]. Eesmärgiks on autasustada 100 žabooga 100 väljapaistavat naist, Poola asja eest seisjaid Eestis.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=22.07.2022 |pealkiri=Eesti Kontserdi juht Kertu Orro pälvis Poola Saatkonna kõrge tunnustuse |url=https://muusikaplaneet.ee/2022/07/22/orro/ |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=MuusikaPlaneet}}</ref> Auhinnaga tõstetakse esile naisi, kes erilise pühendumusega kannavad hoolt Eesti ja Poola suhete arendamise eest ning propageerivad [[Maria Laidoner|Maria Kruszewska-Laidoneri]] eeskujul Maria sünnimaa [[Poola]] kultuuri ja pärandit Eestis. Žaboosid on valmistanud nii [[Haapsalu sall|Haapsalu pitsikuduja]] [[Liivi Russe]], kes taaslõi žaboo mustri ning kuju Maria ja Johan Laidoneri arhiivifoto järgi,<ref name=":0" /> kui ka Poola pitsikuduja ja näitleja Monika Paśnik-Petryczenko. Žabood on nummerdatud ja nimelised. == Taust == Maria Kruszewska-Laidoner (1888–1978) oli poolatar, kindral Johan Laidoneri abikaasa, kes enne II maailmasõja puhkemist täitis Eestis ka esileedi rolli. Maria andis tooni sõdadevahelise Eesti kultuuri- ja salongielule ning oli ka moetrendide juurutaja. Tema riietuse lahutamatu osa olid [[Žaboo|žabood]]. Okupatsiooniaastatel hoidis ta ülal Eesti rahva vabaduspüüdlusi, hoolitsedes oma riietuse iga detaili eest: valge žaboo rõhutas rõivaste sinist ja musta värvi, mis andsid kokku Eesti riigilipu värvid.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=12.07.2022 |pealkiri=Pärnu kontserdimaja juht pälvis Poola riigilt Maria žaboo |url=https://parnu.postimees.ee/7562701/parnu-kontserdimaja-juht-palvis-poola-riigilt-maria-zaboo |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> == Laureaadid == Esimene [[žaboo]] anti Eesti iseseisvumise sajanda aastapäeva puhul üle president [[Kersti Kaljulaid|Kersti Kaljulaidile]]. * 2018 – [[Kersti Kaljulaid]]<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=7.12.2022 |pealkiri=Proua Sirje Karis pälvis Poola Vabariigi Tallinna suursaatkonna tunnustuse |url=https://www.gov.pl/web/eesti/proua-sirje-karis-plvis-poola-vabariigi-tallinna-suursaatkonna-tunnustuse |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Poola Vabariigi Suursaatkonna veebileht}}</ref> * 2019 – [[Eve Alte]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.09.2019 |pealkiri=Poolaga hinges ja Eestiga südames |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=virumaateataja20190926.2.13.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Virumaa Teataja}}</ref> * 2020 – * 2021 – [[Kaire Tooming]], [[Krista Kumberg]], [[Tiina Leesik]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reiljan |eesnimi=Kaire |kuupäev=25.08.2021 |pealkiri=Poola saatkond tänas kolme läänlast |url=https://online.le.ee/2021/08/25/poola-saatkond-tanas-kolme-laanlast/ |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Lääne Elu}}</ref> * 2022 – [[Kertu Orro]],<ref name=":0" /> [[Marika Pärk]],<ref name=":1" /> [[Sirje Karis]]<ref name=":2" /> * 2023 – [[Kristi Viiding]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=20.04.2023 |pealkiri=Kristi Viiding pälvis Poola Vabariigi suursaadikult Maria žaboo |url=https://nobilitas.utkk.ee/kristi-viiding-palvis-poola-vabariigi-suursaadikult-maria-zaboo/ |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Ruth Karemäe]], [[Leelo Tungal]], [[Birgit Kibal]], [[Elo Perling-Kõmper]], [[Irene Lään]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=07.12.2023 |pealkiri=Galerii: Ruth Karemäe pälvis Poola riigilt Maria žaboo |url=https://kultuur.err.ee/1609187731/galerii-ruth-karemae-palvis-poola-riigilt-maria-zaboo |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=ERR}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=15.12.2023 |pealkiri=Maria Kruszewska-Laidoneri 135. sünniaastapäeva tähistamine |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=viimsiteataja20231215.2.4.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Viimsi Teataja}}</ref> [[Viive Noor]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Viive Noor |url=https://elk.ee/lastekirjandus/illustraatorid/viive-noor/ |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskkuse veebileht}}</ref> * 2024 – [[Linda Jahilo]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanson |eesnimi=Raimu |kuupäev=7.05.2024 |pealkiri=GALERII ⟩ Kirjandusfestivaliga Prima Vista liitus Poola lipu päev |url=https://tartu.postimees.ee/8015857/galerii-kirjandusfestivaliga-prima-vista-liitus-poola-lipu-paev |vaadatud=7. mail 2025 |väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> [[Anne Erm]] * 2025 – [[Marge Pärnits]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raavik |eesnimi=Jens |perekonnanimi2=Ansu |eesnimi2=Margus |kuupäev=6.05.2025 |pealkiri=GALERII ⟩ Poola lipu päev tähistab ühtlasi ka Tartu lipu sündi |url=https://tartu.postimees.ee/8243585/galerii-poola-lipu-paev-tahistab-uhtlasi-ka-tartu-lipu-sundi |vaadatud=9. mail 2025}}</ref> [[Tiina Lokk]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-08 |pealkiri=GALERII &#10217; PÖFFI särav avapidu: Tiina Lokk sai Maria žaboo! |url=https://kultuur.postimees.ee/8357971/galerii-poffi-sarav-avapidu-tiina-lokk-sai-maria-zaboo |vaadatud=2025-11-08 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref>, [[Tiia Teder]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=11.12.2025 |pealkiri=Tiia Teder pälvis Poola riigilt Maria žaboo |url=https://kultuur.err.ee/1609882471/tiia-teder-palvis-poola-riigilt-maria-zaboo |vaadatud=11.12.2025 |väljaanne=ERR}}</ref> == Vaata lisaks == * [[Žaboo]] ajalugu == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti auhinnad]] [[Kategooria:Poola autasud]] [[Kategooria:Eesti-Poola suhted]] p9ibkjqy2o0hi4jg0itplz3w5dqjuua 0 693435 7231172 7142213 2026-09-09T08:50:39Z ~2026-48970-88 237199 lisatud tunnustus 7231172 wikitext text/x-wiki '''Maria Smorževskihh-Smirnova''' (sündinud [[1. detsember|16. detsembril]] [[1977]] [[Kurgan|Kurgani]] linnas)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maria Smorževskihh-Smirnova CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Maria_Smor%C5%BEevskihh-Smirnova/est/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=5 küsimust. Narva Muuseumi uus juht Maria Smorževskihh-Smirnova {{!}} Kultuuriministeerium |url=https://kul.ee/uudised/5-kusimust-narva-muuseumi-uus-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=kul.ee |keel=et}}</ref> on filoloog ja museoloog, [[Narva Muuseum|Narva muuseumi]] juht.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-09 |pealkiri=Aasta eurooplane 2025 on Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.err.ee/1609689128/aasta-eurooplane-2025-on-narva-muuseumi-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Aasta eurooplane 2025 on Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120376223/aasta-eurooplane-2025-on-narva-muuseumi-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> == Haridus == Ta lõpetas aastal {{kas|1996}} [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]]i. Smorževskihh-Smirnova alustas bakalaureuseõpinguid [[Tartu Ülikool]]is vene ja slaavi filoloogia erialal 1996. aastal, lõpetas bakalaureusekraadiga ''cum laude'' 2000. aastal, magistrikraadi sai samas 2003. aastal ning doktorikraadi [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] Eesti Humanitaarinstituudis kultuuride uuringute õppekaval 2013. aastal.<ref name=":0" /> Doktoritöö teema on "Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa Peeter I ajastu kirikupanegüürikas", juhendaja [[Mihhail Lotman]].<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Smorževskihh-Smirnova |eesnimi=Maria |kuupäev=2013 |pealkiri=Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa Peeter I ajastu kirikupanegüürikas |url=https://www.smorzhevskihh.com/Public/Thesis/Thesis_main.html |väljaanne=Humanitaarteaduste dissertatsioonid 34 |isbn=978-9949-29-119-9}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötas 2008. aastal Tartu Ülikoolis [[Vene kirjanduse õppetool|vene kirjanduse õppetoolis]], 2009.–2013. aastal Tallinna ülikooli kultuuriteooria õppetoolis. Alates 2013. aastast olnud erinevate muuseumite juhataja: [[Peeter I majamuuseum|Peeter I Majamuuseum]], [[Tallinna Vene Muuseum|Tallinna vene muuseum]]. Alates 2021. aastast [[Narva Muuseum|Narva muuseumi]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseum hoiab plakatit „Putin: sõjakurjategija“ üleval veel järgmised paar päeva |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120186338/narva-muuseum-hoiab-plakatit-putin-sojakurjategija-uleval-veel-jargmised-paar-paeva |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> ja juht<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mediazona: Moskva kohus vahistas tagaselja Narva muuseumi direktori Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120350953/mediazona-moskva-kohus-vahistas-tagaselja-narva-muuseumi-direktori-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi juht märtsipommitamist illustreerinud flaieritest: muuseum ja selle koostööpartnerid pole teinud midagi valesti |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120277181/narva-muuseumi-juht-martsipommitamist-illustreerinud-flaieritest-muuseum-ja-selle-koostoopartnerid-pole-teinud-midagi-valesti |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>.<ref name=":1" /> Olnud [[külalislektor]] mitmetes asutustes.<ref name=":0" /> == Raamatud == 2013 – Ингерманландия, Эстляндия и Лифляндия в церковном панегирике Петровской эпохи <ref name=":4" /> 2019 – Православный Ревель Петра I <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smorževskihh-Smirnova |eesnimi=Maria |perekonnanimi2=Pogosjan |eesnimi2=Jelena |kuupäev=2019 |pealkiri=Православный Ревель Петра I |url=https://www.smorzhevskihh.com/Public/RevelPetra.html |väljaanne=Argo |isbn=978-9949-607-99-0}}</ref> == Tunnustus == 2021 – Aasta naine. Tunnustus [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon|EENA]] Narva klubi poolt ühiskonnale märkimisväärsete saavutuste eest kutsetegevuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi direktor Maria Smorževskikh-Smirnova on Narva aasta naine 2021 |url=https://gazeta.ee/narva/rukovoditel-narvskogo-muzeya-mariya-smorzhevskih-smirnova-zhenshhina-goda-2021-narvy/ |vaadatud=9. oktoobril 2025 |väljaanne=gazeta.ee}}</ref> 2025 – [[Aasta eurooplane]]. Tunnustus [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni Eesti esinduse]] ja [[Rahvusvaheline Euroopa Liikumise]] poolt inimesele või organisatsioonile, kes on aidanud seista euroopalike [[Väärtused|väärtuste]] eest, suurendada Eesti inimeste teadlikkust [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] ning teinud Eesti Euroopas nähtavamaks.<ref name=":2" /> 2025 – Aasta muuseumitöötaja ehk Terav pliiats. [[Eesti Muuseumiühing]] annab välja eripreemiat “Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“. Tunnuspreemia eesmärk on märgata, tunnustada ja väärtustada muuseumides töötavaid kolleege. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Terava pliiatsi laureaadid |url=https://www.muuseum.ee/kontaktid/terav-pliiats/ |vaadatud=8. oktoober 2025}}</ref> 2025 – Amber award. [[Läänemereäärsete Losside ja Muuseumide Ühendus]] tunnustab üksikisikuid või asutusi, kes on andnud panuse Ühenduse arengusse, mõjutanud positiivselt selle mainet ning edendanud harmoonilisi suhteid ja vastastikust mõistmist erinevates Läänemere piirkonna lossides ja muuseumides töötavate kolleegide vahel. <ref>{{Netiviide |kuupäev=5. september 2025 |pealkiri=Amber award goes to Maria Smorzhevskihh-Smirnova, director of the Narva Museum. |url=https://www.facebook.com/visitcastles.eu/posts/in-2025-the-associations-amber-award-which-recognises-significant-contributions-/783111390747859/ |vaadatud=8. oktoober 2025}}</ref> 2025 – Välisministeeriumi teeneterist. Venemaa agressiooni ja propaganda vastustamise ning euroopalike väärtuste ja sõnavabaduse eest seismise eest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=12. november 2025 |pealkiri=Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega silmapaistvaid Eesti huvide edendajaid ja vabaduse hoidjaid |url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-silmapaistvaid-eesti-huvide |vaadatud=12. november 2025}}</ref> 2026 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal. Väljapaistva teadustöö ja kodanikujulguse eest euroopalike kultuuriaadete kaitsel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=aprill 2026 |pealkiri=Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab - 2026 tunnustused |url=https://muinsuskaitse.ee/eesti-muinsuskaitse-selts-tunnustab/2026-tunnustused/}}</ref> 2026 – Vabaduse Tammepärja aumärk. Eesti ajaloomälu, demokraatlike väärtuste ja ajaloolise tõe kaitsmise eest, käsitledes avalikult Narva pommitamist, okupatsioonipärandit ja Venemaa agressioonisõda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. september 2026 |pealkiri=Kaks idavirulast pälvisid Vabaduse Tammepärja aumärgi |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8541420/kaks-idavirulast-palvisid-vabaduse-tammeparja-aumargi |vaadatud=9. september 2026 |väljaanne=Põhjarannik}}</ref> == Isiklikku == Tema ema oli koolijuht ja pedagoog [[Tatjana Zarutskihh]]. Alates 2024. aasta suvest on Smorževskihh-Smirnova olnud [[Venemaa siseministeerium|Venemaa siseministeeriumi]] tagaotsitavate nimekirjas<ref name=":3" />, kuulutati 2025. aasta jaanuaris Venemaal kriminaalkurjategijaks ja võeti tagaselja vahi alla.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi juhti ootab ees uus sõda Kremli propagandaga: „Las karjuvad. Ma ei karda!“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120357474/narva-muuseumi-juhti-ootab-ees-uus-soda-kremli-propagandaga-las-karjuvad-ma-ei-karda |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Sama aasta sügisel mõistis Moskva linnakohus Maria Smorževskihh-Smirnova tagaselja 10 aastaks vangi seoses 2023.–2025. aastatel paigaldatud plakatiga, millel oli [[Vladimir Putin|Putini]] pilt ja kiri "Putin on [[Sõjakuritegu|sõjakurjategija]]". Plakat paigaldati Narva kindluse seinale pärast seda, kui [[Jaanilinn|Venemaal Ivangorodis]] Narva jõe kaldale paigaldati Eesti poole suunatud ekraan, millelt edastati võidupüha kontserti, kus esitati propagandistlikke laule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Elizaveta Kalugina {{!}} |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Venemaa mõistis Narva muuseumi direktori tagaselja 10 aastaks vangi |url=https://www.err.ee/1609811502/venemaa-moistis-narva-muuseumi-direktori-tagaselja-10-aastaks-vangi |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://kultuur.postimees.ee/8340608/maria-smorzevskihh-smirnova-votan-seda-auna-et-mind-venemaal-vangi-moisteti Maria Smorževskihh-Smirnova: võtan seda auna, et mind Venemaal vangi mõisteti] {{JÄRJESTA:Smorževskihh-Smirnova, Maria}} [[Kategooria:Eesti museoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] g1uhjpoit0a59jugn3ljsjtjybrh01x 0 694738 7230796 7095714 2026-09-08T12:00:28Z Kuriuss 38125 7230796 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Informaatika|Arvutiteaduses]] on '''lukk''' või '''mutex''' ( vastastikku välistamiseks) sünkroonimisprimitiiv, mis takistab oleku muutmist või sellele juurdepääsu mitme [[Lõim (informaatika)|lõimu]] poolt korraga. Lukud jõustavad vastastikuse välistamise samaaegsuse kontrolli poliitikaid ning mitmesuguste võimalike meetoditega on erinevate rakenduste jaoks olemas mitu unikaalset implementatsiooni. == Tüübid == Üldiselt on lukud ''nõuandelised lukud'', kus iga niit teeb enne vastavatele andmetele juurdepääsu saamist koostööd, omandades luku. Mõned süsteemid rakendavad ka ''kohustuslikke lukke'', mille korral lukustatud ressursile volitamata juurdepääsu katse sunnib juurdepääsu proovivale üksusele [[Eranditöötlus|erandi]] tegema. Lihtsaim luku tüüp on binaarne [[Semafor (programmeerimine)|semafor]]. See annab lukustatud andmetele eksklusiivse juurdepääsu. Ka teised skeemid pakuvad andmete lugemiseks jagatud juurdepääsu. Teised laialdaselt rakendatud juurdepääsurežiimid on eksklusiivne, kavatsusega välistada ja kavatsusega uuendada. Teine viis lukkude liigitamiseks on see, mis juhtub siis, kui [[Lock strategy|lukustusstrateegia]] takistab lõime edasiliikumist. Enamik lukustusdisainilahendusi blokeerib lukustust taotleva [[Lõim (informaatika)|lõime]] täitmise seni, kuni sellel lubatakse lukustatud ressursile juurde pääseda. Spinlocki korral niit lihtsalt ootab ("keerutab"), kuni lukk kättesaadavaks muutub. See on efektiivne, kui lõimed on lühikeseks ajaks blokeeritud, kuna see väldib operatsioonisüsteemi protsesside ümberajastamise lisakoormust. See on ebaefektiivne, kui lukku hoitakse pikka aega või kui lukku hoidva lõime edenemine sõltub lukustatud lõime ennetavast blokeerimisest. Lukud vajavad tõhusaks rakendamiseks tavaliselt riistvaralist tuge. See tugi toimub tavaliselt ühe või mitme aatomilise käsu vormis, näiteks " test-and-set ", " fetch-and-add " või " compare-and-swap ". Need juhised võimaldavad ühel protsessil kontrollida, kas lukk on vaba, ja kui see on vaba, siis see ühe aatomilise operatsiooniga hankida. Üheprotsessorilistel arhitektuuridel on võimalus kasutada [[Uninterruptible sequence|katkematuid käskude jadasid]] – kasutades spetsiaalseid käske või käskude eesliiteid [[Katkestus|katkestuste]] ajutiseks keelamiseks –, kuid see tehnika ei tööta mitmeprotsessoriliste jagatud mäluga masinate puhul. Mitmeprotsessorilises keskkonnas lukkude nõuetekohane tugi võib nõuda üsna keerukat riist- või tarkvaratuge, millega kaasnevad märkimisväärsed sünkroonimisprobleemid. Aatomoperatsiooni vajaduse põhjuseks on samaaegsus, kus sama loogikat täidab rohkem kui üks ülesanne. Näiteks vaatleme järgmist [[C (programmeerimiskeel)|C]]-keekes koodi:<syntaxhighlight lang="c"> if (lock == 0) { // lock free, set it lock = myPID; } </syntaxhighlight>Ülaltoodud näide ei garanteeri, et ülesandel on lukk, kuna lukku saab korraga testida mitu ülesannet. Kuna mõlemad ülesanded tuvastavad luku vaba oleku, proovivad mõlemad lukku seadistada, teadmata, et teine ülesanne samuti lukku seadistab. Dekkeri või Petersoni algoritm on võimalikud asendajad, kui aatomilukustusoperatsioonid pole saadaval. Lukkude hooletu kasutamine võib põhjustada ummikseise või otselukustuse. Ummikseisidest või reaalajas lukustustest vabanemiseks või neist taastumiseks saab kasutada mitmeid strateegiaid nii disaini kui ka käitusajal. (Kõige levinum strateegia on lukkude hankimise järjestuste standardiseerimine nii, et omavahel seotud lukkude kombinatsioonid hangitakse alati spetsiifiliselt määratletud "kaskaadi" järjekorras.)<syntaxhighlight lang="csharp"> public class Account // This is a monitor of an account { // Use `object` in versions earlier than C# 13 private readonly Lock _balanceLock = new(); private decimal _balance = 0; public void Deposit(decimal amount) { // Only one thread at a time may execute this statement. lock (_balanceLock) { _balance += amount; } } public void Withdraw(decimal amount) { // Only one thread at a time may execute this statement. lock (_balanceLock) { _balance -= amount; } } } </syntaxhighlight>C# tutvustus  <span class="monospaced">Keermestamine.</span> <span class="monospaced">Lukk</span> C# 13-s peal. NET 9. <code>lock(this)</code> võib probleeme tekitada, kui eksemplarile pääseb avalikult ligi. <ref>{{Cite web|url=http://msdn.microsoft.com/en-us/library/c5kehkcz(v=vs.100).aspx|title=lock Statement (C# Reference)|date=4 February 2013}}</ref> Sarnaselt [[Java|Javaga]] saab ka C# sünkroonida terveid meetodeid, kasutades MethodImplOptions. Sünkroonitud atribuut. <ref> {{Cite web|url=http://msdn.microsoft.com/en-us/magazine/cc163896.aspx|title=ThreadPoolPriority, and MethodImplAttribute|publisher=MSDN|access-date=2011-11-22|page=??}} </ref> <ref> {{Cite web|url=http://www.25hoursaday.com/CsharpVsJava.html#attributes|title=C# From a Java Developer's Perspective|access-date=2011-11-22|archive-url=https://archive.today/20130102015335/http://www.25hoursaday.com/CsharpVsJava.html|archive-date=2013-01-02}} </ref><syntaxhighlight lang="csharp"> [MethodImpl(MethodImplOptions.Synchronized)] public void SomeMethod() { // do stuff } </syntaxhighlight> == Detailsus == Enne lukkude detailsusega tutvumist tuleb mõista kolme lukkude kontseptsiooni: * ''Luku lisakulu'' : lukkude kasutamiseks vajalikud lisaressursid, näiteks lukkudele eraldatud mäluruum, protsessori aeg lukkude initsialiseerimiseks ja hävitamiseks ning aeg lukkude hankimiseks või vabastamiseks. Mida rohkem lukke programm kasutab, seda suurem on kasutamisega seotud üldkulu; * ''Lukustusvaidlus'' : see juhtub alati, kui üks protsess või niit üritab hankida teise protsessi või niidi poolt hoitavat lukku. Mida peeneteralisemad on saadaolevad lukud, seda väiksem on tõenäosus, et üks protsess/lõim taotleb teise poolt hoitavat lukku. (Näiteks rea lukustamine kogu tabeli asemel või lahtri lukustamine kogu rea asemel); * ''Pattiseis'' : olukord, kus vähemalt kaks ülesannet ootavad lukku, mida hoiab teine ülesanne. Kui midagi ette ei võeta, jäävad need kaks ülesannet igaveseks ootama. Sünkroonitavate lukkude arvu valimisel tuleb leida tasakaal lukustuskoormuse vähendamise ja lukustuskonkurentsi vähendamise vahel. Luku oluline omadus on selle ''detailsus''. Granulaarsus on mõõt andmete hulga kohta, mida lukk kaitseb. Üldiselt vähendab jämeda detailsuse valimine (väike arv lukke, millest igaüks kaitseb suurt andmesegmenti) ''lukustuskoormust'', kui kaitstud andmetele pääseb juurde üks protsess, kuid halvemat jõudlust, kui mitu protsessi töötab samaaegselt. See on tingitud suurenenud ''lukustusvaidlusest''. Mida jämedam on lukk, seda suurem on tõenäosus, et see peatab mitteseotud protsessi jätkumise. Seevastu peene detailsuse kasutamine (suurem arv lukke, millest igaüks kaitseb üsna väikest andmemahtu) suurendab lukkude endi üldkulu, kuid vähendab lukkude omavahelist konkurentsi. Granuleeritud lukustus, kus iga protsess peab hoidma mitut lukku ühisest lukkude komplektist, võib luua peeneid lukusõltuvusi. See peensus võib suurendada võimalust, et programmeerija tekitab teadmatult ''ummikseisu''.{{Lisa viide|kuupäev=July 2011}}<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2011)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;} Näiteks [[Andmebaas|andmebaasi haldussüsteemis]] võib lukk kaitsta kahaneva detailsuse järjekorras osa väljast, välja, kirjet, andmelehte või tervet tabelit. Jämedateralisus, näiteks tabelilukkude kasutamine, annab tavaliselt parima jõudluse ühe kasutaja puhul, samas kui peeneteralisus, näiteks kirjete lukud, annab parima jõudluse mitme kasutaja puhul. == Andmebaasi lukud == Andmebaasi lukke saab kasutada tehingute sünkroonsuse tagamise vahendina. st tehingute samaaegsel töötlemisel (tehingute põimimisel) tagab kahefaasiliste lukkude kasutamine, et tehingu samaaegne täitmine osutub samaväärseks tehingute järjestikuse järjestusega. Andmebaaside lukustamise kahetsusväärseks kõrvalmõjuks muutuvad aga ummikseisud. Pattiseisud ennetatakse kas tehingute vahelise lukustusjärjekorra eelnevalt määramisega või tuvastatakse ootegraafikute abil. Andmebaasi sünkroonsuse lukustamise alternatiiv ummikseisude vältimiseks hõlmab täielikult järjestatud globaalsete ajatemplite kasutamist. Andmebaasis mitme samaaegse kasutaja toimingute haldamiseks kasutatakse mehhanisme – eesmärk on vältida kaduma läinud värskendusi ja määrdunud lugemisi. Lukustamist on kahte tüüpi: ''pessimistlik'' ja ''optimistlik''. * ''Pessimistlik lukustus'' : kasutaja, kes loeb kirjet kavatsusega seda uuendada, paneb kirjele eksklusiivse luku, et takistada teistel kasutajatel sellega manipuleerimist. See tähendab, et keegi teine ei saa seda kirjet manipuleerida enne, kui kasutaja luku vabastab. Negatiivne külg on see, et kasutajad võivad olla väga pikaks ajaks lukustatud, mis aeglustab süsteemi üldist reageerimisvõimet ja põhjustab frustratsiooni. :: Kus pessimistlikku lukustust kasutada: seda kasutatakse peamiselt keskkondades, kus on suur andmekonkurents (kasutajate päringute arv andmebaasisüsteemile igal ajahetkel); kus andmete lukustuste abil kaitsmise kulud on väiksemad kui tehingute tagasipööramise kulud samaaegsuskonfliktide korral. Pessimistlikku samaaegsust on kõige parem rakendada siis, kui lukustusajad on lühikesed, näiteks kirjete programmilise töötlemise puhul. Pessimistlik samaaegsus nõuab püsivat ühendust andmebaasiga ja see ei ole skaleeritav valik, kui kasutajad andmetega suhtlevad, kuna kirjed võivad olla suhteliselt pikaks ajaks lukus. See ei sobi veebirakenduste arendamiseks. * ''Optimistlik lukustus'' : see võimaldab mitmel samaaegsel kasutajal andmebaasile juurde pääseda, samal ajal kui süsteem säilitab iga kasutaja esialgse lugemise koopia. Kui kasutaja soovib kirjet värskendada, kontrollib rakendus, kas mõni teine kasutaja on kirjet pärast viimast lugemist muutnud. Rakendus teeb seda, võrreldes mälus olevat esialgset lugemist andmebaasi kirjega, et kontrollida kirjes tehtud muudatusi. Kõik lahknevused esialgse lugemise ja andmebaasi kirje vahel rikub samaaegsuse reegleid ja seetõttu ignoreerib süsteem kõiki värskendustaotlusi. Kuvatakse veateade ja kasutajal palutakse värskendusprotsessi uuesti alustada. See parandab andmebaasi jõudlust, vähendades vajaliku lukustuse hulka, vähendades seeläbi andmebaasiserveri koormust. See töötab tõhusalt tabelitega, mis vajavad piiratud värskendusi, kuna ükski kasutaja pole lukustatud. Siiski võivad mõned uuendused ebaõnnestuda. Negatiivne külg on pidevad uuenduste tõrked, mis on tingitud suurest hulgast uuendustaotlustest mitmelt samaaegselt kasutajalt – see võib kasutajatele olla frustreeriv. :: Kus kasutada optimistlikku lukustust: see sobib keskkondades, kus andmete pärast on vähe konkurentsi või kus on vaja ainult lugemisõigust andmetele. Optimistlikku samaaegsust kasutatakse laialdaselt. NET mobiilsete ja ühenduseta rakenduste vajaduste rahuldamiseks <ref>{{Cite web|url=http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms978496.aspx|title=Designing Data Tier Components and Passing Data Through Tiers|publisher=[[Microsoft]]|date=August 2002|access-date=2008-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20080508154329/http://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms978496.aspx|archive-date=2008-05-08}}</ref>, kus andmeridade lukustamine pikemaks ajaks oleks teostamatu. Samuti nõuab kirjete lukkude haldamine püsivat ühendust andmebaasiserveriga, mis pole lahtiühendatud rakendustes võimalik. Nendel peamistel lukustustüüpidel on mitu variatsiooni ja täiustust, millel on vastavad blokeerimiskäitumise variatsioonid. Kui esimene lukk blokeerib teise luku, nimetatakse kahte lukku ''ühildumatuteks'' ; vastasel juhul on lukud ''ühilduvad''. Sageli esitatakse tehnilises kirjanduses interaktsioone blokeerivad lukutüübid ''lukkude ühilduvuse tabelina''. Järgnev on näide levinumate ja peamiste lukutüüpide kohta: {| class="wikitable" style="text-align:center;" |+Lukkude ühilduvuse tabel ! Luku tüüp ! lugemislukk ! kirjutuslukk |- ! lugemislukk | '''✔''' | '''X''' |- ! kirjutuslukk | '''X''' | '''X''' |} * '''✔''' näitab ühilduvust * '''X''' tähistab ühildumatust, st juhtumit, kus objektil olev esimest tüüpi lukk (vasakus veerus) blokeerib teist tüüpi luku (ülemises reas) omandamise samal objektil (teise tehingu poolt). Objektil on tavaliselt ootejärjekord (tehingutite kaupa) taotletud toiminguid koos vastavate lukkudega. Järjekorra esimene blokeeritud lukk toimingu jaoks saadakse kohe, kui olemasolev blokeeriv lukk objektilt eemaldatakse, ja seejärel käivitatakse vastav toiming. Kui järjekorras oleva toimingu lukk ei ole ühegi olemasoleva luku poolt blokeeritud (samal objektil võib samaaegselt olla mitu ühilduvat lukku), hangitakse see kohe. '''Kommentaar:''' Mõnes publikatsioonis on tabeli kirjed lihtsalt märgitud kui „ühilduv“ või „ühildumatu“ või vastavalt „jah“ või „ei“. <ref>{{Cite web|url=https://www.geeksforgeeks.org/lock-based-concurrency-control-protocol-in-dbms/|title=Lock Based Concurrency Control Protocol in DBMS|website=GeeksforGeeks|date=2018-03-07|access-date=2023-12-28|language=en-US}}</ref> == Puudused == Lukustuspõhisel ressursikaitsel ja lõimede/protsesside sünkroonimisel on palju puudusi: * Väide: mõned lõimed/protsessid peavad ootama, kuni lukk (või terve komplekt lukke) vabastatakse. Kui üks lukku hoidvatest lõimedest sureb, seiskub, blokeerub või satub lõpmatusse tsüklisse, võivad teised lukku ootavad lõimed lõputult oodata, kuni arvuti välja lülitatakse. * Lisakulud: lukkude kasutamine lisab iga ressursile juurdepääsu puhul lisakulusid, isegi kui kokkupõrke tõenäosus on väga haruldane. (Siiski on igasugune selliste kokkupõrgete võimalus võidujooksu tingimus.) * Silumine: lukkudega seotud vead on ajast sõltuvad ning võivad olla väga peened ja äärmiselt raskesti korratavad, näiteks ummikseisud. * Ebastabiilsus: optimaalne tasakaal lukustuskulude ja lukustuskonkurentsi vahel võib olla probleemdomeenile (rakendusele) ainuomane ning tundlik disaini, teostuse ja isegi madala taseme süsteemiarhitektuuriliste muudatuste suhtes. Need saldod võivad rakenduse elutsükli jooksul muutuda ja kaasa tuua tohutuid muudatusi värskendamiseks (uuesti tasakaalustamiseks). * Komponeeritavus: lukud on komponeeritavad (nt mitme samaaegse luku haldamine, et aatomiliselt kustutada objekt X tabelist A ja sisestada X tabelisse B) ainult suhteliselt keeruka (lisakoormusega) tarkvaratoe ja rakendusprogrammeerimise rangete konventsioonide täieliku järgimise korral. * Prioriteedi inversioon : madala prioriteediga lõim/protsess, millel on ühine lukk, võib takistada kõrge prioriteediga lõimede/protsesside jätkamist. Prioriteedi pärimist saab kasutada prioriteedi inversiooni kestuse lühendamiseks. Prioriteedilae protokolli saab kasutada üheprotsessorilistes süsteemides, et minimeerida halvimal juhul prioriteedi inversiooni kestust ja vältida ummikseisu. * Konvoeerimine : kõik teised lõimed peavad ootama, kui lukku hoidev lõim ajastuse tühistatakse ajalõigu katkestuse või lehekülje vea tõttu. Mõned samaaegsuse kontrolli strateegiad väldivad mõnda või kõiki neid probleeme. Näiteks lehter või serialiseerivad märgid aitavad vältida suurimat probleemi: ummikseisu. Lukustamise alternatiivide hulka kuuluvad mitteblokeerivad sünkroonimismeetodid, näiteks lukuvabad programmeerimistehnikad ja tehingumälu. Sellised alternatiivsed meetodid nõuavad aga sageli, et tegelikud lukustusmehhanismid rakendataks operatsioonisüsteemi [[tarkvara]] fundamentaalsemal tasemel. Seega võivad need ''rakendustasandi'' vaid lukkude rakendamise üksikasjadest vabastada, kusjuures eespool loetletud probleemidega tuleb ikkagi rakenduse tasandil tegeleda. Enamasti sõltub korrektne lukustamine sellest, kas protsessor pakub aatomikäskude voo sünkroonimise meetodit (näiteks elemendi lisamine või kustutamine torujuhtmesse nõuab, et kõik samaaegsed toimingud, mis vajavad teiste elementide lisamist või kustutamist torujuhtmes, peatataks mälusisu manipuleerimise ajal, mis on vajalik konkreetse elemendi lisamiseks või kustutamiseks). Seega võib rakendus olla sageli töökindlam, kui see tunneb ära operatsioonisüsteemile pandud koormuse ja suudab viisakalt ära tunda võimatute nõudmiste teatamise.{{Lisa viide|kuupäev=November 2013}}<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (November 2013)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;} === Kompositsiooni puudumine === Üks lukupõhise [[Programmeerimine|programmeerimise]] suurimaid probleeme on see, et "lukud ei komponeeru ": väikeseid ja korrektseid lukupõhiseid mooduleid on raske ühendada sama korrektseteks suuremateks programmideks ilma mooduleid muutmata või vähemalt nende sisemust teadmata. Simon Peyton Jones ( tarkvara tehingumälu pooldaja) toob järgmise näite pangandusrakendusest: kujunda klass , mis võimaldab mitmel samaaegsel kliendil raha kontole sisse või välja kanda ning annab algoritmi raha ühelt kontolt teisele ülekandmiseks. Probleemi esimese osa lukupõhine lahendus on: '''klassi''' konto: '''liikme''' saldo: täisarv '''liikme''' mutex: Lukusta '''meetod''' deposiit(n: täisarv) mutex.lock() tasakaal ← tasakaal + n mutex.unlock() '''meetod''' tagasivõtmine(n: täisarv) sissemakse(−n) Probleemi teine osa on palju keerulisem. A ''Järjestikuste programmide jaoks'' õige oleks '''funktsiooniülekanne''' (from: Konto, to: Konto, summa: Täisarv) alates.väljamakse(summa) sissemakse(summa) Samaaegses programmis on see algoritm vale, sest kui üks lõim on poole peal , teine võib täheldada olekut, kus  on esimeselt kontolt maha võetud, kuid teisele kontole mitte veel laekunud: raha on süsteemist kadunud. Selle probleemi saab täielikult lahendada ainult siis, kui enne kummagi konto muutmist lukustatakse need, kuid sel juhul tuleb lukud paigutada mingi suvalise globaalse järjestuse järgi, et vältida ummikseisu: '''funktsiooniülekanne''' (from: Konto, to: Konto, summa: Täisarv) '''kui''' alates < kuni ''// lukkude suvaline järjestus'' alates.lukust() lukustama() '''muu''' lukustama() alates.lukust() alates.väljamakse(summa) sissemakse(summa) alates.unlock() avama() See lahendus muutub keerulisemaks, kui kaasatud on rohkem lukke ja  peab teadma kõigi lukkude kohta, seega ei saa neid peita. == Keeletugi == Programmeerimiskeeled erinevad sünkroonimise toe poolest: * [[Ada (programmeerimiskeel)|Ada]] pakub kaitstud objekte, millel on nähtav kaitse alamprogrammidele või kirjetele<ref>{{Cite book|last=ISO/IEC 8652:2007|title=Ada&nbsp;2005 Reference Manual|access-date=2010-02-27|chapter=Protected Units and Protected Objects|quote=A protected object provides coordinated access to shared data, through calls on its visible protected operations, which can be protected subprograms or protected entries.|chapter-url=http://www.adaic.com/standards/1zrm/html/RM-9-4.html}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> lisaks ka kohtumiskokkuleppele.<ref>{{Cite book|last=ISO/IEC 8652:2007|title=Ada&nbsp;2005 Reference Manual|access-date=2010-02-27|chapter=Example of Tasking and Synchronization|chapter-url=http://www.adaic.com/standards/1zrm/html/RM-9-11.html}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * ISO/IEC [[C (programmeerimiskeel)|C]] standard pakub standardset vastastikuse välistamise (lukud) rakenduste programmeerimisliidest (API) alates C11. Praegune ISO/IEC [[C++]] standard toetab keermestamist alates C++11. OpenMP standardit toetavad mõned kompilaatorid ja see võimaldab kriitilisi sektsioone määrata pragmade abil. POSIX pthread API pakub lukutuge.<ref>{{cite web|last=Marshall|first=Dave|url=http://www.cs.cf.ac.uk/Dave/C/node31.html#SECTION003110000000000000000|title=Mutual Exclusion Locks|date=March 1999|access-date=2008-05-30}}</ref> Visual C++ pakub sünkroonitavate meetodite sünkroonimisatribuuti, kuid see on spetsiifiline Windowsi arhitektuuri ja Visual C++ kompilaatori COM-objektide jaoks.<ref>{{cite web|url=http://msdn.microsoft.com/en-us/library/34d2s8k3(VS.80).aspx|title=Synchronize|publisher=msdn.microsoft.com|access-date=2008-05-30}}</ref> C ja C++ pääsevad hõlpsalt juurde mis tahes algse operatsioonisüsteemi lukustusfunktsioonile. * [[C Sharp|C#]] pakub <code>lock</code> koodsõna lõimel, et tagada selle eksklusiivne juurdepääs ressursile. * [[Visual Basic 2005|Visual Basic (.NET)]] pakub <code>SyncLock</code> koodsõna nagu C# <code>lock</code> koodsõna. * [[Java]] pakub koodsõna <code>synchronized</code>, et lukustada koodiplokke, [[Meetod (programmeerimine)|meetodeid]] või [[Objekt (programmeerimine)|objekte]]<ref>{{Cite web|url=http://java.sun.com/docs/books/tutorial/essential/concurrency/sync.html|title=Synchronization|publisher=[[Sun Microsystems]]|access-date=2008-05-30}}</ref> ja teeke, mis sisaldavad samaaegsusekindlaid andmestruktuure. * Objective-C pakub koodsõna <code>@synchronized</code><ref>{{Cite web|url=https://developer.apple.com/library/mac/documentation/Cocoa/Conceptual/Multithreading/ThreadSafety/ThreadSafety.html|title=Apple Threading Reference|publisher=Apple, inc|access-date=2009-10-17}}</ref>, et panna lukku koodiplokke ja lisaks pakub [[Klass (programmeerimine)|klasse]] NSLock,<ref>{{Cite web|url=https://developer.apple.com/mac/library/documentation/Cocoa/Reference/Foundation/Classes/NSLock_Class/Reference/Reference.html|title=NSLock Reference|publisher=Apple, inc|access-date=2009-10-17}}</ref> NSRecursiveLock,<ref>{{Cite web|url=https://developer.apple.com/mac/library/documentation/Cocoa/Reference/Foundation/Classes/NSRecursiveLock_Class/Reference/Reference.html|title=NSRecursiveLock Reference|publisher=Apple, inc|access-date=2009-10-17}}</ref> and NSConditionLock<ref>{{Cite web|url=https://developer.apple.com/mac/library/documentation/Cocoa/Reference/Foundation/Classes/NSConditionLock_Class/Reference/Reference.html|title=NSConditionLock Reference|publisher=Apple, inc|access-date=2009-10-17}}</ref> koos NSLocking protokolliga<ref>{{Cite web|url=https://developer.apple.com/mac/library/documentation/Cocoa/Reference/Foundation/Protocols/NSLocking_Protocol/Reference/Reference.html|title=NSLocking Protocol Reference|publisher=Apple, inc|access-date=2009-10-17}}</ref> lukustamise jaoks. * [[PHP]] pakub failidel põhinevat lukustamist<ref>{{Cite web|url=http://php.net/manual/en/function.flock.php|title=flock}}</ref> lisaks <code>Mutex</code> klassile <code>pthreads</code> teegist.<ref>{{Cite web|url=http://php.net/manual/en/class.mutex.php|title=The Mutex class|access-date=2016-12-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20170704152552/http://php.net/manual/en/class.mutex.php|archive-date=2017-07-04}}</ref> * [[Python (programmeerimiskeel)|Python]] pakub madala tasemelist mutex mehhanismi koos <code>Lock</code> [[Klass (programmeerimine)|klassiga]] <code>threading</code> moodulist.<ref>{{Cite web|last=Lundh|first=Fredrik|url=http://effbot.org/zone/thread-synchronization.htm|title=Thread Synchronization Mechanisms in Python|date=July 2007|access-date=2008-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20201101025814/http://effbot.org/zone/thread-synchronization.htm|archive-date=2020-11-01}}</ref> * ISO/IEC [[Fortran]] standard (ISO/IEC 1539-1:2010) pakub <code>lock_type</code> tuletatud tüüpi sisemises moodulis <code>iso_fortran_env</code> ja <code>lock</code>/<code>unlock</code> avaldusi alates [[Fortran|Fortran 2008 versioonist]].<ref>{{Cite web|last=John Reid|url=https://wg5-fortran.org/N1801-N1850/N1824.pdf|title=Coarrays in the next Fortran Standard|access-date=2020-02-17|year=2010}}</ref> * [[Ruby (programmeerimiskeel)|Ruby]] pakub madalatasemelist mutex objekti ja ei koodsõna.<ref>{{Cite web|url=https://docs.ruby-lang.org/en/master/Thread/Mutex.html|title=class Thread::Mutex}}</ref> * [[Rust]] pakub <code>Mutex<T></code><ref>{{Cite web|url=https://doc.rust-lang.org/std/sync/struct.Mutex.html|title=std::sync::Mutex - Rust|website=doc.rust-lang.org|access-date=3 November 2020}}</ref> struktuuri.<ref>{{Cite web|url=https://doc.rust-lang.org/book/ch16-03-shared-state.html|title=Shared-State Concurrency - The Rust Programming Language|website=doc.rust-lang.org|access-date=3 November 2020}}</ref> * [[X86 assembler|x86 assembly language]] pakub <code>LOCK</code> eessõna teatud operatsioonides, et garanteerida nende aatomilisus. * [[Haskell]] implementeerib lukustamist läbi muudetavate andmestruktuuride, mis on kutsutud nimega <code>MVar</code>, mis saab olla kas tühi või omada väärtust, tüüpiliselt viidet reussursile. Lõim, mis taha kasutada ressurssi ‘võtab’ <code>MVar</code> väärtuse, jättes selle tühjaks ning paneb selle tagasi kui ta on sellega lõpetanud. Kui proovite võtta tühjast <code>MVar'ist</code> ressurssi, blokeeritakse lõim, kuni ressurss on saadaval.<ref name="marlow_conc_haskell">{{Cite book|last=Marlow|first=Simon|author-link=Simon Marlow|date=August 2013|title=Parallel and Concurrent Programming in Haskell|publisher=[[O’Reilly Media]]|isbn=9781449335946|url=https://www.oreilly.com/library/view/parallel-and-concurrent/9781449335939/|chapter=Basic concurrency: threads and MVars}}</ref> Alternatiivina lukustamisele on olemas ka implementatsioon tarkvara tehingmälu rakendamisele.<ref>{{Cite book|last=Marlow|first=Simon|author-link=Simon Marlow|date=August 2013|title=Parallel and Concurrent Programming in Haskell|publisher=[[O’Reilly Media]]|isbn=9781449335946|url=https://www.oreilly.com/library/view/parallel-and-concurrent/9781449335939/|chapter=Software transactional memory}}</ref> * [[Go (programmeerimiskeel)|Go]] pakub madalatasemelist Mutex objekti tavateegis [https://pkg.go.dev/sync sync] paketis.<ref>{{Cite web|url=https://pkg.go.dev/sync#Mutex|title=sync package - sync - pkg.go.dev|website=pkg.go.dev|access-date=2021-11-23}}</ref> Seda saab kasutada koodiblokkide lukustamiseks, [[Meetod (programmeerimine)|meetodide]] või [[Objekt (programmeerimine)|objektide]] jaoks. == Mutexid vs. semafoorid == {{excerpt|Semaphore (programming)#Semaphores vs. mutexes}}Mutex on lukustusmehhanism, mis mõnikord kasutab sama põhirakendust kui binaarne semafor. Need erinevad aga kasutusviisi poolest. Kui binaarset semafoori võib kõnekeeles nimetada mutexiks, siis tõelisel mutexil on spetsiifilisem kasutusjuhtum ja määratlus, kuna ainult see ülesanne, mis mutexi lukustas, peaks selle avama. Selle piirangu eesmärk on lahendada mõned semaforide kasutamise võimalikud probleemid: Prioriteedi ümberpööramine: kui mutex teab, kes selle lukustas ja peaks selle avama, on võimalik selle ülesande prioriteetsust edendada alati, kui kõrgema prioriteediga ülesanne hakkab mutexil ootama. Ülesande enneaegne lõpetamine: Muteksid võivad pakkuda ka kustutamise turvalisust, kui mutexi sisaldavat ülesannet ei saa kogemata kustutada. [vajalik tsitaat] (See on ka kulu; kui mutex võib takistada ülesande taaskasutamist, peab prügikorjaja mutexi jälgima.) Lõpetamise ummikseisu: kui mutexi hoidmise ülesanne mingil põhjusel lõpeb, võib OS vabastada selle tingimuse mutexi ja signaali ooteülesanded. Rekursiooni ummik: ülesandel on lubatud lukustada uuesti sisenev mutex mitu korda, kuna see avab selle sama palju kordi. Juhuslik vabastamine: Mutexi vabastamisel tekib viga, kui vabastamisülesanne ei ole selle omanik. == Vaata ka == * Kriitiline lõik * Topeltkontrollitud lukustus * Failide lukustamine * Lukustus- ja ootamisvabad algoritmid * Monitor (sünkroonimine) * Vastastikune välistamine * Lugemis-/kirjutamisluku muster == Viited == <references responsive="0"></references> {{Viited|2}} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20110620203242/http://www.futurechips.org/tips-for-power-coders/parallel-programming-understanding-impact-critical-sections.html Õpetus lüüside ja kriitiliste lõikude kohta] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] [[Kategooria:Informaatika]] ovbwdr2yalfozp27ut5tmy4pgf6e6g8 0 702246 7230839 7230642 2026-09-08T12:57:02Z Neptuunium 58653 vormistust ja sisu (sellised viitamata hinnangud on kohatud) / lisaks igal pool ei ole vaja vkj määratlust yldse välja tuua 7230839 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] Егор Егорович фон Гильденшанц, ''Jegor Jegorovitš''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/>–1832) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik. Ta osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal Odessas. Ta oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel.{{Lisa viide}} Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust.{{Lisa viide}} Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu.{{Lisa viide}} Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris.{{Lisa viide}} Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval,{{Lisa viide}} oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 3e6f71hyp2irawvh6ktvfykq30ydf7k 7230840 7230839 2026-09-08T12:57:34Z Neptuunium 58653 7230840 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] Егор Егорович фон Гильденшанц, ''Jegor Jegorovitš''; 1786<ref name="Vanus"/>–1832) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik. Ta osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal Odessas. Ta oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel.{{Lisa viide}} Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust.{{Lisa viide}} Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu.{{Lisa viide}} Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris.{{Lisa viide}} Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval,{{Lisa viide}} oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] qkwelh77deeqwvk2l2dak61ipvg7w55 7230841 7230840 2026-09-08T12:58:23Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kapa1964|Kapa1964]]. 7230642 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene]]: ''Егор Егорович фон Гильденшанц''; sündinud 1786<ref name="Vanus"/> [[Liivimaa]]l – surnud 1832 [[Odessa]]s) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene]] armee sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik, osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmetõus === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. == Lähisugulased == * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel. Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust. Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu. Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris. Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval, oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] fouymbvqog4oid33hhad8bgczxrjooa 7230842 7230841 2026-09-08T12:59:44Z Neptuunium 58653 krt 7230842 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] Егор Егорович фон Гильденшанц, ''Jegor Jegorovitš''; 1786<ref name="Vanus"/>–1832) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]) ja haldusametnik. Ta osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]] ja tegutses (1827–1832) Lõuna-Venemaa väliskolonistide halduses [[Odessa]] eestkostekomitees vanemkohtunikuna. == Lapsepõlv ja päritolu == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz, ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril [[1767]] [[Pärnu]]s).<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> Pärast isa varast surma, kes langes lahingus, kolis lesestunud ema koos lastega [[Viljandi]]sse,<ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/> kus Georg veetis lapsepõlveaastad (1793–1798). Vaatamata pere rasketele majanduslikele oludele sai ta seal koduse kasvatuse, mis määras tema tulevase karjääri. == Haridus ja sõjaväeteenistus == Umbes 1798. aastal saadeti ta [[Peterburi]] Keiserliku Sõjaorbudekodu [[kadetikorpus]]esse, mille lõpetas 2. (14.) juunil 1806. Sama aasta 1. (13.) juulist määrati ta teenima [[alamporutšik]]una Odessa suurtükiväe [[garnison]]i.<ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse"/> Alates 10. (22.) detsembrist 1806 viidi Güldenschantz üle Ovidiopoli suurtükiväe [[garnison]]i ja 5. (17.) oktoobril 1808 jätkus teenistus 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniis. Georg von Güldenschantz osales [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõjas]], võideldes 2. suurtükiväebrigaadi koosseisus (''märkus'': ametlikult kinnitatud selle väeüksuse koosseisu 8. (20.) juulist 1813) Moskva, [[Borodino lahing|Borodino]], Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutes. Oli tegev 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaanias. 23. septembril / 5. oktoobril 1814 jätkas ta teenistust 32. suurtükiväe patareis. 25. juunil / 7. juulil 1817 viidi Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määrati staabikapteni ametikohale.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> 25. veebruaril / 9. märtsil 1818 edutati 22. ratsaväerügemendi staabikapten von Güldenschantz kapteni auastmesse. Samal päeval läks ta erru kodustel põhjustel, säilitades õiguse kanda vormiriietust (vastavalt keiserlikele käskkirjadele alates jaanuari kolmandast päevast 1818 ([[vkj]])).<ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks"/> 15. (27.) aprillil 1822 teenis ta 32. jäägrirügemendis [[kindralleitnant]] [[Ivan Inzov]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Иван Никитич Инзов''; 1768–1845) adjutandina; samal päeval edutati ta majoriks ning viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme"/> 27. juunil / 9. juulil 1822 märgitakse teda 27. jäägrirügemendi majorina, kes teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel („''27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ''“).<ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz"/> === Teenistusloend === Alljärgnev tabel annab ülevaate Georg von Güldenschantzi teenistuskäigust Vene keisririigi armees aastatel 1806–1826. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Peterburis Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamise järel ning teenis seejärel erinevates suurtükiväe-, ratsaväe- ja jäägriväeüksustes, liikudes järk-järgult alamporutšiku auastmest alampolkovnikuni. {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeüksus / ametikoht ! Märkused |- | 2. (14.) juuni 1806 | Lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse | Peterburi |- | 1. (13.) juuli 1806 | Odessa suurtükiväe garnison, alamporutšik | Teenistuse algus |- | 10. (22.) detsember 1806 | Ovidiopoli suurtükiväe garnison | Üleviimine |- | 5. (17.) oktoober 1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | Teenistus inseneriväes |- | 1812–1813 | 2. suurtükiväebrigaad | Osales 1812. aasta isamaasõjas; autasustatud Püha Vladimiri IV klassi ordeniga Borodino lahingus |- | 23. september / 5. oktoober 1814 | 32. suurtükiväe patarei | Teenistuse jätk |- | 25. juuni / 7. juuli 1817 | 22. ratsaväekompanii, staabikapten | Üleviimine Hersonist |- | 25. veebruar / 9. märts 1818 | 22. ratsaväerügement, kapten | Edutamine ja erruminek kodustel põhjustel; säilitas õiguse kanda vormiriietust |- | 15. (27.) aprill 1822 | 32. jäägrirügement, kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | Edutatud majoriks ja viidud üle 27. jäägrirügementi |- | 27. juuni / 9. juuli 1822 | 27. jäägrirügement, major | Teenib eriülesandel kindralleitnant Inzovi juures („27-го Егерскаго полка Маіору фонъ Гильденшанцу состоять Арміи и находиться по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейтенантѣ Инзовѣ“) |- | 1. (13.) juuli 1823 | — | Autasustatud Püha Anna II klassi ordeniga |- | 1826 | — | Edutatud alampolkovnikuks |} <small>''Märkus:'' Kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi. Vene keisririigis kasutati kuni 1918. aastani Juliuse kalendrit (vana stiil), samas kui tänapäeva kuupäevad on esitatud Gregoriuse kalendri järgi (uus stiil).</small> === Auastmed === * Alamporutšik (1806) * Porutšik (1808) * Staabikapten (1813) * Kapten (1818) * Major (1822) * Alampolkovnik (1826) == Teenistus Bessaraabias ja kolonistide halduses ning suhe Aleksandr Puškiniga == 1820. aastatel teenis Güldenschantz kindralleitnant Inzovi käsutuses Bessaraabia haldusstruktuuris. Ta osales [[Uus-Venemaa|Lõuna-Venemaa]] ja [[Bessaraabia]] koloniseerimisprogrammi rakendamises, mille eesmärk oli suunata saksa ja šveitsi asunikke Dnestri ja Musta mere vahele jäävatele aladele. Tema nimi seostub Kišinjovi ja Odessa piirkonnaga seotud dokumentides, kuid peamine teenistuskoht paiknes Inzovi residentsi juures [[Kišinjov]]is. Arhiiviviidetes nimetatakse teda seal sageli Inzovi adjutandina, kes tegeles sõjaväelise korra ja asunduste kontrolliga lõunapoolsetes kolooniates. [[Vürst]] [[Pavel Dolgoruki]] ([[Vene keel|vene]]: ''князь Долгоруков (Долгорукий), Павел Иванович''; 10. (21.) november 1787 — 27. jaanuar / 8. veebruar 1845, Моskva) päevikus on temast jäetud mitte just heatahtlik kirjeldus — „''kõige alatuma ja kavalama ametniku, kes iga hinna eest püüdnud Inzovi soosingut võita''“ (mida ta viimaks ka saavutas).<ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"/> [[Ivan Liprand]]i ([[Vene keel|vene]]: ''Липранди, Иван Петрович''; 17. (28.) juuli 1790 — 9. (21.) mai 1880) mälestuste kohaselt oli kapten Güldenschantz „''läbimatu sakslane, pedant, kes juhtis kindrali majapidamist''“.<ref name="Липранди, И. П. Воспоминания"/> Lev Isidorovitš Dugini romaanis „''Lõunamaa''“ (vene k. „''Полудённый край''“, lk. 128) on teda iseloomustatud kui „''korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus''“.<ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128."/> [[Aleksandr Puškin]], kes samal ajal Inzovi juures asumisel viibis, hoidus temaga lähemast läbikäimisest; nende suhted olid ametlikud ja pigem jahedavõitu. Güldenschantz oli see, kes vastutas korra eest ning vajadusel pani Puškini „kartsa“. == Koloniseerimistöö ja ametnikukarjäär == 1820. aastal korraldas ja juhtis erukapten Güldenschantz [[Württemberg]]i päritolu kolonistide (50 perekonda, 263 inimest) saatmise [[Gruusia]]sse. Selle ettevõtmise teostamiseks eraldas riik 38 721 rubla ja 75 kopikat. Aastatel 1822–1823 osales ta aktiivselt saksa ja šveitsi kolonistide ümberasustamises Bessaraabias (Sarata, Šabo jt kolooniad).<ref name="Deutsche Kolonisten"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1823. aastal tegutses ta Sarata pastori Johann Konrad Lindli konfliktis vahendajana. 1829. aastal rajati hr. Güldenschantzi juhtimisel Liebenthali koloonias [[Krasnosilka|Güldendorfi küla]] (tänapäeva Krasnosilka [[Odessa oblast]]is), mis sai nime just tema järgi.<ref name="Güldendorf"/> Alates 1827 kuni surmani 1832. aastal töötas ta ''Odessa ehk Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee'' (inglise: ''The Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia'') vanemkohtunikuna (''senior judge''). Vene keeles kandis see asutus nime ''Опекунский комитет иностранных поселенцев в Новороссийском крае.''<ref name="G.Güldenscantz"/> == Perekond ja järeltulijad == Georg von Güldenschantz pärines baltisaksa aadlisuguvõsast [[Güldenschantz]], kelle juured ulatuvad 17. sajandi [[Liivimaa]] aladele. * Isa: [[porutšik]] [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] (sündinud pärast 1752 – surnud u 1793, langes lahingus). * Ema: Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826). * Õed-vennad: **[[Carl von Güldenschantz|Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz]] ([[Vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 – surnud pärast 15.02.1856), Vene sõjaväelane (major). **Wilhelmine von Güldenschantz, oli abielus Liivimaa ametnikuga. * [[Lell]]: [[Otto Hermann von Güldenschantz]] (1763—1836), Vene sõjaväelane (alampolkovnik) == Mälestus ja pärand == Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal Odessas. Ta oli üks neist baltisaksa päritolu ohvitseridest, kes ühendasid sõjalise karjääri ja haldusliku töö Vene keisririigi lõunaalade ülesehitamisel.{{Lisa viide}} Tema tegevus kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandina langeb perioodi, mil kujundati välja [[Bessaraabia]] haldussüsteem ja asutati esimesed kolonistiasundused, sealhulgas saksalinna taustaga [[Krasnosilka|Güldendorf]] (tänapäeva Krasnosilka, [[Odessa oblast]]). Teda meenutatakse kui täpset ja kohusetundlikku ohvitseri, kes oskas kombineerida sõjalist distsipliini ja administratiivset korrektsust.{{Lisa viide}} Tema töö kolonistide asunduste järelevalves aitas kaasa piirkonna rahumeelsele arengule ja keisririigi lõunapiirkondade stabiliseerimisele pärast Napoleoni sõdu.{{Lisa viide}} Von Güldenschantzi nimi esineb 1820.–1830. aastate ametlikes aruannetes ja Inzovi kirjavahetuses kui üks võtmeisikuid Odessa ja Bessaraabia asunduste haldusstruktuuris.{{Lisa viide}} Kuigi tema isiklikud teened on hiljem jäänud varju Inzovi ja teiste kõrgemate ametnike tegevuse kõrval,{{Lisa viide}} oli ta osa mehhanismist, mis pani aluse Vene Lõuna provintside (hilisema [[Ukraina]] lõunaosa) koloniseerimisele ja halduskorraldusele. == Autasud == Georg von Güldenschantz pälvis oma teenistuse jooksul mitmeid Vene keisririigi sõjalisi autasusid, sealhulgas kahe kõrgeima keiserliku ordeni madalamaid klasse. Tema autasud on dokumenteeritud Vene sõjaväearhiivides ja kinnitatud ametlikes teenistuslehtedes (формулярный список). {| class="wikitable" ! Orden / autasu ! Klass / aste ! Aasta ! Põhjus või teenistus |- | [[Püha Vladimiri orden]] || IV klass || 1812 || Borodino lahingus vastase laskemoonakastide tabamise ja plahvatuse põhjustamise eest; autasustatud 19. (31.) detsembril 1812.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | [[Püha Anna orden]] || II klass || 1823 || Pikaaegse eeskujuliku teenistuse ja truuduse eest keisrile; autasustatud 1. (13.) juulil 1823.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |} Güldenschantz osales aktiivselt 1812. aasta isamaasõjas, võideldes [[Borodino lahing]]us. Samuti võttis ta osa Moskva, Tarutino, Malojaroslavetsi ja Krasnõi lahingutest ning 1813. aasta [[Varssavi hertsogiriik|Varssavi hertsogiriigi]] kampaaniast. Tema eeskujulikkus ja täpne tulejuhtimine lahingutes tõid talle kõrgemate väejuhtide, ka [[Michael Andreas Barclay de Tolly]], tunnustuse ja kiituse. ''Märkus:'' Püha Vladimiri ordeni IV klass anti tavaliselt ohvitseridele isikliku vapruse või silmapaistva sõjalise teene eest lahingus. Püha Anna ordeni II klass omistati aga reeglina teenistuslike või halduslike saavutuste eest kõrgematele ohvitseridele. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] * [[Baltisakslased]] == Kirjandus == * Baltisches Biographisches Lexikon digital (BBLD). * Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1: Estland, Görlitz 1930. * Eesti Ajalooarhiiv, fond 995: von Güldenschantz, Klostermann, Baranoff – perekonnadokumentide kogu. * Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonna aadliraamatud (1770–1860). * Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА). * Одесский архив иностранных поселенцев, фонд 6, оп. 1, д. 38–74. * ''Список майорам по старшинству'' (1850–1856). * ''Новороссийский календарь'' (1853–1854). * ''Kronstädter Zeitung'' (1849). * ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174. * ''Trubetski, B. A. Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии, Kišinjov'', 1897. * ''Herder-Institut: Siedlungen der Schwarzmeer-Deutschen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts'', Marburg, 1998. * ''Riksarkivet (Stockholm): Guardianship Committee for Foreign Colonists in South Russia, Correspondence 1831–1842'', fond SE/RA/756.2. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный Комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799-1876]</ref> <ref name="Vanus">1. jaanuari (vkj) 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz 29. aasta vanune (''märkus'': info vene allikatest).</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Väljavõte Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrikast lk.117]</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34&iid=200000364885&lst=2&idx=7&hlx=1199&hly=1107&hlw=505&hlh=340&img=eaa1865_003_280-1-1_00009_m.png&hash=36b646e035f3dd9e98b80f4c5181479a Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed; EAA.1865.3.280/1; 1795]</ref> <ref name="02.06.1806 kadetikorpuse lõpetamine, suunamine armee teenistusse">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white 2. juuni 1806 a. Güldenschantz No 2; Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse lõpetamine ja tegevteenistusse suunamine alamporutšikuna; lk.83]</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.124]</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 Высочайшие приказы январской (и майской) трети 1817 года. - СПб., 1817.; Hersoni suurtükiväe garnisoni kapten Güldenschantz viidud üle 22. ratsaväekompaniisse seoses sõjalise võimekusega ning määratud staabi-kapteniks, lk.463]</ref> <ref name="10.02.1818; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1818 года. - СПб., 1818.; suurtükiväe 22. ratsaväerügemendi staabi-kapten von Güldenschantz edutatud kapteniks, läks erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk.145/91]</ref> <ref name="15.04.1822; 32. jäägrirügemendist viidud üle 27. jäägrirügementi, sai majori auastme">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 15. aprill 1822, 32. jäägrirügement. Kindralleitnant Inzovi adjutant kapten Güldenschantz edutatud majoriks ning viidud üle 27. jäägrirügementi, lk.261/225]</ref> <ref name="23.06.1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 Высочайшие приказы 1822 года. - СПб., 1822.; 23. juuni 1822, 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz teenib sõjaväes ja on kindralleitnant Inzovi juures eriülesandel.; lk.433/367]</ref> <ref name="Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого 1822"> Долгорукий, П. И. ''Дневник князя Павла Ивановича Долгорукого'' (1822); Moskva (1868).</ref> <ref name="Липранди, И. П. Воспоминания">Липранди, И. П. ''Воспоминания'', lk 1223.</ref> <ref name="Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Dugin, L. I. Полуденный край. Moskva: Советский писатель, 1991, lk. 128.]</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/tag/erinnerungen/ ''"Deutsche Kolonisten"'' Zur Erinnerung an unsere Vorfahren, die als Migranten aus Süddeutschland in die Welt zogen (Pastor Martin Friedrich Schrenk); Sarata, dets. 1823, lk.13)]</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">''Letters and Papers of Johann Cornies'', Vol. II (1836–1842); lk 644.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf Güldendorf]</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. lk.160]</ref> }} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] o9r4f3iwf2up7c1ljs3y3sh4wgjzz66 0 702935 7231137 7043560 2026-09-09T07:14:49Z Kapa1964 208720 7231137 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisaksa]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856 oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''tituleeritud nõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. == Pere == Poeg Philipp von Güldenschantz Tütar [[Sophia von Güldenschantz]] lõpetas 1854. aastal [[Kiievi Aadlineidude Instituut|Kiievi Aadlineidude Instituudi]]. Vend [[Georg von Güldenschantz]] (1786–1832), Vene armee [[alampolkovnik]] ja kindral [[Ivan Inzov]]i adjutant. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] [[Baranoff]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga.</small> {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] na7839wtl6ghy68pwq2xfsp995btfat 7231138 7231137 2026-09-09T07:16:29Z Kapa1964 208720 7231138 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisaksa]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856 oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''tituleeritud nõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. == Pere == Poeg Philipp von Güldenschantz Tütar [[Sophia von Güldenschantz]] lõpetas 1854. aastal [[Kiievi Aadlineidude Instituut|Kiievi Aadlineidude Instituudi]]. Vend [[Georg von Güldenschantz]] (1786–1832), Vene armee [[alampolkovnik]] ja kindral [[Ivan Inzov]]i adjutant. Õde Wilhelmine von Güldenschantz == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga.</small> {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] 5u51chfe4179kvus297ofz977916dfu 7231140 7231138 2026-09-09T07:21:26Z Kapa1964 208720 7231140 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisaksa]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856 oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''titulaarnõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. ==Perekond ja päritolu== Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i vanem vend, pärit Liivimaalt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga keiserliku ukaasiga nr 9383 Podoolia kubermangu aadlimatriklisse (3. osa): ''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия)''.[1] Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel Odessas ja mujal tänapäeva Ukrainas. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga.</small> {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] q75eez47luarkj7g79k1w4ckzeb22uw 7231141 7231140 2026-09-09T07:23:49Z Kapa1964 208720 7231141 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisakslane]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856 oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''titulaarnõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. ==Perekond ja päritolu== Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i vanem vend, pärit Liivimaalt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga keiserliku ukaasiga nr 9383 Podoolia kubermangu aadlimatriklisse (3. osa): ''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия)''.[1] Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel Odessas ja mujal tänapäeva Ukrainas. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} <small>''Artikkel on täiendamisel seoses 2025. aastal ilmunud uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga.</small> {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] a3dl8mbor0okz32s8kapvk0geb68ai3 0 704682 7230849 7199215 2026-09-08T13:25:22Z ~2026-48638-31 237143 /* */ 7230849 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} '''Kreete Jacob''' (sünninimi '''Perandi'''; sündinud [[8. aprill]] [[1990]] [[Tartu]]s) on eesti [[metsasarv]]emängija ja -lektor. Tartumaalt musikaalsest suguvõsast pärit Kreete Jacob suundus pärast pilliõpingute algust Eestis (õpetajad Priit Sonn ja Kaido Otsing, professor [[Kalervo Kulmala]]) kõrgharidust omandama Saksamaale Frankfurti ja Münchenisse. Tema õppejõud olid professorid [[Esa Tapani]] ja [[Johannes Hinterholzer]], kuid muusikalisi mõjutusi sai ta ka [[Michael Höltzel]]i, [[Samuel Seidenberg]]i ja [[Christian Lampert]]i meistriklassides.<ref name="jacob-kree">{{Netiviide |pealkiri=Jacob, Kreete {{!}} Eesti Muusika Infokeskus |url=https://www.emic.ee/?sisu=interpreedid&mid=33&lang=est&action=view&method=biograafia&id=346 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.emic.ee}}</ref> Kreete võitis Grand Prix’ vaskpillide kategoorias koos arvukate eripreemiatega Eesti Vabariiklikul Interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), pärast seda on ta solistina üles astunud paljude Eesti orkestritega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreete Jacob (Perandi) |url=https://interpreet.ee/liikmed/kreete-jacob-perandi/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Eesti Interpreetide Liit |keel=et}}</ref> Ta on töötanud [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise sümfooniaorkestri]] metsasarverühma kontsertmeistrina (2021-2024) ning 2025. aastast mängib [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris]]. 2022. aastast on ta metsasarve eriala lektor [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias]] ja õpetab [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri Muusikakoolis.]] Noori metsasarvemängijaid õpetab [[Ülenurme muusikakool]]is.<ref name="jacob-kree" /> == Isiklikku == Tema nooremad õed on [[flötist]] [[Kersti Perandi]] ja [[trombonist]] Mariann Matteus. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Jacob, Kreete}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 62r7rxwh4nu50kyl50u616djot5vu2t 0 705696 7230809 7038114 2026-09-08T12:10:50Z Kuriuss 38125 7230809 wikitext text/x-wiki [[Fotograafia|Fotograafias]] on '''särikahveldus''' üldine tehnika, mille käigus tehakse samast objektist mitu võtet erinevate kaamera sätetega, tavaliselt eesmärgiga pilte järeltöötluses ühendada. Särikompensatsioon on kasulik ja sageli soovitatav olukordades, kus ühe võttega on raske soovitud pilti saada, eriti kui säriparameetrite väike varieeruvus avaldab tulemusele märkimisväärset mõju. Arvestades mitme võtte tegemiseks kuluvat aega, kasutatakse seda tavaliselt staatiliste objektide puhul, kuid mitte alati. <ref>{{Cite web|last=Halford|first=Elizabeth|url=https://digital-photography-school.com/bracketing-what-is-it-and-what-to-do-with-the-images/|title=Bracketing – What Is It and What to do with the Images?|website=Digital Photography School|access-date=7 March 2018}}</ref> Automaatne särikompensatsioon on paljude tänapäevaste kaamerate funktsioon. Kui see on seatud, teeb see automaatselt mitu särikompensatsiooniga võtet, seega ei pea fotograaf sätteid manuaalselt muutma. == Särikahvelduse tüübid == <gallery caption="Särituskahvelduse näide"> Fail:StLouisArchMultExpEV-4.72.JPG|alt=–4 stops| –4 peatust Fail:StLouisArchMultExpEV-1.82.JPG|alt=–2 stops| –2 peatust Fail:StLouisArchMultExpEV+1.51.JPG|alt=+2 stops| +2 peatust Fail:StLouisArchMultExpEV+4.09.JPG|alt=+4 stops| +4 peatust </gallery>Enamasti viitab termin ''"kahveldus"'' särikahveldusele: fotograaf valib ühe pildi antud säritusega, mis on ühe või mitme võrra heledam ja ühe või mitme võrra tumedam, et valida kõige sobivam pilt. Tehniliselt saab seda teha kas säriaega, ava või digitaalkaamerate puhul ISO-tundlikkust või nende kombinatsioone muutes. Säritust saab muuta ka valgustaset muutes, näiteks neutraalsete hallide filtrite abil või objektile langevat valgust muutes (nt tehisvalgus, välk). Kuna eesmärk on muuta särituse hulka, mitte visuaalset efekti, siis staatiliste objektide särikompensatsioon toimub tavaliselt säriaja muutmisega nii kaua kui võimalik. [[Fail:CanonEOS100ViewfinderInfo.JPG|pisi|Canon EOS 100 pildiotsija teave koos särikahvliga]] Paljud professionaalsed ja edasijõudnud amatöörkaamerad, sealhulgas [[Digifotoaparaat|digikaamerad]], suudavad automaatselt pildistada särikompensatsiooniga pildiseeriat, kuid isegi odavamatel kaameratel on tõhus manuaalne särikompensatsiooni juhtimine. Särikahvel on eriti kasulik suure kontrastsusega stseenide puhul või siis, kui kasutatakse piiratud dünaamilise ulatusega meediume, näiteks läbipaistev film või CCD-sensorid digikaameratel. Särikahvlit kasutatakse ka sujuva sisse- või väljalangemise efektide loomiseks, näiteks koos mitmevaateliste [[Slaidiesitlus|slaidiesitluste puhul]] või kombineeritult mitmekordse särituse või välguga. [[Negatiiv|Negatiivfilmile]] pildistades ei tohi printimise protsessis kompenseerida tahtlikult ala- ja ülesäritatud pilte. Kui fotoseeria on küll särikompenseeritud, aga seejärel prinditakse need automaatsete seadmete abil välja, võib seade eeldada, et kaamera või fotograaf tegi vea ning automaatselt "parandada" kaadreid, pidades neid valesti tehtuks. Särikahveldusega loodud pilte kombineeritakse tihti järeltöötluses, et luua laia dünaamilise ulatusega pilt, mis ühendab erinevate säritustega jäädvustatud osad ühtseks tervikuks. === Välgukahveldus === Välgukahveldus on tehnika, mida kasutatakse elektroonilise välguga töötamisel, eriti siis, kui välku kasutatakse täitevälguna olemasoleva valguse kõrval, et säilitada õige üldsäritus. Välgu intensiivsust muudetakse pildiseerias sammude kaupa, et leida kõige meeldivam ümbritseva valguse ja täitevälgu kombinatsioon. Kui seda tehnikat kasutatakse just sellisel eesmärgil, eristatakse välgukahvlit tavalisest särikahvlist, kuigi termini kasutus pole alati rangelt piiritletud. Kui välgu intensiivsust pole võimalik lihtsalt reguleerida (näiteks stuudiovälklampide puhul), on võimalik muuta ka ava, kuid see mõjutab teravussügavust ja ümbritseva valguse säritust. Kui soovitakse muuta välgu ja ümbritseva valguse suhet välgukahvelduse abil, siis tuleb samaaegselt muuta ka säriaega, et säilitada ümbritseva valguse tase. Fokaaltasapinnaliste katikutega on seda sageli keeruline saavutada piiratud X-sünkroonimiskiiruse tõttu. Lisaks ei toimi stuudiovälkudega sellised tehnikad nagu kõrge särikiirusega sünkroonimine. === Teravussügavuse kahveldus === Teravussügavuse kahveldus (DOF) tähendab erinevate ava väärtusega ( f-stopiga ) pildiseeria tegemist, hoides säritust ühtlasena. Seda tehakse kas säriaega muutes või digikaamerates vajadusel ISO-tundlikkust kohandades. Esimesel juhul muudab see ka pildil liikumisest tingitud hägususe hulka. Teisel juhul võib see märgatavalt mõjutada pildi müra ja kontrasti. Teravussügavuse kahvelduse ja mitmekordse särituse kombineerimisel saab Minolta Maxxum 7 automaatse STF-funktsiooni abil saavutada nn ''STF-efekti'' ( ''sujuva teravustamise efekt'' ). === Fookuskahveldus === [[Fail:Focus_stacking_Tachinid_fly.jpg|keskel|pisi|1000x1000px|Pildiseeria, mis demonstreerib fookusvahemikku. Vasakpoolne pilt näitab ühte võtet, mis on tehtud f/10, kus kärbse näo tunnused on kaamerale kõige lähemal. Keskmine pilt näitab kaamerast kõige kaugemal asuvaid tunnuseid. Parempoolne pilt näitab [[Fookuse virnastamine|fookuse virnastamist]] : kuue kärbse järk-järgult fokuseeritud pildi jada, mis on CombineZM-i abil kokku pandud liitpildiks.]] Fookuskahveldus on kasulik piiratud teravussügavusega olukordades, näiteks [[Makrofotograafia|makrofotograafias]], Sellistel juhtudel tehakse tavaliselt mitu võtet, igaüks erineva fookustasandiga, et hiljem valida pilt, millel võimalikult suur osa objektist on terav, või kombineerida mitme foto teravad alad üheks pildiks ([[fookuse virnastamine]]). Tavaliselt hõlmab see tarkvara kasutamist, mis kasutab teravustamismaski, filtreerimisalgoritmi, mis eemaldab iga särituse fookusest väljas olevad osad. Seejärel "virnastatakse" fookuses olevad osad ehk kombineeritakse üheks pildiks. Fookuse virnastamine on keeruline, kuna objekt peab jääma paigale ja fookuspunkti muutudes muutub piltide suurendus (ja asukoht). Seejärel tuleb seda sobivas rakenduses korrigeerida, pilti teisendades. === Valgebalanssi kahveldus === Valgebalanssi kahvleldust, mis on spetsiifiline [[Digitaalfotograafia|digifotograafias]], kasutatakse peamiselt siis, kui kaadris on mitu erinevat valgusallikat. Näiteks, kui on sisevõte, mida valgustavad hõõglambid, kuid kaadris on ka aken ning soovitakse pildile saada ka päikesevalguses välisvaadet. Kuna tegemist on erinevate värvustemperatuuridega, on vaja valgebalanssi kahveldust. <references group="https://www.studiobinder.com/blog/what-is-bracketing-photography-definition/" responsive="0" /> Selleks tehakse mitu fotot erinevate valgebalanssi seadistustega. Tavaliselt ulatub valik sinakama tooniga piltidest punakama tooniga piltideni. Kaamera RAW-formaadis pildistades (kui see on toetatud) saab hiljem valgebalanssi järeltöötluses vabalt muuta. Seetõttu on valgebalanssi kahveldus eriti kasulik olukorras, kus soovitakse võtteplatsil kohe võrrelda eri valgetasakaalu seadistuste tulemusi. Erinevalt manuaalsest valgebalanssi kahvlist, mis nõuab fotograafilt mitme võtte tegemist, vajab automaatne valgebalanssi kahvel ainult ühte säritust. === ISO-kahveldus === ISO-kahveldus on simulatsiooni teel tehtav särinihutamise vorm, mille puhul ava ja säriaeg jäävad samaks, seega ei muutu ei teravussügavus ega liikumishägu. Sellisel juhul muudetakse pildi heledust ainult digitaalsignaali võimendust suurendades või vähendades, enne kui see teisendatakse pildifailiks, näiteks [[JPEG|JPEG-]] või TIFF [[TIFF|-vormingusse]]. Seda tüüpi nihutamist tuleb teha kaamera manuaalrežiimis, kuid seda on lihtne teostada ka nii, et tehakse üks õigesti säritatud RAW-foto ja rakendatakse hiljem järeltöötluses särikompensatsiooni. See on sarnane filmifotograafia „push“- ja „pull“-protsessile ning mõjutab pildimüra hulka. Samuti on võimalik rakendada ISO-kahvelduse tüüpi, mis kahveldab signaali võimendust, säilitades pildi heleduse. Sellisel juhul jääb särikompensatsiooni (EV-väärtus) säte ISO-väärtuse kahveldamisel Av, TV või P režiimis konstantseks, mis avaldab mõju säriajale, ava väärtusele või mõlemale. Selline ISO-kahvelduse vorm võib potentsiaalselt mõjutada mitte ainult pildimüra, vaid ka teravussügavust ja liikumisest tingitud hägusust. Kaamerasisene automaatne ISO-kahveldus on haruldane ja seetõttu tuleb seda tavaliselt manuaalselt teha. == Vaata ka == * Automaatne kahveldus * Särituse liitmine erineva intensiivsusega piltide ühendamiseks * [[Fookuse virnastamine]] erinevate fookustega piltide ühendamiseks == Viited == {{Viited}}Deguzman, Kyle. https://www.studiobinder.com/blog/what-is-bracketing-photography-definition/ [[Kategooria:Fotograafia]] nh9o92jfc01asfhs21ptrpu3wo2q0ta 0 706690 7230836 7230695 2026-09-08T12:50:47Z Sendrasendra 225202 /* September */ 7230836 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) [[Kategooria:2026]] n8nj1qiw3xphdztoyhw5qkxa8mlbjry 7231104 7230836 2026-09-08T23:53:10Z Raamaturott 56450 /* September */ 7231104 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) [[Kategooria:2026]] p6iuzz07jeu4p6lfbprxq8wdriebjma 7231105 7231104 2026-09-08T23:54:31Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231105 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) [[Kategooria:2026]] braw4iyah91b7r4ghl3w85nsn4fxtbr 0 710284 7230843 7223461 2026-09-08T13:03:01Z Koidutar 212587 7230843 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Rachele Guidi (Mussolini) | pilt = Mme Mussolini (CNews) - btv1b531186660.jpg | pildiallkiri = Rachele Guidi portree | sünninimi = Rachele Guidi | sünniaeg = 11 aprill 1890 | surmaaeg = 30.10.1979 | abikaasa = [[Benito Mussolini]] | sünnikoht = [[Predappio]], [[Itaalia kuningriik|Itaalia]] | surmakoht = [[Forlì]], [[Itaalia]] | lapsed = Edda, Vittorio, Bruno, Romano, Anna Maria }} [[File:Famiglia Mussolini, Levanto 1923.jpg|thumb|Rachele ja Benito Mussolini 1923 [[Levanto]]s, ees lapsed Edda, Vittorio ja Bruno]] '''Rachele Guidi,''' ka tuntud kui '''Rachele Mussolini''' (11.04.1890 – 30.10.1979) oli [[Benito Mussolini]] teine abikaasa.<ref name=":0" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1979-10-31 |pealkiri=Rachele Mussolini Dies, Fascist Dictator's Widow |keel=en-US |väljaanne=The Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/archive/local/1979/10/31/rachele-mussolini-dies-fascist-dictators-widow/06a5db07-fb20-4cfd-bee1-dd59fb6806c1/ |vaadatud=2026-02-22 |issn=0190-8286}}</ref> == Elu == Rachele sündis 1890. a [[Predappio]] külas, mis asub [[Emilia-Romagna]] piirkonnas. Ta sündis vaesesse perre ja lõpetas [[Põhikool|põhikooli]] pärast teist klassi oma isa surma pärast. Teisemeas võtsid Mussolini vanemad, kes teadsid teda juba koolist, ta kohalikku kõrtsi tööle.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=1979-10-31 |pealkiri=Rachele Guidi Mussolini, Widow Of Italian Dictator, Is Dead at 89 |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/1979/10/31/archives/rachele-guidi-mussolini-widow-of-italian-dictator-is-dead-at-89.html |vaadatud=2026-03-15 |issn=0362-4331}}</ref> 1910. aastal hakkas Rachele elama koos Mussoliniga, kes oli parajasti paljutõotav [[Sotsialism|sotsialistlik]] [[kirjanik]]. Rachele polnud huvitatud abielust ning nende esimene tütar Edda sündis abieluväliselt.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Guidi, Rachele (1891–1979) {{!}} Encyclopedia.com |url=https://www.encyclopedia.com/women/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/guidi-rachele-1891-1979 |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.encyclopedia.com}}</ref> Rachele astus [[Tsiviilabielu|tsiviilabiellu]] Mussoliniga 1915. aastal, kuid ei muutnud oma perekonnanime. Nad uuendasid [[Abielutõotus|abielutõotusi]] pärast Mussolini tõusu võimule 1925. aastal. See, kas Rachele jäi Mussolinile ustavaks pole teada.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=rupertcolley |kuupäev=2015-04-11 |pealkiri=Rachele Mussolini – a brief biography - Rupert Colley |url=https://rupertcolley.com/2015/04/11/rachele-mussolini-a-brief-biography/,%20https://rupertcolley.com/2015/04/11/rachele-mussolini-a-brief-biography/ |vaadatud=2026-03-15 |keel=en-GB }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> On teada, et ta ei pööranud tähelepanu oma mehe armukestele.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Rachele Guidi Mussolini (1890-1979) - Find a Grave... |url=https://www.findagrave.com/memorial/14122703/rachele-mussolini |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> Rachele ja Mussolinile sündis kokku viis last: * Edda ''Mussolini'' Ciano (1910-1995)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Edda Mussolini Ciano (1910-1995) - Find a Grave... |url=https://www.findagrave.com/memorial/160838922/edda-ciano |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> * Vittorio Mussolini (1916-1997)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vittorio Mussolini (1916-1997) - Find a Grave... |url=https://www.findagrave.com/memorial/160839261/vittorio-mussolini |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> * Bruno Mussolini (1918-1941)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bruno Mussolini (1918-1941) - Find a Grave... |url=https://www.findagrave.com/memorial/160840774/bruno-mussolini |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> * Romano Mussolini (1927-2006)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Romano Mussolini (1927-2006) - Find a Grave... |url=https://www.findagrave.com/memorial/160838378/romano-mussolini |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> * Anna Maria ''Mussolini'' Negri (1929-1968)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anna Maria Mussolini Negri (1929-1968) - Find a... |url=https://www.findagrave.com/memorial/160840969/anna_maria-negri |vaadatud=2026-03-15 |väljaanne=www.findagrave.com |keel=en}}</ref> Pärast [[Fašistlik Itaalia|Itaalia fašistlikku valitsuse]] kukutamist, leidsid [[Itaalia vastupanuliikumine|partisanid]] Rachele [[Šveits|Šveitsist]], kuhu ta oli põgenenud pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Ta arreteeriti ning vabastati ühe aasta vältel. Mussolini surmajärgsel ajal üritas Rachele saada pensionit [[Itaalia valitsus|Itaalia valitsuselt]] peaministri lesena, kuid see kinnitati alles 1968. aastal. Peale selle ei sattunud ta meediavalgusesse. Ülejäänud elu elas Rachele [[Villa Carpena|Villa Carpenas]], kus ta pidas restorani nimega '''La caminata''<nowiki/>'. Rachele suri 89-aastaselt Forlìs.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Viited == {{DEFAULTSORT:Mussolini, Rachele}} [[Kategooria:Poliitikute abikaasad]] [[Kategooria:Itaalia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1979]] <references /> [[Kategooria:Benito Mussolini]] o89hiptahba055kw3qtn81g2gl08hid 0 710709 7231211 7227326 2026-09-09T10:20:25Z Hannesvalk 176021 /* 31. august */ 7231211 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{sisukord paremale}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[File:Frank E Petersen Jr Supports Operation Epic Fury (9542622).jpg| thumb| USS Frank E. Petersen Jr tulistab 28. veebruaril 2026 operatsiooni Epic Fury ajal [[BGM-109 Tomahawk|tiibraketi Tomahawk]]]] [[File:Attack on Lamerd 1 Tasnim 28Feb2026.jpg| thumb| Iraani edelaosas [[Lamerd]]is sai kahjustada elamurajoon pärast raketirünnakut kohaliku infrastruktuuri vastu]] [[File:Shajareh Tayyebeh school in Minab photos from Mehr (3).jpg| thumb| Päästjad ja elanikud otsivad läbi [[Minabi]] tütarlaste algkooli rususid]] [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref name="dubais-doh">[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref name="dubais-doh" /> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === [[File:Attack on residential homes in central Tehran 1.jpg| thumb| Purustused Teheranis peale USA ja Iisraeli rünnakuid]] Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref name="pentagon-k">[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref name="pentagon-k" /> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref name="usa-eriuks">[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref name="usa-eriuks" /> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> === 7. juuni === Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.<ref>[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026</ref> === 9. juuni === Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].<ref>[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026</ref> USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele. <ref>[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026</ref> === 14. juuni === Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026</ref>, mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026</ref> Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026</ref> Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026</ref> Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas<ref>[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026</ref> ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.<ref>[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026</ref> === 19. juuni === Iisrael ja Hezbollah' leppisid kokku relvarahus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592261/iisrael-ja-hezbollah-leppisid-kokku-relvarahus-parast-usa-ja-iraani-koneluste-katkemist Iisrael ja Hezbollah leppisid kokku relvarahus pärast USA ja Iraani kõneluste katkemist] Delfi, 19. VI 2026</ref> Relvarahule eelnenud lahingute tõttu jättis Iraan ära kõnelused USAga. <ref>[https://www.err.ee/1610059276/times-lahingud-liibanonis-nurjasid-usa-ja-iraani-rahukonelused Times: lahingud Liibanonis nurjasid USA ja Iraani rahukõnelused] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Lahingute tõttu Liibanonis sulges Iraan Hormuzi väina.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592357/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] Delfi, 20. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610059906/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] ERR, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === [[Šveits]]is [[Bürgenstock]]is algasid USA ja Iraani läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610060248/usa-ja-iraan-peavad-sveitsis-konelusi-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan peavad Šveitsis kõnelusi Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 21. VI 2026</ref> Vahendajate sõnul tehti läbirääkimistel mõningaid edusamme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592499/trumpi-liitlane-labiraakimised-iraaniga-ebaonnestuvad-usa-votab-jouga-kontrolli-hormuzi-ule USA-Iraani kõnelustel tehti väidetavalt edusamme, Trump ähvardas uuesti pommitamisega] Delfi, 22. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610060692/vahendajariikide-sonul-tehti-usa-ja-iraani-konelustel-edusamme Vahendajariikide sõnul tehti USA ja Iraani kõnelustel edusamme] ERR, 22. VI 2026</ref> === 23. juuni === USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592792/usa-peatas-60-paevaks-sanktsioonid-iraani-naftale USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale] Delfi, 23. VI 2026</ref> Iraan avas Hormuzi väina laevaliikluseks.<ref>[https://www.err.ee/1610061598/usa-peatas-sanktsioonid-iraani-vastu USA peatas sanktsioonid Iraani vastu] ERR, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592950/uro-alustas-hormuzi-vaina-loksu-jaanud-laevade-evakueerimist ÜRO alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist Hormuzi väina kaudu] Delfi, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593059/iraan-hoiatas-hormuzi-labivaid-laevu-valesti-valitud-marsruut-voib-olla-ohtlik Iraan hoiatas Hormuzi läbivaid laevu. Valesti valitud marsruut võib olla ohtlik] Delfi, 25. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593268/iraan-tahab-hormuzi-vainas-kehtestada-maksu-tulu-jagataks-teiste-lahiriikidega Iraan tahab Hormuzi väinas kehtestada maksu. Tulu jagataks teiste lähiriikidega] Delfi, 26. VI 2026</ref> === 26. juuni === Iisraeli ja Liibanoni läbirääkimiste tulemusena lahkub Iisrael kahest Lõuna-Liibanoni piirkonnast.<ref>[https://www.err.ee/1610064262/iisrael-lahkub-kokkuleppe-alusel-kahest-liibanoni-piirkonnast Iisrael lahkub kokkuleppe alusel kahest Liibanoni piirkonnast] ERR, 26. VI 2026</ref> Iraan ründas Hormuzi väinas Singapuri lipu all sõitnud kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1610063683/iraani-droonirunnak-pani-hormuzi-vaina-hapra-vaherahu-proovile Iraani droonirünnak pani Hormuzi väina hapra vaherahu proovile] ERR, 26. VI 2026</ref> === 27. juuni === USA andis löögi Iraani raketi- ja drooniladude ning rannikualade radaripositsioonide pihta pärast seda, kui Iraan oli rünnanud kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1610064496/usa-andis-parast-kaubalaeva-rundamist-loogi-iraani-sihtmarkide-pihta USA andis pärast kaubalaeva ründamist löögi Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 27. VI 2026</ref> === 29. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rünnakute lõpetamises.<ref>[https://www.err.ee/1610065390/axios-iraan-ja-usa-leppisid-kokku-runnakute-lopetamises Axios: Iraan ja USA leppisid kokku rünnakute lõpetamises] ERR, 29. VI 2026</ref> == Juuli == === 7. juuli === Iraan ründas Hormuzi väina lähistel kaubalaevu. USA vastas sellele õhulöökidega Iraani rannikul asuvatele sõjalistele sihtmärkidele ning taastas islamiriigi-vastased naftapiirangud.<ref>[https://www.err.ee/1610072533/usa-ja-iraan-vahetavad-taas-ohulooke USA ja Iraan vahetavad taas õhulööke] ERR, 8. VII 2026</ref> === 8. juuli === USA ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595762/video-usa-sojavagi-rundas-iraanis-ule-80-sihtmargi VIDEO | USA sõjavägi ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis] Delfi, 8. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595842/trump-mis-minusse-puutub-on-kokkulepe-iraaniga-labi Trump: mis minusse puutub, on kokkulepe Iraaniga läbi] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 12. juuli === USA sõjavägi alustas uut rünnakulainet Iraani vastu pärast seda, kui Teheran oli avanud tule konteinerlaeva pihta Hormuzi väinas.<ref>[https://www.err.ee/1610075653/usa-sojavagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet USA sõjavägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 12. VII 2026</ref> === 15. juuli === USA õhurünnakud Iraanile jätkusid. USA taastas blokaadi islamiriigi sadamatele.<ref>[https://www.err.ee/1610076979/usa-korraldas-jarjekordse-runnakulaine-iraani-vastu USA korraldas järjekordse rünnakulaine Iraani vastu] ERR, 14. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610077777/konflikt-usa-ja-iraani-vahel-ei-naita-vaibumise-marke Konflikt USA ja Iraani vahel ei näita vaibumise märke] ERR, 15. VII 2026</ref> === 18. juuli === USA jätkas rünnakuid Iraani sihtmärkidele Hormuzi väinas ja Iraani lõunarannikul. Iraan ründas USA sõjaväebaase Jordaanias, Kataris, Bahreinis, Iraagis ja Kuveidis.<ref>[https://www.err.ee/1610080468/iraan-vastas-usa-runnakutele-lookidega-parsia-lahe-riikide-vastu Iraan vastas USA rünnakutele löökidega Pärsia lahe riikide vastu] ERR, 18. VII 2026</ref> USA paigutas Iisraeli kümneid tankurlennukeid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120598019/iraani-soda-ahvardab-eskaleeruda-usa-saadab-iisraeli-kumneid-tankurlennukeid Iraani sõda ähvardab eskaleeruda: USA saadab Iisraeli kümneid tankurlennukeid] Delfi, 18. VII 2026</ref> === 20. juuli === Vaatamata jätkuvatele vastastikustele rünnakutele liiguvad laevad läbi Hormuzi väina. Araabia lahe piirkonnast liigub praegu veidi alla 14 miljoni barreli naftat päevas, mis on kaks kolmandikku konfliktieelsest mahust.<ref>[https://www.err.ee/1610081314/usa-jatkab-iraani-pommitamist-ja-nafta-hind-uletas-90-dollari-piiri USA jätkab Iraani pommitamist ja nafta hind ületas 90 dollari piiri] ERR, 20. VII 2026</ref> Iraani rünnakutes Jordaanias on hukkunud kaks USA sõjaväelast.<ref>[https://www.err.ee/1610080861/iraani-runnakutes-hukkus-kaks-usa-sojavaelast Iraani rünnakutes hukkus kaks USA sõjaväelast] ERR, 19. VII 2026</ref> === 24. juuli === [[Jeemen]]i huuthi mässulised on konflikti sekkunud Iraani poolel ja rünnanud [[Saudi Araabia]] laevu [[Punane meri|Punasel merel]]. Saudid vastasid omapoolsete õhurünnakutega huuthi mässuliste sihtmärkidele Jeemeni sadamalinna [[Hodeida]] piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610085163/jeemeni-huthid-avasid-iraani-sojas-uue-rinde Jeemeni huthid avasid Iraani sõjas uue rinde] ERR, 24. VII 2026</ref> USA avas tule Iraani sadamatele kehtestatud blokaadi vältida üritanud tankeri pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120599545/saudi-araabia-ja-huuthid-rundasid-uksteist-usa-tulistas-hormuzi-vainas-liikunud-tankerit Saudi Araabia ja huuthid ründasid üksteist, USA tulistas Hormuzi väinas liikunud tankerit] Delfi, 25. VII 2026</ref> === 28. juuli === Iraan tegi raketirünnaku Lähis-Idas paiknevate USA sõjaväebaaside vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610088847/iraan-korraldas-ullatusrunnaku-usa-baasi-vastu Iraan korraldas üllatusrünnaku USA baasi vastu] ERR, 28. VII 2026</ref> === 29. juuli === USA andis õhulööke Iraani sõjalistele objektidele.<ref>[https://www.err.ee/1610098399/usa-andis-iraani-ullatusrunnakule-vastuloogi USA andis Iraani üllatusrünnakule vastulöögi] ERR, 30. VII 2026</ref> == August == === 18. august === USA ja Iraani vaherahu lõppes, kuid lahingutegevus ei ole jätkunud.<ref>[https://www.err.ee/1610113204/trump-iraaniga-ei-toimu-ega-ole-plaanis-mingeid-konelusi Trump: Iraaniga ei toimu ega ole plaanis mingeid kõnelusi] ERR, 18. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610112667/usa-ja-iraani-relvarahu-lopp-kergitas-nafta-hinda-ja-volakirjade-tootlust USA ja Iraani relvarahu lõpp kergitas nafta hinda ja võlakirjade tootlust] ERR, 18. VIII 2026</ref> === 25. august === USA suurendab majanduslikku survet Iraanile, et saavutada lõplik rahulepe.<ref>[https://www.err.ee/1610118487/usa-laiendas-oluliselt-iraanile-kehtestatud-sanktsioone USA laiendas oluliselt Iraanile kehtestatud sanktsioone] ERR, 25. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610118301/usa-rahandusminister-kuulutas-valja-uued-iraani-vastased-sanktsioonid USA rahandusminister kuulutas välja uued Iraani-vastased sanktsioonid] ERR, 24. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610116753/usa-ja-iraan-peavad-uute-sanktsioonide-eel-sonasoda USA ja Iraan peavad uute sanktsioonide eel sõnasõda] ERR, 22. VIII 2026</ref> === 28. august === Kuigi vaherahu USA ja Iraani vahel on lõppenud ja uut lepingut sõlminud ei ole, on ka lahingutegevuses Pärsia lahe piirkonnas paus. Laevaliiklus [[Hormuzi väin]]as on osaliselt taastunud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120606757/iraan-valmistab-ette-tingimusi-hormuzi-taielikuks-avamiseks-usa-vaitel-on-vain-liikluseks-avatud Iraan valmistab ette tingimusi Hormuzi täielikuks avamiseks. USA väitel on väin liikluseks avatud] Delfi, 28. VIII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610122030/reuters-iraani-rundamise-kuus-tagajarge Reuters: Iraani ründamise kuus tagajärge] ERR, 28. VIII 2026</ref> === 31. august === Iraan üritas rakettide abil [[Hormuzi väin]]a mineerida. Vastuseks sellele ründas USA Laraki saarel asuvaid raketiseadeldisi. Iraan omakoda vastas sellele rünnakuga USA baasile [[Jordaania]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610123725/usa-rundas-esimest-korda-kuu-aja-jooksul-iraani USA ründas esimest korda kuu aja jooksul Iraani] ERR, 1. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607708/usa-alustas-uusi-ohurunnakuid-iraani-vastu-trump-ahvardab-veel-karmima-vastusega USA alustas uusi õhurünnakuid Iraani vastu. Trump ähvardab veel karmima vastusega] Delfi, 1. IX 2026</ref> == September == === 8. september === USA hävitas vastuseks viimastele rünnakutele oma sõjalaevade vastu viis Iraani naftatankerit. Iraan vastas sellele rünnakutega USA sihtmärkide vastu Jordaanias.<ref>[https://www.err.ee/1610132593/usa-havitas-viis-iraani-naftatankerit-teheran-vastas-ohurunnakutega USA hävitas viis Iraani naftatankerit, Teheran vastas õhurünnakutega] ERR, 9. IX 2026</ref> == Viited == {{Viited}} k5pra29zk9onzi99926kkyup98dzxph 0 711084 7231191 7107415 2026-09-09T10:01:31Z Koidutar 212587 +1 link 7231191 wikitext text/x-wiki [[Fail:Daria Egereva (Kostrova Olga) 1.jpg|pisi|Darja Jegereva [[Bakuu|Bakuus]] (november 2024)]] [[Fail:Daria Egereva (Kostrov Denis).jpg|pisi|Darja Jegereva (2022)]] '''Darja Jegereva''' (vene Дарья Анатольевна Егерева; sündinud [[7. aprill]]il [[1977]] [[Kolpaševo]]s) on [[Sölkupid|sölkupi]] rahvusest [[Venemaa]] inimõigus- ja kliimaaktivist ning [[poliitvang]]. Jegereva sündis [[Tomski oblast]]is Kolpaševos ja veetis lapsepõlve [[Ob]]i-äärses sölkupi külas [[Ivankino]]s. Ta lõpetas Tomski riikliku pedagoogikaülikooli ning töötas Venemaa põhja põlisrahvaste assotsiatsioonis [[RAIPON]]. Hiljem asus ta tööle Moskvas.<ref name="ventsel">Aimar Ventsel, [https://www.err.ee/1609955489/aimar-ventsel-darja-saatusest-venemaa-rahvaste-uhtsuse-aastal Darja saatusest Venemaa rahvaste ühtsuse aastal], ERR, 2. märts 2026</ref> 2013. aastal, kui RAIPON läks riigi kontrolli alla, lahkus Jegereva koos mitemete mõttekaaslastega RAIPONist moodustades seejärel põlisrahvaste aktivistide võrgustiku Aborigen-Forum, mille Venemaa võimud 2024. aastal terroristlikuks kuulutasid.<ref name="ventsel" /> Jegereva on juhtinud tähelepanu sölkupi rahva rahvusprobleemidele ja keskkonna küsimustele ning tõstatanud sölkuppide hariduse küsimusi, kritiseerides ka pea olematut [[sölkupi keel]]e õpet koolides.<ref>[https://fennougria.ee/vahi-alla-voeti-solkupi-rahva-eestkoneleja/ Vahi alla võeti sölkupi rahva eestkõneleja], Fenno-Ugria, 5. jaanuar 2026</ref> Jegereva on osalenud mitmel ÜRO kliimakonverentsil. Alates [[2023]]. aastast on ta Rahvusvahelise põlisrahvaste kliimamuutuste alase foorumi ([[IIFPCC]]) aseesimees.<ref>Nagy Zoltán: Putyin ágyútöltelékei – Dárja Jegereva és az őshonos északi népek tragédiája. Valasz Online, 2. veebruar 2026</ref> 17. detsembril [[2025]] arreteeriti ta ning viibib sellest päevst alates eeluurimisvangistuses süüdistusega ekstremismis ja terrorismis, mille eest teda ähvardab kuni 20 aastane vanglakaristus. Tema kohest vabastamist on nõudnud lisaks IIFPCC-le ja [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet]]ile mitmed rahvusvahelised organisatsioonid.<ref>[https://www.iipfcc.org/blog/2025/12/19/international-indigenous-peoples-forum-on-climate-change-iipfcc-calls-for-the-immediate-release-of-imprisoned-co-chair-daria-egereva International Indigenous Peoples’ Forum on Climate Change (IIPFCC) calls for the immediate release of imprisoned Co-Chair, Daria Egereva], IIFPCC, 19. detsember 2025</ref><ref>[https://grist.org/indigenous/two-months-after-being-arrested-this-indigenous-climate-leader-remains-imprisoned-in-russia/ Two months after being arrested, this Indigenous climate leader remains imprisoned in Russia]</ref> RAIPON on keeldunud Jegereva kaitsmisest.<ref>[https://fennougria.ee/venemaa-polisrahvaste-esindusorganisatsioon-utles-lahti-polisrahvaste-aktivistide-kaitsmisest Venemaa põlisrahvaste esindusorganisatsioon ütles lahti põlisrahvaste aktivistide kaitsmisest], Fenno-Ugria, 9. veebruar 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *https://www.daria-egereva.org/ {{JÄRJESTA:Jegereva, Darja}} [[Kategooria:Venemaa inimõiguslased]] [[Kategooria:Dissidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] hdhv7jw2nd9a51kdz6vk4l0222f2dcq 0 711825 7230801 7198983 2026-09-08T12:05:52Z Kuriuss 38125 7230801 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Kolbmootor]]is on '''hammasrihm''' (nimetatakse ka ''nukkvõllirihmaks'') või '''hammaskett''' või '''hammasrataste''' komplekt kergesti riknev komponent, mida kasutatakse [[Väntvõll|väntvõlli]] ja [[nukkvõll]]i pöörlemise sünkroonimiseks. Sünkroonimine tagab, et mootori klapid avanevad ja sulguvad õigel ajal kolbide asendi suhtes. == Konstruktsioon == Enamikus kolbmootorites on nukkvõll või nukkvõllidmehaaniliselt ühendatud [[väntvõll]]iga. Väntvõll paneb tööle nukkvõlli (hammasrihma, [[hammaskett|hammasketi]] või [[hammasratas]]te kaudu), mis omakorda käivitab sisse- ja väljalaskeklapid. <ref>{{Cite web|url=https://www.samarins.com/glossary/timing_belt.html|title=Timing belt: problems, tensioner, what happens if it breaks, when to replace|website=www.samarins.com|access-date=14 March 2022}}</ref> Need klapid võimaldavad mootoril õhku (või õhu/kütuse segu) imeda ja heitgaase välja lasta. <ref>{{Cite web|url=https://www.grc.nasa.gov/WWW/K-12/airplane/timing.html|title=Engine Timing System|website=www.grc.nasa.gov|access-date=14 March 2022}}</ref> Kõige levinumad ajami ülekandemehhanismid on hammasrihmad, metallist ajamiketid või hammasülekanded. Rihma/keti/hammasrataste hambad haakuvad nii väntvõlli kui ka nukkvõlli(de)ga, sünkroonides seeläbi nende liikumist. Paljudel vanematel rippklappidega (OHV) mootoritel asub nukkvõll plokis väntvõlli lähedal, mistõttu kasutatakse nukkvõlli käitamiseks sageli lihtsat hammasülekannet. Ülanukkvõlliga (OHC) mootorites kasutatakse enamasti hammasrihmu või ajamikette, kuna need sobivad paremini veo ülekandmiseks pikemateks vahemaadeks. Masstoodangu autodel olid hammasrihmad tavaline nähtus kuni 1970. ja 1980. aastateni, kuid vahetusintervallide tõttu võeti kasutusele 1990. aastatel ajamiketid. == Hammastega kummist rihmad == [[Fail:Toothed_rubber_timing_belt.jpg|alt=Photo depicting a rubber timing belt with incrementally spaced rubber teeth designed to align with the splines or grooves of crankshaft and camshaft pulleys.|pisi|<ref>{{Cite web|url=https://www.beachviewautoservice.com/#&gid=1658543135&pid=10|title=Auto Services in Morehead City, NC {{!}} Beachview Auto Service|website=www.beachviewautoservice.com|access-date=2024-08-29|language=en}}</ref> Kummist hammasrihm, tuntud ka kui sünkroonrihm, on sisepõlemismootori kriitiline komponent. See on valmistatud vastupidavast kummisegust ning selle sisepinnal on hambad, mis haakuvad väntvõlli ja nukkvõlli rihmarataste vastavate soontega. Need hambad tagavad täpse sünkroonsuse väntvõlli ja nukkvõlli pöörlemise vahel, mis on hädavajalik mootori klappide õigeaegseks avanemiseks ja sulgumiseks vastavalt kolvide liikumisele.]] Mõiste "hammasrihm" all mõeldakse tavaliselt kummist hammastega ajamirihma. Hammasrihmade eelisteks on tavaliselt madalam hind, väiksemad hõõrdekaod, vähem müra ja et rihmad traditsiooniliselt ei vaja määrimist. <ref>{{Cite web|url=https://www.carparts.com/blog/timing-belt/|title=All About Your Vehicle's Timing Belt|website=www.carparts.com|access-date=14 March 2022}}</ref> Peamine puudus on see, et rihmad kuluvad aja jooksul, seetõttu on soovitatav rihma vahetada teatud intervallidega. <ref>{{Cite web|url=http://www.gates.com/downloads/download_common.cfm?file=428-1466_web.pdf&folder=brochure|title=Gates - Timing Belt Replacement Guide with illustration of V6 timing belt installation and list of engines and replacement recommendations|publisher=Gates Corporation|access-date=2010-10-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20071016025225/http://www.gates.com/downloads/download_common.cfm?file=428-1466_web.pdf&folder=brochure|archive-date=2007-10-16}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.carcare.org/car-care-articles/timing-belt|title=It's All in the Timing|publisher=Car Care Council.|access-date=2010-10-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20101030152704/http://carcare.org/car-care-articles/timing-belt|archive-date=2010-10-30|year=2008}}</ref> Sageli soovitatakse samal ajal vahetada ka mootori veepump, kuna ka see kulub ja on hammasrihma vahetamise ajal kergesti ligipääsetav. Hammasrihmad asuvad tavaliselt mootori esiosas ja on tolmu ning prahi eest kaitsmiseks sageli katte taga. Siiski on mõnedes mootorites alates 2008. aastast kasutatud n-ö märgi hammasrihmu (õlis töötavaid hammasrihmu), kus rihma määritakse mootoriõliga, et vähendada hõõrdekadusid 30% ja seeläbi kütusekulu 1% võrra.<ref name="auto2">{{Cite web|last=Dayton|first=Thomas|url=https://www.counterman.com/belt-in-oil-timing-drives/|title=Belt-In-Oil Timing Drives: A Sign Of The Times In The Auto Industry|website=Counterman Magazine|date=2018-05-29|access-date=2021-10-31|language=en-US}}</ref> Mõnede mootorite konstruktsioonis võib hammasrihma kasutada ka teiste komponentide, näiteks veepumba ja õlipumba käitamiseks. === Ehitus === Hammasrihm on tavaliselt valmistatud kummist, kuigi mõned rihmad on hoopis polüuretaanist või neopreenist. <ref>{{Cite news|url=http://www.beltcorp.com/timing|title=Timing Belts - GT2, T5, XL and more {{!}} Belt Corporation of America|work=Belt Corporation of America|access-date=2017-04-20|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20160819231011/http://www.beltcorp.com/timing|archive-date=2016-08-19}}</ref> <ref>{{Cite web|url=http://www.sdp-si.com/D265/PDF/D265T003.pdf|title=Handbook Of Timing Belts And Pulleys|website=Stock Drive Products / Sterling Instrument|access-date=2017-04-20}}</ref> Rihma struktuur on tugevdatud nööritud kiududega (mis toimivad pingutuselementidena) <ref>{{Cite web|last=Carley|first=Larry|url=http://www.aa1car.com/library/ar594.htm|title=Timing chains, gears & belts|publisher=AA1Car Automotive Diagnostic Repair Help|website=Carley's Online Library of Automotive Technical Articles|access-date=2006-06-09|year=2005}} - "Contrary to what you might think, rubber timing belts do not stretch with accumulated mileage and wear. They are reinforced with strands of fiberglass which makes them virtually unstretchable. After making the crankshaft to cam drive circuit millions of times, the strands can become brittle and may begin to break. Eventually the reinforcing cords give way, the belt snaps and the engine quits."</ref> ja hammaspind on tugevdatud kangakattega. <ref>{{Cite book|date=2001|title=Handbook of rubber bonding|publisher=Rapra Technology Ltd|location=Shrewsbury, Shropshire [England]|isbn=1-85957-167-0|others=Bryan Crowther, Rapra Technology Limited|oclc=46713394}}</ref> Kumm laguneb kõrgemate temperatuuride ja [[Mootoriõli|mootoriõliga]] kokkupuutel. Seega lüheneb kuuma või lekkiva mootori korral hammasrihma eluiga. Samuti mõjutavad vesi ja antifriis tugevdusnööride eluiga, seega on oluline, et veega kokku puutuv rihm suudaks vee kiiresti ära juhtida. Vanematel rihmadel on [[Trapets|trapetsikujulised]] hambad, mis põhjustab hammaste kiiret kulumist. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2022)">viide puudub</span></nowiki>'' &#x5D;} Uuemad tootmistehnikad võimaldavad valmistada kumeraid hambaid, mis on vaiksemad ja kestavad kauem. Tootja poolt määratud hammasrihmad võivad kõrgetel pööretel venida, aeglustades nukkvõlli ja seega ka süüdet. <ref>{{Cite web|last=Simmons|first=Keith|url=http://www.circletrack.com/howto/1842_ignition_timing_maximum_performance/|title=Timing To Win: Ignition Timing for Maximum Performance|publisher=Circle Track Magazine|date=February 2009|access-date=2010-10-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20120812011646/http://www.circletrack.com/howto/1842_ignition_timing_maximum_performance/|archive-date=2012-08-12}}</ref> Tugevamad järelturu rihmad ei veni ja ajastus säilib. <ref>{{Cite web|url=http://www.thefreelibrary.com/Goodyear+Develops+New+NASCAR+Cam+Drive+Belt.-a0155155032|title=Goodyear Develops New NASCAR Cam Drive Belt|publisher=PR Newswire Association|access-date=2010-10-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021184154/http://www.thefreelibrary.com/Goodyear+Develops+New+NASCAR+Cam+Drive+Belt.-a0155155032|archive-date=2012-10-21|year=2006}}</ref> Hammasrihma väljatöötamisel tagab laiem rihm suurema tugevuse, kuid kitsam rihm on kergem ja tekitab vähem hõõrdumist. <ref>{{Cite web|url=http://www.theautochannel.com/news/2004/10/14/253444.html|title=An Overview Of The 2005 Mitsubishi Galant|publisher=The Auto Channel|date=2004-10-24|access-date=2010-10-23}}</ref> Hammasrihmade tavalised riknemised on kas hammaste kulumine (mis jätab rihmale sileda osa, kus ajami hammasratas libiseb) või kiudude lõhenemine ja lahtiharunemine. Rihma purunemine on suure tõmbetugevusega kiudude olemuse tõttu haruldane. <ref>{{Cite web|url=http://web.mit.edu/2.75/fundamentals/FUNdaMENTALs%20Book%20pdf/FUNdaMENTALs%20Topic%205.PDF|title=Fundamentals of Design: Topic #5 - Power Transmission Elements I|website=Massachusetts Institute of Technology|access-date=2017-04-20}}</ref> Sageli jäetakse tähelepanuta, et õli ja määrdeainega segunev mustus ning praht võivad rihma ja materjale järk-järgult kulutada, kiirendades kulumisprotsessi ja põhjustades rihma enneaegse purunemise. <ref>{{Cite web|url=https://www.acorn-ind.co.uk/insight/Top-6-Causes-of-Timing-Belt-Failure/|title=Top 6 Causes of Timing Belt Failure - Insight - Acorn Industrial Services|website=www.acorn-ind.co.uk|date=August 2016|access-date=2017-04-20|language=en}}</ref> === Ajalugu === Hammasrihmad leiutati 1940. aastate alguses tekstiilivabrikutes kasutamiseks. <ref name="bsc-slides">{{Cite web|url=http://training.bsc.com.au/Training/A9000/A9025A/Timing%20Belt%20Slides.pdf|title=Timing Belts|website=training.bsc.com.au|access-date=2026-03-21|archive-date=2017-02-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20170218082324/http://training.bsc.com.au/Training/A9000/A9025A/Timing%20Belt%20Slides.pdf|url-status=dead}}</ref> Esimene teadaolev auto, mis kasutas hammasrihma, oli Ameerika 1954. aasta Devin-Panhardi võidusõiduauto, milles kasutati Gilmer Company toodetud hammasrihma abil tõukurvarrastest ülanukkvõllideks ümber ehitatud mootorit. <ref name="beltdrive">{{Cite journal|last=Ritch|first=Ocee|url=http://www.devinsportscars.com/BeltDrive.html|title=Small bore... big pull!|journal=Sports Cars Illustrated|date=May 1957|access-date=April 9, 2008|archive-url=https://web.archive.org/web/20140408132614/http://www.devinsportscars.com/BeltDrive.html|archive-date=April 8, 2014}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Temple|first=Steve|url=http://www.advanceautoparts.com/english/youcan/html/ccr/ccr20020301tb.html|title=Behold Your Timing Belt: Keeping the camshaft and crankshaft in sync|publisher=Advance Auto Parts|website=Know-How|access-date=2006-06-09|quote=In earlier engines, camshafts were often gear-driven off the crankshaft. Later, powerplant designers developed chain drives in OHV (overhead valve) configurations that allowed some flexibility in the placement of the camshaft so that shorter pushrods could be used, for more performance and efficiency. Those engines with long chains sometimes tended to whip about and cause problems. The only alternative was a noisy and complicated multi-gear train until the cogged rubber synchronous timing belt was invented in 1945. Today the timing belt cam drive is used in distinguished automobiles such as Ferrari, Mercedes, Cadillac, Corvette, BMW, Alfa Romeo, Porsche, etc.|archive-url=https://web.archive.org/web/20060413074241/http://www.advanceautoparts.com/english/youcan/html/ccr/ccr20020301tb.html <!-- Bot retrieved archive -->|archive-date=2006-04-13|year=2004}}</ref> See auto võitis 1956. aastal Sports Car Club of America (SCCA) riiklikud meistrivõistlused. <ref name="beltdrive" /> 1962. aasta Glas 1004 oli esimene masstoodanguna toodetud sõiduk, mis kasutas hammasrihma. 1966. aasta Pontiac <nowiki><i id="mwiw">OHC Six</i></nowiki> mootor oli esimene USA masstoodanguna toodetud sõiduk, mis kasutas hammasrihma <ref>{{Cite web|url=https://www.macsmotorcitygarage.com/inside-the-1966-pontiac-ohc-6/|title=Inside the 1966 Pontiac OHC 6|website=www.macsmotorcitygarage.com|date=12 November 2020|access-date=14 March 2022}}</ref> <ref>{{Cite book|last=Norbye|first=Jan P.|year=1984|title=BMW - Bavaria's Driving Machines|publisher=Publications International|location=Skokie, IL|isbn=0-517-42464-9|page=[https://archive.org/details/bmwbavariasdrivi00norb/page/191 191]|chapter=Expanding on Excellence: The 5-Series and 3-Series|chapter-url=https://archive.org/details/bmwbavariasdrivi00norb/page/191}}</ref> samas kui 1966. aasta Fiat Twin Cam mootor oli esimene masstoodanguna toodetud mootor, mis kasutas kahe nukkvõlliga hammasrihma. Autotootjad hakkasid hammasrihmasid kasutusele võtma 1970. aastatel ja võrreldes hammaskettidega on need odavamad, väiksemad, kergemad, vaiksemad, isoleerivad väntvõlli harmoonilised võnked klapiajamist, vajavad vähem energiat kui ketid ja võivad potentsiaalselt toimida ilma määrimiseta. Hammasrihmad on tavaliselt valmistatud neopreenist või HNBR-ist . <ref>{{Cite web|last=Magazines|first=Hearst|url=https://books.google.com/books?id=JOQDAAAAMBAJ&dq=advantages+of+timing+belt&pg=PA83|title=Popular Mechanics|publisher=Hearst Magazines|date=June 3, 1993}}</ref> <ref name="auto2" /> == Hammasketid == Metallist hammasketid on 1990. aastatest alates automootorites laialdasemalt levinud, kuna kummist hammasrihma regulaarset hooldust ei tehta. Kuigi ketid ise kuluvad minimaalselt, võib keti määrimine või pinguti ja ketijuhikute rike põhjustada hooldusprobleeme. Erinevalt kummist hammasrihmadest, mis sõidu ajal ei anna mingeid märke purunemisest, on hammasrihma süsteemi kulumise varajased sümptomid olemas ja nende hulka kuulub mootori esiosast kostuv kolin. <ref>{{Cite news|last=Siegel|first=Ira|url=http://searchchicago.suntimes.com/autos/news/letters/316766,srch-letters-IS040507.article|title=Rattling noise could be from worn timing chain|work=Chicago Sun Times|date=2007-04-05|access-date=2010-10-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20111001171702/http://searchchicago.suntimes.com/autos/news/letters/316766,srch-letters-IS040507.article|archive-date=1 October 2011}}</ref> Enamikul tõukurvarrastega (OHV) mootoritel, kus vänt- ja nukkvõll asuvad teineteisele väga lähedal, kasutatakse hammasratasülekande asemel lühikest kettajamit. Selle põhjuseks on hammasratasülekannetes tekkiv sagedane pöördemomendi vaheldumine (impulsiivne tagasilöök), kuna nukkvõlli profiil avaldab väntvõlli ajamile vastusurvet, põhjustades liigset müra ja kulumist. <sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;">&#x5B; ''<nowiki><span title="This claim needs references to reliable sources. (March 2022)">viide vajalik</span></nowiki>'' &#x5D;} == Hammasrattad == Nukkvõlli ja väntvõlli läheduse tõttu kasutatakse paljudel rippklappidega (OHV) mootoritel hammasratasülekannet. Otseülekandega süsteemides eelistatakse terashammasrataste asemel sageli fiiber- või nailonkattega hammasrattaid, kuna need on elastsemad ja vähendavad mürataset. Samas kasutatakse tarbesõidukite ja lennukite mootorites eranditult terashammasrattaid, kuna muud materjalid võivad puruneda ootamatult ja ilma eelnevate märgisteta. <ref name="Timing Gears">{{Cite web|last=Scott|first=George|url=http://econofix.com/tbelt.html|title=Timing Belts and Chains|publisher=George Scott|website=Econofix.com|access-date=8 May 2012}}</ref> == Ebaõnnestumise tagajärjed == [[Fail:Bent_Valves.jpg|pisi|Hammasrihma katki minemise tõttu on kaks klappi kõverad]] Ajastuse viga takistab mootori töötamist. Paljudes tänapäevastes autodes kasutatakse mootoreid, kus klappide ja kolbide liikumisruumid kattuvad. Sellised mootorid võivad ajastussüsteemi rikke korral saada katastroofilisi kahjustusi, <ref>{{Cite web|last=Bennekom|first=Fred Van|url=http://www.greatbrook.com/Personal/audi_a4_quality_broken_timing_belt.htm|title=Audi A4 Car Timing Belt Quality|access-date=2010-10-23|quote=Example of an Audi belt that broke before the recommended replacement interval.|archive-url=https://web.archive.org/web/20110711123448/http://www.greatbrook.com/Personal/audi_a4_quality_broken_timing_belt.htm|archive-date=2011-07-11|year=2005}}</ref> sest väntvõlli ja nukkvõlli sünkroonsuse kadumisel põrkavad klapid kolbidega kokku. Ohumärgid, mis viitavad ajastusketi vahetuse vajadusele, on järgmised: <ref>{{Cite web|url=https://www.cloyes.com/timing-chain-system-frequently-asked-questions/|title=Timing Chain System Frequently Asked Questions|publisher=Cloyes|date=11 November 2019}}</ref> * Uuemad VVT-süsteemiga (muutuv klapiajastus) mootorid salvestavad veakoodid ja süütavad mootori hoiatustule (Check Engine) juba enne, kui kett reaalselt kõrisema hakkab. * Vanemad, ilma VVT-süsteemita mootorid annavad kulumisest märku otse mootorist kostuva keti kõrina või laginaga. Lisaks rihmale või ketile endale on sagedaseks probleemiks pinguti ja/või erinevate hammasrataste ning tugilaagrite tõrked, mis põhjustavad rihma või keti mahajooksu. Lisaks võib mootoritel, kus ajastusrihm käitab ka veepumpa, pumba rike põhjustada selle kinni kiilumise, mis omakorda lõhub ajastusrihma või -keti. Sel põhjusel müüakse ajastusrihmu ja -kette sageli komplektina koos veepumba, pinguti ja juhtrullikutega, et kõik need osad saaks korraga välja vahetada ja ennetada ajastussüsteemi purunemist. == Vaata ka == * [[Hammasrihm|Gilmeri vöö]] * Interference engine * [[Autoosade loend]] * Tõukurvarras * Serpentiinrihm == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tehnika]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]] gzv61youp3yg8bawu0ozq175m6qp465 0 712519 7230800 7228214 2026-09-08T12:03:26Z Kuriuss 38125 7230800 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=september}} [[File:NI PXI-1033 20080915.jpg|thumb|300px|National Instrumentsi PXI-1033 korpus koos moodulitega]] '''PXI''' (inglise keeles ''PCI eXtensions for Instrumentation'') on modulaarne arvutipõhine platvorm mõõte- ja automatiseerimissüsteemidele. See põhineb [https://en.wikipedia.org/wiki/CompactPCI CompactPCI] standardil, millele on lisatud tööstuslikud mehaanilised omadused ning spetsiaalsed ajastuse ja sünkroonimise funktsioonid. PXI on alternatiiv traditsioonilistele eraldiseisvatele instrumentidele (nt [https://et.wikipedia.org/wiki/Ostsilloskoop ostsilloskoobid] ja [https://et.wikipedia.org/wiki/Multimeeter multimeetrid]), pakkudes suuremat andmeedastuskiirust, kompaktsemat lahendust ja paremat tarkvaralist integreeritust.<ref name="ni_overview">{{cite web |url=https://www.ni.com/content/dam/web/pdfs/PXI_101_Technical_E-Kit.pdf |title=Overview of a PXI System |publisher=National Instruments |aasta=2022 |kasutatud=02.05.2026}}</ref> PXI on avatud standard, mida haldab '''PXI Systems Alliance (PXISA)''', kuhu kuulub üle 70 ettevõtte, sealhulgas National Instruments, Keysight Technologies, Pickering Interfaces, ADLINK ja Teradyne.<ref name="ni_overview"/> == Ajalugu == PXI standardi tõi 1997. aastal turule ettevõte [https://en.wikipedia.org/wiki/National_Instruments '''National Instruments''']. Eesmärk oli luua süsteem, mis ühendaks PC-põhise andmetöötluse võimekuse, CompactPCI (cPCI) robustse mehaanilise ehituse ning täppismõõtmisteks vajaliku sünkroonimise. Samal aastal asutati PXISA, et tagada standardi avatus ja eri tootjate seadmete omavaheline ühilduvus.<ref name="ni_overview"/> 2005. aastal tutvustati '''PXI Express (PXIe)''' standardit, mis tõi [https://et.wikipedia.org/wiki/PCI_Express PCI Expressi] tehnoloogia PXI raamidesse, suurendades märkimisväärselt siini ribalaiust.<ref name="pxie_spec">{{cite web |url=https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/PXI5_PXIExpressHW_r11.pdf |title=PXI Express Hardware Specification, Revision 1.1 |publisher=PXI Systems Alliance |aasta=2018 |kasutatud=02.05.2026 |archive-date=3.02.2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240203194017/https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/PXI5_PXIExpressHW_r11.pdf |url-status=dead }}</ref> PXIe säilitas tarkvaralise ühilduvuse varasemate PXI moodulitega.<ref name="ni_pxi_standard">{{cite web |url=https://www.ni.com/en/shop/pxi/pxi-specification-standards-explained.html |title=PXI Specification Standards Explained |publisher=National Instruments |kasutatud=02.05.2026}}</ref> === Standardi versioonide kronoloogia === {| class="wikitable" ! Aasta !! Sündmus |- | 1997 || PXI standardi ja PXISA asutamine (National Instruments) |- | 1998 || PXISA avaldab esimese ametliku PXI riistvara spetsifikatsiooni |- | 2005 || PXI Express (PXIe) – PCI Express tehnoloogia integreerimine |- | 2008+ || Hübriidpesade laialdane kasutuselevõtt; PCI Express Gen 2/3 tugi |- | 2020+ || PCI Express Gen 4 tugi, optiliste MXI-linkide areng |} == Süsteemi arhitektuur == [[File:Schematisch PXI.JPG|thumb|250px|PXI/PXI Express siini tööpõhimõtte skeem]] PXI süsteem koosneb kolmest põhilisest komponendist: '''korpus''', '''kontroller''' ja '''perifeersed moodulid'''.<ref name="ni_overview"/> === Korpus === [[File:PXI Chassis Frontansicht.jpg|thumb|300px|PXI korpuse eestvaade, näha on moodulite pesad ja ejektor-käepidemed]] Korpus on süsteemi selgroog, mis pakub mehaanilist kaitset, toiteallikat ja jahutust. See sisaldab ka '''tagasiini''' ([https://en.wikipedia.org/wiki/Backplane ''backplane'']), mis ühendab kõik moodulid kontrolleriga. PXI kasutab mehaaniliselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Eurocard_(printed_circuit_board) '''Eurocard'''] standardit, mis on tööstuses tuntud oma vastupidavuse poolest. Erinevalt tavalisest lauaarvutist on PXI moodulid fikseeritud üla- ja alaservast ning varustatud spetsiaalsete ejektor-käepidemetega, mis tagavad töökindluse ka vibratsiooni ja lööke sisaldavates keskkondades.<ref name="pxisa_spec">{{cite web |url=https://www.pxisa.org/wp-content/uploads/2022/08/pxi-1-hardware-specification-rev-2-3.pdf |title=PXI Hardware Specification, Revision 2.3 |publisher=PXI Systems Alliance |aasta=2018 |kasutatud=02.05.2026 }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''Mõõtmed:''' Valdav enamik PXI mooduleid on 3[https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCstiku%C3%BChik U] kõrgusega (100 mm × 160 mm). 6U mooduleid kasutatakse harvemini, peamiselt keeruliste lülitusmaatriksite puhul.<ref name="pxisa_spec"/> * '''Pesade arv:''' korpused varieeruvad tavaliselt 4 kuni 18 pesani.<ref name="ni_overview"/> * '''Jahutus:''' PXI korpused on projekteeritud sundjahutusega, kus õhk liigub alt üles läbi moodulite. Standard nõuab tavaliselt vähemalt 25 W soojuse hajutamist pesa kohta.<ref name="pxisa_spec"/> === Kontroller === Kontroller toimib süsteemi ajuna ning võib olla sisseehitatud kontroller, mis on spetsiaalne moodul, millel töötab operatsioonisüsteem (nt Windows 10/11 või [https://et.wikipedia.org/wiki/Reaalaja_operatsioonis%C3%BCsteem Real-Time OS], nagu NI Linux Real-Time) või mis võib töötada ka ilma operatsioonisüsteemita, võimaldades kasutajal ise määrata käivitatava tarkvara. Sobib iseseisvaks tööks. Teine variant on kaugjuhtimiskontroller, mis võimaldab PXI-süsteemi juhtida laua-, tööjaama-, serveri- või sülearvuti kaudu, kasutades MXI (''Management eXtended Interface'') linki.<ref name="ni_overview"/> === Perifeersed moodulid === Kasutaja saab valida sadade erinevate moodulite vahel sõltuvalt rakendusest: * Andmehõivekaardid ([https://en.wikipedia.org/wiki/Data_acquisition DAQ] – ''Data Acquisition'') * Digitaalsed multimeetrid (DMM) * [https://et.wikipedia.org/wiki/Signaaligeneraator Signaaligeneraatorid] * [https://et.wikipedia.org/wiki/Spektrianal%C3%BCsaator RF-analüsaatorid] *''Switching''<ref name="pickering">{{cite web |url=https://www.pickeringtest.com/en-us/products/pxi/pxi-switching-modules |title=PXI Switching Solutions |publisher=Pickering Interfaces |kasutatud=02.05.2026}}</ref> * FPGA-põhised moodulid reaalajas signaalitöötluseks (nt NI FlexRIO seeria) === Tagasiin === [[File:PXI Backplane.jpg|thumb|300px|PXI tagasiin (backplane), kus on näha on andmesiinid, toiteliinid ja ajastusliinid]] PXI tagasiin on süsteemi elektriline selgroog. See sisaldab andmesiine, toiteliine (+3,3 V, +5 V, +12 V, −12 V) ning spetsiaalseid mõõtesignaale. Algne PXI kasutas 32- või 64-bitist paralleelset PCI siini. PXI Express asendas selle punktist-punkti jadaliidesel põhineva [[PCI Express]] siiniga.<ref name="pxisa_spec"/> == Ajastus ja sünkroonimine == Mõõtesüsteemides on kriitiline, et mitu seadet (nt andmehõivekaart ja signaaligeneraator) alustaksid tööd täpselt samal hetkel. PXI tagasiinil on sünkroonimiseks eraldi liinid:<ref name="ni_overview"/> === PXI_CLK10 === 10 MHz tugikell, mis jaotatakse kõikidele pesadele viitega alla 1 nanosekundi. Võimaldab erinevate moodulite faasinihke minimeerimist. === PXI Trigger Bus === Kaheksa paralleelset liini moodulitevaheliseks suhtluseks (nt „mõõtmine lõpetatud, järgmine võib alustada"). === PXI Star Trigger === Täht-topoloogiaga liin, kus signaal saadetakse kontrollpesast (pesa nr 2) otse igasse perifeersesse pessa eraldi. See elimineerib ahelreaktsiooni viited (''propagation delay''). === PXIe diferentsiaalsed trigerid === PXI Express lisas 100 MHz kella (PXI_CLK100) ja diferentsiaalsed trigerid (PXIe_DSTAR), mis on vastupidavamad elektromagnetilistele häiretele.<ref name="pxie_spec"/> == PXI Express (PXIe) == 2005. aastal toimunud üleminek PCI Express tehnoloogiale oli PXI platvormi jaoks määrava tähtsusega, kuna see suurendas ribalaiust kuni 180-kordselt, säilitades samal ajal tarkvaralise ühilduvuse varasemate süsteemidega.<ref name="pxie_spec"/> === Ühilduvus ja hübriidpesad === Üks PXI edu võtmeid on [https://et.wikipedia.org/wiki/Tagasi%C3%BChilduvus '''tagasiühilduvus''']. Paljud kaasaegsed korpused on varustatud hübriidpesadega, mis aktsepteerivad nii vanemaid PXI (PCI-põhiseid) mooduleid kui ka uusi PXIe (PCIe-põhiseid) mooduleid. Füüsiliselt on see lahendatud nii, et PXI Express pistikud ei kattu vanade PXI pistikutega samas pesas.<ref name="ni_pxi_standard"/> === Ribalaiuse võrdlus === {| class="wikitable" ! Omadus !! PXI !! PXI Express |- | Siini tüüp || Paralleelne PCI || Järjestikune PCI Express |- | Maksimaalne ribalaius || 133 MB/s (jagatud) || kuni 24 GB/s (süsteemi kohta) |- | Tugikell || 10 MHz || 10 MHz ja 100 MHz |- | Ühilduvus || Ainult PXI moodulid || PXIe + PXI (hübriidpesade kaudu) |} == Tarkvara arhitektuur == PXI kontseptsioon tugineb '''virtuaalsele instrumentatsioonile''' ehk seadmel endal puuduvad nupud ja ekraan. Kogu loogika ning kasutajaliides asuvad arvutis. See võimaldab kasutajal luua just vajaliku instrumendi, kombineerides tarkvaraliselt erinevate moodulite funktsionaalsused.<ref name="ni_overview"/> [https://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_instrument_software_architecture '''VISA'''] (''Virtual Instrument Software Architecture'') on standardiseeritud I/O-liides (API), mis võimaldab instrumentidega suhelda sõltumata kasutatavast füüsilisest ühendusest (nt PXI, USB või GPIB), tagades tarkvara parema ülekantavuse erinevate platvormide vahel. [https://en.wikipedia.org/wiki/Instrument_driver '''IVI'''] (''Interchangeable Virtual Instruments'') on draiverite standard, mis võimaldab vahetada ühe tootja instrumendi teise tootja samaväärse instrumendi vastu ilma testimisprogrammi ümber kirjutamata. === Programmeerimiskeskkonnad === PXI süsteemidega kasutatakse kõige sagedamini järgmisi programmeerimiskeskkondi:<ref name="ni_overview"/> * [https://et.wikipedia.org/wiki/LabVIEW LabVIEW] – graafiline programmeerimiskeskkond, mis on PXI-ga tihedalt integreeritud * [https://en.wikipedia.org/wiki/C_Sharp_(programming_language) C#] / [[.NET]] * [[C]]/[[C++]] * [https://et.wikipedia.org/wiki/Python_(programmeerimiskeel) Python] === Multi-Chassis konfiguratsioonid === Eriti mahukate testisüsteemide puhul saab mitu korpust ühendada MXI-linkide abil üheks suureks mõõtesüsteemiks. Selline '''Multi-Chassis''' konfiguratsioon võimaldab suurendada pesade arvu sadade mooduliteni, kasutades ühtset tarkvara ja sünkroonimist läbi kogu süsteemi.<ref name="ni_overview"/> == Võrdlus teiste platvormidega == {| class="wikitable" ! Platvorm !! Ribalaius !! Sünkroonimine !! Modulaarsus !! Kasutusvaldkond |- | PXI / PXIe || Väga kõrge (kuni 24 GB/s) || Suurepärane (alla ns) || Kõrge || ATE, RF testimine, HIL |- | [https://en.wikipedia.org/wiki/LAN_eXtensions_for_Instrumentation LXI] (Ethernet) || Keskmine || Hea ([https://en.wikipedia.org/wiki/Precision_Time_Protocol IEEE 1588]) || Madal || Distantsmõõtmised |- | [[USB]] || Keskmine || Nõrk || Puudub || Lihtsad laborimõõtmised |- | [https://en.wikipedia.org/wiki/VME_eXtensions_for_Instrumentation VXI] || Madal || Hea || Keskmine || Vanemad sõjalised süsteemid |} == Rakendusvaldkonnad == PXI on laialdaselt kasutusel valdkondades, kus on vaja suurt täpsust, kiiret andmetöötlust ja korduvat automatiseeritud testimist. Süsteemi modulaarne ülesehitus ja täpne sünkroonimine teevad selle eriti sobivaks keerukate mõõte- ja testkeskkondade jaoks. === Lennundus ja kaitsetööstus === Lennunduses ja kaitsetööstuses kasutatakse PXI platvormi eelkõige missioonikriitiliste elektroonikasüsteemide testimiseks ja simuleerimiseks. Sinna kuulub: lennuki avioonikasüsteemide valideerimine, radar- ja sonarsüsteemide, satelliitside, navigatsioonisüsteemide ja elektroonilise sõjapidamise (EW) süsteemide simuleerimine. === Autotööstus === Autotööstused on PXI üks peamisi platvorme, et [[ECU]] (''Engine Control Unit'') testida ja arendada. Samuti kasutatakse PXI süsteeme sageli [https://en.wikipedia.org/wiki/Hardware-in-the-loop_simulation HIL] (''Hardware-in-the-Loop'') simulatsioonides. === Pooljuhtide testimine === Pooljuhtide tööstuses kasutatakse PXI süsteeme Automated Test Equipment ([https://en.wikipedia.org/wiki/Automatic_test_equipment ATE]) lahenduste osana, kus nende ülesandeks on kiipide funktsionaalne ja elektriline testimine tootmisliinil. See hõlmab nii digitaal- kui analoogsignaalide mõõtmist, RF-komponentide testimist kui ka suuremahulist paralleelset testimist, kus samaaegselt kontrollitakse paljusid kiipe. PXI suur eelis selles valdkonnas on väga kõrge läbilaskevõime ning võimalus kombineerida erinevaid mõõteinstrumente ühte kompaktsesse süsteemi, mis vähendab oluliselt testimise aega ja tootmiskulusid. === Telekommunikatsioon === Telekommunikatsioonis kasutatakse PXI platvormi peamiselt uute traadita side standardite, näiteks 5G ja areneva 6G tehnoloogia arendamisel ning valideerimisel. == Eelised ja puudused == === Eelised === PXI peamine eelis traditsiooniliste eraldiseisvate instrumentide ees on andmeedastuskiirus. Võrreldes USB või [[GPIB]] liidestega on PXIe teoreetiline läbilaskevõime kuni sadades gigabaitides sekundis, mis on oluline näiteks laiaribaliste RF-signaalide reaalajas salvestamisel. Täpne sünkroonimine eristab PXI-d paljudest konkurentidest. Ühine 10 MHz tugikell ja täht-topoloogiaga trigerliin võimaldavad joondada eri moodulite mõõtmisi alla nanosekundilise täpsusega. Modulaarne ülesehitus tähendab, et süsteemi saab laiendada või ümber konfigureerida üksikuid mooduleid vahetades, ilma et peaks kogu seadmestiku välja vahetama. Kuna PXISA standardid tagavad eri tootjate komponentide ühilduvuse, ei ole kasutaja seotud ühe tarnijaga.<ref name="pxisa_spec"/> === Puudused === Suurim praktiline takistus PXI kasutuselevõtul on alginvesteeringu maksumus. Korpuse, kontrolleri ja vajalike moodulite soetamine on oluliselt kallim kui samaväärsete lauainstrumentide ostmine, mistõttu on PXI eelkõige tootmis- ja teaduslaborite platvorm. Kasutamise keerukus võib samuti osutuda probleemiks. Kuna seadmel puuduvad ekraan ja nupud, eeldab süsteemi käivitamine tarkvara seadistamist ja instrumentidraiverite konfigureerimist, mis nõuab kasutajalt tehnilist tausta. == Tulevikusuunad == PXI platvormi areng on tihedalt seotud PCI Express standardi ja pooljuhttehnoloogia üldise arenguga. '''PCI Express Gen 4 ja Gen 5''' tugi on järgmine samm ribalaiuse suurendamisel. PCI Express Gen 4 kahekordistab Gen 3 läbilaskevõime 16 GT/s-ni, Gen 5 aga 32 GT/s-ni ühenduse kohta. PXIe süsteemides tähendab see potentsiaalselt kuni 64 GB/s mooduli kohta, mis on oluline eelkõige RF-signaali salvestamiseks ja taasesitamiseks reaalajas.<ref>{{cite web |url=https://www.pxisa.org |title=PXI Systems Alliance |kasutatud=02.05.2026}}</ref> '''Optiliste MXI-linkide''' arendamine lahendab praeguse kaabelduse piirangud. Traditsiooniline MXI-kaabel on praktilistel põhjustel piiratud mõne meetriga, optilised alternatiivid võimaldaksid kontrolleri ja korpuse vahelist kaugust suurendada sadade meetrite või isegi kilomeetrini, mis avab uusi võimalusi hajutatud testsüsteemide ehitamisel. '''FPGA-põhiste moodulite''' roll kasvab jätkuvalt. Üha keerukamad signaaltöötlusülesanded nagu näiteks 5G/6G protokollide reaalajas dekodeerimine või radarsignaalide töötlemine nõuavad paindlikku riistvara, mida FPGA-moodulid (nt NI FlexRIO seeria) pakuvad. == Viited == <references/> [[Kategooria:Arvutisiinid]] [[Kategooria:Riistvara]] mku8x9xrr4k4xwz9gx1uj8lslnrhkxt 0 713217 7230802 7198475 2026-09-08T12:06:31Z Koidutar 212587 7230802 wikitext text/x-wiki {{Täienda|kuu=aprill|aasta=2026}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''''Looksmaxxing''''' ''(eesti keeles: "välimuse maksimeerimine")'' on internetiliikumine, mis keskendub võimalikult hea välimuse saavutamisele. Liikumine on kogunud 2020ndatel populaarsust. Osalejad on peamiselt meessoost. == Ajalugu == ''Looksmaxxing'' sai alguse 2010ndatel, peamiselt ''[[incel]]''{{'}}ite kogukondadest ja jututubadest. Tollal oli põhiline fookus mõtteviisil, mille väitel on pikematel ning rohkemate [[Lihas|lihastega]] meestel [[Geneetika|geneetilised]] eelised. Ajaga arenes liikumine oma [[Manosfäär|manosfääri]] juurtest edasi ning jõudis üldpublikuni [[TikTok|TikToki]] trendide näol 2022–2023 a. 2025 aastaks oli platvormi [[Kick]] [[striimer]] [[Clavicular]] tuntuim ''looksmaxxingu'' liikumisega seotud inimene.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-26 |pealkiri=Inside looksmaxxing, the extreme cosmetic social media trend |url=https://www.bbc.com/culture/article/20240326-inside-looksmaxxing-the-extreme-cosmetic-social-media-trend |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> == Ülevaade == ''Looksmaxxing'' liikmete ideoloogia on füüsilise atraktiivsuse maksimeerimine erinevate mooduste kaudu. Peamised maksimeerimistehnikad on kategoriseeritud kas ''softmaxxing'' või ''hardmaxxing'' nimetuste all.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Press-Reynolds |eesnimi=Kieran |pealkiri=I'm a 24-year-old man who tried 'softmaxxing,' a less intense version of 'looksmaxxing,' for a week. I can say with confidence it's a toxic scam. |url=https://www.businessinsider.com/looksmaxxing-softmaxxing-mewing-self-improvement-experiment-toxic-dangerous-2023-11 |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Softmaxxing – What is softmaxxing? |url=https://slang.net/meaning/softmaxxing |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=slang.net}}</ref> === ''Softmaxxing'' === ''Softmaxxingu'' (eesti keeles "pehme maksimeerimise") tehnikad on tihtipeale vägagi tavalised keha hooldamise meetodid füüsilise atraktiivsuse maksimeerimise nimel, nagu [[akne]] eemaldamine, näokreemi kasutamine ja [[Jõusaal|jõusaalis]] käimine.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Muud spetsiaalmeetodid meedias on ka kasutuses, tuntum nendest ''mewing'', mille eesmärk on tõmmata keel suulae vastu vaakumisse, et muuta keele ja lõualuu asukohta.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosdahl |eesnimi=Jamilla |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=‘Looksmaxxing’ is the disturbing TikTok trend turning young men into incels |url=https://theconversation.com/looksmaxxing-is-the-disturbing-tiktok-trend-turning-young-men-into-incels-221724 |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref> Niisuguseid meetodeid olid tihtipeale populaarsed TikToki platvormil. === ''Hardmaxxing'' === ''Hardmaxxing'' (eesti keeles "kõva maksimeerimine") kasutab ekstreemsemaid meetodeid füüsilise atraktiivsuse maksimeerimise nimel. Tuntumad näited on iluoperatsioonid, nälgimine ja [[steroidid]]e kasutamine.<ref name=":2" /> Tuntuim spetsiaalmeetod meedias on tuntud kui ''bonesmashing'' (eesti keeles "luupeksmine"), mille mõte on näo löömine haamri või muude kõvade esemetega, et näoluud oleks rohkem defineeritud. Seda spetsiaalmeetodit arvestatakse küll kui naljana, tihtipeale ka kui [[Valeinformatsioon|valeinformatsioonina]] ning ohtlikuna.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-07 |pealkiri=Women Want One Thing in Men, and It's ‘Hunter Eyes’ |url=https://www.vice.com/en/article/hunter-eyes-men-trend/ |vaadatud=2026-04-14 |väljaanne=VICE |keel=en-US}}</ref> === Muud tegevused === :''Pikemalt artiklis [[Mogging]]'' ''Looksmaxxing'' hõlmab ka [[Hierarhia|hierarhiasisest]] võistlemist, mida kutsutakse ''mogging''-võistlusteks. Võistluse eesmärk on vastasest välimusega (ja vahel ka sarmiga) üle olla. Võitja liigub välimusjärjestuses kaotanust mööda ja ta väärtus sellega tõuseb.<ref>{{Netiviide |pealkiri=A Parent’s Guide to “Mogging”: Keeping Tech Talk Friendly and Safe – St George's School Harpenden |url=https://stgeorges.herts.sch.uk/a-parents-guide-to-mogging-keeping-tech-talk-friendly-and-safe/ |vaadatud=2026-04-22 |väljaanne=stgeorges.herts.sch.uk}}</ref> {{Pooleli|kuu=aprill|aasta=2026}} == Kriitika == == Seotud isikud == * ''[[Androgenic]]'' * [[Brett Maverick]] * [[Kareem Šami]] ''("SyrianPsycho")'' * ''[[Zeta]]'' * ''[[Zyzz]]'' == Vaata ka == * ''[[Incel]]'' * [[Clavicular]] * ''[[Mogging]]'' == Viited == <references /> {{Pealkiri kaldkirjas}} rxrz94x1cnamqq23sdnogn20jwqgqne 2 713640 7230799 7228523 2026-09-08T12:03:16Z Koidutar 212587 7230799 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. <div style="float: right; clear: right; width: 250px;"> {{User et}} {{User en}} {{User it-3}} {{User ru-2}} </div> == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Strasserism]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Töötähik]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Berberid]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Türgi keel]] |[[Mall:Keeled]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[A7V]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Agrarism]] |[[Itaalia keel]] |[[Rooma pommitamine]] |- | |Anatoolia keeled |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- | | |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) |[[Operatsioon Tamm]] |- |[[Donald Spitz]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) |[[Istrioti keel]] |- |[[Petri Kallio]] | | |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] | | |} 0ydck5glp836rqvfs9riaywgbm6z3yw 7230833 7230799 2026-09-08T12:46:37Z Koidutar 212587 7230833 wikitext text/x-wiki [[Fail:MHV MB T80 World Record Car 1939.jpg|pisi|Mercedez-Benz T80]] Mind huvitab ajalugu, geneetika, poliitiline filosoofia, füüsika, kultuurid, keeleteadus jms. <div style="float: right; clear: right; width: 250px;"> {{User et}} {{User en}} {{User it-3}} {{User ru-2}} </div> == Tegemised == {| class="wikitable" |+ !Tegelen !Lähitulevikus (redigeerimine) !Lähitulevikus (uus lehekülg) |- |[[Korjaki keel]] |[[Etnofuturism]] |[[Tifinagi kiri]] |- |[[Benito Mussolini]] |[[Ersa keel]] |[[Salò vabariik]] |- |[[Strasserism]] |[[Hearts of Iron IV]] |[[Rödvužpasid]] |- |[[Töötähik]] |[[Bashshār al-Asad]] |[[Molodtsovi tähestik]] |- |[[Looksmaxxing]] |[[Berberid]] |[[Keelte loend emakeelena kõnelejate arvu järgi|Keelte loend]] |- |[[Türgi keel]] |[[Mall:Keeled]] |[[Keelepuhtus inglise keeles]] |- |[[Clavicular]] |[[A7V]] |[[Inimfenotüübid]] |- |[[Agrarism]] |[[Itaalia keel]] |[[Rooma pommitamine]] |- |[[Kick]] |Anatoolia keeled |[[Itaalia fašistlik suurnõukogu]] |- | | |[[Vanapermi keel|Vanakomi keel]]/[[Vanapermi keel]] |} == Tulevikus == {| class="wikitable" |+ !Luua (1. kl) !Redigeerida (1. kl) !Luua (2. kl) |- |[[Marss Roomale]] |[[:Kategooria:Kasutajalehekülgede keeleoskuse mallid|Keeleoskuse mallid]] |[[muromi keel]] |- |[[Mercedez-Benz T80]] |[[Benito Mussolini]] |[[Valgevene demokraatlik vastupanuliikumine|Valgevene vastupanuliikumine]] |- |[[Neenetsi põlisusk]] |[[Oksitaani keel]] |[[juguurid]] |- |[[PSL-skaala]] |[[Inglise keel]] |[[friisi rahvariided]] |- |[[Mall:Rahvus]] |[[Tuareegid]] |[[Trastevere]] |- |[[Mall:Kiri]] |[[Azawad]] |[[tengrism]] |- |[[Istituto Luce]] |[[Turgi rahvad]] |[[Shelley Shannon]] |- |[[Kabiilid]] |[[Valgevene keel]] |[[soome-saami keeled]] |- |[[Ahnenerbe]] |[[Jazva murre]] |[[soome-permi keeled]] |- |[[Lääneromaani keeled]] |[[Idioot (Dostojevski)]] |[[Kolmas Kreeka Vabariik]] |- |[[Valgevene Rahvavabariigi lipp]] |[[Ründebrigaad Azov]] |[[neoliitikumi kreeka]] |- |[[Turkoloogia]] |[[Idaslaavi keeled]] |[[Hotel Campo Imperatore]] |- |[[Keelerühm]] |[[Metseenlus]] |[[merja keel]] |- |[[Tamga]] |[[Udmurdid]] |[[muinaskarjala keel]] |} == Lõpetatud == {| class="wikitable" |+ !Lõpetatud !Üle vaadata !Üle vaadata pärast materjalide saamist |- |[[Põld (film)]] |[[Gino Boccasile]] (lisada infokast) |[[sirtja]] |- |[[Rachele Mussolini|Rachele Guidi]] |[[Vanapermi kiri]] (pärast kirjamalli loomist) |[[Operatsioon Tamm]] |- |[[Donald Spitz]] |[[Setu keel]] (pärast uurali keelte malli korrigeerimist) |[[Istrioti keel]] |- |[[Petri Kallio]] | | |- |[[Jumala Armee|Jumala armee]] | | |} 3vvxwv8jbop5e2xnre0hu4jlb2ilaye 0 713644 7230831 7136074 2026-09-08T12:45:39Z Koidutar 212587 hasartmängude teema lisatud 7230831 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara|nimi=Kick|logo=[[File:Kick logo.svg|The logo of live-streaming platform Kick|275px]]|arendaja=[[Bijan Tehrani]] ja [[Ed Craven]]|väljalase=2022. aasta detsember|veebileht=kick.com}} '''Kick.com''' ehk '''Kick''' on [[Austraalia]] [[striimimisplatvorm]]. Rakendus kuulub ''Kick Streaming Pty Ltd'' firmale ja avaldati 2022. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaimes |eesnimi=Richard |kuupäev=18.05.2026 |pealkiri='Who owns kick?' |url=https://www.quantumrun.com/consulting/who-owns-kick/ |vaadatud=20.04.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-12 |pealkiri=Kick’s first year statistics {{!}} Streams Charts |url=https://streamscharts.com/news/kicks-first-year-statistics |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=streamscharts.com |keel=en}}</ref> == Mängurlus == Kick-i on korduvalt süüdistatud [[Hasartmängud internetis|hasartmängude]] teadlikus reklaamimises oma kasutajatele, sealhulgas alaealistele. Süüdistati ka arendajaid, kes omasid internetikasiinot nimega stake.com. 1. Jaanuaril 2025. aastal võttis Kick vastu uue hasartmängude poliitika, mis koosneb kuuest põhijoonest, millest 4 on all välja toodud:<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Leloup |eesnimi=Damien |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Death of French streamer: Behind Kick, an Australian crypto casino and two young billionaires |keel=fr |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/pixels/article/2025/08/22/death-of-french-streamer-behind-kick-an-australian-crypto-casino-and-two-young-billionaires_6744620_13.html |vaadatud=2026-09-08 |issn=1950-6244}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Simmonds |eesnimi=Kadeem |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Kick amends gambling-related streams to better protect customers - EGR Intel |url=https://www.egr.global/intel/news/kick-amends-gambling-related-streams-to-better-protect-customers/ |vaadatud=2026-09-08 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Understanding KICK's community guidelines {{!}} Kick.com Help Center |url=https://help.kick.com/en/articles/15063647-understanding-kick-s-community-guidelines |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=help.kick.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Influencers flock to platform known for gambling industry ties |url=https://www.nbcnews.com/tech/social-media/twitch-kick-streamer-gambling-deals-rcna95672 |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=NBC News |keel=en}}</ref> * Mängurluse näitamine on lubatud, juhul kui striimer ei kasuta selleks publiku annetatud raha; * Alaealisetel ei ole luba Kick-is hasartmängudega ega mängurlusega tegeleda; * Hasartmängu striimil peab striimer otseülekandele lisama selged vanusepiirangud ja kategooriatähised; * Kasutajad peavad järgima oma kohalikke hasartmänguseadusi; == Vaata ka == * [[Twitch]] * [[Clavicular]] == Viited == b1akg936vxg4zzaonlfku53ns4qcl3a 7230834 7230831 2026-09-08T12:47:06Z Koidutar 212587 7230834 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara|nimi=Kick|logo=[[File:Kick logo.svg|The logo of live-streaming platform Kick|275px]]|arendaja=[[Bijan Tehrani]] ja [[Ed Craven]]|väljalase=2022. aasta detsember|veebileht=kick.com}} '''Kick.com''' ehk '''Kick''' on [[Austraalia]] [[striimimisplatvorm]]. Rakendus kuulub ''Kick Streaming Pty Ltd'' firmale ja avaldati 2022. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaimes |eesnimi=Richard |kuupäev=18.05.2026 |pealkiri='Who owns kick?' |url=https://www.quantumrun.com/consulting/who-owns-kick/ |vaadatud=20.04.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-12 |pealkiri=Kick’s first year statistics {{!}} Streams Charts |url=https://streamscharts.com/news/kicks-first-year-statistics |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=streamscharts.com |keel=en}}</ref> == Mängurlus == Kick-i on korduvalt süüdistatud [[Hasartmängud internetis|hasartmängude]] teadlikus reklaamimises oma kasutajatele, sealhulgas alaealistele. Süüdistati ka arendajaid, kes omasid internetikasiinot nimega stake.com. 1. Jaanuaril 2025. aastal võttis Kick vastu uue hasartmängude poliitika, mis koosneb kuuest põhijoonest, millest 4 on all välja toodud:<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Leloup |eesnimi=Damien |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Death of French streamer: Behind Kick, an Australian crypto casino and two young billionaires |keel=fr |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/pixels/article/2025/08/22/death-of-french-streamer-behind-kick-an-australian-crypto-casino-and-two-young-billionaires_6744620_13.html |vaadatud=2026-09-08 |issn=1950-6244}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Simmonds |eesnimi=Kadeem |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Kick amends gambling-related streams to better protect customers - EGR Intel |url=https://www.egr.global/intel/news/kick-amends-gambling-related-streams-to-better-protect-customers/ |vaadatud=2026-09-08 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Understanding KICK's community guidelines {{!}} Kick.com Help Center |url=https://help.kick.com/en/articles/15063647-understanding-kick-s-community-guidelines |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=help.kick.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Influencers flock to platform known for gambling industry ties |url=https://www.nbcnews.com/tech/social-media/twitch-kick-streamer-gambling-deals-rcna95672 |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=NBC News |keel=en}}</ref> * Mängurluse näitamine on lubatud, juhul kui striimer ei kasuta selleks publiku annetatud raha; * Alaealisetel ei ole luba Kick-is hasartmängudega ega mängurlusega tegeleda; * Hasartmängu striimil peab striimer otseülekandele lisama selged vanusepiirangud ja kategooriatähised; * Kasutajad peavad järgima kohalikke hasartmänguseadusi; == Vaata ka == * [[Twitch]] * [[Clavicular]] == Viited == s802wgdakvlp8zge5uawp4ftq1qxrl4 7230942 7230834 2026-09-08T17:22:25Z Kruusamägi 1530 7230942 wikitext text/x-wiki {{Tarkvara|nimi=Kick|logo=[[File:Kick logo.svg|The logo of live-streaming platform Kick|275px]]|arendaja=[[Bijan Tehrani]] ja [[Ed Craven]]|väljalase=2022. aasta detsember|veebileht=kick.com}} '''Kick.com''' ehk '''Kick''' on [[Austraalia]] [[striimimisplatvorm]]. Rakendus kuulub ''Kick Streaming Pty Ltd'' firmale ja avaldati 2022. aasta detsembris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaimes |eesnimi=Richard |kuupäev=18.05.2026 |pealkiri='Who owns kick?' |url=https://www.quantumrun.com/consulting/who-owns-kick/ |vaadatud=20.04.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-12 |pealkiri=Kick’s first year statistics {{!}} Streams Charts |url=https://streamscharts.com/news/kicks-first-year-statistics |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=streamscharts.com |keel=en}}</ref> == Mängurlus == Kick-i on korduvalt süüdistatud [[Hasartmängud internetis|hasartmängude]] teadlikus reklaamimises oma kasutajatele, sealhulgas alaealistele. Süüdistati ka arendajaid, kes omasid internetikasiinot nimega stake.com. 1. jaanuaril 2025 võttis Kick vastu uue hasartmängude poliitika, mis koosneb kuuest põhijoonest, millest neli on järgnevalt välja toodud:<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Leloup |eesnimi=Damien |kuupäev=2025-08-22 |pealkiri=Death of French streamer: Behind Kick, an Australian crypto casino and two young billionaires |keel=fr |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/pixels/article/2025/08/22/death-of-french-streamer-behind-kick-an-australian-crypto-casino-and-two-young-billionaires_6744620_13.html |vaadatud=2026-09-08 |issn=1950-6244}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Simmonds |eesnimi=Kadeem |kuupäev=2024-11-29 |pealkiri=Kick amends gambling-related streams to better protect customers - EGR Intel |url=https://www.egr.global/intel/news/kick-amends-gambling-related-streams-to-better-protect-customers/ |vaadatud=2026-09-08 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Understanding KICK's community guidelines {{!}} Kick.com Help Center |url=https://help.kick.com/en/articles/15063647-understanding-kick-s-community-guidelines |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=help.kick.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-08-28 |pealkiri=Influencers flock to platform known for gambling industry ties |url=https://www.nbcnews.com/tech/social-media/twitch-kick-streamer-gambling-deals-rcna95672 |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=NBC News |keel=en}}</ref> * Mängurluse näitamine on lubatud, juhul kui striimer ei kasuta selleks publiku annetatud raha; * Alaealisetel ei ole luba Kick-is hasartmängudega ega mängurlusega tegeleda; * Hasartmängu striimil peab striimer otseülekandele lisama selged vanusepiirangud ja kategooriatähised; * Kasutajad peavad järgima kohalikke hasartmänguseadusi; == Vaata ka == * [[Twitch]] * [[Clavicular]] == Viited == {{Viited}} jfj5v0t3adflrhaomrshnku74tl4oik 0 714012 7230803 7219849 2026-09-08T12:06:31Z Kuriuss 38125 7230803 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} [[Fail:Clock Pulse Generator.png|pisi|266x266px|Lihtsama taktigeneraatori elektriskeem]] '''Taktigeneraator''' (inglise keeles ''clock generator'') on elektrooniline [[ostsillaator]], mille väljundiks on teatud sagedusega [[digitaalsignaal]], mida kasutatakse [[elektriahel]]a töö sünkroonimiseks. Enamasti on selle tekitatud signaal ristkülikukujuline ning generaatori töökiirust mõõdetakse [[herts]]ides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. juuli 2025 |pealkiri=What is a clock generator in computing systems? |url=https://eureka.patsnap.com/article/what-is-a-clock-generator-in-computing-systems |vaadatud=1. mail 2026 |väljaanne=Eureka}}</ref> Signaali tekitatakse kolme põhitüüpi ostsillaatoriga: [[RC-ahel]]a põhised ostsillaatorid, [[Integraallülitus|integraalskeemid]] ja [[kristallostsillaator]]id. RC-ahelaid kasutatakse lihtsamates elektriskeemides (näiteks LED-i vilgutamine). Integraalskeeme (nagu [[555 taimer]]) kasutatakse [[digitaalloogika]] ahelates sünkroonimiseks (näiteks [[Triger|D-trigerid]] ja [[Nihkeregister|nihkeregistrid]]). Äsja nimetatutest ei ole RC-ahel piisavalt stabiilne (toetub [[kondensaator]]i tühjenemise/täitumise omadusele) tänapäevaste keerukamate protsessorite jaoks, ning 555 taimer ei ole piisavalt kiire. Kristallostsillaator lahendab mõlemad mainitud probleemid, olles kindlama kõrge/madala olekuga.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Lua |eesnimi=Linda |pealkiri=Clock Tree 101 |url=https://www.mouser.com/pdfdocs/clock-tree-101-timing-basics.pdf |vaadatud=1. mail 2026 |väljaanne=Mouser}}</ref> Keerukamates ahelates kasutatakse [[taktipuu]]d, millega jagatakse põhiline taktigeneraator mitmeks eri väljundiks. See on vältimatu, sest süsteemi komponendid vajavad sünkroonimiseks erinevaid sagedusi. Lisaks sageduste jagamisele tagab taktipuu, et signaal jõuaks puhvrite abil turvaliselt ilma kvaliteedi ja ajastuse kadudeta sihtkohta.<ref name=":0" /> == Parameetrid == === Sagedus ja periood === [[Fail:Digital Signal Square Wave.svg|pisi|Digitaalsignaali graafik]] Peamisteks parameetriteks on [[sagedus]] ja [[periood]]. Selleks et elektriahelates iga loogika komponent uuendaks olekut õigel ajal, peab olema kindel takt, mis seda dirigeerib, siin olukorras pingetaseme muutumisel ([[Pinge (elekter)|pinge]] tõusul läheb signaal kõrgeks, langul madalaks). Muidu jookseb süsteem kokku ega toimi.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Clock In Digital Electronics: Theory and Fundamentals |url=https://resources.pcb.cadence.com/blog/2023-clock-in-digital-electronics-theory-and-fundamentals |vaadatud=2. mail 2026 |väljaanne=Cadence}}</ref> Perioodi mõõdetakse üldiselt nanosekundites (ns), sagedust vastavalt mega- ja gigahertsides (MHz ja GHz). Ideaalis vahetuvad digitaalloogika perioodid korrapäraselt kõrge ja madala vahel, nii et tekivad täpsed ristküliksignaalid. Praktikas meenutab näiteks RC-ahela oleku vahetus pigem trapetsit.<ref name=":1" /> === Latentsus === Signaal pole kunagi ideaalne, seetõttu esineb viivitusi ja ebatäpsusi. Need põhjustavad ahela töö katkemist või andmete moonutust. Neid taktsignaali ajalisi [[Hälve|hälbeid]] ideaalsest asukohast nimetatakse [[Värin (elektroonika)|värinateks]]. Liigne värin on probleem, kuna see võib põhjustada sünkroonimisvigu, andmete moonutust ja ahela töö katkemist.<ref name=":0" /> Need võib liigitada kolmeks eritüübiks (nende olulisus oleneb rakendatavast süsteemist): * '''Tsüklist-tsüklisse värin''' – mõõdab maksimaalset kestuse muutust kahe kõrvuti asetseva takti perioodi vahel. Seda väärtust mõõdetakse tavaliselt 1000 järjestikuse tsükli jooksul ning see on oluline näitaja lühiajaliste loogika vigade vältimiseks lühikestes ahelates.<ref name=":0" /> * '''Perioodi värin''' – kujutab endast maksimaalset ajalist hälvet ideaalsest, matemaatiliselt täpsest taktiperioodist. Seda mõõdetakse pika aja, tüüpiliselt 10 000 tsükli vältel, mis aitab arvutada süsteemi üldist ajastusvaru.<ref name=":0" /> * '''Faasivärin''' – arvutatakse signaali ja müra võimsuse suhtena. See on oluline näitaja kiiretes andmesidesiini süsteemides, kus signaali puhtus on esmatähtis andmekadude vältimiseks.<ref name=":0" /> === Signaali kalle ja hälve === Sünkroonsetes integraalskeemides on taktsignaal süsteemi kõige laialdasemalt jaotatud ja tugevamini koormatud signaal. Kuna andmete veatu liikumine sõltub miljonite [[järjendloogika]] elementide täpsest sünkroonimisest, ei piisa ajastuse hindamisel vaid sageduse ja värina jälgimisest. Digitaalsetes süsteemides on kriitilise tähtsusega veel kaks parameetrit: [[signaali hälve]] ja [[signaali kalle]].<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=McDermott |eesnimi=Mark |kuupäev=27. september 2018 |pealkiri=Lecture 9: Clocking, Clock Skew, Clock Jitter, Clock Distribution and some FM |url=https://users.ece.utexas.edu/~mcdermot/vlsi1/main/lectures/lecture_9.pdf |vaadatud=2. mail 2026 |väljaanne=The University of Texas at Austin}}</ref> ==== Taktsignaali hälve (''Clock Skew'') ==== Taktsignaali hälve tähistab ajalist erinevust sama taktsignaali saabumisel süsteemi kahe erineva järjendloogika elemendi (näiteks trigerite) taktsisendisse. Ideaaljuhul jõuab taktsignaal kõikidesse integraalskeemi komponentidesse täpselt samal ajahetkel, kuid tegelikkuses esineb viivitusi. Taktipuu radade erinevast pikkusest ning signaaliradade RC-mahtuvustest ja -takistustest - nendest asjaoludest tulenevad ajalised erinevused.<ref name=":2" /> Hälve võib loogika ahelas olla kas positiivne või negatiivne, sõltuvalt sellest, kas andmed ja taktsignaal liiguvad samas või vastupidises suunas. Liigne hälve on süsteemile kriitiline probleem, kuna võib põhjustada andmete ülekirjutamist või kaotsiminekut. Taktipuu disainimisel on peamine eesmärk hoida hälbe väärtus minimaalsena.<ref name=":2" /> ==== Signaali kalle ehk siirdeaeg (''Slew Rate'') ==== Signaali kalle kirjeldab, kui kiiresti taktsignaal muutub reaalselt ühest loogikaolekust teise – madalast pingest kõrgesse ja kõrgest madalasse. Ideaalne taktsignaal vahetaks olekut hetkega, moodustades graafikul vertikaalse joone. Reaalses füüsilises ahelas on pinge muutusel aga alati teatav kalle, mida mõõdetakse tavaliselt ajana, mis kulub signaalil näiteks 10% pealt 90% peale või 20% pealt 80% peale toitepingest jõudmiseks.<ref name=":2" /> Signaali kalle mõjutab otseselt kiibi energiatarvet ja signaali terviklikkust. Kui kalle on liiga lauge (siirdeaeg on aeglane), viibivad loogikaväravate transistorid pikemalt osaliselt avatud olekus. See suurendab lühisvoolu tarbimist ja muudab signaali vastuvõtlikumaks mürale ning värinale. Samas ei tohi kalle olla ka liiga järsk, kuna ülikiired pingemuutused võivad tekitada vooluringis soovimatuid pingepeegeldusi ja elektromagnetilisi häireid. Taktipuu disainimisel optimeeritakse siirdeaeg puhvrite lisamise ja õige suurusega transistoride valimise abil, et tagada võimalikult puhas ja terav häireteta signaal.<ref name=":2" /> == Ebatäpsuste peamised põhjused == Digitaalelektroonika peamised ebatäpsused on inglise keeles kokku võetud akronüümiga PVT (''Process, Voltage, Temperature''). Need tegurid mõjutavad otseselt seda, kui kiiresti taktsignaal ahelat läbib.<ref name=":1" /> === Tootmisel tekkivad erisused === Integraalskeemi tootmine on kulukas ja keeruline protsess, seetõttu on tootmisel tekkivad vead vältimatud. Mitte ükski 555 kiip ei ole identne ehk mingisugune hälve on parasjagu lubatud, olenevalt komponendist. Lõpptoodang on kõige täpsem, mille järgi kivi võimekust mõõta.<ref name=":1" /> === Generaatorile antav toide === Integraalskeeme tootes peab arvestama, et enamus signaale nõuavad ühtlast toidet, mida plaadisisestest kui ka -välistest häiretest tingitud siirded võivad samuti toitepinget rikkuda. Taktigeneraatori puhul võib see põhjustada nii viivitusi kui ka signaali valeaegse saabumise.<ref name=":1" /> === Temperatuurikõikumistest tulenevad erisused === Seadmete töötamisel ja voolu tarbimisel eraldub soojust. Temperatuuri tõusmisel pooljuhtmaterjalide ja metallist signaaliradade elektriline takistus kasvab. Suurem takistus raskendab elektronide liikumist, mis omakorda suurendab signaali viivitusi ja aeglustab kogu komponendi tööd.<ref name=":1" /> == Taktigeneraatori paigutuse nõuded trükkplaadil == Erisusi taktigeneraatorite reeglitel, kuidas nad [[Trükkplaat|trükkplaadil]] asetatud peaks olema jäävad üldjuhul teiste komponentidega suhteliselt samaks. Küll aga, kuna on tegemist komponendiga, mis on üks põhilisi elektriskeemi töö juhte, oleks vaja mõned erisused teadmiseks võtta nende positsiooni paika panemisel.<ref name=":1" /> Trükkplaadil taktigeneraatori paigutus peaks tagama piisava vahekauguse taktsignaali ja teiste radade vahel. Oluline on see madalsageduslike ja tundlike analoogradade puhul, mis võivad kõrgsageduslike taktsignaalide läheduses kergesti andmeid moonutada. Lisaks distantsi hoidmisele tuleb taktsignaali rajad vedada võimalikult lühidalt ja otseselt. Signaali terviklikkuse säilitamiseks tuleks taktsignaali radadel vältida või minimeerida trükkplaadi kihtide vahelisi läbiviike, kuna need tekitavad impedantsi ebaühtlust ja soodustavad signaali peegeldusi. Parima signaali kvaliteedi ja minimaalse mürakiirguse tagamiseks peab taktsignaali raja all paiknema katkematu maandustasand.<ref name=":1" /> Süsteemi funktsionaalsete plokkide ühendamisel tuleb taktsignaali jaotusvõrk hoolikalt planeerida nii loogilisel kui ka füüsilisel tasandil. Kui signaal on vaja jagada mitme erineva sektsiooni vahel, kasutatakse selleks spetsiaalset taktsignaali draiverit. Selleks, et kõik süsteemi osad saaksid takti kätte sünkroonselt ja viivitusteta, peavad draiverist suunduvad rajad olema ühepikkused.<ref name=":1" /> == Tüübid ja areng == === RC-ahelad === Kõige algelisemaid taimereid ja taktigeneraatoreid saab ehitada passiivkomponentidest: takisti ja kondensaator ehk RC-ahel. Sellise ostsillaatori tööpõhimõte toetub kondensaatori täitumise ja tühjenemise tsüklilisele loogikale. Kui ahelasse antakse pinge, hakkab vool läbi takisti voolama ja kondensaatorit laadima. Kui kondensaator saavutab teatud pingetaseme, lülitub ahel ümber ja kondensaator hakkab läbi takisti tühjenema, alustades tsüklit uuesti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RC TIMER |url=https://www.instructables.com/RC-TIMER/ |vaadatud=2. mail 2026 |väljaanne=Autodesk Instructables}}</ref> Aega, mis kulub kondensaatori laadimiseks ligikaudu 63,2 protsendini toitepingest, on võimalik matemaatiliselt määrata ajakonstandi abil. Seda arvutatakse valemiga t=R×C, kus t tähistab ühte ajakonstanti sekundites, R on takistus oomides ja C mahtuvus faradites. Takistuse või mahtuvuse väärtuste muutmisega saab muuta tsükli pikkust ja seeläbi taktsignaali sagedust.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=The 555 Timer IC |url=https://www.me.psu.edu/cimbala/me345/Lectures/The_555_Timer_IC.pdf |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=PennState College of Engineering}}</ref> Paljud varajased integraalskeemid toetusid oma sisemises sünkroonimises just RC-ahela loogikale. Näiteks kasutab 1971. aastal loodud 555 taimeri sisemine arhitektuur välist RC-ahelat, et määrata väljundsignaali kõrge ja madala oleku kestus. Kaasaegsetes ja keerukamates integraalskeemides RC-ahelat taktigeneraatorina enam ei kasutata, kuna kondensaatorite laadimiskiirus on tundlik temperatuuri- ja pinge kõikumisele. Need on asendatud stabiilsemate kvartskristallidega.<ref name=":3" /> === 555 taimer === [[Fail:NE555 DIP & SOIC.jpg|pisi|555 taimer]] 1971. aastal turule toodud 555 taimer on üks edukamaid integraalskeeme, mis muutis stabiilse taktsignaali loomise lihtsaks ja odavaks. Kiibi sisemus on keerukas, sisaldades kolmest 5 kΩ takistist koosnevat pingejagurit, komparaatoreid ja trigerit. Selline arhitektuur aitab tagada, et kiibi olekud muutuvad proportsionaalselt toitepingega, muutes seadme töö pinge ja temperatuuri kõikumiste suhtes stabiilseks.<ref name=":3" /> Taimeril saab määrata taktsagedust välise RC-ahela abil. Sõltuvalt komponentide ühendamisest töötab kiip peamiselt kahel viisil. Astabiilses režiimis toimib see pideva taktigeneraatorina, mis lülitab pinget iseseisvalt sisse ja välja, luues süsteemile ühtlase ja katkematu rütmi. Monostabiilses režiimis reageerib taimer välisele signaalile vaid ühe impulsiga ning jääb seejärel uuesti ootele.<ref name=":3" /> Hoolimata oma töökindlusest ja laialdasest kasutusest lihtsamates juhtimissüsteemides, ei sobi 555 taimer tänapäevaste arvutite taktigeneraatoriks. Integraalskeemi peamiseks piiranguks on selle lülituskiirus: signaali pinge tõusu ja languse aeg on umbes 100 nanosekundit ning stabiilne maksimaalne sagedus piirdub sadade kilohertsidega. Kaasaegsed süsteemid töötavad gigahertsidel.<ref name=":3" /> === Kvartskristallostsillaatorid === [[Fail:KSS 1-577-597-11.jpg|pisi|27 MHz kvartskristallostsillaator]] Tänapäeval sünkroonimise standardiks on kvartskristallostsillaatorid. Erinevalt RC-ahelatest ja 555 taimeritest, mis toetuvad kondensaatori laadimiskiirusele, põhineb kristallostsillaatori töö piesoelektrilisel efektil. Kui kvartskristallile rakendada elektripinge, hakkab see mehaaniliselt vibreerima väga kindla ja stabiilse sagedusega. See mehaaniline vibratsioon muundatakse ahelas tagasi elektriliseks taktsignaaliks.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Quartz Crystal Oscillators |url=https://www.electronics-tutorials.ws/oscillator/crystal.html |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=Electronics Tutorials}}</ref> Kvartsi peamine eelis teiste taktigeneraatorite ees on selle kõrge kvaliteeditegur (Q-tegur), mis näitab võngete stabiilsust ja sageduse puhtust. Kui tavaliste ostsillaatorite Q-tegur jääb alla 1000, siis kvartskristallidel on see vahemikus 20 000 – 200 000. See omadus tagab süsteemile terava ja puhta ristküliksignaali, millel on minimaalne värin. Lisaks on kristallostsillaatorid vastupidavamad temperatuuri ja toitepinge kõikumistele, mis on oluline tänapäevastele kiiretele andmesiinidele ja protsessoritele. <ref name=":4" /> Elektriahelates saab modelleerida jada-RLC ahelana, millega on paralleelselt ühendatud mahtuvus. Sellise ehituse tõttu on kvartsil kaks väga lähestikust resonantssagedust: jadaresonants ja paralleelresonants.<ref name=":4" /> Pideva taktisignaali genereerimiseks paigutatakse kristall ostsillaatoriahelasse, millest elektroonikas on levinuim Pierce'i ostsillaator. Sellel juhul ühendatakse kristall paralleelselt inverteeriva loogikaväravaga, millele on stabiilsuse tagamiseks lisatud takisti ja kaks maandatud kondensaatorit. Tulenevalt Pierce'i disaini lihtsusest (väikene komponentide kogus, madal voolutarve ja võime töötada stabiilselt laias sagedusvahemikus) eelistatakse seda tänapäevastes integraalskeemides.<ref name=":4" /> === Edasiarendatud kristallostsillaatorid === Kuigi standardne kvartskristallostsillaator (lühend XO) on täpne, mõjutab ümbritseva keskkonna temperatuur selle vibratsioonisagedust. Kriitilise tähtsusega süsteemides ei ole tavalise kvartsi stabiilsus enam piisav. Selle probleemi lahendamiseks on välja töötatud mitmeid edasiarendatud ostsillaatorite tüüpe, mis suudavad keskkonnamõjusid aktiivselt kompenseerida:<ref name=":4" /> * '''VCXO (pinge juhitav kvartsostsillaator)''' – väljundsagedust on võimalik reguleerida, rakendades selle sisendile spetsiaalset kontrollpinget. Kontrollpinge muutmisega muutub vastavalt ka ostsillaatori väljundsagedus ning sageduse muutmise ulatust nimetatakse tõmmatavuseks. Tõmmatavust väljendatakse miljondikosades (ppm) ja tüüpiliselt jäävad need väärtused vahemikku ±50 kuni ±200 ppm. Tänu oma sageduse täppishäälestamisele kasutatakse VCXO-sid peamiselt [[Faasilukk|faasilukustusahelates]] (PLL) ja sageduse sünkroonimisel erinevates süsteemides.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is a VCXO? |url=https://ecsxtal.com/what-is-a-vcxo-voltage-controlled-crystal-oscillator/ |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=ECS Inc International}}</ref> * '''TCXO (temperatuuri kompensatsiooniga kvartsostsillaator)''' – sisaldab kompensatsiooniahelat väljundsageduse stabiliseerimiseks muutuva temperatuuriga keskkondades. Kuna standardsete kvartskristallide võnkesagedus on vastuvõtlik temperatuurikõikumistele, kasutatakse TCXO-des temperatuuritundlikku ahelat (tavaliselt termistoride võrgustikku), mis mõõdab pidevalt ümbritsevat temperatuuri. See ahel genereerib vastava korrektsioonipinge, mis töötab vastu kristalli loomulikule sagedusele. Üldjuhul jäävad TCXO-de stabiilsusnäitajad vahemikku 0,1–2 ppm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2025 |pealkiri=What is a TCXO? |url=https://www.everythingrf.com/community/what-is-a-tcxo |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=everythingRF}}</ref> * [[Fail:HP Counter 0XCO.jpg|pisi|HP arvutist pärinev "ahi"]]'''OCXO (ahjukontrolliga kvartsostsillaator)''' – kvartskristall ja temperatuuritundlikud komponendid on paigutatud väiksesse kütteelemendiga varustatud "ahju". Kuna kvartskristallide sagedus muutub vastavalt ümbritsevale temperatuurile, kasutab OCXO seda ahju, et hoida kristall pidevalt püsival ja konstantsel temperatuuril, mis on seatud kõrgemaks kui seadme maksimaalne oodatav töötemperatuur. Isoleerimine välistab väliskeskkonna temperatuurikõikumiste mõju, võimaldades OCXO-del saavutada oluliselt kõrgema sagedusstabiilsuse kui XO-del või TCXO-del. Suurema täpsuse saavutamisega kaasnevad tehnilised kompromissid: n-ö ahju kütmise tõttu on OCXO-del suurem energiatarve, mõõtmed on suuremad ning vajavad soojenemisaega, et sisemine temperatuur jõuaks nõutud tasemele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rutkowski |eesnimi=Rob |kuupäev=20. august 2019 |pealkiri=What The Heck is an OCXO Oscillator? (Facts & Functionality) |url=https://blog.bliley.com/what-the-heck-is-an-ocxo-crystal-oscillator-facts-functionality |vaadatud=3. mail 2026 |väljaanne=bliley}}</ref> == Taktisignaali blokeerimine == Digitaalsetes integraalskeemides on taktipuu sageli kogu kiibi suurim energiatarbija. See on tingitud asjaolust, et taktsignaal vahetab pidevalt oma olekut (laeb ja tühjendab kondensaatoreid). Energiakulu vähendamiseks kasutatakse taktsignaali blokeerimise (''clock gating'') tehnikat, mis peatab taktsignaali plokkides, mida ei kasutata.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=The Ultimate Guide to Clock Gating |url=https://anysilicon.com/the-ultimate-guide-to-clock-gating/ |vaadatud=4. mail 2026 |väljaanne=any silicon}}</ref> Selle probleemi lahendamiseks kasutatakse spetsiaalseid integreeritud taktsignaali blokeerimise elemente, mida nimetatakse ICG-deks (''Integrated Clock Gating cell''). Standardne ICG rakk koosneb madala taseme riivist ja AND-väravast. Riiv tagab, et lubava signaali olek vahetub ainult siis, kui taktsignaal on madalas olekus.<ref name=":5" /> Taktsignaali blokeerimist saab süsteemis rakendada kahel peamisel tasandil: * '''ploki tasandil''' – välja lülitatakse terved suured funktsionaalsed moodulid, kui need viiakse unerežiimi. Seda tehakse tavaliselt arhitektuursel tasemel või tarkvaraliselt.<ref name=":5" /> * '''registri tasandil''' – taktisignaal blokeeritakse lokaalselt üksikutes trigerites, kui tuvastatakse, et registrisse kirjutatavad uued andmed on identsed seal juba olevate andmetega.<ref name=":5" /> == Taktipuu süntees == Taktipuu süntees (lühend CTS) on digitaalsete integraalskeemide füüsilise disaini kriitiline etapp, mis viiakse läbi pärast loogikaelementide esmast paigutust ja enne üldist radade vedamist. Selle protsessi eesmärk on ehitada kiibi sisse spetsiaalne taktsignaali jaotusvõrk, mis suudab viia taktigeneraatori signaali sünkroonselt ja kvaliteetselt kõikide järjendloogika elementideni.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Ultimate Guide: Clock Tree Synthesis |url=https://anysilicon.com/clock-tree-synthesis/ |vaadatud=4. mail 2026 |väljaanne=any silicon}}</ref> === Eesmärgid ja parameetrid === Ideaalne taktipuu tagab, et taktsignaal jõuab kõikide elementideni täpselt samal ajahetkel. Seetõttu on CTS-i esmane ülesanne vähendada taktsignaali hälvet. Teine kriitiline parameeter, mida sünteesi käigus optimeeritakse, on taktsignaali latentsus ehk kogu aeg, mis kulub taktigeneraatorist viimase elemendini jõudmiseks.<ref name=":6" /> === Puhvrite lisamine ja puu tasakaalustamine === Üksik taktsignaali allikas ei suuda füüsiliselt otse toita suurt arvu lõpp-punkte ilma, et signaal nõrgeneks. Selle asemel lisatakse disainitarkvaraga CTS-i käigus taktipuu harudesse taktsignaali puhvreid ja inverteerijaid. Need komponendid jagavad suure koormuse väiksemateks osadeks, tugevdavad signaali ning aitavad tasakaalustada eri harude viivitusi.<ref name=":6" /> === Disainipiirangud === Taktipuu sünteesi ajal peab järgima rangeid disainireegleid. Selleks et taktsignaal püsiks füüsiliselt puhas ja loetav, oleks tarvis kontrollida kolme peamist piirangut:<ref name=":6" /> * '''maksimaalne siirdeaeg''' – tagatakse, et signaali kalle poleks liiga aeglane ega liiga järsk.<ref name=":6" /> * '''maksimaalne mahtuvus''' – piiratakse, kui suurt mahtuvuslikku koormust tohib iga üksik puhver vedada.<ref name=":6" /> * '''maksimaalne hargnevus''' – määratakse, mitut loogikaelementi tohib üks taktipuu haru maksimaalselt toita.<ref name=":6" /> Mainitud reeglite rakendamine on oluline, kuna taktipuu on elektriskeemide üks suuremaid energiatarbijaid ning valesti sünteesitud puu võib tekitada liigset voolukulu ja rikkuda süsteemi töökindluse.<ref name=":6" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Ostsillaatorid]] i3zjni7bxmtq0n9iesy36iltdnnyobc 0 715853 7230854 7226581 2026-09-08T13:37:34Z Mees9 118868 Lisasin juurde inimesi 7230854 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Breno Lopes]], Brasiilia jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Viktor Kovalenko]], Ukraina jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *20. veebruar – [[Mabel]], Suurbritannia laulja *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja *15. märts – [[Ewandro]], Brasiilia jalgpallur * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane *[[4. aprill]] – [[Rasmus Karjalainen]], Soome jalgpallur * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * 12. aprill – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * 16. aprill – [[Anya Taylor-Joy]], USA näitleja, modell * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur *30. aprill – [[Augusto Batalla]], Argentina jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * 8. mai – [[6ix9ine]], USA räppar * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[1. juuni]] – [[Tom Holland]], inglise näitleja * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur * [[31. august]] – [[Jalen Brunson]], USA korvpallur ==September== * [[1. september]] – [[Zendaya]], USA näitleja, laulja * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja *13. september – [[Neto Borges]], Brasiilia jalgpallur * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Santi Comesaña]], Hispaania jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[11. oktoober]] – [[Rhea Ripley]], Austraalia maadleja * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * 1. november – [[Lil Peep]], USA räppar * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[9. november]] – [[Kasey Palmer]], Jamaica jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane *14. november – [[Mason Gooding]], USA näitleja * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin|Hailey Bieber]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * 4. detsember – [[Diogo Jota]], Portugali jalgpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * 11. detsember – [[Hailee Steinfeld]], USA näitleja, laulja * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] mrwqjqtf555y380n62jh6qm2doef5u4 7231071 7230854 2026-09-08T21:04:18Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7231071 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Breno Lopes]], Brasiilia jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Viktor Kovalenko]], Ukraina jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *20. veebruar – [[Mabel]], Suurbritannia laulja *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja *15. märts – [[Ewandro]], Brasiilia jalgpallur * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane *[[4. aprill]] – [[Rasmus Karjalainen]], Soome jalgpallur * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * 12. aprill – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * 16. aprill – [[Anya Taylor-Joy]], USA näitleja, modell * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur *30. aprill – [[Augusto Batalla]], Argentina jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * 8. mai – [[6ix9ine]], USA räppar * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[1. juuni]] – [[Tom Holland]], inglise näitleja * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur *7. juuni – [[Gaëtan Perrin]], Prantsusmaa jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur * [[31. august]] – [[Jalen Brunson]], USA korvpallur ==September== * [[1. september]] – [[Zendaya]], USA näitleja, laulja * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja *13. september – [[Neto Borges]], Brasiilia jalgpallur * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Santi Comesaña]], Hispaania jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[11. oktoober]] – [[Rhea Ripley]], Austraalia maadleja * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * 1. november – [[Lil Peep]], USA räppar * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[9. november]] – [[Kasey Palmer]], Jamaica jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane *14. november – [[Mason Gooding]], USA näitleja * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin|Hailey Bieber]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * 4. detsember – [[Diogo Jota]], Portugali jalgpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * 11. detsember – [[Hailee Steinfeld]], USA näitleja, laulja * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] sdk1975s5ijml05cw8se3q6lqu5kbbt 0 715859 7230813 7166499 2026-09-08T12:14:39Z Kuriuss 38125 7230813 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon | nimi = April Meservy | elukutse = Laulja, laulukirjutaja, multiinstrumentalist, muusikaprodutsent | abikaasa = David GrandPre (abiellusid 2018. aastal) | sünnikoht = [[Reno]], [[Nevada]], U.S. }} '''April Meservy''' on Ameerika laulja ja laulukirjutaja. == Ajalugu == Meservy esines [[Salt Lake City]] olümpiaväljakul [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta taliolümpiamängudel]]. Esimese albumi "Somewhere Between Sunsets" välja 2010. aasta alguses oma Forêt d'Musique (Jèrriais keeles: "Muusika mets" ehk "Forest of Music") plaadifirma kaudu. 2017. aastal valisid Kanada iluuisutajad [[Eric Radford]] ja [[Meagan Duhamel]] tema kaveri [[U2]] loost "With or Without Yo" oma hooaja lühikavasse ning ka [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aasta PyeongChangi taliolümpiamängude]] kavasse, kus nad võitsid võistkondlikult kuld- ja individuaalselt pronksmedalid. Meservy esitus jõudis [[ITunes|iTunesi]] 40 parima laulu hulka. 2018. aastal avaldas ta [[Extended play|EP]] "The Good-Morrow".<ref name=":0">{{Cite web|url=https://aprilmeservy.com/music|title=Music|website=aprilmeservy.com|access-date=2018-02-08}}</ref> 2019. aastal mängis ta Charity Barnumit koos Sam Humphrey, Chelsea Caso, Martha Nicholsi, Mishay Petronelli, Luciano Acuna Jr. ja David Osmondiga muusikali "The Greatest Showman" erietenduses, kus otseesinemised olid sünkroonitud filmiga.<ref>{{Cite web|url=https://fox13now.com/2019/01/22/enjoy-the-greatest-showman-in-an-entirely-new-way/|title=Enjoy 'The Greatest Showman' in an entirely new way {{!}} fox13now.com|archive-url=https://web.archive.org/web/20190124021054/https://fox13now.com/2019/01/22/enjoy-the-greatest-showman-in-an-entirely-new-way/|archive-date=2019-01-24}} </ref> == Diskograafia == === Albumid === * EP "The Good Morrow" (2018) ** "The Quiet Life" (Kasey Chambersi kaverlugu) ** "Murder in the City" (Avett Brothersi kaverlugu) ** "Angel" (Sarah McLachlani kaverlugu) ** "Fix You" ([[Coldplay]] kaverlugu) * "Somewhere Between Sunsets" (2010) ** "Truth Speaks" ** "Not Going Under" ** "Rainstorms & Calypso Rings" ** "Marks of my Path (Mountain)" ** "I Like Mondays" ** "Looks Like Change" ** "Decide" ** "Will She" ** "More of Less" ** "All That I Can Be" ** "Unbroken" ** "I'll Sleep" === Avaldatud singlid === * "Times" (2019) * "Make You Feel My Love" (Bob Dylani kaver) (2019) * "With or Without You" (U2 kaver) (2017) * "I'll Be Home for Christmas" (2017) * "Home Means Nevada" (SIERRA SUNSET MIX) (2017) * "Home Means Nevada" (SAGE MIX) (2016) * "Winter" (2008) * "What Child Is This?" (2006) === Kogumikalbumid === * "The Best of Efy 2004-2006" (2007) - "The Light", "I Know He Lives" * "A Child's Prayer" (2006) - "Mary's Lullaby" * "The Greatest Gift: Especially For Youth 2006" (2006) - "Light Will Rise" * "Stand in the Light: Especially For Youth"(2004) - "The Light" == Muusikavideod == {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |+Muusikavideote loend koos ilmumisaasta ja produtsentidega ! scope="col" style="width:12em;" | Pealkiri ! scope="col" | Detailid ! scope="col" style="width:12em;" | Produtsend(id) |- | "Looks Like Change" | * Välja antud 2013. aastal * Plaadifirma: Forêt d'Musique * Formaat: Digitaalne | Douglas A. Johnson |- | "Looks Like Change (Cuddly Critters Cut)" | * Välja antud 2013. aastal * Plaadifirma: Forêt d'Musique * Formaat: Digitaalne | Produtsent Doug A. Johnson |- | "Truth Speak" | * Välja antud 2015. aastal * Plaadifirma: Forêt d'Musique * Formaat: Digitaalne | Tootsid Dave Skousen & April Meservy |- | "What Child is This" | * Välja antud 2016. aastal * Plaadifirma: Forêt d'Musique * Formaat: Digitaalne | Produtsendid Doug A. Johnson ja April Meservy |- | "I'll Be Home for Christmas" | * Välja antud 2017. aastal * Plaadifirma: Forêt d'Musique * Formaat: Digitaalne | Produtsendid Doug Johnson, Dave Skousen ja April Meservy |} == Plaadifirma == 2007. aastal asutas Meservy oma muusika väljaandmiseks iseseisva muusikaplaadifirma Forêt d'Musique (Jèrriais keeles: "Muusika mets" ehk "Forest of Music"). == Isiklikku == Meservy abiellus David GrandPre'iga Paysoni templis Utah' osariigis 2018. aastal. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Koduleht|https://www.aprilmeservy.com/}} * [http://www.last.fm/music/April+Meservy Last.fm profile] [[Kategooria:Lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide laulukirjutajad]] qv7gn2tac7e4d5ltso8qxzekxepi6um 0 715891 7231073 7229364 2026-09-08T21:07:17Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231073 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2005]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2005}} ==Jaanuar== * [[21. jaanuar]] – [[IShowSpeed]], USA juutuuber * 21. jaanuar – [[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija * [[22. jaanuar]] – [[Andreas Maasing]], Eesti e-sportlane * 22. jaanuar – [[Oliver Moore]], USA jäähokimängija * [[24. jaanuar]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja * [[30. jaanuar]] – [[Hashem bin al-Abdullah]], Jordaania prints ==Veebruar== * [[7. veebruar]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kaugushüppaja * [[10. veebruar]] – [[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist ==Märts== * [[2. märts]] – [[Mihhail Kolobov]], eesti jalgpallur * [[28. märts]] – [[D4vd]], USA laulja *28. märts – [[Joaquin Seys]], Belgia jalgpallur ==Aprill== * [[8. aprill]] – [[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige * [[17. aprill]] – [[Antonio Nusa]], Norra jalgpallur * [[29. aprill]] – [[Dipangkorn Rasmijoti]], Tai prints ==Mai== * [[4. mai]] – [[Kenan Yıldız]], Türgi jalgpallur * [[8. mai]] – [[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur * [[10. mai]] – [[Markus Mölder]], eesti tennisist * [[23. mai]] – [[Alexandra Eala]], Filipiinide tennisist ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Désiré Doué]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. juuni]] – [[Irene (Hispaania printsess)|Irene]], Hispaania kuningliku perekonna liige * [[7. juuni]] – [[Henry Russell, Tavistocki markii]], Briti aristokraat * [[13. juuni]] – [[Tristan Täht]], eesti võrkpallur * [[22. juuni]] – [[Triinu Jalg]], eesti kabetaja * [[26. juuni]] – [[Alexia]], Madalmaade printsess * 26. juuni – [[Luana]], Madalmaade kuningliku perekonna liige * [[28. juuni]] – [[Mathias Villota]], eesti jalgpallur ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Oskar Hõim]], eesti jalgpallur * [[5. juuli]] – [[Sombr]], USA laulja * [[17. juuli]] – [[Theoz]], Rootsi laulja * 17. juuli – [[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija * [[20. juuli]] – [[Jakob Kulbin]], eesti laskesuusataja * [[23. juuli]] – [[Georgina]], Liechtensteini printsess * [[24. juuli]] – [[Carlos Espí]], Hispaania jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Angelina Topić]], Serbia kergejõustiklane ==August== *[[8. august]] – [[Alysa Liu]], USA iluuisutaja * 8. august – [[Palina Malašonak]], Valgevene laulja *[[9. august]] – [[Gerli Endrekson]], eesti sõudja *[[10. august]] – [[Rameshbabu Praggnanandhaa]], India maletaja *[[15. august]] – [[Gregor Rasva]], eesti triatleet *[[19. august]] – [[Rasmus Rannula]], eesti saalihokimängija ja -treener ==September== * [[2. september]] – [[Markus Miiter]], eesti jalgpallur ==Oktoober== * [[4. oktoober]] – [[Emmanuel Leopold Guillaume François Marie]], Belgia prints * [[15. oktoober]] – [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]], Taani prints * [[16. oktoober]] – [[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur * [[21. oktoober]] – [[Gustav Talmar]], eesti muusik * [[22. oktoober]] – [[Kristofer Põldme]], eesti jalgpallur * [[31. oktoober]] – [[Infanta Leonor|Leonor]], Hispaania infanta * 31. oktoober – [[Nora Lember]], eesti võrkpallur ==November== * [[6. november]] – [[Robert Kompus]], eesti kergejõustiklane * [[28. november]] – [[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja * [[29. november]] – [[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Robert Veering]], eesti jalgpallur * [[3. detsember]] – [[Sverre Magnus]], Norra prints * [[4. detsember]] – [[Stefan Sorokin]], eesti vigursuusataja * [[6. detsember]] – [[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija * [[13. detsember]] – [[prints Nicolas|Nicolas Casimir Marie]], Belgia prints * 13. detsember – [[prints Aymeric|Aymeric Auguste Marie]], Belgia prints * [[17. detsember]] – [[Clavicular]], USA striimer * [[23. detsember]] – [[Paul Wanner]], Austria jalgpallur ppyki14a1tqvy1fef68yrgpqwxcgjlm 0 715931 7230806 7168368 2026-09-08T12:08:47Z Kuriuss 38125 7230806 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jackson 5 1974.jpg|pisi|Kuus Jacksoni venda [[1974]]. aastal. Päripäeva alt vasakult: Tito, Jermaine, Jackie, Marlon, Randy ja Michael (keskel).]] '''The Jackson 5''' (hiljem '''The Jacksons''') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] pärit perekondlik [[Popmuusika|pop]]- ja [[soulmuusika]] ansambel, mis kujunes üheks 20. sajandi tuntumaks [[Vokaalansambel|vokaalansambliks]]. Ansambel loodi [[1964]]. aastal [[Indiana]] osariigis [[Gary]] linnas ning selle moodustasid vennad [[Jackie Jackson|Jackie]], [[Tito Jackson|Tito]], [[Jermaine Jackson|Jermaine]], [[Marlon Jackson|Marlon]] ja [[Michael Jackson]].<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-12-30 |pealkiri=The Jackson 5 {{!}} Motown Museum {{!}} Home of Hitsville U.S.A. |url=https://www.motownmuseum.org/artist/the-jackson-5/ |vaadatud=2026-05-31 |väljaanne=Motown Museum |keel=en}}</ref> Ansambli looja ja mänedžer oli nende isa [[Joe Jackson]], kes suunas poegi varakult esinema. Alguses astuti üles kohalikel talendivõistlustel ja klubides. 1960. aastate lõpus sõlmis ansambel lepingu plaadifirmaga [[Motown]], mis tõi neile kiiresti üleriigilise ja seejärel rahvusvahelise tuntuse.<ref name=":0" /> The Jackson 5 saavutas suure edu juba esimestel tegutsemisaastatel. Nende esimesed neli singlit – "[[I Want You Back]]", "ABC", "[[The Love You Save]]" ja "[[I'll Be There]]" – jõudsid kõik Ameerika edetabeli esikohale, mis oli tol ajal haruldane saavutus. Ansambli muusikat iseloomustasid popi, souli ja [[R&B]] mõjutused, ning energilised lavaesinemised, millele olid omased sünkroonitud tantsunumbrid. 1970. aastatel oli The Jackson 5 üks populaarsemaid ansambleid ning selle edu aitas kaasa Michael Jacksoni hilisemale karjäärile sooloartistina. [[1975]]. aastal lahkus ansambel Motownist ja jätkas teise plaadifirmaga nime all '''The Jacksons'''. Koosseis muutus: Jermaine Jackson jäi Motowni juurde ning tema asemele tuli vend [[Randy Jackson]]. 1980. aastate lõpus ansambli ühistegevus vähenes, kuna liikmed keskendusid üha enam soolokarjääridele. Ansambli looming ja mõju popmuusikale on siiski säilinud; nende salvestisi on müüdud miljoneid eksemplare ning nad on arvatud [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} * [https://thejacksons.live/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] 3ul11z5bl1o1kkp6w24yhwqbzie8qbi 0 716471 7231250 7209204 2026-09-09T10:44:00Z Kasparkelk 204517 7231250 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Nicolò Bulega | pilt = Nicolo Bulega 2024.jpg | pildiallkiri = Nicolò Bulega (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|10|16}} | sünnikoht = [[Montecchio Emilia]], Itaalia | spordiala = [[Superbike'ide võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 11 | isiklik_rekord = '''[[MotoGP]]'''<br>2 starti<br>2 punkti<br>'''[[Moto2]]'''<br>49 starti<br>'''[[Moto3]]'''<br>50 starti<br>2 poodiumit<br>2 kvalifikatsioonivõitu<br>2 kiireimat ringi<br>'''[[WorldSBK]]'''<br>90 starti<br>38 võitu<br>74 poodiumit<br>15 kvalifikatsioonivõitu<br>41 kiireimat ringi<br>'''[[WorldSSP]]'''<br>48 starti<br>16 võitu<br>30 poodiumit<br>10 kvalifikatsioonivõitu<br>14 kiireimat ringi<br> }} '''Nicolò Bulega''' (sündinud 16. oktoobril 1999) on Itaalia [[Mootorrattavõidusõit#Superbike'i võidusõit|motoringraja]] sõitja, kes võistleb [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistlustel]] Ducati tehasevõistkonnas. 2023. aastal võitis ta [[Superspordi maailmameistrivõistlused|Superspordi maailmameistrivõistluste]] tiitli<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Venugopal |eesnimi=Vishal |kuupäev=2021-09-23 |pealkiri=Aruba.it Ducati to participate in 2022 WorldSSP with Nicolo Bulega |url=https://www.webbikeworld.com/aruba-it-ducati-to-participate-in-2022-worldssp-with-nicolo-bulega/ |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=webBikeWorld |keel=en-US}}</ref> ning on ka võistelnud [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|CEV Moto3 meistrivõistlustel]] 2014. ja 2015. aastal, tulles 2015. aastal meistriks. [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] võistleb Bulega [[MotoGP]]-s [[VR46 Racing Team|Pertamina Mandalika VR46 Racing Teamis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Superbike'i maailmameistrivõistlused === [[2024. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2024. aastal]] lõpetas Bulega oma esimese hooajal üldarvestuse teisena. Hooaja jooksul ta võitis 5 sõitu ja lõpetas teisena 16 sõidus. [[2025. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused|2025. aastal]] lõpetas Bulega taas üldarvestuse teisena. Ta saavutas 20 võitu. === MotoGP === ==== Asendussõitjana (2025) ==== [[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025. aastal]] asendas Bulega [[Marc Márquez|Marc Marquez]]'i viimasel kahel etapil Portugalis ja Valencias pärast privaatset testi Jerezis 30. ja 31. oktoobril.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Ducati Lenovo |kuupäev=2025-10-31 |pealkiri=Nicolo Bulega to replace Marc Marquez in Portugal and Valencia |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/31/nicolo-bulega-to-replace-marc-marquez-in-portugal-and-valencia/www.motogp.com/en/news/2025/10/31/nicolo-bulega-to-replace-marc-marquez-in-portugal-and-valencia/762638 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== Ducati testisõitjana ==== [[Ducati Corse]] võttis 2026. aastaks Bulegat oma testisõitjaks, liitudes [[Michele Pirro|Michele Pirroga]] testimis meeskonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Bulega signs 2026 Ducati MotoGP test rider contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/bulega-signs-2026-ducati-motogp-test-rider-contract/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/bulega-signs-2026-ducati-motogp-test-rider-contract/751922 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==== VR46 Racing Team (2027–) ==== 9. septembril 2026 avalikustati, et alates [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] võistleb Bulega [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Teamis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Tulemused == === CEV Moto3 === ('''paksus kirjas''' on loodud kvalifikatsioonivõidud, ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2014 !KTM | style="background:#cfcfff;" |JER1 {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |JER2 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |LMS {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |ARA {{small|7}} | style="background:#cfcfff;" |CAT1 {{small|16}} | style="background:#dfffdf;" |CAT2 {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |ALB {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |NAV {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |ALG {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |VAL2 {{small|7}} | !6. !95 |- !2015 !KTM | style="background:#FFDF9F;" |'''ALG''' {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |LMS {{small|6}} | style="background:#FFDF9F;" |CAT1 {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT2 {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA1 {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA2 {{small|5}} | style="background:#DFDFDF;" |ALB {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |NAV {{small|2}} | style="background:#DFDFDF;" |'''''JER1''''' {{small|2}} | style="background:#FFFFBF;" |'''JER2''' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |'''''VAL1''''' {{small|4}} | style="background:#FFDF9F;" |'''VAL2''' {{small|3}} ! style="background:#FFFFBF;" |1. ! style="background:#FFFFBF;" |189 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõidus === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |1 |0 |0 |0 |0 |4 |31. |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |0 |2 |1 |2 |129 |7. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |17 |0 |0 |1 |0 |81 |12. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |14 |0 |0 |0 |0 |18 |26. |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |0 |0 |0 |0 |48 |17. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Federal Oil Gresini Moto2]] |15 |0 |0 |0 |0 |32 |20. |- !2021 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Federal Oil Gresini Moto2]] |16 |0 |0 |0 |0 |12 |26. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |2 |0 |0 |0 |0 |2 |27. |- ! colspan="4" |Kokku |'''101''' |'''0''' |'''2''' |'''2''' |'''2''' |'''326''' | |} === Superbike'i maailmameistrivõistlustel === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2024 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |36 |6 |24 |4 |11 |484 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2025 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |36 |14 |32 |5 |14 |603 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2026 | style="text-align:left;" |[[Ducati Panigale V4|Ducati Panigale V4R]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Corse|Aruba.it Racing – Ducati]] |18 |18 |18 |6 |16 |372* | style="background:#FFFFBF;" |'''1.'''* |- ! colspan="3" |Kokku |'''88''' |'''38''' |'''74''' |'''15''' |'''41''' |'''1459''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Bulega, Nicolò}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] qi3rtr0wuisp2c4nntzm5buhq4fueaf 0 716570 7231251 7230294 2026-09-09T10:44:00Z Kasparkelk 204517 7231251 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada !Viide |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}</ref> |- ! | |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> |- ! | |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> |- ! | |{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix |Balaton Park |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP |arhiivimisaeg=2026-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260806132937/https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |url-olek=ei tööta }}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] h11xvywa3n4ey41foh4ks90d5dk0db7 0 717892 7231081 7228024 2026-09-08T21:50:36Z AloKullamaa 232419 7231081 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elmar Veetamm''' (31. maini 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]<ref>https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK</ref>) oli eesti koolidirektor ja õpetaja. Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja. == Vanemad & lapsepõlv == [[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]] Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s. [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]] [[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]] Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}</ref> ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref>. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid. Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus. Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel. == Haridus & töö == 6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas. Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]] Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks "näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale". 1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]] [[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi<ref>{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}</ref> Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}} [[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]] [[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]] [[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]] 1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400220.2.96&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat "Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945" |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}</ref> ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.<ref>{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}</ref> Ta on hiljem meenutanud, et laev millega tema sõitis tabamust ei saanud, kuid üle 10 mehe hüppas paanika tõttu üle parda ja uppusid. Leningradist sõideti rongiga [[Arhangelsk|Arhangelskisse]]is, kus ta määrati Punaarmee 856-ndasse töö-ja ehituspataljoni teid ja sildu ehitama. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest.{{lisa viide}}. 1942. aastal sai ta saksa luurelennuki rünnakus jalgadesse raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Edasi suunati ta Sverdlovskis asuva põllumajanduse instituudi majandisse õliladude ülemaks. 15. oktoobril 1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}} Elmari vend Endel, kes oli olnud sakslaste okupatsiooni ajal Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja suri [[Norilsk]]is 1948. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&f=all}}</ref> 1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse. Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}} Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&f=all}}</ref>, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal.{{lisa viide}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&f=all}}</ref> [[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]] == Pärand == Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad. Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad. Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}</ref> Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]]. Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1994]] g6uoncnntzxam8k9hlxrhvt4lh141bu 7231082 7231081 2026-09-08T22:02:43Z AloKullamaa 232419 7231082 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elmar Veetamm''' (31. maini 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]<ref>https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK</ref>) oli eesti koolidirektor ja õpetaja. Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja. == Vanemad & lapsepõlv == [[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]] Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s. [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]] [[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]] Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}</ref> ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref>. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid. Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus. Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel. == Haridus & töö == 6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas. Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]] Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks "näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale". 1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]] [[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi<ref>{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}</ref> Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}} [[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]] [[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]] [[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]] 1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400220.2.96&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat "Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945" |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}</ref> ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.<ref>{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}</ref> Ta on hiljem meenutanud, et laev millega tema sõitis tabamust ei saanud, kuid üle 10 mehe hüppas paanika tõttu üle parda ja uppusid. Leningradist sõideti rongiga [[Arhangelsk|Arhangelskisse]]is, kus ta määrati Punaarmee 856-ndasse töö-ja ehituspataljoni teid ja sildu ehitama. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estonica artikkel tööpataljonidest |url=https://web.archive.org/web/20150927220532/http://www.estonica.org/et/T%C3%B6%C3%B6pataljonid/}}</ref>. 1942. aastal sai ta saksa luurelennuki rünnakus jalgadesse raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Edasi suunati ta Sverdlovskis asuva põllumajanduse instituudi majandisse õliladude ülemaks. 15. oktoobril 1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}} Elmari vend Endel, kes oli olnud sakslaste okupatsiooni ajal Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja suri [[Norilsk]]is 1948. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&f=all}}</ref> 1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse. Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}} Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&f=all}}</ref>, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal.{{lisa viide}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&f=all}}</ref> [[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]] == Pärand == Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad. Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad. Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}</ref> Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]]. Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1994]] ax6dj3ealsp603sktgz0jlblpu0mtxa 7231083 7231082 2026-09-08T22:04:00Z AloKullamaa 232419 7231083 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elmar Veetamm''' (31. maini 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]<ref>https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK</ref>) oli eesti koolidirektor ja õpetaja. Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja. == Vanemad & lapsepõlv == [[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]] Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s. [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]] [[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]] Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}</ref> ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref>. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid. Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus. Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel. == Haridus & töö == 6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas. Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]] Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks "näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale". 1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]] [[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi<ref>{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}</ref> Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}} [[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]] [[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]] [[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]] 1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400220.2.96&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat "Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945" |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}</ref> ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.<ref>{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}</ref> Ta on hiljem meenutanud, et laev millega tema sõitis tabamust ei saanud, kuid üle 10 mehe hüppas paanika tõttu üle parda ja uppusid. Leningradist sõideti rongiga [[Arhangelsk|Arhangelskisse]]is, kus ta määrati Punaarmee 856-ndasse töö-ja ehituspataljoni teid ja sildu ehitama. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estonica artikkel tööpataljonidest |url=https://web.archive.org/web/20150927220532/http://www.estonica.org/et/T%C3%B6%C3%B6pataljonid/}}</ref>. 1942. aastal sai ta saksa luurelennuki rünnakus jalgadesse raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Edasi suunati ta Sverdlovskis asuva põllumajanduse instituudi majandisse õliladude ülemaks. 15. oktoobril 1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}} Elmari vend Endel, kes oli olnud sakslaste okupatsiooni ajal Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja suri [[Norilsk]]is 1948. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&f=all}}</ref> 1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse. Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}} Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&f=all}}</ref>, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&f=all}}</ref> [[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]] == Pärand == Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad. Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad. Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}</ref> Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]]. Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 75u6hdpiglpmymh20k7m9h3bmgre9ju 7231164 7231083 2026-09-09T08:32:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231164 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Elmar Veetamm''' (31. maini 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]<ref>https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK</ref>) oli eesti koolidirektor ja õpetaja. Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja. == Vanemad & lapsepõlv == [[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]] Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s. [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]] [[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]] Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}</ref> ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref>. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid. Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus. Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel. == Haridus & töö == 6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas. Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]] Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi. 1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> 1936. aastal koostas ta raamatu "Kaiu sõnas ja pildis"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref>, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks "näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale". 1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=kaiuvalla20150501.2.15&e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> [[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]] [[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi<ref>{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}</ref> Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}} [[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]] [[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]] [[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]] [[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]] 1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400220.2.96&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse<ref>{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat "Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945" |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}</ref> ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.<ref>{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}</ref> Ta on hiljem meenutanud, et laev millega tema sõitis tabamust ei saanud, kuid üle 10 mehe hüppas paanika tõttu üle parda ja uppusid. Leningradist sõideti rongiga [[Arhangelsk|Arhangelskisse]]is, kus ta määrati Punaarmee 856-ndasse töö-ja ehituspataljoni teid ja sildu ehitama. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Estonica artikkel tööpataljonidest |url=http://www.estonica.org/et/T%C3%B6%C3%B6pataljonid/ |vaadatud=2026-09-08 |arhiivimisaeg=2015-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150927220532/http://www.estonica.org/et/T%C3%B6%C3%B6pataljonid/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref>. 1942. aastal sai ta saksa luurelennuki rünnakus jalgadesse raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Edasi suunati ta Sverdlovskis asuva põllumajanduse instituudi majandisse õliladude ülemaks. 15. oktoobril 1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}} Elmari vend Endel, kes oli olnud sakslaste okupatsiooni ajal Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945, mõisteti 10 aastaks vangilaagrisse ja suri [[Norilsk]]is 1948. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&f=all}}</ref> 1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse. Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}} Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&f=all}}</ref>, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&f=all}}</ref> [[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]] == Pärand == Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad. Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad. Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}</ref> Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]]. Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1994]] tpzo91dmib33xblnjgv8tleb3d3lmay 0 717943 7230818 7213259 2026-09-08T12:21:32Z Kuriuss 38125 7230818 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{See artikkel|räägib välismeeli integreerivast meelest; Kanti mõiste kohta vaata maitseotsustuste kontekstis vaata artiklit [[Ühismeel (Kant)]]; politoloogia mõiste kohta kohta vaata artiklit [[Ühismeel (politoloogia)]]; ühismeele all võidakse mõista ka [[üksmeel]]t või [[konsensus]]t}} '''Ühismeel''' (ladina ''sensus communis'', saksa ''Gemeinsinn'', inglise ''common sense'') on [[võime]], mis ühendab üksikute [[meeled|meelte]] kaudu saadud [[aisting]]ud terviklikuks [[tajumus]]eks ja võimaldab meil olla teadlik sellest, et me tajume. [[Friedrich Kirchner]]i järgi tähendas see vanemas psühholoogias "midagi üksikmeelte tegevuse ja [[aru]] vahepealset", omamoodi [[sisemeel]]t.<ref name="kirchner">Sensus communis. – [[Friedrich Kirchner]]. ''Wörterbuch der philosophischen Grundbegriffe'', 1907. [http://www.textlog.de/2068.html Veebis.]</ref> Vanas (eriti aristotellik-skolastilises) psühholoogias moodustavad inimese tunnetusvõimed astmelise süsteemi, kus eristatakse [[välismeel]]i (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine), [[sisemeel]]i, mille hulka kuulub ka ühismeel kui meelte andmete ühendaja, ning [[aru]], mis moodustab [[tajumus]]test [[mõiste]]id, teeb [[otsustus]]i ja tegeleb [[arutlemine|arutlemisega]]. == Aristoteles == Ühismeel koondab eri [[välismeel]]te kaudu saadud [[aisting]]ud ühtseks [[tajumus]]eks ja vahendab need [[aru]]le. Mõiste κοινὴ αἴσθησις (''koinē aisthēsis'' – „ühine taju”) esineb juba [[Aristoteles]]e tajuteoorias: „ühiste [asjade] kohta on meil ühine taju” (τῶν κοινῶν ἔχομεν αἴσθησιν κοινήν).<ref>Aristoteles. ''De anima'' III, 2, 425a15.</ref> Aristotelese järgi ei ole ühismeel [[kuues meel]] ega eraldi [[meeleelund]], vaid [[sisemeel]]e funktsioon, mille abil eri välismeelte aistingud koonduvad üheks terviklikuks tajumuseks. Sisemeel tähendab siin võimet, mis ei võta informatsiooni [[välismaailm]]ast, vaid ühendab ja korrastab juba meelte kaudu saadud informatsiooni ühtseks kogemuseks. Tänu sellele ei ilmne maailm meile mitte hajusate aistingute kogumina, vaid terviklike objektidena. Aristotelese arutlus "De anima" III raamatu 2. peatükis (424b–425b) lähtub küsimusest, kuidas on võimalik, et me mitte ainult ei näe värvusi ja kuule helisid, vaid oleme samal ajal ka teadlikud sellest, et me neid tajume. Selle mõtte võtab kokku tema tuntud väide αἰσθανόμεθα ὅτι ὁρῶμεν καὶ ἀκούομεν („me tajume, et me näeme ja kuuleme”). Kui iga meel tajuks üksnes oma eriomast objekti – nägemine värvust, kuulmine heli ja kompimine puuteomadusi –, jääks seletamata, kuidas me üldse teame, et me parajasti näeme või kuuleme, sest ükski meel ei saa haarata teise meele tegevust. Samuti ei oleks võimalik tajuda omadusi, mis ei kuulu ühelegi meelele eraldi, vaid on neile ühised. Sellest järeldab Aristoteles, et peab olemas olema üks ühendav tajuvõime. Selle ülesanne on ühelt poolt siduda eri meelte kaudu saadud aistingud ühtseks kogemuseks ning teiselt poolt võimaldada ka meelte tegevuse enese tajumist. Aristoteles nimetas seda meelt ühiseks, sest see ei ole eriomane ühelegi üksikule välismeelele, vaid võimaldab tajuda seda, mis on kõigile välismeeltele ühine.<ref>"Ühiste [asjade] kohta meil on juba ühine taju, mitte sattumuslikult... mitte sama, vaid üks, kui samal ajal tekib taju sama [asja] kohta." Τῶν δὲ κοινῶν ἤδη ἔχομεν αἴσθησιν κοινήν, οὐ κατὰ συμβεβηκός... οὐχ ἡ αὐτή, ἀλλ’ ἡ μία, ὅταν ἅμα γένηται ἡ αἴσθησις ἐπὶ τοῦ αὐτοῦ. (''De anima'', 425a27–28.)</ref> === Argumendi struktuur === Aristotelese argument ühismeele kohta algab eeldusest, et eri meeled on loomult spetsiifilised ja töötavad igaüks oma erilise objekti piires: nägemine tajub värvust, kuulmine heli ja kompimine puuteomadusi. Need on ἴδια αἰσθητά, st iga meele eriomased tajutavad omadused, mis ei ületa konkreetse meele piire. Samas ilmneb kogemuses, et me tajume ka omadusi, mis ei kuulu ühelegi meelele eraldi, vaid on mitmele meelele ühised, nagu [[liikumine]], [[paigalseis]], [[arv]], [[kuju]] ja [[suurus]]. Need on κοινά αἰσθητά ehk ühised tajutavad omadused.<ref>[[Aristoteles]]. ''[[De anima]]'', III, 1, 425a15–27.</ref><ref>Gemeinsinn. – Regenbogen, Meyer (toim). ''Wörterbuch der philosophischen Begriffe''. Hamburg: Meiner, 2005.</ref> Näiteks ei ole liikumine ega arv ühe meele otsesed objektid, vaid saavad tajutavaks alles siis, kui eri aistingud seotakse ajaliselt ja ruumiliselt üheks tervikuks. Lisaks ilmneb veel üks tasand: me ei taju ainult välismaailma objekte, vaid ka seda, et me ise tajume – me teame, et me näeme ja kuuleme. See ei tähenda veel refleksiivset mõtlemist, nagu „ma mõtlen, et ma mõtlen”, vaid tajul põhinevat eneseteadlikkust, kus kogemus sisaldab juba teadmist oma toimumisest. Taju on seega Aristotelese järgi osaliselt iseendale läbipaistev: me ei taju üksnes maailma, vaid ka seda, et me maailma tajume. Kui iga meel oleks täielikult eraldiseisev ja töötaks iseseisva keskpunktina, ei oleks võimalik ei eri meelte andmete võrdlemine ega nende sidumine üheks objektiks, samuti ei oleks võimalik kogeda liikumist, mis eeldab eri meelte andmete ajalis-ruumilist ühendamist. Seega ei saa olla mitu sõltumatut tajukeskust, vaid peab eksisteerima üks ühendav võime. Seda väljendab Aristotelese formuleering οὐχ ἡ αὐτή, ἀλλ’ ἡ μία („mitte [iga] sama [meel eraldi], vaid üks”).<ref>''De anima'' III, 2, 425a27–28.</ref> See on üks keskne tajufunktsioon, mis ühendab eri meelte andmed ühtseks kogemuseks, võimaldab tajuda ühiseid omadusi ning teeb võimalikuks ka taju eneseteadvuse, st selle, et me tajume iseenda tajumist. === Võrdlus Platoniga === Platon läheneb samale probleemile teisiti. Tema arvates ei teki taju ühtsus meelte tasandil, vaid hinge kõrgemas, mõistuslikus osas (λογιστικόν). Meeled annavad informatsiooni välismaailma kohta, kuid see on killustatud ja sageli ebausaldusväärne; tõeline ühtsus ja tõlgendus sünnivad alles siis, kui mõistus meelte andmed läbi töötleb. Seetõttu ei vaja Platoni süsteem Aristotelese mõttes eraldi ühismeelt kui tajumehhanismi. Peamine erinevus seisneb küsimuses, kus kogemuse ühtsus tekib. Aristotelese järgi on taju juba enne mõtlemist teatud mõttes ühtne, sest ühismeel ühendab eri meelte andmed terviklikuks kogemuseks. Platoni järgi ei ole taju iseenesest veel ühtne; ühtsuse loob alles aru ehk νοῦς. Lühidalt: Aristotelese järgi on taju ühtne tänu ühismeelele, Platoni järgi aga saab taju ühtseks alles siis, kui mõistus selle ühtsuseks kujundab. == Skolastika == Skolastilises filosoofias, eriti [[Aquino Thomas]]e käsitluses, võeti Aristotelese tajuteooria põhijoontes üle, kuid paigutati avaramasse hinge ja aru hierarhiasse. Tunnetusvõimed moodustasid astmelise süsteemi, mille alumisel tasandil paiknesid välismeeled (''sensus externi'') – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Nende kohal asusid sisemeeled (''sensus interni''), mille hulka arvati ka Aristotelese ''sensus communis'' ehk ühismeel, samuti [[kujutlusvõime]] (''imaginatio'') ja [[mälu]] (''memoria''). Kõrgeima tunnetusastmena käsitati [[aru]] (''intellectus''), mille ülesanne oli [[abstraheerimine|abstraheerida]] tajumustest üldmõisted ja kujundada [[teadmine]]. Kui Aristotelesel oli ühismeel eeskätt psühholoogiline funktsioon, mis ühendas eri meelte andmed ühtseks tajumuseks, siis skolastikas muutus ühismeel kogu sisemise tunnetuse keskuseks – sisemiseks "ruumiks", kus eri meelte aistingud koondusid, neid võrreldi omavahel ning kujutlusvõime ja mälu said edasi töötada. Nii ühendati Aristotelese tajupsühholoogia Platoni rõhuasetusega aru juhtivale rollile. Eriti 17.–18. sajandi [[ratsionaalne psühholoogia|ratsionaalses psühholoogias]] käsitati Aristotelese κοινὴ αἴσθησις't sageli kui [[sisemeel]]t (''sensus internus''), mis vahendab meelte ja aru vahel ning valmistab aistinguid ja [[kujutlus]]i ette mõistelise mõtlemise jaoks. == Mõju Kantile: süntees ja apertseptsiooni ühtsus == [[Immanuel Kant]]i puhul muutub seos Aristotelese ühismeelega kaudsemaks, kuid struktuurilt sügavamaks. Kant ei kasuta enam ühismeele mõistet, vaid jagab selle funktsioonid mitme tunnetusastme vahel. [[Meelelisus]] annab kogemusele toormaterjali ruumi ja aja vormis; seejärel ühendab [[kujutlusvõime]] meeleandmed sünteesiks ning [[aru]] korrastab need [[kategooria]]te, näiteks [[põhjuslikkus]]e ja [[ühtsus]]e kaudu. Esiteks on taju süntees, mille puhul meeleandmed ei ole iseenesest veel ühtne kogemus, vaid need tuleb kujutlusvõime ja aru koostöös aktiivselt ühendada. Teiseks korrastab aru sünteesitud materjali oma kategooriate abil, võimaldades kogemust mõelda ühtsete objektide ja püsivate asjadena. Veel olulisem on [[transtsendentaalne apertseptsioon]], mille kohaselt "[[mina mõtlen]]" peab saama kaasneda kõigi ettekujutustega – see tagab, et kõik tajumused on seostatavad ühe ja sama teadvusega. Seega asendub Aristotelese ühismeele roll Kantil kahe mehhanismiga: süntees, mis ühendab meeleandmed, ja [[apertseptsiooni ühtsus]], mis tagab, et ühendatud kogemus kuulub ühele teadvuslikule subjektile. Aristotelesel on ühismeel üks psühholoogiline võime teiste tunnetusvõimete seas. Kantil ei ole enam üht keskset ühismeelt, vaid selle funktsioonid on jagatud sünteesi, aru ja apertseptsiooni vahel. Aristoteles püüab seletada, kuidas eri meelte andmetest kujuneb üks tajukogemus; Kant küsib fundamentaalsemalt: mis teeb üldse võimalikuks selle, et meil saab olla kogemus? Lühidalt: Aristoteles – ühismeel ühendab meelte andmed üheks tajuks; Kant – kujutlusvõime sünteesib meelte andmed, aru annab neile objektse struktuuri ja apertseptsiooni ühtsus seob need ühe teadvusega. Kanti süsteemi kõrgeim ühtsuse printsiip on transtsendentaalne apertseptsioon. See tähendab, et kõik aistingud ja tajud peavad kuuluma ühele ja samale teadvusele, vastasel juhul ei saaks neist kujuneda ühtne kogemus. Kui Aristotelesel oli ühismeel üks psüühiline võime teiste tunnetusvõimete seas, siis Kantil muutub kogemuse ühtsus kogu tunnetuse võimalikkuse eeltingimuseks. == Fenomenoloogia == Uus pööre toimus 19. ja 20. sajandi vahetusel, kui tähelepanu nihkus küsimuselt, kus asub kogemuse keskpunkt, küsimusele, kuidas kogemus ise kujuneb ühtseks. [[Edmund Husserl]] loobus mõttest, et teadvuses oleks eraldi ühendav võime. Tema järgi ei ole teadvus mitte paik või mehhanism, vaid intentsionaalne vool, mille ühtsus tuleneb selle ajalisest struktuurist. Minevikku säilitav [[retentsioon]], oleviku kogemine ja tulevikku suunatud [[protentsioon]] moodustavad pideva sünteesi, mille kaudu kogemus püsib ühtsena. [[Maurice Merleau-Ponty]] viib selle arengu veelgi kaugemale. Tema [[kehastatud taju]] käsitluses ei ole probleem enam selles, kuidas eri meeled ühendada, vaid selles, et neid ei tulegi käsitada algselt eraldiseisvatena. Keha ei sünteesi valmis meeleandmeid, vaid on juba algusest peale ühtne tegevusväli maailmas. Nägemine, kuulmine ja puudutus ei ole sõltumatud kanalid, mida tuleks hiljem kokku liita, vaid ühe ja sama kehastatud maailmas olemise erinevad avaldumisviisid. == Tänapäeva tunnetusteadus == 20. sajandi kognitiivses pöördes asendus filosoofiline subjekt järjest enam arusaamaga ajust kui informatsiooni integreerivast süsteemist. Varases [[tunnetusteadus]]es, näiteks [[Donald Hebb]]i töödes, hakati [[taju ühtsus]]t seletama [[neuron]]ite koosaktiveerumise mustrite kaudu ("what fires together wires together"). Nii kujunes Aristotelese ühismeelest naturaliseeritud versioon: mitte eraldi psüühiline võime, vaid neuraalne sidusus ja õppiv ühenduvus. Klassikalises tunnetusteaduses, eriti [[Jerry Fodor]]i käsitluses, lisandub teistsugune pinge. Fodor rõhutab meelte modulaarset iseloomu, kuid eeldab samal ajal keskset süsteemi, mis kogu info kokku paneb. Üks keskne tänapäevane suund on [[multisensoorne integratsioon]], kus aju eri piirkonnad – näiteks [[talamus]], ajukoore kiirupiirkond ja ülakünkake – seovad eri meelte infot ühtseks objektikogemuseks. Klassikaline näide on [[McGurki efekt]], kus nägemis- ja kuulmisteave konflikteeruvad, kuid kogemus sulandub kolmandaks, "hübriidseks" tajuks. [[Ennustav töötlus|Ennustava töötluse]] (''predictive processing'') raamistikus nihkub rõhk integratsioonilt mudelitele: aju ei liida passiivselt aistinguid, vaid genereerib pidevalt ühtset maailmaennustust, mida sensoorsed signaalid korrigeerivad. [[Kehastatud tunnetus]]e lähenemine omakorda rõhutab, et taju ühtsus tekib keha ja keskkonna dünaamilises koosmõjus – ühtsus on pigem protsess kui struktuur. [[Globaalse tööruumi teooria]] (näiteks [[Bernard Baars]]i ja [[Stanislas Dehaene]]'i käsitluses) tõlgib Aristotelese ja Descartesi probleemi informatsioonilise arhitektuuri keelde. Selle teooria järgi töötleb aju infot algselt paralleelsetes ja spetsialiseeritud moodulites (nägemine, kuulmine, mälusüsteemid jne), kuid teadvus tekib siis, kui osa sellest infost "võidab ligipääsu" nn [[globaalne tööruum|globaalsesse tööruumi]], kus see muutub kättesaadavaks teistele süsteemidele. == Kokkuvõte == Aristoteles eeldas ühtset psüühilist võimet, mis seob meeleandmed tervikuks. Tunnetusteadus seevastu kirjeldab sama nähtust hajusa süsteemina: neuraalsete võrgustike integratsioonina, ennustavate mudelite tööna või kehastatud tegevusena. Küsimus ise jääb aga samaks – kuidas killustunud sensoorsed signaalid muutuvad üheks kogemuseks. Selles mõttes võib öelda, et Aristotelese ühismeel ei kao kaasaegses teaduses, vaid transformeerub. Selle tänapäevane vaste ei ole enam üks keskne võime, vaid hajus, kehasse ja ajju jaotunud integratsioonisüsteem, mis loob ühtse tajumudeli läbi pideva seoste, ennustuste ja sensomotoorse aktiivsuse. == Sidumisprobleem ja tehisaru == Tunnetusteaduses ja teadvusefilosoofias tuntakse Aristotelese ühismeele probleemiga sarnast küsimust [[sidumisprobleem]]i (inglise ''binding problem'') nime all: kuidas tekib aju hajusalt jaotunud ja paralleelselt töötlevast tegevusest üks ühtne tajukogemus.<ref>Revonsuo, A., Newman, J. ''Binding and consciousness''. Consciousness and Cognition, 1999.</ref> Francis Crick ja Christof Koch tõstatasid 1990. aastal hüpoteesi, et neuronite sünkroonitud aktiivsus (eelkõige gammasageduslikud võnked) võib olla mehhanism, mis seob eri ajupiirkondades töödeldud tajuomadused (värvus, kuju, liikumine) üheks teadvustatud objektiks.<ref>Crick, F., Koch, C. ''Towards a neurobiological theory of consciousness''. Seminars in the Neurosciences, 2, 1990, lk 263–275.</ref> Anne Treisman uuris sama probleemi tähelepanu kaudu, näidates eksperimentaalselt, kuidas tähelepanu aitab eri tajuomadusi konkreetse objektiga siduda (''feature integration theory'').<ref>Treisman, A., Gelade, G. ''A feature-integration theory of attention''. Cognitive Psychology, 12, 1980, lk 97–136.</ref> Sidumisprobleemi käsitletakse osaliselt ka [[multisensoorne integratsioon|multisensoorse integratsiooni]] raames, kus uuritakse, kuidas erinevatelt meeltelt (nägemine, kuulmine) tulev info seotakse ühtseks sündmuseks või objektiks.<ref>Stein, B. E., Meredith, M. A. ''The Merging of the Senses''. MIT Press, 1993.</ref> Sidumisprobleem on Aristotelese κοινὴ αἴσθησις'e probleemiga struktuurilt lähedane – mõlemad küsivad, kuidas paljudest eraldi sensoorsetest sisenditest moodustub üks tervik –, kuid erinevad selle poolest, et tänapäeva käsitlused otsivad vastust konkreetsest neuraalsest mehhanismist (nt sünkroonitud närviaktiivsus), mitte psüühilisest võimest. Sarnast probleemi on viimastel aastatel käsitletud ka [[multimodaalne tehisaru|multimodaalse tehisaru]] kontekstis: kuidas süsteem, mis saab sisendeid eri modaalsustest (pilt, tekst, heli), suudab need ühendada sidusaks ühtseks representatsiooniks. Tehnilisel tasandil saavutatakse see sageli ühise ''embedding''-ruumi abil, kuhu eri modaalsuste andmed teisendatakse võrreldavateks vektoriteks,<ref>Radford, A. jt. ''Learning Transferable Visual Models From Natural Language Supervision'' (CLIP). 2021.</ref> ning ''cross-attention''-mehhanismide abil, mis võimaldavad ühe modaalsuse esitusel mõjutada teise tõlgendamist.<ref>Vaswani, A. jt. ''Attention Is All You Need''. 2017.</ref> Mõned autorid on kasutanud bioloogilise "globaalse tööruumi" (vt eespool) ideed inspiratsioonina tehisintellekti arhitektuuride kavandamisel, pidades sellist ühendavat töötlusruumi analoogiliseks ajus toimuva integratsiooniga.<ref>Goyal, A., Bengio, Y. ''Inductive Biases for Deep Learning of Higher-Level Cognition''. Proceedings of the Royal Society A, 2022.</ref> Selle analoogia ulatus on siiski filosoofiliselt vaieldav. Kriitikud rõhutavad, et tehisaru mudelite representatsiooniline ühtsus on puhtalt arvutuslik struktuur, millel puudub ilmselge seos sidumisprobleemi algse, fenomenoloogilise küsimusega – nimelt, miks ja kuidas integreeritud info kaasneb subjektiivse kogemusega.<ref>Vt nt arutelu: ''Consciousness in Artificial Intelligence? A Framework for Classifying Objections and Constraints''. arXiv, 2025.</ref> Seega, kuigi tehnilised lahendused (embeddingud, tähelepanumehhanismid) lahendavad praktilise ülesande siduda eri andmemodaalsused ühtseks väljundiks, ei tähenda see iseenesest, et selline süsteem lahendaks Aristotelese ühismeele probleemi selle algses, kogemusele viitavas tähenduses. == 20. sajandi lõpu tunnetusteadus == 20. sajandi lõpu tunnetusteaduses naaseb küsimus taju ühtsusest uues vormis. Aju nähakse informatsioonitöötlussüsteemina, kus paljud spetsialiseerunud allsüsteemid töötlevad infot paralleelselt, kuid teadvustatud kogemus eeldab nende töö mingisugust ühendamist. Sellele küsimusele pakub üht mõjukamat vastust [[globaalse tööruumi teooria]] (''Global Workspace Theory''), mille töötas algselt välja Bernard Baars 1980. aastate lõpus ja mida on hiljem edasi arendanud muu hulgas Stanislas Dehaene.<ref name="baars-b-j">Baars, B. J. ''A Cognitive Theory of Consciousness''. Cambridge University Press, 1988.</ref><ref>Dehaene, S., Naccache, L. ''Towards a cognitive neuroscience of consciousness: basic evidence and a workspace framework''. Cognition, 79(1–2), 2001, lk 1–37.</ref> Teooria kohaselt töötleb aju infot paljudes paralleelsetes ja suuresti üksteisest sõltumatutes moodulites, kuid teatud info võib pääseda ligi piiratud mahuga "globaalsesse tööruumi" – ühisesse representatsiooniruumi, kust see muutub kättesaadavaks paljudele teistele süsteemi osadele korraga.<ref>Vaata ka: ''On the link between conscious function and general intelligence in humans and machines''. arXiv, 2022.</ref> Teadvustatud kogemus vastab teooria järgi just sellele globaalsele leviku hetkele, samas kui ülejäänud paralleelne töötlus jääb teadvustamata. Mitmed autorid on märkinud, et sellise integreeriva, eri allsüsteeme ühendava töötlusruumi idee on struktuurilt sarnane vanema, Aristotelesest pärit küsimusega selle kohta, kuidas eri meelte andmed muutuvad üheks tervikuks tajutavaks kogemuseks (vt eespool Aristotelese ja sidumisprobleemi käsitlust).<ref>Vt nt: ''The sensus communis and its Subjective Aspects: From Aristotle through Kant''. lu.lv (Läti Ülikool).</ref> Selline paralleel on siiski analoogia, mitte ajalooline järjepidevus – globaalse tööruumi teooria on välja töötatud iseseisvalt, lähtudes 20. sajandi kognitiivteaduse ja töömälu uurimuste pinnalt, mitte otseses dialoogis Aristotelese tajuteooriaga. == Tänapäeva tõlgendused: Gregorić, Caston ja Modrak == Aristotelese κοινὴ αἴσθησις (''koinē aisthēsis'') ehk ühismeele täpne olemus on tõlgenduslikult vaieldav, kuna Aristoteles ise käsitleb seda hajutatult mitmes kohas (''De anima'' III, ''Parva naturalia''), andmata ühte selget ja ammendavat definitsiooni. Selle tõttu on tänapäeva uurijad jõudnud erinevatele tõlgendustele küsimuses, kas tegemist on eraldiseisva hingejõu, funktsionaalse rolli või representatsioonilise protsessiga. Pavel Gregorić esitab oma monograafias "Aristotle on the Common Sense" (2007) tõlgenduse, mille kohaselt Aristoteles eristab tajuvõimet (''perceptual capacity'') ja kujutlusvõimet (''imaginative capacity'') ning postuleerib nende ühendamiseks omakorda laiema sensoorse võime (''sensory capacity''), mille üks osa on koinē aisthēsis.<ref>Gregoric, P. ''Aristotle on the Common Sense''. Oxford Aristotle Studies. Oxford: Oxford University Press, 2007.</ref> Mitme retsensendi hinnangul on Gregorići töö kõige uuenduslikum panus just selles, et ta tuvastab Aristotelese tekstidest seninägematu, eraldiseisva hingevõime,<ref>Shields, C. ''Review of Pavel Gregoric, Aristotle on the Common Sense''. Notre Dame Philosophical Reviews, 2009.</ref> mitte ei väida, et ühismeel oleks pelgalt hajus, keskuseta koostöö eri meelte vahel. Victor Caston käsitleb ühismeelt mitmes artiklis (nt "Aristotle on Consciousness", 2002) kui mehhanismi, mis ei piirdu üksnes tajuandmete ühendamisega, vaid teeb võimalikuks ka nende teadvustamise – st selle, et me tajume, et me tajume.<ref>Caston, V. ''Aristotle on Consciousness''. Mind, 111(444), 2002, lk 751–815.</ref> Caston rõhutab refleksiivsuse aspekti tugevamalt kui paljud teised tõlgendajad. Deborah K. W. Modrak käsitleb oma raamatus "Aristotle: The Power of Perception" (1987) tajuühtsust pigem representatsioonilise sünteesi vaatenurgast, pidades olulisemaks seda, kuidas sensoorsed andmed organiseeritakse kognitiivselt struktureeritud tajupildiks, mitte küsimust mingi konkreetse "elundi" asukohast.<ref>Modrak, D. K. W. ''Aristotle: The Power of Perception''. Chicago: University of Chicago Press, 1987.</ref> Kuigi need kolm tõlgendust rõhutavad erinevaid aspekte – Gregorić Aristotelese hingevõimete hierarhilist struktuuri, Caston refleksiivse teadvustamise mehhanismi, Modrak representatsioonilist organiseerumist –, valitseb teadlaste vahel laialdane konsensus selles, et koinē aisthēsis täidab Aristotelese tajuteoorias kahte põhiülesannet: ühendab eri meelte andmed üheks tervikuks ning võimaldab tajul olla iseendale teataval määral läbipaistev. == Skolastika == Skolastilises filosoofias, eriti [[Aquino Thomas]]e käsitluses, võeti Aristotelese tajuteooria põhijoontes üle, kuid paigutati see hinge ja tunnetusvõimete hierarhilisse süsteemi. Tunnetusvõimed jagunesid välismeelteks (''sensus externi'') ning sisemeelteks (''sensus interni''), mille hulka arvati ka ''sensus communis'' ehk ühismeel, samuti [[kujutlusvõime]] (''imaginatio'') ja [[mälu]] (''memoria''). Kõrgeimaks tunnetusastmeks oli [[aru]] (''intellectus''), mis abstraheerib meeleandmetest üldmõisted ja moodustab teadmise. Kui Aristotelesel oli ühismeel eeskätt tajufunktsioon, mis seob eri meelte andmed ühtseks kogemuseks, siis skolastikas omandas see laiema rolli sisemise tunnetuse keskpunktina. See oli koht, kus meelte andmed koondusid, neid võrreldi ning valmistati ette edasiseks töötlemiseks kujutlusvõime ja mälu poolt. Eriti 17.–18. sajandi [[ratsionaalne psühholoogia|ratsionaalses psühholoogias]] käsitati ''sensus communis''<nowiki/>'t sageli kui [[sisemeel]]t (''sensus internus''), mis vahendab meelte ja aru vahel. == Descartes’i käsitlus == [[René Descartes]] käsitleb sarnast probleemi küsimusena, kuidas eri meeleandmed moodustavad ühtse kogemuse. Aristotelese puhul täidab seda rolli ühismeel, kuid Descartes’i süsteemis nihkub ühtsuse allikas teadvusele kui mõtlevatele substantsile (''[[res cogitans]]''). Descartes’i järgi ei ole kogemuse ühtsus mitte psüühiline sisemeel, vaid mõtlev subjekt ise, kes seob meeleandmed kujutluse ja mõtlemise kaudu. Kuigi ta mainib ka füsioloogilisi mehhanisme (nt [[käbikeha]]), ei paikne kogemuse ühtsus tema süsteemis kehas, vaid teadvuses. Seega asendub Aristotelese ja skolastika ühismeele funktsioon Descartes’il subjekti vahetu eneseteadvusega. Taju ühtsus ei tulene enam eraldi võimest, vaid sellest, et kõik ettekujutused kuuluvad ühele mõtlevale minale. == Kanti käsitlus == [[Immanuel Kant]] ei kasuta enam ühismeele mõistet, kuid jagab selle funktsioonid mitme tunnetusvõime vahel. Tema süsteemis eristatakse [[meelelisus|meelelisust]], [[kujutlusvõime]]t ja [[aru]], mis ühiselt teevad kogemuse võimalikuks. Taju ühtsus tekib kujutlusvõime sünteesi kaudu, mis ühendab meeleandmed, ning aru kaudu, mis annab neile kategoorilise struktuuri. Selle aluseks on [[transtsendentaalne apertseptsioon]], mille kohaselt „mina mõtlen” peab saama kaasneda kõigi ettekujutustega. Kant kirjutab, et ilma selle ühtsuseta ei oleks võimalik kogemus kui selline, vaid ainult hajus aistingute kogum. Seega ei ole kogemuse ühtsus empiiriline omadus, vaid kogemuse võimalikkuse tingimus. Erinevalt Aristotelesest ei käsitle Kant ühtsust psühholoogilise võimena, vaid transtsendentaalse struktuurina, mis teeb kogemuse üldse võimalikuks. == Mõiste hilisem areng == Skolastilises filosoofias, eriti Aquino Thomase käsitluses, hakati ''koinē aisthēsis''<nowiki/>'t mõistma kui sisemeelt (''sensus communis''), mis paikneb sisemeelte hierarhias kõigi teiste sisemeelte (kujutlusvõime, mälu) kõrval ja kohal. Varauusaegses filosoofias, eelkõige Descartes'i juures, nihkus see funktsioon mõtleva subjekti enda (''res cogitans'') juurde, ning Kantil muutus see transtsendentaalseks tingimuseks – apertseptsiooni ühtsuseks, mis ei ole enam psühholoogiline mehhanism, vaid kogemuse võimalikkuse struktuurne eeltingimus (vt eespool). Tänapäeva tunnetusteaduses kirjeldatakse sarnast probleemi (kuidas hajus närvitegevus muutub üheks kogemuseks) erinevate raamistike kaudu. Globaalse tööruumi teooria (Baars, Dehaene) näeb teadvustamist hetkena, mil info levib piiratud mahuga "globaalsesse tööruumi" ja muutub seeläbi kättesaadavaks paljudele aju allsüsteemidele korraga.<ref name="baars-b-j" /> Ennustava töötluse (''predictive processing'') raamistik seevastu kirjeldab ühtsust kui tagajärge sellest, et aju konstrueerib pidevalt ühte koherentset generatiivset maailmamudelit, mis püüab minimeerida ennustusviga.<ref>Clark, A. ''Whatever Next? Predictive Brains, Situated Agents, and the Future of Cognitive Science''. Behavioral and Brain Sciences, 36(3), 2013, lk 181–204.</ref> Mõned autorid on märkinud struktuurset sarnasust nende kaasaegsete raamistike ja Aristotelese küsimuse vahel selle kohta, kuidas eri meelte andmed muutuvad üheks tajutavaks tervikuks.<ref>Vt nt arutelu Aristotelese ühismeele ja teadvuseteooriate seoste üle: ''The sensus communis and its Subjective Aspects: From Aristotle through Kant''. lu.lv (Läti Ülikool).</ref> Selline paralleel jääb siiski analoogiaks, mitte otseseks ajalooliseks järjepidevuseks: globaalse tööruumi teooria ja ennustava töötluse raamistik on välja töötatud iseseisvalt, lähtudes 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi kognitiivteaduse, neurobioloogia ja infoteooria pinnalt, mitte otseses dialoogis Aristotelese tajuteooriaga. == Stoitsism == Ka [[stoikud]] omistasid ühisele tajule (''koinē aisthēsis'') refleksiivse funktsiooni, käsitledes seda võimena, mille kaudu inimene on teadlik ka iseendast kui tajuvast olendist: "Stoikud nimetavad ühist taju sisemiseks puudutuseks, mille kaudu me tajume ka iseennast."<ref>''οἱ Στωϊκοὶ τὴν κοινὴν αἴσθησιν ἔνδον ἁφὴν προσαγορεύουσι, καθ’ ἣν καὶ ἡμῶν αὐτῶν ἀντιλαμβανόμεθα.'' [[Stobaios]]. ''[[Eclogae]]'', I, 50; ''[[Florilegium]]'', IV, 237.</ref><ref name="eisler" /> Stoikute järgi on nii hing kui ka keha materiaalsed ning tajumine toimub välise objekti ja tajuja vahelise mõjutuse ehk omamoodi "puudutuse" (ἁφή, ''haphē'') kaudu. Väljendit sisemine puudutus (ἔνδον ἁφή) kasutasid nad metafoorina hinge juhtiva osa (''[[hegemonikon]]'') tegevuse kohta: nagu välises tajus toimub kokkupuude välise esemega, nii toimub ka hinges sisemine "kokkupuude" iseenda seisunditega, mille kaudu inimene on teadlik nii oma tajudest kui ka iseendast tajujana. See erineb [[Aristoteles]]e käsitusest, mille järgi ühismeel (''koinē aisthēsis'') on psüühiline võime, mis ühendab eri meelte kaudu saadud andmed ühtseks tajukogemuseks ning võimaldab tajuda üht ja sama objekti eri meelte abil. Stoikute käsitluses ei tähista ''koinē aisthēsis'' eraldi sisemeele võimet, vaid hinge keskse juhtprintsiibi (''hegemonikon'') ühtset tajutoimimist, mille kaudu kõik tajumuljed (''phantasiai'') koonduvad ning neid teadvustatakse ja hinnatakse. Stoikute "ühine taju" rõhutab eeskätt refleksiivset tajuteadvust, mitte eri meelte andmete ühendamist.<ref name="eisler" /> == Galenos ja hilisem vatsakestetraditsioon == [[Galenos]] (2. sajand pKr) nihutas ühismeele ja sisemise taju käsitluse Aristotelese suhteliselt ühtsest psühholoogilisest raamistikust anatoomilis-füsioloogilisele alusele. Tema süsteemis on aju vahetult seotud p[[süühiline pneuma|psüühilise pneumaga]] (πνεῦμα ψυχικόν) – peene, õhulise ainega, mida ta pidas "hinge esimeseks tööriistaks" ja mis liigub [[ajuvatsake]]ste ja õõnsate [[närv]]ide kaudu, vahendades nii aistinguid välistelt meeleelunditelt peaajju kui ka tahtelisi liigutusi ajust lihastesse.<ref>Rocca, J. ''Galen on the Brain: Anatomical Knowledge and Physiological Speculation in the Second Century AD''. Leiden: Brill 2003.</ref> Selles mõttes oli Galenose käsitlus juba selgelt füsioloogiline ja anatoomiline, erinevalt Aristotelese pigem funktsionaalsest tajuteooriast. Galenose seisukoht erineb hilisemast traditsioonist. Olemasolevate allikate põhjal paigutas Galenos psüühilised funktsioonid (sealhulgas mõtlemise) pigem aju tahkesse koesse ([[parenhüüm]]i), mitte vatsakestesse endisse, kuigi ta pidas vatsakesi olulisteks psüühilise pneuma anumateks ja läbivooluteedeks.<ref>Pearce, J. M. S. The Cerebral Ventricles, the Animal Spirits and the Dawn of Brain Localization of Function''. –Journal of the History of the Neurosciences, 1998.</ref> Spetsiifiline kolmikjaotus, mille kohaselt kujutlusvõime (''phantasia'') paikneb aju eesmistes vatsakestes, mõtlemine/arutlemine keskmises vatsakeses ja mälu (''mnēmē'') tagumises vatsakeses, ei pärine Galenoselt endalt, vaid hilisematelt autoritelt – esmalt [[Poseidonios Bütsantsist]] (4. sajandi lõpp), kes seostas kujutlusvõime aju eesmise osaga, aru keskmise vatsakesega ja mälu tagumise osaga, ning eriti süstemaatiliselt [[Nemesios Emesast]] (u 400 pKr), kelle käsitlus seda jaotust täpsustas ja kes erinevalt Galenosest paigutas vaimsed võimed otse vatsakestesse.<ref>''Descartes and the Pineal Gland''. Stanford Encyclopedia of Philosophy, 2005 (parandatud 2024).</ref> Just see Nemesiose ja Poseidoniose käsitlus, mitte Galenose oma, sai aluseks hilisemale, kuni 16. sajandini valdavale "vatsakestelokalisatsiooni" teooriale, kus ühismeel (''sensus communis''), kujutlusvõime, mõistus ja mälu paigutati üksteise järel asetsevatesse ajuvatsakestesse.<ref>Pearce, J. M. S., op. cit.</ref> Galenos ise seega ei loonud veel hilisema skolastilise "nelja sisemeele" skeemi (ühismeel, kujutlusvõime, mälu, otsustusvõime) selle täpsel kujul, vaid lõi füsioloogilise ja anatoomilise raamistiku – psüühilise pneuma liikumise ja vatsakeste süsteemi kirjelduse –, tänu millele tema järeltulijad (eelkõige Posidonios ja Nemesios, hiljem ka araabia ja ladina keskaja autorid) said hakata erinevaid psüühilisi võimeid süstemaatiliselt lokaliseerima. Sellest vaatenurgast moodustab Galenose töö olulise vahelüli Aristotelese suhteliselt ühtse sisemise taju käsitluse ja hilisema, selgelt eristatud sisemeelte (''sensus interiores'') skolastilise teooria vahel, ehkki konkreetne vatsakestepõhine funktsioonide jaotus kujunes välja alles tema järglastel. ==Augustinus== [[Augustinus]]e järgi<ref>''[[De libero arbitro]]'' II, 4.</ref> ei taju ühismeel mitte ainult meelte aistinguid, vaid on teadlik ka nende puudumisest, st olukorrast, kus vastavat aistingut ei esine.<ref name="kirchner" /> ==Avicenna ja Suárez== [[Avicenna]] liigitas ühismeele [[sisemeel]]te hulka ja määratles selle võimena, "mis võtab vastu kõik meeltega tajutu".<ref>Tsit: [[Albert Stöckl]]. ''[[Geschichte der Philosophie des Mittelalters]]'', II, lk 37.</ref> Tema käsitluses on ühismeel esimene sisemine võime, kuhu välismeelte (nägemise, kuulmise jt) kaudu saabuvad andmed kokku koonduvad ning kus need ühendatakse ühtseks tajukogemuseks. [[Francisco Suárez]]el säilib sisemeelte traditsioon Avicenna ja skolastilise psühholoogia raamistikus.<ref>[[Francisco Suárez]]. ''De anima'', III, 30.</ref><ref name="eisler" /> Ka tema käsitluses on ühismeel keskne sisemine võime, mis võtab vastu välismeelte andmed ning vahendab nende ühtse tajukogemuse kujunemist. ==Aquino Thomas== [[Aquino Thomas]] võtab üle Aristotelese ja avicennaliku sisemeelte traditsiooni ning paigutab ühismeele selle süsteemi esmasesse ja ühendavasse keskpunkti. Tema käsitluses ei ole ühismeel eraldiseisev taju "lisavõime", vaid sisemeele süsteemi alusfunktsioon, mis võtab vastu ja ühendab kõigi välismeelte (nägemine, kuulmine, kompimine jne) andmed, teeb võimalikuks ühtse tajukogemuse (et eri meelte andmed kuuluvad samale objektile) ja on eelduseks teiste sisemeele võimete toimimisele. Seetõttu on Aquino Thomasel teised sisemeeled ühismeelele funktsionaalselt toetuvad: *[[kujutlusvõime]] (''imaginatio'') säilitab ja kombineerib ühismeeles juba ühtseks kujundiks saanud tajumaterjali; *[[mälu]] (''memoria'') talletab kujutlusi ja kogemusi pikemaajaliselt; *[[apertseptsioon]] (hinnangu- või äratundmisvõime, ''vis cogitativa'', loomadel ''vis aestimativa'') seostab tajutut tähenduse, kasulikkuse või ohu hinnanguga ja aitab eristada üksikjuhtumeid. <ref>''[[Teoloogia summa]]'', [[Teoloogia summa Ia q. 78|q. 78]], a. 4.</ref> Seega ei ole Thomase süsteemis ühismeel mitte üks võime teiste kõrval, vaid struktuurne sõlmpunkt, mille kaudu välismeelte andmed muutuvad ühtseks sisemiseks kogemuseks ja millele toetub kogu sisemeele hierarhia.<ref name="kirchner" /> ==Reformatsioon== [[Reformatsioon]]iajal esines sisemeele õpetuse edasiarendusi, kus sisemisi tajuvõimeid süstematiseeriti mitmeosaliselt; sellistes skeemides oli üheks keskseks komponendiks ühismeel. Selle kõrval eristati kujutlusvõimet, mälu ning hinnangu- või kaalutlusvõimet (''vis aestimativa'', ''vis cogitativa''), samas kui mõtlemine (''cogitatio'' laiemas mõttes) kuulus pigem aru, mitte sisemeele valdkonda.<ref>[[Philipp Melanchthon]]. ''[[Liber de anima]]'', Vitemb. 1540, fol. 174.</ref><ref name="kirchner" /> See jaotus ei olnud siiski ühtne ega kõigi autorite poolt järgitav viie sisemeele kanoonilist süsteemi; [[Philipp Melanchthon]]i traditsioonis esineb küll sisemiste võimete süstematiseerimist, kuid viie sisemeele fikseeritud skeem ei ole reformatsiooniajal üldkehtiv klassifikatsioon. ==Descartes== [[René Descartes]] kasutab ühismeelemõistet teistsuguses tähenduses kui aristotellik-skolastiline traditsioon. Descartesi järgi ei ole ühismeel eraldi psühholoogiline "tajukeskus" klassikalises sisemeele süsteemis, vaid teadvuse võime siduda meelteandmed kujutluse kaudu üheks tervikuks. Ta kirjutab: "tunnetan ... ühismeelega ... see on kujutlemisväega" ([[teine meditatsioon]])<ref name="eisler" /><ref name="kirchner" /> See tähendab, et meelte andmed (nägemine, kuulmine jne) ei jää eraldi muljeteks, need ühendatakse üheks kogemuseks ja see ühendamine toimub kujutlusvõime kaudu, mitte eraldi sisemeele mehhanismina. Seega kattub Descartesil ühismeel osaliselt kujutlusvõime funktsiooniga, mitte ei ole iseseisev sensoorne võime. Descartes ei järgi rangelt keskaegset nelja või viie sisemeele skeemi, vaid kasutab neid mõisteid vabamalt ja füsioloogiliselt ümbermõtestatuna. Lisaks traditsioonilistele sisemeele funktsioonidele arvab ta nende hulka ka [[nälg|nälja]] ja [[janu]]. Sellepärast võib tema käsitluses sisemiste "loomulike tajude ja ajendite" koguarv ulatuda seitsmeni.<ref>''[[Principia philosophiae]]'', IV, 90.</ref><ref name="kirchner" /> Klassikalises traditsioonis oli ühismeel sisemeele keskne tajuühendusvõime, Descartesil on ühismeel kui kujutlusvõime teostatud teadvuse süntees, mitte eraldi võime. Ta lahustab ühismeele eraldi psühholoogilise sisemeele staatuse kujutlusvõime ja teadvuse toimingute sisse. [[René Descartes]] käsitleb sarnast probleemi nagu Aristotelesel: kuidas tekib ühtne kogemus erinevate meeleandmete põhjal. Aristotelesel ühendab ühismeel eri meelte info terviklikuks tajumuseks; Descartes aga nihutab probleemi [[teadvus]]e ja subjekti tasandile, kus meeleandmed peavad jõudma ühtsesse mõtlevasse minasse. Tema süsteemis ei ole ühtsuse kandja mitte ühismeel, vaid ''[[res cogitans]]'' (mõtlev asi), st teadvusega subjekt ise. Kuigi ta mainib ka füsioloogilist koordineerimist (nt [[käbikeha]]), ei ole kogemuse ühtsus seal lõpuks mitte kehas, vaid mõtlevas teadvuses. Descartesi juures nihkub probleem esimest korda otseselt [[eneseteadvus]]e keskmesse. Siin ei ole enam vaja eraldi ühismeelt, sest kogu ühtsuse tagab res cogitans – mõtlev substants, mis on iseenda vahetu teadvuslik ligipääs. Nii muutub Aristotelese ühismeele probleem klassikaliseks [[eneseteadvuse ühtsuse probleem]]iks: kuidas üks mina seob kõik aistingud ühtseks teadvuseks. ==Sensualistid== [[Sensualism|Sensualistid]] [[Thomas Hobbes]], [[John Locke]] ja [[Étienne Bonnot de Condillac]] ei säilitanud sisemeele mõistet klassikalises aristotellik-skolastilises tähenduses, vaid tõlgendasid selle funktsioonid ümber aistingute ja nende transformatsioonide kaudu toimivateks psüühilisteks protsessideks.<ref>Daniel Heller-Roazen. ''Der innere Sinn. Archäologie eines Gefühls'', Frankfurt am Main 2012.</ref><ref name="kirchner" /> [[Thomas Hobbes]]il taanduvad kujutlus ja mälu füsioloogilistele jäljenditele (liikumiste jääkidele) ja sisemeele funktsioonid ei moodusta enam eraldi psühholoogilist süsteemi, vaid on osa mehaanilisest tajuteooriast. [[John Locke]] eristab väliskogemusel põhinevat aistingut (''sensation'') ja sisemist [[refleksioon]]i (''reflection''), kusjuures viimast võib käsitleda varasema sisemeele funktsioonide (näiteks mõtlemise, mälu ja võrdlemise) ümbertõlgendusena, mitte iseseisva sisemeele struktuurina. [[Étienne Bonnot de Condillac]] viib sensatsionismi veelgi kaugemale, taandades kõik vaimsed võimed (sealhulgas mälu, kujutlusvõime ja otsustamise) üksnes aistingute muundumistele, nii et sisemeele traditsiooniline eristus kaob täielikult ja psüühikat seletatakse ühe algse aistingu järkjärgulise transformatsioonina. ==Šoti terve mõistuse koolkond== 18. sajandi [[šoti filosoofia]]s hakati ühismeele all mõistma [[terve mõistus|tervet mõistust]]. [[Thomas Reid]] rajas oma filosoofia tervele mõistusele, pidades seda tõe vahetuks tunnetamise võimeks ja kõigi tuletatud teadmiste aluseks. Temaga ühinesid [[James Beattie]] ja [[James Oswald]].<ref name="kirchner" /> Tervet mõistust peeti [[aprioorne tõde|aprioorse tõe]], [[kõlblus]]e ja [[religioon]]i allikaks. [[Thomas Reid]] pidas tervet mõistust kogu [[filosoofia]] aluseks.<ref>[[Thomas Reid]]. ''[[An Inquiry into the Human Mind]]'', I, 4.</ref><ref name="eisler" /> [[Giambattista Vico]] nimetas teoses "[[Scienza nuova]]" ühismeeleks (''sensus communis'​') kollektiivse ja ajaloolise tõekspidamiste kogumit. See on terve kogukonna, seisuse, rahva, kogu inimsoo või ajastu ühine, refleksioonieelne hinnang ja intuitiivne tarkus, mis on kehastunud tavades, keeles ja õiguses ning on ajalooliste kultuuride mõistmise põhiline allikas. [[Müüt]], [[luule]] ja ühismeel ei ole lihtsalt [[ebausk]], vaid vajalikud sümboolsed vormid, mille kaudu varajased rahvad tegelikkust mõistsid. Vico [[ajaloofilosoofia]]s paigutub ühismeele mõiste tema rahvaste arengu (jumalik, heroiline ja inimlik ajastu) konteksti. [[Immanuel Kant]] nimetab [[ühismeel (Kant)|ühismeel]]eks subjektiiv-üldist printsiipi, millel põhinevad [[maitseotsustus]]ed ja nende [[subjektiivne paratamatus]].<ref>[[Immanuel Kant]]. ''[[Otsustusvõime kriitika]]'', [[Otsustusvõime kriitika#§ 20. Paratamatuse tingimus, mille maitseotsustus ette annab, on ühismeele idee|§ 20]], [[Otsustusvõime kriitika#§ 21. Kas ühismeelt saab alusega eeldada|§ 21]], [[Otsustusvõime kriitika#§ 22. Üldise nõustumise paratamatus, mida maitseotsustuses mõeldakse, on subjektiivne paratamatus, mida ühismeele eeldusel kujutatakse ette objektiivsena|§ 22]].</ref> Ühismeel väljendab Kantil nõuet, et igaüks peaks meie maitseotsustusega nõustuma.<ref>Samas, § 22.</ref> [[Gottlob Ernst Schulze]]<ref>''Anthropologie'', 2. trükk, Göttingen 1819, lk 34.</ref> oli üks esimesi filosoofe, kes eitas ühismeele kui eraldi sisemeele olemasolu.<ref name="kirchner" /> Tema järgi ei saa meelte koostöö seletamiseks postuleerida eraldi sisemeelt ja selline käsitus on vaid katse lahendada [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetiline]] probleem puhtalt sensualistlikul alusel.<ref name="kirchner" /> [[Wilhelm Wundt]] nimetab ''ajalises tähenduses'' [[üldmeel]]eks seda meelt, mis eelneb ''kõigile'' teistele ja kuulub sellepärast kõigile hingestatud olenditele; ''ruumilises tähenduses'' aga seda meelt, millel on kõige ulatuslikum [[ärritaja]]tele vastuvõtlik meelepind – kogu väline nahk koos sellega piirnevate [[kehaõõs|kehaõõnte]] [[limaskest]]aosadega ning suur hulk [[siseelund]]eid, nagu [[liiges]]ed, [[lihas]]ed, [[kõõlus]]ed, [[luu]]d jne, milles paiknevad tundlikud [[närv]]id ja mis on kas pidevalt või ajutiselt [[ärritaja]]tele vastuvõtlikud. Selliselt määratletud üldmeel hõlmab nelja aistingusüsteemi: surve-, külma-, soojus- ja valuaistingud.<ref>Wundt. ''[[Grundlagen der physiologischen Psychologie]]'', § 6, lk 56–58.</ref> Wundt asetab seega üldmeele [[kompimine|kompimismeele]] kohale.<ref name="kirchner" /> [[Karl August Eschenmayer]]i järgi on kõik üksikmeeled üksnes ühismeele erinevad avaldumisvormid ("otsekui ainult ühe ühismeele erinevad murdumised"). Ühismeel on kõikide üksikmeelte erinevuste ühine alus ("identne") ja tajumine tähendab üksikmeelte vahendatud aistingute ühendamist selle ühtsusesse: "Aistimine tähendab ühe meele üksiku fraktsiooni vastuvõtmist ühismeele identsusse."<ref>[[Karl August Eschenmayer]]. ''Psychologie'', lk 38.</ref><ref name="eisler" /> [[Hans-Georg Gadamer]]i teos "[[Wahrheit und Methode]]" (1960) tõstab ühismeele (''sensus communis'') üheks võtmemõisteks humanistliku traditsiooni taastamisel [[hermeneutika]]s. Gadamer ammutab [[terve mõistus]]e ümberhindamise Vico teosest "[[De nostri temporis studiorum ratione]]", kasutades seda kriitikana [[meetod]]imalli vastu, mille [[vaimuteadused]] on laenanud [[loodusteadused|loodusteadustest]]. Sellele vastandab Gadamer retoorilis-keelelise kogemuse, mida saab kogeda reaalses kogukonnas. Ühismeel on ühisesse traditsiooni ja keelde juurdunud praktiline mõistmisvõime. Tema käsitlus on tänapäeva hermeneutikadiskussioonis üks tsiteeritumaid lähtepunkte. On vaieldud selle üle, kas Gadameri Vico-tõlgendus viib lõpuks teatud [[relativism]]ini. [[Hannah Arendt]] pöördus ühismeele (''sensus communis'') mõiste poole loengutsükli "[[Lectures on Kant's Political Philosophy]]" raames, tõlgendades Kanti [[otsustusvõime kriitika]]t poliitilise hinnangu ja otsustamise teooria alusena. Arendt nägi Kanti maitseotsustuse mõistes — mis eeldab "laiendatud mõtteviisi" (''enlarged mentality'') ja teiste inimeste seisukohtade arvessevõtmist — malli poliitilisele mõtlemisele üldisemalt: [[otsustusjõud]] ei taandu loogilisele tuletamisele, vaid sõltub ühisest, kommunikeeritavast meelest. Selles tõlgenduses saab ühismeel Arendtil inimeste paljususe (''plurality'') ja avaliku ruumi mõistmise vahendiks. [[Tunnetusteadus]] ja [[neuroteadus]] kasutavad ühismeelele lähedast ideed [[multisensoorne integratsioon|multisensoorse integratsiooni]] uurimisel — uurimisel, kuidas [[ajukoor]] ühendab eri meeltelt ([[nägemine]], [[kuulmine]], [[kompimine]], [[vestibulaaraparaat]]) tuleva informatsiooni üheks sidusaks taju- ja maailmakujundiks. See uurimisvaldkond loob huvitava kaja Aristotelese algse intuitsiooniga ühismeelest kui võimest, mis seob viie üksikmeele aistingud üheks tervikuks ja võimaldab tajuda omadusi (nt liikumine, kuju), mis ei kuulu ühelegi üksikule meelele. Tänapäevane uurimine põhineb eksperimentaalsetel meetoditel (funktsionaalne kuvadiagnostika, elektrofüsioloogia) ja kirjeldab konkreetseid ajupiirkondi (näiteks tagumine kiirukoor, [[ülakünkake]], [[ülemine oimuvagu]]), kus eri meelte signaalid kohtuvad ja neid töödeldakse. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Hans-Georg Gadamer]]. ''[[Wahrheit und Methode]]'', 1960. *[[Hannah Arendt]]. ''[[Lectures on Kant's Political Philosophy]]'', 1982. *[[Deborah Modrak]]. ''Aristotle: The Power of Perception'', 1987. *[[Martha Nussbaum]], [[Amélie Oksenberg Rorty]] (toim). ''Essays on Aristotle's De Anima'', 1992. *[[Victor Caston]]. ''Why Aristotle Needs Imagination'', 1996. *Victor Caston. Aristotle on Consciousness, 2002. *[[Pavel Gregoric]]. ''Aristotle on the Common Sense'', Oxford University Press 2007. 9zeau4i8p624w9a3me7lv6y41ff68p5 0 718166 7230950 7186437 2026-09-08T17:38:44Z Svencapoeira 67038 7230950 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uhivesinutt | pilt = Leelis-uhivesinutt.jpg | pildi_seletus = [[Leelis-uhivesinutt]] ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe'' }} '''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''[[Neohygrocybe ingrata]]'' *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-limanutt]] *''[[Neohygrocybe ovina]]'' *''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126394}} [[Kategooria:Limanutilised]] bienvgzjbr0q8yepdwarx19i01vy0b6 7230954 7230950 2026-09-08T17:43:20Z Svencapoeira 67038 7230954 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uhivesinutt | pilt = Leelis-uhivesinutt1.jpg | pildi_seletus = [[Leelis-uhivesinutt]] ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe'' }} '''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''[[Neohygrocybe ingrata]]'' *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-limanutt]] *''[[Neohygrocybe ovina]]'' *''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126394}} [[Kategooria:Limanutilised]] 6uaiulw9zyiwl36l8ysz66z18zy40by 7230956 7230954 2026-09-08T17:43:32Z Svencapoeira 67038 7230956 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uhivesinutt | pilt = Leelis-uhivesinutt2.jpg | pildi_seletus = [[Leelis-uhivesinutt]] ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe'' }} '''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''[[Neohygrocybe ingrata]]'' *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-limanutt]] *''[[Neohygrocybe ovina]]'' *''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126394}} [[Kategooria:Limanutilised]] m0dedl1ntdc907usz6dndnv736rgy9p 7230957 7230956 2026-09-08T17:43:48Z Svencapoeira 67038 7230957 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Uhivesinutt | pilt = Leelis-uhivesinutt2.jpg | pildi_seletus = [[Leelis-uhivesinutt]] ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Uhivesinutt''' ''Neohygrocybe'' }} '''Uhivesinutt''' (''Neohygrocybe'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seeneperekond]]. ==Liike== *''[[Neohygrocybe ingrata]]'' *''Neohygrocybe nitrata'' – [[leelis-uhivesinutt]] *''[[Neohygrocybe ovina]]'' *''[[Neohygrocybe pseudoingrata]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|126394}} [[Kategooria:Limanutilised]] 6w5zqcnolu7515665t96vyrrsaprw6u 0 718470 7230933 7196179 2026-09-08T17:07:36Z Velirand 67997 + kategooria 7230933 wikitext text/x-wiki '''Toomas Turb''' ([[31. jaanuar]] [[1957]] [[Surju]] – [[5. juuli]] [[2026]]) oli eesti kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja. == Elulugu == Ta alustas sportimist 1969. aastal Väljaküla 8-klassilises koolis Ain Kooviti õpilasena. Jooksutreeninguid jätkas keskkoolis Rein Rooksi juhendamisel ja hiljem Tallinnas [[Olav Karikosk|Olav Karikose]] käe all. 1975. aastal lõpetas ta [[Kilingi-Nõmme Gümnaasium|Kilingi-Nõmme Keskkool]]i ja 1979. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse teaduskonna. Turb töötas Tallinna Kalevi kergejõustikukooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) spordiklubi treenerina ning oli lühikest aega ka TPI kehalise kasvatuse kateedri õppejõud.<ref name="ESBL">https://www.esbl.ee/biograafia/Toomas_Turb</ref> Ta suri 5. juulil 2026.<ref>[https://sport.err.ee/1610072257/suri-eesti-uks-silmapaistvamaid-pikamaajooksjaid-toomas-turb Suri Eesti üks silmapaistvamaid pikamaajooksjaid Toomas Turb], ERR</ref> == Spordisaavutused == Turbi tähelepanuväärseid tulemusi kesk-, pikamaa- ja murdmaajooksus: * võitis 10 000 meetri jooksus üliõpilaste maailmamängudel (universiaadil) kuldmedali (1981); * saavutas maailma karikavõistlustel 6. koha (1981) ja Euroopa meistrivõistlustel 15. koha (1982); * võitis NSV Liidu rahvaste spartakiaadil hõbemedali ja NSV Liidu meistrivõistlustel kuldmedali (1983); * saavutas esikoha suurriikide maavõistlustel Saksa DV ja NSV Liidu vahel (1981) ning USA ja NSV Liidu vahel (1982); * võitis Moskva lahtised meistrivõistlused (1983) ning vendade Znamenskite mälestusvõistlused (1984); * võitis 5000 meetri jooksus Vladimir Kutsi rändauhinna (1980) ja tuli samal distantsil NSV Liidu ametiühingute meistriks (1980); * võitis murdmaajooksus maailmameistrivõistlustel NSV Liidu koondise koosseisus pronksmedali ja NSV Liidu meistrivõistlustel hõbemedali (1982); * võitis Genfis peetud SATUS-krossil kuldmedali (1983), hõbemedali (1981) ja pronksmedali (1982).<ref name="ESBL" /> Aastatel 1979–1987 tuli ta kesk-, pikamaa- ja murdmaajooksus individuaalselt 20 korda Eesti meistriks, sealhulgas neljal korral sisemeistrivõistlustel. 1988. aastal oli ta Eesti meister ka [[ekiden]]is (teatejooksus). === Eesti rekordid === * 2000 m – 5.14,8 (1980) * 3000 m – 7.48,94 (1981)<ref name="ESBL" /> === Isiklikud rekordid === * 1500 m – 3.45,3 * 5000 m – 13.30,53 (1982) * 10 000 m – 27.54,18 (1981; Euroopa hooaja edetabelis 8. koht) * poolmaraton – 1:04.41 (1992)<ref name="ESBL" /> == Tunnustus == * Meistersportlane (1980) * Suurmeister (1981)<ref name="ESBL" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL}} {{JÄRJESTA:Turb, Toomas}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti jooksjad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Surnud 2026]] d9tawqf5n2epsz3q1p9h9otcq7m0qfk 0 720290 7231189 7221556 2026-09-09T09:48:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231189 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Enea Bastianini | pilt = Enea Bastianini at the 2022 San Marino Grand Prix at Misano.jpg | pildiallkiri = Enea Bastianini (2022) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1997|12|30}} | sünnikoht = [[Rimini]], Itaalia | pikkus = 168cm | kaal = 64kg | spordiala = [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 23 }} '''Enea Bastianini''' (hüüdnimega '''La Bestia''' (Metsaline); sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1997]]) on Itaalia [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb MotoGP-s [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Bastianini & Viñales to bring fierce MotoGP™ speed as Tech3 pivot to Red Bull KTM orange for 2025 {{!}} KTM United States |url=https://www.ktm.com/en-us/racing/racing-news/bastianini---vinales-to-bring-fierce-motogp--speed-as-tech3-pivo.html |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en-US}}</ref> [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027. aastast]] alates võistleb ta [[Trackhouse Racing MotoGP]]-s.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Karjäär == Bastianini tegi oma MotoGP-klassi debüüdi 2021. aastal [[Esponsorama Racing|Avintia Esponsorama Racingu]] võistkonnas<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-09-11 |pealkiri=Enea Bastianini lands Avintia Ducati ride for 2021 MotoGP |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/enea-bastianini-lands-avintia-ducati-ride-2021-motogp |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> ning lõpetas hooaja üldarvestuses 11. kohal 102 punktiga. Järgmisel aastal siirdus ta [[Gresini Racing|Gresini Racingusse]] ning hooaja avaetapil võitis.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Bastianini storms to first MotoGP win in Qatar |keel=en-US |väljaanne=Reuters |url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/bastianini-storms-first-motogp-win-qatar-2022-03-06/ |vaadatud=2026-08-24}}</ref> Oma tulemuste tõttu, mis ta 2022. aastal saavutas, võistles Bastianini 2023. aastal [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnas]] koos tiimikaaslase [[Francesco Bagnaia|Francesco Bagnaiaga]], kes oli ka valitsev maailmameister.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-08-26 |pealkiri=Official: Enea Bastianini joins factory Ducati MotoGP team for 2023 {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1010617/1/official-enea-bastianini-joins-factory-ducati-team-2023 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/pecco-bagnaia-is-the-2022-motogptm-world-champion |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> Hooaja avaetapi sprindi esimesel ringil toimunud avarii tõttu pidi Bastianini järgmised kolm etappi vahele jätma.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini out of Portugal and Argentina MotoGP rounds with injury |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/bastianini-out-of-portugal-and-argentina-motogp-rounds-with-injury/10448480/ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-12 |pealkiri=Bastianini to miss MotoGP Americas GP as shoulder injury persists |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/bastianini-miss-motogp-americas-gp-shoulder-injury-persists |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> Hooaja üldarvestuses lõpetas ta 2023. aastal 15. kohal ning 2024. aastal neljandal kohal. 2025. ja 2026. aastal võistleb Bastianini [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas<ref name=":0" /> ning 2027. aastast alates võistleb ta [[Trackhouse Racing MotoGP]]-s.<ref name=":1" /> == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !Koht !Pnt |- !2013 | style="background:#dfffdf;" |AME1 {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |AME2 {{small|9}} | style="background:#ffdf9f;" |JER1 {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |JER2 {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |ASS1 {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |ASS2 {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |SAC1 {{small|7}} | style="background:#dfffdf;" |SAC2 {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |BRN {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |SIL1 {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |SIL2 {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |'''MIS''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |ARA1 {{small|9}} | style="background:#ffffbf;" |ARA2 {{small|1}} !4. !148 |} === Mootorrataste Grand Prix' võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2014 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Junior Team GO&FUN Moto3]] |18 |0 |3 |0 |0 |127 |9. |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing Team Moto3]] |18 |1 |6 |4 |2 |207 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing Team Moto3]] |16 |1 |6 |3 |0 |177 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |Estrella Galicia 0,0 |18 |0 |3 |1 |0 |141 |6. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Leopard Racing]] |18 |1 |6 |1 |1 |177 |4. |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Italtrans Racing Team]] |18 |0 |1 |0 |0 |97 |10. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Italtrans Racing Team]] |15 |3 |7 |0 |2 |205 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2021 |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Esponsorama Racing|Avintia Esponsorama Racing]] |18 |0 |2 |0 |1 |102 |11. |- !2022 |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |4 |6 |1 |3 |219 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2023 |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Lenovo Team]] |11 |1 |1 |0 |2 |84 |15. |- !2024 |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Ducati Lenovo Team]] |20 |2 |9 |1 |2 |386 |4. |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |21 |0 |1 |0 |0 |112 |14. |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |12 |0 |0 |0 |0 |76* |12.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''223''' |'''13''' |'''51''' |'''11''' |'''13''' |'''2110''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Bastianini, Enea}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Itaalia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 6gj84mljd4a4nutqv3hhyl8d6dfv14i 2 720294 7230985 7226374 2026-09-08T18:30:10Z Funktsionalism-modernism 231916 7230985 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 195-196. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> br1wfh9tczome2u2ox6n3nsgc9fbdim 7231042 7230985 2026-09-08T19:46:39Z Funktsionalism-modernism 231916 7231042 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> l2fy4qmkjoh17g6y4757wj7rk1t47da 0 720540 7231087 7230061 2026-09-08T22:19:40Z Metsavend 738 7231087 wikitext text/x-wiki '''September 2026''', eelvaade ja kroonika. [[2026]]. aasta september algas [[teisipäev]]al ja lõppeb 30 ööpäeva hiljem [[kolmapäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|september}} ==[[1. september]]== *... ==[[2. september]]== *[[2026. aasta Eesti presidendivalimised]]: [[Riigikogu]] valis 1. hääletusvoorus 71 häälega järgmiseks [[Eesti president|Eesti presidendiks]] [[Ülle Madise]]. ==[[4. september]]== *[[2026. aasta Pärnu üleujutus]] == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 9]] 9kns2if8agkmwq8pnauoso7sfh6plmk 0 720779 7230943 7230683 2026-09-08T17:23:45Z Hannesvalk 176021 /* 6. september */ 7230943 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast ] ERR, 7. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 12g7llnwjicyqle0qa54nphfs2jxfwo 7230951 7230943 2026-09-08T17:39:52Z Hannesvalk 176021 /* 7. september */ 7230951 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jyyjb4x4r8w15x0lg47x19tmtuc5syw 1 720824 7231242 7230760 2026-09-09T10:41:48Z Linnatuvi 236630 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7231242 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) ::::Arutelu käib ju edasi. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:30 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) :Naeran. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:27 (EEST) ::Mulle tundub, et arutelu on jõudnud päris huvitava epistemoloogilise küsimuseni: mida me siin õigupoolest tõestada üritame? ::Kui nõue on tõendada, et Mihkel tõepoolest ühel umbes 2009. aasta folgiööl just selles konkreetses põõsas kukkus, siis tuleb tunnistada, et ajalooline meetod jääb siin ilmselt hätta. Puudub kukkumisprotokoll, geoloogiline ekspertiis, dendrokronoloogiline analüüs ja tõenäoliselt ka notariaalselt kinnitatud õlleklaas. ::Aga kas see on üldse see väide, mida entsüklopeedia peaks kontrollima? ::Tõendatav fakt on, et 2026. aastal on Viljandis olemas konkreetne tahvel, mis meenutab konkreetset lugu. Samuti on tõendatav, et sõltumatu ajaleht ''Sakala'' on selle tahvli ja selle taga oleva loo eraldi artikli teemaks võtnud. Sellest hetkest alates eksisteerib nähtus dokumenteeritavalt vähemalt kultuurilise objektina – sõltumata sellest, kas meil õnnestub 17 aastat hiljem kohtuekspertiisi tasemel kindlaks teha kukkumise täpne trajektoor. ::Siin tekib minu meelest oluline vahe: ajaloolise sündmuse tõeväärtus ja selle sündmuse ümber tekkinud pärimuse olemasolu ei ole sama küsimus. ::Seda eristust teeb Vikipeedia ise pidevalt. Näiteks [[Vanapagana kivi]] artiklis kirjeldatakse üsna konkreetselt muistendit, mille järgi kavatses Vanapagan Pühalepa kiriku kiviga puruks visata, kuid ei tabanud. Loomulikult ei nõua keegi enne artikli lubamist tõendit selle kohta, et Vanapagan oli olemas, kandis kive või üritas kirikut tabada. Entsüklopeedia dokumenteerib kivi ja sellega seotud pärimuse olemasolu, mitte muistendi sündmustiku empiirilist tõeväärtust. ::Veel huvitavam on see, et [[Vanapagana kivi]] praeguses artiklis pole muistendi juures üldse tekstisisest viidet ning artikkel on märgitud kategooriasse „Viideteta väidetega artiklid“. Ometi ei ole sellest tehtud järeldust, et muistendi olemasolu tuleb pidada fiktsiooniks seni, kuni keegi Vanapagana kiviviset tõendab. ::Sama tähelepanuväärsuse lävendi küsimus tekib näiteks [[Kessu päevamärk|Kessu päevamärgi]] puhul. Tegemist on ühe väga konkreetse kohaliku objektiga, mille iseseisvas artiklis on praegu üks ajaleheviide ja registrilink. Ma ei too seda näiteks väitmaks, et „kui see artikkel on olemas, peab Mihkli auk samuti olemas olema“. See oleks liiga lihtne argument. Toon selle näiteks seepärast, et väide „üks ajaleheartikkel ei saa põhimõtteliselt olla piisav alus eraldiseisvale kohaliku objekti artiklile“ ei paista olevat eestikeelse Vikipeedia senises praktikas sugugi nii enesestmõistetav. ::Mihkli augu puhul ei ole küsimus enam ainult selles, kas keegi kunagi põõsasse kukkus. Küsimus on selles, et ühe väidetava sündmuse ümber on tekkinud lugu, sellele on antud nimi, see on seotud konkreetse kohaga, sinna on paigaldatud füüsiline tähis ning seda on kajastanud sõltumatu ajakirjandus. ::Võib täiesti põhjendatult arutada, kas see nähtus on praegu piisavalt tähelepanuväärne eraldi artikliks. Aga ma oleks ettevaatlik väitega, et enne tuleks tõendada algse kukkumise ajalooline fakt. Sel juhul hakkaksime pärimust hindama kriteeriumiga, mida pärimuse puhul põhimõtteliselt täita ei saagi. ::Ka väide, et „põõsas on auk, see on mõttetus“, tundub mulle natuke liiga kitsas käsitlus. Loomulikult ei ole juhuslik auk põõsas iseenesest entsüklopeediline. Samamoodi ei ole üks suvaline kivi, metalltorn või sein iseenesest entsüklopeediline. Tähendus ei teki materjalist, vaid sellest, mida inimesed selle objektiga seostavad. Mälestusmärk on lõpuks väga sageli täiesti tavaline kivi või metallplaat, mille erilisus seisneb sellele omistatud tähenduses. ::Ja siin jõuame minu arvates päris huvitava küsimuseni: millal saab naljast pärimus ja millal pärimusest kultuurilugu? ::Kas selleks peab lugu teadma suurem osa Viljandi elanikest? Kui suur osa? Kas 10%, 51% või 90%? Kas nähtus peab olema eksisteerinud 10, 25 või 100 aastat? Kas vaja on ühte ajaleheartiklit, kahte, viit? Kui argument on, et „enne tahvli paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi sellest midagi“, siis tekib küsimus, miks peaks pärimuse entsüklopeedilisuse eeltingimus üldse olema rahvaküsitlusega mõõdetav tuntus. ::Kohapärimus ongi sageli alguses väikese ringi teadmine. Iga tänapäeval vana ja väärikana tunduv legend oli mingil hetkel uus lugu, mida teadis piiratud hulk inimesi. ::Siit tekib ka natuke paradoksaalne küsimus: millal on lubatud kultuurinähtust dokumenteerida? ::Kui liiga vara dokumenteerida ei tohi, sest nähtus pole veel piisavalt tuntud, ning hiljem peame tema olemasolu tõendamiseks otsima just varasemaid dokumente, siis on kusagil selles loogikas üsna huvitav auk. Võimalik, et isegi Mihkli omast sügavam. ::Võib-olla ongi õige vastus, et Vikipeedia ootab. See on täiesti kaitstav positsioon: „praegu on sõltumatuid allikaid liiga vähe; kui kajastust lisandub, vaatame uuesti“. Sellise seisukohaga saab argumenteeritult nõustuda või mitte nõustuda. ::Aga see on minu meelest hoopis teine väide kui „me ei saa tõendada, et kukkumine üldse toimus“ või „suurem osa viljandlasi ei teadnud sellest“. Esimene puudutab allikate hulka ja Vikipeedia tähelepanuväärsuse lävendit. Teised puudutavad loo empiirilist tõeväärtust ja populaarsust. ::Mina ei üritagi siin enam tõestada Mihkli kukkumise metafüüsilist tõde. Mind huvitab palju rohkem see, et Mihkli auk kui nähtus on nüüd päriselt olemas – tahvlina, kohana, loona ja sõltumatu ajakirjandusliku kajastusena. ::Kas sellest piisab Vikipeedia eraldi artikliks, on kogukonna otsustada. ::Aga vähemalt on üsna lõbus, et ühe väidetavalt päästetud õlleklaasi tõttu oleme jõudnud küsimuseni, mis asi üldse on teadmine, kuidas sünnib pärimus ja millisel hetkel saab kultuurist entsüklopeediline fakt. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 9. september 2026, kell 13:41 (EEST) ttm8db19f11zeegn2gm9djbyvbzmq1w 7231286 7231242 2026-09-09T11:46:57Z Sendrasendra 225202 /* Miks määratud kustutamiseks? */ Vastus 7231286 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) ::::Arutelu käib ju edasi. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:30 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) :Naeran. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:27 (EEST) ::Mulle tundub, et arutelu on jõudnud päris huvitava epistemoloogilise küsimuseni: mida me siin õigupoolest tõestada üritame? ::Kui nõue on tõendada, et Mihkel tõepoolest ühel umbes 2009. aasta folgiööl just selles konkreetses põõsas kukkus, siis tuleb tunnistada, et ajalooline meetod jääb siin ilmselt hätta. Puudub kukkumisprotokoll, geoloogiline ekspertiis, dendrokronoloogiline analüüs ja tõenäoliselt ka notariaalselt kinnitatud õlleklaas. ::Aga kas see on üldse see väide, mida entsüklopeedia peaks kontrollima? ::Tõendatav fakt on, et 2026. aastal on Viljandis olemas konkreetne tahvel, mis meenutab konkreetset lugu. Samuti on tõendatav, et sõltumatu ajaleht ''Sakala'' on selle tahvli ja selle taga oleva loo eraldi artikli teemaks võtnud. Sellest hetkest alates eksisteerib nähtus dokumenteeritavalt vähemalt kultuurilise objektina – sõltumata sellest, kas meil õnnestub 17 aastat hiljem kohtuekspertiisi tasemel kindlaks teha kukkumise täpne trajektoor. ::Siin tekib minu meelest oluline vahe: ajaloolise sündmuse tõeväärtus ja selle sündmuse ümber tekkinud pärimuse olemasolu ei ole sama küsimus. ::Seda eristust teeb Vikipeedia ise pidevalt. Näiteks [[Vanapagana kivi]] artiklis kirjeldatakse üsna konkreetselt muistendit, mille järgi kavatses Vanapagan Pühalepa kiriku kiviga puruks visata, kuid ei tabanud. Loomulikult ei nõua keegi enne artikli lubamist tõendit selle kohta, et Vanapagan oli olemas, kandis kive või üritas kirikut tabada. Entsüklopeedia dokumenteerib kivi ja sellega seotud pärimuse olemasolu, mitte muistendi sündmustiku empiirilist tõeväärtust. ::Veel huvitavam on see, et [[Vanapagana kivi]] praeguses artiklis pole muistendi juures üldse tekstisisest viidet ning artikkel on märgitud kategooriasse „Viideteta väidetega artiklid“. Ometi ei ole sellest tehtud järeldust, et muistendi olemasolu tuleb pidada fiktsiooniks seni, kuni keegi Vanapagana kiviviset tõendab. ::Sama tähelepanuväärsuse lävendi küsimus tekib näiteks [[Kessu päevamärk|Kessu päevamärgi]] puhul. Tegemist on ühe väga konkreetse kohaliku objektiga, mille iseseisvas artiklis on praegu üks ajaleheviide ja registrilink. Ma ei too seda näiteks väitmaks, et „kui see artikkel on olemas, peab Mihkli auk samuti olemas olema“. See oleks liiga lihtne argument. Toon selle näiteks seepärast, et väide „üks ajaleheartikkel ei saa põhimõtteliselt olla piisav alus eraldiseisvale kohaliku objekti artiklile“ ei paista olevat eestikeelse Vikipeedia senises praktikas sugugi nii enesestmõistetav. ::Mihkli augu puhul ei ole küsimus enam ainult selles, kas keegi kunagi põõsasse kukkus. Küsimus on selles, et ühe väidetava sündmuse ümber on tekkinud lugu, sellele on antud nimi, see on seotud konkreetse kohaga, sinna on paigaldatud füüsiline tähis ning seda on kajastanud sõltumatu ajakirjandus. ::Võib täiesti põhjendatult arutada, kas see nähtus on praegu piisavalt tähelepanuväärne eraldi artikliks. Aga ma oleks ettevaatlik väitega, et enne tuleks tõendada algse kukkumise ajalooline fakt. Sel juhul hakkaksime pärimust hindama kriteeriumiga, mida pärimuse puhul põhimõtteliselt täita ei saagi. ::Ka väide, et „põõsas on auk, see on mõttetus“, tundub mulle natuke liiga kitsas käsitlus. Loomulikult ei ole juhuslik auk põõsas iseenesest entsüklopeediline. Samamoodi ei ole üks suvaline kivi, metalltorn või sein iseenesest entsüklopeediline. Tähendus ei teki materjalist, vaid sellest, mida inimesed selle objektiga seostavad. Mälestusmärk on lõpuks väga sageli täiesti tavaline kivi või metallplaat, mille erilisus seisneb sellele omistatud tähenduses. ::Ja siin jõuame minu arvates päris huvitava küsimuseni: millal saab naljast pärimus ja millal pärimusest kultuurilugu? ::Kas selleks peab lugu teadma suurem osa Viljandi elanikest? Kui suur osa? Kas 10%, 51% või 90%? Kas nähtus peab olema eksisteerinud 10, 25 või 100 aastat? Kas vaja on ühte ajaleheartiklit, kahte, viit? Kui argument on, et „enne tahvli paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi sellest midagi“, siis tekib küsimus, miks peaks pärimuse entsüklopeedilisuse eeltingimus üldse olema rahvaküsitlusega mõõdetav tuntus. ::Kohapärimus ongi sageli alguses väikese ringi teadmine. Iga tänapäeval vana ja väärikana tunduv legend oli mingil hetkel uus lugu, mida teadis piiratud hulk inimesi. ::Siit tekib ka natuke paradoksaalne küsimus: millal on lubatud kultuurinähtust dokumenteerida? ::Kui liiga vara dokumenteerida ei tohi, sest nähtus pole veel piisavalt tuntud, ning hiljem peame tema olemasolu tõendamiseks otsima just varasemaid dokumente, siis on kusagil selles loogikas üsna huvitav auk. Võimalik, et isegi Mihkli omast sügavam. ::Võib-olla ongi õige vastus, et Vikipeedia ootab. See on täiesti kaitstav positsioon: „praegu on sõltumatuid allikaid liiga vähe; kui kajastust lisandub, vaatame uuesti“. Sellise seisukohaga saab argumenteeritult nõustuda või mitte nõustuda. ::Aga see on minu meelest hoopis teine väide kui „me ei saa tõendada, et kukkumine üldse toimus“ või „suurem osa viljandlasi ei teadnud sellest“. Esimene puudutab allikate hulka ja Vikipeedia tähelepanuväärsuse lävendit. Teised puudutavad loo empiirilist tõeväärtust ja populaarsust. ::Mina ei üritagi siin enam tõestada Mihkli kukkumise metafüüsilist tõde. Mind huvitab palju rohkem see, et Mihkli auk kui nähtus on nüüd päriselt olemas – tahvlina, kohana, loona ja sõltumatu ajakirjandusliku kajastusena. ::Kas sellest piisab Vikipeedia eraldi artikliks, on kogukonna otsustada. ::Aga vähemalt on üsna lõbus, et ühe väidetavalt päästetud õlleklaasi tõttu oleme jõudnud küsimuseni, mis asi üldse on teadmine, kuidas sünnib pärimus ja millisel hetkel saab kultuurist entsüklopeediline fakt. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 9. september 2026, kell 13:41 (EEST) :::Meil ei ole väga kindlat artikliväärilisuse kriteeriumi, ja kui on, siis me ei pruugi sellest kinni pidada. Kajastuste arv ei ole määrav. Ei ole nii, et ühest kajastusest kunagi ei piisa või alati piisab. Ma ei ole artikli eest maksnud ega raamatukogus lugemas käinud, sellepärast ma ei tea, mis seal on. Niipalju ma näen, et see on naljameeste püstitatud mälestusmärk. Kui sellest laiemalt ei teatud, siis ei saa rääkida pärimusest. Kui sellest asjast rohkem ei räägita, siis minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 14:46 (EEST) 54v1p9l7pubyrjhvbx4le5rli11tjvr 0 720859 7231063 7230507 2026-09-08T20:44:26Z Kuriuss 38125 7231063 wikitext text/x-wiki '''Moekunstikino''' on Eestis toimuv filmifestival, kus näidatakse moeteemalisi [[dokumentaalfilm]]e. Festivali korraldab MTÜ Kunstiloomus alates 2016. aastast. Ürituse peakorraldaja ja kunstiline juht on [[Helen Saluveer]]. Ligi nädal aega kestev festival toimub igal aastal tavaliselt oktoobris. Kui 2016. ja 2017. aastal näidati festivali filmiprogrammi vaid [[Tallinn]]as kinos [[Sõprus (kino)|Sõprus]], siis alates 2018. aastast saab osa festivali programmist näha ka [[Tartu]]s kinos [[Elektriteater]]. 2021. aastal toimus festivali eriüritusi veel [[Jõhvi]]s ja [[Viljandi]]s.<ref>[https://moekunstikino.ee/et/2026-festivalist Festivalist] Moekunstikino kodulehel. Vaadatud 07.09.2026.</ref> Filmivalikus on tavaliselt esindatud rahvusvaheliste filmiloojate uuemad moeteemalised dokumentaalfilmid, mis käsitlevad nii üldisi moesuundi kui ka efektseid disainivõtteid ja aksessuaare, moemaailma ikoonideks saanud moeloojaid ja modelle, loovust, moe ühiskondlikku mõju ja ka moega seotud skandaale. Näiteks 2026. aasta festival käsitleb põhjalikumalt Prantsuse kino ja moe kuldajastut, rahvusvaheliste luksusbrändide telgitaguseid ning kaasaegse kunsti ja moe kokkupuutepunkte. Festivali filmide peategelasteks on teiste seas [[Brigitte Bardot]], [[Kenneth Cole]], [[Brunello Cucinelli]] ja [[Yayoi Kusama]].<ref>[https://kultuur.err.ee/1610130424/moekunstikino-tahistab-11-hooaega-moemaailma-ikoonide-ja-skandaalidega Moekunstikino tähistab 11. hooaega moemaailma ikoonide ja skandaalidega] ERR Kultuur, 07.09.2026.</ref> 2025. aastal avati festival aga Eesti autorite filmiga "[[Mania Grandiosa]]. Tallinnast Pariisi".<ref>[https://kultuur.err.ee/1609822335/karl-joonas-alamaa-talletasime-kaasaegset-eesti-moeajalugu Karl Joonas Alamaa: talletasime kaasaegset Eesti moeajalugu] ERR Kultuur, 07.10.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Tristan Priimägi]]. [https://www.sirp.ee/pealelend-helen-saluveer-moekunstikino-korraldaja/ Pealelend – Helen Saluveer, "Moekunstikino" korraldaja]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 6. oktoober 2017 [[Kategooria:Filmifestivalid]] [[Kategooria:Moedisain]] og2gcn6ttbi26eyu2yx0s43aykihcp7 0 720868 7231067 7230711 2026-09-08T20:52:42Z ~2026-48709-88 237087 7231067 wikitext text/x-wiki {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' (sündinud [[4. august]]il [[1988]]<ref>https://www.inforegister.ee/359047-ID/</ref>) on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt moefotograafina.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Taust == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta Tallinnas fotostuudiot SAAL Stuudio.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=SAAL Stuudio |URL=https://saalstuudio.ee |Kasutatud=8. september 2026 |Väljaanne=saalstuudio.ee}}</ref> == Töö == Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale ''Vogue Singapore'' modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja ''212 Magazine'' Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele ''King Kong'', ''Kaltblut'' ja ''Glamcult'' ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülikaaned, sealhulgas albumit ''Horse'' (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ''Kroonika'' teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> ''Sirp'' kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna teise kursuse tudengeid. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * ''Kertin Vasser 2020''. Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustused == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud kuld-, hõbe- ja pronksmunasid. Arhiivis on ta fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{JÄRJESTA:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] k4qadul451a6w6b3v3bd87he40v0u1e 7231272 7231067 2026-09-09T11:13:00Z Kuriuss 38125 7231272 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' (sündinud [[4. august]]il [[1988]]<ref>https://www.inforegister.ee/359047-ID/</ref>) on eesti fotograaf ja loovjuht. Ta töötab rahvusvaheliselt moefotograafina.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Töö == Vasser on iseõppinud fotograaf. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta Tallinnas fotostuudiot SAAL Stuudio.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=SAAL Stuudio |URL=https://saalstuudio.ee |Kasutatud=8. september 2026 |Väljaanne=saalstuudio.ee}}</ref> Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale Vogue Singapore modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja 212 Magazine Impersonatopia numbri kaane ja loo, modell Stella Maxwell, bränd Chanel. Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele King Kong, Kaltblut ja Glamcult ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülplaatide kaanefotosid, sealhulgas albumile "Horse" (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik Tommy Cashiga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ajakiri Kroonika teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> Ajaleht Sirp kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal oli ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna õppejõud. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * "Kertin Vasser 2020". Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 5. november 2020 – 11. jaanuar 2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustus == 2018. aastal said Vasseri, Kristel Jänese ja Taavet Kohali tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade raames.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’i kulla. Reklaamikonkursil Kuldmuna on Vasser saanud nii Kuld-, Hõbe- kui ka Pronksmune; ta on fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli tööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{JÄRJESTA:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 0swf455h26jk8gmt4febi104turnwyz 7231275 7231272 2026-09-09T11:17:28Z Kuriuss 38125 7231275 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{infokast isik|nimi=Kertin Vasser|rahvus=eestlane|elukutse=fotograaf, loovjuht|tegevusaastad=2006–|koduleht=https://www.kertinvasser.com}} '''Kertin Vasser''' (sündinud [[4. august]]il [[1988]]<ref>https://www.inforegister.ee/359047-ID/</ref>) on eesti fotograaf ja loovjuht.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://www.kertinvasser.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=kertinvasser.com}}</ref> == Töö == Vasser on iseõppinud fotograaf, kes töötab rahvusvahelise moefotograafina. Aastatel 2010–2017 pidas ta Tallinnas stuudiot RAW Studio, 2017. aastast juhib ta Tallinnas fotostuudiot SAAL Stuudio.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=SAAL Stuudio |URL=https://saalstuudio.ee |Kasutatud=8. september 2026 |Väljaanne=saalstuudio.ee}}</ref> Vasser pildistab moodi, reklaami ja autoriprojekte. 2022. aasta septembris tegi ta moeloo ajakirjale Vogue Singapore modell Aleyna FitzGeraldiga.<ref>{{Netiviide |Aeg=12.10.2022 |Pealkiri=Aleyna FitzGerald by Kertin Vasser for Vogue Singapore September 2022 |URL=https://fashionotography.com/aleyna-fitzgerald-by-kertin-vasser-for-vogue-singapore-september-2022/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Fashionotography}}</ref> Ta pildistas ka ajakirja 212 Magazine Impersonatopia numbri kaane ja loo (modell Stella Maxwell, bränd Chanel). Lisaks on ta pildistanud ajakirjadele King Kong, Kaltblut ja Glamcult ning brändidele Eytys, GCDS, AVAVAV ja Marge Sherwood. Reklaamitööd on ta teinud muu hulgas ettevõtetele Bolt, LHV, Ampler Bikes, Tallink ja Crème de la Crème. Ta on pildistanud ansambli Holy Motors vinüülplaatide kaanefotosid, sealhulgas albumile "Horse" (2020).<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Estonian Dream-Pop Five-Piece Holy Motors Made a Playlist for Their Own Funeral |URL=https://www.interviewmagazine.com/music/estonian-dream-pop-five-piece-holy-motors-made-playlist-funeral |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Interview}}</ref> Vasser on teinud koostööd muusik [[Tommy Cash]]iga, teiste seas 2017. aasta Adidas Eesti kampaania juures. 2019. aastal nimetas ajakiri Kroonika teda Cashi püsifotograafiks.<ref>{{Netiviide |Aeg=2.05.2019 |Pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Tommy Cash'i ihufotograaf Kertin Vasser |URL=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/86222611/tv3-video-tommy-cashi-ihufotograaf-kertin-vasser-ta-tuleb-alati-valmis-kontseptsiooniga |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kroonika}}</ref> Cashi portree oli ka Vasseri 2020. aasta Fotomuuseumi näituse keskel.<ref name="muuseum">{{Netiviide |Aeg=2020 |Pealkiri=Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.linnamuuseum.ee/fotomuuseum/naitused/kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Tallinna Linnamuuseum}}</ref> Ajaleht Sirp kirjeldas tema 2020. aasta Fotomuuseumi näitust popkultuuri ja sotsiaalse foto põiminguna. Vasser ise ütles samas, et talle meeldib käia reaalse ja illusoorse piiril.<ref name="sirp">{{Netiviide |Aeg=4.11.2020 |Pealkiri=Uus näitus Fotomuuseumi Projektiruumis: Kertin Vasser 2020 |URL=https://www.sirp.ee/uus-naitus-fotomuuseumi-projektiruumis-kertin-vasser-2020/ |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Sirp}}</ref> Kolleeg Kärt Hammer iseloomustas teda seal eksperimentaalse esteedina, kes ei võta asju liiga tõsiselt ja töötab pigem läbi huumori.<ref name="sirp" /> 2022.–2023. aastal oli ta Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna õppejõud. 2025. aasta oktoobris juhendas ta Riias ISSP ja Riga Fashion Weeki meistriklassi.<ref>{{Netiviide |Aeg=2025 |Pealkiri=Kertin Vasseri meistriklass |URL=https://issp.lv |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=ISSP}}</ref> == Näitused == * "Kertin Vasser 2020". Fotomuuseumi projektiruum, Tallinna Linnamuuseum, 2020–2021.<ref name="muuseum" /><ref name="sirp" /> * Giri, Berliin, 16. juuli 2025 (Halal Club Showcase). Tööd aastatest 2019–2025. == Tunnustus == 2018. aastal said Vasseri, [[Kristel Jänes]]e ja [[Taavet Kohal]]i tootefotod brändile Crystal Rabbit ADC*E fotokategooria auhinna ja Grand Prix’ Eesti Disainiauhindade võistlusel.<ref>{{Netiviide |Aeg=2018 |Pealkiri=Product photos for Crystal Rabbit |URL=https://www.defolio.com |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Defolio / ADC Estonia}}</ref> Sama töö sai hiljem Art Directors Club of Europe’il kuldmedali. Reklaamikonkursil [[Kuldmuna]] on Vasser saanud nii Kuld-, Hõbe- kui ka Pronksmune; ta on fotograafina kirjas muu hulgas Bolti, Coca-Cola, Inbanki ja Kiusamisvaba Kooli võistlustööde juures.<ref>{{Netiviide |Pealkiri=Kertin Vasser |URL=https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/person/photographer/kertin-vasser |Kasutatud=7.09.2026 |Väljaanne=Kuldmuna arhiiv}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.kertinvasser.com Koduleht] * [https://www.instagram.com/kertinvasser/ Instagram] {{JÄRJESTA:Vasser, Kertin}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] l9f6pjxagp3um4z0cp5375a5qttevxr 0 720874 7230871 7230720 2026-09-08T14:51:33Z ~2026-45130-45 235578 /* Isiklikku */ 7230871 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]] Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja. Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, endine poliitik ja riigikohtunik. Tema tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] adw8d2p68vuysn9o5nqfq0vqgzo8lqq 7230877 7230871 2026-09-08T15:09:42Z ~2026-45130-45 235578 7230877 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]] Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]]. == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja. Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, endine poliitik ja riigikohtunik. Tema tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 8ajlzlhqlajzxelhtq1u94fx9w5h20k 7230881 7230877 2026-09-08T15:15:58Z ~2026-45130-45 235578 7230881 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]] Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]]. == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] a6yum7uz5otqphvoknhj48x2q9cena5 7230934 7230881 2026-09-08T17:12:00Z ~2026-48979-42 237158 /* Pärand */ 7230934 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]] Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]]. == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] n1ptpijjb04hm48ek1rdqvdj8jo3hbt 7230936 7230934 2026-09-08T17:14:02Z ~2026-48979-42 237158 /* */ 7230936 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]] Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]]. == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 2euczxi2eidnb9jr24bx4wm7fjuw5ef 7230937 7230936 2026-09-08T17:16:24Z ~2026-48979-42 237158 /* */ 7230937 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]], Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]]. == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] k1n8pbeh6dz5jwcx7uxftpbirvs9wc7 7230945 7230937 2026-09-08T17:28:20Z ~2026-48979-42 237158 /* Kultuurilooline tegevus */ 7230945 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton | lapsed = [[Tõnu Anton]], Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aristarch Sinkeli mälestuseks |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368267/aristarch-sinkeli-malestuseks |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] rwb9yvx73vg9h1mxf1d0mq5k2pd7reu 7231055 7230945 2026-09-08T20:28:17Z ~2026-45130-45 235578 7231055 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Arnold Anton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1921|6|4}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2022|4|21|1921|6|4}} | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, helilooja, orkestrijuht, koduloolane | töökoht = | organisatsioon = | abikaasa = Helju Anton (Nael, 1923-2020) | lapsed = [[Tõnu Anton]], Jaak Anton | autasud = [[Pärnu linna vapimärk]] (1999)<br>[[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] (2011) }} '''Arnold Anton''' ([[4. juuni]] [[1921]] – [[21. aprill]] [[2022]]) oli eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane, kes uuris ja talletas aastakümnete jooksul [[Pärnu]] muusika- ja kultuurielu. Ta oli [[Pärnu linna vapimärk|Pärnu linna vapimärgi]] kavaler ja 2011. aasta [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna]] laureaat.<ref name="stipendium2026">{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/arnold-antoni-nimelise-kultuuristipendiumi-saavad-lenna-valdmaa-ja-mirjam-kits |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi saavad Lenna Valdmaa ja Mirjam Kits |väljaanne=Pärnu linn |aeg=27. august 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Elulugu == Anton oli põline pärnakas ning hakkas muusikaga tegelema juba nooruses. 1935. aastal õppis ta stipendiumi toel viiulit Pärnu muusikapedagoogi [[Ferdinand David]]i juhendamisel.<ref name="stipendium2026" /> Hiljem tegutses ta nii viiuli- kui ka vioolamängijana ning osales aktiivselt Pärnu muusikaelus. Anton oli seotud Pärnu orkestritegevusega ning tegutses ka orkestrijuhina. Pärnu sümfooniaorkestri dirigendi [[Ilmar Tõnisson]]i äraolekul juhatas Anton orkestrit ning valmistas kollektiivi ette [[1969. aasta üldlaulupidu|1969. aasta juubelilaulupeol]] ühendorkestrite koosseisus esinemiseks.<ref name="orkester">{{netiviide |url=https://parnuorkester.ee/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Pärnu Linnaorkester |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Lisaks interpreedi- ja dirigenditegevusele tegeles Anton heliloominguga. Pärnu linn on tema tegevust iseloomustanud muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana.<ref name="vapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Kultuurilooline tegevus == Anton tegeles aastakümneid Pärnu muusika- ja kultuuriloo uurimisega. Ta kirjutas Pärnus tegutsenud muusikutest, dirigentidest, koorijuhtidest ja teistest kultuuritegelastest ning jäädvustas nii oma mälestusi kui ka varasemate põlvkondade Pärnu muusikaelu. Aastatel 1982–1993 ilmusid tema kultuuriloolised kirjutised ajalehes ''[[Pärnu Postimees]]''. Suur osa neist käsitles Pärnu varasemaid muusika- ja kooritegelasi ning nende osa linna kultuurielus.<ref name="raamat1994">{{netiviide |url=https://raamatukoi.ee/raamat/artikleid-muusikast-muusikuist-ja-muustki |pealkiri=Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki |väljaanne=Raamatukoi |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Tema kirjutistes leidub ka isiklikke mälestusi sõjaeelse Pärnu muusikaelust. Näiteks on Anton meenutanud [[Pärnu rannapark|Pärnu rannas]] toimunud suvemuusikakontserte ning kirjutanud Pärnu muusikaelus olulist rolli mänginud dirigendist [[Voldemar Tago]]st.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke542_Taggo.htm |pealkiri=Maestro Voldemar Taggo – Pärnu muusikaelu legend |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Antoni lähedaseks sõbraks oli kirjanik [[Aristarch Sinkel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aristarch Sinkeli mälestuseks |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368267/aristarch-sinkeli-malestuseks |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Teosed == 1994. aastal ilmus Antoni artiklikogumik ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki'' sarjas ''Lehekülgi Pärnu kultuuriloost''. Raamatu põhiosa moodustasid tema aastatel 1982–1993 ''Pärnu Postimehes'' avaldatud kirjutised.<ref name="raamat1994" /> 1995. aastal avaldas ta kogumiku ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote'', mis sisaldab nii Pärnu ajaloo ja muusikaelu käsitlusi kui ka mälestusi, publitsistikat, luuletusi ja noote.<ref name="Videvikuvirvad">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/193386 |pealkiri=Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote |väljaanne=DIGAR |vaadatud=8. september 2026}}</ref> === Bibliograafia === * ''Artikleid muusikast, muusikuist ja muustki''. Pärnu: Perona, 1994.<ref name="raamat1994" /> * ''Videvikuvirvad: jutustusi, artikleid, värsse, noote''. Pärnu: Arnold Anton, 2006.<ref name="Videvikuvirvad" /> == Tunnustus == * 1999 – [[Pärnu linna vapimärk]], nr 33 – muusiku, helilooja ning kunsti- ja muusikaelu uurija ja talletajana tehtud töö eest.<ref name="vapimark" /> * 2011 – [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind]] pikaajalise tegevuse eest muusiku ja muusikaajaloo uurijana.<ref name="Jannseni">{{netiviide |url=https://parnu.ee/kultuur-sport/tunnustused |pealkiri=Kultuuri ja spordi tunnustused |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Pärand == 2021. aastal asutas Pärnu linn koostöös Antoni sugulaste ja sõpradega '''Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi'''. Stipendiumi loomise idee käis Arnold Antoni 100. sünnipäeval välja tema lapselaps Riivo Anton.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Vapimärgi kavaleri nimeline fond toetab kultuuriõppureid |url=https://parnu.postimees.ee/7564353/vapimargi-kavaleri-nimeline-fond-toetab-kultuurioppureid |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Pärnu Linnavolikogu võttis stipendiumi väljaandmise korra vastu [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2021]] ning see jõustus 1. jaanuaril 2022.<ref name="stipendium">{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/419102021003 |pealkiri=Arnold Antoni nimelise kultuuristipendiumi väljaandmise kord |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=14. oktoober 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Stipendiumi eesmärk on toetada Pärnuga seotud kultuurierialade õppureid ning aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele ning kultuurivaldkonna jätkusuutlikkusele.<ref name="stipendium" /> Stipendiumiga jätkatakse ka Antoni enda nooruses saadud toetuse traditsiooni: 1935. aastal võimaldas stipendium tal õppida Ferdinand Davidi juures viiulit.<ref name="stipendium2026" /> == Isiklikku == Arnold Anton oli abielus Helju Antoniga. Arnold Antoni lapsed on Jaak Anton (sündinud 1952) ja Tõnu Anton (sündinud 1953). Jaak Anton on füüsik ning IT-ettevõtja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-14 |pealkiri=Arnold Antoni poeg: Eesti kultuuris loeb iga okas |url=https://parnu.postimees.ee/7545066/arnold-antoni-poeg-eesti-kultuuris-loeb-iga-okas |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}</ref> Ta kaasasutas ettevõtte [https://www.astro.ee/et/ettevottest/ajalugu Astrodata], millest hiljem kujunes Baltikumi suurim IT-ettevõte [[MicroLink]]. Ta on samuti töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumi IT-nõunikuna. [[Tõnu Anton]] on jurist, õigusteadlane, endine poliitik ja riigikohtunik. Aastatel 1991–1992 juhatas ta Põhiseaduse Assambleed, mis töötas välja Eesti Vabariigi uue põhiseaduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-08 |pealkiri=POSTIMEHE VAATLUS &#10217; Ülle Madise suguvõsade lood: Antonid ja Luiged Viljandimaalt |url=https://www.postimees.ee/8541586/postimehe-vaatlus-ulle-madise-suguvosade-lood-antonid-ja-luiged-viljandimaalt |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Tõnu Antoni tütar on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-ajalehele-meie-maa |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu ajalehele Meie Maa |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://parnu.ee/kultuur-ja-sport/toetused-ja-stipendiumid Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium Pärnu linna veebilehel] {{JÄRJESTA:Anton, Arnold}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti viiuldajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 3bwgv3yevtr3jr8uoxspwwf2b3p12rk 0 720876 7230804 7230744 2026-09-08T12:07:02Z Sendrasendra 225202 7230804 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. == Kalandus sõdadevahelisel perioodil == Sõdadevaheline periood oli Islandi kalanduse jaoks heitlik aeg, mil kalanduse mahud kõikusid suuresti. === Kalurid === Kalurite arv suurenes 17 947-lt 1920. aastal 23 395-ni 1930. aastal, seega 5448 kaluri võrra ehk 30,4%.<ref name="DS 1930, 1938">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200 ja 1938, lk 218.</ref> === Kalalaevastik === Islandi kalalaevastiku laevade arv suurenes, ehkki esines kõikumisi. Märkimisväärne muutus oli purjelaevade kiire täielik kadumine laevastikust. Aurulaevade arv püsis tagasihoidlikul tasemel: nende osakaal suurenes ligikaudu 15%-lt 1921. aastal ligikaudu 20%-ni 1937. aastal. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (arv)<ref name="DS 1930, 1938, 1944">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200, 1938, lk 218 ja 1944, lk 240.</ref> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 29 | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 44 | style="text-align: right;"| 61 | style="text-align: right;"| 74 | style="text-align: right;"| 73 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 66 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 63 | style="text-align: right;"| 57 | style="text-align: right;"| 62 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 60 | style="text-align: right;"| 68 | style="text-align: right;"| 64 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 124 | style="text-align: right;"| 140 | style="text-align: right;"| 141 | style="text-align: right;"| 180 | style="text-align: right;"| 201 | style="text-align: right;"| 184 | style="text-align: right;"| 185 | style="text-align: right;"| 198 | style="text-align: right;"| 223 | style="text-align: right;"| 220 | style="text-align: right;"| 227 | style="text-align: right;"| 202 | style="text-align: right;"| 231 | style="text-align: right;"| 254 | style="text-align: right;"| 277 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 275 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 33 | style="text-align: right;"| 41 | style="text-align: right;"| 28 | style="text-align: right;"| 25 | style="text-align: right;"| 11 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 186 ! style="text-align: right;"| 218 ! style="text-align: right;"| 213 ! style="text-align: right;"| 266 ! style="text-align: right;"| 286 ! style="text-align: right;"| 258 ! style="text-align: right;"| 261 ! style="text-align: right;"| 264 ! style="text-align: right;"| 298 ! style="text-align: right;"| 289 ! style="text-align: right;"| 290 ! style="text-align: right;"| 259 ! style="text-align: right;"| 293 ! style="text-align: right;"| 323 ! style="text-align: right;"| 337 ! style="text-align: right;"| 354 ! style="text-align: right;"| 339 |} Laevade kogumahutavuse järgi olid aurulaevad ülekaalukalt suurim laevastikuosa. Juba 1921. aastal moodustasid need 67,2% kogu kogumahutavusest ning 1937. aastaks oli nende osakaal suurenenud 69,7%-ni. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (registertonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 8 985 | style="text-align: right;"| 9 991 | style="text-align: right;"| 10 706 | style="text-align: right;"| 13 609 | style="text-align: right;"| 16 339 | style="text-align: right;"| 18 072 | style="text-align: right;"| 18 185 | style="text-align: right;"| 17 453 | style="text-align: right;"| 18 588 | style="text-align: right;"| 17 078 | style="text-align: right;"| 16 270 | style="text-align: right;"| 15 349 | style="text-align: right;"| 15 594 | style="text-align: right;"| 16 290 | style="text-align: right;"| 15 099 | style="text-align: right;"| 16 729 | style="text-align: right;"| 15 907 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 3 453 | style="text-align: right;"| 3 949 | style="text-align: right;"| 4 016 | style="text-align: right;"| 5 214 | style="text-align: right;"| 5 691 | style="text-align: right;"| 4 693 | style="text-align: right;"| 4 798 | style="text-align: right;"| 5 149 | style="text-align: right;"| 5 624 | style="text-align: right;"| 5 366 | style="text-align: right;"| 5 303 | style="text-align: right;"| 4 761 | style="text-align: right;"| 5 453 | style="text-align: right;"| 6 225 | style="text-align: right;"| 6 588 | style="text-align: right;"| 7 006 | style="text-align: right;"| 6 899 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 938 | style="text-align: right;"| 1335 | style="text-align: right;"| 930 | style="text-align: right;"| 745 | style="text-align: right;"| 328 | style="text-align: right;"| 35 | style="text-align: right;"| 51 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 13 376 ! style="text-align: right;"| 15 275 ! style="text-align: right;"| 15 652 ! style="text-align: right;"| 19 568 ! style="text-align: right;"| 22 358 ! style="text-align: right;"| 22 800 ! style="text-align: right;"| 23 034 ! style="text-align: right;"| 22 602 ! style="text-align: right;"| 24 212 ! style="text-align: right;"| 22 444 ! style="text-align: right;"| 21 573 ! style="text-align: right;"| 20 110 ! style="text-align: right;"| 21 047 ! style="text-align: right;"| 22 515 ! style="text-align: right;"| 21 687 ! style="text-align: right;"| 23 735 ! style="text-align: right;"| 22 806 |} === Püügiarvud === Kalandus keskendus kolmele põhiliikide rühmale: [[tursk]], [[paltus]] ja muud sarnased kalad, [[heeringas]] ning [[meriahven]]. {| class="wikitable" |- ! Kala (tonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Tursk, paltus ja muud sarnased kalad | style="text-align: right;"| 73 837 | style="text-align: right;"| 89 643 | style="text-align: right;"| 87 790 | style="text-align: right;"| 131 860 | style="text-align: right;"| 135 342 | style="text-align: right;"| 98 058 | style="text-align: right;"| 133 502 | style="text-align: right;"| 151 923 | style="text-align: right;"| 160 505 | style="text-align: right;"| 194 615 | style="text-align: right;"| 162 267 | style="text-align: right;"| 148 781 | style="text-align: right;"| 172 624 | style="text-align: right;"| 163 399 | style="text-align: right;"| 134 338 | style="text-align: right;"| 81 418 | style="text-align: right;"| 84 546 |- ! Heeringas | style="text-align: right;"| 8 686 | style="text-align: right;"| 24 132 | style="text-align: right;"| 27 985 | style="text-align: right;"| 20 362 | style="text-align: right;"| 29 331 | style="text-align: right;"| 17 894 | style="text-align: right;"| 51 371 | style="text-align: right;"| 53 366 | style="text-align: right;"| 52 475 | style="text-align: right;"| 58 499 | style="text-align: right;"| 69 840 | style="text-align: right;"| 63 923 | style="text-align: right;"| 67 810 | style="text-align: right;"| 69 399 | style="text-align: right;"| 61 110 | style="text-align: right;"| 118 131 | style="text-align: right;"| 196 086 |- ! Meriahven | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 66 580 | style="text-align: right;"| 335 796 | style="text-align: right;"| 135 397 |- ! Tursa- ja haimaks (hektoliitrit) ! style="text-align: right;"| 44 493 ! style="text-align: right;"| 63 727 ! style="text-align: right;"| 60 011 ! style="text-align: right;"| 121 471 ! style="text-align: right;"| 137 280 ! style="text-align: right;"| 81 279 ! style="text-align: right;"| 132 598 ! style="text-align: right;"| 156 495 ! style="text-align: right;"| 110 086 ! style="text-align: right;"| 120 329 ! style="text-align: right;"| 89 641 ! style="text-align: right;"| 99 139 ! style="text-align: right;"| 119 535 ! style="text-align: right;"| 111 729 ! style="text-align: right;"| 109 607 ! style="text-align: right;"| 83 705 ! style="text-align: right;"| 83 824 |} {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. **Pierre Loti. ''[[Islandi kalur]]'', tlk [[Peet Vallak]], sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]]. *[[Þorvaldur Thoroddsen]]. Island (næringsveje). – ''[[Salmonsens Konversationsleksikon]]'', 2. väljaanne, kd XII (1922), lk 558–560. [https://runeberg.org/salmonsen/2/12/0572.html Veebis.] *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Gylfi P. Gislason. Fiskeriøkonomiske problemer i Island. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1990, kd 128, lk 375–406. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_0128-PDF/nto_0128_86395.pdf Veebis.] *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. [[Kategooria:Islandi majandus]] 3knnjiufa2rs7cvvyqdnxi9ygsdl6ua 0 720884 7230851 2026-09-08T13:36:03Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''Kornelia Plaks''' (perenimi kuni 30. august 1947 '''Orav'''; [[10. august]] [[1923]] [[Tallinn]] – [[7. veebruar]] [[2022]]) oli eesti arhitekt. Ta sai alg- ja gümnaasiumihariduse [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]is, mille lõpetas 1939. aastal. Ta õppis edasi [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is aastatel 1939–1943. Siis töötas ta kaks aastat õpetajana. Ta astus 1945. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusosakonda õppima arhitektuuri eriala,...' 7230851 wikitext text/x-wiki '''Kornelia Plaks''' (perenimi kuni 30. august 1947 '''Orav'''; [[10. august]] [[1923]] [[Tallinn]] – [[7. veebruar]] [[2022]]) oli eesti arhitekt. Ta sai alg- ja gümnaasiumihariduse [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]is, mille lõpetas 1939. aastal. Ta õppis edasi [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is aastatel 1939–1943. Siis töötas ta kaks aastat õpetajana. Ta astus 1945. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusosakonda õppima arhitektuuri eriala, lõpetas selle 1952. aastal. Ta töötas aastatel 1952–1963 [[Eesti Tööstusprojekt]]is grupijuhina. 1963. aastal läks ta tööle [[Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut]]i, kus ta oli osakonnajuhataja asetäitja, hiljem peaspetsialist. ==Looming== Plaks osales kõikide NSV Liidu [[silikaatbetoon]]i tehaste ja kutsekoolide projekteerimises. Ta oli ka mitme silikaatbetoonpaneelidest elamu autor.<ref>[https://arhliit.ee/lahkunud-on-arhitekt-kornelia-plaks "Lahkunud on arhitekt Kornelia Plaks"]. Eesti Arhitektide Liidu koduleht, 11. veebruar 2022</ref> *Narva-Jõesuu kalakombinaat (1954) *tsemenditehase Punane Kunda automajandi hoone (1958) *Oru raudteejaam (1959) *Tallinna Pooljuhttakistite Tehase korpus nr 1 (1959) *Pärnu sanatoorium „Kaevur“ (1964) *Silikaatbetooni instituudi eksperimentaalelamud Õie ja Pihlaka tänaval Tallinnas (1968, 1973) *kutsekool Kohtla-Järvel (1974) ==Liikmesus== *1959 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhliit.ee/lahkunud-on-arhitekt-kornelia-plaks "Lahkunud on arhitekt Kornelia Plaks"]. Eesti Arhitektide Liidu koduleht, 11. veebruar 2022 *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDGRpavdZ Haud Talllinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Plaks, Kornelia}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 243ssqlz7vf54abtwbhsfgeyy8a3fip 7230857 7230851 2026-09-08T13:41:59Z Robert Treufeldt 9117 7230857 wikitext text/x-wiki '''Kornelia Plaks''' (perenimi kuni 30. august 1947 '''Orav'''; [[10. august]] [[1923]] [[Tallinn]] – [[7. veebruar]] [[2022]]) oli eesti arhitekt. Ta sai alg- ja gümnaasiumihariduse [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium]]is, mille lõpetas 1939. aastal. Ta õppis edasi [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is aastatel 1939–1943. Siis töötas ta kaks aastat õpetajana. Ta astus 1945. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusosakonda õppima arhitektuuri eriala, lõpetas selle 1952. aastal. Ta töötas aastatel 1952–1963 [[Eesti Tööstusprojekt]]is grupijuhina. 1963. aastal läks ta tööle [[Silikaltsiidi Teadusliku Uurimise ja Projekteerimise Instituut]]i, kus ta oli osakonnajuhataja asetäitja, hiljem peaspetsialist. ==Looming== Plaks osales kõikide NSV Liidu [[silikaatbetoon]]i tehaste ja kutsekoolide projekteerimises. Ta oli ka mitme silikaatbetoonpaneelidest elamu autor.<ref>[https://arhliit.ee/lahkunud-on-arhitekt-kornelia-plaks "Lahkunud on arhitekt Kornelia Plaks"]. Eesti Arhitektide Liidu koduleht, 11. veebruar 2022</ref> *Narva-Jõesuu kalakombinaat (1954) *tsemenditehase Punane Kunda automajandi hoone (1958) *Oru raudteejaam (1959) *Tallinna Pooljuhttakistite Tehase korpus nr 1 (1959) *Pärnu sanatoorium „Kaevur“ (1964) *Silikaatbetooni instituudi eksperimentaalelamud Õie ja Pihlaka tänaval Tallinnas (1968, 1973) *kutsekool Kohtla-Järvel (1974) ==Liikmesus== *1959 [[Eesti NSV Arhitektide Liit]] ==Isiklikku== Tema isa oli ajalooõpetaja ja pedagoogikateadlane [[Villem Orav]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhliit.ee/lahkunud-on-arhitekt-kornelia-plaks "Lahkunud on arhitekt Kornelia Plaks"]. Eesti Arhitektide Liidu koduleht, 11. veebruar 2022 *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/XGWgDGRpavdZ Haud Talllinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Plaks, Kornelia}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Arhitektide Liidu liikmed]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1992]] cq3mf2mj0q3iy9hq5id97zuqj9ulgjz 1 720885 7230868 2026-09-08T14:42:32Z ~2026-47701-52 236707 Uus lehekülg: '"Pärast [[Fašistlik Itaalia|Itaalia fašistlikku valitsuse]] kukutamist, leidsid [[Itaalia vastupanuliikumine|partisanid]] Rachele [[Šveits|Šveitsist]], kuhu ta oli põgenenud pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Ta arreteeriti ning vabastati ühe aasta vältel." Mis partisanid Šveitsis sel ajal olid? ~~~~' 7230868 wikitext text/x-wiki "Pärast [[Fašistlik Itaalia|Itaalia fašistlikku valitsuse]] kukutamist, leidsid [[Itaalia vastupanuliikumine|partisanid]] Rachele [[Šveits|Šveitsist]], kuhu ta oli põgenenud pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Ta arreteeriti ning vabastati ühe aasta vältel." Mis partisanid Šveitsis sel ajal olid? [[Eri:Kaastöö/~2026-47701-52|~2026-47701-52]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-47701-52|arutelu]]) 8. september 2026, kell 17:42 (EEST) m32d5vzrx2p7gn0s5m93gw1vg1npnwl 0 720886 7230869 2026-09-08T14:43:10Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Lauri Madise | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|2|20}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Poitiers' Ülikool]] | haridus = ''magister iuris'' | tegevusala = jurist, kohtunik | töökoht = [[Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohus]] | organisatsioon = Eesti Koht...' 7230869 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Lauri Madise | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1974|2|20}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Poitiers' Ülikool]] | haridus = ''magister iuris'' | tegevusala = jurist, kohtunik | töökoht = [[Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohus]] | organisatsioon = [[Eesti Kohtunike Ühing]] | abikaasa = [[Ülle Madise]] }} '''Lauri Madise''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti jurist ja kohtunik. Alates [[23. oktoober|23. oktoobrist]] [[2013]] on ta [[Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="curia">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=Euroopa Liidu Kohus |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Aastatel 2002–2013 oli Madise [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] halduskolleegiumi kohtunik. Enne kohtunikuks saamist töötas ta [[Justiitsministeerium]]is ning [[Riigikogu põhiseaduskomisjon]]i sekretariaadi juhatajana.<ref name="curia" /> == Haridus == Madise õppis aastatel 1981–1992 [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkoolis]], prantsuse keele kallakuga klassis.<ref name="CV">{{netiviide |url=https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13574-2013-INIT/X/pdf |pealkiri=Lauri Madise – curriculum vitae |väljaanne=Euroopa Liidu Nõukogu |aeg=12. september 2013 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> 1992. aastal asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonda. Aastatel 1994–1995 õppis ta Prantsusmaal [[Poitiers' Ülikool]]i õigusteaduskonnas, kus omandas 1995. aastal õigusteaduse diplomi ''licence en droit''.<ref name="CV" /> 1993. aastal omandas Madise Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi (''baccalaureus artium'') ning 2001. aastal õigusteaduse magistrikraadi (''magister iuris''). Tema magistritöö kandis pealkirja „Rahvusvaheliste lepingute käsitlus Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduses“ ja selle juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="CV" /><ref>{{netiviide |url=https://www.lopetanud.ut.ee/MG_OI_01.html |pealkiri=Magistrikraadi saanute nimekiri |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Töökäik == Madise alustas erialast tööd juba ülikooliõpingute ajal. Aastatel 1995–1999 töötas ta [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna nõunikuna.<ref name="CV" /> Justiitsministeeriumis töötades osales ta Eesti haldusõiguse üldosa kujundanud seaduste eelnõude ettevalmistamises. Muu hulgas kuulus ta [[haldusmenetluse seadus]]e, asendustäitmise ja sunniraha seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigivastutuse seaduse eelnõude ettevalmistamisega tegelenud töörühmadesse. Samuti osales ta vanglateenistuse õiguslike aluste väljatöötamises.<ref name="CV" /> Ta osales ka Vabariigi Valitsuse moodustatud Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni töö teenindamisel ning komisjoni materjalide ja lõpparuande koostamisel.<ref name="CV" /> Aastatel 1999–2002 töötas Madise [[Riigikogu]]s [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] nõuniku ja sekretariaadi juhatajana.<ref name="CV" /><ref name="curia" /> 2002. aasta aprillis nimetati Madise [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] halduskolleegiumi kohtunikuks.<ref name="CV" /> Alates 2005. aastast kuulus ta ka kohtunikueksamikomisjoni ning osales põhiseadus- ja haldusõiguse valdkonna õigusloomes.<ref name="curia" /> == Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunik == 2013. aastal kandideeris Madise Eesti esindajaks [[Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtusse]]. Vabariigi Valitsus kiitis tema kandidatuuri heaks [[29. august]]il 2013.<ref>{{netiviide |url=https://valitsus.ee/uudised/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm-29-august-2013 |pealkiri=Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 29. august 2013 |väljaanne=Vabariigi Valitsus |aeg=29. august 2013 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Liikmesriikide valitsuste esindajad nimetasid Madise Üldkohtu kohtunikuks 16. oktoobril 2013. Ta asus ametisse [[23. oktoober|23. oktoobril]] 2013, asendades [[Küllike Jürimäe]]d, kes siirdus [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtu]] kohtunikuks.<ref>{{netiviide |url=https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14832-2013-INIT/en/pdf |pealkiri=European Court of Justice and General Court – Appointments |väljaanne=Euroopa Liidu Nõukogu |aeg=17. oktoober 2013 |vaadatud=8. september 2026}}</ref><ref name="curia" /> Madise esialgne ametiaeg kestis 31. augustini 2016. 2016. aastal nimetati ta uueks kuueaastaseks ametiajaks Üldkohtu kohtunikuks kuni 31. augustini 2022.<ref>{{netiviide |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:42016D0847 |pealkiri=Decision (EU, Euratom) 2016/847 appointing a Judge to the General Court |väljaanne=EUR-Lex |aeg=24. mai 2016 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> 2021. aastal valis Vabariigi Valitsuse moodustatud kandidaatide valimise komisjon Madise ühehäälselt uuesti Eesti kandidaadiks Üldkohtu kohtuniku ametikohale. Koos temaga esitati teisele Eestile kuuluvale kohtunikukohale [[Iko Nõmm]].<ref>{{netiviide |url=https://www.vm.ee/uudised/vabariigi-valitsus-kinnitas-eesti-kandidaatideks-uldkohtu-kohtunike-kohtadele-lauri-madise |pealkiri=Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti kandidaatideks Üldkohtu kohtunike kohtadele Lauri Madise ja Iko Nõmme |väljaanne=Välisministeerium |aeg=17. juuni 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> [[21. detsember|21. detsembril]] 2021 otsustasid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad Madise ametiaega taas pikendada. Tema praegune ametiaeg kestab [[1. september|1. septembrist]] [[2022]] kuni [[31. august]]ini [[2028]].<ref name="ametiaeg2028">{{netiviide |url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:42021D2295 |pealkiri=Decision (EU) 2021/2295 appointing Judges to the General Court |väljaanne=EUR-Lex |aeg=21. detsember 2021 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> Madise on [[Eesti Kohtunike Ühing]]u liige.<ref name="curia" /> == Õigusloome ja publikatsioonid == Madise on tegelenud eelkõige põhiseadusõiguse, haldusõiguse ja Euroopa Liidu õigusega. Ta on pidanud loenguid Euroopa Liidu õiguse, haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse teemadel ning osalenud mitme õigusakti ettevalmistamises.<ref name="CV" /> Ta on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaannete kaasautor. Samuti oli ta 2009. aastal ilmunud ''Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande'' kaasautor.<ref name="CV" /> Tema publikatsioonide hulka kuuluvad muu hulgas: * „Rahvusvahelise õiguse käsitlusest 1992. aasta Eesti põhiseaduses“. ''[[Juridica]]'', 1998, nr 7, lk 361–369.<ref name="CV" /> * „Estonian constitutional law and European integration“. ''European integration and constitutional law''. Strasbourg, 2001.<ref name="CV" /> * „Eesti õigussüsteemi kujunemisest“. ''Eesti keel ja kultuur maailmas II''. Tartu, 2006.<ref name="CV" /> == Isiklikku == Lauri Madise abikaasa on õigusteadlane ja [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsler]] [[Ülle Madise]].<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri=„Pealtnägija“: kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] Ülle Madise Vabariigi Presidendiks.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=Riigikogu |aeg=2. september 2026 |vaadatud=8. september 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus Lauri Madise Euroopa Liidu Kohtu veebilehel] {{JÄRJESTA:Madise, Lauri}} [[Kategooria:Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikud]] [[Kategooria:Tallinna Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] ozxspmhu73sq53q0almrwp1cpsn5jr6 0 720887 7230875 2026-09-08T15:05:59Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:Raising the Flag on Iwo Jima, larger - edit1.jpg|pisi|]] '''"Lipuheiskamine Iwo Jimal"''', ([[inglise keel]]es ''Raising the Flag on Iwo Jima''; [[jaapani keel]]es ''硫黄島の星条旗'', Iōjima no Seijōki) on [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] üks tuntumaid fotosid. Sellel on kujutatud kuut [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväelast]], kes heiskavad Sõda Vaiksel ookeanil|Vaikse ookeani s...' 7230875 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raising the Flag on Iwo Jima, larger - edit1.jpg|pisi|]] '''"Lipuheiskamine Iwo Jimal"''', ([[inglise keel]]es ''Raising the Flag on Iwo Jima''; [[jaapani keel]]es ''硫黄島の星条旗'', Iōjima no Seijōki) on [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] üks tuntumaid fotosid. Sellel on kujutatud kuut [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväelast]], kes heiskavad [[Sõda Vaiksel ookeanil|Vaikse ookeani sõja lõppjärgus]] [[Iwo Jima lahing]]u ajal [[Ameerika Ühendriikide lipp|Ameerika Ühendriikide lipu]] [[Suribachi]] mäe tippu. Foto tegi 23. veebruaril 1945 [[Associated Press]]i fotograaf [[Joe Rosenthal]]. See avaldati pühapäevalehtedes kaks päeva hiljem ning jõudis seejärel tuhandetesse väljaannetesse üle kogu maailma. Foto pälvis 1945. aastal Pulitzeri fotograafiaauhinna ning sellest sai Ameerika Ühendriikides üks tuntumaid Teise maailmasõja sümboleid. Fotol kujutatud lipuheiskamine toimus 23. veebruari varasel pärastlõunal, pärast seda, kui Ameerika väed olid Suribachi mäetipu vallutanud. Tegelikult oli mäetipule samal hommikul juba heisatud väiksem USA lipp. Hiljem otsustati see asendada suurema lipuga, mille heiskamist Rosenthal pildistas. Fotol olid kuus merejalaväelast: seersant Michael Strank, kapral Harlon Block ning reamehed Franlin Sousley, Ira Hayes, Harold Schultz ja Harold Keller. Strank, Block ja Sousley hukkusid hiljem Iwo Jima lahingus.<ref name="Smith" /> Rosenthali foto sai hiljem eeskujuks [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe sõjamemoriaal]]ile (''Marine Corps War Memorial''). 1954. aastal pühitsetud monument on pühendatud kõigile USA merejalaväelastele, kes on alates 1775. aastast teenistuskohustuste täitmisel hukkunud. [[Felix de Weldon]]i loodud monument asub [[Arlingtoni riiklik kalmistu|Arlingtoni riikliku kalmistu]] lähedal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Smith">{{netiviide |pealkiri=The Story Behind the World-Famous Photograph of U.S. Marines Raising the American Flag During the Battle of Iwo Jima |väljaanne=The Smithsonian Magazine |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/the-story-behind-the-world-famous-photograph-of-us-marines-raising-the-american-flag-during-the-battle-of-iwo-jima-180986055/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} o60behh5gkkh1wg11gwbzsg3p91xbpk 7230876 7230875 2026-09-08T15:06:29Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Fotod]]; +[[Kategooria:Teine maailmasõda]] 7230876 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raising the Flag on Iwo Jima, larger - edit1.jpg|pisi|]] '''"Lipuheiskamine Iwo Jimal"''', ([[inglise keel]]es ''Raising the Flag on Iwo Jima''; [[jaapani keel]]es ''硫黄島の星条旗'', Iōjima no Seijōki) on [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] üks tuntumaid fotosid. Sellel on kujutatud kuut [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväelast]], kes heiskavad [[Sõda Vaiksel ookeanil|Vaikse ookeani sõja lõppjärgus]] [[Iwo Jima lahing]]u ajal [[Ameerika Ühendriikide lipp|Ameerika Ühendriikide lipu]] [[Suribachi]] mäe tippu. Foto tegi 23. veebruaril 1945 [[Associated Press]]i fotograaf [[Joe Rosenthal]]. See avaldati pühapäevalehtedes kaks päeva hiljem ning jõudis seejärel tuhandetesse väljaannetesse üle kogu maailma. Foto pälvis 1945. aastal Pulitzeri fotograafiaauhinna ning sellest sai Ameerika Ühendriikides üks tuntumaid Teise maailmasõja sümboleid. Fotol kujutatud lipuheiskamine toimus 23. veebruari varasel pärastlõunal, pärast seda, kui Ameerika väed olid Suribachi mäetipu vallutanud. Tegelikult oli mäetipule samal hommikul juba heisatud väiksem USA lipp. Hiljem otsustati see asendada suurema lipuga, mille heiskamist Rosenthal pildistas. Fotol olid kuus merejalaväelast: seersant Michael Strank, kapral Harlon Block ning reamehed Franlin Sousley, Ira Hayes, Harold Schultz ja Harold Keller. Strank, Block ja Sousley hukkusid hiljem Iwo Jima lahingus.<ref name="Smith" /> Rosenthali foto sai hiljem eeskujuks [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe sõjamemoriaal]]ile (''Marine Corps War Memorial''). 1954. aastal pühitsetud monument on pühendatud kõigile USA merejalaväelastele, kes on alates 1775. aastast teenistuskohustuste täitmisel hukkunud. [[Felix de Weldon]]i loodud monument asub [[Arlingtoni riiklik kalmistu|Arlingtoni riikliku kalmistu]] lähedal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Smith">{{netiviide |pealkiri=The Story Behind the World-Famous Photograph of U.S. Marines Raising the American Flag During the Battle of Iwo Jima |väljaanne=The Smithsonian Magazine |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/the-story-behind-the-world-famous-photograph-of-us-marines-raising-the-american-flag-during-the-battle-of-iwo-jima-180986055/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} [[Kategooria:Fotod]] [[Kategooria:Teine maailmasõda]] ml5j6ovt3sfmt4iptca46i9geyyq85i 7230939 7230876 2026-09-08T17:19:23Z Kruusamägi 1530 7230939 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raising the Flag on Iwo Jima, larger - edit1.jpg|pisi|Joe Rosenthali foto lipuheiskamisest Iwo Jimal]] '''"Lipuheiskamine Iwo Jimal"''' ([[inglise keel]]es ''Raising the Flag on Iwo Jima''; [[jaapani keel]]es ''硫黄島の星条旗'', Iōjima no Seijōki) on [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] üks tuntumaid [[foto]]sid. Sellel on kujutatud kuut [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväelast]], kes heiskavad [[Sõda Vaiksel ookeanil|Vaikse ookeani sõja lõppjärgus]] [[Iwo Jima lahing]]u ajal [[Ameerika Ühendriikide lipp|Ameerika Ühendriikide lipu]] [[Suribachi]] mäe tippu. Foto tegi 23. veebruaril 1945 [[Associated Press]]i fotograaf [[Joe Rosenthal]]. See avaldati pühapäevalehtedes kaks päeva hiljem ning jõudis seejärel tuhandetesse väljaannetesse üle kogu maailma. Foto pälvis 1945. aastal Pulitzeri fotograafiaauhinna ning sellest sai Ameerika Ühendriikides üks tuntumaid Teise maailmasõja sümboleid. Fotol kujutatud lipuheiskamine toimus 23. veebruari varasel pärastlõunal, pärast seda, kui Ameerika väed olid Suribachi mäetipu vallutanud. Tegelikult oli mäetipule samal hommikul juba heisatud väiksem USA lipp. Hiljem otsustati see asendada suurema lipuga, mille heiskamist Rosenthal pildistas. Fotol olid kuus merejalaväelast: seersant Michael Strank, kapral Harlon Block ning reamehed Franlin Sousley, Ira Hayes, Harold Schultz ja Harold Keller. Strank, Block ja Sousley hukkusid hiljem Iwo Jima lahingus.<ref name="Smith" /> Rosenthali foto sai hiljem eeskujuks [[Ameerika Ühendriikide merejalaväe sõjamemoriaal]]ile (''Marine Corps War Memorial''). 1954. aastal pühitsetud monument on pühendatud kõigile USA merejalaväelastele, kes on alates 1775. aastast teenistuskohustuste täitmisel hukkunud. [[Felix de Weldon]]i loodud monument asub [[Arlingtoni riiklik kalmistu|Arlingtoni riikliku kalmistu]] lähedal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Smith">{{netiviide |pealkiri=The Story Behind the World-Famous Photograph of U.S. Marines Raising the American Flag During the Battle of Iwo Jima |väljaanne=The Smithsonian Magazine |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/the-story-behind-the-world-famous-photograph-of-us-marines-raising-the-american-flag-during-the-battle-of-iwo-jima-180986055/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} [[Kategooria:Fotod]] [[Kategooria:Teine maailmasõda]] iqv83p9yk969swmv9bccixdgpc2cbyt 0 720888 7230878 2026-09-08T15:10:01Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Lipuheiskamine Iwo Jimal]] 7230878 wikitext text/x-wiki #suuna[[Lipuheiskamine Iwo Jimal]] 6k6y6uxll6ysbvnmv01g8p9n20yeai4 0 720889 7230882 2026-09-08T15:17:54Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Emma Coburn | pilt = EmmaCoburnBronzeMedalRio2016.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Emma Coburn [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1990|10|19}} | sünnikoht = [[Boulder]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 173 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = Joe Bosshard | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|Ke...' 7230882 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Emma Coburn | pilt = EmmaCoburnBronzeMedalRio2016.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Emma Coburn [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1990|10|19}} | sünnikoht = [[Boulder]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 173 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = Joe Bosshard | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks_2|3000 m takistusjooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks_2|3000 m takistusjooks]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks_2|3000 m takistusjooks]]}} }} '''Emma Jane Coburn''' (sündinud [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1990]] [[Boulder]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[takistusjooks]]ja. Ta võitis [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s 3000 meetri takistusjooksus [[Ruth Jebet]]i ja [[Hyvin Jepkemoi]] järel pronksmedali Põhja-Ameerika rekordiga 9.07,63. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli ta samal alal maailmameistriks [[Kergejõustiku maailmameistrivõistluste rekordid|maailmameistrivõistluste rekordiga]] 9.02,58. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis Coburn takistusjooksus [[Beatrice Chepkoech]]i järel hõbemedali Põhja-Ameerika rekordiga 9.02,35. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.01,10''' || [[22. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.03,82''' || [[15. august]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Nashville]] |- |[[2000 m takistusjooks]] || align="center"| '''6.08,25''' <span style="color: " class="explain" title="Põhja-Ameerika rekord">AR</span> || [[30. august]] [[2026]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- |[[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''9.02,35''' || [[30. september]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Katar}} [[Doha]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''15.24,76''' || [[27. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Austin]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.10,39''' || [[4. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''4.28,84''' || [[4. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.41,11''' || [[7. veebruar]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''8.39,19''' || [[13. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[New York]] |- | [[Kahe miili jooks]] || align="center"| '''9.15,71''' || [[13. veebruar]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[New York]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 3000 m takistusjooksus}} {{JÄRJESTA:Coburn, Emma}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jooksjad]] [[Kategooria:Takistusjooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] rfuwyzni724hsh1njjijufh2b9bbf4y 0 720890 7230883 2026-09-08T15:18:50Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Emma Coburn]] 7230883 wikitext text/x-wiki #suuna[[Emma Coburn]] 44e4bu6ngackofnhnxt9j6mr3oe4m7f 0 720891 7230912 2026-09-08T16:17:29Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Timothy Mack | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1972|09|15}} | sünnikoht = [[Cleveland]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|Hea Tahte...' 7230912 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Timothy Mack | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Ameerika Ühendriigid | sünniaeg = {{süv|1972|09|15}} | sünnikoht = [[Cleveland]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Hea Tahte mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2001. aasta Hea Tahte mängud|2001 Brisbane]]|Teivashüpe}} }} '''Timothy Mack''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1972]] [[Cleveland]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[teivashüppaja]], olümpiavõitja. Ta võitis [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s kuldmedali [[Kergejõustiku olümpiarekordid|olümpiarekordiga]] 5.95. Macki isiklik rekord on 2004. aastal [[Monaco]]s hüpatud '''6.01''' == Välislingid == *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste teivashüppes}} {{JÄRJESTA:Mack, Timothy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teivashüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] oimvp6lvx5e8exbcosp1gpc8fmftpuw 0 720892 7230913 2026-09-08T16:19:20Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Timothy Mack]] 7230913 wikitext text/x-wiki #suuna[[Timothy Mack]] l8mmd0hsluelt0s29lx71z0o1cxpvk1 0 720893 7230940 2026-09-08T17:20:09Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Kornelia Plaks]] 7230940 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kornelia Plaks]] r66lbohu2e6im46lenz6xs97oh7nklp 0 720894 7230952 2026-09-08T17:40:11Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Leelis-limanutt | pilt = Leelis-uhivesinutt.jpg | pildi_seletus = Leelis-uhivesinutt ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'...' 7230952 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Leelis-limanutt | pilt = Leelis-uhivesinutt.jpg | pildi_seletus = Leelis-uhivesinutt ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe'' | liik = '''Leelis-limanutt''' ''Neohygrocybe nitrata'' }} '''Leelis-limanutt''' (''Neohygrocybe nitrata'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|151405}} [[Kategooria:Limanutilised]] on6dqa7mt8reofee5u8ciev1e5bcjof 7230953 7230952 2026-09-08T17:43:04Z Svencapoeira 67038 7230953 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Leelis-limanutt | pilt = Leelis-uhivesinutt2.jpg | pildi_seletus = Leelis-uhivesinutt ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe'' | liik = '''Leelis-limanutt''' ''Neohygrocybe nitrata'' }} '''Leelis-limanutt''' (''Neohygrocybe nitrata'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|151405}} [[Kategooria:Limanutilised]] cte5az9uhdwzcvawvhkpv8p6pudtfl1 7230959 7230953 2026-09-08T17:44:30Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Leelis-limanutt]] pealkirja [[Leelis-uhivesinutt]] alla 7230953 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Leelis-limanutt | pilt = Leelis-uhivesinutt2.jpg | pildi_seletus = Leelis-uhivesinutt ''Neohygrocybe nitrata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = [[Uhivesinutt]] ''Neohygrocybe'' | liik = '''Leelis-limanutt''' ''Neohygrocybe nitrata'' }} '''Leelis-limanutt''' (''Neohygrocybe nitrata'') on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi [[Limanutilised|limanutiliste]] sugukonda kuuluv liik. ==Välislingid== * {{elurikkus|151405}} [[Kategooria:Limanutilised]] cte5az9uhdwzcvawvhkpv8p6pudtfl1 0 720895 7230960 2026-09-08T17:44:30Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Leelis-limanutt]] pealkirja [[Leelis-uhivesinutt]] alla 7230960 wikitext text/x-wiki #suuna [[Leelis-uhivesinutt]] 9wfk6m43ng0fp7heewsotdisux8ggbq 0 720896 7230962 2026-09-08T17:46:46Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Leelis-uhivesinutt]] 7230962 wikitext text/x-wiki #suuna[[leelis-uhivesinutt]] 84us9y2e5qrbbomqvtfk557fzhcmybb 0 720897 7230968 2026-09-08T18:00:19Z Kopo25 5046 Kalev (Tapa kino) alustamine 7230968 wikitext text/x-wiki '''Kino „Kalev“''' oli [[Tapa]]s aadressil Pikk tänav 22 tegutsenud [[kino]], mis alustas oma nime all tegevust 1936. aastal. Kino tegutses Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas ning oli üks linna olulisemaid kinosaale kuni sulgemiseni 1975. aastal.<ref name="TapaMuuseum">{{cite web |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ |title=Tapa kinod |publisher=Tapa Muuseum |access-date=8. september 2026}}</ref> == Kino „Kalev“ sünd == 1936. aastal lõppes Aleksander Saksa rendileping Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas tegutsenud kinole ning Saks otsustas lepingut mitte pikendada. Uueks kinopidajaks sai Valgast pärit Aleksander Rosent, kes oli varem pidanud kino [[Viljandi|Viljandis]] ning [[Valga|Valgas]] kino „Rex“.<ref name="TapaMuuseum" /> Rosent sõlmis Tapa Tuletõrjeseltsiga kino pidamiseks nelja-aastase rendilepingu, mis hakkas kehtima 1. augustil 1936. Ta uuendas kinoaparatuuri ja heliseadmeid, mis toodi Tartu kinost „[[Central (kino)|Central]]“, ning asendas saalis senised pingid klapptoolidega.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast ümberkorraldusi toimus esimene kinoseanss 17. oktoobril 1936. Rosent andis kinole nimeks „Kalev“ ning sellest sai '''Tapa Kinoteater „Kalev“'''<ref name="TapaMuuseum" /> Linastati Willi Forsti lavastatud filmi „Mažurka“. == Tegevus 1930. aastate lõpus == Rosenti juhtimisel hakkas kino näitama värskemat filmirepertuaari. Linastuste hulgas olid näiteks „Königsmarck“, „Ahasveerus – igavene rändur“ ja operett „[[Lõbus lesk]]“.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aastal paigaldati kinno uus ja suurem filmiaparaat. Selle tulemusel paranes pildi kvaliteet ning senine pildi vabisemine kadus.<ref name="TapaMuuseum" /> Suvehooajal muudeti ka kinokava. 1939. aasta suvel näidati ühte filmi nädalas neljal päeval. Juulis suleti kino lühikeseks ajaks remondiks. Selle käigus värviti lagi ja seinapaneelid ning vahetati tapeet. Kino avati taas 21. juulil.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aasta sügishooajal toimusid kinoseansid taas iga päev.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino 1940. aastal == 1940. aastal kandis kino nime „Kalev“. Viimaseks enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmustest tingitud katkestust linastunud filmiks jäi 28. juunil „S.O.S. Sahara“. Kino sügishooaeg algas 2. augustil filmiga „[[Traktoristid]]“, kuid pärast seda puuduvad kino tegevuse kohta pikemaks ajaks andmed.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino taastamine pärast sõda == Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] otsustati kino „Kalev“ rekonstrueerida. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kinofikatsiooni Valitsus tegi sellekohase otsuse 1946. aasta juulis, kuid tegelikud ümberehitustööd algasid alles 1949. aasta novembris.<ref name="TapaMuuseum" /> Ümberehituse käigus sai kino uue sissepääsu, ooteruumid ja piletikassa. Uuendati täielikult filmide näitamise seadmeid ning elektrikatkestuste puhuks paigaldati kinole abimootor.<ref name="TapaMuuseum" /> 1950. aastatel korraldati „Kalevis“ ka koolinoortele mõeldud filmiseansse. 1954. aastal kehtestatud kodukord keelas alla kolmeaastaste laste kaasavõtmise kinoseanssidele.<ref name="TapaMuuseum" /> 1951. aastal ehitati osa kinosaalist ümber laiekraankino jaoks.<ref name="TapaMuuseum" /> == Külastatavus ja repertuaar == 1960. aastatel hakkas kino külastatavus pidevalt vähenema, seda mõjutas nii [[Televisioon|televisiooni]] levik, kui filmirepertuaari ühekülgsus. Publiku huvi oli väiksem [[Sõjafilm|sõja]]- ja revolutsiooniteemaliste filmide vastu ning suurem [[Komöödiafilm|komöödiate]], [[Seiklusfilm|seiklus]]- ja [[Põnevusfilm|põnevusfilmide]] vastu.<ref name="TapaMuuseum" /> == Sulgemine == Kino „Kalev“ suleti 1. jaanuaril 1975. aastal Rakvere rajooni täitevkomitee korraldusel. Sulgemise põhjuseks oli kinomaja puitkonstruktsioonide halb seisukord.<ref name="TapaMuuseum" /> Kinohoone seisukorra kontrollimisele pöörati tähelepanu pärast seda, kui [[Tallinn|Tallinnas]] oli lumekoormuse tõttu sisse langenud kino „[[Partisan (kino)|Partisan]]“ [[katus]]. Kontrollimisel leiti, et samalaadne oht esines ka Tapa kinohoones.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast „Kalevi“ sulgemist jäi Tapa peamiseks filmide näitamise kohaks Tapa Raudteelaste Kultuurimaja.<ref name="TapaMuuseum" /> == Endise kinomaja hilisem saatus == Pärast kino sulgemist omandas hoone Tapa Tarbijate Kooperatiiv, mis laiendas ja remontis seda ning avas seal kaupluse „Kalev“.<ref name="TapaMuuseum" /> Endine kinomaja põles 8. juulil 1996. aastal teadmata põhjustel maani maha. Tänapäeval asub endise kino asukohas [[bensiinijaam]].<ref name="TapaMuuseum" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ Tapa kinod] – Tapa Muuseum [[Kategooria:Eesti kinod]] h6ci6fz924aivtcvo20zxco6lp6fp2l 7231034 7230968 2026-09-08T19:32:22Z Kruusamägi 1530 7231034 wikitext text/x-wiki '''Kino „Kalev“''' oli [[Tapa]]s aadressil [[Pikk tänav (Tapa)|Pikk tänav]] 22 tegutsenud [[kino]], mis alustas oma nime all tegevust [[1936]]. aastal. Kino tegutses Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas ning oli üks linna olulisemaid kinosaale kuni sulgemiseni 1975. aastal.<ref name="TapaMuuseum">{{cite web |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ |title=Tapa kinod |publisher=Tapa Muuseum |access-date=8. september 2026}}</ref> == Kino „Kalev“ sünd == 1936. aastal lõppes Aleksander Saksa rendileping Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas tegutsenud kinole ning Saks otsustas lepingut mitte pikendada. Uueks kinopidajaks sai Valgast pärit Aleksander Rosent, kes oli varem pidanud kino [[Viljandi|Viljandis]] ning [[Valga|Valgas]] kino „Rex“.<ref name="TapaMuuseum" /> Rosent sõlmis Tapa Tuletõrjeseltsiga kino pidamiseks nelja-aastase rendilepingu, mis hakkas kehtima 1. augustil 1936. Ta uuendas kinoaparatuuri ja heliseadmeid, mis toodi Tartu kinost „[[Central (kino)|Central]]“, ning asendas saalis senised pingid klapptoolidega.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast ümberkorraldusi toimus esimene kinoseanss 17. oktoobril 1936. Rosent andis kinole nimeks „Kalev“ ning sellest sai '''Tapa Kinoteater „Kalev“'''<ref name="TapaMuuseum" /> Linastati Willi Forsti lavastatud filmi „Mažurka“. == Tegevus 1930. aastate lõpus == Rosenti juhtimisel hakkas kino näitama värskemat filmirepertuaari. Linastuste hulgas olid näiteks „Königsmarck“, „Ahasveerus – igavene rändur“ ja operett „[[Lõbus lesk]]“.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aastal paigaldati kinno uus ja suurem filmiaparaat. Selle tulemusel paranes pildi kvaliteet ning senine pildi vabisemine kadus.<ref name="TapaMuuseum" /> Suvehooajal muudeti ka kinokava. 1939. aasta suvel näidati ühte filmi nädalas neljal päeval. Juulis suleti kino lühikeseks ajaks remondiks. Selle käigus värviti lagi ja seinapaneelid ning vahetati tapeet. Kino avati taas 21. juulil.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aasta sügishooajal toimusid kinoseansid taas iga päev.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino 1940. aastal == 1940. aastal kandis kino nime „Kalev“. Viimaseks enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmustest tingitud katkestust linastunud filmiks jäi 28. juunil „S.O.S. Sahara“. Kino sügishooaeg algas 2. augustil filmiga „[[Traktoristid]]“, kuid pärast seda puuduvad kino tegevuse kohta pikemaks ajaks andmed.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino taastamine pärast sõda == Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] otsustati kino „Kalev“ rekonstrueerida. [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuv Kinofikatsiooni Valitsus tegi sellekohase otsuse 1946. aasta juulis, kuid tegelikud ümberehitustööd algasid alles 1949. aasta novembris.<ref name="TapaMuuseum" /> Ümberehituse käigus sai kino uue sissepääsu, ooteruumid ja piletikassa. Uuendati täielikult filmide näitamise seadmeid ning elektrikatkestuste puhuks paigaldati kinole abimootor.<ref name="TapaMuuseum" /> 1950. aastatel korraldati „Kalevis“ ka koolinoortele mõeldud filmiseansse. 1954. aastal kehtestatud kodukord keelas alla kolmeaastaste laste kaasavõtmise kinoseanssidele.<ref name="TapaMuuseum" /> 1951. aastal ehitati osa kinosaalist ümber laiekraankino jaoks.<ref name="TapaMuuseum" /> == Külastatavus ja repertuaar == 1960. aastatel hakkas kino külastatavus pidevalt vähenema, seda mõjutas nii [[Televisioon|televisiooni]] levik, kui filmirepertuaari ühekülgsus. Publiku huvi oli väiksem [[Sõjafilm|sõja]]- ja revolutsiooniteemaliste filmide vastu ning suurem [[Komöödiafilm|komöödiate]], [[Seiklusfilm|seiklus]]- ja [[Põnevusfilm|põnevusfilmide]] vastu.<ref name="TapaMuuseum" /> == Sulgemine == Kino „Kalev“ suleti 1. jaanuaril 1975. aastal [[Rakvere rajoon]]i täitevkomitee korraldusel. Sulgemise põhjuseks oli kinomaja puitkonstruktsioonide halb seisukord.<ref name="TapaMuuseum" /> Kinohoone seisukorra kontrollimisele pöörati tähelepanu pärast seda, kui [[Tallinn|Tallinnas]] oli lumekoormuse tõttu sisse langenud kino „[[Partisan (kino)|Partisan]]“ [[katus]]. Kontrollimisel leiti, et samalaadne oht esines ka Tapa kinohoones.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast „Kalevi“ sulgemist jäi Tapa peamiseks filmide näitamise kohaks Tapa Raudteelaste Kultuurimaja.<ref name="TapaMuuseum" /> == Endise kinomaja hilisem saatus == Pärast kino sulgemist omandas hoone Tapa Tarbijate Kooperatiiv, mis laiendas ja remontis seda ning avas seal kaupluse „Kalev“.<ref name="TapaMuuseum" /> Endine kinomaja põles 8. juulil 1996. aastal teadmata põhjustel maani maha. Tänapäeval asub endise kino asukohas [[bensiinijaam]].<ref name="TapaMuuseum" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ Tapa kinod] – Tapa Muuseum [[Kategooria:Eesti kinod]] aqz42awp4s4mvqqqqpfij9cnvnj41z5 7231035 7231034 2026-09-08T19:32:44Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tapa]] 7231035 wikitext text/x-wiki '''Kino „Kalev“''' oli [[Tapa]]s aadressil [[Pikk tänav (Tapa)|Pikk tänav]] 22 tegutsenud [[kino]], mis alustas oma nime all tegevust [[1936]]. aastal. Kino tegutses Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas ning oli üks linna olulisemaid kinosaale kuni sulgemiseni 1975. aastal.<ref name="TapaMuuseum">{{cite web |url=https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ |title=Tapa kinod |publisher=Tapa Muuseum |access-date=8. september 2026}}</ref> == Kino „Kalev“ sünd == 1936. aastal lõppes Aleksander Saksa rendileping Tapa Tuletõrjeseltsi seltsimajas tegutsenud kinole ning Saks otsustas lepingut mitte pikendada. Uueks kinopidajaks sai Valgast pärit Aleksander Rosent, kes oli varem pidanud kino [[Viljandi|Viljandis]] ning [[Valga|Valgas]] kino „Rex“.<ref name="TapaMuuseum" /> Rosent sõlmis Tapa Tuletõrjeseltsiga kino pidamiseks nelja-aastase rendilepingu, mis hakkas kehtima 1. augustil 1936. Ta uuendas kinoaparatuuri ja heliseadmeid, mis toodi Tartu kinost „[[Central (kino)|Central]]“, ning asendas saalis senised pingid klapptoolidega.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast ümberkorraldusi toimus esimene kinoseanss 17. oktoobril 1936. Rosent andis kinole nimeks „Kalev“ ning sellest sai '''Tapa Kinoteater „Kalev“'''<ref name="TapaMuuseum" /> Linastati Willi Forsti lavastatud filmi „Mažurka“. == Tegevus 1930. aastate lõpus == Rosenti juhtimisel hakkas kino näitama värskemat filmirepertuaari. Linastuste hulgas olid näiteks „Königsmarck“, „Ahasveerus – igavene rändur“ ja operett „[[Lõbus lesk]]“.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aastal paigaldati kinno uus ja suurem filmiaparaat. Selle tulemusel paranes pildi kvaliteet ning senine pildi vabisemine kadus.<ref name="TapaMuuseum" /> Suvehooajal muudeti ka kinokava. 1939. aasta suvel näidati ühte filmi nädalas neljal päeval. Juulis suleti kino lühikeseks ajaks remondiks. Selle käigus värviti lagi ja seinapaneelid ning vahetati tapeet. Kino avati taas 21. juulil.<ref name="TapaMuuseum" /> 1939. aasta sügishooajal toimusid kinoseansid taas iga päev.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino 1940. aastal == 1940. aastal kandis kino nime „Kalev“. Viimaseks enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] sündmustest tingitud katkestust linastunud filmiks jäi 28. juunil „S.O.S. Sahara“. Kino sügishooaeg algas 2. augustil filmiga „[[Traktoristid]]“, kuid pärast seda puuduvad kino tegevuse kohta pikemaks ajaks andmed.<ref name="TapaMuuseum" /> == Kino taastamine pärast sõda == Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] otsustati kino „Kalev“ rekonstrueerida. [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] juures asuv Kinofikatsiooni Valitsus tegi sellekohase otsuse 1946. aasta juulis, kuid tegelikud ümberehitustööd algasid alles 1949. aasta novembris.<ref name="TapaMuuseum" /> Ümberehituse käigus sai kino uue sissepääsu, ooteruumid ja piletikassa. Uuendati täielikult filmide näitamise seadmeid ning elektrikatkestuste puhuks paigaldati kinole abimootor.<ref name="TapaMuuseum" /> 1950. aastatel korraldati „Kalevis“ ka koolinoortele mõeldud filmiseansse. 1954. aastal kehtestatud kodukord keelas alla kolmeaastaste laste kaasavõtmise kinoseanssidele.<ref name="TapaMuuseum" /> 1951. aastal ehitati osa kinosaalist ümber laiekraankino jaoks.<ref name="TapaMuuseum" /> == Külastatavus ja repertuaar == 1960. aastatel hakkas kino külastatavus pidevalt vähenema, seda mõjutas nii [[Televisioon|televisiooni]] levik, kui filmirepertuaari ühekülgsus. Publiku huvi oli väiksem [[Sõjafilm|sõja]]- ja revolutsiooniteemaliste filmide vastu ning suurem [[Komöödiafilm|komöödiate]], [[Seiklusfilm|seiklus]]- ja [[Põnevusfilm|põnevusfilmide]] vastu.<ref name="TapaMuuseum" /> == Sulgemine == Kino „Kalev“ suleti 1. jaanuaril 1975. aastal [[Rakvere rajoon]]i täitevkomitee korraldusel. Sulgemise põhjuseks oli kinomaja puitkonstruktsioonide halb seisukord.<ref name="TapaMuuseum" /> Kinohoone seisukorra kontrollimisele pöörati tähelepanu pärast seda, kui [[Tallinn|Tallinnas]] oli lumekoormuse tõttu sisse langenud kino „[[Partisan (kino)|Partisan]]“ [[katus]]. Kontrollimisel leiti, et samalaadne oht esines ka Tapa kinohoones.<ref name="TapaMuuseum" /> Pärast „Kalevi“ sulgemist jäi Tapa peamiseks filmide näitamise kohaks Tapa Raudteelaste Kultuurimaja.<ref name="TapaMuuseum" /> == Endise kinomaja hilisem saatus == Pärast kino sulgemist omandas hoone Tapa Tarbijate Kooperatiiv, mis laiendas ja remontis seda ning avas seal kaupluse „Kalev“.<ref name="TapaMuuseum" /> Endine kinomaja põles 8. juulil 1996. aastal teadmata põhjustel maani maha. Tänapäeval asub endise kino asukohas [[bensiinijaam]].<ref name="TapaMuuseum" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://tapamuuseum.ee/ajalugu/asutused/tapa-kinod/ Tapa kinod] – Tapa Muuseum [[Kategooria:Eesti kinod]] [[Kategooria:Tapa]] lstu3jljqj0a8tdxj3za6fdrp39lreo 14 720898 7230990 2026-09-08T18:34:15Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti õnnetused]] [[Kategooria:Lennuõnnetused]]' 7230990 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti õnnetused]] [[Kategooria:Lennuõnnetused]] 2t1g96ap7labpir6mrv45mwpa5gwsho 0 720899 7231060 2026-09-08T20:42:48Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:Parník Vyšehrad pod Vyšehradem.jpg|pisi|Vyšehrad vaadatuna loodest]] '''Vyšehrad''' ([[tšehhi keel]]es "ülemine kindlus") on ajalooline kindlus [[Praha]]s [[Tšehhi]]s. See asub [[Nové Město]]st lõunas, järsu nõlvaga mäe otsas [[Vltava]] jõe paremal kaldal. Vyšehrad rajati 10. sajandil. Kindluses asuvad [[Praha Püha Peetri ja Pauluse basiilika]] ja [[Vyšehradi kalmistu]], kuhu on maetud paljud tuntud tšehhid.<ref name="Now" /> ==Viited== {{viite...' 7231060 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parník Vyšehrad pod Vyšehradem.jpg|pisi|Vyšehrad vaadatuna loodest]] '''Vyšehrad''' ([[tšehhi keel]]es "ülemine kindlus") on ajalooline kindlus [[Praha]]s [[Tšehhi]]s. See asub [[Nové Město]]st lõunas, järsu nõlvaga mäe otsas [[Vltava]] jõe paremal kaldal. Vyšehrad rajati 10. sajandil. Kindluses asuvad [[Praha Püha Peetri ja Pauluse basiilika]] ja [[Vyšehradi kalmistu]], kuhu on maetud paljud tuntud tšehhid.<ref name="Now" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Vysehrad Prague Second Castle What to do and See |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/see-and-do/vysehrad-prague-second-castle-what-to-do-and-see/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} ofommmyjkytzcjkbbrqar8gdv31n7ih 7231061 7231060 2026-09-08T20:43:25Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Tšehhi ehitised]]; +[[Kategooria:Praha]] 7231061 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parník Vyšehrad pod Vyšehradem.jpg|pisi|Vyšehrad vaadatuna loodest]] '''Vyšehrad''' ([[tšehhi keel]]es "ülemine kindlus") on ajalooline kindlus [[Praha]]s [[Tšehhi]]s. See asub [[Nové Město]]st lõunas, järsu nõlvaga mäe otsas [[Vltava]] jõe paremal kaldal. Vyšehrad rajati 10. sajandil. Kindluses asuvad [[Praha Püha Peetri ja Pauluse basiilika]] ja [[Vyšehradi kalmistu]], kuhu on maetud paljud tuntud tšehhid.<ref name="Now" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Vysehrad Prague Second Castle What to do and See |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/see-and-do/vysehrad-prague-second-castle-what-to-do-and-see/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] [[Kategooria:Praha]] g6wryqe33of4dcdww0shwfxi0yp4jxr 7231064 7231061 2026-09-08T20:45:33Z Kuuskinen 33651 7231064 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parník Vyšehrad pod Vyšehradem.jpg|pisi|Vyšehrad vaadatuna loodest]] '''Vyšehrad''' ([[tšehhi keel]]es "ülemine kindlus") on ajalooline kindlus [[Praha]]s [[Tšehhi]]s. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]]st lõunas, järsu nõlvaga mäe otsas [[Vltava]] jõe paremal kaldal. Vyšehrad rajati 10. sajandil. Kindluses asuvad [[Praha Püha Peetri ja Pauluse basiilika]] ja [[Vyšehradi kalmistu]], kuhu on maetud paljud tuntud tšehhid.<ref name="Now" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Vysehrad Prague Second Castle What to do and See |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/see-and-do/vysehrad-prague-second-castle-what-to-do-and-see/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] [[Kategooria:Praha]] 3lwubem58zaiegwq7p8ncd6u4g253m3 7231080 7231064 2026-09-08T21:39:24Z Kruusamägi 1530 7231080 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Parník Vyšehrad pod Vyšehradem.jpg|pisi|Vyšehrad vaadatuna loodest]] '''Vyšehrad''' ([[tšehhi keel]]es "ülemine kindlus") on ajalooline kindlus [[Praha]]s [[Tšehhi]]s. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]]st lõunas, järsu nõlvaga mäe otsas [[Vltava]] jõe paremal kaldal. Vyšehrad rajati 10. sajandil. Kindluses asuvad [[Praha Püha Peetri ja Pauluse basiilika]] ja [[Vyšehradi kalmistu]], kuhu on maetud paljud tuntud tšehhid.<ref name="Now" /> Seal asub ka 11. sajandist pärinev [[Praha Püha Martini ümarkirik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Vysehrad Prague Second Castle What to do and See |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/see-and-do/vysehrad-prague-second-castle-what-to-do-and-see/ |vaadatud=2026-09-08}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] [[Kategooria:Praha]] n3xe1wcnoncg5v1pkz7cdk3pb8wadus 0 720900 7231069 2026-09-08T20:59:42Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:Prague 07-2016 View from Old Town Hall Tower img3.jpg|pisi|Vanalinna väljak 2016. aastal]] '''Vanalinna väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Staroměstské náměstí'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] vanim väljak.<ref name="About" /> See on ka üks linna populaarsemaid turismiatraktsioone. Vanalinna väljak asub Praha vanalinnas, lühikese jalutuskäigu kaugusel [[Václavi väljak]]ust ja [[Vabariigi väljak (Praha)|Vabariigi väljakust]]. Väljaku pindala on vei...' 7231069 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague 07-2016 View from Old Town Hall Tower img3.jpg|pisi|Vanalinna väljak 2016. aastal]] '''Vanalinna väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Staroměstské náměstí'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] vanim väljak.<ref name="About" /> See on ka üks linna populaarsemaid turismiatraktsioone. Vanalinna väljak asub Praha vanalinnas, lühikese jalutuskäigu kaugusel [[Václavi väljak]]ust ja [[Vabariigi väljak (Praha)|Vabariigi väljakust]]. Väljaku pindala on veidi üle 9000 m². See on alates 1962. aastast riiklik kultuurimälestis. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Old Town Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/old-town-square-staromestske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} 882oriiexnqv15whbmu6z9vtb82a24v 7231070 7231069 2026-09-08T21:00:52Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Praha]] 7231070 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague 07-2016 View from Old Town Hall Tower img3.jpg|pisi|Vanalinna väljak 2016. aastal]] '''Vanalinna väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Staroměstské náměstí'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] vanim väljak.<ref name="About" /> See on ka üks linna populaarsemaid turismiatraktsioone. Vanalinna väljak asub Praha vanalinnas, lühikese jalutuskäigu kaugusel [[Václavi väljak]]ust ja [[Vabariigi väljak (Praha)|Vabariigi väljakust]]. Väljaku pindala on veidi üle 9000 m². See on alates 1962. aastast riiklik kultuurimälestis. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Old Town Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/old-town-square-staromestske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] hi6can7mbtvjfwemp55q30rqy5dj78u 7231078 7231070 2026-09-08T21:15:12Z Kruusamägi 1530 7231078 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague 07-2016 View from Old Town Hall Tower img3.jpg|pisi|Vanalinna väljak 2016. aastal]] '''Vanalinna väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Staroměstské náměstí'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] vanim väljak.<ref name="About" /> See on ka üks linna populaarsemaid turismiatraktsioone. Vanalinna väljak asub Praha vanalinnas, lühikese jalutuskäigu kaugusel [[Václavi väljak]]ust ja [[Vabariigi väljak (Praha)|Vabariigi väljakust]]. Väljaku pindala on veidi üle 9000 m². See on alates 1962. aastast riiklik kultuurimälestis. Väljaku ääres asub vana raekojahoone, millel asub [[Praha astronoomiline kell]]. Samuti asuvad väljaku ääres Püha Nikolause kirik ja selle läheduses ka [[Týni Jumalaema kirik]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="About">{{netiviide |pealkiri=Old Town Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/old-town-square-staromestske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] ohagwdaa1za5ymqrkspt5vr7ydaw51t 0 720901 7231089 2026-09-08T22:41:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|jalgpallurist|trummari|Daniel Svensson (trummar)}} [[File:Daniel Svensson Sweden - Greece29 (cropped).jpg|pisi|Daniel Svensson 2026. aastal Rootsi koondises]] '''Daniel Jonathan Svensson''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[2002]] [[Stockholm]]is) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt k...' 7231089 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|jalgpallurist|trummari|Daniel Svensson (trummar)}} [[File:Daniel Svensson Sweden - Greece29 (cropped).jpg|pisi|Daniel Svensson 2026. aastal Rootsi koondises]] '''Daniel Jonathan Svensson''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[2002]] [[Stockholm]]is) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[IF Brommapojkarna]]. Alates 2020. aasta teisest pooles mängis ta Taani kõrgliigaklubis [[FC Nordsjælland|Nordsjælland]]. 2025. aasta veebruaris läks ta Nordsjællandist laenule Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Dortmundi Borussia]]. 20. aprillil 2025 lõi ta mängus [[Mönchengladbachi Borussia]] vastu oma esimese värava Saksamaa kõrgliigas. Samal kuul valiti Svensson Saksamaa [[Bundesliga]] kuu parimaks uustulnukaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/de/bundesliga/news/rookie-des-monats-april-rotm-gewinner-daniel-svensson-bvb-borussia-dortmund-32111|title=Daniel Svensson von Borussia Dortmund ist der Rookie des Monats April|language=de|website=bundesliga.de|date=9 May 2025|access-date=24 May 2025}}</ref> 2025. aasta mais sõlmis ta Dortmundi Borussiga püsiva lepingu..<ref>{{Cite web |title=BVB announce permanent signing of Daniel Svensson|publisher=Borussia Dortmund|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/2025/5/14/BVB-announce-permanent-signing-of-Daniel-Svensson.html |access-date=2025-06-26 |website=www.bvb.de}}</ref> Aastatel 2018–2024 mängis Svensson Rootsi noortekoondistes. Rootsi jalgpallikoondises debüteeris ta 14. oktoobril 2024 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu. Ta kuulus Rootsi koondisse <ref>[https://www.transfermarkt.us/daniel-svensson/nationalmannschaft/spieler/579287/verein_id/3557 Daniel Svensson - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 9.9.2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/daniel-svensson.html Profiil Dortmundi Borussia kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Rootsi koondis}} {{JÄRJESTA:Svensson, Daniel}} [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] dt30qaysa09tmgmgauwefyzxumcf4n2 7231096 7231089 2026-09-08T23:18:53Z Kruusamägi 1530 7231096 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|jalgpallurist|trummari|Daniel Svensson (trummar)}} [[File:Daniel Svensson Sweden - Greece29 (cropped).jpg|pisi|Daniel Svensson 2026. aastal Rootsi koondises]] '''Daniel Jonathan Svensson''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[2002]] [[Stockholm]]is) on [[Rootsi]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskpoolkaitsja]] või [[vasakkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Dortmundi Borussia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis]]es. 2020. aastal debüteeris ta Rootsi tugevuselt kolmanda liiga klubis [[IF Brommapojkarna]]. Alates 2020. aasta teisest pooles mängis ta Taani kõrgliigaklubis [[FC Nordsjælland|Nordsjælland]]. 2025. aasta veebruaris läks ta Nordsjællandist laenule Saksamaa kõrgliigaklubisse [[Dortmundi Borussia]]. 20. aprillil 2025 lõi ta mängus [[Mönchengladbachi Borussia]] vastu oma esimese värava Saksamaa kõrgliigas. Samal kuul valiti Svensson Saksamaa [[Bundesliga]] kuu parimaks uustulnukaks.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/de/bundesliga/news/rookie-des-monats-april-rotm-gewinner-daniel-svensson-bvb-borussia-dortmund-32111|title=Daniel Svensson von Borussia Dortmund ist der Rookie des Monats April|language=de|website=bundesliga.de|date=9 May 2025|access-date=24 May 2025}}</ref> 2025. aasta mais sõlmis ta Dortmundi Borussiga püsiva lepingu.<ref>{{Cite web |title=BVB announce permanent signing of Daniel Svensson|publisher=Borussia Dortmund|url=https://www.bvb.de/de/en/news/news-overview/news.html/2025/5/14/BVB-announce-permanent-signing-of-Daniel-Svensson.html |access-date=2025-06-26 |website=www.bvb.de}}</ref> Aastatel 2018–2024 mängis Svensson Rootsi noortekoondistes. Rootsi jalgpallikoondises debüteeris ta 14. oktoobril 2024 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu. Ta kuulus Rootsi koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]].<ref>[https://www.transfermarkt.us/daniel-svensson/nationalmannschaft/spieler/579287/verein_id/3557 Daniel Svensson - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 9.9.2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.bvb.de/de/en/teams/football/player/daniel-svensson.html Profiil Dortmundi Borussia kodulehel] {{FIFA World Cup 2026 Rootsi koondis}} {{JÄRJESTA:Svensson, Daniel}} [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] hznngwv4xoy80igmmrqru41gfilhneu 0 720902 7231090 2026-09-08T22:54:37Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Freddie Potts (cropped).jpeg|pisi|Freddie Potts (2021)]] '''Freddie Potts''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[2003]] [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Belgia kõrgliigaklubis [[Club Brugge]]. Ta on Inglismaa klubi [[West Ham United]]i kasvandik. Klubiga liitus ta 2009. aastal. 2021. aasta juunis sõlmis ta klubiga esimese profilepingu. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 9. detsemb...' 7231090 wikitext text/x-wiki [[File:Freddie Potts (cropped).jpeg|pisi|Freddie Potts (2021)]] '''Freddie Potts''' (sündinud [[12. september|12. septembril]] [[2003]] [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Belgia kõrgliigaklubis [[Club Brugge]]. Ta on Inglismaa klubi [[West Ham United]]i kasvandik. Klubiga liitus ta 2009. aastal. 2021. aasta juunis sõlmis ta klubiga esimese profilepingu. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 9. detsembril 2021 [[UEFA Euroopa Liiga]] mängus [[Zagrebi Dinamo]] vastu. Ta kuulus West Ham Unitedi koosseisu, kui 7. juunil 2023 alistati [[UEFA Konverentsiliiga]] finaalis Itaalia klubi [[ACF Fiorentina]] (Potts väljakule küll ei pääsenud). Hooajal 2023/24 oli ta West Ham Unitedist laenul Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Wycombe Wanderers]] ja hooajal 2024/25 Inglismaa esiliigaklubis [[Portsmouth FC|Portsmouth]]. Wycombe Wanderersis mängides valiti ta klubi hooaja parimaks mängijaks.<ref name=poty>{{cite web | last=Wanderers | first=Wycombe | title=Loan stars rewarded at sponsors dinner | website=Wycombe Wanderers | date=27 April 2024 | url=https://www.wwfc.com/news/2024/april/26/loan-stars-rewarded-at-sponsors-dinner/ | access-date=27 April 2024}}</ref> West Ham Unitedi meeskonnas debüteeris Potts Inglismaa kõrgliigas 22. augustil 2025 mängus [[Londoni Chelsea]] vastu. Ta sai hooajal [[Premier League'i hooaeg 2025–2026|2025/26]] Inglismaa kõrgliigas kirja kokku 22 mängu, kuid West Ham United langes hooaja lõpus Premier League'ist välja. 2026. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Club Bruggega.<ref>{{cite web | title=Freddie Potts joins Club Brugge | website=www.clubbrugge.be | url=https://www.clubbrugge.be/en/news/freddie-potts-to-club-brugge | access-date=4 August 2026}}</ref> Tema isa [[Steve Potts]] on endine West Ham Unitedi mängija, kes on pärast jalgpallurikarjääri lõppu olnud West Ham Unitedi noortevõistkondade treener. Freddie vanem vend [[Dan Potts]] (sündinud 1994) on samuti jalgpallur ja samuti West Ham Unitedi kasvandik. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Potts, Freddie}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Portsmouth FC mängijad]] [[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:League One'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] t5j15vfdfhrfzxwgxqatz36zbxygrru 0 720903 7231097 2026-09-08T23:23:01Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Antonio Sanabria, 2025 (cropped).jpg|pisi|Antonio Sanabria (2025)]] '''Arnaldo Antonio Sanabria Ayala''' (sündinud [[4. märts]]il [[1996]] [[San Lorenzo]]s) on [[Paraguay]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[SC Internacional|Internacional]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2009–2013 kuulus ta Hispaania klubi [[FC Barcelona]] akadeemiasse. Hooaja 2013/14 esimeses pooles mängis ta Barcelona rese...' 7231097 wikitext text/x-wiki [[File:Antonio Sanabria, 2025 (cropped).jpg|pisi|Antonio Sanabria (2025)]] '''Arnaldo Antonio Sanabria Ayala''' (sündinud [[4. märts]]il [[1996]] [[San Lorenzo]]s) on [[Paraguay]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[SC Internacional|Internacional]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis]]es. Aastatel 2009–2013 kuulus ta Hispaania klubi [[FC Barcelona]] akadeemiasse. Hooaja 2013/14 esimeses pooles mängis ta Barcelona reservmeeskonnas Hispaania esiliigas ning lõi kümne mänguga kolm väravat. 2014. aasta jaanuaris siirdus ta Itaalia kõrgliigaklubisse [[US Sassuolo Calcio|Sassuolo]]. Sama aasta juulis sõlmis ta lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[AS Roma]], kuid tõelise läbimurde tegi ta hooajal 2015/16 Hispaania kõrgliigaklubis [[Sporting Gijón]], kus ta mängis Romast laenul. Sporting Gijónis oli ta sel hooajal resultatiivseim mängija (11 väravat) ning päästis klubi napilt Hispaania kõrgliigast välja langemisest. Aastatel 2016–2021 kuulus Sanabria Hispaania kõrgliigaklubi [[Real Betis]]e ridadesse. Itaalia kõrgliigas on Sanabria hiljem mänginud [[Genoa CFC|Genoa]], [[Torino FC|Torino]] ja [[US Cremonese|Cremonese]] ridades. Itaalias oli tema edukaim hooaeg [[Serie A hooaeg 2022–2023|2022/23]], kui ta lõi Torino meeskonnas Itaalia kõrgliigas 12 väravat. 2026. aasta augustis sõlmis ta kuni 2029. aasta lõpuni kehtiva lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga [[SC Internacional]].<ref>{{cite web|publisher=SC Internacional|url=https://internacional.com.br/noticias/masculino/sanabria-e-o-novo-atacante-do-inter|title=SANABRIA É O NOVO ATACANTE DO INTER|date=20 August 2026|access-date=24 August 2026|language=pt}}</ref> Paraguay jalgpallikoondises debüteeris Sanabria 14. augustil 2013 [[sõprusmäng]]us [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 5. oktoobril 2017 MM-i valikmängus [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. Ta kuulus Paraguay koondisse 2016. aasta [[Copa América Centenario]]l ja [[2026 FIFA World Cup|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>[https://www.transfermarkt.com/antonio-sanabria/nationalmannschaft/spieler/234523/verein_id/3581 Antonio Sanabria - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 9.8.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Paraguay koondis}} {{JÄRJESTA:Sanabria, Antonio}} [[Kategooria:Paraguay jalgpallurid]] [[Kategooria:US Sassuolo Calcio mängijad]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:Sporting de Gijóni mängijad]] [[Kategooria:Real Betise jalgpallurid]] [[Kategooria:Genoa CFC mängijad]] [[Kategooria:Torino FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Sport Club Internacionali mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] dgyni4r89uki0pcflec9ilqm7zhk9wp 0 720904 7231098 2026-09-08T23:23:57Z Andreas003 7485 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | sünninimi = Владимир Викторович Уйба | amet = [[Komi Vabariigi riigipea]] | ametiajaalgus = 2. aprill 2020 | ametiajalõpp = 5. november 2024 | eelmine = [[Sergei Gaplikov]] | järgmine = [[Rostislav Goldštein]] | pilt = Глава Коми.jpg | pildiallkiri = Vladimir Uiba (2020) | sünnikoht = [[Omsk]], [[Omski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|10|04}} | rahvus = [[venelane]...' 7231098 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | sünninimi = Владимир Викторович Уйба | amet = [[Komi Vabariigi riigipea]] | ametiajaalgus = 2. aprill 2020 | ametiajalõpp = 5. november 2024 | eelmine = [[Sergei Gaplikov]] | järgmine = [[Rostislav Goldštein]] | pilt = Глава Коми.jpg | pildiallkiri = Vladimir Uiba (2020) | sünnikoht = [[Omsk]], [[Omski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|10|04}} | rahvus = [[venelane]] | partei = [[Ühtne Venemaa]] | lapsed = viis last | alma_mater = [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia]]<br>[[Sverdlovski riiklik meditsiiniinstituut]] | tegevusala = epidemoloog, viroloog }} '''Vladimir Uiba''' ([[Vene keel|vene]] ja [[komi keel]]es Владимир Уйба) on [[Venemaa]] poliitik ja arst. Uiba oli aastatel 2020–2024 [[Komi Vabariigi riigipea]]. == Elulugu == Uiba sündis Omskis [[Venemaa eestlased|eestlaste]] taustaga inseneride peres.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Биография врио главы Коми Владимира Уйбы |url=https://tass.ru/info/8147461 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423223613/https://tass.ru/info/8147461 |arhiivimisaeg=2020-04-23 |väljaanne=[[TASS]]}}</ref><ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Toomas |autor-link=Toomas Alatalu |kuupäev=2020-09-04 |pealkiri=Eestlane ütles Putinile „Bur lun“ |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/1011271/eestlane-utles-putinile-bur-lun}}</ref> Ta lõpetas 1982. aastal [[Sverdlovski riiklik meditsiiniinstituut|Sverdlovski riikliku meditsiiniinstituudi]] epidemoloogia erialal. 2000. aastal läbis ta majanduskursuse [[Venemaa Valitsuse juures asuv Rahvamajanduse Akadeemia|Rahvamajanduse Akadeemias]]. 2005. aastal omandas doktorikraadi meditsiinis [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Kirovi-nimelisest Sõjameditsiini Akadeemiast]].<ref name=":2" /> ==== Meditsiiniline karjäär ==== Aastatel 1982–1984 töötas Uiba [[Sverdlovsk]]i 20. linnahaigla arstina. Aastatel 1984–1989 oli ta [[Zaretšnõi (Sverdlovski oblast)|Zaretšnõis]] Belojarski tuumaelektrijaama raviasutuse peaarst. 1989. aastal sai ta [[Nõukogude Liidu Tervishoiuministeerium]]i kolmanda peadirektoraadi ühe sanitaarüksuse juhatajaks. 1992. aastal muudeti asutus [[Venemaa tervishoiuministeerium]]i juures tegutsevaks meditsiinilis-bioloogiliste ja ekstreemsete probleemide föderaalseks osakonnaks. Uiba töötas seal 1999. aastani.<ref name=":2" /> Aastatel 1999–2002 töötas Uiba [[Moskva]]s Venemaa tervishoiuministeeriumis [[biomeditsiin]]iga tegeleva osakonna asejuhina. Aastatel 2002–2003 oli ta Zaretšnõis farmaatsia- ja meditsiinitoodete ning -seadmete hulgimüügiga tegeleva ettevõtte "Viru" tegevdirektor. 2003. aastal oli ta juunist detsembrini tervishoiuministeeriumi meditsiinilis-bioloogiliste ja äärmusolukordade föderaalameti asejuhataja. 16. detsembril 2003 sai temast sama osakonna juht.<ref name=":2" /> Föderaalse täitevvõimu reformi käigus korraldati 2004. aastal Uiba asutus ümber [[Vene Föderaalne Meditsiini- ja Bioloogiaagentuur|Vene Föderaalseks Meditsiini- ja Bioloogiaagentuuriks]] (FMBA), mis allus jätkuvalt tervishoiuministeeriumile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-12-26 |pealkiri=Vene eksperdid välistasid Arafati mürgitamise |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/2642478/vene-eksperdid-valistasid-arafati-murgitamise}}</ref> Uiba oli ümberkorraldatud agentuuri juht 6. novembrist 2004 22. jaanuarini 2020. Ta juhtis 2005. aastast FMBA täiendõppeinstituudi rahvatervise ja tervishoiu õppetooli. 2009. aastast oli ta järelkoolituse instituudi rektor, 2018. aastal muudeti instituut ülikooliks ja Uiba juhtis likoolis rahvatervise ja tervishoiu kateedrit.<ref name=":2" /> Ta oli ka ajakirjade Meditsiin Äärmusolukordades (''Медицина экстремальных ситуаций'') ja Meditsiiniline Radioloogia ja Ohutus (''Медицинская радиология и безопасность'') peamine toimetaja ning on avaldanud umbes 250 teadusartiklit.<ref name=":2" /> ==== Poliitiline karjäär ==== 22. jaanuaril 2020 nimetati ta Venemaa tervishoiuministri [[Mihhail Muraško]] asetäitjaks.<ref name=":2" /> 2. aprillil 2020 astus Komi vabariigi riigipea [[Sergei Gaplikov]] ametist tagasi ja tema asemele määras Venemaa president Vladimir Putin uueks kohusetäitjaks Uiba.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020-04-08 |pealkiri=Komi vabariigis vahetus riigipea |url=https://fennougria.ee/komi-vabariigis-vahetus-riigipea/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Sama aasta septembris [[2020. aasta Venemaa kohalikud valimised|Venemaal peetud kohalikel valimistel]] valiti ta ootuspäraselt ka ametlikult [[Komimaa riigipea]]ks. Ta kogus 73,2 protsenti häältest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2020-09-26 |pealkiri=Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/7071661/komimaa-riigipeaks-valiti-eesti-juurtega-viroloog}}</ref> Analüütikud ja eksperdid üldiselt kiitsid Uiba juhtimist, märkides tema teeneid regiooni arengus, eriti aga perepoliitika ja tervishoiu valdkonnas. Kui riigis käis arutelu, kas liita vähemusrahvuste alasid oblastidega ja arutati Komimaa liitmist [[Arhangelski oblast]]iga, protestis Uiba selle vastu, väites et ühinemiseks peab initsiatiiv tulema altpoolt.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2020-06-03 |pealkiri=Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/6987706/kommentaar-vene-omavalitsuste-liitmine-lahustab-rahvusi}}</ref> Uiba suutis tagada head suhted keskvõimuga, mis suurendasid vabariigile eraldatavaid toetusi ja investeeringuid Venemaa riigieelarvest. Kriitikud tõid välja tema teravat keelt ja konflikte kohalike juhtivate isikutega, mistõttu oli voolavus vabariigi võimuaparaadis suur.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-11-06 |pealkiri=Komi Vabariigi eesti päritolu juht Vladimir Uiba astus tagasi |url=https://fennougria.ee/komi-vabariigi-eesti-paritolu-juht-vladimir-uiba-astus-tagasi/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Komi aktivistid nägid teda pigem Moskva käepikendusena Komimaal, rõhutades et Uibal puudusid varasemad kontaktid Komimaaga ja et ta kohalikku keelt ei räägi.<ref name=":4">{{Uudiseviide |kuupäev=2021-02-27 |pealkiri=Komi aktivistid peavad Navalnõi protestide taustal oma fosforiidisõda |väljaanne=[[Postimees]] |toimetaja-perekonnanimi=Pallo |toimetaja-eesnimi=Karl-Hendrik |url=https://www.postimees.ee/7189653/komi-aktivistid-peavad-navalnoi-protestide-taustal-oma-fosforiidisoda}}</ref> Samuti toetas Uiba [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa sõjategevust Ukrainas]], külastades korduvalt [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|okupeeritud Ukraina]] osasid, kasutades Venemaa sõjalist sümboolikat ([[Z (sümbol)|Z]], [[Wagneri grupp|Wagneri]] sümboolika) ja toetades Venemaa sõjategevust nii sõnades kui ka tegudes.<ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Staalesen |eesnimi=Atle |kuupäev=2024-11-07 |pealkiri=The governor that bonded with Wagner Group and befriended Ramzan Kadyrov is appointed to key post in Defence Ministry |väljaanne=[[The Barents Observer]] |url=https://www.thebarentsobserver.com/news/the-governor-that-bonded-with-wagner-group-and-befriended-ramzan-kadyrov-is-appointed-to-key-post-in-defence-ministry/419951}}</ref> 5. novembril teatas Uiba Komi Vabariigi juhi kohalt tagasiastumisest.<ref name=":3" /> Ta suunati tagasi tegelema biomeditsiiniga [[Venemaa kaitseministeerium]]i alluvusse [[Peamine sõjaväemeditsiiniamet (Venemaa)|peamisesse sõjaväemeditsiiniametisse]], mis tegeleb sõdurite tervise hoidmisega.<ref name=":5" /> === Isiklikku === Uiba on abielus, tal on viis last.<ref name=":2" /> Uiba isa perekonnanimi oli algselt Uibo ja tema perekond rändas tsaariajal [[Eesti]]st välja Omskisse.<ref name=":4" /> == Tunnustused == * [[Venemaa Föderatsiooni teeneline arst]] (1998) * [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse auhinna laureaat teaduse ja tehnika valdkonnas]] (2004) ning [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse auhinna laureaat hariduse valdkonnas|hariduse valdkonnas]] (2013) * [[Vapruse orden (Venemaa)|Vapruse orden]] (2008, "vapruse ja ennastsalgavuse eest [[Gruusia sõda|Gruusia]] [[Gruusia sõda|sõjas]] kannatanutele meditsiinilise abi osutamisel") * kaks [[Venemaa Föderatsiooni presidendi tänukiri|Venemaa Föderatsiooni presidendi tänukirja]] (2008) ja [[Venemaa Föderatsiooni presidendi aukiri|aukiri]] (2010) * [[Teenete eest Isamaa ees]] (III ja IV aste; 2014 ja 2011) * [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]] (2012) * Lõuna-Osseetia Vabariigi [[Sõpruse orden (Lõuna-Osseetia)|Sõpruse orden]] (2012) * [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane]] (2017) * [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse tänukir|Venemaa Föderatsiooni valitsuse tänukiri]] (2018) * [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]] * Kõrgeima kvalifikatsioonikategooria arst<ref name=":2" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti taustaga venemaalased]] [[Kategooria:Komi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] cy3e1obpw5fa1cg6toya669z4s8ya8r 7231277 7231098 2026-09-09T11:21:52Z Kuriuss 38125 7231277 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | sünninimi = Владимир Викторович Уйба | amet = [[Komi Vabariigi riigipea]] | ametiajaalgus = 2. aprill 2020 | ametiajalõpp = 5. november 2024 | eelmine = [[Sergei Gaplikov]] | järgmine = [[Rostislav Goldštein]] | pilt = Глава Коми.jpg | pildiallkiri = Vladimir Uiba (2020) | sünnikoht = [[Omsk]], [[Omski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|10|04}} | rahvus = [[venelane]] | partei = [[Ühtne Venemaa]] | lapsed = viis last | alma_mater = [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia]]<br>[[Sverdlovski riiklik meditsiiniinstituut]] | tegevusala = epidemoloog, viroloog }} '''Vladimir Uiba''' ([[Vene keel|vene]] ja [[komi keel]]es Владимир Уйба) on [[Venemaa]] poliitik ja arst. Uiba oli aastatel 2020–2024 [[Komi Vabariigi riigipea]]. == Elulugu == Uiba sündis Omskis [[Venemaa eestlased|eestlaste]] taustaga inseneride peres.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2020 |pealkiri=Биография врио главы Коми Владимира Уйбы |url=https://tass.ru/info/8147461 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200423223613/https://tass.ru/info/8147461 |arhiivimisaeg=2020-04-23 |väljaanne=[[TASS]]}}</ref><ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Toomas |autor-link=Toomas Alatalu |kuupäev=2020-09-04 |pealkiri=Eestlane ütles Putinile „Bur lun“ |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/1011271/eestlane-utles-putinile-bur-lun}}</ref> Ta lõpetas 1982. aastal [[Sverdlovski riiklik meditsiiniinstituut|Sverdlovski riikliku meditsiiniinstituudi]] epidemioloogia erialal. 2000. aastal läbis ta majanduskursuse [[Venemaa Valitsuse juures asuv Rahvamajanduse Akadeemia|Rahvamajanduse Akadeemias]]. 2005. aastal sai doktorikraadi meditsiinis [[Kirovi-nimeline Sõjameditsiini Akadeemia|Kirovi-nimelisest Sõjameditsiini Akadeemiast]].<ref name=":2" /> ==== Meditsiiniline karjäär ==== Aastatel 1982–1984 töötas Uiba [[Sverdlovsk]]i 20. linnahaigla arstina. Aastatel 1984–1989 oli ta [[Zaretšnõi (Sverdlovski oblast)|Zaretšnõis]] Belojarski tuumaelektrijaama raviasutuse peaarst. 1989. aastal sai ta [[Nõukogude Liidu Tervishoiuministeerium]]i kolmanda peadirektoraadi ühe sanitaarüksuse juhatajaks. 1992. aastal muudeti asutus [[Venemaa tervishoiuministeerium]]i juures tegutsevaks meditsiinilis-bioloogiliste ja ekstreemsete probleemide föderaalseks osakonnaks. Uiba töötas seal 1999. aastani.<ref name=":2" /> Aastatel 1999–2002 töötas Uiba [[Moskva]]s Venemaa tervishoiuministeeriumis [[biomeditsiin]]iga tegeleva osakonna asejuhina. Aastatel 2002–2003 oli ta Zaretšnõis farmaatsia- ja meditsiinitoodete ning -seadmete hulgimüügiga tegeleva ettevõtte Viru tegevdirektor. 2003. aastal oli ta juunist detsembrini tervishoiuministeeriumi meditsiinilis-bioloogiliste ja äärmusolukordade föderaalameti asejuhataja. 16. detsembril 2003 sai temast sama osakonna juht.<ref name=":2" /> Föderaalse täitevvõimu reformi käigus korraldati 2004. aastal Uiba asutus ümber [[Vene Föderaalne Meditsiini- ja Bioloogiaagentuur|Vene Föderaalseks Meditsiini- ja Bioloogiaagentuuriks]] (FMBA), mis allus jätkuvalt tervishoiuministeeriumile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-12-26 |pealkiri=Vene eksperdid välistasid Arafati mürgitamise |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/2642478/vene-eksperdid-valistasid-arafati-murgitamise}}</ref> Uiba oli ümberkorraldatud agentuuri juht 6. novembrist 2004 22. jaanuarini 2020. Ta juhtis 2005. aastast FMBA täiendõppeinstituudi rahvatervise ja tervishoiu õppetooli. 2009. aastast oli ta järelkoolituse instituudi rektor, 2018. aastal muudeti instituut ülikooliks ja Uiba juhtis likoolis rahvatervise ja tervishoiu kateedrit.<ref name=":2" /> Ta oli ka ajakirjade Meditsiin Äärmusolukordades (''Медицина экстремальных ситуаций'') ja Meditsiiniline Radioloogia ja Ohutus (''Медицинская радиология и безопасность'') peamine toimetaja ning on avaldanud umbes 250 teadusartiklit.<ref name=":2" /> ==== Poliitiline karjäär ==== 22. jaanuaril 2020 nimetati ta Venemaa tervishoiuministri [[Mihhail Muraško]] asetäitjaks.<ref name=":2" /> 2. aprillil 2020 astus Komi vabariigi riigipea [[Sergei Gaplikov]] ametist tagasi ja tema asemele määras Venemaa president Vladimir Putin uueks kohusetäitjaks Uiba.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2020-04-08 |pealkiri=Komi vabariigis vahetus riigipea |url=https://fennougria.ee/komi-vabariigis-vahetus-riigipea/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Sama aasta septembris [[2020. aasta Venemaa kohalikud valimised|Venemaal peetud kohalikel valimistel]] valiti ta ootuspäraselt ka ametlikult [[Komimaa riigipea]]ks. Ta kogus 73,2 protsenti häältest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2020-09-26 |pealkiri=Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/7071661/komimaa-riigipeaks-valiti-eesti-juurtega-viroloog}}</ref> Analüütikud ja eksperdid üldiselt kiitsid Uiba juhtimist, märkides tema teeneid regiooni arengus, eriti aga perepoliitika ja tervishoiu valdkonnas. Kui riigis käis arutelu, kas liita vähemusrahvuste alasid oblastitega ja arutati Komimaa liitmist [[Arhangelski oblast]]iga, protestis Uiba selle vastu, väites et ühinemiseks peab initsiatiiv tulema altpoolt.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2020-06-03 |pealkiri=Vene omavalitsuste liitmine lahustab rahvusi |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/6987706/kommentaar-vene-omavalitsuste-liitmine-lahustab-rahvusi}}</ref> Uiba suutis tagada head suhted keskvõimuga, mis suurendasid vabariigile eraldatavaid toetusi ja investeeringuid Venemaa riigieelarvest. Kriitikud tõid välja tema teravat keelt ja konflikte kohalike juhtivate isikutega, mistõttu oli voolavus vabariigi võimuaparaadis suur.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2024-11-06 |pealkiri=Komi Vabariigi eesti päritolu juht Vladimir Uiba astus tagasi |url=https://fennougria.ee/komi-vabariigi-eesti-paritolu-juht-vladimir-uiba-astus-tagasi/ |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Komi aktivistid nägid teda pigem Moskva käepikendusena Komimaal, rõhutades, et Uibal puudusid varasemad kontaktid Komimaaga ja et ta kohalikku keelt ei räägi.<ref name=":4">{{Uudiseviide |kuupäev=2021-02-27 |pealkiri=Komi aktivistid peavad Navalnõi protestide taustal oma fosforiidisõda |väljaanne=[[Postimees]] |toimetaja-perekonnanimi=Pallo |toimetaja-eesnimi=Karl-Hendrik |url=https://www.postimees.ee/7189653/komi-aktivistid-peavad-navalnoi-protestide-taustal-oma-fosforiidisoda}}</ref> Samuti toetas Uiba [[Venemaa-Ukraina sõda|Venemaa sõjategevust Ukrainas]], külastades korduvalt [[Venemaa okupatsioon Ukrainas|okupeeritud Ukraina]] osasid, kasutades Venemaa sõjalist sümboolikat ([[Z (sümbol)|Z]], [[Wagneri grupp|Wagneri]] sümboolika) ja toetades Venemaa sõjategevust nii sõnades kui ka tegudes.<ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Staalesen |eesnimi=Atle |kuupäev=2024-11-07 |pealkiri=The governor that bonded with Wagner Group and befriended Ramzan Kadyrov is appointed to key post in Defence Ministry |väljaanne=[[The Barents Observer]] |url=https://www.thebarentsobserver.com/news/the-governor-that-bonded-with-wagner-group-and-befriended-ramzan-kadyrov-is-appointed-to-key-post-in-defence-ministry/419951}}</ref> 5. novembril teatas Uiba Komi Vabariigi juhi kohalt tagasiastumisest.<ref name=":3" /> Ta suunati tagasi tegelema biomeditsiiniga [[Venemaa kaitseministeerium]]i alluvuses olevasse [[Peamine sõjaväemeditsiiniamet (Venemaa)|peamisse sõjaväemeditsiiniametisse]], mis tegeleb sõdurite tervise eest hoolitsemisega.<ref name=":5" /> === Isiklikku === Uiba on abielus, tal on viis last.<ref name=":2" /> Uiba isa perekonnanimi oli algselt Uibo ja tema perekond rändas tsaariajal [[Eesti]]st välja Omskisse.<ref name=":4" /> == Tunnustus == * [[Venemaa Föderatsiooni teeneline arst]] (1998) * [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse auhinna laureaat teaduse ja tehnika valdkonnas]] (2004) ning [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse auhinna laureaat hariduse valdkonnas|hariduse valdkonnas]] (2013) * [[Vapruse orden (Venemaa)|Vapruse orden]] (2008, "vapruse ja ennastsalgavuse eest [[Gruusia sõda|Gruusia]] [[Gruusia sõda|sõjas]] kannatanutele meditsiinilise abi osutamisel") * [[Teenete eest Isamaa ees]] (III ja IV aste; 2014 ja 2011) * [[Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik]] (2012) * Lõuna-Osseetia Vabariigi [[Sõpruse orden (Lõuna-Osseetia)|Sõpruse orden]] (2012) * [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane]] (2017) * [[Venemaa Föderatsiooni valitsuse tänukir|Venemaa Föderatsiooni valitsuse tänukiri]] (2018) * [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]] * Kõrgeima kvalifikatsioonikategooria arst<ref name=":2" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti taustaga venemaalased]] [[Kategooria:Komi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] sj0g8ya8uxepct2htrb7n2haz8n61ph 0 720905 7231154 2026-09-09T08:03:04Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Mägi | nimi = Petřín | pilt = Petrin Praha.jpg | pildiallkiri = Vaade Petřínile [[Karli sild|Karli silla]] vanalinnapoolsest tornist | kõrgus = | asukoht = | mäeahelik = | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Tšehhi }} '''Petřín''' on küngas [[Praha]] kesklinnas [[Tšehhi]]s. See tõuseb 327 m üle merepinna ja umbes 130 m üle [[Vltava]] jõe vasaku kalda. See on peaaegu täielikul...' 7231154 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Petřín | pilt = Petrin Praha.jpg | pildiallkiri = Vaade Petřínile [[Karli sild|Karli silla]] vanalinnapoolsest tornist | kõrgus = | asukoht = | mäeahelik = | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Tšehhi }} '''Petřín''' on küngas [[Praha]] kesklinnas [[Tšehhi]]s. See tõuseb 327 m üle merepinna ja umbes 130 m üle [[Vltava]] jõe vasaku kalda. See on peaaegu täielikult parkidega kaetud küngas on Praha elanike lemmikpuhkeala. Petříni on ​​märkimisväärselt kirjeldatud [[Franz Kafka]] varases novellis "Võitluse kirjeldus" ja lühidalt [[Milan Kundera]] romaanis "[[Olemise talumatu kergus]]". Kroonik [[Praha Kosmas|Kosmas]] kirjeldas Petříni kui väga kivist kohta, väites, et küngast nimetatakse Petříniks suure hulga kivide ([[ladina keel]]es ''petra'') tõttu. Prahas kaevati ja kasutati hoonete ehitamiseks kive juba iidsetest aegadest. Keskaegne kaitsemüür, mida tuntakse [[Näljamüür (Praha)|Näljamüür]]i nime all, ehitati Petříni mäele aastatel 1360–1362 Böömimaa kuninga [[Karl IV]] käsul. [[Eiffeli torn]]i meenutav [[Petříni vaatetorn]] ehitati mäe tippu 1891. aastal.<ref name="Tower" /> Teiste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad [[Štefániki Observatoorium]], [[Praha Püha Laurentiuse katedraal|Püha Laurentiuse katedraal]] ja [[Praha Püha Miikaeli kirik|Püha Miikaeli kirik]]. Petříni jalamil asub [[Praha kommunismiohvrite memoriaal]].<ref name="Memorial" /> Mäe tipp on Praha [[Malá Strana]] linnaosaga ühendatud [[Petříni funikulöör]]iga, mis avati 1891. aastal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tower">{{netiviide |pealkiri=Petřín Tower |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/petrin-tower-petrinska-rozhledna/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> <ref name="Memorial">{{netiviide |pealkiri=Memorial to the Victims of Communism on Petrin Hill |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/history/memorial-to-the-victims-of-communism-on-petrin-hill/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} kyi9o1i2bti1pl2auz7rmgcf87palm6 7231155 7231154 2026-09-09T08:04:16Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Praha]] 7231155 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Petřín | pilt = Petrin Praha.jpg | pildiallkiri = Vaade Petřínile [[Karli sild|Karli silla]] vanalinnapoolsest tornist | kõrgus = | asukoht = | mäeahelik = | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Tšehhi }} '''Petřín''' on küngas [[Praha]] kesklinnas [[Tšehhi]]s. See tõuseb 327 m üle merepinna ja umbes 130 m üle [[Vltava]] jõe vasaku kalda. See on peaaegu täielikult parkidega kaetud küngas on Praha elanike lemmikpuhkeala. Petříni on ​​märkimisväärselt kirjeldatud [[Franz Kafka]] varases novellis "Võitluse kirjeldus" ja lühidalt [[Milan Kundera]] romaanis "[[Olemise talumatu kergus]]". Kroonik [[Praha Kosmas|Kosmas]] kirjeldas Petříni kui väga kivist kohta, väites, et küngast nimetatakse Petříniks suure hulga kivide ([[ladina keel]]es ''petra'') tõttu. Prahas kaevati ja kasutati hoonete ehitamiseks kive juba iidsetest aegadest. Keskaegne kaitsemüür, mida tuntakse [[Näljamüür (Praha)|Näljamüür]]i nime all, ehitati Petříni mäele aastatel 1360–1362 Böömimaa kuninga [[Karl IV]] käsul. [[Eiffeli torn]]i meenutav [[Petříni vaatetorn]] ehitati mäe tippu 1891. aastal.<ref name="Tower" /> Teiste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad [[Štefániki Observatoorium]], [[Praha Püha Laurentiuse katedraal|Püha Laurentiuse katedraal]] ja [[Praha Püha Miikaeli kirik|Püha Miikaeli kirik]]. Petříni jalamil asub [[Praha kommunismiohvrite memoriaal]].<ref name="Memorial" /> Mäe tipp on Praha [[Malá Strana]] linnaosaga ühendatud [[Petříni funikulöör]]iga, mis avati 1891. aastal. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tower">{{netiviide |pealkiri=Petřín Tower |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/petrin-tower-petrinska-rozhledna/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> <ref name="Memorial">{{netiviide |pealkiri=Memorial to the Victims of Communism on Petrin Hill |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/history/memorial-to-the-victims-of-communism-on-petrin-hill/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] iavjvuiorx3truf5fhm8y3mguwwsib8 0 720906 7231157 2026-09-09T08:05:08Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Petřín]] 7231157 wikitext text/x-wiki #suuna[[Petřín]] 8vr13p3herdx2k44h1bmi1hpouqa1ep 0 720907 7231158 2026-09-09T08:05:35Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Petřín]] 7231158 wikitext text/x-wiki #suuna[[Petřín]] 8vr13p3herdx2k44h1bmi1hpouqa1ep 0 720908 7231182 2026-09-09T09:30:56Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; snd u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]...' 7231182 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; snd u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. - pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500-1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňki Püha Laurentsiuse kirik]]u [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovníki Püha Bartolomeuse kirik]]u kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. - Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurkkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Tšehhi skulptorid]] t76pyrh0rn7k6uodp1voxj84pn6rn1z 7231183 7231182 2026-09-09T09:32:48Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231183 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; snd u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. - pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500-1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňki Püha Laurentsiuse kirik]]u [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovníki Püha Bartolomeuse kirik]]u kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. - Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurkkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] bhld58a2syo0gjljnt5nkwgsypruz2a 7231184 7231183 2026-09-09T09:33:41Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231184 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; snd u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. - pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. - The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500-1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. - Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňki Püha Laurentsiuse kirik]]u [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovníki Püha Bartolomeuse kirik]]u kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. - Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurkkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rejsek, Matěj}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] fnkhvqkjrg8a7fpebkj8l74xx1ub424 7231240 7231184 2026-09-09T10:41:41Z Kruusamägi 1530 7231240 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; sündinud u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. – pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500–1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňki Püha Laurentsiuse kirik]]u [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovníki Püha Bartolomeuse kirik]]u kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. – Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurkkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rejsek, Matěj}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Surnud 1506]] p162cvn8exop6mdoqt7kuohfg8uejsh 0 720909 7231186 2026-09-09T09:36:56Z ~2026-48766-97 237202 Uus lehekülg: 'Allkiro on Eesti [[dokumendihaldus]]e ja [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] tarkvaraplatvorm, mida arendab Allkiro OÜ. Platvorm on mõeldud dokumentide koostamiseks, haldamiseks, jagamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Allkiro kaudu saab dokumente allkirjastada Eesti elektroonilise identiteedi vahenditega, sealhulgas [[ID-kaart|ID-kaardi]], [[Mobiil-ID]] ja [[Smart-ID]] abil. Platvormi kasutatakse veebibrauseris ning eraldi mobiilirakenduse paigaldamine ei o...' 7231186 wikitext text/x-wiki Allkiro on Eesti [[dokumendihaldus]]e ja [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] tarkvaraplatvorm, mida arendab Allkiro OÜ. Platvorm on mõeldud dokumentide koostamiseks, haldamiseks, jagamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Allkiro kaudu saab dokumente allkirjastada Eesti elektroonilise identiteedi vahenditega, sealhulgas [[ID-kaart|ID-kaardi]], [[Mobiil-ID]] ja [[Smart-ID]] abil. Platvormi kasutatakse veebibrauseris ning eraldi mobiilirakenduse paigaldamine ei ole vajalik. == Ettevõte == Allkiro OÜ on Eesti osaühing registrikoodiga 14453521. Ettevõte registreeriti 21. märtsil 2018 ning selle registrijärgne asukoht on Rae vald, Harju maakond. Ettevõte arendab Allkiro nime kandvat veebipõhist dokumentide allkirjastamise ja haldamise tarkvara. == Platvorm == Allkiro ühendab dokumentide [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] ja [[dokumendihaldus]]e funktsioonid ühte veebipõhisesse keskkonda. Platvorm võimaldab muu hulgas: dokumentide digitaalset allkirjastamist; dokumentide saatmist mitmele allkirjastajale; allkirjastamise tähtaegade ja staatuste jälgimist; dokumentide ja lepingute säilitamist; dokumentide otsimist failinime ja sisu järgi; dokumendimallide loomist ja kasutamist; täidetavate väljadega dokumendipõhjade loomist; meeskondade ja ühiste tööruumide kasutamist; kasutajate rollide ja ligipääsuõiguste haldamist. Allkirjastamise käigus saab kasutada [[ID-kaart|ID-kaarti]], [[Mobiil-ID]]-d ja [[Smart-ID]]-d. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid võivad olla [[ASiC|ASiC-E]] konteineri vormingus. == Digitaalallkirjastamine == [[Digitaalallkiri]] võimaldab tuvastada seose elektroonilise dokumendi ja selle allkirjastaja vahel. Eestis kasutatakse digitaalallkirjastamiseks muu hulgas ID-kaarti, Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d. Allkiro toimib kasutajaliidesena dokumentide ettevalmistamiseks, allkirjastamiseks edastamiseks, allkirjastamise staatuse jälgimiseks ning valmis dokumentide haldamiseks. == Dokumendihaldus == Lisaks digitaalallkirjastamisele sisaldab Allkiro [[dokumendihaldus]]e funktsioone. Kasutajad saavad dokumente struktureerida meeskondade ja kaustade kaupa ning kasutada dokumentide leidmiseks täistekstiotsingut. Platvorm võimaldab luua ka korduvkasutatavaid dokumendimalle ning dokumente, mille teatud väljad saab enne allkirjastamist täita dokumendi teine osapool. == Vaata ka == [[Allkiri]] [[Digitaalallkiri]] [[Dokumendihaldus]] [[Elektrooniline identiteet]] [[ID-kaart]] [[Mobiil-ID]] [[Smart-ID]] [[eIDAS]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://allkiro.ee/ Allkiro ametlik veebileht] [https://ariregister.rik.ee/est/company/14453521/Allkiro-O%C3%9C Allkiro OÜ e-Äriregistris] [[Kategooria tarkvaraettevõtted]] [[Kategooria]] [[Kategooria]] 30zx1sig9zpkj8mj5m2wsh5np1m1deb 7231192 7231186 2026-09-09T10:03:00Z Kapsas123 209254 7231192 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}} Allkiro on Eesti [[dokumendihaldus]]e ja [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] tarkvaraplatvorm, mida arendab Allkiro OÜ. Platvorm on mõeldud dokumentide koostamiseks, haldamiseks, jagamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Allkiro kaudu saab dokumente allkirjastada Eesti elektroonilise identiteedi vahenditega, sealhulgas [[ID-kaart|ID-kaardi]], [[Mobiil-ID]] ja [[Smart-ID]] abil. Platvormi kasutatakse veebibrauseris ning eraldi mobiilirakenduse paigaldamine ei ole vajalik. == Ettevõte == Allkiro OÜ on Eesti osaühing registrikoodiga 14453521. Ettevõte registreeriti 21. märtsil 2018 ning selle registrijärgne asukoht on Rae vald, Harju maakond. Ettevõte arendab Allkiro nime kandvat veebipõhist dokumentide allkirjastamise ja haldamise tarkvara. == Platvorm == Allkiro ühendab dokumentide [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] ja [[dokumendihaldus]]e funktsioonid ühte veebipõhisesse keskkonda. Platvorm võimaldab muu hulgas: dokumentide digitaalset allkirjastamist; dokumentide saatmist mitmele allkirjastajale; allkirjastamise tähtaegade ja staatuste jälgimist; dokumentide ja lepingute säilitamist; dokumentide otsimist failinime ja sisu järgi; dokumendimallide loomist ja kasutamist; täidetavate väljadega dokumendipõhjade loomist; meeskondade ja ühiste tööruumide kasutamist; kasutajate rollide ja ligipääsuõiguste haldamist. Allkirjastamise käigus saab kasutada [[ID-kaart|ID-kaarti]], [[Mobiil-ID]]-d ja [[Smart-ID]]-d. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid võivad olla [[ASiC|ASiC-E]] konteineri vormingus. == Digitaalallkirjastamine == [[Digitaalallkiri]] võimaldab tuvastada seose elektroonilise dokumendi ja selle allkirjastaja vahel. Eestis kasutatakse digitaalallkirjastamiseks muu hulgas ID-kaarti, Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d. Allkiro toimib kasutajaliidesena dokumentide ettevalmistamiseks, allkirjastamiseks edastamiseks, allkirjastamise staatuse jälgimiseks ning valmis dokumentide haldamiseks. == Dokumendihaldus == Lisaks digitaalallkirjastamisele sisaldab Allkiro [[dokumendihaldus]]e funktsioone. Kasutajad saavad dokumente struktureerida meeskondade ja kaustade kaupa ning kasutada dokumentide leidmiseks täistekstiotsingut. Platvorm võimaldab luua ka korduvkasutatavaid dokumendimalle ning dokumente, mille teatud väljad saab enne allkirjastamist täita dokumendi teine osapool. == Vaata ka == [[Allkiri]] [[Digitaalallkiri]] [[Dokumendihaldus]] [[Elektrooniline identiteet]] [[ID-kaart]] [[Mobiil-ID]] [[Smart-ID]] [[eIDAS]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://allkiro.ee/ Allkiro ametlik veebileht] [https://ariregister.rik.ee/est/company/14453521/Allkiro-O%C3%9C Allkiro OÜ e-Äriregistris] [[Kategooria tarkvaraettevõtted]] [[Kategooria]] [[Kategooria]] dzyxxwimsjd68oea6qtrblj5tel5mx5 7231224 7231192 2026-09-09T10:33:11Z Kruusamägi 1530 7231224 wikitext text/x-wiki {{viitamata}}{{vikinda}}{{Reklaam|aasta=2026|kuu=september}} '''Allkiro''' on Eesti [[dokumendihaldus]]e ja [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] tarkvaraplatvorm, mida arendab Allkiro OÜ. Platvorm on mõeldud dokumentide koostamiseks, haldamiseks, jagamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Allkiro kaudu saab dokumente allkirjastada Eesti elektroonilise identiteedi vahenditega, sealhulgas [[ID-kaart|ID-kaardi]], [[Mobiil-ID]] ja [[Smart-ID]] abil. Platvormi kasutatakse veebibrauseris ning eraldi mobiilirakenduse paigaldamine ei ole vajalik. == Ettevõte == Allkiro OÜ on Eesti osaühing registrikoodiga 14453521. Ettevõte registreeriti 21. märtsil 2018 ning selle registrijärgne asukoht on Rae vald, Harju maakond. Ettevõte arendab Allkiro nime kandvat veebipõhist dokumentide allkirjastamise ja haldamise tarkvara. == Platvorm == Allkiro ühendab dokumentide [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] ja [[dokumendihaldus]]e funktsioonid ühte veebipõhisesse keskkonda. Platvorm võimaldab muu hulgas: dokumentide digitaalset allkirjastamist; dokumentide saatmist mitmele allkirjastajale; allkirjastamise tähtaegade ja staatuste jälgimist; dokumentide ja lepingute säilitamist; dokumentide otsimist failinime ja sisu järgi; dokumendimallide loomist ja kasutamist; täidetavate väljadega dokumendipõhjade loomist; meeskondade ja ühiste tööruumide kasutamist; kasutajate rollide ja ligipääsuõiguste haldamist. Allkirjastamise käigus saab kasutada [[ID-kaart|ID-kaarti]], [[Mobiil-ID]]-d ja [[Smart-ID]]-d. Digitaalselt allkirjastatud dokumendid võivad olla [[ASiC|ASiC-E]] konteineri vormingus. == Digitaalallkirjastamine == [[Digitaalallkiri]] võimaldab tuvastada seose elektroonilise dokumendi ja selle allkirjastaja vahel. Eestis kasutatakse digitaalallkirjastamiseks muu hulgas ID-kaarti, Mobiil-ID-d ja Smart-ID-d. Allkiro toimib kasutajaliidesena dokumentide ettevalmistamiseks, allkirjastamiseks edastamiseks, allkirjastamise staatuse jälgimiseks ning valmis dokumentide haldamiseks. == Dokumendihaldus == Lisaks digitaalallkirjastamisele sisaldab Allkiro [[dokumendihaldus]]e funktsioone. Kasutajad saavad dokumente struktureerida meeskondade ja kaustade kaupa ning kasutada dokumentide leidmiseks täistekstiotsingut. Platvorm võimaldab luua ka korduvkasutatavaid dokumendimalle ning dokumente, mille teatud väljad saab enne allkirjastamist täita dokumendi teine osapool. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://allkiro.ee/ Allkiro ametlik veebileht] * [https://ariregister.rik.ee/est/company/14453521/Allkiro-O%C3%9C Allkiro OÜ e-Äriregistris] [[Kategooria:Dokumendihaldus]] mg62nwohq8rhkkz1c232x7hp3lj0rr2 0 720910 7231188 2026-09-09T09:39:59Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Antonio Sanabria]] 7231188 wikitext text/x-wiki #suuna [[Antonio Sanabria]] 2lma5uew7yz5d243bf08s2ae5jfew26 14 720911 7231222 2026-09-09T10:30:11Z Andreas003 7485 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eestlased Venemaal]]' 7231222 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] 4o2zqbsbje40jj3z0817vrbq93ulquk 0 720912 7231244 2026-09-09T10:42:14Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Matěj Rejsek]] 7231244 wikitext text/x-wiki #suuna[[Matěj Rejsek]] r04dbd6pycg1iv9kmubz9j8wehgrmyz 0 720913 7231246 2026-09-09T10:42:39Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Matěj Rejsek]] 7231246 wikitext text/x-wiki #suuna[[Matěj Rejsek]] r04dbd6pycg1iv9kmubz9j8wehgrmyz 3 720914 7231268 2026-09-09T11:07:02Z ~2026-48723-91 237208 /* Aron */ uus alaosa 7231268 wikitext text/x-wiki == Aron == On pede [[Eri:Kaastöö/~2026-48723-91|~2026-48723-91]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48723-91|arutelu]]) 9. september 2026, kell 14:07 (EEST) hyq3rk7bxar4sjutvvvjj74zvgrt6qd 7231290 7231268 2026-09-09T11:54:30Z Sendrasendra 225202 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7231290 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1